(1)

Määruse (EL) 2023/2405 artikli 14 lõikega 1 on kehtestatud vabatahtlik keskkonnamärgisesüsteem, mis võimaldab mõõta lendude keskkonnatoimet ja millega saavad ühineda kõik kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvad õhusõidukikäitajad.

(2)

Selleks et tarbijad saaksid teadlikult valida lennutranspordi ja muude alternatiivsete transpordiliikide vahel, tuleks käesolevas määruses sätestada kindel, usaldusväärne, läbipaistev ja ühtlustatud metoodika, mis võimaldab esmastele andmetele tuginedes hinnata lennu heitkoguseid, ning eeskirjad selle kohta, kuidas reisijaid nendest heitkogustest teavitada. Kuna kõnealuse metoodika eesmärk on lennu heitkoguse hindamine, tuleks käesolevas määruses kasutada selle märgise puhul terminit, mis täpselt kajastaks asjaomast metoodikat. Seepärast peaks kõnealune märgis kandma nimetust „lennu heitkoguse märgis“.

(3)

Õhusõidukikäitajad, kes taotlevad oma lendudele kõnealuste märgiste väljastamist, peaksid esitama taotluse Euroopa Liidu Lennundusohutusametile (edaspidi „amet“) piisavalt aegsasti, et nii amet kui ka õhusõidukikäitaja saaksid valmistada ette aruandluskorra ja asjakohase digitaristu.

(4)

Käesoleva määruse kohase lennu heitkoguse hindamise metoodika puhul tuleks tagada, et heitkoguse hindamine ja selle aluseks olevad eeldused oleksid võimalikult läbipaistvad ja hõlpsasti jälgitavad ning alati kooskõlas transporditeenuste kasvuhoonegaaside heite arvestust käsitlevate uute liidu õigusaktidega.

(5)

Lennu heitkogust tuleks hinnata varasemate lendude keskkonnatoime alusel, võttes arvesse iga lennu käitamiseks kasutatud lennukikütuste keskmist keskkonnatoimet ja eelmise asjaomase sõiduplaaniperioodi keskmist lennukikütuste kulu. Need kaks näitajat võimaldavad lennu heitkogust kõige usaldusväärsemalt ja kindlamalt hinnata. Kuna võimalike tehniliste piirangute tõttu ei ole iga lennu puhul võimalik hankida konkreetse lennukikütuste partii kohta piisavalt üksikasjalikku teavet, tuleks käesolevas määruses sätestada ka konkreetsed meetodid, et määrata lennukikütuste kulu ja lennukikütuste olelusringi heitkoguste puhul kindlaks võimalikult täpne ja usaldusväärne lähend, püüdes samas minimeerida õhusõidukikäitajate ja ameti koormust. Selleks et hinnata konkreetsel sõiduplaaniperioodil teataval marsruudil käitatava lennu heitkogust, tuleks arvesse võtta eelmise asjaomase sõiduplaaniperioodi kohta esitatud viimast kättesaadavat teavet ning käesolevas määruses tuleks sätestada sellekohased erinõuded. Ametil peaks eelmise kalendriaasta teabe alusel lennu heitkoguseid hinnates olema võimalik tugineda sõltumatute tõendajate poolt juba tõendatud teabele, et minimeerida halduskoormust ja kasutada uusimat teavet lennukikütuste kasutamisega seotud näitajate kohta.

(6)

Kuna täpsed hinnangud lennukikütuste edaspidise kulu kohta on lennu heitkoguste arvutamisel on väga olulised, peaksid need põhinema uusimatel teaduslikel tõenditel. Lennukikütuste kulu hindamisel tuleks arvesse võtta ka õhusõidukikäitajate esitatud esmaseid andmeid, mis iseloomustaksid nende kõige hiljutisemaid lende eelmisel asjaomasel sõiduplaaniperioodil. Teiseseid andmeid, näiteks mudelitel ja hinnangutel põhinevaid andmeid, mis ei tulene otseselt esmastest andmetest, võiks kasutada vaid erandjuhtudel, kui esmased andmed ei ole kättesaadavad või kui esmaste andmete põhjal ei ole võimalik anda piisavalt täpseid hinnanguid. Selline olukord võib tekkida siis, kui õhusõidukikäitaja otsustab avada uusi marsruute või kui olemasolevatel marsruutidel käitatavaid lende on kavas hakata käitama teistsugustel tingimustel. Käesoleva määrusega tuleks tagada, et lennukikütuste kulu hindamisega seotud metodoloogilised nõuded oleksid jätkuvalt kooskõlas uusimate teaduslike tõendite ja arengusuundumustega.

