EUROOPA KOHTU OTSUS (seitsmes koda)

5. juuni 2025(*)

Eelotsusetaotlus – Pensionile jäämise hüvitise maksmine kohtunikele ja prokuröridele – Maksete peatamine ja kaotamine eelarvepuudujäägi kõrvaldamise nõuetega seotud põhjustel – ELL artikkel 2 – ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik – Kohtunike sõltumatuse põhimõte – Liikmesriikide seadusandliku ja täitevvõimu pädevus vähendada kohtunike töötasu – Tingimused

Kohtuasjas C‑762/23,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Curtea de Apel Bucureşti (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia) 27. novembri 2023. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 12. detsembril 2023, menetluses

RL,

QN,

MR,

JT,

VS,

AX

versus

Curtea de Apel Bucureşti,

menetluses osales:

Consiliul Naţional pentru Combaterea Discriminării,

EUROOPA KOHUS (seitsmes koda),

koosseisus: koja president M. Gavalec (ettekandja), kohtunikud Z. Csehi ja F. Schalin,

kohtujurist: D. Spielmann,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

–        Rumeenia valitsus, esindajad: E. Gane ja L. Ghiţă,

–        Euroopa Komisjon, esindajad: Ș. Ciubotaru, K. Herrmann ja F. Ronkes Agerbeek,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

kohtuotsuse

1        Eelotsusetaotlus käsitleb ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tõlgendamist koostoimes ELL artikliga 2.

2        Taotlus on esitatud endiste kohtunike RLi, QNi, MRi, JT, VSi ja AXi ning Curtea de Apel Bucureşti (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia) vahelises kohtuvaidluses selle üle, et neile ei makstud pensionile jäämise hüvitist.

 Õiguslik raamistik

 Seadus nr 24/2000

3        27. märtsi 2000. aasta seaduse nr 24/2000 normitehnika sätete kohta õigustloovate aktide koostamisel (Legea nr. 24/2000 privind normele de tehnică legislativă pentru elaborarea actelor normative; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 260, 21.4.2010) artiklis 66 on sätestatud:

„1.      Erijuhtudel võib õigustloova akti kohaldamise peatada muu samal või kõrgemal tasandil oleva õigustloova aktiga. Sellises olukorras tuleb sõnaselgelt sätestada kuupäev, mil peatamine aset leiab, ning peatamise kestus.

[…]

3.      Peatamise pikendamise, peatatud õigusakti või sätte muutmise või kehtetuks tunnistamise aluseks võib olla sõnaselge õigustloov akt või säte, mida kohaldatakse alates peatamise lõppemise kuupäevast.

[…]“.

 Varem kehtinud kohtunike ja prokuröride staatuse seadus

4        28. juuni 2004. aasta seaduse nr 303/2004 kohtunike ja prokuröride staatuse kohta (Legea nr. 303/2004 privind statutul judecătorilor și procurorilor; uuesti avaldatud Monitorul Oficial al Românieis, I osa, nr 826, 13.9.2005; edaspidi „varem kehtinud kohtunike ja prokuröride staatuse seadus“) artiklis 74 oli ette nähtud:

„1.      Ametikohustuste täitmise eest on kohtunikel ja prokuröridel õigus töötasule, mis on kindlaks määratud vastavalt kohtu või prokuratuuri tasemele, täidetavale ametikohale, teenistusstaažile kohtusüsteemis ja muudele seaduses ette nähtud kriteeriumidele.

2.      Kohtunike ja prokuröride õigusi töötasule võib vähendada või need võib peatada üksnes käesolevas seaduses ette nähtud juhtudel. Kohtunike ja prokuröride töötasu määratakse kindlaks eriseadusega. […]“.

5        Varem kehtinud kohtunike ja prokuröride staatuse seaduse artiklis 81 oli sätestatud:

„1.      Kohtunikud ja prokurörid, kelle teenistusstaaž kohtusüsteemis on 20 järjestikust aastat, saavad pensionile jäämise kuupäeval või neist sõltumatutel põhjustel teenistussuhte lõppemise kuupäeval summa, mis võrdub palgaastme seitsme brutokuupalgaga ja on seaduse alusel maksustatav.

