<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑395/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CJ0395</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:917">EU:C:2016:917</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20161201">1.12.2016</DATE> – KOHTUASI C‑395/15</P><P>DAOUIDI</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (kolmas koda)</P><P><DATE ISO="20161201">1. detsember 2016</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: hispaania.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Sotsiaalpoliitika</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2000/78/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel</KEYWORD><KEYWORD>Artiklid 1 3</KEYWORD><KEYWORD>Puude alusel diskrimineerimise keeld</KEYWORD><KEYWORD><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>Puude<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> olemasolu</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu põhiõiguste harta</KEYWORD><KEYWORD>Artiklid 3, 15, 21, 30, 31, 34 ja 35</KEYWORD><KEYWORD>Määramata ajaks siseriikliku õiguse järgi ajutiselt töövõimetu töötaja töölepingu ülesütlemine</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑395/15,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Juzgado de lo Social n<HT TYPE="SUP">o</HT> 33 de Barcelona (Barcelona töökohus nr 33, Hispaania) <DATE ISO="20150714">14. juuli 2015. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20150722">22. juulil 2015</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Mohamed Daouidi</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Bootes Plus SL,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Fondo de Garantía Salarial,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Ministerio Fiscal,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kolmas koda),</P><P>koosseisus: koja president L. Bay Larsen, kohtunikud M. Vilaras, J. Malenovský, M. Safjan (ettekandja) ja D. Šváby,</P><P>kohtujurist: Y. Bot,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>M. Daouidi, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">abogado</HT> G. Pérez Palomares,</P></ITEM><ITEM><P>Ministerio Fiscal, esindaja: A. C. Andrade Ortiz,</P></ITEM><ITEM><P>Hispaania valitsus, esindaja: A. Gavela Llopis,</P></ITEM><?PAGE NO="2"?><ITEM><P>Prantsuse valitsus, esindajad: G. de Bergues, D. Colas ja R. Coesme,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: D. Martin ja N. Ruiz García,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20160526">26. mai 2016. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) artikleid 3, 15, artikli 21 lõiget 1, artikleid 30 ja 31, artikli 34 lõiget 1 ja artiklit 35 ning nõukogu <DATE ISO="20001127">27. novembri 2000. aasta</DATE> direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="303" PAGE.FIRST="16" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 303, lk 16</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79), artikleid 1–3.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud ühelt poolt Mohamed Daouidi ning teiselt poolt Bootes Plus SL‑i, Fondo de Garantía Salariali (Hispaania palgatagatiste fond) ja Ministerio Fiscali (Hispaania prokuratuur) vahelises vaidluses, mis puudutab M. Daouidi töölepingu ülesütlemist ajal, mil ta oli määramata ajaks ajutiselt töövõimetu siseriikliku õiguse tähenduses.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Rahvusvaheline õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioon, mille nõukogu kiitis Euroopa Ühenduse nimel heaks <DATE ISO="20091126">26. novembri 2009. aasta</DATE> otsusega 2010/48/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="023" PAGE.FIRST="35" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 23, lk 35</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>ÜRO konventsioon<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>), sätestab preambuli punktis e:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>tunnistades, et puue on ajas muutuv mõiste ning et puue on vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmõju tagajärg, mis takistab nende isikute täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Selle konventsiooni artikkel 1 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Eesmärk<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Käesoleva konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega inimeste poolt ning edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu.</ALINEA><ALINEA>Puuetega inimeste mõiste hõlmab isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Sama konventsiooni artikli 2 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> kolmas lõik sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/><HT TYPE="ITALIC">diskrimineerimine puude alusel</HT> – puude alusel mis tahes vahetegemine, välistamine või piiramine, mille eesmärk või tagajärg on kõigi inimõiguste ja põhivabaduste teistega võrdsetel alustel tunnustamise, teostamise või kasutamise tõkestamine või tühistamine poliitika-, majandus-, sotsiaal-, kultuuri-, kodanikuühiskonna või mis tahes muus valdkonnas. See hõlmab kõiki diskrimineerimise vorme, kaasa arvatud mõistlike abinõude võtmisest keeldumine.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/78 põhjendustes 11, 12, 15 ja 31 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>(11)</NO.P><TXT>Usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest tingitud diskrimineerimine võib saada takistuseks EÜ asutamislepingu eesmärkide, eelkõige tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrge taseme, elatustaseme ja elu kvaliteedi parandamise, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, solidaarsuse ning isikute vaba liikumise saavutamisel.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(12)</NO.P><TXT>Seetõttu tuleks kogu ühenduses keelata käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluv mis tahes otsene või kaudne diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. […]</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(15)</NO.P><TXT>Otsest või kaudset diskrimineerimist eeldada lubavate faktide hindamine on vastavalt siseriiklikele õigusnormidele ja tavadele siseriiklike kohtute või muude pädevate asutuste ülesanne. Nendes normides võib eelkõige ette näha, et kaudset diskrimineerimist tuvastatakse mis tahes vahenditega, kaasa arvatud statistiline tõendusmaterjal.