(7)

Lennukikütuste olelusringi heitkogused võiksid olla tavapäraste lennukikütuste olelusringi heitkogustest väiksemad, sõltuvalt paljudest eri teguritest, nagu lähteainete valik ja asjaomaste kütuste tootmise viisid. Selliste lennukikütuste olelusringi heitkoguste puhul võetakse arvesse heidet (väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2 ekv)), mis tekib energia tootmisel, transpordil, jaotamisel ja kasutamisel õhusõiduki pardal, sealhulgas põletamise ajal, et tagada kooskõla liidu õigusega, eelkõige määrusega (EL) 2023/2405, kuid ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001 (2). Seega tuleks lennukikütuste olelusringi heitkoguste hindamisel arvesse võtta süsinikdioksiidi (CO2), metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) heitkoguste summat. Lennukikütuste olelusringi heitkogused tuleks arvutada vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa punktile C ning vajaduse korral vastavalt muudele asjakohastele liidu õigusaktidele ja rahvusvahelistele standarditele, kasutades andmeid ja meetodeid, milles võetakse arvesse uusimaid teaduslikke arengusuundi Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) raames.

(8)

Kuna lennukikütustekulu ja lennukikütuste olelusringi heitkoguseid käsitlev teave on lennu heitkoguse täpsel hindamisel väga oluline, tuleks käesolevas määruses sätestada tingimused, mille kohaselt õhusõidukikäitajad peavad ametile selle teabe esitama. Aruandluskoormus peaks olema minimaalne, eriti väikeste ja keskmise suurusega õhusõidukikäitajate puhul, et vältida olukorda, kus õhusõidukikäitajad ei soovi lennu heitkoguse märgist kasutusele võtta. Seepärast peaks õhusõidukikäitajatel olema võimalik edastada ametile andmeid sujuvalt ja tõrgeteta, kasutades ameti väljatöötatud digitaalseid aruandlusvahendeid, ning vajaduse korral kasutada teavet, mis on esitatud juba varem ja muudel eesmärkidel. Usaldusväärse hinnangu andmiseks peaks ametil olema juurdepääs kogu vajalikule teabele, mis hõlmab iga õhusõidukikäitaja poolt igas lennujaamas tangitud lennukikütustekoguseid, lennukikütuse tarnijate poolt õhusõidukikäitajatele igas lennujaamas tarnitud lennukikütustekoguseid ja asjaomaste lennukikütuste olelusringi heitkoguseid.

(9)

Käesoleva määruse kohane lennu heitkoguse hindamise metoodika peaks olema kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste standardite, andmete ja metoodika ning teaduse arenguga, eelkõige vaikeväärtuste kasutamise osas. Käesoleva määruse kohaldamisel peaks tavapäraste lennukikütuste heite mahukuse lähtetase olema 89 g CO2 ekv / MJ, mis on ICAO raamistiku alusel välja töötatud lennukikütuste võrdlusväärtus ja mida kohaldatakse seni, kuni liidu õiguses määratakse kindlaks lennunduses kasutavate fossiilkütuste võrdlusväärtus. Iga reisija kaaluks koos pagasiga tuleks arvestada 100 kg ning lennukikütuste energiasisaldus peaks olema kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001 ning kohaldatavate rahvusvaheliste standardite ja meetoditega.

(10)

Käesoleva määruse kohaldamisel võetakse keskkonnatoime kindlaksmääramisel arvesse õhusõidukikäitajate poolt kasutatavate lennukikütuste kasvuhoonegaaside heidet, lendude ja õhusõidukipargi käitamise tulemuslikkust ning lennuliikluse mõju lennukikütuste kulule. Seega ei käsitleta käesolevas määruses muid keskkonnamõjusid, näiteks müra ja muude õhusaasteainete (sh lämmastikoksiidid (NOx) või tahked osakesed) tekitatud heidet.

(11)

Kuna lennu heitkoguse hindamise metoodika aluseks on varasem keskmine lennukikütuste kulu, võib lennukipargi uuendamine ning marsruutide optimeeritud planeerimine aidata oluliselt vähendada lennukikütuste kulu ja seega ka lennu heitkogust. Need kaks tegurit peaksid automaatselt kajastuma lennu heitkoguse hindamise metoodikas, et hõlbustada tõhusamate õhusõidukite kasutuselevõttu ja optimeerida marsruudi planeerimist. Seega peaksid lendude heitkogused, mida amet käesolevas määruses sätestatud metoodika kohaselt on hinnanud, stimuleerima õhusõidukipargi uuendamist ja optimeerima marsruudi planeerimist. Käesolevas määruses sätestatud metoodika peaks olema piisavalt usaldusväärne, et võtta arvesse tehnoloogilisi muutusi ja tegevuse arengut.

