European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria


C/2026/2823

28.5.2026

Geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatust käsitleva teate avaldamine kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/27 (1) artikli 5 lõikega 4

(C/2026/2823)

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

(Määruse (EL) 2024/1143 artikkel 24)

„Mont Caume“

ELi viitenumber: PGI-FR-A1206-AM02 – 4.3.2026

1.   Toote nimetus

„Mont Caume“

2.   Geograafilise tähise tüüp

☐

KPN

☑

KGT

☐

GT

3.   Valdkond

☐

Põllumajandustooted

☑

Veinid

☐

Piiritusjoogid

4.   Riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

Prantsusmaa

5.   Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus

Nimetus

Põllumajanduse ja toidusõltumatuse ministeeriumi ettevõtjate majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse peadirektoraat (Ministère de l'agriculture et de la souveraineté alimentaire, Direction générale de la performance économique et environnementale des entreprises)

6.   Muudatuse käsitamine standardmuudatusena

Prantsusmaa ametiasutused kinnitavad, et esitatud taotlus vastab määruste (EL) nr 1308/2013 ja (EL) 2024/1143 nõuetele.

Käesolevas tootespetsifikaadis tehtud muudatused on standardmuudatused vastavalt määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõikes 4 sätestatud määratlusele.

Kaitstud päritolunimetuse muutmise taotlus ei puuduta ühtegi kolmest nn liidu muudatuse juhust, st:

a)

sellega ei kaasne muudatusi nimetuses või selle kasutuses või geograafilise tähisega toote või toodete kategoorias;

b)

sellega ei kaasne oht, et kaob seos geograafilise piirkonnaga;

c)

see ei sea lisapiiranguid toote turustamisele.

Seega leiavad Prantsuse ametiasutused, et taotluse puhul on tegemist standardmuudatusega.

7.   Heakskiidetud standardmuudatus(t)e kirjeldus

Pealkiri

Geograafilised piirkonnad, milles tegevus toimub

Kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki täiendamisel ei muudeta punkti 4 „Geograafilised piirkonnad, milles tegevus toimub“ alapunkte 4.1 „Geograafiline piirkond“ ega 4.2 „Vahetus läheduses asuv piirkond“, kuid lisatakse viide ametliku geograafiaseadustiku 2024. aasta redaktsioonile ja ajakohastatakse ilma muudatusteta geograafilise piirkonna moodustavate kommuunide loetelu.

See redaktsiooniline muudatus võimaldab viidata geograafilistele piirkondadele INSEE avaldatud ametliku geograafilise seadustiku 2024. aastal kehtinud redaktsiooni järgi ja tagada geograafiliste piirkondade õiguslik määratlemine.

Koonddokumendis on selle viitega täiendatud punkte „Geograafiline piirkond“ ja „Lisatingimused – vahetus läheduses asuv piirkond“.

☑

See muudatus mõjutab ka koonddokumenti.

Pealkiri

Viinamarjasordid

Kirjeldus

Täiendatakse tootespetsifikaadi I peatüki punkti 5 „Viinamarjasordid“, et lisada kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud sortide loetellu kaks sorti.

Nendeks sortideks on „Mourvèdre blanc B“ ja „Mourvèdre gris G.“, mis on tekkinud Vari departemangu pärandsordi „Mourvèdre noir“ spontaansel mutatsioonil. Need sordid peavad hästi vastu haigustele ja põuale, olles seega hästi kohanenud tootmispiirkonnale omase vahemerelise kliimaga.

Nende sortide hõlmamine tuleneb keskkonnaalastest mureküsimustest nii ülemaailmse soojenemise kui ka kahjuritest tuleneva survega kohanemise vaates.

Need sordid tuleb lisada koonddokumendis esitatud veiniviinamarjasortide loetellu.

☑

See muudatus mõjutab ka koonddokumenti.

Pealkiri

Deklareerimiskohustused

Kirjeldus

Täiendatakse tootespetsifikaadi 2. peatüki punkti 1 „Deklareerimiskohustused“, et lisada saagikoristus- ja/või tootedeklaratsiooni esitamise tähtpäev, milleks on saagikoristusele järgneva aasta 31. jaanuar. Selleks kuupäevaks deklareeritud kogused kujutavad endast maksimaalset kogust, millele võib taotleda kaitstud geograafilist tähist.

