a)

panustada aktiivselt strateegia rakendamisse ning koordineerida ja arendada edasi liidu integreeritud lähenemisviisi piirkonna kriiside suhtes, et suurendada liidu tegevuse üldist järjepidevust ja tulemuslikkust Sahelis;

b)

teha muu hulgas vahendusdiplomaatia abil koostööd kõigi piirkonna asjakohaste sidusrühmade, valitsuste, piirkondlike organisatsioonide, eelkõige G5 Saheli ja selle ühendvägedega, Alžiiri protsessi tulemusel Mali rahu- ja lepituskokkuleppele (edaspidi „Mali rahukokkulepe“) allakirjutanutega, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja diasporaadega, ning Magribi, Guinea lahe ja Tšaadi järve vesikonna riikidega, et edendada liidu eesmärke ning aidata kaasa paremale arusaamisele liidu rollist Sahelis. G5 Saheli puhul pööratakse muu hulgas tähelepanu inimõiguste edendamisele selle ühendvägedes ning vägede mittesõjalistele elementidele, nagu politseikomponent;

c)

esindada ja edendada liidu huve ja nähtavust asjakohastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas osaleda Mali rahukokkuleppe seire komitees ja muudes riigi stabiilsusega tegelevates riigisisestes protsessides;

d)

soodustada täielikult koordineeritud ja kõikehõlmavat liidu tegevust piirkonnas, tuginedes kõikidele asjakohastele vahenditele, sealhulgas Euroopa rahutagamisrahastu, arengukoostöö, liikmesriikide tegevus ning liidu toetus kriisiohjamisele ja konfliktiennetusele, kasutades selleks Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavat Euroopa Liidu sõjalist missiooni (EUTM Mali), Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Malis (EUCAP Sahel Mali), Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Nigeris (EUCAP Sahel Niger) ning ELi stabiliseerimispingutusi Saheli koalitsioonis, eriti Saheli piirkonna julgeoleku- ja stabiilsuspartnerlust ja Saheli allianssi ja nende sekretariaate;

e)

säilitada tihe koostöö Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga (ÜRO), eelkõige ÜRO peasekretäri eriesindajaga Lääne-Aafrika ja Saheli küsimustes, Saheli piirkonna arengu erikoordinaatoriga, ÜRO peasekretäri eriesindaja ja ÜRO mitmemõõtmelise integreeritud stabiliseerimismissiooni Malis (MINUSMA) juhiga, Aafrika Liiduga, eelkõige Aafrika Liidu Mali ja Saheli kõrge esindajaga, G5 Saheliga, eelkõige G5 eesistuja ja selle peasekretäriga, Saheli koalitsiooni kõrge esindajaga, Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendusega, Tšaadi Järve Vesikonna Komisjoniga, Liptako Gourma omavalitsuse ning teiste juhtivate riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega, sealhulgas teiste Sahelisse nimetatud erisaadikutega, ning samuti asjakohaste Magribi, Aafrika Sarve, Guinea lahe ja Lähis-Ida piirkonna ametiasutustega;

f)

jälgida pingsalt ja analüüsida ebastabiilsuse algpõhjuste, sealhulgas kliimamuutuste, elurikkuse kadumise, karjatamise, loodusvarade (eriti maa ja vee) kättesaadavuse mõju ja pikaaegseid suundumusi piirkonnas ning anda selle kohta aru, samuti edendada loodusvarade kestlikku majandamist ja loodusvarade alast koostööd ning toetada ebastabiilsuse leviku piiramise püüdlusi, pöörates eriti tähelepanu julgeoleku mõttes kõige haavatavamatele piirkondadele, nagu Liptako Gourma ja Tšaadi järve piirkond;

g)

jälgida pingsalt piirkonna ees seisvate väljakutsete muud piirkondlikku ja piiriülest mõõdet, sealhulgas pandeemiaid, terrorismi, radikaliseerumist, organiseeritud kuritegevust, küberohte, relvade salakaubavedu, inimkaubandust ja -smugeldamist, uimastikaubandust, meresõidu ebaturvalisust, pagulas- ja rändevooge ning seotud ebaseaduslikke rahavooge;

h)