(12)

Olukorras, kus tulevikus kavandatavate regulaarlendude käitamise tingimused jäävad samaks mis asjaomast marsruuti juba teenindavate lendude puhul, annab oluliselt usaldusväärsemaid tulemusi see, kui samal marsruudil käitatavate regulaarlendude hinnanguline keskkonnatoime määratakse kindlaks käesoleva määruse alusel. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmavad käitamistingimused õhusõiduki tüüpi, lennukikütuse liiki, reisijate keskmist arvu ja transporditava lasti massi. Kui aga õhusõidukikäitaja muudab lennu käitamise tingimusi või hakkab käitama uusi lende, tuleks lennukikütuste hinnanguline kulu ja lennukikütuste hinnanguline keskkonnatoime kindlaks määrata viimaste kättesaadavate teaduslike meetodite ja tõendite alusel. Sellised hinnangud peaksid olema täpsed ja põhinema ettevaatusprintsiipi hõlmaval lähenemisviisil. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada meetodid heitkoguste hindamiseks nii selliste lendude puhul, mille kohta õhusõidukikäitaja varasemat tegevust käsitlev teave, mida peetakse lendude hindamisel usaldusväärseks allikaks, on kättesaadav, kui ka selliste lendude puhul, mille kohta see teave ei ole kättesaadav.

(13)

Ametit tuleks vajalikke konfidentsiaalsuskaalutlusi arvesse võttes teavitada tulevaste lendude jaoks koostatud sõiduplaanidest, et ta saaks võrrelda käitamistingimusi ja hinnata võimalikult täpselt lendude heitkoguseid. Lisaks peaksid õhusõidukikäitajad püüdma esitada ametile muud teavet, mis võib aidata lennu heitkogust võimalikult täpselt hinnata.

(14)

Ametile esitatava teabe (eelkõige lennukikütustekulu ühe lennu kohta ja lennukikütuste olelusringi heitkogused igas lennujaamas tangitud kütusekoguste kohta) õigsust peaks enne selle ametile edastamist tõendama sõltumatu tõendaja. See sõltumatu tõendamine peaks põhinema asjakohastes liidu õigusaktides sisalduvatel põhimõtetel ja suunistel ning kohaldatavatel rahvusvahelistel standarditel ja meetoditel. Tõendamisel tuleks arvesse võtta ka rahvusvahelisi arengusuundumusi, eelkõige selleks, et vajaduse korral oleks käesoleva määruse sätteid võimalik kohaldada ka liitu saabuvate lendude suhtes.

(15)

Käesolevas määruses tuleks sätestada eeskirjad, milles käsitletakse ameti väljastatud märgiste kehtivusaega, tingimused, mida kohaldatakse märgise kehtivusaja suhtes märgise väljastamisel õhusõidukikäitajale ja tingimused, mille kohaselt õhusõidukikäitajad peavad esitama klientidele selgelt teavet märgise kehtivuse kohta.

(16)

Käesolevas määruses tuleks sätestada ameti väljastatud märgiste esitamise tingimused. Digiajastul on klientidel eelkõige lennutranspordi puhul võimalik leida internetist varasemaga võrreldes oluliselt rohkem teavet konkureerivate õhusõidukikäitajate pakutavate lennutransporditeenuste kohta. Seepärast on oluline tagada, et ameti poolt õhusõidukikäitajale väljastatud märgised oleksid esitatud kõigis asjaomasele õhusõidukikäitajale kuuluvates müügikohtades, kasutades käesolevas määruses sätestatud malli. Õhusõidukikäitajad peaksid tagama, et ameti väljastatud märgised esitatakse kõigis müügikohtades, millega neil on lepinguline suhe. Lisaks peaksid õhusõidukikäitajad tegema mõistlikke jõupingutusi tagamaks, et ameti väljastatud märgised oleksid esitatud ka müügikohtades, millega nad koostööd ei tee. Vastasel juhul võib väheneda inimeste usaldus märgise vastu ja usk õhusõidukikäitajate jõupingutustesse kasutada lennukikütuseid, mille olelusringi heitkogused on väiksemad.