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(31)</NO.P><TXT>Tõendamiskohustuse eeskirju tuleb kohandada siis, kui diskrimineerimisjuhtum on esmapilgul ilmne, ja võrdse kohtlemise põhimõtte tõhusaks kohaldamiseks tuleb tõendamiskohustus panna tagasi kostjale, kui sellise diskrimineerimise kohta on esitatud tõendid. Kostja ülesanne ei ole siiski tõendada, et hageja järgib teatavat usutunnistust või veendumusi, tal on teatav puue, vanus või seksuaalne sättumus.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikkel 1 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Eesmärk<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Sama direktiivi artikli 2 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Diskrimineerimise mõiste<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>võrdse kohtlemise põhimõte<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lõike 1 kohaldamisel:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>peetakse kaudseks diskrimineerimiseks seda, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab konkreetse usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikud teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ja selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud või kui</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="4"?><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>teatava puudega inimeste puhul tööandja või iga isik või organisatsioon, kelle suhtes käesolev direktiiv kehtib, on vastavalt siseriiklikele õigusaktidele kohustatud võtma artiklis 5 sisalduvate põhimõtetega kooskõlas olevaid asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada sellisest sättest, kriteeriumist või tavast tulenevat halvemust.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Sama direktiivi artikli 3 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Reguleerimisala<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> lõike 1 punktis c on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Ühendusele antud pädevuse piires kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>töö saamise ja töö tingimused, kaasa arvatud töölt vabastamine ja töötasu<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/78 artikli 10 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>Tõendamiskohustus<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> lõiked 1, 2 ja 5 sätestavad:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="010.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võtavad kooskõlas oma siseriikliku kohtusüsteemiga vajalikud meetmed tagamaks, et kui isik, kes leiab, et ta on võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamata jätmise tõttu kannatanud, esitab kohtule või muule pädevale asutusele asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine, peab kostja tõendama, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="010.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Lõige 1 ei takista liikmesriikidel kehtestamast hagejale soodsamaid tõendamisreegleid.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="010.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid ei pea kohaldama lõiget 1 menetluste suhtes, mille korral faktiliste asjaolude uurimine on kohtu või pädeva asutuse ülesanne.<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Hispaania õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Põhiseaduse artikli 9 lõige 2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>Riigi võimuorganite kohus on luua tingimused selleks, et isiku ja tema kuuluvusgruppide vabadus ja võrdõiguslikkus oleks tegelik ja tõhus; kõrvaldada isiku täieõiguslikkust takistavad või raskendavad asjaolud ning hõlbustada kõigi kodanike osalemist poliitilises, majandus-, kultuuri- ja ühiskonnaelus.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Põhiseaduse artikkel 14 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>Kõik hispaanlased on seaduse ees võrdsed; kedagi ei tohi diskrimineerida päritolu, rassi, soo, usutunnistuse, arvamuse või muu tingimuse või isikliku või sotsiaalse teguri alusel.<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Põhiseaduse artikkel 15 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>Igaühel on õigus elule ning kehalisele ja vaimsele puutumatusele. Kedagi ei tohi piinata ega ebainimlikult või väärikust alandavalt karistada või kohelda. Surmanuhtlus on tühistatud, kui sõjaväe karistusseadustes sõjaolukorras ei sätestata teisiti.<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT><DATE ISO="19950324">24. märtsi 1995. aasta</DATE> Real Decreto Legislativo 1/1995, por el que se aprueba el texto refundido de la Ley del Estatuto de los Trabajadores (kuninga seadusandlik dekreet 1/1995, millega kiidetakse heaks töötajate põhimääruse konsolideeritud tekst) (<HT TYPE="ITALIC">Boletín Oficial del Estado</HT>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/><HT TYPE="ITALIC">BOE</HT><QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, nr 75, <DATE ISO="19950329">29.3.1995</DATE>, lk 9654), põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal kehtinud redaktsioonis (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>töötajate põhimäärus<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>), artikli 55 lõiked 3–6 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="055.003"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>3.</NO.PARAG><ALINEA>Töölepingu ülesütlemine kvalifitseeritakse õiguspäraseks, õigusvastaseks või tühiseks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="055.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Töölepingu ülesütlemine loetakse õiguspäraseks, kui tööandja kirjalikus teates väidetav kohustuste rikkumine tõendatakse. Töölepingu ülesütlemine on õigusvastane vastupidisel juhul või kui see ei vasta vormiliselt käesoleva artikli lõikes 1 sätestatule.