<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<!DOCTYPE A_Doc_Ref SYSTEM "ARR.dtd">
<A_Doc_Ref A_Langue="et" A_Version_doc="4.0" A_Debut_ID="ET62015J0395">
   <Properties>
      <Property name="Juridiction">C</Property>
      <Property name="NumeroOrdre">0395</Property>
      <Property name="Annee">2015</Property>
      <Property name="Formation">III</Property>
      <Property name="Langue">ET</Property>
      <Property name="TypeDoc">ARR</Property>
      <Property name="NatureAff">RP</Property>
      <Property name="CreatedFrom">Litige</Property>
      <Property name="EP_Mode">0</Property>
      <Property name="EP_ModeText">DEF</Property>
      <Property name="EP_Titre1"/>
      <Property name="EP_Titre2">M. Safjan - Projet d'arrêt non relu du 26/10/2016</Property>
      <Property name="EP_Titre3"/>
      <Property name="EP_Mention">0</Property>
      <Property name="EP_Mention_Texte">Texte pour publication</Property>
      <Property name="EP_IsMention_Texte">0</Property>
      <Property name="Version"/>
      <Property name="EP_Version">0</Property>
      <Property name="NEW">0</Property>
      <Property name="FileDoc">Document2</Property>
      <Property name="TypeOrd"/>
      <Property name="TOC_Position_NotVademecum">0</Property>
      <Property name="NumProc">1</Property>
      <Property name="TypeProc">P</Property>
      <Property name="NumSuite">1</Property>
      <Property name="LitFilePath">C:\Users\gda\AppData\Local\Temp\canevas\Litige.xml</Property>
      <Property name="Created">Canevas 3.8.8 K 13/06/2016 17:44:08</Property>
      <Property name="FootNotes">False</Property>
      <Property name="EP_Titre0"/>
      <Property name="EP_DocDeTravail">0</Property>
      <Property name="EP_FormJug_Footer">0</Property>
      <Property name="EP_FormJug_ID">-</Property>
      <Property name="EP_FormJug_Texte"/>
      <Property name="Filename">^CONVERSION^ela@TRA-DOC-ET-ARRET-C-0395-2015-201609732-06W70</Property>
      <Property name="QuotationMark_Open">„</Property>
      <Property name="QuotationMark_Close">”</Property>
      <Property name="serveur_nom">Doc2XML_2003_PC_TRAD SV2_PUB</Property>
      <Property name="serveur_config_path">C:\Documents and Settings\gti_prod\Application Data\Doc2XML\PR_Doc2XML_2003_SV2_PUB.xml</Property>
      <Property name="watch">P:\GTiWebTools\Automates\Suivi_II\conversion\doc2xml_pub\In\</Property>
   </Properties>
   <A_Header_Gauche>
      <blockquote id="A010000000">
         <para style="header" id="A150000000">KOHTUOTSUS 1.12.2016 – KOHTUASI C‑395/15</para>
      </blockquote>
   </A_Header_Gauche>
   <A_Header_Droit>
      <blockquote id="A010000001">
         <para style="header" id="A150000001">DAOUIDI</para>
      </blockquote>
   </A_Header_Droit>
   <A_Footer_Gauche>
      <blockquote id="A010000002">
         <para style="footer" id="A150000002">I - 14</para>
      </blockquote>
   </A_Footer_Gauche>
   <A_Footer_Droit>
      <blockquote id="A010000003">
         <para style="footer" id="A150000003">
            <emphasis role="tab" id="A400000000"/>I - 15</para>
      </blockquote>
   </A_Footer_Droit>
   <Affaire>
      <Introduction>
         <section id="A000000000">
            <para style="19Centre" id="A150000004">EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)</para>
            <para style="19Centre" id="A150000005">1. detsember 2016<footnote role="fNote" id="A110000000">
                  <number>*</number>
                  <para style="42FootnoteLangue" id="A150000006">
                     <emphasis role="bold" id="A400000001"/>Kohtumenetluse keel: hispaania.</para>
               </footnote>
            </para>
            <para style="71Indicateur" id="A150000007">
               <phrase role="motcle" id="A410000000">Eelotsusetaotlus </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000001">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000002"> Sotsiaalpoliitika </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000003">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000004"> Direktiiv 2000/78/EÜ </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000005">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000006"> Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000007">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000008"> Artiklid 1</phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000009">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000010">3 </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000011">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000012"> Puude alusel diskrimineerimise keeld </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000013">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000014"> „Puude“ olemasolu </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000015">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000016"> Mõiste „pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus“ </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000017">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000018"> Euroopa Liidu põhiõiguste harta </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000019">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000020"> Artiklid 3, 15, 21, 30, 31, 34 ja 35 </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000021">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000022"> Määramata ajaks siseriikliku õiguse järgi ajutiselt töövõimetu töötaja töölepingu ülesütlemine</phrase>
            </para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000008">Kohtuasjas C‑395/15,</para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000009">mille ese on ELTL artikli 267 alusel Juzgado de lo Social n° 33 de Barcelona (Barcelona töökohus nr 33, Hispaania) 14. juuli 2015. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 22. juulil 2015, menetluses</para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000010">
               <emphasis role="bold" id="A400000002">Mohamed Daouidi</emphasis>
            </para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000011">
               <emphasis role="italc" id="A400000003">versus</emphasis>
            </para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000012">
               <emphasis role="bold" id="A400000004">Bootes Plus SL,</emphasis>
            </para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000013">
               <emphasis role="bold" id="A400000005">Fondo de Garantía Salarial,</emphasis>
            </para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000014">
               <emphasis role="bold" id="A400000006">Ministerio Fiscal,</emphasis>
            </para>
            <para style="19Centre" id="A150000015">EUROOPA KOHUS (kolmas koda),</para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000016">koosseisus: koja president L. Bay Larsen, kohtunikud M. Vilaras, J. Malenovský, M. Safjan (ettekandja) ja D. Šváby,</para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000017">kohtujurist: Y. Bot,</para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000018">kohtusekretär: A. Calot Escobar,</para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000019">arvestades kirjalikku menetlust,</para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000020">arvestades seisukohti, mille esitasid:</para>
            <itemizedlist id="A030000000">
               <listitem id="A060000000">
                  <blockquote id="A010000004">
                     <title id="A210000000">
                        <number>–</number>
                     </title>
                     <para style="03Tiretlong" id="A150000021">M. Daouidi, esindaja: <emphasis role="italc" id="A400000007">abogado</emphasis> G. Pérez Palomares,</para>
                  </blockquote>
               </listitem>
               <listitem id="A060000001">
                  <blockquote id="A010000005">
                     <title id="A210000001">
                        <number>–</number>
                     </title>
                     <para style="03Tiretlong" id="A150000022">Ministerio Fiscal, esindaja: A. C. Andrade Ortiz,</para>
                  </blockquote>
               </listitem>
               <listitem id="A060000002">
                  <blockquote id="A010000006">
                     <title id="A210000002">
                        <number>–</number>
                     </title>
                     <para style="03Tiretlong" id="A150000023">Hispaania valitsus, esindaja: A. Gavela Llopis,</para>
                  </blockquote>
               </listitem>
               <listitem id="A060000003">
                  <blockquote id="A010000007">
                     <title id="A210000003">
                        <number>–</number>
                     </title>
                     <para style="03Tiretlong" id="A150000024">Prantsuse valitsus, esindajad: G. de Bergues, D. Colas ja R. Coesme,</para>
                  </blockquote>
               </listitem>
               <listitem id="A060000004">
                  <blockquote id="A010000008">
                     <title id="A210000004">
                        <number>–</number>
                     </title>
                     <para style="03Tiretlong" id="A150000025">Euroopa Komisjon, esindajad: D. Martin ja N. Ruiz García,</para>
                  </blockquote>
               </listitem>