See saagideklaratsiooni esitamise tähtaeg, mis on ühine kõigile piirkonna kaitstud geograafiliste tähistega hõlmatud veinidele, on ette nähtud selleks, et stabiliseerida kaitstud geograafilise tähise segmenti piirkondlikul tasandil ja lihtsustada turule viidavate koguste arvestust.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

☐

Muudatus puudutab koonddokumenti.

KOONDDOKUMENT

Veinide päritolunimetused ja geograafilised tähised

„Mont Caume“

ELi viitenumber: PGI-FR-A1206-AM02 – 4.3.2026

1.   Nimetus(ed)

„Mont Caume“

2.   Geograafilise tähise tüüp

☐

KPN

☑

KGT

☐

GT

3.   Riik, kuhu määratletud geograafiline piirkond kuulub

Prantsusmaa

4.   Põllumajandustoote klassifikatsioon vastavalt kombineeritud nomenklatuuri rubriigile ja koodile, nagu on osutatud määruse (EL) 2024/1143 artikli 6 lõikes 1

2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

5.   Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas loetletud viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.

Kvaliteetvahuvein

6.   Veini(de) kirjeldus

Viinamarjasaadus

Punased, roosad ja valged vaiksed veinid

Organoleptilised omadused

Välimus

Roosadel veinidel on õrnkahvatu lõheroosa värvus.

Punaste veinide värvus on intensiivne.

Valged veinid on säravad.

Aroom

Punased veinid on intensiivsed.

Roosad veinid on puuviljased ja elegantsed.

Valgetes veinides on tajutavad õie- ja puuviljaaroomid.

Maitse

Punased veinid on üldiselt struktureeritud ja täidlased.

Roosad veinid on puuviljased ja elegantsed.

Valged veinid on pigem erksad ning nende aroomis on esindatud õied ja puuviljad.

Lisateave organoleptiliste omaduste kohta

Erinevalt departemangu muust toodangust, mille puhul on roosade veinide osakaal ligikaudu 80 %, moodustavad kaitstud geograafilise tähisega „Mont Caume“ roosad veinid toodangu mahust alla 55 %. Teisest küljest – ning tegu on kõnealusele kaitstud geograafilisele tähisele iseloomuliku omadusega – toodetakse punast veini rohkem: alati alates 40 % ja peaaegu kuni 50 %, sõltuvalt aastakäigust. Valge veini toodang moodustab vaikse veini omast ligikaudu 5 %, sõltuvalt aastakäigust.

Roosasid vaikseid veine valmistatakse enamjaolt sortidest „Grenache N“, „Cinsault N“ ja „Carignan N“ ning punaseid veine põhiliselt sortidest „Mourvèdre N“, „Carignan N“ ja „Grenache N“, valge veini puhul eelistatakse sorte „Bourboulenc B“, „Ugni blanc B“ ja „Clairette B“.

Punaseid veine iseloomustab nende struktuur ja jõulisus.

Roosadele veinidele on omane õrnkahvatu lõheroosa värvus ja puuviljaaroomid.

Valgeid veine iseloomustab seevastu nende erksus ning õie- ja puuviljaaroomid.

Analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):

–

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):

10

Minimaalne üldhappesus:

–

Minimaalse üldhappesuse ühik:

–

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):

–

Maksimaalne vääveldioksiidi kogusisaldus (milligrammides liitri kohta):

–

Lisateave analüütiliste omaduste kohta:

–

☑

Analüütilised näitajad, mis ei ole siin rubriigis esitatud, vastavad ELi õigusaktides sätestatud ülempiiridele.

Viinamarjasaadus

Punased, roosad ja valged kvaliteetvahuveinid

Organoleptilised omadused

Välimus

Roosadel veinidel on õrnkahvatu lõheroosa värvus.

Punaste veinide värvus on intensiivne.

Valged veinid on säravad.

Aroom

Punased veinid on intensiivsed.

Roosad veinid on puuviljased ja elegantsed.

Valgetes veinides on tajutavad õie- ja puuviljaaroomid.

Maitse

Punased veinid on üldiselt struktureeritud ja täidlased.

Roosad veinid on puuviljased ja elegantsed.

Valged veinid on pigem erksad ning nende aroomis on esindatud õied ja puuviljad.