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="055.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Töölepingu ülesütlemine on tühine, kui selle aluseks on mõni põhiseaduse või seadusega keelatud diskrimineeriv põhjus või kui rikutakse töötajate põhiõigusi ja -vabadusi. […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="055.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Töölepingu ülesütlemise tühisuse korral ennistatakse töötaja viivitamatult tööle ning talle makstakse välja saamata jäänud töötasu.<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Nimetatud põhimääruse artikli 56 lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>Kui töölepingu ülesütlemine tunnistatakse õigusvastaseks, võib tööandja viie päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest otsustada, kas ennistada töötaja tööle või maksta talle 33 päeva töötasuga samaväärset hüvitist iga tööaasta eest; vähem kui aastase ajavahemiku puhul arvutatakse hüvitise summa välja proportsionaalselt töötatud kuudega; maksimaalselt võib hüvitise summa ulatuda 24 kuu töötasuni. Hüvitise kasuks otsustamine toob kaasa töölepingu lõppemise, mis hakkab kehtima töölt tegelikult vabastamise kuupäeval.<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT><DATE ISO="20111010">10. oktoobri 2011. aasta</DATE> Ley 36/2011, reguladora de la jurisdicción social (sotsiaalasjade kohtumenetluse seadus 36/2011) (<HT TYPE="ITALIC">BOE</HT> nr 245, <DATE ISO="20111011">11.10.2011</DATE>, lk 106584), artikli 96 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>Kui hageja argumentidest saab järeldada, et esineb kaalukaid asjaolusid, mis viitavad diskrimineerimisele soo, seksuaalse sättumuse või identiteedi, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude või vanuse alusel, ahistamisele või mis tahes muule põhiõiguse või -vabaduse rikkumisele, on kostja kohustatud võetud abinõusid ja nende proportsionaalsust objektiivselt ja mõistlikult, piisavalt tõendatult põhjendama.<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Selle seaduse artikli 108 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="108.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kohus kvalifitseerib kohtuotsuse resolutsioonis töölepingu ülesütlemise õiguspäraseks, õigusvastaseks või tühiseks.</ALINEA><ALINEA>Töölepingu ülesütlemine loetakse õiguspäraseks, kui tööandja kirjalikus teates väidetav kohustuste rikkumine tõendatakse. Vastupidisel juhul või kui on rikutud [töötajate põhimääruse] artikli 55 lõikes 1 sätestatud vorminõudeid, kvalifitseeritakse töölepingu ülesütlemine õigusvastaseks.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="108.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Töölepingu ülesütlemine on tühine, kui selle aluseks on mõni põhiseaduse või seadusega keelatud diskrimineeriv põhjus või kui rikutakse töötajate põhiõigusi ja -vabadusi.</ALINEA></PARAG><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Kõnealuse seaduse artikli 110 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>Kui töölepingu ülesütlemine tunnistatakse õigusvastaseks, kohustatakse tööandjat ennistama töötaja tööle samadel tingimustel, mis kehtisid tema suhtes enne töölepingu ülesütlemist, ning maksma talle välja tasumata jäänud töötasu, millele on viidatud [töötajate põhimääruse] artikli 56 lõikes 2, või kui töötaja otsustab hüvitise kasuks, maksma talle hüvitist, mille summa määratakse kindlaks vastavalt [töötajate põhimääruse] […] artikli 56 lõikele 1.<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Sama seaduse artikkel 113 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>Kui töölepingu ülesütlemine on tunnistatud tühiseks, kohustatakse tööandjat ennistama töötaja viivitamatult tööle ning maksma talle saamata jäänud töötasu. […]<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Seaduse 36/2011 artikli 181 lõige 2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>Kui on tõendatud, et esineb asjaolusid, mis viitavad põhiõiguse või -vabaduse rikkumisele, on kostja kohtuistungil kohustatud võetud abinõusid ja nende proportsionaalsust objektiivselt ja mõistlikult, piisavalt tõendatult põhjendama.<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT><DATE ISO="20131129">29. novembri 2013. aasta</DATE> Real Decreto Legislativo 1/2013, por el que se aprueba el Texto Refundido de la Ley General de derechos de las personas con discapacidad y de su inclusión social (kuninga seadusandlik dekreet 1/2013, millega kiidetakse heaks puuetega inimeste õigusi ja tööalast integratsiooni käsitleva üldseaduse konsolideeritud redaktsioon) (<HT TYPE="ITALIC">BOE</HT> nr 289, <DATE ISO="20131203">3.12.2013</DATE>, lk 95635), artikkel 2 sisaldab järgmisi mõisteid:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>puue on olukord, kus isikul on pikaajaline vaegus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada tema täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>otsene diskrimineerimine leiab aset, kui puudega inimest koheldakse tema puude tõttu või alusel halvemini kui teist inimest samalaadses olukorras.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>kaudne diskrimineerimine leiab aset, kui väliselt neutraalne säte või õigusnorm, kokkuleppe- või lepingutingimus, individuaalne kokkulepe, ühepoolne otsus, kriteerium või tava või siis keskkond, toode või teenus, seab ühe isiku tema puude tõttu või alusel võrreldes teiste isikutega ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või tegevusel on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Bootes Plus võttis <DATE ISO="20140417">17. aprillil 2014</DATE> M. Daouidi tööle köögiabilisena ühes Barcelonas (Hispaania) asuva hotelli restoranis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>M. Daouidi ja Bootes Plus sõlmisid väljakutsel töötamise lepingu kolmeks kuuks 20-tunnise nädalase tööajaga, mida põhjendati restorani töömahu suurenemisega. Lepingus oli ette nähtud 30-päevane katseaeg. <DATE ISO="20140701">1. juulil 2014</DATE> leppisid M. Daouidi ja Bootes Plus kokku, et osalise tööajaga leping muudetakse täistööajaga töölepinguks, tööajaga 40 tundi nädalas.