<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-347/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CC0347</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:370">EU:C:2019:370</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>15</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>15</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Bobeki ettepanek – Kohtuasi C‑347/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Salvoni</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Michal Bobek</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20190507">7. mail 2019</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑347/18</HT></P><P>Alessandro Salvoni</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Anna Maria Fiermonte</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Milano (Milano kohus, Itaalia))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Õigusalane koostöö tsiviilasjades</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) nr 1215/2012</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 53</KEYWORD><KEYWORD>Tunnistus, millega tõendatakse, et otsuse teinud kohtu otsus on täidetav</KEYWORD><KEYWORD>Menetlus</KEYWORD><KEYWORD>Otsuse teinud kohtu volitused</KEYWORD><KEYWORD>Tarbijakaitse</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121212">12. detsembri 2012. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="351" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 351, lk 1</REF.DOC.OJ> (samuti tuntud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Brüsseli Ia määrus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>).</P></NOTE> kehtestatud süsteemis tunnustatakse ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust teistes liikmesriikides ühegi erimenetluseta. Liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav otsuse täidetavaks tunnistamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Selleks et liikmesriigis täita teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust, peab taotleja pädevale täitevasutusele sellegipoolest esitama kohtuotsuse koopia ning määruse nr 1215/2012 artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse, millega tõendatakse, et kohtuotsus on täidetav, ning mis sisaldab väljavõtet kohtuotsusest (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>artikli 53 kohane tunnistus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Milles täpselt see menetlus seisneb ja millised on otsuse teinud kohtu volitused selles? Need ongi sisuliselt küsimused, mille Tribunale di Milano (Milano kohus, Itaalia) on käesolevas eelotsuse menetluses esitanud. Eelkõige soovib see kohus teada, kas otsuse teinud kohus, kes peab väljastama artikli 53 kohase tunnistuse, võib omal algatusel kontrollida, kas kohtuotsus, mille täitmist taotletakse, on tehtud vastuolus eeskirjadega, mis käsitlevad kohtualluvust tarbijalepingute puhul, et ta saaks sellise rikkumise korral sellest tarbijale teatada, mistõttu see saaks liikmesriigis, kellele kohtuotsus on adresseeritud, kohtuotsuse täitmisele vastu olla.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">ELi õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 põhjenduses 26 on märgitud järgmist:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Vastastikune usaldus õigusemõistmise vastu liidus õigustab põhimõtet, mille kohaselt tuleks ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsuseid tunnustada ilma erimenetluseta kõigis liikmesriikides. Lisaks õigustab kohtuotsuse täitmisele eelneva täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamist liikmesriigis, kus kohtuotsusele tuginetakse või täitmist taotletakse, eesmärk muuta piiriüleste kohtuvaidluste lahendamine kiiremaks ja odavamaks. Sellest tulenevalt tuleks liikmesriigi kohtu tehtud kohtuotsust kohelda kui otsust, mis on tehtud taotluse saanud liikmesriigis.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 artikli 17 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 artikli 18 lõikes 2 on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 artikli 42 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Selleks et liikmesriigis täita teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust, esitab taotleja pädevale täitevasutusele järgmised dokumendid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse, millega tõendatakse, et kohtuotsus on täidetav, ning mis sisaldab väljavõtet kohtuotsusest ja vajaduse korral asjakohast teavet sissenõutavate menetluskulude ja intressi arvutamise kohta.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 artikli 45 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Kohtuotsuse tunnustamisest keeldutakse huvitatud poole taotlusel:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>kui kohtuotsus on vastuolus:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>II peatüki 3., 4. või 5. jaoga, kui kostjaks oli kindlustusvõtja, kindlustatu, kindlustuslepingu kohaselt soodustatud isik, kahjustatud isik, tarbija või töötaja […].<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 artiklis 46 on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>[k]ohtuotsuse täitmisest keeldutakse selle isiku taotlusel, kelle vastu kohtuotsuse täitmist taotletakse, artiklis 45 osutatud alusel<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 artiklis 53 on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>[o]tsuse teinud kohus väljastab huvitatud poole taotlusel tunnistuse, kasutades I lisas esitatud vormi<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Milano advokaat Alessandro Salvoni palus <DATE ISO="20151103">3. novembril 2015</DATE> esitatud avalduses Tribunale di Milanol (Milano kohus, Itaalia) teha Anna Maria Fiermonte (elukoht Hamburg) suhtes maksekäsk summas, mis võlgneti talle tasuna tema kutsetegevuse raames osutatud teenuste eest seoses üht testamenti käsitlenud kohtumenetlusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Tribunale di Milano (Milano kohus, Itaalia) tegi <DATE ISO="20151026">26. oktoobril 2015</DATE> maksekäsu summale <FT TYPE="DECIMAL">53297,68</FT> eurot, millele lisandusid intressid ja menetluskulud (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>kõnealune maksekäsk<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>A. M. Fiermonte kõnealusele maksekäsule vastu ei vaielnud ja see muutus lõplikuks. A. Salvoni palus seejärel Tribunale di Milanol (Milano kohus, Itaalia) väljastada selle käsu kohta artikli 53 kohane tunnistus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus tuli aga pärast omal algatusel tehtud internetiotsingut ja A. Salvoni väidete läbivaatamist järeldusele, et: i) A. M. Fiermonte ja A. Salvoni suhe oli tarbija ja kutsetegevusega tegeleva isiku vaheline suhe, ja ii) A. Salvoni tegevus oli suunatud tarbija alalise elukoha liikmesriiki määruse nr 1215/2012 artikli 17 lõike 1 punkti c tähenduses. Seda arvestades asus eelotsusetaotluse esitanud kohus seisukohale, et A. Salvoni oleks määruse nr 1215/2012 artikli 18 lõike 2 kohaselt pidanud algatama menetluse oma kliendi vastu selle liikmesriigi kohtutes, kus on viimase alaline elukoht (Saksamaa).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Tribunale di Milano (Milano kohus, Itaalia), kes nüüd oli tegemas otsust artikli 53 kohase tunnistuse väljastamise menetluse raames, tuli seega järeldusele, et ta polnud kõnealuse maksekäsu tegemisel kontrollinud oma pädevust määruse nr 1215/2012 alusel, nagu nõutakse selle määruse artikli 28 lõikes 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel on eelotsusetaotluse esitanud kohus seisukohal, et artikli 53 kohase tunnistuse automaatne väljastamine võib olla ELi õigusega vastuolus, kuna seetõttu võib isik, kelle suhtes kõnealust maksekäsku võidakse täita, jääda ilma tõhusast õiguskaitsevahendist. Eelotsusetaotluse esitanud kohus mõistab, et vastavalt määruse nr 1215/2012 artiklitele 42 ja 53 ei ole tal õigust tunnistuse väljastamisest keelduda, kuna kõnealune maksekäsk on muutunud lõplikuks. Ometi ei ole ta kindel, kas määruse nr 1215/2012 artikkel 53 – tõlgendatuna lähtuvalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>) artiklist 47 – võib ikkagi anda talle õiguse võtta tarbija kaitseks muid meetmeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Sellega seoses viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtu kohtupraktikale, mille kohaselt on tarbija müüja või teenuste osutaja suhtes nõrgemal positsioonil ning seetõttu peab liikmesriigi kohus – vajaduse korral omal algatusel – võtma positiivseid meetmeid selle ebavõrdsuse parandamiseks teatavatel asjaoludel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab <HT TYPE="ITALIC">inter alia</HT> järgmistele otsustele: <DATE ISO="20091006">6. oktoobri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Asturcom Telecomunicaciones</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑40/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:615">EU:C:2009:615</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20120614">14. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Español de Crédito</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑618/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:349">EU:C:2012:349</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20150604">4. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Faber</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑497/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:357">EU:C:2015:357</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20160218">18. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Finanmadrid EFC</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑49/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:98">EU:C:2016:98</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170126">26. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Primus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:60">EU:C:2017:60</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas viia omavahel tasakaalu vajadus tagada Euroopa Liidus kohtuotsuste kiire ja tõhus täitmine ning vajadus tagada tarbijatele tõhus kaitse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Seda tasakaalu saaks eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates saavutada siis, kui tõlgendada määruse nr 1215/2012 artiklit 53 nii, et otsuse teinud kohtul on õigus <HT TYPE="ITALIC">ex officio</HT> kontrollida, kas määruse II peatüki 4. jaos (s.o artiklites 17–19) sätestatud kohtualluvuseeskirju on rikutud, ja sellest vajaduse korral tarbijale teatada. Nii saaks tarbija teada, et ta saaks kasutada määruse nr 1215/2012 artikli 45 lõike 1 punktis e ja artiklis 46 ette nähtud õiguskaitsevahendeid kohtuotsuse tunnustamisele ja täitmisele vastu vaidlemiseks selle liikmesriigi kohtus, kus on tema alaline elukoht.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Tribunale di Milano (Milano kohus, Itaalia) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Kas määruse [nr 1215/2012] artiklit 53 ja [harta] artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et otsuse teinud kohus, kellele on esitatud taotlus väljastada [artikli 53 kohane tunnistus] <HT TYPE="ITALIC">res judicata</HT> õigusjõu omandanud kohtuotsuse suhtes, ei või kasutada omaalgatusliku tegutsemise pädevust, et kontrollida, kas [määruse nr 1215/2012] II peatüki 4. jao sätteid on rikutud, et ta saaks teavitada tarbijat mis tahes tuvastatud rikkumisest ja anda talle võimalus kõikidest asjaoludest teadlikuna kaaluda nimetatud määruse artiklis 45 ette nähtud õiguskaitsevahendi kasutamist?<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Käesolevas menetluses on oma kirjalikud seisukohad esitanud Tšehhi valitsus, Iirimaa, Itaalia valitsus ning Euroopa Komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Selgitan kõigepealt, kuidas mina käesolevast asjast aru saan, et piiritleda sellega seoses tekkivate õiguslike küsimuste analüüsi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Esiteks on kõnealuse maksekäsu teinud Tribunale di Milano (Milano kohus, Itaalia), kes on ühtlasi see riigisisene kohus, kes – otsuse teinud kohtuna, kellelt taotleti sellesama maksekäsu kohta artikli 53 kohase tunnistuse väljastamist – otsustas esitada eelotsusetaotluse. Ma eeldan, et kuigi nime poolest on tegemist sama kohtuga, tegi algse maksekäsu selle teine koosseis (või kohtunik).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Teiseks ei ole kõnealune maksekäsk Euroopa täitekorraldus Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040421">21. aprilli 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta, tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="143" PAGE.FIRST="15" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 143, lk 15</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/07, lk 38.</P></NOTE> Paistab, et tegemist on puhtalt riigisisese õiguse alusel tehtud kohtuotsusega, mille suhtes tuleb kohaldada määruses nr 1215/2012 ette nähtud mehhanisme, et seda saaks piiriüleselt tunnustada ja täita.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kolmandaks ei ole eelotsusetaotluses sõnagi dokumentide kättetoimetamise kohta A. M. Fiermontele ehk Saksamaal elavale kostjale. Seega jääb ebaselgeks, kas A. M. Fiermontel oligi üldse võimalust A. Salvoni taotletud maksekäsu väljastamisele vastu vaielda ja kas kõnealused dokumendid talle ikka nõuetekohaselt kätte toimetati. Kuigi see käesoleva asja ese kindlasti ei ole, tasuks ehk meenutada, et üldiselt mõjutab asjaolu, et dokumente ei ole teises liikmesriigis nõuetekohaselt kohale toimetatud, tehtud otsuse lõplikkust, olgu see siis (olenevalt konkreetsetest asjaoludest) ELi või riigisisese õiguse alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Neljandaks ja viimaseks ei ole eelotsusetaotluses mainitud ka ühtki riigisisesest õigusest tulenevat õiguslikku alust, mis toetaks eelotsusetaotluse esitanud kohtu pakutud lahendust. Seda arvesse võttes on mõeldavad kaks stsenaariumi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Ühelt poolt võiks ette kujutada, et riigisiseses õiguses on sätteid, mis annavad otsuse teinud kohtule, kellele on esitatud taotlus artikli 53 kohase tunnistuse väljastamiseks, õiguse või isegi kohustuse kontrollida mingil viisil otsust, mille täitmist taotletakse. Kui see nii oleks, tuleks eeldada, et kui algse otsusega seoses avastatakse mingeid probleeme, näeb riigisisene õigus ette, et see otsust tuleb mingil moel läbi vaadata. Kas mis tahes selline menetlus oleks ka tegelikult määruse nr 1215/2012 artikliga 53 kooskõlas, on muidugi iseküsimus. Sellegipoolest võib vist üsna kindlalt eeldada, et mis tahes potentsiaalne õiguslik või kohtulik reageerimine sellel alusel oleks suunatud <HT TYPE="ITALIC">alusotsusele</HT>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Teiselt poolt – nagu nähtavasti käesolevas asjas – on võimalik, et riigisiseste õigusnormidega sellist kontrollimehhanismi ette nähtud ei ole ja eelotsusetaotluse esitanud kohtu pakutud lahenduse potentsiaalne alus on ainult ELi õiguses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Jättes taas hetkeks kõrvale küsimuse, kas selline kontroll ELi õiguse alusel üldse võimalik oleks, pean tunnistama, et mind ajab mõneti segadusse viis, mismoodi eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib jätkata, eriti seoses sellega, milleni see kontroll, kui see võimalik oleks, täpselt viiks. Kui ma saan eelotsusetaotluse esitanud kohtu pakutud lahendusest õigesti aru, siis väljastaks ta ühelt poolt artikli 53 kohase tunnistuse, kuid annaks samal ajal algse menetluse pooltest ühele teada, et sel on võimalus vaielda vastu selle otsuse täitmisele, mille kohta ta oli just tunnistuse väljastanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Olgu see lahendus nii heade kavatsustega ja nii geniaalne kui tahes, ning olenemata sellest, kas seda laadi suhtlus kohtuniku ja kostja vahel on riigisisese õiguse kohaselt lubatud, olen seisukohal, et see lahendus ei sobiks kokku päris mitme õiguspõhimõttega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Esiteks oleks olukord, kus otsuse teinud kohus väljastab kehtiva tunnistuse, milles autoriteetselt märgitakse, et kohtuotsus on täidetav, ja annab samal ajal kostjale teada, et seesama otsus võib olla vaidlustatav, vastuolus vastastikuse usalduse põhimõttega, millel kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise süsteem põhineb.