2.      Lõikes 1 ette nähtud hüvitist makstakse ainult ühe korra kohtuniku või prokuröri teenistuskäigu jooksul ja see registreeritakse seaduse kohaselt.

[…]“.

 Seadus nr 285/2010

6        28. detsembri 2010. aasta seaduse nr 285/2010 avaliku sektori vahenditest tasustatavate töötajate töötasu kohta 2011. aastal (Legea nr. 285/2010 privind salarizarea în anul 2011 a personalului plătit din fonduri publice; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 878, 28.12.2010; edaspidi „seadus nr 285/2010“) seletuskirjas on märgitud, et „2010. aastal osutusid finantstingimused hoolimata majandusolukorra mõningasest paranemisest esialgu oodatust keerulisemaks, kuna viimastel kuudel oli majandustegevus Rumeenias endiselt majanduslanguses“.

7        Seaduse artikli 13 lõikes 1 on ette nähtud:

„2011. aastal ei kohaldata õigusnorme, mis käsitlevad toetuste andmist või olenevalt olukorrast hüvitisi pensionile jäämise, teenistusest vabastamise, teenistusest lahkumise või erru mineku korral.“

8        Nende hüvitiste maksmise peatamise kehtivust pikendati igal aastal kuni 2023. aastani (kaasa arvatud), viimast korda valitsuse 8. detsembri 2022. aasta erakorralise määrusega nr 168/2022 teatud maksu‑ ja eelarvemeetmete kohta, teatud tähtaegade pikendamise ning õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta (Ordonanța de urgență a Guvernului nr. 168/2022, privind unele măsuri fiscal-bugetare, prorogarea unor termene, precum și pentru modificarea și completarea unor acte normative; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 1186, 9.12.2022).

 Uus kohtunike ja prokuröride staatuse seadus

9        15. novembri 2022. aasta seadusega nr 303/2022 kohtunike ja prokuröride staatuse kohta (Legea nr. 303/2022, privind statutul judecătorilor și procurorilor; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 1102, 16.11.2022; edaspidi „uus kohtunike ja prokuröride staatuse seadus“), mis jõustus 16. detsembril 2022, tunnistati varem kehtinud kohtunike ja prokuröride staatuse seadus kehtetuks.

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

10      Põhikohtuasja kaebajad, kes on endised kohtunikud, ei saanud pensionile jäämise ajal palgaastme seitsme brutokuupalga suurust hüvitist, mis oli ette nähtud varem kehtinud kohtunike ja prokuröride staatuse seaduse artikli 81 lõikes 1 (edaspidi „lahkumishüvitis“). Seaduse nr 285/2010 artikli 13 lõikega 1 ja sätetega, millega lahkumishüvitise maksmise peatamise kehtivust pikendati katkematult kuni 2023. aastani (kaasa arvatud), oli hüvitise maksmine peatatud 13 järjestikuseks aastaks kuni selle sätte tühistamiseni 16. detsembril 2022 uue kohtunike ja prokuröride staatuse seadusega.

11      Põhikohtuasja kaebajad esitasid Tribunalul Bucureștile (Bukaresti esimese astme kohus, Rumeenia) kaebuse, milles nad muu hulgas vaidlustasid lahkumishüvitise maksmise peatamise ja palusid mõista välja kahjuhüvitis summas, mis vastab neil saamata jäänud lahkumishüvitise suurusele.

12      See kohus jättis 9. mai 2023. aasta otsusega kaebuse rahuldamata, kuna see oli esitatud ennatlikult, tuginedes sisuliselt põhjendusele, et võttes arvesse varem kehtinud kohtunike ja prokuröride staatuse seaduse artikli 81 lõike 1 kehtivuse korduvat peatamist järjestikuste normatiivaktidega, mida peetakse Rumeenia põhiseadusega kooskõlas olevaks, ei läinud lahkumishüvitis üle põhikohtuasja kaebajate vara hulka, kuna õigus hüvitisele sõltus seadusandja uuest tahteavaldusest.

