Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Austria 2012. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Austria stabiilsusprogrammi (2011–2016) kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 5 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[2],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone[3],

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia, s.o strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)       Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta[4]; mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)       Nõukogu võttis 12. juulil 2011 vastu soovituse Austria 2011. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Austria ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2011–2014) kohta.

(4)       Komisjon võttis 23. novembril 2011 vastu teise iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt strateegiale „Euroopa 2020” tähistab majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise teise Euroopa poolaasta algust. 14. veebruaril 2012 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande,[5] milles ei nimetatud Austriat ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)       Euroopa Ülemkogu kiitis 2. märtsil 2012 heaks finantsstabiilsuse tagamise, eelarve konsolideerimise ja majanduskasvu edendamise prioriteedid. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(6)       Euroopa Ülemkogu kutsus laiendatud euroala paktiga ühinenud liikmesriike 2. märtsil 2012 üles esitama õigeaegselt kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(7)       Austria esitas 24. aprillil 2012 oma stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2011–2016 ja 25. aprillil 2012 oma riikliku reformikava 2012. aastaks. Selleks et võtta arvesse kõnealuse kahe dokumendi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)                   Nõukogu, kelle arvamus põhineb 2012. aastal stabiilsusprogrammile antud hinnangul kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1466/97, on seisukohal, et programmi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium aastateks 2012 ja 2013 on ettevaatlik. Stsenaarium ajavahemikuks 2014−2016 on optimistlikum, SKP kasvuks prognoositakse keskmiselt 2,1 %, mis ületab järjepidevalt potentsiaalse kasvu praegusi prognoose. Programmis kirjeldatud eelarvestrateegia eesmärk on korrigeerida ülemäärane puudujääk 2013. aastaks ja saavutada 2016. aastaks keskpika perioodi eelarve-eesmärk. Programmi keskpika perioodi eelarve-eesmärki on muudetud – nüüd on majandustsükli tasakaalus eelarve asemel eesmärgiks seatud struktuurne puudujääk 0,45 % SKPst, mis kajastab adekvaatselt stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Ülemäärase puudujäägi kavandatav korrigeerimine on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud nõukogu 2009. aasta detsembri soovituses kindlaks määratud tähtajaga. Arvestades (ümberarvutatud) struktuurset eelarvetasakaalu,[6] on iga-aastane kavandatud keskmine eelarve kohandamine 0,5 % SKPst aastatel 2011–2013 veidi väiksem kui nõukogu soovitatud korrigeerimine 0,75 % SKPst. Keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas kavandatud struktuurne edasiminek on 2015. aastal piisav, aga jääb 2014. ja 2016. aastal alla stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud sihttasemest 0,5 % SKPst. Siiski on ajavahemikus 2014−2015 prognoositav valitsemissektori kulude kasvumäär, arvestades suvakohaseid tulumeetmeid, kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti kulueesmärgiga. Eelarve-eesmärkidega kaasnevaid riske on nii tulu- kui ka kulupoolel. Näiteks on keeruline hinnata mõnede meetmete mõju eelarvele, kuna see sõltub konkreetsest rakendamisest. Finantstehingute maksu üksikasjad ei ole teada, kuna sellealaseid õigusakte ei ole veel vastu võetud. Kavandatud kulukärped kesktasandist allpool asuvatel tasanditel ei ole kindlaks määratud. Programmis nähakse ette, et võla suhe SKPsse, mis ulatus 72,2%-ni 2011. aasta lõpul, saavutab 2013. aastal haripunkti 75,3% tasemel ja langeb seejärel järkjärgult 70,6% tasemele 2016. aastal. Stabiilsuse ja kasvu pakti võla vähendamise sihttaseme osas on Austrias aastatel 2014−2016 üleminekuperiood ja programmis esitatud kavad tagavad piisava liikumise võla vähendamise sihttaseme saavutamise suunas. See prognoos sisaldab siiski teatud riske, mis on seotud riigi omandis olevate valitsemissektoriväliste ettevõtete kasvava võlaga ja pangandussektorile antava võimaliku täiendava riigipoolse toetusega.