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT><DATE ISO="20140715">15. juulil 2014</DATE> pikendati M. Daouidi lepingut üheksa kuu võrra, määrates lepingu tähtajaks <DATE ISO="20150416">16. aprilli 2015</DATE>. Selle pikendamise kiitis heaks peakokk, kes oli samamoodi heaks kiitnud ka M. Daouidi ülemineku osalise tööajaga lepingult täistööajaga lepingule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT><DATE ISO="20141003">3. oktoobril 2014</DATE> M. Daouidi libastus tema töökohaks oleva restorani köögi põrandal, mille tagajärjel ta nihestas vasaku küünarliigese, mis tuli panna lahasesse. Samal kuupäeval algas M. Daouidi tööõnnetusest tingitud ajutise töövõimetuse tunnustamise menetlemine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Kaks nädalat pärast seda tööõnnetust helistas peakokk M. Daouidile, tundis huvi tema tervisliku seisundi vastu ja väljendas muret, kui kaua see olukord kestab. M. Daouidi vastas talle, et ei saa kohe tööle naasta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT><DATE ISO="20141126">26. novembril 2014</DATE>, kui M. Daouidi oli veel ajutiselt töövõimetu, sai ta teate töölepingu distsiplinaarkorras ülesütlemisest, mis oli sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>Teatame Teile kahetsusega, et oleme otsustanud Teie töösuhte meie ettevõttega lõpetada, vabastades Teid viivitamatult töölt alates tänasest kuupäevast. Selle otsuse aluseks on põhjus, et Teie töö ei vasta ettevõtte ootustele ega tulemuslikkusele, mida ettevõte peab Teie töökohal piisavaks või kohaseks. Nimetatud asjaolud on vastavalt [töötajate põhimäärusele] karistatavad töölepingu ülesütlemisega.<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>M. Daouidi esitas <DATE ISO="20141223">23. detsembril 2014</DATE> Juzgado de lo Social n<HT TYPE="SUP">o</HT> 33 de Barcelonale (Barcelona töökohus nr 33, Hispaania) hagi, milles esimese võimalusena palus tunnistada tühiseks tema töölepingu ülesütlemine seaduse 36/2011 artikli 108 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Esiteks väitis M. Daouidi, et töölepingu ülesütlemine rikkus tema põhiõigust kehalisele puutumatusele, mis on sätestatud põhiseaduse artiklis 15, eelkõige kuna restorani direktor oli palunud tal naasta tööle 2014. aasta 17.–19. oktoobri nädalavahetusel, mida ta teha ei saanud. Teiseks oli see töölepingu lõpetamine diskrimineeriv, kuna töölepingu ülesütlemise tegelik põhjus või alus oli tema tööõnnetusest tingitud ajutine töövõimetus, ning et eelkõige kuulub see mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>puue<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> alla direktiivi 2000/78 ja kohtuotsuse, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130411">11.4.2013</DATE>, <NAME.CASE>HK Danmark</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑335/11 ja C‑337/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:222">EU:C:2013:222</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Teise võimalusena palus M. Daouidi sellel kohtul tunnistada töölepingu ülesütlemine <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>õigusvastaseks<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> seaduse 36/2011 artikli 108 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et on piisavalt tõendeid järeldamaks, et kuigi M. Daouidi töölepingu ülesütlemine näib esmapilgul oma vormi poolest olevat töölepingu distsiplinaarkorras ülesütlemine, siis selle tegelik põhjus on M. Daouidi tööõnnetuse tagajärjel määramata ajaks tekkinud ajutine töövõimetus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Kataloonia kõrgeim kohus, Hispaania), Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) ja Tribunal Constitucional (Hispaania põhiseaduslikkuse järelevalve kohus) praktika kohaselt ei ole tööõnnetusest tuleneva haiguse või ajutise töövõimetuse alusel töölepingu ülesütlemine diskrimineeriv, nii et seda ülesütlemist ei saa sellises olukorras seaduse 36/2011 artikli 108 lõike 2 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>tühiseks<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> lugeda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib siiski, kas niisugune töölepingu ülesütlemine ei ole vastuolus liidu õigusega, kuna rikutud on diskrimineerimiskeelu põhimõtet, õigust kaitsele põhjendamatu töölepingu ülesütlemise eest, õigust omada häid ja õiglasi töötingimusi, õigust sotsiaalkindlustushüvitistele ning õigust tervise kaitsele, mis on sätestatud vastavalt harta artikli 21 lõikes 1, artiklites 30 ja 31, artikli 34 lõikes 1 ja artiklis 35.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Lisaks tõstatab eelotsusetaotluse esitanud kohus küsimuse, kas põhikohtuasjas esineb diskrimineerimist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>puude<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> alusel direktiivi 2000/78 tähenduses. Kõigepealt oli piirang, mille all M. Daouidi küünarliigese nihestusest alates kannatas, ilmselge. Selles osas täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et<?PAGE NO="8"?> kohtuistungi ajal, kuus kuud pärast M. Daouidi tööõnnetust, oli tema küünarliiges ikka veel lahases. Edasi leidis M. Daouidi tööandja, et viimase töövõimetus kestis ettevõtja huvide jaoks liiga kaua aega, mistõttu oli täidetud nõue, et piirang peab olema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>pikaajaline<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>. Lõpetuseks takistas see töölepingu ülesütlemise otsus M. Daouidi täielikku ja tõhusat osalemist tööelus teiste töötajatega võrdsetel alustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Juhul kui M. Daouidi töölepingu ülesütlemine toimus liidu õigusega antud põhiõigusi rikkudes, tuleks see ülesütlemine tunnistada mitte üksnes õigusvastaseks, vaid ka tühiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Juzgado de lo Social n<HT TYPE="SUP">o</HT> 33 de Barcelona (Barcelona töökohus nr 33) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>1.