European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2026/2547

16.11.2026

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2026/2547,

13. november 2026,

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Indiast, Jaapanist, Taiwanist, Türgist ja Vietnamist pärit teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artiklit 9,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Algatamine

(1)

18. septembril 2025 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Indiast, Jaapanist, Taiwanist, Türgist ja Vietnamist (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 4. augustil 2025 Eurofer (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

1.2.   Registreerimine

(3)

Komisjon kehtestas asjaomase toote impordi suhtes registreerimisnõude komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2025/2432 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“).

1.3.   Huvitatud isikud

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning India, Jaapani, Taiwani, Türgi ja Vietnami ametiasutustele, samuti teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele, kauplejatele ja teadaolevalt seotud ühendustele ning kutsus neid uurimises osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(6)

18. septembril 2025 taotles Jaapani mitmesuguste eriterasetoodete, sealhulgas külmvaltsitud lehtterastoodete tootja Daido Steel Co., Ltd (edaspidi „Daido“) võimalust osaleda uurimises huvitatud isikuna, väites, et uurimise tulemus mõjutab teda kui uuritava toote tootjat, kes on varem eksportinud väikeseid koguseid ja kavatseb lähitulevikus taasalustada eksporti ELi. 2. oktoobril 2025 lükkas komisjon Daido taotluse tagasi, sest eksportivate tootjate valikuuringu vormile antud vastuse kohaselt ei eksportinud Daido uurimisperioodil asjaomast toodet. 9. oktoobril 2025 palus Daido ärakuulamise eest vastutaval ametnikul sekkuda, et komisjoni talitused tunnustaksid Daido staatust huvitatud isikuna, kuna tal on selge huvi uurimise tulemuse vastu, ja teatas oma kavatsusest esitada toote väljajätmise taotlus. Pärast seda, kui ärakuulamise eest vastutav ametnik oli küsimust koos komisjoni talitustega põhjalikult uurinud, esitas ta 4. detsembril 2025 soovituse Daido taotluse kohta saada huvitatud isiku staatus. Soovitust ei olnud siiski vaja arvesse võtta, sest 18. veebruaril 2026 teatasid komisjoni talitused Daidole, et on tuvastatud seos Daido ja valimisse kaasatud eksportiva tootja Japan Nippon Steel Corporation (edaspidi „Nippon Steel“) vahel ja seega sai Daido teha uurimise käigus oma märkused teatavaks Nippon Steeli kontserni osana. 4. märtsil 2026 esitas Daido toote väljajätmise taotluse, mida käsitletakse allpool punktis 2.4. 24. augustil 2026 esitas Daido märkused üldise avalikustamisdokumendi kohta ja seega sai ta täielikult kasutada oma õigusi huvitatud isikuna.

(7)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles Türgi eksportiv tootja Tezcan Galvanizli Yapı Elemanları Sanayi ve Tic. (edaspidi „Tezcan“), et teda käsitataks valimisse kaasamata koostööd tegeva eksportiva tootjana. Äriühing väitis, et komisjon peaks võtma arvesse konkreetseid asjaolusid, nimelt seda, et Tezcan eksportis liitu piiratud koguseid ja osales käesoleva uurimise ajal aktiivselt aegumise läbivaatamises.

(8)

Komisjon lükkas selle taotluse tagasi. Äriühingut teavitati uurimisest nõuetekohaselt uurimise algatamise päeval. Äriühing ei esitanud aga valikuuringu vastust ega registreerinud end huvitatud isikuna. Lisaks komisjoni esitatud teabele uurimise algatamise kohta teavitas äriühingut asjaomasest menetlusest Türgi valitsus, kes kogus külmvaltsitud lehtterastoodete tootjatelt andmeid, et Türgi valitsus saaks vastata küsimustikule erilise turuolukorra olemasolu kohta Türgis.

1.4.   Algatamise kohta esitatud märkused

1.4.1.   Väited erilise turuolukorra kohta

(9)

Komisjon märkis esmalt, et kaebuses esitati alusmääruse artikli 5 tähenduses piisavalt tõendeid dumpingu kohta ilma erilisest turuolukorrast tuleneva kohandamiseta, et õigustada uurimise algatamist. Nagu on märgitud algatamisteate punktis 3, esitati kaebuses piisavalt tõendeid dumpingu kohta, mis arvutati uuritava toote omamaise hinna ja liitu müümise ekspordihinna (tehasest hankimise tasandil) võrdluse põhjal, tegemata mingeid kohandusi kaebuse esitaja väidetud erilise turuolukorra tõttu. Selle võrdluse tulemusel saadud dumpingumarginaalid olid kõigi asjaomaste riikide puhul märkimisväärsed ja kujutasid seega endast piisavaid tõendeid dumpingu kohta, mis õigustab uurimise algatamist kõigi asjaomaste riikide suhtes. Olenemata kaebuses esitatud tõenditest kohaldatakse normaalväärtuse kindlaksmääramisel alusmääruse artikli 2 lõike 3 sätteid, mis käsitlevad erilist turuolukorda, nagu ka kõiki muid selle artikli sätteid. Sellest tulenevalt ei saa ükski kaebuses esitatud väide, mis on seotud tõendite ja väidetega erilise turuolukorra kohta, seada kahtluse alla järeldust uurimise algatamise aluseks olevate tõendite piisavuse kohta ega komisjoni õigust uurida, kas sihtriikides on eriline turuolukord.

1.4.1.1.   Väited väljatõrjuva mõju kohta

(10)

Punktis 3.1 on selgitatud nn väljatõrjuvat mõju.

(11)

POSCO VIETNAM Co., Ltd, Ho Chi Minh City (edaspidi „POSVIET“) ja Tatmetal Çelik Sanayi ve Ticaret A. Ş., Istanbul (edaspidi „Tatmetal“) väitsid, et kaebuses esitatud tõendid Vietnami ja Türgi erilise turuolukorra kohta ei ole piisavad, et neid saaks pidada esmapilgul usutavateks tõenditeks WTO dumpinguvastase lepingu artikli 5.2 tähenduses. POSVIET ja Tatmetal viitasid WTO vaekogu järeldustele juhtumis „Australia – Anti-Dumping Measures on Paper“, (4) milles leiti, et „määratlusest „eriline“ tuleneb, et turuolukord peab olema „eristatav, individuaalne, ühekordne, konkreetne““. Lisaks väitis POSVIET, et WTO vaekogu märkis juhtumis „EU – Cost Adjustment Methodologies II (Russia)“, (5) et mõiste „eriline“ välistab selle, et „üldine olukord“ kvalifitseerub eriliseks turuolukorraks. POSVIET väitis, et kuigi eriline turuolukord ei pea olema seotud üksnes konkreetse riigi siseturuga, peab see siiski olema kohalik nähtus, st nähtus, mis avaldub sellel konkreetsel turul, mitte ei kajasta üldist või ülemaailmset olukorda. POSVIET ja Tatmetal jõudsid järeldusele, et kuna kaebuse esitaja väitis, et Hiina liigne tootmisvõimsus levis kiiresti muusse maailma, ei ole see enam viie sihtriigi siseturule eriomane olukord, vaid hajutatud ülemaailmne suundumus, mis on sedalaadi „üldine olukord“, mille WTO vaekogud välistasid.

(12)

Lisaks väitis POSVIET, et kaebus oli liiga üldine seoses tooteturuga, mida mõjutas Hiina liigse tootmisvõimsuse väidetav väljatõrjuv mõju, kuna selles viidati „terase (sh külmvaltsitud lehtterastoodete) liigsele tootmisvõimsusele kogu maailmas“. POSVIET väitis, et see oletatav olukord oli ülemaailmne ja ulatus kaugemale külmvaltsitud lehtterastoodete turgudest, mida tõendab kaebuses esitatud väide, et „ülemaailmne liigne tootmisvõimsus on kunstlikult alandanud rahvusvahelisi terasehindu kogu maailmas“. POSVIET väitis, et turuolukord, mis mõjutas sellist tootevalikut enamikul rahvusvahelistel turgudel, oli väga vastupidine „erilisele“.

(13)

Lisaks väitis Tatmetal, et Hiina külmvaltsitud lehtterastoodete üldises ekspordis oli Türgi kümne suurima ekspordiriigi hulgas, kuid import Türki moodustas ainult 3,5 % uuritava toote Hiina ekspordist. Tatmetal väitis, et Türgi ei olnud Hiinast pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes haavatav, kuna Hiina RV oli alles suuruselt kolmas impordiallikas. Lisaks väitis Tatmetal, et kaebuses ei esitatud põhjuslikku seost Hiina liigse tootmisvõimsuse ja uuritavat toodet tootvate Türgi äriühingute hinnastamiskäitumise vahel ning et Tatmetali finantstulemused õõnestavad väidet väljatõrjuva mõju kohta.

(14)

Kaebus sisaldas teavet Hiinast pärit külmvaltsitud lehtterastoodete Vietnami ja Türki suunatud impordi järsu kasvu kohta aastatel 2019–2024 (6). Peale selle sisaldas kaebus teavet Hiinast pärit impordi osakaalu kohta Vietnami ja Türgi külmvaltsitud lehtterastoodete koguimpordis (7) ning samuti Vietnami ja Türki suunatud Hiina impordi hindade ja Vietnami ja Türgi omamaiste hindade võrdluse kohta aastatel 2019–2024 (8) ning selle mõju kohta Vietnami ja Türgi omamaistele hindadele. Lisaks viitasid need andmed ka kaebuses analüüsitud uurimisperioodile (st 2024. aastale), millele viitasid ka äriühingute finantstulemused. Kaebus sisaldas piisavalt tõendeid erilise turuolukorra olemasolu kohta Vietnami ja Türgi siseturul. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(15)

Taiwani ametiasutused väitsid, et kaebuses esitatud tõendid erilise turuolukorra kohta Taiwanis ei olnud piisavad, et kujutada endast esmapilgul usutavaid tõendeid WTO dumpinguvastase lepingu artikli 5.2 tähenduses. Taiwani ametiasutuste väitel ei puudutanud enamik erilise turuolukorra olemasolu põhjendamiseks esitatud tõenditest Taiwani siseturgu, sest kaebuse esitaja esitas Taiwani kohta ainult kahe Taiwani terasetootja finantstulemused. Need finantstulemused puudutasid kogu äriühingut ja/või kontserni, mitte ei olnud konkreetselt seotud külmvaltsitud lehtterastoodetega. Lisaks puudutasid need 2024. aastat, samal ajal kui kaebuse esitaja analüüsis ajavahemikku 2015–2020, et määrata kindlaks erilise turuolukorra tõttu vajalik kasumlikkuse kohandamine.

(16)

Kaebus sisaldas teavet Hiinast pärit külmvaltsitud lehtterastoodete Taiwanisse suunatud impordi järsu suurenemise kohta aastatel 2019–2024 (9). Lisaks sisaldas kaebus teavet Hiinast pärit impordi osakaalu kohta Taiwani külmvaltsitud lehtterastoodete koguimpordis (10) ning samuti Taiwanisse suunatud Hiina impordi hindade ja Taiwani omamaiste hindade võrdluse kohta aastatel 2019–2024 (11) ning selle mõju kohta Taiwani omamaistele hindadele. Peale selle viitasid need andmed ka kaebuses analüüsitud uurimisperioodile (st 2024. aastale), millele viitasid ka äriühingute finantstulemused. Seetõttu sisaldas kaebus piisavalt tõendeid erilise turuolukorra olemasolu kohta Taiwani siseturul. Kaebuses teraseettevõtjate kasumlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatud võrdlusalus – juhul, kui Hiina liigne tootmisvõimsus ei oleks nii järsult kasvanud – viitas maailma (v.a Hiina RV) teraseettevõtjatele. Seega viitas võrdlusalus ka Taiwani äriühingutele. Kaebuse esitaja tugines 2015., 2017. ja 2020. aastale, kuid esitatud andmed hõlmasid ajaloolisi andmeid aastatest 2005–2020 (12). Neid kasumlikkuse andmeid kasutati üksnes võrdlusalusena, et määrata kindlaks väljaspool Hiina RVd asuvate teraseettevõtjate saavutatav kasum olukorras, kus Hiina RV liigne tootmisvõimsus ei oleks nii järsult kasvanud. Seega kasutati neid andmeid üksnes selleks, et näitlikustada võimalikku kasumi kohandamist ja simuleerida tavapärastes turutingimustes kasumi arvutamist. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(17)

Samuti väitsid Taiwani ametiasutused, et üksikute äriühingute kasumlikkuse kõikumine ei olnud erilise turuolukorra olemasolu kindlakstegemisel asjakohane.

(18)

Kaebuse esitaja tugines kahe Taiwani eksportiva tootja kasumlikkusele dumpingu arvutamiseks, mitte erilise turuolukorra tõendamiseks. Igal juhul leidis komisjon, et konkreetse äriühingu kasumlikkuse muutumine aja jooksul võib kaebuse seisukohast tõepoolest olla piisav tõend erilise turuolukorra olemasolu kohta. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(19)

Lisaks väitsid Taiwani ametiasutused, et kaebuses väidetud erilisel turuolukorral puudus WTO õiguse kohane õiguslik alus, kuna vaekogu rõhutas juhtumis „Australia – Anti-Dumping Measures on Paper“, et eriline turuolukord „keskendub asjaomase riigi siseturule“, mitte muule riigile (13) . Taiwani ametiasutuste sõnul ei selgitatud kaebuses, miks asjaomastesse riikidesse suunatud Hiinast pärit impordi väljatõrjuvast mõjust tulenev eriline turuolukord tekib ainult asjaomastes riikides, mitte muudes kolmandates riikides, sealhulgas liidus.

(20)

Kaebuses Taiwaniga seoses väidetud eriline turuolukord ei tulene ülemaailmsest liigsest tootmisvõimsusest ega Hiina üldisest liigsest tootmisvõimsusest, vaid pigem Hiina liigse tootmisvõimsuse väljatõrjuvast mõjust, mis alandas kunstlikult Taiwani omamaiseid hindu. Seega esitati kaebuses piisavalt tõendeid Taiwani erilise turuolukorra kohta (nagu on täpsustatud põhjenduses 16), nagu ka ülejäänud nelja asjaomase riigi puhul. Olukord muudes kolmandates riikides, sealhulgas liidus, ei olnud uurimise algatamise seisukohast oluline. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(21)

Lõpetuseks väitsid Taiwani ametiasutused, et kaebuses esitatud meetod Taiwani omamaiste tootjate kasumi kohandamiseks ülemaailmsetelt terasetootjatelt saadud riigivälise teabega oli ilmselgelt vastuolus WTO dumpinguvastase lepingu artikliga 2.2.2.

(22)

Kaebuse metoodika tugines asjaolule, et eriline turuolukord mõjutas negatiivselt Taiwani omamaiste tootjate saavutatud kasumit, nagu ka omamaise müügi andmeid tervikuna. Lisaks ei olnud kohandamiseks kasutatud teabeks riigivälised andmed, vaid see kajastas pigem maailma äriühingute tegelikku ja hüpoteetilist kasumit, mis võis hõlmata ka Taiwani tootjate vähenenud ja hüpoteetilist kasumlikkust. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(23)

Jaapani valitsuse sõnul ei toetanud ükski tõend väidet, et Jaapani turul oli Hiina liigse tootmisvõimsuse mõju tõttu eriline turuolukord.

(24)

Kaebus sisaldas teavet Hiina külmvaltsitud lehtterastoodete Jaapanisse importimise suundumuse kohta aastatel 2019–2024 (14). Lisaks sisaldas kaebus teavet Hiinast pärit impordi osakaalu kohta Jaapani külmvaltsitud lehtterastoodete koguimpordis (15) ning samuti Jaapanisse suunatud Hiinast ekspordi hindade ja Jaapani omamaiste hindade võrdluse kohta aastatel 2019–2024 (16) ning selle mõju kohta Jaapani omamaistele hindadele. Seega sisaldas kaebus piisavalt tõendeid erilise turuolukorra olemasolu kohta Jaapani siseturul. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(25)

Jaapani valitsus, Nippon Steel, JFE Steel Corporation (edaspidi „JFE“) ja Kobe Steel, Ltd. (edaspidi „Kobe“) väitsid, et Jaapanis ei olnud Hiina väljatõrjuva mõju tõttu erilist turuolukorda. Eelkõige väitsid Nippon Steel, JFE ja Kobe, et kuna kaebuse esitaja väitis, et Hiina liigne tootmisvõimsus mõjutas kõiki viit asjaomast riiki, ja tunnistas, et Hiina terase liigse tootmisvõimsuse tõttu kasvas Hiina eksport muudesse kolmandatesse riikidesse, ei saa ülemaailmne tootmisvõimsus olla eriline turuolukord, mis on „eraldiseisev, individuaalne, ühekordne, konkreetne“, nagu nõudis vaekogu juhtumis „Australia – Anti-Dumping Measures on Paper“ (17). Seda, et külmvaltsitud lehtterastoodete liigne tootmisvõimsus ei piirdu Jaapani turuga, näitab asjaolu, et Jaapan ei kuulunud 2024. aastal Hiina külmvaltsitud lehtterastoodete kümne peamise ekspordisihtkoha hulka, moodustades Comtrade’i andmete kohaselt ainult 2,3 % Hiina ekspordist. Nad lisasid, et mõju oli maailmamajanduses peaaegu ühtlaselt jaotunud ega ole ühelegi riigile või riikide rühmale ainuomane.

(26)

Kaebuses väidetud eriline turuolukord Jaapanis ei tulenenud Hiina liigsest tootmisvõimsusest üldiselt, vaid pigem Hiina liigse tootmisvõimsuse väljatõrjuvast mõjust, mis alandas kunstlikult Jaapani omamaiseid hindu. Lisaks märkis komisjon, et kaebuses esitati piisavalt tõendeid Jaapanile omase erilise turuolukorra kohta, nagu on täpsustatud põhjenduses 24. Olukord muudes kolmandates riikides ei olnud uurimise algatamise seisukohast oluline. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(27)

Jaapani valitsus ja POSVIET väitsid, et Jaapani ja Vietnami turgudel ei olnud hinnad kunstlikult madalad, ning Nippon Steel, JFE, Kobe ja POSVIET väitsid, et kaebuse esitaja ei esitanud tõendeid selle kohta, et omamaiseid hindu alandati kunstlikult, nii et äriühinguid motiveeriti müüma pigem kolmandates riikides kui siseturul. Sellega seoses teatasid Nippon Steel, JFE ja Kobe, et külmvaltsitud lehtterastoodete Jaapanisse ja Vietnamisse suunatud impordi keskmine hind oli Comtrade’i andmete põhjal 2024. aastal kooskõlas maailma keskmise hinnaga ja tegelikult sellest kõrgem. Lisaks väitis POSVIET, et kaebuses ei käsitletud sisendmaterjale, vaid pigem järgneva etapi toodet, ning et majanduslikult ei olnud mõistlik arvata, et külmvaltsitud lehtterastoodete hinnad sihtriikides oleksid kunstlikult madalad üksnes seetõttu, et Hiinast pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi hinnad olid väidetavalt kunstlikult madalad. POSVIET rõhutas ka, et Hiinast sihtriikidesse suunatud külmvaltsitud lehtterastoodete impordi osakaal oli mõnes riigis üsna väike, ulatudes 12 %st Indias 78 %ni Taiwanis. POSVIET väitis, et impordi osakaal ei olnud piisav, et kanda Hiinast imporditurule üle „kunstlikult madalaid hindu“.

(28)

Kaebuse esitaja esitas Jaapanisse ja Vietnami suunatud Hiina ekspordi hindade ning Jaapani ja Vietnami omamaiste hindade võrdluse aastate 2019–2024 kohta (18) ning teabe Hiina impordi osakaalu kohta Jaapani ja Vietnami külmvaltsitud lehtterastoodete koguimpordis, (19) mis viitab sellele, et Hiinast pärit import avaldas turule survet. Lisaks teatas kaebuse esitaja, et Jaapani ja Vietnami terase eksport liitu suurenes hoolimata asjaolust, et üldine teraseeksport vähenes (20). Seega esitas kaebuse esitaja piisavalt tõendeid selle kohta, et Hiina liigne tootmisvõimsus alandas kunstlikult omamaiseid hindu. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(29)

Nippon Steel, JFE ja Kobe vaidlustasid kaebuse esitaja analüüsi, mille eesmärk oli näidata Hiina impordi suurenemist Jaapanisse alates 2020. aastast, hoolimata selle aasta erandlikest asjaoludest. Nende sõnul peaks suundumuse analüüs algama 2019. aastal ja see näitaks, et Jaapani statistika kohaselt olid import 2024. aastal endiselt väiksem kui 2019. aastal.

(30)

Nippon Steel, JFE ja Kobe tuginesid väljavõttele, mis hõlmas importi Korea Vabariigist (edaspidi „Korea“, mis on tähistatud Jaapani statistikakoodiga 103) Jaapanisse, mitte Hiina RVst (mis on tähistatud Jaapani statistikakoodiga 105) Jaapanisse. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

1.4.1.2.   Väited kuludega seotud erilise turuolukorra kohta Vietnamis

(31)

Vietnami kaubanduse kaitsemeetmete amet (edaspidi „TRAV“) väitis, et kaebuses esitatud tõendid Vietnami külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisharu olukorra kohta olid ebatäpsed ja aegunud. TRAV selgitas, et Vietnami valitsus ei osalenud Kanada aruande 20. jaotise koostamises ning et järeldused põhinesid kättesaadavatel faktidel ja need järeldused tühistati kahe järgneva läbivaatamise käigus, mis käsitlesid süsinikterasest keevitatud torusid (21) ja korrosioonikindlat terast (22).

(32)

Kaebuses esitati tõendeid mitme Vietnamis rakendatud meetme kohta, mis mõjutasid külmvaltsitud lehtterastoodete tootmiskulusid (23). Seetõttu sisaldas see piisavalt tõendeid selle kohta, et on kehtestatud meetmed, mis võivad tekitada Vietnamis erilise turuolukorra, ning komisjon lükkas väite tagasi. Uurimise käigus tehakse vajaduse korral kindlaks, kas sellised meetmed endiselt kehtivad ja milline on nende mõju külmvaltsitud lehtterastoodete tootmiskuludele.

1.4.1.3.   Väited nõuetekohase võrdluse kohta

(33)

POSVIET ja Tatmetal tuletasid meelde WTO vaekogu järeldusi juhtumis „Australia – Anti-Dumping Measures on Paper“, milles leiti, et „„nõuetekohane võrdlus“ nõuab omamaiste ja ekspordihindade võrdluse hindamist“ ning et selline võrreldavuse hindamine erineb erilise turuolukorra olemasolu küsimusest. Seega, isegi kui oleks eriline turuolukord (quod non), ei saa eeldada, et omamaine müük ei võimalda nõuetekohast võrdlust. Seoses WTO vaekogu järeldustega väitsid POSVIET ja Tatmetal, et kaebuses ei esitatud tõendeid selle kohta, et sihtriikide omamaised hinnad ei võimaldanud nõuetekohast võrdlust.

(34)

Komisjon märkis, et kaebuses esitati piisavalt tõendeid selle kohta, et viie asjaomase riigi omamaiste tootjate kasum oli alla surutud Hiina liigse tootmisvõimsuse väljatõrjuva mõju tõttu, mis alandas kunstlikult omamaiseid hindu nende vastavatel siseturgudel. Väidetav eriline turuolukord mõjutas seega ainult omamaiseid hindu, mistõttu ei olnud võimalik omamaiseid hindu ja eksportmüüki nõuetekohaselt võrrelda. See väide lükati tagasi.

(35)

Taiwani ametiasutused tuletasid ka meelde, et erilise turuolukorra olemasolule tuginemiseks tuleb tõendada, et selline olukord muutis omamaise müügi ekspordihinnaga nõuetekohaseks võrdlemiseks sobimatuks. Seega väitsid nad, et ükski kaebuses esitatud tõend ei viidanud sellele, et eriline turuolukord oleks takistanud nõuetekohast võrdlust. Taiwani ametiasutuste sõnul mõjutas kaebuses esitatud tõendite põhjal kogu kasumit, mida terasetootjad kogu maailmas teenisid, üleilmsest liigsest tootmisvõimsusest tingitud eriline turuolukord, mistõttu eriline turuolukord ei takista nõuetekohast võrdlust.

(36)

Komisjon märkis, et kaebuses esitati piisavalt tõendeid selle kohta, et Taiwani omamaiste tootjate kasum oli alla surutud mitte ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse tõttu, vaid Hiina liigse tootmisvõimsuse väljatõrjuva mõju tõttu, mis alandas kunstlikult Taiwani omamaiseid hindu. Väidetav eriline turuolukord mõjutas seega ainult omamaiseid hindu, mistõttu ei olnud võimalik omamaiseid hindu ja eksportmüüki nõuetekohaselt võrrelda. Seepärast lükati see väide tagasi.

(37)

Nippon Steel, JFE ja Kobe väitsid, et kaebuses ei käsitletud nõuet, et erilise turuolukorra olemasolu korral peab omamaine müük olema ekspordihinnaga võrdlemiseks sobimatu.

(38)

Komisjon märkis, et nõuetekohase võrdluse nõuet on kaebuses meelde tuletatud (24) ja see toetab normaalväärtuse arvutamist kasumi kohandamise teel. Seetõttu lükati see väide tagasi.

1.4.1.4.   Muud väited erilise turuolukorra kohta

(39)

Taiwani ametiasutused väitsid, et Taiwani terasetootjad olid sageli vertikaalselt integreeritud ega sõltunud seega Hiinast pärit tooraine impordist. See struktuur võimaldas Taiwani tootmisharul jääda kolmandatest riikidest pärit impordi korral konkurentsivõimeliseks.

(40)

Taiwani ametiasutused väitsid ka, et Taiwan on turumajanduslik riik, kus hinnad määratakse kindlaks tavapärastes konkurentsitingimustes ilma valitsuse sekkumiseta. Seega peaks komisjon tuginema külmvaltsitud lehtterastoodete omamaistele hindadele, nagu ta tegi viimases uurimises, mis käsitles muu hulgas Taiwanist pärit teatavate kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide importi (25). Taiwani ametiasutused juhtisid tähelepanu asjaolule, et käesoleva uurimise ajal käimas olnud dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise taotluses ja algatamisteates ei viidatud Taiwani erilisele turuolukorrale, omamaise müügi esinduslikkuse puudumisele ega kasumi moonutustele.

(41)

Lisaks väitsid Taiwani ametiasutused, et erilist turuolukorda käsitlev järeldus ei saa põhineda ülemaailmsetel hinnanähtustel, mida mõjutab kolmas riik, keda uurimine ei puuduta. Taiwani ametiasutused väljendasid kahtlust, kas selline erilise turuolukorra mõiste tõlgendus on kooskõlas WTO eeskirjadega, eriti kui sellist tõlgendust ei toeta selged tõendid riigi sekkumise ja sellest tulenevate Taiwani turule iseloomulike turumoonutuste kohta. Sellega seoses viitasid Taiwani ametiasutused pretsedendile, kus eriline turuolukord seostati valitsuse mõju tuvastatavate vormidega, (26) ning juhtumile, kus komisjon lükkas tagasi väite terasetootega seotud erilise turuolukorra olemasolu kohta (27).

(42)

Sellega seoses väitis Eurofer, et otsustav tegur ei ole mitte olukorra enda laad, vaid selle mõju turule. Täpsemalt ei tekita erilist olukorda Hiina liigne tootmisvõimsus ise, vaid pigem selle mõju igale asjaomasele riigile.

(43)

Nippon Steel, JFE ja Kobe väitsid, et Jaapan ei ole Hiina külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes eriti haavatav, sest kaebuses esitatud osakaal oli väiksem kui Taiwani või Vietnami puhul.

(44)

Nippon Steel, JFE ja Kobe lisasid, et Jaapani tootmisharu on Jaapani valitsuse kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmetega süstemaatiliselt kaitstud Hiina liigse tootmisvõimsuse mõju eest, ning viitasid mitmele meetmele ja valitsuse pidevale järelevalvele.

(45)

Eurofer vaidlustas selle tõlgenduse, väites, et selline kaitse ei olnud Jaapani tootmisharu kahtluste leevendamiseks piisav, viidates Jaapani teraseettevõtjate ja kaubandusettevõtjate esindajate mitmele avalikule avaldusele.

(46)

Nippon Steel, JFE ja Kobe väitsid ka, et Jaapani teraseturg on struktuurselt isoleeritud Hiina impordi sissetungi eest, kuna tarbijad, eelkõige Jaapani autotööstuses, nõuavad kvaliteetset toodet, mida Hiina tootmisharu tavaliselt ei paku, ning kuna Jaapani turul toimub äritegevus väga spetsiifilisel viisil, mida iseloomustab kaubandusettevõtete kaasatus, kes on loonud pikaajalised ja väga selgelt kindlaks määratud suhted Jaapani tootjatega.

(47)

Nippon Steel väitis oma märkuste tundlikus versioonis ka seda, et põhjendustes 44 ja 46 kirjeldatud Jaapani turu omaduste tõttu olid Jaapani omamaised hinnad kunstlikult kõrgemad.

(48)

Nippon Steel, JFE ja Kobe juhtisid tähelepanu ka asjaolule, et Jaapani tootmisharu ei suurendanud ülemaailmset liigset tootmisvõimsust terasesektoris, kuna Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel Jaapani omamaine terase tootmisvõimsus aastatel 2019–2024 vähenes, erinevalt Vietnamist, kus tootmisvõimsus suurenes. Lisaks osales Jaapani valitsus rahvusvahelisel tasandil liidu ja Ameerika Ühendriikidega peetud kolmepoolsetes aruteludes, et käsitleda ülemaailmset terase liigset tootmisvõimsust, ning on terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse ülemaailmse foorumi (edaspidi „GFSEC“) pikaajaline ja aktiivne liige.

(49)

TRAV väitis, et kaebuses esitatud väide, et Hiina madala hinnaga külmvaltsitud lehtterastoodete olemasolu Vietnamis sundis omamaiseid külmvaltsitud lehtterastoodete tootjaid alandama oma omamaiseid müügihindu jätkusuutmatule tasemele, et konkureerida Hiina külmvaltsitud lehtterastoodete hindadega, oli faktiliselt vale, kuna Hiinast pärit külmvaltsitud lehtterastoodete Vietnami suunatud impordi suhtes kohaldatakse alates 2020. aastast dumpinguvastaseid tollimakse ja meetmeid pikendati 2025. aasta detsembris.

(50)

Jaapani valitsus nõudis omamaise müügi ja ekspordihinna nõuetekohast võrdlemist. Sellega seoses väitsid Nippon Steel, JFE ja Kobe ka seda, et isegi kui komisjon teeks kindlaks erilise turuolukorra olemasolu Jaapani turul, ei takistaks see automaatselt omamaise hinna ja ekspordihinna nõuetekohast võrdlemist, sest Hiina liigse tootmisvõimsuse väljatõrjuv mõju terasesektoris avaldus samal määral nii Jaapani kui ka liidu turul. Nende sõnul tuleneb see väidetava erilise turuolukorra olemusest, kuna liigsel tootmisvõimsusel terasesektoris ja eelkõige Hiinas on ülemaailmne mõju ja see mõjutab maailmamajandust, nagu tunnistas kaebuse esitaja. Selle toetuseks võrdlesid nad Jaapanisse ja liitu suunatud külmvaltsitud lehtterastoodete impordi kogumahtu ning väitsid, et need mahud olid sarnased. Nende sõnul on ka kaitse Hiinast pärit impordi eest sarnane. Jaapanit kaitseksid põhjendustes 44 ja 46 osutatud tegurid, samal ajal kui liitu kaitseksid muu hulgas Hiina RVst pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud (28) ja teatavate terasetoodete suhtes kehtestatud kaitsemeetmed (29). Nende sõnul on need meetmed aga osutunud liigse tootmisvõimsuse vähendamisel ebatõhusaks, võttes arvesse asjaolu, et liidu tarbimine vähenes, samal ajal kui tariifikvootide mahud on iga-aastase liberaliseerimise tõttu suurenenud. Seda kinnitab komisjoni ettepanek käsitleda ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse negatiivset kaubandusmõju liidu teraseturule (30).

(51)

Vastupidi, Eurofer pidas nõuetekohast võrdlusanalüüsi käesoleva juhtumi asjaoludel tarbetuks, sest ekspordihindu ei mõjuta sama eriline turuolukord, vaid teistsugune majandusnähtus (st Hiina liigse tootmisvõimsuse mõju liidu turule). Euroferi arvates seisnes dumping just nimelt selles, et otsustati kehtestada normaalväärtusest madalamad ekspordihinnad, olenemata eksporditurgude majanduslikust dünaamikast. Lisaks ei vii komisjon normaalväärtuse arvutamiseks sellist paralleelset analüüsi läbi muudel põhjustel. Näiteks kui komisjon leiab, et kogu omamaine müük toimub kahjumiga ja seega mitte tavapärase kaubandustegevuse käigus, ei saa ta kasutada tegelikke müügiandmeid, sest kogu müük liidu turul toimub samuti kahjumiga. Euroferi arvates ei ole viimati nimetatud asjaolu asjakohane.

(52)

Lisaks väitsid Nippon Steel, JFE, Kobe ja Tatmetal, et isegi kui alusmääruse artikli 2 lõike 3 tingimused on täidetud, ei saa komisjon jätta arvesse võtmata Nippon Steeli ja Tatmetali tegelikku kasumit tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud omamaiselt müügilt, nagu on sätestatud artikli 2 lõike 6 sissejuhatavas lõigus, kuna artikli 2 lõige 3 võimaldas komisjonil üksnes normaalväärtuse arvutada. Nende sõnul peab komisjon juhul, kui tootmise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuva müügi kohta on olemas tegelikud andmed, kasutama neid andmeid kasumi suuruse kindlaksmääramiseks, nagu Euroopa Kohus on selgitanud kohtuotsuses Goldstar vs. nõukogu (31) ja nagu on selgitatud mitmes WTO otsuses (32). Nende sõnul võib tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud tegeliku omamaise müügi kasumit alusmääruse artikli 2 lõike 6 kohasel normaalväärtuse arvutamisel mitte arvesse võtta üksnes juhul, kui omamaine müük ei toimu tavapärase kaubandustegevuse käigus. Sellega seoses ei saanud komisjon segamini ajada tavapärast kaubandustegevust erilise turuolukorraga, et jätta kõrvale tavapärase kaubandustegevuse käigus omamaiselt müügilt teenitud kasum, kuna need kaks oleksid erinevad mõisted, nagu näitab nende vahel sõna „või“ kasutamine alusmääruse artikli 2 lõikes 3. Tuginedes kohtuotsusele NutraSweet vs. nõukogu, (33) väitsid Nippon Steel, JFE ja Kobe, et tavapärase kaubandustegevuse hindamine oli seotud müügi enda laadiga, mitte selle turu laadiga, kus äriühing tegutses. Nippon Steel, JFE, Kobe ja Tatmetal viitasid ka kohtuotsusele nõukogu vs. Alumina (34). Nippon Steeli, JFE ja Kobe sõnul, kes viitasid kohtuotsusele Hansol, (35) ei oleks asjakohane asjaolu, et see võib anda tulemuseks arvestusliku normaalväärtuse, mis on võrdne omamaise müügi hindadega, mida ei võetud erilise turuolukorra tõttu arvesse.

(53)

Eurofer ei nõustunud sellega ja leidis, et omamaine müük turul, mida mõjutab eriline turuolukord, ei toimu tavapärase kaubandustegevuse käigus, mistõttu komisjon ei saa tugineda tegelikele hindadele. Eurofer väitis ka, et ei kohtuotsus nõukogu vs. Alumina ega kohtuotsus NutraSweet vs. nõukogu ei toetanud järeldust, et tavapärase kaubandustegevuse hindamine oli seotud müügi enda laadiga, mitte selle turu laadiga, kus äriühing tegutseb.

(54)

Nippon Steel kordas, et Eurofer ajas segi tavapärase kaubandustegevuse ja erilise turuolukorra mõisted, mis olid alusmääruse artikli 2 lõikes 3 erinevad, ning et seda, et tavapärase kaubandustegevuse hindamine oli seotud müügi enda laadiga, selgitati kohtuotsuses NutraSweet vs. nõukogu (36). Seevastu nõukogu määruses (EÜ) nr 1972/2002, (37) millega kehtestati esmakordselt alusmääruses erilise turuolukorra mõiste, osutati, et erilise turuolukorra kasutusele võtmise poliitiline eesmärk oli keskenduda pigem turu laiematele struktuursetele tingimustele kui konkreetse äriühingu müügile (38). Lisaks juhtis Nippon Steel tähelepanu asjaolule, et alusmääruse artikli 2 lõikes 6 puudub viide erilisele turuolukorrale, vaid selle asemel kasutatakse mõistet „tavapärane kaubandustegevus“. Nippon Steel väitis ka, et kasutada tuleb tavapärase kaubandustegevuse käigus saadud müügikasumit, tuginedes vaekogu aruandele juhtumis „EÜ – lõhe (Norra)“ (39). Nippon Steel väitis, et isegi juhul, kui konkreetse toote müügimaht ei ole piisav, et õigustada omamaise müügi kasutamist, kasutab komisjon siiski tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuva müügi kasumlikkust kooskõlas artikli 2 lõikega 6 ja kohtuotsusega PT Musim Mas vs. komisjon (40). Nippon Steeli arvates peaks see kehtima ka siis, kui omamaiseid hindu ei võeta arvesse erilise turuolukorra tõttu, ning kaebuse esitaja ei tõendanud, et Jaapani tootjate omamaine müük ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(55)

Lisaks väitsid Nippon Steel, JFE ja Kobe, et kui komisjon peaks siiski otsustama kasutada artikli 2 lõike 6 punkti c, oleks ta kohustatud arvutama kasumi ülempiiri, tagamaks, et seda ei ületata, nagu vaekogu tuletas meelde juhtumites „EL – jalatsid (Hiina)“ (41) ja „EL – biodiislikütus (Indoneesia)“ (42). Seega peaks komisjon andma huvitatud isikutele teavet selle kohta, milline on ülempiir ja kuidas ta selle kehtestas. Lõpuks tuletasid nad meelde, et „tavaliselt teenitud kasum“ viitab korrapäraselt või tavapäraselt teenitud kasumile.

(56)

Sellega seoses väitis Eurofer, et komisjon peaks kasutama punkti c, kuna punkti a ei saanud kasutada, sest eriline turuolukord mõjutas kogu müüki, punkti b ei saanud kasutada, sest Hiina liigse tootmisvõimsuse moonutav mõju terasetoodetele võis kehtida paljude terasetoodete suhtes ja ükski muu toode ei sarnanenud piisavalt külmvaltsitud lehtterastoodete eripäraga.

(57)

Nippon Steel vastas võimalikku kasumit käsitlevate märkustega, mis esitati ainult tundlikus versioonis.

(58)

JSW Steel Limited ja temaga seotud äriühingud (edaspidi „JSW“) ei nõustunud kaebuse esitajaga, et alusmääruse artikli 2 lõige 3 on õiguslik alus kulude kohandamiseks normaalväärtuse arvutamisel, isegi kui komisjon tegi kindlaks, et Indias valitses eriline turuolukord. JSW väitis, et alusmääruse artikli 2 lõike 3 kohase erilise turuolukorra olemasolu võimaldaks tegelike müügihindade asemel kasutada üksnes tootmiskulude alusel arvutatud normaalväärtust.

(59)

JSW väitis, et India turul üldiselt erilise turuolukorra kindlakstegemine ei oleks piisav ning et komisjon peaks tõendama, et väidetav eriline turuolukord mõjutas tegelikult JSWd. Lisaks väitis JSW, et ükski väidetav eriline turuolukord teda ei mõjutanud.

(60)

Rauamaagi kohta väitis JSW, et rauamaagi suhtes, mille rauasisaldus on alla 58 %, ei ole kehtestatud ekspordipiiranguid ning et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, kuidas Indias kehtestatud meetmed on langetanud rauamaagi omamaist hinda võrreldes ekspordihinnaga. JSW väitis ka, et sellise rauamaagi puhul, mille rauasisaldus on üle 58 %, ei mõjutanud eriline turuolukord JSW imporditud koguseid. Lisaks väitis JSW, et hind, millega JSW ostis omamaist rauda, mille rauasisaldus oli üle 58 %, oli kooskõlas impordihinnaga. Rauamaagi tootmisharusisese kasutamise kohta väitis JSW, et tema makstud hind oli turuhinnast kõrgem ja et ainus kasu, mida JSW tootmisharusisesest kasutamisest sai, oli varustuskindlus.

(61)

Söe kohta väitis JSW, et kaebuses ei tehtud vahet koksisöel, mis on terasetootmise protsessi otsene sisend, ja energiatootmises kasutataval söel, mis ei ole koksisüsi. JSW väitis, et kuna need kaks toodet ei ole vastastikku asendatavad ja nende kahe toote turud on erinevad, peaks komisjon jätma tähelepanuta väite, et Indias oli söe puhul eriline turuolukord. JSW väitis ka, et ta importis suurema osa vajaminevast koksisöest, kuna kodumaine koksisüsi ei olnud piisavas koguses kättesaadav ja selle kvaliteet ei olnud terasetootmiseks piisav. Lõpuks väitis JSW, et JSW koksisöe ostuhinnad olid võrreldavad rahvusvaheliste hindadega, mis näitas, et sisepoliitika ei avaldanud India impordihindadele negatiivset mõju.

(62)

Seoses terase tootmisjääkidega väitis JSW, et söega seotud erilise turuolukorra väide on vastuolus terase tootmisjääkidega seotud erilise turuolukorraga, kuna söega seotud eriline turuolukord oleks vähendanud nõudlust terase tootmisjääkide järele. JSW väitis, et kaebuse esitaja ei tõendanud, kuidas India terase tootmisjääkidega seotud meetmed, näiteks 15 % suurune eksporditollimaks, aitasid alandada terase tootmisjääkide hindu. Samuti väitis JSW, et mitu muud riiki, sealhulgas liit, olid samuti kehtestanud meetmed terase tootmisjääkide ajakohastamise toetamiseks ning et kaebuse esitaja ei olnud kindlaks teinud, kuidas India meetmed olid konkreetsed või eristatavad, mis oli JSW väitel erilise turuolukorra kindlakstegemiseks vajalik.

(63)

JSW väitis, et isegi kui oleks eriline turuolukord, peaks komisjon hindama, kas eriline turuolukord võimaldaks nõuetekohaselt võrrelda omamaist müüki ja eksportmüüki. Lisaks väitis JSW, et JSW-l olid samad tootmiskulud, olenemata sellest, kas asjaomast toodet müüdi siseturul või eksporditi. JSW väitis ka, et asjaomased sisendid pandi ahju ilma nende allikat eristamata, mida kinnitab ka asjaolu, et tootmisahela eelneva etapi toodete, näiteks kuumvaltsitud rullide tootmisel ei teadnud tootmisliinid, kas rullidest saavad külmvaltsitud lehtterastooted või need müüakse sellisena.

(64)

JSW ei nõustunud kaebuse esitaja väidetega, et uuritava toote Hiinast pärit impordi suur maht oli India siseturul hinnad alla surunud, kahjustades India tootjate võimet kasumlikult müüa, ning et selle tulemusena olid India tootjad suunanud toodangu ümber liidu turule. JSW väitis, et kaebuse esitaja väidetud väljatõrjuv mõju ei puudutanud konkreetselt Indiat ning sellel ei olnud tõendatavat mõju hindadele, kaubandusstruktuurile ega India tootjate kasumlikkusele. Lisaks väitis JSW, et Hiina liigne tootmisvõimsus ei mõjutanud tema kasumit siseturul ning et tema müügimaht püsis suur nii siseturul kui ka eksporditurul. Hindade kohta väitis JSW, et siseturu suundumus oli sarnane eksporditurgude suundumusega. Lisaks väitis JSW, et Hiinast pärit import on teiste importivate riikidega võrreldes väga väike (3–12 % koguimpordist), see moodustab vaid 0,2–0,3 % omamaisest tarbimisest ning Hiinast pärit impordi suundumused jäävad omamaise tarbimise suundumustest maha. Lõpuks väitis JSW, et India on kehtestanud uuritava toote suhtes kaubanduse kaitsemeetmed.

(65)

JSW väitis, et alusmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt peab väidetav eriline turuolukord muutma omamaise hinna ekspordihinnaga võrdlemiseks sobimatuks. JSW väitis veel, et need kaks hinda on võrreldavad, kuna Indias on kehtestatud tõhusad kaubanduse kaitsemeetmed uuritava toote suhtes ja erinevalt paljudest teistest riikidest on sisenõudlus suurenenud.

(66)

JSW ei nõustunud kaebuses esitatud väitega, et kui on kindlaks tehtud eriline turuolukord, võib komisjon normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasumit kohandada. JSW väitis, et komisjonil ei ole õiguslikku alust jätta normaalväärtuse arvutamisel arvesse võtmata tegelikku kasumit, mida JSW teenis omamaiselt müügilt. Lõpuks lisas JSW, et isegi kui komisjon tugineb alusmääruse artikli 2 lõikele 6, peab ta huvitatud isikutele teatama, milline on ülempiir, ja kehtestama selle tagamaks, et kasutatav kasumisumma ei ületa kasumit, mida teised eksportijad või tootjad tavaliselt saavad sama üldkategooria toodete müügist päritoluriigi siseturul.

(67)

TRAV väitis, et hiljutises liidu dumpinguvastases uurimises Vietnamist pärit kuumvaltsitud lehtterastoodete impordi kohta ei suutnud liit kindlaks teha tooraine moonutuste olemasolu. TRAV väitis, et sama järeldus kehtib külmvaltsitud lehtterase kohta, kuna külmvaltsitud lehtterast toodetakse kuumvaltsitud terasest. TRAV väitis, et kaebus sisaldas õiguslikke ja faktivigu. Lisaks väitis TRAV, et Vietnami maavarade ekspordi poliitika eesmärk on tagada riigi loodusvarade kestlik majandamine ja tõhus kasutamine täielikus kooskõlas riiklike õigusaktide ja selliste rahvusvaheliste kohustustega nagu GATT 1994 XX artikkel.

(68)

POSVIET väitis samuti, et komisjon jõudis Vietnamist, Jaapanist, Indiast ja Egiptusest pärit teatavate kuumvaltsitud lehtterastoodete importi käsitlevas dumpinguvastases uurimises (edaspidi „kuumvaltsitud lehtterastoodete uurimine“) (43) järeldusele, et erilise turuolukorra olemasolu Vietnamis ei ole võimalik kindlaks teha. TRAV väitis, et enamik Vietnami omamaises tootmisharus kasutatavatest kuumvaltsitud lehtterastoodetest hangitakse omamaistelt tootjatelt, nagu Hoa Phat Dung Quat Steel Corporation of Formosa Ha Tinh Steel Corporation. Lisaks väitis POSVIET, et kuna käesoleva uurimise raames esitatud kaebus põhines samal tõenduslikul alusel, muu hulgas koksisöe, rauamaagi ja terase tootmisjääkide omamaiste hindade puhul, peaks komisjon leidma, et see ei ole piisav, et tõendada erilise turuolukorra olemasolu Vietnamis. POSVIET viitas ka Üldkohtu järeldustele kohtuasjas Biodiesel, (44) milles käsitleti komisjoni hinnangut Indoneesia diferentseeritud ekspordimaksu süsteemi mõju kohta palmitoorõli omamaistele hindadele ja sellega seotud tingimusi, mida tuleb tõendada tooraine moonutatud hindade puhul siseturul.

(69)

Seoses rauamaagi, terase tootmisjääkide ja koksisöega seotud meetmetega väitsid TRAV ja POSVIET, et kaebuse esitaja ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et need meetmed põhjustasid tegelikult moonutusi tooraine siseturul, ning et ainuüksi ekspordimaksude või muude poliitikaalgatuste olemasolu ei saa automaatselt õigustada järeldust, et hinnad on kunstlikult madalad. TRAV ja POSVIET ei nõustunud ka sellega, et vertikaalselt integreeritud äriühingute puhul kujutas kampaania „Vietnami rahvas eelistab Vietnami tooteid“ endast erilist turuolukorda. Samuti eitas TRAV osalemist külmvaltsitud lehtterastoodete tootmise ja ekspordiga tegelevate ettevõtete juhtimises ja hinnakujunduses ning selgitas, et „Terasetööstuse arengustrateegia aastani 2030 visiooniga aastani 2050“ lõpetati 2018. aastal. Lõpuks ei nõustunud POSVIET sellega, et asjaolu, et kuumvaltsitud lehtterastoodete hinnad olid Hiinas kunstlikult madalad (mida need ei olnud), ei tähendanud, et kuumvaltsitud lehtterastoodete hinnad olid Vietnamis kunstlikult madalad üksnes kaubanduse tõttu.

(70)

Põhjendustes 39–69 esitatud huvitatud isikute märkused ei olnud uurimise algatamise seisukohast asjakohased. Kõik need märkused käsitlesid asjaolusid, mida oli võimalik kindlaks teha üksnes uurimise käigus, mitte kaebuses esitatud tõendeid. Seetõttu võttis komisjon need teadmiseks. Komisjoni uurimistulemused kõigi nende uurimisküsimuste kohta on asjakohasel juhul esitatud käesoleva määruse vastavates jagudes.

1.4.2.   Väited impordimahu ja kumulatsiooni kohta

(71)

Mitu huvitatud isikut, nimelt Türgi valitsus, POSVIET, Nippon Steel & JP ning Taiwani äriühingud, vaidlustasid kumulatsiooni jaoks kasutatud impordimahtude piisavuse ja võrreldavuse.

(72)

Türgi valitsus ja Nippon Steel & JP väitsid väikesele või kõikuvale turuosale viidates, et import ei olnud alusmääruse artikli 5 lõike 7 ja artikli 3 lõike 4 kohaselt märkimisväärne. POSVIET väitis samuti, et import oli tähtsusetu. Nad väitsid ka, et eksporditasemed olid struktuurselt piiratud ning et kumulatsioon ei olnud imporditingimuste, tooteomaduste ja konkurentsiolukorra erinevuste tõttu asjakohane.

(73)

Komisjon leidis, et alusmääruse artikli 5 lõikes 3 nõutakse, et uurimise algatamise etapis esitataks impordi kohta piisavaid tõendeid, mitte lõplikku hinnangut selle täpse mõju kohta.

(74)

Kaebuses on esitatud piisavad tõendid selle kohta, et asjaomastest riikidest pärit import sisenes liidu turule märkimisväärsetes kogustes ja konkureeris liidu tootega sarnastes konkurentsitingimustes, kuna nii imporditud kui ka liidu tooted on suunatud samadele lõppkasutajatele, kes keskenduvad sarnastele turusegmentidele, tagades seeläbi otsese asendatavuse.

(75)

Lisaks ei viita praeguses etapis miski sellele, et kumulatsioon moonutaks kahju analüüsi. Vastupidi, esmapilgul usutavad tõendid viitavad sellele, et asjaomane import esineb samal ajal liidu turul ja avaldab samaaegset hinnasurvet.

(76)

Seega on kumulatsiooni tingimused uurimise algatamise etapis täidetud. Need väited lükati seetõttu tagasi.

(77)

Pärast avalikustamist kordasid Nippon Steel Corporation, JFE Steel Corporation ja Kobe Steel, Ltd. (edaspidi „Jaapani tootjad“) oma väiteid, mis puudutasid impordimahtude piisavust ja võrreldavust kumulatsiooni eesmärgil. Nad leidsid, et komisjon ei ole neid väiteid piisavalt käsitlenud, ning taotlesid, et neid käsitletaks lõplikes järeldustes. Sellega seoses väitis mitu huvitatud isikut riikidest, mille puhul ei tuvastatud omamaise müügi hindade usaldusväärsust mõjutavat erilist turuolukorda, et nende importi ei oleks tohtinud hinnata kumulatiivselt koos muudest asjaomastest riikidest pärit impordiga. Nad väitsid, et kuna eriline turuolukord tuvastati ka teatavates muudes riikides, ei oleks komisjon tohtinud kumuleerida nende päritoluriikidest pärit importi sellistest riikidest pärit impordiga, mida mõjutas eriline turuolukord, võtmata seda erinevust kumulatiivsel hindamisel nõuetekohaselt arvesse.

(78)

Komisjon märkis, et normaalväärtuse kindlaksmääramiseks hinnatakse erilist turuolukorda. See hinnang ei ole seotud artikli 3 lõike 4 kohase eraldi hindamisega, mis käsitleb konkurentsitingimusi importtoodete vahel liidu turul ning kõnealuse impordi ja liidu tootmisharu vahel. Artikli 2 lõikes 3 keskendutakse olukorrale eksportivate riikide siseturul; artikli 3 lõikes 4 keskendutakse konkurentsile liidus. Seetõttu ei viita mõne eksportiva riigi puhul tuvastatud eriline turuolukord iseenesest erinevale turukäitumisele liidu turul.

(79)

Komisjon märkis ka, et kumulatsiooni puhul tuleb kindlaks teha, kas importtoodetel on sarnased füüsilised omadused ja vastastikku asendatavad lõppkasutusalad ning kas eksportijatel on sarnane turukäitumine ja võrreldav konkurentsisuhe liidu tootmisharuga. See hinnang tugineb sellistele elementidele nagu samaaegne kohalolek turul, võrreldav hinnakujundus, kattuvad müügikanalid ja kliendid ning sarnased impordimahtude ja turuosade suundumused. Uurimine näitas, et Jaapanist ja muudest asjaomastest riikidest pärit import oli uurimisperioodil liidu turul esindatud, oli suunatud samadele lõppkasutajatele ja turusegmentidele, oli liidu tootega otseselt asendatav ning avaldas samaaegset hinnasurvet.

(80)

Seetõttu kinnitas komisjon nende kaasamise kumulatiivsesse kahjuanalüüsi ja lükkas väite tagasi.

1.4.3.   Väited liidu tootmisharule tekitatud kahju puudumise kohta

(81)

Huvitatud isikud väitsid, et tõendid kahju kohta olid ebapiisavad või ei kajastanud olulist kahju alusmääruse artikli 3 tähenduses. Türgi valitsus, Nippon Steel & JP ja Taiwani äriühingud väitsid, et kaebuse kohaselt säilitas liidu tootmisharu tugeva turupositsiooni stabiilse või suure turuosaga ning et sellised näitajad nagu tootmisvõimsus, tootmine ja investeeringud ei näidanud olulist halvenemist. POSVIET väitis, et liidu tootmisharu pidas vastu hoolimata ebasoodsatest turutingimustest, sealhulgas pandeemiajärgsest normaliseerumisest ja suurematest kuludest. Ta väitis ka, et kaebus ei sisaldanud piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid mitme kahjunäitaja, sealhulgas tootlikkuse, investeeringutasuvuse, rahavoo, palkade, majanduskasvu ja kapitali kaasamise võime kohta ning et seetõttu ei oleks uurimise algatamine pidanud olema põhjendatud.

(82)

Komisjon tuletas meelde, et alusmääruse artikli 5 lõigetes 2 ja 3 nõutakse uurimise algatamiseks ainult piisavalt tõendeid, mis on mõistlikult kättesaadavad. Kaebus sisaldas asjakohaseid tõendeid liidu tootmisharu mõjutavate peamiste kahjutegurite, sealhulgas kasumlikkuse vähenemise, hinnasurve ja tulemusnäitajate nõrgenemise kohta. Teatavad vastupidavad näitajad, näiteks stabiilsed turuosad, ei välista olulise kahju tuvastamist, kui muud näitajad osutavad negatiivsele suundumusele. Andmete puudumine kõigi POSVIETi viidatud näitajate kohta ei muutnud seega uurimise algatamist kehtetuks. Seetõttu lükati need väited tagasi.

1.4.4.   Väited põhjusliku seose kohta

(83)

Türgi valitsus, Nippon Steel & JP, Taiwani äriühingud ja POSVIET vaidlustasid põhjusliku seose väidetava dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel. Nad väitsid, et tulemuslikkuse halvenemist põhjustasid peamiselt muud tegurid, nagu tarbimise vähenemine, suuremad energia- ja toorainekulud, pandeemiajärgsed kohandused ja liidu tootjate strateegilised otsused.

(84)

Komisjon tuletas meelde, et artikli 5 lõikes 3 nõutakse uurimise algatamise etapis üksnes piisavaid tõendeid võimaliku põhjusliku seose kohta, mitte artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohast lõplikku otsust. Kaebuses esitati tõendeid samaaegse impordi kohta asjaomastest riikidest ja liidu tootmisharu tulemuslikkuse halvenemise, sealhulgas hinnasurve näitajate kohta. Nende isikute esitatud alternatiivsed selgitused on uurimisetapis asjakohased, kuid ei välista esmapilgul usutavat põhjuslikku seost. Need väited lükati seetõttu tagasi.

1.4.5.   Väited meetmete taseme ja metoodika kohta (taotletav kasum, kohandused)

(85)

Mitu huvitatud isikut vaidlustas kaebuses esitatud kahjumarginaali ja normaalväärtuse arvutamise aspektid. Nad väitsid, et taotletav kasum oli ülemäärane ega kajastanud tüüpilisi turutingimusi ning et heitkogustega kauplemise süsteemiga (edaspidi „HKS“) seotud kulude arvessevõtmine võis põhjustada topeltarvestust. Türgi valitsus ning Nippon Steel & JP vaidlustasid lisaks investeeringutega seotud kohandused ja kulude jaotamise meetodid.

(86)

Komisjon leidis, et uurimise algatamise etapis peab kaebuse esitaja esitama kättesaadavatel tõenditel põhinevad mõistlikud hinnangud. Metoodilised otsused, sealhulgas taotletava kasumi valimine, HKSi kulude käsitlemine ja kohandamismeetodid, on keerukad tehnilised küsimused, mida tuleb uurimise käigus kontrollida. Seega puudutasid Türgi valitsuse, Nippon Steel & JP, Taiwani äriühingute ja POSVIETi esitatud väited küsimusi, mida ei saa uurimise algatamise etapis lõplikult hinnata, ning need lükati seetõttu tagasi.

1.4.6.   Väited toorainega seotud moonutuste kohta

(87)

POSVIET väitis, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaldamise tingimused ei ole täidetud, väites, et Vietnam tugines rahvusvahelise turu hindadega ostetud imporditud toorainele ning et olulisi moonutusi ei ole tõendatud. Lisaks teatas TRAV, et kuumvaltsitud rullide tootmiseks vajalikud omamaised kaevandatud toorained ei vastanud terasetööstuse nõuetele ja üldiselt neid ei saanud kuumvaltsitud rullide tootmisprotsessis kasutada.

(88)

Komisjon tuletas meelde, et uurimise algatamise etapis on vaja ainult piisavaid tõendeid, mis osutavad selliste oluliste toorainega seotud moonutuste olemasolule, mis mõjutavad eksportiva riigi tootmiskulusid, ja väiksema tollimaksu reegli võimalikule tulemuslikkusele. Ta märkis, et kaebus sisaldas selliseid piisavaid tõendeid, sealhulgas teavet asjakohaste turutingimuste ja tegurite kohta, mis võivad mõjutada tooraine hinnakujundust ja kulustruktuure eksportivates riikides.

(89)

Lisaks leidis komisjon, et selliste moonutuste hindamine nõuab turustruktuuri, hinnatingimuste ja riigi võimaliku mõju põhjalikku analüüsi, mida ei saa uurimise algatamise etapis lõplikult teha. Seetõttu lükati POSVIETi väited tagasi.

1.4.7.   Väited liidu huvide kohta

(90)

Teatavad isikud, nimelt Türgi valitsus, Nippon Steel & JP, Taiwani äriühingud ja BSH Hausgeräte GmbH, väitsid, et meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides alusmääruse artikli 21 tähenduses. Nad väitsid, et meetmed suurendaksid sisendikulusid järgneva etapi tootmisharudes, sealhulgas autotööstuses ning masina- ja kodumasinate sektoris, ning mõjutaksid negatiivselt konkurentsivõimet, tööhõivet ja tarneahela stabiilsust.

(91)

Komisjon tuletas meelde, et artikli 21 kohast liidu huvide hindamist ei tehta uurimise algatamise etapis, vaid üksnes ajutiste või lõplike meetmete etapis. Seetõttu lükati Türgi valitsuse, Nippon Steel & JP, Taiwani äriühingute ja BSH Hausgeräte GmbH esitatud väited tagasi.

1.5.   Valikuuring

(92)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

Liidu tootjate valikuuring

(93)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi suurima tüüpilise tootmis- ja müügimahu alusel, võttes seejuures arvesse geograafilist jaotust. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi, kuid ei saanud ühtki märkust.

(94)

Seetõttu koosnes lõplik valim kolmest liidu tootjast, kes asuvad kolmes liikmesriigis. See moodustab üle 24 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja 17 % hinnangulisest müügist liidu vabaturul. Valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

Sõltumatute importijate valikuuring

(95)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(96)

Ükski sõltumatu importija ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud enda kaasamisega valimisse.

Eksportivate tootjate valikuuring

(97)

Selleks et otsustada, kas valikuuring oli vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil India, Jaapani, Taiwani, Türgi ja Vietnami eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teabe. Lisaks palus komisjon India Vabariigi esindusel liidu juures, Jaapani esindusel liidu juures, Taipei esindusel liidus, Türgi Vabariigi esindusel liidu juures ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi esindusel liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(98)

Neli India eksportivat tootjat esitasid nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt moodustas komisjon ühest eksportivast tootjast koosneva valimi, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Valimisse kaasatud eksportiva tootja toodang moodustas uurimisperioodil [90–100 %] Indiast liitu eksporditud hinnangulisest üldkogusest. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate eksportivate tootjate ja India ametiasutustega. Ühtegi märkust ei esitatud.

(99)

Nõutud teabe esitasid viis Jaapani äriühingut, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Üks neist, Daido, ei teatanud uurimisperioodil liitu suunatud eksportmüügist. Uurimise hilisemas etapis leidis komisjon siiski, et see äriühing on valimisse kaasatud eksportiva tootjaga seotud, nagu on märgitud põhjendustes 271–273. Lisaks teatas teine äriühing, et uurimisperioodil ja muudel valikuuringu vormil nõutud aastatel oli tootmise, tootmisvõimsuse, omamaise ja eksportmüügi väärtus null, nii et teda ei saanud pidada Jaapani tootjaks. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustas komisjon ühest eksportivast tootjast koosneva valimi, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Valimisse kaasatud eksportiva tootja toodang moodustas uurimisperioodil [80–90 %] Jaapanist liitu eksporditud hinnangulisest üldkogusest. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate eksportivate tootjate ja Jaapani ametiasutustega. Ühtegi märkust ei esitatud.

(100)

Kolm Taiwani eksportivat tootjat, kes kuuluvad kahte kontserni, esitasid nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustas komisjon kahest ühte kontserni kuuluvast eksportivast tootjast koosneva valimi, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate toodang moodustas uurimisperioodil [60–70 %] Taiwanist liitu eksporditud hinnangulisest üldkogusest. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate eksportivate tootjate ja Taiwani ametiasutustega. Ühtegi märkust ei esitatud.

(101)

Nõutud teabe esitasid kuus Türgi eksportivat tootjat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustas komisjon kahest eksportivast tootjast koosneva valimi, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli võimalik uurida ettenähtud aja jooksul. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate toodang moodustas uurimisperioodil [50–60 %] Türgist liitu eksporditud hinnangulisest üldkogusest. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate eksportivate tootjate ja Türgi ametiasutustega. Ühtegi märkust ei esitatud.

(102)

Nõutud teabe esitasid kolm Vietnami eksportivat tootjat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt moodustas komisjon ühest eksportivast tootjast koosneva valimi, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Valimisse kaasatud eksportiva tootja toodang moodustas uurimisperioodil [80–90 %] Vietnamist liitu eksporditud hinnangulisest üldkogusest. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate eksportivate tootjate ja Vietnami ametiasutustega. Ühtegi märkust ei esitatud.

1.6.   Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud

(103)

Nagu algatamisteates märgitud, saatis komisjon kõikide asjaomaste riikide ametiasutustele eriküsimustikud, et uurida väiteid Hiinast pärit impordi väljatõrjuvast mõjust tingitud erilise turuolukorra kohta. Nendes küsimustikes küsiti teavet, mida komisjon pidas vajalikuks, et uurida väidetavat väljatõrjuvat mõju, näiteks impordi mahtu, hindu ja turuosa ning omamaist müüki asjaomastes riikides. Sellist teavet taotleti ajavahemiku 1. jaanuarist 2022 kuni 30. juunini 2025 kohta, mis on sama periood, mida kasutati uurimises dumpingu ja kahju kindlakstegemiseks (vt põhjendus 107). Samuti saatis komisjon India ja Vietnami valitsustele eriküsimustikud, et uurida väidetava erilise turuolukorra olemasolu seoses meetmetega, mis käsitlevad külmvaltsitud lehtterastoodete konkreetseid sisendeid.

(104)

Lisaks esitas kaebuse esitaja kaebuses piisavalt tõendeid toorainega seotud võimalike moonutuste kohta Indias ja Vietnamis seoses asjaomase tootega. Nagu on märgitud algatamisteates, hõlmas uurimine seega neid väidetavaid toorainega seotud moonutusi, et teha kindlaks, kas kohaldada India ja Vietnami suhtes alusmääruse artikli 7 lõikeid 2a ja 2b. Sel põhjusel saatis komisjon India ja Vietnami valitsustele sellekohased lisaküsimustikud.

(105)

Komisjon saatis küsimustikud ka valimisse kaasatud liidu tootjatele, valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, teadaolevatele sõltumatutele importijatele ja kasutajatele. Samad küsimustikud tehti uurimise algatamise päeval kättesaadavaks ka internetis (45).

(106)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kõik andmed, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks dumping, sellest tulenev kahju, liidu huvid ning erilise turuolukorra olemasolu ja toorainega seotud moonutuste olemasolu alusmääruse artikli 7 lõike 2 punkti a tähenduses. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti kõigi asjaomaste riikide ametiasutuste ja järgmiste äriühingute valdustesse.

Liidu tootjad:

—

ArcelorMittal, Gent, Belgia

—

ArcelorMittal, Astuuria, Hispaania

—

ThyssenKrupp Steel Europe AG, Duisburg, Saksamaa

India eksportivad tootjad:

—

JSW Steel Limited, Mumbai

—

JSW Steel Coated Products Limited, Mumbai

Jaapani eksportiv tootja:

—

Nippon Steel Corporation, Tokyo

Seotud kauplejad:

—

Marubeni-Itochu Steel Inc., Tokyo, Jaapan

—

Metal One Corporation, Tokyo, Jaapan

—

Nippon Steel Trading Corporation, Tokyo, Jaapan

—

Sumitomo Corporation Global Metals Co., Ltd., Tokyo, Jaapan

—

Steel Center Co., Ltd., Tokyo, Jaapan

—

NST Coil Center Co., Ltd., Tokyo, Jaapan

Liidus asuvad seotud importijad:

—

Marubeni-Itochu Steel Europe GmbH, Düsseldorf, Saksamaa

—

Nippon Steel Trading Austria GmbH, Viin, Austria

Taiwani eksportivad tootjad:

—

China Steel Corporation, Kaohsiung

—

Chung Hung Steel Corporation, Kaohsiung

Seotud kaupleja:

—

China Steel Structure Co., Ltd., Kaohsiung, Taiwan

Türgi eksportivad tootjad:

—

Borçelik Çelik Sanayi Ticaret A.Ş., Bursa

—

Tatmetal Çelik Sanayi ve Ticaret A. Ş., Istanbul

Seotud kaupleja:

—

ArcelorMittal Çelik Ticaret A.Ş., Istanbul, Türgi

Liidus asuvad seotud importijad ja/või toorainetarnijad (tehti veebipõhised kaugristkontrollid)

—

ArcelorMittal Flat Carbon Europe S.A., Luksemburg, Luxembourg

—

Bamesa Oçel, S.A., Topoloveni, Rumeenia

Vietnami eksportiv tootja:

—

POSCO VIETNAM Co., Ltd, Ho Chi Minh City

Seotud töötlemiskeskus ja kaupleja:

—

POSCO Vietnam Processing Center Joint Stock Company, Phuoc An, Vietnam

Seotud kaupleja:

—

POSCO International Corporation, Soul, Korea Vabariik

Seotud toorainetarnija:

—

POSCO Co. Ltd., Soul, Korea Vabariik

Liidus asuv seotud importija:

—

POSCO INTERNATIONAL Deutschland GmbH, Eschborn, Saksamaa

1.7.   Uurimisperiood ja asjaomane periood

(107)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2022 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(108)

Pärast avalikustamist väitsid Jaapani tootjad, et 2022. aasta ei ole kahju hindamiseks sobiv algusaasta, kuna selle aasta esimeses pooles jätkus COVID-19-järgne majanduse jõuline taastumine. Nende hinnangul saadi 2022. aastal valitsenud soodsate turutingimuste tõttu moonutatud võrdlusalus, mille tulemusena näitas uurimisperioodi võrdlemine selle aastaga olukorra halvenemist tegelikust suuremana. Seetõttu taotlesid nad, et komisjon kasutaks kahjunäitajate arengu hindamisel pikemat võrdlusperioodi või teise võimalusena võtaks 2022. aastal valitsenud tingimusi arvesse.

(109)

Oluline on märkida, et komisjon lähtus kahju kindlaksmääramisel liidu tootmisharu olukorra arengust kogu asjaomasel perioodil, mitte ainult 2022. aasta ja uurimisperioodi võrdlusest. Komisjon märkis, et ühe aasta asemel mitmeaastase perioodi uurimise eesmärk on leevendada tsükliliste või lühiajaliste kõikumiste mõju ja hinnata, kas asjaomased suundumused on piisavalt esindusliku aja jooksul järjepidevad. Hindamine hõlmas kõiki liidu tootmisharu olukorda mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid, sealhulgas müüki, tootmist, turuosa, kasumlikkust, tööhõivet, rahavoogu, investeeringuid ja investeeringutasuvust.

(110)

Jaapani tootjad väitsid, et 2022. aastal valitsenud tingimused olid COVID-19-järgse taastumise tõttu erakordselt soodsad ning et seetõttu näitas võrdlus uurimisperioodiga liidu tootmisharu olukorra halvenemist tegelikust suuremana. Soodsate turutingimuste olemasolu asjaomase perioodi alguses ei tõenda siiski iseenesest, et hilisem halvenemine ei olnud tingitud uurimise käigus uuritud teguritest.

(111)

Komisjoni hinnang ei tugine ka ühele näitajale ega ühele aastale, vaid põhineb dünaamilisel analüüsil. Olukorra halvenemine kajastus mitmes näitajas ning puudutas nii liidu tootmisharu finantstulemusi kui ka selle positsiooni liidu turul. Näitajaid hinnati ka nende liikumise järjepidevuse ja suuna seisukohast kogu asjaomasel perioodil, sealhulgas algushetke ja uurimisperioodi vahelistel aastatel. Nende näitajate samaaegne areng annab liidu tootmisharu olukorrast täielikuma ülevaate kui mõnel konkreetsel aastal valitsenud tingimused.

(112)

Peale selle ei tõendanud Jaapani tootjad, et pärast 2022. aastat täheldatud halvenemine kujutas endast vaid naasmist enne COVID-19-järgset taastumist valitsenud tavapäraste tingimuste juurde. Eelkõige ei esitanud nad tõendeid selle kohta, millist tulemuslikkuse taset tuleks pidada liidu tootmisharu jaoks tavapäraseks, ega selle kohta, et uurimisperioodil saavutatud tase oli selliste tavapäraste tingimustega kooskõlas.

(113)

Komisjon leidis ka, et pikem võrdlusperiood iseenesest ei võimaldaks kahju asjakohasemalt hinnata. Perioodi pikendamine ei kõrvaldaks vajadust hinnata liidu tootmisharu tegelikku arengut asjaomasel perioodil ega näitaks, et täheldatud halvenemine ei olnud seotud dumpinguhinnaga impordiga.

(114)

Samuti ei tuvastanud Jaapani tootjad ühtegi konkreetset kahjunäitajat, mille halvenemist saaks seostada ainult COVID-19-järgse taastumise lõpuga. See väide ei selgita seega kahjunäitajate üldist halvenemist.

(115)

Seepärast leidis komisjon, et väited 2022. aastal valitsenud majandustingimuste kohta ei sea kahju hindamist kahtluse alla. Hindamine põhines liidu tootmisharu olukorra arengul kogu asjaomase perioodi jooksul ja asjakohaste kahjunäitajate kombineeritud arengul. Seetõttu lükati see väide tagasi.

1.8.   Ajutiste meetmete kehtestamata jätmine ja edasine menetlus

(116)

17. aprillil 2026 teavitas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 19a lõikega 2 huvitatud isikuid oma kavatsusest jätta ajutised meetmed kehtestamata ja andis neile võimaluse esitada lisateavet.

(117)

Komisjon jätkas oma lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist.

(118)

6. augustil 2026 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada teatavate Indiast, Jaapanist, Taiwanist, Türgist ja Vietnamist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõigile isikutele anti tähtaeg, mille jooksul nad said lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi esitada.

(119)

Mõned lõplike järelduste avalikustamise kohta saadud märkused tõid kaasa põhjenduses 118 nimetatud oluliste faktide ja kaalutluste läbivaatamise. 6. oktoobril 2026 avalikustas komisjon kõigile huvitatud isikutele täiendavad lõplikud järeldused. Kõigile huvitatud isikutele anti tähtaeg, mille jooksul nad said esitada märkusi, kuid üksnes täiendavate lõplike järelduste avalikustamisel esitatud parandatud teabe kohta. Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist saadud märkuste põhjal avalikustas komisjon 16. oktoobril 2026 kõigile huvitatud isikutele teised täiendavad lõplikud järeldused. Kõigile huvitatud isikutele anti tähtaeg, mille jooksul nad said esitada märkusi, kuid samuti üksnes teiste täiendavate järelduste avalikustamisel esitatud teabe kohta.

(120)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks ka võimalus. Ära kuulati kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad, Taiwani ja Türgi ametiasutused ning asjaomase toote kasutaja Czech Blades s.r.o.

(121)

8. oktoobril 2026 palus POSVIET ärakuulamise eest vastutaval ametnikul korraldada talitustes enda ärakuulamine tagamaks, et komisjon käsitleb enne lõpliku otsuse vastuvõtmist kolme väidet, mis olid juba esitatud tema märkustes 17. augusti 2026. aasta lõplike järelduste avalikustamise kohta, ning anda POSVIETile sisuline võimalus vastata täiendavate lõplike järelduste avalikustamisel esitatud uutele faktilistele kaalutlustele, mille kohta märkuste esitamiseks oli POSVIETil aega kaks päeva. Ärakuulamine toimus 12. oktoobril 2026. Ärakuulamisel kinnitasid komisjoni talitused, et nad on väidetest ja märkustest aru saanud ning käsitlevad neid lõplikus määruses. Ärakuulamise eest vastutav ametnik jõudis järeldusele, et POSVIETile anti kõik õiguslikud võimalused teha oma seisukohad komisjoni talitustele teatavaks ning esitada oma märkused ja argumendid nii kirjalikult kui ka suuliste ärakuulamiste käigus ja et käesolevas uurimises austati POSVIETi kaitseõigust.

2.   UURITAV TOODE, ASJAOMANE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Uuritav toode

(122)

Uuritav toode (või edaspidi „külmvaltsitud lehtterastooted“) on rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest, kuid mitte roostevabast terasest igasuguse laiusega lehtvaltstooted, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, välja arvatud:

—

rauast või legeerimata terasest igasuguse laiusega lehtvaltstooted, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata, külmvaltsitud, muu töötluseta peale külmvaltsimise, rullides või mitte, igasuguse paksusega, elektrotehnilised,

—

rauast või legeerimata terasest igasuguse laiusega lehtvaltstooted, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata, rullides, paksusega alla 0,35 mm, lõõmutatud (nn mustad plaadid),

—

muust legeerterasest igasuguse laiusega lehtvaltstooted, elektrotehnilisest räniterasest, ja

—

legeerterasest lehtvaltstooted, muu töötluseta peale külmvaltsimise, kiirlõiketerasest.

(123)

Külmvaltsitud lehtterastooteid kasutatakse mitmesugustes rakendustes, sealhulgas autotööstuses, kodumasinates, ehitusmaterjalides, tööstusmasinates, elektriseadmetes, metallmööblis, ladustamissüsteemides, torudes ja muudes järgneva etapi tootmisrakendustes, mis nõuavad kvaliteetset pinnaviimistlust ja mõõtmelist täpsust.

2.2.   Asjaomane toode

(124)

Asjaomane toode on Indiast, Jaapanist, Taiwanist, Türgist või Vietnamist pärit uuritav toode, mis praegu kuulub CN-koodide ex 7209 15 00 , 7209 16 90 , 7209 17 90 , 7209 18 91 , ex 7209 18 99 , ex 7209 25 00 , 7209 26 90 , 7209 27 90 , 7209 28 90 , 7211 23 30 , ex 7211 23 80 , ex 7211 29 00 , 7225 50 80 , 7226 92 00 (TARICi koodid 7209 15 00 90, 7209 18 99 90, 7209 25 00 90, 7211 23 80 19, 7211 23 80 95, 7211 23 80 99, 7211 29 00 19, 7211 29 00 99) alla.

2.3.   Samasugune toode

(125)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

—

asjaomane toode, kui seda eksporditakse liitu;

—

uuritav toode, mida toodetakse ja müüakse asjaomaste riikide siseturul, ning

—

uuritav toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidu turul.

(126)

Komisjon otsustas, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

2.4.   Toote määratlusega seotud väited

(127)

Daido esitas toodete DF42N, MENPD ja MAS1C (edaspidi koos „Daido funktsionaalsed sulamid“) kohta toote väljajätmise taotluse. Daido väitis, et need sulamid tuleks välja jätta, sest nende lõppkasutus, tootmisprotsessid, turustuskanalid ja hinnad erinevad „üldiste külmvaltsitud lehtterastoodete“ omadest. Lisaks väitis ta, et väljajätmine oleks põhjendatud, sest Daido funktsionaalsed sulamid kuuluvad toote kontrollnumbri kategooriasse 09. Daido sõnul vastavad kategooriad 01–08 tunnustatud külmvaltsitud lehtterastoodete sarjadele, mis on määratletud EN standardites ja mida kasutatakse peamistes autotööstuse, seadmete ja ehituse tarneahelates, samal ajal kui kategooria 09 toimib jääkklassina materjalide puhul, mis ei vasta külmvaltsitud lehtterastoodete mehaanilistele või pinnapõhistele kriteeriumidele.

(128)

Daido ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Daido funktsionaalsetel sulamitel ei ole samad tehnilised, keemilised ja füüsilised põhiomadused kui külmvaltsitud lehtterastoodetel. Tema sulamid valmistati samadest toorainetest ja põhimõtteliselt sama protsessi järgi. Saadud toode oleks endiselt külmvaltsitud lehtterastoode. Konkreetne lõppkasutus, turustuskanal või lõpphind ei olnud toote väljajätmise põhjendamiseks asjakohased.

(129)

Väljajätmist ei õigustanud ka asjaolu, et toode kuulus toote kontrollnumbri kategooriasse 09, nagu Daido väitis. Vastupidi, selline asjaolu kinnitas, et uuritav toode, millel on samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused kui külmvaltsitud lehtterastoodetel, liigitatakse toote kontrollnumbri muudesse kategooriatesse ning et uurimine hõlmab eri rakendusteks kasutatavaid eri tooteliike.

(130)

Neil põhjustel lükkas komisjon toote väljajätmise taotluse tagasi.

(131)

Pärast avalikustamist kordas Daido oma väidet, et Daido funktsionaalsed sulamid tuleks toote määratlusest välja jätta, eelkõige nende väidetavate erinevate omaduste, kasutusalade ja konkurentsitingimuste tõttu ning kuna need klassifitseeriti toote kontrollnumbrite kategooriasse 09.

