(1)

Komisjonile laekusid kaebused ettevõttele Bavaria Film GmbH (edaspidi „BAV”) antud väidetava riigiabi kohta ning komisjon algatas seetõttu 23. juulil 2003 ametliku uurimismenetluse. Saksamaa esitas oma seisukoha 20. oktoobril 2003; konkurendid ja muud huvitatud isikud märkusi ei esitanud. Komisjon nõudis 3. mail 2005 lisateavet. Saksamaa esitas selle 1. juulil 2005. Lisaks esitas Saksamaa 12. oktoobril 2005 peetud koosoleku järel täiendavat teavet 9. ja 21. novembril 2006.

(2)

1999. aastal alustati BAVile kuuluval maaalal ajakohaselt sisustatud filmistuudio (edaspidi „stuudio”) ehitust. Kõnealusel maaalal Geiselgasteigi filmilinnas Baieri liidumaal asub BAVi peakorter. BAV on eraõiguslik filmitööstusettevõte. (2)

(3)

Eespool nimetatud investeering tehti eriotstarbelise ühingu Bayerische Filmhallen GmbH (edaspidi „BFH”) kaudu.

(4)

BFH omakapital on 50 000 eurot. Baieri liidumaa arengupanga LfA Förderbank Bayern (edaspidi „LfA”) osa sellest on 49 %, eraisiku Lothar Wedeli (3) fidutsiaarne osa 21 % ja BAVi osa 30 %. BAVile kuuluva osa nimiväärtus on seega 15 000 eurot. LfA ja BAVi osa määrati kindlaks vastavalt nende poolt BFG asutamiseks antud rahalisele panusele.

(5)

Lisaks omakapitalile võimaldas LfA BFH-le 3,8 miljoni euro ulatuses rahalist toetust ja 3,1 miljoni euro ulatuses (hiljem toetuseks vormistatavat) laenu. (4) Kokku 6,9 miljoni euro suurune summa oli mõeldud uue stuudio ehituse kogukulu rahastamiseks.

(6)

Lisaks 15 000 euro suuruse kapitaliosa maksmisele andis BAV BFH-le 25 aastaks tasuta rendile ka stuudio krundi. 25 aasta möödudes peaks BFH uue hoone ja kogu sisustuse omandiõigus minema BAVile tasuta üle.

(7)

BAV haldab tootmisrajatist BFH nimel. Vastavalt ärihalduslepingule arvestati stuudio rentimisest saadud tulu esimesel kolmel aastal (oktoobrist 1999 kuni oktoobrini 2002) järgmiselt:

(8)

Ärihalduslepingus nähakse ette, et pärast BFH esimest kolme tegevusaastat, st neljanda tegevusaasta alguses 2002. aasta oktoobris jagatakse uue stuudio rentimisest saadud tulu, millest on maha arvatud remondi-, hooldus-, kindlustus- ja turustuskulud, osanike vahel vastavalt nende osalusele BFHs. (6)

Tabelis 2 on ära toodud uue stuudio rentimisest saadud tegelik tulu aastatel 2002–2005 ja selle jaotus:

Tabel 2

Tulu ja maksed 2002–2005

(9)

Komisjon oli menetluse algatamisel seisukohal, et BFHsse investeerimise erinevaid tingimusi silmas pidades kujutab LfA investeering endast EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohast abi, ning avaldas kahtlust sellise rahastamise ühisturuga kokkusobivuse suhtes. Komisjon kahtles eelkõige selles, kas LfA osalus BFHs vastab turumajandusliku investeerimise põhimõtet järgiva erainvestori printsiibile, kuna BAV ja LfA ei investeerinud BFHsse samadel tingimustel. LfA sai 6,9 miljoni euro suuruse sularahainvesteeringu ja BFH osakute sularahas omandamise eest vastutasuks 70 % osaluse BFH omakapitalis, samas kui BAV sai 15 000 euro ja maaala 25aastase tasuta kasutamisõiguse andmise eest (maaala väärtus on ligikaudu 3 miljonit eurot) 30 % osaluse.

(10)

Menetluse algatamise otsuses väitis komisjon, et LfA on avalik-õiguslik pank ning panga poolt riigi vahenditest rahastatud investeering võib olla ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, mille tegelik saaja on BAV.

(11)

Saksamaa oli üldiselt seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist riigiabiga, kuna investeering tehti infrastruktuuri ning see ei anna eelist ühelegi konkreetsele ettevõttele. Juhul kui tegemist oleks siiski riigiabiga, oleks see Saksamaa arvates EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti d kohane erand, mis käsitleb kultuuri edendamist.

