European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2025/1189

16.6.2025

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2025/1189,

13. juuni 2025,

millega kehtestatakse ajutised dumpinguvastased tollimaksud Hiina Rahvavabariigist pärit peata kruvide impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artiklit 7,

pärast konsulteerimist liikmesriikidega,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Algatamine

(1)

17. oktoobril 2024 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“) pärit peata kruvide (edaspidi „kruvid“) impordi suhtes. Komisjon avaldas menetluse algatamise teate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 2. septembril 2024 Euroopa Tööstuslike Kinnitusdetailide Instituut (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu peata kruvide tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

1.2.   Registreerimine

(3)

Komisjon kehtestas asjaomase toote impordi suhtes registreerimisnõude komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2025/141 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“).

1.3.   Huvitatud isikud

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Hiina ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja kauplejatele ning teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele uurimise algatamisest ja kutsus neid selles osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

1.4.   Märkused uurimise algatamise kohta

(6)

Uurimise algatamise kohta esitati märkusi ainult seoses toote määratlusega (neid märkusi on kirjeldatud punktis 2.4).

1.5.   Valikuuring

(7)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

Liidu tootjate valikuuring

(8)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon ELis toodetud samasuguse tootemääratluse alla kuuluvate eri tooteliikide suurimast tootmis- ja müügimahust ajavahemikul 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024 ning võttis arvesse geograafilist jaotust. Valimisse kuulus kolm liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas ligikaudu 14 % liidu tootmisharu tootmis- ja müügimahust. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud. Valim on liidu tootmisharu jaoks representatiivne.

Sõltumatute importijate valikuuring

(9)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teabe.

(10)

Nõutud teabe esitasid kaheksa sõltumatut importijat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt kaasas komisjon valimisse kolm sõltumatut importijat, kelle müügimaht oli liidus asjaomase toote puhul suurim. Alusmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste importijatega. Ühtegi märkust ei esitatud.

Eksportivate tootjate valikuuring

(11)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel Hiina eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(12)

127 Hiina eksportivat tootjat esitasid nõutud teabe ja olid nõus valimisse kuuluma. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon kolmest eksportivast tootjast koosneva valimi, võttes aluseks suurimad liitu suunatud representatiivsed ekspordi mahud, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja Hiina ametiasutustega.

(13)

Pärast seda, kui üks valimisse kaasamata eksportiv tootja väitis, et üks valimisse kaasatud ettevõtetest ei ole eksportiv tootja, vaid on kaubandusettevõte, kontrollis komisjon koos valimisse kaasatud ettevõttega üle, kas need andmed on õiged. Olles kinnitanud, et äriühing on tõepoolest kaupleja, otsustas komisjon valimit muuta, kaasates selle äriühingu asemel teise eksportiva tootja.

(14)

Uuena valitud eksportiv tootja teatas komisjonile, et otsustas uurimises koostööd mitte teha, ja ei vastanud küsimustikule. Sellest tulenevalt teatas komisjon sellele eksportivale tootjale, et ta peab küsimustikule vastamata jätmist vastavalt alusmääruse artiklile 18 koostööst keeldumiseks.

(15)

Seepärast vaatas komisjon valimi teist korda läbi ja valis lõplikku valimisse kolmanda eksportiva tootja, et asendada põhjenduses 14 märgitud koostööst keeldunud tootja.

(16)

Valimi mõlema muudatuse puhul võttis komisjon aluseks sama kriteeriumi, mida kasutati esialgse valimi moodustamisel, st uurimisperioodil liitu suunatud ekspordi suurima representatiivse mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida.

1.6.   Individuaalne kontrollimine

(17)

Ükski Hiina eksportiv tootja ei taotlenud alusmääruse artikli 17 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist.

1.7.   Anonüümsuse taotlemine

(18)

Enamik liidu tootjaid, keda esindas kaebuse esitaja või kes kaebust toetasid, taotlesid anonüümsust, et vältida võimalikke vastumeetmeid liidus asuvatelt klientidelt, kes samuti hangivad peata kruvisid Hiina tarnijatelt. Nende klientide hulka kuulusid mõned suured ettevõtted, kellel oli märkimisväärne turujõud võrreldes liidu peata kruvide tootjatega, kes enamasti on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Võttes arvesse liidu peata kruvide tootjate ja kasutajate suuri erinevusi, leidis komisjon, et tõepoolest on olemas väidetav vastumeetmete oht, millele kaebuse esitaja ja kaebuse toetajad osutasid. Sellele tuginedes käsitles komisjon nende äriühingute nimesid konfidentsiaalsena.

1.8.   Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud

(19)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(20)

Komisjon saatis küsimustikud ka liidu tootjatele, sõltumatutele importijatele ja eksportivatele tootjatele. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (4).

(21)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kogu teabe, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

 

Liidu tootjad

—

Ettevõte 1, Itaalia;

—

ettevõte 9, Prantsusmaa;

—

ettevõte 14, Hispaania.

 

Hiina eksportivad tootjad

—

Zhejiang Junyue Standard Part Co., Ltd., Yucheng Town Industrial Park, Haiyani maakond, Hiina (edaspidi „Junyue“);

—

Chinafar Group, sealhulgas

—

Jiaxing Chinafar Standard Parts Co., Ltd., Jiaxing, Zhejiang, Hiina (edaspidi „Chinafar“) ja

—

Jiangsu Zhe Fasteners Co., Ltd., Yancheng, Jiangsu, Hiina (edaspidi „Zhe Fasteners“);

—

Brother Group, sealhulgas

—

Jiaxing High-enter Fasteners Co.,Ltd., Jiaxing, Zhejiang, Hiina (edaspidi „High-enter“),

—

Zhejiang Morgan Brother Technology Co., Ltd., Jiaxing, Zhejiang, Hiina (edaspidi „Morgan Brother“) ja

—

Jiaxing Brother Standard Part Co., Ltd., Jiaxing, Zhejiang, Hiina (edaspidi „Brother Standard“).

1.9.   Uurimisperiood ja asjaomane periood

(22)

Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

2.   UURITAV TOODE, ASJAOMANE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Uuritav toode

(23)

Uuritav toode on rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) peata kruvid ja poldid, nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma nendeta, olenemata tõmbetugevusest, välja arvatud võtmega keeratavad puidukruvid ja muud puidukruvid, kruvikonksud ja -rõngad, isekeermestavad kruvid ning kruvid ja poldid rööbastee konstruktsioonielementide kinnitamiseks raudteel (edaspidi „uuritav toode“).

(24)

Kõiki peata kruvisid, nimelt keermestatud vardaid, ankurduspolte ja U-polte kasutatakse kahe või enama elemendi mehaaniliseks ühendamiseks. Neil on palju kasutusvõimalusi tarbekaubatööstuses ja mitmesugustes lõpprakendustes, sealhulgas autotööstus, taastuvenergia- ja elektriseadmed, põllumajandustehnika, masinatööstus üldiselt ja ehitus.

2.2.   Asjaomane toode

(25)

Asjaomane toode on Hiina Rahvavabariigist pärit uuritav toode, mis praegu kuulub CN-koodide 7318 15 42 ja 7318 15 48 alla.

2.3.   Samasugune toode

(26)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

—

asjaomane toode, kui seda eksporditakse liitu;

—

uuritav toode, mida toodetakse ja müüakse asjaomase riigi siseturul ja

—

uuritav toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidu turul ja muudes kolmandates riikides.

(27)

Komisjon otsustas selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

2.4.   Toote määratlusega seotud väited

2.4.1.   Ankurdusraamid

(28)

Vundamendipoltide ja ankurdusraamide tootjad Euroopa tuuleenergiasektorist taotlesid, et ankurdusraamid lisataks uuritava toote määratlusse.

(29)

Kuid komisjon märkis, et vastavalt põhjendusele 23 ja selle juhtumi kaebusele ei hõlma toote määratlus neid tooteid ning seepärast ei ole liidu tootmisharu esitanud tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva kahju kohta, mille alusel oleks põhjust neid uurida. Seepärast lükati see väide tagasi.

(30)

Üks importija, GebuVolco, märkis, et kahe erineva keermega tikkpoldid tuleks uuritava toote määratlusest välja jätta. Nad väitsid, et kahe erineva keermega tikkpoldid on

—

spetsiifilised tooted, mille meeterkeerme otsas on Torx-süvend ja kahe eri keerme vahel kuuskant;

—

liidus ole ühtegi tootjat, kes toodaks vajalikus koguses ja vajaliku kvaliteediga kahe erineva keermega tikkpolte;

—

kahe erineva keermega tikkpoltide kasutamine liidus väheneb.

(31)

Komisjon leidis, et kahe erineva keermega tikkpoltidel on samasugused füüsikalised ja tehnilised omadused nagu teistel kruvidel. Kaebuse esitaja kinnitas, et liidu tootmisharul oli kahe erineva keermega tikkpoltide tootmisvõimsus olemas. Komisjon tegi kindlaks vähemalt ühe liidu tootja, kes väitus, et toodab kahe erineva keermega tikkpolte (5). Importija ei tõendanud ka oma väidet selle kohta, miks liidu tootmisharu ei ole võimeline piisava kvaliteediga kahe erineva keermega tikkpolte tootma. Seetõttu lükati see väide tagasi.

3.   DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

3.1.   Normaalväärtuse kindlaksmääramise menetlus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a

(32)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada selle riigi eksportivate tootjate uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(33)

Sellest tulenevalt kutsus komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks algatamisteates kõiki Hiina eksportivaid tootjaid üles esitama teavet kruvide tootmisel kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid 38 eksportivat tootjat.

(34)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Peale selle kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaldamise kohta.

(35)

Hiina RV valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiinas oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(36)

Samuti täpsustas komisjon algatamisteates, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib tal olla vaja valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(37)

5. märtsil 2025 saatis komisjon huvitatud isikutele teate (edaspidi „esimene teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates esitas komisjon loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu kruvide tootmisel kasutatavad toorained, tööjõud ja energia. Lisaks sellele tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks, et võimalikud sobivad võrdlusriigid oleksid Malaisia, Tai ja Türgi.

(38)

Komisjon sai esimese teate kohta märkusi Chinafar Groupilt, Junyuelt, Brother Groupilt ja kinnitusdetailide turustajate ühenduselt (European Fasteners Distributor Association, edaspidi „EFDA“). Kaebuse esitaja esitas nende huvitatud isikute seisukohtade kohta märkusi.

(39)

4. aprillil 2025 saatis komisjon huvitatud isikutele veel ühe teate (edaspidi „teine teade“), kus käsitles huvitatud isikutelt esimese teate kohta saadud märkusi ja teatas, milliseid allikaid ta kavatseb normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, käsitades võrdlusriigina Taid. Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks kolme Tai kinnitusdetailide tootja finantsandmete põhjal, mis on hõlpsasti kättesaadavad Orbise andmebaasist.

(40)

Komisjon sai teise teate kohta märkusi Chinafar Groupilt, Junyuelt ja EFDA-lt. Kaebuse esitaja esitas nende huvitatud isikute seisukohtade kohta märkusi. Kõiki märkusi käsitletakse punktides 3.2.2 ja 3.2.3.

(41)

Olles kindlaks teinud oluliste moonutuste esinemise alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu on näidatud punktis 3.2.1, ning olles analüüsinud saadud märkusi ja andmeid, jõudis komisjon järeldusele, et Tai on sobiv võrdlusriik, mille moonutamata hindu ja kulusid saab kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selle valiku põhjuseid on üksikasjalikult kirjeldatud punktis 3.2.2.

3.2.   Normaalväärtus

(42)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(43)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a ette nähtud, et „[k]ui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(44)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

3.2.1.   Oluliste moonutuste olemasolu

(45)

Hiina RV raua- ja terasesektorit käsitlevates hiljutistes uurimistes (6) tegi komisjon kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohased olulised moonutused.

(46)

Nende uurimiste käigus tegi komisjon Hiina RVs kindlaks riigi ulatusliku sekkumise, mis moonutab ressursside tõhusat kooskõlas turupõhimõtetega (7). Eelkõige jõudis komisjon järeldusele, et terasesektorist (teras on peamine tooraine, millest uuritavat toodet toodetakse) on suur osa endiselt Hiina valitsuse omandis, vastates alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimesele taandele, (8) ja peale selle on riik ettevõtetes esindatud viisil, mis võimaldab Hiina valitsusel mõjutada hindu ja kulusid, vastates alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teisele taandele (9). Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel avaldavad täiendavat turgu moonutavat mõju. Kokkuvõttes koondatakse HRV planeerimissüsteemi tulemusel ressursse tõepoolest nendesse sektoritesse, mille Hiina valitsus on määranud strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt oluliseks, selle asemel, et jaotada neid kooskõlas turujõududega (10). Samuti tegi komisjon järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu Hiina RVs eelkõige maksejõuetute ettevõtete tegevuses hoidmise ja maakasutusõiguse andmise kaudu moonutusi (11). Komisjon leidis terasesektoris ka palgakulude moonutusi alusmääruse (12) artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eelkõige seoses kapitali kättesaadavusega Hiina RV ettevõtetele (13).

(47)

Nagu eelmistes Hiina RV terasesektorit käsitlevates uurimistes, analüüsis komisjon ka käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada Hiina RV omamaiseid hindu ja kulusid, sest esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Selleks võttis komisjon aluseks tõendid, mis sisalduvad toimikus, sealhulgas kaebuses ja komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the China People’s Republic of the Economy for the Purposes of Trade Defence Investigations“ („Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus kindlakstehtud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“) (14) (edaspidi „aruanne“), mis tugineb avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti nii riigi ulatuslikku sekkumist Hiina RV majandusse üldiselt kui ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uuritava tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste asjakohaste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste esinemist Hiina RVs, nagu tehti kindlaks ka komisjoni eelmistes selleteemalistes uurimistes.

(48)

Kaebuses esitati näiteid asjaoludest, mis osutasid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimeses kuni kuuendas taandes nimetatud moonutuste esinemisele, ning väideti, et Hiina terasetööstuse turutingimused, eelkõige kulud ja hinnad, ei ole tingitud pakkumise ja nõudluse turujõududest, sest neid moonutab riigi sekkumine majandusse.

(49)

Kaebuses osutati eelmistele terasetööstust käsitlevatele dumpinguvastastele uurimistele, eelkõige kinnitusdetailide tootmisharu uurimisele, millega komisjon tegi kindlaks, et Hiina tootmisharu on suurel määral moonutatud ning seepärast ei ole Hiina RV hinnad ja kulud sobiv alus normaalväärtuse kindlaksmääramiseks (15).

(50)

Kaebuses osutati ka aruande asjakohastele osadele ja toodi esile eelkõige järgmist.

(51)

Riik on ettevõtetes esindatud viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu ja kulusid. Hiina majandussüsteem põhineb sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil, mille keskne põhimõte on, et tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse. Sotsialistlikku turumajandust arendatakse HKP juhtimisel ning riigi ja HKP struktuurid on kõigil tasanditel omavahel põimunud. Samuti rakendab Hiina riik sekkuvat majanduspoliitikat, et saavutada eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitiliste sihtiga. See ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi. Konkreetselt terasesektorist, mis on uuritava toote tootmiseks kasutatava peamise tooraine allikas, on suur osa endiselt Hiina valitsuse omandis ning selle tulemusena on Hiina valitsusel riigi esindatuse kaudu võimalik mõjutada ka hindu ja kulusid.

(52)

Teraseturgu, mis hõlmab ka uuritavat toodet, teenindavad suures osas ettevõtted, mis on Hiina valitsuse omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all. Kaebuses märgiti, et eriti just uuritavas sektoris tegutsevad nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Seal toodi esile ka komisjoni uurimist kinnitusdetailide kohta, mille käigus leiti, et „kuigi kinnitusdetailide tootmisharu on väga killustatud ja koosneb peamiselt VKEdest, selgusid uurimise käigus partei seosed kinnitusdetailide tootmisharu liitudega, mis ühendavad ja esindavad kinnitusdetailide tootjaid“ (16).

(53)

Riiklik poliitika või avalikud meetmed tagavad omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil. Kokkuvõttes suunatakse Hiina RV planeerimissüsteemi tulemusel ressursid nendesse sektoritesse, mille valitsus on määranud strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt oluliseks, selle asemel, et jaotada neid kooskõlas turujõududega. Seega peetakse uuritava toote tootmist Hiina majanduse jaoks strateegiliseks tootmisharuks ning seal rakendatakse märkimisväärseid stiimuleid ja subsiidiume. Kaebuses tuletati meelde ka seda, et terasetööstus saab kasu Hiina RV valitsuse järjepidevast sekkumisest, alustades sektori juurtest (st terasetootmise tooraineturust), mille tulemuseks on sektor, kus on väga levinud moonutatud hinnakujundusmehhanismidest tulenevad ebaõiglased ja kunstlikud eelised.

(54)

Hiina RVs puudub pankroti-, äriühingu- või asjaõigus, olemasolevaid õigusnorme kohaldatakse diskrimineerivalt või on nende täitmise tagamine puudulik ning selle tulemuseks on moonutused, sest maksejõuetuid ettevõtteid hoitakse tegevuses ja antakse neile maakasutusõigusi. Kaebuses osutati sellega seoses komisjoni eelmiste uurimiste järeldustele ja väideti, et need järeldused kehtiksid ka Hiina peata kruvide tootjate kohta.

(55)

Palgakulud on moonutatud. Kaebuses osutati komisjoni eelmiste uurimiste järeldustele ja väideti, et need järeldused kehtiksid ka Hiina peata kruvide tootjate kohta.

(56)

Ettevõtete juurdepääs rahastamisele on suurel määral moonutatud ja selle põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel. Kaebuses väideti, et komisjoni eelmised uurimised kinnitusdetailide sektoris näitasid, et Hiina tootjad on saanud kasu riiklikest rahaliste stiimulite programmidest ja subsiidiumidest. Seoses terasesektoriga osutati kaebuses aruandele, milles tuuakse konkreetselt esile Hiina rahastamissüsteemi mõju ja riigi toetusmeetmeid terasesektorile.

(57)

Kokkuvõttes leidis kaebuse esitaja, et riigi ulatuslikust sekkumisest tulenevate moonutuste tõttu ei ole Hiina kulud ja hinnad normaalväärtuse kindlaksmääramiseks usaldusväärsed. Seega tuleks normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutada sobiva võrdlusriigi moonutamata tootmiskulusid.