            </itemizedlist>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000026">olles 26. mai 2016. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000027">on teinud järgmise</para>
         </section>
      </Introduction>
      <A_Motif>
         <section id="B000000000">
            <para style="75Debutdesmotifs" id="B150000000">
               <emphasis role="bold" id="B400000000">otsuse</emphasis>
            </para>
            <blockquote id="B010000000">
               <title id="B210000000">
                  <number>1</number>
               </title>
               <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000001">Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikleid 3, 15, artikli 21 lõiget 1, artikleid 30 ja 31, artikli 34 lõiget 1 ja artiklit 35 ning nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79), artikleid 1–3.</para>
            </blockquote>
            <blockquote id="B010000001">
               <title id="B210000001">
                  <number>2</number>
               </title>
               <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000002">Taotlus on esitatud ühelt poolt Mohamed Daouidi ning teiselt poolt Bootes Plus SL‑i, Fondo de Garantía Salariali (Hispaania palgatagatiste fond) ja Ministerio Fiscali (Hispaania prokuratuur) vahelises vaidluses, mis puudutab M. Daouidi töölepingu ülesütlemist ajal, mil ta oli määramata ajaks ajutiselt töövõimetu siseriikliku õiguse tähenduses.</para>
            </blockquote>
            <section id="B000000001">
               <title style="04Titre1" id="B200000000">
                  <titlecontent id="B300000000">
                     <emphasis role="bold" id="B400000001">Õiguslik raamistik</emphasis>
                  </titlecontent>
               </title>
               <section id="B000000002">
                  <title style="05Titre2" id="B200000001">
                     <titlecontent id="B300000001">
                        <emphasis role="italc" id="B400000002">Rahvusvaheline õigus</emphasis>
                     </titlecontent>
                  </title>
                  <blockquote id="B010000002">
                     <title id="B210000002">
                        <number>3</number>
                     </title>
                     <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000003">Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioon, mille nõukogu kiitis Euroopa Ühenduse nimel heaks 26. novembri 2009. aasta otsusega 2010/48/EÜ (ELT 2010, L 23, lk 35; edaspidi „ÜRO konventsioon“), sätestab preambuli punktis e:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000004">„tunnistades, et puue on ajas muutuv mõiste ning et puue on vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmõju tagajärg, mis takistab nende isikute täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel“.</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000003">
                     <title id="B210000003">
                        <number>4</number>
                     </title>
                     <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000005">Selle konventsiooni artikkel 1 „Eesmärk“ sätestab:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000006">„Käesoleva konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega inimeste poolt ning edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu.</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000007">Puuetega inimeste mõiste hõlmab isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.“</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000004">
                     <title id="B210000004">
                        <number>5</number>
                     </title>
                     <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000008">Sama konventsiooni artikli 2 „Mõisted“ kolmas lõik sätestab:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000009">
                        <emphasis role="italc" id="B400000003">„diskrimineerimine puude alusel</emphasis> – puude alusel mis tahes vahetegemine, välistamine või piiramine, mille eesmärk või tagajärg on kõigi inimõiguste ja põhivabaduste teistega võrdsetel alustel tunnustamise, teostamise või kasutamise tõkestamine või tühistamine poliitika-, majandus-, sotsiaal-, kultuuri-, kodanikuühiskonna või mis tahes muus valdkonnas. See hõlmab kõiki diskrimineerimise vorme, kaasa arvatud mõistlike abinõude võtmisest keeldumine.“</para>
                  </blockquote>
               </section>
               <section id="B000000003">
                  <title style="05Titre2" id="B200000002">
                     <titlecontent id="B300000002">
                        <emphasis role="italc" id="B400000004">Liidu õigus</emphasis>
                     </titlecontent>