Lisateave organoleptiliste omaduste kohta

Kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud geograafilises piirkonnas toodetakse peamiselt valgeid (sordid „Clairette B“, „Ugni blanc B“) ja roosasid (sordid „Grenache“ ja „Cinsault“) kvaliteetvahuveine.

Kvaliteetvahuveine iseloomustab elegants ning kaitstud geograafilise tähisega vaiksetele veinidele iseloomulik puuvilja- või õiearoom.

Punaseid veine iseloomustab nende struktuur ja jõulisus.

Roosadele veinidele on omane õrnkahvatu lõheroosa värvus ja puuviljaaroomid.

Valgeid veine iseloomustab seevastu nende erksus ning õie- ja puuviljaaroomid.

Analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):

–

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):

–

Minimaalne üldhappesus:

–

Minimaalse üldhappesuse ühik:

–

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):

–

Maksimaalne vääveldioksiidi kogusisaldus (milligrammides liitri kohta):

–

Lisateave analüütiliste omaduste kohta:

–

☑

Analüütilised näitajad, mis ei ole siin rubriigis esitatud, vastavad ELi õigusaktides sätestatud ülempiiridele.

7.   Veinivalmistustavad

7.1.   Veini või veinide valmistamiseks kasutatavad konkreetsed veinivalmistustavad ja sellekohased vastavad piirangud

Veinivalmistustava

–

Veinivalmistustava liik

Veinivalmistuse eritava

Kirjeldus

Veinivalmistustavade osas peavad veinid vastama Euroopa määrustele.

7.2.   Maksimaalne saagikus

Kõik veinid/kategooriad/sordid/tüübid

Vaiksed veinid ja kvaliteetvahuveinid

Maksimaalne saagikus

Maksimaalne saagikus:

90

Maksimaalse saagikuse ühik:

