<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑341/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CJ0341</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:576">EU:C:2016:576</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>9</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>9</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20160720">20.7.2016</DATE> – KOHTUASI C‑341/15</P><P>MASCHEK</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (kümnes koda)</P><P><DATE ISO="20160720">20. juuli 2016</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Sotsiaalpoliitika</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2003/88/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 7</KEYWORD><KEYWORD>Õigus tasustatavale põhipuhkusele</KEYWORD><KEYWORD>Huvitatud isiku taotluse alusel pensionile saatmine</KEYWORD><KEYWORD>Töötaja, kes ei olnud enne töösuhte lõppemist kasutanud oma õigust tasustatavale põhipuhkusele</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest ei maksta rahalist hüvitist</KEYWORD><KEYWORD>Haiguspuhkus</KEYWORD><KEYWORD>Ametnikud</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑341/15,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Verwaltungsgericht Wien’i (Viini halduskohus, Austria) <DATE ISO="20150622">22. juuni 2015. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20150708">8. juulil 2015</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Hans Maschek</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Magistratsdirektion der Stadt Wien – Personalstelle Wiener Stadtwerke,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kümnes koda),</P><P>koosseisus: koja president F. Biltgen (ettekandja), kohtunikud A. Borg Barthet ja E. Levits,</P><P>kohtujurist: E. Sharpston,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>Austria valitsus, esindaja: G. Eberhard,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: M. Kellerbauer ja M. van Beek,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20031104">4. novembri 2003. aasta</DATE> direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="299" PAGE.FIRST="9" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 299, lk 9</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381) artiklit 7.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus esitati Hans Mascheki ja tema tööandja, Magistratsdirektion der Stadt Wien – Personalstelle Wiener Stadtwerke (Viini linna kohalik omavalitsus – Viini linna tehnilise teenistuse personaliosakond, Austria) vahelises kohtuvaidluses rahalise hüvitise üle tasustatava põhipuhkuse eest, mis jäi H. Maschekil enne töösuhte lõppu kasutamata.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Direktiiv 2003/88</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/88 artikkel 7 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>Põhipuhkus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada iga töötaja õigus vähemalt neljanädalasele tasulisele põhipuhkusele vastavalt niisuguse puhkuse õiguse ja andmise tingimustele, mis on ette nähtud siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Minimaalset tasulist põhipuhkust ei või asendada hüvitisega, välja arvatud töösuhte lõpetamise korral.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Austria õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiiv 2003/88 võeti Viina linna ametnike osas Austria õigusesse üle seaduse Gesetz über das Besoldungsrecht der Beamten der Bundeshauptstadt Wien – Besoldungsordnung 1994 (Austria Vabariigi pealinna Viini ametnike tasustamise seadus – tasustamiskord 1994), mida on muudetud aastal 2014 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>BO<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>), §‑ga 41a:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="041A.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Ametnikul on õigus saada teenistusest lahkumisel või töösuhte lõppemisel asendushüvitist kasutamata jäänud põhipuhkuse eest ([rahaline] hüvitis [kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest]), välja arvatud juhul, kui ta võetakse vahetult tööle Viini kohaliku omavalitsuse mõnda teise teenistusse. Seda hüvitist on ametnikul õigus saada vaid siis, kui ta ei vastutanud põhipuhkuse kasutamata jätmise eest.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="041A.