(132)

Daido ei esitanud uut teavet ega tõendeid, mis võiksid komisjoni hinnangut muuta. Seetõttu lükkas komisjon toote väljajätmise taotluse tagasi.

(133)

Külmvaltsitud lehtterastoodete kasutaja Czech Blades s.r.o. taotles teatavate tehniliste eriomadustega külmvaltsitud terasribade väljajätmist meetmete kohaldamisalast. Kasutaja väitis, et neid tooteid toodetakse järgneva etapi niširakenduse jaoks väga spetsiifiliste tehniliste spetsifikatsioonide kohaselt, need ei ole liidu tootjatelt kättesaadavad ning seetõttu sõltub import pigem tehnilisest vajadusest kui hinnakaalutlustest. Lisaks väitis kasutaja, et tooted ei ole asendatavad muude külmvaltsitud terastoodetega ning et meetmete kehtestamine mõjutaks negatiivselt tema tegevust järgnevas etapis.

(134)

Komisjon lükkas selle taotluse tagasi. Esitatud tõendid ei olnud piisavad tõendamaks, et asjaomastel toodetel on erinevad tehnilised, keemilised ja füüsilised omadused, mis õigustaks nende väljajätmist meetmete kohaldamisalast, või et nõutavatele tehnilistele omadustele vastavaid tooteid või tehniliselt asendatavaid tooteid ei saa liidu tootjatelt. Esitatud teave ei sisaldanud nende väidete põhjendamiseks piisavalt täielikke, järjepidevaid ja kontrollitavaid tõendeid.

(135)

Lisaks tehti uurimise käigus kindlaks, et liidu tootmisharu toodab tooteid, millel on väidetavad tehnilised omadused, või tehniliselt asendatavaid tooteid. Seetõttu ei kinnitanud uurimine kasutaja väidet, et asjaomaseid tooteid ei olnud võimalik hankida liidu tootjatelt.

(136)

Taotluse aluseks olev täiendav teave esitati alles uurimise väga hilises etapis. Selles etapis ei olnud komisjonil enam võimalik vajalikku kontrolli läbi viia ega esitatud väiteid täiendavalt uurida. Järelikult ei saanud seda teavet arvesse võtta, et teha kindlaks, kas toodete meetmete kohaldamisalast väljajätmise tingimused olid täidetud.

(137)

Pärast avalikustamist väitis Czech Blades, et tema toodetavad ohutud žiletiterad ja tööstuslikud lõiketerad on väga spetsialiseeritud nišitooted, mis on liidu turul ainulaadsed. Czech Blades esitas oma väljajätmistaotluse toetuseks lisateavet. See teave esitati vastuseks komisjoni juhisele, et kõik edasised taotlused peavad olema nõuetekohaselt dokumenteeritud ja käsitlema eelkõige i) import- ja liidu toodete peamisi füüsikalisi, keemilisi ja tehnilisi omadusi, ii) nende lõppkasutust ja asendatavust, iii) alternatiivseid tarneallikaid, iv) vabastuse mõju tollimaksudele ja v) tollimaksude mõju kasutajale. Czech Blades märkis, et tema varasemad tõendid esitati konfidentsiaalselt, mistõttu ei saanud teised huvitatud isikud nende kohta märkusi esitada. Seetõttu esitas ta avaliku toimiku jaoks mõeldud materjali spetsifikatsiooni.

(138)

Omaduste ja asendatavuse kohta väitis Czech Blades, et lõiketerade teras on väga spetsialiseerunud kategooria, mille rangete nõuete tõttu on muud teraseklassid ebasobivad asendustooted. Seoses alternatiivse tarnimisega väitis Czech Blades, et ükski liidu tarnija ei olnud võimeline toodet tarnima. Ta väitis, et katsed hankida lõiketerade terast liidu tehastest ei andnud tulemusi: tarnijad kas ei suutnud nõutavat kvaliteeti, lubatud kõrvalekaldeid või mahtu puudutavaid nõudeid täita või ei vastanud. Lisaks väitis ta, et energia- ja tööjõumahukat tootmisprotsessi ning vähest aastast nõudlust arvesse võttes pidasid liidu tootjad toodet kaubanduslikult ebaatraktiivseks. Tollimaksude mõju kohta väitis Czech Blades, et kõnealusest materjalist valmistatud lõiketerad moodustavad väärtuse poolest suure osa tema toodangust.

(139)

Pärast avalikustamist toetas liidu tootmisharu taotluse tagasilükkamist. Ta väitis, et komisjon on juba tuvastanud, et selliseid tooteid toodetakse liidus, et liidu tootjad tarnivad külmvaltsitud lähteainet, mille liidu ümbervaltsijad töötlevad žiletiterade jaoks kasutatavateks kitsasteks ribadeks, et meetmed ei keela importi, vaid taastavad võrdsed tingimused, ning et mõju kuludele on tühine.

(140)

Komisjon märkis esmalt, et väljajätmist taotlev isik peab õigeaegselt esitatud täielike, järjepidevate ja kontrollitavate tõendite alusel tõendama, et kõik asjakohased väljajätmise tingimused on kumulatiivselt täidetud. Ei piisa sellest, kui isik tõendab eraldi üht elementi; taotlust tuleb hinnata tervikuna, võttes arvesse kõiki põhjenduses 137 nimetatud viit elementi.

(141)

Omaduste ja asendatavuse kohta märkis komisjon, et kuigi lisateabes kirjeldatakse üksikasjalikumalt Czech Blades’i imporditud materjali, ei tõenda see iseenesest, et liidu tootmisharu ei tooda tooteid, millel on samad või samaväärsed tehnilised, keemilised ja füüsilised omadused. Materjali spetsifikatsioon kajastab Czech Blades’i enda ostude suhtes kohaldatavaid nõudeid, mitte ei ole tõend selle kohta, et liidu tootjad ei suuda neid nõudeid täita. Asjaolu, et roostevaba teras ei pruugi olla sobiv alternatiiv, ei tõenda, et muud samaväärsetele tehnilistele nõuetele vastavad süsinikterasest tooted ei ole kättesaadavad. Czech Blades ei esitanud tõendeid konkreetselt selle kohta, kas liidu tootjate toodetavad tooted vastavad spetsifikaadis kindlaks määratud tehnilistele nõuetele.

(142)

Alternatiivsete tarneallikate kohta märkis komisjon, et Czech Blades’i esitatud tõendid ei olnud ammendavad ja põhinesid pigem avaldustel kui kontrollitavatel andmetel. Samuti märkis komisjon, et nagu liidu tootmisharu väitis (vt põhjendus 139), saavad liidu ümbervaltsijad žiletiterade jaoks kasutatavaid kitsaid ribasid liidu tootjate tarnitud külmvaltsitud lähteainest, mis kinnitab, et asjaomane tootmisahel on liidus olemas. Czech Blades ei suutnud seega tõendada, et toodet ei saa hankida liidu tootjatelt.

(143)

Mis puudutab vabastuse mõju tollimaksudele, siis lisateabes ei ole esitatud nende tollimaksude konkreetset suurust, mida väljajätmistaotluse rahuldamise korral välditaks. Esitatud teabes keskendutakse kasutaja sisendikulude eeldatavale suurenemisele ega kvantifitseerita vabastuse vastavat mõju tollimaksudele.

(144)

Üldiselt antakse pärast avalikustamist esitatud lisateabes üksikasjalikumad ja konkreetsemad tõendid kui need, mis olid kättesaadavad siis, kui komisjon taotlust eelnevalt hindas. See lisateave ei vabasta Czech Blades’i siiski põhjenduses 137 kirjeldatud tõendamiskohustusest, mille kohaselt tuleb esitada otsesed tõendid, mitte pelgalt väited selle kohta, et kõik kõrvalejätmise tingimused on täidetud. Lisateave üksi ei tõenda, et asjaomastel toodetel on omadused, mis eristavad neid liidu tootmisharu toodetavatest külmvaltsitud toodetest, või et nõutavatele omadustele vastavaid tooteid või tehniliselt asendatavaid tooteid ei saa hankida liidu tootjatelt. Teavet nende terasetootjate kohta, kelle poole pöörduti, tuleb seega hinnata koos tehnilise kirjeldusega, et teha kindlaks, kas alternatiivse tarne väidetav puudumine põhineb tehnilistel piirangutel või ärilistel kaalutlustel. Lisaks ei ole lisateabes kvantifitseeritud taotletud vabastuse mõju tollimaksudele, samal ajal kui hinnangud meetmete mõju kohta Czech Blades’ile nõuavad põhjendamist seoses aluseks olevate eeldustega ning põhjusliku seosega tollimaksude ning müügimahtude ja töökohtade väidetava vähenemise vahel. Need on nõuetekohaselt põhjendatud kõrvalejätmistaotluse vajalikud elemendid ja nende puudumine õigustab iseseisvalt taotluse tagasilükkamist, olenemata tehniliste ja tarnetega seotud tõendite hinnangust.

(145)

Selle põhjal järeldas komisjon seega, et Czech Blades ei suutnud tõendada, et asjaomaste toodete meetmete kohaldamisalast väljajätmise tingimused olid täidetud. Seetõttu lükati väljajätmistaotlus tagasi.

(146)

Pärast avalikustamist palus valimisse kaasamata koostööd tegev Jaapani eksportiv tootja Proterial Ltd., et komisjon kohandaks lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kohaldamist tema ekspordi suhtes, võttes arvesse tema toote väidetavat ainulaadsust ja selle rolli autotööstuse rakendustes.

(147)

Komisjon märkis, et huvitatud isiku kirjeldatud toode jääb uurimise ulatusse. Esitatud väiteid ei toetanud tõendid ja seetõttu ei saanud need õigustada ühtegi tootepõhist kaalutlust. Avalikustamisdokumendis hinnati juba liidu huve ja täiendavaid andmeid, mis muudaksid komisjoni järeldusi, ei esitatud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

3.   DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

3.1.   Eriline turuolukord: Hiina liigse tootmisvõimsuse väljatõrjuv mõju

3.1.1.   Väljatõrjuv mõju kui eriline turuolukord vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 3

(148)

Käesolevas uurimises tugines komisjon terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse ülemaailmse foorumi (edaspidi „GFSEC“) (46) kasutatavale liigse tootmisvõimsuse määratlusele: liigne tootmisvõimsus on tootmisvõimsuse ja nõudluse erinevus. Seda määratlust järgis ka kaebuse esitaja.

(149)

Kaebuse esitaja väitis, et külmvaltsitud lehtterastoodete liigne tootmisvõimsus Hiina Rahvavabariigis (edaspidi „Hiina RV“) surus Hiina külmvaltsitud lehtterastoodete madalate hindadega ekspordi kõigi asjaomaste riikide turgudele. Sellise ekspordi surve alandaks asjaomaste riikide omamaiste tootjate hinnad jätkusuutmatule tasemele. Seetõttu oleksid külmvaltsitud lehtterastoodete müügihinnad asjaomastes riikides kunstlikult madalad. Selliste hindade tõttu oleks asjaomaste riikide külmvaltsitud lehtterastoodete tootjate kasum siseturul müümisel kunstlikult väike.

(150)

Seetõttu väitis kaebuse esitaja, et normaalväärtus tuleks arvutada kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 3 ning tegeliku kasumi andmed tuleks asendada, et kõrvaldada erilise turuolukorra mõju.

3.1.2.   Terase liigne tootmisvõimsus Hiina RVs üldiselt

(151)

Kaebuse kohaselt on terase liigne tootmisvõimsus küll ülemaailmne probleem, kuid Hiina RV on algne ja kõige olulisem liigse tootmisvõimsuse allikas. 2024. aasta seisuga oli Hiina RVs 47 % maailma toorterase tootmisvõimsusest, mis vastab 1 173 miljonile tonnile (47).

(152)

Kaebuse esitaja selgitas, et terase liigne tootmisvõimsus Hiina RVs ei ole nõudluse vähenemise tõttu lühiajaline, vaid pigem struktuurne, mistõttu valitsuse poliitika kohaselt ei sõltu uue tootmisvõimsuse loomine Hiina RVs eeldatavast nõudlusest. OECD on seisukohal, et kui esimene tuleneb majandustsükli tavapärastest kõikumistest, siis teine viitab liigsele tootmisvõimsusele, mis tuleneb subsiidiumidest ja muus vormis valitsuse toetusest (48).

(153)

Laiemas plaanis märkis GFSEC, et liigne tootmisvõimsus toob kaasa terase ülepakkumise rahvusvahelistel turgudel ja terasehindade languse, samuti väiksemad turuosad ja tootmisvõimsuse rakendusastmed kolmandate riikide omamaistele terasetootjatele, kes tegutsevad turutingimustes (49).

(154)

Seda arvesse võttes kinnitas komisjoni enda analüüs Hiina terasetööstuse kohta, et Hiina RV terasesektoris on vähemalt alates 2014. aastast märkimisväärne liigne tootmisvõimsus, kinnitades seega selle struktuurset olemust (50). Peale selle näitasid komisjoni varasemad uurimised, et Hiina Rahvavabariigi valitsuse (edaspidi „Hiina RV valitsus“) sekkumine terasesektorisse tekitas märkimisväärseid turumoonutusi (51). Lisaks näitavad avalikult kättesaadavad uuringud ka seda, et Hiina RV valitsuse poolt teraseettevõtjatele eri tasanditel antud toetus näitab, et Hiina teraseturg ei toimi tavapäraste turujõudude tingimustes (52).

3.1.3.   Külmvaltsitud lehtterastoodete liigne tootmisvõimsus eelkõige Hiina RVs

(155)

Seoses külmvaltsitud lehtterastoodetega tõendas kaebuse esitaja, et Hiina külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisvõimsus ei vastanud sisenõudlusele. Tõepoolest, kui Hiina külmvaltsitud lehtterastoodete nõudlus püsis aastatel 2022–2024 stabiilsena ja jäi pidevalt alla tootmisvõimsuse, siis tandemvaltspinkide tootmisvõimsus suurenes järjepidevalt (53).

(156)

Komisjon oli juba oma dumpinguvastases uurimises, mis muu hulgas käsitles Hiina RVst pärit külmvaltsitud lehtterastoodete importi, (54) leidnud, et 2020. aastal oli Hiina külmvaltsitud lehtterastoodete kogutootmisvõimsus üle 120 miljoni tonni, samal ajal kui nii tootmine kui ka Hiina tarbimine olid 2020. aastal hinnanguliselt 100 miljonit tonni, mille tulemusena oli vaba tootmisvõimsus 2020. aastal hinnanguliselt 20 miljonit tonni. Kaebuses esitatud andmete põhjal suurenes Hiina tootmisvõimsus 2024. aastal 2019. aastaga võrreldes veel 12 % ja 2021. aastaga võrreldes 9 % (55). Samal ajal suurenes sisenõudlus 2019. aastaga võrreldes vaid 3 % ja vähenes 2021. aastaga võrreldes isegi 2 % (56). Ükski huvitatud isik neid andmeid ei vaidlustanud.

(157)

Liigse tootmisvõimsuse suurenemine oli suuresti tingitud Hiina RV valitsuse rahastamiskavadest vastuseks ülemaailmsele finantskriisile aastatel 2008–2009 (57). Kuna Hiina liigset tootmisvõimsust toetab ulatuslikult Hiina RV valitsuse sekkumine, kui sisenõudlus seiskub, näiteks pärast COVID-19 pandeemiat ehitussektori kriisi tõttu, mõjutab Hiina turgu ülepakkumine (58).

3.1.4.   Hiina liigse tootmisvõimsuse mõju hindadele

(158)

Kaebuse esitaja tõendas, et külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisvõimsuse suurenemise ja nõudluse vähenemise koosmõjul langesid Hiina RVs külmvaltsitud lehtterastoodete hinnad. Aastatel 2022–2024 langes Hiina RVs külmvaltsitud süsinikterase hind Hiina jüaanides (59).

(159)

Seetõttu olid Hiina terasetootjad sunnitud eksportima oma ülemäärast toodangut liigsest tootmisvõimsusest tulenevate madalate hindadega (60).

(160)

Hiina liigne tootmisvõimsus on tõepoolest põhjustanud ekspordi hüppelise kasvu ja terasehindade languse kogu maailmas ning seega destabiliseerinud ülemaailmseid teraseturge. Selle tulemusena on Hiina teraseimpordi vastu suunatud meetmed, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimised, viimastel aastatel jätkuvalt sagenenud (61).

(161)

Komisjon kogus uurimise käigus selle kohta tõendeid, eelkõige küsimustiku vastuste ja asjaomaste riikide ametiasutuste kontrollimise kaudu. Need tõendid näitasid, et ka asjaomased riigid olid teadlikud Hiina liigse tootmisvõimsuse kahjulikust mõjust ja paljud neist võtsid meetmeid selle vastu võitlemiseks, nagu on selgitatud asjaomastes punktides.

(162)

Kuigi asjaomastesse punktidesse on lisatud iga asjaomase riigi impordimahu ja -hindade analüüs, märkis komisjon praeguses etapis, et kuna Hiina omamaiseid hindu mõjutas liigne tootmisvõimsus, esindasid asjaomasesse riiki suunatud Hiina impordi hinnad sellise Hiina liigse tootmisvõimsuse hajutamist.

(163)

Täpsemalt jõudis komisjon muu hulgas Hiina RVst pärit külmvaltsitud lehtterastoodete importi käsitlevas dumpinguvastases uurimises (62) järeldusele, et külmvaltsitud lehtterastoodete omamaise müügi hindu Hiina RVs mõjutasid olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses (63).

(164)

Sellele järeldusele jõuti ka asjaolu põhjal, et „[m]ärkimisväärset osa külmvaltsitud lehtterastoodete turust [HRVs] teenindavad ettevõtted, mis tegutsevad HRV ametiasutuste omandis, nende kontrolli või poliitilise järelevalve all või juhendite kohaselt“ (64).

(165)

Seoses asjaomaste riikide turgudel kehtivate hindadega, mis liigsest tootmisvõimsusest mõjutatud Hiina hindade surve tõttu langeksid, selgitas kaebuse esitaja, et need oleksid kunstlikult madalad, sest Hiina impordihindade tase ei põhine turukaalutlustel. Kaebuse esitaja väidab, et kuna äriühinguid subsideeritakse nii põhjalikult, võivad nad koguda aastatepikkust kahjumit ja mitte vähendada tootmisvõimsust.

(166)

Komisjon jõudis järgmistes asjakohastes punktides iga asjaomase riigi kohta järeldusele, võttes arvesse Hiina RVst pärit vastavat importi ja selle hinnataset.

3.1.5.   Hiina liigse tootmisvõimsuse mõju kasumile

(167)

Kaebuse esitaja selgitas, et kunstlikult madalad hinnad tähendavad väiksemat kasumit. Sellega seoses esitas ta tõendeid Hiina terasetootjate kasumlikkuse vähenemise kohta 2024. aastal (65) ning asjaolu kohta, et omamaised terasehinnad ja Hiina ekspordihinnad olid tootmiskuludest madalamad (66).

(168)

Kaebuse esitaja sõnul surutakse liigsest tootmisvõimsusest mõjutatud Hiina impordi sisenemise tagajärjel hinnad asjaomaste riikide turgudel alla ja omamaised terasetootjad ei saa enam müüa samu koguseid, mis vähendab tootmisvõimsuse rakendamist. Selle tulemusena on püsikulud järsult kasvanud, mis vähendab kasumit veelgi. Lõppkokkuvõttes ei suudaks omamaised tootjad enam investeerida, muutudes vähem uuenduslikuks ja vähem tõhusaks (67)..

(169)

Kokkuvõttes väitis kaebuse esitaja, et väljaspool Hiina RVd asuvad omamaised terasetootjad teenisid väiksemat kasumit kui see, mida nad oleksid teeninud, kui Hiina liigne tootmisvõimsus ei oleks järsult suurenenud (68). Kaebuse esitaja esitas ka andmed külmvaltsitud lehtterastoodete tootjate kasumlikkuse kohta asjaomastes riikides. Uurimise järeldused selle kohta on esitatud allpool asjakohastes punktides.

(170)

Komisjon jõudis järgmistes asjakohastes punktides iga asjaomase riigi kohta järeldusele, võttes arvesse Hiina RVst pärit vastavat importi ja selle hinnataset.

3.2.   India

3.2.1.   Hiina impordi põhjustatud väljatõrjuvast mõjust tulenev eriline turuolukord

(171)

Selleks et hinnata, kas Hiina külmvaltsitud lehtterastoodete impordi põhjustatud väljatõrjuva mõju tõttu on India turul eriline turuolukord, analüüsis komisjon kõigepealt Hiina impordi mahtu India külmvaltsitud lehtterastoodete siseturul.

(172)

Komisjon võrdles Hiinast pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi mahtu India tarbimisega. Komisjon tugines tootmisandmetele, impordiandmetele ja ekspordiandmetele, mille India valitsus esitas küsimustikule vastates ja mida komisjon oli kohapeal kontrollinud. Komisjon hindas külmvaltsitud lehtterastoodete tarbimist Indias kogutoodanguna, millele on liidetud import ja millest on lahutatud eksport.

Tabel 1

Tarbimine Indias

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Tarbimine Indias (hinnanguline) (tonnides)

18 322 098

19 390 835

21 708 857

21 178 934

Kogu import (tonnides)

537 448

509 192

525 511

440 782

Import Hiinast (tonnides)

17 681

23 269

63 775

52 992

Kogu impordi turuosa (%)

2,93

2,63

2,42

2,08

Hiinast pärit impordi turuosa (%)

0,10

0,12

0,29

0,25

Allikas:

India valitsus, enda arvutused.

(173)

2022. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenes Hiinast pärit impordi turuosa 0,10 %-lt 0,25 %-le. Selle põhjal leidis komisjon, et Indiasse suunatud Hiina impordi maht oli tarbimisega võrreldes tähtsusetu ja liiga väike, et see oleks avaldanud väljatõrjuvat mõju.

(174)

Seetõttu järeldas komisjon, et India siseturgu ei mõjutanud Hiina RV terasesektori liigsest tootmisvõimsusest tingitud Hiina impordist tulenev eriline turuolukord.

(175)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus Eurofer komisjonil oma põhjendustes 171–174 kokku võetud järeldused uuesti läbi vaadata. Komisjon märkis, et Eurofer ei esitanud uut teavet ega tõendeid, mis võiksid komisjoni hinnangut muuta. Seetõttu lükkas komisjon selle nõude tagasi ning kinnitas põhjendustes 171–174 esitatud järeldused.

3.2.2.   Sisenditega seotud meetmetest tulenev eriline turuolukord

3.2.2.1.   Sissejuhatus

(176)

Kaebuse esitaja väitis, et India teraseturul oli alusmääruse artikli 2 lõike 3 kohane eriline turuolukord. Väited esitati seoses järgmisega:

—

rauamaak, sealhulgas enda tarbeks kaevandamine;

—

kivisüsi, sealhulgas enda tarbeks kaevandamine;

—

terase tootmisjäägid;

—

India terasetootjate vertikaalne integratsioon.

(177)

Komisjon uuris kaebuses esitatud väiteid ja uurimise algatamise kohta saadud märkusi, mille esitas ainus valimisse kaasatud India eksportiv tootja JSW ning mille kokkuvõte on esitatud põhjendustes 58–66. Komisjon hindas ka India valitsuse ja JSW vastuseid küsimustikele, mida oli kohapeal kontrollitud, nagu on märgitud põhjenduses 103.

(178)

Küsimustikele antud vastuste, kontrollkäikude ja saadud märkuste põhjal lükkas komisjon kaebuses esitatud väited söe, terase tootmisjääkide ja India terasetootjate vertikaalse integratsiooniga seotud erilise turuolukorra kohta tagasi, sest toimikus ei olnud piisavalt andmeid, mis neid väiteid käesoleva uurimise kontekstis kinnitaksid. Komisjon uuris seevastu, kas kaebuses esitatud väited rauamaagi kohta, sealhulgas enda tarbeks kaevandamise kohta, olid põhjendatud ja kas selle tulemusena esines eriline turuolukord, mis mõjutas külmvaltsitud lehtterastoodete omamaiseid hindu.

3.2.2.2.   Moonutuste olemasolu rauamaagi turul

3.2.2.2.1.   Sissejuhatus

(179)

Komisjon tegi käesolevas uurimises kindlaks, et kuumvaltsitud lehtteras oli peamine sisend selliste külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisel, mille tootmiseks oli vaja rauamaaki. Samuti tegi komisjon kindlaks, et kuna JSW tootmisprotsess oli vertikaalselt integreeritud, oli kuumvaltsitud lehtterasest külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisel kasutatud rauamaaki. Kuumvaltsitud lehtterase tootmisel kasutatud rauamaak pärines ühest või mitmest järgmisest kolmest allikast: i) riigisiseselt ostetud rauamaak, ii) eksportiva tootja poolt otse kaevandatud rauamaak ja iii) imporditud rauamaak.

(180)

Komisjon tegi kindlaks, et järgmised India valitsuse rakendatud meetmed alandasid kunstlikult asjaomase toote tootmiseks riigisiseselt hangitud rauamaagi hinda:

—

India valitsuse sekkumine rauamaagi siseturul;

—

India valitsuse põhjustatud moonutused rauamaagi enda tarbeks kaevandamisel terasetootmise eesmärgil;

—

üle 58 % rauasisaldusega rauamaagi ekspordimaks;

—

piirangud ekspordiks mõeldud rauamaagi riigisisesele raudteeveole.

(181)

Komisjon analüüsis kõiki neid meetmeid ja nende mõju külmvaltsitud lehtterastoodete tootmiseks kasutatava rauamaagi hinnale.

3.2.2.2.2.   India valitsuse sekkumine India rauamaagi siseturul

(182)

Komisjon uuris India valitsuse rolli rauamaagi siseturul ning India valitsuse õigusaktide ja poliitika mõju rauamaagi pakkumisele ja hinnale. Komisjon märkis, et üks 2017. aasta riikliku terasepoliitika (69) eesmärke, millest India valitsus pärast selle heakskiitmist (70) ametlikult teada andis, oli teha siseturul kättesaadavaks suur hulk rauamaaki terase tootmiseks järgmises etapis, mis hõlmas seega külmvaltsitud lehtterastooteid. Komisjon analüüsis, kuidas see India valitsuse poliitika mõjutas rauamaagi hinnakujundust omamaise müügi puhul India turul ning kuidas see mõjutas siseturu struktuuri ja rauamaagi tarnimist terasetootjatele.

(183)

India valitsus selgitas, et India kaevandusamet (IBM), mis on kaevandusministeeriumi alluvuses olev allasutus, avaldas igakuised võrdlushinnad mitme mineraali kohta, sealhulgas kogu rauamaagi müügi kohta, mis hõlmas külmvaltsitud lehtterastoodete tootmiseks kasutatavaid mineraale, nagu on kinnitatud 2016. aasta mineraalide kontsessiooni eeskirjades (71). India valitsus lisas, et rauamaaki müüvad äriühingud peavad esitama IBMile igakuiselt aruande kõigile oma klientidele müüdud rauamaagi koguse ja väärtuse kohta. IBM kogus kõik andmed ja avaldas võrdlushinna, mis saadi kõigi rauamaagi liikide ja klasside müügiaruannete kaalutud keskmise põhjal iga asjaomase India piirkonna kohta.

(184)

Mis puudutab turustruktuuri, siis kaks riigile kuuluvat ettevõtet, nimelt National Mineral Development Corporation (edaspidi „NMDC“) ja Odisha Mining Corporation (edaspidi „OMC“), andsid olulise osa kogu India turul müüdavast rauamaagist. India rauamaagikaevandused kuuluvad riigile, kes võib omakorda anda ettevõtjatele kontsessiooni kaevandamiseks. Komisjon uuris, kuidas nende kaevandamisõiguste hinnakujundus eri äriühingute puhul toimis ja kas India kaevandusameti (IBM) (72) kaudu kogu müügi eest hindade kogumise mehhanism mõjutas rauamaagi omamaist hinda. India valitsus selgitas, et 2015. aastal läbi viidud kaevanduste ja maavarade arendamise ning reguleerimise seaduse (73) reformi kohaselt peab riik andma rauamaagi kaevandamise õigused enampakkumise teel. Lisaks märkis India valitsus, et NMDC ja OMC kasutasid kaevandusi, mis enampakkumisel ei osalenud, sest nad olid omandanud oma kaevandamisõigused ammu enne 2015. aasta reformi rakendamist, mistõttu nimetati neid kaevandusi „vanadeks kaevandusteks“.

(185)

Komisjon püüdis koguda vanade kaevanduste kohta kogu muud asjakohast teavet, sealhulgas nende omandiõigust ja haldamist, hinnakujundust ja kaevandamisõiguste tingimusi käsitlevat teavet. India valitsus esitas väga vähe teavet ja andis vähe selgitusi komisjoni küsitud teabe kohta. Eelkõige ei esitanud India valitsus komisjoni korduvatest taotlustest hoolimata NMDC ja OMC kuluaruandeid, samuti üksikasjalikku teavet vanade kaevanduste tasustamise, kestuse ja tingimuste kohta ning seega mõju kohta, mida nende turgu valitsev seisund avaldab omamaiste hindade kujunemisele. Komisjon saatis 15. juunil 2026 India valitsusele alusmääruse artikli 18 lõike 4 kohase kirja, milles kirjeldati üksikasjalikult kogu puuduvat teavet ja kavatsust tugineda oma otsuses kättesaadavatele faktidele.

(186)

India valitsus vastas 25. juunil 2026 ja väitis, et on teinud uurimises täielikku koostööd. Lisaks väitis India valitsus, et kui komisjon pidas teavet ebapiisavaks, oleks ta pidanud seda kontrollkäigu ajal käsitlema. Lõpuks esitas India valitsus komisjoni kirjas tõstatatud küsimuste kohta lisateavet.

(187)

Komisjon ei nõustunud sellega ja leidis, et teave, mille India valitsus oli enne artikli 18 lõike 4 kohast kirja esitanud, ei olnud hindamiseks piisav. Lisaks leidis komisjon, et kontrollkäigu eesmärk ei olnud saada nõutud teavet, mida ei esitatud, vaid kontrollida tegelikult esitatud teavet (74). Mis puudutab India valitsuse esitatud täiendavat sisulist teavet, mille India valitsus oli kõik liigitanud tundlikuks, siis komisjon leidis, et see ei muutnud tema hinnangut, ning jõudis järeldusele, et India valitsus peaks pärast avalikustamist hindama komisjoni järeldusi, et teha kindlaks, kas tema märkused olid asjakohased ja kohaldatavad.

(188)

Võttes arvesse, et India valitsus keeldus koostööst, pidi komisjon alusmääruse artikli 18 kohaselt tuginema kättesaadavatele faktidele, et teha järeldused omamaise rauamaagi hinnakujunduse kohta, nimelt seoses enne 2015. aastat kehtinud süsteemi kohaste kaevandamisõiguste hinnakujunduse ja tingimustega, rauamaagi kulude ja hindadega ka võrreldes ülejäänud turuosalistega, mis ei olnud vanad kaevandused, sealhulgas JSW enda rauamaagi tootmisega.

(189)

31. juulil 2023 avaldas tööstusarengu uuringute instituut (ISID) India konkurentsikomisjoni toetusalgatuse raames uuringu konkurentsi kohta kaevandussektoris, keskendudes rauamaagile (75). Aruandes kinnitati, et kaks suurimat turuosalist (NMDC ja OMC) olid suures osas IBMi hinna kujundajad ning et ülejäänud turuosalised olid hinnajärgijad. India valitsuse esitatud teabest nähtus, et enamik nende kahe osaleja käitatavatest kaevandustest olid vanad kaevandused. Lisaks pidid vanu kaevandusi käitavad riiklikud äriühingud, nagu NMDC ja OMC, maksma 150 % litsentsitasust ehk 22,5 % IBMi hinnast (150 % 15 %st). Komisjon märkis, et see määr oli oluliselt madalam määradest, mida JSW maksis kaevanduste eest, mis jagati pärast 2015. aastat enampakkumise teel. Komisjon tegi nende allikate põhjal kindlaks, et võttes arvesse vanade kaevanduste märkimisväärset turuosa ja madalaid hindu, mis tulenesid peamiselt sellest, et India valitsus andis kaevandamisõigused enampakkumiseta, ning asjaolust, et nende äriühingute omanik on ja neid haldab India valitsus, olid NMDC ja OMC IBMi hinna kujundajad ning teised äriühingud pidid seda hinda järgima. Komisjon järeldas, et kui NMDC ja OMC oleksid pidanud oma vanade kaevanduste kasutamise õiguse pärast konkureerima enampakkumise teel teiste äriühingutega, oleksid neil kahel äriühingul olnud märkimisväärselt suuremad kulud ja seetõttu oleksid nad pidanud müüma oluliselt kõrgemate hindadega, et jääda kasumlikuks.

(190)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis India valitsus, et tõendid, mida komisjon kasutas, et väita, et NMDC ja OMC olid peamised tarnijad ning seega IBMi hinna kujundajad, olid vigased. Esiteks väitis India valitsus, et ISIDi aruandes kasutatud andmed olid uurimisperioodile eelnenud kahe aasta andmed ning seetõttu ei saanud NMDC-le ja OMC-le omistatud 65 % turuosa kasutada. Teiseks esitas India valitsus tundlikuks liigitatud andmed, mis tema väitel tõendasid, et NMDC ja OMC turuosa oli oluliselt väiksem kui 65 %. Kolmandaks märkis India valitsus, et ISIDi aruandes väideti, et rauamaak on reguleerimata sektor ja et valitsusel ei ole rauamaagi hindade kindlaksmääramisel otsest rolli.

(191)

Komisjon ei saanud mõningaid India valitsuse esitatud tundlikke andmeid kontrollida, kuna need ei sisaldanud piisavalt üksikasjalikku teavet, eelkõige jaotust, mis näitaks, millised äriühingud olid liigitatud tootmisharusisesteks ja millised tootmisharuvälisteks. Igal juhul peaks komisjon ligikaudu 45–50 % suurust kombineeritud turuosa siiski märkimisväärseks. Veelgi olulisem on see, et komisjon leidis, et turuosa ei olnud ainus parameeter, mis võimaldas kindlaks teha, et NMDC ja OMC olid hinnakujundajad. Nagu põhjenduses 193 selgitatud, oli käesolevas uurimises kulueelis, millest NMDC ja OMC kasu said, samuti oluline element, mis võimaldas neil äriühingutel rauamaagi hindu kujundada. Lisaks selgitas komisjon põhjenduses 193, et teatavatel omamaistel tarnijatel oli stiimul hoida IBMi hinnad madalad, et vähendada makstavat maksusummat. Peale selle märkis komisjon, et ISIDi aruandes esitatud väide, millele India valitsus viitas, näitas, et valitsusel ei olnud rauamaagi hindade kindlaksmääramisel „otsest“ rolli, mis ei tähendanud, et valitsusel ei oleks olnud kaudset rolli mehhanismi kaudu, mille ta seadis sisse vanade ja enampakkumisel müüdud kaevanduste jaoks. Sellega seoses järeldas komisjon punktis 198 pärast põhjendustes 182–197 esitatud analüüsi, et valitsus sekkus rauamaagi hindadesse. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(192)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas India valitsus tundlikuks liigitatud teabe, väites, et varasemad renditingimused ei toonud kaasa turuhinnast madalamaid müügihindu.

(193)

Komisjon märkis, et toimikus kättesaadav tundlik teave näitas – nagu on märgitud põhjenduses 189 –, et vanad kaevandused maksid oluliselt madalamaid litsentsitasusid kui JSW maksis kaevanduste eest, mis talle pärast 2015. aastat enampakkumise teel eraldati. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi. Komisjon kinnitas neid järeldusi toimikus sisalduvate täiendavate andmete põhjal. Esiteks kinnitavad JSW esitatud ja komisjoni kontrollitud andmed järeldust, et IBMi hinnad olid kunstlikult madalad. Konfidentsiaalsuse kaalutlustel avalikustati komisjoni põhjendused konkreetselt JSW-le. Teiseks, kuna kontsessiooniõigused ja litsentsitasud olid seotud IBMi hinnaga, sisaldas hinnakujundusmehhanism kõigile omamaistele rauamaagi tarnijatele olemuslikku stiimulit viia oma hinnad vastavusse IBMi (ja seega vanade kaevanduste) hinnaga, et minimeerida litsentsitasudena ja kontsessiooniõiguste eest makstavat summat, hoides seeläbi omamaise rauamaagi hinna kunstlikult madalal.

(194)

Lisaks soovitas Odisha osariigi valitsuse kontrolli- ja auditeerimisamet, mis on India avalik-õiguslik asutus, 2024. aastal auditi (76) tulemusel India valitsusel uurida, kas rendilevõtjad teatasid madalatest kaevandushindadest, et teha kindlaks, kas seda tehti tahtlikult keskmise müügihinna ja sellest tulenevalt makstavate kasutustasude ja lisatasude vähendamiseks.

(195)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis India valitsus, et põhjenduses 194 osutatud 2024. aasta aruandes ei tuvastatud alahindamist. Esiteks piirdus aruanne kuue auditeeritud rendilevõtjaga. Teiseks, isegi kui rendilevõtjad oleksid teatanud tegelikust madalamad hinnad, ei tõendaks see, et IBMi hind oli alahinnatud. Kolmandaks hõlmas aruanne ajavahemikku 2020–2022 ega olnud seetõttu uurimisperioodi seisukohast asjakohane. Neljandaks väitis India valitsus, et valitsus on sellest ajast alates võtnud meetmeid, mille eesmärk on vältida valeandmete esitamist.

(196)

Komisjon märkis, et tal on toimikus täiendavaid tundlikke tõendeid, mis kinnitavad turuosaliste huvi hoida madalat IBMi hinda. Mis puudutab aruannet, siis esiteks kinnitas see põhjust, miks äriühingud olid huvitatud IBMi hindade madalal hoidmisest, ja teiseks esitati selles tegelikke näiteid sellise tegevuse kohta. Kuna IBMi hinnamehhanismi toimimine ja selle roll maksude maksmise indeksina ei ole muutunud, ei pidanud komisjon asjakohaseks, et sellised näited leidsid aset enne uurimisperioodi. Komisjon märkis ka, et India valitsus ei esitanud tõendeid tegelike muudatuste kohta, mida India valitsus tegi tegelikust madalate hindade esitamise vähendamiseks, ega hinnangut selle kohta, et muudatused olid tõhusad. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(197)

Lõpuks tõi komisjon esile veel kaks näitajat, mis näitavad, et India valitsuse poliitika täitis oma eesmärki teha rauamaak siseturul kättesaadavaks terase, sealhulgas külmvaltsitud lehtterastoodete valmistamiseks. Esiteks olid impordimahud tühised. Teiseks, kuigi India on suuruselt neljas rauamaagi tootja maailmas, olid eksporditud kogused tootmiskogustega võrreldes väga väikesed.

(198)

Kogu selle teabe põhjal ning võttes arvesse India valitsuse muid meetmeid rauamaagi suhtes, mida on üksikasjalikult kirjeldatud käesolevas punktis, jõudis komisjon järeldusele, et i) India valitsuse sekkumine omamaisel rauamaagiturul lõi struktuuri, kus riigi omandis olevad vanad kaevandused olid peamised tarnijad ja seega ka hinnakujundajad; ii) need vanad kaevandused said kaevandamisõigused enne 2015. aasta reformi ning kuna India valitsus ei teinud koostööd, siis järeldati, et võttes arvesse nende kuuluvust riigile ja asjaolu, et sel ajal enampakkumisi ei korraldatud, anti neile kaevandamisõigused väga soodsatel tingimustel, mis erinesid turutingimustest, võimaldades neil seada rauamaagi hinna mitte õiglase turuväärtuse põhjal, vaid palju madalamale tasemele kui nende konkurendid; iii) India valitsuse rakendatud IBMi hind, mida kasutatakse teatavate tasude ja maksude indeksina, tõi kaasa kunstlikult madala hinna kõigi rauamaagi liikide ja klasside puhul, sealhulgas JSW-le külmvaltsitud lehtterastoodete tootmiseks tarnitud rauamaagi puhul.

3.2.2.2.3.   Rauamaagi tootmisharusisene turg terasetootmises

(199)

JSW-le kuulusid India valitsuselt saadud õigused kasutada teatavaid rauamaagikaevandusi. Konfidentsiaalsuse tõttu avalikustati täiendavad üksikasjad konkreetselt JSW-le.

(200)

Komisjon uuris, kas JSW poolt külmvaltsitud lehtterastoodete tootmiseks tootmisharusiseselt kasutatavate kaevanduste tingimused ja hinnakujundus olid India valitsuse poliitika tõttu moonutatud. Komisjon tegi kindlaks, et põhjenduses 184 osutatud 2015. aasta kaevandamisseaduse reformiga kehtestati osariikide valitsustele kohustus korraldada mineraalide, sealhulgas rauamaagi kaevandamisõiguste jaotamiseks enampakkumisi. 2015. aasta mineraalide (enampakkumise) eeskirjade (77) 6. eeskirja kohaselt peavad taotlejad vastama kaevanduste ja mineraalide seaduse (78) paragrahvi 5 nõuetele, milles on sätestatud, et osariigi valitsus võib anda mineraalide kontsessiooni üksnes juhul, kui isik on India kodanik või äriühing. Seega, kuna pakkumismenetlusest jäeti kõrvale välismaised äriühingud, ei pidanud komisjon pakkumismenetlust tõeliselt avatuks, kuna see piirdus vähese arvu potentsiaalsete siseturu osalistega ja välistas kõik välismaised rauamaagiettevõtjad, kes võisid esitada konkurentsivõimelisemaid pakkumusi kui omamaised ettevõtjad.

(201)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis India valitsus, et komisjon ei ole tõendanud, et muude kui India pakkujate väljajätmine kontsessioonidest tõi tootmisharusiseselt müüdava rauamaagiga seoses kaasa moonutuse.

(202)

Komisjon leidis, et kõlblike pakkujate arvu vähendamine vähendas tegelikult konkurentsi ja takistas seega võimalust saada kõrgemaid pakkumusi muudelt kui India osalejatelt, kusjuures India valitsus ei vaidlustanud seda seisukohta. Komisjon luges seda moonutuseks ja pidas ebaoluliseks spekuleerida selle üle, millised oleksid hinnad olnud siis, kui muudel kui India pakkujatel oleks lubatud osaleda. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(203)

Lisaks analüüsis komisjon JSW-le antud kaevandamisõiguste hinnakujunduse tingimusi. Kuna kaevandamisõiguste pakkumismäär ja seega kaevandamisõiguste tegelik hind on seotud IBMi hinnaga, mõjutab IBMi hinnatase otseselt kaevandatava rauamaagi eest makstavaid litsentsitasusid. Selle tulemusena mõjutasid moonutused, mis tulenevad India valitsuse sekkumisest rauamaagi siseturul, mida on üksikasjalikult kirjeldatud punktis 3.2.2.2.2, otseselt ka JSW rauamaagi kaevandamise õiguste hinnakujundust. Selle põhjal järeldas komisjon, et JSW kaevandatud rauamaagi hind oli samuti moonutatud.

(204)

Tuginedes kaevanduste ja mineraalide seaduse kohastele kaevandamisõiguste andmise õiguslikele piirangutele, millele on osutatud põhjenduses 200, ning litsentsitasude ja JSW-le antud kontsessiooniõiguste seosele IBMi moonutatud hinnakujundusega, järeldas komisjon, et moonutused India turul mõjutasid ka JSW enda tarbeks hangitud rauamaaki.

3.2.2.2.4.   Üle 58 % rauasisaldusega rauamaagi ekspordimaks

(205)

Lisaks hinnakujundusega ja tootmisharusisese kaevandamisega seotud moonutustele, mida kohaldatakse kõigi JSW kasutatavate rauamaagiklasside suhtes, on India valitsus kehtestanud vähemalt alates 2012. aastast (sh uurimisperioodil) ekspordimaksu rauamaagile, mille rauasisaldus on üle 58 %. Konfidentsiaalsuse tõttu avalikustati täiendavad üksikasjad selle kohta, kuidas koostööd tegev eksportiv tootja seda tooteklassi kasutab, konkreetselt JSW-le.

(206)

Vastavalt teatisele nr 58/2022-Customs (79) kehtis uurimisperioodil meede, mis puudutas üle 58 % rauasisaldusega rauamaaki. Komisjon oli seda meedet juba hinnanud Indiast pärit keragrafiitmalmist torude (edaspidi „keragrafiitmalmist torud“) importi käsitlevas 2022. aasta aegumise läbivaatamise uurimises, (80) kus ta jõudis põhjenduses 147 järeldusele, et meetmega volitati või suunati omamaiseid rauamaaki kaevandavaid äriühinguid müüma rauamaaki kohapeal odava hinnaga. Samuti järeldas komisjon, et meetmega saavutati soovitud poliitiline mõju langetada rauamaagi omamaine hind kunstlikult madalale tasemele, mis on kasulik järgneva etapi tootmisharule, sealhulgas asjaomase toote tootjatele, moonutades seeläbi rauamaagi siseturgu Indias. Nendes otsustes võttis komisjon arvesse suurt hulka tõendeid, sealhulgas asjaomaste õigusaktide ja määruste ettevalmistamist, India valitsuse poolset ennetavat järelevalvet meetme rakendamise üle, et tagada soovitud poliitikaeesmärgi saavutamine, ning selle piirangu selget majanduslikku mõju, mis tõi ekspordimaksu kehtestamise ajal kaasa selge omamaise hinna languse, mis kajastas ka selle taset.

(207)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis India valitsus, et ekspordimaksu kohaldati üksnes üle 58 % rauasisaldusega rauamaagi suhtes, mis on üks seitsmest IBMi hinnasüsteemi alusel jälgitavast tooteklassist, ning et komisjonil ei olnud teavet JSW hangitud rauamaagiklasside kohta. Lisaks väitis India valitsus, et komisjoni järeldus, et meetmega saavutati soovitud poliitiline mõju, vastas varasemale uurimisele, mis käsitles teistsugust toodet ja oli seotud erineva uurimisperioodiga, ning seetõttu ei saanud seda kasutada. India valitsus väitis veel, et uurimisperioodil registreeritud märkimisväärsed ekspordimahud on komisjoni järeldustega vastuolus.

(208)

Komisjon märkis, et toimikus olev tundlik teave sisaldas analüüsi tegemiseks piisavalt üksikasjalikke andmeid JSW hangitud rauamaagiklasside kohta. Samuti leidis komisjon, et kuna järeldus puudutas sama ekspordimaksu, mis oli seotud sama rauamaagiklassiga ja mis ei olnud pärast eelmist uurimist muutunud, jäi see järeldus kehtima. Mis puudutab ekspordimahtusid, siis leidis komisjon, et see väide ei ole asjakohane, kuna ekspordimaks on oma olemuselt ekspordipiirang. Igal juhul, nagu on märgitud põhjenduses 197, oli rauamaagi ekspordi kogumaht tootmistasemega võrreldes väga väike, kusjuures India oli üks maailma suurimaid rauamaagi tootjaid, nagu on märgitud ISIDi aruande leheküljel xi. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

3.2.2.2.5.   Ekspordiks mõeldud rauamaagi transpordi piirangud

(209)

India valitsus võttis 2021. aastal vastu „Rauamaagipoliitika alates 2021. aastast“ (81). Meetme väidetav eesmärk oli edendada omamaist terasetootmist, nagu on märgitud selle sissejuhatuse esimeses lõigus. Selleks on poliitikas sätestatud neli kliendikategooriat, mis on järjestatud vastavalt rauamaagi veoks vagunite eraldamise järjekorrale. Rauamaagi ekspordiga seotud kliendid liigitati neljandasse ehk kõige madalama prioriteediga kliendikategooriasse. See meede tekitas selge kallutatuse rauamaagi omamaise tarnimise kasuks kooskõlas India valitsuse üldise poliitikaga pakkuda omamaistele järgneva etapi tootjatele suures koguses odavate hindadega rauamaaki. Rauamaaki eksportida soovivad rauamaagitootjad seisavad selle meetme puhul silmitsi täiendava takistusega, kui nad soovivad pigem rauamaaki eksportida, mitte tarnida seda omamaisele turule. Seda kinnitab ka Indiast pärit rauamaagi ekspordi väga madal tase. India sadamate, laevanduse ja veeteede ministeeriumi 2026. aasta jaanuaris avaldatud aruandes (82) nimetati seda piirangut esimese küsimusena, millega tuleb rauamaagi vedamise suurendamiseks tegeleda. Aruande tabelis 18 kutsuti üles tegelema raudteeministeeriumi poolt D-kategooria raames rauamaagi kaevandustest sadamatesse transportimiseks eraldatud vagunikoosseisude puudujäägiga. Aruandes jõuti järeldusele, et see piirang põhjustab ülejäänud vagunikoosseisude jaotamisel ebakindlust, eriti perioodidel, mil prioriteetsete kaupade nõudlus on suur, mis toob kaasa süsteemseid viivitusi rauamaagi sadamatesse transportimiseks vajalike vagunikoosseisude jaotamisel. Aruandes on näitena toodud Paradipi sadam, mille käitlemisvõimekus on rauamaagi puhul 18 vagunikoosseisu päevas, kuid vagunikoosseisude pakkumine oli majandusaastal 2022–2023 keskmiselt ainult 3,83 vagunikoosseisu päevas ja majandusaastal 2023–2024 keskmiselt 4,09 vagunikoosseisu päevas.

(210)

Komisjon hindas seda meedet ka keragrafiitmalmist torusid käsitlevas uurimises ja märkis põhjenduses 151, et sellega prioriseeriti rauamaagi riigisisest transporti võrreldes rauamaagi transpordiga ekspordiks. Komisjon märkis ka, et poliitika eesmärk oli edendada omamaist terasetootmist. Seetõttu leidis komisjon, et kõnealune poliitika kujutab endast omamaise terasetööstuse kasuks võetud meedet, tõendades, et selle eesmärk oli alandada rauamaagi hinda.

(211)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis India valitsus, et meetmega ei reguleeritud hindu ja et eksportkaubale madalama prioriteedi määramine ei näidanud, et rauamaagi omamaised hinnad olid moonutatud. India valitsus lisas, et komisjon ei suutnud tõendada põhjuslikku seost meetmete ja uuritud tootjate vahel. Peale selle väitis India valitsus, et komisjoni osutatud statistika viitas piirangule, mis piirdus konkreetse sadamaga ega aidanud tuvastada põhjuslikku seost uuritud eksportiva tootjaga.

(212)

Komisjon leidis, et väide, et meetmega ei reguleeritud otseselt hindu, ei ole asjakohane. Komisjon leidis, et meede, millega eelistati omamaise rauamaagi transporti rauamaagi ekspordile, oli ekspordipiirang, mille tegelik eesmärk oli soodustada omamaist terasetööstust, sealhulgas uuritud eksportivat tootjat. Lisaks kvantifitseeris komisjon põhjendustes 216–219 kasu, mida uuritud eksportiv tootja kõigist põhjenduses 180 loetletud meetmetest sai. Komisjon märkis, et esitatud statistika eesmärk oli anda tegelik näide selle kohta, kuidas meede tõepoolest takistas rauamaagi eksporti, ja et seetõttu aitas meede moonutada rauamaagi hindu, nagu on järeldatud põhjenduses 213. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

3.2.2.2.6.   Järeldus

(213)

Komisjon järeldas, et kõik eespool nimetatud meetmed, mida India valitsus rakendas, tõid kaasa rauamaagi stabiilse pakkumise moonutatud hindadega, millest said kasu India omamaised terasetootjad.

3.2.2.3.   Riigisiseseid külmvaltsitud lehtterastoodete hindu mõjutava erilise turuolukorra olemasolu

(214)

Komisjon hindas, kas punktis 3.2.2.2 kindlaksmääratud meetmed, mida India valitsus rakendas ja mille tulemusel olid rauamaagi sisendikulud omamaiste terasetootjate jaoks kunstlikult väikesed, kujutasid endast alusmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt erilist turuolukorda, mis mõjutas külmvaltsitud lehtterastoodete omamaiseid hindu. Selleks kaalus komisjon, kuidas need meetmed mõjutasid külmvaltsitud lehtterastoodete tootmiskulusid Indias.

(215)

Komisjon analüüsis, kas rauamaagi omamaised hinnad India turul olid tõepoolest madalamad kui moonutamata turuhinnad, mida need moonutused ei mõjutanud. Komisjon tugines oma analüüsis JSW-lt kogutud andmetele, võttes arvesse, et JSW oli de facto ainus uuritava toote eksportiv tootja ning esindas ka olulist osa külmvaltsitud lehtterastoodete omamaisest tootmisest ja müügist. Komisjon kontrollis, kas JSW omamaised hinnad, mida maksti külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisel kasutatava rauamaagi ostmiseks, olid kooskõlas asjakohaste IBMi avaldatud hindadega. Kuna IBMi hinnamehhanism tagas, et kõik rauamaagi omamaise müügi hinnad, sealhulgas JSW ostud, olid selle hinnaga olulisel määral kooskõlas, keskendus komisjon oma üksikasjalikus hinnaanalüüsis JSW andmetele.

(216)

Selleks et kontrollida India valitsuse meetmetest tingitud moonutuste mõju rauamaagi omamaistele hindadele, kaalus komisjon võrdlusalust, mida saaks kasutada rauamaagi moonutamata hindade väljendamiseks tavapärastes turutingimustes siseturul. Komisjon viis läbi JSW hindamise.

(217)

JSW rauamaagi hind on põhjenduses 179 osutatud rauamaagi kolme asjakohase allika kaalutud hind. Põhjendustes 182–198 esitatud põhjustel leidis komisjon, et kõnealused moonutused mõjutasid kõiki rauamaagi omamaiseid hindu ja seega puudusid sobivad moonutamata omamaised hinnad, et võrrelda India valitsuse poliitika mõju, kuna neli peamist moonutuste allikat mõjutasid kogu omamaisel turul müüdavat rauamaaki. Seetõttu pidi komisjon võrdlema JSW makstud rauamaagi omamaiseid hindu ja IBMi hindu võrdlusalusega, mis on tüüpiline ja võimalikult lähedane muidu moonutamata omamaisele hinnale. Kuna komisjon oli ka järeldanud, nagu on selgitatud põhjendustes 199–204, et tootmisharusiseselt hangitud rauamaak oli moonutatud, pidi komisjon võrdlema tootmisharusiseselt hangitud rauamaagi kulusid sama tüüpilise võrdlusalusega.

(218)

Seda silmas pidades kaalus komisjon sobiva võrdlusalusena India rauamaagi ekspordihinda kõikidesse sihtkohtadesse. Võttes arvesse rauamaagi piiratud eksporti tulenevalt kõigist India valitsuse kehtestatud poliitikameetmetest, tugines komisjon kahe erineva tüüpilise rauasisaldusega rauamaagi ekspordihindadele ja arvutas kõigi muude rauamaagiklasside võrdlushinna iga klassi omamaise hinna erinevuste põhjal. See võrdlus näitas oluliselt madalamaid rauamaagi omamaiseid hindu ja tootmisharusiseselt hangitud rauamaagi kulusid vastavate klasside puhul Indias. Kohandatud rauamaagi hind, mis koosnes omamaistest allikatest pärit raua hindade või kulude kaalutud keskmisest, oli samuti märkimisväärselt kõrgem kui korrigeerimata rauamaagi hind.

(219)

Konfidentsiaalsuse tõttu avalikustati täiendavad üksikasjad rauamaagi allikate osakaalu kohta külmvaltsitud lehtterastoodete tootmises konkreetselt JSW-le. Kasutades kohandatud rauamaagi kulusid ja võttes arvesse rauamaagi kulude osakaalu külmvaltsitud lehtterastoodete tootmise kogukuludes, oleksid külmvaltsitud lehtterastoodete kulud olnud komisjoni hinnangul suuremad, kui rauamaagi kulud ei oleks olnud kunstlikult madalad, ning seega on tegemist erilise turuolukorraga, mis mõjutab külmvaltsitud lehtterastoodete hindu siseturul ja mõjutab JSWd. Selles järelduses võeti arvesse ka külmvaltsitud lehtterastoodete siseturu struktuuri, kus on mõned domineerivad külmvaltsitud lehtterastoodete tootjad ja väga vähe importi. Seega pidi rauamaagi madalatel hindadel olema otsene mõju külmvaltsitud lehtterastoodete omamaiste hindade alandamisele nende väheste turul domineerivate külmvaltsitud lehtterastoodete tarnijate jaoks, mis kinnitab erilise turuolukorra olemasolu alusmääruse artikli 2 lõike 3 tähenduses.

(220)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis India valitsus, et komisjon ei ole tõendanud, miks IBMi hind oli ebausaldusväärne ja miks see ei võiks olla hea hinna võrdlusalus. India valitsus lisas, et komisjon ei ole tõendanud, miks erinevused IBMi hinna ja komisjoni valitud võrdlusaluse vahel olid tingitud riigisisesest moonutusest, kuna India valitsus väitis, et erinevused võivad tuleneda siseturu ja eksporditurgude erinevustest, näiteks sellest, et need hõlmavad erinevaid turge, müügikohti ja konkurentsitingimusi. Samuti väitis India valitsus, et kuna komisjon ei tõendanud, et põhjenduses 180 loetletud meetmed põhjustasid hinnamoonutusi, ei tõendanud ta, et neil oli kumulatiivne mõju, mis moonutas rauamaagi omamaist hinda. India valitsus väitis ka, et komisjon ei tõendanud, et kõnealused rauamaagiga seotud meetmed põhjustasid külmvaltsitud lehtterastoodete puhul kontsentreeritud turustruktuuri ja vähese impordi või et need meetmed tõid kaasa külmvaltsitud lehtterastoodete madalamad hinnad. Kõigil neil põhjustel järeldas India valitsus, et komisjonil ei olnud piisavalt tõendeid erilise turuolukorra olemasolu tuvastamiseks.

(221)

Komisjon märkis, et ta on põhjendustes 182–198 näidanud, miks IBMi hind oli moonutatud ja seega ebausaldusväärne, ning on pakkunud põhjenduses 218 välja moonutamata võrdlusaluse. India valitsus ei selgitanud, kuidas väidetavad tegurid oleksid võinud selgitada IBMi hinna ja võrdlusaluse erinevust. Sellega seoses märkis komisjon, et konkurentsiturgudel, st moonutamata turgudel, kalduvad omamaine hind ja ekspordihind ühtlustuma. Lisaks märkis komisjon, et India valitsus ei esitanud komisjoni pakutule alternatiivseid võrdlusaluseid. Põhjendustes 182–213 esitatud põhjustel leidis komisjon, et põhjenduses 180 osutatud meetmed moonutasid rauamaagi omamaiseid hindu, ning komisjon kvantifitseeris moonutuse ka põhjendustes 218–219, võrreldes seda moonutamata võrdlusalusega, märkides, et tegelik arv on konfidentsiaalne, kuid on uuritud eksportivale tootjale avalikustatud. Seetõttu leidis komisjon, et ta oli esitanud piisavalt tõendeid ja argumente, et õigustada erilise turuolukorra olemasolu. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(222)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis India valitsus, et kaks asjaolu tõendasid, et rauamaagi siseturg oli turupõhine. Esiteks pärines suurem osa toodangust tootmisharuvälistest ärilistest kaevandustest ning teiseks näitasid NMDC ja OMC finantsaruanded, et need äriühingud olid kasumlikud. India valitsus väitis veel, et komisjon ei olnud kuumvaltsitud lehtterast käsitlevas varasemas uurimises leidnud rauamaagi hinnamoonutusi, mis tooksid kaasa erilise turuolukorra tuvastamise, ning seetõttu väitis India valitsus, et külmvaltsitud lehtterastoodete puhul, mis on kuumvaltsitud lehtterastoodete järgneva etapi toode, ei olnud võimalik erilist turuolukorda tuvastada. Lõpuks väitis India valitsus, et komisjon oleks pidanud kasutama rauamaagi hindade analüüsimiseks JSW tegelikke rauamaagi hankekulusid.

(223)

Komisjon on põhjendustes 182–204 kirjeldanud, kuidas NMDC ja OMC olid IBMi hinna kujundajad. Komisjon ei leidnud, et India valitsuse väidetud kaks elementi oleksid moonutuse ümberlükkamiseks asjakohased. Esimese elemendi puhul viitas komisjon juba põhjenduses 182 turuosadele. Teise elemendi puhul leidis komisjon, et kasumlikkus ei takista võimet olla hinnakujundaja. Lisaks märkis komisjon, et käesoleva uurimise järeldused tulenesid selle uurimise jaoks kogutud olulistest andmetest ja teabest, ning ei pidanud muude uurimiste järelduste võrdlemist asjakohaseks. Lõpuks oli komisjon põhjendustes 218–219 juba selgitanud ja kvantifitseerinud omamaiste rauahindade moonutusi ning selgitanud põhjendustes 233–234, miks ta pidi normaalväärtust kohandama. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

3.2.2.3.1.   Järeldus

(224)

Eeltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et Indias oli eriline turuolukord, mis mõjutas külmvaltsitud lehtterastoodete omamaiseid hindu.

3.2.2.4.   Nõuetekohane võrdlus

(225)

Komisjon hindas, kas erilise turuolukorra tõttu oleks võimalik JSW normaalväärtust ja ekspordihinda nõuetekohaselt võrrelda alusmääruse artikli 2 lõike 3 tähenduses. Selleks hindas komisjon erilise turuolukorra suhtelist mõju omamaisele müügile ja eksportmüügile.

(226)

Komisjon leidis, et konkurentsitingimused olid Indias ja liidus märkimisväärselt erinevad.

(227)

Nagu on näidatud tabelis 1, domineerisid India külmvaltsitud lehtterastoodete turul, mille hinnanguline tarbimine oli 21 178 934 tonni, India tootjad ja import moodustas vaid ligikaudu 2 %. Seda madalat imporditaset oli toimikus oleva teabe kohaselt täheldatud vähemalt kolme aasta jooksul. Seetõttu märkis komisjon, et India külmvaltsitud lehtterastoodete turgu iseloomustab tähtsusetu imporditase. Sellel turul saavad kõik India tootjad kasu erilisest turuolukorrast, mis vähendab kunstlikult nende kulusid. Selle põhjal järeldas komisjon, et eriline turuolukord avaldab külmvaltsitud lehtterastoodete omamaistele hindadele märkimisväärset mõju.

(228)

Liidu külmvaltsitud lehtterastoodete turgu iseloomustab seevastu liidu tootjate ja mitmest riigist pärit impordi segu, nagu on märgitud punktides 4.1, 4.4 ja 5.2. Seega leevendaks erilise turuolukorra võimalikku mõju liitu suunatud ekspordi hinnale igal juhul märkimisväärselt rida muid tegureid, mis selliste ekspordihindade kujunemiseni viivad. Nende tegurite hulka kuuluvad muu hulgas konkurents liidu tootjatega, kes ei saa rauamaagi tarnimisel kasu sarnasest erilisest turuolukorrast, asjaolu, et ELi turul on ainult üks India eksportiv tootja, mitte rohkem India äriühinguid, või kõigi teiste uuritavate riikide ja muude riikide eksportivate tootjate olemasolu.

(229)

Kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal järeldas komisjon, et eriline turuolukord mõjutas omamaiseid hindu ekspordihindadest erinevalt. Seetõttu ei võimaldanud eriline turuolukord India omamaiseid hindu ja ekspordihindu nõuetekohaselt võrrelda vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 3.

(230)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid JSW ja India valitsus, et komisjon ei suutnud tõendada, et väidetav eriline turuolukord mõjutas omamaiseid ja ekspordihindu erinevalt ning seetõttu ei võimalda see nõuetekohast võrdlust. JSW väitis, et tal olid samad tootmiskulud, olenemata sellest, kas asjaomast toodet müüdi siseturul või see eksporditi. Lisaks sellele väitsid JSW ja India valitsus, et komisjon ei olnud piisavalt selgitanud, kuidas põhjendustes 227 ja 228 loetletud tegurid koostoimes erilise turuolukorraga muutsid omamaiste ja ekspordihindade võrdlemine võimatuks. India valitsus väitis ka, et komisjoni järeldus põhines „tõenditeta“ prognoosil, et ekspordihinnad langevad, mitte põhjendatud järeldusel, ning et komisjon ei olnud kindlaks teinud väidetava erineva mõju ulatust. India valitsus väitis veel, et kui turustruktuuri üldine erinevus oleks piisav, oleks algmääruse artikli 2 lõike 3 teine osa automaatselt täidetud, mida India valitsus ei pidanud piisavaks. Peale selle väitis JSW, et komisjoni põhjendused olid vastuolulised, sest kulude struktuurist olenemata oleks väiksem konkurents India turul pidanud kaasa tooma kõrgemad hinnad ja suurem konkurents ELi turul oleks pidanud kaasa tooma madalamad hinnad. JSW lisas, et see järeldus oleks kooskõlas JSW dumpingumarginaaliga ilma erilisel turuolukorral põhineva kohanduseta.

(231)

Komisjon ei nõustunud väitega, et ta ei olnud tõendanud, et eriline turuolukord mõjutas omamaiseid ja ekspordihindu erinevalt. Komisjon märkis, et olenemata sellest, kas siseturul või ekspordiks müüdavate toodete tootmiskulud olid samad, on komisjon põhjendustes 227–229 põhjendanud seda, kuidas Indias tuvastatud eriline turuolukord ei võimaldanud Indias ja ELis valitsenud erinevate suhteliste konkurentsitingimuste tõttu nõuetekohast võrdlust. Sellega seoses leiti vaekogu aruandes juhtumis DS529, et konkurentsitingimused olid tegur, mis mõjutas omamaiseid ja impordihindu erinevalt (83).

(232)

Täpsemalt, kui Indias mõjutas hinna kujunemist tuvastatud eriline turuolukord, sest see tõi kasu omamaistele tootjatele ja välismaiste tootjate poolne konkurents peaaegu puudub, siis liidus oli erilisel turuolukorral väga erinev mõju (kui seda üldse oli) tulenevalt asjaolust, et valitsevad konkurentsitingimused ja sellest tulenevalt ka hinnakujundus on paljude selliste riikide tootjate tarnete tulemus, kus ei rakendatud selliseid erilist turuolukorda loovaid meetmeid. Sellised järeldused põhinesid käesoleva uurimise käigus tuvastatud faktilistel asjaoludel, nagu on selgitatud põhjendustes 227 ja 228, ning JSW ei esitanud vastupidiseid tõendeid. Komisjon pidas alusmääruse artikli 2 lõike 3 alusel piisavaks tuvastada, et kindlaks tehtud eriline turuolukord mõjutas omamaise müügi hinnakujundust, samas kui erinevaid valitsevaid turutingimusi ja seega ka hindade kujunemist ELis arvesse võttes põhjustas see erineva mõju (kui üldse), mis ei võimaldanud omamaiseid ja ekspordihindu nõuetekohaselt võrrelda. Peale selle ei võtnud komisjon omamaiste hindade ja ELi hindade võrdlemise kontekstis arvesse JSW asjakohast väidet konkurentsi taseme ja hinnataseme vahelise seose kohta, sest selles viidati üksnes ühelt poolt hindadele Indias ja teiselt poolt hindadele ELis. Seetõttu kinnitas komisjon põhjendustes 225–229 esitatud järeldused.

3.2.3.   Normaalväärtus

(233)

Nagu on märgitud põhjendustes 179–229 seoses erilise turuolukorra olemasoluga India külmvaltsitud lehtterastoodete turul, märkis komisjon, et see mõjutas kogu JSW omamaist müüki, sest India valitsuse rakendatud meetmed tõid kaasa kogu külmvaltsitud lehtterastoodete tootmiseks vajaliku rauamaagi kunstlikult madala hinna. Sellest tulenevalt arvutas komisjon normaalväärtuse päritoluriigi tootmiskulude alusel, millele lisati põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 3.

(234)

Alusmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt kasutati normaalväärtuse arvutamiseks kõiki JSW registreeritud kulusid, välja arvatud riigisiseselt hangitud rauamaak. Nende rauamaagi kulude puhul tugines komisjon rauamaagi tüüpilistele moonutamata hindadele, nagu on kirjeldatud põhjendustes 216–219. Müügi-, üld- ja halduskulude puhul kasutas komisjon üldisi kontrollitud müügi-, üld- ja halduskulusid, mille JSW esitas asjaomase toote omamaise müügi kohta. Kasumi puhul kasutas komisjon mõistlikku kasumimarginaali, mis põhines JSW erinevate külmvaltsitud lehtterastoodete liikide müügil siseturul.

(235)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis JSW, et WTO vaekogud ja apellatsioonikogu olid leidnud, et WTO lepingu artikkel 2.2.1.1 ei võimalda sellist kulude kohandamist nagu komisjon tegi. Lisaks ei nõustunud JSW meetodiga, mida komisjon kasutas mõistliku kasumimarginaali kindlaksmääramiseks. Eelkõige väitis JSW, et kuna komisjonil ei olnud tõendeid selle kohta, et JSW suutis kajastada kulude kasvu oma omamaistes hindades, oleks ta pidanud kasumi arvutama tavapärastes kauplemiskuludes kajastuva müügi põhjal, kasutades erilisest tuluolukorrast tulenevaid suurenenud tootmiskulusid kooskõlas varasemate uurimistega, kus komisjon jättis tootmiskulud alusmääruse artikli 2 lõike 5 alusel arvesse võtmata. Lõpuks väitis JSW, et erilise turuolukorra kvantifitseerimisel ei oleks komisjon tohtinud kehtestada ekspordimaksu kohandust, kuna selle tulemuseks oli arvestuslik hind, mis ei olnud kooskõlas rahvusvahelise turuhinnaga.

(236)

Komisjon märkis, et JSW ei selgitanud, mil viisil ei olnud komisjoni kasutatud metoodika kooskõlas WTO õigusega. JSW pakutud tõlgenduse korral kaotaksid alusmääruse artikli 2 lõige 3 ja WTO dumpinguvastase lepingu artikkel 2.2 igasuguse tähenduse. Komisjon tuletab meelde, et juhtumis DS529 (84) tunnistas vaekogu sõnaselgelt, et eriline turuolukord võib tuleneda madala hinnaga sisenditest. Seetõttu ei saa alusmääruse artikli 2 lõiget 5 (ja WTO dumpinguvastase lepingu punkti 2.2.1.1) tõlgendada selliselt, et see jätab uuriva asutuse ilma parandusmeetmeteta, et selline kuludel põhinev eriline turuolukord lahendada. On enesestmõistetav, et kuludel põhineva erilise turuolukorra puhul tuleb sellest erilisest turuolukorrast mõjutatud kulud asendada. Sellega seoses tuletab komisjon samuti meelde, et JSW mainitud vaekogu aruandes juhtumis DS529 (85) märkis vaekogu selgelt, et lisaks WTO dumpinguvastase lepingu punktis 2.2.1.1 konkreetselt nimetatud põhjustele võib esineda ka muid „kaalukaid põhjuseid“, mis võimaldavad uurival asutusel mitte kasutada eksportiva tootja raamatupidamisdokumentides kajastatud kulusid. Kuludel põhineva erilise turuolukorra olemasolu kujutab endast selgelt sellist „kaalukat põhjust“.

(237)

Mis puudutab meetodit, mida kasutati erilise turuolukorra olemasolu tõttu mõistliku kasumi saamiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 3, siis komisjon arvutas normaalväärtuse, nagu on osutatud põhjenduses 233, päritoluriigi tootmiskulude põhjal, millele lisati põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Komisjon leidis, et kui selle kasumi aluseks võeti kõik tavapärase kaubandustegevuse käigus tehtud tehingud, kasutades JSW esitatud andmeid tooteliikide kaupa, saadi mõistlik kasum, mis vastas kõigile artikli 2 lõike 6 nõuetele. JSW ei esitanud tõendeid selle kohta, miks selline meetod ei oleks põhjendatud, nagu on nõutud alusmääruse artikli 2 lõike 6 punktis c. Võttes arvesse, et uurimise käigus analüüsitud meetmed tõid kasu kogu India omamaisele külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisharule, nagu on järeldatud põhjenduses 213, ja India külmvaltsitud lehtterastoodete siseturu struktuurile, mida iseloomustavad üksikud domineerivad külmvaltsitud lehtterastoodete tootjad ja väga vähene import, andis komisjoni kasutatud meetod piisavalt tulemuseks kasumi, mis ei ületanud kasumit, mida muud eksportijad või tootjad tavaliselt said sama üldkategooria toodete müügist päritoluriigi siseturul.

(238)

Seoses ekspordimaksust tuleneva kohandusega märkis komisjon, et ta kohaldas ekspordimaksu ainult üle 58 % rauasisaldusega rauamaagiklassidele. Komisjon märkis ka, et JSW ei vaidlustanud seda, et nende klasside suhtes tõepoolest sellist ekspordimaksu kohaldati. Seega, isegi kui India üle 58 % rauasisaldusega rauamaagiklasside ja muudest riikidest pärit rauamaagi vahel on erinevus, peab see olema tingitud muudest põhjustest kui ekspordimaks.

3.2.4.   Ekspordihind

(239)

Valimisse kaasatud eksportiv tootja eksportis liitu otse sõltumatutele klientidele. Seepärast oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind, kui asjaomast toodet müüdi ekspordiks liitu.

3.2.5.   Võrdlus

(240)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon tegema normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

3.2.5.1.   Normaalväärtuse kohandamine

(241)

Nagu on selgitatud põhjenduses 234, määrati normaalväärtus kindlaks kaubanduse tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga. Seetõttu ei olnud vaja teha kohandusi, et taandada normaalväärtus tehasest hankimise tasandile. Komisjon ei leidnud ühtegi põhjust normaalväärtuse kohandamiseks, samuti ei taotlenud selliseid kohandusi ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja.

3.2.5.2.   Ekspordihinna kohandamine

(242)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses järgmisega: tollimaks, muud impordimaksud, veo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulud.

(243)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: pakendamine, pangatasud, komisjonitasud ja laenukulud.

3.2.6.   Dumpingumarginaalid

(244)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud koostööd tegeva eksportiva tootja puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Selle põhjal on lõplik dumpingumarginaal 9,5 %, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(245)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis JSW, et sõltumatute kauplejate kaudu toimuva müügi CIF-hinda tuleks suurendada, et võtta arvesse nende äriühingute kasumit ning müügi-, üld- ja halduskulusid. JSW lisas, et komisjon on varasemates uurimistes seda lähenemisviisi järginud.

(246)

Komisjon märkis, et JSW ei esitanud ühtegi tõendit CIF-hinna kohta liidu piiril, mida kohaldatakse sõltumatute kauplejatega seotud tehingute suhtes. Lisaks leidis komisjon, et iga uurimine on juhtumipõhine ning et käesoleva uurimise tulemused ja järeldused põhinesid kogutud ja kontrollitud tegelikel andmetel ja teabel. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(247)

Valimist välja jäänud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6. Seega määrati see marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportiva tootja marginaali alusel. Selle põhjal on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate lõplik dumpingumarginaal 9,5 %.

(248)

Kõikide teiste India eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kindlaks kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(249)

Koostöö tase on käesoleval juhul kõrge, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil ligikaudu 100 % koguimpordist. Selle põhjal otsustas komisjon määrata koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali valimisse kaasatud koostööd tegeva äriühingu tasemel.

(250)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal (%)

—

JSW Steel Limited

—

JSW Steel Coated Products Limited

9,5

Teised koostööd tegevad äriühingud

9,5

Kogu muu asjaomasest riigist pärit import

9,5

3.3.   Jaapan

3.3.1.   Seotud äriühingud ja reaalturuväärtus

(251)

Pärast valimi moodustamise otsust, kuna komisjon oli pidanud äriühingut Nippon Steel kuumvaltsitud lehtterastooteid käsitlevas uurimises (86) seotud isikuks, väitis Nippon Steel käesolevas uurimises, et ta ei olnud seotud kauplejaga Marubeni-Itochu Steel Inc. (edaspidi „MISI“), kes on äriühingu Nippon Steel toodetud asjaomase toote omamaise müügi ja eksportmüügiga tegelev äriühing. Sellega seoses tuletas Nippon Steel meelde seotud isikute kindlakstegemise kriteeriume, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (87) (edaspidi „liidu tolliseadustiku rakendusakt“) artikli 127 lõikes 1, ning esitas üksikasjad kahe äriühingu vaheliste korporatiivsete seoste kohta. Selle põhjal väitis Nippon Steel, et pelk asjaolu, et Nippon Steel omas paralleelselt MISIga aktsiaid kolmandas üksuses, ei olnud piisav järeldamaks, et MISI oli Nippon Steeliga seotud. Selle toetuseks tuletas Nippon Steel meelde, et Hiina RVst pärit uusi akutoitega elektrisõidukeid käsitlevas subsiidiumivastases uurimises (88) ei käsitanud komisjon SAICi kontserni ja äriühingut China FAW Corporation Limited seotuna, hoolimata asjaolust, et neil on Volkswageniga ühisettevõtted, nagu nähtub selle uurimise lõpliku määruse lisast, (89) ning samamoodi ei käsitanud komisjon seotuna tootjaid, kellel olid ühisettevõtted akutootjaga CATL.

(252)

Esitatud üksikasjade põhjal leidis komisjon, et Nippon Steeli ja MISI vahel oli seos, mis põhines sellise kolmanda üksuse ühisomandil, mida äriühingud kontrollisid koos vastavalt liidu tolliseadustiku rakendusakti artikli 127 lõike 1 punktile g ja mis asutas nende juriidiliselt tunnustatud äripartnerluse vastavalt liidu tolliseadustiku rakendusakti artikli 127 lõike 1 punktile b. Sellega seoses märkis komisjon esmalt, et Nippon Steel ise deklareeris Jaapanist pärit teatavate kuumvaltsitud lehtterastoodete dumpinguvastases uurimises omal algatusel MISI kui seotud üksuse just seetõttu, et Nippon Steelile ja MISI-le kuulus kokku peaaegu 100 % selle kolmanda üksuse aktsiatest (90). Igal juhul oli Nippon Steeli poolt käesolevas uurimises esitatud dokumentide põhjal sama olukord uurimisperioodil, kui Nippon Steelil ja MISI-l olid volitused nimetada ametisse peaaegu kõik direktorid, sealhulgas presidendi. Lisaks märkis komisjon seoses Hiina RVst pärit akutoitega elektrisõidukeid käsitleva subsiidiumivastase uurimise järeldustega, et rakendusmääruse (EL) 2024/2754 resolutsioonist ja lisast nähtub, et SAICi kontsernil ja äriühingul China FAW Corporation Limited olid Volkswageniga erinevad ühisettevõtted. Käesolevas asjas on seevastu tegemist sama kolmanda üksuse kaasomandiga, mille üle MISI-l ja Nippon Steelil on ühine kontroll. Lisaks leidis komisjon, et tootja on seotud CATLiga (91). Isikutevahelise seose kindlaksmääramine peaks siiski põhinema iga juhtumi faktidel ja asjaoludel. Hiina RVst pärit akutoitega elektrisõidukeid käsitlev juhtum oli seotud subsiidiumivastase uurimisega, mille puhul võeti arvesse konkreetseid fakte ja asjaolusid. Käesolev uurimine on aga dumpinguvastane uurimine, mis puudutab teist riiki, majandusolukorda ja toodet/sektorit ning erinevaid fakte ja asjaolusid. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(253)

Lisaks väitis Nippon Steel, et ta ei olnud MISI juriidiliselt tunnustatud äripartner tulenevalt osalusest kolmandas üksuses, sest Euroopa Kohus nõudis kohtuotsuses Baltic Master (92) sellisena kvalifitseerimise jaoks, et juriidiliselt tunnustatud äripartnereid käsitlevad riigisisesed sätted peavad olema täidetud, ent MISI ja Nippon Steel ei sõlminud sellist lepingut (nn kumiai) Jaapani õiguse alusel.