                  </title>
                  <blockquote id="B010000005">
                     <title id="B210000005">
                        <number>6</number>
                     </title>
                     <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000010">Direktiivi 2000/78 põhjendustes 11, 12, 15 ja 31 on ette nähtud:</para>
                     <blockquote id="B010000006">
                        <para style="09Marge0avecretrait" id="B150000011">„(11)	Usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest tingitud diskrimineerimine võib saada takistuseks EÜ asutamislepingu eesmärkide, eelkõige tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrge taseme, elatustaseme ja elu kvaliteedi parandamise, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, solidaarsuse ning isikute vaba liikumise saavutamisel.</para>
                     </blockquote>
                     <blockquote id="B010000007">
                        <para style="09Marge0avecretrait" id="B150000012">(12)<emphasis role="tab" id="B400000005"/>Seetõttu tuleks kogu ühenduses keelata käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluv mis tahes otsene või kaudne diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. […]</para>
                     </blockquote>
                     <blockquote id="B010000008">
                        <para style="09Marge0avecretrait" id="B150000013">[…]</para>
                     </blockquote>
                     <blockquote id="B010000009">
                        <para style="09Marge0avecretrait" id="B150000014">(15)<emphasis role="tab" id="B400000006"/>Otsest või kaudset diskrimineerimist eeldada lubavate faktide hindamine on vastavalt siseriiklikele õigusnormidele ja tavadele siseriiklike kohtute või muude pädevate asutuste ülesanne. Nendes normides võib eelkõige ette näha, et kaudset diskrimineerimist tuvastatakse mis tahes vahenditega, kaasa arvatud statistiline tõendusmaterjal.</para>
                     </blockquote>
                     <blockquote id="B010000010">
                        <para style="09Marge0avecretrait" id="B150000015">[…]</para>
                     </blockquote>
                     <blockquote id="B010000011">
                        <para style="09Marge0avecretrait" id="B150000016">(31)<emphasis role="tab" id="B400000007"/>Tõendamiskohustuse eeskirju tuleb kohandada siis, kui diskrimineerimisjuhtum on esmapilgul ilmne, ja võrdse kohtlemise põhimõtte tõhusaks kohaldamiseks tuleb tõendamiskohustus panna tagasi kostjale, kui sellise diskrimineerimise kohta on esitatud tõendid. Kostja ülesanne ei ole siiski tõendada, et hageja järgib teatavat usutunnistust või veendumusi, tal on teatav puue, vanus või seksuaalne sättumus.“</para>
                     </blockquote>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000012">
                     <title id="B210000006">
                        <number>7</number>
                     </title>
                     <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000017">Nimetatud direktiivi artikkel 1 „Eesmärk“ näeb ette:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000018">„Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine.“</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000013">
                     <title id="B210000007">
                        <number>8</number>
                     </title>
                     <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000019">Sama direktiivi artikli 2 „Diskrimineerimise mõiste“ lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000020">„1.<emphasis role="tab" id="B400000008"/>Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte“, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000021">2.<emphasis role="tab" id="B400000009"/>Lõike 1 kohaldamisel:</para>
                     <blockquote id="B010000014">
                        <para style="09Marge0avecretrait" id="B150000022">a)<emphasis role="tab" id="B400000010"/>peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras;</para>
                     </blockquote>
                     <blockquote id="B010000015">
                        <para style="09Marge0avecretrait" id="B150000023">b)<emphasis role="tab" id="B400000011"/>peetakse kaudseks diskrimineerimiseks seda, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab konkreetse usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikud teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui:</para>
                        <blockquote id="B010000016">
                           <para style="11Marge1avecretrait" id="B150000024">i)<emphasis role="tab" id="B400000012"/>kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ja selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud või kui</para>