(9)       Uusima konsolideerimismeetmete paketi vastuvõtmisega liigub Austria riigi rahanduse suurema jätkusuutlikkuse suunas. Ehkki seda peetakse üheks võimalikuks kokkuhoiuallikaks, ei sisaldu paketis olulisi meetmeid eelarvealaste suhete ühtlustamiseks föderaalse-, piirkondliku- ja kohaliku tasandi valitsuse vahel. Põhimõtteline kokkulepe saavutati föderaal- ja piirkondliku valitsuse vahel tervishoiu rahastamise tsentraliseerimise osas, aga seonduvad üksikasjad on veel kokku leppimata.

(10)     Tegeliku pensioniea tõstmiseks on Austria viinud läbi reforme, mille peamine eesmärk on piirata juurdepääsu invaliidsuspensioni skeemidele. Praegu aastaks 2024−2033 kavandatud meeste ja naiste ametliku pensioniea ühtlustamise küsimuse varasemat käsitlemist ei arutatud. Tuleb jätkata eakate tööalase konkurentsivõime suurendamist ja ettevõtetes aktiivsena vananemise kultuuri parandamist. Kavandatavad meetmed ei pruugi pensioniea oluliseks tõstmiseks olla piisavalt kaugeleulatuvad.

(11)     Austria tööturg on väga hästi toiminud. Selle tõenduseks on ELi madalaim töötuse määr ajavahemikus 2010 ja 2011. Prognooside järgi peaks aga alates aastast 2020 riigi tööjõupotentsiaal vähenema. Seepärast tuleb Austrial püüda kasutada tööealise elanikkonna potentsiaal täielikult ära, tegeledes selliste probleemidega nagu eakate tööhõive madal määr, ennetähtaegselt pensionile jäämise ja invaliidsuspensioni skeemide laialdane kasutamine, töötulu suur maksukoormus ja suured sotsiaalmaksed ning naiste suhteliselt suur koondumine madalapalgalistele ja osalise tööajaga kohtadele. Samuti ei kasutata täielikult ära sisserändajate potentsiaali kehvade haridusalaste saavutuste või välismaal omandatud oskuste tunnustamisega seotud probleemide tõttu. Haridustulemused on PISA uuringu näitajate järgi allpool ELi keskmist ning seos sotsiaalmajandusliku tausta ja hariduslaste saavutuste vahel on eriti tugev. Üliõpilaste arvu pidev suurenemine tingituna väljastpoolt tulevate üliõpilaste suurest arvust („massiülikool”) ja koolist väljalangemise kõrge määr (ligikaudu 40%) ning suured lüngad rahastamises on endiselt peamised probleemid.

(12)     Austria on konkurentsivõime ja tootlikkuse poolest soodsas olukorras. Siiski on riigis mitmes valdkonnas teatud struktuursed nõrkused, mis võivad ohustada riigi pikaajalist kasvupotentsiaali. Konkurents teenustesektoris ei ole sisenõudlust eriti toetanud. Kõrged võrgule juurdepääsu hinnad ja turgu valitsevate ettevõtjate konkurentsi moonutava käitumisega (turuletuleku, konkurentsi ja innovatsiooni takistamine) seonduvate probleemidega ei ole tegeldud. Vabade elukutsete puhul püsivad endiselt põhjendamatud piirangud: komisjonile teatatud reguleeritud kutsealade arv on kaugelt üle ELi keskmise. Vaja on hinnata, kas nende kutsealade reguleerimine on põhjendatud ja proportsionaalne. Austria võetud kohustuse osas tugevdada föderaalse tasandi konkurentsiasutust ei ole toimunud konkreetset edasiminekut. Teenuste direktiiv on vastavalt nõukogu 2011. aasta soovitusele lõpuks rakendatud nn horisontaalse õigusakti vastuvõtmise ja liidumaade tasandi õigusaktides tehtud muudatuste kaudu.

(13)     Austria finantssektor seisab silmitsi konkreetsete probleemidega, mis on seotud Austria pankade suurest riskipositsioonist Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopa riikides, arvestades, et neis riikides võib varade kvaliteet veel langeda. Kõnealuse poliitikavaldkonna piiriülese mõjuga otsustele peab eelnema teabevahetus ja koordineerimine vastuvõtvate riikide järelvalveasutustega. Ametiasutustel tuleb avaliku sektori toetust saanud pankasid ja eelkõige riigistatud krediidiasutusi ka edaspidi tähelepanelikult jälgida ja neid restruktureerida , .