13      Põhikohtuasja kaebajad esitasid selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Curtea de Apel Bucureștile (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus, väites muu hulgas, et arvestades kohtunike sõltumatuse põhimõtet, mis tuleneb ELL artiklist 19, on neile lahkumishüvitise maksmisest keeldumisega rikutud omandiõigust. Nad leiavad samuti, et hüvitise maksmise peatamine, mis oli põhjendatud Rumeenias 2010. aastal valitsenud suure majanduskriisiga, oleks pidanud olema kõigest ajutine. Järelikult on varem kehtinud kohtunike ja prokuröride staatuse seaduse artikli 81 lõike 1 kehtetuks tunnistamine ebaproportsionaalne.

14      Eelotsusetaotluse esitanud kohus tuletab kõigepealt meelde, et lahkumishüvitist, mille eesmärk on tänada kohtunikke selle eest, et nad on täitnud oma ametikohustusi katkematult ja austust väärivatel tingimustel vähemalt 20 aastat, peeti palgalisaks või töötasuks, kuna see tuleneb otseselt töösuhtest.

15      Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et hüvitise maksmise peatamine aastateks 2010–2022 otsustati Rumeenia riigi ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisega seotud nõuete tõttu. Ta täpsustab sellega seoses, et lahkumishüvitise maksmise peatamiseks valitsuse poolt vastu võetud mitme erakorralise määruse seletuskirjades toodi esile oht, et seda liiki töötasu vähendamise meetmete võtmata jätmise korral ületaks Rumeenia eelarvepuudujääk künnise 3% sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on ette nähtud ELTL artikli 126 lõikes 2 koostoimes EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 12) ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta artikliga 1, mis võib viia selleni, et komisjon algatab selle liikmesriigi suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse.

16      Kuigi Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) leidis, et õigus lahkumishüvitisele ei kuulu põhiõiguste kategooriasse, mistõttu oli Rumeenia seadusandjal vabadus selle maksmine lõpetada, on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, kas maksmise pikaajalise peatamisega, millele järgneb hüvitise kaotamine, on rikutud ELL artiklist 19 tulenevat kohtunike sõltumatuse põhimõtet. Kohtunike, sealhulgas pensionile jäänud kohtunike finantsstabiilsus on nimelt üks kohtute sõltumatuse tagatisi. Sellele keskenduvad mitmed rahvusvahelised õigusaktid, muu hulgas Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. novembri 2010. aasta soovituse CM/Rec(2010)12 „Kohtunikud: sõltumatus, tulemuslikkus ja vastutus“ (edaspidi „ministrite komitee 2010. aasta soovitus“) punkt 54 ja Euroopa Nõukogu poolt 10. juulil 1998 Strasbourgis vastu võetud Euroopa harta kohtunike staatuse kohta punkt 6.4.

17      Neil asjaoludel otsustas Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku (koostoimes ELL artikliga 2) tuleb tõlgendada nii, et kohtunike sõltumatuse põhimõttega on vastuolus see, et nende Rumeenia kohtunike, kelle teenistusstaaž kohtusüsteemis on 20 järjestikust aastat, õigus saada pensionile jäämise kuupäeval või neist sõltumatutel põhjustel teenistussuhte lõppemise kuupäeval summa, mis võrdub palgaastme seitsme brutokuupalgaga, tunnistatakse kehtetuks juhul, kui nimetatud töötasu õiguse kasutamine oli enne selle kehtetuks tunnistamist katkematuks ja pikaks ajaks peatatud põhjustel, mis on seotud peamiselt vajadusega kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk (seadusandja viitab sõnaselgelt [EL] toimimise lepingus ette nähtud [SKP] 3% kontrollväärtusele)?“

 Eelotsuse küsimuse analüüs

18      Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb koostoimes ELL artikliga 2 tõlgendada nii, et kohtunike sõltumatuse põhimõttega on vastuolus see, kui pärast pikaajalist katkematut peatamist tunnistatakse põhjustel, mis on eelkõige seotud asjaomase liikmesriigi ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise piirangutega, kehtetuks selle riigi õigusnormid, mille alusel said kohtunikud ja prokurörid, kelle teenistusstaaž kohtusüsteemis oli 20 järjestikust aastat, pensionile jäämise või teenistusest lahkumise korral, mis ei olnud tingitud neist, pensionile jäämise hüvitist.

