MANUEL CAMPOS SÁNCHEZ-BORDONA
esitatud 23. jaanuaril 2025 ( 1 )
Kohtuasi C‑782/23
„Tauritus“ UAB
versus
Muitinės departamentas prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos,
menetluses osales:
Kauno teritorinė muitinė
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu kõrgeim halduskohus))
Eelotsusetaotlus – Tolliliit – Määrus (EL) nr 952/2013 – Liidu tolliseadustik – Ühine tollitariif – Tolliväärtus – Tehinguväärtus – Kindlaksmääramine – Kaup, mis on imporditud lepingu alusel, milles on märgitud esialgne ostuhind – Lõplik hind, mis ei olnud tollideklaratsiooni aktsepteerimisel teada
|
1. |
Eelotsusetaotluse aluseks olev vaidlus puudutab viivise summat, mida tuleb tasuda impordikäibemaksu hilinenud tasumise tõttu. |
|
2. |
Selle viivise kindlaksmääramiseks tuleb kindlaks teha impordikäibemaksu täpne summa. Impordikäibemaksu summa sõltub omakorda sellest, kuidas arvutatakse imporditud kauba tolliväärtus vastavalt määrusele (EL) nr 952/2013. ( 2 ) |
I. Õiguslik raamistik
A. Tolliseadustik
|
3. |
Artikli 15 („Teabe esitamine tollile“) lõikes 2 on sätestatud: „Asjaomane isik vastutab tollideklaratsiooni […] tollile esitades […] kõige järgmise eest:
[…]“. |
|
4. |
Artiklis 48 („Vabastusjärgne kontroll“) on sätestatud: „Toll võib pärast kauba vabastamist tollikontrolli eesmärgil kontrollida tollideklaratsioonis, […] esitatud teabe õigsust ja täielikkust ning mis tahes lisadokumentide olemasolu, autentsust, õigsust ja kehtivust ning kontrollida deklarandi raamatupidamise ja muid dokumente, mis on seotud asjaomase kaubaga tehtavate toimingutega […].“ |
|
5. |
Artiklis 70 („Tehinguväärtusel põhinev tolliväärtuse määramise meetod“) on sätestatud: „1. Kauba esmaseks tolliväärtuseks on tehinguväärtus, milleks on liidu tolliterritooriumile eksportimiseks müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstav hind, mida on vajaduse korral korrigeeritud. 2. Tegelikult makstud või makstav hind on kogu summa, mille ostja on maksnud või maksab imporditud kauba eest müüjale või kolmandale isikule müüja kasuks ning mis hõlmab kõiki imporditud kauba müügi tingimusena tehtud või tehtavaid makseid. 3. Tehinguväärtust kohaldatakse eeldusel, et on täidetud kõik järgmised tingimused: […]
[…]“. |
|
6. |
Artiklis 71 („Tehinguväärtuse elemendid“) ja artiklis 72 („Elemendid, mida ei lisata tolliväärtusele“) nähakse ette artikli 70 kohaselt tolliväärtuse määramisel tehtavad korrigeerimised. ( 3 ) |
|
7. |
Artiklis 73 („Lihtsustamine“) on sätestatud: „Toll võib taotluse alusel lubada, et konkreetsete kriteeriumide alusel määratakse kindlaks järgmised summad, kui neid ei ole võimalik kindlaks määrata tollideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeval:
|
|
8. |
Artiklis 74 („Tolliväärtuse määramise teisesed meetodid“) on märgitud: „1. Kui kauba tolliväärtust ei ole võimalik määrata artikli 70 alusel, siis kohaldatakse selle määramiseks lõike 2 punkte a–d nende järjekorras, kuni esimese punktini, mille alusel saab kauba tolliväärtust määrata. […] 2. Lõikele 1 vastav tolliväärtus on:
3. Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata lõike 1 alusel, määratakse see liidu tolliterritooriumil kättesaadavate andmete alusel, kasutades kohaseid meetodeid, mis on kooskõlas kõigis järgmistes õigusnormides sisalduvate põhimõtete ja üldsätetega:
|
|
9. |
Artiklis 101 („Impordi- või eksporditollimaksu summa kindlaksmääramine“) on sätestatud: „1. Toll […] määrab tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa niipea, kui on saanud vajaliku teabe. 2. Ilma et see piiraks artikli 48 kohaldamist, võib toll aktsepteerida deklarandi määratud tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa. […]“. |
|
10. |