</NO.P><TXT>Kas harta artikli 21 lõikes 1 sätestatud üldist diskrimineerimiskeeldu tuleb tõlgendada nii, et selle keelu- ja kaitseulatus võib hõlmata tööandja otsust öelda üles tööleping töötajaga, kellest oldi seni tööalaselt heal arvamusel, üksnes seetõttu, et ta on tööõnnetuse tõttu määramata ajaks ajutiselt töövõimetu, kui ta sai sel ajal arstiabi ja sotsiaalkindlustushüvitisi?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas harta artiklit 30 tuleb tõlgendada nii, et kaitse, mis tuleb tagada ilmselgelt meelevaldselt ja alusetult vallandatud töötajale, peab olema liikmesriigi õiguses ette nähtud igasuguse vallandamise vastu, millega rikutakse põhiõigust?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas tööandja otsus öelda üles tööleping töötajaga, kellest oldi seni tööalaselt heal arvamusel, üksnes seetõttu, et ta on tööõnnetuse tõttu määramata ajaks ajutiselt töövõimetu, kui ta sai sel ajal arstiabi ja sotsiaalkindlustusetoetusi, võiks kuuluda harta (ühe, mõne või kõigi nende) artiklite 3, 15 ja 31 ning artikli 34 lõike 1 ja artikli 35 lõike 1 kohaldamisalasse?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Juhul kui vastus kolmele eelmisele küsimusele (või mõnele neist) on jaatav ja leitakse, et otsus öelda üles tööleping töötajaga, kellest oldi seni tööalaselt heal arvamusel, üksnes seetõttu, et ta on tööõnnetuse tõttu määramata ajaks ajutiselt töövõimetu, kui ta sai sel ajal arstiabi ja sotsiaalkindlustushüvitisi, kuulub [harta] ühe või mitme artikli kohaldamisalasse, kas siis liikmesriigi kohus võib neid kohaldada isikutevahelise vaidluse lahendamiseks, kuna ta leiab – olenevalt sellest, kas tegemist on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>õiguse<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>põhimõttega<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> –, et neil on horisontaalne õigusmõju, või kuna tuleb kohaldada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>kooskõlalise tõlgendamise põhimõtet<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Kui vastus neljale eelmisele küsimusele on eitav, siis kas tööandja otsus öelda üles tööleping töötajaga, kellest oldi seni tööalaselt heal arvamusel, üksnes seetõttu, et ta on tööõnnetuse tõttu määramata ajaks ajutiselt töövõimetu, võiks kuuluda direktiivi 2000/78 artiklites 1, 2 ja 3 vaadeldud diskrimineerimise alusena mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>otsene diskrimineerimine puude alusel<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> alla?<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Viies küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Oma viienda küsimusega, mida tuleb uurida esmajärjekorras, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2000/78 tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et isik on tööõnnetuse tõttu määramata ajaks ajutiselt töövõimetu siseriikliku õiguse tähenduses, tähendab seda, et selle isiku võimekuse piirangut võib käsitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>pikaajalisena<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> selles direktiivis viidatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>puue<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et nagu ilmneb direktiivi 2000/78 artiklist 1, on selle direktiivi eesmärk kehtestada üldine raamistik, et võidelda nimetatud artiklis toodud põhjustel aset leidva, sealhulgas puude alusel diskrimineerimise vastu tööle saamisel ja kutsealale pääsemisel. Sama direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti c järgi kohaldatakse direktiivi Euroopa Liidule antud pädevuse piires kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, kui kõne all on muu hulgas töölt vabastamine.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Käesoleval juhul otsib eelotsusetaotluse esitanud kohus vastust küsimusele, kas M. Daouidi, kelle tööleping öeldi üles ajal, mil ta oli määramata ajaks ajutiselt töövõimetu siseriikliku õiguse tähenduses, seisund kuulub mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>puue<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> alla nimetatud direktiivi tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Selles osas tuleb meeles pidada, et liit kiitis ÜRO konventsiooni heaks otsusega 2010/48. Järelikult on selle konventsiooni sätted alates selle jõustumisest liidu õiguskorra lahutamatu osa (vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140318">18.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Z.,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑363/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:159">EU:C:2014:159</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Lisaks nähtub kõnealuse otsuse II lisa liitest, et iseseisvat elu ning sotsiaalset kaasatust, tööd ja tööhõivet puudutav direktiiv 2000/78 kuulub nende liidu aktide hulka, mis puudutavad selles konventsioonis käsitletavaid küsimusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Siit järeldub, et selle direktiivi tõlgendamisel võib tugineda ÜRO konventsioonile ning et nimetatud direktiivile tuleb võimaluse piires anda selle konventsiooniga kooskõlas olev tõlgendus (vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130411">11.4.2013</DATE>, <NAME.CASE>HK Danmark,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑335/11 ja C‑337/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:222">EU:C:2013:222</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140318">18.