hektoliitrit hektari kohta

8.   Andmed veiniviinamarjasordi või -sortide kohta, millest vein või veinid on valmistatud

—

Agiorgitiko N

—

Alicante Henri Bouschet N

—

Aligoté B

—

Alphonse Lavallée N

—

Altesse B

—

Aramon N

—

Aramon blanc B

—

Aramon gris G

—

Aranel B

—

Arbane B

—

Arinarnoa N

—

Arriloba B

—

Arrouya N

—

Artaban N

—

Assyrtiko B

—

Aubin B

—

Aubin vert B

—

Aubun N – Murescola

—

Auxerrois B

—

Bachet N

—

Barbaroux Rs

—

Baroque B

—

Biancu Gentile B

—

Blanc Dame B

—

Bouchalès N

—

Bouillet N

—

Bouquettraube B

—

Bourboulenc B – Doucillon blanc

—

Brachet N – Braquet

—

Brun Fourca N

—

Brun argenté N – Vaccarèse

—

Béclan N – Petit Béclan

—

Béquignol N

—

Cabernet franc N

—

Cabernet–Sauvignon N

—

Caladoc N

—

Calitor N

—

Camaralet B

—

Carcajolo N

—

Carcajolo blanc B

—

Carignan N

—

Carignan blanc B

—

Carmenère N

—

Castets N

—

Chardonnay B

—

Chasan B

—

Chatus N

—

Chenanson N

—

Chenin B

—

Cinsaut N – Cinsault

—

Clairette B

—

Clairette rose Rs

—

Clarin B

—

Claverie B

—

Codivarta B

—

Colombard B

—

Colombaud B – Bouteillan

—

Corbeau N – Douce noire

—

Cot N – Malbec

—

Couderc noir N

—

Counoise N

—

Courbu B – Gros Courbu

—

Courbu noir N

—

Couston N

—

Crouchen B – Cruchen

—

César N

—

Duras N

—

Durif N

—

Egiodola N

—

Ekigaïna N

—

Elbling B

—

Etraire de la Dui N

—

Fer N – Fer Servadou, Braucol, Mansois, Pinenc

—

Feunate N

—

Floreal B

—

Folignan B

—

Folle blanche B

—

Fuella nera N

—

Furmint B

—

Gamaret N

—

Gamay N

—

Gamay de Bouze N

—

Gascon N

—

Genovèse B

—

Gewurztraminer Rs

—

Goldriesling B

—

Gouget N

—

Graisse B

—

Gramon N

—

Grassen N – Grassenc

—

Grenache N

—

Grenache blanc B

—

Grenache gris G

—

Gringet B

—

Grolleau N

—

Grolleau gris G

—

Gros Manseng B

—

Gros vert B

—

Joubertin

—

Jurançon blanc B

—

Jurançon noir N – Dame noire

—

Knipperlé B

—

Lauzet B

—

Lilaro N

—

Liliorila B

—

Listan B – Palomino

—

Lledoner pelut N

—

Macabeu B – Macabeo

—

Mancin N

—

Manseng noir N

—

Marsanne B

—

Marselan N

—

Maréchal Foch N

—

Mauzac B

—

Mauzac rose Rs

—

Mayorquin B

—

Melon B

—

Merlot N

—

Merlot blanc B

—

Meslier Saint–François B – Gros Meslier

—

Meunier N

—

Milgranet N

—

Molette B

—

Mollard N

—

Monarch N

—

Mondeuse N

—

Mondeuse blanche B

—

Monerac N

—

Montils B

—

Morrastel N – Minustellu, Graciano

—

Moschofilero Rs

—

Mourvaison N

—

Mourvèdre N – Monastrell

—

Mourvèdre blanc B

—

Mourvèdre gris G

—

Mouyssaguès

—

Muresconu N – Morescono

—

Muscadelle B

—

Muscardin N

—

Muscaris B

—

Muscat Ottonel B – Muscat, Moscato

—

Muscat cendré B – Muscat, Moscato

—

Muscat d'Alexandrie B – Muscat, Moscato

—

Muscat de Hambourg N – Muscat, Moscato

—

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

—

Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato

—

Muscat à petits grains rouges Rg – Muscat, Moscato

—

Mérille N

—

Müller–Thurgau B

—

Nero d'avola N

—

Nielluccio N – Nielluciu

—

Noir Fleurien N

—

Négret de Banhars N

—

Négrette N

—

Oberlin noir N

—

Ondenc B

—

Orbois B

—

Pagadebiti B

—

Pascal B

—

Perdea B

—

Persan N

—

Petit Courbu B

—

Petit Manseng B

—

Petit Meslier B

—

Petit Verdot N

—

Picardan B – Araignan

—

Pineau d'Aunis N

—

Pinot blanc B

—

Pinot gris G

—

Pinot noir N

—

Piquepoul blanc B

—

Piquepoul gris G

—

Piquepoul noir N

—

Plant de Brunel N

—

Plant droit N – Espanenc

—

Portan N

—

Portugais bleu N

—

Prior N

—

Prunelard N

—

Précoce Bousquet B

—

Précoce de Malingre B

—

Raffiat de Moncade B

—

Ribol N

—

Riesling B

—

Riminèse B

—

Rivairenc N – Aspiran noir

—

Rivairenc blanc B – Aspiran blanc

—

Rivairenc gris G – Aspiran gris

—

Rosé du Var Rs

—

Roublot B

—

Roussanne B

—

Rousseli Rs

—

Roussette d'Ayze B

—

Sacy B

—

Saint Côme B

—

Saint–Macaire N

—

Saint–Pierre doré B

—

Sauvignac B

—

Sauvignon B – Sauvignon blanc

—

Sauvignon Gris G

—

Sciaccarello N

—

Segalin N

—

Seinoir N

—

Select B

—

Semebat N

—

Semillon B

—

Servanin N

—

Solaris B

—

Soreli B

—

Souvignier gris B

—

Sylvaner B

—

Syrah N – Shiraz

—

Tannat N

—

Tempranillo N

—

Terret blanc B

—

Terret gris G

—

Terret noir N

—

Tibouren N

—

Tourbat B

—

Tressot N

—

Téoulier N

—

Ugni blanc B

—

Valdiguié N

—

Varousset N

—

Velteliner rouge précoce Rs

—

Verdejo B

—

Verdesse B

—

Vermentino B – Rolle

—

Vidoc N

—

Villard blanc B

—

Villard noir N

—

Viognier B

—

Voltis B

—

Xarello B

—

Xinomavro N

9.   Määratletud geograafilise piirkonna täpne määratlus

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning kaitstud geograafilise tähisega „Mont Caume“ hõlmatud veini valmistamine toimub ametliku geograafiaseadustiku 2024. aasta redaktsiooni kohaselt järgmiste Vari departemangu kommuunide territooriumil:

Bandol, Le Beausset, La Cadière-d'Azur, Le Castellet, Evenos, Ollioules, Le Revest-les-Eaux, Saint-Cyr-sur-Mer, Saint-Mandrier-sur-Mer, Sanary-sur-Mer, La Seyne-sur-Mer, Six-Fours-les-Plages.