(58)

Komisjoni uurimine kinnitas, et uuritava toote sektoris (mis kuulub terasetootmisele järgnevasse etappi) on suur osa ettevõtetest endiselt Hiina valitsuse omandis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses. Näiteks uuritava toote tootja ja eksportija Zhejiang Metals & Minerals Holdings Co. on riigile kuuluva ettevõtte Zhejiang International Trade Group kontrolli all (17). Liiati on kõnealune sektor kinnitusdetailide allsektor ja järeldused riigi omandi kohta kinnitusdetailide uurimisel, mille tulemusena võeti vastu rakendusmäärus (EL) 2022/191 (edaspidi „kinnitusdetailide uurimine“), kehtivad seega ka peata kruvide puhul (18). Kinnitusdetailide uuriti konkreetselt seoses terasesektoriga, sest teras on kinnitusdetailide tootmise peamine tooraine, ja seega on see asjakohane ka peata kruvide korral. Hiina terasesektoris on suur osa ettevõtetest endiselt Hiina valitsuse omandis. Paljud suurimatest terasetootjatest kuuluvad riigile. Terasesektori ettevõtetest kuuluvad riigile näiteks järgmised: Ansteel Group (19) ja Baowu Steel Group, (20) mis on mõlemad riiginõukogu keskse riigivarade järelevalve ja halduse komisjoni (edaspidi „SASAC“) kontrolli all olevad riigile kuuluvad ettevõtted, riigile kuuluv ettevõte Baotou Steel Group, mis on Sise-Mongoolia autonoomse piirkonna valitsuse omanduses, (21) ning riigile kuuluv ettevõte Shougang Group, (22) mis on äriühingu Beijing State-Owned Asset Management Ltd (23) täisomanduses.

(59)

Peale selle kinnitavad Hiina viimased terasesektorit käsitlevad poliitikadokumendid, kui oluliseks Hiina valitsus seda sektorit endiselt peab, ja näitavad ka kavatsust sektorisse sekkuda, et kujundada seda kooskõlas riikliku poliitikaga. Seda näitab ka tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi terasetööstuse kvaliteetse arengu edendamist käsitlev suunav arvamus, milles kutsutakse üles tööstusbaasi veelgi tugevdama ja tööstusahela moderniseerimistaset suurel määral parandama, (24) sealhulgas eriterase tarnimist, mis on uuritava toote tootmiseks kasutatav sisend. Täpsemalt nõutakse selles suunavas arvamuses, et tuleb „[t]oetada ettevõtete ühinemist ja ümberkorraldamist. Soodustada tootmisharu juhtivate ettevõtete ühinemist ja ümberkorraldamist ning luua arvukalt ülisuuri maailmatasemel teraseettevõtete kontserne. Tuginedes tootmisharu domineerivatele ettevõtetele, luua 1–2 juhtivat ettevõtet, mis on spetsialiseerunud roostevaba terase ja eriterase valdkonnale, [---].“ Samuti on seal esitatud selge nõue „[t]oetada teraseettevõtteid nende tegelemisel järgneva etapi tootmisharude moderniseerimisega ja strateegiliste arenevate tootmisharude arengu suunamisega, keskendudes peamiste teraste väikeste partiide ja eri sortide arendamisele, nagu kvaliteetsed eriterased, eriterased kvaliteetsete seadmete jaoks ja peamiste põhikomponentide teras“ (25).

(60)

Veel üks näide Hiina valitsuse kavatsusest sekkuda terasesektorisse on 14. viisaastakuplaanis toorainetööstuse arendamise kohta (edaspidi „14. viisaastakuplaan“), mille kohaselt sektor „hoiab ühtaegu turuliidri positsiooni ja edendab riiklikke eesmärke“ ning „arendab ökoloogilise juhtpositsiooni ja põhikonkurentsivõimega juhtivate ettevõtete rühma“ (26).

(61)

Peale selle on Hiina tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi 2023. aasta töökavas terasetööstuse stabiilse kasvu kohta (27) seatud järgmised eesmärgid: „2023. aastal [...] jätkub kogu tootmisharus stabiilselt kasvav investeeringute tegemine põhivarasse ja majanduslik kasu suureneb märkimisväärselt; tootmisharu investeeringud teadus- ja arendustegevusse kasvavad lõpuks 1,5 %ni; tootmisharu lisandväärtus suureneb ligikaudu 3,5 %ni; 2024. aastal optimeeritakse veelgi tootmisharu arengukeskkonda ja struktuuri, jätkub liikumine kvaliteetsete, arukate ja keskkonnahoidlike toodete suunas ning tootmisharu lisandväärtuse kasv ületab 4 %.“ Selle kavaga nähakse ette ka valitsuse volitusel toimuv terasesektori ettevõtete koondumine: „[j]ulgustada tootmisharu juhtivaid ettevõtteid tegema ühinemisi ja omandamisi, luua ülisuuri maailmatasemel raua- ja teraseettevõtete kontserne ning edendada riikliku raua- ja terasetööstuse tootmisvõimsuse optimaalset planeerimist. Toetada spetsialiseerunud ettevõtteid, kellel on eelkõige teraseturu segmendis juhtpositsioon, et veelgi enam integreerida ressursse ja luua terasetööstuse ökosüsteem. Julgustada raua- ja teraseettevõtteid läbi viima piirkondadevahelisi [---] ühinemisi ja ümberkorraldusi [---]. Kaaluda suurema poliitilise toetuse andmist tootmisvõimsuse asendamiseks nendele raua- ja teraseettevõtetele, kes on lõpule viinud olulised ühinemised ja ümberkorraldused“.

(62)

Sarnaseid näiteid Hiina RV valitsuse kavatsusest jälgida ja suunata terasesektori arengut võib tuua ka provintsi tasandil, näiteks Hebei provintsis avaldas provintsivalitsus 2020. aastal kolmeaastase tegevuskava klastrite arendamiseks terasetööstuse ahelas. Kava kohaselt tuleb „järjekindlalt rakendada organisatsioonide kontserniarendust, kiirendada riigile kuuluvate ettevõtete segaomandi reformi, keskenduda raua- ja terasesektori eraettevõtete piirkondadevahelise ühinemise ja ümberkorraldamise edendamisele ning püüda luua 1–2 maailmatasemel suurkontserni, 3–5 riigisisese mõjuga suurkontserni“ (28). Lisaks sellele on Hebei tegevuskavaga terasesektorile seatud järgmised eesmärgid: „kinni pidada struktuurilisest kohandamisest ja esile tõsta toodete mitmekesistamist. Vankumatult edendada raua- ja terasetööstuse struktuurilist kohandamist ja planeerimise optimeerimist, edendada ettevõtete koondumist, ümberkorraldamist, ümberkujundamist ja moderniseerimist ning edendada igakülgselt raua- ja terasetööstuse arengut suurettevõtete suunas, tehniliste seadmete moderniseerimist, tootmisprotsesside mitmekesistamist ja tootmisahela järgmise etapi toodete mitmekesistamist“ (29).

(63)

Täpsemalt on Hebei kavas seoses uuritava toote tootmiseks kasutatavate sisenditega ette nähtud „[k]iirendada kvaliteetsete ja oluliste uute terasmaterjalide arendamist ja kasutamist, suurendada kvaliteetsete ja eriterase sortide osakaalu, suurendada suuremahuliste ja laiaulatuslike soodsate toodete kvaliteedi stabiilsust ning luua püramiidne tootestruktuur. 2020. aasta lõpuks suurendada tavalise madallegeerterase ja legeerterase osakaalu 20 %ni ning 2022. aasta lõpuks ligikaudu 25 %ni, mis pakub võimalust ja tagatisi järgneva etapi tootmisharude moderniseerimiseks“ (30) .

(64)

Samamoodi on Henani terasetööstuse ümberkujundamise ja moderniseerimise rakenduskavas 14. viisaastakuplaani raames ette nähtud, et tuleb „keskenduda riiklikele strateegilistele vajadustele, suunata ettevõtteid toote struktuuri optimeerimise ja ajakohastamise edendamisel, arendada kvaliteetset eriterast, kõrgtehnoloogilist laevaehitusterast, eriterast kvaliteetsete seadmete jaoks, peamiste põhikomponentide terast ja muid „eri-, peen- ja kõrge kvaliteediga“ põhisorte ning suurendada terasetoodete lisaväärtust ja konkurentsivõimet“ (31).

(65)

Sarnased tööstuspoliitika eesmärgid on esitatud ka teiste provintside, nagu Jiangsu, (32) Shandongi, (33) Shanxi (34) või Zhejiangi (35) kavandamisdokumentides.

(66)

Sellega seoses, et Hiina valitsus tegelikult kavade kaudu suunab, on veel üks näide, et Ansteel Group avaldas Ansteel Group Co., Ltd. parteikomitee teatise, mis käsitleb partei 20. rahvakongressi vaimsuse kohusetundlikku tundmaõppimist, tutvustamist ja rakendamist (36). Teatises kinnitatakse, et Ansteel Group viib suunavaid kavasid kohusetundlikult ellu ja tutvustab neid tõhusamalt partei liikmetele, töötajatele ja kogu kontserni töötajatele.

(67)

Mis puudutab Hiina valitsuse võimalust mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, siis uurimise käigus leidis kinnitust, et ka uuritavas sektoris on juhtival kohal olevad töötajad ühtlasi HKP liikmed või täidavad partei ülesandeid. Näiteks Zhejiang International Trade Groupi (mis kontrollib äriühingut Zhejiang Metals & Minerals Holdings Co., mis on peata kruvide tootja ja eksportija) juhatuse esimees on ka parteikomitee sekretär (37). Nagu kinnitusdetailide uurimise käigus kindlaks tehti, on sektor siiski väga killustatud ja koosneb peamiselt VKEdest, mistõttu ei olnud komisjonil võimalik iga tootja kohta leida ulatuslikku teavet. Sellegipoolest tehti kindlaks, et uuritava toote tootjatel on tööstusliitude tasandil isiklikud sidemed HKPga. Kinnitusdetailide tootmisharu liidud toovad esile oma isiklikke sidemeid HKPga, näiteks on Ningbo kinnitusdetailide tööstuse liidu põhikirjas järgmine nõue: „Liidu president, asepresident ja peasekretär peavad vastama järgmistele tingimustele: 1) järgima partei suuniseid, põhimõtteid, poliitikat ja olema poliitiliselt pädevad“ (38).

(68)

Peale selle on terasetootjate kohta kättesaadav teave asjakohane ka uuritava toote puhul, sest uuritav toode pärineb terasesektori allsektorist.

(69)

Näiteks terasetootja Baoshan Iron & Steel Ltd. (mille kontrolliv aktsionär on Baowu Steel Group) direktorite nõukogu esimees ja peadirektor on ühtlasi ettevõtte parteikomitee sekretär ja ka sekretäri asetäitja (39). Wuhan Iron & Steel Groupi (mida kontrollib samuti Baowu Steel Group) direktorite nõukogu esimees on ühtlasi ettevõtte parteikomitee sekretär (40). Lisaks sellele: „Wuhani raua- ja terasekontsern korraldas 2022. aastal kümnenda tsentraliseeritud uuringu ja arutelu parteikomitee teooria uurimisrühmaga, et edastada ja uurida keskse majandustöökonverentsi vaimu ning edendada 20. parteikongressi otsuste ja korralduste rakendamist ja keskse majandustöökonverentsi vaimu Wuhani raua- ja terasekontsernis. Hiina Baowu Wuhani peakorteri peaesindaja, parteikomitee sekretär ja Wuhani raua- ja terasekontserni esimees juhatasid koosolekut ja esitasid nõuded partei keskkomitee, Hubei provintsi parteikomitee ja Hiina Baowu parteikomitee nõuete rakendamiseks ning keskse majandustöökonverentsi vaimu edasiseks rakendamiseks“ (41).

(70)

Peale selle on kontserni Baotou Steel Group kuuluva Baotou teraseühenduse juhatuse esimees ühtlasi ettevõtte parteisekretär. Nii Baotou teraseühenduse tegevjuht kui ka ettevõtte ametiühingu esimees on mõlemad parteisekretäri asetäitjad (42). Shougang Groupi juhatuse esimees on parteikomitee sekretär ja tegevjuht on ettevõtte parteikomitee sekretäri asetäitja (43).

(71)

Asjaomast toodet hõlmav tootmisharuliit on Hiina masinate üldosade tootmisharu liidu (China Machinery General Parts Industry Association, edaspidi „CMGPIA“) (44) kinnitusdetailide haru (45). CMGPIA märgib oma põhikirja artiklis 3, et organisatsioon „asutab kooskõlas Hiina Kommunistliku Partei põhikirja sätetega Hiina Kommunistliku Partei organisatsioonid parteitegevuse elluviimiseks ja tagab parteiorganisatsioonide tegevuseks vajalikud tingimused. Liidu registreerimise ja halduse eest vastutav asutus on Hiina Rahvavabariigi tsiviilasjade ministeerium ning parteitööd juhtiv asutus on riiginõukogu riigivarade järelevalve ja halduse komisjoni (SASAC) parteikomitee“ ning organisatsioon „aktsepteerib registreerimis- ja haldusasutuste, parteitööd juhtiva asutuse ning asjaomaste tootmisharude ministeeriumide ärisuuniseid, järelevalvet ja juhtimist“ (46).

(72)

Peale selle on Hiina terasesektoris on kehtestatud poliitika, mis tagab omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses ning mis üldiselt kehtib ka uuritava toote kohta, sest peata kruvide sektor on terasesektori allsektor. Nagu on kindlaks tehtud kinnitusdetailide uurimisel, kuulub kinnitusdetailide tootmisharu soodustatud tootmisharude loetelusse vastavalt tööstus- ja infotehnoloogia ministeeriumi teatele, millega tehti teatavaks oluliste tehnilise varustuse projektide (esimene rühm) edendamise ja rakendamise suuniskataloogi (2019. aasta versioon) (47) väljaandmine, ning ka tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogile (2019. aasta versioon, riiklik arengu- ja reformikomisjon) (48).

(73)

Lisaks eespool nimetatud kesktaseme dokumentidele on kinnitusdetailide tootmisharu suunamiseks ja toetamiseks välja antud mitu juhenddokumenti kohalikul, provintsi või omavalitsuse tasandil. Näiteks on Haiyani kinnitusdetailide tootmisharu 2019. aasta stiimulipoliitikas kehtestatud: „Haiyan on peamine kinnitusdetailide tootmise piirkond ning kinnitusdetailide tootmisharu on ühtlasi üks olulisimaid traditsioonilisi tootmisharusid Haiyanis. [...] Selleks et [...] soodustada meie maakonnas kinnitusdetailide tootmisharu innovatsiooni ja arengut, anti maakonnas hiljuti välja kolmeaastane erimeetmepoliitika kinnitusdetailide tootmisharu digiülemineku ja aruka ümberkujundamise tagamiseks Haiyani maakonnas. Sellega seotud erifondidest antakse toetust ettevõtetele, kes kinnitusdetailide tööstuses rakendavad digiüleminekut ja arukat ümberkujundamist“ (49).

(74)

Hiina RV valitsus peab terasetööstust järjekindlalt oluliseks tootmisharuks (50). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud asjaomasele sektorile keskenduvad kavad, suunised ja muud dokumendid. Hiina valitsus on 14. viisaastakuplaani raames eraldanud vahendeid terasetööstuse ümberkujundamiseks ja moderniseerimiseks ning optimeerimiseks ja struktuuri kohandamiseks (51). Ka toorainetööstuse arendamise 14. viisaastakuplaanis, mis kehtib ka terasetööstuse kohta, on sektorit nimetatud „reaalmajanduse alustalaks“ ja „Hiina rahvusvahelist konkurentsieelist kujundavaks olulise tähtsusega valdkonnaks“ ning selles on seatud mitu sektori arengut ajavahemikul 2021–2025 suunavat eesmärki ja töömeetodit, näiteks tehnoloogia moderniseerimine, sektori struktuuri parandamine (muu hulgas ettevõtete edasise koondumise kaudu) või digiüleminek (52).

(75)

Lisaks sellele näitab eespool nimetatud töökava terasetööstuse stabiilse kasvu kohta (vt põhjendus 61), kuidas Hiina ametiasutuste keskendumine sellele sektorile paigutub laiemasse konteksti, mil viisil Hiina valitsus Hiina majandust suunab: „[t]oetada teraseettevõtteid, et nad igakülgselt järgiksid uue taristu, uue linnastumise, maapiirkondade taaselustamise ja areneva tööstuse vajadusi, ühineksid suurte tehnoloogiaprojektidega, mis eri piirkondades on seotud 14. viisaastakuplaaniga, teeksid kõik endast oleneva terasega varustatuse tagamiseks. Luua ja süvendada eelneva ja järgneva etapi koostöömehhanisme terasetööstuse ja peamiste terast kasutavate sektorite vahel, nagu laevaehitus, transport, ehitus, energeetika, autotööstus, kodutehnika, põllumajandusmasinad ja suured seadmed, rakendada tootmist ja nõudlust siduvaid tegevusi ning aktiivselt laiendada terase kasutusvaldkondi“ (53).

(76)

Kohalikul tasandil, näiteks Shandongi provintsis, kus Shandong Juning Machinery Co. Ltd asub, nõuab Shandongi 14. viisaastakuplaan (54) raua- ja terasetööstuse arendamiseks järgmist: „Ehitusmasinate teras: toetada meie provintsi, et saada olulisest ehitusmasinate provintsist tugevaks ehitusmasinate provintsiks, keskenduda keskkonnahoidliku ja keskkonnasäästliku, suure puhtusega, madalal temperatuuril suurepärase löögikindlusega, stabiilse karastatavusega ja kergesti lõigatava ehitusmasinate terase arendamisele, kiirendada kõrgtugeva ehitusmasinate terasega seotud teadus- ja arendustegevust [---], rahuldada suure võimsusega ja väikese tühimassiga nüüdisaegsete ehitusmasinate arendamise vajadusi ning viia ellu järgmise etapi kliendi tööstusahela järkjärguline ajakohastamine ning ehitusmasinate tootmise ökosüsteemi täielik ja terve areng.“

(77)

Lisaks eespool kirjeldatule tehti kinnitusdetailide uurimise käigus kindlaks, et ka kinnitusdetailide tootjad saavad riiklikke toetusi, mis näitab selgelt riigi huvi sektori vastu. Kinnitusdetailide uurimise käigus tegi komisjon kindlaks, et kinnitusdetailide tootjaid toetati mitme rahaliste stiimulite programmiga, sealhulgas Haiyani piirkonna kinnitusdetailide tootmisharu toetamine 2019. aasta stiimulipoliitika raames, et „[j]õuliselt soodustada kinnitusdetaile tootvate ettevõtete digiüleminekut ja arukat ümberkujundamist. Digitaalsete haldussüsteemide ja integreeritud juhtseadmete tarkvara rakendamist toetatakse teostamise aastast sõltuvate spetsiaalsete rahaliste stiimulitega [...]. Ettevõtetele, kes 2019. aastal teostavad digiüleminekut ja arukat ümberkujundamist (või teevad uusi oste) ja moderniseerivad oma seadmeid, antakse ühekordset toetust kuni 20 % tegelikest investeeringutest põhiseadmetesse, maksimumsummas 2 miljonit jüaani; kui seda teostatakse 2020. aastal, siis saab ettevõte ühekordse subsiidiumina kuni 15 % (maksimaalselt 1,5 miljonit jüaani) põhiseadmetesse tegelikult investeeritud summast; kui seda teostatakse 2021. aastal, siis saab ettevõte ühekordse subsiidiumina kuni 12 % (maksimaalselt 1 miljonit jüaani) põhiseadmetesse tegelikult investeeritud summast“ (55).