(254)

Komisjon märkis siiski, et Nippon Steelile ja MISI-le kuulus ühiselt otseselt peaaegu 100 % kolmanda üksuse aktsiatest. Olenemata Jaapanis asuvate seotud äriühingute õiguslikust määratlusest Jaapani õiguses, käsitatakse neid isikuid liidu tolliseadustiku rakendusakti artikli 127 kohaselt, mida tavaliselt kohaldatakse liidus kaubanduse kaitsemeetmete uurimistes seotuse tuvastamiseks, liidu tolliseadustiku rakendusakti artikli 127 lõike 1 punkti b kohaselt juriidiliselt tunnustatud äripartneritena, kes on Jaapani õiguse kohaselt kolmanda ettevõtja ühisomanikud, ja seega seotud isikutena. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(255)

Lisaks väitis Nippon Steel, et tal ei olnud võimalik avaldada MISI-le survet ega anda talle suuniseid, sest ühisettevõtted olid Nippon Steeli ja MISIga võrreldes väikesed.

(256)

Komisjon märkis, et liidu tolliseadustiku rakendusakti artiklis 127 ei mainita ühtegi nõuet seoses kontrollitava kolmanda üksuse suhtelise suurusega võrreldes kontrollivate üksustega. Seega, isegi kui kolmas üksus on tulude ja töötajate poolest väiksem, saab seotuse siiski kindlaks teha liidu tolliseadustiku rakendusakti artikli 127 lõike 1 punkti g alusel. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(257)

Igal juhul väitis Nippon Steel, et kui komisjon peaks otsustama jääda oma seisukoha juurde, et MISI on Nippon Steeliga seotud isik, peaks ta tunnistama, et Nippon Steeli ja MISI vaheline müük toimub turutingimustel, ning käsitlema müüki nendele üksustele sarnaselt Nippon Steeli müügiga sõltumatutele isikutele. Selle toetuseks osutas Nippon Steel tundlikele andmetele Nippon Steeli ja tema kauplejate vaheliste raamlepingute, müügiprotsessi ja MISI poolt asjaomase toote ostmise kohta.

(258)

Komisjon tunnistas kõigepealt, et komisjonile esitatud raamlepingud seotud üksustega olid sisu ja tingimuste poolest sarnased. Üheski raamlepingus ei olnud siiski täpsustatud, kuidas määrati kindlaks lõplikud hinnad ja kuidas maksti komisjonitasusid, ega esitatud muid üksikasju, mis on asjakohased turutingimustel tehtud tehingute kindlaksmääramiseks.

(259)

Lisaks sellele toimusid äriühingu enda märkustes esitatud väidete ja kontrollide põhjal hinnaläbirääkimised müügi üle lõpptarbijatele, millesse olid kaasatud seotud kauplejad, praktikas kas kaupleja kaudu või otse kliendiga, mis tähendab, et kaupleja mõju nendel läbirääkimistel piirdus vahendajana tegutsemisega. Seega määrati lõplik hind kindlaks peamiselt kas sellega, et lõpptarbija nõustus Nippon Steeli pakkumisega, või sellega, et Nippon Steel nõustus lõpptarbija vastupakkumisega. Võttes arvesse seotud kaupleja piiratud (kui üldse) mõju hinnakujundusele, peeti seotud üksuste vahelist hinda ebausaldusväärseks.

(260)

Lisaks ei vaielnud komisjon vastu sellele, et MISI-l oli vabadus müüa teistele sõltumatutele tootjatele ja osta neilt tootjatelt. Komisjon märkis siiski, et võrdlus, mis puudutas uuritava toote tarnijate ühikuhindu MISI-le uurimisperioodil ja mille MISI ise esitas oma vastuses küsimustikule, näitas, et Nippon Steeli ühikuhind oli tõepoolest madalaim võrreldes teiste Jaapani tootjatega.

(261)

Lõpuks võrdles komisjon igal juhul tooteliikide kaupa liitu suunatud eksportmüügi FOB-tasandi hinda Nippon Steeli ja MISI vahel ning Nippon Steeli ja tema teise seotud ekspordiettevõtja Nippon Steel Trading Corporationi (edaspidi „NST“) vahel. See võrdlus näitas, et Nippon Steeli ja MISI vaheline hind ning Nippon Steeli ja NST vaheline hind ühtisid (1,5 % erinevus). Seega sai MISI kasu samadest hindadest, mida kohaldati seotud kauplejale NST, kelle seotust Nippon Steeliga ei vaidlustatud.

(262)

Seetõttu lükkas komisjon tagasi väite, et Nippon Steeli müük MISI-le toimus turutingimustel.

(263)

Kokkuvõttes väitis Nippon Steel, et käesolevas punktis kokkuvõtlikult esitatud väidete toetamiseks vastab MISI küsimustiku asjakohastele osadele eraldi. Komisjon sai vastused küsimustikule MISI-lt ja temaga seotud liidu importijalt Marubeni-Itochu Steel Europe GmbH (edaspidi „MISEA“).

(264)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta ei nõustunud Nippon Steel taas komisjoni järeldusega, et ta oli MISIga seotud. Ta ei esitanud siiski uusi argumente ega tõendeid. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi.

(265)

Jaapani valitsus väitis, et kuigi on tõsi, et Nippon Steel ja MISI omasid ühiselt aktsiaid kolmandas üksuses, mis ei olnud käesolevas uurimises käsitletavate tehingutega seotud, ei olnud Nippon Steelil otsest ega kaudset kontrolli MISI üle. Jaapani valitsuse sõnul ei saa vähemusosaluse omamine kolmandas üksuses, mis ei ole asjaomaste eksporditehingutega seotud, olla seega piisav põhjus järeldamaks, et Nippon Steel ja MISI on seotud WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2.3 tähenduses.

(266)

Komisjon tunnistas, et Nippon Steelil ei olnud MISI üle otsest kontrolli, kuna nende seos põhines kolmanda üksuse ühisomandil. Selline seos tõi siiski kaasa seotuse WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2.3 tähenduses, kuna MISI eksportis liitu ainult Nippon Steeli toodetud uuritavat toodet, mitte uuritavat toodet, mis oli teistelt Jaapani tootjatelt ostetud ja nende toodetud. Uurimise tulemused näitasid, et selline kaubanduslik käitumine ei tulenenud Nippon Steeli ja MISI vahelisest kokkuleppest, vaid pigem MISI võetud vabatahtlikust kohustusest. Komisjon leidis siiski, et kuigi selline kohustus oli vabatahtlik, piiras see kahtlemata äriühingu vabadust hinnakujunduse ja strateegia vallas. Tõepoolest sõltus MISI uuritava toote müügil liidus ühest tarnijast. Neist piirangutest tulenevalt ei saa MISI tegutseda sõltumatult. Peale selle näitas kontroll, et MISI jagas Nippon Steeliga teavet võimalike klientide kohta, kes vajavad Nippon Steeli tooteid, ja turgude kohta, kus Nippon Steel võiks olla valmis laienema. Seega osutas MISI Nippon Steelile teenust, mis oli laiem kui kaupleja tavaline ostu- ja edasimüügitegevus. Seetõttu lükkas komisjon tagasi väite, et Nippon Steeli ja MISI vaheline seos ei toonud kaasa seotust.

(267)

Lisaks väitis Jaapani valitsus, et komisjon ei tõendanud, et Nippon Steeli ja MISI vaheline seos muutis eksporditehingud dumpingumarginaalide arvutamisel ebausaldusväärseks, võttes arvesse, et selle seose loonud kolmas üksus ei osalenud eksporditehingutes ja MISI roll hinnaläbirääkimistel oli piiratud.

(268)

Komisjon leidis, et asjaolu, et MISI ja Nippon Steeli vahelise seose loonud kolmas üksus ei osalenud liitu suunatud eksporditehingutes, ei ole asjakohane. Tõepoolest võib seos olla väga hästi loodud äriühingu kaudu, kes ei ole uuritava toote ekspordiga liitu seotud. Lisaks ei osalenud selle seose loonud kolmas üksus liitu suunatud eksporditehingutes, kuid tegeles oma tegevusaruande põhjal Jaapanis niikuinii terase töötlemise ja müügiga. Samuti leidis komisjon, et MISI piiratud roll hinnaläbirääkimistel võib olla märk sellest, mil määral Nippon Steel lõpphinna üle kontrolli säilitas. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(269)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta kordas Nippon Steel, et tema ärisuhted MISIga põhinesid ja vastavad tehingud tehti turutingimustel, väites, et põhjendustes 259–261 esitatud järeldused ei ole selle järeldusega vastuolus. Esiteks väitis Nippon Steel, et müügiprotsess ja kauplejatele määratud komisjonitasud olid identsed, olenemata sellest, kas kaupleja oli seotud või sõltumatu äriühing. Eelkõige väitis ta, et lõpphind räägiti Nippon Steeli ja lõpptarbija vahel süstemaatiliselt läbi, enne kui see tasaarvestati, et määrata kindlaks hind Nippon Steeli ja kaupleja vahel. Teiseks, mis puudutab asjaolu, et MISI ostis Nippon Steelilt madalaima ostuhinnaga võrreldes teiste Jaapani tootjate ostuhinnaga, väitis Nippon Steel, et ka üks tema sõltumatutest kauplejatest ostis Nippon Steelilt madalaima ostuhinnaga võrreldes teiste Jaapani tootjate ostuhinnaga. Nippon Steel lisas, et MISI ostis muudelt kui Jaapani tarnijatelt Nippon Steelilt ostuhinnast madalama hinnaga. Kolmandaks jäi Nippon Steeli müügihind MISI-le 0,15 % vahemikku tema müügihinnast ühele tema sõltumatule kauplejale.

(270)

Komisjon vaatas uuesti läbi tehingud, millest Nippon Steel teatas seoses müügiga seotud isikutele (NST ja MISI) ja oma peamisele sõltumatule kauplejale. Nende isikute puhul jäid müügihinnad tõepoolest samasse vahemikku. Selline analüüs tehti tooteliikide põhiselt ning sellega tagati MISI, NST ja peamise sõltumatu kaupleja edasimüüdavate tooteliikide piisav vastavus. Seetõttu nõustus komisjon Nippon Steeli väitega, et need hinnad vastasid reaalturuväärtusele, ning vaatas dumpinguarvutuse nii MISI kui ka NST kaudu toimunud eksportmüügi puhul vastavalt läbi.

3.3.2.   Alusmääruse artikli 18 lõike 1 sätete kohaldamine

(271)

19. detsembril 2025 teatas komisjon Nippon Steelile, et ta võib olla sunnitud kasutama kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 1 seoses Jaapanis asuva uuritava toote seotud tootjaga Daido, kes oli esitanud valikuuringu kohta eraldi vastuse, kuid ei olnud esitanud vastust küsimustikule. Nippon Steel omas vähemalt 5 % selle tootja aktsiatest.

(272)

28. detsembril 2025 esitas Nippon Steel oma märkused. Nippon Steel ei vaielnud oma märkustes vastu sellele, et ta omas vähemalt 5 % kõnealuse tootja aktsiatest.

(273)

Seetõttu leidis komisjon, et müük Nippon Steeli ühe seotud kaupleja (kus Nippon Steelile omas samuti vähemalt 5 % aktsiatest) ja kõnealuse tootja vahel oli seotud müük vastavalt liidu tolliseadustiku rakendusakti artikli 127 lõike 1 punktile d. Kuna Daido ei esitanud küsimustikule kontrollitud vastust, mis oleks näidanud uuritava toote edasimüügihinda või selle müügi edasist töötlemist, leidis komisjon, et NST seotud omamaise müügi hind Daidole on Nippon Steeli ja temaga seotud äriühingute 5 % kõige kasumlikuma sõltumatu omamaise müügi keskmine hind Daidole müüdud sama tooteliigi puhul. 5 % arvutati mahu alusel. Lisaks võttis komisjon punktis 3.3.3 kirjeldatud erilise turuolukorra analüüsimisel arvesse Daido omamaise müügi ja eksportmüügi ning hinna andmeid 2022. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, mis olid kättesaadavad valikuuringu vastuste põhjal, kuna küsimustikule ei olnud vastatud. Kui see oli tehtud, edastas komisjon andmed kontsernile Nippon Steel Group, mitte ainult Nippon Steelile.

(274)

26. märtsil 2026 teatas komisjon Nippon Steelile, et ta võib olla sunnitud kasutama kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 1 seoses sellega, et i) äriühing A ja äriühing B, kes ostsid Nippon Steeli toodetud asjaomast toodet MISEA-lt ja kes leiti kontrollimise käigus olevat äriühingu C tütarettevõtjad, milles MISI-l oli vähemalt 5 % osalus, ei vastanud küsimustikule ning ii) ei avalikustatud täielikult kogu asjaomase toote omamaist edasimüüki uurimisperioodil järgmise kolme Nippon Steeliga seotud kaupleja poolt: NST, Metal One Corporation (edaspidi „Metal One“) ja Sumitomo Corporation Global Metals Co., Ltd. (edaspidi „SCGM“).

(275)

7. aprillil 2026 esitas Nippon Steel oma märkused. Seoses punktiga i kordas Nippon Steel esiteks, et ta ei ole nõus sellega, et ta on seotud MISIga või et tema suhe ei vasta turutingimustele. Lisaks väitis Nippon Steel, et isegi kui ta oleks seotud MISIga, ei oleks ta ikkagi seotud äriühingutega A ja B, sest tal ei olnud nende aktsiaid ja ta ei tegelenud nendega asjaomase tootega seotud äritegevuses. Samuti lisas ta, et tema arvates ei ole liidu tolliseadustiku rakendusakti artiklis 127 ette nähtud seosed, mis ulatuksid kõige rohkem ühe üksuse kaudsest ahelast kaugemale, ning et Nippon Steeli seotuse tuvastamine kalduks kõrvale komisjoni varasemast praktikast Hiina RVst pärit akutoitega elektrisõidukeid käsitlevas subsiidiumivastases uurimises (93). Lisaks väitis Nippon Steel, et kuna MISI tegutses Nippon Steelist täiesti sõltumatult ja turutingimustel, ei olnud Nippon Steelil juurdepääsu MISI konfidentsiaalsele teabele, mistõttu nõue teha kindlaks seotud äriühingud ja saada neilt I lisa kohane vastus või seista silmitsi artikli 18 kohaldamisega paneks Nippon Steelile võimatu koormuse. Teiseks väitis Nippon Steel, et äriühingutelt A ja B küsimustikule vastamise nõudmine oleks olnud kasutu ja ebaproportsionaalne, sest nad ei müünud asjaomast toodet edasi, vaid töötlesid seda. Lõpetuseks juhtis Nippon Steel tähelepanu asjaolule, et äriühingule A müüdud toote kontrollnumbrite hind jäi samade toote kontrollnumbrite puhul sõltumatutele klientidele müüdud toodete keskmise müügihinna piiresse ning et müük äriühingutele A ja B toimus turutingimustel.

(276)

Komisjon märkis, et MISEA müüs Nippon Steeli toodetud asjaomast toodet äriühingule A ja äriühingule B, mille emaettevõtja oli äriühing C. MISI-l omakorda oli vähemalt 5 % osalus nii MISEAs kui ka äriühingus C. MISIs toimunud kontrolli käigus leidis kinnitust, et need seosed olid uurimisperioodil olemas, ning äriühing C oli MISI 2025. aasta äriprofiilis loetletud MISI välismaiste tütarettevõtjate hulgas (94). See näitab, et ühelt poolt MISEA ja äriühing A ning teiselt poolt MISEA ja äriühing B olid omavahel seotud, sest artikli 127 lõike 1 punkti d kohaselt kuulus kolmandale isikule (st MISI-le) otseselt või kaudselt vähemalt 5 % mõlema poole aktsiatest. Sellega seoses ei ole oluline, kas suhe on eksportiva tootja endaga. Käesoleval juhul oli tegemist müüja MISI ning ostjate, st äriühingu A ja äriühing B vahelise seosega. Ei saa väita, et kuna see seos ei hõlmanud eksportivat tootjat ennast, ei saanud see mõjutada müügihinda. Seotud osapoolte vahelisi hindu mõjutas see seos niikuinii. Liidu tolliseadustiku rakendusakti artiklis 127 esitatud seotud isikute määratluses viidatakse „isikutele“ ja alusmääruse artikli 2 lõikes 1, mis sisaldab viidet liidu tolliseadustiku rakendusaktile kaubanduse kaitse eesmärgil, viidatakse sellega seoses „osapooltele“, mitte eksportivatele tootjatele. Samuti on komisjon seisukohal, et artikli 127 lõike 1 punkt d ei piirdu isikutevahelise seotuse tuvastamisel maksimaalselt ühe üksuse ahelaga. Nimelt võimaldab määratlus „kaudselt“ hõlmata osalusi tütarettevõtjate ahela kaudu ja takistab sättest kõrvalehoidmist mitme tasandi tütarettevõtjate äriühingustruktuuride kaudu, nagu käesoleval juhul, kus MISI-l on äriühingu C kaudu kaudne osalus äriühingus A ja äriühingus B. Väidetavat komisjoni varasemat tava Hiina RVst pärit akutoitega elektrisõidukeid käsitlevas subsiidiumivastases uurimises ei põhjendatud rohkem. Lisaks leidis komisjon, et käesoleval juhul ei olnud nende seotud äriühingute I lisa kohase vastuse kindlakstegemine ja saamine Nippon Steeli jaoks võimatu koorem, sest a) äriühing C oli varasemas kuumvaltsitud lehtterastoodete uurimises, (95) kus Nippon Steel oli valimisse kaasatud, juba osalenud teistsuguses tootmisvõimsuses, b) äriühingu C omandamine MISI poolt oli avalik teave ning c) komisjon tegi äriühingu A ja äriühingu B kindlaks äriühingu C tütarettevõtjatena kontrollkäigu raames toimunud rutiinsete kontrollide käigus, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud MISI kontrollkäigu aruandes. Seejärel tulenes artikli 18 lõike 1 kohaldamine Nippon Steeli suhtes just sellest seotusest. Teiseks ei vabasta asjaolu, et liidus asuv seotud äriühing ei tegele edasimüügiga, vaid pigem töötlemisega, äriühingut I lisale vastamisest. Vastupidi, töötlemiskulud muutuvad liitu suunatud ekspordi hinna kindlaksmääramisel asjakohaseks mis tahes põhjendatud alusel, kui tooteid ei müüda edasi samasuguses korras nagu importimise ajal, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõikes 9. Käesoleval juhul ei saanud komisjon sellist hindamist teha. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(277)

Lõpetuseks märkis komisjon seoses küsimusega, kas MISEA poolt äriühingule A tehtud müük vastas turutingimustele, et hinnad, mida Nippon Steel käsitas tehasest hankimise tasandi hindadena, saadi, lahutades arve netoväärtusest kõik MISEA makstud toetused. Müügihindu võrreldes tuleks siiski võrrelda arvel olevaid hindu, millest on maha arvatud asjakohased transpordikulud (et võtta arvesse tarnetingimuste erinevusi). Selline võrdlus CIF-hinnaga ELi piiril (st CIF-hind miinus transpordikulud ELis, et võtta arvesse tarnetähtaja erinevusi) näitas, et MISEA hinnad äriühingule A olid keskmiselt 6 % madalamad kui MISEA hinnad sõltumatutele äriühingutele. Seetõttu leidis komisjon, et MISEA müük äriühingule A ei toimunud turutingimustel. Mis puudutab MISEA poolt äriühingule B toodete müügi vastavust turutingimustele, siis Nippon Steel ise tunnistas, et ta ei suutnud seda tõendada, kuna äriühingule B müüdud toote kontrollnumbrit ei müüdud ühelegi teisele MISEA kliendile liidus. Kuna aga äriühing B koostööd ei teinud, siis tuginedes asjaolule, et komisjon järeldas, et MISEA müük äriühingule A ei toimunud turutingimustel, puudusid elemendid, mille alusel teha äriühingu B müügi kohta teistsuguseid järeldusi. Kokkuvõttes lükkas komisjon märkused tagasi ja käsitas MISEA müüki äriühingutele A ja B seotud müügina. Kuna puudus teave äriühingute A ja B edasimüügihinna ja nende võimalike töötlemiskulude kohta, leidis komisjon, et äriühingute A ja B edasimüügihind võrdub MISEA sõltumatutele klientidele suunatud müügi hinnaga tooteliikide kaupa. Äriühingu B puhul, kes ostis MISEA-lt sellise toote kontrollnumbriga toote, mida ei ostnud ükski teine klient, kasutas komisjon kõige sarnasema toote kontrollnumbriga toote hinda, millega MISEA müüs toodet sõltumatutele klientidele.

(278)

Võttes aga arvesse põhjenduses 270 esitatud järeldust seotud kaupleja MISI kaudu tehtud eksporditehingute reaalturuväärtuse kohta, ei olnud see dumpingu arvutamisel kasutatud ekspordihinna puhul enam asjakohane.

(279)

Mis puudutab punkti ii, mis käsitleb kolme seotud kaupleja omamaise edasimüügi puudumist, siis Nippon Steel nõustus komisjoni hinnanguga.

(280)

Seetõttu leidis komisjon, et puuduva omamaise edasimüügi hind on Nippon Steeli ja temaga seotud äriühingute sõltumatutele klientidele suunatud kõige kasumlikuma omamaise müügi keskmine hind, mis moodustab 5 % omamaise müügi mahust tooteliikide kaupa.

(281)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Nippon Steel, et tema seotud kauplejad tegutsesid oma parimate võimaluste kohaselt, esitades teavet hoolimata tehnilistest probleemidest. Sellest tulenevalt ei olnud Nippon Steeli arvates komisjonil õiguslikku põhjendust kasutada kättesaadavate faktidena kõige kasumlikumaid omamaise müügi hindu, sest parimad kättesaadavad faktid ei tohiks tähendada negatiivseid järeldusi, seda ka WTO kohtupraktika kohaselt (96). Nippon Steel palus, et komisjoni jätaks teatamata müügi arvesse võtmata või kasutaks kogu omamaise müügi keskmist hinda.

(282)

Komisjon leidis, et kättesaadavate faktide kasutamisel peavad uurimisasutused valima erapooletult ja objektiivselt need kättesaadavad faktid, mis on teatava juhtumi konkreetsete faktide ja asjaolude kohta puuduva vajaliku teabe mõistlikud asendused. Seda tehes peavad uurimisasutused võtma arvesse kõiki fakte, mis on neile nõuetekohaselt kättesaadavad. WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 6.8 ei ole nõutud, et uurimisasutused valiksid asendusfaktide valimisel need faktid, mis on koostööst keeldunud isikule kõige soodsamad (97).

(283)

Komisjoni lähenemisviisis järgiti täielikult seda ettekirjutust. Komisjon võttis erapooletult Nippon Steeli ja temaga seotud äriühingute tegelikud ja kontrollitud hinnaandmed ning kasutas neid hinnakäitumise mudelina nende andmete puhul, mida ei esitatud. Sellise lähenemisviisiga tagati, et puuduvat omamaist edasimüüki ei alahinnatud ja et sellest tulenevalt peegeldas lõplik dumpingumarginaal äriühingu teadaolevat dumpingupotentsiaali uurimisperioodil. Olukorras, kus äriühing ei anna komisjonile teatavaid edasimüügi andmeid, ei saa vastupidise teabe puudumisel väita, et äriühingu poolt uurimisperioodil praktiseeritud tegeliku ja kontrollitud hinnakäitumise kasutamine mudelina on subjektiivne või karistav. See võimaldab äriühingu koostöövalmiduse puudumist arvestades määrata võimalikult täpse dumpingumarginaali. Lisaks leidis komisjon, et Nippon Steeli soovitatud alternatiiv, mis seisneb teatamata müügi arvestamata jätmises või kogu omamaise müügi keskmise hinna kasutamises, ergutaks koostööst keelduma (98). Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi ja kinnitas põhjenduses 280 selgitatud metoodika.

3.3.3.   Eriline turuolukord: väljatõrjuv mõju

3.3.3.1.   Analüüs

(284)

Selleks et teha kindlaks Hiinast pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi väljatõrjuvast mõjust tuleneva erilise turuolukorra olemasolu Jaapani turul, analüüsis komisjon järgmist: esiteks analüüsis komisjon Hiinast pärit impordi osakaalu Jaapani siseturul mahu põhjal; teiseks uuris komisjon omamaiste tootjate vastavaid turuosasid võrreldes Hiina ja muude kolmandate riikide impordiga Jaapani siseturul; kolmandaks uuris komisjon Jaapani siseturu hindu. Seejärel analüüsis komisjon muud toimikus kättesaadavat teavet Hiinast pärit impordi mõju kohta Jaapani siseturule, sealhulgas võimaluse korral omamaiste tootjate kasumlikkust külmvaltsitud lehtterastoodete omamaisel müügil.

(285)

Komisjon tugines oma analüüsis Jaapani valitsuse esitatud näitajatele kogu riigi tasandil ja valimisse kaasatud eksportiva tootja Nippon Steeli esitatud näitajatele äriühingu tasandil. Mõlemat näitajate kogumit kontrolliti kohapeal, nagu on märgitud põhjenduses 106.

(286)

Sellega seoses tuletab komisjon meelde, et Nippon Steeli peeti valimi moodustamise etapis esitatud teabe põhjal ekspordimahu suhtes tüüpiliseks ning et uurimise käigus kontrollitud andmete põhjal ja ka põhjendustes 271–273 osutatud seotud tootjat arvesse võttes moodustas Nippon Steel vähemalt [50–60 %] külmvaltsitud lehtterastoodete omamaise müügi mahust uurimisperioodil. Selline omamaine müük tagas Nippon Steel Groupile uurimisperioodil vähemalt [40–50 %] suuruse turuosa Jaapani külmvaltsitud lehtterastoodete turul. Kuigi komisjon tegi oma analüüsi nii riigi kui ka Nippon Steeli või võimaluse korral Nippon Steel Groupi tasandil, osutavad need näitajad sellele, et Nippon Steel esindab Jaapani omamaiseid tootjaid ja seega olukorda Jaapani siseturul.

3.3.3.1.1.   Siseturg: maht

(287)

Kõigepealt analüüsis komisjon Jaapani valitsuse esitatud andmete põhjal külmvaltsitud lehtterastoodete tarbimist Jaapanis. Jaapani valitsuse teatatud tarbimine näis olevat veidi (ligikaudu 1 %) alahinnatud võrreldes Jaapani valitsuse enda teatatud impordi ja omamaise müügi summaga. Kontrollkäigu ajal selgitati, et see tulenes metoodikast, kuna Jaapani valitsus oli kasutanud impordi kohta eraldi andmete esitamiseks teistsugust meetodit kui see, mida ta kasutas tarbimise arvutamiseks, mille tulemusel olid arvandmed sama näitaja puhul erinevad. Kuna komisjon võis impordi kindlakstegemiseks kasutatud arvandmeid kohapeal ise kontrollida, tugines ta samadele andmetele ka tarbimise puhul.

(288)

Lisaks näis, et Jaapani valitsuse teatatud omamaine müügimaht oli ligikaudu 33 % väiksem kui koostööd tegevate eksportivate tootjate teatatud omamaise müügi maht. Käesoleval juhul tugines komisjon koostööd tegevate eksportivate tootjate teatatud omamaise müügi mahule. Sellest tulenevalt kasutati sellist omamaise müügi mahtu ka tarbimise kindlaksmääramiseks, selle asemel et tugineda Jaapani valitsuse esitatud tarbimisandmetele.

(289)

Tarbimine Jaapanis muutus järgmiselt.

Tabel 2

Tarbimine Jaapanis (tonnides)

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Tarbimine Jaapanis

4 221 718

4 153 970

4 189 541

4 089 303

Indeks

100

98

99

97

Allikas:

Jaapani tolliandmed ja koostööd tegevate Jaapani eksportivate tootjate esitatud omamaise müügi andmed.

(290)

Ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini vähenes tarbimine Jaapanis 3 %.

(291)

Uuritava toote import Jaapanisse muutus järgmiselt.

Tabel 3

Jaapanisse suunatud impordi kogus (tonnides)

Riik

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Koguimport, millest:

Impordi kogus

813 469

910 476

990 341

880 370

Indeks

100

112

122

108

1.

Korea

Impordi kogus

558 528

572 630

621 599

575 194

Indeks

100

103

111

103

2.

Taiwan

Impordi kogus

185 704

235 907

246 812

210 795

Indeks

100

127

133

114

3.

Hiina RV

Impordi kogus

64 696

97 238

117 512

90 522

Indeks

100

150

182

140

Allikas:

Jaapani tolliandmed.

(292)

Impordiandmed näitavad, et alates 2022. aastast kuni uurimisperioodini suurenes uuritava toote import Jaapanisse 8 %. See kasv võrreldes tarbimise 3 % vähenemisega samal perioodil näitab, et import moodustas uurimisperioodil tarbimisallikate jaotuses suurema osa kui 2022. aastal.

(293)

Import Hiina RVst suurenes ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini 40 %, mis on kõrgem määr kui koguimport ning import Koreast ja Taiwanist. Kogu perioodi jooksul jäi Hiina RV siiski järjekindlalt ainult kolmandaks uuritava toote Jaapanisse importimise allikaks.

(294)

Samal ajal muutus uuritava toote omamaine müük Jaapanis järgmiselt.

Tabel 4

Omamaise müügi kogus (tonnides)

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Müügi kogumaht Jaapani turul, millest:

3 408 249

3 243 493

3 199 200

3 208 933

Indeks

100

95

94

94

—

Nippon Steel Group

[2 000 000 – 2 100 000 ]

[1 900 000 – 2 000 000 ]

[1 900 000 – 2 000 000 ]

[1 900 000 – 2 000 000 ]

Indeks

100

92

92

93

Allikas:

koostööd tegevate eksportivate tootjate valikuuringu vastus ja Nippon Steeli vastus küsimustikule.

(295)

Need andmed hõlmavad tootmisharusisest müüki, kuna seda ei olnud kättesaadavate andmete põhjal võimalik eristada.

(296)

Ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini vähenes omamaine müük 6 % ja Nippon Steel Groupi omamaine müük vähenes samamoodi 7 %. Kui võrrelda seda tarbimise tagasihoidliku vähenemisega 3 % võrra ja impordi suurenemisega 8 % võrra, on ilmne, et import asendas tarbimisallikate jaotuses osa omamaisest müügist.

(297)

Seda dünaamikat saab paremini jälgida, kui võrrelda mahtu tarbimisega ja väljendada seda turuosana.

Tabel 5

Turuosa (%)

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Import, millest:

19,3

21,9

23,6

21,5

1.

Korea

13,2

13,8

14,8

14,1

2.

Taiwan

4,4

5,7

5,9

5,2

3.

Hiina RV

1,5

2,3

2,8

2,2

Omamaine müük, millest:

80,7

78,1

76,4

78,5

—

Nippon Steel Group

[45 –55 ]

[40 –50 ]

[40 –50 ]

[40 –50 ]

Allikas:

Jaapani tolliandmed, koostööd tegevad eksportivad tootjad ja Nippon Steeli vastused küsimustikule

(298)

Impordi suurenemine 2,2 protsendipunkti võrra ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini vastas omamaise müügi vähenemisele samuti 2,2 protsendipunkti võrra, kusjuures ka Nippon Steel Groupi turuosa vähenes veidi. Hiina RVst pärit import kasvas 0,7 protsendipunkti, samas kui Koreast ja Taiwanist pärit import kasvas rohkem, vastavalt 0,9 ja 0,8 protsendipunkti. Seega jäi Hiina RV ka turuosa suurenemise puhul Koreast ja Taiwanist maha.

(299)

Seetõttu tegi komisjon kindlaks, et mahu poolest suurenes impordi turuosa Jaapanis vähesel määral ja Hiina impordil ei olnud selles kasvus juhtivat rolli. Tegelikult ei olnud Hiina impordi turuosa Jaapani turul kunagi suurem kui 3 %. Samal ajal püsis Jaapani omamaiste tootjate turuosa ligikaudu 80 % juures.

3.3.3.1.2.   Siseturg: hinnad

(300)

Seejärel analüüsis komisjon Hiina impordi mõju hindadele Jaapani siseturul. Selleks analüüsis komisjon impordi ja omamaise müügi ühikuhindu.

(301)

Impordi ja omamaise müügi ühikuhind muutus järgmiselt.

Tabel 6

Müügihinnad Jaapanis (Jaapani jeeni tonni kohta)

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

1.

Import Koreast

407 643

146 720

149 106

150 713

Indeks

100

36

37

37

2.

Import Taiwanist

181 823

208 711

189 087

186 855

Indeks

100

115

104

103

3.

Import Hiina RVst

330 640

280 645

285 452

306 600

Indeks

100

85

86

93

Keskmine ühiku omamaise müügi hind Jaapanis, (99) millest:

143 000

135 000

132 000

132 083

Indeks

100

94

92

92

—

Nippon Steel Group (100)

[155  – 165 000 ]

[157  – 167 000 ]

[155  – 165 000 ]

[151  – 161 000 ]

Indeks

100

101

100

98

(99)  Keskmine ühiku omamaise müügi hind Jaapanis ei sisalda transpordikulusid ega tarbimismaksu.

(100)  Nippon Steeli puhul ilma riigisiseste veokuludeta, lähtudes teise Nippon Steel Groupi tootja valikuuringu vastusest.

Allikas:

Jaapani tolliandmed, Japan Metal Daily (kuu lõpu Tokyo madal hind – 3 × 6, 0,8 mm), Nippon Steel Groupi valikuuringu vastus ja Nippon Steeli vastus küsimustikule.

(302)

Hinnaanalüüsid näitasid, et üldiselt olid impordihinnad CIF-tasemel pidevalt palju kõrgemad kui omamaise müügi hinnad. Jaapanile lähemal asuvatest allikatest pärit impordi hinnad on madalamad, kuid siiski pidevalt kõrgemad kui omamaise müügi hinnad.

(303)

Hiinast pärit import saabus Jaapanisse ka järjepidevalt palju kõrgemate hindadega kui Nippon Steel Groupi omamaine hind kõigil uuritava perioodi aastatel. Nippon Steel Groupi omamaised hinnad püsisid 2022. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal stabiilsed.

3.3.3.2.   Järeldus

(304)

Komisjon järeldas, et Jaapani külmvaltsitud lehtterastoodete siseturgu ei mõjutanud Hiina RV terasesektori liigsest tootmisvõimsusest tingitud Hiina impordist tulenev eriline turuolukord. Sellega seoses täheldas komisjon, et Hiina RVst pärit impordi turuosa oli uurimisperioodil vaid 2,2 %, Jaapani tootmisharu säilitas peaaegu 80 % turuosa ning Jaapani omamaised hinnad olid Hiinast pärit impordi hindadest madalamad. Võttes arvesse koguseid ja hindu, ei saanud Hiinast Jaapanisse suunatud import avaldada omamaistele hindadele ja kasumlikkusele märkimisväärset mõju.

(305)

Seetõttu järeldas komisjon, et Jaapani siseturgu ei mõjutanud Hiina RV terasesektori liigsest tootmisvõimsusest tingitud Hiina impordist tulenev eriline turuolukord.

3.3.4.   Normaalväärtus

(306)

Komisjon uuris esmalt, kas iga valimisse kaasatud eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema asjaomase toote liitu suunatud eksportmüügi mahust. Selle põhjal leiti, et iga valimisse kaasatud eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük siseturul oli tüüpiline.

(307)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga eksportiva tootja puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(308)

Järgmisena uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud eksportmüügi mahust.

(309)

Komisjon tegi kindlaks, et enamiku tooteliikide omamaine müük oli tüüpiline. Komisjon tegi kindlaks, et kahe tooteliigi puhul omamaist müüki ei toimunud. Nende tooteliikide puhul ei olnud muud omamaiste hindade allikad kättesaadavad. Normaalväärtus arvutati kooskõlas allpool põhjenduses 315 esitatud meetodiga.

(310)

Järgmisena tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(311)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

a)

sellise tooteliigi müügimaht, mida müüakse arvestuslike tootmiskuludega võrdse või neist suurema netomüügihinnaga, moodustab üle 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust ning

b)

selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind on ühiku tootmiskuluga võrdne või sellest suurem.

(312)

Kui mõlemad tingimused on täidetud, on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(313)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodi, kui

a)

tooteliigi kasumlik müügimaht moodustab 80 % või vähem selle liigi müügi kogumahust või

b)

kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind on madalam kui ühiku tootmiskulu.

(314)

Omamaise müügi analüüs näitas, et mõne tooteliigi kasumliku müügi maht moodustas uurimisperioodil vähem kui 80 % nende tooteliikide müügi kogumahust ja et kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest madalam. Seega arvutati normaalväärtus ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena. Mõne muu tooteliigi puhul kohaldati põhjenduses 311 kirjeldatud stsenaariumi ja normaalväärtus arvutati nende tooteliikide kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena uurimisperioodil.

(315)

Kui samasuguse toote tooteliigi omamaine müük puudus, otsis komisjon tavapärase kaubandustegevuse käigus kasutatavaid hindu alternatiivsetest allikatest. Kuna asjaomases riigis ei olnud samasuguse toote muid valimisse kaasatud koostööd tegevaid tootjaid ega kättesaadavaid omamaiseid tootjaid, ei olnud võimalik neid hindu kindlaks teha. Komisjon arvutas asjaomaste tooteliikide normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

3.3.5.   Ekspordihind

(316)

Valimisse kaasatud eksportiv tootja eksportis liitu otse sõltumatutele klientidele või importijana tegutsevate seotud äriühingute kaudu.

(317)

Kui eksportiv tootja eksportis asjaomast toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt asjaomase toote eest liitu ekspordiks müümisel tegelikult makstud või makstav hind.

(318)

Võttes arvesse põhjenduses 270 esitatud järeldust eksporditehingute reaalturuväärtuse kohta, oli ekspordihind juhtudel, kui eksportiv tootja eksportis asjaomast toodet liitu importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu, alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt ka asjaomase toote eest liitu ekspordiks müümisel tegelikult makstud või makstav hind.

3.3.6.   Võrdlus

(319)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon tegema normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

3.3.6.1.   Normaalväärtuse kohandamine

(320)

Nagu on selgitatud põhjenduses 319, määrati normaalväärtus kindlaks kaubanduse tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga.

(321)

Nippon Steel väitis alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti a alusel, et normaalväärtust tuleks füüsiliste omaduste erinevuste tõttu kohandada. Ta põhjendas oma väidet asjaoluga, et siseturul aktsepteerisid konkreetse sektori kliendid kõrgemaid hindu mitmesuguste tegurite tõttu, sealhulgas kõrge lisandväärtusega eritoodete tarnimine, rangetele kvaliteedinõuetele vastamine, silmapaistvate tehniliste ettepanekute tegemine ja kohapeal „õigeaegse“ kättetoimetamise teenuse osutamine, võrreldes teiste sektorite klientidega, samal ajal kui eksporditurul neid tegureid ei esine. Nippon Steel lisas, et komisjon peaks seega jätma normaalväärtusest välja omamaise müügi konkreetsesse sektorisse.

(322)

Komisjon märkis, et Nippon Steelilt eri sektorite omamaiste hindade kohta saadud kontrollitud teabe põhjal ei maksnud selle konkreetse sektori kliendid uurimisperioodil järjepidevalt muude sektorite klientidest erinevaid hindu. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(323)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitis Nippon Steel, et kuna komisjon on komisjonitasu alusel esindajana tegutsevate seotud kauplejate puhul alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel ekspordihinda kohandanud, peaks ta tegema samasuguse kohanduse normaalväärtuses, sest seotud kauplejate täidetavad funktsioonid jäid samaks, olenemata sellest, kas uuritava toote müük oli ette nähtud siseturule või eksporditurule, ning mõned seotud kauplejad tegutsesid nii siseturul kui ka eksporditurul.

(324)

Võttes arvesse põhjenduses 270 esitatud Nippon Steeli väidet reaalturuväärtuse kohta, ei kohandanud komisjon pärast Nippon Steeli märkusi lõplike järelduste avalikustamise kohta ekspordihinda alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel. Seetõttu lükkas komisjon normaalväärtust käsitleva väite tagasi.

(325)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist väitis Nippon Steel, et kui komisjon pidas NST ja MISI kaudu toimunud eksportmüüki turutingimustele vastavaks, siis NST ja MISI kaudu toimunud omamaise müügi puhul ei järginud komisjon sama lähenemisviisi, tekitades seega asümmeetria ühelt poolt ekspordihinna ja teiselt poolt normaalväärtuse vahel, mis hõlmas endiselt seotud kauplejate kulusid ja kasumit. Nippon Steel väitis, et ta kohaldas oma hindade kehtestamiseks NST-le ja MISI-le ning muudele sõltumatutele kauplejatele sama mehhanismi, olenemata sellest, kas kaubad müüdi lõpuks ekspordiks liitu või Jaapani siseturul. Nippon Steel taotles väidetava asümmeetria korrigeerimist, kohaldades alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k kohast kohandust, nagu tehti Hiina RVst pärit valiini importi käsitlevas hiljutises dumpinguvastases uurimises (101) (edaspidi „valiini käsitlev uurimine“). NST ja MISI kaudu toimunud asjaomase toote omamaise müügi puhul vastaks selle kohanduse suurus NST, MISI ja muude seotud omamaiste kauplejate müügi-, üld- ja halduskuludele ning kasumile.

(326)

Erinevalt eksportmüügist (vt põhjendused 269 ja 270) ei esitanud Nippon Steel ühtegi tõendit selle kohta, et NST ja MISI kaudu tehtud omamaiste tehingute hinnad vastasid reaalturuväärtusele võrreldes sõltumatute kauplejate kaudu tehtud omamaiste tehingute hindadega. Igal juhul leidis komisjon, et kättesaadavad andmed ei viidanud turutingimustele vastavate tehingute järjepidevale mustrile. Seetõttu ei esinenud asümmeetriat ühelt poolt eksportmüügi käsitlemisel, mille puhul oli turutingimustele vastavuse väide põhjendatud ja aktsepteeritud, ning teiselt poolt omamaise müügi käsitlemisel, mille puhul oli turutingimustele vastavuse väide alusetu. Seega erines olukord valiini käsitlevast uurimisest, kus näidati kohanduse tinginud tegureid. Neil põhjustel lükkas komisjon väite tagasi.

3.3.6.2.   Ekspordihinna kohandamine

(327)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses järgmisega: tollimaks, muud impordimaksud, veo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulud.

(328)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: laenukulud, pangatasud ja komisjonitasud.

3.3.7.   Dumpingumarginaal

(329)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud koostööd tegeva eksportiva tootja puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(330)

Seoses müügiga liitu väljaspool liitu asuvate sõltumatute kauplejate kaudu väitsid Nippon Steel ja NST, et lisada tuleks nende kauplejate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summa, et hinnata CIF-hinda liidu piiril. Olenevalt konkreetsest tehingust põhinesid Nippon Steeli või NST väljastatud arved FOB-, CIF- või CFR-tingimustel.

(331)

Väljakujunenud tava kohaselt hinnatakse FOB-tingimuste alusel tehtud tehingute puhul mereveo- ja lisakulusid (nt kindlustuskulud) eksportiva tootja esitatud tõendite põhjal. Sama loogikat tuleks kohaldada mis tahes lisaelemendi suhtes, mida huvitatud isik väidab. Käesoleval juhul ei olnud Nippon Steel siiski võimeline esitama ühtegi tõendit, mis näitaks vajadust lisada sõltumatute kauplejate müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Igal juhul, isegi kui Nippon Steel oleks sellised tõendid esitanud (mida ta ei teinud), ei suutnud äriühing esitada selliste hüpoteetiliste müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summa kohta kontrollitavaid tõendeid.

(332)

Täpsemalt andis komisjon kohapealse kontrolli käigus Nippon Steelile võimaluse esitada tõendeid, mis näitavad, et sõltumatud kauplejad osalesid aktiivselt Nippon Steeli ja NST liitu suunatud eksportmüügis ning et kaupade lõppväärtus CIF-hinnaga liidu piiril hõlmas nii nende vahendajate kantud müügi-, üld- ja halduskulusid kui ka väidetavat kasumit. Vastuseks esitasid Nippon Steel ja NST valiku edasimüügiarveid ja piiratud arvu teatavate sõltumatute kauplejate tollideklaratsioone. Komisjon ei pidanud siiski piiratud arvu arvete ja tollideklaratsioonide esitamist piisavaks tõendiks. Nippon Steel ei esitanud ühtegi metoodikat, mis selgitaks, kuidas ja miks ta need konkreetsed arved ja tollideklaratsioonid valis ning miks need esindavad sõltumatute kauplejate kaudu toimunud kogumüüki.

(333)

Seetõttu lükati see väide tagasi.

(334)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitis Nippon Steel, et komisjon peaks arvutatud CIF-väärtust kohandama, et võtta arvesse väljaspool ELi asuvate sõltumatute kauplejate osalemist, täpsemalt nende müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. See kohandus tagaks, et komisjon kajastab deklareeritud CIF-väärtust, millelt nõutakse kaupade vabasse ringlusse lubamisel tollimaksu. Liidu tolliseadustiku rakendusakti (102) artikli 128 kohaselt on see väärtus ekspordiks müüdud kauba tehinguväärtus, mis määratakse kindlaks tollideklaratsiooni aktsepteerimise hetkel müügi põhjal, mis toimus vahetult enne kauba toomist liidu tolliterritooriumile.

(335)

Oma väite toetuseks viitas Nippon Steel komisjoni varasematele uurimistele (103). Nippon Steel rõhutas konkreetselt, et komisjon võttis kuumvaltsitud lehtterastooteid käsitlevas uurimises Nippon Steeli CIF-hinna arvutamisel arvesse sõltumatute kauplejate tegevust. Kuumvaltsitud lehtterastooteid käsitlevas uurimises hindas komisjon sõltumatute kauplejate müügi-, üld- ja halduskulusid NST ja MISI müügi-, üld- ja halduskulude põhjal ning kasutas 2 % suurust tinglikku kasumimarginaali, võttes arvesse, et see oleks kooskõlas kasumimarginaaliga, mida kasutatakse artikli 2 lõike 9 alusel seotud äriühingute kaudu liidus toimuva müügi puhul.

(336)

Lõpuks väitis Nippon Steel, et juhuslikult valitud edasimüügiarved ja tollideklaratsioonid esitati vastuseks komisjoni taotlusele, milles ei olnud täpsustatud, milliseid konkreetseid dokumente nõutakse. Et oma väidet täiendavalt põhjendada ja võttes arvesse komisjoni järeldusi tõendite puudumise kohta CIF-hinna kohta liidu piiril, nagu on selgitatud põhjenduses 332, esitas Nippon Steel viiest sõltumatust kauplejast, kellele Nippon Steel ja NST uurimisperioodil tuginesid, kolme edasimüügiarved. Ta ei esitanud ühtegi tollideklaratsiooni. Esitatud arved hõlmasid Nippon Steeli viiest sõltumatust kauplejast kahe puhul kolme Nippon Steeli ja NST suurima mahuga tehingut ning ühe puhul kahte NST suurima mahuga tehingut. See teine arvete kogum hõlmas 4,7 % Nippon Steeli uuritava toote müügimahust liitu uurimisperioodil.

(337)

Komisjon märkis esmalt, et Nippon Steeli väide põhines eeldusel, et sõltumatu kaupleja edasimüük kajastas alati tema müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, ning ta taotles kohanduse tegemist, et võtta arvesse sõltumatute kauplejate finantsaruannete põhjal hinnatud sõltumatute kauplejate müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

(338)

Sellise eelduse puhul ei võetud arvesse olukordi, kus kauplejate kasumimarginaal ostuhinna ja edasimüügihinna vahel võib erineda nende müügi-, üld- ja halduskuludest ning kasumist või kus sellised kauplejad võivad müüa odavama hinnaga. Sellest tulenevalt ei saa sõltumatute kauplejate müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum iseenesest olla tõendiks liidu tolliterritooriumile sisenevate kaupade tehinguväärtuse kohta, sest need müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum ei pruugi kajastuda liitu suunatud müügihinnas. Samal põhjusel ei piisa kohanduse põhjendamiseks ainuüksi asjaolust, et müük toimub väljaspool liitu asuva sõltumatu kaupleja kaudu. Nagu Nippon Steel oma väites tõesti ise märkis, peaks see väärtus põhinema müügil, mis toimus vahetult enne kauba sisenemist liidu tolliterritooriumile. Sellest tulenevalt oleksid sellist väärtust tõendavad dokumendid, nagu tollideklaratsioonid või kaupleja arve esimesele sõltumatule kliendile liidus, tavaliselt piisavad tõendid selliste väidete toetamiseks.

(339)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud dokumentide analüüs kinnitas eelmises põhjenduses esitatud komisjoni järeldust. Iga esitatud arve puhul oli Nippon Steeli või NST poolt sõltumatule kauplejale määratud müügihinna ja sõltumatu kaupleja poolt liidus asuvale kliendile määratud edasimüügihinna vahe palju väiksem kui Nippon Steeli ja NST poolt küsimustikule antud vastustes algselt prognoositud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(340)

Samuti oli hinnaerinevus sõltumatute kauplejate lõikes erinev ja iga sõltumatu kaupleja siseselt oli see iga tehingu puhul erinev.

(341)

Lisaks hõlmasid esitatud dokumendid vaid 4,7 % Nippon Steeli uuritava toote müügimahust liitu uurimisperioodil ja need valis ikkagi välja Nippon Steel.

(342)

Võttes arvesse eespool esitatud analüüsi, mis näitas, et arvetel esitatud väärtus ei kajastanud algselt väidetud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, erinevust kauplejate ja arvete lõikes ning asjaolu, et arved valis välja Nippon Steel ise ja need hõlmasid väga piiratud arvu edasimüüke ainult mõnedelt, kuid mitte kõigilt sõltumatutelt kauplejatelt, kes olid seotud Nippon Steeli ekspordiga liitu, ning seega ei olnud need esindavad ega piisavad, leidis komisjon, et Nippon Steel ei esitanud tõendeid, mis õigustaksid kohandust seoses tema sõltumatute kauplejate kaudu toimunud eksportmüügiga liitu.

(343)

Lõpuks märgib komisjon, et kuigi edasimüügidokumendid esitati uurimise ajal komisjoni taotlusel, oli see taotlus ajendatud asjaolust, et küsimustiku vastustes esitatud esialgseid hinnanguid peeti väite põhjendamiseks ebausaldusväärseks. Esitatud lisatõendid kinnitasid hiljem seda hinnangut.

(344)

Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(345)

Pärast avalikustamist väitis Nippon Steel, et komisjon ei võtnud teatava eksportmüügi CIF-väärtuse arvutamisel arvesse mereveokindlustust. Nippon Steel palus komisjonil lisada kindlustussumma, et CIF-hind ja väärtus õigesti kindlaks määrata.

(346)

Komisjon leidis, et väide on põhjendatud, ja lisas puuduvad mereveokindlustuse summad, tagades Nippon Steeli liitu suunatud eksportmüügi puhul täpse FOB-hinna CIF-hinnaks arvutuse. Seda tehes märkas komisjon, et teatava MISEA DAP-tingimustel liitu suunatud müügi CIF-väärtusse oli jäänud liidus toimunud kaubaveo summa. Seega jättis komisjon liidus toimunud kaubaveo summa kõnealuse müügi CIF-väärtuse arvutusest välja.

(347)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist märkis Nippon Steel, et pärast seda, kui komisjon nõustus, et NST kaudu toimunud eksportmüük oli turutingimustega vastavuses, tegi ta kindlaks NST kaudu toimunud müügi CIF-hinna, kasutades NST edasimüügihinda. Nippon Steel väitis, et sama oleks pidanud tegema siis, kui müük toimus sõltumatute kauplejate kaudu, lisades nende kauplejate kaasamise eest ekspordihinnale hinnalisandi. Nippon Steel toetas seda väidet, viidates kuumvaltsitud lehtterastoodete uurimisele ja Hansoli kohtuasjas tehtud otsusele, (104) et tagada, et CIF-hinnana liidu piiril kasutati korrektselt hinda liidu piiril, mitte hinda müügiahela varases etapis.

(348)

Komisjon märkis, et ta tugines NST puhul CIF-hinna arvutamisel NST edasimüügihinnale, sest ta oli selle hinnaga seotud tõendeid kontrollinud. Vastupidi, samadel põhjustel, mida on selgitatud põhjendustes 334–340, ei esitanud Nippon Steel ühtegi tõendit selle kohta, et sõltumatute kauplejate kaasamise tulemusel oli hind tingimata kõrgem kui Nippon Steeli FOB-hind sõltumatutele kauplejatele, millele lisandusid mereveo- ja kindlustuskulud. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(349)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist palus Jaapani valitsus selgitada dumpingumarginaali arvutamist ja rõhutas, et selle aspekti piiratud avalikustamine koos lühikese ajakavaga ei võimaldanud tal esitada üksikasjalikku seisukohta.

(350)

Komisjon ei saanud avalikustada konfidentsiaalseid äriühingupõhiseid arvutusi ühelegi teisele isikule peale kõnealuse äriühingu. Sellise arvutuse tulemusel saadud dumpingumarginaal ja muudatuste selgitused avalikustati kõigile huvitatud isikutele. Seetõttu lükkas komisjon tagasi väite, et individuaalse dumpingumarginaali arvutuse avalikustamata jätmine mõjutas teiste isikute võimalust esitada märkusi.

(351)

Selle põhjal on lõplikud kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal (%)

—

Nippon Steel Corporation

—

Daido Steel Co., Ltd.

54,7

(352)

Valimist välja jäänud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6. Käesoleval juhul kaasas komisjon valimisse siiski ainult ühe Jaapani eksportiva tootja. Seega vastas see marginaal valimisse kaasatud eksportiva tootja marginaalile.

(353)

Selle põhjal on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate lõplik dumpingumarginaal 54,7 %.

(354)

Kõikide teiste Jaapani eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme.

(355)

Käesoleval juhul on koostöö tase kõrge, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil ligikaudu 97 % asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati andmete alusel, nagu on selgitatud põhjendustes 832 ja 833. Selle põhjal otsustas komisjon kehtestada koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali valimisse kaasatud suurima dumpingumarginaaliga äriühingu tasemel. Kuna valimisse kaasati ainult üks äriühing, kehtestati koostööst keeldunud äriühingute dumpingumarginaal selle äriühingu dumpingumarginaali tasemel.

(356)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal (%)

—

Nippon Steel Corporation

—

Daido Steel Co., Ltd.

54,7

Teised koostööd tegevad äriühingud

54,7

Kogu muu Jaapanist pärit import

54,7

3.4.   Taiwan

3.4.1.   Eriline turuolukord: väljatõrjuv mõju

3.4.1.1.   Analüüs

(357)

Selleks et uurida Hiinast pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi nn väljatõrjuvast mõjust tuleneva väidetava erilise turuolukorra olemasolu Taiwani turul, analüüsis komisjon järgmist: esiteks analüüsis komisjon Hiinast pärit impordi osakaalu Taiwani külmvaltsitud lehtterastoodete siseturul mahu põhjal; teiseks uuris komisjon omamaiste tootjate vastavaid turuosasid võrreldes Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest pärit impordiga Taiwani siseturul; kolmandaks uuris komisjon Taiwani siseturu hindu. Seejärel analüüsis komisjon muud toimikus kättesaadavat teavet Hiinast pärit impordi mõju kohta Taiwani siseturule, sealhulgas võimaluse korral omamaiste tootjate kasumlikkust külmvaltsitud lehtterastoodete omamaisel müügil.

(358)

Komisjon saatis Taiwani ametiasutustele küsimustiku. Oma analüüsis tugines komisjon kogu riigi tasandi näitajatele, mille esitasid Taiwani ametiasutused, ning (kui andmed olid kättesaadavad ja asjakohased) ka äriühingu tasandi näitajatele, mille esitas valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsern, kuhu kuuluvad China Steel Corporation (edaspidi „CSC“) ja Chung Hung Steel Corporation (edaspidi „CHS“ ja koos CSCga „CSC kontsern“). Mõlemat näitajate kogumit kontrolliti kohapeal, nagu on märgitud põhjenduses 106.

(359)

Sellega seoses tuletab komisjon meelde, et CSC kontserni peeti valimi moodustamise etapis esitatud teabe põhjal ekspordimahu suhtes tüüpiliseks ning et uurimise käigus kontrollitud andmete põhjal moodustas CSC kontsern vähemalt [90–100 %] külmvaltsitud lehtterastoodete omamaise müügi mahust uurimisperioodil. Selline omamaine müük tagas CSC kontsernile uurimisperioodil [40–50 %] suuruse turuosa Taiwani külmvaltsitud lehtterastoodete turul. Kuigi komisjon tegi oma analüüsi nii riigi kui ka valimisse kaasatud kontserni tasandil, osutavad need näitajad sellele, et CSC kontsern esindab Taiwani omamaiseid tootjaid ja seega üldisemalt olukorda Taiwani siseturul.

3.4.1.1.1.   Siseturg: maht

(360)

Kõigepealt analüüsis komisjon külmvaltsitud lehtterastoodete tarbimist Taiwanis vastavalt Taiwani ametiasutuste esitatud andmetele omamaise müügi ja impordi kohta.

(361)

Taiwani tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 7

Tarbimine Taiwanis (tonnides)

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Tarbimine Taiwanis

1 153 906

988 966

1 200 354

1 173 152

Indeks

100

86

104

102

Allikas:

Taiwani majandusministeerium.

(362)

Ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini püsis tarbimine Taiwanis stabiilsena. Aastatel 2022–2023 vähenes tarbimine siiski oluliselt (–14 %), millele järgnes järsk 21 % kasv aastatel 2023–2024.

(363)

Uuritava toote import Taiwanisse muutus järgmiselt.

Tabel 8

Taiwanisse suunatud impordi kogus (tonnides)

Riik

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Koguimport, millest:

Impordi kogus

410 860

404 609

595 439

577 982

Indeks

100

98

145

141

1.

Hiina RV

Impordi kogus

290 308

312 976

448 773

447 631

Indeks

100

108

155

154

2.

Korea

Impordi kogus

57 774

54 969

102 403

89 346

Indeks

100

95

177

155

3.

Jaapan

Impordi kogus

61 878

34 662

43 597

40 456

Indeks

100

56

70

65

Allikas:

Taiwani tolliandmed.

(364)

Impordiandmed näitavad, et ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini suurenes uuritava toote import Taiwanisse 41 %. See märkimisväärne kasv võrreldes tarbimise tagasihoidlikuma 2 % kasvuga samal perioodil näitab juba, et import moodustas uurimisperioodil tarbimisallikate jaotuses suurema osa kui 2022. aastal. 2022. aastast kuni uurimisperioodini oli Hiina RV jätkuvalt ja ülekaalukalt esimene Taiwanisse suunatud külmvaltsitud lehtterastoodete impordi allikas, moodustades uurimisperioodil üle 77 % koguimpordist.

(365)

Lisaks suurenes import Hiina RVst 2022. aastast kuni uurimisperioodini 54 %. Kuigi see kasv on veidi väiksem kui suuruselt teise impordiallika Korea 55 % kasv, on mahud väga erinevad. Hiina RVst pärit import ulatus uurimisperioodil 477 631 tonnini, samas kui Koreast pärit import oli vaid 89 346 tonni. Selline kasv on veelgi märkimisväärsem, kui võtta arvesse impordi vähenemist suuruselt kolmandast impordiallikast Jaapanist, kust pärit import vähenes ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini 35 %.

(366)

Peale selle ei järginud Hiina RVst pärit impordi suundumus alati impordi üldist suundumust. Kui koguimport aastatel 2022–2023 vähenes –2 %, suurenes Hiina RVst pärit import 8 %. Kui seejärel aastatel 2023–2024 suurenesid Hiina RVst pärit koguimport ja import mõlemad enam kui 40 % võrra, siis lisandus Hiina RVst pärit impordi kasv eelmise aasta kasvule. Alates 2024. aastast kuni uurimisperioodini vähenesid seejärel veidi nii koguimport kui ka import Hiina RVst.

(367)

Taiwani ametiasutused selgitasid oma vastuses küsimustikule, et Taiwan on kehtestanud impordikeelu teatavatele toodetele, mis kuuluvad Hiina RVst pärit uuritava toote määratluse alla (105). Impordikeeld puudutab 21 tollikoodi 57 kümnekohalisest tollikoodist, mille alla uuritav toode Taiwani tollitariifistiku kohaselt klassifitseeritakse. Sellise impordikeelu alla kuuluvate toodete importimiseks võib siiski saada eriloa, kui neid ei toodeta omamaiselt, need on vajalikud eriotstarbeks või neid imporditakse väikestes kogustes. Hiina RVst pärit impordi andmete põhjal näib, et selline impordikeeld ei peatanud külmvaltsitud lehtterastoodete importi Hiina RVst ega takistanud impordi kasvu. Seda kinnitab asjaolu, et 21 koodist, mille import Taiwanisse on keelatud, registreeriti Hiina RVst pärit import alates 2022. aastast kuni uurimisperioodini kümne koodi all (106).

(368)

Taiwan kehtestas Taiwani tootmisharu esitatud kaebuste alusel kaubanduse kaitsemeetmed ka teatavate Hiina RVst pärit terasetoodete impordi suhtes, kuid mitte asjaomase toote suhtes. Hiina RVst pärit teatavate kuumvaltsitud terastoodete (mis on külmvaltsitud lehtterastoodete tootmise eeltoode) suhtes hiljuti algatatud dumpinguvastases uurimises, mis algatati ka CSC esitatud kaebuse alusel, leidsid Taiwani ametiasutused avalikult kättesaadavas lõplikus kahju kindlaksmääramises, et juhtumi tõendite põhjal on Hiina RV-l „pikka aega olnud liigse tootmisvõimsuse probleem. […] Tema siseturul valitseb pakkumise ja nõudluse suur mittevastavus, mis sunnib paljusid terasetehaseid müüma ülemäärast toodangut madalate hindadega rahvusvahelistele turgudele (eelkõige naaberturgudele, nagu […] Taiwan), mõjutades tõsiselt eri riikide terasetööstust“ (107).

(369)

Samal ajal muutus uuritava toote omamaine müük Taiwanis järgmiselt.

Tabel 9

Omamaise müügi kogus (tonnides)

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Omamaise müügi kogumaht Taiwani turul (v.a import), millest:

743 046

584 357

604 915

595 170

Indeks

100

79

81

80

—

CSC kontsern

[600  – 700 000 ]

[450  – 550 000 ]

[500  – 600 000 ]

[490  – 590 000 ]

Indeks

100

73

83

79

Allikas:

Taiwani majandusministeerium ja CSC kontserni vastused küsimustikule.

(370)

Tootmisharusisest müüki ei olnud võimalik eraldada üldistest omamaistest andmetest ning Taiwani ametiasutuste sõnul sisaldub see müük ka nendes andmetes. See oli kooskõlas CSC kontserni esitatud omamaise müügi andmetega, mis hõlmavad müüki tootmisharusisesel turul.

(371)

Ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini vähenes omamaine müük 20 % ja CSC kontserni omamaine müük vähenes samamoodi. Kui võrrelda seda tarbimise tagasihoidliku kasvuga 2 % võrra ja impordi suurema kasvuga 41 % võrra, on ilmne, et import asendas omamaise müügi.

(372)

See on veelgi ilmsem, kui vaadelda tarbimise kahe komponendi, st impordi ja omamaise müügi mahu erinevusi.

Tabel 10

Impordi ja omamaise müügi mahu erinevused (tonnides)

 

2022–2023

2023–2024

2024. aastast kuni uurimisperioodini

Tarbimine, millest:

–164 940

+ 211 388

–27 202

1.

Import Taiwanisse, millest:

–6 251

+ 190 830

–17 457

—

Import Hiina RVst

+22 668

+ 135 797

–1 142

2.

Omamaine müük, millest:

–158 689

+20 558

–9 745

—

CSC kontsern

–[150  – 200 000 ]

+[30  – 80 000 ]

–[0  – 50 000 ]

Allikas:

Taiwani majandusministeerium, Taiwani tolliandmed ja CSC vastused küsimustikule.

(373)

Aastatel 2022–2023 kaasnes tarbimise märkimisväärse vähenemisega omamaise müügi suur vähenemine. Hoolimata vähenevast tarbimisest ja üldise impordi vähenemisest suurenes import Hiina RVst. Kui järgmisel aastal tarbimine taastus, sai Hiina import sellest kasvust suurimat kasu Taiwani tootjate kahjuks, kelle müük kasvas vaid piiratult ja tarbimise kasvuga võrreldes ebaproportsionaalselt. Kui vaadata Hiina impordi ja omamaise müügi kasu ja kahju aastatel 2022–2024, siis on need peaaegu sümmeetrilised: + 158 465 tonni Hiinast pärit impordi puhul, võrreldes – 138 131 tonniga Taiwani tootmisharu puhul.

(374)

Seda dünaamikat, mille kohaselt omamaine müük asendatakse Hiina impordiga, saab paremini jälgida, kui võrrelda mahtu tarbimisega ja väljendada seda turuosana.

Tabel 11

Turuosa (%)

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Import, millest:

35,6

40,9

49,6

49,3

1.

Hiina RV

25,2

31,6

37,4

38,2

2.

Korea

5,0

5,6

8,5

7,6

3.

Jaapan

5,4

3,5

3,6

3,4

Omamaine müük, millest:

64,4

59,1

50,4

50,7

—

CSC kontsern

[55 –65 ]

[45 –55 ]

[40 –50 ]

[40 –50 ]

Allikas:

Taiwani ametiasutused ja CSC kontserni vastused küsimustikule.

(375)

Mis puudutab turuosa, siis impordi kasv 13,7 protsendipunkti alates 2022. aastast kuni uurimisperioodini vastas omamaise müügi mahu vähenemisele täpselt 13,7 protsendipunkti võrra, kusjuures valimisse kaasatud eksportivate tootjate CSC kontsern järgis ligikaudu [–15] protsendipunktiga sama suundumust. Impordi suurenemine 13,7 protsendipunkti võrra oli suuresti tingitud Hiina RVst pärit impordi suurenemisest 13,0 protsendipunkti võrra.

(376)

Tuleb märkida, et ajavahemikus 2024. aastast kuni uurimisperioodini suurenes Hiinast pärit impordi turuosa, hoolimata muudest allikatest pärit impordi ja koguimpordi turuosa vähenemisest. Selline 0,8 protsendipunkti suurune kasv oli suurem kui 0,3 protsendipunkti suurune omamaiste tootjate turuosa kasv, millega CSC kontsern nõustus.

(377)

Seetõttu tegi komisjon kindlaks, et Hiinast pärit impordi maht suurendas selle turuosa Taiwanis omamaise müügi arvelt.

3.4.1.1.2.   Siseturg: hinnad

(378)

Seejärel vaatles komisjon hindade arengut Taiwani siseturul. Eelkõige analüüsis komisjon impordi ja omamaise müügi ühikuhindu.

(379)

Impordi ja omamaise müügi ühikuhind muutus järgmiselt.

Tabel 12

Müügihinnad Taiwanis (Taiwani dollarit tonni kohta)

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Taiwanisse suunatud impordi keskmine ühikuhind (CIF-hind), millest:

28 921

22 831

22 178

20 539

Indeks

100

79

77

71

1.

Import Hiina RVst

26 564

21 166

19 817

18 198

Indeks

100

80

75

69

2.

Import Koreast

27 866

22 305

24 493

23 713

Indeks

100

80

88

85

3.

Import Jaapanist

39 294

37 467

39 682

38 348

Indeks

100

95

101

98

Keskmine ühiku omamaise müügi hind Taiwanis, (108) millest:

28 805

24 362

24 263

23 190

Indeks

100

85

84

81

—

CSC kontsern (109)

[27  – 29 000 ]

[23  – 25 000 ]

[23  – 25 000 ]

[22  – 24 000 ]

Indeks

100

85

84

81

(108)  Taiwani keskmine ühiku omamaise müügi hind võib sisaldada 0,5–1,2 % riigisiseseid veokulusid. Hinnad esitatakse siiski ilma riigisiseste veokuludega seotud kohandusteta, sest analüüs ja järeldused jäävad igal juhul kinnitatuks isegi kohandatud hindade korral.

(109)  Ilma riigisiseste veokuludeta.

Allikas:

Taiwani tolliandmed, Taiwani majandusministeerium ja CSC kontserni vastused küsimustikule.

(380)

Hinnaanalüüsid näitasid, et kui välja arvata 2022. aasta, mil üldised impordihinnad ja omamaised hinnad ühtisid, olid üldised impordihinnad alates 2023. aastast kuni uurimisperioodini omamaistest hindadest madalamad.

(381)

Täpsemalt olid Hiinast pärit impordi hinnad alates 2022. aastast kuni uurimisperioodini pidevalt madalamad kui omamaised hinnad, sealhulgas CSC kontserni hinnad. Lisaks on need hinnad madalamad ka kahest teisest suurimast allikast – Koreast ja Jaapanist – pärit impordi hindadest.

(382)

Kõige märkimisväärsem langus oli ka Hiinast pärit impordi hindadel, mis langesid 2022. aastast kuni uurimisperioodini –31 % võrreldes Korea impordihindade langusega –15 % ja Jaapani impordihindade langusega ainult –2 %. Hiinast pärit impordi suure mahu tõttu langesid üldised impordihinnad ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini –19 %. Hiinast pärit impordi hinnad langesid rohkem ka võrreldes omamaiste hindadega, sealhulgas CSC kontserni hindadega, mis vähenesid ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini –19 %.

(383)

Omamaise tootmisharu hinnad järgisid Hiina impordihindade langussuundumust. Hiina impordihindade ja omamaiste hindade jätkuva erinevuse tõttu suurenes Hiinast pärit impordi turuosa järk-järgult ja järjepidevalt 25,2 %-lt 2022. aastal 31,6 %-le 2023. aastal, 37,4 %-le 2024. aastal ja 38,2 %-le uurimisperioodil. Seevastu Taiwani omamaised tootjad ei suutnud oma hindu piisavalt alandada, et need vastaksid Hiina impordihindadele, ja nende turuosa vähenes 64,4 %-lt 2022. aastal 50,7 %-le uurimisperioodil.

(384)

Hiinast Taiwanisse suunatud impordi suurenemine avaldas märkimisväärset survet omamaiste hindade alandamiseks, sundides omamaiseid tootjaid oma kasumit vähendama. See oli ilmne, kui analüüsiti valimisse kaasatud eksportiva tootja kasumlikkuse muutumist.

Tabel 13

Sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kasumlikkus

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

CSC kontsern

+

–

–

–

Indeks

100

–13

–24

–73

Allikas:

CSC kontserni vastus küsimustikule.

(385)

Alates 2022. aasta kasumlikkusest halvenesid CSC kontserni tulemused uuritava toote omamaisel müügil sõltumatutele klientidele üha suuremaks kahjumiks. CSC kontserni kahjum uurimisperioodil näitas kasumlikkuse märkimisväärset vähenemist võrreldes 2022. aasta kasumimarginaaliga.

(386)

CSC kontserni kasumlikkuse vähenemist võib seostada CSC kontserni langevate hindadega tabelis 6. Võib täheldada, et mida madalamad on omamaised hinnad, seda suurem on kahjum.

(387)

Seetõttu järeldas komisjon, et eriline turuolukord Taiwani turul tõi kaasa väiksema kasumi kui see, mis oleks saadud sellise olukorra puudumisel.

3.4.1.2.   Järeldus

(388)

Komisjon järeldas, et Taiwani siseturgu mõjutas Hiina RV terasesektori liigsest tootmisvõimsusest tingitud Hiina impordist tulenev eriline turuolukord. Sellega seoses märkis komisjon, et Taiwani omamaised hinnad langesid ja omamaine kasumlikkus vähenes.

(389)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Taiwani ametiasutused, et Hiina RVst Taiwanisse imporditud külmvaltsitud lehtterastoodete turuosa ja hinnataseme analüüs ei olnud erilise turuolukorra tuvastamiseks piisav. Lisaks väitsid Taiwani ametiasutused, et käesoleva määruse punktis 3.1 tugineti kaebuse esitaja väidetele ja uurimise käigus ei tehtud uusi järeldusi. Samuti väitsid nad, et komisjon ei tuvastanud, kuidas Hiina liigse tootmisvõimsuse väljatõrjuv mõju kujutas endast erilist turuolukorda. Taiwani ametiasutuste sõnul tulenesid turuosad ja hinnad erilisest turuolukorrast, mis tuleks kõigepealt tuvastada.

(390)

Komisjon märkis, et käesoleva määruse punktis 3.1 on tõepoolest kirjeldatud kaebuses esitatud väiteid. Seejärel on punktis 3.4 esitatud Taiwanit käsitlev analüüs. Selles punktis, eelkõige alapunktides 3.4.1 ja 3.4.2, on tuvastatud, kuidas Hiina liigse tootmisvõimsuse väljatõrjuv mõju kujutas endast erilist turuolukorda. Komisjoni analüüs hõlmas lisaks turuosale ja hindadele ka importi, tarbimist ja kasumlikkust. Kõik need näitajad, mis saadi Taiwani ametiasutuste vastusest komisjoni saadetud eriküsimustikule, nagu on selgitatud põhjenduses 103, ja mida kontrolliti kohapeal, nagu on selgitatud põhjenduses 106, olid aluseks, mille põhjal komisjon analüüsis erilise turuolukorra olemasolu. Taiwani ametiasutused ei selgitanud, milliseid muid tõendeid või näitajaid oleks komisjon pidanud erilise turuolukorra tuvastamiseks kasutama. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(391)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CSC kontsern, et kõnealune eriline turuolukord ei olnud Taiwanile eriomane, vaid see oli ülemaailmne nähtus, ning esitas selle toetuseks üldise avalikustamisdokumendi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2026/1384 (110) mitu väljavõtet. Taiwani ametiasutused viitasid ka viimati nimetatud määruse ettevalmistavatele ja sellele lisatud dokumentidele ning OECD-GFSECi aruandele (nagu on märgitud põhjenduses 440). Nad lisasid, et see ülemaailmne nähtus muudeti üksnes Taiwani puhul individuaalseks ja spetsiifiliseks, kuid see ei keskendunud Taiwani siseturule.

(392)

Komisjon märkis, et väidetav eriline turuolukord oli Hiina liigse tootmisvõimsuse väljatõrjuv mõju, mitte määruses (EL) 2026/1384 käsitletud ülemaailmne liigne tootmisvõimsus. Ainus kord, kui ülemaailmset liigset tootmisvõimsust on käesolevas määruses arutatud, on põhjendustes 961–970, milles osutatakse ülemaailmsele liigsele tootmisvõimsusele kui võimalikule muule liidu tootmisharule kahju tekitavale tegurile. Taiwani tootmisharu vähenenud kasumlikkuse võrdlusalus oli OECD-GFSECi aruanne. Pealegi oli komisjoni poolt kõigis asjaomastes riikides tehtud analüüsi põhjal Hiina liigsel tootmisvõimsusel väljatõrjuv mõju ainult Taiwanis. Komisjon uuris siiski kõiki riike, mille puhul väideti, et Hiina liigne tootmisvõimsus avaldas väljatõrjuvat mõju. Nendest riikidest oli seega eriline turuolukord omane ainult Taiwanile. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(393)

CSC kontsern väitis ka, et ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse ja Hiina liigse tootmisvõimsuse eristamine oli kunstlik, sest väidetava turuolukorra põhjus oli liigne tootmisvõimsus ise, mis oli ülemaailmne probleem.

(394)

Komisjon analüüsis üksnes Taiwani turul Hiina liigse tootmisvõimsuse väljatõrjuvat mõju, mis oli väidetav eriline turuolukord. Analüüs kinnitas, et Hiina liigsel tootmisvõimsusel oli Taiwani turul tõepoolest väljatõrjuv mõju. Selline väljatõrjuv mõju ei olnud tingitud ülemaailmsest liigsest tootmisvõimsusest, vaid üksnes Hiina liigsest tootmisvõimsusest, ning see oli omane Taiwanile, mida tõendab asjaolu, et võttes arvesse Hiina impordi turuosa viies asjaomases riigis, oli Taiwan ainus riik, kus Hiina impordil oli märkimisväärne mõju siseturule. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(395)

Taiwani ametiasutused väitsid, et erilise turuolukorra tuvastamist oleksid pidanud toetama selged ja objektiivsed tõendid, mis näitavad riigi sekkumise olemasolu, mille tulemuseks on hindu või tootmiskulusid mõjutavad turumoonutused siseturul, nagu on kajastatud komisjoni varasemas praktikas (111).

(396)

Komisjon leidis, et erilise turuolukorra tuvastamisel ei olnud otsustavaks teguriks mitte olukorra enda laad (st kas see tulenes valitsuse mõjust või mitte), vaid selle mõju turule. Käesoleval juhul ei olnud eriline turuolukord mitte Hiina liigne tootmisvõimsus ise, vaid pigem selle väljatõrjuv mõju Taiwani siseturul. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(397)

Taiwani ametiasutused väitsid ka, et järgides komisjoni loogikat, mille kohaselt on eriline turuolukord olemas alati, kui impordisurve on suur ning see mõjutab omamaiseid hindu ja kasumlikkust, tunnistaks iga uurimisasutus, kes tuvastab omamaisele tootmisharule dumpinguhinnaga impordi tõttu tekitatud kahju, kaudselt, et tema siseturul on eriline turuolukord.

(398)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Esiteks ei tuvastatud käesolevas uurimises, et Hiina import Taiwanisse toimus dumpinguhinnaga, vaid üksnes see, et import toimus madalate hindadega, kuna seda mõjutas liigne tootmisvõimsus. Teiseks ei ole eriline turuolukord mitte Taiwani omamaisele tootmisharule tekitatud kahju, vaid Hiina impordi väljatõrjuv mõju. Väljatõrjuv mõju vähendas omamaise müügi mahtu ja avaldas survet omamaistele hindadele, mis omakorda surus müügi eksporditurule, kus tooteid müüdi liidus dumpinguhindadega, tekitades sellega liidu tootmisharule kahju.

(399)

Peale selle väitsid Taiwani ametiasutused, et komisjoni analüüsis ei võetud arvesse Taiwani siseturu kahte eritingimust.

(400)

Esimene tingimus oli, et Taiwani omamaiste hindade suundumus oli väidetavalt kooskõlas suundumusega Türgis ja Vietnamis. See näitab, et hinnalangus Taiwani siseturul ei olnud eraldiseisev nähtus, mis tulenes Taiwani turule omastest tingimustest, vaid see oli osa laiemast langusest, mis mõjutas külmvaltsitud lehtterastoodete hindu kogu maailmas.

(401)

Komisjon märkis, et Taiwani ametiasutuste esitatud andmetest ilmnes, et uurimisperioodil langesid Taiwani omamaised hinnad –16 %, mis on järsem langus võrreldes omamaiste hindadega Türgis (–7 %), Vietnamis (–9–11 %) ja Koreas (–13 %), kelle andmed olid samuti lisatud. Tõepoolest kinnitas komisjoni analüüs ainult Taiwani puhul erilise turuolukorra olemasolu. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(402)

Taiwani ametiasutused võrdlesid ka Taiwani liitu suunatud ekspordi hindu kõigi riikide (v.a Taiwan) liitu suunatud ekspordi hindadega ja kõigi mitteasjaomaste riikide liitu suunatud ekspordi hindadega. Taiwani ametiasutused väitsid, et need järgisid sama suundumust ja olid suures osas kooskõlas.

(403)

Komisjon leidis esmalt, et Taiwani siseturgu mõjutas eriline turuolukord, nii et ekspordihindade võrdlus ei saa olla vastuolus erilise turuolukorra tuvastamisega. Komisjon märkis täielikkuse huvides igal juhul, et Taiwani liitu suunatud ekspordi hinnad olid aastatel 2021–2024 (k.a) pidevalt madalamad kui ülejäänud kaks hinda ja saavutasid üksnes 2025. aastal ülejäänud kahest hinnast veidi kõrgema taseme. Seega, kui ekspordihinnad näitaksid erilise turuolukorra mõju (quod non), näitaksid need andmed, et alates 2021. aastast ja vähemalt osal uurimisperioodist mõjutas see turuolukord konkreetselt Taiwani liitu suunatud ekspordi hindu. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(404)

Teine tingimus, mille komisjon Taiwani ametiasutuste väitel tähelepanuta jättis, oli see, et suurem osa Hiina külmvaltsitud lehtterastoodete impordist Taiwanisse koosnes tooteliikidest, mida Taiwani omamaine tootmisharu müüs vähendatud mahus. Sellest tulenevalt väitsid Taiwani ametiasutused, et väga suur erinevus tootevalikus kahjustas komisjoni hinnangut ning et arvesse võttes eraldiseisvaid turusegmente, milles kumbki riik tegutseb, täiendas Hiinast pärit külmvaltsitud lehtterastoodete import Taiwani tootjate tootepakkumist, mitte ei toiminud konkurentsiallikana.