(14)     Austria on võtnud laiendatud euroala pakti raames mitmeid kohustusi. Need kohustused ja 2011. aastal võetud kohustuste täitmine on seotud tööhõive edendamise, konkurentsivõime suurendamise ja riigi rahanduse jätkusuutlikumaks muutmisega. Komisjon on hinnanud laiendatud euroala pakti raames võetud kohustuste täitmist. Soovitustes on arvesse võetud kõnealuse hindamise tulemusi.

(15)     Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Austria majanduspoliitikat. Hinnati stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava. Hindamisel on arvesse võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Austria eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada ELi üldist majandusjuhtimist, andes ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool 1.–7. soovituses.

(16)     Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu läbi vaadanud Austria 2012. aasta stabiilsusprogrammi ning nõukogu arvamus[7] kajastub eelkõige 1. soovituses.

SOOVITAB Austrial võtta ajavahemikus 2012–2013 järgmisi meetmeid:

1.           Täita 2012. aasta eelarve vastavalt kavandatule ning tugevdada 2013. aastaks ja hiljemaks kavandatud eelarvestrateegiat ja see rangelt rakendada; määrata piisavalt selgelt kindlaks meetmed (eelkõige kesktasandist allpool asuvatel tasanditel), et tagada ülemäärase puudujäägi õigeaegne korrigeerimine ja saavutada nõukogu soovituses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames täpsustatud aastane keskmine struktuurne kohandamine. Seejärel tuleb tagada asjakohane struktuurne kohandamine, et saavutada piisav edu keskpika perioodi eelarveeesmärkide valdkonnas, sh ka kulutuste võrdlusalus.

2.           Võtta täiendavaid meetmeid riigi eelarveraamistiku tugevdamiseks ja ühtlustada vastutust föderaalse, piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsuse vahel, rakendades eeskätt konkreetseid reforme, mille eesmärk on parandada tervishoiu ja hariduse valdkonna korraldust, rahastust ja tõhusust.

3.           Kiirendada meeste ja naiste ametliku pensioniea ühtlustamist; suurendada eakate tööalast konkurentsivõimet ja jälgida tähelepanelikult hiljutisi reforme, millega piiratakse juurdepääsu tööturult varajasele lahkumisele, tagamaks et ametlik ja tegelik pensioniiga tõusevad vastavalt oodatavale elueale.

4.           Võtta meetmeid, et vähendada tööjõu, eelkõige madalapalgaliste töötajate tegelikku maksukoormust ja sotsiaalmakseid, eesmärgiga tõsta eakate ja naiste tööhõive määra ja arvestades vajadust vähendada demograafiliste muutuste mõju töötavale elanikkonnale. Nihutada eelarveneutraalsel viisil maksukoormus kinnisvara- ja keskkonnamaksudele. Vähendada suuri soolisi palgaerinevusi ja edendada naiste täistööajaga töötamise võimalusi, eelkõige suurendades ülalpeetavatele isikutele suunatud hoiuteenuste pakkumist.

5.           Võtta täiendavaid meetmeid eelkõige ebasoodsas olukorras olevate noorte haridustulemuste parandamiseks. Võtta meetmeid kõrgharidussüsteemist väljalangemise vähendamiseks.

6.           Võtta täiendavaid meetmeid konkurentsi edendamiseks teenuste sektoris, kaotades turuletuleku piirangud side, transpordi ja energia jaeturgudel. Kaotada vabadele elukutsetele juurdepääsuga seotud põhjendamatud piirangud. Suurendada konkurentsiasutuste volitusi ja kiirendada konkurentsiõiguse reformi rakendamist.

7.           Tõhustada riiklikku toetust saanud pankade restruktureerimist, vältides finantsvõimenduse vähendamist. Parandada koostööd ja riigi tasandil tehtavate poliitikaotsuste koordineerimist teiste riikide finantssektori järelevalveasutustega.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

[2]               COM(2012)306 final.

[3]               P7_TA(2012)0048 ja P7_TA(2012)0047.

[4]               Nõukogu 26. aprilli 2012. aasta otsus 2012/238/EL.

[5]               COM(2012) 68 final.

[6]               Tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, mille komisjoni talitused on ühist metoodikat kasutades ümber arvutanud programmis sisalduva teabe põhjal.

[7]               Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikele 2.