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA><P>Ametnik vastutab põhipuhkuse kasutamata jätmise eest eelkõige siis, kui ta lahkub teenistusest</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>töölepingu ülesütlemise tõttu […], kui tööleping öeldakse üles ametniku süü tõttu;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>teenistussuhte lõpetamisel vastavalt Gesetz über das Dienstrecht der Beamten der Bundeshauptstadt Wien – Dienstordnung 1994, (Austria Vabariigi pealinna Viini avaliku teenistuse seadus – teenistuskord 1994, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>DO<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>) § 33 lõikele 1 (põhjendamatu töölt puudumine), §‑le 73 (omal soovil töölt lahkumine) või §‑le 74 (vallandamine) või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>omal soovil pensionile jäämisel vastavalt [DO] § 68b lõike 1 punktile 1, § 68c lõikele 1 või § 115i.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><?PAGE NO="3"?><PARAG IDENTIFIER="041A.003"><NO.PARAG>(3)</NO.PARAG><ALINEA>Hüvitist [kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest] arvutatakse eraldi iga aasta kohta, mille eest on olemas kasutamata ja aegumata õigus põhipuhkusele.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="041A.004"><NO.PARAG>(4)</NO.PARAG><ALINEA>Ametnikul on õigus saada hüvitist [kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest] selle hüvitamiskõlbuliku puhkuseõiguse osa eest, mis jääb sellel kalendriaastal järgi pärast tegelikult kasutatud puhkuse mahaarvamist.</ALINEA></PARAG><P>[...]<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>DO § 68c lõike 1 kohaselt võib ametnik minna omal soovil pensionile, kui tal on täitunud 60. eluaasta ning pensionile minekut ei takista olulised teenistuslikud huvid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Vastavalt DO § 68b lõikele 1 tuleb ametnik tema soovil pensionile saata,</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="068B.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>kui ta on saavutanud 540 kuu pikkuse pensioniõigust andva teenistusstaaži […],</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="068B.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA>kui ta on püsivalt töövõimetu DO § 68a teise lõike tähenduses. […]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>DO § 115i kohaselt tuleb pensionile saata ametnik, kes on teinud avalduse pensionile jäämiseks, kui ta on 720‑776 kuud vana ning tal on enne pensionile minekut piisavalt vanaduspensioni arvutamisel arvesse minevaid perioode.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT><DATE ISO="19490117">17. jaanuaril 1949</DATE> sündinud H. Maschek oli alates <DATE ISO="19780103">3. jaanuarist 1978</DATE> Viini linna ametnik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT><DATE ISO="20101115">15. novembrist 2010</DATE> kuni pensionile jäämiseni <DATE ISO="20120630">30. juunil 2012</DATE> ei olnud ta tööl.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab, et H. Mascheki haldustoimikust nähtub, et tema tööandja on oma registris märkinud haiguse tõttu töölt puudumisena ainult ajavahemiku 15. novembrist <DATE ISO="20101231">31. detsembrini 2010</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>H. Mascheki ülejäänud puudumisi ajavahemikus <DATE ISO="20110101">1. jaanuarist 2011</DATE> kuni <DATE ISO="20120630">30. juunini 2012</DATE> ei ole tema tööandja vaidlustanud, kuna tema ja H. Mascheki vahel oli nimetatud puudumiste ja nende tagajärgede kohta sõlmitud kaks kokkulepet.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Esimene kokkulepe, mis sõlmiti <DATE ISO="20101020">20. oktoobril 2010</DATE>, oli sõnastatud nii:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>1.</NO.P><TXT>Üldist</TXT></NP></TI></TITLE><P>Käesolevas olukorras ei ole Viini linnal pärast allpool nimetatud ajavahemikku mingil juhul võimalik rakendada H. Maschekit osakonnajuhatajana.</P><P>Seoses kavandatava pensionile saatmisega <DATE ISO="20111001">1. oktoobrist 2011</DATE> lepivad Viini linn ja H. Maschek kokku alljärgnevas:</P></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Avaldus pensionile jäämise kohta alates <DATE ISO="20111001">1. oktoobrist 2011</DATE></TXT></NP></TI></TITLE><P>H. Maschek esitab aasta lõpuks kirjaliku avalduse pensionile jäämise kohta alates <DATE ISO="20111001">1. oktoobrist 2011</DATE>.