19      Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kuigi kohtukorraldus liikmesriikides kuulub nende pädevusse, peavad liikmesriigid selle pädevuse teostamisel siiski täitma oma kohustusi, mis tulenevad neile liidu õigusest, eriti siis, kui nad kehtestavad kohtunike töötasu kindlaksmääramise korra (vt selle kohta 18. mai 2021. aasta kohtuotsus Asociaţia „Forumul Judecătorilor din România“ jt, C‑83/19, C‑127/19, C‑195/19, C‑291/19, C‑355/19 ja C‑397/19, EU:C:2021:393, punkt 111, ning 25. veebruari 2025. aasta kohtuotsus Sąd Rejonowy w Białymstoku ja Adoreikė, C‑146/23 ja C‑374/23, EU:C:2025:109, punkt 33).

20      ELL artikkel 19, mis täpsustab ELL artiklis 2 tunnustatud õigusriigi väärtusi, teeb liikmesriikide kohtutele ja Euroopa Kohtule ülesandeks tagada liidu õiguse täielik kohaldamine kõikides liikmesriikides ning kohtulik kaitse, mis õigussubjektidele liidu õigusest tuleneb. Selleks on esmatähtis säilitada nende organite sõltumatus. See nõue, mis on olemuslikult õigusemõistmisest lahutamatu, kuulub nimelt õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele ja õiglasele kohtulikule arutamisele põhisisusse, mis on ülimalt tähtis, et oleks tagatud kõik õigussubjektile liidu õigusest tulenevad õigused ja ELL artiklis 2 osutatud liikmesriikide ühiste väärtuste, eeskätt õigusriigi väärtuse kaitse (25. veebruari 2025. aasta kohtuotsus Sąd Rejonowy w Białymstoku ja Adoreikė, C‑146/23 ja C‑374/23, EU:C:2025:109, punktid 47 ja 48 ning seal viidatud kohtupraktika).

21      Mõiste „kohtute sõltumatus“ eeldab muu hulgas, et asjasse puutuv organ täidab kohtu ülesandeid täiesti iseseisvalt, olemata kellegagi hierarhilises või alluvussuhtes ja saamata kelleltki korraldusi või juhiseid, ja et organ on kaitstud väljastpoolt tuleva sekkumise või surve eest, mis võib kahjustada organi liikmete otsustusvabadust ja mõjutada nende otsuseid. Ent nagu asjasse puutuva organi liikmete ametist tagandamise keeld, on ka nende poolt täidetavate ülesannete olulisusele vastava tasu saamine kohtunike sõltumatusega lahutamatult seotud tagatis (25. veebruari 2025. aasta kohtuotsus Sąd Rejonowy w Białymstoku ja Adoreikė, C‑146/23 ja C‑374/23, EU:C:2025:109, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika).

22      Kuigi õigusriigi toimimisele iseloomuliku võimude lahususe põhimõtte kohaselt tuleb tagada kohtute sõltumatus liikmesriigi seadusandlikust ja täitevvõimust, ei saa ainuüksi asjaolu, et need võimud on kaasatud kohtunike töötasu kindlaksmääramisse, iseenesest tekitada kohtunike sõltuvust nendest võimudest ega tekitada kahtlusi nende sõltumatuses või erapooletuses. Liikmesriikidel on tegelikult oma eelarve koostamisel ja erinevate avaliku sektori kulutuste vahel valiku tegemisel ulatuslik kaalutlusruum. See ulatuslik kaalutlusruum hõlmab nende kulude – muu hulgas kohtunike töötasu – arvutamise meetodi kindlaksmääramist, kuna liikmesriigi seadusandlikul ja täitevvõimul on parimad võimalused võtta arvesse liikmesriigi konkreetset sotsiaal‑majanduslikku konteksti, kus eelarve tuleb koostada ja kohtunike sõltumatus tagada (25. veebruari 2025. aasta kohtuotsus Sąd Rejonowy w Białymstoku ja Adoreikė, C‑146/23 ja C‑374/23, EU:C:2025:109, punktid 50 ja 51).

