Nõukogu määrus (EÜ) nr 969/2000,

8. mai 2000,

millega kehtestatakse Valgevenest, Venemaalt ja Ukrainast pärit kaaliumkloriidi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed [1], eriti selle artikleid 9 ja 11,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

1. VARASEMAD UURIMISED

(1) Nõukogu kehtestas määrusega (EMÜ) nr 3068/92 [2] lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Valgevenest, Venemaalt ja Ukrainast (edaspidi "asjaomased riigid") pärineva kaaliumkloriidi (edaspidi "vaatlusalune toode") impordi suhtes. Tollimaksud võrdusid sätestatud miinimumhinna ja ühenduse piiril enne tollivormistust kehtinud vaba netohinna vahega.

(2) Nõukogu muutis kõnealuseid tollimakse määrusega (EÜ) nr 643/94 [3]. Võeti kasutusele ühendmeetmed, mis hõlmasid kindlaksmääratud summat vaatlusaluse toote tonni kohta või sätestatud miinimumhinna ja ühenduse piiril enne tollivormistust tonni kohta kehtinud vaba netohinna vahet, olenevalt sellest, kumb oli suurem. Leiti, et selline meetmeliik on põhjendatud, sest esialgsetest tollimaksudest oli kõrvale hoitud. Peale selle tuleks märkida, et 1994. aastal korraldatud läbivaatamisel käsitleti nii dumpingut ja kahju kui ka ühenduse huvisid.

(3) Nõukogu muutis eespool nimetatud meetmeid määrusega (EÜ) nr 449/98 [4]. Kõnealune läbivaatamine algatati pärast seda, kui Venemaalt ja Valgevenest pärinevat vaatlusalust toodet eksportiv International Potash Company (IPC) esitas taotluse, milles muu hulgas väideti, et Austria, Soome ja Rootsi ühinemise tõttu on muutunud asjaolud, millest lähtudes olemasolevad meetmed olid kehtestatud. Ühendmeetmete vorm säilitati, kuid nende taset kohandati vastavalt kõnealuse uurimise järeldustele. Peale selle tuleks märkida, et 1998. aastal korraldatud läbivaatamisel käsitleti ainult dumpingut ja ühenduse huvisid.

2. KÄESOLEV UURIMINE

(4) Pärast teadaande avaldamist asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta [5] sai komisjon taotluse vaadata need meetmed läbi määruse (EÜ) nr 384/96 (edaspidi "algmäärus") artikli 11 lõike 2 alusel.

(5) Taotluse esitas 23. detsembril 1998 European Association of Potash Producers (edaspidi "taotluse esitaja") nende tootjate nimel, kelle kaaliumkloriiditoodang moodustab ühtekokku umbes 99 % vaatlusaluse toote toodangust ühenduses, st põhiosa ühenduse kogutoodangust vastavalt algmääruse artikli 4 lõikele 1 ja artikli 5 lõikele 4.

(6) Taotlust põhjendati väitega, et meetmete kehtivuse lõppemine tingib dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise. Taotluse esitaja väitis, et asjaomastest riikidest pärinevat vaatlusalust toodet müüakse endiselt dumpinguhinnaga seestöötlemiseks, mis on sooduskord, mille suhtes ühenduses ei kohaldata dumpinguvastaseid meetmeid. Peale selle väitis taotluse esitaja, et kui võtta arvesse varasema dumpingu ulatust ja asjaolu, et asjaomased eksportijad müüvad ühenduse naaberriikides vaatlusalust toodet endiselt väga madalate hindadega, on väga tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete kõrvaldamisel võib dumping korduda. Seda väidet kinnitasid tõendid, mille kohaselt asjaomaste riikide omamaine tarbimine oli märgatavalt vähenenud, samal ajal kui toodang oli märkimisväärselt kasvanud, mis tähendab, et eksportijatel tekkis toote ülejääk, millega kaasnes oht, et toodet müüakse ühenduse turul dumpinguhinnaga. Lõpuks väitis taotluse esitaja, et dumpingu tõenäoline kordumine võib viia hinnalanguseni ning tekitada paratamatult kahju ühenduse tootmisharule, mille tasuvuse olukord on endiselt ebakindel.

(7) Asjaomastest riikidest pärineva kaaliumkloriidi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude erivormi, st miinimumhinna ja kindlasummalise tollimaksu kombinatsiooni silmas pidades tegi komisjon omal algatusel vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 otsuse algatada meetmete vormiga piirduv vahepealne läbivaatamine.

(8) Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et tõendusmaterjali on piisavalt, ning algatas aegumise läbivaatamise ja tollimaksu vormiga piirduva vahepealse läbivaatamise, avaldades teadaande (edaspidi "algatamisteade") [6] vastavalt algmääruse artikli 11 lõigetele 2 ja 3.

2.1. UURIMISPERIOOD

(9) Dumpingu jätkumist ja kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 1998 (edaspidi "uurimisperiood"). Kahju jätkumist ja kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 1994 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi "käsitletud periood"). Kahju kordumist käsitlevas uurimises võeti arvesse ka prognoose aastateks 1999 ja 2000.

2.2. UURIMISEGA SEOTUD ISIKUD

(10) Läbivaatuse algatamisest anti ametlikult teada taotluse esitanud ühenduse tootjatele, ekspordiriikide eksportijatele ja tootjatele, importijatele/kasutajatele ja nende teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele ning ekspordiriikide esindajatele. Kõigile kõnealustele isikutele ja neile, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatasid, saadeti küsimustikud. Lisaks teatati sellest võrdlusriigiks valitud Kanada tootjatele, kellele saadeti küsimustikud. Otseselt asjassepuutuvatele isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist.

(11) Küsimustikule vastasid kõik taotluse esitanud ühenduse tootjad. Valgevene ja Venemaa tootjad Production Amalgamation "Belaruskali" (Soligorsk, Minski oblast, Valgevene), AS "Silvinit" (Solikamsk, Permi oblast, Venemaa) ja AS "Uralkali" (Berezniki, Permi oblast, Venemaa) tegid uurimise käigus koostööd oma ühise eksportija IPC (Moskva, Venemaa) kaudu. Vastused esitasid ka IPCga seotud importijad Ferchimex (Antverpen, Belgia) ja Belarus (Viin, Austria). Ükski Ukraina eksportiv tootja koostööd ei teinud.

(12) Küsimustikule vastas seitse sõltumatut importijat, kes esitasid oma seisukohad kirjalikult. Vaatlusaluse toote importijad on enamikel juhtudel ka toote kasutajad. Sellistelt toote kasutajatelt, kes ei tegele toote importimisega, ühtki vastust ei saadud.

(13) Hangiti ja kontrolliti kõik andmed, mida peeti vajalikuks selleks, et teha kindlaks, kas dumpingu ja kahju jätkumine ja kordumine on tõenäoline ning kas meetmete jätkamine on ühenduse huvides. Uurimine korraldati järgmiste äriühingute valdustes:

a) Taotluse esitanud ühenduse tootjad:

Cleveland Potash Limited, Saltburn, Ühendkuningriik,

Comercial de Potasas, SA [7], Madrid, Hispaania,

Kali and Salz GmbH, Kassel, Saksamaa,

Société commerciale des Potasses et de l'azote SA [8], Mulhouse, Prantsusmaa, edaspidi "SCPA";

b) Võrdlusriigi tootjad:

Agrium Inc., Calgary,

IMC Global Inc., Regina,

Potash Corporation of Saskatchewan (PCS), Saskatoon;

c) Sõltumatud ühendusse importijad:

Fertiberia SA, Madrid, Hispaania (ühtlasi vaatlusaluse toote kasutaja).

3. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

3.1. VAATLUSALUSE TOOTE KIRJELDUS

(14) Vaatlusalune toode on kaaliumkloriid (KCl), mida tavaliselt kasutatakse põllumajanduses väetisena kas puhtal kujul, muude väetistega segatult või osana kompleksväetisest NPK (nitrogen, phosphorus, potassium – lämmastik, fosfor, kaalium). Kaaliumisisaldus varieerub ja seda väljendatakse kaaliumoksiidi (K2O) protsendina kuiva veevaba toote massist.

(15) Vaatlusalust toodet turustatakse tavaliselt kas standardsena/pulbrina või standardsest erineval kujul, mis hõlmab muu hulgas graanuleid (granuleeritud kaaliumkloriid), kuid ei piirdu nendega. Üldjuhul liigitatakse toode K2O-sisalduse alusel järgmisse kolme põhikategooriasse:

- kaaliumisisaldus K2O-na väljendatuna kuni 40 % – kuulub CN-koodi 31042010 alla,

- kaaliumisisaldus K2O-na väljendatuna 40–62 % – kuulub CN-koodi 31042050 alla,

- kaaliumisisaldus K2O-na väljendatuna üle 62 % – kuulub CN-koodi 31042090 alla.

(16) Kuna kehtivad dumpinguvastased meetmed hõlmavad ka muutuvat tollimaksu, määrati läbivaatamisel käsitletavas määruses kindlaks erinevad dumpinguvastase tollimaksu tasemed ühelt poolt standardsel vaatlusaluse toote ning teiselt poolt vaatlusaluse toote ülejäänud vormide, sealhulgas granuleeritud kaaliumkloriidi suhtes.

(17) Tuleks meenutada, et läbivaatamisega seotud viimase uurimise käigus otsustati, et selliseid imporditud ebatavaliselt suure kaaliumkloriidi sisaldusega erisegusid ja segusid, mis ei kuulu eespool nimetatud CN-koodide alla, tuleks käsitleda vaatlusaluse tootena. See järeldus põhines asjaolul, et kõnealustel erisegudel ja segudel on eespool nimetatud põhikategooriatega ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning samad kasutusvaldkonnad. Kuna käesoleva uurimise käigus ei ole selgunud ühtki asjaolu, mille tõttu tuleks kasutuselevõetud lähenemisviisist loobuda, ning selleks, et tagada dumpinguvastaste meetmete järjekindel kohaldamine ja vältida ekslikku liigitamist, peetakse käesolevas määruses vajalikuks sätestada, et kõnealuste erisegude ja segude väikseim K2O-sisaldus on vähemalt 35 % kuiva veevaba toote massist ning need kuuluvad standardsest erineval kujul esineva kaaliumkloriidi hulka.

3.2. SAMASUGUNE TOODE

(18) Sarnaselt varasemate uurimistega tehti kindlaks, et kuna vaatlusaluse toote eri liikide ja kvaliteediklasside füüsikalistes ja keemilistes omadustes ei ole erinevusi, käsitletakse võrdlusriigiks valitud Kanadas (vt punkt 4.2) toodetavat ja Põhja-Ameerika turul müüdavat vaatlusalust toodet asjaomastest riikidest ühendusse eksporditava toote suhtes samasuguse tootena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. Lisaks sellele käsitleti samasuguste toodetena ka asjaomastest riikidest eksporditavat kaaliumkloriidi ja ühenduse tootjate toodetavat kaaliumkloriidi.