(17)

Käesolevas määruses tuleks sätestada tingimused, mille alusel õhusõidukikäitajad saavad esitada ameti väljastatud märgiseid ja tagada, et lendude heitkoguseid käsitlev teave oleks hõlpsasti äratuntav. Käesolevas määruses tuleks sätestada märgise kujunduse kirjeldus ja selle esitamise mallid, mis võimaldab kõigil õhusõidukikäitajatel esitada lennu heitkoguseid ühtlustatud ja äratuntaval viisil.

(18)

Kujunduselementide hulgas peaks olema logo, millega tõendatakse, et amet on Euroopa Liidu nimel hinnanud lennu heitkogust kooskõlas käesoleva määrusega. Selle ühtlustatud logo eesmärk on tagada, et märgis oleks äratuntav, ja suurendada usaldust lennu heitkoguse hindamise vastu käesoleva määruse alusel. Ühtlasi peaks see aitama selgitada kogu maailmale seost käesoleva määrusega ning vältida lennu heitkoguse märgise segiajamist muude liidu õigusaktide ja olemasolevate algatustega kestlikkuse valdkonnas, nagu märgised, mis on väljastatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1369 (3) ja selle alusel vastu võetud delegeeritud määrustele. Selleks et parandada teabevahetust ja suurendada teadlikkust, tuleks käesolevas määruses sätestada ka konkreetne terminoloogia, mis viitab üheselt igale elemendile, mida lennu heitkoguse märgisel kasutatakse. See hõlmab näiteks lennu heitkoguse, logo ja muude aspektide kombinatsiooni, mis peaksid olema märgise põhielemendid. Seepärast tuleks märgise jaoks käesoleva määrusega ette näha lihtne ja selge logo, mis paikneb koos ELi lipuga lennu heitkogust väljendava näitaja kõrval. Käesolevas määruses sätestatud tingimused märgise esitamise kohta peaksid tagama, et märgised oleksid hõlpsasti juurdepääsetavad ja arusaadavad, ning nende esitamise tingimused peaksid võimaldama klientidel hõlpsasti võrrelda eri õhusõidukikäitajate poolt ühel ja samal marsruudil käitatavate lendude keskkonnatoimet. Käesoleva määrusega tuleks tagada, et heitkoguseid käsitlevad andmed oleksid järjepidevalt ja täpselt esitatud, mis võimaldab tagada võrreldavuse ja ausa konkurentsi transpordisektori siseturul, eelkõige juhul, kui lennutransporditeenused moodustavad osa mitmeliigilisest transpordiahelast või kui asjaomased teenused konkureerivad teiste transpordiliikidega. Seega peaks käesolev määrus olema kooskõlas transporditeenuste kasvuhoonegaaside heitkoguste arvestuse suhtes kohaldatavate õigusaktidega.

(19)

Märgise esitamise tingimused tuleks jagada esmaseks ja teiseseks esituseks. Märgiste esitus võib suurendada klientide teadlikkust lennu hinnangulisest heitkogusest ja jõupingutustest, mida õhusõidukikäitajad on teinud selleks, et vähendada nende pakutavate lennutransporditeenuste keskkonnajalajälge. Märgise esmane esitus peaks näitama kogu lennuga seotud otsingu- ja ostuprotsessi kestel konkreetse lennu põhielemente hõlpsasti arusaadavas vormingus, nõudmata kliendi sekkumist. Esmane esitus peaks ühtlasi sisaldama elemente, mida klient vajab selleks, et võrrelda konkreetse õhusõidukikäitaja tegevust teiste sama marsruuti käitavate konkureerivate õhusõidukikäitajate tegevusega. Selle võrdluse eesmärk peaks võimaldama kliendil hõlpsamini mõista asjakohast keskkonnateavet ning aitama veelgi suurendada õhusõidukikäitajate jõupingutusi oma keskkonnatoime parandamiseks. Teisene esitus, mille nähtavaks tegemine nõuab kliendi sekkumist, peaks olema üksikasjalikum ja sisaldama teavet selle kohta, kuidas hinnati lennu heitkogust, sealhulgas näiteks asjaomase õhusõidukikäitaja kasutatavate lennukikütuste keskmist keskkonnatoimet.