23      Samas on tõsi, et kohtunike töötasu puudutavad riigisisesed normid ei tohi tekitada õigussubjektidel põhjendatud kahtlusi selle suhtes, kas asjasse puutuvad kohtunikud on väljaspool väliste tegurite haardeulatust ja kas nad on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalsed. Selleks võivad Euroopa Nõukogu organite või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemi kuuluvate organite koostatud hartad, aruanded ja muud dokumendid anda asjakohast teavet liidu õiguse tõlgendamiseks, kui selles valdkonnas on vastu võetud riigisisesed õigusnormid (25. veebruari 2025. aasta kohtuotsus Sąd Rejonowy w Białymstoku ja Adoreikė, C‑146/23 ja C‑374/23, EU:C:2025:109, punktid 52 ja 53).

24      Nagu Euroopa Kohus järeldas 25. veebruari 2025. aasta kohtuotsuses Sąd Rejonowy w Białymstoku ja Adoreikė (C‑146/23 ja C‑374/23, EU:C:2025:109, punkt 65), võib liikmesriigi seadusandlik ja täitevvõim teha erandi riigisisestest õigusnormidest, milles on objektiivselt määratletud kohtunike töötasu kindlaksmääramise kord, otsustades vähendada töötasu summat, tingimusel et täidetud on teatud hulk nõudeid.

25      Esiteks peab vastavalt õiguskindluse põhimõttele kohtunike töötasu või nende vanaduspensioni vähendamise meede olema kindlaks määratud seadusega, olema objektiivne, ettearvatav ja läbipaistev. Seadusega võib ette näha sotsiaalpartnerite, eelkõige asjaomaseid kohtunikke esindavate organisatsioonide sekkumise. Selles kontekstis aitab seadusandliku menetluse läbipaistvus tagada kohtunike sõltumatust (25. veebruari 2025. aasta kohtuotsus Sąd Rejonowy w Białymstoku ja Adoreikė, C‑146/23 ja C‑374/23, EU:C:2025:109, punktid 54 ja 66).

26      Teiseks peab kohtunike töötasu või vanaduspensioni vähendamise meede olema põhjendatud üldise huvi eesmärgiga, nagu nõue kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk ELTL artikli 126 lõike 1 tähenduses, kusjuures tuleb täpsustada, et liikmesriigi võimalus tugineda sellisele nõudele ei eelda tema vastu menetluse algatamist ELLile ja ELTLile lisatud protokolli (nr 12) ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta alusel (25. veebruari 2025. aasta kohtuotsus Sąd Rejonowy w Białymstoku ja Adoreikė, C‑146/23 ja C‑374/23, EU:C:2025:109, punktid 67 ja 68 ning seal viidatud kohtupraktika).

27      Eelarvelisi põhjusi, mis õigustavad kohtunike töötasu käsitlevatest üldnormidest erandi tegeva meetme vastuvõtmist, tuleb põhjendada selgelt. Lisaks – välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandlikel asjaoludel – ei tohi need meetmed olla suunatud spetsiaalselt ainult liikmesriigi kohtute liikmetele ning need peavad olema osa üldisemast raamistikust, mille eesmärk on, et suurem hulk liikmesriigi avaliku sektori liikmeid annab oma panuse eelarve jõupingutusse, mida taotletakse (vt selle kohta 27. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Associação Sindical dos Juízes Portugueses, C‑64/16, EU:C:2018:117, punkt 49, ning 25. veebruari 2025. aasta kohtuotsus Sąd Rejonowy w Białymstoku ja Adoreikė, C‑146/23 ja C‑374/23, EU:C:2025:109, punkt 69).

28      Nagu on ette nähtud ministrite komitee 2010. aasta soovituse punktis 54, peaks „[k]ehtestama […] erinormid, mis kaitseksid töötasu sellise vähendamise eest, mis on suunatud spetsiaalselt kohtunikele“. Seevastu, nagu on täpsustatud selle soovituse seletuskirja punktis 57, „[ei ole] sättega, mille kohaselt ei tohi spetsiaalselt kohtunike töötasusid vähendada, vastuolus töötasu vähendamine, mis toimub avaliku teenistuse liikmete palkade üldise vähendamise avaliku poliitika raames“.