(19) IPC taotles, et uurimisest jäetaks välja üle 62 % K2O-sisaldusega standardset vaatlusalune toode, sest seda kasutatakse väidetavalt ainult farmaatsiatööstuses, selle hinnad on teistsugused ja seda tarnitakse pakendatult (vastupidiselt väetisena kasutatavale vaatlusalusele tootele, mida tarnitakse pakkimata kujul). Kõnealusel tootel on siiski vaatlusaluse tootega ühesugused füüsikalised põhiomadused ja keemiline põhikoostis. Asjaolu tõttu, et kaaliumkloriidi kasutatakse üldjuhul väetisena, ei arvata samasuguse toote määratlusest välja tööstuses või farmaatsiatööstuses kasutatavaid tooteid või teistsugusel viisil pakendatud tooteid. Seetõttu otsustati, et kõnealust liiki kaaliumkloriid ja muud liiki kaaliumkloriid on üks ja seesama toode.

4. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

4.1. SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

(20) Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt on sellist liiki läbivaatamise eesmärk teha kindlaks, kas meetmete kehtivuse lõppemine võib põhjustada kahjustava dumpingu jätkumist või kordumist.

(21) Sellega seoses uuriti uurimisperioodil ühendusse eksporditud koguseid. Venemaalt pärineva impordi maht moodustas 4,2 % tarbimisest, kuid see toimus valdavalt seestöötlemismenetluse raames. Kooskõlas institutsioonide järjekindla tavaga tuleks kõnealust importi arvesse võtta dumpingu olemasolu kindlaksmääramisel ning seetõttu peetakse Venemaalt pärineva impordi mahtu piisavaks, et saada representatiivne ülevaade dumpingu olemasolust praegu ning sellest, kas see võib meetmete kõrvaldamisel jätkuda. Valgevenest pärineva impordi mahtu võib samuti pidada representatiivseks, sest see moodustas 1,2 % ühenduse tarbimisest. Neid asjaolusid arvestades ei olnud vaja uurida, kas meetmete kõrvaldamisel on dumpingu kordumine nimetatud kahest riigist pärineva impordi tõttu tõenäoline. Uurimisperioodil puudus eksport Ukrainast ning seetõttu keskendus uurimine sellele, kas meetmete kõrvaldamisel on dumpingu kordumine tõenäoline.

4.2. VÕRDLUSRIIK

(22) Selleks, et teha kindlaks, kas dumping võib jätkuda või korduda, pidi normaalväärtus põhinema sobivast kolmandast turumajandusriigist saadud teabel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 7. Algatamisteates pakuti sobiva võrdlusriigina Kanadat.

(23) Ükski isik ei vaidlustanud Kanada kasutamist võrdlusriigina. Nii IPC kui ka European Fertiliser Import Association (EFIA) nõustusid Kanada võrdlusriigiks valimisega tingimusel, et normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatakse New Brunswicki provintsis asuvate kaevanduste asemel Saskatchewani provintsis asuvaid kaevandusi. Peale selle taotles IPC, et normaalväärtuse kindlaksmääramisel ei võetaks arvesse Saskatchewani provintsis asuvat Patience Lake'i kaevandust.

(24) Mõlemad isikud väitsid, et kaevandused, mille väljajätmist taotletakse, erinevad suuruse, geoloogiliste tingimuste ning kaevandamis- ja tootmismeetodite poolest Valgevene, Venemaa ja Ukraina kaevandustest, mis on väga sarnased Saskatchewani provintsi kaevandustega. Peale selle väideti, et New Brunswicki provintsi kaevandus on klientidele lähemal kui Valgevenest ja Venemaalt eksporditava vaatlusaluse toote lastimissadamad, mis tähendab, et eelkõige transpordikulud ei ole võrreldavad.

(25) Uurimine kinnitas, et Kanadat tuleks kasutada võrdlusriigina järgmistel põhjustel:

a) Kanada on Valgevene, Venemaa ja Ukraina ees maailma tähtsaim kaaliumkloriidi tootja ja eksportija;

b) Põhja-Ameerika siseturul valitsesid vaatlusaluse toote osas tavalised konkurentsitingimused;

c) tootmisprotsess ja tooraine hankimise võimalused Kanadas ja asjaomastes riikides olid suurel määral sarnased;

d) Kanadat on võrdlusriigina kasutatud ka varasemates uurimistes.

(26) Teatud kaevanduste väljajätmist käsitlevate IPC ja EFIA väidete kohta võib esitada järgmised märkused:

a) Kuna vaatlusalune toode on tooraine ja normaalväärtuse kindlaksmääramine põhineb peaaegu kõigi Põhja-Ameerika avatud ja konkurentsile rajatud turul tegutsevate kaevanduste hindadel, ei avalda ühe kaevanduse või piirkonna kaevandamistingimustes või muudes nimetatud tegurites esinevad erinevused normaalväärtusele olulist mõju;

b) IPC väide New Brunswicki kaevanduse ja Kanada siseturu ning Valgevene ja Venemaa kaevanduste ja nende ekspordisadamate vaheliste vahemaade erinevuste kohta ei ole asjakohane, kuna algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt võrreldakse normaalväärtust ja ekspordihinda ühel ja samal kaevandusest hankimise tasandil. Peale selle langeb kõnealuse New Brunswicki kaevanduse arvele ainult väike osa normaalväärtuse kindlaksmääramisel arvestatavast müügist, nii et vahemaade võimaliku mõju tasakaalustab arvesse võetava müügi kogumaht (vt põhjendus 36).

(27) Seetõttu põhinesid arvutused kõigi kolme Kanada äriühingu täielikel küsimustikuvastustel. Neid New Brunswickis ja Saskatchewanis asuvate kaevandustega seotud andmeid kontrolliti täielikult äriühingute Kanadas asuvates valdustes.

4.3. VENEMAA JA VALGEVENE

(28) Selgitamaks, kas meetmete kõrvaldamisel on Venemaalt ja Valgevenest pärineva dumpingu jätkumine tõenäoline, on vaja kindlaks teha dumpingu olemasolu uurimisperioodil ning selgitada, kas selle jätkumine on tõenäoline.

4.3.1. Normaalväärtus

(29) Normaalväärtus arvutati kõigi koostööd teinud Kanada äriühingute esitatud andmete alusel. Selles osas peeti representatiivseks koostööd tegevate äriühingute vaatlusaluse toote müügi kogumahtu Kanada turul.

(30) Lõpuks uuriti, kas asjaomast müüki saab pidada müügiks tavapärase kaubandustegevuse käigus, analüüsides teatud osa kõnealuse kvaliteediklassi tulutoovast müügist.

(31) Kuna tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga (tulutoov müük) standardse kaaliumkloriidi maht moodustas üle 80 % kõnealuse kvaliteediklassi müügi kogumahust ja kuna kaalutud keskmine hind oli kaalutud keskmistest tootmiskuludest kõrgem, põhines normaalväärtus Põhja-Ameerika turul Venemaa osas tegelikult kehtestatud hinnal, mille iga äriühing arvutas uurimisperioodil müüdud standardse kaaliumkloriidihindade kaalutud keskmisena olenemata sellest, kas müük oli tulutoov või mitte.

4.3.2. Ekspordihind

(32) IPC oli ainus eksportija, kes tegi uurimise käigus koostööd. IPC andmed ekspordimahu kohta vastavad põhimõtteliselt Eurostati andmetele, mida on täiendatud vastavalt punktile 6.2.1. Seepärast hinnati Valgevene ja Venemaa ekspordihindu IPC esitatud andmete alusel.

(33) IPC müük ühenduse turule toimus osaliselt kahe seotud importija, Belgias asuva äriühingu Ferchimex ja Austrias asuva äriühingu Belarus kaudu ning osaliselt otse sõltumatutele klientidele.

(34) Kõigil juhtudel, mil vaatlusalust toodet eksporditi ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal. Kui eksportmüük toimus seotud isikutele, arvutati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9, st selle hinna põhjal, millega imporditud tooted esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi. Sellistel juhtudel tehti korrektiivid kõigi importimise ja edasimüügi vahepeal kantud kulude ja laekuvate tulude puhul, et määrata kindlaks usaldusväärne ekspordihind ühenduse piiril. Muu teabe puudumisel peeti varasema uurimise käigus kohaldatud 5 % suurust kasumimarginaali sidusimportijate funktsiooni silmas pidades mõistlikuks.

(35) Uurimisperioodil viidi peaaegu kõik IPC poolt ühendusse eksporditud kaaliumkloriidi kogused ühenduse turule seestöötlemise soodustuste süsteemi raames ning ühenduse turul konkureeris kõnealune toode ühenduse tootmisharu toodetud kaaliumkloriidiga.

4.3.3. Võrdlus

(36) Kuna kaaliumkloriidi puhul on tegemist pakkimata tootega, mille müügihinnast moodustavad suure osa transpordikulud, ning arvestades märkimisväärset vahemaad Valgevene ja Venemaa kaevanduste ning lähima sadama või piiri vahel, otsustati sarnaselt varasema uurimisega teha võrdlus kaevandusest hankimise tasandil.

(37) Selleks et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus, võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

i) Normaalväärtuse kohandamine

(38) IPC esitas mitu märkust ühelt poolt Valgevene ja Venemaa ning teiselt poolt ühenduse ja Kanada kvaliteedi- ja kaevandamistingimuste erinevuste kohta. Kohandusetaotlusi ja tõendeid väidetavate erinevuste kohta siiski ei esitatud. Peale selle oli enamikku nimetatud teguritest käsitletud juba varasemas uurimises, mille käigus otsustati, et suhteliste looduslike eelistega seotud kohandused kahjustaksid Valgevene ja Venemaa kaevanduste huve. Kuna põhilised asjaolud ei ole varasemast uurimisest saadik oluliselt muutunud, leiti eespool nimetatud põhjusi arvesse võttes, et füüsikalistes omadustes esinevate erinevuste või suhteliste looduslike eeliste tõttu ei ole vaja normaalväärtust kohandada. Põhjendatud juhtudel tehti kohandused laenukuludes esinevate erinevuste arvessevõtmiseks.

ii) Ekspordihinna kohandamine

(39) Ekspordihinda kohandati transpordikulude arvessevõtmiseks. Kohanduse suuruse kindlaksmääramisel kasutati varasema uurimise meetodit, st Valgevenes ja Venemaal toimuva transpordi osas lähtuti Kanada transpordikulusid käsitlevatest andmetest ning transpordikulud tootjariigi piirist ühenduse piirini määrati vajaduse korral kindlaks IPC teatatud kulude alusel.