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Vt määruse nr 1215/2012 põhjendus 26.</P></NOTE> Poleks ju selle liikmesriigi täitevasutused, kellele otsus on adresseeritud, ainsad, kellel tekiks küsimus, kas mis tahes sellise kohtu otsused on üldse usaldatavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Teiseks läheks eelotsusetaotluse esitanud kohtu pakutud lahendus vastuollu ka õiguskindluse põhimõttega, kuivõrd see seaks kahtluse alla kui mitte otseselt artikli 53 kohase tunnistuse ja selle aluseks oleva lõpliku kohtuotsuse õigusliku kehtivuse, siis igatahes selle <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> toimimise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Kolmandaks, mis on ehk kõige olulisem, kahtlen ma sügavalt selles, kas eelotsusetaotluse esitanud kohtu pakutud lahendus on kooskõlas õiglase kohtumenetluse ja poolte võrdsuse põhimõttega, nagu seda on edasi arendatud nn välise külje teoorias, mille Euroopa Inimõiguste Kohus on välja töötanud üldtunnustatud maksiimi põhjal, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>õigust tuleb mitte ainult mõista, vaid see peab olema ka nähtav<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>. Et kohtumenetlus oleks kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikega 1, peab see olema õiglane nii sisuliselt kui ka väliselt. Eelkõige peavad kohtu liikmed peale selle, et nad peavad olema erapooletud ja sõltumatud, kogu menetluse ajal ka käituma nii, et nende erapooletuses ei tekiks kahtlust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt eelkõige Euroopa Inimõiguste Kohtu <DATE ISO="19700117">17. jaanuari 1970. aasta</DATE> otsus Delcourt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia (CE:ECHR:1970:0117JUD000268965, punkt 31) ja <DATE ISO="20010607">7. juuni 2001. aasta</DATE> otsus Kress <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (CE:ECHR:2001:0607JUD003959498, punkt 41).</P></NOTE> Eeldan, et samad õiguspõhimõtted oleksid tervitatavad ka ELi õiguskorras.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Viimase aja praktikast vt eelkõige <DATE ISO="20180227">27. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Associação Sindical dos Juízes Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑64/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:117">EU:C:2018:117</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Neid põhimõtteid silmas pidades tähendaks eelotsusetaotluse esitanud kohtu pakutud lahendus praktikas seda, et kohus ei oleks enam erapooletu vahendaja, vaid tegelikult astuks omast tahtest ja arvatavasti väljaspool igasuguseid menetlusnõudeid kostja esindaja rolli, pakkudes ühele poolele õigusabi küsimuses, kuidas vaielda vastu otsusele, mille täidetavuse kohta ta oli just tunnistuse väljastanud ja mille täitmist teine pool taotleb.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Seega käsitan eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimust käesolevas ettepanekus üldisemana – eraldiseisvana eelotsusetaotluse esitanud kohtu mõeldud konkreetsest lahendusest: kas artikli 53 kohast tunnistust väljastaval liikmesriigi kohtul on ELi õigusest tulenevalt õigus (või isegi kohustus) kontrollida, kas kohtuotsus, mille kohta tunnistus väljastatakse, on tehtud vastuolus õigusnormidega, mis käsitlevad kohtualluvust tarbijalepingute puhul?</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Nii sõnastatult saab loomulikult anda vastuse selle küsimuse mõlemale eespool vihjatud variandile, s.o kas mis tahes selline meede oleks otseselt ELi õiguse enda kohaselt lubatud (või ette nähtud) ning kas mis tahes sellist kontrolli ette nägevad riigisisesed õigusnormid oleksid kooskõlas samade ELi õiguse sätetega. Mõlema stsenaariumi puhul oleks aga mõeldav ainult üks järeldus, nimelt et selline kontroll peaks olema suunatud liikmesriigi kohtu alusotsusele endale või potentsiaalselt artikli 53 kohase tunnistuse väljastamise menetluse lõpetamisele (selle väljastamata jätmisega) – teisisõnu järeldus, mis sobitub sõltumatu vahendaja õigustmõistva rolliga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Sellegipoolest – ja enne, kui ma hakkan käsitlema käesoleva asja sisu – tahaksin teha mõned märkused Euroopa Kohtu pädevuse kohta käesolevas asjas. Kuigi kirjalikud seisukohad esitanud pooltest ei ole keegi seda küsimust tõstatanud, peab Euroopa Kohus omal algatusel hindama, kas ta on pädev tegema otsust menetluses, mille puhul ei pruugi ELTL artiklist 267 tulenevad Euroopa Kohtu pädevust käsitlevad tingimused täidetud olla.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu pädevus (esimene osa)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Kas otsuse teinud kohus täidab määruse nr 1215/2012 artiklis 53 ette nähtud menetluses õigusemõistmise ülesandeid? Või on liikmesriigi kohtu lõpliku otsuse sisuliselt I lisas ette nähtud vormi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>ümberkirjutamine<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> oma olemuselt pelgalt halduslik toiming ja asjaomane kohus ei vasta seega ELTL artikli 267 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>kohtu<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> mõistele?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus käsitles seda küsimust mõnel määral oma hiljutises kohtuotsuses Gradbeništvo Korana, kus ta järeldas, et niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasjas on artikli 53 alusel tunnistuse väljastamise menetlus kohtumenetlus, mistõttu on niisuguse menetluse raames vaidlust lahendav liikmesriigi kohus pädev esitama Euroopa Kohtule eelotsuse küsimust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><DATE ISO="20190228">28. veebruari 2019. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑579/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:162">EU:C:2019:162</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>See järeldus, mis on ainult niisuguste asjaolude kohta nagu <HT TYPE="ITALIC">tolles põhikohtuasjas</HT>, tekitab küsimuse, kas artikli 53 kohase tunnistuse väljastamise menetlus on <HT TYPE="ITALIC">alati</HT> kohtumenetlus, või vähemalt, kas see on kohtumenetlus niisuguses olukorras, nagu on kõne all käesolevas põhikohtuasjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võtab Euroopa Kohus selleks, et hinnata, kas eelotsusetaotluse esitanud organ kujutab endast kohut ELTL artikli 267 tähenduses – mis on üksnes liidu õiguse valdkonda kuuluv küsimus –, arvesse erinevaid tegureid, mida nimetatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Dorschi kriteeriumideks<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt <DATE ISO="19970917">17. septembri 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dorsch Consult</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑54/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:413">EU:C:1997:413</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja viimase aja praktikast <DATE ISO="20140717">17. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Torresi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑58/13 ja C‑59/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2088">EU:C:2014:2088</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Et hinnata, kas eelotsusetaotluse esitanud organ on kohus, tuleb arvesse võtta, kas asjaomane organ on asutatud seadusega, kas ta on alaline, kas talle allumine on kohustuslik, kas tema menetlus on <HT TYPE="ITALIC">inter partes</HT>, kas ta kohaldab õigusnorme ja kas ta on sõltumatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Selleks et teha kindlaks, kas liikmesriigi organit, kellele seadus annab erinevat laadi ülesanded, tuleb pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>kohtuks<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> ELTL artikli 267 tähenduses, on vaja lisaks kontrollida, mis laadi ülesandeid – kohtulikke või halduslikke – ta täidab konkreetses õiguslikus kontekstis, millega seoses ta Euroopa Kohtu poole pöördub, et teha kindlaks, kas tegemist on poolelioleva vaidlusega ja kas see kohus peab vastava menetluse raames tegema kohtuotsuse jõudu omava lahendi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt muu hulgas <DATE ISO="20140717">17. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Torresi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑58/13 ja C‑59/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2088">EU:C:2014:2088</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Eelkõige ei saa liikmesriigi organit – isegi kui seda käsitatakse asjakohase riigisiseste õigusnormide tähenduses kohtuna<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt nt <DATE ISO="19951019">19. oktoobri 1995. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Job Centre</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑111/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:340">EU:C:1995:340</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> – ELTL artikli 267 tähenduses kohtuks pidada siis, kui ta täidab talle esitatud küsimuste lahendamisel muid kui õigusemõistmise ülesandeid, nagu halduslikku laadi ülesanded.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20130131">31. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belov</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑394/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:48">EU:C:2013:48</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Siinkohal võiks Euroopa Kohus põhjalikult kontrollida, kas kõik Dorschi kriteeriumid on täidetud, et teha kindlaks, kas ta on ikka pädev eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastama. Arvan aga, et selline lähenemisviis ei ole ilmselt kuigi kasulik, sel lihtsal põhjusel, et käesolevas asjas määrab vastuvõetavuse ära sisu ja vastupidi. Andmata eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele (artikli 53 kohase tunnistuse väljastamise menetluse kohaldamisala ja laadi kohta) sisulist vastust, on võimatu kindlaks määrata, mis roll (kohtulik või ainult halduslik) on sellel kohtul ELi õiguse tähenduses tolles menetluses, ja seega lahendada vastuvõetavuse küsimust. Vastuvõetavuse küsimuse käsitlemisel tuleb sisu küsimust käsitleda varem või hiljem, hiljemalt siis, kui kõne all on määruse nr 1215/2012 artiklis 53 ette nähtud menetluse laad (kohtulik, <HT TYPE="ITALIC">inter partes</HT>). Selle arutelu tulemust tuleks seejärel kohaldada vastuvõetavuse küsimuses, tehes nägu, et ainult vastuvõetavuse küsimusega tegeldud ongi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Minu arvates ei ole sellisest lähenemisviisist palju kasu. Selle kasutamisel tuleks käsitleda ka mitut muud Dorschi kriteeriumi, millel ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtu tõstatatud probleemiga peaaegu mitte mingit pistmist, ja lisaks süveneda riigisisese õiguse eripärasse, mis lihtsalt ei ole kättesaadavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Niisiis, selle asemel, et hakata käsitlema kahtlemata meeli üles kütvat küsimust, kumb oli enne, kas muna või kana, ja kuivõrd määrab kana ära muna, hakkan parem kohe analüüsima muna sisemust. Seega käsitlen kõigepealt asja sisu ja tulen seejärel – käesoleva ettepaneku lõpus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt <HT TYPE="ITALIC">infra</HT>, käesoleva ettepaneku punktid 93–104.</P></NOTE> – täielikkuse huvides korraks tagasi kohtualluvuse küsimuse juurde.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Eelotsuse küsimuse hindamine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimuses sisuliselt teada, kas määruse nr 1215/2012 artikkel 53 – tõlgendatuna lähtuvalt harta artiklist 47 – keelab otsuse teinud kohtul, kellele on esitatud taotlus väljastada tunnistus <HT TYPE="ITALIC">res judicata</HT> õigusjõu omandanud kohtuotsuse suhtes, kontrollida omal algatusel, kas see otsus on tehtud vastuolus eeskirjadega, mis reguleerivad kohtualluvust tarbijalepingute puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Tšehhi valitsus, Iirimaa ja Itaalia valitsus leiavad, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu mõttekäik on vastuolus nii määruse nr 1215/2012 sõna kui vaimuga. Komisjon aga väidab, et määruse nr 1215/2012 artikkel 53 ei keela otsuse teinud kohtul kontrollida, kas samas määruses sisalduvaid kohtualluvust reguleerivaid sätteid on rikutud ja vajaduse korral sellest tarbijale teatada. Komisjon lisab siiski, et see säte ei pane otsuse teinud kohtule sellekohast kohustust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Jagan valdavalt Tšehhi valitsuse, Iirimaa ja Itaalia valitsuse seisukohta.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Artikli 53 kohase tunnistuse mõte ja funktsioon</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Alustuseks on oluline rõhutada artikli 53 kohase tunnistuse mõtet ja funktsiooni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 artikli 42 lõike 1 kohaselt peab isik, kes taotleb teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täidetavaks tunnistamist, esitama selle liikmesriigi pädevale täitevasutusele, kellele kohtuotsus on adresseeritud, asjaomase kohtuotsuse koopia ja artikli 53 kohase tunnistuse. Määruse nr 1215/2012 artikli 43 lõike 1 kohaselt tuleb see tunnistus lisaks toimetada kätte isikule, kelle vastu täitmist taotletakse, enne esimese täitemeetme võtmist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt ka määruse nr 1215/2012 põhjendus 32.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Artikli 53 kohase tunnistuse mõte on tõendada, et asjaomane kohtuotsus on täidetav. See sisaldab väljavõtet kohtuotsusest ja vajaduse korral asjakohast teavet sissenõutavate menetluskulude ja intressi arvutamise kohta. Seega on see tähtsa informatiivse väärtusega dokument. Kuna artikli 53 kohases tunnistuses tuleb esitada kõige tähtsam teave kohtuotsuse kohta, mille täitmist taotletakse, ning teha see teave kergesti arusaadavaks ametiasutustele ja huvitatud isikule – tänu määruse nr 1215/2012 I lisas sätestatud tüüpvormile, mida selleks tuleb kasutada –, aitab see tunnistus kaasa teistes riikides tehtud kohtuotsuste kiirele ja tõhusale täitmisele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt <DATE ISO="20120906">6. septembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Trade Agency</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑619/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:531">EU:C:2012:531</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtujurist Kokott’i ettepanek samas kohtuasjas (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:247">EU:C:2012:247</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Kui nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="012" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 12, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42.</P></NOTE> loodud süsteemis sellist tunnistust esitada vaja ei olnud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt määruse nr 44/2001 artiklid 53–55. Vt ka <DATE ISO="20120906">6. septembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Trade Agency</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑619/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:531">EU:C:2012:531</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> siis määruse nr 1215/2012 jõustumisega muutus see kohustuslikuks. Põhjus on selles, et uue määrusega on kaotatud vajadus kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise järele ja samal ajal on ette nähtud lihtsustatud menetlus, mille aluseks on põhimõte, et ühes liikmesriigis tehtud otsust tuleb käsitada nii, nagu see oleks tehtud liikmesriigis, kellele see otsus on adresseeritud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt määruse nr 1215/2012 artikkel 39.</P></NOTE> Selle uuenduse mõte on vähendada piiriüleste vaidluste kestust ja kulukust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt selle kohta määruse nr 1215/2012 põhjendus 26.