29      Järelikult, kui liikmesriik võtab oma ametnike ja avalike teenistujate suhtes eelarvepiirangu meetmeid, võib ta ühiskonnas, kus valitseb solidaarsus – nagu on rõhutatud ELL artiklis 2 –, otsustada kohaldada neid meetmeid ka liikmesriigi kohtunike suhtes (25. veebruari 2025. aasta kohtuotsus Sąd Rejonowy w Białymstoku ja Adoreikė, C‑146/23 ja C‑374/23, EU:C:2025:109, punkt 71).

30      Kolmandaks, vastavalt liidu õiguse üldpõhimõtteks olevale proportsionaalsuse põhimõttele (8. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Bezirkshauptmannschaft Hartberg‑Fürstenfeld (vahetu õigusmõju), C‑205/20, EU:C:2022:168, punkt 31) peab kohtunike töötasu vähendamise meede olema sobiv, et tagada taotletava üldise huvi eesmärgi saavutamine, piirduma selle eesmärgi saavutamiseks rangelt vajalikuga ega tohi olla selle eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne, mis tähendab, et kaalutakse eesmärgi olulisust ja kohtunike sõltumatuse põhimõtte riive raskust.

31      Kuigi seda laadi meede näib olevat sobiv käesoleva kohtuotsuse punktis 26 nimetatud üldise huvi eesmärgi saavutamiseks, peab see jääma erandlikuks ja ajutiseks, kuna seda ei tohi kohaldada kauem, kui on vajalik, et saavutada taotletav õiguspärane eesmärk, milleks on ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamine. Lisaks ei tohi nimetatud meetme mõju kohtunike töötasule olla taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne (25. veebruari 2025. aasta kohtuotsus Sąd Rejonowy w Białymstoku ja Adoreikė, C‑146/23 ja C‑374/23, EU:C:2025:109, punktid 73 ja 74).

32      Võttes aga arvesse liikmesriikidele antud ulatuslikku kaalutlusõigust oma eelarve koostamisel ja avaliku sektori kulutuste eri kuluartiklite vahel valiku tegemisel, nagu on osutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 22, võib liikmesriik võtta seadusandliku meetme, mille eesmärk ei ole teha erandit alusnormidest, millega määratakse kindlaks kohtunike töötasu eelarvekriisile reageerimiseks, vaid muuta neid õigusnorme tulevikus, vähendades nende töötasu, et parandada eelarveseisundit pikema aja jooksul.

33      Selline muudatus ei saa olla vastuolus kohtunike sõltumatuse põhimõttega, mis tuleneb ELL artikli 19 lõike 1 teisest lõigust koostoimes ELL artikliga 2, isegi kui see ei ole ajaliselt piiratud, tingimusel et kohtunike töötasu uus määr jääb nende sõltumatuse tagamiseks piisavaks.

34      Kohtunike sõltumatuse säilitamine nõuab nimelt, et vaatamata sellele, et nende suhtes kohaldatakse eelarvepiirangu meedet, peab nende töötasu määr olema alati vastavuses nende täidetavate ülesannete olulisusega, selleks et nad jääksid vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktis 21 viidatud kohtupraktikale kaitstuks välise sekkumise või surve eest, mis võiks ohustada nende otsustusvabadust ja mõjutada nende otsuseid.

35      Sellega seoses nähtub 7. veebruari 2019. aasta kohtuotsusest Escribano Vindel (C‑49/18, EU:C:2019:106, punktid 70, 71 ja 73) tulenevast kohtupraktikast, et kohtunike töötasu määr peab asjaomase liikmesriigi sotsiaal‑majanduslikku konteksti arvestades olema piisavalt kõrge, et anda neile kindel majanduslik sõltumatus, mis kaitseb neid võimaliku välise sekkumise või surve ohu eest, mis võib kahjustada nende otsuste erapooletust. Seega peab töötasu suurus olema selline, mis kaitseb kohtunikke korruptsiooniohu eest.

36      Kohtunike töötasu piisavuse hindamine eeldab eelkõige asjaomase liikmesriigi majandusliku, sotsiaalse ja finantsolukorra arvessevõtmist. Seda silmas pidades on asjakohane võrrelda kohtunike keskmist töötasu keskmise töötasuga selles riigis (25. veebruari 2025. aasta kohtuotsus Sąd Rejonowy w Białymstoku ja Adoreikė, C‑146/23 ja C‑374/23, EU:C:2025:109, punkt 62).

