<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.14-->
  <head>
    <title>2025-01-202501C128202302530-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0253-23-202407996-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="24/01/2025 17:17:48" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="KUR4ZYUeWQrOZEhhsdPS0UDu5ftLtCcKwJLBh1E7WsTZ8WuuKauon0/jIniR1gr6FDXGdK7S9Ddlm/YcCPRKFKrLCAbBFPueyv/CQqXFfJlSd+TVZkYHXxGsBHNQ0/yjyu1x6tnXn9iLLxWnoO+ZjrTh8s+yZ3DTCtsgbMipLXk=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="svc_wsgendoc" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="94909339-24ad-431c-9c1b-e2cce7921506" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0253" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2023" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 02-08-24 14:03:40" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2024-10-03T08:51:54Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="0fa9cd5f2d594afd8a22f4d1dd39d15b" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0253" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtujurist Szpunari ettepanek – Kohtuasi C‑253/23</div>
      <div id="rId21" style="default">ASG 2</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      MACIEJ SZPUNAR
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 19. septembril 2024 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑253/23
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      ASG 2 Ausgleichsgesellschaft für die Sägeindustrie Nordrhein-Westfalen GmbH
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      Land Nordrhein-Westfalen,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-8" title="page-1">
      menetluses osalesid:
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-9" title="page-1">
      Otto Fuchs Beteiligungen KG,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-10" title="page-1">
      Bundeskartellamt
    </p>
    <p class="C39Centreespacement" id="para-11" title="page-1">
      (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Dortmund (Dortmundi esimese astme kohus, Saksamaa))
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-12" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Konkurents – Konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagid – Direktiiv 2014/104/EL – Kahju hüvitamise nõuete kokku koondatult sissenõudmine – Õigusteenuse osutajale nõude loovutamise kehtivus – Selliste loovutamise kehtivust välistava liikmesriigi õiguse kohaldamatus
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-13" title="page-2">
      
        <br/>
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">I.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Niisuguste kohtumenetluses osalejate esilekerkimine, kelle eesmärk on koondada liidu konkurentsiõiguse rikkumisest tingitud kahju hüvitamise nõuetest tulenevad varad, ei ole täiesti uus nähtus (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">2</a>
</span>). Käesolev kohtuasi annab Euroopa Kohtule siiski pretsedenditu võimaluse teha otsus selle kohta, kas see, et niisugustel kohtumenetluses osalejatel on keelatud nõuete loovutamise mehhanismi abil sisse nõuda kartellikokkuleppega põhjustatud kahju, on liidu õigusega kooskõlas. Täpsemalt on küsimus selles, kas see keeld on kooskõlas ELTL artikliga 101, direktiiviga 2014/104/EL (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">3</a>
</span>) ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 47 esimese lõiguga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">II.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2014/104 artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-19" title="page-3">
      „Käesolev direktiiv sätestab teatavad eeskirjad, mis on vajalikud selle tagamiseks, et kõik isikud, kes on kahju kannatanud selle tõttu, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus on rikkunud konkurentsiõigust, saaksid tõhusalt kasutada oma õigust nõuda, et see ettevõtja või ühendus nimetatud kahju täielikult hüvitaks. See sätestab eeskirjad, millega soodustatakse moonutamata konkurentsi siseturul ja kõrvaldatakse selle nõuetekohase toimimise takistused, tagades kõikjal liidus võrdväärse kaitse kõigile, kes sellist kahju on kannatanud.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artiklis 2 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-21" title="page-3">
      „Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-22" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-23" title="page-3">
      4) „kahju hüvitamise hagi“ – liikmesriigi õiguse kohane hagi, millega väidetavalt kahju kannatanud isik või ühe või mitme väidetavalt kahju kannatanud isiku nimel tegutsev isik, kui selline võimalus on liidu või liikmesriigi õigusega ette nähtud, või kahju kannatanud isiku õigused üle võtnud füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas nõude üle võtnud isik, esitab liikmesriigi kohtule kahju hüvitamise nõude;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-24" title="page-3">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 3 „Õigus täielikule hüvitamisele“ lõikes 1 on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-26" title="page-4">
      „Liikmesriigid tagavad, et igal konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kahju kannatanud füüsilisel või juriidilisel isikul on võimalus nõuda ja saada kõnealuse kahju täielikku hüvitamist.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artiklis 4 „Tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtted“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-28" title="page-4">
      „Liikmesriigid tagavad kooskõlas tõhususe põhimõttega, et kõik kahju hüvitamise hagidega seotud siseriiklikud eeskirjad ja menetlused töötatakse välja ja neid kohaldatakse nii, et need ei muuda praktiliselt võimatuks ega liiga keerukaks võimalust kasutada liidu õiguses sätestatud õigust konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju täielikule hüvitamisele. Võrdväärsuse põhimõtte kohaselt ei tohi ükski [ELTL] artikli 101 või 102 rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagidega seonduv siseriiklik eeskiri või menetlus olla väidetavalt kahju kannatanud isikute jaoks ebasoodsam kui eeskiri või menetlus, mida kohaldatakse samalaadsete liikmesriigi õiguse rikkumisest tulenevate kahju hüvitamise hagide suhtes.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2014/104 artikli 9 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-30" title="page-4">
      „Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu lõplikus otsuses tuvastatud konkurentsiõiguse rikkumine loetakse vaieldamatuks [ELTL] artiklite 101 või 102 või liikmesriigi konkurentsiõiguse alusel esitatud kahju hüvitamise hagi menetlemisel nende liikmesriikide kohtutes.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksa õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">12. detsembri 2007. aasta kohtuvälise õigusteenuse seaduse (Gesetz über außergerichtliche Rechtsdienstleistungen) (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">4</a>
</span>), mida on muudetud 10. märtsi 2023. aasta seadusega (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">5</a>
</span>) (edaspidi „RDG“), § 1 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-33" title="page-4">
      „Käesolev seadus reguleerib kohtuväliste õigusteenuste osutamise õigust Saksamaa Liitvabariigis. Selle eesmärk on kaitsta õigusabi taotlejaid, õigussuhteid ja õiguskorda ebapädevalt osutatud õigusteenuste eest. […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">RDG §-s 2 pealkirjaga „Õigusteenuse mõiste“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-35" title="page-4">
      „1) Õigusteenus on igasugune tegevus kolmanda isiku konkreetsetes asjades, kui see nõuab konkreetse juhtumi õiguslikku analüüsi.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-36" title="page-5">
      2) Õigusteenus on olenemata lõikes 1 sätestatud tingimustest kolmandate isikute nõuete või kolmanda isiku arvel sissenõudmiseks loovutatud nõuete sissenõudmine, kui nõuete sissenõudmine on iseseisev majandustegevus, sealhulgas sissenõudmisega (inkassoteenus) seotud õiguslik analüüs ja õigusnõustamine. Loovutatud nõudeid ei käsitata esimese võlausaldaja suhtes kolmandate isikute nõuetena.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-37" title="page-5">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">RDG §-s 3 pealkirjaga „Õigus osutada kohtuväliseid õigusteenuseid“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-39" title="page-5">
      „Kohtuväliste õigusteenuste iseseisev osutamine on lubatud ainult ulatuses, mis on ette nähtud käesolevas seaduses või mõnes muus seaduses või selle alusel.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">RDG §-s 10 on nimelt ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-41" title="page-5">
      „1) Füüsilised ja juriidilised isikud ning juriidilise isiku staatuseta äriühingud, kes on registreeritud pädevas asutuses (registreeritud isikud), võivad osutada õigusteenuseid eriteadmiste alusel järgmistes valdkondades:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-42" title="page-5">
      1. inkassoteenused […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">RDG § 11 „Eriteadmised, kutsenimetused“ lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-44" title="page-5">
      „Inkassoteenused nõuavad eriteadmisi taotletud tegevuse jaoks olulistes õigusvaldkondades, eelkõige tsiviil-, äri-, väärtpaberi- ja äriühinguõiguse, tsiviilkohtumenetluse õiguse, sealhulgas sundtäitmisõiguse ja maksejõuetusõiguse ning kulude ja kohtukulude hüvitamise õiguse valdkonnas.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">RDG §-s 12 on sätestatud registreerimise ja õigusliku volituse andmise tingimused. Selles on nimetatud teoreetilisi ja praktilisi eriteadmisi selle seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud valdkonnas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastavalt õigusteenuste osutamise määruse (Rechtsdienstleistungsverordnung) (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">6</a>
</span>) §‑dele 2 ja 4 võib RDG § 12 kohaselt nõutavate teoreetiliste eriteadmiste tõendiks muu hulgas olla tõend selle kohta, et on edukalt läbitud vähemalt 120‑tunnine koolitus, mis võimaldab omandada kõik isiku RDG §-s 10 nimetatud registrisse kandmiseks vajalikud teadmised.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">III.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasja aluseks olevad asjaolud, menetlus Euroopa Kohtus ja eelotsuse küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ASG 2 Ausgleichsgesellschaft für die Sägeindustrie Nordrhein-Westfalen GmbH (edaspidi „ASG 2“) esitas 31. märtsil 2020 hagi – nõuete alusel, mille olid talle loovutanud 32 Saksamaal, Belgias ja Luksemburgis asutatud saeveskit – eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Landgericht Dortmundile (Dortmundi esimese astme kohus, Saksamaa). ASG 2 nõuab kartellikokkuleppega tekitatud kahju hüvitamist. Selles menetluses heidetakse Nordrhein-Westfaleni liidumaale (Saksamaa) ette, et ta ühtlustas ELTL artiklit 101 rikkudes vähemalt ajavahemikul 28. juunist 2005 kuni 30. juunini 2019 okaspuupalkide (edaspidi „ümarpuit“) hindu enda ja teiste sellel liidumaal asuvate metsaomanike jaoks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab, et Bundeskartellamt (föderaalne konkurentsiamet, Saksamaa) uuris seda tegevust enne põhikohtuasjas hagi esitamist. See ametiasutus võttis 2009. aastal konkurentsipiirangute vastase seaduse (Gesetz gegen Wettbewerbsbeschränkungen, edaspidi „GWB“) § 32b alusel vastu Saksa õiguse ja ELTL artikli 101 alusel kohustuste võtmise otsuse (edaspidi „2009. aasta kohustuste võtmise otsus“) Nordrhein-Westfaleni liidumaa ja teiste liidumaade kohta, kes osalesid samamoodi ümarpuidu turustamises.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Föderaalne konkurentsiamet algatas 2012. aastal Baden-Württembergi liidumaa (Saksamaa) suhtes uue uurimise asjaomase turu tingimuste kohta. Uurimise järelduste põhjal tühistas see ametiasutus 2009. aasta kohustuste võtmise otsuse ja tegi GWB § 32 alusel rikkumise lõpetamise ettekirjutuse, mille Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) hiljem siiski tühistas. Nordrhein-Westfaleni liidumaa kohta ei ole vastu võetud muud otsust peale 2009. aasta kohustuste võtmise otsuse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nüüd nõuavad asjaomased saeveskid Nordrhein-Westfaleni liidumaalt kõnealuse kartellikokkuleppega alates 28. juunist 2005 tekitatud kahju hüvitamist, mis seisneb väidetavalt liiga kõrgetes hindades, millega nad olid ostnud Nordrhein-Westfaleni liidumaalt pärit ümarpuitu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõik asjaomased saeveskid volitasid ASG 2 esitama nende kahju hüvitamise nõuded, mille nad talle selleks loovutasid. ASG 2-l kui „õigusteenuste osutajal“ RDG tähenduses on selle seaduse alusel tegevusluba.