Artikli 166 („Lihtsustatud deklaratsioon“) lõikes 1 on märgitud: „Toll võib lubada, et isik suunaks kauba tolliprotseduurile lihtsustatud deklaratsiooni alusel, milles võivad puududa teatavad artiklis 162 osutatud andmed või artiklis 163 osutatud lisadokumendid.“ |
|
11. |
Artiklis 167 („Lisadeklaratsioon“) on ette nähtud: „1. Lihtsustatud deklaratsiooni korral vastavalt artiklile 166 […] esitab deklarant pädevale tolliasutusele kindlaksmääratud tähtaja jooksul lisadeklaratsiooni, mis sisaldab asjaomasel tolliprotseduuril vajalikke andmeid. ( 6 ) Lihtsustatud deklaratsiooni korral vastavalt artiklile 166 on vajalikud lisadokumendid deklarandi valduses ja tollile kättesaadavad kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Lisadeklaratsioon võib olla üldine, perioodiline või kokkuvõtlik. […] 4. Artiklis 166 osutatud lihtsustatud deklaratsioon või artiklis 182 osutatud deklarandi arvestuskanne ning lisadeklaratsioon loetakse ühtseks jagamatuks dokumendiks, mille jõustumise kuupäev on vastavalt kuupäev, mil lihtsustatud deklaratsioon vastavalt artiklile 172 aktsepteeritakse või kuupäev, mil deklarant teeb kauba kohta arvestuskande. […]“. |
|
12. |
Artikli 172 („Tollideklaratsiooni aktsepteerimine“) lõikes 2 on öeldud: „Kui ei ole sätestatud teisiti, siis lähtutakse seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamisel, millele kaup on deklareeritud, ja kõigi muude impordi või ekspordiga seotud tolliformaalsuste puhul kuupäevast, mil toll tollideklaratsiooni aktsepteerib.“ |
|
13. |
Artiklis 173 („Tollideklaratsiooni muutmine“) on sätestatud: „1. Taotluse alusel on deklarandil lubatud tollideklaratsiooni ühte või mitut kannet muuta pärast seda, kui toll on kõnealuse tollideklaratsiooni aktsepteerinud. Muutmise tulemusena ei või tollideklaratsioon hõlmata muid kaupu peale nende, mille kohta see algselt esitati. […] 3. Deklarandi taotluse alusel kolme aasta jooksul alates tollideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevast, võib lubada tollideklaratsiooni muuta pärast kauba vabastamist, et deklarant saaks täita oma kohustused seoses kauba suunamisega asjakohasele tolliprotseduurile.“ |
B. Direktiiv 2006/112/EÜ ( 7 )
|
14. |
Artiklis 85 on sätestatud: „Kaupade impordil moodustab maksustatava väärtuse ühenduse kehtivate õigusaktide kohaselt kindlaksmääratud tolliväärtus.“ |
II. Faktilised asjaolud, vaidlus ja eelotsuse küsimused
|
15. |
Eelotsusetaotluses esitatud ülevaade faktilistest asjaoludest on järgmine:
|
|
16. |
Tauritus, kes ei nõustunud piirkondliku asutuse otsusega, vaidlustas selle järgemööda Muitinės departamentas prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijoses (tolliasutus Leedu Vabariigi rahandusministeeriumi haldusalas), Mokestinių ginčų komisija prie Lietuvos Respublikos Vyriausybėsis (Leedu Vabariigi valitsuse haldusalas tegutsev maksuvaidluste komisjon) ja Vilniaus apygardos administracinis teismases (Vilniuse regionaalne halduskohus), kes kõik leidsid, et vaidlusaluse viivise arvestamine on põhjendatud. |
|
17. |
Tauritus esitas esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Lietuvos vyriausiasis administracinis teismasele (Leedu kõrgeim halduskohus), kes saatis asja 17. juuni 2020. aasta otsusega tollile uuesti läbivaatamiseks. |
|
18. |
Lietuvos vyriausiasis administracinis teismase (Leedu kõrgeim halduskohus) hinnangul oli maksuhaldur kauba tolliväärtuse arvutamisel põhjendamatult kohaldanud „tehinguväärtusel“ põhinevat meetodit. Tolliseadustiku artikli 70 lõike 1 kohaldamisel ei oleks tulnud lähtuda lõplikust hinnast, mis ei olnud ega saanudki olla asjaomase kauba importimise ja algsete deklaratsioonide esitamise ajal teada. |
|
19. |