(78)

Kokkuvõttes on Hiina RV valitsus kehtestanud meetmed, millega motiveeritakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas neid, mis toodavad uuritava toote valmistamiseks kasutatavaid põhitooraineid. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(79)

Käesolevas uurimises ei leitud mingeid tõendeid selle ümberlükkamiseks, et uuritava toote tootjatele avaldab mõju alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või täitmise ebapiisav tagamine terasesektoris.

(80)

Uuritavat toodet mõjutab ka palgakulude moonutamine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on osutatud ka põhjenduses 46. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uuritava toote või peamiste sisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga sisenditele, mida tarnivad ettevõtted, kelle suhtes rakendatakse Hiina RVs sama tööjõusüsteemi) (56).

(81)

Peale selle ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis lükkaksid ümber väite, et uuritava toote sektorile avaldab mõju riigi sekkumine rahastamissüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu on osutatud ka põhjenduses 46. Ka eespool nimetatud stabiilse kasvu töökava (vt põhjendus 61) on hea näide riigi sellise sekkumise kohta: „Julgustada finantsasutusi aktiivselt pakkuma finantsteenuseid teraseettevõtetele, kes viivad läbi ühinemisi ja ümberkorraldusi, planeerimise kohandamist, ümberkujundamist ja moderniseerimist kooskõlas riskikontrolli ja ettevõtte kestliku arengu põhimõtetega.“ Seega mõjutab riigi ulatuslik sekkumine rahastamissüsteemi suuresti turutingimusi kõigil tasanditel.

(82)

Lõpuks tuletab komisjon meelde, et uuritava toote tootmiseks läheb vaja mitut sisendit. Kui uuritava toote tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori või kapitalipaigutuse moonutused. Peale selle kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõigil valitsemistasanditel ja kõigis sektorites.

(83)

Seepärast ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt asjakohane kasutada uuritava toote selle riigi müügihindu ega ka mingeid sisendikulusid (sh tooraine-, energia-, maa-, rahastus-, tööjõukulud), sest nende hinnakujundust mõjutab riigi ulatuslik sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiina RVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud Hiina RVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(84)

Kokkuvõttes nähtus olemasolevatest tõenditest, et uuritava toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis nimetatud asjaolu tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes leidis komisjon, et käesoleval juhul ei ole saa normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada selle riigi hindu ega kulusid.

(85)

Hiina valitsus ei esitanud selgitusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruande seisukohti ja kaebuse esitaja esitatud täiendavaid tõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta konkreetsel juhul.

(86)

Chinafar Group esitas komisjonile märkusi oluliste moonutuste olemasolu kohta Hiinas. Valimisse kaasatud eksportiv tootja oli seisukohal, et väidet oluliste moonutuste esinemise kohta ei tohiks võtta eelnevalt kindlaksmääratud järeldusena ja WTO kohtupraktika kohaselt peaksid uurimisasutused arvutatud normaalväärtuse arvutamiseks kasutama eksportivate tootjate tegelikke kulusid. Isegi kui tehakse kindlaks moonutused, peaks komisjon hindama iga Hiina eksportijat eraldi, eriti kui kasutati valikuuringut.

(87)

Komisjon leidis, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu WTO kohustustega. Apellatsioonikogu märkis juhtumi DS473 (57) lahendamisel sõnaselgelt, et WTO õiguse kohaselt on lubatud kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Alusmääruse artikli 2 lõikes 6a on sätestatud, et üksnes juhul, kui tehakse kindlaks olulised moonutused ning need mõjutavad kulusid ja hindu, arvutatakse normaalväärtus, võttes aluseks moonutamata kulud ja hinnad võrdlusriigis või rahvusvahelise võrdlusaluse. Igal juhul on alusmääruse artikli 2 lõike 6a teise lõigu kolmandas taandes ette nähtud võimalus kasutada omamaiseid kulusid ainult sel määral, kui on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud.

(88)

Komisjon märkis, et kui tehakse kindlaks, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste olemasolu tõttu eksportivas riigis, siis ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid ning normaalväärtuse arvutamisel võetakse vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a iga eksportiva tootja puhul aluseks moonutamata hinnad või sobiva võrdlusriigi võrdlusalused. Alusmääruse sama sätte kohaselt võib kasutada ka eksportiva riigi kulusid, kui on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Seda silmas pidades oli eksportivatel tootjatel võimalus esitada tõendeid selle kohta, et nende individuaalsed müügi-, üld- ja halduskulud ja/või muud sisendkulud olid tegelikult moonutamata. Kuid nagu on tõestatud põhjendustes 46–84, on komisjon kindlaks teinud, et terasetööstuses esineb moonutusi, ning ei ole esitatud kindlaid tõendeid selle kohta, et üksikute eksportivate tootjate tootmistegureid ei ole moonutatud. Seepärast ei peetud kõnealuseid märkusi põhjendatuks.

(89)

Eeltoodut arvesse võttes arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, see tähendab käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis.

3.2.2.   Võrdlusriik

3.2.2.1.   Üldised tähelepanekud

(90)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

—

Hiinaga sarnane majanduse arengutase. Selleks kasutas komisjon riike, mille kogurahvatulu elaniku kohta on Maailmapanga andmebaasi (58) alusel sarnane Hiina kogurahvatuluga.

—

Uuritava toote tootmine selles riigis.

—

Hõlpsasti kättesaadavate asjakohaste andmete olemasolu võrdlusriigis.

—

Kui võimalikke võrdlusriike on rohkem kui üks, eelistatakse asjakohasel juhul võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riike.

(91)

Nagu on selgitatud põhjendustes 37–39, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta.

(92)

Neis kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille osalised said nende asjaolude ja asjakohaste allikate kohta.

(93)

Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Taid, juhul kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

3.2.3.   Hiinaga sarnane majanduse arengutase

(94)

Esimeses teates leidis komisjon, et riigid, kus on Hiina RVga sarnane majanduse arengutase ja kus uuritavat toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmetelMalaisia, Tai ja Türgi (st riigid, mille Maailmapank on kogurahvatulu alusel liigitanud suurema keskmise sissetulekuga riigiks).

(95)

Pärast esimest ja teist teadet väitis Chinafar Group, et Tai tuleks võimaliku võrdlusriigina kõrvale jätta, sest selle kogurahvatulu elaniku kohta on peaaegu pool Hiina kogurahvatulust ja seetõttu ei saa Taid pidada riigiks, kus on Hiinaga sarnane majanduse arengutase. Samuti märkis ta, et komisjon ise andis esimeses teates teada, et ta „kavatseb kasutada riike, mille kogurahvatulu on sarnane Hiina kogurahvatuluga“, kuid ei osutanud suurema keskmise sissetulekuga riikide kategooriale.

(96)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt võib komisjon normaalväärtuse arvutamisel kasutada eksportiva riigiga sarnase majanduse arengutasemega võrdlusriiki. Alusmäärus ei sisalda täiendavat nõuet valida võrdlusriigiks riik, mille majanduse arengutase on ekspordiriigiga kõige sarnasem. Seepärast võtab komisjon oma kaalutlusõigust kasutades aluseks riigid, mille Maailmapank on liigitanud samasse tulukategooriasse. Maailmapank on Hiina paigutanud suurema keskmise sissetulekuga riikide kategooriasse. Komisjon märkis esimeses teates selgelt, et kasutab oma väljakujunenud tava kohaselt selleks Maailmapanga andmebaasi. Asjaolu, et mõni riik võib kogurahvatulu või sisemajanduse koguprodukti poolest elaniku kohta olla Hiinaga sarnasem kui teine riik, ei ole sobiva võrdlusriigi valimisel määrav kriteerium. Seepärast lükati see väide tagasi.

3.2.4.   Hõlpsasti kättesaadavate asjakohaste andmete olemasolu võrdlusriigis

(97)

Esimeses teates esitas komisjon teabe hõlpsasti kättesaadavate finantsandmete kohta Malaisia, Tai ja Türgi äriühingutes, kus toodetakse laiemat tootekategooriat ehk kinnitusdetaile, sealhulgas uuritavat toodet, ning uuritava toote tootmiseks vajalike toorainete kohta, mida nendesse riikidesse imporditakse.

(98)

Oma märkustes esimese teate kohta pakkusid kolm valimisse kaasatud eksportivat tootjat ja EFDA kõige sobivama võrdlusriigina välja Malaisia, samas kui kaebuse esitaja oli pakkunud Türgit. Selle uurimise jaoks alternatiivset võrdlusriiki ei soovitatud.

(99)

Junyue ja Chinafar Group väitsid, et Türgit ei saa pidada võrdlusriigiks, sest tema majandust iseloomustavad kõrge inflatsioon, märkimisväärne devalvatsioon ja poliitiline sekkumine, eelkõige tööjõukulude taseme kindlaksmääramisse.

(100)

Komisjon märkis, et inflatsioon ja deflatsioon ei olnud kriteeriumid, mida kasutati riigi esindavuse hindamiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a, ning juhul kui komisjon valib võrdlusriigiks Türgi, võtab ta uurimisperioodi kulude kajastamisel inflatsiooni ja/või deflatsiooni vajaduse korral arvesse. Ettevõtted ei esitanud põhjendatud tõendusmaterjali ka tööjõukuludesse poliitilise sekkumise esinemise kohta. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(101)

Junyue ja Chinafar Group väitsid, et Tai ja Türgi ei sobi kumbki Venemaa Föderatsioonist (edaspidi „Venemaa“) pärit impordi mahu põhjal võrdlusriigiks.

(102)

Komisjon esitas juba esimeses teates Venemaalt pärit impordi suundumuste analüüsi alates 2019. aastast kuni uurimisperioodini, ja see näitas, et Venemaalt nendesse riikidesse suunatud impordi maht ja keskmine hind ei muutunud kuigi suurel määral. Seega ei olnud mingeid märke sellest, et Venemaa ekspordimuster oleks muutunud sanktsioonide tõttu, mis kehtestati pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal ja mis oleksid nendes kahes riigis võinud põhjustada impordihindade moonutusi. Seepärast lükati see väide tagasi.

(103)

Pärast esimest teadet märkis Junyue ka seda, et Tai kinnitusdetailide, sealhulgas kruvide tootmisharu on suuresti spetsialiseerunud autotööstuses kasutatavatele kinnitusdetailidele, mis ei esinda uuritavat toodet, sest autotööstuses kasutatavad kinnitusdetailid on tavaliselt kõrgema hinnaga, sest peavad vastama rangematele tootestandarditele. Selle spetsialiseerumise tõttu väitis Junyue, et teatavate tootmistegurite puhul importisid Tai tootjad Jaapanist eriklassi toorainet, mis muutis võrdlusaluse ebatüüpiliseks.

(104)

Komisjon hindas GTA andmebaasi põhjal Jaapanist eksporditavate peamiste toorainete (st HS-koodid 7213 91 , 7213 99 , 7228 30 , 7227 90 ja 7214 99 ) hindu. Uurimisperioodil oli Tai Jaapani peamine eksporditurg, mis moodustas 21 % kõnealuste toorainete koguekspordist. Ülejäänud viis ekspordi peamist sihtkohta, välja arvatud Hiina, moodustasid kokku ligikaudu 53 % kõnealuste toorainete koguekspordist. Taisse eksporditavate toodete keskmine hind oli teiste suurimate turgudega võrreldes 10 % kõrgem (1,09 eurot/kg Tai puhul ja 0,90 eurot/kg ülejäänud viie suurima riigi puhul, kuhu eksporditi).

(105)

Teises teates leidis komisjon, et kuigi Tai kinnitusdetailide tootjad võisid Jaapanist importida eriklassi materjale, ei välista see Tai sobimist võrdlusriigiks. Tegelikult hõlmas praegune uurimine ka mittestandardseid kruvisid ja nende toodete puhul võidi kasutada eriklassi tooraineid. Seepärast ei olnud võimalik teha järeldust, et Jaapani ekspordihinnad Taisse oleksid olnud põhjendamatult kõrged ja ebatüüpilised. Komisjon lükkas tagasi põhjenduses 103 esitatud väite, et Tai ei sobi võrdlusriigiks.

(106)

Teises teates analüüsis komisjon täiendavalt kolme võimalikku võrdlusriiki imporditavat kolme peamist tootmistegurit (HS-koodiga 7213 91 , 7213 99 ja 7228 30 ), mis moodustasid ligikaudu 65 % tootmiskuludest. Kõigi nende tootmistegurite puhul oli import Taisse koguste poolest suurim (v.a import Hiinast ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (59) I lisas loetletud riikidest).

(107)

HS-koodi 7213 91 alla kuuluva tootmisteguri puhul oli moonutamata allikatest pärit koguimport kõigis kolmes riigis suur, kusjuures Taisse imporditi kõige suuremates kogustes (v.a Hiinast ja määruse (EL) 2015/755 I lisas loetletud riikidest).

(108)

HS-koodi 7213 99 alla kuuluvat tootmistegurit imporditi Taisse ülekaalukalt kõige suuremas mahus: ligikaudu 76 000 tonni, mis on viis korda suurem kui Malaisiasse ja Türki suunatud impordi maht. Hiinast ja määruse (EL) 2015/755 I lisas loetletud riikidest Malaisiasse imporditud tootmistegurite osakaal riigi koguimpordist oli 33 % ning muudest allikatest Malaisiasse importimise keskmine hind sarnanes Hiinast ja määruse (EL) 2015/755 I lisas loetletud riikidest pärit impordi hinnaga. Samas Tai ja Türgi ei importinud Hiinast ja määruse (EL) 2015/755 I lisas loetletud riikidest peaaegu üldse. Seepärast leidis komisjon, et Malaisiasse importimise hind on vähem usaldusväärne kui Taisse või Türki importimise hind.

(109)

HS-koodi 7228 30 puhul oli Taisse impordi maht kolmest riigist ülekaalukalt suurim. Kõigi kolme riigi puhul moodustas Hiinast ja määruse (EL) 2015/755 I lisas loetletud riikidest pärit import suure osa selle tootmisteguri koguimpordist. Muudest allikatest Türki importimise keskmine hind oli võrreldav Hiinast ja määruse (EL) 2015/755 I lisas loetletud riikidest pärit impordi keskmise hinnaga ning seega võis Hiina impordihind seda mõjutada, kuid muudest allikatest Taisse või Malaisiasse importimise keskmine hind oli palju kõrgem kui Hiinast pärit impordi hind. Seepärast leidis komisjon, et Türki importimise hind on vähem usaldusväärne kui Taisse või Malaisiasse importimise hind.

(110)

Junyue esitas uurimisperioodi auditeeritud finantsaruanded komisjoni poolt esimeses teates valitud Malaisia tootja tütarettevõtte kohta, kes tootis ainult kinnitusdetaile (Chin Well Fasteners Co. Sdn. Bhd. (edaspidi „Chin Well Fasteners“). Samuti tegi ta kindlaks veel ühe Malaisia tootja, kes toodab standardseid kinnitusdetaile (Asia Bolts & Nuts Sdn. Bhd.) ja kelle finantsteave 2023. aasta kohta on hõlpsasti kättesaadav. Viimane jäeti kõrvale, sest selle kasumiks osutus 0,7 %, mida ei peetud mõistlikuks.

(111)

Junyue ja Chinafar väitsid, et Tai ja Türgi äriühingute finantsteave, mille komisjon esimeses teates kindlaks tegi, ei olnud uuritava toote puhul tüüpiline ning selle müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi suhe oli ebatavaliselt suur.

(112)

Nad seletasid seda asjaoluga, et nende ettevõtete toodetud tooted ei olnud uuritava tootega võrreldavad, sest need on peamiselt kõrgtugevast materjalist ja kvaliteetsed kinnitusdetailid väga spetsiifiliste ja kasumlike turgude jaoks, nagu lennundus-, autotööstuse ja energia-/naftakeemiasektor, ning on seetõttu kvaliteetsemad kui Hiinas toodetud uuritav toode.

(113)

Nad väitsid, et see kehtib ka Tai ettevõtte Thai Meira, Co. Ltd. kohta, mis on spetsialiseerunud autotööstuses kasutatavatele mittestandardsetele kinnitusdetailidele. Ka Tai ettevõtet S.J. Screws Co. Ltd. ei saanud pidada tüüpiliseks, sest ta tootis peamiselt tooteid, mis ei kuulu uuritava toote alla ja millega kaasnesid suuremad tootmiskulud, nagu näiteks tõstevahendid, terasplaadid ja kalanduse tööstustooted või autotööstuses kasutatavad mittestandardsed kinnitusdetailid.

(114)

Komisjon märkis, et mõned valimisse kaasatud Hiina tootjad tootsid kõrgtugevast materjalist kinnitusdetaile ja teenindasid spetsiifilisi sektoreid, nagu avamere naftaplatvormid ja naftatorustik. Asjaolu, et võimalikes võrdlusriikides leitud ettevõtted on spetsialiseerunud teatavatele segmentidele, nagu autotööstuse mittestandardsed kruvid, mis on osa uuritavast tootest, ja/või toodavad uuritavat toodet ainult osaliselt, ei ole põhjus neid ettevõtteid välistada. Seepärast lükati see väide tagasi.