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ASG 2 tugines nõude loovutajate õigustele enda nimel ja omal kulul, kuid loovutajate arvel ning kokku koondatult, kõigepealt kohtuväliselt ja seejärel kohtulikult advokaadi vahendusel eelotsusetaotluse esitanud kohtus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kartellikokkuleppega tekitatud kahju hüvitamise nõude aluseks on asjaomaste saeveskite poolt mitmesaja tuhande euro eest ümarpuidu ostmine. Iga nõude loovutaja puhul ulatub nende ostude summa väidetavalt tuhandetesse või koguni kümnetesse tuhandetesse tehingutesse. Vastutasuks lubasid nõude loovutajad ASG 2-le edu korral tasu maksta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nordrhein-Westfaleni liidumaa vaidleb hagile vastu nii sisulistes küsimustes kui ka ASG 2 kaebeõiguse osas. Tema sõnul nimelt rikuti nõuete ASG 2-le loovutamisega RDGd ning loovutamine on seetõttu Saksa õiguse kohaselt tühine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus näib Nordrhein-Westfaleni liidumaa seisukohaga nõustuvat ja leiab, et põhikohtuasjas kõnealused loovutamised on Saksa õiguse kohaselt tühised.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab nimelt, et Saksa õiguses võib õigussubjektide õigusi koondada, et neile saaks hiljem kohtus tugineda nõude loovutamise mehhanismi (Abtretungsmodelle) abil, mida nimetatakse ka „koondatud ühishagiks“ (Sammelklage‑Inkasso). Selle mehhanismi raames loovutavad väidetavalt kahju kannatanud isikud oma eeldatavad nõuded õigusteenuse osutajale, kellele on antud RDGs ette nähtud tegevusluba ja kes esitab need kokku koondatud nõuded enda nimel ja omal kulul nõude loovutajate arvel, nõude rahuldamise korral tasu eest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul on Bundesgerichtshofi (liitvabariigi kõrgeim üldkohus) kohtupraktikas koondatud ühishagi lubatud eri õigusvaldkondades, nimelt üüriõiguses, lennureisijate õigustel põhinevate nõuete ning nn Dieselgate’i skandaali raames esitatud kahju hüvitamise hagide puhul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Bundesgerichtshofil (liitvabariigi kõrgeim üldkohus) ei ole veel olnud võimalust võtta seisukohta küsimuses, kas koondatud ühishagi kartellikokkuleppega tekitatud kahju hüvitamise konkreetses kontekstis on kooskõlas. Seevastu madalama astme kohtud ei ole sellist hagi selles konkreetses kontekstis vastuvõetavaks tunnistanud, eriti kui tegemist on hagidega, mis ei sõltu konkurentsiasutuste võimalikest tuvastustest (nn stand-alone-hagid).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende kohtute sõnul on kartellikokkuleppega tekitatud kahju hüvitamine eriti keeruline ja esineb huvide konflikti oht. Lisaks on inkassoteenuste osutajad, kes kuuluvad RDG kohaldamisalasse – vaatamata seadusjärgsele kohustusele tõendada oma eriteadmisi – väidetavalt harva selle valdkonna eksperdid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul on need kartellikokkuleppega tekitatud kahju hüvitamise tunnused eraldiseisva hagi (stand-alone) raames eriti olulised. Nimelt, kui konkurentsiõiguse rikkumist ei tuvastata, tuleb niisuguse hagi puhul uurida paljusid asjaolusid, mis ei kuulu eelkõige tsiviilõiguse valdkonda ning mida on „võimatu kohe ja raskusteta kontrollida“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus väidab, et kui rikkumist ei ole tuvastatud, väljub kartellikokkuleppega tekitatud kahju hüvitise saamiseks koondatud ühishagi kasutamine selgelt niisuguse kohtuvälise tegevuse raamidest, mis võiks kuuluda RDG § 2 lõike 2 tähenduses mõiste „inkassoteenused“ alla, st teenuste alla, mis piirduvad nõuete õigusliku läbivaatamisega ja eksperdipoolse nõustamisega, mille eesmärk on nõuete sissenõudmine RDG §-de 2 ja 11 tähenduses koostoimes õigusteenuste määruse artiklitega 2 ja 4.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus kinnitab, et neil asjaoludel on põhikohtuasjas kõne all olevad loovutamised tühised ja seetõttu tuleb neile tuginev koondatud ühishagi ilma sisuliselt analüüsimata kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata jätta. Lisaks ei peata see ka hagi aegumist nõude loovutajate suhtes, kes ei saa seega enam oma nõudeid esitada enda õiguse alusel esitatud hagi raames.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab ühtlasi, et Saksa õiguses ei ole ette nähtud muid samaväärseid viise, et tagada „masskahju“ või „hajutatud kahju“ hüvitamise õiguse tõhus rakendamine kartelliasjades.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus kõigepealt, et oluline osa Saksa õiguses ette nähtud mehhanismidest ei ole ettevõtjate esitatud kahju hüvitamise hagidele kohaldatav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Saksa õiguses on küll olemas nõude loovutamine „tõelise“ faktooringu vormis, see tähendab mitte pelgalt usaldusliku nõude ülekandmisega, vaid kolmanda isiku nõude täieliku ülekandmisega. Võttes aga arvesse kartelliasjades kahju hüvitamise eripära, ei ole see mehhanism tema hinnangul õiguspärane valikvõimalus. Ostuhinna kindlaksmääramine ja arvestuslik väärtuse hindamine tekitavad tema sõnul olulisi raskusi, kuna hüvitise summa ei ole teada. Seega võib nõudeid müüa vaid murdosa eest nende nimiväärtusest, mistõttu kahju kannatanud pooled üldjuhul loobuvad täielikult igasugusest hüvitise saamise väljavaatest. Selline nõude loovutamine ei võimalda tema sõnul seega hüvitisenõudeid tegelikult sisse nõuda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks väidab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et nõuete koondamine litisconsortium’i skeemi raames, see tähendab paljude nõude loovutajate ühishagi vormis, ei ole samuti õiguspärane valikvõimalus. Esiteks oleks selline hagi raskesti mõeldav, kui puudub teenuseosutaja, kes tagaks selle korraldamise. Teiseks tähendaks hagi esitamine litisconsortium’i skeemi järgi üksnes hagide vormilist kokku liitmist, mistõttu neid oleks ikkagi võimalik eraldada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib siiski, et käesoleva ettepaneku punktides 26–28 esitatud põhjustel ja muu õiguspärase valikvõimaluse puudumisele vaatamata peab ta leidma, et põhikohtuasjas kõne all olevad nõude loovutamised on tühised, ja jätma talle esitatud hagi rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis tekibki küsimus, kas liidu õigusega on vastuolus see, kuidas eelotsusetaotluse esitanud kohus tõlgendab RDGd nii, et kartellikokkuleppega tekitatud kahju sissenõudmine nõude loovutamise mehhanismi abil on keelatud (edaspidi „põhikohtuasjas kõne all olev keeld“). Kui selline tõlgendus, millel on selline tagajärg, on liidu õigusega vastuolus, peaks eelotsusetaotluse esitanud kohus jätma selle seaduse kohaldamata, mistõttu nõuete loovutamist tuleb pidada kehtivaks. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et RDGd ei ole võimalik tõlgendada liidu õigusega kooskõlaliselt, kuna selline tõlgendus oleks contra legem.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et RDG selline tõlgendus, mille tagajärjeks on põhikohtuasjas kõne all olev keeld, võib minna vastuollu direktiiviga 2014/104 ning liidu õiguse tõhususe ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtetega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Täpsemalt, esiteks ja mis puudutab direktiivi 2014/104, siis käsitlevad eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlused selle direktiivi artikli 3 lõiget 1 ja artikli 2 punkti 4 kolmandat juhtu. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul kinnitavad need sätted kahju kannatanute õigust saada kartellikokkuleppega tekitatud kahju eest täielikku hüvitist ja laiendavad seda õigust isikutele, kes on „väidetavalt kahju kannatanud isiku […] õigused üle võtnud […], sealhulgas nõude üle võtnud isik[ule]“. Lisaks, mis puudutab nimetatud direktiivi artikli 2 punkti 4 kolmandat juhtu, siis see viitab just põhikohtuasjas kõne all olevale loovutamismehhanismile ning sama direktiiv ei jäta liikmesriikidele tema sõnul mingit kaalutlusruumi. Eelotsusetaotluse esitanud kohus väidab, et kui selle artikli 2 punktis 4 nimetatud teine juht viitab liikmesriigi riigisisesele õigusele („ühe või mitme väidetavalt kahju kannatanud isiku nimel tegutsev isik, kui selline võimalus on liidu või liikmesriigi õigusega ette nähtud“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">7</a>
</span>)), siis kolmandal juhul ei ole loovutamise puhul võrreldavat viidet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et ta kahtleb, kas põhikohtuasjas kõne all olev keeld on kooskõlas ELTL artikliga 101 ja ELL artikli 4 lõikega 3. Kuigi kohtupraktikas (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">8</a>
</span>)on ette nähtud, et „iga isik“ võib nõuda kartelle puudutava õiguse rikkumisega tekitatud kahju täielikku hüvitamist, peavad liikmesriigid tagama selle õiguse tõhususe ja eelkõige mitte muutma selle õiguse teostamist võimatuks või ülemäära raskeks. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Euroopa Kohus on autoriõiguse kohta juba tuvastanud, et kahju kannatanud isikutelt ei tohi võtta võimalust, mis on „levinud erinevates õigusvaldkondades“ loovutada oma õigust hüvitisele spetsialiseerunud ettevõtjatele, eelkõige raskuste tõttu, mis neil isikutel enda nõuete sissenõudmisel võivad tekkida (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">9</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks on eelotsusetaotluse esitanud kohtul kolmandaks kahtlusi, kas põhikohtuasjas kõne all olev keeld on kooskõlas harta artikli 47 esimeses lõigus sätestatud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega. See põhimõte annab tema sõnul igale isikule õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile, mis tagab tegelikult liidu õigusega kaitstud õigusliku olukorra järgimise. Igaühel on võimalus saada nõu, ennast kaitsta ning olla esindatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus möönab, et vastavalt kohtuotsusele Alassini jt (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">10</a>
</span>) võib tõhusa kohtuliku kaitse õiguse rikkumine olla erandkorras mõeldav „tingimusel, et [riive] vasta[b] tegelikult meetmega taotletud üldise huvi eesmärkidele ega kujuta taotletavat eesmärki arvestades ülemäärast ja lubamatut sekkumist, mis moonutaks tagatud õiguse olemust“. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul ei vasta põhikohtuasjas kõne all olev keeld siiski nendele tingimustele. Esiteks võib ette kujutada meetmeid, mis on vähem piiravad kui kahju hüvitamise täielik keeld. Teiseks mõjutab põhikohtuasjas kõne all olev keeld õigust tõhusale kohtulikule kaitsele sisuliselt, kuna isikutele, kes võivad kartellikokkuleppe tõttu kahju kannatada, on igasuguse tõhusa kaitse andmisest keeldutud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel otsustaski Landgericht Dortmund (Dortmundi esimese astme kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-76" title="page-10">
      „1. Kas liidu õigust, eelkõige ELTL artiklit 101, ELL artikli 4 lõiget 3, […] harta artiklit 47 ning direktiivi [2014/104] artikli 2 punkti 4 ja artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et viidatud sätetega on vastuolus liikmesriigi õiguse tõlgendamine ja kohaldamine viisil, mis takistab isikul, kellele on tekitatud ELTL artikli 101 rikkumisega – mida loetakse direktiivi [2014/104] artikli 9 või seda artiklit ülevõtvate siduvate riigisiseste õigusnormide alusel vaieldamatuks – kahju, loovutada eelkõige mass- või hajutatud kahju korral oma nõudeid litsentseeritud õigusteenuste osutajale, et viimane saaks need nõuded follow-on-hagi (järelhagi) kujul esitada teiste väidetavalt kahju saanud isikute nõuetega koondatult, kui puuduvad muud samaväärsed seadusjärgsed või lepingulised võimalused kahjuhüvitise nõuete koondamiseks, seda eelkõige seetõttu, et need ei vii täidetavate kohtuotsusteni, ei ole kasutatavad muudel menetluslikel põhjustel või on majanduslikel põhjustel objektiivselt ebamõistlikud, ja seeläbi muutub eelkõige tühise kahju eest vastutusele võtmine praktiliselt võimatuks või ülemäära keeruliseks?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-77" title="page-10">
      2. Kas liidu õigust tuleb niimoodi tõlgendada vähemasti juhul, kui kõnealused kahjuhüvitise nõuded tuleb esitada olukorras, kus Euroopa Komisjon ega liikmesriigi asutused ei ole enne teinud väidetava rikkumise kohta otsust, millel oleks siduv mõju direktiivi [2014/104] artiklil 9 põhinevate riigisiseste õigusnormide tähenduses (stand-alone-hagi (eraldiseisev hagi)), kui muud samaväärsed seadusjärgsed või lepingulised võimalused kahjuhüvitise nõuete koondamiseks tsiviilhagi esitamise eesmärgil juba esimeses küsimuses nimetatud põhjustel puuduvad ja eelkõige juhul, kui vastasel korral ei saaks ELTL artikli 101 rikkumise eest üldse vastutusele võtta, seda ei avaliku õiguse (public enforcement) ega eraõiguse kaudu (private enforcement)?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-78" title="page-10">