(40) IPC väitis, et tema küsimustikuvastuses sisalduvad transpordikulude summad on ekslikult maha arvatud. Tarnetingimused ja IPC teatatud transpordikulud olid teataval määral vastuolus. Et IPC ei esitanud ühtki tõendit, ei olnud võimalik välja selgitada, kas tarnetingimused ja transpordikulud esitati õigesti. Isegi juhul, kui IPC suhtes oleks kohaldatud kõige soodsamat lähenemisviisi, ei oleks see mingil viisil muutnud järeldusi dumpingu olemasolu suhtes. Peale selle tuleks meenutada, et aegumise läbivaatamisel ei ole vaja arvutada täpset dumpingumarginaali.

(41) IPC esitatud teabe alusel tehti kohandus ka krediidikulude arvessevõtmiseks.

4.3.4. Dumpingumarginaal

(42) Dumpingumarginaal määrati kindlaks vastavalt Valgevene, Venemaa ja Ukraina puhul. Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi ühendusse suunduva ekspordi kaalutud keskmise hinnaga.

i) Valgevene

(43) Valgevenest pärineva impordi osas täheldati siiski märkimisväärset dumpingut protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse tollipiiril, ehkki selle tase oli varasema uurimise käigus tuvastatud dumpingu tasemest pisut madalam.

ii) Venemaa

(44) Tuvastatud dumpingumarginaal protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse tollipiiril oli varasema uurimise käigus tuvastatud dumpingumarginaalist oluliselt kõrgem.

4.3.5. Järeldus

(45) Valgevenest ja Venemaalt pärineva impordi suhtes võib teha järelduse, et märkimisväärne dumping on jätkunud. Ei ole leitud ühtki põhjust, miks dumping peaks dumpinguvastaste meetmete tühistamise korral lõppema.

4.4. UKRAINA

(46) Sarnaselt varasema uurimisega ei teinud Ukraina koostööd ka seekord. Eurostati andmete kohaselt puudus uurimisperioodil import kõnealusest riigist, ehkki eelnenud aastatel oli import aset leidnud. Selle põhjal oli vaja uurida, kas meetmete tühistamise korral võib dumping korduda. Ükski Ukraina tootja koostööd ei teinud. Seepärast ning kooskõlas algmääruse artikliga 18 tuli teha järeldused kättesaadavate andmete põhjal. Sellega seoses tuleks märkida, et on olemas tõendid selle kohta, et Ukrainas tegutsevad vaatlusaluse toote kaevandused. Nende tõendite kohaselt on kõnealustel kaevandustel Venemaa ja Valgevene kaevandustega võrreldes oluliselt väiksem tootmisvõimsus. Ukraina kaevanduste tootmisvõimsuse ja ühenduse tarbimise võrdlemisel on ekspordipotentsiaalil siiski oluline tähtsus. Ukraina võimaliku impordi hinnataseme kohta tuleks märkida, et ühenduse turul on piisavalt vaatlusaluse toote tarnijaid. Seega, kui ühenduse turule soovib tulla uus ettevõtja, peab tema hinnatase olema turul juba tegutsevate ettevõtjate kehtestatud hinnatasemest madalam, mis tähendab, et tegemist on dumpinguhinnaga. Peale selle tuleks märkida, et varem sarnanesid Ukrainast pärineva impordi hinnad Venemaa ja Valgevene kehtestatud hindadega.

4.4.1. Järeldus

(47) Eespool öeldut silmas pidades ja vastupidiste tõendite, näiteks tootmisvõimsust ning muudesse kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi mahtu ja hindu käsitlevate andmete puudumisel tehti järeldus, et meetmete tühistamise korral on Ukrainast pärineva dumpinguhinnaga impordi kordumine tõenäoline.

5. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(48) Uurimine kinnitas, et taotluse esitanud ühenduse tootjate arvele langeb 99 % ühenduse kaaliumkloriidi toodangust ning seepärast moodustavad nad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

6. ÜHENDUSE TOOTMISHARU JA ÜHENDUSE KAALIUMKLORIIDITURU OLUKORRA ANALÜÜS

(49) Esiteks tuleks märkida, et käsitletud perioodi tasuvuse ja investeeringutega seotud andmed arvutati järgmise kolme ühenduse tootja – Cleveland Potash Limited; Comercial de Potasas, SA; Kali und Salz GmbH – esitatud andmete alusel. Neljas ühenduse tootja, SCPA, jäeti osaliselt välja selle tütarettevõtja Mines de potasse d'Alsace erandliku olukorra tõttu. Kaaliumkloriidi varude ammendumise tõttu suletakse kaevandus mõne aasta pärast ning see ei tegele enam investeerimisega. Peale selle lihtsustati kaevanduse raamatupidamissüsteemi, nii et enam ei ole võimalik arvutada kaaliumkloriidi tootmiskulusid ja tasuvust meetodil, mis võimaldaks andmete ühendamist teiste ühenduse tootjate andmetega. Kättesaadavate andmete põhjal saab järeldada, et kui oleks arvesse võetud SCPAd, oleks ühenduse tootmisharu tasuvus olnud oluliselt madalam ning investeeringute maht oleks veelgi rohkem vähenenud.

(50) Teiseks tuleks märkida, et viimastel aastatel toimus peaaegu kogu import asjaomastest riikidest seestöötlemise soodustuste süsteemi raames. Kooskõlas ühenduse institutsioonide järjekindla tavaga leiti, et kõnealune import konkureerib ühenduse tootmisharu vaatlusaluse tootega, sest seda töötlevad ühenduses väetisetootjad, kes ostavad muu hulgas ekspordiks mõeldud kompleksväetiste tootmiseks teatavaid tooraineid ühenduse tootmisharult. Seepärast võeti kõnealust importi arvesse ühenduse tarbimise ja asjaomaste riikide turuosade kindlakstegemisel ning selle kaaliumkloriidi hindade analüüsimisel, mida müüvad asjaomased eksportijad.

6.1. TARBIMINE ÜHENDUSE TURUL

(51) Kaaliumkloriidi kogutarbimine arvutati järgmiste väärtuste ühendatud kogusumma alusel:

a) ühenduse tootmisharu vaatlusaluse toote müügimaht ühenduse turul;

b) selliste ühenduse tootjate müügimaht ühenduse turul, kes taotlust ei esitanud;

c) kaaliumkloriidi import asjaomastest riikidest ühendusse;

d) kõigist muudest kolmandatest riikidest pärinev kaaliumkloriidi import ühendusse.

(52) Nende andmete alusel vähenes tarbimine 1994. aasta

7460000

tonnilt ligikaudu

7290000

tonnini uurimisperioodil, st tarbimine vähenes umbes 2,3 %. Käsitletud perioodil kõikus tarbimise tase tabelis näidatud viisil:

Allikas:

Ühenduse tootmisharu, Eurostati ning Soome, Taani ja Belgia siseriiklike statistikaametite vastused küsimustikule.

(tuhandetes tonnides) |

| 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Ühenduse tarbimine | 7460 | 7340 | 7090 | 7600 | 7290 |

6.2. IMPORT ASJAOMASTEST RIIKIDEST

6.2.1. Impordi maht

(53) Venemaalt pärineva kaaliumkloriidi impordi maht vähenes 1994. aasta 397000 tonnilt 305000 tonnini uurimisperioodil ehk umbes 23 %. Valgevenest pärineva impordi maht vähenes 1994. aasta 137000 tonnilt 91000 tonnini uurimisperioodil ehk umbes 34 %. Ukraina eksportis kaaliumkloriidi ainult 1994., 1995. ja 1997. aastal ning ekspordi maht vähenes järsult. Käsitletud perioodil vähenes koguimport asjaomastest riikidest umbes 32 %. Vähenemine ei olnud siiski pidev: koguimport asjaomastest riikidest vähenes kuni 1996. aastani, jõudes 132000 tonnini, hakkas pärast seda uuesti suurenema ja jõudis uurimisperioodi alguseks kolmekordistuda.

(54) Uurimine näitas, et IPC andmetes esitatud impordimaht on Eurostati andmetes esitatust suurem, sest paljud liikmesriigid, kus tegutseb ainult üks põhiline importija, ei esitanud konfidentsiaalsuse kaalutlustel täielikke andmeid. Nendelt riikidelt taotleti ja saadi täiendavat teavet. Selle alusel leiti, et IPC esitatud impordiandmed ei erine oluliselt Eurostati täielikest andmetest.

Allikas:

Eurostat, samuti Soome, Taani ja Belgia siseriiklikud statistikaametid.

(tuhandetes tonnides) |

Import | | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Venemaa kogumaht | 397 | 175 | 122 | 190 | 305 |

Valgevene kogumaht | 137 | 113 | 11 | 51 | 91 |

Ukraina | 49 | 15 | 0 | 1 | 0 |

Kokku | 583 | 303 | 132 | 243 | 396 |

Seestöötlemise soodustuste süsteemi raames imporditud tonnaaž ja selle osa protsendimäärana kaaliumkloriidi koguimpordist ühenduses oli riigiti järgmine:

(tuhandetes tonnides) |

Import | | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 |

Venemaa | 61 | 159 | 115 | 178 | 284 |

% impordist | 15 | 91 | 94 | 93 | 93 |

Valgevene | 34 | 52 | 11 | 51 | 91 |

% impordist | 25 | 46 | 100 | 100 | 100 |

Ukraina | 35 | 15 | 0 | 1 | 0 |

% impordist | 72 | 100 | N/A | 100 | N/A |

Kokku | 131 | 226 | 126 | 230 | 375 |

% impordist | 22 | 75 | 95 | 95 | 95 |

(55) Eespool esitatud tabelid kirjeldavad dumpinguvastaste meetmete kohaldamise ajal toimunud arengut. Seestöötlemise soodustuste süsteemi alusel toimunud impordi osa oli väiksem ainult 1994. aastal, sest uurimisperioodil toimus peaaegu kogu import kõnealuse korra alusel. Seestöötlemise soodustuste süsteemi alusel toimuvat importi kontrollivad liikmesriikide tolliasutused vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik [9]. Käesoleva määruse käigus ei ole selgunud ühtki asjaolu, mis näitaks, et sooduskorda oleks kasutatud meetmetest kõrvale hoidmiseks. Peale selle tuleks märkida, et kõnealuse sooduskorra alusel imporditavate toodete suhtes ei kohaldata käsitletavaid dumpinguvastaseid tollimakse, mis selgitab impordi kasvu käsitletud perioodi lõpus.