37      Kahes eelmises punktis esitatud kaalutlused kehtivad mutatis mutandis pensionile jäänud kohtunike kohta. Nimelt asjaolu, et ametis olevatel kohtunikel on tagatis, et nad saavad pärast pensionile jäämist piisavalt suurt pensioni, kaitseb neid korruptsiooniohu eest teenistusaja jooksul.

38      Sellega seoses tuleb mainida ministrite komitee 2010. aasta soovituse punkti 54, mille kohaselt „peaksid olema [olemas] garantiid […] vanaduspensioni maksmiseks, mis peaks olema mõistlikus suhtes nende töötasuga“. Samuti nähtub käesoleva kohtuotsuse punktis 16 nimetatud Euroopa harta kohtunike staatuse kohta punktist 6.4, et see staatus peab tagama, et kohtunikele, „kes on jõudnud seaduses ette nähtud teenistusest lahkumise ikka pärast seda, kui nad on täitnud ametikohustusi kindlaksmääratud aja jooksul, makstakse vanaduspensioni, mille määr peab olema võimalikult lähedane nende viimase töötasu määrale kohtutöö eest“.

39      Neljandaks peab töötasu vähendamise meedet olema võimalik tõhusalt kohtulikult kontrollida vastavalt asjaomase liikmesriigi õiguses ette nähtud menetlusnormidele.

40      Kuigi ELTL artiklis 267 ette nähtud menetluses ei ole Euroopa Kohtu ülesanne kohaldada liidu õigusnorme konkreetsele juhtumile, võib Euroopa Kohus põhikohtuasja toimikust ja tema käsutuses olevatest kirjalikest seisukohtadest lähtudes anda eelotsusetaotluse esitanud kohtutele tarviliku vastuse andmiseks juhiseid, mis võimaldavad neil kohtutel asja lahendada (25. veebruari 2025. aasta kohtuotsus Sąd Rejonowy w Białymstoku ja Adoreikė, C‑146/23 ja C‑374/23, EU:C:2025:109, punkt 77 ja seal viidatud kohtupraktika).

41      Sellega seoses tuleb esiteks toonitada, et varem kehtinud kohtunike ja prokuröride staatuse seaduse artikli 81 lõike 1 kehtetuks tunnistamist uue kohtunike ja prokuröride staatuse seadusega põhjendati käesoleval juhul kohustuslike nõuetega, mis on seotud asjaomase liikmesriigi ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisega, nagu on märgitud eelkõige seaduse nr 285/2010 seletuskirjas, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 6. Üldisemalt, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 15, toob eelotsusetaotluse esitanud kohus esile, et valitsuse mitme erakorralise lahkumishüvitise maksmise peatamise määruse seletuskirjas on välja toodud oht, et Rumeenia eelarvepuudujääk ületab künnist 3% SKPst, mis on ette nähtud ELTL artikli 126 lõikes 2 koostoimes ELLile ja ELTLile lisatud protokolli nr 12 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta artikliga 1, samuti oht, et komisjon algatab selle liikmesriigi suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse, kui töötasu vähendamise meetmeid ei ole kiiresti võetud.

42      Teiseks toob lahkumishüvitise kaotamine kaasa Rumeenia kohtunike töötasu suuruse piiratud vähenemise. Pealegi ei mõjuta see meede mitte Rumeenia kohtunike põhitöötasu, vaid lisatasu, mida võis saada ainult üks kord pensionile jäämise ajal. Seega, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu läbiviidava kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist, ei ole selle hüvitise tühistamine ebaproportsionaalne.

43      Kolmandaks, nagu komisjon oma kirjalikes seisukohtades rõhutas, tuginedes oma teatise COM(2023) 309 (final) „2023. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel“ joonisele 34, on Rumeenia kohtunike keskmine aastapalk teenistuskäigu alguses 2,9 korda ja kõrgeimate kohtute kohtunike puhul 5,8 korda suurem kui Rumeenia keskmine aastane brutopalk.