      3. Kas juhul, kui vähemalt ühele neist kahest küsimusest tuleb vastata jaatavalt, peavad asjaomased Saksa õigusnormid olukorras, kus liidu õigusega kooskõlas olev tõlgendus on välistatud, jääma kohaldamata, mille tagajärjel oleks nõuete loovutamine vähemasti sellest aspektist lähtudes kehtiv ja õiguse tõhus rakendamine muutuks võimalikuks?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kirjalikud seisukohad on esitanud põhikohtuasja pooled, Saksamaa valitsus ja komisjon. Kõik need menetlusosalised peale Otto Fuchs Beteiligungen KG (edaspidi „Otto Fuchs“) osalesid 7. mail 2024 toimunud kohtuistungil.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">IV.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas kohtuasjas on eelotsusetaotluse esitanud kohus esitanud kolm eelotsuse küsimust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kaks esimest küsimust puudutavad seda, kas liikmesriigi õiguse tõlgendus, mille tagajärjel keelatakse kartellikokkuleppega tekitatud kahju sissenõudmine nõude loovutamise mehhanismi abil, on liidu õigusega kooskõlas. Kolmas küsimus puudutab aga seda, kas eelotsusetaotluse esitanud kohus võib jätta kohaldamata riigisisesed õigusnormid, mis ei ole liidu õigusega kooskõlas. Viimane küsimus on esitatud ainult juhuks, kui Euroopa Kohus vastab vähemalt ühele kahest esimesest küsimusest jaatavalt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Enne kahe esimese küsimuse sisulist käsitlemist näib olevat vajalik esitada mõned lühikesed sissejuhatavad märkused eelotsusetaotluse vastuvõetavuse kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene ja teine eelotsuse küsimus – nõude loovutamise mehhanism</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">a)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene eelotsuse küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Otto Fuchs, Nordrhein-Westfaleni liidumaa ja komisjon väidavad, et kuna eelotsusetaotluse esitanud kohtule ei ole esitatud mitte follow-on-hagi, vaid eraldiseisev hagi, siis ei ole esimene küsimus vastuvõetav, kuna sellel puudub ilmselgelt igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõustun selle argumendiga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldatakse, et liidu õigust puudutavad eelotsuse küsimused on asjakohased. Euroopa Kohus saab jätta liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotluse läbi vaatamata vaid siis, kui on ilmne, et liidu õigusnormi tõlgendamine, mida liikmesriigi kohus palub, ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada faktilised või õiguslikud asjaolud, mis on vajalikud talle esitatud küsimustele tarviliku vastuse andmiseks (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">11</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimuste vastuvõetamatuse argumente tulebki analüüsida sellest kindlalt väljakujunenud kohtupraktikast lähtudes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul eristab eelotsusetaotluse esitanud kohus esimest küsimust teisest küsimusest viitega direktiivi 2014/104 artiklile 9. Kui esimene küsimus puudutab olukorda, kus kahju hüvitamise hagi on esitatud pärast seda, kui liikmesriigi konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu lõpliku otsusega on „siduvalt“ tuvastatud konkurentsiõiguse rikkumine selle sätte tähenduses (follow-on-hagi), puudutab teine küsimus olukorda, kus kahju hüvitamise hagi on esitatud ilma sellise otsuseta (stand-alone-hagi).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna ASG 2 esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule üheainsa hagi, mis puudutab sama konkurentsiõiguse rikkumist, ei vasta neil asjaoludel üks kahest esimesest küsimusest põhikohtuasja tegelikkusele ega esemele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tagavad liikmesriigid direktiivi 2014/104 artikli 9 lõike 1 kohaselt, et liikmesriigi konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu lõplikus otsuses tuvastatud konkurentsiõiguse rikkumine loetakse ELTL artiklite 101 või 102 või liikmesriigi konkurentsiõiguse alusel esitatud kahju hüvitamise hagi menetlemisel ümberlükkamatult tõendatuks. Lisaks on selle direktiivi artikli 2 punkti 11 kohaselt „otsus õigusrikkumise kohta“ konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu otsus, millega tuvastatakse konkurentsiõiguse rikkumine. Nimetatud direktiivi artikli 2 punktis 12 on selgitatud, et selline otsus on lõplik, kui seda ei saa enam tavalises korras edasi kaevata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Nordrhein-Westfaleni liidumaa kohta ei ole vastu võetud muud otsust peale 2009. aasta kohustuste võtmise otsuse (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">12</a>
</span>). Seega tuleb kindlaks teha, kas selle otsusega tuvastati, et toimus rikkumine, ja sellel otsusel on seega direktiivi 2014/104 artikli 9 lõikes 1 kirjeldatud õiguslikud tagajärjed.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse kohaselt kehtestas föderaalne konkurentsiamet 2009. aasta kohustuste võtmise otsuses Nordrhein-Westfaleni liidumaale konkreetsed künnised puidu turustamisel koostöö tegemise valdkonnas ja meetmed tema turupositsiooni piiramiseks. Lisaks märgib see kohus, et nimetatud otsus tehti GWB § 32b alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi GWB § 32b ei ole eelotsusetaotluses ära toodud, tuleb siiski tõdeda, et selle sõnastus vastab – nagu möönab föderaalne konkurentsiamet – määruse (EÜ) nr 1/2003 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">13</a>
</span>) artikli 9 sõnastusele. Nimelt näeb see Saksa õiguse säte sarnaselt selle määruse artikli 9 lõike 1 esimese lausega ette, et kui ettevõtja pakub selle asutuse läbiviidavas menetluses, et ta võtab endale kohustused, mis lahendavad küsimusi, millest see asutus teda oma esialgses hinnangus teavitas, võib sama asutus muuta need kohustused ettevõtjatele siduvaks (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">14</a>
</span>). Lisaks, nagu on ette nähtud selle määruse artikli 9 lõike 1 teises lauses, võivad niisuguse otsuse tagajärjed olla ajaliselt piiratud (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">15</a>
</span>), aga selles otsuses järeldatakse igal juhul, et asjaomasel asutusel ei ole enam põhjust meetmeid võtta (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-16" href="#t-16">16</a>
</span>). Lõpuks võib föderaalne konkurentsiamet oma otsuse tühistada peaaegu samades olukordades, mis on loetletud määruse nr 1/2003 artikli 9 lõikes 2, ja alustada menetlust uuesti (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-17" href="#t-17">17</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 1/2003 artikli 9 alusel vastu võetud otsus kohustuste võtmise kohta ei sisalda lõplikku järeldust, et on tuvastatud ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumine. Nimelt võimaldab nende ettevõtjate suhtes algatatud rikkumismenetluse lõpetamine pärast kohustuste võtmise otsuse tegemist neil vältida konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamist ja võimalikku rahatrahvi määramist (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-18" href="#t-18">18</a>
</span>). Nagu on selgitatud määruse nr 1/2003 põhjenduses 13, tuleks nendes otsustes samamoodi tuvastada, et komisjonil ei ole enam põhjust võtta meetmeid, „kuid neis ei tehta järeldust rikkumise võimaliku toimumise või jätkumise kohta“. Seega on komisjon selle määruse artikli 9 alusel algatatud menetluses vabastatud kohustusest kvalifitseerida ning tuvastada rikkumine ning tema roll piirdub asjaomaste ettevõtjate väljapakutud kohustuste analüüsimise ning võimaliku heakskiitmisega, arvestades küsimusi, mida ta on esialgses hinnangus tõstatanud, ning eesmärke, mida ta on taotlenud (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-19" href="#t-19">19</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on küll täpsustanud, et liikmesriigi kohtud ei saa jätta tähelepanuta komisjoni otsuseid kohustuste kehtestamise kohta ning peavad „liidu konkurentsiõiguse tõhusa ja ühetaolise kohaldamise eesmärgist tulenevalt arvesse võtma komisjoni esialgset hinnangut ning käsitlema seda kui kaudset või isegi esialgset tõendit kõnealuse lepingu konkurentsivastase laadi kohta ELTL artikli 101 lõike 1 seisukohast“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-20" href="#t-20">20</a>
</span>). Seda lõiku ei saa siiski mõista nii, et kohustuste võtmise otsus sisaldab mingit järeldust konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamise kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt ei puuduta see lõik mitte kohustuste võtmise otsust, vaid komisjoni „esialgset hinnangut“, millest võib vajaduse korral ilmneda teatavaid asjaolusid, millel on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kahju hüvitamise hagi jaoks tõendusjõud. Nagu Euroopa Kohus on ise selgitanud, on see tõendusjõud võrreldav kaudse või esialgse tõendi omaga, kuid ei ole siiski tõend, mis eraldivõetuna võimaldaks järeldada, et on konkurentsiõigust on rikutud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Miski ei viita sellele, et Saksa õiguses on GWB § 32b alusel vastu võetud kohustuste võtmise otsusel tagajärjed, mis on komisjoni poolt määruse nr 1/2003 artikli 9 alusel vastu võetud otsuse tagajärgedest kaugemale ulatuvad. Seega, kui liikmesriigi kohtu pädevusse kuuluva kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist, siis kuna 2009. aasta kohustuste võtmise otsuses ei ole konkurentsiõiguse rikkumist tuvastatud, ei saa see otsus tekitada direktiivi 2014/104 artikli 9 lõikes 1 nimetatud tagajärgi. Seega tuleb asuda seisukohale, et esimene küsimus ei vasta põhikohtuasja tegelikkusele ega esemele ning on seega vastuvõetamatu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda kaalutlust ei sea kahtluse alla föderaalse konkurentsiameti argumendid, et kuna on tehtud 2009. aasta kohustuste võtmise otsus ja selle otsusega seoses on Saksamaa kohtutes algatatud menetlused, siis kujutab põhikohtuasi endast hübriidjärelhagi. See asutus leidis, et selline hagi on järelhagi (follow-on-hagi) ja eraldiseisva hagi (stand-alone-hagi) vahel. Nimetatud asutus möönab aga, et sellise hübriidjärelhagi raames lihtsustab kahju tõendamist asjaolu, et liikmesriigi ametiasutus on varem teinud otsuse asjaolude kohta, mis on täielikult või osaliselt sarnased põhikohtuasjas käsitletavate asjaoludega. Põhikohtuasja pooled ei saa siiski tugineda liikmesriigi asutuse otsuse siduvale mõjule direktiivi 2014/104 artikli 9 tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb asuda seisukohale, et esimene eelotsuse küsimus on vastuvõetamatu. Ilma et see mõjutaks argumenti, et põhikohtuasjas kõne all olev kahju hüvitamise hagi on eraldiseisev, mida ma just analüüsisin, ei saa Otto Fuchsi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaa ülejäänud argumendid viia esimese küsimuse vastuvõetamatuks tunnistamiseni. Analüüsin neid argumente sellegipoolest, kuna esiteks võib nende analüüs osutuda tarvilikuks juhul, kui Euroopa Kohus ei jaga minu seisukohta esimese küsimuse vastuvõetamatuse osas, ja teiseks on need esitatud selleks, et põhjendada väidet, et ka teine küsimus ei ole vastuvõetav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">b)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine eelotsuse küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Otto Fuchs ja Nordrhein-Westfaleni liidumaa esitavad rea argumente, et põhjendada väidet, et teine eelotsuse küsimus ei ole vastuvõetav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses väidavad nad esiteks, et kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus ei esita lahtist küsimust koos erinevate kavandatud vastustega, ei ole tal liidu õiguse tõlgendamise osas mingit kahtlust. Nimelt tugineb see kohus nende sõnul liidu õiguse tõlgendusele, mis võimaldab tal asuda seisukohale, et riigisisesed õigusaktid ei ole liidu õigusega kooskõlas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See argument tuleks tagasi lükata. Teine eelotsuse küsimus puudutab tõepoolest liidu õiguse tõlgendamist ja on seotud põhikohtuasjaga. Ainult eelotsusetaotluse esitanud kohtu pädevuses on kindlaks teha, kas tal on vaja saada Euroopa Kohtult selle küsimuse kohta selgitusi. Tema eelotsuse küsimuse vastuvõetavust ei sea kahtluse alla ka selle kohtu teatud kaalutluste kategooriline sõnastus. Nimelt võib liikmesriigi kohus oma eelotsusetaotluses esitada lühidalt ka oma seisukoha eelotsuse küsimustele antava vastuse kohta (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-21" href="#t-21">21</a>