(115)

EFDA märkis, et komisjon ei lisanud valitud ettevõtete loetellu olulist Türgi tootjat Norm Civata Sanaya Ve Ticaret Anonim Sirketi (edaspidi „Norm Civata“).

(116)

Orbise andmebaasis esitatud teabest selgus, et Norm Civata on hulgimüügiettevõte, mis koondab mitut haruettevõtet, ja tema finantsteave on kättesaadav konsolideeritud tasandil. Metallide ja metallitoodete valdkonnas tegutseva haruettevõtte finantsteave ei olnud kättesaadav. Seepärast leidis komisjon, et Norm Civata aastaaruannet ei ole asjakohane käesolevas uurimises kasutada.

(117)

EFDA seadis kahtluse alla ka müügi-, üld- ja halduskulude arvutamise metoodika ning väitis, et finantskasum ja -kahjum tuleks tegevuskuludest maha arvata. Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest tema väljakujunenud tava kohaselt lisatakse finantskulud müügi-, üld- ja halduskulude hulka, et kajastada uuritava toote tootmise kogukulusid.

(118)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades andis komisjon huvitatud isikutele teises teates teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks kasutada sobiva võrdlusriigina Taid ja kolme äriühingu finantsandmeid (60).

(119)

Huvitatud isikuid kutsuti üles esitama märkusi Tai sobivuse kohta võrdlusriigina ja nende kolme ettevõtte sobivuse kohta võrdlusriigi tootjatena.

3.2.5.   Huvitatud isikute märkused

(120)

Pärast teist teadet kordasid Junyue, Chinafar Group ja EFDA oma väidet, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt on sobivaim võrdlusriik Malaisia, mitte Tai, ning seda mitmel põhjusel.

(121)

Esiteks väitsid nad, et Malaisia ettevõtted tootsid peamiselt standardseid kinnitusdetaile ja seetõttu oli nende tootevalik sarnane Hiina tootjate tootevalikuga.

(122)

Teiseks pidasid Junyue ja EFDA põhjendamatuks, et komisjon keskendus ainult ühe tootmisteguri (HS 7213 99 ) impordimahtudele, et Malaisia võrdlusriigina välja jätta. Selle tootmisteguri puhul moodustas Hiinast pärit import 33 % koguimpordist, mis on samaväärne osakaal, kui Taisse importimise kahe ülejäänud tootmisteguri (HS 7213 91 ja 7228 30 ) puhul.

(123)

Kolmandaks väitis Junyue, et Hiinast pärit impordi keskmise hinna ja teistest riikidest pärit impordi keskmise hinna sarnasus näitas üksnes seda, et imporditud materjalide hinnad vastasid põhijoontes turutingimustele.

(124)

Junyue väitis ka seda, et Tai impordiandmed olid veelgi probleemsemad, sest Hiinast importimise üldine osakaal oli Tai puhul suurem (43 %) kui Malaisia (29 %) ja Türgi (15 %) puhul.

(125)

Vastupidi sellele, mida väitus Junyue, ei keskendunud komisjon ühe tootmisteguri impordile, et Malaisia võrdlusriigina välja jätta. Tegelikult analüüsis komisjon kolme võimalikku võrdlusriiki imporditavat kolme peamist tootmistegurit (HS 7213 91 , 7213 99 ja 7228 30 ), mis moodustasid ligikaudu 65 % tootmiskuludest.

(126)

Kõigi nende tootmistegurite puhul oli import Taisse koguste poolest suurim (v.a import Hiinast ja määruse (EL) 2015/755 I lisas loetletud riikidest). HS-koodi 7213 91 puhul oli moonutamata allikatest pärit koguimport kõigis kolmes riigis suur, kusjuures Taisse imporditi kõige suuremates kogustes (v.a Hiinast ja määruse (EL) 2015/755 I lisas loetletud riikidest).

(127)

HS-koodi 7213 99 puhul imporditi Taisse ülekaalukalt kõige suuremas mahus: ligikaudu 76 000 tonni, mis on viis korda suurem kui Malaisiasse ja Türki suunatud impordi maht. Nagu on märgitud põhjenduses 108, oli Hiinast importimise üldine osakaal Malaisiasse suunatud koguimpordist 33 % ja muudest riikidest kui Hiina pärit impordi keskmised hinnad olid võrreldavad Hiina hindadega, mis osutab sellele, et need võivad olla vähem usaldusväärsed.

(128)

HS-koodiga 7228 30 tootmistegurite puhul, mis moodustavad 11 % tootmise kogukuludest, pidas komisjon impordi mahtu silmas pidades kõige sobivamaks võrdlusriigiks Taid, nagu on märgitud põhjenduses 109.

(129)

Selle põhjal leidis komisjon, et Tail on moonutamata impordiväärtuste kohta kvaliteetsem hõlpsasti kättesaadavate andmete kogum, ning jõudis seepärast järeldusele, et Tai on sobiv võrdlusriik, ja lükkas Junyue väite tagasi.

(130)

Junyue ja Chinafar Group kordasid väidet, et Tai impordihinnad olid kõrged sellise Jaapanist pärit eriklassi impordi märkimisväärse osakaalu tõttu, mida Tai tootjad kasutasid spetsiifilistes rakendustes, eelkõige autotööstuses. Samuti väitis Junyue, et see suundumus oli seotud asjaoluga, et mitu tootjat olid seotud Jaapani äriühingutega ja hankisid kvaliteetset toorainet oma emaettevõttelt.

(131)

Junyue märkis ka seda, et kui komisjon otsustab Tai jätta võrdlusriigiks, tuleks impordiandmeid korrigeerida, lahutades koguimpordist Jaapani impordi, kuna selle hind on põhjendamatult kõrge.

(132)

Nende väidete kohta märkis komisjon, et Junyue ega Chinafar Group ei esitanud kumbki ühtegi tõendit selle kohta, kui suures mahus imporditakse Jaapanist Taisse toorainet, mis on ette nähtud mittestandardsete kruvide tootmiseks spetsiifiliste sektorite jaoks. Samuti puudusid tõendid selle kohta, et imporditi seotud isikutelt.

(133)

Kaks valimisse kaasatud tootjat ei esitanud ühtegi tõendit ka selle kohta, et Hiinas ei kasutata mittestandardsete kruvide tootmiseks kvaliteetmaterjale. Sellega seoses märkis komisjon, et ka Hiina importis suures koguses tooraineid Jaapanist, olles Jaapani jaoks kolmas eksporditurg.

(134)

Peale selle arvutati asjaomase toote normaalväärtus kogu Taisse suunatud impordi põhjal, mitte ainult Jaapanist pärit impordi põhjal. Viie peamise tooraine import Jaapanist moodustas vaid ligikaudu 17 % nende materjalide koguimpordist. Eespool esitatud kaalutluste põhjal lükati põhjendustes 130 ja 131 nimetatud väited tagasi.

(135)

Märkustes teise teate kohta kordasid Junyue ja Chinafar Group oma seisukohta, et komisjoni poolt esimeses teates valitud Malaisia ettevõtted olid tüüpilisemad kui Tai ettevõtted, sest keskendusid peamiselt uuritava toote tootmisele, ning ettevõtte Chin Well Fasteners avalikult kättesaadavad finantsandmed vastasid uurimisperioodile.

(136)

Nad väitsid hoopis taas, et kaks kolmest komisjoni valitud Tai tootjast ei tooda uuritavat toodet. Nad märkisid, et Thai Meira tootis peamiselt eriotstarbelisi kinnitusdetaile ja S. J. Screwthai keskendus peamiselt toodetele, mis ei vastanud asjaomasele tootele.

(137)

Ka EFDA väitis, et Orbise andmebaasi teabe põhjal on S.J. Screwthai hulgimüügiettevõte ja komisjon oli samal põhjusel tagasi lükanud Türgi ettevõtte Norm Civata.

(138)

Komisjon vaatas läbi kättesaadava teabe kahe Tai ettevõtte kohta ja jõudis nende veebisaidi ja Orbise andmebaasi põhjal järeldusele, et i) S.J. Screws oli Orbise andmebaasis kirjas hulgi- ja jaemüügikauplejana. Ettevõtte veebisaidi analüüsi järgi ei olnud võimalik teha lõplikku järeldust, kas äriühing oli tegelik tootja või hulgimüüja, ning seetõttu otsustas komisjon selle ettevõtte analüüsist välja jätta; ii) Thai Meira tootis muu hulgas tooteid, mis kuuluvad käesoleva uurimise tootemääratluse alla, eelkõige tikkpolte.

(139)

Ka Chinafar Group leidis, et Thai Meira teenis ebatüüpiliselt suurt kasumit, sest ta on spetsialiseerunud autotööstusele mõeldud mittestandardsetele kinnitusdetailidele. Kuid ettevõte ei esitanud tõendeid, mis näitaksid, et autotööstusele suunatud müügi kasumlikkus oli suurem kui teistesse sektoritesse müügi kasumlikkus. Seepärast lükati see väide tagasi.

(140)

Peale selle tegi EFDA Orbisest kindlaks veel viie Tai äriühingu finantsandmed, millele komisjon oleks võinud tugineda: Thai Union Fasteners, MDF Precision, Bangkok Fastenings, Suntorx Enterprise ja Tycoon Worlwide Group.

(141)

Komisjon analüüsis kõigi nende äriühingute finantsandmeid ja leidis, et Tycoon Worlwide Group oli 2023. aastal kahjumis ja ülejäänud nelja ettevõtte kasum (arvutatuna müüdud kaupade hinna põhjal) jäi vahemikku 0,35–1,31 %, mida ei peetud mõistlikuks kasumiks. Seepärast ei lisanud komisjon neid ettevõtteid oma analüüsi.

(142)

Seoses Junyue märkusega, et valitud Malaisia ettevõtted, nagu Chin Well Fasteners ja Tong Heer Fasteners Co. Sdn. Bhd. (edaspidi „Tong Heer“) esitas usaldusväärsema ja tüüpilisema võrdlusaluse, märkis komisjon järgmist.

(143)

Tong Heer, mis on spetsialiseerunud roostevabast terasest kinnitusdetailide tootmisele, kuulub suuremasse kontserni, kuhu kuulub ka täppisvalutoodete tootja. Kuigi Tong Heeri 2024. aasta finantsandmed ei olnud veel saadaval, näitasid kontserni tasandi andmed, (61) et kinnitusdetailide ärisegment oli 2024. aastal kahjumlik, mistõttu see ei sobi tüüpilise võrdlusaluse kindlaksmääramiseks.

(144)

Kuigi ka Chin Well Fastenersi finantsandmed vastavad täpselt uurimisperioodile, ei nõustunud komisjon Junyue väitega, et ainult Chin Well Fasteners oli müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi suhte kindlaksmääramiseks tüüpilisem alus kui valitud Tai ettevõtted. Ettevõtte ametlikul veebisaidil esitatud teabe (62) kohaselt tootis Chin Well Fasteners üksnes peadega kruve. Kuigi see ei välistanud ettevõtet müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi arvutamise võimaliku asendajana, muudab Tai ettevõtted asjakohasemaks asjaolu, et nad toodavad praegusele toote määratlusele vastavaid tooteid.

(145)

Eespool esitatud analüüsi alusel otsustas komisjon sobiva võrdlusriigina kasutada Taid ning lähtuda normaalväärtuse arvutamisel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kahe äriühingu (63) finantsandmetest.

3.2.6.   Sotsiaal- ja keskkonnakaitse tase

(146)

Pärast esimest teadet väitis kaebuse esitaja, et nii Tai kui ka Türgi on oma üldiste kestliku arengu eesmärkide poolest Malaisiast paremad kandidaadid ning et Türgi on ratifitseerinud kõik kümme ILO tööalast põhikonventsiooni. Vastukaaluks märkis EFDA, et tõendid osutavad sellele, et Tail ja Türgil ei olnud sama head tulemused keskkonna ja inimõiguste kaitse valdkonnas kui Malaisial.

(147)

Pärast teist teadet kordas Chinafar Group EFDA tähelepanekut, et Tai näitajad keskkonna ja inimõiguste kaitse valdkonnas olid Malaisia tulemustega võrreldes halvemad.

(148)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et käesoleval juhul on Tai ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

3.2.6.1.   Kokkuvõte

(149)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades täitis Tai alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

3.2.7.   Moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikad

(150)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uuritava toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(151)

Seejärel märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega, eelkõige toorainetega, seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi. Lisaks märkis komisjon, et kasutab moonutamata tööjõukulude kindlakstegemiseks Tai keskpanka, (64) moonutamata elektrihindade kindlakstegemiseks Tai investeerimisnõukogu (65) ning moonutamata maagaasihindade kindlakstegemiseks Tai energeetikaministeeriumi energiapoliitika- ja planeerimisametit (66).

(152)

Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid ka sellest, et kuna mõne sisendi (nimelt aur ja vesi) osakaal tootmise kogukuludes oli väike (moodustasid vähem kui 2 % valimisse kaasatud eksportivate tootjate teatatud tootmise kogukuludest), liigitati need kulumaterjalide alla. Komisjon andis ka teada, et arvutab kulumaterjalide osakaalu tooraine kogukulus ja kohaldab seda osakaalu tooraine ümberarvutatud kuludele asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel.

3.2.7.1.   Tootmistegurid

(153)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Tootmistegurid uuritava toote puhul

Tootmistegur

Kauba kood

Allikas

Hind jüaanides

Mõõtühik

Toorained

Kuumvaltsitud varbmaterjal rauast või legeerimata terasest, korrapäratult kokku keritud, ümmarguse ristlõikega, läbimõõduga alla 14 mm

7213 91 90 01

7213 91 90 09

GTA

4,30

kg

Kuumvaltsitud varbmaterjal rauast või legeerimata terasest, korrapäratult kokku keritud

7213 99 90

GTA

8,21

kg

Rauast või legeerimata terasest varbmaterjal

7214 99 91

GTA

7,76

kg

Kuumvaltsitud varbmaterjal legeerterasest (v.a roostevaba), korrapäratult kokku keritud

7227 90 90

GTA

6,13

kg

Muu varbmaterjal muust legeerterasest peale roostevaba terase, kuumvaltsitud, kuumtõmmatud või ekstrudeeritud, muul viisil töötlemata

7228 30 10 09

GTA

6,81

kg

Tsink

7901 11 00

GTA

18,88

kg

Tööjõud

Tööjõud

puudub

Tai keskpank

14,83

töötund

Energia

Elektrienergia

puudub

Tai investeerimisnõukogu

vahemikus 1,08 –1,37  (67)

kWh

Maagaas

puudub

Tai energeetikaministeeriumi energiapoliitika- ja planeerimisamet

2,68

m3

(154)

Selleks et oleks esindatud ka kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, võttis komisjon arvesse ka tootmise üldkulusid. Metoodikat on nõuetekohaselt selgitatud põhjendustes 178 ja 179.

3.2.7.2.   Toorained

(155)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõigist kolmandatest riikidest (v.a Hiina RVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud määruse (EL) 2015/755 (68) I lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena.

(156)

Komisjon otsustas jätta välja Hiinast pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas, ei ole Hiina omamaiseid hindu ja kulusid asjakohane kasutada oluliste moonutuste tõttu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile b. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta Hiinast ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu.

(157)

Mitme tootmisteguri puhul moodustasid koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud kulud uurimisperioodil tühise osa tooraine kogukuludest. Kuna need moodustasid vähem kui 2 % tootmise kogukuludest ja nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla.

(158)

Selleks et teha kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kindlaks tooraine moonutamata hind, kasutas komisjon võrdlusriigi asjakohast imporditollimaksu.

(159)

Komisjon väljendas koostööd tegeva eksportiva tootja toorainete tarne eest kantud transpordikulu protsendimäärana nende toorainete tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et teha kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata transpordikulusid.

(160)

Esimeses teates esitas komisjon tootmistegurite loetelu. Pärast eksportivate tootjate valdustesse tehtud kontrollkäigu ajal teabe kogumist vaadati tootmistegurite loetelu läbi. Eelkõige jäeti välja rauast ja legeerimata terasest traat (HS 7217 10 ), sest komisjon leidis, et uuritava toote tootmisel seda ei kasutatud, kuigi esialgu oli see küsimustiku vastustes kogemata kirjas.

(161)

Pärast huvitatud isikute märkusi esimese teate kohta märkis kaebuse esitaja, et Hiinast pärit peamiste tootmistegurite impordi märkimisväärne hulk moonutas tõenäoliselt Malaisia turuhindu. Kaebuse esitaja kinnitas ka seda, et Malaisias subsideeriti elektrihindu väga palju, ja esitas tõendina ajakirja artikli mõju kohta kohalikele kasutajatele.

(162)

Teise teate kohta esitatud märkustes väitis Chinafar Group, et ainuüksi asjaolu, et subsideerimine toimus, ei muuda hindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses ebatüüpiliseks.

(163)

Kuna tehti kindlaks, et Tai on praeguses etapis artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses sobiv võrdlusriik, lükati need väited tagasi.

3.2.7.3.   Tööjõud

(164)

Komisjon kasutas tööjõu võrdlusaluse kindlaksmääramiseks Tai keskpanga avaldatud kõige uuemat kättesaadavat statistikat (69). Tai keskpank esitas kord kvartalis teabe Tai tootmissektori keskmise kuupalga kohta uurimisperioodil. Seda teavet kohandati, et võtta arvesse tööandja makstavaid sotsiaalmakse (70).

(165)

Tai keskpanga avaldatud statistikas ei olnud teavet töötundide kohta, mistõttu kasutas komisjon Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööjõustatistika andmebaasi (71) andmeid selle kohta, kui palju tunde Tais nädala jooksul töötati.

(166)

Selle põhjal arvutas komisjon Tai tööjõukulu tunni kohta, jagades aastased tööjõukulud aasta töötundidega.

(167)

Pärast teist teadet väitsid nii Junyue kui Chinafar Group, et komisjon peaks tööjõu võrdlusaluse arvutamiseks ILO andmete asemel kasutama Hiina eksportivate tootjate tegelikke töötunde.

(168)

Nende arvates oli see põhjendatud, sest alusmääruse artikli 2 lõige 6a keelab kasutada üksnes eksportivate riikide hindade ja kuludega seotud andmeid ning seda enam ei tohiks hinnavälist teavet automaatselt kõrvale jätta.

(169)

Komisjon märkis, et ta kasutas Hiina eksportivate tootjate tegelikke töötunde ja korrutas need normaalväärtuse arvutamisel vastavate kuludega Tais. Metoodika eesmärk oli ümber arvutada, kui palju need töötunnid võrdlusriigis maksaksid. Tai tööjõukulusid näitaks kindlasti tööjõu kogukulu ja kogutöötundide suhe Tais. Seepärast lükati see väide tagasi.