10.   Seos geograafilise piirkonnaga

Põhjuslik seos geograafilise päritoluga põhineb

☑

mainel

☑

kvaliteedil

☑

muudel omadustel

Viinamarjasaaduse kategooria

1.

Vein

Seose kokkuvõte

Geograafiline piirkond, mis asub Prantsusmaa kaguosas Provence-Alpes-Côte d’Azuri piirkonnas Vari departemangus idas Touloni ja läänes Saint-Cyr-sur-Meri linnastute vahelisel rannikualal, hõlmab kaheteistkümne kommuuni territooriumi departemangu edelaosas ning on morfoloogiliselt teatud mõttes ühtne.

Geograafiliselt oleks tegu otsekui ca kümnekilomeetrise läbimõõduga amfiteatriga, mille seinad moodustuvad madalatest (ülimalt 200–300 meetrit) küngastest ja mis avaneb merele Saint-Cyr-sur-Meri juures. Keskosas on mõned künkad (Castellet’, Cadière d’Azuri, Bandoli, Migoua ja Gros Cerveau de Croupatier’ nõlvad). Selle piirkonna ümbruses domineerivad maastikku põhjas Sainte Baume’i kõrgplatood (üle 600 meetri), idas Mont Caume’i nõlvad (kõrgus 801 meetrit), läänes Marseille tagamaa kuivad platood ja loodes Siou Blanci platoo.

Piirkonna perimeetril leiduvad mullad pärinevad peamiselt triiasest ja moodustavad ühelt poolt Saint-Cyri ja Bandoli vahelise ida-läänesuunalise ala ning teiselt poolt Beausset’st lõunasse ulatuva ala. Ülekaalus on liivakivi või punasavi, mõnikord kompaktsed lubjakivikihid. Aluskivipinnas on suhteliselt õhuke (70–80 cm), rohkem või vähem liivase, savise ja lubjakivitekstuuriga.

Viinamarjaistandused on reljeefiga kooskõlas, olles kohandunud küngaste ja mägede nõlvade morfoloogiaga, misläbi on loodud arvukad terrassid, mille laius ja sügavus kõrgusest sõltuvalt vähenevad (30–5 meetrit).

Tänu mere lähedusele on tal Vahemere rannikukliimale iseloomulik reguleeriv mõju, mis leevendab suuri kõikumisi. Provençe’i rannik on üks päikesepaistelisemaid (keskmiselt 3 000 tundi aastas). Edelasuunaline avatus aitab siseneda meretuultel, mis tagab ka piisavad (650–800 mm aastas), sügise ja talve vahel jaotunud sademed. Põhjast puhub kuiv külm mistraal, millel on piirkonna kliimale oma mõju. Mikrokliimat kujundav künklik maastik loob viinapuude kasvatamiseks ideaalsed tingimused, mis vähendavad õitsemise ajal taimi ähvardavaid ohte, tagades viinapuudele küll vajaliku päikesepaiste, aga kaitstes neid samas põua eest.

6. sajandil eKr asutasid Phokaia kolonisaatorid praeguse Castellet’ küla piirkonnas Torroeisi. Nad rajasid sinna astmelistel terrassidel viinamarjaistanduse, mida harisid edasi ka roomlased. Viinamarjakasvatus, mis on selle heade tingimustega kohaga kindlalt seotud, on alati olnud kohaliku majanduse nurgakivi. Sellele alale rajatud 2 400 hektari suurusest istandustest toodetakse praegu kaitstud geograafilise tähisega „Mont Caume“ veini 220 hektaril ja 10 000 hl aastas. Toodet „Vins de Pays du Mont Caume“ tunnustati 31. jaanuari 1982. aasta dekreediga. Erinevalt departemangu muust toodangust, mille puhul on roosade veinide osakaal ligikaudu 80 %, moodustavad kaitstud geograafilise tähisega „Mont Caume“ roosad veinid toodangu mahust alla 55 %. Teisest küljest – ning tegu on kõnealusele kaitstud geograafilisele tähisele iseloomuliku omadusega – toodetakse punast veini rohkem: alati alates 40 % ja peaaegu kuni 50 %, sõltuvalt aastakäigust. Valge veini toodang moodustab vaikse veini omast ligikaudu 5 %, sõltuvalt aastakäigust.