</P></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Töö osakonnajuhatajana</TXT></NP></TI></TITLE><P>Selleks et tagada tööülesannete sujuv üleminek, jääb H. Maschek kuni <DATE ISO="20101231">31. detsembrini 2010</DATE> osakonnajuhatajana ametisse. Selleks ajaks kasutab H. Maschek ära viis kuni kuus nädalat põhipuhkust. Puhkus jaotatakse ära kokkuleppel Wiener Linien’iga oktoobri lõpuks.</P><P><DATE ISO="20110101">1. jaanuarist 2011</DATE> vabastatakse H. Maschek osakonnajuhataja ametist.</P></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Teenistuskohustuste täitmistest loobumine</TXT></NP></TI></TITLE><P>Alates <DATE ISO="20110101">1. jaanuarist 2011</DATE> loobub Magistratsdirektion-Personalstelle Wiener Stadtwerke rakendamast H. Maschekit teenistuskohustuste täitmisel, jätkates talle töötasu maksmist.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></P></GR.SEQ></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT><DATE ISO="20110721">21. juulil 2011</DATE> sõlmiti teine kokkulepe, mis asendas esimese ja oli sõnastatud nii:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>1.</NO.P><TXT><P>Üldist</P></TXT></NP></TI></TITLE><P>Käesoleva kokkuleppe allkirjastanud pooled lepivad kokku, et H. Mascheki rakendamine osakonnajuhataja ülesannetes ei ole pärast allpool nimetatud ajavahemikku enam võimalik.</P><P>Seoses kavandatava pensionile saatmisega <DATE ISO="20120701">1. juulist 2012</DATE> lepivad Viini linn ja H. Maschek kokku alljärgnevas:</P></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Avaldus pensionile jäämise kohta alates <DATE ISO="20120701">1. juulist 2012</DATE></TXT></NP></TI></TITLE><P>H. Maschek esitab kirjaliku avalduse pensionile jäämise kohta <DATE ISO="20120701">1. juulist 2012</DATE>. Otsus tema pensionile saatmise kohta toimetatakse H. Maschekile isiklikult kohale […]. H. Maschek avaldab kirjalikult, et ta ei kaeba seda otsust edasi.</P></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Töö osakonnajuhatajana</TXT></NP></TI></TITLE><P>H. Maschek töötas osakonnajuhatajana <DATE ISO="20101231">31. detsembrini 2010</DATE>. Alates <DATE ISO="20110101">1. jaanuarist 2011</DATE> on ta sellest ametist vabastatud.</P></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Teenistuskohustuste täitmisest loobumine</TXT></NP></TI></TITLE><P>Alates <DATE ISO="20110101">1. jaanuarist 2011</DATE> loobub Magistratsdirektion-Personalstelle Wiener Stadtwerke kokkuleppel Wiener Linien GmbH &amp; Co KG‑ga rakendamast H. Maschekit teenistuskohustuste täitmisel, jätkates talle töötasu maksmist [...].</P><P>[...]</P></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Edasilükkav tingimus</TXT></NP></TI></TITLE><P>Käesolev kokkulepe sõlmitakse edasilükkava tingimusega, et <DATE ISO="20110721">21. juuli 2011. aasta</DATE> loobumisavaldus on kehtiv ning et H. Maschek esitab kehtiva avalduse õiguskaitsevahenditest loobumise kohta vastavalt käesoleva kokkuleppe punktile 2.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></P></GR.SEQ></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Paralleelselt teise kokkuleppe sõlmimisega esitas H. Maschek avalduse pensionile saatmise kohta. Tema tööandja tegi seejärel <DATE ISO="20110721">21. juulil 2011</DATE> otsuse, millega H. Maschek saadeti <DATE ISO="20120701">1. juulist 2012</DATE> vastavalt DO § 115i lõikele 1 pensionile. Seepeale esitas ta avalduse õiguskaitsevahenditest loobumise kohta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel ei ole esiteks kahtlust, et H. Mascheki töölt puudumine <DATE ISO="20101115">15. novembrist 2010</DATE> kuni <DATE ISO="20101231">31. detsembrini 2010</DATE> oli haiguse tõttu põhjendatud ning teiseks, et tal oli <DATE ISO="20110101">1. jaanuarist 2011</DATE> kuni <DATE ISO="20120630">30. juunini 2012</DATE>, see tähendab kuni tema töösuhte lõppemiseni teisest kokkuleppest tuleneva teenistusliku korralduse alusel kohustus töökohale mitte ilmuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>H. Maschek väidab siiski, et ta haigestus veidi enne <DATE ISO="20120630">30. juunit 2012</DATE>. Tema arvates on tal seetõttu õigus saada rahalist hüvitist kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest ning ta esitas oma tööandjale sellekohase taotluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Viimane jättis taotluse <DATE