3.2.7.4.   Elektrienergia

(170)

Teises teates teatas komisjon, et kavatseb kasutada Tai investeerimisnõukogu avaldatud äri-, tööstus- ja riigiettevõtete elektrihinna noteeringut, (72) võttes elektrienergia võrdlusaluse arvutamiseks kasutusaja tariifi (TOU) suure üldteenuse alt pingetasemega alla 22 kV.

(171)

See elektrienergia arvestus ei ole alates 2018. aastast muutunud ja seda ajakohastatakse igakuiselt, kasutades vahendit nimega „Ft lisatasu“. Elektrienergia tasu, mille kohta esitatakse igakuine arve, arvutatakse seega järgmiselt:

a)

elektri baastasu vastavalt eespool kirjeldatud tariifidele, mis on püsinud aastate jooksul muutumatuna,

b)

kohandatav energiatasu (Ft), mida Tai energeetika reguleerimiskomisjon (ERC) regulaarselt ajakohastab ja mille avaldab elektrienergia amet (73).

(172)

Pärast teist teadet tegi komisjon iga valimisse kaasatud eksportiva tootja jaoks kindlaks elektrienergia võrdlusaluse, mis põhineb vastaval tippkoormuse ajal ja tipuvälisel tarbimisel. Saadud kasutus korrutati vastavalt tippkoormuse ajal ja tipuvälisel ajal kehtiva tariifiga.

(173)

Peale selle otsustas komisjon lisada elektritariifi võrdlusalusesse nii nõudlustasu kui ka teenustasu, et täielikult kajastada elektrikulusid võrdlusriigis. Teenustasu väljendati kindlaksmääratud summana kuu kohta, nõudlustasu määrati kindlaks kilovattides, lähtudes elektrinõudluse konservatiivsest arvutusest. Selleks jagati kogu tarbitud tippkoormuse energia tootmistundide arvuga. Iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul määrati asjakohase võrdlusalusena kindlaks nii tippkoormuse kui ka tipuvälise koormuse tundidel tarbimise eest makstud kaalutud keskmine hind.

(174)

Teises teates märkis komisjon, et ta arvab elektrihinnast maha käibemaksu. Pärast täpsemat uurimist tegi komisjon siiski kindlaks, et elektrihinnad olid Tais esitatudki ilma käibemaksuta.

3.2.7.5.   Maagaas

(175)

Maagaasi võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon energeetikaministeeriumi energiapoliitika ja planeerimisameti avaldatud hindu, (74) nimelt tabelit 7.2.4, kus on näidatud energia lõpptarbimine ühe inimese kohta. Komisjon kasutas võrdlusalusena selles tabelis esitatud 2023. ja 2024. aasta keskmist.

3.2.7.6.   Kõrvalsaadused

(176)

Kõrvalsaaduste võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon kõrvalsaaduste väärtuse ja algse tooraine väärtuse suhet, mis oli registreeritud eksportivate tootjate raamatupidamissüsteemis, ning kasutas seda suhtarvu GTA-lt saadud võrdlusaluse puhul.

3.2.7.7.   Tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum

(177)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks sellele tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool osutatud tootmistegurid ei hõlma.

(178)

Koostööd teinud eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kasutati moonutamata tootmiskulude arvutamisel.

(179)

Selleks et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja põhjendatud summa tehasest hankimise tasandil, tugines komisjon ettevõtete Sanwa Iron (Thailand) Company Ltd. ja Thai Meira Co. Ltd. 2023. aasta finantsandmetele, mis saadi Orbise andmebaasist.

3.2.8.   Arvutamine

(180)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(181)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid koostööd teinud eksportiva tootja konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Nende tarbimismäärade õigsus kinnitati kontrolli käigus. Komisjon korrutas kasutustegurid võrdlusriigis kindlaks tehtud moonutamata ühikukuludega.

(182)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, kasutas komisjon tootmise üldkulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, nagu on märgitud põhjendustes 178 ja 179.

(183)

Moonutamata tootmiskulusid kasutades arvutatud müügi-, üld- ja halduskulud väljendatuna protsendina müüdud kaupade kuludest moodustasid 8 %. Moonutamata tootmiskulusid kasutades arvutatud kasum väljendatuna protsendina müüdud kaupade kuludest moodustas 21,2 %.

(184)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

3.3.   Ekspordihind

(185)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele.

(186)

Alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt on ekspordihind liitu ekspordiks müüdud asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

3.4.   Võrdlus

(187)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon õiglaselt võrdlema normaalväärtust ja ekspordihinda ning võtma arvesse nende tegurite erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

3.4.1.   Normaalväärtuse kohandamine

(188)

Nagu on selgitatud põhjenduses 180, tehti normaalväärtus kindlaks tehasest hankimise tasandil ja seetõttu ei olnud kohandamine vajalik.

(189)

Oma märkustes teise teate kohta väitis Junyue, et metoodika, mida komisjon kasutas müügi-, üld- ja halduskulude suhte kindlaksmääramiseks, võib normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemisel põhjustada ebaõigluse, sest normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud müügi-, üld- ja halduskulud sisaldasid tõenäoliselt kulusid, mis on sarnased Junyue kantud kuludega, mille komisjon arvab maha ekspordihinna kindlaksmääramisel tehasest hankimise tasandil.

(190)

Junyue väitis, et komisjon peab esitama müügi-, üld- ja halduskulude üksikasjaliku jaotuse, et vältida kattumist ekspordihinnast juba välja jäetud kuludega. Kui sellised üksikasjad ei ole kättesaadavad, ei tohiks komisjon ekspordihinda korrigeerida.

(191)

Junyue osutas Üldkohtu otsusele kohtuasjas T-762/20 (75) Sinopec, mis on vaidlustatud (76) ja milles käsitleti seda ekspordihinna kohandamise punkti alusmääruse artikli 2 lõike 10 alusel, kui normaalväärtus arvutati alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(192)

Nagu on selgitatud põhjenduses 187, otsustas komisjon võrrelda ekspordihinda ja normaalväärtust tehasest hankimise tasandil. Nagu on selgitatud põhjenduses 180, tehti normaalväärtus kindlaks tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summadega, mida peeti sellel kaubandustasandil mõistlikuks. Seepärast ei olnud vaja teha kohandusi, et arvutada normaalväärtus tagasi tehasest hankimise tasandile.

(193)

Kohtuasja CCCME otsuses, mis järgnes kohtuasjas Sinopec tehtud kohtuotsusele, tuletas Üldkohus kõigepealt meelde, et kohtupraktika kohaselt peab see isik, kes taotleb alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohast kohandamist, et muuta normaalväärtus dumpingumarginaali kindlaksmääramisel võrreldavaks ekspordihinnaga, esitama tõendid oma taotluse põhjendatuse kohta. Kohustus tõendada, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktides a–k loetletud konkreetsed kohandused tuleb teha, lasub neil, kes soovivad sellele tugineda (77). Sellest järeldub, et nimetatud kohtuasjas, nagu käesolevas uurimiseski, pidid huvitatud isikud osutatud kohtupraktika kohaselt tõendama taotletava kohanduse vajalikkust, tuginedes uurimise käigus esitatud tõenditele (78).

(194)

Seejärel leidis Üldkohus, et kuigi alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt võib olla vaja teha kohandusi, võttes arvesse ekspordihinna ja normaalväärtuse erinevusi, mis mõjutavad nende võrreldavust, kuid selliseid kohandusi ei saa teha väärtuse puhul, mis on arvestuslik ja seega mitte reaalne. Seda väärtust ei mõjuta põhimõtteliselt tegurid, mis võivad selle võrreldavust mõjutada, kuna see määrati kunstlikult (79). Nagu kohtuasjas CCCME, hõlmas normaalväärtuse arvutamine tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil ka käesoleval juhul müügi-, üld- ja halduskulude põhjendatud summat ning puudus teave, mis näitaks, et kahe asjaomase Tai ettevõtte müügi-, üld- ja halduskulud sisaldasid klientidele tarnimise veokulusid. Võttes arvesse komisjoni kaalutlusõigust alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaldamisel, (80) järgis komisjon oma lähenemisviisis kõige uuemat kohtupraktikat, mis käsitleb põhjendamatuid väiteid, et artikli 2 lõike 6a punkti a kohase normaalväärtuse arvutamisel kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude summad, mida komisjon peab tehasest hankimise tasandil põhjendatuks, sisaldavad transpordikulusid. Seepärast lükati see väide tagasi.

3.4.2.   Ekspordihinna kohandamine

(195)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses järgmisega: vedu, kindlustus, laadimine, pakendamine ja allahindlused.

(196)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: laenukulud ja pangatasud.

(197)

Seoses ekspordihinna kohandamisega komisjonitasude puhul leidis komisjon, et tehingutes osalev seotud ettevõte täitis ülesandeid, mis olid sarnased komisjonitasu alusel töötava vahendaja ülesannetega, kasutades samal ajal eksportiva tootja töötajaid. Seega arvutati komisjonitasu kohandus seotud ettevõtte müügi-, üld- ja halduskulude, seotud ettevõtte ülesandeid täitva eksportiva tootja müügi-, üld- ja halduskulude osa ning nominaalkasumi põhjal.

3.5.   Dumpingumarginaalid

(198)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(199)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

Äriühing

Ajutine dumpingumarginaal (%)

 

Zhejiang Junyue Standard Part Co., Ltd.

62,3

 

Brother Group:

—

Jiaxing High-enter Fasteners Co.,Ltd.

—

Zhejiang Morgan Brother Technology Co., Ltd.

—

Jiaxing Brother Standard Part Co., Ltd.

63,9

 

Chinafar Group:

—

Jiaxing Chinafar Standard Parts Co., Ltd.

—

Jiangsu Zhe Fasteners Co., Ltd.

80,7

(200)

Valimist välja jäänud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6. Seega tehti kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide alusel.

(201)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 67,4 %.

(202)

Kõikide teiste Hiina eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(203)

Koostöö tase on käesoleval juhul kõrge, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas 100 % koguimpordist uurimisperioodil. Selle põhjal pidas komisjon asjakohaseks määrata koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali valimisse kaasatud koostööd tegeva individuaalselt kontrollitud suurima dumpingumarginaaliga äriühingu tasemel.

(204)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

Äriühing

Ajutine dumpingumarginaal (%)

Zhejiang Junyue Standard Part Co., Ltd.

62,3

 

Brother Group:

—

Jiaxing High-enter Fasteners Co.,Ltd.

—

Zhejiang Morgan Brother Technology Co., Ltd.

—

Jiaxing Brother Standard Part Co., Ltd.

63,9

 

Chinafar Group:

—

Jiaxing Chinafar Standard Parts Co., Ltd.

—

Jiangsu Zhe Fasteners Co., Ltd.

80,7

Teised koostööd tegevad äriühingud

67,4

Kogu muu asjaomasest riigist pärit import

80,7

4.   KAHJU

4.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(205)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet 42 teadaolevat tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(206)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil ligikaudu 50 466 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kaebuse esitaja ja valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud andmete alusel. Nagu on märgitud põhjenduses 8, moodustas kolme valimisse kaasatud liidu tootja toodang ligikaudu 14 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja müügist liidus.

4.2.   Liidu tarbimine

(207)

Liidu tarbimise kindlakstegemiseks liitis komisjon liidu tootmisharu müügimahu liidu turul ja asjaomase toote impordi Eurostati andmete alusel. Teabeallikaks olid kaebuse esitaja vastused makromajanduse küsimustikule ja Eurostati ametlikud andmed.

(208)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (ühik)

 

2021

2022

2023

Uurimisperiood

Liidu kogutarbimine (tonnides)

210 909

217 980

182 676

183 338

Indeks

100

103

87

87

Allikas:

kaebuse esitaja vastus makromajanduse küsimustikule ja Eurostat.

(209)

Liidu tarbimine suurenes 2022. aastal veidi (+ 3 % võrreldes 2021. aastaga), seejärel vähenes 2023. aastal 13 %, jäädes uurimisperioodil 13 % alla 2021. aasta taseme.

4.3.   Import asjaomasest riigist

4.3.1.   Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(210)

Komisjon tegi impordi mahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa tehti kindlaks impordi mahu ja liidu kogutarbimise põhjal.

(211)

Asjaomasest riigist pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht ja turuosa

 

2021

2022

2023

Uurimisperiood

Hiinast pärit impordi kogus (tonnides)

106 520

120 061

102 057

112 315

Indeks

100

113

96

105

Turuosa (%)

51

55

56

61

Indeks

100

109

111

121

Allikas:

Eurostat.

(212)

Hiinast pärit impordi maht suurenes absoluutarvudes kokku 5 795 tonni, mis vastab 5 % kasvule asjaomase perioodi jooksul. 2022. aastal kasvas import eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt (13 %). 2023. aastal vähenes import 2021. aastaga võrreldes 4 % võrra, sest üldine nõudlus Euroopas vähenes. See vähenemine oli vaid ajutine, sest uurimisperioodil suurenes import 2023. aastaga võrreldes üle 10 000 tonni, kuigi nõudlus liidus jäi uurimisperioodil väheseks.

(213)

Võttes arvesse, et liidu tarbimine vähenes asjaomasel perioodil 13 %, suurenes Hiinast pärit impordi turuosa liidus 2021. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal pidevalt. 2021. aasta 51 %-lt suurenes see uurimisperioodil 61 %-le, võttes seega üle 10 protsendipunkti turuosast liidu tootmisharult ja muudelt kolmandatelt riikidelt.

4.4.   Asjaomasest riigist pärit impordi hinnad – hinna allalöömine ja hinnatõusu takistamine

(214)

Komisjon tegi impordi hinnad kindlaks Eurostati andmete alusel. Impordi hinna allalöömine tehti kindlaks küsimustiku vastuste põhjal, mille andsid valimisse kaasatud eksportivad tootjad ja valimisse kaasatud liidu tootjad.

(215)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordi hinnad (eurodes tonni kohta)

 

2021

2022

2023

Uurimisperiood

Hiina

1 307

1 676

1 303

1 213

Indeks

100

128

100

93

Allikas:

Eurostat.

(216)

Hiinast pärit impordi hinnad tõusid kõigepealt 2022. aastal 28 % ning langesid seejärel 2023. aastal samapalju ja uurimisperioodil veel 7 %. Kokkuvõttes langesid Hiinast pärit impordi hinnad asjaomase perioodi jooksul kokku 7 %: 1 307 eurolt tonni kohta 2021. aastal 1 213 eurole tonni kohta uurimisperioodil.

(217)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

a)

valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu tooteliigi kohta liidu turul sõltumatute klientide jaoks ja

b)

valimisse kaasatud koostööd tegevatelt Hiina tootjatelt pärit impordi kaalutud keskmisi tooteliigi hindu liidu turul esimese sõltumatu kliendi jaoks, mis on määratud CIF-hinna (kulud, kindlustus, vedu) põhjal, tehes asjakohased kohandused, et võtta arvesse tollimakse ja impordijärgseid kulusid.

(218)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Sellest oli näha, et asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul jäi suurema osa imporditud toote puhul (vahemikus 75–90 %) vahemikku 59–64 %.

(219)

Lisaks hinna allalöömisele tehti kindlaks ka hinnatõusu märkimisväärne takistamine alusmääruse artikli 3 lõike 3 tähenduses. Hiina eksportivate tootjate madala dumpinguhinnaga impordi põhjustatud märkimisväärse hinnasurve tõttu ei saanud liidu tootmisharu kogu uurimisperioodil vastavalt tootmiskulude muutumisele ja mõistliku kasumi saamiseks hindu tõsta, nagu on näidatud tabelis 8. Hinnatõusu märkimisväärset takistamist kinnitab turuhinnast madalama hinnaga müük, mis tehti kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal.

4.5.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.5.1.   Üldised tähelepanekud

(220)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid.

(221)

Nagu on märgitud põhjenduses 8, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks valikuuringut.

(222)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kontrollitud andmete alusel, mis sisaldusid kaebuse esitaja vastustes makromajanduse küsimustikule. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid kontrollitud andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid vastustes küsimustikule. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(223)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(224)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

4.5.2.   Makromajanduslikud näitajad

4.5.2.1.   Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(225)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2021

2022

2023

Uurimisperiood

Tootmismaht (tonnides)

69 289

66 333

56 736

50 446

Indeks

100

96

82

73

Tootmisvõimsus (tonnides)

343 386

343 846

344 003

340 837

Indeks

100

100

100

99

Tootmisvõimsuse rakendamine (%)

20

19

16

15

Indeks

100

96

82

73

Allikas:

makromajanduse küsimustiku kontrollitud vastused.

(226)

Asjaomase perioodi jooksul vähenes tootmismaht järjekindlalt ja üldiselt 27 % võrra.

(227)

Tootmisvõimsus püsis üldiselt enamasti stabiilsena ja vähenes uurimisperioodil vaid 1 % võrra.

(228)

Tootmisvõimsuse rakendamine, mis juba asjaomase perioodi alguses oli väga madal, vähenes perioodi jooksul veelgi, nimelt 20 %-lt 2021. aastal 15 %-le uurimisperioodi jooksul. See oli tingitud tootmismahtude vähenemisest tootmisvõimsusega samaväärsel tasemel.

4.5.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(229)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

 

2021

2022

2023

Uurimisperiood

Müügi kogumaht liidu turul (tonnides)

65 038

59 722

53 581

46 614

Indeks

100

92

82

72

Turuosa (%)

31

27

29

25

Indeks

100

89

95

82

Allikas:

makromajanduse küsimustiku kontrollitud vastused.

(230)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes asjaomasel perioodil 28 %, see tähendab märkimisväärselt kiiremini, kui vähenes samal perioodil tarbimine, mis vähenes 13 % (s.t vahe protsendipunktides oli rohkem kui kaks korda). Samal ajal vähenes liidu tootmisharu turuosa 31 %-lt 2021. aastal 25 %-le uurimisperioodil, st 6 protsendipunkti võrra.

4.5.2.3.   Kasv

(231)

Väheneva tarbimise tingimustes kaotas liidu tootmisharu liidus peale müügimahu ka turuosa, samal ajal kui Hiinast pärit import suurendas liidus nii absoluutarvudes müügimahtu kui ka turuosa.