6.2.2. Turuosa

(56) Asjaomastest riikidest pärineva impordi turuosa ühenduse turul vähenes käsitletud perioodil 2,4 %. Vähenemine ei olnud siiski pidev. Turuosa langes 1994. aasta 7,8 % suuruselt kõrgeimalt tasemelt 1,9 % suuruse madalaima tasemeni 1996. aastal. Pärast 1996. aastat kasvas turuosa järjekindlalt ja jõudis uurimisperioodil 5,4 %ni.

Allikas:

Eurostat, samuti Soome, Taani ja Belgia siseriiklikud statistikaametid.

Asjaomase impordi turuosa protsentides | | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Valgevene | 1,8 | 1,5 | 0,2 | 0,7 | 1,2 |

Venemaa | 5,3 | 2,4 | 1,7 | 2,5 | 4,2 |

Ukraina | 0,7 | 0,2 | 0 | 0 | 0 |

Kokku | 7,8 | 4,1 | 1,9 | 3,2 | 5,4 |

6.2.3. Hindade liikumine ja hinnadünaamika

6.2.3.1. Asjaomase impordi hindade liikumine

(57) Uurimisega hõlmatud impordihindade liikumise suundumused käsitletud perioodil tehti kindlaks Eurostati andmete alusel põhjenduses 54 sätestatud viisil.

Asjaomaste riikide keskmistes CIF-müügihindades ühenduse turul toimusid järgmised arengud:

Allikas:

Eurostat, samuti Soome, Taani ja Belgia siseriiklikud statistikaametid.

(eküüd tonni kohta) |

Kaaliumkloriidi keskmine CIF-hind 40 % < K2O ≤ 62 % | | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Valgevene | 67,5 | 86,5 | 88,3 | 94,1 | 100,1 |

Venemaa | 83,1 | 71,7 | 74,4 | 79,4 | 85,8 |

Ukraina | 83,6 | 89,9 | — | 88,0 | — |

Keskmine | 79,2 | 76,8 | 75,7 | 83,3 | 90,8 |

Allikas:

Eurostat, samuti Soome, Taani ja Belgia siseriiklikud statistikaametid.

(eküüd tonni kohta) |

Kaaliumkloriidi keskmine CIF-hind K2O > 62 % | | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Venemaa | — | 89,9 | 93,8 | 96,7 | 101,5 |

(58) Asjaomastest riikidest pärineva 40–62 % K2O-sisaldusega kaaliumkloriidi hind tõusis käsitletud perioodil keskmiselt 14,6 %.Valgevene hinnad on märkimisväärselt tõusnud, ületades Venemaalt pärineva kaaliumkloriidi hinda, kuid Venemaa hinnad on püsinud suhteliselt madalal tasemel. Ukrainast pärinevat kaaliumkloriidi uurimisperioodil ei imporditud.

(59) Üle 62 % K2O-sisaldusega kaaliumkloriidist imporditi ainult Venemaalt. Keskmine hind tõusis 1995. aasta 89,9 eküült tonni kohta 101,5 eküüni tonni kohta uurimisperioodil ehk 12,9 %.

6.2.3.2. Hinnadünaamika

(60) Dumpinguvastaseid tollimakse on kohaldatud kolm aastat. Kõnealusel ajal imporditi asjaomastest riikidest väga vähe tooteid vabasse ringlusse lubamiseks. Import toimus peamiselt seestöötlemise soodustuste süsteemi alusel. IPC esindajad väitsid, et seestöötlemise soodustuste süsteemi laadist tulenevalt olid nad sunnitud pakkuma oma toodet ühenduse tootmisharu hindadest madalamate hindadega. Seda väidet uuriti, kuid kindlaid tõendeid selle õigsuse kohta ei leitud.

(61) Hinnadünaamika uurimisel määrati hindade alusel, mida teatati, kui toimus eksportijate müük sõltumatutele klientidele ja edasimüük seotud importija kaudu, uurimisperioodi keskmine hind Valgevenest ja Venemaalt pärineva kaaliumkloriidi kahes põhilises kvaliteediklassis. Kõnealused hinnad olid kaubaarvele märgitud netohinnad, millest ei olnud tollimaksu maha arvatud ning mis vastasid hinnale koos kohaletoimetamisega, sest kliendid asusid tarnimissadamate läheduses. Neid hindu võrreldi kaaliumkloriidi kõnealuse kahe kvaliteediklassi osas kõigi ühenduse tootjate kaalutud keskmiste kaubaarvele märgitud hindadega ühenduse tasandil.

(62) Tehti kindlaks, et IPC hinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest keskmiselt üle 10 % madalamad. Venemaalt pärineva kaaliumkloriidi hinnad olid umbes 20 % ja Valgevenest pärineva kaaliumkloriidi hinnad umbes 5 % madalamad.

6.3. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MAJANDUSOLUKORD

(63) Tuleks märkida, et ühenduse tootmisharu 1999. ja 2000. aasta prognoosid põhinesid eeldusel, et meetmed säilitatakse.

6.3.1. Toodang

(64) Kaaliumkloriiditoodang ühenduses vähenes kogu käsitletud perioodi vältel, välja arvatud 1996. aastal, mil tootmismaht pisut kasvas. Toodang vähenes umbes 7779000 tonnilt umbes 7026000 tonnini järgmistel põhjustel: 1) maagi järkjärguline ammendumine Prantsusmaa kaevanduses; 2) mõningate mitterentaablite kaevanduste sulgemine Saksamaal ja Hispaanias; 3) geoloogilised kõrvalekalded ühe ühenduse tootja kaevanduses 1997. aastal ja uurimisperioodil. Ühenduse tootmisharu 1999. ja 2000. aasta prognooside kohaselt suureneb toodang 2000. aastal 1997. aasta tasemeni.

Ühenduse kaaliumkloriiditoodangut käsitlevad andmed olid järgmised:

Allikas:

Ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

(tuhandetes tonnides) |

| 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Toodang | 7779 | 7428 | 7541 | 7368 | 7026 |

6.3.2. Tootmisvõimsus

(65) Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus vähenes 1994. aasta 10000000 tonnilt 9300000 tonnini uurimisperioodil. Ainult 1996. aastal tootmisvõimsus eelneva aastaga võrreldes pisut kasvas. Maagi järkjärgulise ammendumise tõttu Prantsusmaa kaevanduses väheneb ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus 1999. ja 2000. aastal tõenäoliselt veelgi ja langeb 2000. aastal umbes 8500000 tonnini.

Kaaliumkloriidi summaarset tootmisvõimsust käsitlevad andmed olid järgmised:

Allikas:

Ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

(tuhandetes tonnides) |

| 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Tootmisvõimsus | 9996 | 9414 | 9472 | 9403 | 9293 |

6.3.3. Tootmisvõimsuse rakendusaste

(66) Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste kasvas aastatel 1994–1996, kuid hakkas 1997. aastal vähenema eelkõige seetõttu, et Prantsusmaa tootja ei saanud maagivarude vähenedes enam kasutada maagitöötlusseadmete täisvõimsust. 1999. ja 2000. aasta prognooside kohaselt kasvab ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste 2000. aastal tõenäoliselt 86 %ni, arvestades Prantsusmaa kasutamata tootmisvõimsust.

Kaaliumkloriidi tootmise osas oli ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse areng järgmine:

Allikas:

Ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

(%) |

| 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Tootmisvõimsuse rakendamine | 77,8 | 78,9 | 79,6 | 78,4 | 75,6 |

6.3.4. Müügimaht

Ühenduse tootmisharus toodetud ja sõltumatutele klientidele müüdud kaaliumkloriidi kogus vähenes 1994. aasta 5530000 tonnilt umbes 5260000 tonnini uurimisperioodil. Aastatel 1996–1997 kasvas müügimaht märkimisväärselt, kuid uurimisperioodil vähenes see taas. 2000. aasta lõpuks peaks ühenduse müügimaht siiski jõudma 1997. aasta tasemele. Ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul arenes järgmiselt:

Allikas:

Ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

(tuhandetes tonnides) |

| 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Ühenduse tootmisharu müügimaht | 5530 | 5452 | 5415 | 5750 | 5261 |

6.3.5. Turuosa

(67) Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes 1994. aasta 74,1 %lt 72,2 %ni uurimisperioodil ehk umbes 2 %.Selles ajavahemikus kasvas turuosa kuni 1996. aastani ning hakkas pärast seda vähenema ja jõudis uurimisperioodi tasemele.

Ühenduse tootmisharu turuosa areng oli järgmine:

Allikas:

ühenduse tootmisharu, Eurostati ning Soome, Taani ja Belgia siseriiklike statistikaametite vastused küsimustikule.

(%) |

| 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Ühenduse tootmisharu turuosa | 74,1 | 74,3 | 76,4 | 75,6 | 72,2 |

6.3.6. Hindade liikumine

(68) Uurimine näitas, et ühenduse tootjate keskmine müügihind standardse kaaliumkloriidi enim müüdud kvaliteediklassi (40 % < K2O ≤ 62 %) osas tõusis 90,1 eküült tonni kohta 1994. aastal 104,2 eküüni tonni kohta uurimisperioodil. Seega tõusis hind 15,6 %. Üle 62 % K2O-sisaldusega kaaliumkloriidi hinnad langesid 137,7 eküült tonni kohta 1994. aastal 122,0 eküüni tonni kohta uurimisperioodil. Seega langes hind 11,4 %. Hinnalangus langes käsitletud perioodil kokku ühenduse tootmisharu müügimahu märkimisväärse kasvuga kõnealuse kvaliteediklassi osas. Suuremate tellimustega kaasnes mastaabisääst ning seetõttu olid keskmised hinnad klientide jaoks madalamad.

(69) Kui 1994. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus 40–62 % K2O-sisaldusega standardse kaaliumkloriidi müügihinnad üldiselt tõusid, siis 1997. aastal need ajutiselt langesid ja tõusid uurimisperioodil uuesti 7,9 %.Ühenduse tootmisharu hinnangul peaks 40–62 % K2O-sisaldusega kaaliumkloriidi müügihindade positiivne suundumus 1999. ja 2000. aastal jätkuma ning üle 62 % K2O-sisaldusega kaaliumkloriidi hind teataval määral väheneb.

Ühenduse tootmisharu kaaliumkloriidi keskmine müügihind ühenduse turul liikus järgmiselt:

Allikas:

Ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

(eküüd tonni kohta) |

Keskmine müügihind | | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Standardne kaaliumkloriid, milles 40 % < K2O ≤ 62 % | 90,1 | 96,8 | 101,6 | 96,6 | 104,2 |

Standardne kaaliumkloriid, milles K2O > 62 % | 137,7 | 138,7 | 134,8 | 123,2 | 122,0 |

6.3.7. Tasuvus

(70) Ühenduse tootmisharu tasuvusanalüüsiks võeti kehtiva tava kohaselt arvesse ka teatavate kaaliumkloriidi tootmisel tekkivate kõrvalsaaduste läbimüügist saadud tulu. Peale selle tuleks meenutada, et Prantsusmaa tootja SCPA jäeti põhjenduses 49 nimetatud põhjustel ühenduse tootmisharu tasuvusarvutustest välja.