</span>), ilma et ta riskiks sellega, et tema otsus jäetakse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Käesoleval juhul eelotsusetaotluse esitanud kohus just seda tegigi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks ei saa nõustuda ka argumendiga, et teine küsimus on hüpoteetiline, sest see viitab „hajutatud“ kahjule ja põhineb eeldusel, et „tühise kahju eest vastutusele võtmine [muutub] praktiliselt võimatuks või ülemäära keeruliseks“, kui kartelle puudutaval õigusel põhinevaid kahju hüvitamise nõudeid ei saaks koondatult esitada koondatud ühishagiga, samas kui põhikohtuasja ese ei ole hajutatud ega tühine kahju.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses pean märkima, et mõisted „hajutatud“ või „tühine“ kahju ei ole liidu õiguse mõisted. Eelotsusetaotluses on need mõisted üksnes kirjeldavad ning ainult liikmesriigi kohus on pädev põhikohtuasja faktilisi asjaolusid tuvastama ja hindama. Nimelt on eelotsusetaotluse esitanud kohus määratlenud mõiste „hajutatud kahju“ (Streuschäden) nii, et see tähistab kahju, mille tunnuseks on see, et kannatanule on tekitatud minimaalne kahju, kuid mille suurus on kõigi kannatanute kokkuliitmisel suur. Eelotsuse küsimustes kasutatud mõistet „masskahju“ (Massenschäden) ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus määratlenud, kuid see näib viitavat olukorrale, kus mitu isikut väidavad, et neile on tekitatud kahju sama teokoosseisu tõttu. Õiguskirjanduses väidetakse, et masskahju erineb hajutatud kahjust ka igale isikule individuaalselt tekitatud kahju ulatuse poolest. Masskahju on selle kohtu sõnul piisavalt suur selleks, et igal isikul oleks huvi nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Siiski oleks kohtuasja algatamine aga igale kahju kannatanule keeruline ja kulukas (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-22" href="#t-22">22</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks heidavad Otto Fuchs ja Nordrhein-Westfaleni liidumaa eelotsusetaotluse esitanud kohtule ette, et viimane tugines oma eelotsusetaotluses oletusele, et esiteks ei ole muud võimalust peale „koondatud“ ühishagi, ja et teiseks, kui kartelle puudutaval õigusel põhinevaid kahju hüvitamise nõudeid ei saaks esitada koondatud ühishagiga, oleks praktiliselt võimatu või igal juhul ülemäära raske esitada väikese kahju hüvitamise hagi ning ELTL artikli 101 rikkumisel põhinevat hagi ei esitataks ei konkurentsiõiguse eeskirjade rakendamise raames avalik-õiguslikus sfääris ega nende rakendamisel eraõiguslikus sfääris.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles osas on tõsi, et järeldused faktilise ja õigusliku raamistiku kohta on eeldused, millel eelotsuse küsimused põhinevad. Samuti on tõsi, et osa pooli on esitanud märkusi põhikohtuasja faktilise ja õigusliku raamistiku täiendamiseks või vaidlustamiseks. Sisuliselt kritiseerivad need pooled eelotsusetaotluse esitanud kohtu järeldust, et Saksa õiguses ei ole tõhusa õiguskaitsevahendina peale nõuete loovutamise mehhanismi ühtegi muud valikuvõimalust, mis võimaldaks tagada kahju kannatanute õiguste kaitse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ent selle hindamiseks, kas on olemas muid mehhanisme, mis võimaldavad kahju kannatanud isikutel teostada oma õigusi konkurentsiõiguse rikkuja vastu, tuleb tõlgendada riigisisest õigust. Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus on määratlenud faktilise ja õigusliku raamistiku, millega seoses on tema küsimused esitatud, ei ole liidu ja liikmesriikide kohtute pädevuse jaotuse raames Euroopa Kohtu ülesanne kontrollida selle raamistiku paikapidavust (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-23" href="#t-23">23</a>
</span>). Samamoodi, mis puudutab kriitikat eelotsusetaotluse faktilise ja õigusliku raamistiku kohta, millega on tegemist käesolevas asjas, siis ei saa Euroopa Kohus ka asuda liikmesriigi kohtu asemele ja sellele vastata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna eelotsusetaotluses faktilise ja õigusliku raamistiku kohta esitatud järeldused kujutavad endast eeldusi, millel eelotsuse küsimused põhinevad, olen siiski arvamusel, et Euroopa Kohus peaks juhtima eelotsusetaotluse esitanud kohtu tähelepanu sellele kriitikale, et viimane saaks kindlaks määrata, kuidas kohaldada liidu õigust niisugusena, nagu Euroopa Kohus on seda tõlgendanud. Asjaolu, et Euroopa Kohus on kohustatud eelotsusetaotluse kohta otsuse tegema, ei mõjuta eelotsusetaotluse esitanud kohtu võimalust vajaduse korral kontrollida eeldusi, millel eelotsuse küsimused põhinevad (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-24" href="#t-24">24</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ilma et see piiraks eeltoodut, tuleb asuda seisukohale, et teine küsimus on vastuvõetav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sisulised küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELTL artiklit 101, direktiivi 2014/104 artikli 2 punkti 4, artikli 3 lõiget 1 ja artiklit 4 ning harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisese õiguse tõlgendamine, mis konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamise lõpliku otsuse puudumisel välistab kartellikokkuleppega tekitatud kahju hüvitamise õiguste loovutamise väidetavalt kahju kannatanud isikute poolt usaldussuhte alusel litsentseeritud õigusteenuste osutajale selleks, et see paneks need õigused maksma koondatult, kui puuduvad muud õiguslikud või lepingulised võimalused koondada kahju hüvitamise nõuded, mida võib pidada võrdväärseteks, ja mille tagajärjel oleks esiteks praktiliselt võimatu või vähemalt liiga raske esitada hagi väikese kahju hüvitamiseks ja teiseks, et ELTL artikli 101 rikkumisel põhinevat hagi ei esitata konkurentsiõiguse eeskirjade rakendamise raames avalik-õiguslikus sfääris ega nende rakendamisel eraõiguslikus sfääris.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">a)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Asjakohased sätted</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine küsimus puudutab ELTL artikli 101, harta artikli 47 ja direktiivi 2014/104 sätete tõlgendamist. Kuivõrd see küsimus puudutab selle direktiivi tõlgendamist, tuleb analüüsida selle ajalist kohaldamisala. Seejärel analüüsin lühidalt ELL artikli 4 lõike 3 asjakohasust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus lähtub eeldusest, et direktiivi 2014/104 artikli 2 punkt 4 ja artikli 3 lõige 1, mille tõlgendamist taotletakse, on käesolevas asjas kohaldatavad olenemata sellest, kas need sätted on menetlusnormid või materiaalõigusnormid. Nimelt on selle direktiivi artikli 22 lõike 2 kohaselt asjakohased sätted kohaldatavad kahju hüvitamise hagidele, mis on esitatud pärast 26. detsembrit 2014. Lisaks tuletab see kohus meelde, et põhikohtuasjas esitatud hagi puudutab tegusid, mis pandi väidetavalt toime kuni 30. juunini 2019, tükk aega pärast selle direktiivi ülevõtmise tähtaja möödumist. Seega tuleb kohtuotsuse Volvo ja DAF Trucks (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-25" href="#t-25">25</a>
</span>) kohaselt selle direktiivi materiaalõigusnorme kohaldada nii selle osa kartellikokkuleppe perioodi suhtes, mis kestis pärast ülevõtmistähtaja möödumist, kui ka kogu kartellikokkuleppe perioodi suhtes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi ma leian, et teises eelotsuse küsimuses viidatud sätted on põhikohtuasjas kohaldatavad, ei veena mind eelotsusetaotluse esitanud kohtu analüüs.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Meeldetuletuseks märgin, et hagi esitati 31. märtsil 2020 ja see käsitleb 28. juunist 2005 kuni 30. juunini 2019 toimunud väidetava tegevusega tekitatud kahju hüvitamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2014/104 ülevõtmise tähtajaks määrati 27. detsember 2016 (artikli 21 lõige 1). Lisaks ei saa riigisiseseid meetmeid, millega võetakse üle selle direktiivi materiaalõigusnormid, kohaldada tagasiulatuvalt (artikli 22 lõige 1), samas kui riigisisesed õigusnormid, millega võetakse üle selle direktiivi muud sätted, nimelt menetlusnormid, ei ole kohaldatavad kahju hüvitamise hagidele, mis on liikmesriigi kohtule esitatud enne 26. detsembrit 2014 (artikli 22 lõige 2) (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-26" href="#t-26">26</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb direktiivi 2014/104 sätete ajalise kohaldatavuse kindlakstegemiseks eelnevalt tuvastada, kas asjaomane säte on materiaalõigusnorm. Mis puudutab aga selle direktiivi sätete ajalist kohaldamist, siis on oluline teha vahet selle alusel, kas need sätted tulenevad kohtupraktikat silmas pidades ELTL artiklist 101 endast või tulenevad üksnes sellest direktiivist, mistõttu tuleb analüüsida nende ajalist kohaldatavust direktiivi artikli 22 alusel (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-27" href="#t-27">27</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õigust konkurentsiõiguse rikkumisest tingitud kahju täielikule hüvitamisele ei ole kehtestatud direktiiviga 2014/104, vaid see tuleneb otseselt esmase õiguse sätetest niisugusena, nagu Euroopa Kohus on neid tõlgendanud oma kohtupraktikas enne selle direktiivi vastuvõtmist. Mitu selle direktiivi põhjendust kinnitavad seda kaalutlust (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-28" href="#t-28">28</a>
</span>). Seetõttu on Euroopa Kohus seisukohal, et selle direktiivi artikli 3 lõike 1 ülevõtmise riigisisesed meetmed peavad „tingimata olema vahetult kohaldatavad kõigile kahju hüvitamise hagidele, mis kuuluvad [direktiivi 2014/104] kohaldamisalasse, nagu on kinnitatud selle artikli 22 lõikes 2“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-29" href="#t-29">29</a>
</span>). Võttes arvesse põhikohtuasjas hagi esitamise kuupäeva, st 31. märtsi 2020, ehk tükk aega pärast selle direktiivi ülevõtmise tähtaja möödumist, kuulub põhikohtuasjas kõne all olev hagi vaieldamatult selle ajalisse kohaldamisalasse. Järelikult on nimetatud direktiivi artikkel 3 põhikohtuasjas kohaldatav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Küsimus direktiivi 2014/104 artikli 2 punkti 4 ajalisest kohaldatavusest põhikohtuasjas on problemaatilisem. Nimelt sisaldab artikkel 2 selles direktiivis kasutatud mõistete määratlusi, nagu nähtub selle pealkirjast. Esmapilgul ei ole liidu õigusaktis kasutatud õigusmõiste määratlus materiaal- või menetlusõiguslikku laadi. Selle laadi määrab pigem kindlaks konkreetne säte, millega see mõiste seondub.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine küsimus põhineb siiski direktiivi 2014/104 artikli 2 punkti 4 sellisel tõlgendamisel, mille kohaselt see direktiiv määrab kindlaks, kes võib nõuda liidu konkurentsiõiguse rikkumisest tingitud kahju täielikku hüvitamist või kuidas on lõpuks võimalik seda õigust maksma panna. Lisaks näib eelotsusetaotluse esitanud kohus olevat seisukohal, et selle sättega tagatud mõju tuleneb ELTL artiklist 101, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus oma kohtupraktikas. Teen seega ettepaneku asuda seisukohale, et direktiivi 2014/104 artikli 2 punkt 4 on põhikohtuasjas kohaldatav vastavalt lahendusele, mille on Euroopa Kohus välja töötanud oma kohtupraktikas, mis käsitleb esmasest õigusest tulenevaid lahendusi kinnitavate sama direktiivi sätete ajalist kohaldamist (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-30" href="#t-30">30</a>
</span>). Teisisõnu puudutab tõlgendus, mille ma allpool esitan, nii ELTL artiklit 101 kui ka direktiivi 2014/104 sätteid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teises küsimuses viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus ka ELL artikli 4 lõikele 3. Eelotsusetaotlusest nähtub, et see kohus samastab seda sätet tõhususe põhimõttega või ELTL artikli 101 soovitava toimega. Nii tõhususe põhimõtte kui ka viimati nimetatud sätte soovitava toime üle otsustamiseks piisab siiski selle sätte tõlgendamisest (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-31" href="#t-31">31</a>
</span>). Lisaks väljendab direktiivi 2014/104 kehtivusajal tõhususe põhimõtet selle direktiivi artikkel 4 ja seega tuleb tõlgendada ka seda sätet. Seetõttu teen ettepaneku asuda seisukohale, et teise küsimusega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus silmas ELTL artiklit 101, harta artiklit 47 ning direktiivi 2014/104 artikli 2 punkti 4 ning artikli 3 lõiget 1 ja artiklit 4.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">b)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõude loovutamise mehhanismi keeld</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldised märkused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisele eelotsuse küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas riigisisese õiguse tõlgendus, mille tagajärjel on juhul, kui konkurentsiõiguse rikkumist ei ole tuvastatud lõpliku otsusega, välistatud kartellikokkuleppega tekitatud kahju hüvitamise õiguse loovutamine usaldussuhte alusel litsentseeritud õigusteenuste osutajale, puudutab aspekti, mida reguleerib vahetult liidu õigus, või küsimust, mis kuulub iga liikmesriigi õiguskorda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb täpsustada, et põhikohtuasjas kõne all olev keeld ei võta kartellikokkuleppe tõttu kahju kannatanud isikult konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kahju kannatanu staatust. See keeld tuleneb seevastu asjaolust, et selle isiku õiguse loovutamine litsentseeritud õigusteenuse osutajale, kes enda nimel ja kulul, kuid võõrandaja arvel teostab nõude loovutajate õigusi kokku koondatult, on tühine. Eelotsuse küsimusele vastamiseks tuleb kindlaks teha, kas kahju hüvitamise õiguse üleandmise kehtivuse tingimusi reguleerib liidu õigus või kohaldatav riigisisene õigus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kahju hüvitamise õiguse aluseks olevate tingimuste ja selle õiguse kasutamise korra eristamine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minu arvates on kohane meenutada, et kohtujuristid Kokott ja Wahl teevad vahet ühelt poolt liidu konkurentsiõiguse rikkumise eest vastutuse tekkimise tingimuste või isegi kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise tingimuste ning teiselt poolt konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise õiguse kasutamise korra vahel. Sisuliselt leiavad need kohtujuristid, et kui esimesed kuuluvad otseselt liidu õiguse kohaldamisalasse, mistõttu riigisisene meede, mis on liidu õiguse vahetu õigusmõjuga vastuolus, tuleb jätta kohaldamata, siis teised kuuluvad riigisisese õiguse kohaldamisalasse ja nende suhtes kehtivad liikmesriikide menetlusautonoomia klassikalised piirangud (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-32" href="#t-32">32</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõustun selle tõlgendusega järgmistel põhjustel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks tuleneb see dihhotoomia liidu ja liikmesriikide vahelisest pädevuse jaotusest. Esiteks on liidul ELTL artikli 3 lõike 1 punkti b alusel siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamise ainupädevus. Teiseks kuuluvad muud konkurentsiõiguse valdkonnas kohaldatavad normid, mis ei ole selles ainupädevuses, liidu õigusnormide puudumisel liikmesriikide pädevusse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELTL artikkel 101 kuulub konkurentsieeskirjade hulka, mis – nagu need, mis on sätestatud ELTL artikli 3 lõike 1 punktis b – on vajalikud siseturu toimimiseks (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-33" href="#t-33">33</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õigus ELTL artikli 101 rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele ületab aga kahju kannatanud isikutele tekitatud kahju lihtsa hüvitamise, kuna see tugevdab üldisemalt liidu konkurentsieeskirjade toimivust ja võib pärssida – sageli varjatud – kokkuleppeid või tegevust, mis võivad konkurentsi piirata või kahjustada, ning aitab seega kaasa tõhusa konkurentsi säilitamisele liidus (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-34" href="#t-34">34</a>