4.5.2.4.   Tööhõive ja tootlikkus

(232)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

 

2021

2022

2023

Uurimisperiood

Töötajate arv

526

535

523

494

Indeks

100

102

99

94

Tootlikkus (tonnides töötaja kohta)

132

124

109

102

Indeks

100

94

82

77

Allikas:

makromajanduse küsimustiku kontrollitud vastused.

(233)

Tööhõive on liidu tootmisharus aastatel 2021–2022 taastunud COVID-19 pandeemia eelsele tasemele, kuid kokkuvõttes see asjaomasel perioodil tootmise ja müügi vähenemise tõttu vähenes. Asjaomase perioodi algusega võrreldes toimus uurimisperioodi jooksul 6 % vähenemine, arvestamata kaudset tööhõivet.

(234)

Tootlikkus töötaja kohta vähenes samuti suurel määral, järgides tootmise vähenemisega sarnast suundumust. 2022. aastal pöördus see halvemuse suunas. Olukord halvenes veelgi suuresti 2023. aastal ja uurimisperioodil. 2021. aastaga võrreldes oli üldine vähenemine 23 %.

4.5.2.5.   Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(235)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(236)

See on esimene asjaomast toodet käsitlev dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

4.5.3.   Mikromajanduslikud näitajad

4.5.3.1.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(237)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

 

2021

2022

2023

Uurimisperiood

Keskmine ühiku müügihind kogu liidu turul (eurot/tonn)

1 372

1 934

1 933

1 833

Indeks

100

141

141

134

Ühiku tootmiskulu (eurot/tonn)

1 431

1 888

2 138

2 083

Indeks

100

132

149

146

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastused.

(238)

Ühiku tootmiskulu on liidus alates 2021. aastast märkimisväärselt suurenenud. 2021.–2022. aastal suurenes see 32 %, 2023. aastal veelgi ja uurimisperioodil veidi vähenes. 2021. aastaga võrreldes oli üldine suurenemine 46 %. See järgnes tööjõu (81) ja tooraine (82) kulude järsule suurenemisele ning oli tingitud Venemaa Ukraina-vastase sõja puhkemisest, mis põhjustas inflatsiooni suurt suurenemist liidus, tarneahela häireid ja toorainekulude märkimisväärset suurenemist liidus.

(239)

Ühiku keskmine müügihind järgis sarnast suundumust. 2022.–2023. aastaks oli müügihind tõusnud 41 %ni. Uurimisperioodil aga ühikuhind võrreldes 2023. aastaga langes, kuigi jäi üldiselt 34 % kõrgemaks kui 2021. aastal.

(240)

Asjaolu, et ühiku keskmine müügihind kasvas kokku 34 %, samal ajal kui ühiku tootmiskulu suurenes samal perioodil 46 %, näitab, et liidu tootmisharu ei suutnud suurenevaid tootmiskulusid täielikult katta. Teisisõnu takistas Hiinast liidu turule suunatud dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemine liidu tootjatel tõsta oma hindu kestlikule tasemele, et katta suurenenud tootmiskulud. Sellel olukorral oli suur negatiivne mõju liidu tootmisharu finantstulemustele.

4.5.3.2.   Tööjõukulud

(241)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

 

2021

2022

2023

Uurimisperiood

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes)

45 881

48 256

47 581

50 119

Indeks

100

105

104

109

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastused.

(242)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenes asjaomasel perioodil 9 %.

4.5.3.3.   Varud

(243)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

 

2021

2022

2023

Uurimisperiood

Lõppvarud (tonnides)

2 136

2 486

2 142

1 591

Indeks

100

116

100

75

Lõppvarud protsendina toodangust (%)

17

27

31

22

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastused.

(244)

Müügi vähenemise suundumust järgides suurenes lõppvarude tase 2022. aastal eelmise aastaga võrreldes 16 %. 2023. aastal ja kogu uurimisperioodi jooksul tegid liidu tootjad nähtavaid jõupingutusi varude taseme kohandamiseks, et reageerida müügi ja tootmise vähenemisele. 2023. aastal varude esialgne tase taastus ja uurimisperioodil täheldati edasist vähenemist. Lõppvarud vähenesid asjaomase perioodi jooksul kokku 25 %.

4.5.3.4.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(245)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2021

2022

2023

Uurimisperiood

Liidus sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumlikkus (% müügikäibest)

1

1

–5

–10

Indeks

100

96

– 380

– 734

Rahavoog (eurodes)

– 660 656

– 438 442

38 874

–2 023 839

Indeks

– 100

–66

6

– 306

Investeeringud (eurodes)

408 232

611 544

685 591

281 829

Indeks

100

150

168

69

Investeeringutasuvus (%)

6

5

–17

–27

Indeks

100

84

– 291

– 460

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastused.

(246)

Komisjon tegi kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus oli 2021. (83) ja 2022. aastal asjaomase perioodi alguses positiivne. Asjaomasel perioodil vähenes liidu tootmisharu kasumlikkus suurel määral: 2021.–2022. aastal oli kasumlikkus ligikaudu 1 %, 2023. aastal jõuti 5 % kahjumini ja uurimisperioodil edasi 10 % kahjumini. Asjaolu, et liidu tootmisharu pidi uurimisperioodil tegutsema 10 % kahjumiga, on seletatav Hiina dumpinguhindadega ekspordi suurenenud konkurentsiga, mis sundis liidu tootmisharu oma hindu kahjumlikule tasemele langetama ajal, mil tootmiskulud suurenesid, nagu on kirjeldatud punktis 4.5.3.1.

(247)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Nagu eespool on kirjeldatud, kajastus liidu tootmisharu kasumi mittekestlik tase ka peaaegu kogu perioodi vältel negatiivses rahavoogudes ja uurimisperioodi jooksul see näitaja halvenes veelgi, ületades 2 miljonit eurot, mis vastab ligikaudu 15 % uurimisperioodi müügiväärtusest.

(248)

Kuigi investeeringud hooldusse ja asendamisse suurenesid aastatel 2021–2023, vähenesid need uurimisperioodil järsult sarnaselt muude peamiste kahjunäitajatega. Investeeringute kogumaht vähenes asjaomase perioodi jooksul kolmandiku võrra.

(249)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Liidu tootmisharu investeeringutasuvus vähenes 6 %-lt 2021. aastal 27 % miinuseni uurimisperioodil.

(250)

Kasumlikkuse, netorahavoo ja investeeringutasuvuse järsul vähenemisel oli ränk mõju valimisse kaasatud liidu tootjate kapitali kaasamise võimele.

4.5.3.5.   Järeldus kahju kohta

(251)

Kõik peamised kahjunäitajad muutusid asjaomasel perioodil halvemaks. Liidu tootmisharu tootmismaht vähenes 27 % ja müügimaht 28 % võrra. Samuti kaotas liidu tootmisharu turuosa, mis vähenes 31 %-lt 2021. aastal 25 %-le uurimisperioodil. Kuid Hiinast liitu suunatud impordi turuosa suurenes samal perioodil 10 protsendipunkti võrra: 2021. aastal oli see 51 % ja uurimisperioodil suurenes 61 %ni. See saavutati vaatamata liidu tarbimise 13 % vähenemisele asjaomase perioodi jooksul.

(252)

Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes asjaomase perioodi jooksul, jõudes ligikaudu 1 % kasumilt 2021.–2022. aastal 5 % kahjumini 2023. aastal ja edasi 10 % kahjumini uurimisperioodil. Ilmselgelt ei ole selline olukord kestlik. Sarnast langussuundumust oli näha ka liidu tootmisharu tootlikkuses (vähenes 23 %), tööhõives (vähenes 6 %), investeeringutes (vähenes 31 %), investeeringutasuvuses ja rahavoogudes, mis kõik asjaomasel perioodil vähenesid.

(253)

Liidu tootmisharu ei suutnud vähenenud müügimahtu liidu turul kompenseerida eksporti suurendades, sest eksport moodustas vaid ligikaudu 8 % tootmisharu kogutoodangust ja vähenes vähehaaval, nagu on kirjeldatud punktis 5.4.

(254)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5.   PÕHJUSLIK SEOS

(255)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on järgmised: import muudest riikidest kui Hiina, liidu tootmisharu eksporditegevus, tarbimise vähenemine ja kulude suurenemine.

5.1.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(256)

Komisjon uuris, kas dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel oli põhjuslik seos. Asjaomasel perioodil suurenes samasuguse toote dumpinguhinnaga import Hiinast 5 %, kuigi liidu tarbimine vähenes.

(257)

Hiina impordihindade 7 % langus asjaomasel perioodil ja liidu tootmisharu tootmiskulude märkimisväärne suurenemine (46 %) samal perioodil aitas Hiinast liitu suunatud impordi turuosa suurendada 21 % võrra. See toimus liidu tootmisharu arvel, kus müügimaht vähenes suurel määral (28 %) ja turuosa vähenes 18 % võrra. Samal ajal vähenes märkimisväärselt liidu tootmisharu kasumlikkus ja jõudis mittekestlikule tasemele (uurimisperioodil tegutseti 10 % kahjumiga).

(258)

Asjaolu, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga imporditud toote keskmise hinna ja liidu tootmisharu samasuguse toote keskmise hinna vahel oli nii suur erinevus (1 213 eurot tonni kohta vs.1 833 eurot tonni kohta), takistas liidu tootmisharul oma hindu tõsta, et katta suurenenud tootmiskulusid ja seeläbi säilitada kasumlikkus.

5.2.   Muude tegurite mõju

(259)

Komisjon uuris, kas muud kahjutegurid peale Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi võisid mõjutada liidu tootmisharu olukorda, kuid ei leidnud ühtegi muud tegurit, mis oleks liidu tootmisharu halva olukorra tekkimisele saanud avaldada arvestatavat mõju.

5.3.   Import kolmandatest riikidest

(260)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Import kolmandatest riikidest

Riik

 

2021

2022

2023

Uurimisperiood

Ühendkuningriik

Kogus (tonnides)

11 051

9 429

7 797

6 739

 

Indeks

100

85

71

61

 

Turuosa (%)

5

4

4

4

 

Keskmine hind (eurot tonni kohta)

3 108

3 593

4 304

4 505

 

Indeks

100

116

138

145

Taiwan

Kogus (tonnides)

4 023

4 935

4 055

3 376

 

Indeks

100

123

101

84

 

Turuosa (%)

2

2

2

2

 

Keskmine hind (eurot tonni kohta)

3 761

4 526

5 057

5 006

 

Indeks

100

120

134

133

Türgi

Kogus (tonnides)

9 046

9 741

4 977

5 052

 

Indeks

100

108

55

56

 

Turuosa (%)

4

4

3

3

 

Keskmine hind (eurot tonni kohta)

1 541

2 018

2 269

2 326

 

Indeks

100

131

147

151

Muud kolmandad riigid

Kogus (tonnides)

15 253

14 122

10 243

9 242

 

Indeks

100

93

67

61

 

Turuosa (%)

7

6

6

5

 

Keskmine hind (eurot tonni kohta)

2 953

3 720

4 554

5 152

 

Indeks

100

126

154

174

Kõik kolmandad riigid kokku, v.a Hiina

Kogus (tonnides)

39 374

38 228

27 072

24 410

 

Indeks

100

97

69

62

 

Turuosa (%)

19

18

15

13

 

Keskmine hind (eurot tonni kohta)

2 755

3 359

4 137

4 368

 

Indeks

100

122

150

159

Allikas:

Eurostat.

(261)

Import muudest kolmandatest riikidest oli eelkõige pärit Ühendkuningriigist, Taiwanist ja Türgist. Kõigist kolmandatest riikidest (välja arvatud Hiina) pärit impordi kogumaht vähenes 2021. aastast kuni uurimisperioodini 38 %, langedes 39 374 tonnilt ligikaudu 24 410 tonnini.

(262)

Peale Hiina vähenes kõigi kolmandate riikide turuosa 19 %-lt 2021. aastal 13 %-le uurimisperioodil.

(263)

Kokkuvõttes tõusid muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmised hinnad asjaomasel perioodil 59 % ja olid keskmiselt palju kõrgemad kui Hiinast pärit impordi hinnad, mis langesid asjaomasel perioodil 7 %. Uurimisperioodil oli muude kolmandate riikide (välja arvatud Hiina) keskmine impordihind 4 368 eurot tonni kohta, samal ajal kui Hiinast pärit impordi keskmine hind oli 1 213 eurot tonni kohta.

(264)

Eespool kirjeldatu põhjal jõudis komisjon seisukohale, et muudest kolmandatest riikidest pärit import ei tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju.

5.4.   Liidu tootmisharu eksporditegevus

(265)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

 

2021

2022

2023

Uurimisperiood

Ekspordimaht (tonnides)

5 466

5 309

4 315

4 392

Indeks

100

97

79

80

Keskmine hind (eurodes tonni kohta)

1 504

1 670

1 514

1 415

Indeks

100

111

101

94

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastused.

(266)

Asjaomasel perioodil vähenes liidu tootmisharu eksport kokku 20 %. See suundumus sarnanes liidu tootjate müügi negatiivse suundumusega liidus, mis asjaomasel perioodil vähenes veelgi enam kui nende eksport, s.t 28 %. Sarnane negatiivne suundumus selgus ka liidu tootjate turuosa vähenemisel liidus, mis vähenes asjaomasel perioodil 18 %.

(267)

Ka liidu tootjate keskmine ekspordihind langes asjaomasel perioodil 6 %. Tuleb märkida, et eksportmüük moodustab 9 % liidu tootmisharu kogumüügist. Seepärast leitakse, et müügi vähenemise mõju liidu tootmisharule tekitatud kahjule on vähene ning kuigi see võis liidu tootmisharu kantud kahjule veidi kaasa aidata, kui võtta arvesse selle mahtusid, ei suutnud see nõrgendada põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

5.5.   Tarbimise vähenemine

(268)

Liidu turg kahanes asjaomase perioodi jooksul 13 %. See vähenemine oli tingitud mitmest omavahel seotud tegurist: Euroopa majandus kasvas 2023. aastal eelmise aastaga võrreldes aeglasemalt (liidu SKP suurenes 2023. aastal 0,4 %, kuid 2022. aastal 3,5 %) ning terase tarbimine vähenes nähtavalt (6,3 %) (84). See langus mõjutas mitmesuguseid sektoreid, sealhulgas ehitust ja tootmist, mis on tööstustoodete, näiteks kruvide peamised tarbijad. Kõrged energiahinnad ja ebakindlus energiaturul aitasid samuti kaasa tööstustoodangu ja nõudluse vähenemisele kõigis sektorites (85). Tavapärastes konkurentsitingimustes oleks kõikide turuosaliste müügimahud sellisel kahaneval turul vähenenud enam-vähem võrdselt. Kuid praegusel juhul kasvatas Hiina asjaomasel perioodil liidu turul oma turuosa veel 10 protsendipunkti, mis kahjustas liidu tootmisharu ja teisi importivaid riike (kes kaotasid võrdselt 5,4 protsendipunkti turuosast). Seepärast leiti, et liidu turu majanduslangus ei põhjustanud käesoleval juhul liidu tootmisharule olulist kahju.

5.6.   Tootmiskulude suurenemine

(269)

Nagu on märgitud põhjenduses 238, suurenes ühiku tootmiskulu liidus asjaomasel perioodil märkimisväärselt (46 %). Sellele vaatamata suutsid liidu tootjad 2022. aastal tõsta vastuseks kasvavatele tootmiskuludele oma müügihindu, võimaldades seda tõusu osaliselt kompenseerida ja saavutada teatava kasumlikkuse. Vaatamata tootmiskulude mõningasele vähenemisele vähenes liidu tootjate kasumlikkus uurimisperioodil siiski järsult, jõudes märkimisväärselt negatiivsele tasemele. Selline halvenemine näitab selgelt liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju. Dumpinguhinnaga impordi olemasolu ei tohiks liidu tootjatel takistada oma hindu kohandada, et katta suurenenud tootmiskulusid. Sellisest olukorrast tulenevat kasumlikkuse järsku vähenemist, kus dumpinguhinnaga impordi kasvav maht suurel määral takistas liidu tootjatel hindu tõsta, kuid tootmiskulud püsisid kõrged, ei saa seostada sisemise ebatõhususe või turu puuduliku juhtimisega. Pigem on see dumpinguhinnaga impordi kahjuliku mõju otsene tagajärg.

5.7.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(270)

Kahju analüüs näitas, et Hiina import takistas asjaomasel perioodil liidus turuhinna tõusu. Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärne suurenemine ja hinnatõusu takistamine, nagu on kirjeldatud põhjenduses 219, mõjutasid uurimisperioodi teisel poolel liidu tootmisharu suutlikkust kanda suurenenud tootmiskulud üle kasutajatele. See langes ajaliselt kokku liidu tootmisharu finantstulemuste näitajate halvenemisega, näiteks kasumlikkuse vähenemisega, mis tõi 2023. aastast uurimisperioodini kaasa kahjumi. Hiina impordi turuosa suurenemine 10 protsendipunkti võrra toimus liidu tootmisharu arvelt, kes kaotas müügimahtu ja turuosa (6 protsendipunkti võrra), mis oli eriti märgatav asjaomase perioodi teises pooles. Seepärast tegime järelduse, et olulise kahju põhjustas Hiinast pärit dumpinguhinnaga import.

(271)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust. Kuigi liidu tootmisharu eksporditulemused võisid vähesel määral kaasa aidata liidu tootmisharu kantud olulisele kahjule, ei nõrgendanud see põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kindlakstehtud olulise kahju vahel.

(272)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju kohta leidis komisjon, et see import ei tekitanud liidu tootmisharule kahju. Sarnaselt liidu tootmisharuga kaotas ka muudest kolmandatest riikidest kui Hiina pärit import asjaomasel perioodil turuosa ja selle kumulatiivne impordimaht vähenes märkimisväärselt (38 %). Peale selle tõusid muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmised hinnad asjaomasel perioodil 59 %. Seega ei nõrgendanud kolmandatest riikidest pärit import Hiinast pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel kindlaks tehtud põhjuslikku seost.

(273)

Mis puudutab liidu tootmisharu eksporditegevuse mõju, siis kuigi suundumus oli negatiivne ja müük vähenes, tuleb märkida, et eksportmüük moodustab väikese osa liidu kogumüügist. See tähendab, et mõju liidu tootmisharule tekitatud kahjule leiti olevat vähene.