Roosasid vaikseid veine valmistatakse enamjaolt sortidest „Grenache N“, „Cinsault N“ ja „Carignan N“ ning punaseid veine põhiliselt sortidest „Mourvèdre N“, „Carignan N“ ja „Grenache N“, valge veini puhul eelistatakse sorte „Bourboulenc B“, „Ugni blanc B“ ja „Clairette B“. Punaseid veine iseloomustab nende struktuur ja jõulisus. Roosadele veinidele on omane õrnkahvatu lõheroosa värvus ja puuviljaaroomid. Valgeid veine iseloomustab seevastu nende erksus ning õie- ja puuviljaaroomid.

Kaitstud geograafilise tähise „Mont Caume“ aastatoodang võib tunduda tagasihoidlik, kuid see on sellest hoolimata omandanud hea maine. Kaitstud geograafilise tähisega veinil on kohalik jaotusvõrk, mida sisuliselt haldavad veinikeldrid. Veine hinnatakse kõrgelt. Igal aastal tunnustatakse Mont Caume’i veine nii riiklikul tasandil Pariisi üldisel põllumajanduskonkursil kui ka Vari departemangu tasandil veinikonkursil Concours des Soleils.

Turistide seas ühes populaarseimas Prantsusmaa departemangus toodetud, geograafilise tähisega „Mont Caume“ kaitstud vein on kindlustanud oma maine kõnealuse piirkonna veinitootmises. Seda pakuvad tarbijate nõudluse rahuldamiseks vähemalt 22 veinimõisa ja kolm keldriühistut. Mistraali soodne mõju tagab viinamarjaistanduste hea õhutuse isegi pärast tugevaid vihmasadusid, aidates sellega kaasa viinapuude heale tervisele istandustes. Vahemereline rannikukliima ja viinamarjaistanduste paiknemine madalatel veerjatel lubjakivimuldadel tingivad punaste veinide erilise struktuuri ja jõulisuse ning valgete ja roosade veinide värskuse ning puuvilja- ja õiearoomi.

Viinamarjasaaduse kategooria

5.

Kvaliteetvahuvein

Seose kokkuvõte

Kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud geograafilises piirkonnas toodetakse tänapäeval vahuveine mõisates ja keldriühistutes 33 000 pudelit aastas, peamiselt valget (sordid „Clairette“, „Ugni Blanc“) ja roosat („Grenache“ ja „Cinsault“).

Kvaliteetvahuveine iseloomustab elegants ning kaitstud geograafilise tähisega vaiksetele veinidele iseloomulik puuvilja- või õiearoom.

Vahemereline rannikukliima ja viinamarjaistanduste paiknemine madalatel veerjatel lubjakivimuldadel tingivad punaste veinide erilise struktuuri ja jõulisuse ning valgete ja roosade veinide värskuse ning puuvilja- ja õiearoomi, mis on iseloomulik kvaliteetvahuveinidele.

11.   Kohaldatavad lisanõuded

Nõude/erandi pealkiri

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Liikmesriigi õigusaktid

Täiendava nõude/erandi liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Nõude/erandi kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse kaitstud geograafilise tähisega „Mont Caume“ hõlmatud veini valmistamiseks kasutatavate viinamarjade pressimise ning veini valmistamise erandit, hõlmab ametliku geograafiaseadustiku 2024. aasta redaktsiooni põhjal järgmiste kommuunide territooriumi.

—

Lääne pool piirneb ala Bouches-du-Rhône’i departemanguga järgmistes kommuunides:

Allauch, Aubagne, Auriol, Belcodène, La Bouilladisse, Cadolive, Carnoux-en-Provence, Cassis, Ceyreste, La Ciotat, Cuges-les-Pins, La Destrousse, Gémenos, Marseille, La Penne-sur-Huveaune, Peypin, Plan-de-Cuques, Roquefort-la-Bédoule, Roquevaire, Saint-Savournin, Septèmes-les-Vallons.