</span>). Siseturu toimimiseks on vajalik konkurentsiõiguse rakendamine ka erasfääri kaudu. Seega peab nende tingimuste kindlakstegemine, mis määravad selle, kas on õigus ELTL artikli 101 rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise õigusele ja mis on selle õiguse põhisisu, kuuluma liidu ainupädevusse. Seevastu on iga liikmesriigi ülesanne määrata pädevad kohtud ja kehtestada menetlusnormid nende kohtuasjade läbivaatamiseks, mille eesmärk on tagada isikutele liidu õiguse vahetust õigusmõjust tulenevate õiguste kaitse (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-35" href="#t-35">35</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks, kuigi Euroopa Kohus ei ole kohtujuristide tehtud eristust sõnaselgelt tunnustanud, kajastab ta seda oma kohtupraktikas. Ta on konkreetselt märkinud, et erinevalt õigusnormidest, mis käsitlevad tõendite hindamist ja nõutavat tõendamisastet, mille suhtes kehtib seda valdkonda reguleerivate liidu õigusnormide puudumise korral liikmesriikide menetluslik autonoomia, peavad rikkumise koosseisulised tunnused olema täidetud, et saaks tuvastada, et ettevõtja vastutab kooskõlastatud tegevuse eest (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-36" href="#t-36">36</a>
</span>). Seda silmas pidades on Euroopa Kohus regulaarselt analüüsinud küsimust, kes võib tugineda õigusele saada sellise rikkumisega tekitatud kahju eest hüvitist, ELTL artikli 101 soovitava toime seisukohast (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-37" href="#t-37">37</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks kinnitab seda tõlgendust direktiiv 2014/104. Nimelt on selle direktiivi artiklis 4 „Tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtted“ täpsustatud, et liikmesriigid tagavad kooskõlas tõhususe põhimõttega, et kõik kahju hüvitamise hagidega seotud riigisisesed eeskirjad ja menetlused töötatakse välja ja neid kohaldatakse nii, et need ei muuda võimalust kasutada liidu õiguses sätestatud õigust konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju täielikule hüvitamisele praktiliselt võimatuks ega liiga keerukaks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et liidu õigus määrab kindlaks tingimused, mis annavad õiguse niisuguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldiselt määratakse – välja arvatud olukorras, kus erinorm piirab nende isikute ringi, keda võib pidada õigusnormi rikkumise tõttu kannatanuteks –eraõiguses kindlaks, kellel on õigus hüvitisele, vastutuse aluseks olevate tingimuste kombineeritud kohaldamise põhjal; need on nimelt kahju tekkimine, põhjuslik seos kahju ja väidetava tegevuse vahel ning etteheidetava tegevuse õigusvastasus. Nende tingimuste alusel saabki kindlaks teha, kes on kahju kannatanu, kellel on õigus kahju hüvitamisele. Samamoodi määrab liidu õigus kindlaks, kes võib konkurentsiõiguse rikkumise eest vastutuse tekkimise tingimuste abil tugineda õigusele taotleda ELTL artikli 101 rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">94.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi liidu õigus määrab kindlaks, kes võib tugineda õigusele taotleda konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju täielikku hüvitamist, siis tuleb veel küsida, kas see õigus hüvitisele on ka üleantav ja mis tingimustel on see loovutamine kehtiv.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Loovutamise kehtivuse tingimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">95.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõude või koguni õiguse ülekantavus (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-38" href="#t-38">38</a>
</span>) on üks tunnustest, mis määrab kindlaks, kas seda õigust saab loovutada. Eraõiguse valdkonnas võib sisuliselt enamuse üldistest rahalistest õigustest loovutada (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-39" href="#t-39">39</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">96.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Küsimuses, kas on kehtiv loovutada kahju hüvitamise nõuet liidu vastu, leidis Euroopa Kohus, et sellise nõude võib loovutada, kuid vastavalt liikmesriikide õiguse ühisele üldpõhimõttele, mis on liidu õiguskorras kohaldatav, ei saa kuritarvituslikule loovutamisele asjaomaste ametiasutuste vastu tugineda (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-40" href="#t-40">40</a>
</span>). Sellest kaalutlusest ei saa siiski järeldada, et liidu õigus määrab kindlaks igasuguse liidu õigusest tuleneva hüvitiseõiguse kehtivuse tingimused. ELTL artikli 340 teise lõigu kohaselt reguleerivad liidu lepinguvälist vastutust liikmesriikide õiguse ühised üldpõhimõtted. Seega ei teki liidu ja liikmesriikide vahelise pädevuse jaotuse küsimust samamoodi selle vastutuse kontekstis ja juhul, kui liidu õigus määrab – nagu käesoleval juhul – kindlaks üksnes asjaomase nõude aluseks olevad tingimused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">97.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hiljuti kirjeldas Euroopa Kohus lennureisijatele määrusega (EÜ) nr 261/2004 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-41" href="#t-41">41</a>
</span>) tagatud hüvitise saamise õiguse kontekstis selle õiguse kolmandale isikule loovutamist niisuguste raskuste vältimiseks ja kulude säästmiseks, mis võivad heidutada reisijat tegemast isiklikke toiminguid, kui kõnealuse hüvitiseõiguse teostamise viisi (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-42" href="#t-42">42</a>
</span>). Samal ajal märkis Euroopa Kohus, et reisija võib oma nõude kolmandale isikule loovutada, „kui see on ette nähtud asjakohases riigisiseses õiguses“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-43" href="#t-43">43</a>
</span>). See kaalutlus on käesolevale kohtuasjale ülekantav, kuna sellest tuleneb, et kahju hüvitamise õiguse loovutamine võib kujutada endast selle õiguse teostamise viisi ja sellise ülemineku piirangud on kindlaks määratud riigisiseses õiguses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">98.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võib tõepoolest asuda seisukohale, et hüvitiseõiguse kui sellise ülekantavus tuleneb selle õiguse olemusest endast ja seega otse liidu õigusest. Käesolev kohtuasi puudutab siiski seda, mis tingimustel on kehtiv selle hüvitiseõiguse üleminek, mis on väidetavalt kahju kannatanud isikutel, samamoodi nagu lennureisijatel, vahetult liidu õiguse alusel. Seega on ka konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju täieliku hüvitamise õiguse loovutamine üks viis, kuidas selle õigusega isik seda õigust teostab. Tingimused, mille esinemisel selline loovutamine võib toimuda, on seega kindlaks määratud riigisiseses õiguses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">99.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastupidi eelotsusetaotluse esitanud kohtu eelotsusetaotluses (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-44" href="#t-44">44</a>
</span>) tehtud märkustele ei sea seda tõlgendust kahtluse alla järeldused, mida võib teha direktiivi 2014/104 artikli 2 punktist 4.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2014/104 artikli 2 punkt 4</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">100.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Asjaolu, et direktiivi 2014/104 artikli 2 punktis 4 on selles sättes nimetatud kolmanda juhu puhul viidatud nõuetele, mille on esitanud „kahju kannatanud isiku õigused üle võtnud füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas nõude üle võtnud isik“, ei tähenda, et liidu õigusega on liikmesriikidele kehtestatud teatud liiki loovutamismehhanism või sellise loovutamise kehtivuse eritingimused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">101.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt sisaldub see viide sättes, milles on määratletud mõiste „kahju hüvitamise hagi“ direktiivi 2014/104 tähenduses. See hajutab seega kahtlused seoses küsimusega, kas selle direktiivi sätted on kohaldatavad ka menetlustele, mille on algatanud isikud, kes on kahju kannatanute õigused üle võtnud (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-45" href="#t-45">45</a>
</span>). Seevastu, nagu väidab komisjon oma kirjalikes seisukohtades, ei sisalda see mõiste õiguslik määratlus liikmesriikide jaoks mingit kohustust kehtestada materiaalõiguslikus plaanis loovutamismehhanismi. See määratlus ei määra seega kindlaks ka seda, kas või millistel tingimustel võib isik, kes on konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju kannatanud, sellise kahju täieliku hüvitamise õiguse loovutada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">102.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks ei saa loovutamismehhanismi tunnustamise kohustust tuletada ka viitest riigisisesele õigusele direktiivi 2014/104 artikli 2 punkti 4 teises juhus. On küll tõsi, et see juht sisaldab viidet riigisisesele õigusele („ühe või mitme väidetavalt kahju kannatanud isiku nimel tegutsev isik, kui selline võimalus on liidu või liikmesriigi õigusega ette nähtud“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-46" href="#t-46">46</a>
</span>)), samas kui sellist viidet ei ole kolmandas juhus, mis käsitleb väidetavalt kahju kannatanud poole õiguste ülevõtmist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">103.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks selgitas komisjon kohtuistungil siiski seda, et direktiivi 2014/104 artikli 2 punkti 4 kolmandas juhus ei ole viidatud riigisisesele õigusele, asjaoluga, et selle direktiivi vastuvõtmise ajal tunnustasid kõik liikmesriigid võimalust kahju hüvitamise nõue loovutada. Nagu ma juba märkisin, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-47" href="#t-47">47</a>
</span>) on õigusvastasest teost tingitud nõude ülekandmine liidu õiguskorras lubatud, sest see peegeldab liikmesriikide õiguse ühist üldpõhimõtet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">104.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiselt poolt tuleb asjaolu, et erinevalt kolmandast juhust on direktiivi 2014/104 artikli 2 punktis 4 ette nähtud teises juhus viidatud liidu õigusele ja riigisisesele õigusele, tõlgendada selle direktiivi põhjendust 13 arvestades. Nimelt on selles põhjenduses märgitud, et õigus kahju hüvitamisele on füüsilistel ja juriidilistel isikutel, mainides sellega seoses „tarbijaid, ettevõtjaid ja ametiasutusi“, kuid see direktiiv ei tohiks nõuda liikmesriikidelt ELTL artiklite 101 ja 102 rakendamiseks kollektiivsete õiguskaitsevahendite kasutuselevõttu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">105.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Praegu aga kuuluvad kollektiivsed õiguskaitsevahendid direktiivi (EL) 2020/1828 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-48" href="#t-48">48</a>
</span>) kohaldamisalasse. Selles direktiivis kirjeldatakse kollektiivset õiguskaitsevahendit kui hagi, mille on algatanud pädev üksus tarbijate nimel (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-49" href="#t-49">49</a>
</span>). Küsimust, kas konkurentsiõiguse rikkumised kuuluvad nimetatud direktiivi kohaldamisalasse, arutati direktiivi ettevalmistavates materjalides. Kuna kõheldi, milline tee valida, siis lõpuks loobuti nende arvamisest direktiivi kohaldamisalasse (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-50" href="#t-50">50</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">106.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Asjaolu, et ettevalmistavates materjalides väljendati konkurentsiõiguse rikkumiste kollektiivsete kaebuste reguleerimise kohta liidu õiguse tasandil vastandlikke käsitusviise, näitab, et erinevalt õigusvastasest asjaolust tingitud nõude ülekandmisest, mis on liikmesriikide õiguskordades üldiselt lubatud (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-51" href="#t-51">51</a>