(405)

Seoses väidetava erinevusega tootevalikus märkis komisjon, et CSCs tehtud kontrolli dokumentidest nähtus, et Hiina lõõmutamata külmvaltsitud lehtterastoodete ostjad Taiwanis tõenäoliselt lõõmutavad need tooted. Selle põhjal leidis komisjon, et lõõmutamata külmvaltsitud lehtterastooted on tõenäoliselt lihtsalt odavam alternatiivne tooraine kui lõõmutatud külmvaltsitud lehtterastooted. Igal juhul ei tõendanud Taiwani ametiasutuste esitatud andmed, et Hiina import ja Taiwani omamaine toodang ei konkureerinud, vaid pigem seda, et Taiwani tootjad kaotasid konkurentsi. Seda kinnitab asjaolu, et Hiinast pärit impordi turuosa (tabel 11) ja mahud (tabel 10) suurenesid ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini palju rohkem kui tarbimine (tabel 7). Sellest järeldub, et Hiina import ei sisenenud mitte uude turusegmenti, mille Taiwani tootjad olid tähelepanuta jätnud, vaid pigem tõrjus kõrvale varem seda segmenti varustanud omamaise müügi. Tõepoolest vähenes Taiwani tootmisharu omamaine müük ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini järsult (tabel 10). Komisjon esitas põhjenduses 444 esitatud ümberlükkamises täiendavaid kaalutlusi. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(406)

Lisaks väitis CSC kontsern, et turuolukord ei mõjutanud ainult teatavate Taiwani tootjate müüki, vaid see mõjutas kõiki Taiwani terasetootjaid. Seda kinnitavad Taiwani kaubanduse kaitsemeetmed teatavate Hiinast pärit terasetoodete suhtes, mis kehtestati Hiina liigse tootmisvõimsuse tõttu, ja põhjendus 412.

(407)

Komisjon märkis, et ta analüüsis ainult Taiwani külmvaltsitud lehtterastoodete tootjaid ning et põhjenduses 412 esitatud viide Taiwani omamaisele tootmisharule tervikuna osutas Taiwani külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisharule, mitte CSC kontsernile. Käesolevas uurimises ei väidetud ega analüüsitud Hiina liigset tootmisvõimsust muude terasetoodete puhul ega selle väljatõrjuvat mõju Taiwanis. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(408)

CSC kordas oma märkustes täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta põhjendustes 391, 393 ja 406 esitatud väiteid, mida on käsitletud põhjendustes 392, 394 ja 407, hoolimata asjaolust, et neid küsimusi ei käsitletud täiendavate lõplike järelduste avalikustamisel ja äriühingule tehti ülesandeks esitada märkusi üksnes täiendavate lõplike järelduste avalikustamisega hõlmatud küsimuste kohta.

(409)

Seega kinnitas komisjon oma põhjenduses 388 esitatud järelduse.

3.4.2.   Nõuetekohane võrdlus

(410)

Komisjon hindas, kas erilise turuolukorra tõttu on normaalväärtust ja CSC kontserni ekspordihinda võimalik nõuetekohaselt võrrelda vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 3. Selleks hindas komisjon erilise turuolukorra suhtelist mõju omamaisele müügile ja eksportmüügile.

(411)

Komisjon leidis, et Taiwani ja liidu konkurentsitingimused on märkimisväärselt erinevad ning seetõttu muudab erilise turuolukorra mõju omamaise müügi hinnad sobimatuks, et võrrelda neid CSC kontserni eksportmüügi hindadega.

(412)

Külmvaltsitud lehtterastoodete turgu Taiwanis, kus tarbimine oli uurimisperioodil 1 173 152 tonni, mõjutas Hiinast pärit impordi järsk kasv – see import ulatus uurimisperioodil 38,2 %ni turust ning kahjustas Taiwani omamaist tootmisharu, mille turuosa vähenes uurimisperioodil 50,7 %-le. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate CSC kontsern oli Taiwani suurim omamaine turuosaline ning tema turuosa vähenes uurimisperioodil samuti [40–50 %-le]. Seda suundumust täheldati ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini. Seega näib, et eriline turuolukord mõjutas nii valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni kui ka Taiwani omamaist tootmisharu tervikuna, mida CSC kontsern niikuinii esindab. Selle põhjal järeldas komisjon, et eriline turuolukord avaldab külmvaltsitud lehtterastoodete omamaistele hindadele märkimisväärset mõju.

(413)

Erinevalt Taiwani turust, kus Hiinast pärit impordil on märkimisväärne osakaal, mis peletab teisi tarnivaid riike, iseloomustab liidu külmvaltsitud lehtterastoodete turgu, kus ainuüksi vabaturul tarbitakse palju rohkem (7 274 722), liidu tootjate ja mitmest riigist pärit impordi segu, nagu on märgitud punktides 4.1, 4.4 ja 5.2. Hiinast Taiwanisse suunatud impordi turuosa oli uurimisperioodil 38 % ja ühegi teise tarniva riigi turuosa ei olnud kaugeltki selle lähedal, samal ajal kui liidus moodustas kogu import 34 % turust, kusjuures ükski riik ei saavutanud üle 8 % turuosa ja Hiina RVst pärit import oli tühine. Alates 2016. aastast on liit tõepoolest kehtestanud Hiina RVst pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes dumpinguvastased tollimaksud (112). Seetõttu on konkurentsitingimused, mis mõjutavad hinnataset neil kahel turul, väga erinevad.

(414)

Kõikide osalejate poolt liidus kehtestatud keskmise hinnataseme ja Taiwanisse suunatud Hiina impordi hindade võrdlus kinnitab, et konkurentsitingimused on erinevad. Liidus konkureerib Taiwani tootmisharu hindadega, mis on palju kõrgemad kui Hiina RVst pärit impordi hinnad, millega ta konkureerib siseturul.

Tabel 14

Liitu ja Taiwanisse suunatud impordi hindade võrdlus (eurot tonni kohta)

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Keskmine ühiku müügihind liidu koguturul

[1 020  – 1 095 ]

[825 –900 ]

[750 –825 ]

[675 –750 ]

Indeks

100

80

73

69

Asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi keskmine ühikuhind

1 047

779

728

695

Indeks

100

74

70

66

Kõikidest kolmandatest riikidest (v.a asjaomased riigid) liitu suunatud impordi keskmine ühikuhind

1 071

841

776

735

Indeks

100

79

72

69

Hiina RVst Taiwanisse suunatud impordi keskmine ühikuhind

851

630

570

520

Indeks

100

74

67

61

Allikas:

punktid 4.1, 4.4 ja 5.2 ning tabelis 12 esitatud Taiwani tolliandmed, mis on ümber arvestatud vastavalt uurimises kasutatud uue Taiwani dollari ja euro vahetuskursile.

(415)

Kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal järeldas komisjon, et eriline turuolukord mõjutas Taiwani omamaiseid hindu teisiti kui liitu suunatud ekspordi hindu. Seetõttu järeldas komisjon, et eriline turuolukord ei võimaldanud Taiwani omamaiseid hindu ja liitu suunatud ekspordi hindu nõuetekohaselt võrrelda vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 3.

(416)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CSC kontsern, et kõnealune eriline turuolukord ei takistanud omamaise müügi ja eksportmüügi nõuetekohast võrdlemist. Eelkõige väitis CSC kontsern, et komisjoni analüüs nõuetekohase võrdluse kohta oli puudulik ega võtnud arvesse asjaolu, et terase liigne tootmisvõimsus on ülemaailmne probleem, mille mõju on tunda ka liidus. Sellega seoses väitis CSC kontsern, et komisjon leidis käesolevas määruses, et Hiina terase ülepakkumine rahvusvahelistel turgudel mõjutas terasetootjaid kogu maailmas, sealhulgas nii Taiwanis kui ka liidus (113). CSC kontsern osutas ka määrusele (EL) 2026/1384. Taiwani ametiasutused osutasid samamoodi määrusele (EL) 2026/1384 ja selle ettevalmistavatele dokumentidele. Taiwani ametiasutused väitsid ka, et OECD-GFSECi aruanne näitas, et Hiina liigse tootmisvõimsuse väljatõrjuv mõju oli kolmandate riikide eksporditulemuste ja liidu tootmisharu puhul võrdne.

(417)

Komisjon märkis, et kõnealune eriline turuolukord oli Hiina liigse tootmisvõimsuse väljatõrjuv mõju Taiwani turul, mitte ülemaailmne liigne tootmisvõimsus. CSC kontsern tugines käesoleva määruse osale, (114) mis käsitleb põhjendustes 961–963 ülemaailmset liigset tootmisvõimsust kui võimalikku muud tegurit, mis tekitas liidu tootmisharule kahju, mitte ei ole pühendatud erilisele turuolukorrale ja selle analüüsile. Komisjon märkis veel, et määruses (EL) 2026/1384 käsitletud nähtus oli ülemaailmne liigne tootmisvõimsus, mitte Hiina liigse tootmisvõimsuse väljatõrjuv mõju. CSC kontserni tsiteeritud väljavõttes on aga viide ülemäärase tootmisvõimsusega riikidest pärit impordile või nendest riikidest pärit impordi väljatõrjuvale mõjule. Käesolevas uurimises analüüsiti konkreetselt liigsest tootmisvõimsusest mõjutatud Hiina impordi väljatõrjuvat mõju ja leiti, et see kujutab endast erilist turuolukorda Taiwanis. Seevastu muudes asjaomastes riikides ei pidanud komisjon seda eriliseks turuolukorraks. Nagu on näidatud põhjendustes 413 ja 414, oli sellisel erilisel turuolukorral Taiwani siseturul teistsugune mõju kui liidu turul. Seetõttu takistas see nõuetekohast võrdlust. Selline võrdlus erineb Taiwani tootmisharu eksporditulemustele ja liidu tootmisharule avalduva mõju võrdlusest. Igal juhul tõendas komisjon põhjenduses 413, et tingimused liidu turul ja Taiwani siseturul olid erinevad. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi.

(418)

CSC kontsern väitis ka, et komisjon ei võtnud oma analüüsis arvesse liigse tootmisvõimsuse kaudset mõju liidu turule, näiteks seda, kas asjaomased riigid kaotasid turuosa kolmandates riikides ja suunasid oma ekspordi ümber liitu, ega muude kolmandate riikide (eelkõige Korea ja Ukraina) turuosa suurenemist liidus, mis saavutati omamaise müügi või muudesse kolmandatesse riikidesse ettenähtud ekspordi ümbersuunamisega liitu.

(419)

Komisjon märkis, et CSC kontsern ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kas selline import liitu tulenes liigsest tootmisvõimsusest. Lisaks ei muudaks sellise impordi põhjus põhjendustes 410–415 esitatud komisjoni analüüsi ja järeldusi, mis põhinesid liidu turul valitsenud olukorral, mis tehti kindlaks uurimise käigus kogutud kontrollitud andmete põhjal, võttes arvesse kogu liitu suunatud importi.

(420)

Igal juhul võrdles CSC kontsern mitteasjaomastest riikidest liitu suunatud impordi keskmist ühikuhinda Hiinast Taiwanisse suunatud impordi keskmise ühikuhinnaga. CSC kontsern väitis, et need kaks vähenesid samamoodi, mis näitab, et liitu suunatud impordi hindu mõjutas ülemaailmne liigne tootmisvõimsus.

(421)

Komisjon märkis, et CSC kontsern võrdles liitu suunatud impordi hindu Taiwanisse suunatud impordi hindadega, seega oli tegemist eri sihtkohtadesse suunatud impordi hindadega. Lisaks hõlmavad mitteasjaomaste riikidest liitu suunatud impordi hinnad Hiina importi liitu, mida mõjutab liigne tootmisvõimsus. Peale selle võrdles CSC kontsern pigem hindade protsentuaalset langust kui nende tegelikku taset. Lõpuks analüüsis komisjon Hiina liigse tootmisvõimsuse väljatõrjuvat mõju ainult asjaomastes riikides, muude kolmandate riikide puhul selliseid väiteid ei esitatud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(422)

Lisaks võrdles CSC kontsern mitteasjaomastest riikidest liitu suunatud impordi keskmist ühikuhinda Taiwani omamaiste hindadega ning väitis, et mitteasjaomastest riikidest liitu suunatud impordi hind langes järsemalt kui Taiwani omamaine hind. CSC kontserni väitel näitab see, et liigne tootmisvõimsus mõjutas negatiivselt nii omamaiseid kui ka ekspordihindu, nii et komisjon peaks nii omamaise müügi kui ka ekspordi poolel kasumlikkust kohandama.

(423)

Komisjon märkis, et CSC kontsern võrdles muudest riikidest liitu suunatud impordi hindu Taiwani omamaiste hindadega, seega olid hinnad pärit nii eri allikatest kui ka suunatud eri sihtkohtadele. Peale selle võrdles CSC kontsern pigem hindade protsentuaalset langust kui nende tegelikku taset. CSC kontsern eeldas ka, et muudest riikidest liitu suunatud importi mõjutas liigne tootmisvõimsus, üksnes seetõttu, et see langes järsemalt kui Taiwani omamaised hinnad. Mitteasjaomastest riikidest liitu suunatud import hõlmab siiski Hiinast pärit importi ning nagu on näidatud tabelis 11 ning põhjendustes 412 ja 413, oli Hiinast pärit impordil ja mitteasjaomastest riikidest pärit impordil liidus ja Taiwani turul väga erinev tähtsus ja turuosa. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi.

(424)

Taiwani ametiasutused väitsid, et nõuetekohase võrdluse takistamise tuvastamiseks oleks komisjon pidanud hindama erilise turuolukorra suhtelist mõju Taiwani omamaistele ja ekspordihindadele vastavalt juhtumile „Australia – Anti-Dumping Measures on Paper“ (115). Taiwani ametiasutused olid seisukohal, et erilist turuolukorda, mis seisnes Hiina liigse tootmisvõimsuse väljatõrjuvas mõjus, mõjutasid Taiwanile omased ekspordihinnad võrreldaval viisil omamaiste hindadega ja sellel oli tingimata sama mõju mõlemale. Selle toetuseks osutasid Taiwani ametiasutused asjaolule, et komisjoni järeldused näitasid nii Taiwani omamaise hinna kui ka ekspordihinna märkimisväärset langust. Sellega seoses väitis CSC kontsern, et kui sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kasumlikkus vähenes alates 2022. aastast, siis samamoodi vähenes ka sõltumatutele klientidele suunatud eksportmüügi kasumlikkus. CSC kontserni väitel näitab see, et liigne tootmisvõimsus mõjutas negatiivselt nii omamaiseid kui ka ekspordihindu, nii et komisjon peaks nii omamaise müügi kui ka ekspordi poolel kasumlikkust kohandama.

(425)

Komisjon märkis, et omamaiste ja ekspordihindade langus tulenes erinevatest põhjustest. Nagu on näidatud tabelis 12, järgisid Taiwani omamaised hinnad Hiinast Taiwanisse suunatud impordi madalamate hindade järsumat langust (ilma et need oleksid suutnud Hiina impordihindadega vastavust saavutada). Madalam hind ja järsem langus võimaldasid Hiina impordil ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini Taiwanis kiiresti oma turuosa suurendada, nagu on näidatud tabelis 11, kahjustades Taiwani tootmisharu omamaist müüki. Kui Taiwani omamaine tootmisharu ei oleks Hiina impordihindade langussuundumust järginud, oleks omamaine tootmisharu tõenäoliselt kaotanud veelgi rohkem turuosa. Seega oli Taiwani omamaine tootmisharu sunnitud oma hindu alandama liigsest tootmisvõimsusest mõjutatud Hiina impordi konkurentsisurve (st väljatõrjuva mõju) tõttu. See kujutab endast Taiwani siseturgu mõjutavat erilist turuolukorda, mis muudab omamaise kasumi ebausaldusväärseks. Väljatõrjutud mahtude eksportimisel liitu ei kohaldatud Taiwani eksportijate suhtes seevastu samasuguseid konkurentsipiiranguid nagu nende endi siseturul, kuna konkurentsitingimused liidu turul, kus Hiina impordil puudus igasugune mõju, olid erinevad, nagu on näidatud põhjendustes 410–414. Seetõttu lükkas komisjon tagasi väite, et Hiina liigse tootmisvõimsuse väljatõrjuv mõju mõjutas Taiwani ekspordihindu Taiwani omamaiste hindadega võrreldaval või sarnasel viisil, ega kohandanud sel põhjusel ekspordi kasumlikkust.

(426)

Lisaks väitsid Taiwani ametiasutused, et eriline turuolukord mõjutas ilmselgelt ka konkurentsitingimusi liidus, kuna hoolimata sellest, et Hiinast liitu suunatud impordi turuosa oli väike, püüdis liit kompenseerida terase liigse tootmisvõimsuse mõju sellise üldpoliitika aktiga nagu määrus (EL) 2026/1384. Taiwani ametiasutuste väitel ei tohiks seega erilist turuolukorda hinnata üksnes Hiinast liitu suunatud impordi turuosa alusel.

(427)

Komisjon märkis, et määruse (EL) 2026/1384 eesmärk oli kõrvaldada ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse probleem, samas kui käesolev uurimine põhines väitel erilise turuolukorra kohta, mis seisnes Hiina liigse tootmisvõimsuse väljatõrjuvas mõjus muu hulgas Taiwanis. Seega ei olnud komisjon nõuetekohase võrdlusanalüüsi raames kohustatud analüüsima ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse mõju liidu turul, vaid äärmisel juhul erilise turuolukorra mõju liidu turul. Pealegi ei muuda määrus (EL) 2026/1384 asjaolusid, et i) Taiwanis valitses uurimisperioodil eriline turuolukord, nagu on märgitud põhjendustes 388 ja 409, ning ii) see eriline turuolukord mõjutas normaalväärtuse ja ekspordihinna nõuetekohast võrdlust, nagu on märgitud põhjenduses 415. Sellega tuli tegeleda. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(428)

Taiwani ametiasutused väitsid, et mitmes kaebuse esitaja avalikus avalduses (116) kirjeldati terase ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse mõju ekspordihindadele.

(429)

Komisjon märkis, et uurimise raames analüüsiti üksnes Hiina liigse tootmisvõimsuse väljatõrjuvat mõju, mitte ülemaailmset liigset tootmisvõimsust. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(430)

CSC kontsern väitis, et isegi kui komisjon järeldas, et terase ülemaailmsel liigsel tootmisvõimsusel oli Taiwani siseturule suurem mõju kui liidu eksporditurule, ei saanud ta kindlaks teha, et mõju liidu turule puudus. Vastupidi, ta oleks pidanud hindama suhtelist mõju omamaisele müügile võrreldes eksportmüügiga ja kohandama ka eksportmüügi kasumit 4,8 %.

(431)

Komisjon märkis, et Taiwani siseturul tuvastatud eriline turuolukord ei olnud mitte terase ülemaailmne liigne tootmisvõimsus, vaid Hiina liigse tootmisvõimsuse väljatõrjuv mõju. Nagu on selgitatud põhjendustes 410–414, on konkurentsitingimused liidu turul erinevad. Sellest tulenevalt ei olnud ekspordihinna kohandamine erilise turuolukorra tõttu põhjendatud. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi ja kinnitas oma põhjenduses 415 esitatud järeldused nõuetekohase võrdluse kohta.

(432)

Lõpuks väitsid Taiwani ametiasutused, et komisjon ei võtnud oma nõuetekohases võrdlusanalüüsis muude tegurite hulgas, mis võivad liidu ja Taiwani konkurentsitingimuste erinevust mõjutada, arvesse erinevusi Hiinast Taiwanisse suunatud impordi tooteklassides ja eri tootevalikute keskmises ühikuhinnas.

(433)

Komisjon märkis, et ta on põhjenduses 405 juba käsitlenud Taiwani ametiasutuste muret seoses väidetavate erinevustega Hiinast Taiwanisse suunatud impordi tooteklassides. Seoses eri tootevalikute keskmise ühikuhinnaga tuletas komisjon meelde, et dumpingu, hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutuste kontekstis võrreldi omamaist müüki ja eksportmüüki ning asjaomastest riikidest liitu suunatud importi liidu tootmisharu omamaise müügiga toote kontrollnumbrite kaupa ja see näitas piisavat vastavust. Seetõttu ei pidanud komisjon nõuetekohase võrdlusanalüüsi raames täiendavalt analüüsima hindu liidus ega liitu imporditud hindu tooteliigi tasandil ega kaaluma täpset tooteliiki, millele hinnad vastasid. Mis puudutab Hiinast Taiwanisse suunatud impordi hinda, siis ei olnud komisjonil vaja analüüsida hindu tooteliikide kaupa ega võtta arvesse imporditud tooteliike, kuna Hiina RVst Taiwanisse imporditud uuritav toode konkureeris Taiwani omamaise toodanguga, nagu on märgitud põhjenduses 405. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(434)

CSC kordas oma märkustes täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta põhjendustes 416, 420, 422, 424 ja 430 esitatud väiteid, mida on käsitletud põhjendustes 417, 421, 423, 425 ja 431, hoolimata asjaolust, et neid küsimusi ei käsitletud täiendavate lõplike järelduste avalikustamisel ja äriühingule tehti ülesandeks esitada märkusi üksnes täiendavate lõplike järelduste avalikustamisega hõlmatud küsimuste kohta.

(435)

Kokkuvõttes kinnitas komisjon oma põhjenduses 415 esitatud järelduse.

3.4.3.   Normaalväärtus

(436)

Nagu on märgitud põhjendustes 388 ja 415, tegi komisjon kindlaks Taiwani siseturul valitsenud erilise turuolukorra, mis ei võimaldanud nõuetekohast võrdlust. CSC kontserni kogu omamaine müük oli mõjutatud, sest Hiina RV terasesektori liigsest tootmisvõimsusest tulenev Hiina import vähendas kunstlikult külmvaltsitud lehtterastoodete kogu omamaise müügi hinda. Seetõttu ei saanud sellist müüki pidada tavatingimustes toimunuks ja saadud kasum ei saanud kujutada endast tavalist kasumit.

(437)

Sellest tulenevalt arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 3 normaalväärtuse päritoluriigi tootmiskulude alusel, millele lisati põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(438)

Nagu on selgitatud põhjendustes 384–387, tõi erilise turuolukorra mõju Taiwanis kaasa kunstlikult madala kasumlikkuse, kuid ei mõjutanud Taiwanis tootmiskulusid ega müügi-, üld- ja halduskulusid. Seetõttu tugines komisjon normaalväärtuse arvutamisel tegelikele tootmiskuludele ning CSC ja CHSi registreeritud tegelikele müügi-, üld- ja halduskuludele.

(439)

Mis puudutab kasumit, siis leidis komisjon, et kasum, mida eksportiv tootja teenis samasuguste toodete müügist siseturul, ei olnud kasutamiseks sobiv, kuna eriline turuolukord mõjutas tegelikku kasumimarginaali, nagu on selgitatud põhjenduses 388.

(440)

Komisjon tegi kindlaks erilise turuolukorra mõju tegelikule kasumimarginaalile, tuginedes OECD koostatud ja GFSECi avaldatud aruandele (117) (edaspidi „OECD-GFSECi aruanne“). Selle aruande kohaselt oli maailma (v.a Hiina RV) teraseettevõtete tegelikult teenitud kasumi ja selle kasumi keskmine erinevus, mida samad äriühingud oleksid võinud teenida, kui Hiina RV liigne tootmisvõimsus ei oleks nii järsult kasvanud, 4,8 %.

Tabel 15

Tegelik ja hinnanguline kasumlikkus (%)

 

2015

2017

2020

Tegelik kasum

9

17,75

16,5

Hinnanguline kasum

14

22,7

21

Keskmine erinevus

4,8

Allikas:

OECD-GFSECi aruanne, lk 18–19, 3. selgitus ja joonis 3.

(441)

Komisjon leidis, et iga tooteliigi puhul tuleks kasumi sisulisel kohandamisel võtta arvesse nende tooteliikide tootmiskulude, omamaise müügi hindade ja neist tuleneva kasumitaseme konkreetseid erinevusi, kuna see teave on komisjonile kättesaadav.

(442)

Selleks et teha kindlaks mõistlik kasumisumma alusmääruse artikli 2 lõike 3 tähenduses ja kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6 punktiga c, tegi komisjon kõigepealt iga tooteliigi puhul lähtepunktina ja oma tavapärast dumpingu arvutamise metoodikat järgides kindlaks kõik tavapärase kaubandustegevuse käigus tehtud omamaise müügi tehingud. Kuna tuvastatud eriline turuolukord mõjutas nende tehingute kasumlikkust negatiivselt, ei annaks nende tegelikule kasumlikkusele tuginemine mõistlikku kasumisummat artikli 2 lõike 3 tähenduses. Selle probleemi lahendamiseks kohandas komisjon tavapärase kaubandustegevuse käigus tehtud tehingute kasumlikkust erilisele turuolukorrale omistatava keskmise saamata jäänud tulu võrra.

(443)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Taiwani ametiasutused, et WTO dumpinguvastase lepingu artikliga 2.2.2 ning alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6 lubatud normaalväärtuse arvutamine oli juba piisav tagamaks, et väljatõrjuv mõju võeti arvesse. Nende väitel puudus õiguslik alus kalduda tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud omamaisel müügil põhinevast tegelikust kasumist kõrvale riigiülese võrdlusaluse kasuks. See oli nii eelkõige seetõttu, et nende arvates olid kasumlikud omamaised tehingud valdavalt tehingud kvaliteetsete lõõmutatud külmvaltsitud lehtterase rullidega, mis ei konkureerinud lõõmutamata külmvaltsitud lehtterase rullidega, mis moodustasid valdava osa Hiina külmvaltsitud lehtterastoodete impordist Taiwanisse, ega olnud neist mõjutatud.

(444)

Komisjon selgitas põhjendustes 384–387 erilise turuolukorra mõju Taiwani omamaisele kasumlikkusele. Erilise turuolukorra tõttu ei saanud kasumit pidada mõistlikuks. Sel põhjusel tugines komisjon alternatiivsele võrdlusalusele, ikka alusmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 kohaselt. Igal juhul ei nõustunud komisjon Taiwani ametiasutuste seisukohaga, mis puudutas Taiwani eksportivate tootjate saadud tegelikku kasumit. Kuigi kvaliteetsed lõõmutatud külmvaltsitud lehtterastooted võivad olla kasumlikumad võrreldes lõõmutamata külmvaltsitud lehtterastoodetega, ei tulenenud omamaine kasum ainult kvaliteetsetest lõõmutatud külmvaltsitud lehtterastoodetest. Komisjon märkis tõepoolest, et valimisse kaasatud kontserni CSC kuuluva suurima tootja lõõmutamata tooteliikide omamaine müük oli uurimisperioodil 12st lõõmutamata tooteliigist 11 puhul kasumlik ja ühe tooteliigi puhul suures osas kasumlik. Kogu seda kasumlikku omamaist müüki võeti tavapärase kaubandustegevuse käigus arvesse ja seega kaasati see dumpingu arvutamisse. Seetõttu kasutas komisjon ka lõõmutamata tooteliikide kasumit, kusjuures Taiwani ametiasutuste väitel on need Hiinast pärit impordi konkurentsist kõige enam mõjutatud tooteliigid. Hiinast pärit impordi väljatõrjuva mõju tõttu oli sellise kasumi tase ikkagi madalam, kui see oleks olnud erilise turuolukorra puudumisel. Seetõttu pidi komisjon tegema kohanduse, et tasakaalustada erilise turuolukorra mõju ja saavutada mõistlik kasum. Igal juhul, nagu on selgitatud põhjenduses 405, olid lõõmutatud ja lõõmutamata külmvaltsitud lehtterastooted järgneva etapi toodete tootmiseks kasutatava toorainena asendatavad ning seega konkureerisid need omavahel. Lõõmutamata külmvaltsitud lehtterastooted olid siiski odavamad ja seega eelistasid allkasutajad neid lõõmutatud külmvaltsitud lehtterastoodetele. Lisaks hõlmas Hiina import uurimisperioodil ka lõõmutatud külmvaltsitud lehtterastooteid. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(445)

Taiwani ametiasutused väitsid, et kasumi kohandamine ei ole kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu artikliga 2.2.2. Nad väitsid, et kui tegelik kasumisumma ei saa põhineda asjaomase eksportiva tootja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud tootmise ja müügi tegelikel andmetel, peaks komisjon muude mõistlike meetodite puhul tuginema summadele, mis ei ületa kasumit, mida eksportivad tootjad asjaomase riigi siseturul tavaliselt teenivad. OECD-GFSECi aruanne, millele komisjon tugines, on Taiwani ametiasutuste sõnul mitmel põhjusel ebasobiv. Esiteks ei olnud aruandes konkreetselt märgitud Taiwani külmvaltsitud lehtterastoodete turu suhtes uurimisperioodil kohaldatavat mõistlikku kasumit. Teiseks sisaldas aruanne metoodilisi märkusi, mis kutsusid üles ettevaatlikule tõlgendamisele, uuring ei olnud läbinud vastastikust hindamist, seda rahastati ka liidu toetusest ning see ei paistnud tuginevat kasumlikkuse analüüsi puhul finantsaruannetele ega aastaaruannetele. Kolmandaks oli arvesse võetud kasumimarginaal terasetootjate üldine kasumimarginaal, mitte Taiwani tootja tegelik kasumimarginaal. Lõpuks väitsid Taiwani ametiasutused, et nad on kaebuse esitaja välja pakutud metoodikale oma märkustes uurimise algatamise kohta juba esitanud vastuväite, mis on kokkuvõtlikult esitatud põhjenduses 21. Seoses põhjenduses 22 esitatud komisjoni vastuväitega väitsid Taiwani ametiasutused, et komisjon ei viidanud WTO dumpinguvastase lepingu artiklist 2.2.2 tulenevatele kohustustele ega tõendanud, et aruanne sisaldas Taiwani tootjate kasumi tegelikke andmeid.

(446)

Komisjon märkis esmalt, et nagu on märgitud põhjenduses 442, määras ta kasumi kindlaks mis tahes „muu põhjendatud meetodi“ alusel, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 2 lõike 6 punktis c, mis vastab WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.2 punktile iii. Komisjon ei saanud tõepoolest tugineda punktile a või punktile i, sest komisjoni käsutuses ei olnud teiste Taiwani eksportijate või tootjate tegelikke kasumisummasid ning peale valimisse kaasatud CSC kontserni ei vastanud küsimustikule ükski Taiwani eksportija ega tootja. Komisjon ei saanud ka tugineda punktile b või punktile ii, kuna tal ei olnud CSC kontserni kasumlikkuse teavet, mis oleks puudutanud sama üldkategooria tooteid kui külmvaltsitud lehtterastooted, ning igal juhul oleks eriline turuolukord seda samuti mõjutanud. Seega tugines komisjon punktile c või punktile iii. Seda tehes ei olnud komisjoni käsutuses teavet kasumist, mida teised eksportijad või tootjad saavad tavaliselt sama üldkategooria toodete müügist Taiwani siseturul. Eriline turuolukord mõjutas tõesti kõigi Taiwani külmvaltsitud lehtterastoodete tootjate kasumlikkust. Lisaks mõjutaks erilise turuolukorra olemasolu seoses külmvaltsitud lehtterastoodete toorainena kasutamisega ka järgneva etapi toodete tootjate kasumlikkust, samal ajal kui külmvaltsitud lehtterastoodete kasutamisalasid arvesse võttes ei oleks sellised tööstusharud nagu ehitus või autotööstus asjakohased, sest sellised tooted ei kuuluks enam samasse üldkategooriasse. Samal ajal oleksid eelneva etapi toodete, näiteks kuumvaltsitud lehtterastoodete tootjad ka külmvaltsitud lehtterastoodete tootjad ning eelneva etapi tooteid, näiteks rauamaaki, ei saa pidada külmvaltsitud lehtterastoodetega samasse üldkategooriasse kuuluvaks. Alusmääruse artikli 2 lõike 6 punktis c on siiski nõutud, et komisjon teeks kindlaks Taiwanis tavaliselt saadava kasumi.

(447)

Seega tugines komisjon CSC kontserni enda tavaliselt saadud kasumile. Lisaks sellele uuris komisjon toodete sama üldkategooria kõige kitsamat tõlgendust, mis piirdus täpselt sama tootega, st külmvaltsitud lehtterastoodetega. Seega võttis komisjon arvesse kasumit, mida CSC kontsern tavaliselt sai külmvaltsitud lehtterastoodete müügist Taiwani siseturul. CSC kontsern teenis aga külmvaltsitud lehtterastoodete omamaisel müügil sõltumatutele klientidele kahjumit. Kuna CSC kontsern oli kahjumis, ei saanud komisjon tavaliselt saadavat kasumit kindlaks teha CSC kontserni tegeliku kasumi põhjal, sest sellist kasumit ei olnud. Lisaks näitasid toimikus olevad tõendid, et äriühingu üldist kasumlikkust mõjutasid märkimisväärselt tehingud, mida alusmääruse kohaselt ei peeta tavapärase kaubandustegevuse käigus tehtuks. Sellised tehingud on kõnealuse määruse artikli 2 lõike 6 alusel kasumianalüüsist välja jäetud. Seetõttu võttis komisjon tavaliselt saadava kasumi kindlakstegemiseks arvesse üksnes CSC kontserni tavapärase kaubandustegevuse käigus saadud kasumit. CSC kontserni tavapärase kaubandustegevuse käigus saadud kasum oli palju täpsem ja üksikasjalikum kui tegelik kasum, mida teised tootjad said külmvaltsitud lehtterastoodetega samasse üldkategooriasse kuuluvate toodete müügist Taiwanis. Võttes arvesse järeldust, et selline kasum oli erilise turuolukorra tõttu tagasihoidlik, kohandas komisjon seda tasemele, mida võis eeldada juhul, kui tuvastatud erilise turuolukorra mõju puudub. Sel eesmärgil leidis komisjon, et kasum, mida CSC kontsern tavaliselt saab külmvaltsitud lehtterastoodete müügist Taiwani siseturul ning mida on kohandatud OECD-GFSECi aruandes kindlaks tehtud ja tabelis 15 esitatud muu kui Hiinast pärit terase tegeliku ja hüpoteetilise kasumlikkuse keskmise erinevusega, kujutab endast tavaliselt saadavat kasumit, või võttes arvesse kasumit mõjutavat erilist turuolukorda, ka teiste eksportijate või tootjate saadavat kasumit sama üldkategooria toodete müügist päritoluriigi siseturul. Kuna uuring hõlmas teraseettevõtteid, viidati selles külmvaltsitud lehtterastoodetega samasse üldkategooriasse kuuluvatele toodetele ja isegi kaasati need. Seega oli uuring piisavalt homogeenne, et seda saaks kasutada kasumi kohandamiseks, mida CSC kontserni tavaliselt saab külmvaltsitud lehtterastoodete omamaiselt müügilt.

(448)

Selle täiendavaks toetamiseks märkis komisjon, et OECD-GFSECi aruandes simuleeriti tegeliku kasumi ja liigse tootmisvõimsuse puudumisel saadava hüpoteetilise kasumi erinevust. Juhtumi kontekstis tähendas see kasumit Hiina liigse tootmisvõimsuse väljatõrjuva mõju puudumisel, kuna hüpoteetilises stsenaariumis seda liigset tootmisvõimsust ei tekkinud ja see ei tõrjunud seega Taiwani omamaist müüki kõrvale. OECD-GFSECi aruandes simuleeriti sellist hüpoteetilist kasumit kogu maailmas muude (v.a Hiina) teraseettevõtete keskmise kasumina. OECD-GFSECi aruandes kasutatud andmebaas sisaldas Taiwani äriühinguid (118). Kuigi OECD-GFSECi aruandes ei tehta konkreetselt Taiwani puhul kindlaks tegeliku ja hüpoteetilise kasumi erinevust, tehakse selles kindlaks kõigi muude (v.a Hiina) äriühingute keskmine erinevus, mis on seega kohaldatav ka Taiwani äriühingutele, eelkõige valimisse kaasatud eksportivatele tootjate CSC kontsernile. Tuleb märkida, et OECD-GFSECi aruandes võeti arvesse äriühingute tegelikke kasumiandmeid, et saada hüpoteetiline kasum, mis ei sõltu liigse tootmisvõimsuse mõjust. Tegeliku ja hüpoteetilise kasumi erinevus oli asjakohane võrdlusalus, et vabastada CSC kontserni tavapärase kaubandustegevuse käigus saadud kasum erilise turuolukorra mõjust ja teha kindlaks mõistlik kasum. Tõepoolest, erilise turuolukorra puudumisel oleks CSC kontserni külmvaltsitud lehtterastoodete kasumlik müük olnud veelgi kasumlikum.

(449)

Mis puudutab Taiwani ametiasutuste ülejäänud väiteid, siis esiteks, kuivõrd OECD-GFSECi aruandes viidati muule kui Hiina terasesektorile ja seega samale toodete üldkategooriale kui külmvaltsitud lehtterastooted, oli sellest tulenev hüpoteetiline kasum kohaldatav Taiwani selle sektori suhtes. Teiseks olid metoodilised märkused standardsõnastus poliitikadokumentides ja akadeemilistes töödes, milles pakuti välja uusi majanduslikke või ökonomeetrilisi analüüse. Komisjon ei pidanud oluliseks asjaolu, et uuring ei olnud läbinud vastastikust hindamist, kuna see tehti GFSECi jaoks, mis on terase liigse tootmisvõimsuse küsimuses kõige tuntum allikas. Komisjon ei saanud aru, mille põhjal Taiwani ametiasutused väitsid, et ta aitas uuringut rahastada. Kui aga eeldada, et Taiwani ametiasutused pidasid silmas liidu toetust OECD-le ja/või GFSECile, siis ei pidanud komisjon seda asjakohaseks. Uuringut ei avaldatud käesoleva uurimise eesmärgil ja Taiwani ametiasutused ei esitanud ühtegi alternatiivi. Samuti tugines OECD-GFSECi aruande 3. selgituse joonisel 3 esitatud analüüs tõepoolest aastaaruannetele ja finantsaruannetele ning vastas EBITDA ja tulude suhtele. Kolmandaks leidis komisjon, et asjaolu, et kasumimarginaal viitas terasesektorile, on piisav, et vastata külmvaltsitud lehtterastoodetega „sama toodete üldkategooria“ õiguslikule nõudele. Lõpuks leidis komisjon, et Taiwani ametiasutuste märkustes uurimise algatamise kohta esitatud vastuväide, mis on kokkuvõtlikult esitatud põhjenduses 21, ei puudutanud mitte metoodika sisu, vaid pigem õigusnormide nõudeid. Kui komisjon oli seda märkust põhjenduses 22 käsitlenud, oli tal täielik õigus tugineda kaebuse esitaja välja pakutud OECD-GFSECi aruande metoodikale, mida ükski huvitatud isik sisuliselt ei vaidlustanud. Komisjon esitas põhjendustes 442 ja 446 nõutavad selgitused WTO dumpinguvastase lepingu artiklist 2.2.2 ja alusmääruse vastavatest sätetest tulenevate kohustuste kohta. Komisjon leidis, et need on kavandatud metoodika piisav põhjendus. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(450)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CSC kontsern, et ühe tema äriühingu puhul tehti keskmise ühiku tootmiskulu arvutamisel toote kontrollnumbri kohta tehniline viga.

(451)

Komisjon leidis, et see väide on põhjendatud. Sellest tulenevalt vaadati selle äriühingu normaalväärtuse arvutus läbi ning CSC kontserni ja valimisse kaasamata koostööd tegevate äriühingute dumpingumarginaali kohandati vastavalt. Ümberarvutus ei mõjutanud dumpingu jääkmarginaali.

3.4.4.   Ekspordihind

(452)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele.

(453)

Seepärast oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind, kui asjaomast toodet müüdi ekspordiks liitu.

3.4.5.   Võrdlus

(454)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon tegema normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(455)

Küsimustiku vastuste tundlikus versioonis taotlesid nii CSC kui ka CHS ühekohalise numbri lisamist toote kontrollnumbri lõppu, et võtta arvesse väidetavaid lõppkasutuse turusegmente. Valimisse kaasatud Taiwani eksportivate tootjate sõnul põhjustasid need turusegmendid hinnaerinevusi, mida ei võetud komisjoni esitatud toote kontrollnumbri ülesehituses arvesse. Lisaks võrdles selline toote kontrollnumbri ülesehitus omamaist müüki suure väärtusega segmendis eksportmüügiga ELi, mis oli koondunud hinnatundlikusse segmenti.

(456)

Komisjon märkis, et valimisse kaasatud Taiwani eksportivate tootjate lisatud number ei vastanud tehnilisele ega füüsilisele omadusele, mis võimaldaks väidetavaid turusegmente üheselt eristada ja kindlaks teha. Turusegmentide kirjeldused näitasid, et ei olnud olemas üht muutujat või muutujate kogumit, mis võimaldaks eri segmente eristada, vaid kõik need määrati kindlaks eri tegurite alusel. Näiteks üks segment määratleti kvaliteedinõuete ja hindade jäikuse alusel, teine põhines teatava elemendi sisul ja kolmas muude elementide sisul. Selle tulemusena oli valimisse kaasatud eksportivate tootjate enda klassifikatsiooni kohaselt ainus tegelik eristav tegur lõppkasutus. Võttes arvesse eri lõppkasutuseks müüdud toodete omadusi, tegid valimisse kaasatud eksportivad tootjad kunstlikult kindlaks mitu turusegmenti. Komisjoni kavandatud toote kontrollnumbri ülesehitus sisaldab siiski juba mitut tegurit, mis võimaldavad liigitada samu tooteid ja võrrelda neid samasuguste toodetega. Selline toote kontrollnumbri ülesehitus oli täiesti asjakohane. See oli nii eelkõige seetõttu, et varsti pärast juhtumi algatamist 1. oktoobril 2025 muutis komisjon veidi toote kontrollnumbri ülesehitust, tagamaks, et autotööstuses kasutatavad tooteklassid, mis põhinevad kaubanduslikel autotööstuse standarditel, mis on samaväärsed Euroopa nomenklatuuri (EN) standardiga 10130 2006, ja amorfne teras (EN standard 10268) liigitatakse toote kontrollnumbri struktuuris õigesti (119). Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

3.4.5.1.   Normaalväärtuse kohandamine

(457)

Nagu on selgitatud põhjendustes 436–442, määrati normaalväärtus kindlaks tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summaga. Seetõttu ei olnud vaja teha kohandusi, et taandada normaalväärtus tehasest hankimise tasandile.

(458)

CSC kontsern väitis küsimustikule antud vastuste tundlikus versioonis, et juhul, kui komisjon lükkab tagasi nende ettepaneku muuta toote kontrollnumbri ülesehitust, nagu on selgitatud põhjenduses 455, oleks ta taotlenud normaalväärtuse või ekspordihinna kohandamist i) füüsiliste omaduste erinevuste, ii) kaubandustasandi erinevuste ja iii) muude tegurite tõttu. Kontrollimise ajal taotles CSC kontsern sellist kohandust alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k alusel seoses muude teguritega ja esitas kohanduse arvutuse. CSC kontsern selgitas, et kohanduse põhjused olid järgmised: i) kliendid maksid siseturul nende muude tegurite erinevuse tõttu erinevaid hindu ning ii) selline erinevus oli tingitud füüsiliste omaduste erinevuste kombinatsioonist, mis tulenes konkreetsetest teraseklassidest, ja kaubandustasandist, mis tulenes kliendi liigist. Seoses klientide liigiga väitis CSC kontsern, et funktsioonid ja müügitingimused olid erinevad. Täpsemalt oli ärisuhete eeltingimuseks CSC sertifitseerimine kliendi kvalifitseeritud müüjana ja hinnad kajastasid sellist lisatingimust. Seega oli kohanduse eesmärk võtta arvesse lõppkasutusest tulenevat hinnaerinevust. Siseturul nõustusid väidetava A-segmendi kliendid kõrgema hinnaga, samas kui liidu eksporditurul keskendus müük peamiselt väidetavale B-segmendile, kuigi müük toimus ka väidetavas A-segmendis. Kontrollimise käigus selgitas CSC, et klientide liigi põhjal võib A-segmendi jagada omakorda A1-segmendiks siseturul, kus hinnad olid kõrgemad, ja A2-segmendiks liidu eksporditurul, kus hinnad olid madalamad, kuid siiski kõrgemad kui B-segmendis.

(459)

Komisjon märkis esmalt, et CSC kontsern ei põhjendanud oma väidet müügisektorite vahelise hinnaerinevuse kohta ühegi tõendiga kulude kohta.

(460)

Seoses väidetavate erinevustega füüsilistes omadustes palus komisjon CSC kontsernil esitada tõendid mis tahes füüsikaliste või keemiliste omaduste kohta, mis võiksid väidetavaid segmente selgelt eristada, nagu on juba märgitud põhjenduses 456. CSC kontsern ei esitanud tõendeid, mis näitaksid, et mõned kliendid maksid sarnaste toodete puhul füüsiliste või keemiliste omaduste erinevuse eest rohkem kui teised. Seoses muude teguritega palus komisjon CSC kontsernil esitada toetavaid tõendeid, nagu täiendavad müügikulud või lisakulud. CSC kontsern selgitas, et konkreetseid täiendavaid pakkimiskulusid ei olnud ja et sertifitseerimismenetluse kulusid ei amortiseeritud, vaid need kirjendati üldkuludena. Seetõttu leidis komisjon, et CSC kontsern ei esitanud selliseid tõendeid.

(461)

Mis puudutab väidetavaid erinevusi kliendiliikide vahel, siis märkis komisjon, et CSC kontsern ei seostanud kõrgeid hindu sertifitseerimismenetluse kuludega ega muude teguritega.

(462)

Lisaks märkis komisjon algselt, et kõrgeid hindu saab selgitada asjaoluga, et CSC kontsern oli ainus omamaine tootja, kes tegutses väidetavas A-segmendis. Pärast asjaomase segmendi ja selles esineva konkurentsi taseme üksikasjalikumat analüüsi tegi komisjon siiski põhjenduses 481 järelduse, et selline stsenaarium oleks võimalik ainult siis, kui CSC kontsern piiraks selles segmendis konkurentsi. Kuna sellekohased tõendid või väited puuduvad, ei järginud komisjon seda arutluskäiku. Selle asemel keskendus ta oma vastuväites väidetavate tegurite ja väidetava hinnalisa vahelise tõendatud põhjusliku seose täielikule puudumisele. Põhjenduses 481 esitatud järeldused avalikustati CSC kontsernile täiendavate lõplike järelduste avalikustamisel ja CSC kontsern ei vaidlustanud neid.

(463)

Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(464)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta kordas CSC kontsern oma taotlust teha omamaiste ja ekspordihindade õiglane võrdlus, võttes arvesse külmvaltsitud lehtterastoodete eristatavat lõppkasutust autotööstuses ja muudes sektorites kui autotööstuses, pidades silmas olulist hinnaerinevust sõltuvalt lõpptarbijast. CSC kontsern kordas, et taotletud kohandused olid vajalikud autotööstusele suunatud kõrgema hinnaga müügil põhineva normaalväärtuse ja muudele sektoritele kui autotööstusele suunatud madalama hinnaga müügil põhinevate ekspordihindade võrdluse korrigeerimiseks. Ta kordas, et autotööstuse segment erines põhimõtteliselt muust segmendist kui autotööstus ja et esines püsivaid hinnaerinevusi, mida komisjoni kontrolli käigus ka uuriti. Esiteks kohaldati autotööstuse algseadmete valmistajatele müügi ja nende tarneahelate suhtes rangeid tehnilisi ja kvaliteedinõudeid, pikaajalisi lepinguid ja nõudlikke sertifitseerimisprotsesse. Kontrollimine kinnitas neid nõudeid, sealhulgas autotööstusespetsiifilisi kvaliteedisertifikaate ja tootja kinnitusi, kusjuures CSC kontsern on teatavate toodete puhul ainus kvalifitseeritud tarnija Taiwanis. Teiseks olid autotööstuse klientide jaoks peamised kaalutlused töökindlus ja riskide maandamine, mitte madalaim hind. Kolmandaks olid hinnad autotööstuse segmendis vähem paindlikud, kuna tarnijate vahetamine on eriti kulukas ja aeganõudev. Selle tulemusena on sellistel kvalifitseeritud tarnijatel nagu CSC autotööstuse klientidele müümisel väiksem konkurents kui muude sektorite kui autotööstuse klientidele müümisel. Lõpuks tuletas CSC kontsern meelde, et terase suhtes kohaldatavate kaitsemeetmete puhul eristati autotööstuses kasutatavat terast (120).

(465)

Seoses õigusliku alusega selgitas CSC kontsern oma märkustes avalikustamise kohta, et kohandamine oleks põhjendatud alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k alusel muude tegurite erinevuste tõttu, sest i) kliendid maksid siseturul nende tegurite erinevuse tõttu erinevaid hindu ja ii) sellise erinevuse aluseks oli kombinatsioon alusmääruse artikli 2 lõikes 10 loetletud teguritest, nimelt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktis a nimetatud füüsiliste omaduste erinevustest, mis tulenesid konkreetsetest teraseklassidest, ja alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunktis i nimetatud kaubandustasandi erinevustest, mis tulenesid klientide liigist.

(466)

Seda arvesse võttes väitis CSC kontsern, et komisjon ei käsitlenud põhjendustes 459–461 tema märkusi õigesti. Eelkõige väitis CSC kontsern, et komisjon käsitles sisuliselt üksnes väidetavaid füüsiliste omaduste erinevusi, kuid ei käsitlenud sisuliselt kaubandustasandi erinevusi ega muude tegurite erinevusi. CSC kontsern selgitas, et autotööstuses kasutatavate toodete ja muudes sektorites kui autotööstuses kasutatavate toodete eristamine ei põhinenud üksnes füüsiliste omaduste erinevustel, vaid tegurite kombinatsioonil, nagu on kajastatud eri õiguslikes alustes. CSC kontsern on seisukohal, et lükates väite tagasi üksnes füüsiliste omaduste alusel, ei kaalunud komisjon küsimust, kas autotööstuses ja muudes sektorites kui autotööstuses kasutatavate külmvaltsitud lehtterastoodete hinnad on võrreldavad ilma kohanduseta võrreldavad, võttes arvesse neid hindu mõjutavaid tegureid, sealhulgas füüsiliste omaduste erinevusi. Sellega seoses viitas CSC kontsern varasemale uurimisele akrülonitriilbutadieenstüreen-plastmasside (edaspidi „ABS“) kohta (121). Samuti väitis CSC kontsern, et ta esitas tõendid, mis näitasid, et mõned kliendid maksid füüsiliste või keemiliste omaduste erinevuste tõttu sarnaste toodete eest rohkem kui teised tulenevalt nõuetest kasutada konkreetseid tehnilisi kirjeldusi ja nende kirjeldustega seotud sertifikaate, sealhulgas konkreetseid inseneri- ja materjalistandardeid. Lisaks sai CSC küsida autotööstusele suunatud omamaise müügi eest kõrgemaid hindu.

(467)

Komisjon ei nõustunud CSC kontserni väitega, et ta ei käsitlenud tema väidet õigesti. Komisjon käsitles CSC kontserni esitatud erinevaid tegureid ja õiguslikke aluseid põhjendustes 459–461.

(468)

Põhjenduses 460 käsitles komisjon väidetavaid füüsiliste omaduste erinevusi. Komisjon ei soovinud käsitleda kogu väidet üksnes selles põhjenduses, vaid analüüsis selles üht väidetavat hindu mõjutavat tegurit. Komisjon kordas, nagu on juba märgitud põhjenduses 460, et CSC kontsern ei esitanud uuritava toote mõõdetavaid füüsilisi ja tehnilisi omadusi, mis toetaksid tema väidet. CSC poolt argumentidena esitatud sertifitseerimise, spetsifikatsioonide ja standardite puhul ei eristata autotööstuses kasutatavaid külmvaltsitud lehtterastooteid füüsiliselt ega keemiliselt muudes tööstusharudes kasutatavatest külmvaltsitud lehtterastoodetest. Järelikult ei suutnud CSC kontsern tõendada, et füüsilised omadused olid tegur, mis võis õigustada kohandamist.

(469)

Peale selle ei nõustunud CSC kontsern, et füüsiliste omadustega seotud kohandamise kontekstis on asjakohased kulude erinevused. CSC kontsern väitis, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti a kohaselt tuleb füüsiliste omadustega seotud kohandusi kvantifitseerida üksnes „selle erinevuse turuväärtuse põhjendatud hinnangu“ alusel, ning märkis, et komisjon käsitles selliseid kohandusi oma sisemistes arvutustes hinnakohandustena.

(470)

Komisjon märkis, et CSC kontsern eiras artikli 2 lõike 10 sissejuhatavas lõigus sätestatud sõnaselget eeltingimust, mille kohaselt lubatakse kohandamist üksnes juhul, „[kui on] ilmnenud [tegurid], mis mõjutavad […] hinna võrreldavust“. Väljend „turuväärtuse põhjendatud hinnang“, millele CSC kontsern tugineb, dikteerib kohanduse kvantifitseerimise meetodi alles pärast seda, kui kaebuse esitaja on hinnamõju künnise nõude kindlaks teinud. Käesoleval juhul ei suutnud CSC kontsern tõendada, et autotööstuse spetsiifilised füüsilised nõuded tõid siseturul identsete tooteliikide puhul süstemaatiliselt kaasa erineva hinnakujunduse, mis ei kajastu juba täielikult ja piisavalt toote kontrollnumbrite vastavuse maatriksis. Komisjon rõhutas, et tema sisemisel modelleerimisel tehtud valik kohaldada hindade suhtes kohandusi ei vabastanud eksportivat tootjat tema esmasest õiguslikust kohustusest esitada kontrollitavaid tõendeid selle kohta, et füüsilised erinevused moonutavad õiglast võrdlust. Igal juhul uuris komisjon tootmiskulusid, et analüüsida, kas neis kajastusid väidetavalt rangemad tehniliste kirjelduste ja kvaliteedi nõuded, nagu oleks loogiline, ning ei saanud järeldada, et need mõjutasid tootmiskulusid, nagu on selgitatud põhjenduses 460. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(471)

Lisaks väitis CSC kontsern, et komisjon lükkas ekslikult tagasi CSC kontserni väited kaubandustasandi ja muude teguritega seotud kohanduse kohta, kuna autotööstusele ja muudele sektoritele kui autotööstusele müüdud sarnaste toodete kulud ei erinenud. CSC kontserni väitel kohaldas komisjon kuludele viidates väära õiguslikku standardit. CSC kontsern väitis, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunktis i ja punktis k ei nõutud kohanduse põhjendamiseks tõendeid tootmiskulude erinevuste kohta. CSC kontserni sõnul on asjakohased elemendid turuväärtuse ja klientide makstavate hindade erinevus.

(472)

Kõigepealt lükkas komisjon tagasi CSC kontserni esitatud alusmääruse tõlgenduse. Komisjon ei leidnud, et kuluanalüüs on esmane või ainus standard väite hindamiseks alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti i ja punkti k alusel. Komisjon märkis siiski, et tal on täielik õigus taotleda ja hinnata kulustruktuure kui objektiivset tõendusvahendit, et kontrollida, kas väidetav omamaine hinnaerinevus on struktuurne ja järjepidev ning mõjutab tegelikult hindade võrreldavust. Komisjon tuletab meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt on uurimise peamine eesmärk tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglane võrdlus. Kui huvitatud isik taotleb artikli 2 lõike 10 alusel kohandust, on tal kohustus tõendada, et tema nõue vastab nii selles sättes sätestatud sisulistele kui ka tõenduslikele tingimustele. Käesoleval juhul leidis komisjon, et turuväärtuse ja klientide makstavate hindade erinevust tuleb tõendada vastavalt kaubandustasandi erinevuse ja muude tegurite erinevuse alusel.

(473)

Kaubandustasandiga seoses leidis komisjon veel, et kaubandustasandiga seotud kohandamiseks on vaja tõendeid müüja kasutusvaldkondade ja hindade järjepidevate ja selgepiiriliste äriliste funktsioonide kohta eri kaubandustasanditel (nt hulgi- ja jaemüük) siseturul ning et neid tõendeid ei esitatud. Nagu nähtub müügikanalite eristamisest omamaist ja liitu suunatud müüki tõendavate tehingute loetelus, müüs CSC nii omamaisel kui ka liidu turul nii kauplejatele kui ka lõppkasutajatele.. Mis puudutab väidetavat autotööstust, siis CSC müüs siseturul nii autotööstuse tootjatele kui ka kauplejatele, samal ajal kui liidu turul müüs ta ainult kauplejatele. Autotööstuses kasutatavate toodetega kauplejad siseturul ja liidu turul tegutsesid samal kaubandustasandil. Lisaks ei näidanud ükski CSC kontserni kasutusvaldkondade ja hindade erinevus omamaise turu eri kaubandustasanditel (st kauplejad või autotootjad) väidetavat kaubandustasandi erinevust omamaise turu (autotööstuses kasutatavate toodetega kauplejad ja autotootjad) ja ekspordituru (ainult autotööstuses kasutatavate toodetega kauplejad) vahel. Olenemata sellest, kas tegemist on omamaiste lõppkasutajatega (autotööstuses või muus sektoris) või omamaiste kauplejatega (autotööstuses või muus sektoris), ostsid kõik CSC kontserni omamaise turu ostjad otse CSC kontsernilt, ilma et kasutusvaldkonnad ja hinnad oleksid erinevad. Autotööstuse tootjad ja muude sektorite kui autotööstuse ostjad tegutsesid samal funktsionaalsel tasandil: nad on kas ehitussektoris või tööriista- või autotööstuses tegutsevad tööstuslikud lõppkasutajad, kes ostavad otse CSC kontsernilt. Autotööstuse tunnused, millele CSC oma väites tugines, kujutasid endast pigem tavapäraseid ettevõtjatevahelisi tavasid, mitte turustuskanali eristuvat etappi. Kuna CSC kontsern ei suutnud näidata eristuvatel turustuskanalitel põhinevat erinevat hinnastruktuuri, ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d kriteeriumid täidetud. Seetõttu lükkas komisjon kaubandustasandiga seotud kohandamise taotluse tagasi.

(474)

Seejärel analüüsis komisjon, kas kohandamine oleks põhjendatud artikli 2 lõike 10 punkti k alusel.

(475)

Komisjon märkis esmalt, et CSC väitis, et muud tegurid, mida tuleb artikli 2 lõike 10 punkti k alusel arvesse võtta, kujutasid endast kombinatsiooni alusmääruse artikli 2 lõikes 10 loetletud järgmistest teguritest, nimelt artikli 2 lõike 10 punktis a nimetatud füüsiliste omaduste erinevustest ja artikli 2 lõike 10 punkti d alapunktis i nimetatud kaubandustasandi erinevustest.

(476)

Artikli 2 lõike 10 punkt k käsitleb üksnes punktides a–j nimetamata teguritega seotud kohandusi. Sellest tulenevalt ei suutnud CSC kindlaks teha ühtegi tegurit, mida oleks selle sätte alusel võimalik käsitleda. Komisjon tuletas meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k ei saa tõlgendada mehhanismina, mille abil hoida kõrvale alusmääruse artikli 2 lõike 10 eelmistes punktides kehtestatud rangetest tõenduslikest võrdlusalustest.

(477)

Igal juhul, kuna artikli 2 lõike 10 punktis k on nõutud ka põhjuslikku seost väidetava teguri ja väidetava hinnamõju vahel, analüüsis komisjon kõiki toimikus olevaid tõendeid ja CSC esitatud argumente.

(478)

CSC väide põhineb sisuliselt asjaolul, et kliendid maksid siseturul järjepidevalt erinevaid hindu. Tema argumentides ei toodud aga selgelt välja ühtegi tegurit (mis erineks alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktides a–j sätestatud teguritest), mis selgitaks kõrgemaid hindu. Toimikus olevate tõendite põhjal leidis komisjon, et nimetatud ranged tehnilised ja kvaliteedinõuded, pikaajalised lepingud ja nõudlikud sertifitseerimisprotsessid ei õigusta iseenesest selliseid hindu. Nagu CSC ise selgitas (vt põhjendus 464), tulenesid küsitud hinnad ka tema klientide tahtlikust valikust. Need kujutasid endast tavapäraseid kaubandustingimusi, mitte hindade võrreldavust mõjutavat tegurit.

(479)

Viide kaitsemeetmeteid käsitlevale uurimisele ei olnud tulemuslik, sest komisjon märkis sellega seoses, et autotööstuses kasutatav korrosioonikindel teras ei olnud tootmisharu dumpinguvastaste meetmete taotlusega hõlmatud, samas kui käesolevas külmvaltsitud lehtterast käsitlevas uurimises kuuluvad need selgelt toote määratluse alla. ABSi käsitlevas uurimises ei hõlmanud toote kontrollnumber kõnealust massibilansiga hõlmatud ABSi kategooriat, samal ajal kui käesolevas uurimises kujutab sihtotstarve autotööstuses endast lõppkasutust ega ole toote kontrollnumbri klassifitseerimisel asjakohane, nagu komisjon on põhjenduses 456 selgitanud. Seega, kuigi toote kontrollnumbriga hõlmamata erinevus võib olla alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k kohase kohanduse seisukohast asjakohane, ei kujuta ABSi käsitlev uurimine endast käesoleval juhul kasulikku näidet võimalikust kohandamisest.

(480)

Lõpuks väitis CSC kontsern füüsiliste omaduste, kaubandustasandi ja muude tegurite erinevustega seotud kohanduste alternatiivina, et kui komisjon leidis, et CSC kõrgemad omamaised autotööstuse hinnad tulenesid asjaolust, et CSC on ainus selles segmendis tegutsev omamaine tootja, kujunevad need hinnad konkurentsitingimustes, mida ELi turul ei esine. CSC-l ei olnud liidu turul tõepoolest võrreldavat positsiooni. Seega peaks komisjon jätma autotööstusele suunatud omamaise müügi võrdlusest välja, sest ELi ekspordihindades ei sisaldunud Taiwani autoturule vastavat hinnalisa.

(481)

Komisjon märkis, et iga geograafilise turu iga segmendi suhtes kehtivad oma konkreetsed konkurentsitingimused. Neid tingimusi kujundab muu hulgas turul tegutsevate tarnijate ja klientide arv ning nende vastav turupositsioon. Pelk asjaolu, et sellistel tingimustel on üks klient valmis maksma sama tooteliigi eest rohkem ja teine vähem, ei õigusta teise puhul allapoole kohandamist ja esimese puhul ülespoole kohandamist ega normaalväärtuse arvutusest väljaarvamist. Sellised hinnaerinevused võivad lihtsalt kajastada tavapäraseid turujõude ja peaksid seetõttu kaasa aitama normaalväärtuse kindlaksmääramisele turumajanduses, kus kehtivad normaalsed konkurentsitingimused. Asjaolu, et CSC on ainus asjaomases segmendis tegutsev omamaine tootja, ei tähenda iseenesest, et tal on võimalik sel põhjusel hinnalisa nõuda. CSC suhtes kehtivad jätkuvalt konkurentsipiirangud, kuna see segment on avatud impordile ja teistele omamaistele tootjatele. Olukord võib olla teistsugune, kui CSC-l on võimalik kas ühepoolse tegevuse või teiste turuosalistega sõlmitud kokkulepete kaudu konkurentsi piirata. CSC ei ole aga väitnud, et see on nii.

(482)

Kõigi eespool selgitatud põhjustel lükkas komisjon selle väite tagasi.

(483)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist väitis CSC kontsern seoses füüsiliste erinevustega ja põhjenduses 468 esitatud komisjoni vastuväitega, et autotööstuses kasutatavate toodete suhtes kohaldatavad tehnilised kirjeldused ja standardid ei ole muidu identsetele toodetele kinnitatud kaubanduslikud märgised. CSC kontsern tootis asjaomaseid külmvaltsitud lehtterastooteid pigem vastavalt tehnilistele kirjeldustele, mida nõudis konkreetne autotööstuse tootja. Tehniliste standardite eesmärk on määrata kindlaks omadused, mis peavad terasel tootja nõuete täitmiseks olema.

(484)

Komisjon märkis, et CSC kontsern kirjeldas lihtsalt toodete kliendi soovil kohandamise protsessi. Just seetõttu, et selline kohandamine on individualiseeritud, ei määratle see konkreetset füüsilist omadust või füüsiliste omaduste homogeenset kogumit, mis võimaldaks eristada autotööstusele ette nähtud külmvaltsitud lehtterastooteid muudest külmvaltsitud lehtterastoodetest. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(485)

Lisaks väitis CSC kontsern, et kuna komisjon leidis põhjenduses 470, et CSC kontsern ei suutnud tõendada, et autotööstuse füüsilised nõuded tõid kaasa eristuva hinnakujunduse, tunnistas ta füüsiliste omaduste erinevust.

(486)

Komisjon märkis, et põhjenduses 470 tuletati vaid meelde väidet, mida CSC kontsern ei suutnud põhjendada. Seetõttu lükkas ta selle väite tagasi.

(487)

Teiseks väitis CSC kontsern seoses füüsiliste erinevustega, et komisjon tegi vea, kui ta leidis, et autotööstuse füüsilised nõuded ei toonud kaasa eristuvat hinnakujundust. CSC kontsern väitis, et ta oli esitanud piisavalt tõendeid, mis näitasid mõju hindadele ja hinna võrreldavusele. Need tõendid hõlmasid järgmist: i) ranged tehnilised kirjeldused ja standardid, ii) nõudlik kvalifitseerimisprotsess, mida autotööstuse tootjad nõuavad kvalifitseeritud müüja staatuse saamiseks, ning iii) autotööstusespetsiifilise ISO/TS16949 kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifitseerimise säilitamine. Sellised kvalifikatsioonid ja sertifikaadid muutsid tarnijate vahetamise autotööstuse klientide jaoks koormavamaks ja aeganõudvamaks, vähendades sellega konkurentsi ja hinnaelastsust. See selgitas asjaolu, et CSC kontsern oli ainus kvalifitseeritud müüja teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete puhul, mida müüdi Taiwanis autotööstuse lõppkasutajatele. Lõpuks märkis komisjon CSC kontrollkäigu aruandes, et autotööstuse segment oli teiste terasrulle kasutavate segmentidega võrreldes kasumlikum ning et autotööstuses kasutatavate toodete hinnalisa olemasolu kinnitas täielikult CSC kontserni sisemine müügi jälgimine ja omamaiste hindade ametlik kataloog.

(488)

Komisjon märkis esmalt, et CSC kontsern loetles need elemendid oma väites füüsiliste omaduste erinevuste kohta sõnaselgelt asjakohastena. Seega hindas komisjon neid sellest vaatenurgast, kuigi need tundusid selle väite puhul ebatõhusad. Lisaks sellele märkis komisjon, et CSC kontsern ei põhjendanud oma väidet füüsiliste omaduste väidetavate erinevuste kohta, kuna ta ei esitanud oma väite toetuseks uusi andmeid. Peale selle leidis komisjon, et seda liiki müük siseturul ei olnud ainus, mille suhtes kohaldati erinorme. Näiteks kohaldati liidu autotööstuse kasutajatele suunatud müügi suhtes ka Euroopa nomenklatuuri standardeid. Pealegi ei määratlenud kvalifitseeritud müüja staatus ja väljakujunenud ärisuhted füüsilisi omadusi, vaid olid tavapärased äritingimused, mis tulenesid CSC kontserni klientide tahtlikust valikust. Seetõttu kordas komisjon, et tõendid, millele CSC kontsern viitas, ei tõendanud ühe või mitme konkreetse füüsilise omaduse olemasolu, mis eristaksid autotööstusele ette nähtud külmvaltsitud lehtterastooteid muud liiki külmvaltsitud lehtterastoodetest. CSC tuvastas oma sisemises süsteemis autotööstusele suunatud müügi, nagu ta tuvastas ka muud teraseliigid, näiteks tööriistade või trumlite valmistamiseks mõeldud terase, lihtsalt lõppkasutuse ja kliendi põhjal. Seda kinnitab asjaolu, et CSC süsteemis ei eristatud külmvaltsitud lehtterastooteid, mida müüdi autotootjale, kelle jaoks CSC oli kvalifitseeritud müüja, ja külmvaltsitud lehtterastooteid, mida müüdi autoosadega kauplejale, kelle jaoks CSC ei olnud kvalifitseeritud müüja. Seetõttu lükkas komisjon CSC kontserni väite tagasi, kuna puudusid põhjendatud tõendid, mis oleksid eristanud füüsiliste omaduste mõju muudest tavapärastest kaubanduslikest teguritest.

(489)

CSC kontsern väitis, et komisjon nõudis võimatut tõendamiskohustust, mis ületas Euroopa Kohtu poolt kohtuasjas Sinopec (122) kohaldatud standardit. CSC kontserni väitel ta tõendas, et asjaomased erinevused on olemas ning et need langevad kokku olulise ja järjepideva hinnalisaga.

(490)

Komisjon leidis, et CSC kontsern ei tõendanud, et faktilised asjaolud olid hindade võrreldavuse seisukohast asjakohased ja et need tingimata mõjutasid seda. Sellega seoses esitas CSC kontsern alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k alusel alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti a ja artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti i alla kuuluvate tegurite kombinatsioonil põhineva väite. CSC kontsern ei täpsustanud siiski oma põhjenduses 487 osutatud viimases väites, millised üksikud elemendid õigustavad millist konkreetset kohandust. Teisisõnu tuvastas CSC kontsern omamaisel turul hinnaerinevuse sõltuvalt kliendist, mis, nagu on selgitatud põhjenduses 481, on tavaline sündmus vabaturul, mida tuleks normaalväärtuses kajastada, mitte sellest välja jätta. Seejärel ei selgitanud CSC kontsern seda hinnaerinevust hinda mõjutavate konkreetsete teguritega, nagu on nõutud alusmääruse artikli 2 lõikes 10. Ilma sellise seoseta ei ole kohandamine põhjendatud. Pelk hinnaerinevus ei näita tingimata hinnalisa; kui puudub tõendatav seos konkreetse teguriga, on tegemist tavapärase turusündmusega, mis kujundab konkreetse tooteliigi normaalväärtust. Sellest tulenevalt lükkas komisjon väite tagasi, kuna väidetavaid õiguslikke aluseid ei olnud selgelt eristatud ega nõuetekohaselt põhjendatud.

(491)

CSC kontsern kordas ka oma väidet tootmiskulude asjakohasuse kohta, mida on juba käsitletud põhjenduses 470.

(492)

Kolmandaks väitis CSC kontsern seoses väidetava kaubandustasandi erinevusega, et tema müüki autotööstusele iseloomustasid kvalifitseeritud müüja staatus, nõudlikud toote sertifitseerimismenetlused, tootjapõhised tootmis- ja kvaliteedinõuded ning autotööstusespetsiifiline kvaliteedijuhtimise sertifitseerimine. CSC kontsern väitis, et need nõuded ei kehtinud samal viisil tema müügi puhul teistele tööstustarbijatele. Lisaks väitis CSC kontsern, et kuna alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunktis i on sõnaselgelt tunnistatud, et kaubandustasandi erinevused võivad hõlmata „seoses algseadmete valmistajaga seotud müügiga tekkida võivaid erinevusi“, hõlmas kaubandustasandi mõiste enamat kui lihtsalt kliendi positsiooni turustusahelas.

(493)

Komisjon leidis, et kvalifitseeritud müüja staatus, nõudlikud toote sertifitseerimismenetlused, tootjapõhine tootmine, kvaliteedinõuded ja autotööstusespetsiifiline kvaliteedijuhtimise sertifitseerimine ei kujuta endast kaubandustasandi erinevusi. Näiteks see, kas kaupleja oli kvalifitseeritud või kvalifitseerimata, ei muutnud tema kui müüva tootja ülesandeid. Alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunktis i esitatud viide erinevustele, mis võivad tekkida „seoses algseadmete valmistajaga seotud müügiga“, käsitleb kohandusi, mille puhul oma kaubamärgiga toodete müügi ja algseadmete valmistajatele suunatud müügi (müük ostjatele, kes tavaliselt müüvad toodet edasi oma kaubamärgi all ja täidavad ülesandeid ning kannavad vastavad kulud, eelkõige müügijärgsed ja reklaamikulud) hinnad erinevad. CSC puhul selliseid müügierinevusi ei ole, sest kogu tema müük toimus oma kaubamärgi all. Komisjon leidis seega, et CSC kontsern ei tõendanud, et käesoleval juhul kujutas algseadmete valmistajatele suunatud müük endast erinevat kaubandustasandit. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(494)

Neljandaks väitis CSC kontsern muude tegurite erinevuste kohta, et ta oli teinud kindlaks mitu autotööstusele suunatud müügile omast tegurit, mida alusmääruse artikli 2 lõike 10 muud punktid ei hõlma või vähemalt ei pruugi hõlmata. Need tegurid on järgmised: i) autotööstuse tarnijate suhtes kohaldatavate sertifitseerimismenetluste nõudmine, ii) pikaajalised lepingud ja tehnilised kokkulepped, mis nõuavad autotööstuse tootjate kvaliteedijuhtimissüsteemide ja protsessistandardite ranget järgimist. Tunnistades, et teatavad nõuded, näiteks tootjapõhised tehnilised kirjeldused, võivad kajastuda toote füüsilistes omadustes ja kuuluda seega artikli 2 lõike 10 punkti a alla, väitis CSC kontsern, et muud tegurid, nagu kvalifitseerimis- ja sertifitseerimisprotsess ise, ei kujuta endast tingimata füüsilist erinevust. Seetõttu tugines ta teise võimalusena artikli 2 lõike 10 punktile k, et võtta arvesse nende tegurite koosmõju, mis kõik ei kuulunud artikli 2 lõike 10 eelmistes punktides loetletud konkreetsetesse kategooriatesse. CSC kontserni sõnul ei põhinenud artikli 2 lõike 10 punkti k kohane väide üksnes erinevate omamaiste hindade olemasolul, vaid konkreetsetel tõenditel, mis näitasid, et autotööstuse kliendid maksid nende tegurite olemasolul järjepidevalt oluliselt kõrgemaid hindu.

(495)

Komisjon märkis esmalt, et nagu on märgitud põhjenduses 487, nimetas CSC kontsern alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti a kohase füüsiliste omaduste erinevustega seotud kohandamise väidet toetavate tegurite hulgas ka kvalifitseerimis- ja sertifitseerimisprotsessi ning vastavust autotööstuse tootjate nõuetele. Oma hilisemas argumendis tunnistas CSC kontsern siiski, et kvalifitseerimis- ja sertifitseerimisprotsess ei kujutanud endast tingimata füüsilist erinevust. Ülejäänud teguritega seoses kordas komisjon oma seisukohta, et nõudlikud sertifitseerimismenetlused, pikaajalised lepingud ja tehnilised kokkulepped, mis nõuavad autotööstuse tootjate nõuete ranget järgimist, ei määra iseenesest hindu. Hinnatasemed tulenesid ka asjaomaste klientide ärilistest valikutest. Lisaks, nagu on selgitatud põhjenduses 490, ei näita hinnaerinevus iseenesest hinnalisa olemasolu. See võib samuti näidata hinnaalandust muudele sektoritele kui autotööstusele suunatud müügi puhul ja on seega konkreetse teguriga kooskõlastava seose puudumisel tavaline turusündmus, mida tuleks kajastada konkreetse tooteliigi normaalväärtuses ekspordihinnaga võrdlemisel, mitte seda välja jätta. Seega, kuna need elemendid kujutasid endast tavapäraseid kaubandustingimusi ja neil puudus konkreetne seos hinnalisaga, ei saa neid käsitada hindade võrreldavust mõjutava tegurina alusmääruse artikli 2 lõike 10 tähenduses. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(496)

Viiendaks kordas CSC kontsern põhjenduses 464 nimetatud terase kaitsemeetmete ja põhjenduses 466 nimetatud ABSi käsitleva uurimise asjakohasust, mille puhul komisjon jäi põhjenduses 479 väljendatud seisukohale.

(497)

Lõpuks väitis CSC kontsern, et komisjoni väide üldise avalikustamisdokumendi punktis 356 (kajastatud põhjenduses 462), mille kohaselt „kõrgeid hindu saab selgitada asjaoluga, et CSC kontsern oli ainus omamaine tootja, kes tegutses väidetavas A-segmendis“, on vastuolus põhjenduses 481 esitatud väitega, mille kohaselt asjaolu, et CSC oli ainus asjaomases segmendis tegutsev omamaine tootja, ei tähenda iseenesest, et tal oli võimalik sel põhjusel hinnalisa nõuda. CSC kontserni väitel on küsimus endiselt selles, kas CSC kontserni erilises konkurentsiolukorras kujunenud omamaiste autotööstuse hindade võrdlemine CSC kontserni ekspordihindadega, mis kujunesid teistsugustes konkurentsitingimustes, andis tulemuseks õiglase võrdluse.

(498)

Komisjon märkis, et ilmne vastuolu üldise avalikustamisdokumendi punkti 356 (kajastatud põhjenduses 462) ja põhjenduse 481 vahel peegeldas seda, kuidas uurimise jooksul muutus komisjon hinnang seoses asjaomaste turutingimustega ja CSC kontserni positsiooniga asjaomases segmendis. Punkt 356 põhines esialgsel hüpoteesil, et CSC kontsern võib oma turupositsiooni ära kasutada kõrgemate hindade küsimiseks. Üksikasjalikum analüüs näitas siiski, et asjaomane segment oli avatud konkurentsile nii omamaiste tarnijate kui ka eksportijate poolt. Neil asjaoludel järeldas komisjon, et CSC kontsern sai väidetava hinnalisa säilitada üksnes siis, kui konkurentsi selles segmendis piirati kas ühepoolse tegevuse kaudu või kooskõlastatult teiste turuosalistega. Sellist piirangut käsitlevate tõendite või isegi väidete puudumisel ei saanud punkti 356 aluseks olevat esialgset hüpoteesi kinnitada, nagu on selgitatud põhjenduses 462. Oma märkustes täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta ei vaidlustanud CSC kontsern põhjenduses 481 esitatud komisjoni järeldust, vaid osutas selle asemel väidetavale vastuolule. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

3.4.5.2.   Ekspordihinna kohandamine

(499)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses järgmisega: tollimaks, muud impordimaksud, veo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulud.

(500)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: pangatasud, komisjonitasud ja ainult CSC puhul laenukulud.

3.4.6.   Dumpingumarginaalid

(501)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(502)

Kontrollkäigu ajal esitas CSC kontsern ühe oma kolmandates riikides asuva ja liitu suunatud eksportmüügiga tegeleva sõltumatu kaupleja kasumiaruande lihtsustatud versiooni, et selliseid kulusid saaks kasutada selleks, et teha kindlaks CIF-hind liidu piiril ilma tollimakse tasumata, mida kasutatakse nimetajana dumpingumarginaali väljendamiseks tollimaksuna.

(503)

Selles kasumiaruandes esitatud kulud ja kasum ei hõlmanud siiski kõiki kauplejaid, samal ajal kui need hõlmasid kõnealuse kaupleja tegevust, mis oli seotud muu äritegevuse ja muude toodetega kui asjaomane toode. Lisaks ei olnud selle sõltumatu kaupleja müügi-, üld- ja halduskuludes sisalduvad kulud piisavalt konkreetsed, et vältida näiteks transpordi- või muude kulude topeltarvestust. Lõpuks ei andnud ükski neist dokumentidest mingit teavet selle kohta, kas kauba lõplik väärtus CIF-hinnaga liidu piiril hõlmas nii nende vahendajate kantud kulusid kui ka väidetavat kasumit.