—

Ida pool piirneb ala Vari departemanguga järgmistes kommuunides ametliku geograafiaseadustiku 2024. aasta redaktsiooni põhjal:

Les Adrets-de-l’Estérel, Aiguines, Ampus, Les Arcs, Artignosc-sur-Verdon, Artigues, Aups, Bagnols-en-Forêt, Bargème, Bargemon, Barjols, La Bastide, Baudinard-sur-Verdon, Bauduen, Belgentier, Besse-Sur-Issole, Bormes-les-Mimosas, Le Bourguet, Bras, Brenon, Brignoles, Brue-Auriac, Cabasse, Callas, Callian, Camps-la-Source, Le Cannet-des-Maures, Carcès, Carnoules, Carqueiranne, Cavalaire-sur-Mer, La Celle, Châteaudouble, Chateauvert, Chateauvieux, Claviers, Cogolin, Collobrières, Comps-sur-Artuby, Correns, Cotignac, La Crau, La Croix-Valmer, Cuers, Draguignan, Entrecasteaux, Esparron, La Farlède, Fayence, Figanières, Flassans-sur-Issole, Flayosc, Forcalqueiret, Fox-Amphoux, Fréjus, La Garde, La Garde-Freinet, Garéoult, Gassin, Ginasservis, Gonfaron, Grimaud, Hyères, Le Lavandou, La Londe-les-Maures, Lorgues, Le Luc, La Martre, Les Mayons, Mazaugues, Méounes-les-Montrieux, Moissac-Bellevue, La Môle, Mons, Montauroux, Montferrat, Montfort-Sur-Argens, Montmeyan, La Motte, Le Muy, Nans-les-Pins, Néoules, Ollières, Pierrefeu-du-Var, Pignans, Plan-d’Aups-Sainte-Baume, Plan-de-la-Tour, Pontevès, Pourcieux, Pourrières, Le Pradet, Puget-Sur-Argens, Puget-Ville, Ramatuelle, Rayol-Canadel-Sur-Mer, Régusse, Rians, Riboux, Rocbaron, Roquebrune-Sur-Argens, La Roquebrussanne, La Roque-Esclapon, Rougiers, Saint-Antonin-du-Var, Sainte-Anastasie-sur-Issole, Sainte-Maxime, Saint-Julien, Saint-Martin-De-Pallières, Saint-Maximin-la-Sainte-Baume, Saint-Paul-en-Forêt, Saint-Raphaël, Saint-Tropez, Saint-Zacharie, Salernes, Les Salles-sur-Verdon, Seillans, Seillons-Source-d’Argens, Signes, Sillans-la-Cascade, Solliès-Pont, Solliès-Toucas, Solliès-Ville, Tanneron, Taradeau, Tavernes, Le Thoronet, Toulon, Tourrettes, Tourtour, Tourves, Trans-en-Provence, Trigance, Le Val, La Valette-du-Var, Varages, La Verdière, Vérignon, Vidauban, Villecroze, Vinon-sur-Verdon, Vins-sur-Caramy.

Nõude/erandi pealkiri

Märgistus

Õigusraamistik

Liikmesriigi õigusaktid

Täiendava nõude/erandi liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Nõude/erandi kirjeldus

Kaitstud geograafilisele tähisele „Mont Caume“ võib lisada ühe või mitme viinamarjasordi nime.

Kaitstud geograafilist tähist „Mont Caume“ võib täiendada väljenditega „primeur“ (varajane) või „nouveau“ (uus). Märkeid „primeur“ või „nouveau“ kasutatakse vaiksete veinide puhul.

Kui väljend „Kaitstud geograafiline tähis“ asendatakse väljendiga „Vin de pays“, lisatakse etiketile Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähise logo.

Elektrooniline viide (URL) tootespetsifikaadi avaldamisele

https://info.agriculture.gouv.fr/boagri/document_administratif-3626f5ca-9286-44ac-b913-aa217430384e


(1)  Komisjoni 30. oktoobri 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/27, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1143 geograafiliste tähiste, garanteeritud traditsiooniliste toodete ja vabatahtlike kvaliteedimõistete registreerimist ja kaitset käsitlevate eeskirjadega ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014 (ELT L, 2025/27, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/27/oj).


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/2823/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)