Lahendades tagasisaadetud asja, kinnitas toll tolliasutuse 31. detsembri 2020. aasta otsusega, millega jäeti jõusse piirkondliku asutuse otsus, Taurituse kohustust maksta viivist. Ta leidis, et:
|
|
20. |
Kuna Vilniaus apygardos administracinis teismas (Vilniuse regionaalne halduskohus) jättis oma 19. jaanuari 2022. aasta otsusega selle otsuse muutmata, esitas Tauritus uue apellatsioonkaebuse Lietuvos vyriausiasis administracinis teismasele (Leedu kõrgeim halduskohus), kes esitas Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
|
III. Menetlus Euroopa Kohtus
|
21. |
Eelotsusetaotlus registreeriti Euroopa Kohtu kantseleis 19. detsembril 2023. |
|
22. |
Kirjalikud seisukohad esitasid Hispaania ja Leedu valitsus ning Euroopa Komisjon. |
|
23. |
Kohtuistungil, mis toimus 6. novembril 2024, osalesid Hispaania, Prantsuse ja Leedu valitsus ning komisjon. |
IV. Analüüs
A. Sissejuhatavad märkused
|
24. |
Nagu ma juba märkisin, on vaidluse eesmärk kindlaks määrata äriühingu pärast impordikäibemaksu tasumist makstava viivise summa. |
|
25. |
Vaidlus puudutab imporditud kauba tolliväärtuse määramise meetodit. ( 11 ) Sellest väärtusest sõltub maksuvõla suurus ja järelikult ka tasumisele kuuluva viivise arvutamine. |
|
26. |
Tauritus määras tolliväärtuse tolliseadustiku artikli 74 lõikes 3 sätestatud teisese meetodi alusel. See meetod on ette nähtud juhul, kui ei ole võimalik kohaldada sama seadustiku artiklis 70 sätestatud valdavat meetodit. ( 12 ) Toll soovitab vastupidi, et praegusel juhul kohaldataks seda valdavat meetodi. |
|
27. |
Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et vaidlus puudutab „üksnes apellandilt nõutava viivise summat“, mida ta peab „otseselt seotuks maksuvõla summaga ja hetkega, millest alates saab nõuda maksukohustuse täitmist“. ( 13 ) |
|
28. |
Samas ei esita eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule ühtegi küsimust viivise ajalise kehtivuse kohta, st selle kohta, millal see muutub sissenõutavaks. Kordan, et eelotsusetaotluses ei ole selle kohta midagi öeldud, mis tähendab, et jäetakse lahtiseks küsimus viivise arvutamise algus- ja lõppkuupäevade kohta, mida eelotsuse küsimused ei puuduta. |
|
29. |
Mis puudutab „maksuvõla summat“, mis on teine tegur, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab, siis näib, et Tauritus ei ole vaidlustanud lõplikult nõutud käibemaksusummat kui sellist. Kui see on nii (mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus), siis tuleb seda mõista selliselt, et ta aktsepteerib kaudselt kauba tolliväärtust – ja seega maksustatavat väärtust – impordikäibemaksu tasumiseks. |
|
30. |
Selles kontekstis on rõhutatud eelotsusetaotluse esitanud kohtu väite hüpoteetilisust, millel eelotsusetaotlus põhineb: „kui selgub, et tolliväärtus, st maksustatav väärtus, on valesti kindlaks määratud, ei ole võimalik tunnistada, et osa vaidlusalusest viivisest on põhjendatud“. ( 14 ) |
|
31. |
Kui maksukohustuslane ei vaidlusta „tasumata maksuvõla“ summat (käibemaksu puhul), mis on kindlaks määratud just tehinguväärtuse alusel, siis ma ei näe vajadust algatada arutelu selle sama tehinguväärtuse üle, mis puudutab nüüd viivise maksmist. ( 15 ) |
|
32. |
Seetõttu väljendati kohtuistungil kahtlust, kas vastus, mille Euroopa Kohus võiks eelotsusetaotluse esitanud kohtule anda, on tarvilik. Kui pidada tema küsimusi hüpoteetiliseks (mis ei ole rangelt vajalik algse vaidluse lahendamiseks), ( 16 ) oleks eelotsusetaotlus vastuvõetamatu. |
|
33. |
Igal juhul, kui Euroopa Kohus otsustab eelotsuse küsimuste eeldatava asjakohasuse alusel neid sisuliselt analüüsida, esitan ma nende kohta oma seisukoha. |
B. Esimene eelotsuse küsimus
|
34. |
Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub tõlgendada tolliseadustiku artiklit 70. Ta soovib teada, kas selle lõige 1 on kohaldatav olukorras, kus „tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajal on vahetult enne kauba tolliterritooriumile toomist toimunud müügitehingu põhjal teada üksnes esialgu makstav hind, mida hiljem (st pärast deklaratsiooni esitamist ja kauba vabasse ringlusse lubamist) korrigeeritakse üles- või allapoole asjaolude põhjal, mis ei sõltu tehingu pooltest ja mis ei olnud deklaratsiooni esitamise ajal teada“. |
|
35. |
Euroopa Kohus on juba teinud otsuse imporditud kauba tolliväärtuse määramise kohta. Tema kohtupraktika sisaldab järgmisi sedastusi:
|
|
36. |
Neid kriteeriume arvestades tuleks põhikohtuasjas põhimõtteliselt kohaldada valdavat hindamismeetodit (tolliseadustiku artikkel 70). Vastupidi sellele, mida mõned menetlusse astujad kohtuistungil väitsid, ei ole importijal õigust vabalt valida kauba hindamise meetodit; see väide näib mulle ekslik ja vastuolus sellega, et on olemas järjestikuste hindamismeetodite hierarhia, mis on sõnaselgelt ette nähtud tolliseadustikus endas. |
|
37. |
Minu arusaama kohaselt peab importija vastupidi järgima iga tehingu tingimustele vastavat meetodit. Ta võib eirata valdava meetodi (tolliseadustiku artikkel 70) kohaldamist üksnes juhul, kui selles sätestatud nõuded ei ole täidetud. Ainult sellisel juhul saab ta kasutada teisest meetodit (tolliseadustiku artikli 74 lõige 1), mis on impordi asjaoludele kõige sobivam, ja viimasena artikli 74 lõikes 3 ette nähtud varumeetodit. |
|
38. |
Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates oleks ühenduse seadustiku artikli 70 meetodi (kohustuslik) kohaldamine antud juhul mitmel põhjusel vastuolus:
|
|
39. |
Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et selles loetletud asjaolud viiksid mõne teisese (varuks oleva) hindamismeetodi kohaldamiseni, mis on ette nähtud tolliseadustiku artiklis 74, konkreetselt käesoleval juhul lõikes 3 nimetatud meetodi kohaldamiseni. |
|
40. |
Minu arvates ei takistanud Euroopa Kohtule esitatud kogu teavet arvestades miski käesoleval juhul tolliseadustiku artikli 70 lõike 1 kohaldamist, kuna:
|
|
41. |
Taurituse deklareeritud hind oli esialgne, nagu oli kokku lepitud kauba müügilepingutes. ( 22 ) Samades lepingutes ja nende lisades oli märgitud, et lõpphind sõltub kahest tegurist, mis olid teada alles pärast importimist, nimelt: kütuse keskmised turuhinnad ja keskmine vahetuskurss. ( 23 ) |
|
42. |
Need kaks tegurit on „müügitingimused“ tolliseadustiku artikli 70 lõike 1 ja lõike 3 punkti b tähenduses. Sellistena toovad need kaasa nende maksete suuruse kindlaksmääramise, mis ostja ja müüja vahelise lepingulise suhte alusel on müüja jaoks nii olulised, et mõju puudumise korral müük lõpuks ei toimuks. ( 24 ) |
|
43. |
On tõsi, et tegemist oli maksetega, mille summa ei olnud tollideklaratsiooni esitamise ajal täielikult kindlaks määratud. Nende lõpliku arvutamise tingimused tähendasid siiski, et need olid selgelt kindlaks määratavad kohe pärast lepingute sõlmimist. Ainult juhul, kui see ei oleks nii, tuleks tehinguväärtuse meetod artikli 70 lõike 3 punkti b kohaselt välistada. |
|
44. |
Nagu Hispaania valitsus kohtuistungil märkis ja Prantsuse valitsus sellega nõustus, ei sõltu kaks müügitingimust (keskmine kütusehind ja keskmine vahetuskurss) mitte ainult kummagi lepingupoole tahtest, vaid objektiivsetest välistest asjaoludest. Selle tuvastamine oli hõlpsasti kontrollitav tollis, kus deklarant oleks saanud tõendada lõpuks makstud hinda pärast seda, kui kokku lepitud korrigeerimised olid lisatud või lahutatud esialgsest hinnast, mis tulenesid avalikult avaldatud teguritest. |
|
45. |