(504)

Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(505)

Selle põhjal on lõplikud kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal (%)

—

China Steel Corporation

—

Chung Hung Steel Corporation

33,3

(506)

Valimist välja jäänud koostööd tegeva eksportiva tootja puhul arvutab komisjon tavaliselt kaalutud keskmise dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6. Käesoleval juhul kaasas komisjon valimisse siiski ainult ühe Taiwani eksportivate tootjate kontserni. Seega vastas see marginaal valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni marginaalile.

(507)

Selle põhjal on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate lõplik dumpingumarginaal 33,3 %.

(508)

Kõigi teiste Taiwani eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht väljendatuna protsendina Taiwanist liitu suunatud koguimpordist uurimisperioodil, mis tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(509)

Käesoleval juhul on koostöö tase madal, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate import moodustas uurimisperioodil ligikaudu [60–70 %] liitu suunatud koguekspordist. Selle põhjal otsustas komisjon kehtestada dumpingu jääkmarginaali nende tooteliikide puhul, mis moodustavad rohkem kui 5 % CSC kontserni ekspordist liitu, kindlaks tehtud kõrgeimal dumpingumarginaali tasemel.

(510)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal (%)

—

China Steel Corporation

—

Chung Hung Steel Corporation

33,3

Teised koostööd tegevad äriühingud

33,3

Kogu muu Taiwanist pärit import

59,6

3.5.   Türgi

3.5.1.   Eriline turuolukord: väljatõrjuv mõju

3.5.1.1.   Analüüs

(511)

Selleks et teha kindlaks Hiinast pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi väljatõrjuvast mõjust tuleneva erilise turuolukorra olemasolu Türgi turul, analüüsis komisjon järgmist: esiteks analüüsis komisjon Hiinast pärit impordi osakaalu Türgi siseturul mahu põhjal; teiseks uuris komisjon selle impordi mõju hindadele Türgi siseturul.

(512)

Komisjon uuris kogu riigi tasandi näitajaid ja äriühingu tasandi näitajaid vastavalt Türgi valitsuse ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal. Mõlemat andmekogumit kontrolliti kohapeal, nagu on märgitud põhjenduses 104.

3.5.1.2.   Tarbimine

(513)

Komisjon tegi tootmisharusisese tarbimise kindlaks Türgi valitsuse poolt iga Türgi külmvaltsitud lehtterastoodete tootja kohta teatatud tootmisharusisese kasutamise põhjal. Tootmisharusisesel turul toimunud müügist ei teatatud. Tarbimine vabaturul määrati kindlaks vabaturu omamaise müügi ja impordi summana. Tootmisharusisese tarbimise ja vabaturu tarbimise summa kajastab külmvaltsitud lehtterastoodete kogutarbimist Türgis.

(514)

Külmvaltsitud lehtterastoodete tarbimine Türgis muutus järgmiselt.

Tabel 16

Tarbimine (tonnides)  (123)

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Tootmisharusisene tarbimine

[2 795 000  – 3 453 000 ]

[2 414 000  – 2 982 000 ]

[2 799 000  – 3 458 000 ]

[3 020 000  – 3 730 000 ]

Indeks (2022 = 100)

100

86

100

108

Tarbimine vabaturul

[2 467 000  – 3 048 000 ]

[2 601 000  – 3 213 000 ]

[2 332 000  – 2 881 000 ]

[2 365 000  – 2 921 000 ]

Indeks (2022 = 100)

100

105

95

96

Kogutarbimine

6 191 841

5 900 957

6 037 586

6 335 628

Indeks (2022 = 100)

100

95

98

102

(123)  Konfidentsiaalsuse huvides avaldatakse andmed vahemikena.

Allikas:

arvutatud Türgi valitsuse poolt küsimustikule antud ja puudusi käsitlevate vastuste põhjal.

(515)

Külmvaltsitud lehtterastooteid saab edasi töödelda tsingitud teraseks või orgaanilise kattega (eelvärvitud) teraseks. Asjaomasel perioodil vähenes aastatel 2022–2023 külmvaltsitud lehtterastoodete tarbimine järgmise etapi toodete tootmiseks. 2024. aastal naasis see 2022. aasta tasemele ja jätkas uurimisperioodil kasvu. Uurimisperioodil oli külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisharusisene tarbimine Türgis 8 % suurem kui 2022. aastal.

(516)

Tarbimine vabaturul suurenes 2023. aastal 5 %. Pärast seda see aga 2024. aastal langes ja jäi uurimisperioodil sarnasele tasemele. Ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini vähenes tarbimine vabaturul kokku 4 %.

(517)

Kogutarbimine vähenes 2023. aastal ajutiselt (–5 %) ning kõikus seejärel 2024. aastal ja uurimisperioodil 2022. aasta taseme lähedal.

3.5.1.3.   Hiina RVst ja muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahtude ja hindade muutumine

(518)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Türgi valitsuse esitatud kaubandusstatistika põhjal. Turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordimahtu tarbimisega Türgi vabaturul.

(519)

Külmvaltsitud lehtterastoodete import Türki muutus järgmiselt.

Tabel 17

Impordi maht ja turuosa  (124)

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Korea

Impordi maht (tonnides)

161 306

375 954

271 828

329 904

Indeks (2022 = 100)

100

233

169

205

Turuosa (%)

[5,3 –6,5 ]

[11,7 –14,5 ]

[9,4 –11,7 ]

[11,3 –13,9 ]

Indeks (2022 = 100)

100

221

178

213

Euroopa Liit

Impordi maht (tonnides)

148 683

274 473

282 910

250 710

Indeks (2022 = 100)

100

185

190

169

Turuosa (%)

[4,9 –6,0 ]

[8,5 –10,6 ]

[9,8 –12,1 ]

[8,6 –10,6 ]

Indeks (2022 = 100)

100

175

201

176

Venemaa

Impordi maht (tonnides)

323 019

205 107

153 141

230 198

Indeks (2022 = 100)

100

63

47

71

Turuosa (%)

[10,6 –13,1 ]

[6,4 –7,9 ]

[5,3 –6,6 ]

[7,9 –9,7 ]

Indeks (2022 = 100)

100

60

50

74

Hiina RV

Impordi maht (tonnides)

247 884

272 577

166 683

210 997

Indeks (2022 = 100)

100

110

67

85

Turuosa (%)

[8,1 –10 ]

[8,5 –10,5 ]

[5,8 –7,1 ]

[7,2 –8,9 ]

Indeks (2022 = 100)

100

104

71

89

Ühendkuningriik

Impordi maht (tonnides)

14 667

29 200

16 515

9 581

Indeks (2022 = 100)

100

199

113

65

Turuosa (%)

[0,5 –0,6 ]

[0,9 –1,1 ]

[0,6 –0,7 ]

[0,3 –0,4 ]

Indeks (2022 = 100)

100

189

119

68

Muu maailm

Impordi maht (tonnides)

82 978

81 601

27 834

22 370

Indeks (2022 = 100)

100

98

34

27

Turuosa (%)

[2,7 –3,4 ]

[2,5 –3,1 ]

[1 –1,2 ]

[0,8 –0,9 ]

Indeks (2022 = 100)

100

93

35

28

Koguimport

Impordi maht (tonnides)

978 538

1 238 912

918 911

1 053 760

Indeks (2022 = 100)

100

127

94

108

Turuosa (%)

[32,1 –39,7 ]

[38,6 –47,6 ]

[31,9 –39,4 ]

[36,1 –44,6 ]

Indeks (2022 = 100)

100

120

99

112

(124)  Konfidentsiaalsuse huvides avaldatakse turuosa vahemikena.

Allikas:

Türgi valitsuse poolt küsimustikule antud ja puudusi käsitlevad vastused.

(520)

Koguimport suurenes asjaomasel perioodil (+8 %), kusjuures 2023. aastal toimus märkimisväärne kasv (+27 %). Turuosa suurenes 12 % ehk [4–4,9] protsendipunkti. Imporditud külmvaltsitud lehtterastooted pärinesid peamiselt Koreast, liidust, Venemaalt ja Hiina RVst.

(521)

Hiina RVst pärit import kõikus asjaomasel perioodil. 2023. aastal suurenes see 10 % võrreldes 2022. aastaga. 2024. aastal langes see alla 70 % 2022. aasta mahust. Uurimisperioodil see osaliselt taastus ja moodustas 85 % 2022. aasta mahust. Hiina külmvaltsitud lehtterastoodete turuosa Türgis kõikus vastavalt. Asjaomase perioodi kahel esimesel aastal suurenes see veidi (4 % ehk [0,4–0,5] protsendipunkti) ja vähenes seejärel 2024. aastal [2,7–3,2] protsendipunkti. Uurimisperioodil oli see [7,2–8,9 %].

(522)

Koreast pärit import kahekordistus asjaomasel perioodil. Hüppeline kasv oli eriti märgatav aastatel 2022–2023, mil impordimahud suurenesid 133 %. 2024. aastal püsis import tublisti üle 2022. aasta taseme (+69 %) ja kasvas uurimisperioodil veelgi, jõudes 2022. aastal 205 %ni.

(523)

Kahanevat siseturgu arvesse võttes kasvas Korea impordi turuosa veelgi rohkem kui selle maht. Asjaomasel perioodil suurenes see [5,3–6,5] %-lt 2022. aastal [11,3–13,9] %-le uurimisperioodil, mis tähendab 113 % kasvu.

(524)

Aastatel 2022–2024 kasvas liidust pärit import 90 %. Uurimisperioodil see vähenes, kuid jäi 69 % suuremaks kui 2022. aastal. Liidust pärit impordi turuosa suurenes 76 %, [4,9–6,0] %-lt 2022. aastal [8,6–10,6] %-le uurimisperioodil.

(525)

Venemaalt pärit import vähenes asjaomasel perioodil peaaegu 30 %. Venemaa turuosa vähenes [10,6–13,1] %-lt 2022. aastal [7,9–9,7] %-le uurimisperioodil.

(526)

Kuigi Ühendkuningriik oli suuruselt viies külmvaltsitud lehtterastoodete Türki suunatud impordi allikas, jäi ta neljast peamisest päritoluriigist kaugele maha – tema impordimaht vähenes (–35 %) ja turuosa oli tähtsusetu (asjaomasel perioodil vahemikus 0,3–1,1 %, samal ajal kui uurimisperioodil täheldati väikseimat turuosa).

3.5.1.4.   Omamaise müügi maht, turuosa, omamaised hinnad ja impordihinnad

(527)

Komisjon tegi omamaise müügi mahu kindlaks andmete põhjal, mis Türgi valitsus kogus Türgi külmvaltsitud lehtterastoodete tootjatelt. Omamaise müügi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi omamaise müügi mahtu tarbimisega Türgi vabaturul.

(528)

Omamaise müügi maht, turuosa ja hinnad muutusid järgmiselt.

Tabel 18

Omamaise müügi maht ja turuosa

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Omamaise müügi maht (tonnides)

1 924 449

1 821 160

1 825 216

1 728 873

Indeks (2022 = 100)

100

95

95

90

Turuosa (%)

66,3

59,5

66,5

62,1

Indeks (2022 = 100)

100

90

100

94

Omamaise müügi hind (Türgi liiri/tonn)

16 708

20 199

25 968

26 718

Indeks (2022 = 100)

100

121

155

160

Varasem omamaise müügi hind 2022. aasta hinnad (Türgi liiri/tonn)

16 708

15 674

15 119

14 502

Indeks (2022 = 100)

100

94

90

87

Allikas:

Türgi valitsuse poolt küsimustikule antud ja puudusi käsitlevad vastused.

(529)

Omamaine müük vähenes asjaomasel perioodil pidevalt. Türgi külmvaltsitud lehtterastoodete tootjate müügimaht siseturul vähenes uurimisperioodil 2022. aastaga võrreldes 10 %.

(530)

Omamaise müügi turuosa vähenes vastavalt. Ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini kaotasid Türgi külmvaltsitud lehtterastoodete tootjad 6 % oma siseturust. 2023. aastal suurenesid impordimahud märkimisväärselt, mis tõi kaasa omamaise müügi osakaalu olulise vähenemise Türgi külmvaltsitud lehtterastoodete turul (–10 %).

(531)

Omamaise müügi nominaalhind tõusis märkimisväärselt (+60 %). Inflatsiooni mõjule kohandatuna vähenes see kogu asjaomase perioodi jooksul pidevalt. Uurimisperioodil oli see 13 % väiksem kui 2022. aastal.

(532)

Komisjon võrdles ka omamaiseid hindu impordihindadega asjaomasel perioodil. Selles võrdluses kasutas komisjon nominaalhindu Türgi liirides külmvaltsitud lehtterastoodete tonni kohta.

Tabel 19

Omamaise müügi hinnad ja impordihinnad (Türgi liiri tonni kohta)

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Omamaise müügi hind

16 708

20 199

25 968

26 718

Impordihinnad

17 428

19 752

27 373

26 978

Impordi- ja omamaise hinna suhe

1,04

0,98

1,05

1,01

Korea

17 188

18 085

25 063

25 559

Impordi- ja omamaise hinna suhe

1,03

0,90

0,97

0,96

Euroopa Liit

19 407

26 286

32 957

34 121

Impordi- ja omamaise hinna suhe

1,16

1,30

1,27

1,28

Venemaa Föderatsioon

16 215

17 789

22 994

22 450

Impordi- ja omamaise hinna suhe

0,97

0,88

0,89

0,84

Hiina RV

18 927

18 053

26 127

25 646

Impordi- ja omamaise hinna suhe

1,13

0,89

1,01

0,96

Ühendkuningriik

13 282

16 300

20 766

21 606

Impordi- ja omamaise hinna suhe

0,79

0,81

0,80

0,81

Allikas:

Türgi valitsuse poolt küsimustikule antud ja puudusi käsitlevad vastused.

(533)

Keskmised impordihinnad jäid kogu asjaomasel perioodil, välja arvatud 2023. aastal, omamaistest hindadest kõrgemaks. Keskmist mõjutas aga tugevalt liidust pärit import, mis oli kuni 30 % kõrgem kui omamaised hinnad (2023. aastal). Uurimisperioodil ületasid liidust imporditud külmvaltsitud lehtterastoodete hinnad omamaiseid hindu 28 %.

(534)

Hiina RVst pärit impordi keskmine hind oli 2022. aastal 13 % kõrgem kui omamaised hinnad ning langes seejärel 2023. aastal 89 %ni omamaistest hindadest. Järgmisel perioodil (2024. aasta, uurimisperiood) jäid need ligikaudu samale omamaiste hindade tasemele.

3.5.1.5.   Järeldus

(535)

Kuigi Türgi külmvaltsitud lehtterastoodete tootjate omamaine müük vähenes kiiremini kui tarbimine vabaturul, säilitasid nad Türgi külmvaltsitud lehtterastoodete turul valitseva turuosa. Impordi kogukasv tulenes peamiselt Koreast ja liidust pärit impordist. Hiina RVst pärit import vähenes asjaomasel perioodil ja kaotas turuosa. Lisaks oli Hiina RV imporditud külmvaltsitud lehtterastoodete päritoluriigina Korea, liidu ja Venemaa järel vaid neljandal kohal.

(536)

Hiinast pärit impordi hinnad olid omamaiste hindadega sarnasel tasemel, samal ajal kui muudest tarnivatest riikidest, nimelt liidust pärit impordi hinnad olid märkimisväärselt kõrgemad.

(537)

Võttes arvesse Türgi külmvaltsitud lehtterastoodete tootjate omamaise müügi mahtu, hindu ja turuosa ning Hiinast, Koreast ja liidust pärit impordi mahtu ja hindu, leidis komisjon, et Hiinast pärit külmvaltsitud lehtterastoodete turuosa oli üsna tagasihoidlik ega saanud oluliselt mõjutada hindu Türgi külmvaltsitud lehtterastoodete turul. Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et Hiinast pärit import ei tekitanud Türgi turul erilist turuolukorda.

3.5.2.   Alusmääruse artikli 18 lõike 1 sätete kohaldamine

3.5.2.1.   Tatmetal Çelik Sanayi ve Ticaret A. Ş. (edaspidi „Tatmetal“)

(538)

Komisjon teatas algatamisteates ja 18. septembril 2025 Tatmetalile saadetud küsimustikule lisatud kirjas, et kui leitakse, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, võib teabe jätta arvesse võtmata ning kasutada kättesaadavaid fakte.

(539)

Komisjon teavitas 16. aprillil 2026 Tatmetalit oma kavatsusest kohaldada mitme kontrollkäigu ajal ilmnenud probleemi tõttu alusmääruse artiklit 18.

(540)

Esiteks tegi Tatmetal täiskarastatud terase puhul teadliku valiku muuta toote kontrollnumbri ülesehitust ja teavitas komisjoni sellest alles kohapealse kontrolli käigus. See õigusnormide rikkumine mõjutas nii omamaise müügi kui ka eksportmüügi tehinguid.

(541)

Teiseks tegi komisjon kindlaks, et uurimisperioodil müüdi uuritavat toodet Türgi vabakaubanduspiirkondadesse klientidele, kes töötlesid külmvaltsitud lehtterastooteid eri omaduste ja kasutusaladega järgmise etapi toodeteks, näiteks kööginõudeks. See müük liigitati muuks müügiks ja seda ei kajastatud omamaise müügina ega ELi suunatud müügina.

(542)

Kolmandaks esitas Tatmetal kaks eraldi vahetuskursside kogumit: omamaise müügi vahetuskursid saadi äriühingu raamatupidamissüsteemist, samal ajal kui ELi suunatud müügi suhtes kohaldatavad vahetuskursid kajastati vastavalt tolliarvele. Komisjon tuvastas mitu juhtumit, kus äriühingu raamatupidamissüsteemist teatatud vahetuskursid samal päeval ei ühtinud. Lisaks märkis komisjon, et tolli vahetuskursid, mida kasutati samadel kuupäevadel liitu sõltumatutele klientidele suunatud müügi puhul, olid madalamad kui äriühingu raamatupidamissüsteemist teatatud vahetuskursid.

(543)

Neljandaks tegi komisjon seoses Tatmetali teatatud müügiga ELis kindlaks mitu tehingut, mille puhul eksport toimus tegelikult Põhja-Makedooniasse, mitte liitu. Need tehingud registreeriti Thessaloníki sadamas, kuid lõppsihtkoht asus Põhja-Makedoonias, nagu kinnitavad äriühingu lähteandmed ja valimisse kaasatud tehingute kohta kogutud andmed.

(544)

Viiendaks ei olnud ELi suunatud müügi tabelis esitatud transpordikulud täielikud. Mitme CIF- ja CFR-tehingu kohta ei esitatud vastavaid mereveo- või käitlemiskulude arveid.

(545)

Seoses toote kontrollnumbri ülesehitust käsitleva punktiga 1 väitis Tatmetal oma märkustes, et täiskarastatud toodetel ei ole pinnakvaliteeti ja neid ei ole asjakohases Euroopa normis (EN 10130) kirjeldatud samamoodi nagu lõõmutatud külmvaltsitud tooteid ning et toote kontrollnumbris määratletud pinnakvaliteedi määramine oleks viinud eksitava teabe esitamiseni.

(546)

Komisjon leidis, et katmata pinna aspekt sobib kõige paremini täiskarastatud toodete puhul, kuna täiskarastatud tooted ei ole ette nähtud eksponeerimiseks ja need ei ole valmistooted standardi EN 10130 tähenduses. Komisjon liigitas mõjutatud toote kontrollnumbri ümber omamaise müügi nimekirja ja ELi suunatud müügi nimekirja.

(547)

Seoses teise punktiga, mis käsitleb müüki Türgi vabakaubanduspiirkondadesse, väitis Tatmetal, et vabakaubanduspiirkondadesse suunatud müük ei ole Tatmetali raamatupidamiseeskirjade kohaselt omamaine müük ning seda ei saa Türgi õiguse kohaselt pidada ELi-spetsiifiliseks eksportmüügiks. Tatmetal väitis, et Türgi õiguses on vabakaubanduspiirkondadesse suunatud müük määratletud kui eksportmüük, mitte omamaine müük, kuna Türgi ekspordi- ja käibemaksualaste õigusaktide (125) kohaselt kuuluvad Türgist vabatsooni saadetavad saadetised ekspordikorra alla. Lisaks tsiteeris Tatmetal 6. juunil 1985 vastu võetud seadust nr 3218 (126) vabatsoonide kohta, mille kohaselt vabatsoone, mis on küll osa Türgi tolliterritooriumist, käsitatakse imporditollimaksude ja kaubanduspoliitiliste meetmete kohaldamisel väljaspool seda territooriumi asuvatena ning vabatsooni paigutatud kaupade suhtes kohaldatakse tavaliselt ekspordiga seotud soodustusi. Lisaks esitas Tatmetal tõendavad dokumendid vabatsoonidesse suunatud müügitehingutega seotud veokulude kohta juhul, kui komisjon otsustas käsitada müüki kas omamaise müügina või ELi suunatud müügina.

(548)

Komisjon võttis teadmiseks Tatmetali selgituse, et kuigi vabatsoonid on osa Türgi tolliterritooriumist, käsitatakse neid imporditollimaksude ja kaubanduspoliitika meetmete kohaldamisel väljaspool seda territooriumi asuvatena. Käesoleval juhul täheldas komisjon, et uuritavat toodet müüdi klientidele vabatsoonides, mis on osa Türgi tolliterritooriumist. Tatmetal väitis, et tal puudus teave selle kohta, mis juhtus kaupadega pärast müügitehingu sõlmimist. Komisjon võttis asjaomaste klientide veebisaitidelt teadmiseks, et nende äritegevus oli seotud järgmise etapi tööstusharudega, näiteks kööginõude ja terasriiulisüsteemide tootmisega. Seetõttu oli uuritavat toodet vaja Türgi tolliterritooriumil asuvates vabatsoonides enne järgnevat eksporti oluliselt muuta. Seega käsitas komisjon seda müüki müügina siseturule.

(549)

Lisaks märkis komisjon, et täiendavad tõendavad dokumendid Türgi vabatsoonidesse suunatud müügitehingutega seotud veokulude kohta koosnesid tabelist riigisisese kaubaveo kulude kohta koos ühiku veokuludega Türgi piirkondade kaupa. Komisjon märkis, et Tatmetal ei esitanud tegelikke raamatupidamisandmeid, mis toetaksid veokulude jaotamist vabakaubanduspiirkondadesse suunatud müügile. See väide lükati tagasi.

(550)

Seoses vahetuskursse käsitleva punktiga 3 väitis Tatmetal, et eksportmüügi puhul esitas ta vahetuskursi, mis põhines tolli sulgemispäeval (intaç), samas kui omamaise müügi puhul kohaldas Tatmetal Türgi keskpanga päevakurssi. Tatmetal selgitas, et Türgi keskpanga ostukurss kehtis ELi suunatud müügi nimekirja suhtes ja müügikurss kehtis omamaise müügi nimekirja suhtes.

(551)

Komisjon märkis, et Tatmetal tegi teadliku valiku konverteerida arve netoväärtus Türgi liirides vahetuskursiga, mis põhineb tolli sulgemiskuupäeval. Jäi ebaselgeks, miks arve kuupäeval kehtinud vahetuskursi asemel oli asjakohasem kasutada tolli sulgemispäeval kehtinud vahetuskurssi, välja arvatud äriühingu väide, et see lähenemisviis oli kooskõlas raamatupidamisdokumentidega. Komisjon täheldas, et enamikul juhtudel oli ELi suunatud müügi nimekirjas esitatud tolli sulgemispäeva vahetuskurss kõrgem kui ELi suunatud müügi nimekirjas esitatud valuuta ostu- või müügikurss samal arve kuupäeval. Selle tulemusel suurenes arve väärtus raamatupidamisarvestuse vääringus võrreldes Türgi keskpanga vahetuskursiga, mida kohaldati välisvaluuta müügi suhtes siseturul. Äriühing selgitas kohapealse kontrolli käigus komisjonile üksnes seda, et ta ei kasutanud liitu sõltumatutele klientidele suunatud müügi puhul arvel märgitud vahetuskurssi. Selline teabe hiline avalikustamine takistas komisjoni esitatud andmeid nõuetekohaselt analüüsimast, takistades seega märkimisväärselt uurimist.

(552)

Lisaks märkis komisjon, et ostutellimuse kuupäeval kehtinud ELi suunatud müügi nimekirjas esitatud vahetuskursid erinesid mõnel juhul ostutellimuse kuupäeval kehtinud omamaise müügi nimekirjas esitatud vahetuskurssidest. Sellises olukorras leidis komisjon, et ebakõlade ja valesti esitatud vahetuskursside kõrvaldamiseks on asjakohane järjepidevalt kasutada igakuiseid keskmisi vahetuskursse. Seetõttu kasutas komisjon teatatud vahetuskursside puhul kättesaadavaid fakte. Tatmetali väited lükati neil põhjustel tagasi.

(553)

Seoses punktiga 4, mis käsitleb müüki Põhja-Makedooniasse, selgitas Tatmetal, et müüginimekiri võis olla sihtkoha jaotamise eesmärgil ebatäpne või eksitav, sest see võis kajastada kliendi aadressi andmeid, arvetega seotud andmeid, automaatselt määratud ERP aadresse või ebaõiget esialgset teavet saadetise kohta. Sel põhjusel esitas Tatmetal riigi teabe ametliku tollinimekirja alusel. Tatmetal esitas dokumendid, mis tõendavad, et komisjoni kaardistatud uuritava toote tehingute lõppsihtkoht oli Kreeka, mitte Põhja-Makedoonia.

(554)

Komisjon võttis teadmiseks, et Tatmetal otsustas tugineda ekspordi tollideklaratsioonis esitatud teabele. Esitatud lisadokumentides viitas Tatmetal ekspordideklaratsioonis esitatud tarnetähtajale (CIF/CFR Thessaloníki) ja mahalaadimissadamale (Thessaloníki, Kreeka). Komisjoni poolt valimisse kaasatud tehingute puhul oli kõigil neljal juhul müügitellimuse kinnitamise lõppsihtkoht Põhja-Makedoonia ja/või ostjate aadress asus Põhja-Makedoonias ja/või ostjate aadress arvel asus Põhja-Makedoonias ning ERP müügitellimuste kannete lõppsihtkoht kõigil neljal juhul Põhja-Makedoonias. Lisaks ei toetanud Tatmetal oma väidet, esitades näiteks impordideklaratsiooni, saatelehed või täieliku veokirja/pakkelehe koos lõppsihtkohaga. Kuna komisjon ei saanud kinnitada, kas need tehingud lõppesid liidus, jättis ta need ELi suunatud müügi nimekirjast välja. See väide lükati tagasi. Täiendava kontrolli käigus tuvastas komisjon veel ühe tehingu, mis oli seotud müügiga Šveitsi. See tehing eemaldati ELi suunatud müügi nimekirjast.

(555)

Seoses punktiga 5, mis käsitleb transpordikulusid ELi suunatud müügi nimekirjas, väitis Tatmetal, et teatavad ekspordiga seotud kulud ei olnud tollideklaratsiooni vormidel otseselt tuvastatavad. Selle asemel kajastati neid kulusid eksportmüügi müügi-, üld- ja halduskuludes kategoorias „muud“ või „peakorteritasud“. Vastuseks artikli 18 kohasele kirjale vaatas Tatmetal mõjutatud müügi käsitsi läbi, et teatada puuduvast mereveost, ning teatas täiendavatest mereveo- ja käitlemiskuludest.

(556)

Komisjon vaatas läbi ekspordiga seotud puuduvate käitlemiskulude ja mereveokulude kohta esitatud arvutused ja tööfailid ning kiitis arvutuse heaks.

(557)

15. juulil 2026 teatas komisjon Tatmetalile, et ta tegi kindlaks täiendavad probleemid, mille alusel ta kavatseb kohaldada alusmääruse artikli 18 sätteid (edaspidi „teine artikli 18 kohane kiri“).

(558)

Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et äriühing ei esitanud ühtegi tõendit, mis toetaks veokulude jaotamist omamaise müügi tehingutele. Kohapealse kontrolli käigus väitis äriühing, et siseturul kantud veokulude ja üksikute tehingute vahel puudus seos. Äriühing selgitas, kuidas ta kasutas siseandmeid omamaise müügi tehingutega seotud veokulude kajastamiseks. Sellega seoses ei võimaldanud äriühing juurdepääsu andmetele, mida kasutati tehingu kohta teatatud veokulude väärtuste kindlaksmääramiseks, ning esitas üksnes kohapealse kontrolli viimasel päeval omamaise müügi tehingute kohta koostatud tabeli, mis sisaldas teatatud kohandusi, sealhulgas veokulusid. Lisaks ei olnud asjaomased töötajad kohapealse kontrolli ajal kättesaadavad, et anda täiendavaid selgitusi. Samuti ei esitatud dokumentaalseid tõendeid (nt transpordiettevõtjatelt saadud arved), kuigi seda sõnaselgelt nõuti.

(559)

Oma märkustes väitis Tatmetal esmalt, et kontrolliaruandes ei olnud märgitud, et Tatmetal ei esitanud vajalikku teavet või et esitatud teavet ei olnud võimalik kontrollida.

(560)

Teiseks väitis äriühing, et vastupidiselt komisjoni väitele olid logistikatöötajad kättesaadavad telefoni teel ja oleksid komisjoni taotluse korral olnud isiklikult kättesaadavad.

(561)

Kolmandaks väitis äriühing, et omamaise müügi tehingutega seoses teatatud veokulusid ei kinnitanud muud konkreetsed tõendid peale siseandmete, mis kajastusid teatatud omamaise müügi tehingute tabelis.

(562)

Neljandaks väitis Tatmetal, et komisjoni ootus, et äriühing oleks pidanud omal algatusel esitama täiendavaid kinnitavaid tõendeid, on ebamõistlik ja vastuolus komisjoni kohustustega, mis tulenevad WTO 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu (edaspidi „WTO dumpinguvastane leping“) artiklist 6.1.

(563)

Viiendaks väitis äriühing, et komisjonile esitati omamaise müügi tehinguid sisaldav peafail kohapealse kontrolli esimesel päeval, mitte viimasel päeval, nagu väitis komisjon. Teine tabel esitati kohapealse kontrolli viimasel päeval, kuna komisjon taotles seda just sel hetkel.

(564)

Lõpuks väitis äriühing, et kontrolli viimasel päeval esitatud tabelis kajastatud veokulude ühikuandmeid koos veodokumentidega tuleks pidada mõistlikuks meetodiks, mille abil esitada piisavaid tõendeid riigisisese veoga seoses teatatud kohanduste kohta.

(565)

Eespool öeldust olenemata esitas Tatmetal oma märkustes artikli 18 kohase kirja kohta ettevõttesisesed andmed veokulude kohta ja veoteenuste eest väljastatud arved.

(566)

Komisjon tuletas meelde, et kontrolliaruanne sisaldab kontrolliprotsessi ülevaadet. Selles ei esitata hinnangut kontrollitud äriühingu koostöö taseme kohta. Kontrolliaruandes kajastati õigesti äriühingu esitatud selgitusi omamaise müügi tehingutega seotud veokulude kohta, ilma et oleks tehtud järeldusi esitatud tõendite piisavuse kohta. Seetõttu ei saa asjaolu, et kontrolliaruandes ei tuvastatud esitatud tõendavates dokumentides puudusi, mõista nii, et komisjon aktsepteeris andmeid. Sellest tulenevalt lükkas komisjon põhjenduses 559 kirjeldatud väite tagasi.

(567)

Mis puudutab omamaise müügi tehingute ja nendega seotud kuludega seoses küsimustiku vastuste koostamiseks kasutatud andmete esitamise õigeaegsust ning asjaomaste töötajate kättesaadavust, siis tuleb märkida, et äriühingu üldine suutmatus anda selgitusi ja põhjendada küsimustiku vastuste muudes osades esitatud teavet põhjustas kontrolliprotsessis viivitusi. Sellest tulenevalt lubati komisjonil omamaise müügi ja eksportmüügi tehinguid uurida alles kohapealse kontrolli viimasel päeval. Komisjon oli seetõttu sunnitud prioriseerima ega saanud esitatud teavet kontrollida nii üksikasjalikult, kui see oleks tavaliselt vajalik olnud. Seepärast ei olnud logistikatöötajate võimalik kättesaadavus kohapealse kontrolliga liitumiseks oluline, sest komisjoni teavitati riigisisesest kaubaveost teatamiseks kasutatud meetodist alles kohapealse kontrolli viimasel päeval. Äriühingu väide, et omamaise müügi peafail esitati kontrolli esimesel päeval, ei ole õige. Äriühing esitas tõepoolest mitu nn peafaili. Müügi kohta esitas ta müügiaruande, mis ei sisaldanud teavet veokulude kohta, mis tähendab, et see ei olnud kõnealuse küsimuse puhul asjakohane. Sellest tulenevalt lükati põhjendustes 560 ja 563 esitatud väited tagasi.

(568)

Seoses äriühingu väitega, et veodokumendid (dokumendid, mis tõendavad, et kaup anti transpordiks üle vedajale) ja tõendamata ühiku veokulu on asjakohane meetod omamaiste tehingute kohta teatatud veokulude kinnitamiseks, eelkõige kuna äriühingul puudusid väidetavalt konkreetsemad tõendid, märkis komisjon, et äriühing ise esitas veoarved vastuseks teisele artikli 18 kohasele kirjale. See näitab selgelt, et äriühingul olid tõendid, mis võisid kinnitada omamaiseid veokulusid. Äriühingu väited, mida on üksikasjalikult kirjeldatud põhjendustes 561 ja 564, lükati seetõttu tagasi.

(569)

Komisjon lükkas tagasi dokumendid, mis esitati vastuseks teisele artikli 18 kohasele kirjale, kuna nende õigsust ei olnud menetluse asjaomases etapis võimalik kontrollida.

(570)

Lõpuks ei nõustunud komisjon sellega, et ta rikkus WTO dumpinguvastase lepingu artiklit 6.1, kui ta eeldas, et äriühing esitab omal algatusel tõendeid, mis kinnitavad teatatud veokulusid. Komisjon nõudis omamaise müügi tehingute valimi kohta dokumente, mis toetaksid selliseid esitatud andmeid nagu tooteliik, klient, sihtkoht, suhe kliendiga, müügimaht ja -hind ning müügitehinguga seotud kulud. Komisjon nõudis konkreetselt dokumente, mis tõendaksid teatatud veokulusid. Äriühing selliseid dokumente siiski ei esitanud, kuigi tal olid selgelt olemas veoarved, nagu on selgitatud põhjendustes 565 ja 568. Sellest tulenevalt lükkas komisjon põhjenduses 562 kirjeldatud väite tagasi.

3.5.2.2.   Borçelik Çelik Sanayi Ticaret A.Ş., Bursa (edaspidi „Borcelik“)

(571)

Algatamisteate punkti 10 kohaselt tuletas komisjon huvitatud isikutele meelde, et kui nad ei anna juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistavad märkimisväärselt uurimist, võivad järeldused põhineda kättesaadavatel faktidel kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Lisaks kordas komisjon valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele nende valimisse kaasamise kohta 18. septembril 2025 saadetud kirjas koostöö puudumise tagajärgi.

(572)

17. juunil 2026 teatas komisjon Borcelikile, et uurimise käigus tekkis mitu probleemi, mis võivad viia alusmääruse artikli 18 kohaldamiseni.

(573)

Esiteks taotles komisjon äriühingult proovibilanssi neli korda – küsimustikus, esimeses ja teises puudusi käsitlevas kirjas ning kohapealse kontrolli alguses, kui ilmnes, et äriühingu koostatud versioonis puudusid teatavad andmed. Proovibilanss, mille äriühing esitas pärast neljandat taotlust, oli vormingus, mis nõudis edasist töötlemist. Asjaolu, et äriühing ei esitanud nõutud proovibilanssi nõuetekohases vormingus, lükkas uurimist edasi.

(574)

Teiseks ei esitanud äriühing kogu tabelis G (kasum ja kahjum) nõutud teavet. Eelkõige otsustas äriühing esitada valuutakursi muutustest tuleneva kasumi ja kahjumi jaotuse tegelikeks ja ümberarvestatud summadeks alles kohapealse kontrolli käigus. Võttes arvesse nende kontode suurt arvu, millel oli kirjendatud valuutakursi muutustest tulenev kasum ja kahjum, ei saanud komisjon esitatud teavet rahuldavalt kontrollida.

(575)

Kolmandaks, kuigi äriühingult nõuti konkreetselt, et ta esitaks aegsasti enne kohapealset kontrolli kõik väikeste vigade parandused, mida äriühing märkas kontrolliks valmistudes, esitas äriühing sellised parandused alles kontrolli esimesel päeval. Lisaks ei saanud mõnda omamaise müügi andmetes tehtud parandust pidada väikeseks. Nende paranduste tulemusena suurenesid üksikute omamaise müügi tehingutega seotud veokulud 250 %.

(576)

Neljandaks esitas äriühing omamaise müügi tehingutega seotud veokulusid kinnitavad tõendid (äriühingu andmetel põhinevad aruanded saadetiste ja veokulude kohta) vaid tühise osa omamaise müügi kohta, mis moodustas vähem kui 3 % asjaomastest tehingutest.

(577)

Viiendaks teatas äriühing komisjonile alles kohapealse kontrolli käigus, et ta ei esitanud andmeid veokulude kohta, mis tekkisid uuritava toote transportimisel tehase ja välislao vahel. Ka põhjenduses 576 nimetatud tõendid ei sisaldanud vajalikku teavet.

(578)

Äriühing taotles ärakuulamist komisjoni talitustes ja esitas märkused komisjoni kavatsuse kohta kohaldada põhjendustes 573–577 kirjeldatud küsimustega seoses alusmääruse artiklit 18.

(579)

Ärakuulamisel ja oma märkustes vaidlustas Borcelik komisjoni kavatsuse kasutada kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artiklile 18 ning väitis, et Borcelik ei takistanud uurimise käiku.

(580)

Seoses proovibilanssi käsitleva esimese punktiga väitis Borcelik, et kogu uurimisperioodi kulu- ja tulukontosid hõlmav proovibilanss esitati juba esialgses vastuses küsimustikule ning seega oli komisjonil juba olemas asjakohane teave müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääramiseks. Borcelik lisas, et varade ja kohustuste kontode proovibilanss esitati vastusena esimesele puudusi käsitlevale kirjale. Pärast teist puudusi käsitlevat kirja esitati täielik proovibilanss, mis hõlmas varasid, kohustusi, kulusid ja tulusid, ning täielik proovibilanss esitati ka kohapealsee kontrolli käigus.

(581)

Komisjon märkis, et Borcelik kirjeldas oma märkustes artikli 18 kohase kirja kohta üksnes seda, kuidas proovibilanss esitati. Äriühingu konto kinnitas, et proovibilanss esitati osadena ja et komisjon sai täieliku versiooni alles kohapealse kontrolli käigus. Sellega seoses tuleb märkida, et vastus teisele puudusi käsitlevale kirjale tuli esitada kontrollkäigu alguses. Seetõttu leidis komisjon, et faktiline ülevaade, mille äriühing esitas oma märkustes artikli 18 kohase kirja kohta, kinnitas komisjoni tähelepanekuid. Lisaks ei ole äriühingu märkustes midagi, mis oleks vastuolus komisjoni järeldustega, et täielik proovibilanss saadi menetluse väga hilises etapis, mis kahjustas äriühingu esitatud andmete analüüsi. Sellest tulenevalt kinnitas komisjon oma järeldusi, et täieliku proovibilansi hilinenud esitamine takistas uurimist.

(582)

Seoses valuutakursi muutustest tuleneva kasumi ja kahjumi jaotust käsitleva teise punktiga väitis Borcelik, et peale asjakohase tabeli, mis sisaldab kahte eraldi rida realiseeritud ja ümberarvestatud kasumi ja kahjumi kohta, ei olnud küsimustikus endas sõnaselgelt nõutud nende kulude jaotust. Lisaks väitis äriühing, et alusmääruse artikli 2 lõikes 6, WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 2.2.2 ega liidu kohtupraktikas ei tehta vahet valuutakursi muutustest tuleneval realiseeritud ja ümberarvestatud kasumil ja kahjumil. Borcelik leiab, et valuutakursi muutustest tuleneva kasumi ja kahjumi jaotamine realiseeritud ja ümberarvestatud kasumiks ja kahjumiks ei olnud seega vajalik teave. Borcelik väitis veel, et kui komisjon peab jaotust vajalikuks teabeks, oleks ta pidanud seda nõudma puudusi käsitlevas kirjas. Lõpuks vaidlustas äriühing komisjoni järeldused, et jaotuse ja selle aluseks olevate tõendite (raamatupidamisdokumendid) hiline esitamine takistas uurimist, kuna komisjon oleks pidanud olema küsimustikule antud esialgsest vastusest teadlik suurest arvust kontodest, millel kirjendati valuutakursi muutustest tulenev kasum ja kahjum. Borcelik väitis, et selles küsimuses ei ole kättesaadavatele faktidele tuginemine põhjendatud, kuna valuutakursi muutustest tulenevat kasumit ja kahjumit käsitlevad raamatupidamisdokumendid olid kontrollkäigu ajal kontrollitavad ja neid koguti kontrollitõenditena.

(583)

Komisjon märkis, et Borcelik ei vaidlustanud asjaolu, et küsimustiku lahutamatuks osaks olevas asjaomases tabelis nõutud teavet ei esitatud. Asjaolu, et komisjon ei keskendu äriühingule saadetud puudusi käsitlevas kirjas konkreetsele puudusele, ei muuda kehtetuks esialgset taotlust esitada dumpinguvastase küsimustiku sisust tulenev asjakohane teave. Lisaks kinnitas asjaolu, et äriühing esitas omal algatusel paranduse, milles ta eraldas valuutakursi muutustest tuleneva kasumi ja kahjumi kaks kategooriat, kohe enne küsimustiku vastuste asjakohaste osade kontrollimist, et ta oli teadlik, et jaotus on vajalik teave. Lisaks leidis komisjon, et tal on kaalutlusõigus kontrollida valuutakursi muutustest tulenevat realiseeritud ja ümberarvestatud kasumit ja kahjumit, et tagada nende summade õige seostamine müügi-, üld- ja halduskuludega, tuginedes uuritava toodangu tootmise ja müügiga seotud tegelikele andmetele. Samuti oli komisjon tõepoolest teadlik nende kontode arvust, millel kirjendati valuutakursi muutustest tulenev kasum ja kahjum. Äriühingu poolt kohapealse kontrolli käigus esitatud jaotus ei vastanud siiski asjaomaste kontode nimetustele. See tähendab, et kõik küsimustiku vastuses esitatud teabel põhinevad eeldused oleksid olnud mõttetud, kui komisjon oleks oma analüüsis tuginenud kontode nimetustele. Seetõttu kinnitas komisjon oma järeldust, et asjaolu, et Borcelik jagas valuutakursi muutustest tuleneva kasumi ja kahjumi realiseeritud ja ümberarvestatud kasumiks ja kahjumiks alles kohapealse kontrolli ajal, põhjustas kontrolli ajakavas viivitusi.

(584)

Seoses kolmanda ja neljanda punktiga, mis käsitlevad transpordiga seotud kulusid, väitis Borcelik, et komisjoni juhised tähtaegade kohta olid vastuolulised, kuna kontrollieelses kirjas väideti, et kontrollimise alguses esitatud muudatused ei too automaatselt kaasa alusmääruse artikli 18 kohaldamist. Lisaks väitis Borcelik, et nende paranduste mõju ei olnud nii oluline ja et komisjon mõistis valesti kohapealse kontrolli käigus kogutud andmetes sisalduvat teavet, mis äriühingu sõnul sisaldas üksnes näiteid omamaise müügiga seotud veokulude arvutamise kohta. Äriühing väitis, et komisjon kiitis heaks muud veaparandused, millest teatati samal ajal.

(585)

Komisjon märkis, et Borcelik ei vaidlustanud asjaolu, et riigisiseste veokulude muudetud versioon esitati alles kontrolli alguses. Äriühingule teatatud tähtajad olid selged. Esiteks määras komisjon tähtaja kohapealse kontrolli ettevalmistamise käigus avastatud väiksemate vigade parandamiseks. Nende paranduste tähtajaks määrati kontrolli alguskuupäevale eelnev kuupäev. Komisjon märkis ka, et mis tahes parandused, mis tehakse pärast kontrolli algust, võivad kaasa tuua alusmääruse artikli 18 kohaldamise. Teiseks küsis komisjon tõepoolest omamaise müügi kohta lisateavet, mis tuli esitada kontrolli alguses. Komisjon leidis siiski, et see täiendav taotlus ei kujutanud endast uut võimalust täiendavate paranduste tegemiseks. Komisjon jäi esitatud paranduste olulisuse suhtes oma seisukoha juurde. Need puudutasid ligikaudu 60 % omamaisest müügist ja teatatud omamaise müügi kulud suurenesid 250 %. Muud parandused kiideti tõepoolest heaks, sest need olid väikesed ega muutnud oluliselt pilti esitatud teabest. Lõpetuseks leidis komisjon, et toimikus puudusid tõendid, mis toetaksid väidet, et esitatud andmed riigisiseste veokulude kohta olid vaid näide. Esiteks ei esitanud äriühing seda teavet kohapealse kontrolli käigus näitena. Teiseks sisaldas äriühingu dokumentidest kogutud väljavõte teavet uurimisperioodi kõigi kuude kohta ja hõlmas mitut veoettevõtjat. Seetõttu ei ole selge, kuidas selline andmekogum saab kujutada endast üksnes näidet kogu teabest riigisiseste veokulude kohta. Seetõttu lükati tagasi äriühingu väide, et kõnealune küsimus ei õigusta kättesaadavate faktide kasutamist.

(586)

Äriühing ei vaidlustanud komisjoni järeldusi seoses viienda punktiga, mis käsitleb transpordikulude aruandlust välisladudega seotud müügikanalite puhul.

3.5.3.   Normaalväärtus

(587)

Komisjon uuris esmalt, kas iga valimisse kaasatud koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema asjaomase toote liitu suunatud eksportmüügi mahust. Selle põhjal leiti, et iga valimisse kaasatud eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük siseturul oli tüüpiline.

(588)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga eksportivate tootjate puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(589)

Järgmisena uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud eksportmüügi mahust. Komisjon tegi kindlaks, et väikese arvu uurimisperioodil liitu eksporditud tooteliikide puhul ei toimunud mingit omamaist müüki või moodustas selle tooteliigi omamaine müük mahu poolest alla 5 % ega olnud seega tüüpiline.

(590)

Järgmisena tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(591)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

a)

sellise tooteliigi müügimaht, mida müüakse arvestuslike tootmiskuludega võrdse või neist suurema netomüügihinnaga, moodustab üle 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust ning

b)

selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind on ühiku tootmiskuluga võrdne või sellest suurem.

(592)

Sel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(593)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodi, kui

a)

tooteliigi kasumlik müügimaht moodustab 80 % või vähem selle liigi müügi kogumahust või

b)

kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind on madalam kui ühiku tootmiskulu.

(594)

Omamaise müügi analüüs näitas, et vähem kui 30 % Tatmetali kogu omamaisest müügist ja vähem kui 50 % Borceliki kogu omamaisest müügist oli kasumlik ning et kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest kõrgem. Seega arvutati normaalväärtus kogu uurimisperioodi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena või ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(595)

Nende tooteliikide puhul, mille müük oli üldiselt kasumlik, arvutati normaalväärtus kas kogu uurimisperioodi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena või ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena olenevalt kasumliku müügi mahust.

(596)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus oli samasuguse toote tooteliigi müük ebapiisav või kui siseturul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6. Nende tooteliikide puhul, mida siseturul ei müüdud, ja kui puudus konkreetne teave nende tooteliikide turuhindade kohta, mida valimisse kaasatud eksportivad tootjad siseturul ei müünud, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(597)

Normaalväärtuse saamiseks liideti valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised summad:

a)

kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud, mida valimisse kaasatud koostööd tegevad eksportivad tootjad kandsid uurimisperioodil tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote omamaise müügi puhul, ning

b)

kaalutud keskmine kasum, mida valimisse kaasatud koostööd tegev eksportiv tootja teenis uurimisperioodil tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote omamaiselt müügilt.

(598)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul nende liikidega tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Kuna nende tooteliikide puhul, mida siseturul üldse ei müüdud, puudus omamaise müügi hinna muu allikas, arvutati normaalväärtus, liites nende tooteliikide tootmiskuludele kõigi tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi.

(599)

Võttes arvesse komisjoni järeldusi selle kohta, et Borcelik keeldus osaliselt koostööst, kasutas komisjon kättesaadavaid fakte, et hinnata müügi-, üld- ja halduskulude järgmisi elemente:

—

veokulud, mida äriühing kandis uuritava toote transportimisel tehasest välislattu;

—

veokulude koguväärtus, mida ei saanud tõendite puudumise tõttu jaotada üksikutele omamaise müügi tehingutele.

(600)

Veokulude puhul lükkas komisjon tagasi veokulude jaotuse tehingute kaupa. Selle asemel lisas komisjon teatatud koguväärtuse müügi-, üld- ja halduskulude hulka, mida kasutati omamaise müügi kasumlikkuse kindlaksmääramiseks.

(601)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta kommenteeris Borcelik seda, kuidas komisjon käsitles veokulusid. Kuna need märkused puudutavad ka normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlust, käsitleti neid punktis 3.5.5.

(602)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitis Borcelik, et komisjon peaks oma ekspordile suunatud laenude intressikulude jaotuse nii omamaisele müügile kui ka eksportmüügile läbi vaatama. Borceliki sõnul tuleks ümber pöörata komisjoni otsus lükata tagasi tema ekspordile suunatud laenude ja muude laenude eristamine, tuginedes laenude kasutamisele ja nende ekspordiga sidumise mehhanismi puudumisele. Borcelik väitis, et kuna ainuüksi ekspordikohustuse olemasolust piisas selleks, et komisjon käsitaks ekspordile suunatud laene subsiidiumide uurimistes (127) ekspordisubsiidiumidena, peaks komisjon käesoleval juhul kohaldama sama põhimõtet, et teha kindlaks, kas selliste laenudega seotud intressikulud tuleks jaotada üksnes eksportmüügile või kogu müügile. Äriühing kordas oma väidet oma märkustes täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta, hoolimata asjaolust, et seda küsimust ei käsitletud täiendavate lõplike järelduste avalikustamisel ja äriühingule tehti ülesandeks esitada märkusi üksnes täiendavate lõplike järelduste avalikustamisega hõlmatud küsimuste kohta.

(603)

Komisjon analüüsis seda väidet. Komisjon rõhutas, et tema otsus jaotada ekspordile suunatud laenudega seotud intressikulud põhines juhtumi asjaoludel. Komisjon hindas käesolevas uurimises, kas ekspordile suunatud laenudega seotud kulud tuleks jaotada üksnes eksportmüügile. Kohapealne kontroll näitas, et äriühing peab ekspordile suunatud laenu saamiseks võtma ekspordikohustuse ning et on olemas süsteem, mille abil pank jälgib kohustuse täitmist. Toimikus ei olnud siiski tõendeid selle kohta, et ekspordile suunatud laenu kaudu saadud vahendeid oleks tulnud kasutada või kasutati üksnes eksportmüügiga seotud kulude katmiseks, näiteks sidudes laenu kasutamise otseselt selliste toorainete hankimisega, mida tuleks kasutada üksnes ekspordiks mõeldud valmistoodete tootmiseks. Äriühing ei esitanud selliseid tõendeid ka oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(604)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitis Borcelik, et komisjon arvestas teadus- ja arendustegevuse kulusid topelt. Sellega seoses kordas äriühing teadus- ja arendustegevuse kulude arvestuslikku käsitlust. Samuti väitis ta, et arvesse tuleks võtta nende teadus- ja arendustegevuse kuludega seotud subsiidiumidest saadud tulu.

(605)

Komisjon uuris väidet ja kontrollis eelkõige seda, kas selgitused teadus- ja arendustegevuse kulude arvestusliku käsitluse kohta olid äriühingu proovibilansiga kooskõlas. Komisjon leidis, et teadus- ja arendustegevuse kulude amortisatsioon sisaldus tõepoolest müügikuludes ning müügi-, üld- ja halduskuludes. Seega tähendaks uurimise ajal kantud teadus- ja arendustegevuse kulude kaasamine müügi-, üld- ja halduskulude protsendimäära kindlaksmääramisse seda, et teadus- ja arendustegevuse kulusid võetaks arvesse kaks korda. Komisjon parandas oma arvutust ja kasutas dumpingumarginaali arvutamisel müügi-, üld- ja halduskulude muudetud protsendimäära.

(606)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta juhtis Borcelik tähelepanu sellele, et komisjon jättis müügi-, üld- ja halduskuludest välja terase tootmisjääkide müügist saadud tulu ja hilinenud maksetest saadud tulu ning lisas mõlemad kogumüügi alla. Müügi-, üld- ja halduskulude protsendimäära arvutamisel kasutas komisjon siiski ainult käivet, mis tekkis uuritava toote müügist, ega võtnud kahe eespool nimetatud tuluartikli käivet arvesse. Borcelik palus komisjonil see arvutusviga parandada. Äriühing kordas oma väidet oma märkustes täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta ja uuesti oma märkustes teiste täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta, hoolimata asjaolust, et seda küsimust ei käsitletud nende täiendavate lõplike järelduste avalikustamisel ja äriühingule tehti ülesandeks esitada märkusi üksnes nende täiendavate lõplike järelduste avalikustamisega hõlmatud küsimuste kohta.

(607)

Komisjoni metoodika oli tahtlik, mitte vea tulemus. Komisjon palus eksportivatel tootjatel esitada otse küsimustikus eri liiki tulud käibekategooria all, mitte müügi-, üld- ja halduskulude alamkategooriate all. Lisaks nähtus juhistest, et muud tulu peale uuritava toote (või muude valmistoodete) müügist saadud tulu ei oleks tohtinud iga tootekategooria kogumüügile jaotada. Seetõttu ei oleks tohtinud kindlaksmääratud müügi-, üld- ja halduskulude protsendina väljendamisel kasutada nimetajana terase tootmisjääkide müügist ja hilinenud maksetest saadud tulu. Äriühing eiras aga eespool nimetatud juhiseid ja esitas vastavad tulukategooriad müügi-, üld- ja halduskulude all. Seetõttu jättis komisjon need kaks tuluartiklit müügi-, üld- ja halduskuludest välja ega võtnud neid müügi-, üld- ja halduskulude protsendimäära kindlaksmääramiseks kasutatud käibe väärtuse arvutamisel arvesse. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(608)

Tehase ja lao vaheliste veokulude puhul kasutas komisjon teavet nende ladude asukoha kohta ning hindas keskmist veokulu tehingupõhiselt, lähtudes äriühingu esitatud veokuludest. Need kulud olid toimikus parim kättesaadav teave puuduvate veokulude hindamiseks, hoolimata sellest, et komisjon oli jaotuse tagasi lükanud. Kuigi aluseks olevad andmed olid puudulikud ja üldiselt mitte täiesti usaldusväärsed, oleks tehase ja välisladude vahelise transpordi kulusid hindamata müügi-, üld- ja halduskulud alahinnatud.

(609)

Nagu on üksikasjalikult kirjeldatud põhjendustes 574 ja 581, tegi komisjon kindlaks probleemid seoses äriühingu esitatud teabega valuutakursi muutustest tuleneva kasumi ja kahjumi kohta. Kuigi andmed esitati märkimisväärse viivitusega, järeldas komisjon, et need olid piisavalt üksikasjalikud, et teha kindlaks valuutakursi muutustest tuleneva realiseeritud kasumi ja kahjumi usaldusväärne väärtus, mis tuleb lisada müügi-, üld- ja halduskuludele.

(610)

Borcelik hankis kuumvaltsitud rulle, mis on külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisel peamine tooraine, osaliselt seotud tarnijalt AMFCE. Seetõttu uuris komisjon, kas need ostud tehti reaalturuväärtusele vastavate hindadega. Komisjon võrdles AMFCE müügihindu sõltumatutele klientidele asjaomaste teraseklasside puhul müügihindadega Borcelikile tehasest hankimise tasandil. Komisjon leidis, et AMFCE müüs asjaomaste teraseklasside kuumvaltsitud rulle sõltumatutele klientidele hindadega, mis olid kõrgemad kui Borcelikilt võrreldavate teraseklasside eest küsitud hinnad. Sellest tulenevalt kohandas komisjon Borceliki teatatud kuumvaltsitud rullide kulusid reaalturuväärtuse tasemele. Selle tulemusena suurenesid tootmiskulud 1,8 %.

(611)

Kohandatud tootmiskulusid kasutati põhjenduses 590 kirjeldatud omamaise müügi kasumlikkuse analüüsis ning põhjendustes 597 ja 598 kirjeldatud normaalväärtuse arvutamiseks.

(612)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitis Borcelik, et ta ei saanud kontrollida arvutuse õigsust, sest komisjon ei esitanud teavet selle kohta, kuidas ta selle arvuni jõudis, vaid esitas üksnes arvu enda ja selgituse selle kohta, miks AMFCE väidetavalt keeldus selle teabe avalikustamisest. Borceliki väitel takistab see tal kasutada oma kaitseõigust ja kujutab endast alusmääruse artikli 19 lõike 2 rikkumist.

(613)

Borcelik väitis ka, et kuigi tal ei ole võimalik seda kontrollida, näib muu Arcelor Mitall Groupi keskmiste ostuhindade kohta registreeritud teave olevat vastuolus komisjoni järeldusega tema reaalturuväärtuse analüüsi kohta.

(614)

Lõpetuseks väitis Borcelik, et üheaastase (või pikema) perioodi keskmised võrdlused ei pruugi olla asjakohased, et teha kindlaks, kas tehingud vastavad turutingimustele, võttes arvesse märkimisväärseid kõikumisi tooraineturgudel, ning et tuleks teha nõuetekohane hinnavõrdlus, võrreldes hindu samal turul, st Türgis. Sellega seoses palus Borcelik komisjonil täpsustada järgmist: 1) kas reaalturuväärtuse analüüsis kasutatud hinnavõrdlus oli kogu uurimisperioodi keskmine või mitte; 2) AMFCE klientide asukoht ning 3) nende klientide müügimaht.

(615)

Äriühing kordas põhjendustes 612–614 esitatud väiteid oma märkustes täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta, hoolimata asjaolust, et neid küsimusi ei käsitletud täiendavate lõplike järelduste avalikustamisel ja äriühingule tehti ülesandeks esitada märkusi üksnes täiendavate lõplike järelduste avalikustamisega hõlmatud küsimuste kohta.

(616)

Komisjon selgitas äriühingupõhiste lõplike järelduste avalikustamisel metoodikat, mida kasutati selle hindamiseks, kas Borcelik ostis kuumvaltsitud rulle AMFCE-lt turuhinnaga. Komisjon kogus kaugmeetodil ristkontrolli käigus täieliku loetelu tehingutest, mis olid seotud AMFCE kuumvaltsitud rullide müügiga kõigile tema klientidele. Seejärel tegi komisjon kindlaks teraseklassid, mida müüdi märkimisväärsetes kogustes nii Borcelikile kui ka sõltumatutele klientidele. Komisjon võrdles nende teraseklasside kaalutud keskmist hinda nende müümisel sõltumatutele klientidele ja Borcelikile. Komisjon ei esitanud tõesti Borcelikile alusandmeid ega nende põhjal tehtud arvutusi. Nagu juba selgitatud, oli see tingitud AMFCE konfidentsiaalsusega seotud reservatsioonidest. Borcelik oli AMFCEga seotud ühise aktsionäri kaudu ja kontserni piiratud koostöö kärpis selles küsimuses komisjoni suutlikkust avalikustada kõik alusandmed ja nende põhjal tehtud arvutused. Kontsern ei saa takistada ühe üksuse juurdepääsu teise üksuse andmetele ja seejärel kasutada oma käitumist ära väitmaks, et komisjon on piiranud tema kaitseõigusi.

(617)

Seoses põhjenduses 613 esitatud väitega märkis komisjon, et äriühing kasutas oma analüüsis täiesti asjakohatuid andmeid. Kõigepealt liigitas ta ostetud kuumvaltsitud rullid kolme kategooriasse. Seejärel võrdles Borcelik sõltumatutele tarnijatele ja AMFCE-le makstud hindu. Esiteks märkis komisjon, et äriühingu kasutatud liigitus ei võimaldanud teha mõistlikke järeldusi. Äriühing liigitas tõepoolest 50 % AMFCE-lt ostetud kuumvaltsitud rullide klassidest kategooriasse „muud“, mis ei võimalda teha sarnaste toodete põhjal üksikasjalikku analüüsi. Teiseks tuleb selleks, et uurida, kas seotud tarnijale makstud hinnad vastasid reaalturuväärtusele, uurida tarnija müügihindu, st et Borceliki poolt sõltumatutele tarnijatele ja AMFCE-le makstud ostuhindade võrdlus ei olnud sel eesmärgil asjakohane.

(618)

Seoses põhjenduses 614 esitatud Borceliki väidetega märkis komisjon, et äriühing ei esitanud ühtegi tõendit toorainehindade väidetavate kõikumiste kohta. Lisaks näitavad Borcelikilt ja AMFCE-lt kogutud andmed, et asjaomased ostud/müügid ei olnud koondunud teatavatesse kuudesse või kvartalitesse, vaid jagunesid ühtlaselt kogu uurimisperioodi peale. Komisjon tegi analüüsi tõepoolest kogu uurimisperioodi kaalutud keskmiste põhjal, võttes arvesse AMFCE sõltumatuid kliente, olenemata nende asukohast. Sõltumatute klientide rühm sisaldas kliente, kellele AMFCE müüs väiksemaid koguseid kui Borcelikile, ja neid, kellele ta müüs võrreldavaid või suuremaid koguseid. Seetõttu leidis komisjon, AMFCE poolt üksikutele klientidele müüdud kogused ei rikkunud analüüsi.

(619)

Sellest tulenevalt lükati põhjendustes 612–614 kirjeldatud Borceliki väited põhjendustes 616–618 esitatud kaalutlustel tagasi.

(620)

Võttes arvesse komisjoni järeldusi Tatmetali osalise koostööst keeldumise kohta, kasutas komisjon kättesaadavaid fakte, et hinnata müügi-, üld- ja halduskulude veokulude koguväärtust, mida ei saanud tõendite puudumise tõttu jaotada üksikutele omamaise müügi tehingutele.

(621)

Põhjenduses 558 esitatud faktide põhjal lükkas komisjon tagasi veokulude jaotuse tehingu kohta omamaise müügi nimekirjas. Selle asemel lisas komisjon teatatud koguväärtuse müügi-, üld- ja halduskulude hulka, mida kasutati omamaise müügi kasumlikkuse kindlaksmääramiseks.

(622)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta palus Tatmetal komisjonil lisada siseturul sõltumatutele klientidele suunatud uuritava toote kogumüügile Türgi vabakaubanduspiirkondadesse suunatud müügi, et teha kindlaks omamaise müügi, sealhulgas vabakaubanduspiirkondadesse suunatud müügi kasumlikkus.

(623)

Komisjon analüüsis seda taotlust ja nõustus lisama vastava vabakaubanduspiirkondadesse suunatud müügi mahu, et teha kindlaks kasumlikkus siseturul. Taotlus rahuldati.

(624)

Peale selle esitas Tatmetal oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta mitu märkust omamaise müügi kasumlikkuse kindlaksmääramise kohta. Nende märkuste tundliku laadi tõttu, millega seati kahtluse alla individuaalsete kontode tasandil tehtud kohandused, vastas komisjon märkustele äriühingule individuaalselt avalikustatud teabes. Vahetuskursikasumi ja -kahjumi kohta esitatud märkustega osaliselt nõustuti. Erakorraliste tulude ja kulude ning terase tootmisjääkidega seotud muudetud kohanduse kohta esitatud märkused lükati tagasi. Märkus inflatsiooniga seotud kohanduse kohta lükati tagasi ja komisjon vaatas kohanduse aluseks oleva väärtuse läbi.

(625)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Tatmetal selle, et komisjon kasutas 2025. aasta esimese poole näitajana proovibilansi 2024. aasta esimese poole andmeid inflatsiooniga seotud kohanduse kohta. Tatmetal väitis, et Türgi maksumenetluse seaduse üldringkirjas nr 582 (128) on sätestatud, et 2025. aasta arvestusperioodi esimesel, teisel ja kolmandal esialgsel maksustamisperioodil inflatsiooniga seotud kohandust ei tehta. Lisaks esitas Tatmetal seaduse nr 7571, (129) mis kinnitas eespool nimetatud ringkirja sätteid. Tatmetal palus komisjonil jätta 2024. aasta esimese poolaasta inflatsiooniga seotud kohandus välja.

(626)

Komisjon leidis, et väide on põhjendatud ja muutis vastavalt Tatmetali dumpingumarginaali.

(627)

Lisaks kordas Tatmetal oma väidet muude tulude ja kuulõpu vahetuskursi hinnangute kohta, kuigi täiendavate lõplike järelduste avalikustamisel ei käsitletud seda küsimust sisuliselt, vaid esitati üksnes arvutusvalemid. Äriühing esitas ka uue märkuse tabelis G-PL esitatud finantstulude kohta, kuigi äriühingule tehti ülesandeks esitada märkusi üksnes täiendavate lõplike järelduste avalikustamisega hõlmatud küsimuste kohta.

3.5.4.   Ekspordihind

(628)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele või importijana tegutsevate seotud äriühingute kaudu.

(629)

Kui eksportivad tootjad eksportisid asjaomast toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt asjaomase toote eest liitu ekspordiks müümisel tegelikult makstud või makstav hind.

(630)

Eksportivate tootjate puhul, kes eksportisid asjaomast toodet liitu importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu, määrati ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskuludega, ning kasumiga. Komisjon tugines tegelikele müügi-, üld- ja halduskuludele, mille olid teatanud importijana tegutsevad seotud äriühingud. Kuna ükski sõltumatu importija käesolevas uurimises koostööd ei teinud, tugines komisjon Hiina RVst ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete importi käsitlevas dumpinguvastases uurimises kindlaks tehtud sõltumatu importija kasumile, nimelt 2 %-le, (130) mida kasutati ka hiljutises kuumvaltsitud lehtterastoodete uurimises (131).

(631)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitis Tatmetal, et ELi suunatud müügi nimekirjas olevad kreeditarved konverteeriti Türgi liiridesse juba enne seda, kui komisjon tegi ümberarvestuse arvutuse, ja seega konverteeriti kreeditarvete väärtused kahekordselt.

(632)

Komisjon analüüsis Tatmetali esitatud tõendeid ja märkis, et vastupidiselt eespool esitatud väitele konverteeris Tatmetal Türgi liiridesse ainult ühe ELi suunatud müügi nimekirjas oleva kreeditarve. Ülejäänud kreeditarvete valuuta oli tõepoolest euro ja komisjon kasutas arvete netoväärtuse arvutamiseks ümberarvestusvalemit. Peale selle täheldas komisjon esitatud täiendavates tõendites vastuolusid eurodes esitatud kreeditarvete väärtustes ja parandas sellest tulenevalt ELi suunatud müügi nimekirjas olevate kreeditarvete väärtust. Selle väitega nõustuti osaliselt.

(633)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist ei nõustunud Tatmetal sellega, kuidas komisjon käsitles ELi suunatud müügi nimekirjas olevaid kreeditarveid, ja viitas arvete kohandamist käsitlevale dokumendile, mis esitati küsimustiku vastuses. Tatmetal taotles, et kõiki esitatud kreeditarveid käsitletaks Türgi liirides.

(634)

Komisjon võrdles kreeditarvete numbreid arvete kohandamist käsitleva dokumendi põhjal. Komisjon võrdles nimetatud dokumendis esitatud seotud müügiarveid kõigi müüginimekirjadega, mis koguti kontrollkäigu ajal, ning jõudis järeldusele, et kreeditarvete väärtused olid esitatud eurodes, mitte Türgi liirides. See väide lükati tagasi.

(635)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitis Tatmetal, et komisjon tegi vea FCA-, FOB- ja CFR-tingimuste alusel tehtud tehingute CIF-väärtuse arvutamisel. Tatmetal palus komisjonil arvutusvalemit ajakohastada.

(636)

Komisjon analüüsis seda väidet ja lisas asjakohased summad CIF-väärtuse kindlaksmääramiseks ELi suunatud müügi nimekirja. Mereveo- ning käitlemis- ja laadimiskulude ühikusummad määrati kindlaks pärast vastust artikli 18 kohasele kirjale. See taotlus rahuldati.

(637)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist juhtis Tatmetal tähelepanu tehnilisele veale piiratud arvu FCA-tehingute CIF-väärtustes.

(638)

Komisjon parandas mõjutatud tehingute CIF-väärtusi ja kohanduste väärtusi. Muutus oli tühine. Selle väitega nõustuti.

3.5.5.   Võrdlus

(639)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon tegema normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

3.5.5.1.   Normaalväärtuse kohandamine

(640)

Nagu on selgitatud põhjenduses 639, määrati normaalväärtus kindlaks kaubanduse tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga. Artikli 2 lõike 10 alusel kohandati vahetuskursse, veo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, pakkimiskulusid, allahindlusi ja hinnavähendeid, laenukulusid ning sõltumatutele omamaistele klientidele antud garantiisid ja tagatisi.

(641)

Mõlemad Türgi eksportivad tootjad taotlesid alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b alusel kohandust seoses tollimaksu tagastamisega kuumvaltsitud lehtterasrullide imporditollimaksu puhul. Borcelik ja Tatmetal väitsid, et imporditollimakse tuleb maksta imporditud materjalide eest ning et omamaise müügi tootmiskulud on suuremad kui eksportmüügi puhul, millega ei kaasne imporditollimaksude lisakulusid.

(642)

Türgis kohaldatakse imporditollimaksu kuumvaltsitud rullide suhtes, mis on külmvaltsitud lehtterastoodete tootmise sisendid. Seestöötlemise protseduuri alusel on omamaised tootjad siiski sellise tollimaksu tasumisest vabastatud, kui imporditud kuumvaltsitud rulle kasutatakse selliste lõpptoodete tootmiseks, mis lõpuks eksporditakse. Kaks valimisse kaasatud eksportijat ei esitanud tõendeid imporditollimaksu tasumise kohta uurimisperioodil, mis oleks õigustanud kohandamist õiglase võrdluse eesmärgil. Vastupidi, esitatud teave näitas, et nad täitsid iga seestöötlemise protseduuri loaga seotud ekspordikohustuse. Sel põhjusel leiti, et see väide ei ole põhjendatud ning see lükati tagasi.

(643)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta juhtis Borcelik tähelepanu sellele, et komisjon jättis omamaisel turul tegutsevale seotud kauplejale makstud komisjonitasu seotud ja sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügiga seoses teatatud mahaarvamistest välja. Komisjon ei jätnud siiski välja sama komisjonitasu, mis oli kajastatud tuluna, mis saadi seotud kaupleja poolsest edasimüügist omamaistele sõltumatutele klientidele.

(644)

Komisjon uuris seda väidet ja leidis, et tehnilise vea tõttu ei jäetud seotud kaupleja saadud komisjonitasu tõepoolest välja mahaarvamistest, millest teatati seoses omamaise kaupleja poolse edasimüügiga sõltumatutele klientidele siseturul. Komisjon parandas selle vea.

(645)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitis Borcelik, et komisjon kohaldas ebajärjekindlat lähenemisviisi, kui ta jättis teatatud laenukulud omamaisest müügist välja, samal ajal kui liitu suunatud müügi puhul jättis ta teatatud laenukulud arvesse võtmata, kuid lisas siiski ümberarvutatud summa, mis põhines teatatud maksetingimustel. Borceliki väitel tuleks kogu müügi puhul kasutada sama lähenemisviisi, kuna makseviisid olid mõlemal turul samad.

(646)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Äriühing väitis, et ta kasutas siseturul ja liidu turul müümisel samu makseviise. Uurimine näitas aga, et liitu suunatud müügi puhul kasutatud makseviisid ei võimaldanud makseid sisse nõuda samal viisil nagu siseturul. Komisjon leidis siiski, et konkreetse omamaise kaupleja kaudu toimunud eksportmüügi puhul olid makseviisid sarnased siseturul kasutatud makseviisidega. Seepärast jättis komisjon vastavate tehingute puhul laenukulud ka liidus asuvatele sõltumatutele klientidele toimunud müügist välja. Eespool esitatud analüüsi konfidentsiaalsed üksikasjad avalikustati äriühingule äriühingupõhistes järeldustes.

(647)

Oma märkustes täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta kordas Borcelik, et komisjon kasutas ebajärjekindlat lähenemisviisi, kui ta lükkas omamaise müügi puhul laenukulud tagasi, ent nõustus nendega liitu suunatud müügi (v.a sõltumatu omamaise kaupleja kaudu toimunud müük) puhul. Kuigi äriühing nõustus, et lepingujärgsed maksetingimused mõjutavad hinnakujundust, vaidlustas ta selle, kuidas komisjon käsitles teatatud laenukulusid makseviiside, st arvete lõpliku tasumise viisi alusel.

(648)

Komisjon selgitas, et teatavad makseviisid, eelkõige kui neid kasutatakse järjepidevalt ja need on lepingus maksetähtaja kokkuleppimise ajal teada, võivad tõepoolest kaotada antud kommertslaenu mõju müügihinna tasemele. Näiteks leidis komisjon, et kui korduvatel klientidel on tarnija juures avatud konto ja nad tasuvad oma võlgu perioodiliste ühekordsete maksetega, selle asemel et tasuda iga arve täielikult selle konkreetseks maksetähtpäevaks, ei võeta lepingus kokku lepitud maksetähtaega tarnija hinnakujunduses arvesse. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(649)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta vaidlustas Borcelik selle, kuidas komisjon käsitles transpordiga seotud kulusid, mis hõlmasid otseseid transpordikulusid ja transpordikulusid Borceliki tehase ja (sõltumatute) ladude vahel. Täpsemalt väitis Borcelik, et otsesed transpordikulud tuleks omamaise müügi hinnast maha arvata ning tavapärase kaubandustegevuse hindamise puhul kasutatavatest müügi-, üld- ja halduskuludest välja jätta.

(650)

Samuti väitis Borcelik, et see, et komisjon võttis tehasest välisladudesse transportimise kulusid omamaise müügi puhul arvesse, ei olnud kooskõlas tema varasema tavaga, mille kohaselt ei saanud vähemalt omamaise müügi puhul lattu (olenemata sellest, kas ladu kuulub seotud või sõltumatule isikule) toimunud transpordi kulusid alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti e kohase kohandusena maha arvata (132). Borceliki väitel tähendaks see ka seda, et komisjon ei oleks saanud nende kulude puhul kasutada olemasolevaid fakte, kuna neid kulusid ei olnud üldse vaja esitada.

(651)

Borcelik väitis ka, et renditud ladudesse toimetamise veokulusid ei tohiks lisada transpordiga seotud kuludena müügi-, üld- ja halduskuludele.

(652)

Äriühing kordas põhjendustes 649–651 esitatud väiteid oma märkustes täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta, hoolimata asjaolust, et neid küsimusi ei käsitletud täiendavate lõplike järelduste avalikustamisel ja äriühingule tehti ülesandeks esitada märkusi üksnes täiendavate lõplike järelduste avalikustamisega hõlmatud küsimuste kohta.

(653)

Tehase ja renditud ladude vahelise veoga seotud kulude arvestusliku käsitluse kohta märkis komisjon esmalt, et äriühing ei teatanud esitatud kontoplaanis ega proovibilansis kontokoodi, mille all kulusid väidetavalt kajastati. Nagu on selgitatud põhjendustes 573, 580 ja 581, ei esitanud äriühing isegi pärast mitut taotlust täielikku proovibilanssi. Pärast äriühingu märkusi lõplike järelduste avalikustamise kohta näib, et kohapealse kontrolli käigus lõpuks saadud versioonist olid mõned kontod siiski välja jäetud. Lisaks uuris komisjon äriühingu kuluarvestuse aruannet ja leidis, et isegi kui äriühing ei käsitlenud veokulusid müügi-, üld- ja halduskuludena, ei kajastatud neid ka tootmiskuludes. Seetõttu kinnitas komisjon, et kõigi selliste kulude hõlmamiseks, mis moodustasid uuritava toote tootmise ja müügiga seotud kogukulud, oli veokulude lisamine müügi-, üld- ja halduskulude alla asjakohane lähenemisviis, et kajastada tavapärase kaubandustegevuse hindamise jaoks vajalikke kulusid. Kuigi riigisisese transpordi kulusid (tootja eri ladude vahel) ei saa tuletada ekspordihinna või normaalväärtuse taandamisel tehasest hankimise tasandile (kuna need kuuluvad sellele kaubandustasandile), kui need on seotud omamaise müügiga, on need siiski kulud, „mis uurimisalune eksportija või tootja esitab samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta“ alusmääruse artikli 2 lõike 6 tähenduses. Sellest tulenevalt lükati põhjendustes 649–651 esitatud väited tagasi.

(654)

Lõpetuseks väitsid Borcelik ja Tatmetal, et komisjon rikkus alusmääruse artikli 2 lõikest 10 tulenevat kohustust teha õiglane võrdlus samal kaubandustasandil, sest transpordikulude lisamisel müügi-, üld- ja halduskuludele ning seega normaalväärtusele saadi normaalväärtus, mis ei olnud tehasest hankimise tasandil, samal ajal kui ekspordihind ei sisaldanud selliseid kulusid ja oli seega tehasest hankimise tasandil. Tatmetal tegi ettepaneku, et komisjon lisaks riigisisesed veokulud uuesti omamaise müügi nimekirja ning säilitaks müügi-, üld- ja halduskulud tehasest hankimise tasandil.

(655)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitis Tatmetal ka seda, et kui komisjon jääb seisukohale, et Tatmetali arvutatud riigisiseste veokulude väärtused ei olnud kasutamiseks sobivad, ei tohiks ta jaotada nende väärtuste summat müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel riigisisestele veokuludele. Tatmetal palus komisjonil jätta Tatmetali riigisiseste veokulude arvutused täielikult arvesse võtmata ja jaotada Tatmetali proovibilansi põhjal kindlaks määratud riigisiseste veokulude kogusumma käibe alusel tabelis G „Kasum ja kahjum“.

(656)

Komisjon uuris põhjenduses 654 esitatud Borceliki väidet. Väikese arvu tehingute puhul olid veokulud tõepoolest piisavalt tõendatud. Üksikute tehingute suhtes kohaldatavad tarnetingimused olid samuti nõuetekohaselt kontrollitud. Seetõttu tegi komisjon kontrollitud teabe põhjal kindlaks väikseima tegeliku veokulu ühiku kohta ja kohaldas seda veokulu kõigi tehingute suhtes, mille käigus kaup kliendile tarniti. Komisjon leidis, et kuna see kohandus tehti alusmääruse artikli 18 alusel, tagas madalaima ühiku veokulu kasutamine selle, et äriühingu dumpingukäitumist ei alahinnatud põhjusel, et äriühing ei teinud selles küsimuses koostööd. Selle läbivaatamise üksikasjad avalikustati äriühingule äriühingupõhistes järeldustes.

(657)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist viitas Borcelik alusmääruse artikli 18 lõikele 3 ja väitis, et kuna komisjon oli küsimustiku vastuse lisas ja kontrollitõendis esitatud teavet juba kasutanud, oleks ta pidanud seda kasutama täpsema ühiku veokulu kindlaksmääramiseks. Sellega seoses väitis Borcelik, et komisjoni kasutatud ühiku veokulu oli liiga väike. Äriühing juhtis tähelepanu sellele, et küsimustiku vastuse lisas või kontrolltõendis esitatud aritmeetiline keskmine ühiku veokulu oli palju suurem. Veel tõi äriühing esile küsimustiku vastuse lisas esitatud ühiku veokulude vahemiku.