                        </blockquote>
                        <blockquote id="B010000017">
                           <para style="11Marge1avecretrait" id="B150000025">ii)<emphasis role="tab" id="B400000013"/>teatava puudega inimeste puhul tööandja või iga isik või organisatsioon, kelle suhtes käesolev direktiiv kehtib, on vastavalt siseriiklikele õigusaktidele kohustatud võtma artiklis 5 sisalduvate põhimõtetega kooskõlas olevaid asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada sellisest sättest, kriteeriumist või tavast tulenevat halvemust.“</para>
                        </blockquote>
                     </blockquote>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000018">
                     <title id="B210000008">
                        <number>9</number>
                     </title>
                     <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000026">Sama direktiivi artikli 3 „Reguleerimisala“ lõike 1 punktis c on sätestatud:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000027">„Ühendusele antud pädevuse piires kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000028">[…]</para>
                     <blockquote id="B010000019">
                        <para style="09Marge0avecretrait" id="B150000029">c)<emphasis role="tab" id="B400000014"/>töö saamise ja töö tingimused, kaasa arvatud töölt vabastamine ja töötasu“.</para>
                     </blockquote>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000020">
                     <title id="B210000009">
                        <number>10</number>
                     </title>
                     <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000030">Direktiivi 2000/78 artikli 10 „Tõendamiskohustus“ lõiked 1, 2 ja 5 sätestavad:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000031">„1.<emphasis role="tab" id="B400000015"/>Liikmesriigid võtavad kooskõlas oma siseriikliku kohtusüsteemiga vajalikud meetmed tagamaks, et kui isik, kes leiab, et ta on võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamata jätmise tõttu kannatanud, esitab kohtule või muule pädevale asutusele asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine, peab kostja tõendama, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud.</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000032">2.<emphasis role="tab" id="B400000016"/>Lõige 1 ei takista liikmesriikidel kehtestamast hagejale soodsamaid tõendamisreegleid.</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000033">[…]</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000034">5.<emphasis role="tab" id="B400000017"/>Liikmesriigid ei pea kohaldama lõiget 1 menetluste suhtes, mille korral faktiliste asjaolude uurimine on kohtu või pädeva asutuse ülesanne.“</para>
                  </blockquote>
               </section>
               <section id="B000000004">
                  <title style="05Titre2" id="B200000003">
                     <titlecontent id="B300000003">
                        <emphasis role="italc" id="B400000018">Hispaania õigus</emphasis>
                     </titlecontent>
                  </title>
                  <blockquote id="B010000021">
                     <title id="B210000010">
                        <number>11</number>
                     </title>
                     <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000035">Põhiseaduse artikli 9 lõige 2 sätestab:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000036">„Riigi võimuorganite kohus on luua tingimused selleks, et isiku ja tema kuuluvusgruppide vabadus ja võrdõiguslikkus oleks tegelik ja tõhus; kõrvaldada isiku täieõiguslikkust takistavad või raskendavad asjaolud ning hõlbustada kõigi kodanike osalemist poliitilises, majandus-, kultuuri- ja ühiskonnaelus.“</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000022">
                     <title id="B210000011">
                        <number>12</number>
                     </title>
                     <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000037">Põhiseaduse artikkel 14 näeb ette:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000038">„Kõik hispaanlased on seaduse ees võrdsed; kedagi ei tohi diskrimineerida päritolu, rassi, soo, usutunnistuse, arvamuse või muu tingimuse või isikliku või sotsiaalse teguri alusel.“</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000023">
                     <title id="B210000012">
                        <number>13</number>
                     </title>