Vastupidi sellele, mida näib väitvat eelotsusetaotluse esitanud kohus, ( 25 ) olen arvamusel, et kaalutlused, mille tõttu Euroopa Kohus tegi kohtuotsuse Hamamatsu Photonics Deutschland, ei ole siinsele kohtuasjale ülekantavad. Ma nõustun selles hinnangus kohtuistungil menetlusse astunud valitsuste ja komisjoni üksmeelse seisukohaga. |
|
46. |
Erinevalt kohtuasjast Hamamatsu Photonics Deutschland oli Taurituse sõlmitud lepingutes ette nähtud, et lõpliku müügihinna suhtes kehtivad objektiivsed kergesti kontrollitavad tingimused. Viimati nimetatud kohtuasjas ostis ettevõtja oma emaettevõtjalt kauba, mille eest esitati arve kontsernisisese hinnaga, ning arvetel märgitud toodete summat kontrolliti regulaarselt ja vajaduse korral korrigeeriti seda nn „jääkkasumi“ meetodiga. Selline meetod eeldas minimaalse kasumi jaotamise kombineerimist jääkkasumi jaotamisega proportsionaalselt ja eesmärkide vahemiku kindlaksmääramist, mis määrab kindlaks täiendavate maksete või sissemaksete tegemise. ( 26 ) |
|
47. |
Kauba väärtuse kindlaksmääramise tingimused kohtuasjas Hamamatsu Photonics Deutschland olid seega oluliselt keerulisemad ja eelkõige oli tollil neid raskem kontrollida kui käesolevas asjas. Leian seega, et selle kohtuotsuse doktriini ei saa laiendada käesolevale menetlusele. |
|
48. |
Kokkuvõttes olen arvamusel, et tolliseadustiku artikli 70 lõikes 1 ette nähtud valdav meetod oli sellises olukorras, nagu põhikohtuasjas, asjakohane. Imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavat hinda (mis, nagu ma juba märkisin, on üldjuhul tolliväärtuse arvutamise alus) võidi korrigeerida tagantjärele müügilepingus juba ette nähtud tegurite alusel, mida saab hõlpsalt objektiivselt hinnata, et kajastada selle kauba tegelikku majanduslikku väärtust. |
C. Teine eelotsuse küsimus
|
49. |
Eelotsusetaotluse esitanud kohus on huvitatud tolliseadustiku artikli 173 lõike 3 tõlgendamisest. Ta soovib eelkõige teada, kas deklarant on kohustatud taotlema tollilt selle seadustiku artikli 74 kohaselt määratud ja deklareeritud tolliväärtuse korrigeerimist, kui „kauba eest kõnealuse [seadustiku] artikli 70 lõike 1 tähenduses tegelikult makstav hind, mis ei olnud ega saanudki olla teada deklaratsiooni esitamise ajal, selgub pärast selle kauba vabasse ringlusse lubamist“. |
|
50. |
Vastus teisele eelotsuse küsimusele ei pruugi olla vajalik, kui leiab kinnitust, et tehinguväärtus tuleb käesoleval juhul arvutada tolliseadustiku artiklis 70 sätestatud valdava meetodi alusel. |
|
51. |
Igal juhul, võttes arvesse eelotsusetaotluse esitanud kohtu teise küsimuse sõnastust, keskendun oma analüüsis sellele, mis nõuab lõpliku hinna kohandamise mehhanismi kindlaksmääramist, kui selle arvutamine sõltub teatavatest tulevastest (kuid kergesti tuvastatavatest) teguritest. |
|
52. |
Niisugusel juhul toimub lõpliku hinna kohandamine kahes etapis: a) selles, mis puudutab deklaratsiooni esitamise hetke, kui teada on ainult esialgne hind; b) selles, mis puudutab hetke, mil vastavalt kehtivatele müügitingimustele määratakse kindlaks tollivormistuse esemeks oleva kauba lõplik hind. |
|
53. |
Selleks näeb tolliseadustik ette kaks mehhanismi:
|
|
54. |
Vastavalt tolliseadustiku artiklis 166 ette nähtud mehhanismile deklareerib importija esialgu kauba esialgse hinna ja sel ajal täiendava deklaratsiooniga (tolliseadustiku artikkel 167) lõpliku hinna. |
|
55. |
Tolliseadustiku artiklis 73 ette nähtud mehhanism on seevastu mõeldud summadele, mida saab tollideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeval kvantifitseerida üksnes tolli kehtestatud erikriteeriumide alusel. |
|
56. |
