(1)

10. oktoobril 2019 algatas Euroopa Komisjon alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Korea Vabariigist (edaspidi „Korea“ või „asjaomane riik“) pärit teatava raske termopaberi impordiga liitu. Algatamisteade avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 26. augustil 2019 Euroopa termopaberi assotsiatsioon (edaspidi „kaebuse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu teatava raske termopaberi (edaspidi „raske termopaber“ või „vaatlusalune toode“) kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

Alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohaselt peaks komisjon registreerima selliste toodete impordi, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastast uurimist, eelavalikustamise perioodil, välja arvatud juhul, kui tal on piisavalt tõendeid, et teatavad nõuded ei ole täidetud. Nagu on märgitud alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis d, on üks neist nõuetest see, et lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele on import veelgi märgatavalt suurenenud. Koreast pärit raske termopaberi import vähenes nelja kuu jooksul pärast uurimise algatamist järsult 81 % võrra võrreldes sama ajavahemikuga uurimisperioodil. Uurimise algatamise järgsed andmed põhinesid uurimise algatamise ajal vaatlusaluse toote jaoks loodud TARICi koodidel. Andmeid võrreldi Korea ainsa eksportija keskmise impordiga uurimisperioodi nelja kuu jooksul. Seetõttu ei olnud alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohased registreerimistingimused täidetud. Komisjon ei kohaldanud vaatlusaluse toote impordi suhtes registreerimisnõuet vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5a, kuna artikli 10 lõike 4 punktis d sätestatud tingimus, st impordi oluline suurenemine, ei olnud täidetud.

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest vahetult kaebuse esitajale, teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele (eksportivatele) tootjatele ning Korea Vabariigi ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, kasutajatele ja teadaolevalt asjaga seotud ühendustele, kutsudes neid uurimises osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(6)

Komisjonis toimus kaks ärakuulamist. Ärakuulamisel, mis toimus 5. detsembril 2019 koostööd tegeva eksportiva tootja (Hansoli kontsern) taotlusel, tõstatasid temaga seotud importija liidus, mitu kasutajat ja Korea valitsuse esindajad küsimusi, mis puudutasid liidu raske termopaberi turgu, kahju, põhjuslikku seost, õigusküsimusi ja/või liidu huve. Ärakuulamisel, mis toimus 7. jaanuaril 2020 kaebuse esitaja taotlusel, tõstatasid kaebuse esitaja ja mõned tema liikmed küsimusi kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta. Nendel ärakuulamistel esitatud väited on lisatud käesolevasse määrusesse.

(7)

Komisjon teatas algatamisteates, et võib kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustada huvitatud isikutest valimi.

(8)

Komisjon märkis algatamisteates, et on otsustanud piirduda mõistliku hulga liidu tootjatega, keda valimit rakendades uuritakse, ja on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas esialgse valimi toodangu ja liidu müügimahtude põhjal, millest liidu tootjad olid uurimise algatamisele eelnenud analüüsi käigus teatanud. Sel viisil moodustatud esialgsesse valimisse kuulus kahest liikmesriigist kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustas kättesaadava teabe kohaselt 58,2 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja müük 57,5 % liidu kogumüügist. Komisjon tegi esialgse valimi üksikasjad kättesaadavaks huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kutsus huvitatud isikuid märkusi esitama.

(9)

Esialgse valimi kohta esitas märkusi kaks huvitatud isikut. Kaebuse esitaja toetas koostatud valimit täielikult. Eksportiv tootja Hansol Paper Co., Ltd. väitis, et koostatud valim ei ole esinduslik, sest sellesse kuulub kaks samas riigis asuvat seotud äriühingut. Veel väitis Hansol Paper Co., Ltd., et esialgne valim ei taga nõuetekohast geograafilist jaotust, ja tegi ettepaneku kaasata valimisse Prantsusmaal asuv äriühing Ricoh.

(10)

Komisjon leidis, et kaks Saksamaal asuvat tootjat on samasuguse toote suurimad tootjad Euroopa Liidus (uurimisperioodil moodustas nende mõlema toodang kokku ligikaudu 47 % samasuguse toote kogutoodangust ja müük kokku 44 % samasuguse toote kogumüügist liidus) ning et Saksamaal on samasuguse toote tootmine ja tootjate kontsentratsioon kõige suurem. Pealegi märkis Ricoh, et kuigi ta toetab kaebust, ei saa ta uurimises koostööd teha.

(11)

Seega kinnitati kolmest liidu tootjast koosnev esialgne valim. Lõplikku valimit, kuhu kuulusid Kanzan Spezialpapiere GmbH ja Mitsubishi HiTec Paper Europe GmbH Saksamaal ning Jujo Thermal Ltd. Soomes, peeti liidu tootmisharu esindavaks.

(12)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates osutatud teabe.

(13)

Nõutud teabe esitas kaks sõltumatut importijat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Kuna vastuseid saadi vähe, otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik. Selle otsuse kohta märkusi ei esitatud.

(14)

Komisjon palus kolmel valimisse kaasatud liidu tootjal, väljavõttelise uuringu vormile vastanud kahel sõltumatul importijal ja teadaoleval Korea eksportival tootjal Hansoli kontsernil täita asjaomased küsimustikud, mis tehti kättesaadavaks internetis.

(15)

20. oktoobril 2019 taotles eksportiv tootja kolme seotud töötleja puhul vabastamist põhiküsimustiku I lisa täitmisest. Esitatud teavet arvesse võttes andis komisjon 24. oktoobril 2019 taotlusele esialgse nõusoleku.

(16)

Küsimustikule vastasid kolm valimisse kaasatud liidu tootjat, üks sõltumatu importija (Ritrama S.p.A.), eksportiv tootja Hansol Paper Co., Ltd (edaspidi „Hansol Paper“) ja temaga seotud importija Hansol Europe B.V. (edaspidi „Hansol Europe“). Lisaks saatis vastuse kaks kasutajat.

(17)

Komisjon kogus ja kontrollis üle kogu teabe, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute/üksuste valdustesse:

(18)

Võttes arvesse mõningaid andmeid esitanud isikute piiratud arvu, on konfidentsiaalsuse huvides osa näitajaid allpool esitatud vahemikena (3).