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Adresseeritud liikmesriigi ametiasutused peavad uues süsteemis kohtuotsuseid täitma ainult kohtuotsuses ja artikli 53 kohases tunnistuses sisalduva teabe põhjal. Seepärast põhineb sellel tunnistusel – nagu Euroopa Kohus on märkinud – ka teistes riikides tehtud kohtuotsuste vahetu täidetavuse põhimõtte rakendamine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20190228">28. veebruari 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gradbeništvo Korana</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑579/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:162">EU:C:2019:162</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Lihtsalt väljendades ei ole kohtuotsus niisuguse tunnistuse puudumisel valmis Euroopa õigusruumis vabalt ringlema.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt kohtujurist Boti ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gradbeništvo Korana</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑579/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:863">EU:C:2018:863</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Olulise asjaoluna on määruse nr 1215/2012 kohaselt saanud otsuse teinud kohtust <HT TYPE="ITALIC">ainus</HT> asutus, kes väljastab artikli 53 kohaseid tunnistusi; varasemas süsteemis ei pruukinud selliseid tunnistusi väljastav asutus olla tingimata seesama kohus, kes oli teinud asjaomase kohtuotsuse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Määruse nr 44/2001 artikli 54 kohaselt pidi tunnistuse väljastama <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>[o]tsuse teinud liikmesriigi kohus <HT TYPE="ITALIC">või pädev asutus</HT><QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> (kohtujuristi kursiiv).</P></NOTE> Sellegipoolest on põhjust järeldada, et ELi seadusandja on otsustanud, et artikli 53 kohase tunnistuse väljastamise taotluse saanud kohus ei pea tavaliselt kontrollima oma pädevust asja sisu suhtes. Pädevus on otseselt või kaudselt kindlaks määratud seeläbi, et otsus, mille täitmist taotletakse, on tehtud. Tegelikult peab otsuse teinud kohus määruse nr 1215/2012 I lisas esitatud vormis võtma seisukoha asja sisu puudutava pädevuse kohta ainult juhul, kui ta on teinud otsuse, millega määratakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt määruse nr 1215/2012 I lisas esitatud tüüpvormi punkt 4.6.2.2. Vt ka selle määruse artikli 42 lõige 2.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ettepanekut määruse nr 1215/2012 artikli 53 tõlgendamiseks ei ole eespool kirjeldatud kaalutlustega lihtne sobitada. Eelkõige muudaks see tõlgendus sisuliselt määrusega nr 1215/2012 loodud uue süsteemi ühe tähtsaima funktsiooni mõtet. Kontrollimeetmed, mida varem võeti adresseeritud liikmesriigis kohtuotsuste täidetavaks tunnistamisel, ei kaoks sellega ära, vaid liiguksid kõigest tunnistuse väljastamise etappi, mis toimub päritoluliikmesriigis. Selle sätte selline tõlgendamine oleks seega vastuolus määruse nr 1215/2012 loogika ja vaimuga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Seda järeldust kinnitab veel mitu asjaolu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Otsuse teinud kohtu volitused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Trade Agency järeldas Euroopa Kohus, et määrusega nr 44/2001 loodud süsteemis oli kõnealuse tunnistuse väljastamine (toona nimetatud määruse artikli 54 alusel) <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>peaaegu automaatne<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><DATE ISO="20120906">6. septembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑619/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:531">EU:C:2012:531</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kõik märgid viitavad sellele, et ELi seadusandja on määruse nr 1215/2012 artikliga 53 seda lähenemisviisi kinnitanud. Seda kinnitab ka nimetatud sätte imperatiivne sõnastus: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>[o]tsuse teinud kohus <HT TYPE="ITALIC">väljastab</HT> huvitatud poole taotlusel tunnistuse<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Mida see <HT TYPE="ITALIC">peaaegu-automaatsus</HT> aga praktikas tähendab? Minu arvates tähendab see seda, et otsuse teinud kohus peab määruse nr 1215/2012 artikli 53 kohaldamisel kontrollima, kas selle sätte kohaldamise tingimused on täidetud. Eelkõige peaks see kohus kontrollima, kas määrus nr 1215/2012 on asjaomase juhtumi suhtes <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> ja <HT TYPE="ITALIC">ratione materiae</HT> kohaldatav. Lisaks peaks ta kontrollima, kas otsuse, mille täitmist taotletakse, on teinud ta ise ja kas taotleja on artikli 53 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>huvitatud pool<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Seevastu ei saa otsuse teinud kohus asja menetledes minna sellest kaugemale ja kontrollida ka vaidluse neid aspekte, mis jäävad määruse nr 1215/2012 artikli 53 kohaldamisalast väljapoole. Konkreetsemalt ei või otsuse teinud kohus uuesti hinnata sisulisi ja kohtualluvuse küsimusi, mis on kohtuotsuses, mille täitmist taotletakse, juba lahendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Kui tõlgendada seda sätet teistmoodi, tekiks määrusega nr 1215/2012 loodud süsteemis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>lühis<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, kuna sinna tekib juurde veel üks kohtuliku kontrolli tasand isegi olukorras, kus riigisiseses õiguses ei ole (või enam ei ole) asjaomase kohtuotsuse kohta apellatsioonimenetlust ette nähtud. See lähenemisviis võib seega ohustada <HT TYPE="ITALIC">res judicata</HT> põhimõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on juba rõhutanud <HT TYPE="ITALIC">res judicata</HT> põhimõtte tähtsust nii ELi õiguskorras kui ka riigisisestes õiguskordades. Selleks et tagada nii õiguse ja õigussuhete stabiilsus kui ka korrakohane õigusemõistmine, on Euroopa Kohus pidanud oluliseks, et kohtulahendeid, mis on jõustunud peale olemasolevate edasikaebevõimaluste ammendamist või selleks sätestatud tähtaegade möödumist, ei oleks enam võimalik vaidlustada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20060316">16. märtsi 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kapferer</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑234/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:178">EU:C:2006:178</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Nii et isegi kui kõnealune maksekäsk on – nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus arvab – tehtud vastuolus määruse nr 1215/2012 II peatüki 4. jaos sisalduvate sätetega kohtualluvuse kohta, ei saa see tõsiasi maksekäsult võtta selle lõplikkust ja seega ka piiriülest täidetavust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Sellega seoses on problemaatiline veel üks aspekt: asjaolu, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on tegutsenud <HT TYPE="ITALIC">ex officio</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 artiklis 46 on sõnaselgelt sätestatud, et kohtuotsuse täitmisest võib artiklis 45 osutatud alusel keelduda ainult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>selle isiku taotlusel, kelle vastu kohtuotsuse täitmist taotletakse<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>. Sama määruse artikli 45 lõige 2 lisab, et artikli 45 lõike 1 punktis e osutatud kohtualluvuse aluseid kontrollivale <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>kohtule, kellele taotlus esitati, on siduvad tuvastatud asjaolud, millele otsuse teinud kohus tugines oma pädevuse kindlakstegemisel<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Sellele tõlgendusele võib vastukaaluks seada teised kohad määruses nr 1215/2012, kus ELi seadusandja on otsuse teinud kohtule pannud sõnaselge kohustuse tegutseda omal algatusel. See kehtib eelkõige kõnealuse määruse artiklite 27 ja 28 ning artikli 29 lõike 1 kohta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Üheskoos näitavad need sätted, et ELi seadusandja on otsustanud jätta kohtuotsuse täitmisele