(71) Müügi netokäibe protsendimäärana väljendatud ühenduse tootmisharu tasuvus suurenes käsitletud perioodi jooksul kaalutud keskmisest 1,0 %lisest kahjumist 1994. aastal 3,3 %lise kasumini uurimisperioodil. Tuleks märkida, et tasuvus on järjekindlalt suurenenud, välja arvatud 1997. aastal, mil kasum oli peaaegu nullilähedane. Prognooside kohaselt peaks ühenduse tootmisharu jääma 1999. ja 2000. aastal jätkuvalt kahjumisse, mida peetakse sellise kõrge riskitasemega kaevandustegevuse nagu kaaliumkloriidi tootmise puhul tavapäraseks. Ühenduse tootmisharu tasuvus vaatlusaluse toote osas arenes ühenduse turul järgmiselt:

Allikas:

Ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

(%) |

| 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Kasumimäär | –1,0 | –0,5 | 1,5 | 0,1 | 3,3 |

6.3.8. Tööhõive

(72) Ühenduse tootmisharu tööhõive vähenes 1994.

8460

aasta töötajalt

6936

töötajani uurimisperioodil ehk umbes 18,0 %. Prognooside kohaselt väheneb töötajate arv 1999. ja 2000. aastal Prantsusmaa kaevanduse läheneva sulgemise tõttu veelgi. Ühenduse tootmisharu tööhõive olukord arenes järgmiselt:

Allikas:

Ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

Kaaliumkloriidi tootmisega seotud töötajad | | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Töötajad | 8460 | 7919 | 7296 | 7213 | 6936 |

6.3.9. Varud

(73) Ühenduse tootjate kaaliumkloriidi lõppvarud vähenesid 1994. aasta 560000 tonnilt 469000 tonnini uurimisperioodil ehk umbes 16 %. Ajavahemikus 1994–1996 suurenesid lõppvarud pidevalt, ent langesid märkimisväärselt 1997. aastal ja suurenesid jälle teataval määral uurimisperioodi jooksul.

Ühenduse tootmisharu kaaliumkloriidi lõppvarud arenesid järgmiselt:

Allikas:

Ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

(tuhandetes tonnides) |

| 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Lõppvarud | 560 | 614 | 903 | 415 | 469 |

6.3.10. Investeeringud

(74) Ühenduse tootmisharu koguinvesteeringud vähenesid 1994. aasta 87,7 miljonilt eküült 52,9 miljoni eküüni uurimisperioodil ehk umbes 40 %. Ajavahemikus 1994–1995 suurenesid investeeringud seoses ühenduse ühe suurema tootja kaevanduste moderniseerimisega. 1999. ja 2000. aastal kavatseb ühenduse tootmisharu investeeringuid uuesti suurendada ning prognooside kohaselt peaks 2000. aasta investeeringute tase ületama 1996. aasta taseme. Peale selle tuleks meenutada, et Prantsusmaa tootja SCPA jäeti põhjenduses 49 nimetatud põhjustel ühenduse tootmisharu investeeringute hindamisest välja. Ühenduse tootmisharu investeeringud arenesid järgmiselt:

Allikas:

Ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

(tuhandetes eküüdes) |

| 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Investeeringud | 87722 | 113809 | 84201 | 63908 | 52882 |

6.4. MUUDEST KOLMANDATEST RIIKIDEST PÄRIT IMPORDI MAHT JA HINNAD

(75) Muudest kolmandatest riikidest pärit kaaliumkloriidi impordi maht kasvas käsitletud perioodil 1994. aasta

1348000

tonnilt

1566000

tonnini uurimisperioodil. See võrdub 16,2 %lise kasvuga. Põhilise osa sellest kasvust moodustab Iisraelist pärit import.

Allikas:

Eurostat.

(tuhandetes tonnides) |

| 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Import muudest kolmandatest riikidest | 1348 | 1552 | 1495 | 1555 | 1566 |

(76) Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa kasvas 1994. aasta 17,9 %lt 21,0 %ni 1995. aastal ning oli hiljem suhteliselt püsiv, tõustes uurimisperioodi lõpuks 21,4 %ni.

(77) Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmist müügihinda võeti arvesse käsitletud perioodi hinnasuundumuse määramisel. Eurostati andmete kohaselt tõusis kõnealuse impordi keskmine müügihind 1994. aasta 96,5 eküült tonni kohta 120,5 eküüni tonni kohta 1997. aastal. Seejärel langes hind uurimisperioodil 112,3 eküüni tonni kohta. See tähendab 16,4 % suurust kasvu käsitletud perioodil.

Üksikasjalikud andmed arengu kohta on järgmised:

Allikas:

Eurostat.

(eküüd tonni kohta) |

| 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmised hinnad | 96,5 | 101,8 | 104,3 | 120,5 | 112,3 |

6.5. ÜHENDUSE TOOTMISHARU EKSPORDITEGEVUS

(78) Kuna punktis 6.3.1 kirjeldatud toodang on mõeldud müügiks nii ühenduses kui väljaspool ühendust, analüüsiti ka ühenduse tootmisharu kaaliumkloriidi eksporti kolmandatesse riikidesse. Analüüs näitas, et 1994. aastal oli ekspordi maht 2314000 tonni, võrreldes 1658000 tonniga uurimisperioodil. Kõnealuse ekspordi maht vähenes, välja arvatud 1997. aastal, mil ekspordi maht eelnenud aastaga võrreldes kasvas. Käsitletud perioodil vähenes eksport kokku 28,3 %. Prognooside kohaselt ekspordib ühenduse tootmisharu 1999. ja 2000. aastal pisut vähem kui uurimisperioodil. Seda langustrendi saab seletada asjaoluga, et asjaomased riigid, nagu hiljem selgitatakse punktis 7.3, on pärast seda, kui ühenduses kehtestati dumpinguvastased meetmed asjaomastest riikidest pärineva kaaliumkloriidi impordi suhtes, teinud ühenduse kõrval märkimisväärselt rohkem turustamisjõupingutusi muudel kolmandatel turgudel. Ägeda hinnakonkurentsi tõttu ei ole ühenduse tootmisharu suutnud tarnida kolmandate riikide turgudele sama suuri kaaliumkloriidi koguseid nagu varem.

Üksikasjalikud andmed käsitletud perioodil toimunud arengu kohta on järgmised:

Allikas:

Ühenduse tootmisharu vastused küsimustikule.

(tuhandetes tonnides) |

| 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Ühenduse tootmisharu eksportmüügi maht | 2314 | 1815 | 1671 | 1947 | 1658 |

6.6. JÄRELDUS

(79) Ühenduse tootmisharu eri majandusnäitajate areng käsitletud perioodil oli varieeruv. Pärast ühendmeetmete (kindlasummaline tollimaks ja miinimumhind) kehtestamist 1994. aastal on ühenduse tootmisharu olukord paranenud. Majandustegurid, nagu näiteks enim müüdud kvaliteediklassi keskmine müügihind tonni kohta, varude suurus ja tasuvus, on näidanud positiivset arengutendentsi.

(80) Käsitletud perioodil tõusid 40–62 % K2O-sisaldusega standardse kaaliumkloriidi keskmised müügihinnad 15,6 %. Teiseks, alates 1996. aastast on varude suurus vähenenud, mis kinnitab suurenevat nõudlust turul. Kolmandaks tuleb märkida, et pärast kahte kahjumiaastat on ühenduse tootmisharu alates 1996. aastast jälle tulutoovalt müünud. See on kindlalt tingitud müügihindade tõusust, mida võimaldas tõhusamate dumpinguvastaste meetmete kehtestamine 1994. aastal.

(81) Analüüs näitab siiski, et kõigi näitajate areng ei olnud positiivne ning eelkõige alates 1996. aastast on nende osas täheldatud langustrendi. Eelkõige ei arenenud soodsas suunas tootmismaht, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, turuosa, müügimaht, tööhõive ja investeeringud.

(82) Ühenduse tootmisharu müügimaht vähenes käsitletud perioodil 4,9 %. Ühenduse tootmisharu tootmismaht ja tootmisvõimsus vähenesid vastavalt 9,7 % ja 7,0 %, mistõttu tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes 2,2 %. Peale selle vähenesid ühenduse tootmisharu investeeringud 39,7 %, samal ajal kui tööjõudu tuli vähendada 18,0 %.

(83) Nagu varem nimetatud, vähenes ühenduse kaaliumkloriidi tarbimine umbes 2,3 %, jõudes madalaima tasemeni 1996. aastal. Ühenduse tootmisharu kaotas 1,9 % ja asjaomased riigid 2,4 % ühenduse turust, samal ajal kui muude kolmandate riikide, eelkõige Iisraeli turuosa suurenes 3,4 %.Alates 1996. aastast on ühenduse tootmisharu kaotanud üle 4 % ühenduse turust ning asjaomaste riikide turuosa suurenes 3,5 %, samal ajal kui muude kolmandate riikide turuosa suurus praktiliselt ei muutunud. Seetõttu võib järeldada, et 1996. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni ei avaldanud muudest kolmandatest riikidest pärit import ühenduse tootmisharu majandusolukorrale märkimisväärset mõju.

(84) Nagu põhjendustes 57 ja 69 nimetatud, tõusid ühenduse tootmisharu ja asjaomaste riikide keskmised hinnad (välja arvatud üle 62 % K2O-sisaldusega standardse kaaliumkloriidi osas) samal viisil. Sama kehtib muude kolmandate riikide suhtes. Asjaomaste riikide hinnad, eelkõige Venemaalt pärineva kaaliumkloriidi osas, olid jätkuvalt kõige madalamad, avaldades negatiivset mõju ühenduse tootmisharu müügimahtudele, turuosale ja tasuvusele hoolimata sellest, et kõnealusest kolmest riigist pärineva impordi maht oli piiratud.

(85) Lõpuks käsitleti mõju, mida avaldab eksportmüügi mahu vähenemine. Eksportmüük, mis uurimisperioodil moodustas 24 % ühenduse tootmisharu kogumüügist, vähenes käsitletud perioodil kolmandate riikide turgudel valitseva ägeda konkurentsi tõttu 28,3 %. Ehkki sellise arenguga saab osaliselt selgitada eelkõige ühenduse tootmisharu tootmise negatiivset arengut, ei piisa sellest üldise negatiivse suundumuse põhjendamiseks.