(19)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2018 kuni 30. juunini 2019 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2016 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(20)

Vaatlusalune toode on teatav raske termopaber, mis on määratletud kui termopaber kaaluga üle 65 g/m2, mida müüakse vähemalt 20 cm laiustes rullides kaaluga vähemalt 50 kg (koos paberiga) ja läbimõõduga vähemalt 40 cm (suured rullid), millel on aluskiht ühel või mõlemal pool või mis on ilma aluskihita, mis on kaetud ühelt või mõlemalt poolt soojustundliku ainega (segu värvist ja ilmutist, mis reageerib soojusele ning moodustab kujutise), mis on kattekihiga või ilma selleta ja on pärit Korea Vabariigist ning kuulub praegu CN-koodide ex 4809 90 00, ex 4811 59 00 ja ex 4811 90 00 (TARICi koodid 4809900020, 4811590020 ja 4811900020) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(21)

Raske termopaber on eripaber. Sellel on termiliselt aktiivne kate, mis tekitab printeri termotrükipea kuumusele reageerides kujutise. Rasket termopaberit kasutatakse peamiselt e-kaubanduses pakendite, piletite ja siltide isekleepuvate märgiste jaoks.

(22)

Rasket termopaberit võib toota mitut liiki ilmutuslahustega: ilmutuslahustega, mis sisaldavad selliseid (bis)fenoole nagu bisfenool A ja bisfenool S ((bis)fenooli sisaldav raske termopaber), või ilmutuslahustega, mis ei sisalda fenooli (fenoolivaba raske termopaber). Käesolev uurimine hõlmab kõiki liike. Komisjon märgib siiski, et alates 2. jaanuarist 2020 on bisfenool A-ga raske termopaber liidus keelatud (4).

(23)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning sama peamine kasutusotstarve:

(24)

Seetõttu otsustas komisjon käsitada neid tooteid selles etapis samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(25)

Hansol Paper osutus olevat uurimisperioodil ainus vaatlusaluse toote eksportiv tootja asjaomases riigis.

(26)

Komisjon uuris kõigepealt, kas Hansol Paperi omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 2. Omamaist müüki käsitatakse tüüpilisena, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi kogumahust. Sellest lähtuvalt oli Hansol Paperi samasuguse toote kogumüük siseturul tüüpiline.

(27)

Seejärel määras komisjon kindlaks need Hansol Paperi poolt siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega, mille omamaine müük oli tüüpiline.

(28)

Järgmisena uuris komisjon, kas Hansol Paperi omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tootetüübiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi kogumahust. Komisjon tegi kindlaks, et üht tooteliiki (mis moodustab 25–45 % Hansol Paperi omamaisest kogumüügist siseturul) müüdi mahus, mis oli alla 5 % liitu suunatud ekspordi kogumahust. Selle tooteliigi puhul arvutati normaalväärtus nii, nagu on selgitatud allpool põhjendustes 33–34.

(29)

Järgmiseks tegi komisjon asjaomase tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(30)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(31)

Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(32)

Normaalväärtus on vaid tooteliikide kasumliku omamaise müügi korral tegelik omamaine hind tooteliigi kohta uurimisperioodi jooksul, kui

(33)

Omamaise müügi analüüs näitas, et 60–80 % (5) ekspordiks liitu müüdud tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi omamaisest kogumüügist oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli suurem kui tootmiskulud. Seega arvutati normaalväärtus ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(34)

Seoses nende tooteliikidega, mille puhul samasugust toodet ei müüdud siseturul üldse või ei müüdud piisavas tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(35)

Normaalväärtus arvutati, liites koostööd tegevate eksportivate tootjate samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil

(36)

Hansol Paper eksportis liitu kas otse sõltumatutele klientidele või kaudselt liidus asuva seotud importija Hansol Europe kaudu.

(37)

Vaatlusaluse toote müümisel otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele oli ekspordihinnaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(38)

Vaatlusaluse toote liitu müümisel importija Hansol Europe kaudu määrati ekspordihind kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 kindlaks hinna alusel, millega imporditud toodet liidus esimest korda sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Seotud isiku müügihinda sõltumatutele klientidele alandati tehasehinnani, arvates maha seotud isiku müügi-, üld- ja halduskulud, mõistliku kasumi ning transpordikulud.

(39)

Kooskõlas liidu väljakujunenud kohtupraktikaga (6) ei kasutanud komisjon kasumimarginaalina seotud äriühingu kasumimarginaali, sest seda peetakse ebausaldusväärseks. Ainult üks isik täitis liidus asuvatele sõltumatutele importijatele ettenähtud küsimustiku ja nõustus avalikustama kasumimarginaali, mille ta saavutas vaatlusaluse tootega seotud tegevuses. Seetõttu asendati äriühingu Hansol Europe kasum ajutiselt selle isiku kasumimarginaaliga.

(40)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(41)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Normaalväärtust korrigeeriti, võttes arvesse transpordi-, pakendamis- ja krediidikulusid. Ekspordihinda korrigeeriti, võttes arvesse käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, transpordi-, kindlustus-, pakendamis- ja krediidikulusid, pangatasusid, vahendustasusid ja aastalõpu mahahindlusi, kui need leiti olevat mõistlikud, täpsed ja kontrollitud tõenditega tõendatud.

(42)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrdles komisjon samasuguse toote asjaomase liigi kaalutud keskmist normaalväärtust selle kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(43)

Selle põhjal on esialgne kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, ainsa koostööd teinud eksportiva tootja puhul 22,3 %.

(44)

Korea Vabariigi kõigi teiste eksportivate tootjate puhul, kui neid peaks olema, määras komisjon dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht suhtarvuna asjaomasest riigist liitu suunatud ekspordi kogumahust, mis on esitatud Eurostati impordistatistikas.

(45)

Käesoleval juhul on koostöö tase kõrge, sest Hansol Paperi eksport moodustas uurimisperioodil 100 % asjaomasest riigist liitu suunatud ekspordi kogumahust. Selle põhjal otsustas komisjon määrata dumpingu jääkmarginaali koostööd tegeva eksportiva tootja marginaali tasemel.