(20)

Klientide usalduse suurendamiseks on oluline tagada, et õhusõidukikäitajad esitaksid ainult kehtivaid märgiseid. Käesolevas määruses tuleks sätestada tingimused, mille alusel amet tõendab, et õhusõidukikäitajad on märgiseid nõuetekohaselt rakendanud ja järginud neid esitades asjakohast liidu õigust ning kohaldatavaid rahvusvahelisi standardeid ja meetodeid. Õhusõidukikäitajad ei tohiks esitada tühistatud ja aegunud märgiseid. Ühtlasi tuleks määruses kehtestada tingimused, mille alusel amet kontrollib õhusõidukikäitajate poolt nende tegevuse kohta esitatud teabe täpsust ja õigsust. Seepärast on asjakohane, et käesolevas määruses kehtestatakse lisaks kohaldatavatele täitmise tagamise eeskirjadele ja ameti volitustele märgiste läbivaatamise tingimused ning kord, mille alusel amet tühistab kehtetud märgised või palub õhusõidukikäitajatel nende esitust vastavalt kohandada.

(21)

Amet peaks looma lennu heitkoguseid tutvustava veebisaidi ja seda haldama, et märgisesüsteemi käsitlev teave oleks nii õhusõidukikäitajatele kui ka üldsusele kergesti kättesaadav. See on vajalik ka selleks, et muuta süsteem õhusõidukikäitajate jaoks atraktiivsemaks.

(22)

Selleks et hõlbustada lennu heitkoguse märgise kasutuselevõttu liidus, peaks amet alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kuni 1. jaanuarini 2028 väljastama märgiseid üksnes reisijaveoteenuseid või nii reisija- kui ka kaubaveoteenuseid osutavatele lendu jaoks, kuid mitte lastiveoteenuseid osutavate lendude jaoks. Reisijaveoteenused erinevad kaubaveoteenustest selle poolest, kuidas nende tegevust korraldatakse, eelkõige suhetes lõpptarbijatega. Käesolevas määruses seatakse prioriteediks märgiste väljastamine reisijaveoteenuseid osutavatele õhusõidukikäitajatele, et anda turuosalistele piisavalt aega märgisega tutvumiseks. Märgiseid tuleks kohaldada kõikide lennutransporditeenuse liikide suhtes alles alates 1. jaanuarist 2028.

(23)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas ReFuelEU Aviation komitee arvamusega,

a)

standarditud ja teaduspõhine metoodika lennu heitkoguse arvutamiseks, sealhulgas hindamismetoodika, mis põhineb parimatel kättesaadavatel teaduslikel andmetel;

b)

menetlus, mille abil õhusõidukikäitajad peavad esitama Euroopa Liidu Lennundusohutusametile (edaspidi „amet“) asjakohase teabe lennu heitkoguse hindamiseks ja vastavate märgiste väljastamiseks;

c)

ameti väljastatud märgiste kehtivusaja kestus;

d)

tingimused ja menetlused, mida amet järgib märgiste läbivaatamisel, tühistamisel ja uute märgiste väljastamisel;

e)

märgiste esitamise vormid;

f)

eeskirjad hõlpsa juurdepääsu tagamiseks kõigile väljastatud märgistele masinloetavas vormingus;

g)

võimalus ja tingimused, mille alusel õhusõidukikäitajad võivad esitada muud keskkonnatoimega seotud teavet, mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse.

1)

„lennu heitkogus“ – õhusõidukikäitaja teostatud lennul kasutatud lennukikütuste olelusringi hinnanguline heitkogus, mis koosneb salongi heitkogusest ja lasti heitkogusest ning mida mõõdetakse CO2 ekvivalenttonnides;

2)

„salongi heitkogus“ – salongiga seotud osa lennu heitkogusest, mida mõõdetakse CO2 ekvivalenttonnides;

3)

„lasti heitkogus“ – lastiga seotud osa lennu heitkogusest, mida mõõdetakse CO2 ekvivalenttonnides;

4)

„salongi heitkogus reisija kohta“ – tulemus, mis saadakse salongi heitkoguse jagamisel eelmise sõiduplaani perioodi lendude keskmise reisijate arvuga ning mida mõõdetakse CO2 ekvivalentkilogrammides reisija kohta;

5)

„lasti heitkogus tonni kohta“ – tulemus, mis saadakse lasti heitkoguse jagamisel eelmisel sõiduplaani perioodil õhusõiduki pardal veetud lasti keskmise massiga ning mida mõõdetakse CO2 ekvivalentkilogrammides lastitonni kohta;

6)

„salongi heitkogus reisijakilomeetri kohta“ – tulemus, mis saadakse reisija kohta käiva hinnangulise salongi heitkoguse jagamisel käitatava liini pikkusega ning mida mõõdetakse CO2 ekvivalentgrammides reisijakilomeetri kohta;