44      Kahest eelnevast punktist tuleneb, et hoolimata varem kehtinud kohtunike ja prokuröride staatuse seaduse artikli 81 lõike 1 kehtetuks tunnistamisest on Rumeenia kohtunike töötasu endiselt vastavuses nende täidetavate ülesannete olulisusega.

45      Neljandaks on selle sätte kehtivuse peatamine ja seejärel kehtetuks tunnistamine osa laiemast Rumeenia avaliku teenistuse töötajate töötasu vähendamise poliitikast. Nii oli seaduse nr 285/2010 artikli 13 lõikes 1 sätestatud, et „2011. aastal ei kohaldata õigusnorme, mis käsitlevad toetuste andmist või olenevalt olukorrast hüvitisi pensionile jäämise, teenistusest vabastamise, teenistusest lahkumise või erru mineku korral“. Nagu aga komisjon oma kirjalikes seisukohtades märkis, puudutas erru minekuga kaasneva toetuse kaotamine sõjaväelasi, politseinikke ja eristaatusega ametnikke vanglahaldussüsteemis.

46      Viiendaks aitas käesoleva kohtuasja kontekstis varem kehtinud kohtunike ja prokuröride staatuse seaduse artikli 81 lõike 1 kehtetuks tunnistamine pärast seda, kui see säte oli 13 aastaks katkematult peatatud, selgitada riigisisese õiguse seisu ja seeläbi tagada õiguskindluse.

47      Lisaks, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu läbiviidava kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist, ei saa põhikohtuasja kaebajad tugineda õiguspärasele ootusele, et lahkumishüvitise saamise õigus säilib. Nagu nähtub Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, „[peab] õiguspärasel ootusel, et vara võib jätkuvalt kasutada, […] olema „riigisiseses õiguses piisav alus“, näiteks kui seda kinnitab kohtute väljakujunenud kohtupraktika või kui see põhineb asjaomast varalist huvi reguleerival õigusnormil või õigusaktil“ (EIK 23. septembri 2014. aasta otsus Valle Pierimpiè Società Agricola S.P.A. vs. Itaalia, CE:ECHR:2014:0923JUD004615411, punkt 38).

48      Käesoleval juhul tuleneb aga nii Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtupraktikast, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 16, kui ka seaduse nr 24/2000 artikli 66 lõikest 3, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 3, et alates 2010. aastast ei saa õigust lahkumishüvitisele pidada Rumeenia õiguses piisaval alusel põhinevaks. Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) leidis nimelt, et õigus lahkumishüvitisele ei ole põhiõigus, mistõttu oli Rumeenia seadusandjal vabadus selle maksmine lõpetada. Osundatud artikli 66 lõikes 3 on ette nähtud, et peatatud sätte võib kehtetuks tunnistada sõnaselge õigusnormiga, mida kohaldatakse alates peatamise lõppemise kuupäevast.

49      Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb koostoimes ELL artikliga 2 tõlgendada nii, et kohtunike sõltumatuse põhimõttega ei ole vastuolus see, kui pärast pikaajalist katkematut peatamist tunnistatakse põhjustel, mis on eelkõige seotud asjaomase liikmesriigi ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise piirangutega, kehtetuks selle riigi õigusnormid, mille alusel said kohtunikud ja prokurörid, kelle teenistusstaaž kohtusüsteemis oli 20 järjestikust aastat, pensionile jäämise või teenistusest lahkumise korral, mis ei olnud tingitud neist, pensionile jäämise hüvitist.

 Kohtukulud

50      Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab:

ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb koostoimes ELL artikliga 2

tõlgendada nii, et

kohtunike sõltumatuse põhimõttega ei ole vastuolus see, kui pärast pikaajalist katkematut peatamist tunnistatakse põhjustel, mis on eelkõige seotud asjaomase liikmesriigi ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise piirangutega, kehtetuks selle riigi õigusnormid, mille alusel said kohtunikud ja prokurörid, kelle teenistusstaaž kohtusüsteemis oli 20 järjestikust aastat, pensionile jäämise või teenistusest lahkumise korral, mis ei olnud tingitud neist, pensionile jäämise hüvitist.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: rumeenia.