(46)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(47)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet seitse teadaolevat tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(48)

Liidu kogutoodang uurimisperioodil oli 214 227 tonni. Komisjon tegi selle kindlaks kaebuse esitaja esitatud küsimustiku vastuse põhjal, mida kontrolliti valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud küsimustiku vastuste alusel. Nagu on märgitud põhjendustes 8 ja 11, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab 58,2 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(49)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks, võttes aluseks liidu tootmisharu müügi liidus, kaebuse esitaja hinnangud raske termopaberi impordi kohta teistest riikidest ning Korea ainsa eksportiva tootja müügi liidus, mis on esitatud tema küsimustikule antud vastuses.

(50)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

(51)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tarbimine veidi ehk 1 %. Aastatel 2016–2018 suurenes tarbimine 5 % ja vähenes seejärel uurimisperioodil 4 %.

(52)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Korea ainsa eksportiva tootja esitatud küsimustiku vastuse põhjal. Impordi turuosa määrati kindlaks nii, et võrreldi impordimahtu liidu tarbimisega.

(53)

Import asjaomasest riigist liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(54)

Kokkuvõttes suurenes Koreast pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil 83 %. Pärast 31 % langust 2017. aastal kasvas import Korea Vabariigist ajavahemikus 2017. aastast kuni uurimisperioodini 165 %. Kokkuvõttes suurenes selle turuosa kogu perioodil 80 % ning kõige suurem kasv toimus 2017. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal (+ 165 %).

(55)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks eksportiva tootja esitatud küsimustiku vastuse põhjal.

(56)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot/tonn)

(57)

Asjaomasest riigist pärit impordi hinnad tõusid 2018. aastal eelmise aastaga võrreldes järsult 17 protsendipunkti võrra ning vaatlusalusel perioodil kokku 34 %.

(58)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(59)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemus on esitatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil. See näitas, et asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal on 11,1 %. Ligikaudu 99,4 % impordimahu puhul leiti, et see on hindu allalööv.

(60)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordi tõttu liidu tootmisharule avaldatava mõju uurimine kõigi majanduslike näitajate hindamist, mis kujundasid vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda.

(61)

Nagu on märgitud põhjenduses 11, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(62)

Komisjon eristas kahju kindlakstegemiseks makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille kaebuse esitaja esitas küsimustiku vastuses. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(63)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurus.

(64)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(65)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(66)

Raske termopaberi tootmine on suurte püsikuludega ettevõtmine. Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmismaht 2 %, kuid alates 2017. aastast on langus olnud veelgi suurem (6 protsendipunkti). Tootmisvõimsus suurenes 6 %. Tootmisvõimsuse rakendamise määra 8 % langus kogu perioodi jooksul on seotud nii tootmismahu vähenemise kui ka tootmisvõimsuse suurenemisega.

(67)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

(68)

Kuigi liidu tootmisharu müügimaht suurenes 2016.–2017. aastal 9 %, vähenes see edaspidi pidevalt, mille tulemusena vähenes müügimaht vaatlusalusel perioodil 2 %, mis on kooskõlas tootmismahu vähenemisega.

(69)

Vaatlusalusel perioodil toimus liidu tootmisharu müügimahu turuosa puhul samasugune suundumus. See vähenes 3 %.

(70)

Liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil veidi suurenes (1 %) ja liidu tootmisharu müügimaht samal ajal veidi vähenes (2 %). Liidu tootmisharu turuosa vähenes, kuid asjaomasest riigist pärit impordi turuosa seevastu suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, andes kogu tarbimise kasvu.

(71)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

(72)

Liidu tootmisharu tööhõive tase püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena, suurenedes veidi (2 %). See suundumus on seletatav sellega, et raske termopaberi tootmisprotsess on pidev protsess, mis on väga automatiseeritud ja mida on oluliselt ratsionaliseeritud. Termopaberi tootmisega kaasnevad suured püsikulud. Masinaid ei saa hõlpsasti peatada, ilma et see mõjutaks oluliselt tootmisprotsessi. Seetõttu ei vähenda tootjad konkreetse masinaga töötavate inimeste arvu, vaid korraldavad tootmise ümber, et toota teist liiki paberit. Tööhõive tase tuleneb seega eri liiki paberi tootmisest ja nende liikide vahelisest jaotusest. Liidu tootmisharul õnnestus kasumlikkuse vähenemisest hoolimata töökohti säilitada.

(73)

Dumpingumarginaal oli miinimumtasemest oluliselt suurem. Tegeliku dumpingumarginaali suuruse mõju liidu tootmisharule ei olnud tähtsusetu, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi suurenevat mahtu.

(74)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügihinnad liidus

(75)

Vaatlusalusel perioodil suurenes ühiku keskmine müügihind 14 % ja ühiku tootmiskulu 23 %. Tootmiskulude suurenemine tulenes eelkõige raske termopaberi tootmisprotsessis kattekihile lisatava keemilise leukovärvaine (edaspidi „ODB2“) suurenenud maksumusest. 2017. aasta lõpus ja 2018. aastal põhjustas ODB2 tootmisettevõtete ajutine sulgemine Hiina Rahvavabariigis (edaspidi „HRV“) selle kemikaali tõsise puuduse kogu maailmas. Selle tulemusena suurenesid tootmishinnad järsult alates 2017. aasta neljandast kvartalist ja kogu 2018. aasta jooksul, mõjutades seega uurimisperioodi.

(76)

Ühiku keskmise müügihinna ja ühiku tootmiskulu erinevus näitab, et liidu tootmisharu ei suutnud Korea dumpinguhinnaga impordist tuleneva hinnasurve tõttu tootmiskulude kasvu täielikult kompenseerida.

(77)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(78)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud ühe töötaja kohta suurenesid vaatlusalusel perioodil 4 %. Tööjõukulud töötaja kohta suurenesid eelkõige 2017. aastal, kui tootmine ja tootlikkus kasvasid.

(79)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Varud

(80)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid liidu tootmisharu lõppvarud märkimisväärselt ning uurimisperioodil toimus 19 % kasv võrreldes 2016. aastaga.