                     <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000039">Põhiseaduse artikkel 15 sätestab:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000040">„Igaühel on õigus elule ning kehalisele ja vaimsele puutumatusele. Kedagi ei tohi piinata ega ebainimlikult või väärikust alandavalt karistada või kohelda. Surmanuhtlus on tühistatud, kui sõjaväe karistusseadustes sõjaolukorras ei sätestata teisiti.“</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000024">
                     <title id="B210000013">
                        <number>14</number>
                     </title>
                     <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000041">24. märtsi 1995. aasta Real Decreto Legislativo 1/1995, por el que se aprueba el texto refundido de la Ley del Estatuto de los Trabajadores (kuninga seadusandlik dekreet 1/1995, millega kiidetakse heaks töötajate põhimääruse konsolideeritud tekst) (<emphasis role="italc" id="B400000019">Boletín Oficial del Estado, </emphasis>edaspidi „<emphasis role="italc" id="B400000020">BOE“,</emphasis> nr 75, 29.3.1995, lk 9654), põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal kehtinud redaktsioonis (edaspidi „töötajate põhimäärus“), artikli 55 lõiked 3–6 on sõnastatud järgmiselt:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000042">„3.<emphasis role="tab" id="B400000021"/>Töölepingu ülesütlemine kvalifitseeritakse õiguspäraseks, õigusvastaseks või tühiseks.</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000043">4.<emphasis role="tab" id="B400000022"/>Töölepingu ülesütlemine loetakse õiguspäraseks, kui tööandja kirjalikus teates väidetav kohustuste rikkumine tõendatakse. Töölepingu ülesütlemine on õigusvastane vastupidisel juhul või kui see ei vasta vormiliselt käesoleva artikli lõikes 1 sätestatule.</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000044">5.<emphasis role="tab" id="B400000023"/>Töölepingu ülesütlemine on tühine, kui selle aluseks on mõni põhiseaduse või seadusega keelatud diskrimineeriv põhjus või kui rikutakse töötajate põhiõigusi ja -vabadusi. […]</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000045">6.<emphasis role="tab" id="B400000024"/>Töölepingu ülesütlemise tühisuse korral ennistatakse töötaja viivitamatult tööle ning talle makstakse välja saamata jäänud töötasu.“</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000025">
                     <title id="B210000014">
                        <number>15</number>
                     </title>
                     <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000046">Nimetatud põhimääruse artikli 56 lõige 1 sätestab:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000047">„Kui töölepingu ülesütlemine tunnistatakse õigusvastaseks, võib tööandja viie päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest otsustada, kas ennistada töötaja tööle või maksta talle 33 päeva töötasuga samaväärset hüvitist iga tööaasta eest; vähem kui aastase ajavahemiku puhul arvutatakse hüvitise summa välja proportsionaalselt töötatud kuudega; maksimaalselt võib hüvitise summa ulatuda 24 kuu töötasuni. Hüvitise kasuks otsustamine toob kaasa töölepingu lõppemise, mis hakkab kehtima töölt tegelikult vabastamise kuupäeval.“</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000026">
                     <title id="B210000015">
                        <number>16</number>
                     </title>
                     <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000048">10. oktoobri 2011. aasta Ley 36/2011, reguladora de la jurisdicción social (sotsiaalasjade kohtumenetluse seadus 36/2011) (<emphasis role="italc" id="B400000025">BOE</emphasis> nr 245, 11.10.2011, lk 106584), artikli 96 lõikes 1 on sätestatud:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000049">„Kui hageja argumentidest saab järeldada, et esineb kaalukaid asjaolusid, mis viitavad diskrimineerimisele soo, seksuaalse sättumuse või identiteedi, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude või vanuse alusel, ahistamisele või mis tahes muule põhiõiguse või -vabaduse rikkumisele, on kostja kohustatud võetud abinõusid ja nende proportsionaalsust objektiivselt ja mõistlikult, piisavalt tõendatult põhjendama.“</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000027">
                     <title id="B210000016">
                        <number>17</number>
                     </title>