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Z.,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑363/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:159">EU:C:2014:159</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Sel põhjusel on Euroopa Kohus pärast seda, kui liit ÜRO konventsiooni ratifitseeris, asunud seisukohale, et mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>puue<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> direktiivi 2000/78 tähenduses tuleb mõista nii, et see hõlmab püsivast füüsilisest, vaimsest või psüühilisest vaegusest tingitud piirangut, mis võib koostoimes erinevate takistustega tõkestada asjaomase isiku täielikku ja tõhusat osalemist tööelus teiste töötajatega võrdsetel alustel (vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130411">11.4.2013</DATE>, <NAME.CASE>HK Danmark,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑335/11 ja C‑337/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:222">EU:C:2013:222</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140318">18.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Z.,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑363/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:159">EU:C:2014:159</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141218">18.12.2014</DATE>, <NAME.CASE>FOA,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑354/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2463">EU:C:2014:2463</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb selle direktiivi artiklis 5 kasutatud fraasi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>puuetega inimesed<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> tõlgendada nii, et see hõlmab kõiki isikuid, kellel on puue, mis vastab eelmises punktis toodud määratlusele (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130704">4.7.2013</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑312/11</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:446">EU:C:2013:446</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Tuleb lisada, et nimetatud direktiiv hõlmab eelkõige puudeid, mis on tekkinud õnnetusjuhtumite tagajärjel (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130411">11.4.2013</DATE>, <NAME.CASE>HK Danmark,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑335/11 ja C‑337/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:222">EU:C:2013:222</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Seega, kui õnnetusega kaasneb füüsilisest, vaimsest või psüühilisest vaegusest tingitud piirang, mis võib koostoimes erinevate takistustega tõkestada asjaomase isiku täielikku ja tõhusat osalemist tööelus teiste töötajatega võrdsetel alustel, ja see piirang on pikaajaline, võib see kuuluda mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>puue<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> alla direktiivi 2000/78 tähenduses (vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130411">11.4.2013</DATE>, <NAME.CASE>HK Danmark,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑335/11 ja C‑337/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:222">EU:C:2013:222</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleneb eelotsusetaotlusest, et M. Daouidil juhtus tööõnnetus ning ta nihestas oma küünarliigest, mis tuli panna lahasesse. Tuleb tunnistada, et põhimõtteliselt on niisugune tervislik seisund taastuv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et põhikohtuasjas toimunud kohtuistungi kuupäeval, st umbes kuus kuud peale seda tööõnnetust, oli M. Daouidi küünarliiges ikka veel lahases, ning viimane ei olnud järelikult võimeline oma kutsealal tegutsema.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Neil asjaoludel on selge, et M. Daouidi võimekus oli füüsilise vaeguse tõttu piiratud. Selleks et teha kindlaks, kas M. Daouidit võib käsitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>puudega inimesena<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> direktiivi 2000/78 tähenduses ning et kas ta seeläbi kuulub selle direktiivi kohaldamisalasse, tuleb uurida, kas tema võimekuse piirang, mis võib koostoimes erinevate takistustega tõkestada asjaomase isiku täielikku ja tõhusat osalemist tööelus teiste töötajatega võrdsetel alustel, on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>pikaajaline<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> viidatud kohtupraktika ja käesoleva kohtuotsuse punkti 42 tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>ÜRO konventsioon ei määratle füüsilise, vaimse, intellektuaalse või meelelise vaeguse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>pikaajalisust<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>. Direktiiv 2000/78 ei määratle mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>puue<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> ega too välja ka isiku vaeguse piirangu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>pikaajalisuse<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> sisu nimetatud mõiste tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleneb nii liidu õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõttega seonduvast nõudest, et sellise liidu õigusnormi sõnastust, mis ei viita sõnaselgelt liikmesriikide õigusele õigusnormi tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tuleb tavaliselt kogu Euroopa Liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt ning sellise tõlgenduse andmisel tuleb arvesse võtta sätte konteksti ja asjaomase õigusakti eesmärki (vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19840118">18.1.1984</DATE>, <NAME.CASE>Ekro,</NAME.CASE> <NO.CASE>327/82</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1984:11">EU:C:1984:11</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160616">16.6.2016</DATE>, <NAME.CASE>Pebros Servizi,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑511/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:448">EU:C:2016:448</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Kui niisugune sõnaselge viide liikmesriikide õigusele puudub, tuleb isiku võimekuse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>pikaajalist<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> piirangut direktiivis 2000/78 viidatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>puue<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> tähenduses tõlgendada seega autonoomselt ja ühetaoliselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Siit