Vaidluse faktilistel asjaoludel leian, et tuleb kohaldada tolliseadustiku artiklis 166, mitte artiklis 73 sätestatud mehhanismi, kuna kaks müügilepingutes ette nähtud arvutustegurit (kütuse keskmine hind ja keskmine vahetuskurss) võimaldasid lõpphinna summa tollideklaratsiooni esitamise kuupäeval kindlaks määrata. Seega piisas artiklis 166 sätestatud lihtsustatud deklaratsiooni kasutamisest kuni artiklis 167 osutatud lisadeklaratsiooni esitamiseni. |
|
57. |
Kui on olemas tõendid, mis võimaldavad tolliväärtuse määravaid summasid arvuliselt kindlaks määrata, ei ole tolliseadustiku artiklis 73 ette nähtud mehhanismi kasutamine, st muude konkreetsete kriteeriumide kehtestamine, vajalik. |
|
58. |
Lisaks sellele, et tolliseadustiku artiklites 166 ja 167 sätestatud mehhanism vastab täpsuse nõuetele (tolliseadustiku artikkel 15), tagab see lõpptulemusena kauba tegeliku majandusliku väärtuse kindlaksmääramise. Tolliseadustiku artiklis 73 sätestatud mehhanism ei võimalda seevastu samavõrd täpsust, kuna see toimib kriteeriumide alusel, mis on küll konkreetsed, kuid ei saa kunagi viia nii ebaselge tulemuseni nagu hinnaelemendid, mis määravad täpselt kindlaks imporditud kauba tegeliku majandusliku väärtuse. |
|
59. |
Olen juba selgitanud, miks Taurituse teisene hindamismeetod (tolliseadustiku artikli 74 lõige 3) ei olnud asjakohane. Tegemist on puhtalt varumeetodiga, mis piirdub juhtudega, mil tolliväärtust ei ole võimalik määrata isegi sama artikli 74 lõikes 1 ette nähtud meetodite alusel. Viimased on aga kohaldatavad üksnes juhul, kui tolliseadustiku artiklis 70 sätestatud meetodit ei saa kasutada, sest kauba hinnale (tehinguväärtusele) kehtivad tingimused, mis takistavad kauba väärtuse kindlaksmääramist. |
|
60. |
Kui – nagu ma soovitan – Taurituse ja tema tarnijate vahel sõlmitud lepingutes sätestatud tingimused viisid lõpphinna kergesti objektiivse kindlaksmääramiseni, oleks tulnud tegeliku tehinguväärtuse leidmiseks kasutada valdavat meetodit (tolliseadustiku artikkel 70). |
|
61. |
Lisan, et tolliseadustiku artikli 74 lõikes 3 ette nähtud varumeetodit ei saa loomupäraselt täiendada, kui tohib nii öelda, sama seadustiku artiklis 173 sätestatud parandamise menetlusega. Teisisõnu ei saa neid kahte sätet kokku panna nii, et need moodustaksid kompleksse menetluse nii, nagu on kokku pandud tolliseadustiku artiklid 166 ja 167. |
|
62. |
Tolliseadustiku artiklis 166 ette nähtud lihtsustatud deklaratsiooni puhul on nimelt tolliseadustiku artiklis 167 ette nähtud lisadeklaratsioon vajalik täiendus, et tollideklaratsioon terviklikuks muuta (need kaks deklaratsiooni „on ühtne jagamatu dokument“ tolliseadustiku artikli 167 lõike 4 kohaselt). |
|
63. |
Neil asjaoludel ei olnud tolliseadustiku artikkel 173, mis käsitleb „tollideklaratsiooni muutmist“, teise eelotsuse küsimuse sõnastuse põhjal kohaldatav. |
|
64. |
Tolliseadustiku artikli 173 alusel lubatud muudatuste eesmärk ei ole täiendada varasemat esialgset deklaratsiooni, vaid parandada tollal esitatud lõpliku ja täieliku deklaratsiooni sisu. Lisaks tuleb arvesse võtta asjaolu, et selliste muudatuste kasutamisele, mis kalduvad kõrvale tollideklaratsiooni tühistamatuse põhimõttest, kohaldatakse piiravat korda. ( 28 ) |
|
65. |
Teisisõnu võib tollideklaratsioone, mis kajastavad lõplikku hinda, mida ei ole hiljem korrigeeritud, vajaduse korral muuta (kuid mitte täiendada) viitega tolliseadustiku artiklile 173. Seevastu esialgseid hindu sisaldavaid deklaratsioone, mille hilisemat muutmist on kerge kontrollida, peavad reguleerima sama seadustiku artiklid 166 ja 167. |
|
66. |
Kui on algusest peale (juba deklareerimise ajal) teada, et kauba hind on ainult esialgne, ei saa seda teavet tolli eest varjata ja oodata lõpliku hinna selgumiseni, et seda esialgse deklaratsiooni muudatusega artikli 173 alusel teatavaks teha. |