(81)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(82)

Et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, määras komisjon kindlaks liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus vähenes vaatlusalusel perioodil järsult peaaegu 70 %, sest tootmisharu ei suutnud kompenseerida kasvavaid tootmiskulusid kõrgemate müügihindadega. Märkimisväärne hinnasurve, mida Koreast pärit impordi suurenemine avaldas liidu tootmisharule, eriti ajavahemikus 2017. aastast kuni uurimisperioodini, ei ole võimaldanud liidu tootmisharul liidu veidi suurenenud tarbimisest kasu saada.

(83)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog järgis järsult langevat suundumust, mille peamine põhjus oli kasumlikkuse vähenemine.

(84)

Iga-aastased investeeringud, mis hõlmavad ka muid tooteid kui raske termopaber, suurenesid vaatlusalusel perioodil 137 %. Ometi ei kaasnenud investeeringute suurenemisega raske termopaberi tootmisvõimsuse vastavat kasvu (vt tabel 4). Raskesse termopaberisse tehtud investeeringute eesmärk oli üksnes olemasoleva tootmisvõimsuse säilitamine ja vajaminevate tootmisvahendite nõuetekohane asendamine. Raske termopaberi tootmine on varamahukas tööstusharu. Liidu tootmisharu peab kulunud või kasutuskõlbmatuks muutunud masinad korrapäraselt välja vahetama. Ainult üks liidu tootja on investeerinud lisavõimsust andvasse uude tootmisliini (paberivabrik ja kattekihi lisamise seade), mida kasutatakse peamiselt muude toodete kui raske termopaberi tootmiseks.

(85)

Investeeringute kogutase on olnud uue tootmisliini ehitamise kogukuludega võrreldes tähtsusetu. Valimisse kaasatud äriühingutes olid investeeringud amortisatsioonimäärast väiksemad. Oma otsuses kerge termopaberi (LWTP) kohta (7) leidis komisjon, et „hoolimata asjaolust, et investeeringud kahekordistusid, jäi investeeringute absoluutne tase piiratuks, eriti arvestades asjaolu, et näiteks uue kerge termopaberi tootmisliini väärtuseks on hinnanguliselt 120 miljonit eurot“. Võttes arvesse, et rasket termopaberit toodetakse samade masinatega nagu kerget termopaberit ning raske termopaberiga seotud investeeringute üldine tase on olnud isegi madalam kui komisjoni kerget termopaberit käsitlevas uurimismenetluses täheldatud tase (uurimisperioodil ulatusid investeeringud raske termopaberi tootmisse 6,5–7,0 miljoni euroni võrreldes kerge termopaberi tootmisse investeeritud 4,5–9,0 miljoni euroga 2015. aastal, st kerget termopaberit käsitlenud uurimise perioodil), võib järeldada, et liidu tootmisharu investeeringute tase on olnud kahjustavalt madal.

(86)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. See muutus vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas, peegeldades kasumlikkuse ja rahavoo suundumust. Üldiselt hoidsid valimisse kaasatud tootjad oma investeeringud tasemel, mis oli vajalik tegevuse jätkamiseks.

(87)

Vaatlusalusel perioodil oli liidu tootmisharu kahju oluline ja ilmne selliste hinnaga seotud kahjunäitajate poolest nagu kasumlikkus või rahavoog.

(88)

Mis puudutab mahupõhiseid kahjunäitajaid, siis liidu tootjate müügimaht ja turuosa vähenesid alates 2017. aastast 10 protsendipunkti võrra ja uurimisperioodil oli müügimaht 2016. aastaga võrreldes veelgi väiksem. Ainsal Korea eksportijal õnnestus seevastu oma eksporti vaatlusalusel perioodil peaaegu kahekordistada ja ta suurendas oluliselt oma turuosa (peaaegu 5 protsendipunkti võrra). Eriti märkimisväärne oli kasv ajavahemikus 2017. aastast kuni uurimisperioodini. Korea eksportija peaaegu kolmekordistas oma eksporti ja turuosa. Liidu tootmisharu olukord halvenes dumpinguhinnaga impordi suurenemise tõttu tuntavalt.

(89)

Kapitali kaasamise raskused on seadnud surve alla suutlikkuse investeerida raske termopaberi uutesse ja uuenduslikesse tootmisprotsessidesse. Vaatlusalusel perioodil investeeris liidu tootmisharu minimaalsel nõutaval tasemel, et moderniseerida ja asendada vananenud seadmed ning rakendada keskkonnaalastes õigusaktides nõutud tehnilisi uuendusi. Kuigi liidu tootmisharu võttis vaatlusalusel perioodil üldise tulemuslikkuse parandamise nimel konkreetseid meetmeid siseprotsesside optimeerimiseks, halvenes tema olukord märkimisväärselt, nimelt seoses kasumlikkuse ja turuosa kaotusega.

(90)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon seetõttu selles etapis, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(91)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tagas selle, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus, toorainehindade tõus, liidu tootmisharu väidetav suutmatus rahuldada nõudlust bisfenool A sisalduseta (edaspidi „BPA-vaba“) toodete järele ning liidu tootjate vaheline sisekonkurents.

(92)

Koreast pärit impordi suurenemise ja liidu tootmisharu olukorra halvenemise vahel on olnud selge seos. Import Koreast suurenes kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 83 %. Koreast pärit impordi turuosa oluline suurenemine kahjustas selgelt liidu tootmisharu, mille turuosa vähenes kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 3 % ja alates 2017. aastast 10 %.

(93)

Korea hinnad olid liidu hindadest järjepidevalt ja märkimisväärselt madalamad. Koreast pärit impordi hinnad lõid liidu tootmisharu hinnad alla ja hinna allalöömise marginaal oli uurimisperioodil 11,1 %. Liidu tootmisharu ei suutnud võtta liidu müügihindades arvesse tootmiskulude kasvu, mis näitab asjaomase impordi hinnasurvet. Selline olukord mõjutas oluliselt liidu tootmisharu kasumlikkust, mis langes uurimisperioodil väga madalale tasemele.