järeldub, et asjaolu, et M. Daouidi kuulub <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>ajutise<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> töövõimetuse regulatsiooni alla Hispaania õiguse tähenduses, ei tähenda seda, et välistatakse tema võimekuse piirangu käsitlemine <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>pikaajalisena<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> direktiivi 2000/78 tähenduses, koostoimes ÜRO konventsiooniga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Lisaks tuleb piirangu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>pikaajalisust<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> uurida lähtuvalt asjaomase isiku vaegusest kui sellisest hetkel, mil tema suhtes väidetavalt diskrimineeriv akt vastu võeti (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060711">11.7.2006</DATE>, <NAME.CASE>Chacón Navas,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑13/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:456">EU:C:2006:456</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Mis puudutab piirangu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>pikaajalisust<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> direktiivi 2000/78 artikli 1 ja selle direktiiviga taotletud eesmärgi kontekstis, siis tuleb meeles pidada, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale osutab liidu seadusandja poolt meetmetele, mis on suunatud puuetega inimeste vajadustele vastavate töökohtade kohandamiseks, omistatud tähtsus sellele, et mõeldud on neid olukordi, mil tööelus osalemine on pikaajaliselt takistatud (vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060711">11.7.2006</DATE>, <NAME.CASE>Chacón Navas,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑13/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:456">EU:C:2006:456</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas asjaomase isiku vaeguse piirang on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>pikaajaline<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> või mitte, kuna niisugune hinnang on eelkõige faktilise iseloomuga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Nende tõendite hulka, mis võimaldavad järeldada, et piirang on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>pikaajaline<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>, kuulub eelkõige asjaolu, et väidetava diskrimineerimise kuupäeval ei olnud võimalik prognoosida, et asjaomase isiku vaegus kestab lühikest aega, või nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 47 sisuliselt märkis, võib see töövõimetus kesta oluliselt kauem, enne kui isik täielikult terveneb.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Asjaomase isiku võimekuse piirangu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0063" ID="QS0063"/>pikaajalisuse<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> kontrollimisel peab eelotsusetaotluse esitanud kohus võtma aluseks kõik tema käsutuses olevad objektiivsed tõendid, eeskätt selle isiku seisundit puudutavad dokumendid ja tõendid, mis on väljastatud praeguste meditsiiniliste ja teaduslike teadmiste põhjal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Juhul kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks jõudma järeldusele, et M. Daouidi võimekuse piirang on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0064" ID="QS0064"/>pikaajaline<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>, tuleb meeles pidada, et puude alusel ebasoodne kohtlemine on direktiivis 2000/78 ette nähtud kaitsega vastuolus vaid niivõrd, kui see kujutab endast diskrimineerimist nimetatud direktiivi artikli 2 lõike 1 tähenduses (vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060711">11.7.2006</DATE>, <NAME.CASE>Chacón Navas,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑13/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:456">EU:C:2006:456</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130411">11.4.2013</DATE>, <NAME.CASE>HK Danmark,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑335/11 ja C‑337/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:222">EU:C:2013:222</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Arvestades eelnevaid kaalutlusi tuleb viiendale küsimusele vastata, et direktiivi 2000/78 tuleb tõlgendada nii, et:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>asjaolu, et asjaomane isik on tööõnnetuse tõttu määramata ajaks ajutiselt töövõimetu siseriikliku õiguse tähenduses, ei tähenda iseenesest seda, et selle isiku võimekuse piirangut võib käsitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0065" ID="QS0065"/>pikaajalisena<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/> selles direktiivis viidatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0066" ID="QS0066"/>puue<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/> tähenduses, koostoimes ÜRO konventsiooniga;</P></ITEM><ITEM><P>nende tõendite hulka, mis võimaldavad järeldada, et niisugune piirang on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0067" ID="QS0067"/>pikaajaline<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>, kuulub eelkõige asjaolu, et väidetava diskrimineerimise kuupäeval ei olnud võimalik prognoosida, et asjaomase isiku vaegus kestab lühikest aega, või et see töövõimetus võib kesta oluliselt kauem, enne kui isik täielikult terveneb, ja</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0068" ID="QS0068"/>pikaajalisuse<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/> kontrollimisel peab eelotsusetaotluse esitanud kohus võtma aluseks kõik tema käsutuses olevad objektiivsed tõendid, eeskätt nimetatud isiku seisundit puudutavad dokumendid ja tõendid, mis on väljastatud praeguste meditsiiniliste ja teaduslike teadmiste põhjal.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Esimesed neli küsimust</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Oma nelja esimese küsimusega, mida teisena tuleb uurida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kuidas niisuguses olukorras, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, tõlgendada harta artikleid 3, 15, artikli 21 lõiget 1, artikleid 30, 31, artikli 34 lõiget 1 ja artiklit 35.