ISO="20140701">1. juuli 2014. aasta</DATE> otsusega BO § 41a lõike 2 punkti 3 alusel rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Verwaltungsgericht Wien (Viini halduskohus), kelle menetluses on selle otsuse peale esitatud H. Mascheki kaebus, kahtleb esiteks BO § 41a lõike 2 kooskõlas direktiivi 2003/88 artikli 7 lõikega 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>BO § 41a lõikes 2 on nimelt sätestatud, et ametnikul, kes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>vastutab põhipuhkuse kasutamata jätmise eest<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>, ei ole õigust saada rahalist hüvitist kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest muu hulgas siis, kui ta saadetakse pensionile DO § 115i alusel nagu põhikohtuasjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Seetõttu leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus põhikohtuasjas kujunenud olukorda silmas pidades, et BO § 41a lõige 2 võib olla vastuolus direktiivi 2003/88 artiklit 7 puudutava Euroopa Kohtu praktikaga, kuna omal soovil pensionile saadetavale ametnikule ei maksta rahalist hüvitist kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest, olgugi et see ametnik oli veidi enne pensionile minemist haige ning selle kohta oli esitatud arstitõend.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Teiseks tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, millistel tingimustel tuleb maksta rahalist hüvitist kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest töötajale, kes ei saanud enne töölepingu lõppemist kasutada haiguse tõttu oma õigust tasustatavale põhipuhkusele. Kohus on seisukohal, et sellise hüvitise maksmine peab sõltuma sellest, kas töötaja on tööandjat oma haigusest õigel ajal teavitanud ja esitanud talle selle haiguse kohta arstitõendi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Kolmandaks tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul juhul, kui Euroopa Kohus leiab, et BO § 41a lõiked 1 ja 2 on vastuolus liidu õigusega, küsimus, kas selliste töötajate kasuks, kes jäeti alusetult ilma rahalisest hüvitisest kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest, peab liikmesriigi õigusnormidega direktiivi 2003/88 artiklit 7 kohaldades ette nägema selle õiguse kasutamise tingimused, mis on eelkõige makstava hüvitise suuruse osas direktiivist tulenevate tingimustega võrreldes soodsamad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Verwaltungsgericht Wien (Viini halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>1.</NO.P><TXT>Kas selline liikmesriigi õigusnorm nagu [BO] § 41a lõige 2, mis ei näe töötaja puhul, kes oma töösuhte teataval ajahetkel omal soovil lõpetab, põhimõtteliselt ette õigust saada [hüvitist kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest] direktiivi 2003/88 artikli 7 tähenduses, on kooskõlas sama direktiivi artikliga 7?</TXT><P>Eitava vastuse korral küsitakse, kas [direktiivi 2003/88 artikliga 7 on kooskõlas] liikmesriigi õigusnorm, mis näeb ette, et iga teenistuja, kes teenistussuhte omal soovil lõpetab, peab tegema kõik endast oleneva, et oma väljateenitud puhkuseõigus teenistussuhte lõpuks ära kasutada, ja et õigus saada [hüvitist kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest] tekib teenistussuhte omal soovil lõpetamise korral ainult siis, kui töötajal ei oleks ka põhipuhkuse taotlemisel alates teenistussuhte lõpetamise taotluse kuupäevast võimalik olnud seda puhkusehüvitise taotlemise aluseks olevas ulatuses ära kasutada?</P></NP></ITEM><?PAGE NO="6"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas tuleb lähtuda sellest, et õigus saada [hüvitist kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest] tekib ainult siis, kui töötaja, kellel ei olnud töövõimetuse tõttu võimalik oma puhkuseõigust vahetult enne töösuhte lõppu ära kasutada, on [esiteks] teatanud tööandjale tarbetu viivituseta (ja seega põhimõtteliselt enne töösuhte lõpukuupäeva) oma (nt haigusest tingitud) töövõimetusest ja on [teiseks] tõendanud oma (nt haigusest tingitud) töövõimetust (nt arstitõendi esitamisega) tarbetu viivituseta (ja seega põhimõtteliselt enne töösuhte lõpukuupäeva)?