|
Euroopa Liidu |
ET C-seeria |
|
C/2025/313 |
13.1.2025 |
Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3
(C/2025/313)
Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.
STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE
„Châtillon-en-Diois“
PDO-FR-A0177-AM04
Teate kuupäev: 21.10.2024
HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED
1. Märgistus
Tootespetsifikaadi I peatüki XII punkti „Turustamise ja märgistamise eeskirjad“ alapunkti 2 „Erisätted“ on täiendatud, et lisada suurema geograafilise üksuse „Vignobles de la Vallée du Rhône“ märkimise eeskirjad vastavalt asjaomaste kaitse- ja haldusasutuste vahel sõlmitud kokkuleppes sätestatud tingimustele. Märge peab olema ülejäänud kohustuslike märgetega samas nägemisväljas ning see peab olema trükitud sama graafilise kujuga ja sama värvi tähtedega nagu toote nimetus, kuid ei tohi olla suurem kui kaks kolmandikku nimetusest.
See muudatus lisatakse ka koonddokumendi punkti „Lisatingimused“.
2. Geograafiline piirkond
Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti „Piirkonnad, kus eri toiminguid tehakse“ alapunkti 1 „Geograafiline piirkond“ on täiendatud, et ajakohastada ja parandada kommuunide nimesid ilma geograafilist piirkonda muutmata.
Kommuunide Aix-en-Diois ja Molière-Glandaz nimed on jäetud välja. Lisatud on kommuuni Solaure en Diois nimi.
See kommuuninimede parandus tehakse ka koonddokumendis punktis „Geograafiline piirkond“.
3. Viited kontrolliasutusele
Tootspetsifikaadi III peatüki II osa „Viited kontrolliasutusele“ on ajakohastatud, täpsustamaks et tootespetsifikaadi järgimist kontrollitakse heakskiidetud kontrollikava alusel ning seda teeb kontrolliasutuse INAO (Institut National de l'Origine et de la Qualité) delegeeritud kolmas isik, kes tagab pädevuse, erapooletuse ja sõltumatuse.
See ajakohastamine ei mõjuta koonddokumenti.
KOONDDOKUMENT
1. Nimetus(ed)
Châtillon-en-Diois
2. Geograafilise tähise tüüp
KPN – kaitstud päritolunimetus
3. Viinamarjasaaduste kategooriad
|
1. |
Vein |
3.1. Kombineeritud nomenklatuuri kood
|
— |
22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS 2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv |
4. Veini(de) kirjeldus
1. Kaitstud päritolunimetusega „Châtillon-en-Diois“ hõlmatud punased, roosad ja valged veinid
LÜHIKIRJELDUS
Kontrollitud päritolunimetusega „Châtillon-en-Diois“ tähistatakse vaikseid punaseid, roosasid ja valgeid veine.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): 12,5 |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): – |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): – |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): – |
2. Kaitstud päritolunimetusega „Châtillon-en-Diois“ hõlmatud valged veinid
LÜHIKIRJELDUS
Valged veinid on valmistatud sortidest „Aligoté B“ ja „Chardonnay B“.
Viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus ühe liitri viinamarjavirde kohta on 170 grammi.
Veini naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti
Valgete veinide fermenteeritavate suhkrute sisaldus ei ületa üldist happesust grammides liitri viinhappe kohta pluss 2, jäädes piiridesse kuni 6 g/l suhkrut.
Muud analüütilised kriteeriumid vastavad liidu õigusnormidele.
Sobivatest sortidest „Aligoté B“ ja „Chardonnay B“ valmistatud valged veinid on kuivad ja värsked, tavaliselt valgete lillede ja tsitrusviljade lõhnaga.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): – |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): – |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): – |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): – |
3. Kaitstud päritolunimetusega „Châtillon-en-Diois“ hõlmatud punased ja roosad veinid
LÜHIKIRJELDUS
Punased ja roosad veinid on valmistatud sordist „Gamay“ (põhisort) ning teisestest sortidest „Pinot noir“ ja „Syrah“. Need veinid on saadud viinamarjade või veinide segust, milles põhisordi osakaal on 60 % või rohkem.
Viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus grammides ühe liitri virde kohta on roosade veinide puhul 170 g/l ja punaste veinide puhul 171 g/l.
Veini naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti
Punaste veinide villimisel on nendes õunhappe sisaldus 0,4°g/l või väiksem ning fermenteeritavate suhkrute sisaldus 3°g/l või väiksem. Roosade veinide fermenteeritavate suhkrute sisaldus ei ületa üldist happesust grammides liitri viinhappe kohta pluss 2, jäädes piiridesse kuni 6 g/l suhkrut.