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Selles osas tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab Euroopa Kohus talle ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse raames liidu õigust tõlgendada üksnes talle antud pädevuse piires (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140327">27.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Torralbo Marcos,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑265/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:187">EU:C:2014:187</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160225">25.2.2016</DATE>, <NAME.CASE>Aiudapds</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑520/15</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:124">EU:C:2016:124</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Mis puutub hartasse, siis on selle artikli 51 lõikes 1 sätestatud, et harta sätted on liikmesriikidele ette nähtud üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. EL lepingu artikli 6 lõige 1 ning harta artikli 51 lõige 2 täpsustavad, et harta sätted ei laienda liidu õiguse kohaldamisala kaugemale liidule antud pädevusest, nagu see on määratletud aluslepingutes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast ilmneb, et kui olukord ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse, siis puudub Euroopa Kohtul pädevus kõnealuses küsimuses ning harta osutatud sätted ei saa iseenesest olla selle pädevuse aluseks (vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130226">26.2.2013</DATE>, <NAME.CASE>Åkerberg Fransson,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑617/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:105">EU:C:2013:105</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160225">25.2.2016</DATE>, <NAME.CASE>Aiudapds</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑520/15</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:124">EU:C:2016:124</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Selles osas tuleb märkida, et põhikohtuasja praeguses staadiumis ei ole tuvastatud, et kõnealune olukord jääb muu liidu õigusnormi kui harta kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Nimelt, mis eeskätt puudutab direktiivi 2000/78, ja nagu ka viiendale küsimusele vastamisel välja toodi, siis asjaolu, et asjaomane isik on tööõnnetuse tõttu määramata ajaks ajutiselt töövõimetu siseriikliku õiguse tähenduses, ei tähenda iseenesest seda, et selle isiku võimekuse piirangut võib käsitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0069" ID="QS0069"/>pikaajalisena<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/> selles direktiivis viidatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0070" ID="QS0070"/>puue<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/> tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Lisaks ei sisalda eelotsusetaotlus muu hulgas ühtegi prognoosi M. Daouidi võimaliku täieliku või osalise paranemise kohta ega teavet võimalikest tüsistustest või tagajärgedest, mis see õnnetus tema lepingujärgsete töökohustuste täitmisele kaasa toob.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Seega, nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 52 märgib, kuna direktiivi 2000/78 kohaldamine põhikohtuasjas sõltub hinnangust, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus annab pärast seda, kui Euroopa Kohus on käesolevas asjas otsuse teinud, ei ole vaja praeguses menetlusetapis otsustada, kas põhikohtuasjas käsitletav olukord kuulub liidu õiguse kohaldamisalasse (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140327">27.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Torralbo Marcos,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑265/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:187">EU:C:2014:187</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et Euroopa Kohus ei ole pädev neljale esimesele küsimusele vastama.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="20001127">27. novembri 2000. aasta</DATE> direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, tuleb tõlgendada järgmiselt:</HT></P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P><HT TYPE="BOLD">asjaolu, et asjaomane isik on tööõnnetuse tõttu määramata ajaks ajutiselt töövõimetu siseriikliku õiguse tähenduses, ei tähenda iseenesest seda, et selle isiku võimekuse piirangut võib käsitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0071" ID="QS0071"/>pikaajalisena<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/> selles direktiivis viidatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0072" ID="QS0072"/>puue<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/> tähenduses, koostoimes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mille nõukogu kiitis Euroopa Ühenduse nimel heaks <DATE ISO="20091126">26. novembri 2009. aasta</DATE> otsusega 2010/48/EÜ;</HT></P></ITEM><ITEM><P><HT TYPE="BOLD">nende tõendite hulka, mis võimaldavad järeldada, et niisugune piirang on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0073" ID="QS0073"/>pikaajaline<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/>, kuulub eelkõige asjaolu, et väidetava diskrimineerimise kuupäeval ei olnud võimalik prognoosida, et asjaomase isiku vaegus kestab lühikest aega, või et see töövõimetus võib kesta oluliselt kauem, enne kui isik täielikult terveneb, ja</HT></P></ITEM><ITEM><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0074" ID="QS0074"/>pikaajalisuse<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/> kontrollimisel peab eelotsusetaotluse esitanud kohus võtma aluseks kõik tema käsutuses olevad objektiivsed tõendid, eeskätt nimetatud isiku seisundit puudutavad dokumendid ja tõendid, mis on väljastatud praeguste meditsiiniliste ja teaduslike teadmiste põhjal.</HT></P></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>