</TXT><P>Eitava vastuse korral küsitakse, kas liikmesriigi õigusnorm, mis näeb ette, et õigus saada [hüvitist kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest] tekib ainult siis, kui töötaja, kellel ei olnud töövõimetuse tõttu võimalik oma puhkuseõigust vahetult enne töösuhte lõppu ära kasutada, on [esiteks] teatanud tööandjale tarbetu viivituseta (ja seega põhimõtteliselt enne töösuhte lõpukuupäeva) oma (nt haigusest tingitud) töövõimetusest ja on [teiseks] tõendanud oma (nt haigusest tingitud) töövõimetust (nt arstitõendi esitamisega) tarbetu viivituseta (ja seega põhimõtteliselt enne töösuhte lõpukuupäeva), on kooskõlas direktiivi 2003/88 artikliga 7?</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale (vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20040318">18.3.2004</DATE>, <NAME.CASE>Merino Gomez</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑342/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:160">EU:C:2004:160</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120124">24.1.2012</DATE>, <NAME.CASE>Dominguez</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑282/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:33">EU:C:2012:33</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120503">3.5.2012</DATE>, <NAME.CASE>Neidel</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑337/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:263">EU:C:2012:263</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) on liikmesriikidel õigus kehtestada õigusnormid, millega nähakse töötajatele ette direktiivi 2003/88 artikliga 7 tagatud minimaalset põhipuhkust ületav puhkus või [hüvitis kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest]. Samuti on direktiivi 2003/88 artikliga 7 ette nähtud õigused vahetult kohaldatavad (vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120124">24.1.2012</DATE>, <NAME.CASE>Dominguez</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑282/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:33">EU:C:2012:33</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140612">12.6.2014</DATE>, <NAME.CASE>Bollacke</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑118/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:1755">EU:C:2014:1755</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT><P>Kas direktiivi 2003/88 artikli 7 sellist tõlgendust arvestades viib olukord, kus liikmesriigi seadusandja annab kõnealuses sättes kehtestatud nõuetest selgelt kaugemale minnes teatavale isikute rühmale õiguse saada [hüvitist kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest], selleni, et direktiivi 2003/88 artikli 7 vahetu kohaldatavuse tõttu antakse ka isikutele, kellel vastuolus kõnealuse direktiiviga ei ole liikmesriigi õiguse kohaselt õigust saada [hüvitist kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest], õigus saada sellist hüvitist kõnealuse sätte nõudeid selgelt ületavas ulatuses, mis on liikmesriigi õiguse kohaselt ette nähtud ainult kõnealuse sätte alusel soodustatud isikutele?<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Nende kolme küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mille kohaselt töötajal, kelle töösuhe lõppeb tema enda taotlusel pensionile jäämise tõttu ning kellel ei olnud enne töölepingu lõppemist võimalik kasutada õigust tasustatavale põhipuhkusele, ei ole õigust saada kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest rahalist hüvitist. Jaatava vastuse korral küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas liikmesriigi õigusnormidega peab sellise töötaja kasuks, kes jäeti nimetatud sätet rikkudes ilma rahalisest hüvitisest kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest, ette näha selle õiguse kasutamise tingimused, mis on direktiivist 2003/88 tulenevate tingimustega võrreldes soodsamad, eelkõige mis puudutab talle makstava hüvitise suurust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Selleks et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilik vastus, on esiteks oluline meenutada, et nagu tuleneb direktiivi 2003/88 artikli 7 lõike 1 – millest see direktiiv ei luba erandeid teha – sõnastusest, on nimetatud sätte kohaselt igale töötajale tagatud õigus vähemalt neljanädalasele tasustatavale põhipuhkusele. See õigus tasustatavale põhipuhkusele, mida Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb pidada liidu sotsiaalõiguse olulise tähtsusega põhimõtteks, on seega tagatud igale töötajale, sõltumata tervislikust seisundist (kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090120">20.1.2009</DATE>, <NAME.CASE>Schultz-Hoff jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑350/06 ja C‑520/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:18">EU:C:2009:18</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120503">3.5.2012</DATE>, <NAME.CASE>Neidel</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑337/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:263">EU:C:2012:263</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Juhul kui töösuhe on lõppenud ja tasustatava põhipuhkuse tegelik kasutamine ei ole seetõttu enam võimalik, on direktiivi 2003/88 artikli 7 lõikes 2 sätestatud, et tasustatava põhipuhkuse võib asendada rahalise hüvitisega, et vältida olukorda, kus töötaja ei saa kõnealust õigust kasutada ka rahalisel kujul (vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090120">20.1.2009</DATE>, <NAME.CASE>Schultz-Hoff jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑350/06 ja C‑520/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:18">EU:C:2009:18</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120503">3.5.2012</DATE>, <NAME.CASE>Neidel</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑337/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:263">EU:C:2012:263</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140612">12.6.2014</DATE>, <NAME.CASE>Bollacke</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑118/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:1755">EU:C:2014:1755</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Samuti tuleb märkida, et direktiivi 2003/88 artikli 7 lõige 2, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus, ei esita rahalise hüvitise nõude tekkimisele muid tingimusi kui see, et ühest küljest on töösuhe lõppenud ning teisest küljest ei ole töötaja kasutanud kogu põhipuhkust, mida tal oli õigus saada töösuhte lõppemise hetkel (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140612">12.6.2014</DATE>, <NAME.CASE>Bollacke</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑118/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:1755">EU:C:2014:1755</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et töötajal, kellel ei olnud võimalik enne töösuhte lõppu kasutada kogu oma õigust tasustatavale põhipuhkusele, on vastavalt direktiivi 2003/88 artikli 7 lõikele 2 õigus saada kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest rahalist hüvitist. Töösuhte lõppemise põhjus ei ole siinkohal oluline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Seega ei mõjuta asjaolu, et töötaja lõpetas töösuhte omal soovil, tema võimalikku õigust saada rahalist hüvitist tasustatava põhipuhkuse eest, mida tal ei olnud võimalik enne töösuhte lõppemist kasutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Eeltoodust lähtudes tuleb sedastada, et direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mille kohaselt töötajal, kelle töösuhe lõppeb tema enda taotlusel pensionile jäämise tõttu ning kellel ei olnud enne töölepingu lõppemist võimalik kasutada õigust tasustatavale põhipuhkusele, ei ole õigust saada kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest rahalist hüvitist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Mis puudutab teiseks sellist olukorda, nagu on kõne all põhikohtuasjas, siis tuleb meenutada, et direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid ja tavad, mille kohaselt töösuhte lõpetamisel ei maksta kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest rahalist hüvitist töötajale, kes viibis terve või osa puhkuseaasta ja/või puhkuse üleviimise tähtaja jooksul haiguspuhkusel, mille tõttu ta ei saanud kasutada oma õigust tasustatavale põhipuhkusele (kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090120">20.1.2009</DATE>, <NAME.CASE>Schultz-Hoff jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑350/06 ja C‑520/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:18">EU:C:2009:18</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120503">3.5.2012</DATE>, <NAME.CASE>Neidel</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑337/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:263">EU:C:2012:263</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Järelikult tuleb direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 2 tõlgendada nii, et töötajal on pensionile jäämise korral õigus rahalisele