                     <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000050">Selle seaduse artikli 108 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000051">„1.<emphasis role="tab" id="B400000026"/>Kohus kvalifitseerib kohtuotsuse resolutsioonis töölepingu ülesütlemise õiguspäraseks, õigusvastaseks või tühiseks.</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000052">Töölepingu ülesütlemine loetakse õiguspäraseks, kui tööandja kirjalikus teates väidetav kohustuste rikkumine tõendatakse. Vastupidisel juhul või kui on rikutud [töötajate põhimääruse] artikli 55 lõikes 1 sätestatud vorminõudeid, kvalifitseeritakse töölepingu ülesütlemine õigusvastaseks.</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000053">[…]</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000054">2.<emphasis role="tab" id="B400000027"/>Töölepingu ülesütlemine on tühine, kui selle aluseks on mõni põhiseaduse või seadusega keelatud diskrimineeriv põhjus või kui rikutakse töötajate põhiõigusi ja -vabadusi.</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000055">[…]“</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000028">
                     <title id="B210000017">
                        <number>18</number>
                     </title>
                     <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000056">Kõnealuse seaduse artikli 110 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000057">„Kui töölepingu ülesütlemine tunnistatakse õigusvastaseks, kohustatakse tööandjat ennistama töötaja tööle samadel tingimustel, mis kehtisid tema suhtes enne töölepingu ülesütlemist, ning maksma talle välja tasumata jäänud töötasu, millele on viidatud [töötajate põhimääruse] artikli 56 lõikes 2, või kui töötaja otsustab hüvitise kasuks, maksma talle hüvitist, mille summa määratakse kindlaks vastavalt [töötajate põhimääruse] […] artikli 56 lõikele 1.“</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000029">
                     <title id="B210000018">
                        <number>19</number>
                     </title>
                     <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000058">Sama seaduse artikkel 113 sätestab:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000059">„Kui töölepingu ülesütlemine on tunnistatud tühiseks, kohustatakse tööandjat ennistama töötaja viivitamatult tööle ning maksma talle saamata jäänud töötasu. […]“</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000030">
                     <title id="B210000019">
                        <number>20</number>
                     </title>
                     <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000060">Seaduse 36/2011 artikli 181 lõige 2 sätestab:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000061">„Kui on tõendatud, et esineb asjaolusid, mis viitavad põhiõiguse või -vabaduse rikkumisele, on kostja kohtuistungil kohustatud võetud abinõusid ja nende proportsionaalsust objektiivselt ja mõistlikult, piisavalt tõendatult põhjendama.“</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000031">
                     <title id="B210000020">
                        <number>21</number>
                     </title>
                     <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000062">29. novembri 2013. aasta Real Decreto Legislativo 1/2013, por el que se aprueba el Texto Refundido de la Ley General de derechos de las personas con discapacidad y de su inclusión social (kuninga seadusandlik dekreet 1/2013, millega kiidetakse heaks puuetega inimeste õigusi ja tööalast integratsiooni käsitleva üldseaduse konsolideeritud redaktsioon) (<emphasis role="italc" id="B400000028">BOE</emphasis> nr 289, 3.12.2013, lk 95635), artikkel 2 sisaldab järgmisi mõisteid:</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000063">„[…]</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000064">a)<emphasis role="tab" id="B400000029"/>puue on olukord, kus isikul on pikaajaline vaegus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada tema täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000065">[…]</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000066">c)<emphasis role="tab" id="B400000030"/>otsene diskrimineerimine leiab aset, kui puudega inimest koheldakse tema puude tõttu või alusel halvemini kui teist inimest samalaadses olukorras.</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000067">d)<emphasis role="tab" id="B400000031"/>kaudne diskrimineerimine leiab aset, kui väliselt neutraalne säte või õigusnorm, kokkuleppe- või lepingutingimus, individuaalne kokkulepe, ühepoolne otsus, kriteerium või tava või siis keskkond, toode või teenus, seab ühe isiku tema puude tõttu või alusel võrreldes teiste isikutega ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või tegevusel on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.</para>
                     <para style="02AlineaAltA" id="B150000068">[…]“.</para>
                  </blockquote>
               </section>
            </section>
            <section id="B000000005">
               <title style="04Titre1" id="B200000004">
                  <titlecontent id="B300000004">