</span>), ei olnud sellise õiguskaitsevahendi konkreetne vorm liidus ühehäälselt lubatud. Minu arvates selgitab see asjaolu, miks seadusandja viitas direktiivi 2014/104 artikli 2 punktis 4 kollektiivsete õiguskaitsevahendite kättesaadavuse osas riigisisesele ja liidu õigusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">107.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise õiguse loovutamine õigusteenuse osutajale, kes enda nimel ja kulul, kuid nõude loovutajate arvel teostab nõude loovutajate õigusi kokku koondatult, kujutab endast selle õiguse kasutamise viisi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">c)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõude loovutamise mehhanismi keelu kooskõla liidu õigusega</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">108.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise õiguse õigusteenuse osutajale loovutamise kehtivuse tingimusi ei reguleeri mitte liidu õigus, vaid kohaldatav riigisisene õigus. Menetlusautonoomia põhimõtte kohaselt ei tohi need tingimused siiski olla vähem soodsad kui need, mis puudutavad samalaadseid riigisiseseid nõudeid (võrdväärsuse põhimõte), ega olla korraldatud nii, et hüvitise saamine on praktikas võimatu või ülemäära raske (tõhususe põhimõte) (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-52" href="#t-52">52</a>
</span>). Kuna eelotsusetaotlus puudutab üksnes tõhususe põhimõtet, keskendun sellele. Enne selle põhimõtte analüüsimist tuleb märkida, et teine küsimus puudutab nii tõhususe põhimõtet kui ka harta artiklit 47. Seega tuleb välja selgitada, kas põhikohtuasjas kõne all olevat keeldu tuleb analüüsida tõhususe põhimõtte või harta seisukohast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">109.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon rõhutab, et põhikohtuasjas kõne all olev keeld piirab ühte kohtusse pöördumise võimalust, seades konkurentsiõigusel põhinevate kahju hüvitamise õiguste loovutamisele piirid. Ta analüüsib seda keeldu tõhususe põhimõtte ja harta artikli 47 seisukohast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">110.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui harta artikli 47 esimeses lõigus on tõepoolest sätestatud menetlusõigus selle isiku seisukohast, kellele on ELTL artikli 101 rikkumisega kahju tekitatud (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-53" href="#t-53">53</a>
</span>), siis põhikohtuasjas kõne all olev keeld tuleneb loovutamise tühisusest materiaalõiguse seisukohast ja puudutab seega loovutamise mehhanismi kohtumenetlusele eelnevas etapis. A priori võib väita, et siin ei piirata konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kahju kannatanud isiku õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Samamoodi on selle tühisuse menetluslikud tagajärjed ehk kaebeõiguse puudumine omandaja jaoks üksnes loovutamislepingute tühisuse tagajärjed.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">111.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Harta artiklis 47 on siiski sätestatud idee, et menetlusliku õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile ja liidu õigusest tuleneva õiguse vahel on seos. Nimelt puudutab selle sätte sõnastuse kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile olukorda, kus liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi on rikutud. Ei ole mingit kahtlust, et viimased võivad olla materiaalõiguslikud. Nimelt on selge, et ELTL artikli 101 väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud võivad tugineda harta artikliga 47 tagatud õigusele õiglasele kohtulikule arutamisele (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-54" href="#t-54">54</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">112.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks on Euroopa Kohus tunnistanud, et riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette, et tähtajalise töölepinguga töötajat, kelle tööleping öeldakse üles etteteatamisega, ei teavitata kohe kirjalikult töölepingu ülesütlemise põhjusest või põhjustest, piiravad tähtajalise töölepinguga töötaja õigust pöörduda kohtusse, mis on tagatud eelkõige harta artikliga 47. Nimelt jäetakse Euroopa Kohtu hinnangul see töötaja sel moel ilma olulisest teabest tema töölepingu ülesütlemise võimaliku põhjendamatuse hindamiseks ja vajaduse korral töölepingu ülesütlemise vaidlustamise eesmärgil hagi ettevalmistamiseks (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-55" href="#t-55">55</a>
</span>). Tegemist oli seega riigisiseste materiaalõigusnormidega, mis avaldasid menetluslikku mõju ja mida võib pidada harta artikliga 47 tagatud õiguse piiranguks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">113.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel tuleb ka põhikohtuasjas kõne all olevat keeldu pidada tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte piiranguks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">114.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Harta artiklis 47 sätestatud tõhususe põhimõtte ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte puhul soovib Euroopa Kohus kindlaks teha, kas menetlusnormid ei tekita arvestatavat riski, et liidu õiguskorraga tagatud õiguse omajad jätavad oma õigused kasutamata (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-56" href="#t-56">56</a>
</span>). Teisisõnu, tõhususe põhimõttest tulenevat nõuet, et õiguse kasutamist ei tohi muuta praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks, tõlgendatakse sellisel juhul nii, et esineb õigussubjektide tegevusetuse oht.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">115.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-57" href="#t-57">57</a>
</span>), ei ole tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte kindlasti absoluutne. Siiski peab selle põhimõtte piiramine olema kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1, mille kohaselt tohib põhiõiguse teostamist piirata „seadusega“ ning arvestades selle õiguse olemust, ning samuti võib proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">116.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu ma aga allpool näitan, võib ka tõhususe põhimõttest tuleneva nõude suhtes teha mööndusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">117.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teen seega ettepaneku analüüsida põhikohtuasjas käsitletavat keeldu lähtuvalt küsimusest, kas see on kooskõlas tõhususe põhimõttega ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega koos.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõhususe ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtete koostoimes kohaldamine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">118.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastavat valdkonda reguleerivate liidu õigusnormide puudumisel tuleb menetlusautonoomia põhimõtte alusel iga liikmesriigi riigisiseses õiguskorras kehtestada menetlusnormid nende kohtuasjade läbivaatamiseks, mille eesmärk on tagada isikutele liidu õiguse vahetust õigusmõjust tulenevate õiguste kaitse. Tõhususe põhimõte nõuab, et liidu õigusest isikutele tulenevate õiguste kaitse ei sõltuks tingimustest, mis muudaksid nende õiguste kasutamise praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-58" href="#t-58">58</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">119.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pean täpsustama, et riigisisesed meetmed, mis materiaalõiguse tasandil reguleerivad nõude loovutamise kehtivust, kujutavad endast „menetlusnorme“ liikmesriikide menetlusautonoomia mõiste tähenduses (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-59" href="#t-59">59</a>
</span>). Seega on põhikohtuasjas kõne all oleva nõude loovutamise mehhanismi keeld tõhususe põhimõttega vastuolus vaid siis, kui see muudab kartellikokkuleppega tekitatud kahju täieliku hüvitamise õiguse kasutamise praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks. Lisaks, nagu ma märkisin (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-60" href="#t-60">60</a>
</span>), eeldab harta artikkel 47, et selline kord ei tohi tekitada arvestatavat ohtu, et liidu õiguskorraga tagatud õiguse omajad oma õigusi ei kasuta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">120.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine eelotsuse küsimus põhineb eeldusel, et põhikohtuasjas kõne all oleval keelul on selline mõju ja see muudab väikeses summas tekitatud kahju hüvitamiseks hagi esitamise praktiliselt võimatuks või igal juhul ülemäära raskeks. Kuigi on vaieldav, et põhikohtuasjas esitatud hagi puudutab selliseid summasid, näib eelotsusetaotluse esitanud kohus arvavat, et see on nii.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">121.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igal juhul ei piisa riigisisese meetme kontrollimisel tõhususe põhimõtte seisukohast selle meetme eraldi analüüsimisest. Seevastu tuleb arvesse võtta kõnealuse riigisisese korra kõiki elemente.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">122.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks, et Saksa õiguses ei ole peale põhikohtuasjas kõne all oleva nõude loovutamise mehhanismi ühtegi muud kehtivat valikvõimalust, ja teiseks, et selline mehhanism on riigisiseste õigusnormidega vastuolus ja loovutamine on karistatav tühisusega. Pooled vaidlevad nendele kahele eeldusele vastu. Minu arvates ei ole vaja selle kohta tehtud kriitikat korrata (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-61" href="#t-61">61</a>
</span>). Igal juhul ei saa Euroopa Kohus eelotsusetaotluse esitanud kohtu määratletud õiguslikku ja faktilist raamistikku kahtluse alla seada. Seevastu peab nende eelduste põhjendatust kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus. Neid võivad kontrollida ka kõrgemad kohtud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">123.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks on selge, et isikud, kellele on keelatud kokkuleppega väidetavalt kahju tekitatud, võivad Saksa kohtutes tugineda oma õigustele individuaalselt. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul on kartellikokkuleppega tekitatud kahju hüvitamise õiguste tagamine siiski nii faktiliselt kui ka majanduslikult ja õiguslikult keeruline ning on seega pikk, kulukas ja riskantne protsess. See ajaliselt ja rahaliste vahendite poolest suur investeering ning protsessi risk käivad väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatel üle jõu, mis seletab seda, et üldiselt loobuvad nad mõistuspärasest inertsist oma õiguste maksmapanemisest kohtus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">124.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel võib tekkida küsimus, kas individuaalsetele hagidele kohaldatavad menetlusnormid ise ei ole vastuolus tõhususe ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtetega. Nende põhimõtetega ei ole nimelt kooskõlas kord, mis pärsib liidu õiguskorraga tagatud õiguse teostamist liikmesriigi kohtutes (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-62" href="#t-62">62</a>
</span>). Eelotsusetaotlus ei puuduta küll konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kahju kannatanute individuaalselt esitatud kahju hüvitamise hagisid, kuid eelotsusetaotluse esitanud kohus peab siiski veenduma, et individuaalne hagi ei ole isikute kaitseks tõhus vahend, enne kui ta saab asuda seisukohale, et nõude loovutamise mehhanism on õiguse täielikule hüvitamisele kasutamiseks ainus õiguspärane vahend.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">125.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti selles kontekstis näib eelotsusetaotluse esitanud kohus viitavat sellele, et põhikohtuasjas kõne all oleva keelu tõttu ja kohaldatavaid aegumistähtaegu arvestades ei ole nõude loovutajatel igal juhul enam võimalik oma nõudeid individuaalselt esitada (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-63" href="#t-63">63</a>
</span>). Sellega seoses on Euroopa Kohus täpsustanud, et riigisisene meede, mis kohustab õigussubjekti esitama liidu õiguse rikkumise eest sobiva sanktsiooni kindlaksmääramiseks uue hagi – vajaduse korral muule kohtule –, ei ole tõhususe põhimõttega kooskõlas, kuna sellest tulenevad õigussubjektile paratamatult menetluslikud ebamugavused, eelkõige seoses menetluskulude, menetlusele kuluva aja ja esindusõigusega (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-64" href="#t-64">64</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">126.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades ja oletades, et eeldused, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus tugineb, on tõendatud, tuleb asuda seisukohale, et põhikohtuasjas kõne all olev keeld muudab kartellikokkuleppega tekitatud kahju täieliku hüvitamise õiguse teostamise ülemäära raskeks ja tekitab seega arvestatava ohu, et õiguste omajad oma õigusi ei teosta. See keeld ei ole seega tõhususe ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtetega kooskõlas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">127.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jääb veel kindlaks teha, kas seda keeldu saab siiski ühitada tõhususe põhimõttega, arvestades selle keelu aluseks olevaid eesmärke.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtusüsteemi aluseks olev põhimõte</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">128.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui analüüsitakse riigisiseseid meetmeid tõhususe põhimõtte seisukohast, tuleb arvesse võtta asjaomase riigisisese kohtusüsteemi aluseks olevaid põhimõtteid, nagu kaitseõiguste tagamine, õiguskindluse põhimõte ja menetluse nõuetekohane kulgemine (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-65" href="#t-65">65</a>