(12)

Stuudiot rendivad filmitootjad. Saksamaa andmetel kehtivad kõigile rentnikele, seega ka BAVile ja selle tütarettevõtetele, samad tingimused. See on sätestatud ka BAViga sõlmitud ärihalduslepingus, millega reguleeritakse maaala ja stuudiote haldamist. Leping ei näe Saksamaa arvates BAVile ette eeliskohtlemist.

(13)

Saksamaa esitas stuudios toodetud filmide nimekirja, millest nähtub, et üle kahe kolmandiku neist filmidest on tootnud ettevõtted, millel puudub BAViga igasugune seos. (7)

(14)

Tõendina selle kohta, et ei BAVile ega ka ühelegi teisele tootmisrajatise kasutajale ei ole saanud osaks eeliskohtlemist, esitas Saksamaa 2005. aastal komisjonile hinnakirja 25 filmistuudio (suurusega 748 m2 ja 4 225 m2) rendihindadega Saksamaal, Tšehhi Vabariigis, Slovakkias, Bulgaarias, Ühendkuningriigis ja Itaalias. Hinnad ulatusid 0,27 eurost/m2 (Itaalia) kuni 4,34 euroni/m2 (Ühendkuningriik). 2005. aastal oli BFH uue 3 060 m2 suuruse stuudio rendihind 1,02 euro/m2. Seda hinda maksid kõik stuudio kasutajad, sealhulgas ka BAV.

(15)

Selleks et kõrvaldada riigiabi andmise kahtlust ja muuta kogu protsess läbipaistvamaks, tegi Saksamaa pärast menetluse algatamist ettepaneku teha järgmine muudatus (edaspidi „uus lähenemisviis”):

(16)

Kontrollitav esialgne meede oli LfA 6,9 miljoni euro suurune investeering uue stuudio ehitamisse ning LfA osalus eriotstarbelises ühingus BFH.

(17)

Vastatavalt menetluse algatamise otsuses märgitule võib kõnealune meede kujutada endast BAVile EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt antud riigiabi. Esile toodi järgmised põhjused:

(18)

Saksamaa on uue lähenemisviisi rakendamiseks ette valmistanud kõik muudatused, kõrvaldanud võimalikud varasemad ja tulevased abielemendid ning kohustunud uut lähenemisviisi rakendama kohe pärast komisjoni otsuse saamist.

(19)

LfA ostab BAVilt 30 % osaluse ühingus BFH hinnaga 15 000 eurot. Kõnealune hind oli ette nähtud BFH asutamislepingus ning see vastab hinnale, mille eest BAV esialgu osakud ostis. Oma BFH osakute müümisel ei saa BAV eelist, mida võiks käsitleda abina. LfA omab 100 % osakutest ja saab seega ka 100 % BFH tulust.

(20)

Tulevikus esitab BAV BFH-le igal aastal arve tegelike ärihalduskulude kohta. Vastavalt andmetele, mille Saksamaa esitas 2006. aasta novembris, on aastased halduskulud 106 405 eurot. Tegelikud kulud, mida kontrollib sõltumatu ekspert, arvestatakse igal aastal uuesti ja nende kohta esitatakse arve. Niimoodi tagatakse, et BAVile makstakse ainult tegelikult osutatud teenuste eest ning välditakse kulude ülemäärast hüvitamist. Seega ei teki BAVile halduskulude ülemäärasest hüvitamisest tulenevat eelist, mida võiks käsitleda abina.

(21)

BFH maksab BAVile kuni 2024. aastani maaala kasutamise eest turuhinnale vastavat renti. Rendihind moodustab 5 % maaala väärtusest, mille on kindlaks määranud sõltumatu ekspert. (9) Renti võib käsitleda turuhinnale vastava rendina niivõrd, kuivõrd see tagab BAVile tema maavalduse eest asjakohase tulu. BFH ei maksa aga renti kuu kaupa ja sularahas, vaid vormistab kasutustasu ja selle intressid võlana. (10) Niimoodi tagatakse, et BAVile makstakse ainult maaala kasutamise eest ning välditakse kulude ülemäärast hüvitamist.

(22)

2024. aastal, pärast 25 aasta möödumist, hindab sõltumatu ekspert uue stuudio turuväärtust. BAV võib siis osta uue stuudio BFH-lt eksperdi kindlaksmääratud hinna eest ning arvata selle summa maha BFH kogutud võlast ja selle intressidest. Kui hoone turuväärtus on 2024. aastal BFH kogutud võlast suurem, hüvitab BAV BFH-le tekkinud vahe. Niimoodi välistatakse võimalus, et BAVile antakse stuudio ostmisel eelis. (11) Uus lähenemisviis tagab seega, et BAV ei saa uue stuudio haldamisel tulevikus EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohast eelist ning võimalik riigiabi andmine BAVile on välistatud. BAV loobub oma 30 % osalusest ja esitab BFH-le igal aastal arve uue stuudio haldamise ja hoone rentimisega seotud tegelike kulude kohta. Lisaks sellele peab BAV 25 aasta möödudes tootmisrajatise ostmisel maksma turutingimustele vastava hinna. Algselt oli ette nähtud, et BFH uue hoone ja selle sisustuse omandiõigus läheb BAVile 25 aasta möödudes üle tasuta.