(94)

Pidades silmas selgelt kindlaks tehtud ajalist kokkulangevust ühelt poolt liidu hindu alla lööva dumpinguhinnaga impordi üha suureneva taseme ja teiselt poolt liidu tootmisharu müügimahu paigalseisu, turuosa vähenemise ja kasumlikkuse languse vahel, järeldatakse, et dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule kahju.

(95)

Muudest kolmandatest riikidest lähtuva impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Import muudest kolmandatest riikidest

(96)

Uurimisperioodile eelnenud aastate puhul põhinesid kolmandatest riikidest pärit impordi mahud kaebusel. Uurimisperioodi-aegse mahu arvutamiseks korrutati 2018. aasta kaebuse andmed 2018. aasta ja uurimisperioodi vahelise erinevusega (–0,1 %), mis põhines Eurostati andmetel CN-koodide 4809 90 00, 4811 59 00 ja 4811 90 00 kohta. Hind põhines kogu vaatlusaluse perioodi jooksul Eurostati andmetel ning lähima näitajana võeti aluseks Korea hinnaerinevus vaatlusaluse toote ja muude samade CN-koodide alla kuuluvate toodete vahel. Seepärast tehti kohandus, võttes arvesse Eurostati andmetel põhinevate Korea hindade ja Korea eksportiva tootja tegelike müügihindade vahelist hinnasuhet.

(97)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht liitu vähenes vaatlusalusel perioodil 31 % ja selle turuosa 32 %. Need impordimahud müüdi veidi väiksemate hindadega, kui olid liidu tootmisharu müügihinnad, kuid palju kõrgemate hindadega, kui oli Korea eksportija keskmine hind. Muudest kolmandatest riikidest pärit import kannatas seetõttu samuti Koreast pärit impordi suurenemise tõttu.

(98)

Eksportiv tootja väitis, et HRVst pärit import oleks aidanud kaasa hindade alandamisele ja süvendanud hinnalanguse survet, mille oli juba tekitanud teatavate liidu tootjate agressiivne hinnapoliitika. HRVst pärit impordi maht oli väga väike, 2018. aastal jäi see vahemikku 1 500–2 500 tonni (8). Kõnealuse impordi turuosa moodustas hinnanguliselt ligikaudu 1 % liidu tarbimisest. Võrdluseks olgu märgitud, et Koreast pärit impordi maht (kontrollitud andmed) oli tol aastal vahemikus 15 500–17 500 tonni. Nii väike Hiinast pärit import ei avaldanud vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorrale märgatavat mõju. Lisaks olid põhjenduses 96 kirjeldatud meetodit järgides liitu suunatud impordi hinnad palju kõrgemad kui Koreast pärit impordi hinnad ja samal tasemel liidu tootmisharu hindadega.

(99)

Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et kolmandatest riikidest pärit import ei ole tõenäoliselt põhjustanud kahju liidu tootjatele ega nõrgenda põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(100)

Liidu tootmisharu ekspordi (mitteseotud müügi) maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Liidu tootmisharu eksporditegevus

(101)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu eksport sõltumatutele klientidele 14 %. Hinnad suurenesid 16 %. Liidu tootmisharu ekspordi osakaal kogu müügimahust vähenes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 10 %, jõudes uurimisperioodil 17,7 %ni. Liidu tootmisharu eksporditegevuse mõju oli seega piiratud.

(102)

Tehti esialgne järeldus, et liidu tootmisharu eksporditegevusel ei saanud olla olulist mõju liidu tootmisharu kantud kahjule ning see ei nõrgenda põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(103)

HRV tootmisrajatiste ajutine sulgemine 2017. ja 2018. aastal põhjustas keemilise lisandi ODB2 puuduse 2017. aasta lõpus ja 2018. aastal. ODB2 hinnad tõusid alates 2017. aasta septembrist, kui suleti esimesed Hiina käitised, kuni2018. aasta alguseni umbes 500 %. Olenevalt vaatlusaluse toote kvaliteediklassist (9) moodustas see kemikaal uurimisperioodil 7–15 % raske termopaberi tootmise kogukuludest (10). Puudujääk mõjutas ülemaailmse termopaberi tööstuse kulustruktuuri, sest see tabas võrdselt kõiki raske termopaberi tootjaid kogu maailmas, sealhulgas Koreas.

(104)

Eksportiv tootja väitis, et toorainehindade tõus (eelkõige ODB2 nappuse tõttu) koostoimes pikaajaliste lepingutega vähendas kasumlikkust ja tekitas kahju liidu tootmisharule. Liidu tootmisharu ei oleks saanud võtta tootmiskulude kasvu arvesse oma müügihinnas, sest tema raske termopaberi tarnelepingud on pikaajalised. Seetõttu oleks liidu tootmisharu keskendunud kerge termopaberi segmendile, kuna kerge termopaberi tarneturg on paindlik, sest hindu ei lepita kokku pikaks ajaks.

(105)

Sellises olukorras ja vastupidiselt eksportiva tootja väidetele võis liidu tootmisharu oma hindu peaaegu kohe tõsta, sest tal ei olnud klientidega tähtajalisi pikaajalisi lepinguid, vaid pigem paindlikud suulised kokkulepped. Enamik kliente, sealhulgas suured lamineerimisettevõtted, nõustusid pärast ODB2 kriisi kohese hinnatõusuga.

(106)

Kuna aga suurenevad tootmiskulud langesid kokku Koreast pärit dumpinguhinnaga impordi järsu kasvuga, ei saanud Euroopa tootjad kogu tootmiskulude kasvu klientidele üle kanda. Nad said oma müügihindu ainult osaliselt tõsta, et kompenseerida toorainehindade tõusu (11). Dumpinguhinnaga impordi tõttu olid nad sunnitud kandma suure osa kulude kasvust. Korea eksportiv tootja sai kulude suurenemise oma klientidele üle kanda, sest ta tõstis vaatlusalusel perioodil müügihindu 34 %. Kuna Korea hinnad olid pidevalt madalamad kui liidu hinnad ja need olid dumpinguhinnad, ei lasknud need liidu tootmisharul kulude kasvu täielikult üle kanda. Võttes arvesse Korea eksportiva tootja agressiivset hinnakäitumist, sai liidu tootmisharu kajastada tootmiskulude suurenemist oma liidu müügihindades vaid umbes 50 % ulatuses.