</span>). Liikmesriigi kohtusüsteemi aluseks oleva põhimõtte kaitsmine ei võimalda liikmesriigil siiski tõhususe põhimõtet täielikult eirata. Seevastu tuleb kontrollida, kas seda põhimõtet riivav riigisisene meede võib olla kohtusüsteemi sellise aluspõhimõtte kaitsmiseks õigustatud (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-66" href="#t-66">66</a>
</span>). Lisaks on Euroopa Kohus samuti täpsustanud, et teatud asjaoludel tuleb sellise analüüsi käigus arvesse võtta asjaomaste olukordade ja huvide eripära, et leida tasakaal asjaomase kohtusüsteemi aluseks oleva põhimõtte nõude ja selle põhimõtte järgimisest tulenevate tagajärgede vahel liidu õiguse kohaldamisele (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-67" href="#t-67">67</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">129.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõhususe põhimõttega asjaomase kohtusüsteemi aluseks oleva põhimõtte kasuks tehtud mööndused peavad seega vastama tingimustele, mis on sarnased nendega, mis reguleerivad põhiõiguste piiranguid. Nagu ma märkisin (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-68" href="#t-68">68</a>
</span>), peab põhiõiguse piiramine arvestama selle õiguse olemust ning proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib seda õigust piirata üksnes juhul, kui see on vajalik ning vastab tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">130.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas asjas tuleb seega analüüsida, kas põhikohtuasjas kõne all olev keeld võib olla õigustatud selliste teenuste saajate kaitse seisukohast, arvestades sellest tulenevaid tagajärgi liidu õiguse kohaldamisele ja konkurentsiõiguse rikkumiste tõttu kahju kannatanutele (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-69" href="#t-69">69</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">131.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Näib, et põhikohtuasjas kõne all olev keeld põhineb kaalutlustel, mis on seotud konkurentsiõiguse rikkumise tõttu potentsiaalselt kahju kannatanud isikute kaitsega. Esiteks tuleneb see keeld õigusteenuse osutaja vajaliku asjatundlikkuse nõude täitmata jätmisest, mis kehtestati selleks, et kaitsta teenuste saajaid kvalifitseerimata õigusteenuste osutamise eest. Teiseks on selle keelu eesmärk vältida huvide konflikti ohtu, mis võib kahjustada selliste teenuste saajate olukorda (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-70" href="#t-70">70</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">132.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole selles küsimuses seisukohta võtnud, ei saa välistada, et õigusteenuste saajate kaitse on põhimõte, mis on asjaomase riigisisese kohtusüsteemi aluseks. Sarnaselt kohustusliku esindamisega isiku poolt, kellel on õigus esineda liikmesriigi kohtus, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-71" href="#t-71">71</a>
</span>) näib sellise kaitse eesmärk olevat tagada õigussubjektide õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ja tõhusale õiguskaitsele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">133.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotlusest nähtub, et põhikohtuasjas kõne all olev keeld kehtib automaatselt igasuguse mehhanismi kasutamisele, millega nõue loovutatakse eesmärgiga esitada konkurentsiõiguse valdkonnas koondatud ühishagi. Kuigi mõni pool märgib, et see lähenemisviis ei vasta asjakohasele riigisisesele kohtupraktikale, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski kontrollima, kas see keeld on tõesti kehtestatud automaatselt, või vastupidi, kas see põhineb selle analüüsil, kas omandajal on võimalik huvide konflikt või ta ei ole piisavalt pädev, võttes arvesse kõnealuse hagi eset ja tunnuseid. Jätkan oma analüüsi, võttes arvesse oletust, et see keeld on kehtestatud automaatselt. Nimelt piirdub eelotsusetaotlus üldiste kinnituste esitamisega, ilma et oleks mainitud asjaomase omandaja sellise huvide konflikti olemasolu või pädevuse ebapiisavuse usutavust. Samuti ei viita miski sellele, et omandajal oleks võimalik esitada täiendavaid tõendeid ja vaidlustada võõrandamise tühisust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">134.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega annab eelotsusetaotlus mõista, et põhikohtuasjas kõne all olev keeld muudab igal juhul illusoorseks kartellikokkuleppe tõttu kahju kannatanud isikute võimaluse kasutada nõuete loovutamise mehhanismi kaudu oma õigusi, mis on tagatud liidu õiguskorraga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">135.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel ja võttes arvesse tagajärgi, mis sellest tulenevad liidu õiguse kohaldamisele ja konkurentsiõiguse rikkumiste tõttu kahju kannatanutele, ning võttes arvesse eraõigusliku sfääri olulist rolli konkurentsiõiguse rakendamisel liidu õiguskorras (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-72" href="#t-72">72</a>
</span>), ei saa põhikohtuasjas kõne all olevat keeldu põhjendada nõudega järgida õigussubjektide õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ja tõhusale õiguskaitsele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">136.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb asuda seisukohale, et ELTL artiklit 101, direktiivi 2014/104 artikli 2 punkti 4, artikli 3 lõiget 1 ja artiklit 4 ning harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisese õiguse tõlgendus, mille tagajärjel välistatakse konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamise lõpliku otsuse puudumisel kartellikokkuleppega tekitatud kahju hüvitamise õiguste loovutamine väidetavalt kahju kannatanud isikute poolt usaldussuhte alusel litsentseeritud õigusteenuste osutajale, et see paneks need õigused maksma koondatult, kui puudub muu õiguslik või lepinguline võimalus koondada kahju hüvitamise nõuded, mida võib pidada võrdväärseteks, ja mille tagajärjel oleks praktiliselt võimatu või igal juhul liiga raske esitada hagi väikese kahju hüvitamiseks. Seda keeldu ei saa õigustada nõudega järgida õigussubjektide õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ja tõhusale õiguskaitsele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmas eelotsuse küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">137.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELTL artiklit 101, direktiivi 2014/104 ja harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et eelotsusetaotluse esitanud kohus peab jätma kohaldamata riigisisesed õigusnormid, mis alusel keelatakse sellise nõude loovutamise mehhanism, mis ei järgi tõhususe ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtteid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">138.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Otto Fuchs ja Nordrhein-Westfaleni liidumaa vaidlustavad kolmanda eelotsuse küsimuse vastuvõetavuse. Sisuliselt väidavad need menetlusosalised, et vastupidi ELTL artiklis 267 sätestatule ei puuduta see küsimus liidu õiguse tõlgendamist, vaid liidu õiguse kohaldamist liikmesriigi tasandil konkreetsel juhul ja järeldusi, mille peab eelotsusetaotluse esitanud kohus tehtava otsuse kohta tegema.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">139.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle küsimuse sõnastus võib nimelt jätta mulje, et see puudutab liidu õiguse kohaldamist. Selle küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski teada, kas esimuse põhimõtet arvestades võimaldavad ELTL artikkel 101, direktiiv 2014/104 ja harta artikkel 47 jätta kohaldamata riigisisese õigusnormi, mis ei ole liidu õigusega kooskõlas. See küsimus ei ole tähtsusetu, arvestades asjaolu, et kaks esimest eelotsuse küsimust puudutavad eelkõige teisese õiguse tõlgendamist ja et põhikohtuasja pooled on eraõiguslikud isikud. Veelgi olulisem on see, et see küsimus puudutab liidu õiguse tõlgendamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sisulised küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">140.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minu vastusest teisele eelotsuse küsimusele nähtub, et võttes arvesse eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud faktilist ja õiguslikku raamistikku, ei ole põhikohtuasjas kõne all olev keeld tõhususe ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtetega kooskõlas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">141.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb rõhutada, et kuigi kolmas eelotsuse küsimus põhineb eeldusel, et riigisiseste õigusnormide tõlgendamine kooskõlas liidu õigusega on välistatud, ei selgita eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski, miks ei ole käesolevas asjas võimalik RDG nüansseeritud tõlgendus. Tuleb meenutada, et liikmesriigi kohtud on kohustatud riigisisest õigust kohaldades tõlgendama seda õigust võimalikult suures ulatuses asjakohase liidu õigusnormi sõnastust ja eesmärki silmas pidades, võttes seejuures arvesse kogu riigisisest õigust ja kasutades selles tunnustatud tõlgendusmeetodeid, et tagada õigusnormi täieulatuslik toime ja saavutada selle eesmärgiga kooskõlas olev tulemus (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-73" href="#t-73">73</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">142.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks on tõsi, et teine küsimus puudutab eelkõige direktiivi 2014/104 sätete tõlgendamist ja põhikohtuasja pooled on eraõiguslikud isikud. See direktiiv kinnitab siiski üksnes ELTL artikliga 101 tagatud õigust konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju täielikule hüvitamisele. Põhikohtuasjas kõne all olev keeld kujutab endast seega sellise õiguse kasutamise viisi, mis tuleneb sättest, millel ei ole vahetut õigusmõju (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-74" href="#t-74">74</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">143.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et tal ei ole võimalik anda põhikohtuasjas kõne all oleva keelu aluseks olevatele sätetele tõlgendust, mis on kooskõlas tõhususe ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtetega, peab ta need riigisisesed õigusnormid kõrvale jätma ja asuma seisukohale, et nõude loovutamine on kehtiv (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-75" href="#t-75">75</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">144.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teen seega ettepaneku vastata kolmandale küsimusele, et ELTL artiklit 101, direktiivi 2014/104 ja harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et eelotsusetaotluse esitanud kohus peab jätma kohaldamata riigisisesed õigusnormid, mis on põhikohtuasjas kõne all oleva keelu aluseks ja mis ei järgi tõhususe ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtteid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">V.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">145.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Landgericht Dortmundi (Dortmundi esimese astme kohus, Saksamaa) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-203" title="page-33">
      1) ELTL artiklit 101, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta direktiivi 2014/104/EL teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral, artikli 2 punkti 4, artikli 3 lõiget 1 ja artiklit 4 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-204" title="page-33">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-205" title="page-33">
      nendega on vastuolus riigisisese õiguse tõlgendamine, mille tagajärjel välistatakse konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamise lõpliku otsuse puudumisel kartellikokkuleppega tekitatud kahju hüvitamise õiguste loovutamine väidetavalt kahju kannatanud isikute poolt usaldussuhte alusel litsentseeritud õigusteenuste osutajale, et see paneks need õigused maksma koondatult, kui puuduvad muud õiguslikud või lepingulised võimalused koondada kahju hüvitamise nõuded, mida võib pidada võrdväärseteks, ja mille tagajärjel oleks praktiliselt võimatu või igal juhul liiga raske esitada hagi väikese kahju hüvitamiseks. Seda keeldu ei saa õigustada nõudega järgida õigussubjektide õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ja tõhusale õiguskaitsele.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-206" title="page-33">
      2) ELTL artiklit 101, direktiivi 2014/104 ja põhiõiguste harta artiklit 47
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-207" title="page-33">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-208" title="page-33">
      eelotsusetaotluse esitanud kohus peab jätma kohaldamata riigisisesed õigusnormid, mis on aluseks sellise nõude loovutamise mehhanismi keelule, mis ei järgi tõhususe ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtteid.