jälgida pingsalt laiaulatuslike pagulas- ja rändevoogude (sealhulgas riigisisesed põgenikud) humanitaar-, poliitilisi, julgeoleku- ja arengualaseid tagajärgi. Vastava palve korral pidada eri sidusrühmadega rändeteemalist dialoogi ning anda kooskõlas liidu poliitiliste eesmärkidega üldisem panus liidu pagulas- ja rändepoliitikasse piirkonnas, eesmärgiga edendada jätkuvalt viljakat rändealast koostööd, mis põhineb viimastel aastatel sisse seatud konstruktiivsel partnerlusel;

i)

aidata tihedas koostöös ELi terrorismivastase võitluse koordinaatoriga jätkuvalt rakendada ELi terrorismivastase võitluse strateegiat ja nõukogu vastavaid järeldusi terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamise ja nende vastu võitlemise kohta. Säilitada korrapärane kõrgetasemeline poliitiline kontakt terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega kimpus olevate piirkonna riikidega ning tagada liidu oluline roll püüdlustes võidelda terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ja nende algpõhjustega. See hõlmab liidu jõupingutusi toetada ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide piirkonnastamise teel senisest enam julgeolekusektori piirkondlikku suutlikkust ja pakkuda aktiivsemalt tuge eelkõige G5 Saheli ühendvägede piirkondliku suutlikkuse suurendamiseks ning tegevuse kooskõlastamiseks rahvusvaheliste osalejatega, nagu MINUSMA, samuti ühendvägede suhetele kohaliku elanikkonnaga vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele 2359 (2017) ja 2391 (2017);

j)

jälgida pingsalt piirkonna humanitaarkriisi poliitilisi, julgeoleku- ja arengualaseid tagajärgi;

k)

aidata koostöös ELi inimõiguste eriesindajaga rakendada kõnealuses piirkonnas liidu inimõiguspoliitikat kooskõlas liidu inimõiguste ja demokraatia tegevuskavaga, ning inimõigusi käsitlevaid liidu suuniseid, eelkõige liidu suuniseid laste ja relvastatud konfliktide kohta, samuti naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalda ning nende diskrimineerimise kõigi vormide vastast võitlust käsitlevaid ELi suuniseid ning liidu poliitikat, mis käsitleb naisi, rahu ja julgeolekut kooskõlas liidu naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavaga (2019–2024), ning edendada kaasamist ja soolist võrdõiguslikkust riigi ülesehitamise protsessis kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 (2000) ning hilisemate resolutsioonidega naiste, rahu ja julgeoleku kohta, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2242 (2015) ning toetada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2250 (2015) (noorte, rahu ja julgeoleku kohta) rakendamist;

l)

pöörata jätkuvalt erilist tähelepanu kohtusüsteemile tervikuna ja vastutusmehhanismidele, mis võimaldavad võidelda karistamatuse vastu ja taastada elanikkonna usalduse oma kohtusüsteemi suhtes. ELi eriesindaja tegevus hõlmab arengusuundade regulaarset jälgimist ja nende kohta aru andmist, samuti sellega seoses soovituste sõnastamist, ning korrapäraste kontaktide säilitamist asjakohaste ametiasutustega kõnealuses piirkonnas, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Prokuratuuri ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürooga ning suhteid piirkonnas tegutsevate inimõiguste kaitsjate ja vaatlejatega;

m)

aidata piirkonnas muu hulgas kohalike osalejatega aktiivse suhtlemise kaudu suurendada liidu teadmisi kohalikest ootustest ja oludest. Soodustada põhjalikule ja kestvale olukorraanalüüsile tuginedes vastavat mõttevahetust ja aidata kaasa varajasele reageerimisele ning kujundada liidu pikaajalist strateegilise visiooni Sahelis;

n)

jälgida ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomaste resolutsioonide, eelkõige resolutsioonide 2056 (2012), 2071 (2012), 2085 (2012), 2100 (2013), 2227 (2015), 2295 (2016), 2364 (2017), 2374 (2017), 2359 (2017), 2391 (2017), 2423 (2018), 2432 (2018), 2480 (2019), 2484 (2019), 2531 (2020) ja 2541 (2020) täitmist ning anda selle kohta aru.

a)

annab asjakohasel juhul piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel liidu seisukohtade kindlaks määramise küsimuses nõu ning esitab selle kohta aruandeid, et proaktiivselt edendada partnerlusel ja vastastikusel vastutusel põhinevat tegevust ja tugevdada liidu integreeritud lähenemisviisi Saheli suhtes;

b)

aitab hoida ülevaadet liidu kogu tegevusest ning teha tihedat koostööd asjaomaste liidu delegatsioonide ja liikmesriikidega.