hüvitisele tasustatava põhipuhkuse eest, mida ei ole kasutatud, kuna haiguse tõttu ei täitnud ta oma töökohustusi (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120503">3.5.2012</DATE>, <NAME.CASE>Neidel</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑337/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:263">EU:C:2012:263</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Sellest nähtub, et ajavahemiku 15. novembrist <DATE ISO="20101231">31. detsembrini 2010</DATE> eest, mil H. Maschek viibis vaieldamatult haiguspuhkusel ega saanud seetõttu kasutada saada olevat tasustatavat põhipuhkust, on tal õigus saada rahalist hüvitist kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest vastavalt direktiivi 2003/88 artikli 7 lõikele 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Lisaks on oluline meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt teenib direktiivi 2003/88 artiklis 7 sätestatud õigus põhipuhkusele kahte eesmärki: esiteks võimaldada töötajale puhkust tema töölepingust tulenevate ülesannete täitmisest ja teiseks aega lõõgastumiseks ja huvialadega tegelemiseks (kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090120">20.1.2009</DATE>, <NAME.CASE>Schultz-Hoff jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑350/06 ja C‑520/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:18">EU:C:2009:18</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20111122">22.11.2011</DATE>, <NAME.CASE>KHS</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑214/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:761">EU:C:2011:761</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ja põhipuhkuse kasuliku mõju tagamiseks tuleb sedastada, et töötajal, kelle tööleping on lõppenud ja kes vastavalt oma tööandjaga sõlmitud kokkuleppele ei võinud töötasu säilides teatava ajavahemiku jooksul enne pensionile jäämist töökohale ilmuda, ei ole õigust saada rahalist hüvitist sellel ajavahemikul kasutamata jäänud põhipuhkuse eest, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud seda puhkust kasutada haiguse tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Järelikult peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima, kas H. Mascheki ja tema tööandja vahel <DATE ISO="20110721">21. juulil 2011</DATE> sõlmitud teise kokkuleppe kohaselt, mis on ära toodud käesoleva otsuse punktis 13, oli H. Maschekil <DATE ISO="20110101">1. jaanuarist 2011</DATE> kuni <DATE ISO="20120630">30. juunini 2012</DATE> töötasu säilides tõepoolest kohustus mitte ilmuda oma töökohale. Kui see oli nii, siis ei ole H. Maschekil õigus saada rahalist hüvitist sellel ajavahemikul kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Kui aga H. Maschek ei saanud haiguse tõttu sellel ajavahemikul kasutada oma õigust tasustatavale põhipuhkusele – mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima –, on tal õigus saada rahalist hüvitist kasutama jäänud tasustatava põhipuhkuse eest vastavalt direktiivi 2003/88 artikli 7 lõikele 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Mis puudutab kolmandaks küsimust, kas liikmesriigi õigusnormidega peab sellise töötaja kasuks, kes jäeti direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 2 rikkudes ilma rahalisest hüvitisest kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest, ette näha selle õiguse kasutamise tingimused, mis on direktiivist 2003/88 tulenevate tingimustega võrreldes soodsamad, eelkõige mis puudutab talle makstava hüvitise suurust, siis tuleb meenutada, et direktiivi 2003/88 eesmärk on küll üksnes sätestada tööaja korralduse minimaalsed ohutus- ja tervishoiunõuded, mida liikmesriigid peavad järgima, kuid direktiivi artikli 15 kohaselt on neil õigus kehtestada töötajate jaoks soodsamaid õigusnorme. Seega ei ole direktiiviga 2003/88 vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette õiguse direktiivi artikliga 7 tagatud minimaalsest neljast nädalast pikema kestusega tasustatavale põhipuhkusele, mis on tagatud vastavalt siseriiklikus õiguses kehtestatud puhkuse andmise ja saamise tingimustele (vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120124">24.1.2012</DATE>, <NAME.CASE>Dominguez</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑282/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:33">EU:C:2012:33</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120503">3.5.2012</DATE>, <NAME.CASE>Neidel</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑337/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:263">EU:C:2012:263</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Järelikult