|
67. |
Algses deklaratsioonis esitatud teabe õigsuse ja täielikkuse huvides, nagu on nõutud tolliseadustiku artikli 15 lõike 2 punktis a, tuleks see asjaolu teatavaks teha juba esialgse deklaratsiooni esitamisel. |
|
68. |
Leian seega, et niisugustel asjaoludel nagu käesolevas asjas pidi esialgne deklaratsioon olema lihtsustatud deklaratsioon (tolliseadustiku artikkel 166), mida hiljem täiendatakse vastavalt sama seadustiku artiklile 167. Tolliseadustiku artikli 74 lõike 3 alusel esitatud deklaratsiooni muutmiseks ei olnud vaja kasutada tolliseadustiku artiklit 173, et parandada andmeid, mille ebatäielikkus oli algusest peale teada. |
|
69. |
See ei takista loogiliselt tollil maksukontrolli käigus kontrollida tollideklaratsioonides esitatud teabe õigsust ja täielikkust. Eelkõige on tollil õigus kontrollida imporditud kauba majanduslikku väärtust (pärast esialgse hinna asjakohast korrigeerimist tegelikult makstud hind) ning teha vajalikud järeldused impordikäibemaksu ja viivise arvutamiseks. |
|
70. |
Teine eelotsuse küsimus ei puuduta siiski tolli kontrollipädevust. |
V. Ettepanek
|
71. |
Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Lietuvos vyriausiasis administracinis teismasele (Leedu kõrgeim halduskohus) järgmiselt:
|
( 1 ) Algkeel: hispaania.
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT 2013, L 269, lk 1; parandus ELT 2016, L 267, lk 2). Edaspidi „tolliseadustik“.
( 3 ) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447, millega nähakse ette tolliseadustiku teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT 2015, L 343, lk 558), artikli 128 („Tehinguväärtus“) lõikes 1 on ette nähtud:
„Liidu tolliterritooriumile eksportimiseks müüdud kauba tehinguväärtus määratakse kindlaks tollideklaratsiooni aktsepteerimise hetkel müügi põhjal, mis toimus vahetult enne kauba toomist kõnealusele tolliterritooriumile.“
Sama rakendusmääruse artiklis 133 („Tingimuste ja [tasude] väärtuse määramine“) on sätestatud:
„Kui imporditud kauba müük või hind sõltub tingimusest või [tasust], mille väärtust on võimalik määrata kauba väärtuse põhjal, tuleb sellist väärtust käsitada tegelikult makstud või makstava hinna osana […]“. [täpsustatud tõlge]
( 4 ) Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määruse (EL) 2015/2446, millega täiendatakse määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT 2015, L 343, lk 1), käesolevatele asjaoludele kohaldatava redaktsiooni artikli 71 („Lihtsustamine“) lõikes 1 on täpsustatud:
„1. Tolliseadustiku artiklis 73 osutatud loa võib anda juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) tolliseadustiku artiklis 166 osutatud protseduuri kohaldamisega kaasneksid teatavatel asjaoludel ebaproportsionaalsed halduskulud;
b) kindlaksmääratud tolliväärtus ei erine loa puudumise korral määratavast väärtusest märgatavalt.“
( 5 ) Rakendusmääruse 2015/2447 artikli 144 („Varumeetod“) lõikes 1 on sätestatud: „Tolliväärtuse määramisel tolliseadustiku artikli 74 lõike 3 kohaselt võib tolliseadustiku artiklis 70 ja artikli 74 lõikes 2 sätestatud meetodite kohaldamisel kasutada mõistlikku paindlikkust. Sel viisil kindlaksmääratud väärtus peaks võimalikult suures ulatuses põhinema varem määratud tolliväärtustel.“
( 6 ) Delegeeritud määruse 2015/2446 artiklis 146 („Lisadeklaratsioon“) on käesolevatele asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis sätestatud:
„1. Kui toll märgib tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa arvestusdokumentidesse vastavalt tolliseadustiku artikli 105 lõike 1 esimesele lõigule, tuleb kümne päeva jooksul pärast kauba vabastamist esitada tolliseadustiku artikli 167 lõike 1 esimeses lõigus osutatud lisadeklaratsioon.