Uurimise käigus tehti kindlaks, et ehkki ühenduse tootmisharu olukord on teataval määral paranenud, ei arenenud paljud majandustegurid soodsas suunas ning meetmete kehtetuks tunnistamisel võib kahjustava dumpingu võimalik kordumine avaldada ühenduse tootmisharule jätkuvalt kahjulikku mõju.

7. KAHJUDE KORDUMISE TÕENÄOSUS

7.1. ASJAOMASTE RIIKIDE SISETURUD

(86) Asjaomastel riikidel on väga suured kaaliumkloriidi toorainevarud. Sellest hoolimata vähenes 1990ndate esimeses pooles Valgevene ja Venemaa omamaine kaaliumkloriidi tarbimine ning see püsis madalana kogu käsitletud perioodi vältel. Kahe kõnealuse riigi omamaine müük suurenes uurimisperioodil 1994. aastaga võrreldes umbes 6 %. Nende müük moodustas siiski alla veerandi vastavast kaaliumkloriidi toodangust. Ei ole põhjust arvata, et siseturu nõudluse areng Ukrainas oleks olnud teistsugune.

7.2. EKSPORT SEESTÖÖTLEMISE SOODUSTUSTE SÜSTEEMI RAAMES

(87) Analüüsiti seestöötlemise soodustuste süsteemi raames toimuva impordi müügihindu, et teha kindlaks, milliste hindadega oleks võimalik importida juhul, kui dumpinguvastased meetmed tunnistataks kehtetuks. Nagu põhjenduses 62 nimetatud, olid IPC ühenduses kehtivad hinnad, mis noteeriti peaaegu eranditult seestöötlemise soodustuste süsteemi raames, ühenduse tootmisharu müügihindadest keskmiselt üle 10 % madalamad.

7.3. ASJAOMASTE RIIKIDE EKSPORT KOLMANDATESSE RIIKIDESSE

(88) Asjaomaste riikide ühendusse suunduva ekspordi arengut ja nende turuosa arengut ühenduses kirjeldatakse punktis 6.2.

(89) Analüüsiti ka Valgevenest ja Venemaalt põhilistele ühendusevälistele turgudele suundunud ekspordi mahtu, lähtudes IPC vastustest küsimustikule ja hiljem esitatud andmetest. Ukraina toodangut ei müüda IPC kaudu ning kuna Ukraina eksportivad tootjad ei teinud uurimise käigus koostööd, ei saadud andmeid Ukrainast kolmandatesse riikidesse suundunud eksportmüügi kohta. Uurimisperioodil oli Valgevene ja Venemaa põhiliseks ekspordituruks Hiina, kus impordi maht kasvas käsitletud perioodil umbes 87 %. Suuruselt teine turg oli Brasiilia, mis importis uurimisperioodil Valgevenest ja Venemaalt kaaliumkloriidi ligikaudu 34 korda rohkem kui 1994. aastal. Suuruselt kolmas ja neljas turg olid Ameerika Ühendriigid ja Norra, kus impordi maht suurenes märkimisväärselt, nagu nähtub järgnevast tabelist. Käsitletud perioodil vähenes kokkuvõttes teataval määral Jaapani ja muude väiksemate turgude import kõnealusest kahest riigist.

(90) Norra, kus on märkimisväärselt esindatud kasutajate huvid, kuid ei tegutse ühtki kaaliumkloriidi tootjat, ei importinud 1994. aastal Valgevenest ja Venemaalt vaatlusalust toodet peaaegu üldse. Kuna ühendus kehtestas asjaomastest riikidest pärineva kaaliumkloriidi suhtes tõhusad dumpinguvastased ühendmeetmed, suunati Valgevene ja Venemaa eksport ümber Norrasse, nii et asjaomaste riikide turuosa Norras moodustas uurimisperioodil 71,3 % [10] ning Valgevenest ja Venemaalt Norrasse suundunud müügi maht ületas ühendusse suundunud müügi kogumahu juba 1995. aastal [11].

(91) Järgnevas konfidentsiaalsuse kaalutlustel indekseeritud tabelis esitatakse üksikasjalikud andmed käsitletud perioodil Valgevenest ja Venemaalt ühendusevälistele turgudele suundunud eksportmüügi arengu kohta.

Allikas:

IPC vastused küsimustikule.

(Indeks) |

Asjaomaste riikide eksport ühendusevälistele turgudele | | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Hiinéa | 100 | 167 | 127 | 183 | 187 |

Brasiilia | 100 | 414 | 2535 | 4062 | 3438 |

Ameerika Ühendriigid | 100 | 104 | 103 | 157 | 157 |

Norra | 100 | 3833 | 5750 | 5383 | 4933 |

Jaapan | 100 | 94 | 78 | 79 | 84 |

Muud | 100 | 74 | 74 | 90 | 96 |

Kokku | 100 | 130 | 137 | 188 | 186 |

(92) Kõnealuse ekspordi tähtsuse hindamiseks tuleks märkida, et uurimisperioodil asjaomastest riikidest ühendusse suundunud eksport vastab ligikaudselt kõnealustest riikidest Norrasse suundunud ekspordile. Peale selle vastab asjaomastest riikidest ühendusevälistele kolmandate riikide turgudele suundunud ekspordi kogumaht ligikaudselt ühenduse tootmisharu kogumüügile ühenduse turul.

(93) Kohaletoimetamist sisaldavate hindade võrdlus kõigi kaaliumkloriidi liikide osas näitab, et uurimisperioodil Norrasse, Brasiiliasse ja Jaapanisse suundunud müügi hinnad olid ühenduses kehtivatest hindadest kõrgemad. Hinnatase Hiinas oli eelnenud aastatel madalam, kuid jõudis uurimisperioodil ühenduse hindade tasemele. Ameerika Ühendriikidesse suundunud ekspordi hinnad püsisid käsitletud perioodil ühendusse suundunud ekspordi hindadest järjekindlalt madalamal tasemel.

7.4. TOOTMINE, TOOTMISVÕIMSUS, TOOTMISVÕIMSUSE RAKENDUSASTE, VARUD JA INVESTEERINGUD

(94) Eespool nimetatud näitajate kohta saadi teavet kahelt koostööd teinud Venemaa äriühingult ja ühelt Valgevene äriühingult. Kuna Ukraina äriühingud ei teinud koostööd, olid kättesaadavad ainult andmed tootmisvõimsuse kohta (277000 tonni aastas), mis avaldati International Fertiliser Industry Associationi hiljutises aruandes.

(95) Nagu järgnevas tabelis näidatud, püsis Valgevene ja Venemaa tootmisvõimsus käsitletud perioodil stabiilsena; kaaliumkloriidi tootmisvõimsus kokku oli

19844000

tonni, mis moodustab umbes 33 % kõigi riikide tootmisvõimsusest ning on ühenduse tarbimise mahust peaaegu kolm korda suurem.

Allikas:

International Fertiliser Industry Association

(tuhandetes tonnides) |

Tootmisvõimsus | | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Valgevene | 9077 | 9077 | 9077 | 9077 | 9077 |

Venemaa | 10767 | 10767 | 10767 | 10767 | 10767 |

Kokku | 19844 | 19844 | 19844 | 19844 | 19844 |

(96) Valgevene ja Venemaa suutsid käsitletud perioodil oma toodangut suurendada 39 %. Nagu järgnevas (konfidentsiaalsuse huvides indekseeritud) tabelis näidatud, on toodangumahud suhteliselt stabiilselt kasvanud ning ainus väike langus toimus 1996. aastal.

Allikas:

IPC vastused küsimustikule.

(Indeks) |

Tegelik toodang | | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Valgevene | 100 | 111 | 108 | 129 | 138 |

Venemaa | 100 | 113 | 106 | 137 | 140 |

Kokku | 100 | 112 | 107 | 133 | 139 |

(97) Koos toodangu suurenemisega paranes Valgevene ja Venemaa tootjate tootmisvõimsuse rakendusaste, kuid see on endiselt erandlikult madal ning märkimisväärne osa tootmisvõimsusest on kasutamata. Järgnevas (konfidentsiaalsuse huvides indekseeritud) tabelis on näidatud, et käsitletud perioodil paranes tootjate tootmisvõimsuse rakendusaste 38 %.

Allikas:

IPC vastused küsimustikule.

(Indeks) |

Tootmisvõimsuse rakendusaste | | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Valgevene | 100 | 111 | 109 | 130 | 137 |

Venemaa | 100 | 116 | 108 | 139 | 142 |

Kokku | 100 | 112 | 107 | 133 | 138 |

(98) Varude puhul selget suundumust ei tuvastatud. Üldjuhul varieerus varude tase käsitletud perioodi jooksul märkimisväärselt. Uurimisperioodi lõpus olid kolme tootja varud suhteliselt madalal tasemel.

(99) Investeeringud Valgevene ja Venemaa kaaliumkloriidikaevandustesse ja -tehastesse suurenesid käsitletud perioodil 172 %. Investeeringute suurenemine katkes ainult 1996. aastal, mil nende tase langes, kuid järgneval aastal olid investeeringud jälle 3,5 korda suuremad kui 1996. aastal. Kuna tootmisvõimsus ei ole suurenenud, on tõenäoline, et investeeringuid kasutati olemasolevate tootmisrajatiste ajakohastamiseks.

7.5. JÄRELDUS KAHJUSTAVA DUMPINGU KORDUMISE TÕENÄOSUSE KOHTA

(100) Kättesaadavad andmed on näidanud, et ehkki Valgevene ja Venemaa on suutnud suunata osa oma müügist ühenduse turult teistele turgudele, näiteks Hiinasse ja Brasiiliasse, ning saavutada mõningatel turgudel suhteliselt soodsad hinnad, on Valgevene ja Venemaa tootjate tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste jätkuvalt erakordselt madalad.

(101) Omamaine tarbimine on märkimisväärselt vähenenud ning lähitulevikus olukord tõenäoliselt ei muutu. Peale selle on ühenduse turult saadav võimalik tulu palju huvipakkuvam sellest, mida võib saavutada siseturul. Need tegurid näitavad, et Valgevene ja Venemaa ekspordihinnad võivad olla uurimisperioodil kehtinud hindadest oluliselt madalamad ning sellest hoolimata asjaomastele eksportijatele huvi pakkuda.