(107)

Selleks et esitada lisatõendeid põhjusliku seose kohta Koreast pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemise ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel, tehti võrdlus kerge termopaberi tööstusharu tulemustega. Raske termopaberi ja kerge termopaberi tootmisel kasutati identset tehnoloogiat ja identseid seadmeid; mõlema puhul kasutati samu sisendtooteid ja nende turutingimused olid sarnased. Kerge termopaberi tootmist mõjutas sama suur toorainekulude kasv kui vaatlusaluse toode tootmist. Uurimisperioodil kohaldati Koreast pärit kerge termopaberi impordi suhtes dumpinguvastaseid tollimakse.

(108)

Kolmest valimisse kaasatud tootjast kaks tootis ja müüs vaatlusalusel perioodil ka suures koguses kerget termopaberit. Uurimisperioodil oli valimisse kaasatud liidu tootjate raske termopaberi kasumimarginaal 2–5 %. See näitaja on oluliselt väiksem kui muude toodete (millest suure osa moodustab kerge termopaber) kontrollitud kasumimarginaal, mida valimisse kaasatud liidu tootjad said 2018. aastal ja uurimisperioodil hoolimata sellest, et ODB2 hinnad saavutasid oma tipptaseme. Liidu tootjad suutsid vastu pidada sisendikulude kasvule turul, mida ei moonutanud ebaõiglase hinnaga import (12). See näitab, et just dumpinguhinnaga impordi hinnasurve põhjustab liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemist raske termopaberi puhul.

(109)

Ka väitis eksportiv tootja, et ODB2 nappuse tõttu ei suutnud liidu tootmisharu rahuldada nõudlust liidu turul, ning lisas, et liidu tootmisharu tootmisvõimsus vähenes 2018. aastal ja uurimisperioodil ODB2 vähesuse tõttu. Liidu tootmisharul oli nõudluse rahuldamiseks siiski rohkem kui piisav vaba tootmisvõimsus (vt põhjendus 65) ja komisjoni uurimise käigus leiti, et ükski valimisse kaasatud liidu tootja ei keeldunud ostutellimusest ODB2 nappuse tõttu.

(110)

Tehti esialgne järeldus, et ODB2 hinnatõus ei nõrgendanud seetõttu põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(111)

Eksportiv tootja väitis, et liidu tootmisharu aeglane üleminek BPA-vabadele toodetele on põhjustanud tema müügi väidetavalt nõrga kasvu.

(112)

Esiteks tehti uurimise käigus kindlaks, et enamik Euroopa tootjaid on tootnud BPA-vabu tooteid juba üle 20 aasta (13).

(113)

Lisaks väitis liidu tootmisharu ja tõendas oma uurimisperioodi müügiga, et ta jätkas BPAd sisaldava paberi müüki, kuna nõudlus sellise paberi järele püsis, sest BPAd sisaldavad tooted olid odavamad (14). Raske termopaberi kasutajad, nagu lamineerimisettevõtted ja töötlejad, jätkasid BPAd sisaldava raske termopaberi tellimist, kuigi BPA-vabad alternatiivid olid vabalt kättesaadavad. See toetas liidu tootmisharu väidet, et kliendid otsustasid BPA-vabade alternatiivide kõrgema hinna tõttu üleminekut võimalikult kaua edasi lükata (tegelikult kuni 2019. aasta keskpaigani).

(114)

Ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et liidu tootjatel oli mingil ajahetkel puudus BPAst või bisfenool S-ist (edaspidi „BPS“) (ilmutuslahus, mis asendab suuremalt jaolt BPAd alates 2020. aastast, kuid mida on laialdaselt kasutatud juba vähemalt alates 2018. aastast). Uurimisperioodil müüsid nii Korea eksportija kui ka liidu tootjad suurtes kogustes nii BPAd kui ka BPSi sisaldavat rasket termopaberit.

(115)

Seega suutis liidu tootmisharu tarnida vaatlusalusel perioodil BPA-vabasid tooteid. Tema BPA-vabade toodete müük ei aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud kahjule ega nõrgendanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(116)

Eksportiv tootja väitis, et liidu hindu surus veelgi alla sisekonkurents: mõned liidu tootjad olevat täielikult kajastanud tootmiskulude suurenemist oma raske termopaberi hindades, samal ajal kui teised liidu tootjad olevat otsustanud hoida hindu madalal, et suurendada turuosa. Need erinevad strateegiad olevat süvendanud liidu tootmisharu väikest kasumlikkust.

(117)

Eksportiv tootja ei põhjendanud seda väidet ühegi tõendiga konkurentsivastase tegevuse kohta. Ükski esitatud asjaolu ei näidanud, et liidu tootjate vaheline konkurents on ebaaus. Lisaks ei tähenda liidu tootjate vaheline konkurents seda, et dumpinguhinnaga impordi hinnad ei sunniks neid üksteist veelgi rohkem üle trumpama, kui nad teeksid seda ausalt konkureerides, ja seega müüma jätkusuutmatute hindadega.

(118)

Euroopa tootjate seas ei täheldatud suhteliselt hilises etapis suhteliselt väiksemat hinnatõusu rakendanud äriühingute turuosa suurenemist. Vastupidi, nagu ka teistel liidu tootjatel vähenes nende turuosa kogu vaatlusaluse perioodi jooksul (15).

(119)

Seetõttu ei aidanud sisekonkurents Euroopa turul kaasa liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele ega nõrgendanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(120)

Eelöeldu põhjal järeldas komisjon praeguses etapis, et Koreast pärit dumpinguhinnaga impordil oli suur mõju liidu tootmisharu kantud olulisele kahjule. Tehti järeldus, et muud tegurid, nagu import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus, toorainehindade tõus, liidu tootmisharu väidetav suutmatus rahuldada nõudlust BPA-vabade toodete järele ja väidetav sisekonkurents Euroopa tootjate vahel, kas eraldi või koos vaadelduna, üksnes süvendasid Koreast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju, kuid esialgu leiti, et need ei nõrgenda põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(121)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas ta saaks teha selge järelduse, et hoolimata kahjuliku dumpingu kindlakstegemisest ei ole käesoleval juhul asjaomasest riigist pärit impordi suhtes meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(122)

Komisjon saatis küsimustikud teadaolevatele huvitatud isikutele. Vastuse sai ta aga ainult kahelt importijalt ja viielt kasutajalt, kellest esitasid täidetud küsimustiku ainult üks importija ja kaks kasutajat.