Punastel veinidel, mis on valmistatud peamiselt sordist „Gamay“, on eriline väljenduslikkus. Kui nad jäävad väga puuviljasteks, võib neis esile tulla muid vahemere maastikule (gariig...) omaseid taimseid nüansse. Lisaks täiendab nende veinide tavapärast ümarust siin tanniinisem struktuur ja maitse mineraalsus, mis tuleneb sordi „Gamay N“ segamisest teiste sortidega („Pinot noir N“ ja tõenäoliselt ka „Syrah N“).
Roosad veinid on üldiselt lõheroosad, punaste puuviljade aroomiga ja suus väga eripärase värskusega.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): – |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): – |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): – |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): – |
5. Veinivalmistustavad
5.1. Konkreetsed veinivalmistustavad
Veinivalmistuse eritavad
Roosade veinide puhul on aktiivsöe kasutamine veini valmistamisel nii puhtal kujul kui ka seguna keelatud.
Peale selle sätte tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu tasandil ning maaelu ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime) kehtestatud kohustustest.
Viljelustava
Iga viinapuu maksimaalne kasvuala on 2,20 ruutmeetrit. See pindala saadakse, korrutades ridadevahelise kauguse tüvedevahelise kaugusega.
Ridade vahekaugus on kuni 2,50 meetrit.
Samas reas olevate viinapuude tüvede vahemaa ei või olla väiksem kui 0,80 meeter ja suurem kui 1,50 meetrit.
Viinapuud lõigatakse kas Guyot’ vormi meetodil või võrsete lühikeseks lõikamise meetodil (Royat’ nöörpuu vorm), nii et viinapuule jääb kuni 12 punga.
Niisutamine võib olla lubatud.
5.2. Maksimaalne saagikus
60 hektoliitrit hektari kohta
6. Määratletud geograafiline piirkond
Viinamarju korjatakse ja töödeldakse ning veini valmistatakse Drôme’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Barnave, Châtillon-en-Diois, Laval-d’Aix, Luc-en-Diois, Menglon, Montlaur-en-Diois, Montmaur-en-Diois, Poyols, Recoubeau-Jansac, Saint-Roman, Solaure en Diois.
7. Veiniviinamarjasort (-sordid)
Aligoté B
Chardonnay B
Gamay N
Pinot noir N
8. Seos(t)e kirjeldus
Geograafiline piirkond asub Vercorsi piirkondliku looduspargi nõlvadel, Drôme’i Eel-Alpide ja Provence’i vahel, Diest kagus, lähisalpiinse lõunapoolse aheliku põhjaosas (Haut-Diois) ning Bezi ja Drôme’i jõe ühinemiskohas. Põhjas on piiriks Glandasse’i mägi (Vercors nõlvad) ja lõunas Luc-en-Diois’ Claps (lubjakivivaringu tulemusel tekkinud hiiglaslik kalju).
Geograafiline piirkond hõlmab 12 kommuuni territooriumi. Selle geograafilise piirkonna mäenõlvadel asuvad viinamarjaistandused ainult 36 hektaril ja viinapuud on istutatud savi-lubjakivi nõlvadele, tavaliselt 500–650 meetri kõrgusele, kus neid kaitsevad põhjatuule eest Vercorsi kaljud.
Kliima on mõõdukas, probleeme tekitavad vahemerelised nüansid, mis on otseselt seotud selle kõrguse ja Vercorsi mäemassiivide lähedusega.
Kõige olulisemad viinamarjaistandused asuvad Châtillon-en-Diois’ kommuunis, mis on asub Glandasse’i mäestiku (kõrgus 2 000 meetrit) kõrval ja kõrgub üle Drôme’i lisajõeks oleva mägijõe Bezi oru. Mäenõlv, mille keskmine kõrgus on umbes 550 meetrit, avaneb lõunasse ning seega on nõlva asend äärmiselt soodne. See loob viinamarjaistandustele erilise mesokliima, mis soodustab viinapuude kasvatamist ja tagab neile hea maine.
Kontrollitud päritolunimetus „Châtillon en Diois“ võib hõlmata punaseid ja valgeid veine ning väiksemas mahus ka roosasid veine. Oma saagikuse poolest sarnaneb see viinamarjaistandus põhjapoolsetele viinamarjaistandustele. Ühelt poolt Burgundia viinamarjaistandused, kust pärinevad viinamarjasordid „Gamay N“, „Pinot noir N“, „Alignoté B“ ja „Chardonnay B“, ning teiselt poolt kontrollitud päritolunimetusega „Côtes du Rhône Nord“ hõlmatud viinamarjaistandused, kus kasvatatakse sorti „Syrah N“, mida kasutatakse Diois’ puhul vähemal määral.