vastu vaidlemise selle isiku enda otsustada, kelle vastu kohtuotsuse täitmist taotletakse. See otsus on muidugi kooskõlas eesmärgiga edendada võimalikult palju kohtuotsuste vaba ringlust Euroopa Liidus. See eesmärk eeldab, et teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmisele vastu vaidlemise aeg, viis ja alused on selgelt piiritletud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Eespool öeldut arvestades olen seisukohal, et eelotsusetaotluse esitanud kohtul ei ole õigust kontrollida, kas vaidlusalune maksekäsk on tehtud õiguspäraselt ja eelkõige, kas see on kooskõlas määruses nr 1215/2012 sisalduvate sätetega kohtualluvuse kohta. Mis veelgi olulisem, eelotsusetaotluse esitanud kohtul ei ole mitte mingisugust kohustust teha seda omal algatusel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Määruse nr 1215/2012 artiklis 53 ette nähtud menetlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Seda järeldust toetavad ka määruse nr 1215/2012 artikliga 53 ette nähtud menetluse olemusega seotud kaalutlused. Määruses nr 1215/2012 ei ole ühtki sätet menetluse kohta, mida tuleb järgida artikli 53 kohase tunnistuse väljastamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Selle menetluse halduslikke ja praktilisi aspekte (nagu otsuse teinud kohtu üksuste pädevus, esitatavad dokumendid, lõivude olemasolu ja suurus jms) reguleerivad seega liikmesriikide õigusnormid. Nii on see aga ainult juhul, kui määruse nr 1215/2012 sätete täitmine on tagatud, määrusega loodud süsteemi ei muudeta toimimatuks ja määrusega taotletava eesmärgi saavutamist ei takistata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Nagu ma eespool punktides 56–61 selgitasin, johtub nii tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise uue süsteemi loogikast kui ka määruse nr 1215/2012 artikli 53 sõnastusest, et artikli 53 kohase tunnistuse väljastamine päritoluriigi kohtu poolt on automaatne. Kui on tuvastatud, et artikli 53 kohaldamise tingimused on täidetud, ei saa otsuse teinud kohus tunnistuse väljastamisest keelduda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Menetlus, mida päritoluriigi kohus peab – ma ütleksin isegi, et paratamatult – järgima, eeldab sellegipoolest taotluse kiiret menetlemist. Mis tahes lisaaeg, mida otsuse teinud kohus vajaks selleks, et uurida muid asjaolusid kui ainult määruse nr 1215/2012 artiklis 53 sätestatud tingimuste täidetust, pikendaks menetlust ainult tarbetult. See omakorda vähendaks määrusega nr 1215/2012 loodud süsteemi tõhusust ja nurjaks eesmärgi muuta piiriüleste kohtuvaidluste menetlemine kiiremaks ja vähem kulukaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Sellise olukorraga oleks tegemist eelkõige siis, kui otsuse teinud kohus otsustab omal algatusel uuesti hinnata küsimusi, mida on kohtuotsuses, mille täitmist taotletakse, juba käsitletud (või mis oleksid pidanud seal käsitletud olema). Üks selline küsimus oleks näiteks, kas asjaomase kohtuotsuse on teinud määruse nr 1215/2012 II peatüki sätete kohaselt pädev liikmesriigi kohus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Minu järeldust sellel teemal ei sea kahtluse alla ka Euroopa Kohtu praktika selle menetluse olemuse kohta, millega kohtuotsuseid tunnistatakse Euroopa täitekorralduseks määruse nr 805/2004 tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt eriti <DATE ISO="20151217">17. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Imtech Marine Belgium</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑300/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:825">EU:C:2015:825</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20160616">16. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pebros Servizi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑511/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:448">EU:C:2016:448</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Otsuse teinud kohtu kohustus kontrollida, kas kõik kohtuotsuse Euroopa täitekorralduseks tunnistamise nõuded on täidetud, tuleneb konkreetselt määruse nr 805/2004 artiklist 6 – sättest, millega samaväärset määruses nr 1215/2012 ei ole.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="11"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Tarbijakaitse seoses määrusega nr 1215/2012</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Siinkohal on vaja analüüsida küsimust, kas asjaolu põhjal, et kohtualluvust käsitlevad eeskirjad, mida Tribunale di Milano (Milano kohus, Itaalia) kõnealuse maksekäsu tegemisel väidetavalt rikkus, puudutasid kohtualluvust tarbijate vastu algatatud kohtumenetlustes, võiks siiski tulla teistsugusele järeldusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Nagu eespool punktis 17 märgitud, on eelotsusetaotluse esitanud kohus juhindunud Euroopa Kohtu praktikast – eelkõige seoses nõukogu <DATE ISO="19930405">5. aprilli 1993. aasta</DATE> direktiiviga 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="095" PAGE.FIRST="29" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, L 95, lk 29</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288.</P></NOTE> –, mille kohaselt on tarbija müüja või teenuste osutaja suhtes nõrgemal positsioonil ning liikmesriigi kohus peab seega – vajaduse korral omal algatusel – võtma positiivseid meetmeid selle ebavõrdsuse parandamiseks teatavatel asjaoludel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt eespool 3. joonealuses märkuses osundatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Seega kaalubki eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas otsuse teinud kohus võib niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas sellele kohtupraktikale tuginedes omal algatusel teatada arvatavast rikkumisest tarbijale, samal ajal artikli 53 kohase tunnistuse väljastamise taotluse rahuldamisest keeldumata või seda tagasi lükkamata. Tarbija saaks niimoodi teada kõik asjaolud ja saaks otsustada, kas ta soovib maksekäsu tunnustamisele ja täitmisele oma elukohajärgses kohtus vastu vaielda, milleks ta saab kasutada määruse nr 1215/2012 artikli 45 lõike 1 punktis e ette nähtud õiguskaitsevahendit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Olen selles küsimuses sarnaselt Tšehhi valitsuse, Iirimaa, Itaalia valitsusega ning komisjoniga seisukohal, et Euroopa Kohtu praktikat direktiivi 93/13 kohta ei saa niisama lihtsalt määruse nr 1215/2012 konteksti üle võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 peamine eesmärk oli ühtlustada liikmesriikide materiaalõigust tarbijalepingutes sisalduvate ebaõiglaste tingimuste suhtes, jättes selleks vajalike menetlusnormide kehtestamise<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt eelkõige direktiivi 93/13 põhjendused 10 ja 24.</P></NOTE> hästi tuntud menetlusautonoomia põhimõttel liikmesriikidele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt muu hulgas <DATE ISO="20061026">26. oktoobri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mostaza Claro</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑168/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:675">EU:C:2006:675</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Eelotsusetaotluse esitanud kohtu viidatud praktika on seega sündinud olukordadest, mille puhul Euroopa Kohus on leidnud, et riigisisesed menetlusnormid on muutnud direktiiviga 93/13 tarbijatele antud õiguste kasutamise võimatuks või ülemäära raskeks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb rõhutada, et direktiivi 93/13 artikli 6 lõige 1 näeb ette, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijatele siduvad. Nagu Euroopa Kohus on märkinud, on tegemist imperatiivse sättega, mille eesmärk on asendada lepingupartnerite õiguste ja kohustuste vaheline formaalne tasakaal tegeliku tasakaaluga, mis taastab nendevahelise võrdsuse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt muu hulgas <DATE ISO="20120614">14. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Español de Crédito</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑618/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:349">EU:C:2012:349</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Määrusega nr 1215/2012 on aga kehtestatud menetluslikku laadi ühiseeskirjad. Selles ei ole ühtki sellist sätet, mis oleks niivõrd tulemustele suunatud ja kaugeleulatuv nagu direktiivi 93/13 artikli 6 lõige 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>See on vaevalt üllatav. Määruses nr 1215/2012 on mitmesuguseid sätteid, mis on konkreetselt tarbijate kohta ning annavad neile menetluses konkreetseid õigusi. Nagu põhjenduses 18 selgitatud, tuleks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>[k]indlustus-, <HT TYPE="ITALIC">tarbija</HT>- ja töölepingute puhul […] nõrgemat poolt kaitsta soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldised eeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Kohtujuristi kursiiv. Vt ka määruse nr 1215/2012 põhjendus 14.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Seepärast näeb määruse artikli 17 lõike 1 punkt c ette, et kohtualluvus tuleb kindlaks määrata II peatüki 4. jao sätete kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>[a]sjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, […] kui tegemist on […] lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle<?PAGE NO="12"?> selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>. Määruse nr 1215/2012 artikli 18 lõike 2 kohaselt jällegi võib <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>teine lepingupool […] algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Lisaks näevad määruse nr 1215/2012 artikli 45 lõike 1 punkti e alapunkt i ja artikkel 46 tarbijatele ette erialuse kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest keeldumise taotlemiseks juhul, kui asjaomane kohtuotsus on vastuolus eespool mainitud kohtualluvuse erinormidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Eespool kirjeldatut arvesse võttes olen seisukohal, et ELi seadusandja on määrusega nr 1215/2012 reguleeritavates küsimustes võtnud arvesse tarbijate eriolukorda ja koostanud selleks <HT TYPE="ITALIC">ad hoc</HT> eeskirjad. Seega on määruses nr 1215/2012 juba olemas mitu täiendavat menetluslikku tagatist, mida peetakse tarbijatele vajalikuks. Selles raamistikus, mis on tarbijate suhtes juba niigi väga kaitsev, ei ole vaja määruse artiklit 53 üle võimendada ja mõelda seda tõlgendades eelotsusetaotluse esitanud kohtuga sarnaselt välja täiendavaid tagatisi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Kui läheneda küsimusele süsteemselt, siis kas juhul, kui määruse nr 1215/2012 sätetest saab tarbijate jaoks välja lugeda täiendava kaitsetasandi, tuleks sarnaselt kohelda ka teisi isikuid, keda ELi seadusandja on pidanud kostja rollis erikaitse vääriliseks?<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Näiteks kindlustusvõtjad, kindlustatud, kindlustuslepingu kohaselt soodustatud isikud, kahjustatud isikud, töötajad (et mainida vaid määruse nr 1215/2012 artikli 45 lõike 1 punkti e alapunktis i nimetatuid).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Sellega seoses võib olla kasulik märkida ära sedagi, et Euroopa Kohus on tolles samas praktikas, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab, tulnud järeldusele, et tarbijakaitse ei ole absoluutne. Eelkõige on ta põhimõtteliselt leidnud, et ELi õigus ei kohusta liikmesriigi kohut jätma kohaldamata riigisiseseid menetlusnorme, mis muu hulgas annavad kohtuotsusele seadusjõu, isegi siis, kui see võimaldaks heastada direktiivi 93/13 mis tahes sätte rikkumise.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt nt <DATE ISO="20170126">26. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Primus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:60">EU:C:2017:60</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Kuid nagu eespool punktides 59–61 näidatud, seaks eelotsusetaotluse esitanud kohtu pakutud lahendus sisuliselt kahtluse alla tolle sama otsuse lõplikkuse, mille kohta artikli 53 kohase tunnistuse väljastamist taotletakse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">5.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Harta artikkel 47</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Viimaseks pean lisama, et isegi kui tuua mängu harta artikkel 47, ei mõjuta see mu järeldust määruse nr 1215/2012 artikli 53 õige tõlgendamise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>ELi seadusandja on arvestanud vajadusega tagada, et huvitatud isikutel on olemas piisavad õiguskaitsevahendid teistes riikides tehtud kohtuotsuste täitmisele vastu vaidlemiseks. Määruse nr 1215/2012 põhjenduses 29 rõhutab ELi seadusandja, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>[t]aotluse saanud liikmesriigis muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse vahetu täitmine ilma täidetavaks tunnistamiseta ei tohiks seada ohtu kaitseõiguste järgimist<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>, ning lisab põhjenduses 38, et määruses austatakse põhiõigusi, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>eelkõige harta artiklis 47 tagatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Selle eesmärgi saavutamiseks on olemas juba mitu tagatist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Esiteks, kui on tõsi, et kõnealune maksekäsk on tehtud vastuolus määruse nr 1215/2012 II peatüki 4. jaos sisalduvate sätetega kohtualluvuse kohta, saab A. M. Fiermonte vastu vaielda selle tunnustamisele ja täitmisele Saksamaal, tuginedes sama määruse artikli 45 lõike 1 punkti e alapunktile i koostoimes artikliga 46.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Teiseks saaks A. M. Fiermonte tugineda ka määruse nr 1215/2012 artikli 45 lõike 1 punktis b ette nähtud keeldumisalusele, mis hõlmab tagaselja tehtud kohtuotsuseid, kui selles sättes ette nähtud tingimused peaksid täidetud olema. Nii näeb see säte ette, et tagaselja tehtud kohtuotsust ei tunnustata, kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud otsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Kolmandaks täiendab määruse nr 1215/2012 sätetesse sisse ehitatud süsteemi riigivastutuse põhimõte. Kui A. M. Fiermonte peaks leidma, et otsuse teinud kohus on määruse nr 1215/2012 sätteid rikkudes tekitanud talle kahju kulude näol, mis võivad talle tekkida juba selle pärast, et otsuse teinud kohus on teinud õigusvastase otsuse, seega olenemata sellest, mida teeb adresseeritud liikmesriigi pädev kohus, oleks tal võimalus nõuda kahjutasu asjaomaselt liikmesriigilt (või mõlemalt).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ongi põhimõte, et liikmesriik peab vastutama talle süüks arvatavate ELi õiguse rikkumistega üksikisikutele põhjustatud kahju eest, kehtiv kõikidel juhtumitel, mil liikmesriik rikub ELi õigust, milline ka ei oleks liikmesriigi organ, kes rikkumise põhjustas, sealhulgas kohus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20030930">30. septembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Köbler</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑224/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:513">EU:C:2003:513</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Eespool kirjeldatut arvesse võttes olen seisukohal, et määruse nr 1215/2012 artikkel 53 keelab otsuse teinud kohtul, kellele on esitatud taotlus väljastada tunnistus <HT TYPE="ITALIC">res judicata</HT> õigusjõu omandanud kohtuotsuse suhtes, kontrollida omal algatusel, kas see otsus on tehtud vastuolus eeskirjadega, mis reguleerivad kohtualluvust tarbijalepingute puhul.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">D.