(658)

Lisaks juhtis äriühing tähelepanu sellele, et kui jaotada ainult osa kantud transpordikuludest ja lisada jääkväärtus tavapärase kaubandustegevuse hindamisel kasutatud müügi-, üld- ja halduskuludele, ei ole saadud normaalväärtus tehasest hankimise tasandil.

(659)

Komisjon märkis, et äriühing ei selgitanud, miks peaks aritmeetiline keskmine, mis tehti kindlaks kontrollitõendis esitatud teabe põhjal, mis oli juba tunnistatud märkimisväärselt puudulikuks, nimelt hõlmas see kõigist omamaise müügi tehingutest ainult tähtsusetu osa transpordikulusid, olema asjakohasem kui komisjoni kasutatud metoodika. Esiteks, nagu on selgitatud põhjenduses 656, valis komisjon väikseima ühiku veokulu tagamaks, et äriühingu dumpingukäitumist ei alahinnata olukorras, kus äriühing ei teinud selles küsimuses koostööd. Teiseks, võttes arvesse kontrollitõendis esitatud veoaruande mittetäielikkust (see hõlmas ainult vähem kui 3 % asjaomastest omamaise müügi tehingutest, vt ka põhjendus 576), ei saanud aritmeetilist keskmist ühikuhinda pidada komisjoni kasutatud metoodikast asjakohasemaks ega tegeliku veokulu suhtes esindavamaks. Küsimustiku vastuse lisa sisaldas transporditeenuste hinnakirja ning seda kasutati tõesti parima kättesaadava asendusväärtusena tehase ja lao vahelise veo maksumuse hindamiseks (üksikasjalikum teave on esitatud põhjendustes 577, 599, 608 ja 649–653). Seda lisa aga otseselt ei kontrollitud, sest kohapealse kontrolli käigus selgitas äriühing, et ta kasutas eespool nimetatud kontrollitõendina kogutud veoaruannet. Hinnakirjas esitatud ühiku veohinnad algasid hinnaga, mis oli kõrgem kui väikseim ühiku veokulu, mille komisjon veoaruandes kindlaks tegi. See näitab, et lisa ise võis olla puudulik või ei kajastanud transporditeenuste eest tegelikult makstud hindu. Komisjon lükkas selle väite tagasi.

(660)

Seoses väitega, et normaalväärtus ei olnud tehasest hankimise tasandil, leidis komisjon, et see on põhjendatud, ning muutis vastavalt dumpingumarginaali.

(661)

Tatmetali puhul kordas komisjon, et riigisiseste veokulude kinnitamiseks tehingupõhiselt ei esitatud ühtegi tõendit. Lisaks märkis komisjon, et tarneaadressi/vastuvõtuaadressi ei raamatupidamissüsteemis registreeritud, et jälgida kliendile suunatud omamaise müügi sihtkohta. Sellegipoolest leidis komisjon, et kuna see kohandus tehti alusmääruse artikli 18 alusel, oli normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tehasest hankimise tasandil madalaim mõistlik ühiku veokulu (käesoleval juhul Kocaeli piirkonna ühiku veokulu) asjakohane asendusväärtus veokulude jaoks. Selle väitega nõustuti osaliselt.

(662)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist väitis Tatmetal, et kui jaotada ainult osa kantud transpordikuludest ja lisada jääkväärtus tavapärase kaubandustegevuse hindamisel kasutatud müügi-, üld- ja halduskuludele, ei ole saadud normaalväärtus tehasest hankimise tasandil.

(663)

Komisjon leidis, et väide on põhjendatud ja muutis vastavalt dumpingumarginaali.

(664)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist väitis Tatmetal, et klientidele suunatud omamaise müügiga seotud veokulude jaotamisel esines viga. Tatmetal palus komisjonil see viga parandada.

(665)

Pärast Tatmetali väite analüüsimist vaatas komisjon omamaise müügi andmed läbi ja ajakohastas vastavalt tabelit G-PL.

3.5.5.2.   Ekspordihinna kohandamine

(666)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses veo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludega.

(667)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: pakkimiskulud, laenukulud ja pangatasud.

(668)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitis Borcelik, et komisjon muutis valesti intressimäära, mida kasutati Bamesa Oteli poolt liidu sõltumatutele klientidele uuritava toote edasimüümise laenukulude kindlaksmääramiseks.

(669)

Komisjon analüüsis seda väidet. Äriühinguga kokku lepitud intressimäära muutmisel tegi komisjon tõepoolest tehnilise vea. Komisjon parandas selle vea ja muutis dumpingumarginaali arvutamisel laenukulude taset.

(670)

Tatmetali puhul kasutas komisjon kättesaadavaid fakte, kuna omamaise müügi nimekirjas ja ELi suunatud müügi nimekirjas esitatud vahetuskursiandmetes esines märkimisväärseid vastuolusid, nagu on kirjeldatud põhjendustes 551–553. Komisjon asendas teatatud päevased vahetuskursid dumpinguvastases küsimustikus eksportivate tootjate jaoks ette nähtud kuiste vahetuskurssidega.

(671)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitis Tatmetal, et ELi suunatud müügi nimekirja paranduste tegemisel seostas komisjon mereveokulud ekslikult teatavate FOB- ja FCA-tehingutega.

(672)

Komisjon analüüsis mereveokulude seostamist tehingupõhiselt ja parandas vea, mis seisnes mereveokulude seostamises teatavate FOB- ja FCA-tehingutega. Selle väitega nõustuti.

3.5.5.3.   Valuuta konverteerimine

(673)

Omamaine müük toimus eri valuutades, sealhulgas Türgi liirides, eurodes ja USA dollarites. Eksport liitu toimus eurodes või USA dollarites. Seetõttu oli normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemiseks vajalik valuuta konverteerimine. Komisjon konverteeris müügihinnad Türgi liiridesse, mis on valimisse kaasatud eksportivate tootjate arvestusvaluuta.

(674)

Selleks et teha kindlaks, millist kuupäeva tuleks alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti j kohaselt käsitada müügikuupäevana, uuris komisjon, kas olulised müügitingimused määrati kindlaks arve või ostutellimuse/müügilepingu alusel. Komisjon leidis, et enamik müügist põhines pigem üksikutel ostutellimustel kui pikaajalistel müügilepingutel. Ostutellimuses määrati kindlaks olulised müügitingimused, nagu toote spetsifikatsioonid, kogus, tarneaeg, ühikuhind (tavaliselt nomineeritud välisvaluutas, peamiselt USA dollarites), maksetähtaeg. Ostutellimus võimaldas tarnitud koguse lubatud kõikumist, kuid hind oli ostutellimuses siiski lõplikult kindlaks määratud. Valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt kogutud tõendid kinnitasid, et arvel esitatud hindu ei kohandatud, et kajastada külmvaltsitud lehtterastoodete hindade kõikumisi või ostutellimuses kasutatud valuuta ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate arvestusvaluuta vahelisi vahetuskursside kõikumisi. Seetõttu leidis komisjon, et ostutellimuses määrati asjakohasemalt kindlaks olulised müügitingimused ja seega tuleks selle kuupäeva kasutada valuuta konverteerimiseks alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti j alusel.

(675)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitsid nii Borcelik kui ka Tatmetal, et ostutellimuse esitamise ajal ei olnud olulised müügitingimused kindlaks määratud. Nende sõnul ei olnud sellistes tellimustes sisalduvad elemendid tellimuste koostamise ajal lõplikud ja olid lõplikud alles arve esitamise ajal. Mõlemad äriühingud toetasid seda väidet, viidates dokumenteeritud tõenditele, mille kohaselt komisjoni kontrollitud müük kinnitas ostutellimuse ja arvete vahelisi erinevusi, mis mõnel juhul ületasid ostutellimuses kokku lepitud lubatud hälbeid.

(676)

Komisjon märkis Üldkohtu kohtuotsuse Özkan Demir (133) põhjal, et komisjoni ülesanne on kindlaks teha, miks ostutellimuse kuupäev määrab asjakohasemalt kindlaks olulised müügitingimused. Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktist j koostoimes artikli 2 lõike 10 sissejuhatava osaga, milles osutatakse ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglasele võrdlusele samal kaubandustasandil, tuleneb, et mõiste „oluline“ viitab müügi kauplemistingimustele, mitte õiguslikele tingimustele. Sellised kauplemistingimused on eelkõige tehingu hind, kogus, makse- ja tarneviisid või tehingu muud ärilised omadused, mis on konkreetsele majandustegevusele või tootmisliigile omased.

(677)

Komisjon märkis, et Türgi liir odavnes uurimisperioodil euroga võrreldes kokku ligikaudu 33 % ning et ostutellimuse kuupäeva ja Borceliki ja Tatmetali arve kuupäeva vaheline periood oli väga erinev ja võis olla märkimisväärselt pikk, st omamaise müügi puhul 0–130 päeva ja eksportmüügi puhul 0–182 päeva, samal ajal kui mõlemad äriühingud kajastasid oma omamaist müüki ja eksportmüüki välisvaluutas, nähes seega ette Türgi liiri väärtuse suurt kõikumist võrreldes välisvaluutadega.

(678)

Mis puudutab Borceliki esitatud tõendeid, st tõendavaid dokumente täiendavate tehingute kohta, mille hinnad olid ostutellimuse ja arve esitamise ajal erinevad, siis komisjon leidis, et need ei toetanud tegelikult äriühingu väiteid. Komisjon kogus tõendavaid dokumente 47 arve kohta, mis puudutasid külmvaltsitud lehtterastoodete müüki sõltumatutele klientidele siseturul ning nii seotud kui ka sõltumatutele klientidele liidus. Need arved hõlmasid tavaliselt mitut üksiktehingut (käesolevas uurimises kujutas iga rull endast tavaliselt eraldi tehingut). Nendes dokumentides tuvastas äriühing ainult ühe juhtumi, kus tarnitud kogus jäi väljapoole kokkulepitud lubatud hälvet. Komisjon leidis, et see ei saa tühistada ostutellimuses kindlaks määratud oluliste müügitingimuste puhul täheldatud mustrit, eelkõige seetõttu, et koguse muutusel võis olla muid põhjuseid, näiteks osalised tarned või järeltellimus. Äriühing väitis ka, et liitu suunatud müüki puudutava nelja arve puhul muutus hind ostutellimuse ja arve vahel ning seetõttu muutusid ka olulised müügitingimused. Komisjon täheldas, et kõigil neljal juhul müüdi kaup liitu sõltumatu omamaise kaupleja kaudu. Äriühing esitas tõenditena hinnapakkumised, kuid mitte tegelikud ostutellimused. Seda kinnitas hinnapakkumiste kuupäev ja äriühingu raamatupidamises kajastatud ostutellimuste kuupäev. Kõigil neljal juhul oli pakutud hind tehasest hankimise tasandil, kuid müügitehing toimus FOB-tarne tingimustel. Seetõttu on tõenäoline, et hinnaerinevus, mis oli kõigi nelja arve puhul alati sama, kujutas endast Borceliki täiendavaid veo-, käitlemis- ja laadimiskulusid.

(679)

Sellest tulenevalt lükati põhjenduses 675 esitatud Borceliki väide põhjendustes 676–678 kirjeldatud kaalutlustel tagasi.

(680)

Mis puudutab Tatmetali esitatud tõendeid, siis koosnesid need kahest tehingust, mille komisjon kontrollimise käigus valimisse võttis ja mis muudaksid äriühingu väitel komisjoni arutluskäigu kehtetuks. Seda seetõttu, et tuvastati erinevusi kogustes ja müügihindades ning ühel juhul ka maksetingimustes, võrreldes omavahel ostutellimust/müügilepingut ja arvet.

(681)

Kontrolli käigus kaasas komisjon valimisse kümme omamaise müügi tehingut ja 14 ELi eksportmüügi tehingut. Komisjon märkis, et koguste erinevus, millele Tatmetal kahe valimisse kaasatud tehingu puhul viitas, jäi ostutellimuses kokku lepitud ja seega selles kindlaks määratud koguse- ja kaaluhälvete piiresse. Lisaks märkis komisjon, et kahest viidatud tehingust ühe puhul oli hinnaerinevus minimaalne (alla 0,1 %), mida ei saa pidada ostutellimuses sisalduvate müügitingimuste rikkumiseks. Ostutellimuses kindlaks määratud tingimustest kõrvalekaldumise olemasolu tuvastati ainult ühes 24st komisjoni kontrollitud ostutellimusest. Komisjon leidis, et ostutellimustes kindlaks määratud müügitingimustest kõrvalekaldumise ulatus oli minimaalne ja see üks rikkumine oli erand, mis ei saa muuta kehtetuks komisjoni argumente, mille kohaselt olid olulised müügitingimused ostutellimuse tegemise ajal kindlaks määratud. See väide lükati tagasi.

(682)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitis Tatmetal, et kui komisjon kasutas arve väärtuse konverteerimiseks ostutellimuse ajal kehtinud vahetuskurssi, oleks tulnud kasutada sama vahetuskurssi, et konverteerida otsesed müügikulud, nagu veo-, üleseisu-, vahendus- ning käitlemis- ja laadimiskulud ELi suunatud müügi nimekirjas. Tatmetal väitis, et otseste müügikulude hind muudes valuutades oli eelnevalt kindlaks määratud ning komisjon peaks kohaldama Tatmetali arvutatud keskmist ajavahet ostutellimuse/müügilepingu kuupäeva ja arve kuupäeva vahel. Tatmetal esitas oma väite toetuseks tõendid.

(683)

Komisjon selgitas, et ta kasutas oma arvutustes nende kulude puhul arve kuupäeval kasutatud vahetuskurssi. Komisjon tuletas meelde, et otsesed müügikulud, nagu riigisisese veo või eksportveo kulud, kirjendati äriühingu raamatupidamises arve esitamise ajal ning kajastati omamaise müügi tabelis ja ELi suunatud müügi tabelis arve vahetuskursi alusel. Seepärast nõustus komisjon Tatmetali esitatud väärtustega, mis olid konverteeritud Türgi liiridesse. Komisjon märkis, et ostutellimuse kuupäeva kasutamine oli seotud valuuta konverteerimise kohandamisega vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile j, samal ajal kui transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludega seotud kohandusi reguleerib alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkt e, mille kohaselt kasutatakse kantud kulusid, nagu komisjon ka tegi.

(684)

Eeltoodust olenemata analüüsis komisjon tõendeid, mille põhjal Tatmetal tegi kindlaks keskmise ajavahe ostutellimuse kuupäeval kehtinud vahetuskursi ja arve kuupäeval kehtinud vahetuskursi vahel, ning märkis, et ELi suunatud müügi nimekirja kantud tehingute vahetuskursi korrigeerimiseks esitatud kolmest tõendite toimikust oli üks Tatmetali ja transporditeenuse osutaja vaheline e-kirjavahetus, mis toimus ühel konkreetsel päeval. Tatmetal sidus selle e-kirjavahetuse eksportmüügi tehinguga, kuid e-kirjavahetuses käsitletud tooteid ei olnud võimalik eksportmüügi tehingutega võrrelda. Lisaks sisaldab e-kirjavahetus hinnapakkumisi, kuid selles ei ole avalikustud ostutellimuse ega müügilepingu tingimusi. Näiteks ei ole selgelt mainitud, kas tegemist oli külmvaltsitud lehtterastootega, ega täpsustatud müügitingimusi, kokkulepitud koguseid jne. Teine tõend sisaldas hinnapakkumisi käsitlevat e-kirjavahetust teise transporditeenuse osutajaga ja sellega seotud arvet transporditeenuse eest. Komisjon märkis siiski, et arve oli väljastatud tsingitud terasrullide kohta ja see ei tundunud olevat seotud külmvaltsitud lehtterastoodetega. Kolmas tõend oli e-kirjavahetus mereveo kohta ja kuigi mõned müügitingimused olid e-kirjas loetletud, puudusid üksikasjad, mis seostaksid e-kirja ELi suunatud müügi nimekirjas olevate tehingutega. See väide lükati tagasi.

(685)

Nii Borcelik kui ka Tatmetal väitsid veel, et kui komisjon leiab endiselt, et olulised müügitingimused olid kindlaks määratud ostutellimuse esitamise ajal, tuleks sama põhimõtet kohaldada ka nende tooraineostude suhtes. Sellest tulenevalt peaks komisjon lähtuma nende ostude puhul valuuta konverteerimisel ostutellimuse kuupäevast, mitte arve kuupäevast. Sellega seoses juhtis Borcelik tähelepanu sellele, et Üldkohus kinnitas kohtuasjas Ereğli Demir ve Çelik Fabrikaları TAŞ jt vs. Euroopa Komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktis j sätestatud kohustused/tingimused seoses valuuta konverteerimisega kehtivad samamoodi nii eksportmüügi, omamaise müügi kui ka tootmiskulude suhtes (134).

(686)

Sellega seoses märkis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkt j on kohaldatav olukordades, kus võrdlus nõuab valuuta konverteerimist. Borceliki ja Tatmetali kulud kanti nende raamatupidamisarvestusse, esitati komisjonile ja kontrolliti Türgi liirides. Kuna nende kahe eksportiva tootja puhul arvutati dumping Türgi liirides, ei olnud normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemisel vaja nende kulude valuutat konverteerida ja seega ei olnud artikli 2 lõike 10 punkt j kohaldatav. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(687)

Borcelik viitas lisaks tooraineostusid puudutavatele tõendavatele dokumentidele, mis esitati kohapealse kontrolli käigus. Nende dokumentide põhjal arvutas äriühing välja keskmise täitmisaja ostutellimuse ja arve vahel ning taotles, et seda täitmisaega kasutataks teiste toorainete ostutellimuse kuupäeva hindamiseks.

(688)

Nagu on selgitatud põhjenduses 686, ei nõudnud võrdlus käesoleval juhul toorainekuludega seoses valuuta konverteerimist. Sellegipoolest analüüsis komisjon täielikkuse huvides tõendavaid dokumente ja täheldas, et kogutud dokumendid hõlmasid ainult alla 0,1 % ostetud toorainest. Lisaks ei vastanud arvutustes kasutatud ostutellimuste kuupäevad ja arvete kuupäevad esitatud dokumentidele. Äriühing kasutas oma raamatupidamissüsteemis ostutellimuse kuupäevana „viimase muudatuse kuupäeva“, kuigi koos tõendavate dokumentidega esitatud ostutellimustel olid teistsugused kuupäevad. Samal ajal ei kasutanud äriühing täitmisaja kindlaksmääramiseks faktuurarve kuupäeva. Selle asemel kasutas ta tollivormistuse kuupäeva. Kokkuvõtteks võib öelda, et isegi kui tootmiskulude puhul oleks olnud vaja valuuta konverteerida (mida ei olnud vaja), ei esitanud äriühing järjepidevat ja usaldusväärset teavet, mis võimaldaks sellist konverteerimist teha. Sellest tulenevalt lükati tagasi äriühingu taotlus vaadata äriühingu esitatud teabe põhjal läbi tooraine väärtus, kasutades ostutellimuse kuupäeval kehtinud vahetuskurssi.

(689)

Samamoodi esitas Tatmetal vastuseks lõplike järelduste avalikustamisele teabe, mida tuli kasutada toorainehindade puhul taotletud konverteerimiseks, kasutades ostutellimuse kuupäeval kehtinud vahetuskurssi. Sellega seoses esitas äriühing kuumvaltsitud rullide ostunimekirja, kuhu olid käsitsi lisatud ostutellimuste kuupäevad.

(690)

Nagu eespool selgitatud (vt põhjendus 686), leidis komisjon, et käesoleval juhul ei nõudnud võrdlus toorainekulude puhul valuuta konverteerimist. Igal juhul ei esitanud Tatmetal ühtegi tõendit, mis kinnitaks ostutellimuste kuupäevade õigsust ega tooraine ostutellimustes/müügilepingutes sätestatud tingimusi. Lisaks märkis komisjon, et Tatmetal ei viidanud ühelegi õiguslikule alusele, mille alusel selline kohandus oleks põhjendatud. See väide lükati tagasi.

(691)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitis Borcelik, et komisjon ei täitnud oma tõendamiskohustust seoses valuuta konverteerimist puudutava kohandusega, mille ta tegi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile j, sest ta ei selgitanud, kuidas valuuta konverteerimine mõjutas hindu ja hindade võrreldavust.

(692)

Komisjon leidis, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti j eesmärk hõlmab valuuta konverteerimise praktilise vajaduse, kui tehingud on nomineeritud eri valuutades, ja õiglase võrdluse elemente, näiteks kui selle alusel määratakse kindlaks, millist vahetuskurssi kasutatakse juhul, kui on olemas otseselt eksportmüügiga seotud valuutaforvardid. Seoses valuuta konverteerimise praktilise vajadusega on alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktis j esitatud juhised selle kohta, millist kuupäeva tuleks vahetuskursi kindlaksmääramisel kasutada: see on müügikuupäev, mis on tavaliselt arve kuupäev, välja arvatud juhul, kui olulised müügitingimused on kindlaks määratud muul kuupäeval. Käesoleval juhul leidis komisjon, et olulised müügitingimused olid kindlaks määratud ostutellimuses, nagu on selgitatud põhjenduses 674. Seetõttu otsustas ta, et välisvaluutas nomineeritud arve väärtuse konverteerimiseks Türgi liiridesse on asjakohasem kasutada ostutellimuse kuupäeval kehtinud vahetuskurssi.

(693)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitis Borcelik, et komisjon kasutas diskrimineerivat lähenemisviisi, kohaldades tellimuse kuupäeval põhinevat valuuta konverteerimist ainult Türgi suhtes, selgitamata, miks Türgi eksportivate tootjate olukord erineb teiste riikide eksportivate tootjate olukorrast. Tootespetsifikatsioonid, kogused, tarnetingimused, ühikuhinnad ja maksetingimused võivad kõigis asjaomastes riikides olla olulisel määral kokku lepitud juba tellimuses. Lisaks väitis ta, et see on komisjoni enda seisukoht seoses müügiga terasetööstuses (135).

(694)

Türgis on olnud pikka aega püsivalt kiire inflatsioon (mõnel aastal isegi hüperinflatsioon), mis tõi kaasa Türgi liiri odavnemise, nagu on märgitud põhjenduses 677. Üheski teises käesoleva uurimisega hõlmatud riigis sellist olukorda ei täheldatud. Sellest tulenevalt lükkas komisjon tagasi väite ühelt poolt Türgi ja teiselt poolt teiste asjaomaste riikide vahelise diskrimineerimise kohta.

(695)

Borcelik kordas oma valuuta konverteerimist puudutavat väidet oma märkustes täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta, hoolimata asjaolust, et seda küsimust ei käsitletud täiendavate lõplike järelduste avalikustamisel ja äriühingule tehti ülesandeks esitada märkusi üksnes täiendavate lõplike järelduste avalikustamisega hõlmatud küsimuste kohta.

3.5.6.   Dumpingumarginaalid

(696)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(697)

Selle põhjal on lõplikud kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal (%)

Borçelik Çelik Sanayi Ticaret A.Ş.

7,8

Tatmetal Çelik Sanayi ve Ticaret A. Ş.

3,0

(698)

Valimist välja jäänud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide põhjal, võtmata arvesse nende eksportivate tootjate marginaale, kelle dumpingumarginaal oli null või väheoluline, ning marginaale, mis kehtestati alusmääruse artiklis 18 osutatud tingimustel.

(699)

Võttes arvesse juhtumi faktilisi asjaolusid, eelkõige seda, et koostööst keeldumine tehti kindlaks alles menetluse hilises etapis ja komisjon tugines mõlema marginaali kindlaksmääramisel ainult osaliselt kättesaadavatele faktidele, leidis komisjon, et artikli 9 lõige 6 on endiselt kohaldatav, kuigi mõlema valimisse kaasatud eksportiva tootja marginaalid on kindlaks tehtud alusmääruse artiklis 18 osutatud asjaoludel. Sellest tulenevalt pidas komisjon asjakohaseks tugineda nendele marginaalidele, et määrata kindlaks valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaal. Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate lõplik dumpingumarginaal 4,9 %.

(700)

Kõigi teiste Türgi eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(701)

Käesoleval juhul on koostöö tase kõrge, sest koostööd tegeva eksportiva tootja eksport moodustas uurimisperioodil 100 % koguekspordist. Selle põhjal otsustas komisjon kehtestada koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali valimisse kaasatud suurima dumpingumarginaaliga äriühingu tasemel.

(702)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal (%)

Borçelik Çelik Sanayi Ticaret A.Ş.

7,8

Tatmetal Çelik Sanayi ve Ticaret A. Ş.

3,0

Teised koostööd tegevad äriühingud

4,9

Kogu muu asjaomasest riigist pärit import

7,8

3.6.   Vietnam

3.6.1.   Eriline turuolukord: väljatõrjuv mõju

3.6.1.1.   Analüüs

(703)

Selleks et teha kindlaks Hiinast pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi väljatõrjuvast mõjust tuleneva erilise turuolukorra olemasolu Vietnami turul, analüüsis komisjon järgmist: esiteks analüüsis komisjon Hiinast pärit impordi osakaalu Vietnami siseturul mahu põhjal; teiseks uuris komisjon selle impordi mõju hindadele Vietnami siseturul.

(704)

Komisjon tugines oma analüüsis Vietnami ametiasutuste esitatud näitajatele kogu riigi tasandil ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni POSVIET esitatud näitajatele äriühingu tasandil. Mõlemat näitajate kogumit kontrolliti kohapeal, nagu on märgitud põhjenduses 106.

3.6.1.1.1.   Siseturg: mõju mahule

(705)

Kõigepealt analüüsis komisjon külmvaltsitud lehtterastoodete tarbimist Vietnamis vastavalt Vietnami ametiasutuste esitatud andmetele omamaise müügi ja impordi kohta.

(706)

Tarbimine Vietnamis muutus järgmiselt.

Tabel 20

Tarbimine Vietnamis (tonnides)

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Tarbimine Vietnamis

[2 250 000  – 2 350 000 ] (136)

[2 150 000  – 2 250 000 ]

[2 800 000  – 2 900 000 ]

[3 100 000  – 3 200 000 ]

Indeks

100

94

124

138

(136)  Konfidentsiaalsuse huvides avaldatakse andmed vahemikena.

Allikas:

TRAV.

(707)

Ajavahemikus alates 2022. aastast kuni 2024. aastani, mis on viimane kättesaadavate andmetega aasta, suurenes tarbimine Vietnamis 23 protsendipunkti. Uuritava toote tarbimise kasv oli tingitud mitmest õigusaktist, resolutsioonist ja poliitikameetmest, mille Vietnami valitsus võttis aastatel 2024–2025 vastu eesmärgiga edendada avaliku sektori investeeringuid, eelkõige taristusse ja ehitusse (137).

(708)

Uuritava toote import Vietnami muutus järgmiselt.

Tabel 21

Vietnami suunatud impordi kogus (tonnides)

Riik

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Koguimport, millest:

Impordi kogus

266 580

203 390

286 455

314 187

Indeks

100

76

107

154

Hiina RV

Impordi kogus

136 484

108 229

156 655

144 106

Indeks

100

79

115

106

Jaapan

Impordi kogus

67 681

53 610

86 382

124 213

Indeks

100

79

128

184

Taiwan

Impordi kogus

28 305

21 043

19 197

17 753

Indeks

100

74

68

63

Korea

Impordi kogus

18 691

10 758

13 080

15 208

Indeks

100

58

70

81

Austraalia

Impordi kogus

3 858

4 387

7 764

9 664

Indeks

100

114

201

250

Allikas:

Vietnami tolliamet.

(709)

Impordiandmed näitavad, et uuritava toote import Vietnami suurenes 2022. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 54 %. See impordi kasv kajastas sisetarbimise kasvu, mida stimuleeris Vietnami valitsuse kava suurendada 2024. ja 2025. aastal taristuinvesteeringuid.

(710)

Sellest impordist suurenes Hiina RVst pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi maht 2022. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 6 %. Hiina RVst pärit impordi osakaal impordi kogumahus vähenes 51 %-lt 2022. aastal 46 %-le uurimisperioodil. Sellest hoolimata oli Hiina RV kogu asjaomase perioodi jooksul külmvaltsitud lehtterastoodete Vietnami suunatud impordi allikate seas endiselt esimesel kohal.

(711)

Samal ajal muutus uuritava toote omamaine müük Vietnamis järgmiselt.

Tabel 22

Omamaise müügi kogus (tonnides)

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Müügi kogumaht Vietnami turul, millest:

[2 000 000  – 2 100 000 ]

[1 900 000  – 2 000 000 ]

[2 500 000  – 2 600 000 ]

[2 700 000  – 2 800 000 ]

Indeks

100

97

126

140

Allikas:

TRAV (2022–2024); kuna Vietnami ametiasutused ei esitanud andmeid omamaise müügi kohta, arvutas komisjon need uurimisperioodi kohta valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt POSVIET küsimustikule saadud kontrollitud vastuste põhjal.

(712)

Omamaine müük hõlmas müüki vabaturul ja tootmisharusisest müüki. Müügikogused suurenesid 2022.–2024. aastal 26 %, mis on kooskõlas põhjenduses 707 kirjeldatud suurenenud omamaise tarbimisega.

(713)

Tuginedes eespool esitatud andmetele tarbimise, impordi ja omamaise müügi kohta, muutusid turuosad Vietnamis järgmiselt.

Tabel 23

Turuosa (%)  (138)

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Omamaine tööstus

[85 –90 ]

[87 –92 ]

[86 –91 ]

[85 –90 ]

Import, millest:

[10 –12 ]

[9 –11 ]

[10 –12 ]

[10 –12 ]

1.

Hiina RV

[5 –7 ]

[4 –6 ]

[4 –6 ]

[4 –6 ]

2.

Jaapan

[2 –4 ]

[2 –4 ]

[2 –4 ]

[3 –5 ]

3.

Taiwan

[0 –2 ]

[0 –2 ]

[0 –2 ]

[0 –2 ]

4.

Korea

[0 –2 ]

[0 –2 ]

[0 –2 ]

[0 –2 ]

5.

Austraalia

[0 –2 ]

[0 –2 ]

[0 –2 ]

[0 –2 ]

(138)  Konfidentsiaalsuse huvides esitati vahemikud.

Allikas:

Vietnami kaubanduse kaitsemeetmete amet.

(714)

Omamaise tootmisharu turuosa püsis 2022. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kõigil aastatel üle 85 %. Ka impordi turuosa püsis 2022. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal stabiilsena [10–12 %] juures. Hiinast pärit impordi turuosa vähenes veidi, [5–7 %-lt] 2022. aastal [4–6 %-le] 2024. aastal.

(715)

Nii põhjenduses 708 kirjeldatud impordi kogumahu suurenemine kui ka põhjenduses 711 kirjeldatud omamaise müügi suurenemine kajastusid põhjenduses 706 kirjeldatud omamaise tarbimise suurenemises ning selle tulemusena jäid mõlema turuosad enam-vähem samale tasemele. Mahtusid arvesse võttes järeldub sellest, et kasvavast tarbimisest sai kasu peamiselt Vietnami tootmisharu.

(716)

Eeltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et Vietnami omamaisel tootmisharul oli ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini Vietnami turul turgu valitsev seisund, kuna ühegi teise riigi turuosa ei olnud üle 6 %.

3.6.1.1.2.   Siseturg: mõju hindadele

(717)

Seejärel analüüsis komisjon Hiina impordi mõju hindadele Vietnami siseturul. Selleks analüüsis komisjon Hiinast pärit impordi ja omamaise müügi ühikuhindu, võttes arvesse ka seda, et muude riikide kui Hiina turuosa oli väike.

(718)

Impordi ja omamaise müügi ühikuhind muutus järgmiselt.

Tabel 24

Müügihinnad Vietnamis (eurot  (139) tonni kohta)  (140)

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Hiina RVst Vietnami suunatud impordi keskmine ühikuhind (CIF-hind)

[900  – 1 000 ]

[700 –800 ]

[650 –750 ]

[650 –750 ]

Indeks

100

78

73

72

Keskmine ühiku omamaise müügi hind Vietnamis

[650 –750 ]

[500 –600 ]

[450 –550 ]

[500 –600 ] (141)

Indeks

100

77

74

84

(139)  Toll registreerib hinnad USA dollarites ja Vietnami dongides. Omamaise müügi hinnad registreeritakse Vietnami dongides. Komisjon kohaldas hindade eurodesse konverteerimisel ametlikku vahetuskurssi.

(140)  Konfidentsiaalsuse huvides esitati vahemikud.

(141)  Uurimisperioodil põhines omamaise müügi hind POSVIETi andmetel.

Impordihindade allikas:

Vietnami tolliamet.

Omamaise müügi hindade allikas:

TRAV.

(719)

Hinnaanalüüs näitas, et kogu asjaomase perioodi jooksul oli Hiina keskmine impordihind pidevalt märkimisväärselt kõrgem Vietnami keskmisest omamaisest hinnast, kusjuures mõlemad järgisid sarnast langussuundumust.

3.6.1.2.   Järeldus väljatõrjuva mõju kohta

(720)

Eelöeldu põhjal ei avaldanud Hiina impordi piiratud sissetung Vietnami uuritaval perioodil omamaistele hindadele negatiivset mõju. Ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini oli Vietnami tootmisharul tõepoolest suurim turuosa Vietnamis, samal ajal kui Hiina impordi turuosa oli sellega võrreldes tähtsusetu. Hiinast pärit impordi hinnad olid Vietnami omamaistest hindadest pidevalt kõrgemad. Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et Hiinast pärit import ei tekitanud Vietnami turul erilist turuolukorda.

3.6.2.   Eriline turuolukord: muud väited

(721)

Komisjon uuris ka seda, kas kaebuses nimetatud meetmed, mis väidetavalt moonutasid külmvaltsitud lehtterastoodete tootmiskulusid Vietnamis, põhjustasid erilise turuolukorra alusmääruse artikli 2 lõike 3 tähenduses. Need meetmed olid järgmised:

a)

rauamaagi, terase tootmisjääkide ja söe suhtes kohaldatavad ekspordipiirangud,

b)

vertikaalselt integreeritud tootjate olemasolu turul,

c)

külmvaltsitud lehtterastoodete märkimisväärne tootmine Hiina RVst pärit kuumvaltsitud toodetest ning

d)

muud regulatiivsed algatused.

(722)

Seoses punktidega a „rauamaagi, terase tootmisjääkide ja söe suhtes kohaldatavad ekspordipiirangud“, b „vertikaalselt integreeritud tootjate olemasolu“ ja c „külmvaltsitud lehtterastoodete märkimisväärne tootmine Hiina RVst pärit kuumvaltsitud rullidest“ tehti uurimise käigus kindlaks, et POSVIET tootis uuritavat toodet üksnes kuumvaltsitud rullidest ja et enamik neist rullidest (142) pärines Koreast. Seetõttu ei olnud POSVIET integreeritud ning ta ei kasutanud Vietnamist pärit rauamaaki, terase tootmisjääke ja sütt ega Hiina RVst pärit kuumvaltsitud tooteid.

(723)

Seoses punktiga d „muud regulatiivsed algatused“ märkis komisjon, et Vietnami valitsus lõpetas „Terasetööstuse arengustrateegia aastani 2030 visiooniga aastani 2050“ ning et 20. aprilli 2010. aasta direktiiv 494/CT-TTg, millele on viidatud kaebuses omamaiselt toodetud vahendite ja kaupade kasutamise kohta, oli tegelikult siduv avaliku sektori asutustele, nagu ministeeriumid, ministeeriumi tasandi asutused ja valitsusega seotud asutused. Direktiivi ei kohaldatud eraõiguslike üksuste suhtes ja igal juhul ei saanud need regulatiivsed algatused POSVIETit mõjutada, nagu on selgitatud põhjenduses 722.

(724)

Seega ei mõjutanud ükski neist meetmetest POSVIETit ning kuna POSVIET moodustas [80–100 %] uuritava toote ekspordist liitu, järeldas komisjon, et ka POSVIETi ega Vietnami suhtes ei saa kohaldada artikli 2 lõike 3 sätteid erilise turuolukorra kohta.

3.6.3.   Normaalväärtus

(725)

Komisjon uuris esmalt, kas valimisse kaasatud koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema asjaomase toote liitu suunatud eksportmüügi mahust. Selle põhjal leiti, et valimisse kaasatud eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük siseturul oli tüüpiline.

(726)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need iseturul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(727)

Järgmisena uuris komisjon, kas valimisse kaasatud eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud eksportmüügi mahust. Komisjon tegi kindlaks, et mitme tooteliigi puhul, mis moodustasid vähem kui 0,5 % liitu suunatud eksportmüügi kogumahust, ei toimunud identse või võrreldava tooteliigi omamaist müüki.

(728)

Kuna tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud siseturul samasuguse toote teatavate tooteliikide müüki, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(729)

Järgmisena tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(730)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

a)

sellise tooteliigi müügimaht, mida müüakse arvestuslike tootmiskuludega võrdse või neist suurema netomüügihinnaga, moodustab üle 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust ning

b)

selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind on ühiku tootmiskuluga võrdne või sellest suurem.

(731)

Kui mõlemad tingimused on täidetud, on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(732)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodi, kui

a)

tooteliigi kasumlik müügimaht moodustab 80 % või vähem selle liigi müügi kogumahust või

b)

kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind on madalam kui ühiku tootmiskulu.

(733)

Omamaise müügi analüüs näitas, et ligikaudu 27 % kogu omamaisest müügist oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest kõrgem. Tooteliigid, mille kasumlik müük ületas 80 %, moodustasid ligikaudu 7 % kogu omamaisest müügist. Sellest tulenevalt arvutati normaalväärtus nende tooteliikide kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena uurimisperioodil. Lisaks moodustasid tooteliigid, mille kasumlik müük moodustas 80 % või vähem nende tooteliikide omamaisest kogumüügist, 20 % kogu omamaisest müügist. Sellest tulenevalt arvutati normaalväärtus nende tooteliikide üksnes uurimisperioodil toimunud kasumliku müügi hindade kaalutud keskmisena.

(734)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti valimisse kaasatud koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised summad:

a)

kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud, mida valimisse kaasatud koostööd tegev eksportiv tootja kandis uurimisperioodil tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote omamaise müügi puhul, ning

b)

kaalutud keskmine kasum, mida valimisse kaasatud koostööd tegev eksportiv tootja teenis uurimisperioodil tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote omamaiselt müügilt.

(735)

Kui samasuguse toote tooteliigi omamaine müük puudus, otsis komisjon tavapärase kaubandustegevuse käigus kasutatavaid hindu alternatiivsetest allikatest. Kuna asjaomases riigis ei olnud teisi valimisse kaasatud koostööd tegevaid või omamaiseid samasuguse toote tootjaid, ei olnud sellised hinnad kättesaadavad. Komisjon arvutas asjaomaste tooteliikide normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(736)

POSVIET hankis märkimisväärse osa kuumvaltsitud rullidest, mis on külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisel peamine tooraine, mitmelt seotud tarnijalt. Seetõttu uuris komisjon, kas need ostud tehti reaalturuväärtusele vastavate hindadega. Komisjon võrdles POSCO Co. Ltd (edaspidi „POSCO HQ“) müügihindu sõltumatutele klientidele asjaomaste teraseklasside puhul müügihindadega POSVIETile tehasest hankimise tasandil. Komisjon leidis, et POSCO HQ müük oli asjakohane näitaja, et uurida kuumvaltsitud rullide ostuhindu mis tahes seotud tarnijalt. Komisjon leidis, et POSCO HQ müüs asjaomaste teraseklasside kuumvaltsitud rulle sõltumatutele klientidele hindadega, mis olid kõrgemad kui POSVIETilt samade teraseklasside eest küsitud hinnad. Sellest tulenevalt kohandas komisjon POSVIETi teatatud kuumvaltsitud rullide kulud reaalturuväärtuse tasemele. Selle tulemusena suurenesid tootmiskulud 3,7 %.

(737)

Kohandatud tootmiskulusid kasutati põhjenduses 733 kirjeldatud omamaise müügi kasumlikkuse analüüsis ning põhjendustes 734 ja 735 kirjeldatud normaalväärtuse arvutamiseks.

(738)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis POSVIET, et reaalturuväärtusega seotud kohandust ei tehtud nõuetekohaselt. Eelkõige juhtis ta tähelepanu asjaolule, et üks teine seotud tarnija esitas nõutud teabe ja seda kinnitavad tõendid. See teave sisaldas andmeid ostu- ja müügihindade kohta (mida nõuti POSVIETilt ja mitmelt sõltumatult kliendilt). POSVIET väitis, et sellelt seotud tarnijalt ostetud kuumvaltsitud rullide puhul ei oleks tulnud kohandust teha, sest müük POSVIETile tekitas marginaali, ning väitis, et need hinnad vastasid reaalturuväärtusele. Äriühing kordas oma väidet oma märkustes täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta, hoolimata asjaolust, et seda küsimust ei käsitletud täiendavate lõplike järelduste avalikustamisel ja äriühingule tehti ülesandeks esitada märkusi üksnes täiendavate lõplike järelduste avalikustamisega hõlmatud küsimuste kohta.

(739)

Komisjon uuris kogutud andmeid. Esiteks leidis komisjon, et seotud tarnija esitatud teabest ei ole selge, kas teatatud ostuhind sisaldas kogu soetusmaksumust või ainult tarniva äriühingu küsitud hinda. Teiseks oli marginaal (teatatud ostu- ja müügihinna erinevus) nii väike, et seda saab vaevalt pidada mõistlikuks kasumiks, eriti kuna selle seotud tarnija müük sõltumatutele klientidele tekitas märkimisväärselt suurema marginaali, mis näitab, et müük POSVIETile ei toimunud reaalturuväärtusele vastava hinnaga. Seda analüüsi piirab asjaolu, et seotud tarnija esitatud müüginimekiri ei sisaldanud teavet kuumvaltsitud rullide liigi kohta, näiteks teraseklassi või muude omaduste põhjal. Üksikasjalik analüüs esitati POSVIETile eraldi, kuna see sisaldas konfidentsiaalseid ettevõttespetsiifilisi andmeid. Seetõttu lükati põhjenduses 738 kirjeldatud väide tagasi.

3.6.4.   Ekspordihind

(740)

Valimisse kaasatud eksportiv tootja eksportis liitu kas a) otse sõltumatutele klientidele, b) kolmandas riigis asuva ja kauplejana tegutseva seotud äriühingu POSCO International Corporation (edaspidi „PIC Korea“) kaudu, kes ekspordib otse liitu, või c) PIC Korea kaudu, kes ekspordib liidus importijana tegutsevate seotud äriühingute POSCO INTERNATIONAL Deutschland GmbH (edaspidi „PI Saksamaa“) ja POSCO INTERNATIONAL Italia S.r.l (edaspidi „PI Itaalia“) kaudu.

(741)

Asjaomase toote eksportmüügil otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt asjaomase toote eest liitu ekspordiks müümisel tegelikult makstud või makstav hind.

(742)

Asjaomase toote liitu suunatud eksportmüügi puhul, mis toimus importijana tegutsevate seotud äriühingute kaudu, määrati ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskuludega, ning kasumiga. Nagu on selgitatud põhjenduses 630, oli kohandamisel kasutatud kasumimarginaal 2 %.

(743)

Tehti kohandused, mis kajastasid kõiki kulusid, mis tekkisid importimise ja edasimüügi vahel seoses käitlemise, laadimise ja transpordiga liidus, ning tekkinud laenukulusid.

3.6.5.   Võrdlus

(744)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon tegema normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

3.6.5.1.   Normaalväärtuse kohandamine

(745)

Nagu on selgitatud punktis 3.6.3, määrati normaalväärtus kindlaks omamaise müügi hinna alusel või arvutati tootmiskulude ning kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal.

(746)

Komisjon kohandas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti e alusel siseturul toimunud müügiga seotud veo-, käitlemis- ja laadimiskulusid, et taandada omamaise müügi hind tehasest hankimise tasandile, alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti g alusel sõltumatutele klientidele siseturul antud krediidi kulusid, alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti f alusel samasuguse toote omamaise müügiga seoses kantud pakkimiskulusid ning alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti h alusel sõltumatutele omamaistele klientidele antud garantiisid ja tagatisi.

(747)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas POSVIET oma väidet, et komisjon oleks pidanud korrigeerima normaalväärtust autotööstuses kasutatavate külmvaltsitud lehtterastoodete müügi puhul.

(748)

Äriühingu sõnul kinnitas komisjon ise käesoleva määruse punktis 3.4.5, et tooteliikide liigitamine toote kontrollnumbri alusel ja hindade võrreldavus ei ole sama küsimus, kui ta uuris Taiwani eksportivate tootjate esitatud taotlust teha alusmääruse artikli 2 lõike 10 alusel kohandus eraldi seoses füüsiliste erinevuste, kaubandustasandi ja muude teguritega. Äriühing väitis, et Taiwani äriühingute olukord erineb oluliselt POSVIETi omast. POSVIET väitis, et erinevalt Taiwani äriühingutest esitas ta tõendeid nii suuremate kulude kohta kui ka hinnaerinevuse tehniliste ja äriliste põhjuste kohta.

(749)

Sellega seoses väitis POSVIET, et toodete sarnasus ei ole sama mis hindade võrreldavus. Äriühingu sõnul vastas komisjoni arutluskäik äriühingupõhiste lõplike järelduste avalikustamisel küsimusele, kas autotööstuses ja muudes sektorites kui autotööstuses kasutatavad tooted on piisavalt sarnased, et kuuluda sama toote kontrollnumbri alla, ent mitte sellele, kas need on ilma kohanduseta hinna poolest võrreldavad. Äriühing viitas hinna korrigeerimisel, mida komisjon kohaldas dumpinguvastases menetluses Korea Vabariigist ja Taiwanist pärit akrülonitriilbutadieenstüreen-plastmasside (edaspidi „ABS“) impordi suhtes (143).

(750)

Lisaks väitis POSVIET, et tema esialgne väide ei olnud see, et suuremad kulud tõid kaasa kõrgema hinna. Äriühing väitis, et ta oli esitanud tõendeid selle kohta, et autotööstuses kasutatavate tooteklasside kulud olid suuremad. Kõrgemad hinnad ei olnud aga tingitud üksnes suurematest kuludest. Äriühing väitis, et autotööstusele suunatud müügil on täiendavad ainulaadsed majanduslikud omadused, nimelt:

a)

ranged spetsifikatsioonid ja sertifitseerimine,

b)

väärtus, mille autotööstuse kliendid omistavad tarnete usaldusväärsusele ja kindlusele,

c)

väiksem hinnatundlikkus, sest kvalifikatsioonid ja ümbersertifitseerimine piiravad tarnijate asendamist.

(751)

Sellega seoses tuletas äriühing meelde terase kaitsemeetmeid käsitleva uurimise (144) raames tehtud komisjoni järeldusi, mille kohaselt komisjon eraldas autotööstuses kasutatavad külmvaltsitud lehtterastooted muud liiki külmvaltsitud lehtterastoodetest. Äriühingupõhiste lõplike järelduste avalikustamisel leidis komisjon, et terase kaitsemeetme näide ei ole käesoleval juhul kohaldatav, sest kaitsemeetmeid käsitlevas uurimises tehti tooted kindlaks üksnes tariifse klassifikatsiooni alusel, samal ajal kui käesolevas menetluses võimaldab toote kontrollnumbri kindlakstegemine võrrelda samasuguseid tooteliike. Äriühing aga ei nõustunud sellega ja väitis, et komisjon oli juba tunnistanud, et autotööstuses kasutatav teras on kaubanduslikult eristatav, sest seda toodetakse täpsete spetsifikatsioonide kohaselt, see nõuab tarnija sertifitseerimist, seda tarnitakse pikaajaliste kokkulepete alusel ning seda tuleks seal uuritud asjaoludel käsitleda standardsetest toodetest eraldi (145).

(752)

POSVIET tuletas meelde väidetavaid tõendeid, mis esitati eespool esitatud väidete toetuseks. Ta rõhutas, et autotööstuses kasutatavate tooteklasside puhul täheldatud kõrged hinnad ei olnud taotletud kohanduse ainus põhjus. Äriühing väitis, et täheldatud kõrgemad hinnad tulenesid autotööstusele suunatud müügi eespool nimetatud omadustest.

(753)

POSVIET väitis veel, et komisjoni analüüs sama toote kontrollnumbri alla kuuluvate autotööstuses ja muudes sektorites kui autotööstuses kasutatavate tooteklasside tootmiskulude kohta oli ekslik. Komisjon määras iga toote kontrollnumbri kohta, mille all müüdi autotööstuses kasutatavaid tooteklasse, kindlaks ühiku tootmiskulu vahemikud ning leidis, et autotööstusele suunatud müügi ühiku tootmiskulu jäi kindlalt neisse vahemikesse. Äriühingu väitel oleks selle asemel tulnud kindlaks määrata kaalutud keskmised. Kaalutud keskmised näitavad, et autotööstuses kasutatavate tooteklasside keskmine ühiku tootmiskulu oli üldiselt ja ka toote kontrollinumbrite põhiselt suurem kui muudes sektorites kui autotööstuses kasutatavate tooteklasside keskmine ühiku tootmiskulu. Äriühing märkis ka, et see tekitab asümmeetria, võttes arvesse asjaolu, et ta ei müünud külmvaltsitud lehtterastooteid liidus asuvatele autotööstuse klientidele. Sellega seoses viitas äriühing taas põhjenduses 749 nimetatud ABSi uurimisele.

(754)

Lõpuks kaebas POSVIET, et komisjon ei käsitlenud tema taotlust teha kohandus eraldi alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d (kaubandustasand) ja artikli 2 lõike 10 punkti k (muud tegurid) alusel. Äriühing väitis veel, et ta esitas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti a (füüsilised erinevused) kohase kohanduse taotluse toetuseks piisavalt tõendeid. Sellega seoses kordas äriühing ka oma väidet, et külmvaltsitud lehtterastoodete jagamine terase kaitsemeetmeid käsitlevas uurimises kahte alamkategooriasse (autotööstuses ja muudes sektorites kui autotööstuses kasutatavad tooted) toetab tema väidet füüsiliste erinevuste olemasolu kohta.

(755)

Komisjon uuris äriühingu väite üksikuid elemente, mis käsitlesid normaalväärtuse kohandamist alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti a, artikli 2 lõike 10 punkti d või artikli 2 lõike 10 punkti k alusel. Vajaduse korral selgitas komisjon oma põhjendusi äriühingupõhiste järelduste avalikustamisel, kuna osa esitatud teabest ja tõenditest olid konfidentsiaalsed.

(756)

Esiteks nõustus komisjon, et kindlaksmääratud toote kontrollnumbrite klassifikatsioonist olenemata võib kohandus olla põhjendatud, kui kohandust taotlev isik tõendab mõju hindade võrreldavusele. Ta ei nõustunud siiski sellega, et käesoleva määruse mis tahes osa kinnitas, et see oli nii käesolevas uurimises. Taiwani eksportivate tootjate kohanduse taotluse analüüs näitas üksnes seda, et komisjon analüüsis ja käsitles kõiki asjaomastelt isikutelt saadud väiteid.

(757)

Kohanduse vajalikkust tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi ja juhtumi asjaolude põhjal. Seetõttu ei ole äriühingu viidatud ABSi uurimise järeldused käesoleval juhul kohaldatavad. ABSi uurimises näitas massibilansiga hõlmatud tooteliikide üksikasjalik analüüs, et massibilansiga hõlmatud ja tavapäraste tooteliikide lihtne eristamine ei kajastanud sellest tulenevaid erinevusi kuludes ja hindades, mis sõltuvad massibilansiga hõlmatud lähteainete liigist (146). Lisaks leidis komisjon selles juhtumis, et tooteliigid, mille suhtes kohandust kohaldati, töötati välja konkreetselt ühe kliendi jaoks ja eksportiv tootja oli lepinguliselt kohustatud neid tooteliike teistele klientidele mitte müüma.

(758)

Seoses terase kaitsemeetmeid käsitleva uurimise järeldustega jäi komisjon oma seisukoha juurde. Kaitsemeetmete uurimises kasutatud põhjendused ei ole aluseks otsusele, mis tuli käesolevas uurimises teha. Komisjon ei otsustanud luua autotööstuses kasutatavate toodete jaoks eraldi alamkategooriat mitte sellepärast, et need ei olnud kulude ja hindade poolest võrreldavad. Komisjon tegi selle otsuse kasutajate huvide põhjal. Sellega seoses tõendati, et autotööstuses kasutatavaid tooteid tarniti tavaliselt täpselt tähtajaks, mis suurendas ohtu, et mõned konkreetsed tooteliigid tõrjutakse tollimaksuvabast kvoodist välja standardsete (muudes sektorites kui autotööstuses kasutatavate) toodete tõttu, mida saab massiliselt tarnida ja ladustada selle perioodi alguses, mille jaoks tariifikvoot kindlaks määrati.

(759)

Seoses POSVIETi kohanduse taotlusega kinnitas komisjon, et ta keskendus lõplike järelduste avalikustamisel tootmiskulude analüüsile. Komisjon leidis, et tootmiskuludes kajastub autotööstusele suunatud müügi eripära, eelkõige väidetavalt rangemad nõuded tehnilisele kirjeldusele ja kvaliteedile. Sellega seoses ei nõustunud komisjon, et ta oleks pidanud kasutama kaalutud keskmist, et võrrelda, kas autotööstuses kasutatavate tooteklasside tootmiskulud olid vastavuses muudes sektorites kui autotööstuses kasutatavate tooteklasside tootmiskuludega. Käesoleval juhul mõjutaksid kaalutud keskmise ühikukulu arvutust sama toote kontrollnumbri alla kuuluvate üksikute tooteliikide toodetud kogused. Miinimumil ja maksimumil põhinev vahemik andis asjakohasema pildi tootmiskuludest, mida kohaldatakse ühe toote kontrollnumbri alla kuuluvate muudes sektorites kui autotööstuses kasutatavate tooteliikide suhtes. Komisjon leidis, et sama toote kontrollnumbri alla kuuluvate autotööstuses kasutavate tooteliikide ühiku tootmiskulu jäi kindlalt muudes sektorites kui autotööstuses kasutatavate tooteliikide puhul kindlaks määratud vahemikku.

(760)

Selleks et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktil a, d või k põhinevaid äriühingu väiteid nõuetekohaselt käsitleda, esitas komisjon uuesti esitatud väited ning nende väidete toetuseks esitatud põhjendused ja tõendid. Analüüsis käsitleti ka väidet, et POSVIETi olukord erineb põhimõtteliselt Taiwani eksportivate tootjate olukorrast (vt põhjendus 748).

(761)

Esialgses vastuses küsimustikule taotles POSVIET toote kontrollnumbri struktuuri läbivaatamist, tuginedes terase kaitsemeetmeid käsitlevast uurimisest tulenevale pretsedendile ja põhjenduses 750 loetletud kolmele elemendile, ning märkis, et kui komisjon otsustab toote kontrollnumbrit mitte muuta, taotleb ta kohandust seoses füüsiliste erinevuste, kaubandustasandi ja/või muude teguritega.

(762)

Äriühing esitas taotluse alles kohapealse kontrolli ajal. POSVIET esitas esildise, milles ta täpsustas autotööstusele suunatud müügi eripära võrreldes müügiga muude sektorite kui autotööstuse klientidele, oma autotööstuse tarnija kirja tema hankepoliitika kohta, autotööstuse kliendi väljastatud aruanded, milles kiideti POSVIETi toodetud valitud teraseklassid heaks, hinnanoteeringu uurimisperioodiga hõlmatud ajavahemiku kohta ning arvutuse kohanduse taseme kindlaksmääramiseks.

(763)

Komisjon uuris seda teavet ja tõendeid, et teha kindlaks, kas oleks asjakohane teha kohandus seoses füüsiliste erinevustega vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a. Komisjon leidis, et äriühing müüs oma autotööstuse kliendile kahte kategooriasse kuuluvaid tooteliike: i) tooteliigid, mis on toodetud kooskõlas muu hulgas autotööstuse jaoks mõeldud terase suhtes kohaldatava tööstusstandardiga, ning ii) tooteliigid, mis on toodetud kooskõlas üldiselt külmvaltsitud toodete suhtes kohaldatava tööstusstandardiga. Suurem osa müügist autotööstuse kliendile (75–85 %) kuulus teise kategooriasse. Neid muudes sektorites kui autotööstuses kasutatavaid tooteliike, mida müüdi autotööstuse kliendile, müüdi samal ajal muude sektorite kui autotööstuse klientidele. Sellega seoses leidis komisjon, et äriühing esitas heakskiitvad aruanded ainult nende tooteliikide kohta, mis on toodetud kooskõlas autotööstuse tööstusstandardiga, samal ajal kui ta taotles kohandust seoses kogu oma müügiga autotööstuse kliendile. Lisaks näitasid esitatud tõendid, et autotööstuse tööstusstandardi kohaselt toodetud tooteliikide puhul analüüsis autotööstuse klient tõepoolest nende vastavust nõutud tehnilisele kirjeldusele. Nii tehnilised kirjeldused kui ka kontrollimeetodid põhinesid autotööstuse tööstusstandardil. Komisjon leidis veel, et äriühing müüs autotööstuse tööstusstandardi alusel autotööstuse kliendi poolt heaks kiidetud tooteliike teistele klientidele, kuigi ainult väikestes kogustes. Komisjon tegi järelduse, et enamiku autotööstuse kliendile müüdud tooteliikide füüsilistes omadustes ei olnud erinevusi, sest samu teraseklasse müüdi siseturul muude sektorite kui autotööstuse klientidele. Väiksem osa autotööstuse klientidele müüdud tooteliikidest (15–25 %) toodeti tõepoolest kooskõlas konkreetse tööstusstandardiga, mida kohaldatakse muu hulgas autotööstuse suhtes (kuid ka elektriseadmetes või ehituses kasutatavate külmvaltsitud lehtterastoodete suhtes). Komisjon leidis, et füüsilised erinevused nende tooteliikide ja muude sektorite kui autotööstuse klientidele müüdud tooteliikide vahel ei ole tõendatud. Isegi kui need erinevused oleksid olemas, oleks mõju normaalväärtusele tühine, kuna kogumüük autotööstuse kliendile moodustas vähem kui 2 % POSVIETi omamaisest kogumüügist. Seetõttu lükkas komisjon tagasi taotluse kohandada normaalväärtust füüsiliste erinevuste tõttu. Täiendavad üksikasjad esitati äriühingule äriühingupõhiste järelduste avalikustamisel.

(764)

Komisjon uuris veel põhjenduses 762 nimetatud teavet ja tõendeid, et teha kindlaks, kas oleks asjakohane teha kohandus seoses kaubandustasandiga vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile d. Komisjon tuletas meelde, et selle kohanduse õigustamiseks peab äriühing näitama, et turustamisahela puhul kasutati ekspordihinda normaalväärtusest erineval kaubandustasandil ning et kõnealune erinevus on mõjutanud hinna võrreldavust, millele osutavad müüja kasutusvaldkondade ja hindade järjepidevad ja selgepiirilised erinevused eri kaubandustasanditel ekspordiriigi siseturul. Komisjon leidis, et äriühing tegi üksnes kindlaks, et ta küsis siseturul ühelt kliendilt – st autotööstuse kliendilt – kõrgemat hinda. Ta ei selgitanud ega tõendanud siiski kasutusvaldkondade erinevusi, mis selgitaksid kõrgemaid hindu. Lisaks oli POSVIETil ainult üks autotööstuse klient. Seetõttu ei saa hinnakäitumist ühe kliendi suhtes pidada tõendiks järjepidevatest ja selgepiirilistest erinevustest autotööstusele ja muudele sektoritele kui autotööstusele suunatud müügi vahel. Kõike eeltoodut arvesse võttes lükkas komisjon väite tagasi.

(765)

Seoses alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k kohase kohanduse taotlusega esitas komisjon äriühingule äriühingupõhiste järelduste avalikustamisel üksikasjaliku analüüsi. Üldiselt leidis komisjon, et äriühing ei tõendanud seost äriühingu poolt autotööstusele suunatud müügi eripärana loetletud tegurite ja autotööstuse kliendilt küsitud hindade vahel. Eelkõige leidis komisjon, et autotööstusele suunatud müük, mis kuulub mõne toote kontrollnumbri alla, mis hõlmab nii autotööstusele kui ka muudele sektoritele kui autotööstusele suunatud müüki, oli kahjumlik, st see autotööstusele suunatud müügi väidetav eripära ei suutnud tagada tootmiskulusid katvat hinda. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(766)

Komisjon lükkas põhjendustes 747–754 kirjeldatud POSVIETi väited põhjendustes 755–765 esitatud kaalutlustel tagasi.

(767)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist kordas POSVIET, et vahemike kasutamise asemel on asjakohasem kasutada autotööstuses ja muudes sektorites kui autotööstuses kasutatavate tooteklasside tootmiskulude võrdlemiseks kaalutud keskmist. Äriühing väitis, et kaalutud keskmine peegeldab täheldatud näitajate tegelikku kaubanduslikku tähtsust, samal ajal kui vahemik omistab kahele äärmusele otsustava tähtsuse, olenemata sellest, kas kumbki neist on tüüpiline või mitte.

(768)

Seoses komisjoni analüüsiga äriühingu taotluse kohta teha alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti a alusel kohandus füüsiliste erinevuste tõttu esitas POSVIET kaks väidet.

(769)

Esiteks väitis äriühing, et komisjoni analüüs, mis põhines tööstusstandarditel, mille kohaselt toodeti autotööstuse kliendile müüdud tooteliike, ei olnud asjakohane, et teha järeldusi selle kohta, kas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti a kohane kohandamine oli põhjendatud. Äriühing väitis, et toode võib kuuluda sama toote kontrollnumbri või laia tööstusstandardi alla ning selle suhtes võidakse siiski kohaldada täiendavaid kliendipõhiseid nõudeid.

(770)

Teiseks väitis POSVIET, et tema autotööstuse kliendi konkreetsetel nõuetel oli tõendatud turuväärtus. Sellega seoses viitas äriühing asjaolule, et tooteid katsetatakse autotööstuse kliendi konkreetsete tehniliste nõuete alusel, kaalutud keskmine ühiku tootmiskulu on suurem kui sama toote kontrollnumbri alla kuuluvate muudes sektorites kui autotööstuses kasutatavate tooteklasside hind ning autotööstuses kasutatavate tooteklasside kaalutud keskmised müügihinnad tehasest hankimise tasandil on samuti kõrgemad kui sama toote kontrollnumbri alla kuuluvate muudes sektorites kui autotööstuses kasutatavate tooteklasside müügihinnad tehasest hankimise tasandil.

(771)

Seoses komisjoni hinnanguga äriühingu taotlusele teha alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alusel kohandus kaubandustasandi (algseadmete valmistajatele suunatud müük) erinevuste tõttu esitas äriühing ülevaate erinevustest autotööstuse ja muude sektorite kui autotööstuse klientide jaoks tehtavates toimingutes järgmistes kategooriates: a) kvalifitseerimine ja katsetamine, b) prognoosimine ja planeerimine, c) inventuur ja logistika, d) hinnakujundus, e) nõuete käsitlemine ja tehniline tugi. Äriühing väitis ka, et nende toimingute erinevuste mõju tõendati autotööstuse kliendilt küsitud kõrgemate hindadega ning nende erinevuste järjepidevust tõendati tehingute, toodete ja perioodide lõikes. Lõpuks lisas äriühing, et isegi kui komisjon leiab, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti i tingimused ei ole täielikult täidetud, peaks ta tegema alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti ii alusel erikohanduse.

(772)

Seoses komisjoni hinnanguga äriühingu taotluse kohta teha alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k alusel kohandus muude tegurite tõttu väitis äriühing, et

a)

ta esitas väite kohapealse kontrolli käigus, mitte alles pärast lõplike järelduste avalikustamist;

b)

piiratud kestlikkust toetasid tõendid sertifitseerimisprotsessi kohta;

c)

kuigi riigiti on hinnad erinevad, räägitakse piirkondlike hindade üle keskselt läbi;

d)

tootmiskulude ja müügihindade kaalutud keskmised annavad otsese tõendi järjekindlast hinnamõjust;

e)

kahjumlikud toote kontrollnumbrid ei lükka ümber hinnamõju;

f)

liidu autotööstusele suunatud müügi puudumise tõttu tuleb teha kohandus, sest muude tegurite mõju hindadele on väidetavalt kindlaks tehtud.

(773)

Komisjon jäi seisukohale, et kaalutud keskmise kasutamine tootmiskulude võrdlemiseks ei olnud asjakohane, et teha kindlaks, kas autotööstuses kasutatavate tooteklasside tootmiskulud olid järjepidevalt suuremad kui muudes sektorites kui autotööstuses kasutatavate (kauba) klasside tootmiskulud. Tõepoolest, kui mitu erinevat väärtust jagatakse kahte rühma ja kummagi rühma kohta arvutatakse keskmine, on üks keskmine peaaegu alati suurem kui teine. See erinevus ei anna siiski iseenesest mingit teavet selle kohta, kas ühe rühma individuaalsed väärtused on järjepidevalt suuremad kui teise rühma väärtused. Lisaks väitis äriühing juba oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta, et komisjon ei olnud nõuetekohaselt uurinud tema taotlust teha alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktide a, d ja k alusel kohandus. See analüüs tehti ja komisjon lükkas äriühingu taotlused tagasi keskmiste tootmiskulude analüüsist erineval alusel..

(774)

Seoses alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti a kohase väitega märkis komisjon, et ta ei tuginenud oma järelduses üksnes asjaolule, et autotööstuse kliendile müüdud tooteliigid olid tooted, mis vastasid teatavale tööstusstandardile. Komisjon ei vaidle vastu sellele, et erinevate tööstusstandardite kohaselt toodetud tooted võivad kuuluda sama toote kontrollnumbri alla. Komisjoni väite keskmes oli asjaolu, et puudusid tõendid füüsiliste erinevuste kohta üksikute tooteklasside vahel, mida toodeti vastavalt kaupa käsitlevale tööstusstandardile ja mis moodustasid valdava osa äriühingu müügist autotööstuse kliendile, samal ajal kui samu konkreetseid tooteklasse müüdi ka muude sektorite kui autotööstuse klientidele. Äriühingu esitatud heakskiitvad aruanded puudutasid ainult autotööstuse tööstusstandardiga kooskõlas toodetud tooteliike, mis moodustasid väikese osa äriühingu müügist autotööstuse kliendile. Igal juhul ei selgitanud äriühing autotööstuse kliendile ja muude sektorite kui autotööstuse klientidele müüdavate tooteliikide füüsilisi erinevusi. Pelka hinnaerinevuse olemasolu ei saa pidada tõendiks füüsiliste erinevuste kohta.

(775)

Seoses alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d kohase väitega analüüsis komisjon POSVIETi teatatud toiminguid, mis on seotud autotööstusele ja muudele sektoritele kui autotööstusele suunatud müügiga. Mõne väidetava toimingu, nimelt kvalifitseerimise ja katsetamise, prognoosimise ja planeerimise, inventari ja logistika ning tehnilise toe puhul ei olnud toimikus toetavaid tõendeid või olid tõendid ainult osalised (heakskiitvate /katsearuannete olemasolu piiratud arvu tooteliikide kohta). Nõuete käsitlemise puhul näib, et tehtavad toimingud ja osutatavad teenused kattuvad. Kuigi nõuete käsitlemise menetlus näib olevat selgelt kehtestatud autotööstuse kliendi jaoks, võib sarnast menetlust kohaldada ka muude sektorite kui autotööstuse klientide suhtes, olenevalt nõude laadist. Mis puudutab hinnakujundust, siis ei ole selge, kuidas asjaolu, et hindade üle peetakse keskselt läbirääkimisi, kujutab endast toimingut, mis on seotud kaubandustasandiga/ algseadmete valmistajatele suunatud müügiga.

(776)

Seoses alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k kohase väitega märkis komisjon, et

a)

kuigi äriühing esitas selle väite kohapealse kontrolli käigus, tegi ta oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta selgelt kindlaks üksnes tegurid, mida tuleks nende sätete alusel arvesse võtta;

b)

äriühing ei esitanud ühtegi tõendit põhjaliku sertifitseerimismenetluse kohta, vaid üksnes heakskiitvad /katsearuanded piiratud arvu autotööstuse kliendile müüdud tooteliikide kohta. Komisjon leidis, et tarnitud toodete korrapärane katsetamine, et teha kindlaks nende vastavus autotööstuse kliendi tehnilisele kirjeldusele, ei oleks toonud kaasa tarnijate piiratud kestlikkust;

c)

seoses hindade üle keskselt peetavate läbirääkimistega märkis komisjon, et äriühing oli varem väitnud, et autotööstuse kliendilt küsitud hinnad ei olnud Vietnami turu suhtes esinduslikud, sest need ei olnud kehtestatud konkreetselt Vietnami jaoks, vaid pigem piirkondlikul tasandil. Komisjoni märkustes äriühingu esitatud hinnanoteeringu kohta lükati see ümber;

d)

kaalutud keskmiste tootmiskulude (ja hindade) asjakohasust on juba mitu korda käsitletud;

e)

ei olnud selge, kuidas asjaolu, et kaheksast asjaomasest toote kontrollnumbrist kahe alla kuuluv autotööstusele suunatud müük oli kahjumlik, ei lükka ümber äriühingu väidet, et kohandamine oli põhjendatud. Võttes eelkõige arvesse, et äriühing pakkus kohandamiseks välja kaks meetodit ja mõlemad põhinesid hindade kohandamisel sellisele tasemele, et autotööstuses kasutatavate tooteklasside müük iga asjaomase toote kontrollnumbri all annaks sama kasumlikkuse taseme kui muudele sektoritele kui autotööstusele suunatud müük selle toote kontrollnumbri all.

(777)

Igal juhul tugines POSVIET oma väidetes seoses alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti a, d või k kohase kohandusega pidevalt üksnes sellele, et tema autotööstuse kliendilt küsiti kõrgemaid hindu. Seejärel väitis äriühing, et füüsilised omadused, kaubandustasandiga/ algseadmete valmistajatele suunatud müügiga seotud toimingud või muud tegurid on erinevad. Selle asemel, et esitada tõendeid nende erinevuste olemasolu kohta, väitis äriühing, et ainuüksi kõrgemate hindade olemasolu tõendab neid erinevusi. Sellega seoses märkis komisjon, et omamaisel turul kindlaks tehtud hinnaerinevus sõltuvalt kliendist on tavaline sündmus vabaturul, mida tuleks normaalväärtuses kajastada, mitte sellest välja jätta. POSVIET ei selgitanud siiski seda hinnaerinevust hinda mõjutavate konkreetsete teguritega, nagu on nõutud alusmääruse artikli 2 lõikes 10. Ilma sellise seoseta ei ole kohandamine põhjendatud. Pelk hinnaerinevus ei näita tingimata hinnalisa; see võib samuti näidata hinnaalandust muude sektorite kui autotööstuse klientidele ja kui puudub tõendatav seos konkreetse teguriga, on tegemist tavapärase turusündmusega, mis kujundab konkreetse tooteliigi normaalväärtust.

(778)

Komisjon lükkas põhjendustes 767–772 kirjeldatud väited põhjendustes 773–777 esitatud kaalutlustel tagasi.

3.6.5.2.   Ekspordihinna kohandamine

(779)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses veo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludega vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile e.

(780)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti g kohaselt sõltumatutele klientidele siseturul antud krediit, alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti f kohaselt asjaomase toote liitu suunatud eksportmüügiga seotud pakkimiskulud, alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k kohaselt pangatasud ja alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaselt komisjonitasud. PIC Korea maksis ühele Vietnamis asuvale seotud äriühingule komisjonitasu dokumentide käitlemise, teabevahetuse ja muude teenuste eest, mida osutati seoses POSVIETi toodetud asjaomase toote ekspordiga liitu.

(781)

Kogu kaupleja PIC Korea kaudu toimunud eksportmüügi puhul tehti kohandus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i. Komisjon leidis, et kaupleja kantud müügi-, üld- ja halduskulud ning sõltumatu importija 2 % kasum, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 630, kajastasid usaldusväärselt komisjonitasu, mida sõltumatu esindaja oma teenuste eest võtaks.

(782)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas POSVIET oma väidet, et kolm kaubandusettevõtjat – PIC Korea, PI Saksamaa ja PI Itaalia (edaspidi „PI kontsern“) – olid üks majandusüksus. Äriühing tunnistas, et dumpinguvastastes menetlustes kohaldati ühe majandusüksuse mõistet eksportiva tootjaga seotud kaupleja suhtes, kui suhte majanduslik tegelikkus näitas, et kaupleja tegutses tootja ettevõttesisese ekspordiosakonnana. Äriühing kordas oma väidet oma märkustes täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta, hoolimata asjaolust, et seda küsimust ei käsitletud täiendavate lõplike järelduste avalikustamisel ja äriühingule tehti ülesandeks esitada märkusi üksnes täiendavate lõplike järelduste avalikustamisega hõlmatud küsimuste kohta.

(783)

Äriühing väitis siiski, et asjaolu, et POSVIET ei ole väidetava ühe majandusüksuse osa, ei ole käesoleval juhul asjakohane, ning viitas liidu konkurentsiõigusele, milles tunnistatakse, et ettevõtja on majandusüksus, mis võib koosneda mitmest eraldiseisvast füüsilisest või juriidilisest isikust. Sellisel juhul sõltub hinnang majanduslikust ühtsusest ja kontrollist, mitte sellest, kas üks üksustest on tootja. Sellega seoses väitis POSVIET, et PI kontsern on üks majandusüksus, sest

a)

kontserni raamatupidamisaruanded on konsolideeritud,

b)

kolme äriühingu müügifunktsioonid on keskselt kooskõlastatud,

c)

kaks liidus asuvat seotud importijat ei määranud hindu iseseisvalt,

d)

kaks liidus asuvat seotud importijat loodi selliste ülesannete täitmiseks, mida PIC Korea ei saanud täita.

(784)

POSVIET väitis, et ta ei vaidlusta müügi-, üld- ja halduskulude mahaarvamist nii alusmääruse artikli 2 lõike 9 kui ka artikli 2 lõike 10 punkti i alusel, kuid on siiski vastu kasumi kahekordsele mahaarvamisele.

(785)

Samuti leidis ta, et asjakohane oleks konsolideeritud müügi-, üld- ja halduskulude ühekordne mahaarvamine alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel.

(786)

Lõpuks tuletas äriühing meelde, et vastavalt kohtuotsusele PT Musim Mas vs. komisjon, (147) kui tootja ja seotud kaupleja moodustavad ühe majandusüksuse, ei saa kauplejat käsitada komisjonitasu alusel töötava esindaja ülesandeid täitvana vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i.

(787)

Komisjon analüüsis seda väidet. Tõepoolest, dumpinguvastastes menetlustes kasutatakse ühe majandusüksuse mõistet selliste olukordade kirjeldamiseks, kus kaupleja on eksportiva tootjaga seotud ja suhte majanduslik tegelikkus näitab, et kaupleja tegutseb tootja ettevõttesisese ekspordiosakonnana. Määratluse kohaselt ei ole see asjaolu vastuolus ettevõtja käsitusega liidu konkurentsiõiguses, kuigi tuleb märkida, et liidu konkurentsiõigus ei ole kaubanduse kaitsemeetmeteid käsitlevate uurimiste puhul kohaldatav.

(788)

Komisjon märkis, et POSVIETi väite – PIC Korea, PI Saksamaa ja PI Itaalia vahelise ühe majandusüksuse olemasolu kohta – eesmärk oli saavutada muudatus selles, kuidas ekspordihinda kohandati. Sisuliselt vaidlustas äriühing tingliku kasumi väidetava kahekordse mahaarvamise alusmääruse artikli 2 lõike 9 ja artikli 2 lõike 10 punkti i alusel või tegi teise võimalusena ettepaneku arvata PI kontserni konsolideeritud müügi-, üld- ja halduskulud alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel maha.

(789)

Sellega seoses tuletas komisjon meelde, et müügi-, üld- ja halduskulude ning tingliku kasumi mahaarvamine alusmääruse artikli 2 lõike 9 ja artikli 2 lõike 10 punkti i alusel kujutab endast kahte eraldi toimingut, kuigi need tuginevad sama liiki teabele, nimelt seotud äriühingute tegelikult kantud müügi-, üld- ja halduskuludele ning sõltumatu importija kasumile.

(790)

Alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt arvutas komisjon ekspordihinna selle hinna alusel, millega külmvaltsitud lehtterastooted müüdi edasi esimesele sõltumatule kliendile, kuna importijad PI Saksamaa ja PI Itaalia olid eksportiva tootjaga seotud. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 tehti kohandati kõiki importimise ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulusid ning kasumit. Importimise ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulud hõlmasid käesoleval juhul importijate esitatud tehingupõhiseid kulusid ning müügi-, üld- ja halduskulusid, mida ei saanud üksikute tehingutega otseselt seostada.

(791)

Pärast nii ekspordihinna kui ka normaalväärtuse kindlaks määramist kohandas komisjon ekspordihinda, et tagada õiglane võrdlus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i. Komisjon leidis, et PIC Korea täitis komisjonitasu alusel töötava esindaja ülesannetega sarnaseid ülesandeid ja sai nende täitmise eest hinnalisa. Kuna hinnalisa maksti seotud üksuste vahel, mõjutas see seos seda. Seepärast kasutas komisjon PIC Korea kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning tinglikku kasumit selle komisjonitasu asendusväärtusena, mida oleks makstud PIC Korea ülesandeid täitvale sõltumatule esindajale.

(792)

Selles osas POSVIET ei tõendanud, et komisjoni lähenemisviis oli alusmäärusega vastuolus. Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 oli komisjon kohustatud ekspordihinna arvutamiseks müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi maha arvama. Mis puudutab alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohast kohandust, siis äriühing ei vaidlustanud komisjoni järeldusi, et PIC Korea täitis komisjonitasu alusel töötava esindaja ülesannetega sarnaseid ülesandeid. Samuti ei väitnud äriühing ega esitanud tõendeid selle kohta, et PIC Korea tegutses POSVIETi ettevõttesisese ekspordiosakonnana, millisel juhul ei oleks alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohane kohandus tõepoolest asjakohane.

(793)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis POSVIET, et kasumitase, mis arvati liidus otse sõltumatutele klientidele müümisel alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel PIC Korea puhul maha, tuleks läbi vaadata, et kajastada äriühingu piiratud ülesandeid. Sellega seoses viitas äriühing kohtuotsusele PT Musim Mas vs. komisjon, (148) milles kohus selgitas, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kasutamine ei põhine kaupleja ja eksportiva tootja vahelisel suhtel, vaid kaupleja täidetavatel ülesannetel. Äriühing väitis, et kasumitase peab olema kohandatud vastavalt kaupleja, mitte importija täidetavatele ülesannetele.

(794)

Lisaks viitas POSVIET OECD siirdehinna suunistele, (149) milles on märgitud, et „[e]dasimüügihinna marginaali mõjutab edasimüüja tegevuse tase. See tegevuse tase võib olla väga erinev alates sellest, kui edasimüüja osutab ekspediitorina vaid minimaalseid teenuseid, kuni selleni, kui edasimüüja võtab endale täieliku omandiõiguse riski koos täieliku vastutusega kaupade reklaamimise, turustamise, tarnimise ja garantii, varude rahastamise ja muude seotud teenuste eest ning nende tegevustega seotud riskid. Kui kontrollitud tehinguga seotud edasimüüja ei tegele olulise äritegevusega, vaid ainult annab kauba üle kolmandale isikule, võib edasimüügihinna marginaal olla täidetavaid ülesandeid arvesse võttes väike.“

(795)

Sellega seoses juhtis äriühing tähelepanu asjaolule, et PIC Korea ei paku ladustamis- ega tollivormistusteenuseid, samuti ei tegele ta igapäevase kliendisuhete haldamisega müügikanalis, mille kaudu ta müüb kaupu otse liidus asuvatele mitteseotud klientidele.