Inimesed on need sordid välja valinud, kuna need sobivad hästi merglit või lubjakivi sisaldava ja vett hästi läbi laskva mulla jaoks, mida on palju nn terrassidel (serres – kohalik nimetus reljeefide ja küngaste tähistamiseks) ja päikesele hästi avatud mäenõlvadel. Alates Rooma ajast on viinamarjakasvatajad istutanud viinapuid Luc-en-Diois’ kommuuni ümber, nii Bezi jõe kui ka kogu Drôme’i orus.
Nendes orgudes tuli otsida parimaid maatükke terrassidelt ehk nn serres „idelt, mis mõnikord asusid kuni 650 meetri kõrgusel, nagu näiteks Laval-d’Aix“ kommuuni territooriumil.
Maanteelt, mis asub viinamarjaistandustest madalamal, on viinapuid maastikul vähe märgata. Kõrgemal mägedes asuvad viinamarjaistandused, mille äärde jäävad viinamarjakasvatajate onnid ja hütid, annavad tunnistust viinamarjakasvatusest, mis on kohati väga levinud, nagu näiteks Châtillon-en-Diois’ kommuunis, kus võib kokku lugeda vähemalt 80 istandust.
Maatükkide range valik, mis põhineb nii looduslikul sobivusel kui ka viljelustavadel, võimaldab koristada viinamarju valgete veinide tootmiseks kõigis geograafilise piirkonna kommuunides, kuid punaste veinide puhul piirdub see võimalus ainult Châtillon-en-Diois’ ja Mengloni kommuuniga. Neid veine hakati tunnustama kontrollitud päritolunimetusega „Châtillon-en-Diois“ 3. märtsi 1975. aasta dekreedi alusel.
See tunnustamine kiirendas viinamarjakasvatuse arengut ja kohaliku kogukonna tegevus koondus toote ümber.
Nende nõlvade mägine mesokliima laseb veinides tulla esile puuviljasel aroomil, mis lisandub roosade ja valgete veinide iseloomulikule värskusele ning punaste veinide ümarusele.
Olgugi et viinapuid ja veini on seostatud piirkonnaga alates ajast, kui Rooma riik Gallia vallutas, tunti seda veini esialgu ainult lähedalasuvates mägedes, kuna ühendusteed olid halvad.
Pärast seda, kui parkimis- ja tekstiilitööstus 20. sajandi alguses tegevuse lõpetas, on kontrollitud päritolunimetusega „Châtillon-en-Diois“ hõlmatud vein, nagu ka kõik Diois’ piirkonna kontrollitud päritolunimetused, olnud oru peamine majandusressurss.
Alates 1960. aastast on Châtillon-en-Diois’ kommuunis igal aastal peetud veinipidustusi, et siinseid veine edendada. Alates 1995. aastast on üritus tuntud nime all Festival Arts et Vigne, mis tagab selle viinamarjaistanduse maine laialdasema levitamise.
9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)
Õigusraamistik
Riiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik
Märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus
|
a) |
Kõik vabatahtlikud märked kantakse märgistusele tähemärkidega, mille mõõtmed ei ole (kõrguselt ega laiuselt) üle kahe korra suuremad kui tähemärgid, mis moodustavad kontrollitud päritolunimetuse. |
|
b) |
Kaitstud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetus, kui
Kõnealuse katastriüksuse nimetus paikneb vahetult pärast kontrollitud päritolunimetust ning esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest. |
|
c) |
Kaitstud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada suuremale geograafilisele üksusele „Vignobles de la Vallée du Rhône“ (Rhône’i oru viinamarjakasvatusala) tingimustel, mis on sätestatud asjaomaste kaitse- ja haldusasutuste vahel sõlmitud kokkuleppes. |
Märge peab olema ülejäänud kohustuslike märgetega samas nägemisväljas ning see peab olema trükitud sama graafilise kujuga ja sama värvi tähtedega nagu toote nimetus, kuid ei tohi olla suurem kui kaks kolmandikku nimetusest.
Õigusraamistik
Riiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik
Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand
Tingimuse kirjeldus
Vahetus läheduses asuvaks piirkonnaks, mille suhtes kohaldatakse erandit viinamarjade pressimise ning veini valmistamise osas, on Drôme’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumid: Aubenasson, Aurel, Barsac, Chamaloc, Chastel-Arnaud, La Chaudière, Die, Espenel, Eygluy-Escoulin, Marignac-en-Diois, Ponet-Saint-Auban, Pontaix, Rimon-et-Savel, Romeyer, Saillans, Saint-Andéol, Saint-Benoit-en-Diois, Sainte-Croix, Saint-Julien-en-Quint, Saint-Sauveur-en-Diois, Vachères-en-Quint, Vercheny, Véronne.
Link tootespetsifikaadile
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/313/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)