(274)

Mis puudutab tarbimise vähenemist ja tootmiskulude suurenemist, siis on vaieldamatu, et liidu tootmisharu seisis asjaomasel perioodil silmitsi raskustega. Dumpinguhinnaga impordi hinnasurve puudumisel oleks tootmisharu suutnud hindu korrigeerida, et kajastada suuremaid kulusid ja paremini reageerida muutuvatele turutingimustele. Nagu eespool märgitud, ei tohiks dumpinguhinnaga import takistada liidu tootjaid suurenenud kulusid edasi kandmast. Seepärast leiti, et vaatamata kulude suurenemise ja nõudluse vähenemise mõjule ei ole tarbimise vähenemine ja tootmiskulude suurenemine liidu tootmisharule olulist kahju tekitanud.

(275)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid (liidu tootmisharu eksporditegevus) ei nõrgendanud põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Kahju seisneb turuosa, toodangu, tootmisvõimsuse rakendamise, tootlikkuse, kasumlikkuse, lõppvarude, rahavoo ja investeeringutasuvuse vähenemises. Lisaks sellele kannatas liidu tootmisharu Hiinast pärit impordi põhjustatud hinnasurve all, nagu on selgitatud põhjenduses 219.

6.   MEETMETE TASE

(276)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

6.1.   Kahjumarginaal

(277)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(278)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne uuritavast riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(279)

Komisjon ei suutnud kindlaks teha põhikasumit, mis kataks kõik kulud tavapärastes konkurentsitingimustes enne Hiinast pärit impordi suurenemist, sest Hiina import moodustas kogu asjaomase perioodi jooksul üle 50 % turuosast, samas kui enne asjaomase perioodi algust ei olnud ebapiisavate andmete tõttu võimalik turuosa arvutada. Seega kehtestas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2c mittekahjustava hinna kindlaksmääramisel arvessevõetavaks taotletavaks kasumiks 6 %.

(280)

Keegi ei väitnud, et liidu tootmisharu investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase oleks asjaomasel perioodil olnud tavapärastes konkurentsitingimustes kõrgem.

(281)

Samuti ei esitatud kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d mingeid väiteid mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, tulenevate tulevaste kulude kohta, mida liidu tootmisharu kannab meetme kohaldamise perioodil vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(282)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava hinna, kohaldades valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali 6 %, ja tegi seejärel artikli 7 lõike 2d alusel korrektsioonid tooteliikide kaupa.

(283)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate asjaomase riigi eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste põhjal, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul uurimisperioodil müüdava samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(284)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase teiste koostööd tegevate ettevõtete ja kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende ettevõtete ja impordi dumpingumarginaal.

Äriühing

Dumpingumarginaal (%)

Kahjumarginaal (%)

Zhejiang Junyue Standard Part Co., Ltd.

62,3

196

Brother Group:

—

Jiaxing High-enter Fasteners Co.,Ltd.

—

Zhejiang Morgan Brother Technology Co., Ltd.

—

Jiaxing Brother Standard Part Co., Ltd.

63,9

211

Chinafar Group:

—

Jiaxing Chinafar Standard Parts Co., Ltd.

—

Jiangsu Zhe Fasteners Co., Ltd.

80,7

237

Teised koostööd tegevad äriühingud

67,4

212

Kogu muu asjaomasest riigist pärit import

80,7

237

6.2.   Järeldus meetmete taseme kohta

(285)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

Äriühing

Ajutine dumpinguvastane tollimaks (%)

Zhejiang Junyue Standard Part Co., Ltd.

62,3

Brother Group:

—

Jiaxing High-enter Fasteners Co.,Ltd.

—

Zhejiang Morgan Brother Technology Co., Ltd.

—

Jiaxing Brother Standard Part Co., Ltd

63,9

Chinafar Group:

—

Jiaxing Chinafar Standard Parts Co., Ltd.

—

Jiangsu Zhe Fasteners Co., Ltd.

80,7

Teised koostööd tegevad äriühingud

67,4

Kogu muu asjaomasest riigist pärit import

80,7

7.   LIIDU HUVID

(286)

Pärast otsust kohaldada alusmääruse artikli 7 lõiget 2, uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, hulgimüüjate, jaemüüjate, kasutajate ja tarbijate huve.

7.1.   Liidu tootmisharu huvid

(287)

Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt oli liidus asjaomasel perioodil 42 teadaolevat ilma peata kruvide tootjat. Kaebuse esitas Euroopa tööstuslike kinnitusdetailide instituut (European Industrial Fasteners Institute, EIFI) kaheksa liidu tootja nimel, kes kõik olid VKEd, ning seda toetasid veel seitse liidu tootjat.

(288)

Meetmete kehtestamine parandab liidu tootjate turutingimusi, võimaldades neil seeläbi tugevdada oma konkurentsipositsiooni turul, taastada kaotatud müügimaht ja turuosa, suurendada tootmisvõimsuse rakendamist ja tõsta hinnad kestlikule tasemele. See omakorda aitaks neil tõsta oma kasumlikkust tasemele, mida eeldatakse tavapärastes konkurentsitingimustes.

(289)

Meetmete puudumine avaldaks suurt negatiivset mõju liidu tootmisharule, mis kannaks ka edaspidi majanduslikku kahju Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi hinnasurve jätkumise tõttu. Turuosa vähenemine kiireneks ning selle tulemusel väheneksid veelgi ka müük ja tootmine. Selle tulemusena väheneb ka edaspidi tootmisvõimsuse rakendamine, mis uurimisperioodil oli juba mittekestlikult 15 %, mistõttu tegevus muutuks üha vähem kestlikuks. Niigi kahjumlik olukord halveneks veelgi, millel oleksid rasked tagajärjed investeeringutele ja tööhõivele liidus. Seepärast tegi komisjon järelduse, et ajutiste meetmete kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

7.2.   Sõltumatute importijate huvid

(290)

Pärast uurimise algatamist andis endast teada 26 importijat. Valikuuringuks valiti välja kolm ja neist kaks esitasid küsimustiku vastused. Valikuuringule vastanud koostööd tegevad importijad importisid üle 90 % oma peata kruvide koguimpordist Hiinast. Valimisse kaasatud koostööd tegevate importijate hulgas moodustas Hiina import üle 80 % nende asjaomase toote koguimpordist. Leiti, et valimisse kaasatud importijad on kasumlikud ja asjaomase toote käive moodustas vaid 0,5–2,5 % nende kogukäibest.

(291)

Arvestades toote väikest osakaalu nende üldises äritegevuses, ei avalda dumpinguvastaste meetmete kehtestamine tõenäoliselt olulist mõju importijate finantsstabiilsusele. Lisaks sellele saavad importijad leevendada võimalikku kulude suurenemist, mitmekesistades oma hankestrateegiaid, sealhulgas kaaludes alternatiivseid tarnijaid liidus või muudes kolmandates riikides. Andmed näitasid, et võimalik mõju importijatele oleks minimaalne.

7.3.   Kasutajate huvid

(292)

Kasutajate koostöösoovimatuse tõttu ei saanud komisjon hinnata dumpinguvastaste tollimaksude tegelikku mõju kasutajatele. Kuid võttes arvesse alternatiivsete tarnijate olemasolu muudes kolmandates riikides ja liidu tootmisharu suurt tootmisvõimsust, leidis komisjon, et kasutajad võivad jätkata kruvide hankimist mitmest piisava kvaliteedi ja kvantiteediga allikast. Seega leidis komisjon, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel oli mõju kasutajatele vähene.

7.4.   Järeldus liidu huvide kohta

(293)

Eespool esitatu põhjal leidis komisjon, et uurimismenetluse praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjusi, mille tõttu ei oleks Hiinast pärit kruvide impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides.

8.   AJUTISED DUMPINGUVASTASED MEETMED

(294)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(295)

Asjaomastest riikidest pärit toodete impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohase väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale põhjenduses 284. Tollimaksumäärad kehtestati kõigi eksportivate tootjate dumpingumarginaalide tasemel, mis leiti olevat võrdluses dumpingu- ja kahjumarginaali vahel madalam.

(296)

Eelkirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

Äriühing

Ajutine dumpinguvastane tollimaks (%)

Zhejiang Junyue Standard Part Co., Ltd.

62,3

Brother Group:

—

Jiaxing High-enter Fasteners Co.,Ltd.

—

Zhejiang Morgan Brother Technology Co., Ltd.

—

Jiaxing Brother Standard Part Co., Ltd

63,9

Chinafar Group:

—

Jiaxing Chinafar Standard Parts Co., Ltd.

—

Jiangsu Zhe Fasteners Co., Ltd.

80,7

Teised koostööd tegevad äriühingud

67,4

Kogu muu asjaomasest riigist pärit import

80,7

(297)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastab see asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes Hiina RVst pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud asjaomase toote impordi suhtes. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata ettevõte, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud ettevõtetega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kogu muu [asjaomasest riigist] pärit impordi“ suhtes. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(298)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu saab kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse „kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi suhtes“.

(299)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on õigustatud.

(300)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

9.   REGISTREERIMINE

(301)

Nagu on märgitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon asjaomase toote impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli võimaluse korral tollimaksud alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(302)

Pidades silmas esialgu tehtud järeldusi, tuleks impordi registreerimine lõpetada.

(303)

Menetluse praeguses etapis ei tehtud otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta.

10.   ESIALGSES ETAPIS ANTAV TEAVE

(304)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(305)

Arvutuste täpsuse kohta märkusi ei esitatud.

11.   LÕPPSÄTTED

(306)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(307)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppetapis muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks praegu CN-koodide 7318 15 42 ja 7318 15 48 alla kuuluvatele toodetele, nagu rauast või terasest (välja arvatud roostevabast terasest) peata kruvid ja poldid nende juurde kuuluvate mutrite ja seibidega või ilma nendeta (olenemata tõmbetugevusest), välja arvatud võtmega keeratavad puidukruvid ja muud puidukruvid, kruvikonksud ja -rõngad, isekeermestavad kruvid ning kruvid ja poldid rööbastee konstruktsioonielementide kinnitamiseks raudteel.

2.   Ajutise dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Äriühing

Ajutine dumpinguvastane tollimaks (%)

TARICi lisakood

Zhejiang Junyue Standard Part Co., Ltd.

62,3

89ML

Brother Group:

—

Jiaxing High-enter Fasteners Co.,Ltd.

—

Zhejiang Morgan Brother Technology Co., Ltd.

—

Jiaxing Brother Standard Part Co., Ltd.

63,9

89MM

Chinafar Group:

—

Jiaxing Chinafar Standard Parts Co., Ltd.

—

Jiangsu Zhe Fasteners Co., Ltd.

80,7

89MN

Muud lisas loetletud koostööd tegevad äriühingud

67,4

Vt lisa

Kogu muu asjaomasest riigist pärit import

80,7

8999

3.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava [asjaomane toode] koguses [kogus ühikutes, mida kasutame] on tootnud [äriühingu nimi ja aadress] [TARICi lisakood] [asjaomases riigis]. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi suhtes kohaldatavat tollimaksu.

4.   Lõikes 1 nimetatud toode lubatakse liidus vabasse ringlusse ajutise dumpinguvastase tollimaksu summa suuruse tagatise esitamise korral.

5.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

1.   Huvitatud isikud esitavad oma kirjalikud märkused käesoleva määruse kohta komisjonile 15 kalendripäeva jooksul alates määruse jõustumise kuupäevast.

2.   Huvitatud isikud, kes soovivad, et komisjon nad ära kuulaks, taotlevad seda viie kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.   Huvitatud isikutel, kes soovivad, et kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks, palutakse taotleda seda viie kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib väljaspool kõnealust tähtaega esitatud taotlused läbi vaadata ja vajaduse korral otsustada, kas need rahuldada või mitte.

Artikkel 3

1.   Käesolevaga antakse tolliasutustele korraldus lõpetada rakendusmääruse (EL) 2025/141 artikli 1 lõike 1 kohane impordi registreerimine.

2.   Kogutud andmeid toodete kohta, mis toodi tarbimiseks ELi kuni 90 päeva jooksul enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, säilitatakse kuni võimalike lõplike meetmete jõustumiseni või käesoleva menetluse lõpetamiseni.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuni 2025

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 176, 30.6.2016, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1036/oj.

(2)   ELT C, C/2024/6209, 17.10.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/6209/oj.

(3)   ELT L, 2025/141, 30.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/141/oj.

(4)   https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2754.

(5)  Nt O.M.CI. Citterio srl on spetsialiseerunud tikkpoltidele, mida tavaliselt nimetatakse riputuspoltideks (https://www.omcicitterio.it/eng/home.php).

(6)  Komisjoni 6. juuni 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/1666, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse Marokost ja Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse nimetatud riikidest pärit impordina (ELT L, 2024/1666, 7.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/1666/oj); komisjoni 11. juuli 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1444, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Türgist pärit terasest kumerpeaprofiilide impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (ELT L 177, 12.7.2023, lk 63, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/1444/oj); komisjoni 11. jaanuari 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/100, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit korduvtäidetavate roostevabast terasest ankrute impordi suhtes (ELT L 10, 12.1.2023, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/100/oj); komisjoni 26. oktoobri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/2068, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes (ELT L 277, 27.10.2022, lk 149, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/2068/oj); komisjoni 16. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/191, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes (ELT L 36, 17.2.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/191/oj).

(7)  Vt rakendusmääruse (EL) 2024/1666 põhjendus 76, rakendusmääruse (EL) 2023/1444 põhjendus 66, rakendusmääruse (EL) 2023/100 põhjendus 58, rakendusmääruse (EL) 2022/2068 põhjendus 80, rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendus 208.

(8)  Vt rakendusmääruse (EL) 2024/1666 põhjendus 60, rakendusmääruse (EL) 2023/1444 põhjendus 45, rakendusmääruse (EL) 2023/100 põhjendus 38, rakendusmääruse (EL) 2022/2068 põhjendus 64, rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendus 192.

(9)  Vt rakendusmääruse (EL) 2024/1666 põhjendused 66–68, rakendusmääruse (EL) 2023/1444 põhjendus 58, rakendusmääruse (EL) 2023/100 põhjendus 40, rakendusmääruse (EL) 2022/2068 põhjendus 66, rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendused 193-194. Kui Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete juhtkonna võtmeisikuid võib käsitada vastava omandiõigusena, siis nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) rakukesed moodustavad veel ühe olulise kanali, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. HRV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas ettevõttes luua HKP rakuke (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on ette nähtud HKP põhikirjas) ning ettevõte peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Alates hiljemalt 2016. aastast on aga HKP poliitilise põhimõttena tugevdanud oma nõuet kontrollida riigile kuuluvate ettevõtete äriotsuseid. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtetele survet, nõudes patriotismi esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist. On teada, et 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest ning suurenes surve anda HKP organisatsioonidele viimane sõna ettevõttes äriotsuste tegemisel. Neid eeskirjad kehtivad üldiselt Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas vaatlusaluse toote tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul.

(10)  Vt rakendusmääruse (EL) 2024/1666 põhjendused 61–65, rakendusmääruse (EL) 2023/1444 põhjendus 59, rakendusmääruse (EL) 2023/100 põhjendus 43, rakendusmääruse (EL) 2022/2068 põhjendus 68, rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendused 195–201.

(11)  Vt rakendusmääruse (EL) 2023/1444 põhjendus 62, rakendusmääruse (EL) 2023/100 põhjendus 52, rakendusmääruse (EL) 2022/2068 põhjendus 74, rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendus 202.

(12)  Vt rakendusmääruse (EL) 2024/1666 põhjendus 72, rakendusmääruse (EL) 2023/1444 põhjendus 45, rakendusmääruse (EL) 2023/100 põhjendus 33, rakendusmääruse (EL) 2022/2068 põhjendus 75, rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendus 203.

(13)  Vt rakendusmääruse (EL) 2024/1666 põhjendus 73, rakendusmääruse (EL) 2023/1444 põhjendus 64, rakendusmääruse (EL) 2023/100 põhjendus 54, rakendusmääruse (EL) 2022/2068 põhjendus 76, rakendusmääruse (EL) 2022/191 põhjendus 204.

(14)  Komisjoni talituste töödokument SWD(2024) 91, 10. aprill 2024, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/detail?ref=SWD(2024)91&lang=en.

(15)  Rakendusmäärus (EL) 2022/191.

(16)  Rakendusmäärus (EL) 2022/191, põhjendus 194.

(17)  Vt https://cn.linkedin.com/company/zhejiang-minmetals-huijin-imp.-&-exp.-co.-ltd (vaadatud 20. märtsil 2025) ning Zhejiang International Trade Groupi auditiaruanne ja finantsaruanded 2021–2023, finantsaruannete lisade lk 1 https://www.shclearing.cn/xxpl/cwbg/nb/202410/t20241031_1501107.html (vaadatud 20. märtsil 2025).

(18)  Rakendusmäärus (EL) 2022/191, põhjendus 192.

(19)  Vt http://wap.sasac.gov.cn/n2588045/n27271785/n27271792/c14159097/content.html (vaadatud 17. märtsil 2025).

(20)  Vt http://wap.sasac.gov.cn/n2588045/n27271785/n27271792/c14159097/content.html (vaadatud 17. märtsil 2025).

(21)  Vt https://www.baoganggf.com/gsjj (vaadatud 17. märtsil 2025).

(22)  Vt https://www.shougang.com.cn/en/ehtml/CompanyProfile.html (vaadatud 17. märtsil 2025).

(23)  Vt https://www.shougang.com.cn/sgweb/html/index.html (vaadatud 17. märtsil 2025).

(24)  Vt https://www.gov.cn/zhengce/zhengceku/2022-02/08/content_5672513.htm (vaadatud 17. märtsil 2025).

(25)  Samas.

(26)  Vt 14. viisaastakuplaan toorainetööstuse arendamise kohta, IV jao 3. alajagu.

(27)  Vt https://www.miit.gov.cn/zwgk/zcwj/wjfb/tz/art/2023/art_2a4233d696984ab59610e7498e333920.html (vaadatud 17. märtsil 2025).

(28)  Vt Hebei provintsi kolmeaastane terasetööstuse ahela klastrite arendamise tegevuskava, II peatükk, punkt 3.8, kättesaadav aadressil https://huanbao.bjx.com.cn/news/20200717/1089773.shtml (vaadatud 17. märtsil 2025).

(29)  Samas, I peatükk, punkt 2.

(30)  Samas, I peatükk, punkt 3.2.