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu pädevus (teine osa)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Nüüd, kui ma olen asja sisulise poole ära käsitlenud, puudutan lõpetuseks ja pelgalt täielikkuse huvides kohtualluvuse küsimust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Olen mitmesugustel kaalutlustel seisukohal, et otsuse teinud kohus, kellele on esitatud taotlus artikli 53 kohase tunnistuse väljastamiseks, täidab kohtu ülesandeid. Seega on tal õigus esitada Euroopa Kohtule ELTL artikli 267 alusel eelotsusetaotlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Esiteks: rõhutasin eespool punktis 52 artikli 53 kohase tunnistuse tähtsust määrusega nr 1215/2012 loodud süsteemis. Sellel tunnistusel põhineb teistes riikides tehtud kohtuotsuste vahetu täidetavuse põhimõtte rakendamine. Kui artikli 53 kohane tunnistus on pädevale täitevasutusele esitatud, hakkab see praktikas oma elu elama. Tunnistus peaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>kasutajasõbralikul<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> kujul põhimõtteliselt sisaldama kogu asjaomase kohtuotsuse täitmiseks vajalikku teavet. Seega on põhjust eeldada, et kui täitevasutustelt seda just eraldi ei paluta, siis arvatavasti ei hakka nad tunnistuses sisalduvat teavet üle kontrollima, uurides asjaomast kohtuotsust, mis on sageli koostatud keeles, mida nad ei oska. Seega võib arvata, et artikli 53 kohane tunnistus moodustab kohtuotsuse täitmise aluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Teiseks võib selle ametiasutuse roll, kelle ülesanne on koguda kohtuotsusest, mille täitmist taotletakse, kokku tunnistuse jaoks vajalik teave ja kanda see konkreetsesse vormi, sageli olla üpris mehaaniline. Kuid siiski mitte alati. Määruse nr 1215/2012 I lisas esitatud vormi täitmiseks on vaja üpris üksikasjalikku teavet. On üsna tõenäoline, et osa sellest teabest asjaomases kohtuotsuses ei leidugi. Mõned neist küsimustest võivad muidugi olla vaieldavad. Teiste lahendamiseks tuleb võib-olla lõplikku kohtuotsust tõlgendada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Lisaks võib poolte vahel vaidlus olla küsimuses, kas määruse nr 1215/2012 artikli 53 kohaldamise tingimused, mida ma käsitlesin eespool punktis 57, on täidetud. Kohtuotsus Gradbeništvo Korana<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P><DATE ISO="20190228">28. veebruari 2019. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑579/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:162">EU:C:2019:162</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> on selle kohta hea näide.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Kõik need aspektid ja võimalused viivad minu arvates üsna selge järelduseni: artikli 53 kohase tunnistuse täitmist saab vaevalt pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>halduslikuks<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> toiminguks, nagu olukorras, kus ametnikul palutakse dokumendile ainult tempel panna, ilma selle pärast rohkem pead vaevamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Kolmandaks ei pea ma seda järeldust arvestades veenvaks määruse nr 1215/2012 artikli 53 tõlgendamist nii, et tunnistust väljastava organi ülesannete (kohtulik või halduslik) laad sõltub iga kord sellest, mis laadi küsimustega ta peab konkreetse menetluse raames tegelema. Nende, määruse nr 1215/2012 sätetega ette nähtud ülesannete laad peab menetluses algusest lõpuni jääma samaks, olenemata sellest, kas küsimused, millega otsuse teinud kohus peab tegelema, osutuvad rohkem või vähem keeruliseks, või kas nendega seoses on vaja teha hindamisi, mis võivad mingil määral minna kaugemale sellest, mis on kohtuotsuses, mille täitmist taotletakse, sõnaselgelt ette nähtud. Lihtsalt öeldes on mul raske nõustuda tõlgendusega, et konkreetse juhtumi eripärad ning (eba)soodsad asjaolud võivad määruse nr 1215/2012 artiklist 53 teha muutuva geomeetriaga menetluse, mis mõnikord on kohtulik ja teinekord ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Neljandaks ja viimaseks võib üldisemal tasandil olla ehk kasulik märkida, et artikli 53 kohane menetlus toimub praktikas, s.o liikmesriikides, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>sisedelegeerimise<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> mitmesuguste vormide kujul.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Sellise <HT TYPE="ITALIC">sisemise</HT> delegeerimise ja <HT TYPE="ITALIC">väljapoole</HT> delegeerimise eristuse kohta vt minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pula Parking</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑551/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:825">EU:C:2016:825</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0096">96</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0097">97</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Artikli 53 kohase tunnistuse võib väljastada üksainus kohtunik või see võidakse isegi delegeerida mõnele kohtuametnikule, kuid see juhtub ikkagi <HT TYPE="ITALIC">liikmesriigi kohtus</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Olen seisukohal, et kui eelotsusetaotlust esitav asutus on üldise ja institutsioonilise määratluse kohaselt liikmesriigi õiguse tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>kohus<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>, tuleb selle tõendamiseks, et see asutus täidab vaatamata sellele, et üldiselt täidab ta kohtu ülesandeid, põhikohtuasjas konkreetsel juhul ainult halduslikke ülesandeid, esitada väga head argumendid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt kohtujurist Wahli ettepanek liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Torresi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑58/13 ja C‑59/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:265">EU:C:2014:265</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Mulle tundub, et Euroopa Kohus on sellele järeldusele tulnud ainult siis, kui ei olnud kahtlust, et kuigi asjaomast toimingut tegi kohtuasutus, ei viinud see kohtuotsusega samastatava otsuseni.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt nt <DATE ISO="19951019">19. oktoobri 1995. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Job Centre</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑111/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:340">EU:C:1995:340</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kohtuasjades aga, kus olukord ei ole olnud nii selge, näib Euroopa Kohus usaldavat pigem liikmesriigi kohut.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt nt <DATE ISO="20081216">16. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cartesio</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑210/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:723">EU:C:2008:723</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Pean sellist suhtumist mõistlikuks ja määrusega nr 1215/2012 loodud õigusalase koostöö süsteemis võib-olla isegi seda enam põhjendatuks. Kogu selle süsteemi toimimine, mille jaoks on suur tähtsus artiklil 53, sõltub kohtuasutustele antud kesksest rollist. Kui kohtul on seega kahtlusi määruse nr 1215/2012 sätete kohta, on õiguse ühtsuse ja selguse huvides tagada, et ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtu poole pöördumise võimalust ei tõlgendataks liiga kitsalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas ei ole kahtlust, et Tribunale di Milano (Milano kohus, Itaalia) ja selle konkreetne kohtunik, kes on pädev artikli 53 kohast tunnistust väljastama, kuuluvad tavapärasesse Itaalia kohtusüsteemi. Lisaks on selge, et määruse nr 1215/2012 artiklis 53 ette nähtud menetlus ei ole eespool selgitatud põhjustel kõigest halduslik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Eespool öeldut arvesse võttes olen seisukohal, et Euroopa Kohus on pädev käesolevas eelotsusemenetluses esitatud küsimusele vastama.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="15"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Tribunale di Milano (Milano kohus, Itaalia) esitatud eelotsuse küsimusele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121212">12. detsembri 2012. aasta</DATE> määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) artikkel 53 keelab otsuse teinud kohtul, kellele on esitatud taotlus väljastada tunnistus <HT TYPE="ITALIC">res judicata</HT> õigusjõu omandanud kohtuotsuse suhtes, kasutada omaalgatusliku tegutsemise pädevust selleks, et kontrollida, kas see otsus on tehtud vastuolus eeskirjadega, mis reguleerivad kohtualluvust tarbijalepingute puhul.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>