(796)

Äriühing kordas põhjendustes 793–795 esitatud väidet oma märkustes täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta, hoolimata asjaolust, et seda küsimust ei käsitletud täiendavate lõplike järelduste avalikustamisel ja äriühingule tehti ülesandeks esitada märkusi üksnes täiendavate lõplike järelduste avalikustamisega hõlmatud küsimuste kohta.

(797)

Komisjon märkis esmalt, et vastupidiselt POSVIETi väitele ei seota kohtuotsuses PT Musim Mas vs. komisjon (150) alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohase kohanduse kvantifitseerimiseks kasutatud kasumit esindajana tegutseva kaupleja täidetavate ülesannetega. Pigem on nende ülesannetega seotud kohandus ise. Sellega seoses tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohane kohandamine seoses komisjonitasuga koosneb kahest eristatavast komponendist: i) seotud kaupleja tegelikud müügi-, üld- ja halduskulud ning ii) samas sektoris tegutseva sõltumatu kaupleja tinglik kasum. Kui kasumikomponent on sellise marginaali asendusväärtus, mida võrreldav sõltumatu kaupleja teeniks vabaturul, siis müügi-, üld- ja halduskulude komponent kajastab seotud kauplejate ülesannete täitmisega seotud tegelikke kulusid. Just see viimane element – tegelikud müügi-, üld- ja halduskulud – tagab, et kohandus kajastab täpselt täidetud ülesannetega seotud kulusid.

(798)

Komisjon kinnitas, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohane kohandus, mida kohaldati PIC Korea kaudu liitu suunatud ekspordi suhtes, ei põhinenud POSVIETi ja PIC Korea vahelise suhte olemasolul, vaid kaupleja seotusel mitme müügikanaliga, mille kaudu kaupleja täitis komisjonitasu alusel töötava esindaja ülesannetega sarnaseid ülesandeid. Kohanduse taseme kindlaksmääramisel lähtuti siiski selle suhte olemasolust. Kuigi PIC Korea tegelikke müügi-, üld- ja halduskulusid aktsepteeriti kohanduse osana, ei saanud müügist saadud kasumit arvesse võtta, sest POSVIETi ja PIC Korea vaheline suhe mõjutas ostuhinda. Seepärast kasutati sobiva asendusväärtusena liidus asuva sõltumatu importija kasumit.

(799)

Lisaks väitis äriühing, et kasumitaset oleks tulnud allapoole korrigeerida, kuna äriühingul olid liidu seotud importijatega võrreldes piiratud ülesanded, ja ta tugines sellega seoses OECD siirdehinna suunistele.

(800)

Seoses OECD siirdehinna suunistega tuletas komisjon meelde, et nende aluseks on „[r]ahvusvaheline siirdehinna standard, mille puhul OECD liikmesriigid on kokku leppinud, et [hargmaiste ettevõtete] kontsernid ja maksuhaldurid peaksid seda kasutama maksustamise eesmärgil“ (151). OECD siirdehinna suuniste eesmärk ei ole ennustada, milline kasum teatavate kaupade edasimüügist on kaupleja täidetavatest ülesannetest lähtudes konkreetsel turul saavutatav või mõistlik. Kasumi jaotamine, mis põhineb seotud üksuste poolt selles kontekstis täidetavatel ülesannetel, toimib sisuliselt kaitsemeetmena, mis tõkestab kasumi omistamist äriühingutele, kes täidavad vähe ülesandeid, kuid asuvad madala maksumääraga jurisdiktsioonides.

(801)

Igal juhul ei nõustunud komisjon sellega, et PIC Korea täidetavad ülesanded olid kahe liidus asuva seotud importija ülesannetega võrreldes piiratud. Konfidentsiaalsuse huvides avalikustati üksikasjalik analüüs äriühingule eraldi. Sellega seoses on OECD siirdehinna suunistes, millele äriühing oma argumentides tugines, esitatud näited olukordadest, kus kaupleja ülesandeid peetakse piiratuks (minimaalsed teenused ekspediitorina) ja kus võib eeldada olulist, st suuremat marginaali (nt täielik omandiõiguse risk, täielik vastutus kaupade reklaamimise, turustamise, tarnimise ja garantii eest ning nende tegevustega seotud riskid). PIC Korea võttis mereveo ajal selgelt üle kaupade omandiõiguse ja vastutas tarnevõrgu korraldamise eest. Seetõttu ei saa tema ülesandeid pidada piiratuks. Seetõttu lükati põhjenduses 797 esitatud väide tagasi.

3.6.6.   Dumpingumarginaalid

(802)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud koostööd tegeva eksportiva tootja puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(803)

Selle põhjal on lõplikud kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 16,0 %.

(804)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutab komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6. Käesoleval juhul on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate lõplik dumpingumarginaal sama mis valimisse kaasatud koostööd tegeval eksportival tootjal, st 16,0 %.

(805)

Kõigi teiste Vietnami eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(806)

Käesoleval juhul on koostöö tase kõrge, sest koostööd tegeva eksportiva tootja eksport moodustas uurimisperioodil üle 80 % koguekspordist. Selle põhjal otsustas komisjon määrata koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali valimisse kaasatud koostööd tegeva individuaalselt kontrollitud äriühingu tasemel.

(807)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal (%)

POSCO VIETNAM CO., LTD

16,0

Teised koostööd tegevad äriühingud

16,0

Kogu muu Vietnamist pärit import

16,0

4.   KAHJU

4.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(808)

Uurimisperioodil tootis liidus samasugust toodet 22 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(809)

Tehti kindlaks, et uurimisperioodil oli liidu kogutoodang, sealhulgas tootmisharusisese turu jaoks ette nähtud toodang, ligikaudu 31,5 miljonit tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu liidu tootmisharu kohta kättesaadava teabe põhjal, nimelt Euroferilt küsimustikule saadud kontrollitud vastuste põhjal, mida võimaluse korral võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastustega.

(810)

Nagu on märgitud põhjenduses 94, moodustati valim kolmest liidu tootjast. Lõplik valim esindas rohkem kui 24 % hinnangulisest kogutoodangust liidus ja 17 % samasuguse toote hinnangulisest müügist liidu vabaturul ning tagas hea geograafilise jaotuse.

(811)

Üldiselt iseloomustab liidu tootmisharu märkimisväärne vertikaalne integratsioon. Olulist osa toodangust kasutatakse tootmisharusiseselt järgmises etapis toimuvaks töötlemiseks, ülejäänu müüakse vabaturul otseses konkurentsis impordiga.

4.2.   Asjaomase liidu turu kindlaksmääramine

(812)

Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu kandis kahju, ning määrata kindlaks tarbimine ja mitmesugused liidu tootmisharu olukorda kajastavad majandusnäitajad, uuris komisjon, mil määral tuleks selles analüüsis arvesse võtta liidu tootmisharu enda toodangu kasutamist, eelkõige edasiseks töötlemiseks.

(813)

Nagu eespool märgitud, on liidu tootmisharu suures osas vertikaalselt integreeritud ja uuritav toode on peamine sisend mitmesuguste suurema väärtusega järgmise etapi toodete, näiteks tsingitud ja orgaanilise kattega toodete tootmisel. Seetõttu leidis komisjon, et märkimisväärne osa valimisse kaasatud liidu tootjate toodangust oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks. Seda silmas pidades analüüsiti eraldi tootmisharusisest tarbimist ja vabaturu tarbimist.

(814)

Tootmisharusisese ja vabaturul toimunud tarbimise eristamine on kahju analüüsimisel oluline, sest tootmisharusiseseks kasutamiseks ettenähtud tooted ei konkureeri otseselt impordiga ning nende siirdehinnad määratakse kindlaks kontsernisiseselt vastavalt mitmesugustele hinnakujunduspõhimõtetele. Vabaturule suunatud toodang seevastu konkureerib otseselt uuritava toote impordiga ja selle hinnad on vabaturu hinnad.

(815)

Selleks et anda liidu tootmisharust võimalikult täielik ülevaade, kogus komisjon andmeid kogu külmvaltsitud lehtterastoodetega seotud tegevuse kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks või vabaturu jaoks.

(816)

Komisjon uuris vabaturu andmete alusel teatavaid liidu tootmisharuga seotud majandusnäitajaid. Need näitajad on müügimaht ja müügihinnad liidu turul, turuosa, kasv, ekspordimaht ja -hinnad, kasumlikkus, investeeringutasuvus ja rahavoog. Kui see oli võimalik ja õigustatud, võrreldi uurimise tulemusi tootmisharusisese turu andmetega, et saada täielik ülevaade liidu tootmisharu olukorrast.

(817)

Teiste majandusnäitajate mõttekaks uurimiseks tuli aga vaadelda kogu tegevust, sealhulgas liidu tootmisharusisest kasutust. Need on tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, varud, tööhõive, tootlikkus, palgad ja kapitali kaasamise võime. Need näitajad sõltuvad kogu tegevusest, olenemata sellest, kas toodang on mõeldud sisekasutuseks või seda müüakse vabaturul.

4.3.   Liidu tarbimine

4.3.1.   Tootmisharusisene tarbimine liidu turul (tonnides)

(818)

Tootmisharusisese tarbimise kindlakstegemisel liidus võttis komisjon aluseks kõigi teadaolevate liidu tootjate tootmisharusisese kasutamise ja tootmisharusisese müügi liidu turul. Selle põhjal muutus tootmisharusisene tarbimine liidus järgmiselt.

Tabel 25

Tootmisharusisene tarbimine liidu turul (tonnides)

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Tootmisharusisene tarbimine

24 019 465

24 266 863

24 913 310

24 037 814

Indeks (2022 = 100)

100

101

104

100

Allikas:

Euroferi vastus küsimustikule.

(819)

Tehti kindlaks, et ligikaudu 76 % liidu külmvaltsitud lehtterastoodete toodangust on ette nähtud tootmisharusisesele turule, samas kui ülejäänud 24 % müüakse vabaturu tingimustel.

(820)

Aastatel 2022–2024 suurenes tootmisharusisene tarbimine ELis ligikaudu 4 %, mis kajastab tootmisharusisese nõudluse järkjärgulist kasvu. See suundumus siiski ei jätkunud, kuna tarbimine vähenes seejärel uurimisperioodil 2024. aastaga võrreldes ligikaudu 3,5 %, jõudes üldjoontes tagasi 2022. aasta tasemele. Kokkuvõttes kõikus tootmisharusisene tarbimine asjaomasel perioodil vaid vähesel määral, mis osutab suhteliselt stabiilsele järgmise etapi nõudlusele vertikaalselt integreeritud tegevuse raames.

4.3.2.   Tarbimine liidu vabaturul (tonnides)

(821)

Komisjon tegi liidu tarbimise vabaturul kindlaks järgmise põhjal: a) Euroferi andmed kõigi teadaolevate liidu tootjate müügi kohta liidu turul, mida võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teabega, ning b) kõikidest kolmandatest riikidest liitu suunatud import vastavalt Eurostati andmetele. Selle põhjal muutus vabaturul tarbimine liidus järgmiselt.

Tabel 26

Tarbimine liidu vabaturul (tonnides)

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Tarbimine vabaturul

8 089 250

7 372 012

7 543 690

7 274 722

Indeks (2022 = 100)

100

91

93

90

Allikas:

Euroferi vastus küsimustikule, valimisse kaasatud liidu tootjad, Eurostat.

(822)

Tarbimine vabaturul vähenes asjaomasel perioodil märkimisväärselt. Esimesel aastal vähenes see 9 %. Sellele järgnes mõõdukas 2 % kasv järgmisel aastal. Taastumine oli siiski ajutine, sest tarbimine vähenes uurimisperioodil taas 3 protsendipunkti võrra.

(823)

Kokkuvõttes vähenes tarbimine vabaturul asjaomasel perioodil kokku 10 %. See langus oli peamiselt tingitud järgmise etapi tarbimise vähenemisest, eelkõige ehitussektoris ja teatavates tööstuslikes rakendustes, mis on peamised terasetoodete lõppkasutusturud.

(824)

Lisaks aitasid mitme liikmesriigi makromajanduslik ebakindlus ja nõrgem majanduskasv kaasa ettevaatlikumale ostukäitumisele klientide seas, kes viivitasid tellimuste esitamisega või vähendasid neid ja seadsid prioriteediks varude vähendamise. Selle tulemusena vähenes hetketuru aktiivsus ja tehingute maht vabaturu segmendis.

4.3.3.   Kogutarbimine

(825)

Kogutarbimine – tootmisharusisese ja vabaturu tarbimise summa – muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 27

Liidu kogutarbimine (tarbimine vabaturul ja tootmisharusisene tarbimine) (tonnides)

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Liidu kogutarbimine

32 108 714

31 638 874

32 456 525

31 312 536

Indeks (2022 = 100)

100

99

101

98

Allikas:

Euroferi vastus küsimustikule, valimisse kaasatud liidu tootjad, Eurostat.

(826)

Liidu kogutarbimine püsis asjaomasel perioodil üldiselt stabiilsena, kõikudes vaid vähesel määral. Esimesel aastal vähenes see veidi (1 %). Sellele järgnes järgmisel aastal tagasihoidlik suurenemine 3 protsendipunkti võrra. See kasv aga ei jätkunud, sest tarbimine vähenes uurimisperioodil 4 protsendipunkti võrra.

(827)

Asjaomasel perioodil püsis kogutarbimine üldjoontes stabiilsena, vähenedes 2022. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal veidi, ligikaudu 2 %. See suhteline stabiilsus oli peamiselt tingitud sellest, et tootmisharusisene tarbimine püsis üldjoontes stabiilsena, mis osaliselt leevendas vabaturul täheldatud tarbimise vähenemise suundumust, pehmendades seeläbi nõudluse üldist vähenemist.

4.4.   Import asjaomastest riikidest

4.4.1.   Asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivne hindamine ning selle impordi maht ja hind

(828)

Komisjon uuris, kas asjaomastest riikidest pärit toodete importi tuleks hinnata kumulatiivselt vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 4.

(829)

Asjaomastest riikidest pärit impordi puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaal ületas alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumtaset. Ühestki asjaomasest riigist pärit impordi maht ei olnud alusmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses tähtsusetu. Uurimisperioodil olid turuosad vahemikus 3–7 %.

(830)

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja samasuguse toote vahelise konkurentsi tingimused olid sarnased. Nagu on märgitud põhjenduses 125, näitas uurimine, et eksportivate tootjate ja liidu tootmisharu müüdavatel külmvaltsitud lehtterastoodetel on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed. Lisaks konkureerisid importtooted omavahel ja liidu tootmisharuga ning liidus toodetud külmvaltsitud lehtterastoodetega, sest neid müüakse samade müügikanalite kaudu ja sarnastele kliendikategooriatele.

(831)

Seega olid kõik alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused täidetud ning asjaomastest riikidest pärit importi uuriti kahju kindlaksmääramiseks kumulatiivselt.

4.4.2.   Asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja turuosa

(832)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati esitatud andmete põhjal. Turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordimahtu tarbimisega liidu vabaturul, nagu on esitatud tabelis 26.

(833)

Asjaomastest riikidest pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 28

Impordi kogus ja turuosa

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

INDIA

 

 

 

 

Indiast pärit impordi maht (tonnides)

405 319

387 521

435 297

414 530

Indeks

100

96

107

102

India turuosa (%)

5

5

6

6

JAAPAN

 

 

 

 

Jaapanist pärit impordi maht (tonnides)

126 021

223 217

246 354

250 001

Indeks

100

177

195

198

Jaapani turuosa (%)

2

3

3

3

TAIWAN

 

 

 

 

Taiwanist pärit impordi maht (tonnides)

293 280

440 907

574 505

499 836

Indeks

100

150

196

170

Taiwani turuosa (%)

4

6

8

7

TÜRGI

 

 

 

 

Türgist pärit impordi maht (tonnides)

448 012

228 046

417 253

334 885

Indeks

100

51

93

75

Türgi turuosa (%)

6

3

6

5

VIETNAM

 

 

 

 

Vietnamist pärit impordi maht (tonnides)

48 282

115 405

157 386

187 767

Indeks

100

239

326

389

Vietnami turuosa (%)

1

2

2

3

ASJAOMASED RIIGID

 

 

 

 

Asjaomastest riikidest pärit impordi kogus (tonnides)

1 320 914

1 395 097

1 830 796

1 687 020

Indeks

100

106

139

128

Turuosa (%)

16

19

24

23

Allikas:

Eurostat. Turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordimahtu tarbimisega liidu vabaturul, nagu on esitatud tabelis 24.

(834)

Asjaomasel perioodil suurenes import asjaomastest riikidest üldiselt nii mahu (28 %) kui ka turuosa poolest, mis jõudis uurimisperioodil 23 %ni. Kuigi asjaomastes riikides olid suundumused väga erinevad, osutab üldine suundumus kõnealuse impordi suuremale osakaalule liidu turul.

(835)

2023. aastal muutusid impordimahud erinevalt. Import Indiast vähenes veidi (–4 %), samal ajal kui import Türgist vähenes järsult (–49 %). Seevastu import Jaapanist (+77 %), Taiwanist (+50 %) ja Vietnamist (+139 %) suurenes märkimisväärselt. Selle tulemusena suurenes asjaomastest riikidest pärit impordi kogumaht, millega kaasnes turuosa suurenemine 16 %-lt 19 %-le (+3 protsendipunkti).

(836)

2024. aastal muutus kasvusuundumus tugevamaks. Jätkuvalt kasvas import Indiast (+12 %), Jaapanist (+10 %) ja Taiwanist (+30 %), samal ajal kui import Türgist taastus jõudsalt (+83 %) 2023. aastal registreeritud madalalt tasemelt. Import Vietnamist suurenes samuti veelgi (+36 %). See tõi kaasa üldise impordimahu märkimisväärse suurenemise ja turuosa märgatava suurenemise 24 %ni (+5 protsendipunkti).

(837)

Uurimisperioodil vähenes impordimaht võrreldes 2024. aastaga, kuid jäi oluliselt suuremaks kui 2022. aastal. Indiast pärit import vähenes mõõdukalt (–5 %), samal ajal vähenes ka import Taiwanist (–13 %) ja Türgist (–20 %). Seevastu import Jaapanist (+1 %) ja Vietnamist (+19 %) suurenes jätkuvalt. Üldiselt püsis import asjaomastest riikidest kõrgel tasemel, kusjuures turuosa vähenes vaid veidi, 23 %ni (–1 protsendipunkti).

(838)

Asjaomasel perioodil suurenes import asjaomastest riikidest märkimisväärselt nii mahu kui ka turuosa poolest. Impordimahud suurenesid 2023. aastal 6 % ja 2024. aastal veel märgatavalt 31 %. Kuigi need vähenesid uurimisperioodil 2024. aastaga võrreldes 8 %, jäid need 2022. aasta tasemest 28 % kõrgemaks. Samal ajal kasvas selle impordi turuosa stabiilselt 16 %-lt 2022. aastal 19 %-le 2023. aastal ja jõudis 2024. aastal 24 %-le, enne kui see uurimisperioodil veidi vähenes 23 %-le. Üldiselt näitas asjaomastest riikidest pärit import hoolimata mõningasest langusest uurimisperioodil tugevat kasvusuundumust ja selle positsioon liidu turul tugevnes märkimisväärselt.

4.4.3.   Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad ning hinna allalöömine ja hinnalangus

(839)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks Eurostati andmete alusel.

(840)

Asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 29

Impordihinnad (eurodes mõõtühiku kohta)

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

INDIA

 

 

 

 

Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind

1 051

772

725

680

Indeks

100

73

69

65

JAAPAN

 

 

 

 

Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind

1 021

802

777

718

Indeks

100

79

76

70

TAIWAN

 

 

 

 

Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind

1 042

752

703

690

Indeks

100

72

67

66

TÜRGI

 

 

 

 

Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind

1 041

834

744

716

Indeks

100

80

71

69

VIETNAM

 

 

 

 

Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind

1 166

757

708

667

Indeks

100

65

61

57

ASJAOMASED RIIGID

 

 

 

 

Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind

1 047

779

728

695

Indeks

100

74

70

66

Allikas:

Eurostat.

(841)

Kokkuvõttes vähenes asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind asjaomasel perioodil 34 %. Seda langussuundumust täheldati eraldi kõigi asjaomaste riikide puhul, kusjuures hinnalangus oli vahemikus 30–43 % ja suurim langus (43 %) registreeriti Vietnami puhul.

(842)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

1)

valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu tooteliigi kohta liidu turul sõltumatute klientide jaoks; ning

2)

valimisse kaasatud koostööd tegevatelt Hiina tootjatelt pärit impordi kaalutud keskmisi tooteliigi hindu liidu turul esimese sõltumatu kliendi jaoks, mis on määratud CIF-hinna (kulud, kindlustus, vedu) põhjal, tehes asjakohaseid kohandusi, et võtta arvesse tollimakse ja impordijärgseid kulusid.

(843)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil.

(844)

Pärast lõplike järelduste kohta esitatud märkusi, mis tõid kaasa muudatused Jaapani ja Türgi ekspordihindades, nagu on selgitatud vastavalt põhjendustes 270, 278, 632 ja 636, vaatas komisjon hinna allalöömise marginaalid läbi.

(845)

Mis puudutab konkreetselt Nippon Steeli, siis pärast nõustumist väitega, et tema hinnad MISI-le ja NST-le vastasid reaalturuväärtusele, ei määranud komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel kindlaks tema ekspordihinda. Hinna allalöömise ja kahjumarginaali arvutamisel kasutatud impordihinna kindlaksmääramiseks kohaldas komisjon aga artikli 2 lõiget 9 analoogia põhjal, kuna tollile deklareeritud hind ei olnud kontsernisisese suhte olemasolu tõttu usaldusväärne (152).

(846)

Käesoleval juhul korrigeeriti hinda, võttes arvesse kõiki importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, et taandada sõltumatule kliendile määratud turuhind tagasi võrdluse kaubandustasemele (st impordihinnale vahetult pärast kõnealuse toote tollivormistust ELi piiril).

(847)

Komisjon tugines tegelikele müügi-, üld- ja halduskuludele, mille olid teatanud importijana tegutsevad seotud äriühingud. Nagu on selgitatud põhjenduses 630, oli kohandamisel kasutatud kasumimarginaal 2 %. Selle põhjal kohandas komisjon iga esimesele sõltumatule liidu kliendile edasimüümisega seotud liidu seotud üksuse kasumit. Eelkõige näitasid toimikus sisalduvad tõendid, et äriühing B kattis seoses MISEA-lt DPU (tarnitud kohale mahalaadimata) tingimustel tehtud ostuga lossimiskulud liidu sadamas uuritava toote tarnimisel. Selle põhjal leidis komisjon äriühingu B koostöö puudumise tõttu, et lisaks MISEA-le osales impordiprotsessis ka äriühing B. Sel põhjusel kohaldas komisjon alusmääruse artikli 2 lõiget 9 analoogia põhjal nii MISEA kui ka äriühingu B suhtes.

(848)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitis Jaapani valitsus, et komisjon ei põhjendanud ekspordihinna arvutamisel iga müügiahelas osaleva üksuse puhul ülemäärase 2 % kasumimarginaali mahaarvamist. Kuigi see väide esitati dumpingu arvutamisel kasutatava ekspordihinna kohta, mille puhul komisjon ei kohandanud ekspordihinda artikli 2 lõike 10 punkti i alusel pärast seda, kui ta oli nõustunud põhjenduses 270 esitatud Nippon Steeli väitega reaalturuväärtuse kohta, oli see väide hinna allalöömise ja kahjumarginaali arvutamisel endiselt asjakohane.

(849)

Komisjon märkis, et ta tegi kohanduse, kohaldades analoogia põhjal alusmääruse artikli 2 lõiget 9, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 845. Komisjon ei saanud tugineda seotud importijate saadud kasumile, sest see saadi seotud müügi ja hindade põhjal. Sõltumatu importija kasumit ei saanud käesolevas uurimises asendusväärtusena kindlaks teha, kuna ükski sõltumatu importija ei teinud koostööd. Seega, nagu on selgitatud põhjenduses 847, tugines komisjon kasumile, mis tehti sõltumatu importija puhul kindlaks sama toodet käsitlevas varasemas uurimises. See 2 % suurune kasum oli alternatiivide puudumisel liidu importija kasumi asendusväärtus. Lisaks on 2 % kasum kooskõlas kauplejatele uurimisperioodil jäetud hinnalisaga, nii et 2 % tinglikku kasumit ei saa pidada ülemääraseks. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

Tabel 30

Hinna allalöömise marginaalid

Riik

Äriühing

Hinna allalöömise marginaalid (%)

India

JSW Steel Limited

11

Jaapan

Nippon Steel Corporation

12,5

Taiwan

CSC kontsern

9,2

Türgi

Borçelik Çelik Sanayi Ticaret A.Ş.

13,4

Tatmetal Çelik Sanayi ve Ticaret A. Ş.

5,3

Vietnam

POSCO VIETNAM CO., LTD

10,7

(850)

Asjaomane toode on suuresti hinnapõhine ja konkurents turul toimub peamiselt hinnakujunduse kaudu. Lisaks on turuhinnad läbipaistvad ja kergesti kättesaadavad. Uurimine näitas, et vaid piiratud osa müügist toimub pikaajaliste lepingute alusel, samal ajal kui kliendid säilitavad väga dünaamilisel turul võimaluse tarnijaid vahetada.

(851)

Seda arvesse võttes leiti, et asjaomase impordiga seoses kindlaks tehtud hinna allalöömise marginaalid on märkimisväärsed: India puhul 11 %, Jaapani puhul 12,5 %, Taiwani puhul 9,2 %, Türgi puhul 5,3 % ja 13,4 % ning Vietnami puhul 10,7 %.

(852)

Lisaks näitas uurimine, et liidu tootmisharu hindu surus alla asjaomastest riikidest pärit madala hinnaga import, mis järgis sarnaseid suundumusi ja kaubandusstruktuure.

(853)

NSC kontsern väitis ka, et komisjon peaks hinna allalöömise ja kahjumarginaali arvutamisel võtma arvesse Jaapani impordi pikemaid tarneaegu. Ta väitis, et Jaapani külmvaltsitud lehtterastoodetel kulus liitu jõudmiseks oluliselt rohkem aega kui liidus toodetud külmvaltsitud lehtterastoodetel, ning tegi ettepaneku teha ekspordihinnas raha ajaväärtuse alusel kohandus, mis oleks võrreldav maksetingimustega seoses lisandunud kuludega.

(854)

Kahjumarginaali kindlaksmääramiseks võrreldakse ekspordihinda liidu tootmisharu mittekahjustava hinnaga võrreldavatel kaubandustasanditel. Nagu Euroopa Kohus märkis kohtuotsuses Hansol, „tuleneb alusmääruse artikli 1 lõikest 1 koostoimes artikli 3 lõikega 2, et kahju tuleb hinnata dumpingtoote „liidus vabasse ringlusse lubamisel“. Järelikult peab hindade allalöömise arvutamine toimuma põhimõtteliselt dumpinguhinnaga impordi tasandil“ (153). Teisisõnu tuleks liidu samasuguste toodete tootjate küsitud tehasehinda võrrelda „impordihinna[ga] vahetult pärast selle toote tollivormistust liidu piiril“ (154). Tarneaegade erinevus ei mõjuta kaubandustaset ega võrreldavate toodete omadusi ning ei nõua seega ekspordihinna kohandamist.

(855)

Komisjon leidis samuti, et NSC toodud analoogia arve maksetingimustega seotud laenukuludega ei olnud asjakohane. Laenukulud kajastavad poolte vahel kokku lepitud lepingulist maksetingimust ja on otseselt seotud tehingu tingimustega. Seevastu aeg, mis on vajalik imporditud toote liitu jõudmiseks, tuleneb transpordi- ja logistikakokkulepetest ega kujuta endast maksetingimust. Pikem tarneaeg ei kujuta endast seega rahastamistingimust, mis oleks võrreldav arve tingimuste kohaselt antud laenuperioodiga.

(856)

Seetõttu lükati see väide tagasi.

(857)

NSC kontsern väitis ka, et osa tema DC01 ekspordist kasutati ehituses, samal ajal kui suurem osa liidu tootjate müüdud DC01-st oli suunatud autotööstuse klientidele. Selle põhjal väitis NSC, et hindade allalöömist ja turuhinnast madalama hinnaga müüki tuleks hinnata üksnes liidu müügi põhjal muudes sektorites kui autotööstuses.

(858)

Komisjon märkis, et hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi kindlakstegemiseks võrreldakse dumpinguhinnaga importi liidu tootmisharu samasuguse tootega, mis on määratletud objektiivsete tunnuste alusel, mitte selle sektori põhjal, kus ostja tegutseb. See võrdlus tehakse toote kontrollnumbrite kaupa. NSC ise tunnistas, et konkreetset toodet tarnitakse nii ehitussektori kui ka autotööstuse klientidele; seega on tegemist ühe ja sama toote kontrollnumbri alla kuuluva samasuguse tootega. Toote kontrollnumbrid määratakse uurimise algatamisel kindlaks selliste kontrollitavate füüsiliste ja tehniliste omaduste alusel, millel on hinnamõju. Lõppkasutus ei ole selline omadus. NSC ei suutnud kindlaks teha ühtegi mõõdetavat tehnilist kriteeriumi, mis võimaldaks autotööstuses kasutatavaid tooteid teistest toodetest eraldada. Samuti ei teinud NSC kindlaks ühtegi mõõdetavat omadust, mis eristaks tema eksporti vastavast liidu müügist. Väidetavad erinevused jälgitavuse, sertifitseerimise või kvalifitseerimise nõuetes puudutavad kaubandustingimusi, mitte toote omadusi. Nii autotööstuse kliendid kui ka muude sektorite kui autotööstuse kliendid on tööstuslikud lõppkasutajad, kes tegutsevad samal kaubandustasandil.

(859)

Lisaks märkis komisjon, et isegi kui NSC turukirjeldus oleks täpne, mitte oletusel põhinev, oleks kahju ikkagi tekkinud. Liidu tootmisharu kannatab kahju müügi tõttu, mille puhul ta konkureerib madala hinnaga impordiga. Teiselt kliendilt saadud kõrgemad hinnad ei kõrvalda seda kahju. Kui NSC lööb hinna alla, kaotavad liidu tootjad müügi või alandavad hinda ning see kahjum või hinnalangus kujutab endast kahju. Samuti arvutatakse turuhinnast madalama hinnaga müük kulude alusel toote kontrollnumbri, mitte kliendiliigi kohta. Ostja sektor ei mõjuta seega turuhinnast madalama hinnaga müügi analüüsi.

(860)

Seetõttu lükati see väide tagasi.

4.5.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.5.1.   Üldised tähelepanekud

(861)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid.

(862)

Nagu on märgitud põhjenduses 92, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks valikuuringut.

(863)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Makromajanduslikke näitajaid hinnati kogu liidu tootmisharu tasandil. Hinnang põhines kaebuse esitaja antud teabel, mida seejärel võrreldi liidu tootjate esitatud andmete ja kättesaadava ametliku statistikaga (Eurostat). Mikromajanduslikke näitajaid analüüsiti valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil. Hinnang põhines nende esitatud teabel, mida nõuetekohaselt kontrolliti. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

a)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

b)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(864)

Selleks et anda liidu tootmisharust võimalikult terviklik ülevaade, hankis komisjon andmeid kogu uuritava samasuguse toote tootmise kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks või vabaturule. Teatavate liidu tootmisharuga seotud kahjunäitajate puhul analüüsis komisjon eraldi andmeid vabaturu ja tootmisharusisese turu kohta ning tegi võrdleva analüüsi.

(865)

Konkreetselt vabaturu segmenti vaadeldes hinnati järgmisi näitajaid: müügimaht, turuosa, ühikuhinnad, ühikukulu, kasumlikkus ja rahavoog. Teiste majandusnäitajate mõttekaks uurimiseks tuli aga vaadelda kogu tegevust, sealhulgas liidu tootmisharusisest kasutust.

(866)

Need laiemad näitajad hõlmavad tootmist, tootmisvõimsust, tootmisvõimsuse rakendamist, investeeringuid, investeeringutasuvust, tööhõivet, tootlikkust, varusid ja tööjõukulusid. Nende tegurite puhul saab komisjon korraldada mõtteka hindamise üksnes siis, kui ta vaatleb liidu tootmisharu kogu tegevust. See analüüs on kooskõlas liidu kohtute ja WTO praktikaga (155).

4.5.2.   Makromajanduslikud näitajad

4.5.2.1.   Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(867)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 31

Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Tootmismaht (tonnides)

31 694 255

31 701 294

32 392 557

31 508 803

Indeks (2022 = 100)

100

100

102

99

Tootmisvõimsus (tonnides)

46 387 539

45 690 871

45 465 152

43 790 478

Indeks (2022 = 100)

100

98

98

94

Tootmisvõimsuse rakendamine (%)

68

69

71

72

Indeks (2022 = 100)

100

102

104

105

Allikas:

Euroferi vastus küsimustikule.

(868)

Asjaomasel perioodil püsis liidu tootmismaht suhteliselt stabiilsena. See suurenes 2022.–2024. aastal veidi (2 %) ja vähenes seejärel uurimisperioodil, mille tulemusena toimus asjaomasel perioodil üldine marginaalne vähenemine 1 %.

(869)

Tootmisvõimsus oli asjaomasel perioodil pidevas langussuundumuses, vähenedes kokku 6 %. Aastatel 2022–2023 vähenes tootmisvõimsus 2 %, 2024. aastal püsis see stabiilsena ja vähenes seejärel uurimisperioodil veel 4 %. Tootmisvõimsuse 6 % vähenemist asjaomasel perioodil saab selgitada nõudluse ootuste vähenemisega olukorras, kus liidu tarbimine vähenes 10 %, mis tõi kaasa turu suuruse vähenemise. Vastuseks kohandasid liidu tootjad oma tootmisbaasi, et viia see vastavusse vähenenud nõudlusega, sealhulgas kõrvaldada vähem tõhus või vähem oluline tootmisvõimsus, et vältida liigset tootmisvõimsust ja tagada tõhusam ressursikasutus.

(870)

Tootmisvõimsuse mõningase vähenemise ja suhteliselt stabiilsete tootmismahtude tõttu suurenes tootmisvõimsuse rakendamine asjaomasel perioodil stabiilselt, tõustes 68 %-lt 2022. aastal 72 %-le uurimisperioodil, mis tähendab 5 % kasvu.

4.5.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(871)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 32

Müügimaht ja turuosa

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Müügimaht liidu vabaturul (tonnides)

5 633 739

5 007 333

4 855 388

4 767 237

Indeks (2022 = 100)

100

89

86

85

Turuosa (%)

70

68

64

66

Indeks (2022 = 100)

100

98

92

94

Allikas:

Euroferi vastus küsimustikule ja Eurostat.

(872)

Asjaomasel perioodil vähenes liidu tootmisharu müügimaht vabaturul pidevalt 15 %, kusjuures 2022.–2023. aastal vähenes see järsult 11 %, millele järgnes edasine vähenemine 3 protsendipunkti ja järgnevatel perioodidel üks protsendipunkti võrra.

(873)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes asjaomasel perioodil kokku 4 protsendipunkti võrra. See vähenes 2022.–2023. aastal 2 protsendipunkti ja 2023.–2024. aastal veel 4 protsendipunkti võrra ning suurenes seejärel uurimisperioodil 2 protsendipunkti võrra.

(874)

Kokkuvõttes ületas müügimahu vähenemine (–15 %) liidu tarbimise vähenemist (–10 %), mis näitab liidu külmvaltsitud lehtterastoodete tootjate turuosa vähenemist liidu vabaturu tarbimises asjaomasel perioodil.

4.5.2.3.   Tööhõive ja tootlikkus

(875)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 33

Tööhõive ja tootlikkus

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Töötajate arv (täistööaja ekvivalent)

9 298

9 006

9 013

8 598

Indeks

100

97

97

92

Tootlikkus (tonni täistööaja ekvivalendi kohta)

3 409

3 520

3 594

3 665

Indeks

100

103

105

108

Allikas:

Euroferi vastus küsimustikule.

(876)

Tööhõive liidu tootmisharus vähenes asjaomasel perioodil 8 %. Tööhõive vähenes 2022.–2023. aastal 3 %, püsis 2024. aastal stabiilsena ja vähenes seejärel uurimisperioodil veel 5 protsendipunkti võrra. See langus kajastas kohandumist väheneva müügi ja nõrgemate turutingimustega. Tootmisharu ratsionaliseeris järk-järgult oma tööjõudu tõhususmeetmete abil, mis hõlmasid lahkujate asendamata jätmist ja tootmistegevuse ümberkorraldamist, et viia kulud vastavusse vähenenud nõudlusega.

(877)

Tootlikkus suurenes asjaomasel perioodil 8 %. See areng tulenes peamiselt tööhõive vähenemisest koos üldiselt stabiilse tootmistasemega, mis tõi kaasa suurema toodangu töötaja kohta. Tootlikkuse kasv kajastab seega restruktureerimise ja tööjõu ratsionaliseerimise kaudu saavutatud tõhususe kasvu.

4.5.2.4.   Dumpingumarginaali suurus

(878)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomastest riikidest pärit impordi mahtu ja hindu.

4.5.2.5.   Kasv

(879)

Asjaomasel perioodil vähenes tarbimine liidu vabaturul 10 %. See langus oli tingitud turu küpsusest ja tegevuse vähenemisest peamistes järgneva etapi sektorites, mis mõjutas üldist nõudlust. Eelkõige tõi kasvu puudumine ehituses ja teatavates tööstuslikes rakendustes kaasa asjaomase toote väiksema tarbimise.

(880)

Liidu tootmisharu tulemusnäitajad näitavad siiski, et liidu tootmisharul oli raskusi oma turupositsiooni säilitamisega. Kuigi tootmine püsis üldjoontes stabiilsena (–1 %), vähenes müük liidu turul märkimisväärselt (–15 %), mille tulemusel vähenes turuosa 6 % (4 protsendipunkti). See näitab, et liidu tootmisharu müügi vähenemine mitte ainult ei järginud tarbimise vähenemist, vaid ületas seda, mis tähendab, et liidu tootmisharu tulemused olid üldiste turusuundumustega võrreldes kehvad.

(881)

Müügi ja turuosa vähenemine väheneva tarbimise tingimustes näitab, et liidu tootmisharu ei saavutanud kasvu ei absoluut- ega suhtarvudes. Selle asemel tema turuosa vähenes määral, mis ületas nõudluse üldist vähenemist.

(882)

See kasvu puudumine kajastub ka tööhõive 8 % vähenemises, mis osutab tootmisvõimsuse vähendamisele seoses halvenevate turutingimustega. Kuigi tootlikkus suurenes 8 % ja tootmisvõimsuse rakendamine 5 % (4 protsendipunkti), kajastab see tõhususe kasvu, mis saavutati pigem tööjõu vähendamise ning tootmisvõimsuse vähendamise ja restruktureerimise kui laienemise või kestliku kasvu kaudu.

(883)

Selle põhjal järeldatakse, et liidu tootmisharu ei kasvanud asjaomasel perioodil. Hoolimata tegutsemisest kahaneval vabaturul, mida iseloomustab tarbimise 10 % vähenemine, näitab liidu tootmisharu müügi ja turuosa vähenemine konkurentsivõime vähenemist ja suutmatust muuta tõhususe kasvu turu kasvuks.

4.5.3.   Mikromajanduslikud näitajad

4.5.3.1.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(884)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 34

Müügihinnad liidus

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Keskmine ühiku müügihind liidu vabaturul (eurodes mõõtühiku kohta)

[1 020  – 1 095 ]

[815 –875 ]

[745 –800 ]

[700 –755 ]

Indeks

100

80

73

69

Ühiku tootmiskulu (eurodes mõõtühiku kohta)

[900 –975 ]

[820 –890 ]

[720 –780 ]

[690 –750 ]

Indeks

100

91

80

77

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(885)

Eespool esitatud tabelist nähtub ühiku müügihinna muutumine liidu vabaturul võrreldes asjaomase ühiku tootmiskuluga.

(886)

Asjaomasel perioodil oli liidu vabaturu tarbimine üldiselt langussuundumuses, mis kajastas turutingimuste halvenemist COVID-19-järgses olukorras, kusjuures nõrk nõudlus avaldas hindadele püsivat langussurvet, mis tugevnes alates 2023. aastast kooskõlas väheneva terasenõudlusega. Neis tingimustes vähenes liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind märkimisväärselt, langedes 2022.–2023. aastal 20 %, millele järgnes 2023.–2024. aastal täiendav 8 % langus ja uurimisperioodil 2024. aastaga võrreldes veel 6 % langus. Kokkuvõttes tähendab see, et ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini oli kumulatiivne vähenemine 31 %.

(887)

Samadel aastatel järgis ka ühiku tootmiskulu langusuundumust, kuigi erineva mustriga. Kulud vähenesid 2022.–2023. aastal 9 % ja 2023.–2024. aastal veelgi järsemalt 12 %. Uurimisperioodil vähenesid kulud 2024. aastaga võrreldes veel 4 %. See tähendab, et ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini oli üldine vähenemine kokku 23 %.

(888)

Aastate võrdlusest nähtub, et esimesel perioodil (2022–2023) oli müügihindade langus (–20 %) oluliselt suurem kui kulude vähenemine (–9 %), mille tulemuseks oli marginaalide märkimisväärne vähenemine. Kuigi järgmisel aastal (2023–2024) vähenesid kulud järsemalt kui hinnad, ei olnud see marginaali varasema vähenemise korvamiseks piisav. Viimasel perioodil (2024. aastast kuni uurimisperioodini) kahanesid nii hinnad (–6 %) kui ka kulud (–4 %) jätkuvalt sarnases tempos, mis näitab, et liidu tootmisharu oli endiselt pideva surve all ega suutnud oma marginaale taastada. Võttes arvesse, et külmvaltsitud lehtterastooted on tarbekaup, oli liidu tootjatel vähe võimalusi oma pakkumist diferentseerida ning selleks, et piirata turuosa edasist vähenemist, pidid nad järgima hindade langust ja oma müügihindu vastavalt alandama.

(889)

Hoolimata kulude vähenemisest tõi müügihindade järsem kumulatiivne langus võrreldes kuludega uuritud perioodil kaasa kasumlikkuse struktuurse halvenemise, kuna hinnad liikusid kulutasemele lähemale ja jäid kestliku tootluse tagamiseks ebapiisavaks.

4.5.3.2.   Tööjõukulud

(890)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 35

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes)

[35 500  – 36 500 ]

[38 000  – 39 100 ]

[35 500  – 36 500 ]

[38 000  – 39 100 ]

Indeks (2022 = 100)

100

107

100

107

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(891)

Asjaomasel perioodil muutusid keskmised tööjõukulud töötaja kohta kõikuvalt, kasvades 2022.–2023. aastal 7 %, enne kui naasid 2024. aastal 2022. aastaga võrreldavale tasemele ja suurenesid uurimisperioodil taas 7 %.

4.5.3.3.   Varud

(892)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 36

Varud

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Lõppvarud (tonnides)

[390 000  – 400 000 ]

[410 000  – 420 000 ]

[385 000  – 395 000 ]

[370 000  – 380 000 ]

Indeks (2022 = 100)

100

105

99

95

Lõppvarud protsendina toodangust

[1 –2 ]

[1 –2 ]

[1 –2 ]

[1 –2 ]

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(893)

Varud suurenesid 2023. aastal, seejärel need 2024. aastal vähenesid ja uurimisperioodil vähenesid need veelgi, mille tulemusel vähenesid varud asjaomasel perioodil kokku 5 %. Seda arengut tuleks vaadelda suhteliselt stabiilse tootmistaseme ja müügi märkimisväärse vähenemise kontekstis.

(894)

Varude ajutine suurenemine 2023. aastal kajastas asjaolu, et müük vähenes, samal ajal kui tootmine püsis stabiilsena. Kuna turunõudlus jätkuvalt vähenes, vähendas liidu tootmisharu seejärel varusid, kohandades tootmise planeerimist ja varude haldamist.

4.5.3.4.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(895)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 37

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Liidus sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumlikkus (% müügikäibest)

[10 –15 ]

[0 –3 ]

[2 –8 ]

[0 –5 ]

Indeks

100

3

37

18

Rahavoog (eurodes)

[400 –450  miljonit]

[50 –100  miljonit]

[100 –150  miljonit]

[150 –200  miljonit]

Indeks

100

19

32

39

Investeeringud (eurodes)

[300 –350  miljonit]

[400 –450  miljonit]

[400 –450  miljonit]

[400 –450  miljonit]

Indeks

100

141

136

133

Investeeringutasuvus (%)

[70 –90 ]

[0 –5 ]

[10 –20 ]

[5 –10 ]

Indeks

100

1

19

9

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(896)

Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(897)

Liidu tootmisharu kasumlikkus halvenes asjaomasel perioodil märgatavalt. 2022. aastal saavutas liidu tootmisharu kindla kasumitaseme [10–15 %]. Kasumlikkus langes aga 2023. aastal järsult ligikaudu kasumiläveni, kajastades märkimisväärset pinget langevate müügihindade ja endiselt suhteliselt suurte tootmiskulude vahel.

(898)

2024. aastal taastus kasumlikkus osaliselt ühekohalisele tasemele, peamiselt ühikukulude vähenemise tõttu, mis vähenesid kiiremini kui müügihinnad. Sellest paranemisest hoolimata jäi kasumitase tublisti allapoole asjaomase perioodi alguses täheldatud taset.

(899)

Uurimisperioodil vähenes kasumlikkus taas [0–5 %]ni. Kuigi nii müügihinnad kui ka kulud jätkasid langust, ületas hinnalangus kulude vähenemist, mõjutades seega negatiivselt marginaale.

(900)

Kokkuvõttes järgis kasumlikkus asjaomasel perioodil tugevalt negatiivset suundumust, vähenedes rohkem kui 10 protsendipunkti võrra [10–15 %]-lt 2022. aastal [0–5 %]-le uurimisperioodil. See areng näitab, et liidu tootmisharu ei suutnud säilitada kestlikku kasumitaset ning et tema finantsolukord jäi hoolimata teatavast ajutisest paranemisest ebakindlaks.

(901)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Valimisse kaasatud liidu tootjate netorahavoogu iseloomustas asjaomasel perioodil väga kõikuv, kuid üldiselt halvenev suundumus. Aastatel 2022–2023 vähenes see väga järsult 81 %. Sellele järgnes osaline taastumine 2024. aastal (+71 %) ja täiendav kasv uurimisperioodil (+20 %), mis näitab mõningast paranemist pärast esialgset kokkuvarisemist. Sellest taastumisest hoolimata jäi rahavoog üldiselt siiski 61 % allapoole 2022. aasta taset. Olukorra halvenemine on tihedalt seotud kasumlikkuse märgatava halvenemisega, mis vähendas likviidsuse sisemist loomist.

(902)

Investeeringute puhul suurenesid liidu tootmisharu kapitalikulud 2023. aastal 2022. aastaga võrreldes ligikaudu 41 %. Seejärel vähenesid investeeringud 2024. aastal ligikaudu 4 % ja uurimisperioodil veel 2 %. Investeeringute tase püsis uurimisperioodil ligikaudu 33 % kõrgem kui 2022. aastal üldiselt, mis osutab investeerimistegevuse esialgsele laienemisele, millele järgnes järkjärguline aeglustumine. Need investeeringud olid peamiselt seotud süsinikuheite vähendamise ja keskkonnasäästlikumaks muutmise projektidega.

(903)

Sellega seoses märgitakse, et investeeringud võivad madalast kasumlikkusest hoolimata jääda suhteliselt suureks, mis on tingitud nende pikaajalisest olemusest ja vajadusest säilitada või parandada tootmisvarasid. Investeeringute kasvu aeglustumine asjaomase perioodi teises pooles kajastab siiski kasvavat ettevaatlikkust ja väiksemat usaldust tulevaste turutingimuste vastu.

(904)

Seoses investeeringutasuvusega uuriti uurimise käigus liidu tootmisharu kasumlikkust, seostades puhaskasumi investeeringute arvestusliku puhasväärtusega asjaomasel perioodil. See näitaja on asjakohane, et hinnata tootmisharu suutlikkust teenida samasuguse toote tootmiseks kasutatud kapitalilt piisavat tulu. Investeeringutasuvuse areng annab seega ülevaate liidu tootmisharusse tehtavate investeeringute rahalisest atraktiivsusest ja kestlikkusest.

(905)

Analüüs näitas, et investeeringutasuvus kõikus asjaomasel perioodil märkimisväärselt, vähenedes 2023. aastal järsult 99 %, enne kui see 2024. aastal mõnevõrra taastus ja seejärel uurimisperioodil taas vähenes. Üldiselt püsis investeeringutasuvus hoolimata väga piiratud taastumisest perioodi keskel volatiilne ja oli asjaomase perioodi lõpus oluliselt madalamal tasemel kui selle perioodi alguses. See areng osutab investeerimistulu stabiilsuse vähenemisele, mis peegeldab jätkuvat survet liidu tootmisharu finantstulemustele.

(906)

Asjaomasel perioodil halvenes märkimisväärselt valimisse kaasatud liidu tootjate kapitali kaasamise võime. See langus oli peamiselt tingitud põhiliste finantstulemuste näitajate halvenemisest, eelkõige kasumlikkuse märkimisväärsest vähenemisest ja rahavoo tekitamise suutlikkuse oluliselt vähenemisest.

(907)

Kasumlikkuse vähenemine kahjustas investorite usaldust ja vähendas välisrahastamise võimendamiseks vajalikke sisereserve. Lisaks vähendas rahavoo volatiilsus ja üldine halvenemine tootmisharu suutlikkust investeeringuid ise rahastada, piirates selleläbi selle finantspaindlikkust. Sellest tulenevalt mõjutasid liidu tootmisharu üldised finantstulemused asjaomasel perioodil negatiivselt tema krediidivõimelisust ja takistasid tal kaasata kapitali soodsatel tingimustel.

4.6.   Järeldus kahju kohta

(908)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu olukord halvenes asjaomasel perioodil märkimisväärselt. Selle aja jooksul vähenes tarbimine vabaturul 10 %, samal ajal kui liidu tootmisharu müügimaht vabaturul vähenes 15 %, mis ületas nõudluse vähenemist. Selle tulemusena vähenes liidu tootmisharu turuosa vabaturul 70 %-lt 2022. aastal 66 %-le uurimisperioodil.

(909)

Liidu tootmisharu ei suutnud asjaomasel perioodil oma hinnataset säilitada. Kuigi liidu tootmisharu vähendas oma ühiku tootmiskulu 23 %, langesid tema keskmised müügihinnad järsemalt ehk 31 %. Selle tulemusena vähenes kasumlikkus [10–15 %]-lt 2022. aastal [0–5 %]-le uurimisperioodil.

(910)

Kahju kajastus ka teatavate finantsnäitajate halvenemises. Rahavoog vähenes ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini 61 % ja investeeringutasuvus 91 %. Nendest ebasoodsatest suundumustest hoolimata püsisid netoinvesteeringud kogu asjaomasel perioodil kõrgel tasemel ja olid uurimisperioodil 33 % suuremad kui 2022. aastal. Sellest hoolimata mõjutas kasumlikkuse, investeeringutasuvuse ja rahavoo järsk halvenemine negatiivselt tootmisharu finantsseisundit ja suutlikkust luua tulevasteks investeeringuteks sisemisi vahendeid.

(911)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. Seda kahju iseloomustas müügi ja turuosa märkimisväärne vähenemine vabaturul, hinnalangus ning tootmisharu finantsolukorra oluline halvenemine, eelkõige seoses kasumlikkuse, rahavoogude ja investeeringutasuvusega.

(912)

Pärast avalikustamist väitsid Jaapani tootjad, et liidu tootmisharu turuosa vähenemine 70 %-lt 66 %-le oli iseenesest liiga väike, et toetada järeldust olulise kahju kohta, eriti kuna liidu tootmisharu säilitas märkimisväärse turuosa. Nad väitsid, et komisjon peaks hindama turuosa arengut koos muude asjakohaste asjaoludega, sealhulgas liidu tootmisharu eksportmüügi mahu suurenemisega.

(913)

Komisjon leidis, et need väited ei sea järeldust olulise kahju kohta kahtluse alla. Komisjon märkis ka, et uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, on vaja hinnata kõiki liidu tootmisharu olukorda mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ning et ükski tegur ei ole iseenesest määrav. Seega ei ole õige kriteerium mitte see, kas üks näitaja eraldi vaadelduna tuvastab kahju, vaid see, kas näitajate kombineeritud areng näitab liidu tootmisharu olukorra halvenemist. Liidu tootmisharu turuosa hinnati koos muude asjakohaste kahjunäitajatega ja seda ei käsitletud eraldi. Komisjon ei tuginenud üksnes turuosa vähenemisele, vaid hindas seda koos muude asjakohaste näitajate (nt müügimaht, toodang, tootmisvõimsuse rakendamine, hinnad, ühikukulud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringutasuvus, tööhõive ja tootlikkus) arenguga ning Jaapani tootjate osutatud asjaoludega, sealhulgas eksportmüügi arenguga. Asjaolu, et liidu tootmisharu säilitas märkimisväärse turuosa, ei välistanud iseenesest järeldust olulise kahju kohta, eelkõige võttes arvesse liidu tootmisharu turupositsiooni ja muude tema majandusliku olukorra näitajate halvenemist. Kahju hindamisel ei ole asjakohane kriteerium säilinud turuosa absoluutne tase, vaid selle vähenemise ulatus asjaomasel perioodil, eelkõige impordi suureneva osakaalu kontekstis. Lisaks kujutab vähenemine 70 %-lt 66 %-le, võttes arvesse liidu turu suurust, endast märkimisväärset dumpinguhinnaga impordile kaotatud müügimahtu ja seda ei saa ebaolulisena tähelepanuta jätta.

(914)

Seoses eksportmüügi suurenemisega viitas komisjon liidu tootjate eksportmüügi tulemuslikkuse hinnangule, mis on esitatud põhjusliku seose analüüsi käsitlevas punktis 5.3.1. Eksportmüügi kasv ei korvanud liidu tootmisharu tulemuste halvenemist liidu turul ega muutnud seega järeldust olulise kahju kohta.

(915)

Seepärast järeldas komisjon, et liidu tootmisharu turuosa tase, selle vähenemine asjaomasel perioodil ja eksportmüügi areng ei muutnud ei eraldi ega koos üldist järeldust olulise kahju kohta.

(916)

Seepärast lükati need väited tagasi.

5.   PÕHJUSLIK SEOS

(917)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju.

(918)

Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tagas, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on järgmised:

—

import muudest kolmandatest riikidest,

—

liidu tootjate eksportmüügi tulemused,

—

tootmisharusisene kasutamine,

—

makromajanduslik langus ja sektori nõudluse vähenemine,

—

energiahindade areng,

—

ELi õigusraamistik,

—

toorainehindade volatiilsus,

—

ülemaailmne liigne tootmisvõimsus terasesektoris,

—

COVID-19 tagajärjed ja geopoliitiline ebastabiilsus.

5.1.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(919)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemine langes kokku asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse ja kasvava turuosa suurenemisega, mis lõi liidu tootmisharu hindu pidevalt alla ja tõi kaasa hinnalanguse. Asjaomaste riikide impordimahtude ja -hindade areng, mida on kajastatud tabelites 27 ja 28, langetas liidu tootmisharu hinnataset, luues nende kahe vahel põhjusliku seose.

(920)

Import asjaomastest riikidest suurenes asjaomasel perioodil märkimisväärselt ehk 28 %, ligikaudu 1,3 miljonilt tonnilt 2022. aastal rohkem kui 1,6 miljonile tonnile uurimisperioodil. Samal ajal suurenes selle turuosa 16 %-lt 23 %-le, mis tähendab 7 protsendipunktist kasvu. Dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemine langes kokku liidu tootmisharu turuosa vähenemisega 70 %-lt 66 %-le, mis näitab, et asjaomastest riikidest pärit impordi kasv tõrjus liidu tootmisharu müügi kõrvale.

(921)

Liidu tootmisharu kasumlikkuse areng asjaomasel perioodil on kooskõlas dumpinguhinnaga impordi mõjuga. Kasumlikkus vähenes 2023. aastal järsult, sest müügihinnad langesid rohkem kui tootmiskulud. Kuigi kasumlikkus 2024. aastal paranes, sest tootmiskulud vähenesid kiiremini kui müügihinnad, oli see paranemine üksnes ajutine ja kasumlikkus jäi tublisti allapoole 2022. aasta taset. Uurimisperioodil vähenes kasumlikkus taas, sest müügihinnad langesid tootmiskuludest kiiremini.

(922)

Lisaks avaldas see asjaomastest riikidest pärit import pidevat survet hindade alandamiseks liidu turul. Asjaomastest riikidest pärit impordi keskmised hinnad langesid ligikaudu 34 %, 1 047 eurolt tonni kohta 2022. aastal 694 eurole tonni kohta uurimisperioodil. Kogu asjaomase perioodi jooksul olid need hinnad pidevalt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad, kusjuures liidu tootmisharu keskmised müügihinnad langesid ligikaudu 31 %, [1 020–1 095] eurolt tonni kohta [700–755] eurole tonni kohta. Importtoodete ja liidu tootmisharu hindade püsiv erinevus viitab pidevale hinna allalöömisele ja hindade allasurumisele. See hinnasurve piiras liidu tootmisharu suutlikkust hoida hinnataset kooskõlas kuludega, aidates seega kaasa kasumlikkuse täheldatud halvenemisele.

(923)

Selle põhjal järeldas komisjon, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import aitas oma mahu märkimisväärse suurenemise, turuosa suurenemise ja püsivalt madalate hindade tõttu, mis olid liidu tootmisharu hindadest märkimisväärselt madalamad, oluliselt kaasa liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele. Impordi osakaalu suurenemise ja pideva hinna allalöömise kombinatsioon loob selge põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu olukorra halvenemise vahel.

5.2.   Import muudest kolmandatest riikidest

(924)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 38

Import muudest kolmandatest riikidest

Riik

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Korea

Kogus (tonnides)

382 473

388 999

381 372

408 920

 

Indeks

100

102

100

107

 

Turuosa (%)

5

5

5

6

 

Keskmine hind (eurodes)

1 026

817

765

734

 

Indeks

100

80

75

72

Ühendkuningriik

Kogus (tonnides)

273 165

261 541

220 848

138 745

 

Indeks

100

96

81

51

 

Turuosa (%)

3

4

3

2

 

Keskmine hind (eurodes)

1 118

852

801

751

 

Indeks

100

76

72

67

Ukraina

Kogus (tonnides)

99 827

149 989

154 603

171 095

 

Indeks

100

150

155

171

 

Turuosa (%)

1

2

2

2

 

Keskmine hind (eurodes)

942

722

678

637

 

Indeks

100

77

72

68

Ülejäänud maailm

Kogus (tonnides)

379 132

169 053

100 207

101 705

 

Indeks

100

45

26

27

 

Turuosa (%)

5

2

1

1

 

Keskmine hind (eurodes)

1 118

986

914

884

 

Indeks

100

88

82

79

Kõik kolmandad riigid kokku, v.a asjaomased riigid

Kogus (tonnides)

1 134 596

969 582

857 031

820 465

 

Indeks

100

85

76

72

 

Turuosa (%)

14

13

11

11

 

Keskmine hind (eurodes)

1 071

841

776

735

 

Indeks

100

79

72

69

Allikas:

Comext.

(925)

Asjaomasel perioodil suurenes Lõuna-Koreast pärit impordi turuosa 5 %-lt 6 %-le, samal ajal kui Ukrainast pärit impordi turuosa suurenes 1 %-lt 2 %-le. Seevastu Ühendkuningriigist pärit impordi turuosa vähenes 3 %-lt 2 %-le ja mujalt maailmast pärit impordi turuosa 5 %-lt 1 %-le. Import muudest kolmandatest riikidest, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid, näiteks Hiinast, vähenes samuti märkimisväärselt, kusjuures nende turuosa vähenes 2 %-lt nullile. Kokkuvõttes vähenes muudest kolmandatest riikidest kui asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa asjaomasel perioodil 14 %-lt 11 %-le.

(926)

Komisjon hindas ka muudest kolmandatest riikidest kui asjaomastest riikidest pärit impordi üldist arengut. See analüüs näitas, et selline import vähenes asjaomasel perioodil nii absoluutarvudes kui ka turuosa poolest. Nende riikide ühine turuosa vähenes 14 %-lt 2022. aastal 11 %-le uurimisperioodil. Keskmised impordihinnad langesid 1 071 eurolt tonni kohta 2022. aastal 735 eurole tonni kohta uurimisperioodil, mis tähendab ligikaudu 31 % langust. Sellest langusest hoolimata oli kõnealuse kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind uurimisperioodil kõrgem kui asjaomaste riikide keskmine impordihind. Täheldatud hinnalangus kajastas seega pigem üldist hinnalanguse suundumust liidu turul kui konkreetset hinnamõju, mis tulenes muudest kolmandatest riikidest (v.a asjaomased riigid) pärit impordist.

(927)

Nende vähenev kohalolek liidu turul kinnitab veelgi, et neil ei olnud täheldatud hinnamõjus ega liidu tootmisharu turuosa kaotuses olulist rolli. Võttes arvesse nii muudest kolmandatest riikidest pärit impordi kui ka liidu tootmisharu hindade paralleelset langussuundumust koos asjaoluga, et kolmandate riikide hinnad jäid uurimisperioodil asjaomaste riikide hindadest kõrgemaks, ning impordi turuosa vähenemist, siis näib, et muudest kolmandatest riikidest pärit import ei avaldanud liidu turul konkreetset või täiendavat hindu allasuruvat mõju, mis ulatuks kaugemale üldisest turusuundumusest. Seega ei nõrgendanud see tegur dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel kindlaks tehtud põhjuslikku seost.

(928)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Jaapani valitsus, et asjaomastest riikidest pärit impordi suurenemine võis tuleneda pigem nihkest hankimisel muudest kolmandatest riikidest, mitte avalduva üldise impordisurve suurenemisest liidu turul. Seepärast taotles ta, et komisjon võtaks arvesse kõikidest kolmandatest riikidest pärit impordi arengut, kui ta hindab asjaomastest riikidest pärit impordi mõju ja põhjuslikku seost liidu tootmisharu kantud kahjuga.

(929)

Komisjon leidis, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi areng ei toeta väidet, et asjaomastest riikidest pärit suurem impordi üksnes asendas muudest allikatest pärit impordi. Nagu eespool selgitatud, vähenes muudest kolmandatest riikidest kui asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa asjaomasel perioodil 14 %-lt 11 %-le. Samal ajal suurenes asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa 16 %-lt 23 %-le, ent liidu tootmisharu turuosa vähenes 70 %-lt 66 %-le.

(930)

Asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa suurenemine ja nii liidu tootmisharu kui ka muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa samaaegne vähenemine ei viita seega pelgalt impordiallika muutumisele. Pigem näitab see areng, et asjaomastest riikidest pärit impordi kohalolek liidu turul suurenes, samal ajal kui muud tarneallikad kaotasid turuosa.

5.3.   Muude tegurite mõju

5.3.1.   Liidu tootjate eksportmüügi tulemused

(931)

Liidu tootjate ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 39

Liidu tootjate eksportmüük

 

2022

2023

2024

Uurimisperiood

Kogu eksportmüük (tonnides)

1 046 797

1 153 564

1 313 619

1 169 942

Indeks (2022 = 100)

100

110

125

112

Keskmine ühikuhind (eurot/tonn)

[1 108  – 1 148 ]

[941  – 972 ]

[821  – 846 ]

[761  – 788 ]

Indeks (2022 = 100)

100

84

74

69

Allikas:

makroküsimustik ja valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule

(932)

Asjaomasel perioodil suurenes liidu tootjate eksportmüügi kogumaht 2022.–2023. aastal 10 % ja 2023.–2024. aastal veel 14 %. Uurimisperioodil vähenes ekspordimaht 2024. aastaga võrreldes 11 %. Kokkuvõttes oli eksportmüügi maht uurimisperioodil 12 % suurem kui 2022. aastal.

(933)

Uurimine näitas, et ekspordimahu suurenemine oli peamiselt tingitud suuremast ekspordist Mehhikosse, Türki ja Ameerika Ühendriikidesse. See kasv tulenes konkreetsetest asjaoludest, sealhulgas müügi taastumisest pärast tehniliste probleemide lahendamist liidu tootja rajatistes ja soodsatest turutingimustest teatavates ekspordisihtkohtades. Ameerika Ühendriikidesse suunatud ekspordi kasv ei jätkunud. Seega ei kajastanud areng ekspordituru tingimuste üldist paranemist.

(934)

Samal ajal langesid keskmised ekspordihinnad kogu asjaomase perioodi jooksul pidevalt, alanedes ajavahemikus 2022. aastast kuni uurimisperioodini ligikaudu 31 %. See näitab, et liidu tootjad suutsid suurendada ekspordimahtu ainult siis, kui nad nõustusid märkimisväärselt madalamate hindadega, mis kajastab tugevat konkurentsisurvet eksporditurgudel.

(935)

Seetõttu järeldas komisjon, et ekspordimahu suurenemine oli tingitud konkreetsetest turu ja äriühinguga seotud teguritest ega kajastanud ekspordituru tingimuste üldist paranemist. Eksportmüügi kasv oli kooskõlas ka liidu tootmisharu jõupingutustega kasutada oma märkimisväärset vaba tootmisvõimsust, otsides täiendavaid müügivõimalusi väljaspool liidu turgu. Eksportmüük ei olnud siiski piisav kasumlikkuse allikas, et korvata liidu tootmisharu kantud kahju liidu turul, ning seega ei nõrgendanud see põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

5.3.2.   Tootmisharusisene tarbimine

(936)

Asjaomasel perioodil suurenes liidu tootmisharusisene tarbimine aastatel 2022–2024 ligikaudu 4 %, enne kui see vähenes uurimisperioodil tagasi 2022. aasta tasemele. Kokkuvõttes püsis tootmisharusisene tarbimine asjaomasel perioodil üldjoontes stabiilne, varieerudes vaid vähesel määral.

(937)

Tootmisharusisese tarbimise suhteliselt stabiilne areng näitab, et vertikaalselt integreeritud tootjate sisenõudlus järgnevas etapis asjaomasel perioodil oluliselt ei vähenenud. Võttes arvesse asjaolu, et suurem osa liidu toodangust (ligikaudu 76 %) läheb tootmisharusiseseks tarbimiseks, kinnitab selle stabiilsus, et vabaturu segmendis täheldatud kahju ei saa omistada tootmisharusisese nõudluse märkimisväärsele vähenemisele. Seega ei nõrgendanud tootmisharusisese tarbimise areng dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel kindlaks tehtud põhjuslikku seost.

5.3.3.   Makromajanduslik langus ja sektori nõudluse vähenemine

(938)

Komisjon uuris ka seda, kas makromajanduslikud arengusuundumused ja nõudluse vähenemine peamistes järgneva etapi tootmisharudes aitasid kaasa liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele. Nõudlus asjaomase toote järele on tihedalt seotud üldiste majandustingimustega ja tegevusega sellistes sektorites nagu ehitus, autotööstus, masinaehitus ja kodumasinad, mis kokku moodustavad olulise osa tarbimisest.

(939)

Asjaomasel perioodil iseloomustas liidu majandustingimusi tööstustegevuse aeglustumine ja väiksem nõudlus mitmes neist järgneva etapi sektoritest. Eelkõige mõjutasid ehitussektorit vähenenud investeeringud ja suuremad rahastamiskulud, samal ajal kui auto- ja masinatööstuses täheldati aeglustumise märke, mis olid seotud struktuursete kohanduste ja väiksema tööstustoodanguga. Need muutused avaldasid tõenäoliselt survet tarbimise vähendamiseks ning soodustasid konkurentsivõimelisemat ja hinnatundlikumat turukeskkonda.

(940)

Üldine majanduskasvu aeglustumine mõjutaks tavaliselt kõiki turuosalisi. Kuigi nõudluse tingimused halvenesid, suurenesid asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja turuosa siiski märkimisväärselt, samal ajal kui liidu tootmisharu turuosa vähenes. See erinevus näitab, et täheldatud kahju ei saa selgitada makromajanduslike ja valdkondlike nõudlusteguritega.

(941)

Seetõttu järeldas komisjon, et kuigi makromajanduslik areng ja nõudluse vähenemine järgneva etapi sektorites võisid mõjutada üldist turukeskkonda, ei nõrgendanud need dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel kindlaks tehtud põhjuslikku seost.

5.3.4.   Energiahindade areng

(942)

Komisjon uuris ka seda, kas energiahindade areng, eelkõige püsivalt kõrged elektri- ja gaasihinnad, võisid aidata kaasa liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele. Energiakulud moodustavad olulise osa asjaomase toote tootmiskuludest ning elektri- ja gaasihindade kõikumine võib oluliselt mõjutada energiamahukate tööstusharude kulustruktuuri.

(943)

Asjaomasel perioodil iseloomustasid energiaturge jätkuvalt kõrged ja volatiilsed hinnad võrreldes varasema tasemega.

(944)

Uurimine näitas siiski, et 2022. aastal, mil energiahinnad olid märkimisväärselt kõrgemad kui ülejäänud asjaomasel perioodil, suutsid liidu tootjad saavutada kestliku kasumlikkuse taseme. See oli võimalik, sest liidu tootjad suutsid suuremad energiakulud kasutajatele üle kanda, hoides müügihinnad nende kulustruktuuriga kooskõlas oleval tasemel.

(945)

Seevastu 2023. aastal ja kogu uurimisperioodi jooksul langesid energiahinnad 2022. aasta tasemest märkimisväärselt madalamale. Dumpinguhinnaga impordi avaldatud hinnasurve takistas siiski liidu tootmisharu hoidmast müügihindu kulude katmiseks piisaval tasemel, mille tulemuseks oli kasumlikkuse järsk vähenemine. Kuigi tootmiskulud vähenesid 23 %, langesid keskmised müügihinnad 31 %, mis ületab seda, mida saaks põhjendada üksnes energiakuludega. See lahknevus näitab, et kasumlikkuse vähenemine ei tulenenud energiaturgudest. See näitab, et kuigi energiahinnad mõjutavad tootmiskulusid, oli kasumlikkuse vähenemise otsustav tegur liidu tootmisharu suutmatus hoida oma hinnataset võrreldes kuludega. Kõnealune hinnalangus langes kokku asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa märkimisväärse suurenemisega, mis lõi liidu hinnad pidevalt alla. Sellise madala hinnaga impordi olemasolu takistas liidu tootmisharul tootmiskulude ülekandmist klientidele ning aitas sellega otseselt kaasa kasumlikkuse vähenemisele, nii et kasumlikkus langes mittekestlikule tasemele.

(946)

Seetõttu järeldas komisjon, et kuigi energiakulude areng ja jõupingutused tõhususe suurendamiseks mõjutasid liidu tootmisharu kulustruktuuri, ei nõrgenda need dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel kindlaks tehtud põhjuslikku seost.

(947)

Pärast järelduste avalikustamist väitsid Jaapani tootjad, et energiahindade, eelkõige gaasi- ja elektrihindade tõus ja volatiilsus aitasid märkimisväärselt kaasa liidu tootmisharu olukorra halvenemisele. Nad viitasid liidu tootjate suurematele energiakuludele võrreldes teistest piirkondadest pärit tootjatega ning väitsid, et komisjon oli alahinnanud nende kulude mõju liidu tootmisharu konkurentsivõimele. Nende hinnangul selgitas täheldatud halvenemise olulist osa pigem energiakulude kasv kui Jaapanist pärit import.

(948)

Komisjon leidis, et need väited ei muuda eespool esitatud hinnangut. Komisjon võttis arvesse energiahindade arengut ja nende mõju liidu tootmisharu kulustruktuurile. Nagu on aga selgitatud eespool põhjendustes 942–945, olid energiahinnad märkimisväärselt kõrgemad 2022. aastal, kui liidu tootmisharu suutis säilitada kestliku kasumlikkuse taseme, ent seejärel energiahinnad langesid ja samal ajal vähenes järsult liidu tootmisharu kasumlikkus. Lisaks oli tootmiskulude vähenemine märkimisväärselt suurem, kui võis seletada energiakulude arenguga, samal ajal kui müügihinnad langesid veelgi.

(949)

Seetõttu leidis komisjon, et Jaapani tootjate viidatud energiahindade areng ei saanud selgitada liidu tootmisharu olukorra halvenemist asjaomasel perioodil ega nõrgendanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Seetõttu lükati see väide tagasi.

5.3.5.   ELi õigusraamistik,

(950)

Mõned isikud väitsid, et kahju põhjustas ELi õigusraamistik.

(951)

Liidu tootmisharu tegutseb struktuurses keskkonnas, millega kaasnevad märkimisväärsed nõuete täitmise kohustused ja olulised investeerimisnõuded, mis on seotud käimasoleva üleminekuga süsinikuheite vähendamisele. Need tegurid on osa liidu pikaajalisest tegevuskeskkonnast ja erinevad tingimustest, millega seisavad silmitsi tootjad kolmandates riikides, kus õigusraamistik on vähem range ja nõuete täitmisega seotud koormus väiksem. Need struktuursed tingimused on siiski püsivad ja esinesid kogu asjaomase perioodi jooksul. Seega ei saa need selgitada liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemist asjaomasel perioodil.

(952)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu tulemuslikkuse vähenemine langes kokku madala dumpinguhinnaga impordi suurenemisega, mis avaldas pidevat survet liidu müügihindade alandamiseks ja sundis hindu ühtlustama, et leevendada turuosa edasist vähenemist. Selle hinnalanguse tõttu halvenesid paljud kahjunäitajad, sealhulgas kasumlikkus, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootmisvõimsus ja rahavoog.

(953)

Kuigi struktuurne kuluraamistik on osa liidu tootmisharu kantud kulude üldisest tasemest, ei kõrvaldanud see põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kindlakstehtud olulise kahju vahel. Kahju ajastus ja ulatus on pigem kooskõlas dumpinguhinnaga impordi mahu ja hinnakäitumise arenguga kui stabiilsete ja pikaajaliste kulutingimustega.

(954)

Selle põhjal järeldatakse, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjustas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import ning et struktuurne kuluraamistik eraldi või koos muude teguritega ei nõrgendanud kindlakstehtud põhjuslikku seost.

5.3.6.   Toorainehindade volatiilsus

(955)

Komisjon uuris ka seda, kas toorainehindade, sealhulgas rauamaagi, koksisöe, terase tootmisjääkide ja legeerelementide hindade kõikumised võisid aidata kaasa liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele. Need sisendid moodustavad olulise osa terasetootmise kulustruktuurist ning nende hinnad on volatiilsed, mis on tingitud ülemaailmsetest pakkumise ja nõudluse tingimustest, energiakuludest ja geopoliitilistest arengusuundumustest.

(956)

Asjaomasel perioodil iseloomustasid tooraineturge märkimisväärsed hinnakõikumised, mitte ühtne suundumus. Rauamaagi ja koksisöe hinnad olid volatiilsed, samal ajal kui terase tootmisjääkide ja sulamite hindu mõjutasid ka tsüklilised muutused, mis olid seotud ülemaailmse terasenõudluse ja piirkondlike tarnepiirangutega. Selline volatiilsus võib kaasa tuua tootmiskulude lühiajalise suurenemise ja ebakindluse tootjate kulude planeerimisel.

(957)

Need suundumused võisid kaasa aidata liidu tootmisharu ühiku tootmiskulude kõikumisele ja mõjutada kulude prognoositavust. Sellised kulude muutused mõjutavad aga tavaliselt kõiki terasetootjaid kogu maailmas ega selgita iseenesest liidu tootmisharu turupositsiooni konkreetset halvenemist.

(958)

Eelkõige, hoolimata tooraine sisendikulude kõikumisest suutis liidu tootmisharu asjaomasel perioodil vähendada oma üldist ühiku tootmiskulu 23 %, mis näitab, et sisendikulude surve leevendamiseks tehti jõupingutusi, suurendades tõhusust ja kohandades tegevust.

(959)

See kuludünaamika ei toonud aga kaasa finantstulemuste paranemist, kuna keskmised müügihinnad langesid asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi püsiva hinnasurve tõttu ligikaudu 31 %. See erinevus näitab, et toorainehindade volatiilsus ei mõjutanud hinnakujundust liidu turul.

(960)

Seetõttu järeldas komisjon, et kuigi toorainehindade kõikumine võis mõjutada tootmiskulude stabiilsust, ei nõrgendanud see dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel kindlaks tehtud põhjuslikku seost.

5.3.7.   Ülemaailmne liigne tootmisvõimsus terasesektoris

(961)

Komisjon uuris ka seda, kas terasesektori ülemaailmne liigne tootmisvõimsus võis aidata kaasa liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele. Terasetööstust iseloomustab püsiv struktuurne liigne tootmisvõimsus ülemaailmsel tasandil, mis kaldub avaldama tiheneva rahvusvahelise konkurentsi ja ekspordimahtude suurenenud kättesaadavuse kaudu survet hindade alandamiseks.

(962)

Eelkõige on märkimisväärne liigne tootmisvõimsus Hiinas suurendanud konkurentsisurvet ülemaailmsetel teraseturgudel. See on mõjutanud rahvusvahelisi kaubavooge ja turutingimusi, sealhulgas liidus.

(963)

Sellises olukorras võib ülemaailmne liigne tootmisvõimsus mõjutada turudünaamikat madala hinnaga ekspordi suurema kättesaadavuse kaudu, mis võib suurendada hinnakonkurentsi ja mõjutada imporditurgudel valitsevaid hinnatasemeid. Need struktuursed tingimused on seega olulised taustategurina terasetoodete ülemaailmsete kaubavoogude mõistmisel.

(964)

Ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse olemasolu ei muuda siiski järeldusi põhjusliku seose kohta. Asjaomasel perioodil suurenes asjaomastest riikidest pärit impordi osakaal liidu turul märkimisväärselt ja selle ühine turuosa suurenes 16 %-lt 23 %-le, jäädes samal ajal püsivalt madalale hinnatasemele. Seetõttu leidis komisjon, et ülemaailmne liigne tootmisvõimsus oli osa üldisest turukeskkonnast, kuid see ei kõrvaldanud põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(965)

Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad olid süstemaatiliselt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad ja see avaldas pidevat survet liidu hindade alandamiseks, kusjuures keskmised impordihinnad langesid asjaomasel perioodil ligikaudu 34 %. See näitab, et ülemaailmsest liigsest tootmisvõimsusest tulenev mõju, sealhulgas Hiina ekspordi poolne väljatõrjumine, kandus edasi asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi kaudu, mis ka võimendas seda.

(966)

Lisaks kinnitavad muude selliste kolmandate riikide tarnijate erinevad tulemused, kelle turuosa vähenes 14 %-lt 11 %-le, et kahju ei saa selgitada üksnes ülemaailmse tootmisvõimsuse tingimustega, vaid see on seotud dumpinguhinnaga impordi konkreetse mahu ja hinnakäitumisega.

(967)

Seetõttu järeldas komisjon, et kuigi ülemaailmne liigne tootmisvõimsus kujutas endast asjakohaseid struktuurseid taustategureid, ei nõrgendanud see asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel kindlaks tehtud põhjuslikku seost.

(968)

Pärast järelduste avalikustamist väitsid Jaapani tootjad veel, et liidu tootmisharu raskusi tuleks käsitleda terase ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse ja kolmandates riikides toimuva subsideeritud tootmise kontekstis. Nad väitsid, et neid tegureid ei saa omistada Jaapanile, kes oli vähendanud oma terase tootmisvõimsust ja teinud ülemaailmse liigse tootmisvõimsusega tegelemisel liiduga koostööd. Seetõttu taotlesid nad, et komisjon vaataks uuesti läbi oma hinnangu Jaapanist pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahelise põhjusliku seose kohta.