(31)  Vt Henani terasetööstuse ümberkujundamise ja moderniseerimise rakenduskava 14. viisaastakuplaani raames, II peatükk, 3. jagu, kättesaadav aadressil https://huanbao.bjx.com.cn/news/20211210/1192881.shtml (vaadatud 17. märtsil 2025).

(32)  Jiangsu provintsi terasesektori ümberkujundamise ja moderniseerimise ning planeerimise optimeerimise töökava aastateks 2019–2025, kättesaadav aadressil http://www.jiangsu.gov.cn/art/2019/5/5/art_46144_8322422.html (vaadatud 17. märtsil 2025).

(33)  Shandongi provintsi 14. viisaastakuplaan terasetööstuse arendamise kohta, kättesaadav aadressil https://m.mysteel.com/21/1119/11/DFD9D26D73D90F7D_abc.html (vaadatud 17. märtsil 2025).

(34)  Shanxi provintsi 2020. aasta terasetööstuse ümberkujundamise ja moderniseerimise tegevuskava, kättesaadav aadressil https://m.mysteel.com/20/0715/11/7BF7729C99CEB3EA_abc.html (vaadatud 17. märtsil 2025).

(35)  Zhejiangi provintsi tegevuskava terasetööstuse kvaliteetse arengu edendamise kohta: „Ettevõtete ühinemise ja ümberkorraldamise edendamine, koondumisprotsessi kiirendamine, terasesulatusettevõtete arvu vähendamine ligikaudu 10 ettevõtteni“, kättesaadav aadressil https://www.jiaxing.gov.cn/art/2022/4/20/art_1228922756_59529426.html (vaadatud 17. märtsil 2025).

(36)  Vt http://www.ansteel.cn/dangdejianshe/dangjiandongtai/2023-03-17/12429.html (vaadatud 17. märtsil 2025).

(37)  Vt https://www.zibchina.com/news/newsinfo.html?id=695278 (vaadatud 20. märtsil 2025).

(38)   http://www.fastener-cn.net/reception/association/constitution.js (vaadatud 17. märtsil 2025).

(39)  Vt Baoshan Iron & Steel Co., Ltd. 2023. aasta aruanne, lk 41, https://static.sse.com.cn/disclosure/listedinfo/announcement/c/n ew/2024-04-27/600019_20240427_B5D4.pdf (vaadatud 7. veebruaril 2025).

(40)  Vt https://www.wuganggroup.cn/people/3143 (vaadatud 17. märtsil 2025).

(41)  Vt https://mp.weixin.qq.com/s?__biz=MjM5Njg2NjIwMQ==&mid=2654952836&idx=1&sn=505b807e2826f1e3e6f08ba15b727722&chksm=bd294c728a5ec5641240246649545fda2b2065c015f861fa599249b2165962ca848a25a1faa2&token=1369557425&lang=zh_CN#rd (vaadatud 17. märtsil 2025).

(42)  Vt https://www.baoganggf.com/ggry (vaadatud 17. märtsil 2025).

(43)  Vt https://www.shougang.com.cn/sgweb/html/gsld.html (vaadatud 17. märtsil 2025).

(44)  Vt https://www.afastener.com/association/detail-18.html (vaadatud 13. mail 2025).

(45)  Vt https://www.afastener.com/association/detail-17.html (vaadatud 13. mail 2025).

(46)  Vt http://www.cncma.org/article/472 (vaadatud 17. märtsil 2025).

(47)  Vt https/www.miit.gov.cn/cms_files/filemanager/oldfile/miit/n5084605/c7592204/part/752209.pdf, lk 55, kus on loetletud vastupidavad kinnitusdetailid.

(48)  Vt http://www.gov.cn/xinwen/2019-11/06/5449193/files/26c9d25f713f4ed5b8dc51ae40ef37af.pdf, lk 29.

(49)   http://www.haiyan.gov.cn/art/2019/12/6/art_1512856_40973400.html.

(50)  Aruande III osa, 14. peatükk, lk 346 jj.

(51)  Vt Hiina Rahvavabariigi 14. viisaastakuplaan riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu ning pikaajaliste eesmärkide kohta 2035. aastaks, III osa artikkel VIII, kättesaadav aadressil https://cset.georgetown.edu/publication/china-14th-five-year-plan/ (vaadatud 17. märtsil 2025).

(52)  Vt 14. viisaastakuplaan toorainetööstuse arendamise kohta, eelkõige I ja II jagu.

(53)  Vt https://www.miit.gov.cn/zwgk/zcwj/wjfb/tz/art/2023/art_2a4233d696984ab59610e7498e333920.html (vaadatud 17. märtsil 2025).

(54)  Vt aadressil http://gxt.shandong.gov.cn/module/download/downfile.jsp?classid=0&filename=1f79d908601e479f83707e67b133e347.pdf (vaadatud 17. märtsil 2025).

(55)   http://www.haiyan.gov.cn/art/2019/12/6/art_1512856_40973400.html.

(56)  Vt rakendusmääruse (EL) 2023/1444 põhjendus 63, rakendusmääruse (EL) 2023/100 põhjendus 33.

(57)  DS473: Euroopa Liit – Argentinast pärit biodiislikütuse kohta kehtestatud dumpinguvastased meetmed.

(58)  Maailmapanga avaandmed – suurem keskmine sissetulek (https://data.worldbank.org/income-level/upper-middle-income).

(59)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/755/oj), mida on muudetud delegeeritud määrusega (EL) 2017/749 (ELT L 113, 29.4.2017, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2017/749/oj).

(60)  Sanwa Iron (Thailand) Company Ltd., Thai Meira Co. Ltd., S.J. Screw Thai Company Ltd.

(61)   https://tong.com.my/wp-content/uploads/2025/BURSA/TH-B-250225-1-2.pdf (vaadatud 24. aprillil 2025).

(62)   https://www.chinwell.com.my/screws/ (vaadatud 24. aprillil 2025).

(63)  Sanwa Iron (Thailand) Company Ltd., Thai Meira Co. Ltd.

(64)   https://app.bot.or.th/BTWS_STAT/statistics/BOTWEBSTAT.aspx?reportID=636&language=ENG, (vaadatud 3. aprillil 2025).

(65)   BOI: The Board of Investment of Thailand (vaadatud 3. aprillil 2025).

(66)   https://www.eppo.go.th/index.php/en/en-energystatistics/energy-economy-static (vaadatud 3. aprillil 2025).

(67)  Ettevõttepõhine ning põhineb vastaval tippkoormuse ja tipuvälisel tarbimisel, nõudlusel ja teenustasul, nagu on kirjeldatud põhjendustes 161 ja 162.

(68)  Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuda nendes riikides kehtivatest hindadest.

(69)   https://app.bot.or.th/BTWS_STAT/statistics/BOTWEBSTAT.aspx?reportID=636&language=ENG (vaadatud 3. aprillil 2025).

(70)   https://www.papayaglobal.com/countrypedia/country/thailand/ (vaadatud 3. aprillil 2025).

(71)  ILO, tööjõustatistika andmebaas, „Mean weekly hours actually worked per employed person by sex and economic activity -- Annual“ (aasta keskmine tegelik tööaeg nädalas töötaja kohta soo ja majandustegevuse alusel), Tai, https://rshiny.ilo.org/dataexplorer35/?lang=en&segment=indicator&id=HOW_TEMP_SEX_ECO_NB_A&ref_area=THA (vaadatud 3. aprillil 2025).

(72)   ○ BOI: The Board of Investment of Thailand (vaadatud 3. aprillil 2025).

(73)   https://www.mea.or.th/en/our-services/tariff-calculation/latestft (vaadatud 3. aprillil 2025).

(74)  Tai energeetikaministeeriumi energiapoliitika- ja planeerimisamet (tabel 7.2.4), https://www.eppo.go.th/index.php/en/en-energystatistics/energy-economy-static (vaadatud 3. aprillil 2025).

(75)   Sinopec Chongqing SVW Chemical jt vs. komisjon.

(76)  Üldkohus, komisjon vs. Sinopec Chongqing SVW Chemical jt, C-319/24 P, menetluses.

(77)  Kohtuotsus, Üldkohus, 2. oktoober 2024, CCCME jt vs. komisjon, T-263/22, ECLI:EU:T:2024:663, punkt 183.

(78)  Kohtuotsus, Üldkohus, 2. oktoober 2024, CCCME jt vs. komisjon, T-263/22, ECLI:EU:T:2024:663, punkt 185.

(79)  Kohtuotsus, Üldkohus, 2. oktoober 2024, CCCME jt vs. komisjon, T-263/22, ECLI:EU:T:2024:663, punkt 188.

(80)  Kohtuotsus, Üldkohus, 2. oktoober 2024, CCCME jt vs. komisjon, T-263/22, ECLI:EU:T:2024:663, punkt 184.

(81)  Tööjõud moodustas asjaomasel perioodil keskmiselt 16 % tootmiskuludest.

(82)  Toorained moodustasid asjaomasel perioodil keskmiselt 48 % tootmiskuludest.

(83)  Kuni müügihind tonni kohta püsis kõrgem kui muutuvkulu tonni kohta ja püsikulud said kaetud, teenis iga täiendav müük veidi kasumit (positiivne brutokasum). Kuna liidu tootjad müüsid sel aastal suuri koguseid, aitas see neil teenida natuke kasumit, kuigi keskmine tootmiskulu tonni kohta oli suurenes.

(84)   https://www.eurofer.eu/press-releases/persisting-downside-factors-deepen-downturn-in-2023-and-curb-steel-demand-rebound-in-2024.

(85)   https://orgalim.eu/wp-content/uploads/orgalim-economics-and-statistics-report-autumn-2024-2.pdf.


LISA

Koostööd tegevad Hiina eksportivad tootjad, kes ei kuulu valimisse

Nimi

TARICi lisakood

ANHUI GOODLINK FASTENER CO., Ltd.

89MO

CELO Suzhou Precision Fasteners Co., Ltd.

89MP

CHANGZHOU MIKI HARDWARE TECHNOLOGY CO., Ltd.

89MQ

Cixi Jinmao Fastener Co., Ltd.

89MR

CIXI NONGER HARDWARE CO., Ltd.

89MS

Eagle Metalware Co., Ltd.

89MT

EC International (Nantong) Co., Ltd.

89MU

Everbest Hardware Products Co., Ltd.

89MV

EVERGREEN (ZHEJIANG) INTELLIGENT MANUFACTURING CO., Ltd.

89MW

FASTWELL METAL PRODUCTS CO., Ltd.

89MX

Finework (Hunan) New Energy Technology Co., Ltd.

89MY

HAI YAN MACHINERY CO., Ltd.

89MZ

HAINING XINLIAN HARDWARE MACHINERY CO., Ltd.

89NA

Haining Xinxing Fasteners Co., Ltd.

89NB

Haining Zhongheng Metal Products Co., Ltd.

89NC

HAIYAN LONGCHENG STANDARD PARTS CO., Ltd.

89ND

HAIYAN BOLT CO., Ltd.

89NE

Haiyan C&F Fittings Co., Ltd.

89NF

Haiyan Jiamei Hardware Manufacturing and Tech. Co., Ltd.

89NG

HAIYAN JINNIU FASTENERS CO., Ltd.

89NH

HAIYAN LONGSHENG HARDWARE CO., Ltd.

89NI

Haiyan Wancheng Fasteners Co., Ltd.

89NJ

Haiyan Wandefu Precision Hardware Co., Ltd.

89NK

Haiyan Xingang Standard Parts Co., Ltd.

89NL

HAIYAN XINYUAN FASTENER CO., Ltd.

89NM

Haiyan Xinyuan Technology Co., Ltd.

89NN

Haiyan Xinyue Electrical Appliances Co., Ltd.

89NO

HAIYAN YINGJIE FASTENER CO., Ltd.

89NP

HAIYAN YONGJIE TECHNOLOGY CO., Ltd.

89NQ

Haiyan Yuanzhong Hardware Co., Ltd.

89NR

Handan Changfa Fastener Manufacturing Co., Ltd.

89NS

Handan City Daoning Fastener Manufacturing Co., Ltd.

89NT

HANDAN CITY JINGGONG CONSTRUCTION ANCHORING MANUFACTURE CO., Ltd.

89NU

Handan Haosheng Fastener Co., Ltd.

89NV

HANDAN HUAMING FASTENER CO., Ltd.

89NW

HANDAN MINGXIN METAL PRODUCTS CO., Ltd.

89NX

HANDAN TONGHE FASTENER MANUFACTURE CO., Ltd.

89NY

Handan Xiaojun Fastener Manufacturing Co., Ltd.

89NZ

Handan Xingbang Fastener Co., Ltd.

89OA

Handan Yaofeng Fastener Manufacturing Co., Ltd.

89OB

Handan Yongnian Hongji Machinery Parts Co., Ltd.

89OC

Handan Zhonglong Fastener Manufacturing Co., Ltd.

89OD

Hebei Chengyi Engineering Materials Co., Ltd.

89OE

HEBEI FUAO FASTENER MANUFACTURING CO., Ltd.

89OF

Hebei Goodfix Industrial Co., Ltd.

89OG

Hebei Gude Fastener Manufacturing Co., Ltd.

89OH

HEBEI YUETONG FASTENERS MANUFACTURING CO., Ltd.

89OI

Jiangsu Hengyue Hardware Co., Ltd.

89OJ

JIANGSU LIRUNYOU MACHINERY TECHNOLOGY CO., Ltd.

89OK

Jiashan Donghe Fastener Co., Ltd.

89OL

JIASHAN SANXIN FASTENER Co., Ltd.

89OM

Jiashan Tianyang Fastener Co., Ltd

89ON

JIASHAN WEIJIE HARDWARE CO., Ltd.

89OO

Jiaxing Aerotec Precision Co., Ltd.

89OP

JIAXING BROTHER UNITED FASTENER CO., Ltd.

89OQ

JIAXING CHUANGLI HARDWARE CO., Ltd.

89OR

JIAXING EXCELLENT FASTENER CO., Ltd.

89OS

JIAXING GOOD METAL TECHNOLOGY CO., Ltd.

89OT

JIAXING HONGJIAN TECHNOLOGY CO., Ltd.

89OU

JIAXING JIAWEI MACHINERY TECHNOLOGY COMPANY, Ltd.

89OV

JIAXING JINYU FASTENER FACTORY, Ltd.

89OW

Jiaxing Jiuli Precision Manufacturing Co., Ltd.

89OX

Jiaxing Julong Hardware Technology Co., Ltd.

89OY

JIAXING KINFAST HARDWARE CO., Ltd.

89OZ

JIAXING LONGFIX FASTENERS CO., Ltd.

89PA

JIAXING PAIYOU METAL PRODUCT CO., Ltd.

89PB

JIAXING RISEN HARDWARE CO., Ltd.

89PC

JIAXING SUNFAST METAL CO., Ltd.

89PD

JIAXING YIDA NEW MATERIAL TECHNOLOGY CO., Ltd.

89PE

Jinan Star Fastener Co., Ltd.

89PF

JOYSTART AUTOMOTIVE PARTS CO., Ltd.

89PG

Langxi Longwei Metal Technology Co., Ltd.

89PH

Lianyungang Jinyu Hardware Co., Ltd.

89PI

LIANYUNGANG PINGXIN FASTENER COMPANY LIMITED

89PJ

Lianyungang Xincheng hardware Co., Ltd.

89PK

LYG Dragonscrew Co., Ltd.

89PL

MIANXUAN FASTENERS CO., Ltd.

89PM

NEDSCHROEF FASTENERS (KUNSHAN) CO., Ltd.

89PN

Ningbo Da Zhi Machine Technology CO., Ltd.

89PO

Ningbo Dongxin High-Strength Nut Co., Ltd.

89PP

NINGBO EXACT FASTENERS CO., Ltd.

89PQ

Ningbo Jinding Fastening Piece CO., Ltd.

89PR

NINGBO LEMNA PRODUCT TECHNOLOGY CO., Ltd.

89PS

Ningbo Sardis Hardware Products Co., Ltd.

89PT

NINGBO XINGSHENG OIL PIPE FITTINGS MANUFACTURE CO, Ltd.

89PU

NINGBO YINZHOU HAIYUN METAL PRODUCTS CO., Ltd.

89PV

Ningbo Zhenghai Yongding Fastener Co., Ltd.

89PW

NINGBO ZHENHAI DINGLI FASTENER SCREW CO., Ltd.

89PX

Ningbo Zhongjiang High Strength Bolts Co., Ltd.

89PY

OK TECH CO., Ltd.

89PZ

PINGHU DRAGON FASTENER CO., Ltd.

89QA

PINGHU ZHAPU NUT FACTORY, Ltd.

89QB

QIFENG PRECISION INDUSTRY SCI-TECH CORP.

89QC

Qingdao Super Star Tools Co., Ltd.

89QD

QINGDAO VANKU INDUSTRY GROUP

89QE

QINGDAO XINHUA HARDWARE PRODUCTS CO., Ltd.

89QF

SHANGHAI FIRM METAL CO., Ltd.

89QG

Shanghai Kingpluse Industry Co., Ltd.

89QH

SHANGHAI MOREGOOD HARDWARE CO., Ltd.

89QI

Shanghai Moutain Industries Co., Ltd.

89QJ

SHANGHAI ROMAX HARDWARE CO., Ltd.

89QK

SHANGRAO CITY YIWEN FASTENER CO., LIMITED

89QL

Suzhou YNK Fastener Co., Ltd.

89QM

T&Y Hardware Industry Co., Ltd.

89QN

TAISHAN DONYI HARDWARE CO., Ltd.

89QO

TANDL INDUSTRY CO., Ltd.

89QP

Xingtai Mindu Industrial Co. Ltd.

89QQ

Yongnian Country Tianbang Fasteners Co., Ltd.

89QR

Yuyao Alfirste Hardware Co., Ltd.

89QS

Zhejiang Cooper Turner Beck Green Energy Co., Ltd.

89QT

ZHEJIANG DONGHE FASTENER CO., Ltd.

89QU

Zhejiang Donghe Machinery Technology Corporation Limited

89QV

ZHEJIANG EXCELLENT INDUSTRIES CO., Ltd.

89QW

Zhejiang Haixun Precision Technology Co., Ltd.

89QX

ZHEJIANG HYSTRON AUTO PARTS CO., Ltd.

89QY

ZHEJIANG NEW SHENGDA FASTENER CO., Ltd.

89QZ

ZHESHANG DEVELOPMENT HUASENER(ZHEJIANG) HARDWARE TECHNOLOGY CO., Ltd.

89RA


ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/1189/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)