võivad liikmesriigid esiteks otsustada, kas nad annavad töötajatele lisaks õigusele vähemalt neljanädalasele tasustatavale põhipuhkusele, mis on ette nähtud direktiivi 2003/88 artiklis 7, ka õiguse täiendavale tasustatavale põhipuhkusele. Sellisel juhul võivad liikmesriigid ette näha selle täiendava ajavahemiku eest õiguse rahalisele hüvitisele juhul, kui töötaja ei saanud seda täiendavat õigust haiguse tõttu enne oma töölepingu lõppemist kasutada. Teiseks peavad liikmesriigid kehtestama selle hüvitise andmise tingimused (vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120503">3.5.2012</DATE>, <NAME.CASE>Neidel</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑337/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:263">EU:C:2012:263</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele vastata, et direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mille kohaselt töötajal, kelle töösuhe lõppeb tema enda taotlusel pensionile jäämise tõttu ning kellel ei olnud enne töölepingu lõppemist võimalik kasutada õigust tasustatavale põhipuhkusele, ei ole õigust saada kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest rahalist hüvitist;</P></ITEM><ITEM><P>töötajal on pensionile jäämisel õigus rahalisele hüvitisele tasustatava põhipuhkuse eest, mida ei ole kasutatud, kuna haiguse tõttu ei täitnud ta oma töökohustusi;</P></ITEM><ITEM><P>töötajal, kelle tööleping on lõppenud ja kes vastavalt oma tööandjaga sõlmitud kokkuleppele ei võinud töötasu säilides teatava ajavahemiku jooksul enne pensionile jäämist töökohale ilmuda, ei ole õigust saada rahalist hüvitist sellel ajavahemikul kasutamata jäänud põhipuhkuse eest, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud seda puhkust kasutada haiguse tõttu;</P></ITEM><?PAGE NO="9"?><ITEM><P>liikmesriigid võivad esiteks otsustada, kas nad annavad töötajatele lisaks õigusele vähemalt neljanädalasele tasustatavale põhipuhkusele, mis on ette nähtud direktiivi 2003/88 artiklis 7, ka õiguse täiendavale tasustatavale põhipuhkusele. Sellisel juhul võivad liikmesriigid ette näha selle täiendava ajavahemiku eest õiguse rahalisele hüvitisele juhul, kui töötaja ei saanud seda täiendavat õigust haiguse tõttu enne oma töölepingu lõppemist kasutada. Teiseks peavad liikmesriigid kehtestama selle hüvitise andmise tingimused.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20031104">4. novembri 2003. aasta</DATE> direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et:</HT></P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P><HT TYPE="BOLD">sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mille kohaselt töötajal, kelle töösuhe lõppeb tema enda taotlusel pensionile jäämise tõttu ning kellel ei olnud enne töölepingu lõppemist võimalik kasutada õigust tasustatavale põhipuhkusele, ei ole õigust saada kasutamata jäänud tasustatava põhipuhkuse eest rahalist hüvitist;</HT></P></ITEM><ITEM><P><HT TYPE="BOLD">töötajal on pensionile jäämisel õigus rahalisele hüvitisele tasustatava põhipuhkuse eest, mida ei ole kasutatud, kuna haiguse tõttu ei täitnud ta oma töökohustusi;</HT></P></ITEM><ITEM><P><HT TYPE="BOLD">töötajal, kelle tööleping on lõppenud ja kes vastavalt oma tööandjaga sõlmitud kokkuleppele ei võinud töötasu säilides teatava ajavahemiku jooksul enne pensionile jäämist töökohale ilmuda, ei ole õigust saada rahalist hüvitist sellel ajavahemikul kasutamata jäänud põhipuhkuse eest, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud seda puhkust kasutada haiguse tõttu;</HT></P></ITEM><ITEM><P><HT TYPE="BOLD">liikmesriigid võivad esiteks otsustada, kas nad annavad töötajatele lisaks õigusele vähemalt neljanädalasele tasustatavale põhipuhkusele, mis on ette nähtud direktiivi 2003/88 artiklis 7, ka õiguse täiendavale tasustatavale põhipuhkusele. Sellisel juhul võivad liikmesriigid ette näha selle täiendava ajavahemiku eest õiguse rahalisele hüvitisele juhul, kui töötaja ei saanud seda täiendavat õigust haiguse tõttu enne oma töölepingu lõppemist kasutada. Teiseks peavad liikmesriigid kehtestama selle hüvitise andmise tingimused.</HT></P></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>