7)

„lasti heitkogus tonnkilomeetri kohta“ – tulemus, mis saadakse tonni kohta käiva hinnangulise lasti heitkoguse jagamisel käitatava liini pikkusega ning mida mõõdetakse CO2 ekvivalentgrammides tonnkilomeetri kohta;

8)

„märgis“ – trükitud või elektrooniline graafiline diagramm, milles on ühendatud märgise logo ja III lisas kindlaks määratud teave;

9)

„märgise logo“ – käesoleva määruse III lisa punktis 1 määratletud kujutis, mis tähistab lennu heitkoguse tõendamist;

10)

„aegunud märgis“ – märgis, mille kehtivusaeg on lõppenud;

11)

„digitaalne aruandlusvahend“ – digiplatvorm, mille töötab välja ja mida haldab amet ning mis on ühtne kontaktpunkt, mille kaudu õhusõidukikäitajad teatavad andmeid ja mille kaudu neile väljastatakse märgiseid;

12)

„õhusõiduk“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 (4) artikli 3 punktis 28 määratletud õhusõiduk;

13)

„õhusõidukikäitaja sertifikaat (AOC)“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (5) artikli 2 punktis 8 määratletud lennuettevõtja sertifikaat (AOC);

14)

„lennujaam“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/12/EÜ (6) artikli 2 punktis 1 määratletud lennujaam;

15)

„iste“ – õhusõidukisse paigaldatud iste, millel reisija võib reisi vältel istuda;

16)

„reisija“ – isik, kes istub õhusõiduki väljumise ajal õhusõiduki salongialal oleval istmel ja reisib õhusõiduki pardal eesmärgiga jõuda kindlasse sihtkohta;

17)

„istmeala“ – ala, mis on määratud iga salongiklassi iga reisija istmele ja mida mõõdetakse ruutmeetrites;

18)

„salongiklass“ – reisijatele pakutav teatav teenus ja ruumikus, mille omadusteks on konkreetne istmete paigutus salongis, mugavused ja piletihinna struktuur;

19)

„sõiduplaaniperiood“ – nõukogu määruse (EMÜ) nr 95/93 (7) artikli 2 punktis d määratletud sõiduplaani periood;

20)

„lennuajal kasutatud lennukikütus“ – lennukikütuste kogus, mille õhusõiduk kasutab ära lennu ajal alates lähtelennujaama parkimiskohalt liikuma hakkamisest kuni sihtlennujaama parkimiskohal täieliku peatumiseni ning mida mõõdetakse tonnides;

21)

„lennuaeg“ – ajavahemik alates õhusõiduki lähtelennujaama parkimiskohalt liikuma hakkamisest kuni sihtlennujaama parkimiskohal täieliku peatumiseni, mida mõõdetakse minutites;

22)

„lennukikütuste olelusringi heitkogus“ – lennukikütuste CO2 ekvivalendina väljendatud heide, mis hõlmab energia tootmisel, transpordil, jaotamisel ja õhusõiduki pardal kasutamisel, sealhulgas põletamise ajal tekkinud ja CO2 ekvivalendina väljendatud heidet ning väljendab süsinikdioksiidi (CO2), metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) summaarset heidet ning mis arvutatakse kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa punktiga C ja vajaduse korral vastavalt muudele asjakohastele liidu õigusnormidele ja rahvusvahelistele standarditele, kasutades andmeid ja meetodeid, mis kajastavad Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni raamistikus tehtud uusimaid teaduslikke saavutusi, ja mida mõõdetakse CO2 ekvivalentgrammides megadžauli kohta;

23)

„CO2 ekvivalent (CO2 ekv)“ – mõõtühik, millega võrreldakse kasvuhoonegaasi kiirgussundi süsinikdioksiidi (CO2) omaga;

24)

„lennukikütuste kasvuhoonegaaside heitekava“ – kava, mille raames õhusõidukikäitajad saavad lennukikütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamise eest soodustusi;

25)

„last“ – õhusõiduki pardal veetavad kaubad, materjalid ja pakid (v.a reisijate pagas), mida mõõdetakse tonnides;

26)

„müügikoht“ – füüsilises asukohas või veebiplatvormil pakutav teenus, mille omanik on õhusõidukikäitaja või mis pakub õhusõidukikäitaja lende ning kus õhusõidukikäitaja või tema volitatud esindaja talletab teavet selle õhusõidukikäitaja lendude kohta ja teeb selle avalikkusele kättesaadavaks ostmise või võrdlemise eesmärgil.