(102) Kaugemate riikide alternatiivsetel turgudel on tasuvus paratamatult väiksem kui ühenduse turul, mis asub lähedal ja kuhu pääseb väheste kuludega meritsi või raudteed pidi. Peale selle tasuvad ühenduses asuvad kliendid kauba eest kõvas valuutas ning lühemate tähtaegade jooksul. Tuleks märkida, et ehkki teatavate turgude, näiteks Brasiilia turu hinnatase on kõrgem kui ühenduses, on veokulud asjaomastest riikidest kõnealustesse sihtkohtadesse oluliselt suuremad kui veokulud ühendusse. Ühenduse turule suunatud müük on veelgi huvipakkuvam võrreldes müügiga Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse, kus hinnad koos kohaletoimetamisega on ühenduses kehtivatest hindadest madalamad. Norra on tüüpiline Lääne-Euroopa riik, mis asub asjaomaste riikide läheduses ja kus imporditava kaaliumkloriidi suhtes ei kohaldata ühtki tollimaksu. Valdav osa Norra impordist pärineb praegu asjaomastest riikidest. Selle impordi hinnad on seestöötlemise soodustuste süsteemi raames ühendusse saabuva impordi hindadest pisut kõrgemad, kuid ühenduse tootjate hindadest siiski kindlalt madalamad.

(103) Suured toorainevarud, tootmisvõimsuse madal rakendusaste, ebasoodne siseriiklik tarbimisolukord, suuremad veokulud transportimisel alternatiivsetele turgudele, kõva valuuta nõudlus ja Norra praegune turuolukord näitavad, et asjaomased riigid on igati valmis eksportima ühendusse madalate hindadega ning meetmete puudumisel on kahjustava dumpingu kordumine tõenäoline.

(104) Kuna Ukraina ei teinud koostööst, puudusid selle riigi kohta igasugused andmed. Sel juhul tuli kooskõlas algmääruse artikliga 18 kasutada kättesaadavaid andmeid. Leiti, et Ukraina kaaliumkloriiditööstusel on tihedad majandussidemed Valgevene ja Venemaa tööstusega. Punktis 4.4. on juba nimetatud, et dumpingu kordumine märkimisväärses ulatuses on tõenäoline. Ei ole põhjust kahelda, et sellisel impordil, mis konkureeriks otseselt Valgevenest ja Venemaalt pärineva impordiga, oleks ühenduse tootmisharule kahjustav mõju. Seepärast järeldati Ukrainast pärineva impordi suhtes, et meetmete kehtetuks tunnistamisel on kahjustava dumpingu kordumine tõenäoline.

(105) Seetõttu leitakse, et meetmete puudumise korral on kahjustava dumpingu kordumine tõenäoline ning et dumpinguvastased meetmed tuleks säilitada.

8. ÜHENDUSE HUVI

8.1. SISSEJUHATUS

(106) Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, nagu näiteks ühenduse tootmisharu, importijate ja asjaomase toote kasutajate huvide hindamisel. Selleks, et hinnata meetmete jätkamise tõenäolist mõju, nõuti teavet kõikidelt eespool nimetatud huvitatud isikutelt.

(107) Tuleks meenutada, et eelmiste uurimiste käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ja säilitamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Lisaks sellele tuleks märkida, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on juba kehtinud. Seetõttu võimaldavad käesoleva uurimise aeg ja laad hinnata kehtestatud dumpinguvastaste meetmete negatiivset põhjendamatut mõju asjaomastele isikutele.

(108) Küsimustik saadeti 17 importijale/kasutajale, kellest vastas seitse sõltumatut importijat/kasutajat ja kaks seotud importijat/kasutajat. Importijatele ja kasutajatele saadeti üks ja seesama küsimustik, sest sageli nende funktsioonid kattuvad. Küsimustikud saadeti ka järgmisele kolmele importijate/kasutajate organisatsioonile: European Fertiliser Import Association (EFIA), European Fertiliser Manufacturers Association (EFMA) ja COPA/Cosega. Küsimustikule vastas ainult EFIA.

(109) Selle põhjal uuriti, kas vaatamata järeldustele dumpingu, kahju ning kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise kohta on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete säilitamine ei ole antud juhul ühenduse huvides.

8.2. ÜHENDUSE TOOTMISHARU HUVID

(110) Nagu eespool nimetatud, ollakse arvamusel, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamisel võib ühenduse turul vabasse ringlusse lubamiseks ettenähtud dumpinguhinnaga import tõenäoliselt korduda ning ühenduse tootmisharu tasuvuse seisukohalt praegu suhteliselt soodne olukord hakkaks uuesti halvenema.

(111) Sellega kaasneks töötajate arvu märkimisväärne vähenemine lisaks sellele töökohtade arvu vähendamisele, mis on tingitud Prantsusmaal tegutseva ühenduse tootja eesseisvast sulgemisest.

(112) Ehkki kaaliumkloriidi tootmine Prantsusmaal lõpetatakse, näitavad kohaldatavad ümberkorraldusmeetmed ja -kavad, et ühenduse tootmisharu ei ole valmis sellest tootmisvaldkonnast loobuma. Seepärast on dumpinguvastaste meetmete säilitamine ühenduse tootmisharu seisukohalt eriti oluline.

8.3. IMPORTIJATE/MÜÜJATE HUVID

(113) Kaks seitsmest importijate/kasutajate küsimustikule vastanud äriühingust tegeleb ainult toote müügiga. Ülejäänud viis äriühingut on ühtlasi toote kasutajad. Müüjate põhiväited esitati EFIA vastustes küsimustikule.

(114) Vaatlusaluse toote importijad ei poolda dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamist. Nende väitel jäeti asjaomaste riikide tootjad kindlasummalist tollimaksu ja miinimumhinda hõlmava ühendmeetmega ühenduse turult täielikult välja, vähendades selle kaudu ühendusesisest konkurentsi miinimumini. Nende väite kohaselt on ühenduse turul kehtiv kaaliumkloriidi hind seetõttu kunstlikult kõrge ning eelkõige väikemüüjatel on imporditud kaaliumkloriidi raske hankida.

(115) Ehkki asjaomastest riikidest pärinev kaaliumkloriid on ühenduse turult peaaegu välja tõrjutud, välja arvatud seestöötlemise soodustuste süsteemi raames toimuv import, on Kanadast, Iisraelist, Jordaaniast ja teatavatest muudest ekspordiriikidest pärinev import ja arvukate ühenduse tootjate olemasolu taganud ühenduse turul konkurentsi. Puuduvad representatiivsed tõendid väite kohta, et müüjatel on raskusi imporditud kaaliumkloriidi hankimisel. Igal juhul erineb kavandatavate meetmete vorm läbivaatamisel olevate meetmete vormist ja nendega püütakse luua asjaomastest riikidest pärinevale impordile paremad ühenduse turule pääsemise võimalused.

(116) Seetõttu ollakse seisukohal, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei ole ainult vaatlusaluse toote müügiga tegelevate importijate tasuvust negatiivselt mõjutanud. Peale selle on tõenäoline, et meetmete jätkamine teistsuguses vormis ei avalda ka edaspidi nende tasuvusele negatiivset mõju.

8.4. KASUTAJATE HUVID

(117) Kaaliumkloriidi väetisena vahetult tarbivad kasutajad (põllumajandustootjad) ei väljendanud oma seisukohta, ehkki neid esindavale organisatsioonile saadeti küsimustik. Seepärast tuleb järeldada, et dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamise jätkamine ei mõjuta oluliselt põllumajandustootjate olukorda.

(118) Viis küsimustikule vastanud kasutajat on väetisetootjad, kes ostavad kaaliumkloriidi ühenduse tootmisharult ja impordivad seda ka kolmandatest riikidest. Nende jaoks on kaaliumkloriid tooraine, mida kasutatakse kompleksväetiste tootmiseks, mis üldjuhul koosnevad kolmest eri komponendist: lämmastik, fosfor ja kaalium (NPK-väetised).

(119) Enamik kasutajaid, kes on ühtlasi importijad, esitasid meetmete jätkamisele samasugused vastuväited, nagu on nimetatud eespool punktis 8.3 "Importijate/müüjate huvid". Üks importiv kasutaja väitis siiski, et dumpinguvastased meetmed on ühenduse turul kehtivaid kaaliumkloriidi hindu teataval määral stabiliseerinud, mis on tema tegevusele soodsalt mõjunud.

(120) Kui väetise ühe komponendi suhtes kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu, ei saa kasutajad olla tootevaliku osas eriti paindlikud. Kuna kolmandate riikide konkureerivad väetisetootjad ei tasu oma kaaliumkloriidi eest tollimaksu, ei suuda ühenduse väetisetootjad nende endi väitel võistelda nende väliskonkurentide pakutava lõpptoote hindadega. Ekspordituru olukord on hoopis teistsugune: ühenduse väetisetootjad saavad olla konkurentsivõimelised tänu võimalusele importida seestöötlemise soodustuste süsteemi raames.

(121) Vastusena nendele väidetele näitas uurimine, et kaaliumkloriid moodustab 15–30 % kompleksväetiste kogukuludest. Väetiste tootmiskulude suurenemine käsitletud perioodil oli lisaks kaaliumkloriidile tingitud veel mitmest tegurist. Tehti kindlaks, et väetise muude komponentide, eelkõige lämmastiku hinnatase kõikus käsitletud perioodil märkimisväärselt. Konkreetse näite kohaselt moodustas vaatlusaluse toote hinna tõus käsitletud perioodil umber 20 % lõpptoote üldisest hinnatõusust.

(122) Ehkki tuleb tunnistada, et pärast meetmete kehtestamist on ühenduses asuvate kaaliumkloriidi kasutajate kuluseisund ühenduse turul halvenenud, ei avalda kaaliumkloriidi hinnad nende üldistele tootmiskuludele sellist mõju, mis võiks ohustada nende olemasolu. Kuna nüüdseks on meetmeid kohaldatud juba seitse aastat, võib järeldada, et nende jätkamine ei muuda kasutajate olukorda senisest halvemaks.

8.5. MÕJU KONKURENTSILE ÜHENDUSE TURUL

(123) Nagu varem nimetatud, on praegusel kujul kohaldatavad meetmed asjaomastest riikidest pärineva kaaliumkloriidi, välja arvatud seestöötlemise soodustuste süsteemi raames toimuv import, peaaegu välja tõrjunud. Tuleks meenutada, et isegi käesoleval ajavahemikul on importijatel ja kasutajatel olnud turul alati mitmeid konkurente nii ühendusest kui ka kolmandatest riikidest. Sellegipoolest väidetakse, et konkurentide olemasolust hoolimata on praegusel kujul kohaldatavad meetmed, eelkõige miinimumhind, mõjunud turul valitsevale konkurentsile pärssivalt. Ehkki uurimise käigus ei esitatud asjakohaseid tõendeid, tuldi järeldusele, et meetmete kohaldamisega nende praegusel kujul on põhilised tarneallikad ühenduse turult sisuliselt välja tõrjutud. Tuleks meenutada, et selline de facto väljajätmine ei olnud ühendmeetmete (miinimumhind ja koguseline tollimaks) eesmärk, sest nende abil püüti ainult takistada esialgsetest tollimaksudest kõrvalehoidmist või nende ülevõtmist.