    </p>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: prantsuse.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">2</a>
</span>) Vt selle nähtuse kohta kohtujurist Jääskineni ettepanek kohtuasjas CDC Hydrogen Peroxide (C‑352/13, EU:C:2014:2443, punkt 29).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">3</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta direktiiv teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral (ELT 2014, L 349, lk 1).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">4</a>
</span>) BGBl. 2007 I, lk 2840.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">5</a>
</span>) BGBl. 2023 I, lk 1.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">6</a>
</span>) BGBl. I S. 1069.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">7</a>
</span>) Kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">8</a>
</span>) Eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab sellega seoses 20. septembri 2001. aasta kohtuotsusele Courage ja Crehan (C‑453/99, EU:C:2001:465, punkt 26); 13. juuli 2006. aasta kohtuotsusele Manfredi jt (C‑295/04–C‑298/04, EU:C:2006:461, punktid 90 ja 95); 12. detsembri 2019. aasta kohtuotsusele Otis Gesellschaft jt (C‑435/18, EU:C:2019:1069, punkt 22) ning 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsusele Sumal (C‑882/19, EU:C:2021:800, punkt 33).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">9</a>
</span>) Vt 17. juuni 2021. aasta kohtuotsus M.I.C.M. (C‑597/19, EU:C:2021:492, punkt 77) ning minu ettepanek selles kohtuasjas (C‑597/19, EU:C:2020:1063, punkt 88).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">10</a>
</span>) 18. märtsi 2010. aasta kohtuotsus (C‑317/08–C‑320/08, EU:C:2010:146, punkt 63).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">11</a>
</span>) Vt hiljutine 27. juuni 2024. aasta kohtuotsus Peigli (C‑41/23, EU:C:2024:554, punkt 32).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">12</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 16.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">13</a>
</span>) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">14</a>
</span>) Vt GWB § 32b lõike 1 esimene lause.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">15</a>
</span>) Vt GWB § 32b lõike 1 kolmas lause.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-16" href="#c-16">16</a>
</span>) Vt GWB § 32b lõike 1 teine lause.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-17" href="#c-17">17</a>
</span>) Vt GWB § 32b lõige 2.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-18" href="#c-18">18</a>
</span>) Vt 29. juuni 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Alrosa (C‑441/07 P, EU:C:2010:377, punkt 48).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-19" href="#c-19">19</a>
</span>) Vt 29. juuni 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Alrosa (C‑441/07 P, EU:C:2010:377, punkt 40).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-20" href="#c-20">20</a>
</span>) Vt 23. novembri 2017. aasta kohtuotsus Gasorba jt (C‑547/16, EU:C:2017:891, punkt 29).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-21" href="#c-21">21</a>
</span>) Vt Soovitused liikmesriikide kohtutele eelotsuse taotlemiseks (ELT 2019, C 380, lk 1), punkt 18.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-22" href="#c-22">22</a>
</span>) Vt Wrbka, S., „European Consumer Protection Law: Quo Vadis? Thoughts on the Compensatory Collective Redress Debate“, Wrbka, S., van Uytsel, S. ja Siems, M. (toim), teoses Collective Actions: Enhancing Access to Justice and Reconciling Multilayer Interests? Cambridge, Cambridge University Press, Cambridge, 2012, lk 43.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-23" href="#c-23">23</a>
</span>) Vt selle kohta 29. juuni 2023. aasta kohtuotsus International Protection Appeals Tribunal jt (Attentat au Pakistan) (C‑756/21, EU:C:2023:523, punktid 37 ja 38).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-24" href="#c-24">24</a>
</span>) Vt selle kohta 27. juuni 2018. aasta kohtuotsus Altiner ja Ravn (C‑230/17, EU:C:2018:497, punkt 23).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-25" href="#c-25">25</a>
</span>) 22. juuni 2022. aasta kohtuotsus (C‑267/20, EU:C:2022:494).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-26" href="#c-26">26</a>
</span>) Seega on direktiivi 2014/104 menetlusnormide ülevõtmise riigisisesed meetmed pärast direktiivi ülevõtmise kuupäeva esitatud hagidele kohaldatavad. Liikmesriikidel oli seega direktiivi ülevõtmisel kaalutlusõigus otsustada, kas direktiivi menetlusnormide ülevõtmiseks võetud riigisisesed meetmed on kohaldatavad ka kahju hüvitamise hagidele, mis on esitatud pärast 26. detsembrit 2014, kuid enne direktiivi ülevõtmise kuupäeva. Vt 12. jaanuar 2023. aasta kohtuotsus RegioJet (C‑57/21, EU:C:2023:6, punkt 45).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-27" href="#c-27">27</a>
</span>) Vt 16. veebruari 2023. aasta kohtuotsus Tráficos Manuel Ferrer (C‑312/21, EU:C:2023:99, punkt 33).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-28" href="#c-28">28</a>
</span>) Nimelt, nagu nähtub direktiivi 2014/104 põhjendusest 4, on õigus liidu konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele liidu õiguses ette nähtud. Samamoodi on selle direktiivi põhjendustes 11 ja 12 märgitud vastavalt, et see õigus on tagatud EL toimimise lepinguga ja et selle direktiiviga kinnitatakse liidu acquis’ seda osa, milles käsitletakse õigust liidu konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele, mis on antud liidu õigusega.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-29" href="#c-29">29</a>
</span>) Vt 16. veebruari 2023. aasta kohtuotsus Tráficos Manuel Ferrer (C‑312/21, EU:C:2023:99, punkt 35).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-30" href="#c-30">30</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 78.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-31" href="#c-31">31</a>
</span>) Vt näiteks 22. septembri 2022. aasta kohtuotsus Vicente (advokaaditasu maksmise kohustus) (C‑335/21, EU:C:2022:720, punktid 54 ja 75).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-32" href="#c-32">32</a>
</span>) Vt selle kohta kohtujurist Kokott’i ettepanekud kohtuasjades Kone jt (C‑557/12, EU:C:2014:45, punkt 23) ja Otis Gesellschaft jt (C‑435/18, EU:C:2019:651, punkt 44) ning kohtujurist Wahli ettepanek kohtuasjas Skanska Industrial Solutions jt (C‑724/17, EU:C:2019:100, punktid 40 ja 41).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-33" href="#c-33">33</a>
</span>) Vt analoogia alusel 17. veebruari 2011. aasta kohtuotsus TeliaSonera Sverige (C‑52/09, EU:C:2011:83, punkt 21).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-34" href="#c-34">34</a>
</span>) Vt selle kohta 20. septembri 2001. aasta kohtuotsus Courage ja Crehan (C‑453/99, EU:C:2001:465, punkt 27) ja 6. novembri 2012. aasta kohtuotsus Otis jt (C‑199/11, EU:C:2012:684, punkt 42).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-35" href="#c-35">35</a>
</span>) Vt selle kohta 20. septembri 2001. aasta kohtuotsus Courage ja Crehan (C‑453/99, EU:C:2001:465, punkt 29).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-36" href="#c-36">36</a>
</span>) Vt selle kohta 21. juuli 2016. aasta kohtuotsus VM Remonts jt (C‑542/14, EU:C:2016:578, punkt 21) ja 14. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Skanska Industrial Solutions jt (C‑724/17, EU:C:2019:204, punktid 26–28).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-37" href="#c-37">37</a>
</span>) Vt 7. joonealuses märkuses viidatud kohtupraktika.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-38" href="#c-38">38</a>
</span>) Saksa õiguses oli tsiviilseadustiku rakendamise seaduse (Einführungsgesetz zum Bürgerlichen Gesetzbuch) § 33 lõikes 2 kuni 17. detsembrini 2009, mil jõustus 25. juuni 2009. aasta seaduse rahvusvahelise eraõiguse kohandamise kohta [Rooma I] määrusega (Gesetz zur Anpassung der Vorschriften des Internationalen Privatrechts an die Verordnung (EG) Nr. 593/2008) (BGBl. 2009 I, lk 1574) § 1, kehtinud redaktsioonis sätestatud, et „[ü]lekantava nõude suhtes kohaldatav õigus määrab kindlaks nõude ülekantavuse, uue võlausaldaja ja võlgniku vaheline suhte, tingimused, mille puhul ülekandmist võib vastuväitena võlgniku vastu kasutada, samuti selle, kas võlgniku kohustused on täidetud“. Kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-39" href="#c-39">39</a>
</span>) Vt Euroopa lepinguõiguse põhimõtete („Principles of European Contract Law“) artikkel 11:302 ja ühise tugiraamistiku kavandi artikkel III:5:109 („Draft Common Frame of Reference“,. Vt ka von Bar, Ch., Clive, E., Schulte-Nölke, H., jt toim), Principles, Definitions and Model Rules of European Private Law. Draft Common Frame of Reference (DCFR), Outline Edition, Sellier European Law Publishers, München, 2009, lk 260. Sisuliselt viitavad need ELi eraõiguse tugiraamistiku sätted nõuetele ja õigustele, mida põhimõtteliselt ei saa loovutada.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-40" href="#c-40">40</a>
</span>) Vt 4. oktoobri 1979. aasta kohtuotsus Ireks-Arkady vs. EMÜ (238/78, EU:C:1979:226, punkt 5) ja 1. märtsi 1983. aasta kohtuotsus DEKA Getreideprodukte vs. EMÜ (250/78, EU:C:1983:49, punkt 15). Vt ka kohtujurist Mancini ettepanek kohtuasjas DEKA Getreideprodukte vs. EMÜ (250/78, EU:C:1983:5, punkt 6).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-41" href="#c-41">41</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-42" href="#c-42">42</a>
</span>) Vt 29. veebruari 2024. aasta kohtuotsus Eventmedia Soluciones (C‑11/23, EU:C:2024:194, punkt 43).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-43" href="#c-43">43</a>
</span>) Vt 29. veebruari 2024. aasta kohtuotsus Eventmedia Soluciones (C‑11/23, EU:C:2024:194, punkt 44).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-44" href="#c-44">44</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 37.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-45" href="#c-45">45</a>
</span>) Kõnealune viide vastab seega analoogsele küsimusele, mida Euroopa Kohus analüüsis 17. juuni 2021. aasta kohtuotsuses M.I.C.M. (C‑597/19, EU:C:2021:492, punkt 77), mis puudutas teist direktiivi. Selles kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus, et omandaja võib tugineda asjaomases direktiivis ette nähtud meetmetele, menetlustele ja õiguskaitsevahenditele.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-46" href="#c-46">46</a>
</span>) Kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-47" href="#c-47">47</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 96.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-48" href="#c-48">48</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta direktiiv, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT 2020, L 409, lk 1).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-49" href="#c-49">49</a>
</span>) Vt direktiivi 2020/1828 artikli 3 punkt 5.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-50" href="#c-50">50</a>
</span>) Vt selle kohta Rodger, B.J., Sousa Ferro, M. ja Marcos, F., „A Panacea for Competition Law Damages Actions in the EU? A Comparative View of the Implementation of the EU Antitrust Damages Directive in Sixteen Member States“, Maastricht Journal of European and Comparative Law, 2019, 26. kd, nr 4, lk 502 ja 503. Direktiivi 2020/1828 artikli 2 lõike 1 kohaselt puudutab see direktiiv üksnes esindushagisid, mis on esitatud seoses rikkumistega, mis kahjustavad või võivad kahjustada tarbijate kollektiivseid huve. Lisaks puudutab see direktiiv üksnes direktiivi I lisas nimetatud liidu õiguse sätete rikkumisi ja ELTL artiklit 101 ei ole sellesse lisatud.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-51" href="#c-51">51</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 96.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-52" href="#c-52">52</a>
</span>) Vt selle kohta 28. juuni 2022. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hispaania (liidu õiguse rikkumine seadusandja poolt) (C‑278/20, EU:C:2022:503, punkt 33).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-53" href="#c-53">53</a>
</span>) Vt selle kohta 22. detsembri 2010. aasta kohtuotsus DEB (C‑279/09, EU:C:2010:811, punkt 40), milles Euroopa Kohus märkis, et harta artiklis 47 sätestatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus sisaldub õigusemõistmist käsitlevas VI jaotises, milles on sätestatud muud menetluspõhimõtted.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-54" href="#c-54">54</a>
</span>) Vt selle kohta 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Volvo (kohtuokumentide kättetoimetamine kostja tütarettevõtja asukohas) (C‑632/22, EU:C:2024:601, punkt 54).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-55" href="#c-55">55</a>
</span>) Vt 20. veebruari 2024. aasta kohtuotsus X (ülesütlemise põhjenduste puudumine) (C‑715/20, EU:C:2024:139, punkt 78).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-56" href="#c-56">56</a>
</span>) Vt selle kohta 13. septembri 2018. aasta kohtuotsus Profi Credit Polska (C‑176/17, EU:C:2018:711, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-57" href="#c-57">57</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 40.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-58" href="#c-58">58</a>
</span>) Vt selle kohta 20. septembri 2001. aasta kohtuotsus Courage ja Crehan (C‑453/99, EU:C:2001:465, punkt 29).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-59" href="#c-59">59</a>
</span>) Vt selle kohta 3. septembri 2020. aasta kohtuotsus Delfly (C‑356/19, EU:C:2020:633, punkt 33), milles Euroopa Kohus leidis, et euro omavääringusse ümberarvestamise tingimused kuuluvad liikmesriikide menetlusautonoomia valdkonda ning peavad järgima võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtet.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-60" href="#c-60">60</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 114.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-61" href="#c-61">61</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punktid 68–70.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-62" href="#c-62">62</a>
</span>) Vt selle kohta 13. septembri 2018. aasta kohtuotsus Profi Credit Polska (C‑176/17, EU:C:2018:711, punkt 68).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-63" href="#c-63">63</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 29.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-64" href="#c-64">64</a>
</span>) Vt 14. septembri 2016. aasta kohtuotsus Martínez Andrés ja Castrejana López (C‑184/15 ja C‑197/15, EU:C:2016:680, punkt 63).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-65" href="#c-65">65</a>
</span>) Vt selle kohta 27. juuni 2013. aasta kohtuotsus Agrokonsulting-04 (C‑93/12, EU:C:2013:432, punkt 48).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-66" href="#c-66">66</a>
</span>) Vt selle kohta 3. septembri 2009. aasta kohtuotsus Fallimento Olimpiclub (C‑2/08, EU:C:2009:506, punkt 28).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-67" href="#c-67">67</a>
</span>) Vt selle kohta 20. mai 2021. aasta kohtuotsus X (LPG paaksõidukid) (C‑120/19, EU:C:2021:398, punkt 74 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-68" href="#c-68">68</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 115.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-69" href="#c-69">69</a>
</span>) Vt analoogia alusel 4. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Byankov (C‑249/11, EU:C:2012:608, punkt 78).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-70" href="#c-70">70</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 29.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-71" href="#c-71">71</a>
</span>) Vt kohustusliku esindamise ja selle eesmärkide kohta kohtujurist Ruiz-Jarabo Colomeri ettepanek kohtuasjas Lancôme vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑408/08 P, EU:C:2009:634, punkt 48).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-72" href="#c-72">72</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 89.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-73" href="#c-73">73</a>
</span>) Vt hiljutine 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Plamaro (C‑196/23, EU:C:2024:596, punkt 42).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-74" href="#c-74">74</a>
</span>) Vt selle kohta 25. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Em akaunt BG (C‑438/22, EU:C:2024:71, punkt 37).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-75" href="#c-75">75</a>
</span>) Vt selle kohta 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Sumal (C‑882/19, EU:C:2021:800, punktid 70–72).</p>
</body>
</html>