(23)

Tabelis 1 ja 2 sisalduvad andmed annavad ülevaate summadest, mille BAV sai aastatel 1999–2005. Need summad saab jagada kahte ossa: ärihalduskulude hüvitus ja BAVile määratud osa tulust. Nimetatud osad võib kokku võtta järgmiselt:

Tabel 4

BAVile makstud summad – hüvitus ja tulu

(24)

Maksed, mille BAV sai tootmisrajatise haldamise eest (vt tabeli 4 rida C või ridades D ja E esitatud üksikasjalikumad andmed), kajastavad osaliselt tegelikke kulusid ja osaliselt ärihalduslepinguga eelnevalt kindlaksmääratud üldsummasid. Kõnealused maksed on isegi parimatel aastatel 2000 ja 2004, mil BAVile maksti 103 000 eurot, väiksemad kui need on kirjendatud üksikasjalikus kuluprojektis, millega nähti 2006. aastaks ette 106 405 euro suurune summa (vt tabel 3) ning BAVile ei antud seega põhjendamatut eelist.

(25)

BAVile määratud osa tulust oli mõeldud vastutasuks maaala tasuta kasutamise õiguse eest. Need maksed on väiksemad kui turutingimustele vastav rendihind, mis on praegu 183 500 eurot aastas (vt punkt 15).

(26)

Tabelist 4 nähtub, et BAVi kõikide sissetulekute (nii haldusteenuste eest saadud maksed kui ka tulu, vt rida I) liitmisel on kõikide BAVile aastatel 1999–2005 tehtud maksete kogusumma väiksem kui maaala kasutamise hinnatav turuväärtus (see on praegu 183 500 eurot aastas). See tuleneb esialgsest kavast, mille kohaselt BFH uue hoone ja selle sisustuse omandiõigus pidi BAVile 25 aasta möödudes üle minema tasuta ja seeläbi oleks BAVile antud täiendav eelis. Uue lähenemisviisiga nähakse aga ette, et BAV ostab stuudio turuhinnaga. Eelnevast nähtub, et BAVile ei antud meetmega aastatel 1999–2005 EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohast eelist.

(27)

Sellest tulenevalt võib nentida, et BAV ei ole seni uue stuudio haldamiseks riigiabi saanud.

(28)

BAVile stuudio haldamise eest võimaliku ülemäärase hüvitise maksmise kõrval (vt tabel 4) võis BAVile osaks saada eeliskohtlemine stuudio kasutamisel.

(29)

Saksamaa esitatud andmete kohaselt puudus enamikul filmitootjatest BAViga igasugune seos. (12) Saksamaa kinnitas, et BAVile ei ole stuudiole juurdepääsul antud eesõigust. Lisaks sellele said kõik filmitootjad kasutada stuudiot samadel tingimustel ja sama hinna eest nagu BAV ning neil on võimalik teha seda ka edaspidi. Komisjonile kinnitati, et BAVi koheldakse samamoodi nagu konkurente ning BAVile ei ole osaks saanud ega saa ka praegu osaks eeliskohtlemist ning seega ei ole talle antud ega anta ka edaspidi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohast eelist.

(30)

Menetluse algatamise otsuses turumajandusliku investeerimise põhimõtet järgiva erainvestori printsiibile viidates peeti silmas, et LfA ja BAV ei investeerinud ettevõttesse BFH samadel tingimustel. Sellist olukorda käsitleti BAVile antava abina. Uue lähenemisviisiga püütakse seda probleemi lahendada nii, et LfA saab BFH ainuomanikuks. Uue lähenemisviisiga nähakse ette, et BFH, kes rendib stuudiot kõigile kasutajatele turuhinnaga, kuulub 100 % LfA-le ja kogu BFH teenitud kasum kuulub seega samuti LfA-le. 2024. aastal makstakse LfA-le stuudio võõrandamise eest turuhinda. Seetõttu tuleb esmapilgul lähtuda sellest, et LfA investeering ühingusse BFH on kooskõlas turumajandusliku investeerimise põhimõtet järgiva erainvestori printsiibiga.

(31)

Komisjon märgib eespool esitatud kaalutlustele tuginedes, et kontrollitav meede ei anna uue lähenemisviisi raames BAVile eelist ega kujuta endast EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohast riigiabi,