8.6. JÄRELDUS ÜHENDUSE HUVI KOHTA

(124) Pärast kõigi asjaomaste isikute erinevate huvide analüüsimist leitakse, et ühelt poolt on tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete jätkamine tagab ühenduse turul stabiilse kaaliumkloriidi hinna, avaldades teatavat negatiivset mõju vaatlusaluse toote kasutajate majandusolukorrale. Teiselt poolt võib asjaolu, et ühenduse tootmisharu ei ole enam dumpinguhinnaga impordi eest piisavalt kaitstud, jätta selle ilma niigi väikesest tasuvusest ning tekitada kasutavale tööstusharule lahendamiseks liiga tõsiseid probleeme. Seepärast kaalub kahjustava dumpingu kordumise vältimisest ühendusele tekkiv kasu üles kasutajate jaoks hindade seisukohalt ebasoodsa seisundi, mis tuleneb dumpinguvastaste meetmete jätkamisest.

(125) Kuna praegusel kujul kohaldatavad dumpinguvastased meetmed on sisuliselt välistanud vaatlusaluse toote impordi, välja arvatud seestöötlemiseks mõeldud import, ja seega kõrvaldatud selle turu olulise tarneallika, leitakse siiski, et ei ole kaalukaid põhjusi jätta dumpinguvastaste meetmete kehtivus pikendamata, kuid ühenduse huvides on muuta meetmete vormi järgnevalt selgitatud viisil.

9. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

(126) Eespool öeldu põhjal järeldatakse, et kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 (mis reguleerib ühenduse tootmisharu esitatud läbivaatamistaotlust) ja artikli 11 lõikega 3 (mida kohaldatakse komisjoni omal algatusel käivitatud ja üksnes meetmete vormi käsitlemisega piirduva vahepealse läbivaatamise suhtes) tuleks säilitada Valgevenest, Venemaalt ja Ukrainast pärineva kaaliumkloriidi impordi suhtes määrusega (EMÜ) nr 3068/92 kehtestatud meetmed.

(127) Tuleks meenutada, et praegusel kujul kohaldatavad meetmed, mis hõlmavad miinimumhinda ja koguselist tollimaksu, kehtestati määrusega (EÜ) nr 643/94. Sellise meetmevormi valimisel peeti silmas kõnealusel ajal valitsenud olukorda. Leiti selgeid tõendeid kõrvalehoidmise kohta esialgu kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust, st miinimumhinnal põhinevast muutuvast tollimaksust. Käesolev uurimine on näidanud, et kõnealune meetmevorm ei ole enam põhjendatud, sest ei ole tõenäoline, et asjaomased riigid alandaksid oma ekspordihindu ja võtaksid üle kindlasummalise tollimaksu. Nagu punktis 8.6 selgitatud, näitas uurimine ka seda, et kui võimalikele tarneallikatele tahetakse anda tegutsemisvõimalus ühenduse turul, ei ole ühenduse huvides säilitada meetmeid nende praegusel kujul. Seepärast peetakse asjakohaseks muuta meetmete vormi, kõrvaldades miinimumhinnateguri ning säilitades kindlasummalise tollimaksu.

(128) Lõpuks tuleks märkida, et IPC esitas komisjonile kohustuse võtmise ettepanekud kooskõlas algmääruse artikliga 8. Need ettepanekud vaadati hoolega läbi ning leiti, et eksportija ja Venemaa valitsuse piisavate tagatiste puudumisel ei saa nende kohustuste täitmist tõhusalt kontrollida ega tagada ning peale selle ei ole võimalik välistada seestöötlemise soodustuste süsteemi raames ühendusse imporditava kaaliumkloriidi kompenseerivat hinnakujundust. Seepärast leidis komisjon, et hinnakohustuste pakkumistega ei suudeta dumpingu kahjustavat mõju vältida. Seepärast lükati pakkumised tagasi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 3068/92 artikkel 1 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 1

1. Valgevenest, Venemaalt ja Ukrainast pärit ning CN-koodide 31042010, 31042050 ja 31042090 alla kuuluva kaaliumkloriidi ja CN-koodide ex31052010, ex31052090, ex31056090, ex31059091 ja ex31059099 alla kuuluvate erisegude impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel käsitletakse kaaliumkloriidina kas kaaliumkloriidi, mis ei sisalda täiendavaid väetisekomponente, või siis kaaliumkloriidi, mis sisaldab täiendavaid väetisekomponente erisegudena. Dumpinguvastase tollimaksu kohaldamisel määratletakse eriseguna kahe või enama väetisekomponendi segu. Sellise segu suhtes kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu juhul, kui selle K2O-sisaldus on 35 % või rohkem, maksimaalselt 62 %, kuiva veevaba toote massist.

3. Tollimaksu summa võrdub järgnevalt kategooriate ja kvaliteediklasside (standardsekaaliumkloriidina käsitletakse pulbrilisel kujul esinevat kaaliumkloriidi) kaupa KCl tonni kohta eurodes kindlaks määratud summaga:

Valgevene

Kaaliumkloriid, mis ei sisalda täiendavaid väetisekomponente:

| | | |

| | | | |

Kategooria: | Kaaliumisisaldusega kuni 40 % massist K2O arvestuses kuivas veevabas tootes | Kaaliumisisaldusega üle 40 %, kuid mitte üle 62 % massist kuivas veevabas tootes K2O arvestuses | Kaaliumisisaldusega üle 62 % massist kuivas veevabas tootes K2O arvestuses |

Kvaliteediklass | Standardne | Standardsest erineval kujul (sealhulgas granuleeritud) | Standardne | Standardsest erineval kujul (sealhulgas granuleeritud) | |

TARICi kood | 3104201010 | 3104201090 | 3104205010 | 3104205090 | 3104209000 |

Kindlaksmääratud summa (eurot tonni kohta) | 19,51 | 30,84 | 29,51 | 46,65 | 48,19 |

Kaaliumkloriid, mis sisaldab täiendavaid väetisekomponente erisegude koostises:

| Kaaliumisisaldusega vähemalt 35 %, kuid mitte üle 40 % massist kuivas veevabas tootes K2O arvestuses | Kaaliumisisaldusega üle 40 %, kuid mitte üle 62 % massist kuivas veevabas tootes K2O arvestuses |

TARICi kood | 3105201010, 3105209010, 3105609010, 3105909110, 3105909910 | 3105201020, 3105209020, 3105609020, 3105909120, 3105909920 |

Kindlaksmääratud summa (eurot tonni kohta) | 30,84 | 46,65 |

Venemaa

Kaaliumkloriid, mis ei sisalda täiendavaid väetisekomponente:

| | | |

| | | | |

Kategooria: | Kaaliumisisaldusega kuni 40 % massist K2O arvestuses kuivas veevabas tootes | Kaaliumisisaldusega üle 40 %, kuid mitte üle 62 % massist kuivas veevabas tootes K2O arvestuses | Kaaliumisisaldusega üle 62 % massist kuivas veevabas tootes K2O arvestuses |

Kvaliteediklass | Standardne | Standardsest erineval kujul (sealhulgas granuleeritud) | Standardne | Standardsest erineval kujul (sealhulgas granuleeritud) | |

TARICi kood | 3104201010 | 3104201090 | 3104205010 | 3104205090 | 3104209000 |

Kindlaksmääratud summa (eurot tonni kohta) | 19,61 | 26,01 | 29,65 | 39,33 | 40,63 |

Kaaliumkloriid, mis sisaldab täiendavaid väetisekomponente erisegude koostises

| Kaaliumisisaldusega vähemalt 35 %, kuid mitte üle 40 % massist kuivas veevabas tootes K2O arvestuses | Kaaliumisisaldusega üle 40 %, kuid mitte üle 62 % massist kuivas veevabas tootes K2O arvestuses |

TARICi kood | 3105201010, 3105209010, 3105609010, 3105909110, 3105909910 | 3105201020, 3105209020, 3105609020, 3105909120, 3105909920 |

Kindlaksmääratud summa (eurot tonni kohta) | 26,01 | 39,33 |

Ukraina

Kaaliumkloriid, mis ei sisalda täiendavaid väetisekomponente:

| | | |

| | | | |

Kategooria: | Kaaliumisisaldusega kuni 40 % massist K2O arvestuses kuivas veevabas tootes | Kaaliumisisaldusega üle 40 %, kuid mitte üle 62 % massist kuivas veevabas tootes K2O arvestuses | Kaaliumisisaldusega üle 62 % massist kuivas veevabas tootes K2O arvestuses |

Kvaliteediklass | Standardne | Standardsest erineval kujul (sealhulgas granuleeritud) | Standardne | Standardsest erineval kujul (sealhulgas granuleeritud) | |

TARICi kood | 3104201010 | 3104201090 | 3104205010 | 3104205090 | 3104209000 |

Kindlaksmääratud summa (eurot tonni kohta) | 19,61 | 30,84 | 29,65 | 46,65 | 48,19 |

Kaaliumkloriid, mis sisaldab täiendavaid väetisekomponente erisegude koostises

| Kaaliumisisaldusega vähemalt 35 %, kuid mitte üle 40 % massist kuivas veevabas tootes K2O arvestuses | Kaaliumisisaldusega üle 40 %, kuid mitte üle 62 % massist kuivas veevabas tootes K2O arvestuses |

TARICi kood | 3105201010, 3105209010, 3105609010, 3105909110, 3105909910 | 3105201020, 3105209020, 3105609020, 3105909120, 3105909920 |

Kindlaksmääratud summa (eurot tonni kohta) | 30,84 | 46,65 |

4. Kui tooted on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ning sellest tingituna jagatakse tegelikult makstud või makstav hind tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 145, vähendatakse eespool sätestatud summade alusel arvutatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendimäära võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna jagamisele.

5. Kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid."

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. mai 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Pina Moura

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 905/98 (EÜT L 128, 30.4.1998, lk 18).

[2] EÜT L 308, 24.10.1992, lk 41.

[3] EÜT L 80, 24.3.1994, lk 1.

[4] EÜT L 58, 27.2.1998, lk 15.

[5] EÜT C 296, 24.9.1998, lk 3.

[6] EÜT C 80, 23.3.1999, lk 9.

[7] Kahe Hispaania kaevanduse, Suria K, SA (kuni 1997. aasta aprillini) ja Potasas de Llobregat, SA tütarettevõtja ja nende toodangu ainumüüja.

[8] Äriühingu Mines de potasse d'Alsace tütarettevõtja ja selle toodangu ainumüüja.

[9] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 955/1999 (EÜT L 119, 7.5.1999, lk 1).

[10] Allikas:International Fertiliser Industry Association.

[11] Allikas:IPC vastused küsimustikule.

--------------------------------------------------