2. Kui arvestuskanne tehakse kooskõlas tolliseadustiku artikli 105 lõike 1 teise lõiguga ning kui lisadeklaratsioon on üldine, perioodiline või kokkuvõtlik, ei tohi lisadeklaratsiooniga hõlmatud ajavahemik olla pikem kui üks kalendrikuu.
3. Lõikes 2 osutatud lisadeklaratsiooni esitamise tähtaja määrab kindlaks toll. Lisadeklaratsioon tuleb esitada kümne päeva jooksul pärast lisadeklaratsiooniga hõlmatud ajavahemiku lõppemist.“
( 7 ) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1).
( 8 ) Edaspidi „piirkondlik asutus“.
( 9 ) Nagu Leedu valitsus kohtuistungil täpsustas, esitas Tauritus (enda kasuks) korrigeerimise taotlused üksnes siis, kui kauba lõppväärtus oli algul deklareeritud esialgsest väärtusest väiksem.
( 10 ) 14. septembri 2017. aasta kontrolliakt nr 7KM320048M. Viivise summa on 4853 eurot.
( 11 ) Vaidlus ei puuduta tolliseadustiku artikliga 48 antud kontrollivolituste ulatust, millele komisjon viitab.
( 12 ) Tolliseadustiku artikli 70 kohaselt on arvutamise esmane alus „tehinguväärtus“, mis on määratletud kui „liidu tolliterritooriumile eksportimiseks müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstav hind, mida on vajaduse korral korrigeeritud“.
( 13 ) Eelotsusetaotlus, punkt 22.
( 14 ) Eelotsusetaotlus, punkti 22 lõpuosa.
( 15 ) Eelotsusetaotluse esitanud kohus välistab selle, et põhikohtuasjas kõne all olevad tehingud oleksid kaasa toonud maksudest kõrvalehoidmise, õiguste kuritarvitamise või mis tahes muus vormis maksustamise vältimise.
( 16 ) Leedu valitsus viitas sellele võimalusele kohtuistungil.
( 17 ) 20. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Hamamatsu Photonics Deutschland (C‑529/16, EU:C:2017:984; edaspidi „kohtuotsus Hamamatsu Photonics Deutschland“), punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika.
( 18 ) 19. novembri 2020. aasta kohtuotsus 5th AVENUE Products Trading (C‑775/19, EU:C:2020:948; edaspidi „kohtuotsus 5th AVENUE Products Trading“), punkt 23.
( 19 ) Kohtuotsus 5th AVENUE Products Trading, punkt 24.
( 20 ) Kohtuotsus 5th AVENUE Products Trading, punkt 25.
( 21 ) Kohtuotsus Hamamatsu Photonics Deutschland, punkt 35.
( 22 ) Selles osas ei ole tähtsust asjaolul, et esialgu esitati tollideklaratsiooni kohta pro forma arved. Rakendusmääruse 2015/2447 artikkel 145 ei välista seda arvevormi dokumentide puhul, mis tõendavad deklareeritud tehinguväärtust, kui tegemist on esialgse hinnaga, mida tuleb hiljem täiendada.
( 23 ) See on tavapärane müügilepingutes, mida peamised kütuseturu ettevõtjad sõlmivad oma klientidega. Nagu komisjon oma kirjalike seisukohtade punktides 29 ja 30 märkis, on 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingu (EÜT 1994, L 336, lk 119; ELT eriväljaanne 11/21, lk 205) kohaselt tolliväärtuse määramine osa protsessist, milles hindade võimalik muutmine ei eelda automaatselt tehinguväärtuse meetodi välistamist.
( 24 ) Selle kohta kohtuotsus 5th AVENUE Products Trading, punkt 41.
( 25 ) Eelotsusetaotlus, punkt 29, milles on viidatud kohtuotsuse Hamamatsu Photonics Deutschland punktile 35.
( 26 ) Kohtuotsus Hamamatsu Photonics Deutschland, punktid 14 ja 15.
( 27 ) Eelkõige on tolliseadustiku artiklis 162 nimetatud „kõiki vajalikke andmeid seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamiseks, millele kaup on deklareeritud“.
( 28 ) Vt selle kohta 8. juuni 2023. aasta kohtuotsus ZES Zollner Electronic (C‑640/21, EU:C:2023:457, punktid 41–48).