(123)

Kaebust toetasid kõik Euroopa termopaberi assotsiatsiooni (ETPA) liikmed. Kõikidest ETPAsse mittekuuluvatest äriühingutest oli müügimahu poolest (kaebuse esitaja hinnangul ligikaudu 20 % liidu tootmisharu kogumüügist) kõige olulisem Ricoh Industrie France S.A.S. (edaspidi „Ricoh“). Ricoh teatas, et toetab kaebust.

(124)

Euroopa paberitööstuse konföderatsioon (CEPI) esitas uurimise kohta märkusi ja toetas seda täielikult, tuues põhjenduseks, et Korea impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed aitaksid taastada raske termopaberi puhul võrdsed tingimused ja saadaksid eksportijatele tugeva signaali, et Euroopa Liit on pühendunud ülemaailmsele vabakaubandusele konkurentsivõimelistel ja õiglastel tingimustel.

(125)

Liidu tootjad väitsid, et meetmete kehtestamine võib kaitsta tööhõivet, edendada suuremaid investeeringuid ja aidata ümber pöörata kasumlikkuse vähenemise suundumust, mida on täheldatud alates Korea eksportija saabumisest ELi turule. Meetmete kehtestamine taastaks võrdsed tingimused ja õiglase hinnataseme liidu turul ning parandaks liidu tootmisharu kasumlikkust tasemeni, mida peetakse selle kapitalimahuka tootmisharu puhul tavapäraseks.

(126)

Seetõttu jõudis komisjon praeguses etapis esialgsele järeldusele, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(127)

Importija küsimustikule vastas üks isik. Kõnealune isik ei avaldanud arvamust selle kohta, kas ta nõustub meetmete kehtestamisega või mitte. Kõigist raske termopaberi ostudest, mida kõnealune äriühing uurimisperioodil tegi, pärines vaid suhteliselt väike osa (10–20 %) Koreast ja ta sõltus oma tarnetes suurel määral liidu tootjatest. Teatatud kasumimarginaalid olid üldiselt ja imporditud raske termopaberi edasimüügi puhul ligikaudu 20 % käibest. Võttes arvesse tugevat kasumimarginaali ja Koreast tehtud ostude suhteliselt tagasihoidlikku osa, ei tohiks tollimaksudel olla ebaproportsionaalset mõju kõnealuse importija olukorrale.

(128)

Seetõttu leidis komisjon esialgses etapis, et raske termopaberi suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud ei kahjustaks selle sõltumatu importija huve.

(129)

Komisjonile andis endast teada viis kasutajat ja vaid kaks neist esitasid üksikasjalikku teavet. Esimene neist kahest tagastas konfidentsiaalsusprobleemidele osutades täitmata küsimustiku. Seetõttu ei saanud komisjon mõõta dumpinguvastaste tollimaksude võimalikku mõju tema olukorrale.

(130)

Teine kasutaja väitis, et liidu tootjad tõstsid ODB2 kriisi ajal hindu ega suutnud tarnida piisavaid koguseid, mistõttu ta pöördus Korea eksportija poole. Kõnealune kasutaja ei esitanud siiski tõendeid selle kohta, et liidu tootmisharu ei suutnud nõutud koguseid tarnida, ning näib, et see kasutaja ei nõustunud ODB2 kriisiga seotud hinnatõusuga ja pöördus Korea eksportija poole odavamate hindade saamiseks. Lisaks märkis komisjon, et varem toimunud ajutised erakorralised sündmused (nt ODB2 kriis), mille kohta ei ole tõendeid, et need tulevikus meetmete kohaldamise ajal korduksid, ei kaalu üles vajadust kõrvaldada kahjustava dumpingu kaubandust moonutav mõju. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(131)

Kumbki neist kahest kasutajast ei esitanud piisavat kontrollitavat teavet, mis võimaldaks komisjonil objektiivselt analüüsida meetmete mõju nende olukorrale. Eelkõige lükkasid mõlemad tagasi komisjoni taotluse esitada oma kasumimarginaalid, et komisjon saaks mõõta dumpinguvastaste tollimaksude võimalikku mõju nende tulemuslikkusele.

(132)

Kolm kasutajat väitsid, et erinevalt Euroopa tootjatest oli Korea eksportijal võimalik pakkuda BPA-vaba termopaberit taskukohase hinnaga. Komisjoni uurimine näitas, et see väide ei ole põhjendatud, nagu on selgitatud põhjendustes 111–115. Ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et liidu tootjatel nappis BPA-vabasid tooteid või et nad ei suutnud neid tarnida. Komisjoni uurimise käigus tehti kindlaks, et enamik Euroopa tootjaid on tootnud BPA-vabasid tooteid juba üle 20 aasta.

(133)

Kolm kasutajat olid meetmete võimaliku kehtestamise vastu põhjusel, et eksportiv tootja tagab stabiilse tarne ja on oluline tarnija liidu turul. Ükski neist kolmest äriühingust ei esitanud oma väidete kinnituseks mingeid tõendeid. Liidu tootmisharu tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil 6 % ja liidu tootmisharul on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus. Peale selle, nagu on selgitatud põhjendustes 111–115, on liidu tootmisharu hoolimata rasketest turutingimustest suutnud vaatlusalusel perioodil alati tarnida nii BPA-vaba kui ka BPAd sisaldavat termopaberit.

(134)

Seepärast jõudis komisjon esialgses etapis järeldusele, et võimaliku tollimaksu kehtestamise mõju kasutajatele ei paista kaaluvat üles meetmete positiivset mõju liidu tootmisharule. Ükski kasutaja ei esitanud usaldusväärset teavet, mis võimaldaks komisjonil hinnata, kas tollimaksude kehtestamine avaldaks neile üldse olulist mõju.