(969)

Komisjon leidis, et need väited ei muuda eespool esitatud järeldusi. Nagu on selgitatud põhjendustes 961–966, uuris komisjon ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse võimalikku mõju liidu tootmisharule ja jõudis järeldusele, et kuigi see kujutas endast asjakohast struktuurset taustategurit, ei nõrgendanud see põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(970)

Asjaolu, et Jaapan oli vähendanud oma terase tootmisvõimsust või teinud ülemaailmse liigse tootmisvõimsusega tegelemisel liiduga koostööd, ei muutnud seda hinnangut, võttes eelkõige arvesse komisjoni järeldust, et Jaapanist pärit import toimus dumpinguhinnaga ja aitas kaasa liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

5.3.8.   COVID-19 tagajärjed ja geopoliitiline ebastabiilsus

(971)

Samuti uuris komisjon, kas liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele võisid kaasa aidata pandeemiaga seotud järelmõju ja geopoliitilised häired, sealhulgas COVID-19 tagajärjed, relvakonfliktid, sanktsioonid ja piirkondlik ebastabiilsus.

(972)

Kuigi sellised sündmused võisid mõjutada ülemaailmseid tarneahelaid ning põhjustada ajutisi nõudluse ja logistika häireid, olid sellised tagajärjed üldist laadi ja mõjutasid kõiki turuosalisi.

(973)

Igal juhul ei selgita need asjaomasel perioodil täheldatud erinevaid turutulemusi, eelkõige asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa suurenemist koos muudest kolmandatest riikidest pärit impordi vähenemisega.

(974)

Lisaks olid asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad pidevalt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad, avaldades seega pidevat survet liidu hindade alandamiseks, olenemata pandeemiaga seotud või geopoliitilistest arengusuundumustest.

(975)

Seetõttu järeldas komisjon, et sellised tegurid ei nõrgendanud asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel kindlaks tehtud põhjuslikku seost.

5.4.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(976)

Tehti kindlaks põhjuslik seos ühelt poolt asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja teiselt poolt liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Langevate ja allasurutud müügihindadega dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemise ning liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemise vahel oli selge ajaline kokkulangevus, mis ilmnes eriti selgelt asjaomasel perioodil.

(977)

Seistes silmitsi dumpinguhinnaga impordi tugeva hinnasurvega, oli liidu tootmisharu sunnitud oma turuosa edasise vähenemise leevendamiseks oma hindu alandama, mis mõjutas negatiivselt tema finantstulemusi. Hindade allapoole korrigeerimise tulemusena halvenesid paljud kahjunäitajad, nagu kasumlikkus, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootmisvõimsus ja rahavoog.

(978)

Komisjon uuris, kas liidu tootmisharu kantud kahjule võisid kaasa aidata muud teadaolevad tegurid. Need hõlmasid muu hulgas liidu tootjate eksporditegevust, nõudluse muutumist, sisendikulude kõikumist ja importi kolmandatest riikidest, mille suhtes meetmeid ei kohaldatud.

(979)

Kuigi mõnel neist teguritest võis olla piiratud mõju liidu tootmisharu olukorrale, ei leitud, et ükski neist oleks kõrvaldanud põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja olulise kahju vahel. Eraldi või koos ei nõrgendanud need dumpinguhinnaga impordi kahjulikku mõju.

(980)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et kindlakstehtud põhjuslikku seost ei nõrgendanud ükski muu tegur.

(981)

Pärast järelduste avalikustamist esitatud märkuses väitsid Jaapani tootjad veel, et liidu tootmisharu peaks tegelema struktuurse konkurentsivõime küsimustega, sealhulgas tootmise tõhususe ja liigse tootmisvõimsusega, selle asemel et tugineda jätkuvale tollikaitsele.

(982)

Komisjon leidis, et uurimise järeldused ei toeta Jaapani tootjate esitatud väiteid. Nagu on märgitud põhjenduses 869, vähenes liidu tootmisharu tootmisvõimsus asjaomasel perioodil 6 %. See vähenemine kajastas tootmisbaasi kohandamist liidu tarbimise vähenemisega, sealhulgas vähem tõhusa või mittevajaliku tootmisvõimsuse kõrvaldamist, et vältida liigset tootmisvõimsust ja tagada ressursside tõhusam kasutamine.

(983)

Komisjon võttis arvesse ka investeeringuid, mida liidu tootmisharu tegi oma tootmisrajatiste hooldamiseks ja ajakohastamiseks, sealhulgas investeeringuid, mille eesmärk on parandada keskkonnatoimet ja toetada üleminekut keskkonnahoidlikumale tootmisele. Need investeeringud on vajalikud tootmisbaasi säilitamiseks ja selle kohandamiseks liidu terasesektori muutuvate regulatiivsete ja tehnoloogiliste nõuetega. Seetõttu ei saa neid käsitada tõendina sellest, et liidu tootmisharu ei ole oma struktuurse konkurentsivõimega tegelenud.

(984)

Seetõttu ei leidnud komisjon, et liidu tootmisharu kantud kahju tulenes sellest, et tootmisharu ei tegelenud oma tootmisvõimsuse või tõhususega. Struktuurset konkurentsivõimet käsitlevad argumendid ei seadnud seega kahtluse alla komisjoni hinnangut kahju ja põhjusliku seose kohta. Seetõttu lükati see väide tagasi.

6.   MEETMETE TASE

(985)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

6.1.   Kahjumarginaal

(986)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(987)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne asjaomastest riikidest pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(988)

Komisjon leidis, et asjaomasel perioodil liidu tootmisharu saavutatud kasumlikkus ei olnud asjaomastest riikidest pärit madala hinnaga impordi põhjustatud tugeva hinnasurve tõttu tüüpiline. Komisjon märkis ka, et terasetööstus tegutses asjaomasel perioodil struktuurselt volatiilses keskkonnas, mida iseloomustavad tooraine- ja energiahindade kõikumine ning püsiv ülemaailmne liigne tootmisvõimsus.

(989)

Lisaks leidis komisjon, et uurimisperioodile vahetult eelnenud aastate põhjal ei olnud võimalik kindlaks teha tüüpilist taotletavat kasumit, kuna neid aastaid mõjutas kas muudest riikidest, eelkõige Hiinast pärit dumpinguhinnaga import või erandlikud turutingimused. Näiteks mõjutasid 2020. ja 2021. aastat tugevalt COVID-19 pandeemia ja sellele järgnenud majanduse taastumine, mille tulemuseks olid erandlikud turutingimused, mida ei saanud pidada tavapärase konkurentsi jaoks tüüpiliseks. Samuti leidis komisjon, et aastaid, mil tootmisharu tegutses kahjumiga, ei saa kasutada asjakohase võrdlusalusena mõistliku taotletava kasumi kindlaksmääramiseks.

(990)

Komisjon uuris ka liidu külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisharu 2018. aastal saavutatud kasumlikkust, mis on kindlaks tehtud rakendusmääruses (EL) 2022/2068. Komisjon leidis siiski, et 2018. aastat iseloomustasid erandlikud asjaolud, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamine ja USA paragrahvi 232 kohaste meetmete mõju, mis tõid kaasa olulised turumoonutused ja kaubavahetuse ümbersuunamise. Seetõttu ei saanud 2018. aastal saavutatud kasumlikkust pidada piisavalt tüüpiliseks, et teha käesolevas uurimises kindlaks taotletav kasum.

(991)

Seetõttu uuris komisjon varasemaid võrdlusperioode. Eelkõige esialgses külmvaltsitud lehtterastoodete uurimises järeldas komisjon, et 2008. aasta oli viimane aasta, mis kajastas tavapäraseid konkurentsitingimusi, ja määras liidu tootmisharu kõnealuse aasta kaalutud keskmise kasumlikkuse põhjal taotletavaks kasumiks 9,9 %.

(992)

Eeltoodut arvesse võttes leidis komisjon, et kasumimarginaal 9,9 % kujutab endast mõistlikku ja piisavalt põhjendatud kasumlikkuse taset, mille liidu tootmisharu võiks dumpinguhinnaga impordi puudumisel tavapärastes konkurentsitingimustes saavutada. Seetõttu määrati baaskasumiks 9,9 %.

(993)

Liidu tootmisharu väitis, et tema investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase oleks asjaomasel perioodil olnud tavapärastes konkurentsitingimustes veidi kõrgem. Komisjon kontrollis kontrollkäikudel esitatud teavet, sealhulgas sisemisi investeerimiskavasid, juhtimisdokumente ja finantsdokumente. Uurimine kinnitas, et liidu tootmisharu kahjustav olukord mõjutas teatavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kulutusi. Kontrollitud teabe põhjal kohandas komisjon seega taotletavat kasumit vastavalt. Tulemuseks saadud kohandus oli olenevalt valimisse kaasatud tootjast kuni 0,07 %.

(994)

Sellest tulenevalt oli käesoleva uurimise käigus kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c kindlaks tehtud taotletav kasum kuni 9,97 %, olenevalt iga valimisse kaasatud tootja olukorrast.

(995)

Sellest lähtudes arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustava hinna, kohaldades uurimisperioodil vastavaid taotletavaid kasumimarginaale valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes.

(996)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest (mille osaline liit on) tulenevaid tulevasi kulusid, mida liidu tootmisharu kannab meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Esitatud teabe põhjal, mida toetasid äriühingute aruandlusvahendid ja prognoosid, tegi komisjon kindlaks lisakulud, mis moodustasid iga valimisse kaasatud tootja olukorrast sõltuvalt kuni 7,78 eurot tonni kohta, võrreldes selliste kokkulepete järgimise kuludega uurimisperioodil. See lisakulu liideti mittekahjustavale hinnale.

(997)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes asjaomastest riikidest pärit valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda tooteliikide kaupa (hind mahalaadimisel) valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu vabaturul uurimisperioodil müüdud samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste jaoks. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast. Nende arvutuste tulemus on esitatud järgmises tabelis.

(998)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase teiste koostööd tegevate äriühingute ja kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute ja impordi dumpingumarginaal.

(999)

Pärast lõplike järelduste avalikustamise kohta esitatud märkusi, mida on kirjeldatud põhjendustes 844–849, vaatas komisjon Jaapani ja Türgi kahjumarginaalid läbi.

Riik

Äriühing

Dumpingumarginaal (%)

Turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid (%)

India

—

JSW Steel Limited

—

JSW Steel Coated Products Limited

9,5

25,5

Teised koostööd tegevad äriühingud

9,5

25,5

Kogu muu Indiast pärit import

9,5

25,5

Jaapan

—

Nippon Steel Corporation

—

Daido Steel Co., Ltd.

54,7

27,9

Teised koostööd tegevad äriühingud

54,7

27,9

Kogu muu Jaapanist pärit import

54,7

27,9

Taiwan

—

China Steel Corporation

—

Chung Hung Steel Corporation

33,3

20,7

Teised koostööd tegevad äriühingud

33,3

20,7

Kogu muu Taiwanist pärit import

59,6

27,0

Türgi

Borçelik Çelik Sanayi Ticaret A.Ş.

7,8

12,9

Tatmetal Çelik Sanayi ve Ticaret A. Ş.

3,0

17,8

Teised koostööd tegevad äriühingud

4,9

16,4

Kogu muu Türgist pärit import

7,8

17,8

Vietnam

POSCO VIETNAM CO., LTD

16,0

25,8

Teised koostööd tegevad äriühingud

16,0

25,8

Kogu muu Vietnamist pärit import

16,0

25,8

6.2.   Märkused taotletavat kasumit käsitlevate järeldust avalikustamise kohta

(1000)

Pärast järelduste avalikustamist vaidlustasid Nippon Steel Corporation (edaspidi „NSC“) ja China Steel Corporation (edaspidi „CSC“) mittekahjustava hinna arvutamiseks kasutatud 9,9 % sihtkasumi. Nad väitsid, et viide 2008. aastale ei kajastanud uurimise ajal valitsenud konkurentsitingimusi, ning taotlesid hilisema aasta, eelkõige 2017. aasta kasutamist. Teise võimalusena taotlesid nad väiksema taotletava kasumi kohaldamist. Oma väidete toetuseks viitasid nad muutustele liidu teraseturul, sealhulgas suurematele energiakuludele ja väiksemale nõudlusele, samuti komisjoni hiljutisele tavale muudes terasega seotud uurimistes. CSC kordas seda väidet oma märkustes täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta, hoolimata asjaolust, et seda küsimust ei käsitletud täiendavate lõplike järelduste avalikustamisel ja äriühingule tehti ülesandeks esitada märkusi üksnes täiendavate lõplike järelduste avalikustamisega hõlmatud küsimuste kohta.

(1001)

Komisjon kaalus hoolikalt 9,9 % taotletavat kasumit käsitlevaid märkusi.

(1002)

Kõigepealt tuletas komisjon meelde, et taotletav kasum peab kajastama kasumlikkust, mida asjaomast toodet, nimelt külmvaltsitud lehtterastooteid tootev liidu tootmisharu võiks dumpinguhinnaga impordi puudumisel tavapärastes konkurentsitingimustes mõistlikult saavutada. Seetõttu tuleb taotletavat kasumit toetada tõenditega, mis on seotud külmvaltsitud lehtterastoodetega. Muude terasetoodete või muude uurimiste puhul kindlaks tehtud kasumlikkuse tasemed ei saa iseenesest kindlaks määrata külmvaltsitud lehtterastoodete puhul asjakohast taotletavat kasumit.

(1003)

Sellega seoses on külmvaltsitud lehtterastoodete esialgses uurimises esitatud otseselt asjakohased tõendid. Komisjon kontrollis liidu külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisharu 2005.–2008. aasta kasumlikkuse andmeid, mis näitasid, et kasumlikkuse tase oli vahemikus 9–15 %. Selle põhjal peeti 2008. aastat viimaseks aastaks, mis peegeldas tavapäraseid konkurentsitingimusi, ning liidu tootmisharu sel aastal saavutatud kaalutud keskmise kasumlikkuse alusel määrati 9,9 % suurune taotletav kasum.

(1004)

Teave, mille CSC 2017. aasta kohta esitas, ei sisaldanud samaväärseid tõendeid. Eelkõige käsitlesid selle teabe 1. lisa andmed valitud liidu terasetootjaid või terasesegmente ega tuvastanud konkreetselt külmvaltsitud lehtterastoodete kasumlikkust. Seetõttu ei olnud teave võrreldav tootepõhiste ja kontrollitud kasumlikkuse andmetega, millel põhines 9,9 % taotletav kasum.

(1005)

Külmvaltsitud lehtterastoodetel põhinevad tõendid näitavad, et kasumlikkus suurenes pärast esialgsete meetmete kehtestamist märkimisväärselt, ulatused 2017. aastal (156) 12 %ni ja 2018. aastal 16,1 %ni ning langedes seejärel 2019. aastal –2,8 %ni ja 2020. aastal –14,7 %ni (157). See areng kinnitab nii seda, et liidu külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisharul oli tavapärastes turutingimustes võimalik saavutada 9,9 % ületav kasumlikkus, kui ka seda, et külmvaltsitud lehtterastoodete kasumlikkus kõikus märkimisväärselt sõltuvalt turutingimustest.

(1006)

Lisaks leidis komisjon, et taotletava kasumi tasemed, millele huvitatud isikud muudes terast käsitlevates uurimistes viitasid, ei saa seda järeldust muuta. Need uurimised puudutasid teistsuguseid tooteid ja erinevaid faktilisi asjaolusid. Tootepõhised kontrollitud kasumlikkuse andmed on asjakohasem alus kui muudest menetlustest saadud arvandmed, isegi kui viimased on hilisemad. Eelkõige kuumvaltsitud lehtterastoodete puhul kindlaks määratud sihtkasumit ei saa pidada külmvaltsitud lehtterastoodete suhtes kohaldatavaks võrdlusaluseks ainuüksi seetõttu, et kuumvaltsitud lehtterastooteid ja külmvaltsitud lehtterastooteid võidakse toota integreeritud tehastes. Käesoleva hinnangu puhul on asjakohased tõendid endiselt tõendid külmvaltsitud lehtterastoodete kasumlikkuse kohta.

(1007)

Seetõttu leidis komisjon, et pärast järelduste avalikustamist esitatud teave ei tõendanud, et 9,9 % suurune taotletav kasum oli ebamõistlik või ebapiisavalt põhjendatud. Sellest tulenevalt kinnitas komisjon eespool põhjenduses 992 kindlaksmääratud taotletava kasumi.

(1008)

NSC vaidlustas ka prognoositavate HKSiga seotud keskkonnakulude arvessevõtmise mittekahjustavas hinnas. Ta väitis, et pärast süsiniku piirimeetme jõustumist ja muid hiljutisi muudatusi ELi keskkonnaraamistikus võivad sellised kulud kaasa tuua topeltarvestuse. Seetõttu taotles NSC kulude väljajätmist või teise võimalusena summa läbivaatamist, et võtta arvesse ELi HKSi viimaseid arengusuundumusi.

(1009)

Komisjon leidis, et süsiniku piirimeetme kasutuselevõtt iseenesest ei muuda kohaldatavatest keskkonnanõuetest tulenevaid tulevasi kulusid alusmääruse artikli 7 lõike 2d kohaldamisel ebaoluliseks. ELi HKSi ja süsiniku piirimeedet kohaldatakse eri ettevõtjate suhtes ja need täidavad täiendavaid funktsioone: ELi HKSi kohaldatakse liidu käitiste heitkoguste suhtes, samal ajal kui süsiniku piirimeedet kohaldatakse asjaomaste importtoodetega seotud heitkoguse suhtes. Süsiniku piirimeede ei vähenda ega asenda seega nõuete täitmisega seotud kulusid, mida liidu tootjad ELi HKSi raames otseselt kannavad; liidu tootmisharu kannab jätkuvalt neid kulusid, olenemata süsiniku piirimeetme alusel impordi suhtes kehtestatud süsinikukuludest. Süsiniku piirimeetme kasutuselevõtt ei näita seega iseenesest, et liidu tootmisharu tulevasi kulusid kohaldatava keskkonnaraamistiku alusel ei tuleks enam arvesse võtta.

(1010)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule eeldatavasti meetmete kohaldamise perioodil. Nagu eespool selgitatud, põhinesid komisjoni kindlaks tehtud lisakulud valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teabel ning neid toetasid kõnealuste tootjate aruandlusvahendid ja prognoosid. NSC ei tõendanud, et selle alusel kindlaks tehtud konkreetsed kulud olid juba süsiniku piirimeetme kaudu arvesse võetud või et nende arvessevõtmine tooks kaasa topeltarvestuse.

(1011)

Seetõttu leidis komisjon, et ei süsiniku piirimeetme kasutuselevõtt ega muud arengusuundumused, millele NSC viitas, ei andnud alust prognoositud keskkonnakulude kõrvaldamiseks või läbivaatamiseks. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(1012)

NSC väitis lisaks, et investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni puhul arvesse võetud summa peaks hõlmama ainult investeeringuid, mis on otseselt seotud külmvaltsitud lehtterastoodete tootmisega külmvaltsimise etapis. Ta leidis, et eelneva etapi investeeringud tuleks välja jätta, et vältida topeltarvestust kuumvaltsitud tooteid käsitleva eraldi uurimisega.

(1013)

Nagu eespool selgitatud, uuris ja kontrollis komisjon hoolikalt liidu tootmisharu esitatud teavet, sealhulgas sisemisi investeerimiskavasid, juhtimisdokumente ja finantsdokumente. Kohanduse kindlaksmääramisel võttis komisjon hoolikalt arvesse asjaomase toote tootmiseks olulisi investeeringuid ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooniga seotud kulusid.

(1014)

Seetõttu leidis komisjon, et kohandus põhines kontrollitud teabel ning kajastas asjakohaselt külmvaltsitud lehtterastoodete tootmiseks olulisi investeeringuid ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooniga seotud kulusid.

6.3.   Marginaal, millest piisaks liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks

(1015)

Nagu algatamisteates selgitatud, esitas kaebuse esitaja komisjonile piisavalt tõendeid selle kohta, et Indias ja Vietnamis esinevad uuritavat toodet puudutavad toorainega seotud moonutused. Seega uuriti käesolevas uurimises alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaselt väidetavaid moonutusi, et hinnata vajaduse korral, kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisaks kahju kõrvaldamiseks.

(1016)

Kuna aga marginaalid, millest piisaks kahju kõrvaldamiseks, on suuremad kui dumpingumarginaalid, ei olnud kõnealuse teema käsitlemine vajalik.

(1017)

Eespool esitatud hinnangu kohaselt järeldas komisjon, et on asjakohane määrata lõplike tollimaksude summa kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2.

6.4.   Järeldus meetmete taseme kohta

(1018)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised lõplikud dumpinguvastased tollimaksud.

Riik

Äriühing

Lõplik dumpinguvastase tollimaks (%)

India

—

JSW Steel Limited

—

JSW Steel Coated Products Limited

9,5

Teised koostööd tegevad äriühingud

9,5

Kogu muu Indiast pärit import

9,5

Jaapan

—

Nippon Steel Corporation

—

Daido Steel Co., Ltd.

27,9

Teised koostööd tegevad äriühingud

27,9

Kogu muu Jaapanist pärit import

27,9

Taiwan

—

China Steel Corporation

—

Chung Hung Steel Corporation

20,7

Teised koostööd tegevad äriühingud

20,7

Kogu muu Taiwanist pärit import

27,0

Türgi

Borçelik Çelik Sanayi Ticaret A.Ş.

7,8

Tatmetal Çelik Sanayi ve Ticaret A. Ş.

3,0

Teised koostööd tegevad äriühingud

4,9

Kogu muu Türgist pärit import

7,8

Vietnam

POSCO VIETNAM CO., LTD

16,0

Teised koostööd tegevad äriühingud

16,0

Kogu muu Vietnamist pärit import

16,0

7.   LIIDU HUVID

(1019)

Pärast otsust kohaldada alusmääruse artikli 7 lõiget 2, uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

7.1.   Liidu tootmisharu huvid

(1020)

Liidu tootmisharu asub mitmes liikmesriigis (Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari) ning annab uuritava tootega seoses otseselt tööd 8 598 täistööajale taandatud töötajale.

(1021)

Uurimise käigus tegi koostööd 11 tootjat. Ükski teadaolev tootja ei olnud uurimise algatamise vastu. Nagu on järeldatud punktis 4.5, halvenes asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tagajärjel kogu liidu tootmisharu olukord. Olulist kahju täheldati nii mikro- kui ka makronäitajate põhjal ning eriti oluline oli see liidu tootmisharu kasumlikkuse, müügimahu ja turuosa puhul.

(1022)

Eeldatakse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine taastab õiglased kauplemistingimused liidu turul, lõpetab hinnalanguse ja võimaldab liidu tootmisharul taastuda. Selle tulemusena läheneks liidu tootmisharu kasumlikkus tasemele, mida peetakse kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu jaoks vajalikuks. Liidu tootmisharu on asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu kandnud olulist kahju. Tuletatakse meelde, et paljud kahjunäitajad näitasid asjaomasel perioodil negatiivset suundumust. Eeskätt kahanesid märkimisväärselt turuosa ja müügimaht, samuti halvenesid oluliselt valimisse kaasatud liidu tootjate majandustulemusi kajastavad näitajad, näiteks kasumlikkus ja investeeringutasuvus. Seetõttu on oluline taastada õiglased hinnad, et võimaldada kõigil tootjatel tegutseda liidu turul võrdsetel tingimustel.

(1023)

Kui meetmeid ei võeta, on väga tõenäoline, et liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneb veelgi. Külmvaltsitud lehtterastoodete kehvad tulemused mõjutaksid liidu tootjate järgneva etapi tegevust ja eelkõige tootmisharusisest tootmist. Liidu tootjad tuginevad vabaturu müügi ja tootmisharusisese tootmise kombinatsioonil põhinevale ärimudelile. Vabaturusegmendi olukorra halvenemine võib seada ohtu ka tootmisharusisese tootmise segmendi, mille tootmismahud ja tööhõivenäitajaid on vabaturusegmendist suuremad.

(1024)

Seetõttu järeldatakse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine on liidu tootmisharu huvides, sest see võimaldaks taastuda tuvastatud kahjustava dumpingu mõjust ja toetaks liidu tootmise pikaajalist kestlikkust.

7.2.   Sõltumatute importijate huvid

(1025)

Nagu on mainitud põhjenduses 96, ei vastanud ükski sõltumatu importija küsimustikule ega esitanud komisjonile konkreetseid andmeid, mis näitaksid, millises ulatuses kahjustaks meetmete kehtestamine importijaid.

(1026)

Koostöö ja konkreetsete andmete puudumise tõttu tuleb seda, mis mõju meetmete kehtestamine importijatele tõenäoliselt avaldab, hinnata kättesaadavate faktide alusel.

(1027)

On mõistlik eeldada, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise tõttu võivad importijate teatavad kulud suureneda. Nagu on selgitatud allpool punktis 7.4.1, kinnitas uurimine siiski alternatiivsete tarneallikate olemasolu, sealhulgas liidu tootjatelt, ja võimalust jätkata importi õiglaste hindadega. Need tegurid leevendavad meetmete võimalikku mõju; seega eeldatakse, et mis tahes negatiivne mõju on piiratud.

(1028)

Kuigi lühiajalises perspektiivis võivad importijate tarnevõimalused kahaneda või kulud suureneda, on selline mõju tõenäoliselt mõõdukas. Praeguse olukorra säilitamine seevastu ohustaks lõppkokkuvõttes omamaiste tarnete elujõulisust ja võib tulevikus suurendada sõltuvust dumpinguhinnaga impordist. Kasu liidu tootmisharule kaalub importijaid mõjutavad võimalikud piiratud ja põhjendamata puudused üles.

7.3.   Kasutajate, tarbijate ja tarnijate huvid

(1029)

Ükski kasutaja, tarbija ega tarnija ei teinud uurimise käigus koostööd, jättes küsimustikule õigel ajal, täielikult ja nõutavas vormis vastamata. Seega ei esitatud tõendeid selle kohta, et meetmete kehtestamisel oleks märkimisväärne kahjulik mõju kasutajatele või järgneva etapi tootmisharudele.

(1030)

Pärast uurimise algatamist esitas BSH märkused (vt põhjendus 90), väites, et meetmed suurendaksid järgneva etapi tootmisharude sisendikulusid ning mõjutaksid negatiivselt konkurentsivõimet, tööhõivet ja tarneahela stabiilsust. BSH ei teinud uurimise käigus siiski rohkem koostööd, jättes küsimustikule vastused esitamata, samuti ei põhjendanud ta oma väiteid kontrollitavate andmetega, mis puudutavad asjaomase toote osakaalu tema tootmise kogukuludes, suutlikkust hankida toodet alternatiivsetelt tarnijatelt või suutlikkust kanda kulude suurenemine üle klientidele. Sellise põhjenduse puudumisel ei olnud võimalik väidet kontrollida ja seetõttu lükati see tagasi.

(1031)

Kuna kasutajad koostööd ei teinud, hindas komisjon meetmete tõenäolist mõju kättesaadava teabe põhjal. Uurimine näitas, et külmvaltsitud lehtterastooted moodustavad üldiselt vaid piiratud osa järgneva etapi kasutajate, sealhulgas autotööstuse, ehituse, kodumasinate ja tööstusliku tootmise sektori üldistest tootmiskuludest. Seetõttu oleks meetmete kehtestamisest tuleneval võimalikul hinnatõusul tõenäoliselt vaid piiratud mõju järgneva etapi kasutajate üldisele kulustruktuurile.

(1032)

Samal ajal aitaks meetmete kehtestamine taastada ausa konkurentsi liidu turul ja säilitada elujõulise liidu tootmisharu, mis on võimeline tagama külmvaltsitud lehtterastoodete usaldusväärse tarnimise liidu järgneva etapi tootmisharudele, vähendades seeläbi tarnehäirete ja dumpinguhinnaga impordist liigse sõltuvuse ohtu.

(1033)

Eeltoodut silmas pidades järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused arvata, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks vastuolus kasutajate huvidega.

(1034)

Pärast järelduste avalikustamist väitsid Jaapani tootjad ja Jaapani valitsus, et meetmete mõju liidu järgneva etapi kasutajatele tuleks rohkem arvesse võtta. Nad väitsid, et suured energiakulud on juba kasutajatele üle kantud ning et täiendavad dumpinguvastased tollimaksud koos kehtivate kaubanduspiirangutega võivad külmvaltsitud lehtterastoodete hindu veelgi tõsta ja piirata nende kättesaadavust. Seetõttu taotlesid nad, et meetmete hindamisel võetaks arvesse järgneva etapi kasutajate huve.

(1035)

Komisjon leidis, et esitatud väited ei muuda eespool esitatud järeldusi, milles komisjon hindas kättesaadava teabe põhjal meetmete tõenäolist mõju järgneva etapi kasutajatele ning ei leidnud tõendeid selle kohta, et meetmete kehtestamisel oleks märkimisväärne kahjulik mõju kasutajatele või järgneva etapi tootmisharudele.

(1036)

Nagu eespool selgitatud, moodustavad külmvaltsitud lehtterastooted tavaliselt vaid piiratud osa järgneva etapi kasutajate üldistest tootmiskuludest. Külmvaltsitud lehtterastoodete hindade võimaliku tõusu kohta esitatud argumendid ei näidanud seega, et meetmete kehtestamisel oleks märkimisväärne mõju järgneva etapi kasutajate üldisele kulustruktuurile või konkurentsivõimele. Samuti ei esitanud huvitatud isikud tõendeid selle kohta, et meetmed põhjustaksid märkimisväärseid tarneraskusi.

(1037)

Samal ajal, nagu eespool selgitatud, aitaks meetmete kehtestamine taastada ausa konkurentsi liidu turul ja säilitada elujõulise liidu tootmisharu, mis on võimeline tagama külmvaltsitud lehtterastoodete usaldusväärse tarnimise järgneva etapi tootmisharudele. Seetõttu tuli järgneva etapi kasutajatele avalduvat võimalikku mõju kaaluda, võttes arvesse nii meetmete võimalikke kulusid kui ka liidu usaldusväärsete tarnete säilitamisest saadavat kasu.

(1038)

Seetõttu järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused arvata, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks vastuolus liidu huvidega. Seepärast lükati need väited tagasi.

7.4.   Muud tegurid

7.4.1.   Tarnete kättesaadavus

(1039)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharu struktuursed piirangud takistavad tal varustada liidu turgu vajalikus koguses ja vajaliku kvaliteediga külmvaltsitud terasega. Nende isikute sõnul karmistaks täiendavate kaubandusmeetmete kehtestamine veelgi tarnetingimusi, süvendaks olemasolevat nappust ja tooks kaasa kõrgemad hinnad liidus.

(1040)

Komisjon märkis, et uurimine kinnitas alternatiivsete tarneallikate, sealhulgas liidu tootjate olemasolu ning võimalust jätkata õiglaste hindadega importi. Täpsemalt, nagu on kirjeldatud tabelis 31, töötab liidu tootmisharu 72 % ulatuses oma tootmisvõimsusest, mis tähendab, et vaba tootmisvõimsus on ligikaudu 12 miljonit tonni, mida saaks kasutada täiendava nõudluse rahuldamiseks. Asjaomastest riikidest pärit kombineeritud impordi maht on sellest vabast tootmisvõimsusest oluliselt väiksem. Lisaks tehti uurimise käigus kindlaks ka võimalus täiendavaks impordiks muudest allikatest, mis võiks aidata tagada liidu turu piisava varustatuse. Seetõttu lükati see väide tagasi.

7.4.2.   Muud terasega seotud meetmed

(1041)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et dumpinguvastaste meetmete ja alates 1. juulist 2026 kehtiva uue terasega seotud meetme samaaegne kohaldamine võib põhjendamatult piirata juurdepääsu liidu turule. Nad väitsid, et nende meetmete koosmõju võib tekitada ebaproportsionaalseid piiranguid terasetarnetele ja tekitada muret seoses liidu laiematele väliskaubanduspoliitika eesmärkidele vastavusega.

(1042)

Komisjon märkis, et dumpinguvastastel meetmetel ja võimalikel terasega seotud horisontaalsetel kaubanduspoliitika meetmetel on erinevad õiguslikud otstarbed ja erinevad eesmärgid: üks neist käsitleb ebaausaid kaubandustavasid, mis kahjustavad omamaist tootmisharu, samal ajal kui teise eesmärk on tegeleda ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse negatiivse mõjuga kaubandusele liidu teraseturul. Need vahendid põhinevad erinevatel õiguslikel alustel ja nõuavad erinevaid tõendamisstandardeid. Seega ei olnud need omavahel asendatavad ning ühe olemasolu või võimalik tulevane vastuvõtmine ei saanud asendada teist.

(1043)

Komisjon märkis, et kvoodipõhine meede või sarnane mahupiirang ei kõrvaldaks uurimise käigus kindlaks tehtud hinna kahjuelementi. Nagu on näidatud punktides 4 ja 5, tehti uurimise käigus kindlaks dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hindade allalöömine, turuhinnast madalama hinnaga müük ja hinnalangus. See mõju avaldus olenemata impordimahust. Dumpinguvastased tollimaksud seevastu tasakaalustavad liidu tootmisharule tekitatud kahju ebaõiglase hinna komponendi.

(1044)

Lisaks märkis komisjon, et tollimaksude kehtestamine on täielikult kooskõlas liidu laiemate terase- ja kaubanduspoliitika eesmärkidega. Kahjustava dumpingu jätkumise lubamine ilma sellega tegelemata oleks seevastu kahjustanud liidu kaubanduspoliitika põhimõtteid.

(1045)

Eeltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused arvata, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks vastuolus liidu huvidega. Seetõttu lükati huvitatud isikute esitatud väited tagasi.

(1046)

Jaapani valitsus väitis pärast järelduste avalikustamist, et Jaapani impordi arengu hindamisel tuleks arvesse võtta kaitsemeetmete karmistamist 2025. aasta aprillis. Ta viitas Jaapani impordi vähenemisele pärast karmistamist ja leidis, et see areng oli vastuolus järeldusega, et Jaapani impordi suurenemine aitas kaasa kahju tekkimisele.

(1047)

Komisjon leidis, et Jaapani valitsuse väited ei muutnud põhjendustes 833–838 esitatud järeldusi. Käesoleval juhul põhinesid kahju ja põhjuslikku seost käsitlevad järeldused asjaomase perioodi kontrollitud andmetel. Need andmed näitavad, et Jaapanist pärit import suurenes 126 021 tonnilt 2022. aastal 250 001 tonnile uurimisperioodil, mis tähendab 98 % kasvu. Turuosa suurenes samuti 2 %-lt 3 %-le.

(1048)

Jaapani impordi kasv asjaomasel perioodil ja selle turuosa suurenemine ei ole kooskõlas väitega, et Jaapani impordi osakaal liidu turul ei suurenenud. Seetõttu leidis komisjon, et Jaapani impordi areng asjaomasel perioodil toetas järeldust, et see import aitas kaasaliidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele, mitte ei olnud sellega vastuolus. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(1049)

Jaapani tootjad ja CSC väitsid ka, et alates 1. juulist 2026 kohaldatav uus terasega seotud meede juba pakub liidu tootmisharule olulist kaitset. Nad väitsid, et komisjon peaks dumpinguvastaste tollimaksude vajalikkuse ja taseme hindamisel võtma arvesse kõnealuse meetme ja dumpinguvastaste meetmete koostoimet. CSC väitis veel, et 9,9 % taotletava kasumi säilitamine lisaks uue meetmega pakutavale kaitsele võib kaasa tuua ülemäärase kaitse. CSC kordas seda väidet oma märkustes täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta, hoolimata asjaolust, et seda küsimust ei käsitletud täiendavate lõplike järelduste avalikustamisel ja äriühingule tehti ülesandeks esitada märkusi üksnes täiendavate lõplike järelduste avalikustamisega hõlmatud küsimuste kohta.

(1050)

Esitatud väited ei muutnud põhjenduses 1045 esitatud järeldusi. Alates 1. juulist 2026 kohaldatava uue terasega seotud meetme olemasolu iseenesest ei mõjuta dumpinguhinnaga impordi kahjuliku mõju hinnangut ega sellise kahju kõrvaldamiseks vajalike dumpinguvastaste meetmete taset. Neil kahel vahendil on erinevad õiguslikud otstarbed ja erinevad poliitilised eesmärgid. Dumpinguvastased tollimaksud käsitlevad ebaausaid hinnakujundustavasid, mis põhjustavad kahju liidu tootmisharule, samal ajal kui terasega seotud meede tegeleb negatiivse mõjuga, mida ülemaailmne liigne tootmisvõimsus avaldab liidu turule. Need vahendid tuginevad erinevatele õiguslikele alustele ja erinevatele tõendamisstandarditele ning seetõttu ei saa neid pidada vastastikku asendatavateks.

(1051)

Komisjon leidis ka, et 9,9 % taotletav kasum määrati kindlaks külmvaltsitud lehtterastoodetel põhinevate tõendite põhjal, mida kirjeldati eespool, ja see kajastab kasumlikkuse taset, mida liidu tootmisharu võiks tavapärastes konkurentsitingimustes mõistlikult saavutada. Seega ei ole tegemist uuest terasega seotud meetmest tuleneva või sellega kindlaksmääratud kaitsetasemega. Pelk kahe meetme kooseksisteerimine ei tõenda, et taotletav kasum või sellest tulenevad dumpinguvastased meetmed pakuksid ülemäärast kaitset.

(1052)

Seetõttu leidis komisjon, et väited uue terasega seotud meetme ja dumpinguvastaste meetmete vastastikuse mõju kohta ei andnud alust taotletava kasumi või dumpinguvastaste meetmete taseme muutmiseks. Seepärast lükati need väited tagasi.

(1053)

Oma märkustes täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta kordas Jaapani valitsus, et kaitsemeetmete karmistamine 2025. aasta aprillis ja sellele järgnenud Jaapani impordi vähenemine kõigutasid järeldust, et Jaapanist pärit import aitas kaasa liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele. Samuti väitis ta, et asjaomastest riikidest pärit impordi suurenemine võib kajastada pigem nihet muudest kolmandatest riikidest hankimisel, mitte suurenenud impordisurvet. Lõpuks väitis Jaapan, et terase liigset tootmisvõimsust käsitlev määrus, millega vähendatakse impordikvooti ja kehtestatakse 50 % kvoodiväline tollimaks, vähendab importi veelgi, ning seadis seetõttu kahtluse alla täiendavate dumpinguvastaste meetmete vajaduse.

(1054)

Neid küsimusi täiendavate lõplike järelduste avalikustamisel ei käsitletud. Igal juhul on komisjoni hinnang nendele väidetele juba esitatud vastavalt põhjendustes 1046–1048 ja 1050–1052. Nendes põhjendustes selgitas komisjon, miks esitatud väited ei kõigutanud tema hinnangut kahju ja põhjusliku seose kohta ega tema järeldusi taotletava kasumi ja dumpinguvastaste meetmete vajaduse kohta. Seetõttu kinnitas komisjon oma järeldused ja lükkas need väited tagasi.

7.5.   Järeldus liidu huvide kohta

(1055)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu asjaomastest riikidest pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides.

8.   LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

(1056)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta tehtud järelduste põhjal ning kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et asjaomase toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(1057)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

Riik

Äriühing

Dumpingumarginaal (%)

Kahjumarginaal (%)

Lõplik dumpinguvastane tollimaks (%)

India

—

JSW Steel Limited

—

JSW Steel Coated Products Limited

9,5

25,5

9,5

Teised koostööd tegevad äriühingud

9,5

25,5

9,5

Kogu muu Indiast pärit import

9,5

25,5

9,5

Jaapan

—

Nippon Steel Corporation

—

Daido Steel Co., Ltd.

54,7

27,9

27,9

Teised koostööd tegevad äriühingud

54,7

27,9

27,9

Kogu muu Jaapanist pärit import

54,7

27,9

27,9

Taiwan

—

China Steel Corporation

—

Chung Hung Steel Corporation

33,3

20,7

20,7

Teised koostööd tegevad äriühingud

33,3

20,7

20,7

Kogu muu Taiwanist pärit import

59,6

27,0

27,0

Türgi

Borçelik Çelik Sanayi Ticaret A.Ş.

7,8

12,9

7,8

Tatmetal Çelik Sanayi ve Ticaret A. Ş.

3,0

17,8

3,0

Teised koostööd tegevad äriühingud

4,9

16,4

4,9

Kogu muu Türgist pärit import

7,8

17,8

7,8

Vietnam

POSCO VIETNAM CO., LTD

16,0

25,8

16,0

Teised koostööd tegevad äriühingud

16,0

25,8

16,0

Kogu muu Vietnamist pärit import

16,0

25,8

16,0

(1058)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastavad need asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse seega üksnes asjaomasest riigist pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud uuritava toote impordi suhtes. Sellise imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, neid tollimaksumäärasid ei kohaldata ja selle suhtes tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kogu muu asjaomastest riikidest pärit impordi suhtes.

(1059)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda nende individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Selleks tuleb saata komisjonile taotlus (158). Taotlus peab sisaldama kogu asjakohast teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nime muutmine ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas määrus nimemuutuse kohta.

(1060)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu võib kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tollile esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse kogu muu asjaomastest riikidest pärit impordi suhtes.

(1061)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on õigustatud.

(1062)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitada meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(1063)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kogu muu asjaomastest riikidest pärit impordi suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(1064)

Asjaomaste riikide puhul, kus valimisse kaasamata koostööd tegevate äriühingute tollimaksumäär on madalam kui kogu muu kõnealusest riigist pärit impordi suhtes kohaldatav tollimaksumäär, peaks eksportivatel tootjatel, kes ei eksportinud uurimisperioodil asjaomast toodet liitu, olema võimalik taotleda (159) komisjonilt, et nende suhtes kohaldataks valimisse kaasamata koostööd tegevate äriühingute dumpinguvastase tollimaksu määra. Komisjon peaks sellekohase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et: i) ta ei eksportinud uurimisperioodil asjaomast toodet liitu; ii) ta ei ole seotud eksportiva tootjaga, kes seda tegi, ning iii) ta on eksportinud asjaomast toodet pärast seda või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse seda märkimisväärses koguses teha.

9.   TAGASIULATUV SISSENÕUDMINE

(1065)

Nagu on märgitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon uuritava toote impordi registreerimise nõude.

(1066)

Eurofer väitis, et lõplike dumpinguvastaste tollimaksude tagasiulatuv kohaldamine peaks jääma õiguslikult kättesaadavaks, kui alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud ja import on artikli 14 lõike 5 kohaselt registreeritud, isegi ajutiste meetmete puudumise korral. Oma väite toetuseks väitis Eurofer, et artikli 10 lõige 4 ei nõua sõnaselgelt ajutiste meetmete eelnevat kehtestamist, ning viitas kohtupraktikale, mis käsitleb eesmärki vältida varude kogumist ja säilitada lõplike meetmete tõhusus.

(1067)

Komisjon leidis siiski, et alusmääruse artikli 10 lõiget 4 ei saa tõlgendada eraldi, vaid seda tuleb tõlgendada koostoimes artikliga 10 tervikuna, mis reguleerib ajutiste ja lõplike tollimaksude vahelist suhet. Sellega seoses kujutab artikli 10 lõikes 4 sätestatud tagasiulatuv kohaldamine endast ajutiste meetmete süsteemi erakorralist laiendamist, mis võimaldab nõuda sisse lõplikud tollimaksud registreeritud impordilt, mis toimus enne ajutiste tollimaksude kehtestamist. Seetõttu leidis komisjon, et artikli 10 lõike 4 kohane tagasiulatuva kohaldamise mehhanism on lahutamatult seotud ajutiste meetmete eelneva kehtestamisega. Komisjon järeldas seetõttu, et kuna käesolevas uurimises ajutisi meetmeid ei kehtestatud, ei olnud lõplike dumpinguvastaste tollimaksude tagasiulatuva kohaldamise tingimused vastavalt alusmääruse artikli 10 lõikele 4 täidetud.

(1068)

Pärast järelduste avalikustamist märkis Eurofer, et ta ei nõustu komisjoni järeldusega, et ajutiste meetmete kehtestamine on alusmääruse artikli 10 lõike 4 kohaselt tollimaksude tagasiulatuva sissenõudmise eeltingimus. Eurofer väitis, et artikli 10 lõikes 4 on ette nähtud selge mehhanism tollimaksude tagasiulatuvaks sissenõudmiseks pärast registreerimist ning et selle sätte kohaldamine ei sõltu ajutiste meetmete eelnevast kehtestamisest. Eurofer väitis veel, et registreerimine ja tagasiulatuv sissenõudmine on eraldi mehhanismid ning neid ei tohiks käsitada ajutiste meetmetega seotud ühtse mehhanismi osana. Seetõttu taotles Eurofer, et komisjon vaataks uuesti läbi oma alusmääruse artikli 10 lõike 4 tõlgenduse.

(1069)

Komisjon märkis, et registreerimine ja tagasiulatuv sissenõudmine on erinevad etapid, ent jõudis teistsugusele järeldusele. Registreerimisel säilib tagasiulatuva sissenõudmise võimalus, kui õiguslikud tingimused on täidetud. See ei anna iseenesest õigust tollimaksu tagasiulatuvalt sisse nõuda; see õigus sõltub endiselt artikli 10 lõike 4 nõuetest, mis piiravad tagasiulatuvat sissenõudmist toodetega, mis imporditi tarbimiseks kõige rohkem 90 päeva enne ajutiste meetmete kohaldamise kuupäeva. Kuna ajutised meetmed on selle ajavahemiku arvutamisel sõnaselge lähtepunkt, ei saa artikli 10 lõike 4 kohast tagasiulatuvat sissenõudmist kohaldada, kui ajutisi meetmeid ei ole kehtestatud. Lisaks on see tõlgendus ka kooskõlas komisjoni hiljutise praktikaga (160).

(1070)

Komisjon jäi seega seisukohale, et lõplike dumpinguvastaste tollimaksude tagasiulatuva kohaldamise tingimused ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 10 lõikele 4 täidetud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

10.   LÕPPSÄTTED

(1071)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (161) artiklist 109 tuleneb, et juhul, kui teatav summa tuleb Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel tagasi maksta, on viivisemäär Euroopa Keskpanga poolt tema peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(1072)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks järgmiste toodete impordi suhtes: rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest, kuid mitte roostevabast terasest lehtvaltstooted, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, välja arvatud:

—

rauast või legeerimata terasest igasuguse laiusega lehtvaltstooted, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata, külmvaltsitud, muu töötluseta peale külmvaltsimise, rullides või mitte, igasuguse paksusega, elektrotehnilised,

—

rauast või legeerimata terasest igasuguse laiusega lehtvaltstooted, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata, rullides, paksusega alla 0,35 mm, lõõmutatud (nn mustad plaadid),

—

muust legeerterasest igasuguse laiusega lehtvaltstooted, elektrotehnilisest räniterasest, ja

—

legeerterasest lehtvaltstooted, muu töötluseta peale külmvaltsimise, kiirlõiketerasest,

mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7209 15 00 , 7209 16 90 , 7209 17 90 , 7209 18 91 , ex 7209 18 99 , ex 7209 25 00 , 7209 26 90 , 7209 27 90 , 7209 28 90 , 7211 23 30 , ex 7211 23 80 , ex 7211 29 00 , 7225 50 80 , 7226 92 00 (TARICi koodid 7209 15 00 90, 7209 18 99 90, 7209 25 00 90, 7211 23 80 19, 7211 23 80 95, 7211 23 80 99, 7211 29 00 19, 7211 29 00 99) alla ning on pärit Indiast, Jaapanist, Taiwanist, Türgist ja Vietnamist.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Riik

Äriühing

Lõplik dumpinguvastase tollimaks (%)

TARICi lisakood

India

—

JSW Steel Limited

—

JSW Steel Coated Products Limited

9,5

88GB

Lisas loetletud teised koostööd tegevad äriühingud

9,5

Vt lisa

Kogu muu Indiast pärit import

9,5

8999

Jaapan

—

Nippon Steel Corporation

—

Daido Steel Co., Ltd.

27,9

88GD

Lisas loetletud teised koostööd tegevad äriühingud

27,9

Vt lisa

Kogu muu Jaapanist pärit import

27,9

8999

Taiwan

—

China Steel Corporation

—

Chung Hung Steel Corporation

20,7

88GG

Lisas loetletud teised koostööd tegevad äriühingud

20,7

Vt lisa

Kogu muu Taiwanist pärit import

27,0

8999

Türgi

Borçelik Çelik Sanayi Ticaret A.Ş.

7,8

88GI

Tatmetal Çelik Sanayi ve Ticaret A. Ş.

3,0

88GJ

Lisas loetletud teised koostööd tegevad äriühingud

4,9

Vt lisa

Kogu muu Türgist pärit import

7,8

8999

Vietnam

POSCO VIETNAM CO., LTD

16,0

88GO

Lisas loetletud teised koostööd tegevad äriühingud

16,0

Vt lisa

Kogu muu Vietnamist pärit import

16,0

8999

3.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud külmvaltsitud lehtterastooted koguses (kogus tonnides), mis on müüdud ekspordiks Euroopa Liitu, on tootnud (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) (asjaomases riigis). Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kuni sellise arve esitamiseni kohaldatakse tollimaksu, mida kohaldatakse kogu muu asjaomasest riigist, st Indiast, Jaapanist, Taiwanist, Türgist või Vietnamist pärit impordi suhtes.

4.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Artikli 1 lõiget 2 võib muuta, et lisada uusi Taiwani ja Türgi eksportivaid tootjaid ning kehtestada nende suhtes valimisse kaasamata, koostööd tegevate äriühingute asjakohane kaalutud keskmine dumpinguvastase tollimaksu määr. Uus eksportiv tootja esitab tõendid selle kohta, et

a)

ta ei eksportinud uurimisperioodil (1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025) artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud tooteid;

b)

ta ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid ning kes oleks võinud teha esialgses uurimises koostööd, ning

c)

ta on tegelikult eksportinud või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida liitu asjaomast toodet märkimisväärses koguses pärast uurimisperioodi lõppu.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. november 2026

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 176, 30.6.2016, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1036/oj.

(2)  Teade Indiast, Jaapanist, Taiwanist, Türgist ja Vietnamist pärit teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C, C/2025/5025, 18.9.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/5025/oj).

(3)  Komisjoni 3. detsembri 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/2432, millega kehtestatakse teatavate Indiast, Jaapanist, Taiwanist, Türgist ja Vietnamist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi registreerimise nõue, et võimaldada dumpinguvastase tollimaksu kogumist registreeritud impordilt (ELT L, 2025/2432, 4.12.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/2432/oj).

(4)  Vaekogu aruanne „Australia – Anti-Dumping Measures on A4 Copy Paper“ (Austraalia – A4 koopiapaberiga seotud dumpinguvastased meetmed), WT/DS529/R ja Add.1, vastu võetud 28. jaanuaril 2020, DSR 2020:I, lk 261, punkt 7.21.

(5)  Vaekogu aruanne „European Union – Cost Adjustment Methodologies and Certain Anti-Dumping Measures on Imports from Russia (Second Complaint)“ (Euroopa Liit – kulude korrigeerimise meetodid ja teatavad dumpinguvastased meetmed Venemaalt pärit impordi suhtes (teine kaebus)), WT/DS494/R ja Add.1, mis edastati WTO liikmetele 24. juulil 2020, edasi kaevatud 28. augustil 2020, punkt 7.180.

(6)  Vt kaebuse avalik versioon, tabel pärast punkti 234 ja punkt 237.

(7)  Vt kaebuse avalik versioon, tabel pärast punkti 239.

(8)  Vt kaebuse avalik versioon, tabel pärast punkti 241.

(9)  Vt kaebuse avalik versioon, tabel pärast punkti 234 ja punkt 237.

(10)  Vt kaebuse avalik versioon, tabel pärast punkti 239.

(11)  Vt kaebuse avalik versioon, tabel pärast punkti 241.

(12)  Vt kaebuse avaliku versiooni lisad „OPEN_Annex_CRF_Profit adjustment dumping_16.09.25“ ja „OECD_GFSEC_Impacts of global excess capacity..._2024“.

(13)  Vaekogu aruanne „Australia – Anti-Dumping Measures on Paper“, punkt 7.36.

(14)  Vt kaebuse avalik versioon, tabel pärast punkti 234 ja punkt 237.

(15)  Vt kaebuse avalik versioon, tabel pärast punkti 239.

(16)  Vt kaebuse avalik versioon, tabel pärast punkti 241.

(17)  Vaekogu aruanne „Australia – Anti-Dumping Measures on Paper“, punkt 7.22.

(18)  Vt kaebuse avalik versioon, tabel pärast punkti 241.

(19)  Vt kaebuse avalik versioon, tabel pärast punkti 239.

(20)  Vt kaebuse avalik versioon, punktid 398–399.

(21)  CSWP3 2018 IN FD SOR, 31. jaanuar 2019.

(22)  COR2 2019 IN FD SOR, 30. oktoober 2020.

(23)  Vt kaebuse avaliku versiooni punkt 4.4.1.

(24)  Vt kaebuse avalik versioon, punktid 58 ja 191.

(25)  Komisjoni 7. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/508, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Indoneesiast, Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi suhtes (ELT L 110, 8.4.2020, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2020/508/oj).

(26)  Vaekogu aruanne „EU – Cost Adjustment Methodologies II (Russia)“, punkt 7.40.

(27)  Komisjoni 25. septembri 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/1919, millega kehtestatakse Egiptusest, Jaapanist ja Vietnamist pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse uurimine Indiast pärit rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes (ELT L, 2025/1919, 26.9.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/1919/oj), põhjendused 132–137.

(28)  Viimati kehtestatud komisjoni 26. oktoobri 2022. aasta rakendusmäärusega (EL) 2022/2068, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 277, 27.10.2022, lk 149, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/2068/oj).

(29)  Komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 31, 1.2.2019, lk 27, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/159/oj).

(30)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse negatiivset kaubandusmõju liidu teraseturule (COM(2025) 726 final, 7.10.2025).

(31)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. veebruar 1992, Goldstar Co. Ltd vs. Euroopa Ühenduste Nõukogu, C-105/90, ECLI:EU:C:1992:69, punktid 35–38.

(32)  Vaekogu aruanne „Australian – Anti-Dumping and Countervailing Duty Measures on Certain Products from China“ (Austraalia – teatavate Hiinast pärit toodetega seotud dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksu meetmed), WT/DS603/R ja Add.1, vastu võetud 26. aprillil 2024, punktid 7.115–7.116; Vaekogu aruanne „Pakistan – Anti-Dumping Measures on Biaxially Oriented Polypropylene Film from the Arab Emirates“ („Pakistan – Araabia Ühendemiraatidest pärit kahesuunalise orientatsiooniga polüpropüleenkilega seotud dumpinguvastased meetmed“), WT/DS538/R ja Add.1, mis edastati WTO liikmetele 18. jaanuaril 2021, edasi kaevatud 22. veebruaril 2021, punktid 7.147–7.148; Apellatsioonikogu aruanne „European Communities – Anti-Dumping Duties on Imports of Cotton-Type Bed Linen from India“ („Euroopa ühendused – Indiast pärit puuvillase voodipesu impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud“), WT/DS141/AB/R, vastu võetud 12. märtsil 2001, DSR 2001:V, lk 2049, punkt 81, ja apellatsioonikogu aruanded „China – Measures Imposing Anti-Dumping Duties on High-Performance Stainless Steel Seamless Tubes (HP-SSST) from Japan/China – Measures Imposing Anti-Dumping Duties on High-Performance Stainless Steel Seamless Tubes (HP-SSST) from the European Union“ („Hiina – Jaapanist/Hiinast pärit kõrgtehnoloogiliste roostevabast terasest õmblusteta torude suhtes dumpinguvastaseid tollimakse kehtestavad meetmed – Euroopa Liidust pärit kõrgtehnoloogiliste roostevabast terasest õmblusteta torude suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud“), WT/DS454/AB/R ja Add.1/WT/DS460/AB/R ja Add.1, vastu võetud 28. oktoobril 2015, DSR 2015:IX, lk 457, punktid 5.25–5.27.

(33)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. mai 2001, Ajinomoto Co., Inc. ja The NutraSweet Company vs. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjon, liidetud kohtuasjad C-76/98 P ja C-77/98 P, ECLI:EU:C:2001:234, punkt 38.

(34)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 1. oktoober 2014, Euroopa Liidu Nõukogu vs. Alumina d.o.o., C-393/13 P, ECLI:EU:C:2014:2245, punkt 30.

(35)  Kohtumäärus, Üldkohus, 13. juuni 2024, Hansol Paper Co. Ltd vs. Euroopa Komisjon, T-199/23, ECLI:EU:T:2024:388, punkt 63.

(36)  Liidetud kohtuasjad C-76/98 P ja C-77/98 P, NutraSweet vs. nõukogu, punkt 38.

(37)  Nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1972/2002, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 305, 7.11.2002, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2002/1972/oj).

(38)  Määruse (EÜ) nr 1972/2002 põhjendus 3.

(39)  Vaekogu aruanne „European Communities – Anti-Dumping Measure on Farmed Salmon from Norway“ („Euroopa Ühendused – Norrast pärit kasvanduslõhega seotud dumpinguvastane meede“), WT/DS337/R, vastu võetud 15. jaanuaril 2008, ja parandus 1, DSR 2008:I, lk 3, punkt 7.298.

(40)  Kohtuotsus, Üldkohus, 2. juuli 2025, PT Musim Mas vs. komisjon, T-176/23, ECLI:EU:T:2025:662, punkt 116.

(41)  Vaekogu aruanne „European Union – Anti-Dumping Measures on Certain Footwear from China“ („Euroopa Liit – teatavate Hiinast pärit jalatsitega seotud dumpinguvastased meetmed“), WT/DS405/R, vastu võetud 22. veebruaril 2012, DSR 2012:IX, lk 4585, punktid 7.299–7.300.

(42)  Vaekogu aruanne „European Union – Anti-Dumping Measures on Biodiesel from Indonesia“ („Euroopa Liit – Indoneesiast pärit biodiislikütusega seotud dumpinguvastased meetmed“), WT/DS480/R ja Add.1, vastu võetud 28. veebruaril 2018, DSR 2018:II, lk 605, punkt 7.51.

(43)  Rakendusmäärus (EL) 2025/1919.

(44)  Üldkohtu 15. septembri 2016. aasta otsused (biodiisel) kohtuasjades T-120/14, PT Ciliandra Perkasa vs. nõukogu, ja T-121/14, PT Pelita Agung Agrindustri vs. nõukogu. Vt ka Üldkohtu 15. septembri 2016. aasta otsus kohtuasjades T-112/14–T-116/14 ja T119/14.

(45)   https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2812.

(46)   https://www.steelforum.org/.

(47)  GFSEC „Steel export, trade remedy actions and sources of excess capacity“ („Teraseeksport, kaubanduse kaitsemeetmed ja liigse tootmisvõimsuse allikad“), mai 2024, lk 6, kättesaadav aadressil https://www.steelforum.org/content/dam/steel-forum/en/publications/gfsec-steel-exports-trade-remedy-actions-and-sources-of-excess-capacity_0525.pdf.

(48)  OECD kaubanduspoliitika dokument „Measuring distortions in international markets: Below-Market finance“, mai 2021, nr 247, https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2021/05/measuring-distortions-in-international-markets-below-market-finance_ef463ae3/a1a5aa8a-en.pdf.

(49)  GFSEC, „Impacts of global excess capacity on the health of GFSEC steel industries“ („Ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse mõju GFSECi terasetööstuse olukorrale“), märts 2024, lk 5, kättesaadav aadressil https://www.steelforum.org/content/dam/steel-forum/en/publications/gfsec-impacts-of-global-excess-capacity_0325.pdf.

(50)  Komisjoni talituste töödokument „Significant distortions in the economy of the People’s Republic of China for the purposes of trade defence investigations“ („Kaubandus kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“), punkt 14.6 „Overcapacity“, lk 408 jj, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/detail?ref=SWD(2024)91&lang=en.

(51)  Eelkõige rakendusmäärus (EL) 2022/2068 ja rakendusmäärus (EL) 2020/508.

(52)  Trade Policy Hub & LSE Consulting, „Research on market distortions in the steel sector“ („Terasesektori turumoonutuste uurimine“), The London School of Economics and Political Science, 20245, kättesaadav aadressil: https://www.lse.ac.uk/business/consulting/assets/documents/Research-into-Market-Distortions-in-the-Steel-Sector.pdf.

(53)   Allikad: WV Stahl, Plantfacts, MetalSpans (klientidelt saadud andmed).

(54)  Viimati kehtestatud rakendusmäärusega (EL) 2022/2068.

(55)   Allikad: WV Stahl, Plantfacts, MetalSpans (klientidelt saadud andmed).

(56)   Samas.

(57)  GFSEC, „Steel export, trade remedy actions and sources of excess capacity“, viidatud eespool, lk 6.

(58)  Credendo, „China’s ongoing construction crisis drives global steel prices down“ („Hiina jätkuv ehituskriis langetab ülemaailmseid terasehindu“), 28. august 2024, kättesaadav aadressil https://credendo.com/en/knowledge-hub/steel-sector-global-steel-prices-under-pressure-amid-chinas-real-estate-downturn ja CTECH, „The iron curtain falls: China steel exports surge amid domestic crisis“ („Raudne eesriie“ langeb: Hiina teraseeksport kasvab järsult riigisisese kriisi taustal), 3. september 2024, https://www.calcalistech.com/ctechnews/article/sxv9qbfq2.

(59)   Allikas: Fastmarketsi ja Argusi andmebaasid.

(60)  GFSEC, Global excess capacity and employment in steel and downstream activities („Ülemaailmne liigne tootmisvõimsus ja tööhõive terasesektoris ja järgneva etapi tegevustes“), märts 2025, lk 9, kättesaadav aadressil https://www.steelforum.org/content/dam/steel-forum/en/publications/GFSEC-Employment_and-excess-capacity_31_jan_2025-(002)_250305_1015.pdf.

(61)  Komisjoni talituste töödokument „Significant distortions in the economy of the People’s Republic of China for the purposes of trade defence investigations“ („Kaubandus kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“), punkt 14.6 „Overcapacity“, lk 408 jj, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/detail?ref=SWD(2024)91&lang=en.

(62)  Viimati kehtestatud rakendusmäärusega (EL) 2022/2068.

(63)  Rakendusmääruse (EL) 2022/2068 põhjendus 78.

(64)  Rakendusmääruse (EL) 2022/2068 põhjendus 62.

(65)  The Economist, „Chinese overcapacity is crushing the global steel industry“ („Hiina liigne tootmisvõimsus purustab ülemaailmset terasetööstust“), 17. september 2024, kättesaadav aadressil https://www.economist.com/business/2024/09/17/chinese-overcapacity-is-crushing-the-global-steel-industry.

(66)  Fastmarkets, „China’s steelmaking losses stimulate global balanceing“ („Hiina terasetootmise kahjum stimuleerib ülemaailmset tasakaalustamist“), 23. juuni 2025, kättesaadav aadressil https://www.fastmarkets.com/insights/chinas-steelmaking-losses-incentivize-global-rebalancing/ ja GFSEC, „Global excess capacity and employment in steel and downstream activities“, viidatud eespool, lk 16–17.

(67)  GFSEC, „Global excess capacity and employment in steel and downstream activities“, viidatud eespool, lk 3, 5, 8 ja 13, ning GFSEC, „Impacts of global excess capacity on the health of GFSEC steel industries“, viidatud eespool, lk 11–12.

(68)  GFSEC, „Impacts of global excess capacity on the health of GFSEC steel industries“, viidatud eespool, lk 18–20, eelkõige joonis 3.

(69)   https://static.investindia.gov.in/National%20Steel%20Policy.pdf.

(70)   https://www.pib.gov.in/newsite/PrintRelease.aspx?relid=161491&reg=3&lang=2.

(71)   https://ibm.gov.in/writereaddata/files/17714807906996a6d62cf4fMCR_2016_amended_upto_January_2026.pdf.

(72)   https://mines.gov.in/webportal/content/ibm.

(73)   https://www.pib.gov.in/newsite/printrelease.aspx?relid=114589&reg=48&lang=2.

(74)  Vt näiteks kohtuotsus, Üldkohus, 22. september 2021, Severstal vs. komisjon, T-753/16, ECLI:EU:T:2021:612, punkt 122.

(75)   https://cci.gov.in/images/marketstudie/en/market-study-on-dynamics-of-competition-in-the-mining-sector-in-india-with-a-focus-on-iron-ore1704108440.pdf.

(76)   https://cag.gov.in/uploads/download_audit_report/2022/table-of-content-066e1a12e51fa23.81224720.pdf.

(77)   https://mines.gov.in/admin/download/69d601f1b7d3e1775632881.pdf.

(78)   https://www.indiacode.nic.in/bitstream/123456789/19380/1/mmdr_act%2C1957.pdf.

(79)   https://taxinformation.cbic.gov.in/view-pdf/1009553/ENG/Notifications?utm=.

(80)  Komisjoni 15. juuni 2022. rakendusmäärus (EL) 2022/927, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 artikli 18 kohast aegumise läbivaatamist teatavate Indiast pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks (ELT L 161, 16.6.2022, lk 28, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/927/oj).

(81)  India raudteeministeeriumi 15. jaanuari 2021. aasta teatis nr 2020/TT-III/32/4.

(82)   https://dgma.gov.in/download/1769691524_697b598415456_coastal-committee-report-final-jan2026.pdf.

(83)  Vaekogu aruanne „Australia – Anti-Dumping Measures on Paper“, WT/DS529/R, punkt 7.80.

(84)  Vaekogu aruanne „Australia – Anti-Dumping Measures on Paper“, WT/DS529/R, punkt 7.81.

(85)  Vaekogu aruanne „Australia – Anti-Dumping Measures on Paper“, WT/DS529/R, punkt 7.117.

(86)  Rakendusmääruse (EL) 2025/1919 põhjendus 99.

(87)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2015/2447/oj).

(88)  Komisjoni 29. oktoobri 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/2754, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit, reisijateveoks ettenähtud, akutoitega uute elektrisõidukite impordi suhtes (ELT L, 2024/2754, 29.10.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/2754/oj).

(89)   Samas.

(90)  Rakendusmääruse (EL) 2025/1919 põhjendus 84 ja joonealune märkus 11.

(91)  Rakendusmääruse (EL) 2024/2754 põhjendused 152 ja 518.

(92)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 9. juuni 2022, Baltic Master, C–599/20, ECLI:EU:C:2022:457, punkt 36.

(93)  Rakendusmäärus (EL) 2024/2754.

(94)  MISI 2025. aasta organisatsiooniprofiil, lk 13–14, kättesaadav aadressil https://www.benichu.com/wp/images/2025/07/misi_2025_-_ebook_-.pdf.

(95)  Komisjoni 4. aprilli 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/670, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Egiptusest, Jaapanist ja Vietnamist pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes (ELT L, 2025/670, 7.4.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/670/oj).

(96)  Vaekogu aruanne „Mexico – Definitive Anti-Dumping Measures on Beef and Rice, Complaint with Respect to Rice“ („Mehhiko – lõplikud dumpinguvastased meetmed veiseliha ja riisi suhtes, kaebus riisi kohta“), WT/DS295/R, vastu võetud 20. detsembril 2005, muudetud apellatsioonikogu aruandega WT/DS295/AB/R, DSR 2005:XXIII, lk 11007, punkt 7.238; apellatsioonikogu aruanne „United States – Anti-Dumping Measures on Certain Hot-Rolled Steel Products from Japan“ („Ameerika Ühendriigid – dumpinguvastased meetmed teatavate Jaapanist pärit kuumvaltsitud terasetoodete suhtes“), WT/DS184/AB/R, vastu võetud 23. augustil 2001, DSR 2001:X, lk 4697, punkt 99.

(97)  Vaekogu aruanne „US – Anti-Dumping and Countervailing Duties (Korea)“ („Ameerika Ühendriigid – dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud (Korea)“), WT/DS539/R, punkt 7.36, tsiteeritud Euroopa Kohtu 3. septembri 2026. aasta otsuses kohtuasjas Euroopa Komisjon vs. Sinopec Chongqing SVW Chemical Co. Ltd jt, C-319/24 P, ECLI:EU:C:2026:687, punktid 73, 85 ja 90. Vt ka apellatsioonikogu aruanne, „US – Carbon Steel (India)“ (Ameerika Ühendriigid – süsinikteras (India)), WT/DS436/AB/R, punkt 4.421.

(98)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. september 2026, Euroopa Komisjon vs. Sinopec Chongqing SVW Chemical Co. Ltd jt, C-319/24 P, ECLI:EU:C:2026:687, punktid 88–95.

(101)  Komisjoni 12. veebruari 2026. aasta rakendusmäärus (EL) 2026/319, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit valiini impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L, 13.2.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/319/oj), põhjendused 151–159.

(102)  Rakendusmäärus (EL) 2015/2447.

(103)  Komisjoni 6. juuni 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/1139, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit lehtpuuvineeri impordi suhtes (ELT L, 2025/1139, 10.6.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/1139/oj), põhjendused 236 ja 237; komisjoni 12. veebruari 2026. aasta rakendusmäärus (EL) 2026/316, millega kehtestatakse Korea Vabariigist ja Taiwanist pärit akrülonitriilbutadieenstüreen-plastmasside impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L, 2026/316, 13.2.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/316/oj), põhjendus 108; komisjoni 7. augusti 2026. aasta rakendusmäärus (EL) 2026/1904, millega kehtestatakse Korea Vabariigist ja Mehhiko Ühendriikidest pärit tereftaalhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L, 2026/1904, 10.8.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/1904/oj), põhjendus 68, ja komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/1919, põhjendus 125. Lisaks teatas Nippon Steel, et Türgist ja Indiast pärit malmist tooteid käsitlevas dumpinguvastases uurimises (AD727) küsis komisjon ühe valimisse kaasatud tootja sõltumatute kauplejate müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, et määrata kindlaks edasimüügi hind ELi piiril (st CIF-väärtus). Komisjon lõpetas siiski selle uurimise tollimakse kehtestamata, nii et tema CIF-väärtuse arvutusi ei avalikustatud.

(104)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 2022, komisjon vs. Hansol Paper Co. Ltd, C-260/20 P, ECLI:EU:C:2022:370.

(105)  Sellise impordikeelu õiguslik alus on Taiwani piirkonna ja Mandri-Hiina piirkonna vahelist kaubandust reguleeriv määrus.

(106)  Kuigi impordikeeld on kehtestatud 11-kohalisel tasemel, saab seda võrrelda ainult 10-kohalisel tasemel, kuna impordiandmed registreeriti 10-kohalisel tasemel. Võrdluseks kasutati samu Taiwani tolliandmeid, mida kasutati impordikoguse kindlaksmääramiseks.

(107)  Tootmisharule tekitatud kahju uurimise lõplik aruanne seoses Hiina Steel Corporationi ja Dragon Steel Corporationi taotletud dumpinguvastase uurimisega, mille eesmärk on kehtestada dumpinguvastased tollimaksud ja ajutised dumpinguvastased tollimaksud teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit kuumvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes, joonealune märkus 54; tsitaat on masintõlgitud originaalversioonist, https://traderemedy.trade.gov.tw/web/main/case/wfrmTradeCases.aspx?menu_id=1522&caseid=108&datatype=3&progkind=2.

(110)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2026. aasta määrus (EL) 2026/1384, mis käsitleb ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse kahjulikku kaubandusmõju liidu teraseturule ja millega muudetakse määrust (EL) 2020/2170 (ELT L, 2026/1384, 24.6.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2026/1384/oj).

(111)  Vaekogu aruanne „EU – Cost Adjustment Methodologies II (Russia)“, punkt 7.40.

(112)  Hiina RVst pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid jätkati viimati rakendusmäärusega (EL) 2022/2068.

(113)  Põhjendused 961–963.

(114)  Põhjendused 961–963.

(115)  Vaekogu aruanne „Australia – Anti-Dumping Measures on Paper“, punktid 7.73 ja 7.75.

(116)   https://www.steelactionplan.eu/topics/an-eu-trade-policy-that-works-for-industrial-resilience ja https://www.spglobal.com/energy/en/news-research/latest-news/metals/120924-eu-steel-sector-requests-emergency-summit-tariffs-amid-import-surge.

(117)  OECD Facilitator De Carvalho, A., Pazos, R. ja Thorbecke, W., „Global Forum on Steel Excess Capacity (GFSEC): Impacts of global excess capacity on the health of GFSEC steel industries“, märts 2024, lk 18–19, 3. selgitus ja joonis 3, https://www.steelforum.org/content/dam/steel-forum/en/publications/gfsec-impacts-of-global-excess-capacity_0325.pdf.

(118)  Vt OECD, „About the OECD MAGIC database“, juuli 2026, kättesaadav aadressil https://www.oecd.org/en/data/dashboards/magic-database-industrial-subsidies.html.

(119)  Toimikusse lisatud märkus nr t25.009414 ja selle lisa.

(120)  Rakendusmäärus (EL) 2019/159, põhjendused 156–157.

(121)  Rakendusmäärus (EL) 2026/316, põhjendused 92, 101 ja 120.

(122)  Komisjon vs. Sinopec Chongqing SVW Chemical Co. Ltd jt, C-319/24 P, viidatud eespool, punkt 120.

(123)  Konfidentsiaalsuse huvides avaldatakse andmed vahemikena.

(124)  Konfidentsiaalsuse huvides avaldatakse turuosa vahemikena.

(125)  Ekspordimäärus (İhracat Yönetmeliği), ametlik väljaanne nr 26190, 6. juuni 2006.

(126)  Ametlik väljaanne nr 18785, 15. juuni 1985.

(127)  Komisjoni 20. mai 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/823, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 artikli 18 kohast aegumise läbivaatamist teatava Türgist pärit vikerforelli impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks (ELT L 183, 25.5.2021, lk 5, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2021/823/oj), põhjendused 79 ja 85 .

(128)   15. veebruari 2025. aasta ametlik väljaanne nr 32814.

(129)   25. detsembri 2025. aasta ametlik väljaanne nr 33118.

(130)  Komisjoni 29. juuli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1328, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 210, 4.8.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2016/1328/oj).

(131)  Rakendusmäärus (EL) 2025/1919, põhjendus 114.

(132)  Komisjoni 17. novembri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/2012, millega kehtestatakse Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 410, 18.11.2021, lk 153, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2021/2012/oj), põhjendus 83. Vaekogu aruanne „European Union – Countervailing and Anti-Dumping Duties on Stainless Steel Cold-Rolled Flat Products from Indonesia“ („Euroopa Liit – Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete suhtes kehtestatud tasakaalustavad ja dumpinguvastased tollimaksud“), WT/DS616/R, punkt 7.584.

(133)  Kohtuotsus, Üldkohus, 2. september 2026, Özkan Demir Çelik Sanayi AŞ vs. Euroopa Komisjon, T-175/24, punktid 41–43.

(134)  Kohtuotsus, Üldkohus, 8. mai 2024, Ereğli Demir ve Çelik Fabrikaları TAŞ jt vs. Euroopa Komisjon, T-629/21, ECLI:EU:T:2024:303.

(135)  Komisjoni 10. jaanuari 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/209, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Türgist pärit terasest kumerpeaprofiilide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L, 2024/209, 11.1.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/209/oj), põhjendus 64.

(137)  Näiteks resolutsioon nr 103/2023/QH15, resolutsioon nr 192/2025/QH15, resolutsioon nr 1321/NQ-UBTVQH15, resolutsioon nr 162/2024/QH15 või resolutsioon nr 189/2025/QH15.

(138)  Konfidentsiaalsuse huvides esitati vahemikud.

(139)  Toll registreerib hinnad USA dollarites ja Vietnami dongides. Omamaise müügi hinnad registreeritakse Vietnami dongides. Komisjon kohaldas hindade eurodesse konverteerimisel ametlikku vahetuskurssi.

(140)  Konfidentsiaalsuse huvides esitati vahemikud.

(142)  Seotud tarnijatelt ostetud kuumvaltsitud toodete osakaal oli [80–100 %] uurimisperioodil ostetud üldkogusest. Konfidentsiaalsuse huvides esitati vahemik.

(143)  Rakendusmäärus (EL) 2026/316.

(144)  Rakendusmäärus (EL) 2019/159.

(145)  Samas, põhjendused 156 ja 157.

(146)  Rakendusmäärus (EL) 2026/316, põhjendused 88–103.

(147)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 26. oktoober 2016, PT Musim Mas vs. komisjon, C-468/15 P, ECLI:EU:C:2016:803, punktid 41–42 ja seal viidatud kohtupraktika.

(148)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 26. oktoober 2016, PT Musim Mas vs. komisjon, C-468/15 P, ECLI:EU:C:2016:803, punkt 88.

(149)  OECD (2022), OECD siirdehindade alased suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele, 2022, punkt 2.37. Kättesaadav aadressil oecd.org/en/publications/oecd-transfer-pricing-guidelines-for-multinational-enterprises-and-tax-administrations-2022_0e655865-en.html (viimati vaadatud 7. septembril 2026).

(150)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 26. oktoober 2016, PT Musim Mas vs. komisjon, C-468/15 P, ECLI:EU:C:2016:803, punkt 88.

(151)  OECD (2022), OECD siirdehindade alased suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele, 2022, punkt 1.1. Kättesaadav aadressil oecd.org/en/publications/oecd-transfer-pricing-guidelines-for-multinational-enterprises-and-tax-administrations-2022_0e655865-en.html (viimati vaadatud 7. septembril 2026).

(152)  Liidu kohtud on seda lähenemisviisi järjekindlalt toetanud. Vt näiteks kohtuotsus, Üldkohus, 14. september 2022, Methanol Holdings (Trinidad) Ltd vs. Euroopa Komisjon, T-744/19, ECLI:EU:T:2022:558, punkt 63. Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 8. juuni 2023, PAO Severstal and Novolipetsk Steel PJSC (NLMK) vs. Euroopa Komisjon, C-747/21 P ja C-748/21 P, ECLI:EU:C:2023:459, punkt 92.

(153)  Kohtuotsus, Euroopa Komisjon vs. Hansol Paper Co. Ltd, C-260/20 P, viidatud eespool, punkt 102.

(154)  Samas, punkt 103 (rõhuasetus lisatud).

(155)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 27. november 1991, Gimelec vs. komisjon, C-315/90, ECLI:EU:C:1991:447, punktid 16–29; WTO apellatsioonikogu aruanne, 24. juuli 2001, WT/DS184/AB/R, punktid 181–215.

(156)  Aegumise läbivaatamise taotlusest saadud teave meetmete kohta, mida kohaldatakse Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes.

(157)  Vt rakendusmääruse (EL) 2022/2068 põhjendus 208.

(158)  E-posti aadress: TRADE-TDI-REQUESTS@ec.europa.eu, European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate G, Rue de la Loi/Wetstraat 170, 1040 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË. Taotluses tuleks märkida käesoleva määruse number ja juhtumi number (AD739).

(159)  E-posti aadress: TRADE-TDI-REQUESTS@ec.europa.eu, European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate G, Rue de la Loi/Wetstraat 170, 1040 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË. Taotluses tuleks märkida käesoleva määruse number ja juhtumi number (AD739).

(160)  Komisjoni 16. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/191, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes (ELT L 36, 17.2.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/191/oj).

(161)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).


LISA

Koostööd teinud eksportivad tootjad, keda valimisse ei kaasatud

Riik

Nimi

TARICi lisakood

India

Tata Steel Limited

88GC

Jaapan

JFE Steel Corporation

88GE

Proterial, Ltd.

88GF

Taiwan

Synn Industrial Co., Ltd.

88GH

Türgi

Erdemiri kontsern

—

Ereğli Demir ve Çelik Fab. T.A.Ş.

—

Erdemir Çelik Servis Merkezi San. ve Tic. A.Ş.

88GK

Atakaş Çelik Sanayi ve Ticaret Anonim Şirketi

88GL

Yıldız Entegre Ağaç Sanayi ve Ticaret A.Ş.

88GM

Gazi Metal Mamülleri Sanayi ve Ticaret A.Ş

88GN

Vietnam

Công Ty Cổ Phần China Steel & Nippon Steel Việt Nam

88GP

Công ty Cổ phần Tập đoàn Hoa Sen

88GQ


ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/2547/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)