(135)

Korea eksportija ja Korea valitsus väitsid, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine takistaks liidu klientide juurdepääsu taskukohase hinnaga BPA-vabale raskele termopaberile. Komisjoni uurimine näitas, et see väide ei ole põhjendatud.

(136)

Esiteks oli liidu tootmisharul piisavalt tootmisvõimsust, et rahuldada nõudlust BPA-vabade toodete järele ja viia oma tootmine täielikult üle BPAd sisaldavalt raskelt termopaberilt BPA-vabale raskele termopaberile. Teiseks on liidu tootmisharu varud vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt kasvanud, mis tähendab, et liidu tootmisharu varustamise koheseks alustamiseks olid olemas piisavalt suured varud. Kolmandaks ei takista dumpinguvastased tollimaksud klientidel hankida rasket termopaberit väljastpoolt liitu. On olemas ka muid tarneallikaid, nagu on näidatud tabelis 11 (import muudest kolmandatest riikidest). Seega oleks klientidel võimalik leida alternatiivseid tarneallikaid konkurentsivõimeliste ja õiglaste hindadega.

(137)

Korea eksportija ja Korea valitsus väitsid, et kui tekib veel üks toorainepuudus, kahjustaksid Koreast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud tõsiselt Euroopa raske termopaberi kasutajaid. Komisjon tuletas meelde, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk on taastada aus ja tõhus konkurents kõigi osaliste vahel, et liidu tootmisharul on piisavalt tootmisvõimsust, nagu on märgitud põhjendustes 65–66, ning et ükski endast teada andnud kasutaja ei esitanud teavet, mis võimaldaks komisjonil seda väidet uurida.

(138)

Korea eksportija ja Korea valitsus tuletasid meelde 2015. aastal jõustunud Korea ja ELi vabakaubanduslepingut ning väitsid, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine kahjustaks liidu ja Korea vahelisi kaubandussuhteid. Komisjon märkis, et seda asjaolu ei saa käsitleda liidu huvide analüüsi raames kooskõlas alusmääruse artikliga 21. Igal juhul tuletas komisjon meelde, et Korea ja ELi vabakaubanduslepingu kohaselt leppisid mõlemad pooled kokku, et kaubanduse kaitsemeetmeid kohaldatakse jätkuvalt täies ulatuses, ning et käesoleva menetluse aluseks on Korea eksportivate tootjate käitumine. Seepärast lükati see väide tagasi.

(139)

Eelöeldu põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et uurimise praeguses etapis puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks asjaomasest riigist pärit raske termopaberi impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides.

(140)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(141)

Meetmete ulatuse kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharu kantud kahju.

(142)

Kahju oleks kõrvaldatud, kui liidu tootmisharu suudab katta oma tootmiskulud, sealhulgas mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest (mille osaline liit on) ning alusmääruse Ia lisas loetletud ILO konventsioonidest tulenevad kulud, ja saavutada mõistliku kasumi (edaspidi „taotletav kasum“).

(143)

Alusmääruse artikli 7 lõikes 2c on sätestatud minimaalne taotletav kasum 6 %. Kõnealuse artikli kohaselt peab komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel võtma arvesse selliseid tegureid nagu kasumlikkuse tase enne Koreast pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral.

(144)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu tegelik kasumlikkus oli 2016. aastal, st enne Korea impordi järsku kasvu, 8–11 %.

(145)

Kaks valimisse kaasatud tootjat esitasid väite investeeringute tegemata jätmise kohta. Komisjon uuris seda väidet alusmääruse artikli 7 lõike 2c alusel. Asjaomased äriühingud ei suutnud siiski esitada selle väite kinnituseks dokumentaalseid tõendeid, mistõttu lükati see esialgu tagasi.

(146)

Eespool esitatud asjaolusid arvesse võttes otsustas komisjon kasutada taotletava kasumina tootmisharu 2016. aastal saavutatud kasumimarginaali. See taotletav kasum liideti liidu tootmisharu tegelikele tootmiskuludele, et määrata kindlaks mittekahjustav hind.

(147)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest (mille osaline liit on) tulenevaid tulevasi kulusid, mida liidu tootmisharu kannab meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Kättesaadavate tõendite põhjal tegi komisjon kindlaks lisakulud, mis jäävad vahemikku 6–10 eurot tonni kohta ja mis lisati mittekahjustavale hinnale.

(148)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes koostööd tegeva eksportiva tootja kaalutud keskmist impordihinda asjaomases riigis, mis on kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks, sellise samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, mida valimisse kaasatud liidu tootjad liidu turul uurimisperioodil müüsid. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast. Selle tulemusena kehtestati turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaaliks esialgu 22,5 %.

(149)

Põhjenduses 45 selgitatud põhjustel kohaldatakse kõigi teiste eksportivate tootjate suhtes sama turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali (kui see on olemas).

(150)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(151)

Korea Vabariigist pärit teatava raske termopaberi impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahjumarginaali ja dumpingumarginaali. Tollimaksude suurus tuleks määrata dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam, see tähendab dumpingumarginaali tasemel.

(152)

Eelöeldu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(153)

Nagu on selgitatud ka põhjenduses 45, on käesoleval juhul koostöö tase kõrge, kuna koostööd tegeva eksportiva tootja eksport moodustas kogu liitu suunatud ekspordi uurimisperioodil. Seetõttu põhineb dumpinguvastane jääktollimaks koostööd tegeva äriühingu tollimaksul.

(154)

Selle määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti kõnealuste äriühingute puhul uurimise ajal kindlaks. Neid tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes Koreast pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul.

(155)

Äriühing, mis muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib taotleda individuaalse dumpinguvastase tollimaksumäära kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (16). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab teha kindlaks, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimemuutuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(156)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(157)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avalikustatud arvutuste õigsuse kohta.

(158)

Märkusi saadi Hansoli kontsernilt ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt. Komisjon võttis arvesse tehnilist laadi märkused ja korrigeeris marginaale vastavalt.

(159)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama 15 päeva jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema viie päeva jooksul, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(160)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppetapis muuta,