                     <emphasis role="bold" id="B400000032">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</emphasis>
                  </titlecontent>
               </title>
               <blockquote id="B010000032">
                  <title id="B210000021">
                     <number>22</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000069">Bootes Plus võttis 17. aprillil 2014 M. Daouidi tööle köögiabilisena ühes Barcelonas (Hispaania) asuva hotelli restoranis.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000033">
                  <title id="B210000022">
                     <number>23</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000070">M. Daouidi ja Bootes Plus sõlmisid väljakutsel töötamise lepingu kolmeks kuuks 20-tunnise nädalase tööajaga, mida põhjendati restorani töömahu suurenemisega. Lepingus oli ette nähtud 30-päevane katseaeg. 1. juulil 2014 leppisid M. Daouidi ja Bootes Plus kokku, et osalise tööajaga leping muudetakse täistööajaga töölepinguks, tööajaga 40 tundi nädalas.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000034">
                  <title id="B210000023">
                     <number>24</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000071">15. juulil 2014 pikendati M. Daouidi lepingut üheksa kuu võrra, määrates lepingu tähtajaks 16. aprilli 2015. Selle pikendamise kiitis heaks peakokk, kes oli samamoodi heaks kiitnud ka M. Daouidi ülemineku osalise tööajaga lepingult täistööajaga lepingule.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000035">
                  <title id="B210000024">
                     <number>25</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000072">3. oktoobril 2014 M. Daouidi libastus tema töökohaks oleva restorani köögi põrandal, mille tagajärjel ta nihestas vasaku küünarliigese, mis tuli panna lahasesse. Samal kuupäeval algas M. Daouidi tööõnnetusest tingitud ajutise töövõimetuse tunnustamise menetlemine.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000036">
                  <title id="B210000025">
                     <number>26</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000073">Kaks nädalat pärast seda tööõnnetust helistas peakokk M. Daouidile, tundis huvi tema tervisliku seisundi vastu ja väljendas muret, kui kaua see olukord kestab. M. Daouidi vastas talle, et ei saa kohe tööle naasta.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000037">
                  <title id="B210000026">
                     <number>27</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000074">26. novembril 2014, kui M. Daouidi oli veel ajutiselt töövõimetu, sai ta teate töölepingu distsiplinaarkorras ülesütlemisest, mis oli sõnastatud järgmiselt:</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000075">„Teatame Teile kahetsusega, et oleme otsustanud Teie töösuhte meie ettevõttega lõpetada, vabastades Teid viivitamatult töölt alates tänasest kuupäevast. Selle otsuse aluseks on põhjus, et Teie töö ei vasta ettevõtte ootustele ega tulemuslikkusele, mida ettevõte peab Teie töökohal piisavaks või kohaseks. Nimetatud asjaolud on vastavalt [töötajate põhimäärusele] karistatavad töölepingu ülesütlemisega.“</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000038">
                  <title id="B210000027">
                     <number>28</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000076">M. Daouidi esitas 23. detsembril 2014 Juzgado de lo Social n° 33 de Barcelonale (Barcelona töökohus nr 33, Hispaania) hagi, milles esimese võimalusena palus tunnistada tühiseks tema töölepingu ülesütlemine seaduse 36/2011 artikli 108 lõike 2 tähenduses.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000039">
                  <title id="B210000028">
                     <number>29</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000077">Esiteks väitis M. Daouidi, et töölepingu ülesütlemine rikkus tema põhiõigust kehalisele puutumatusele, mis on sätestatud põhiseaduse artiklis 15, eelkõige kuna restorani direktor oli palunud tal naasta tööle 2014. aasta 17.–19. oktoobri nädalavahetusel, mida ta teha ei saanud. Teiseks oli see töölepingu lõpetamine diskrimineeriv, kuna töölepingu ülesütlemise tegelik põhjus või alus oli tema tööõnnetusest tingitud ajutine töövõimetus, ning et eelkõige kuulub see mõiste „puue“ alla direktiivi 2000/78 ja kohtuotsuse, 11.4.2013, HK Danmark (C‑335/11 ja C‑337/11, EU:C:2013:222) tähenduses.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000040">
                  <title id="B210000029">
                     <number>30</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000078">Teise võimalusena palus M. Daouidi sellel kohtul tunnistada töölepingu ülesütlemine „õigusvastaseks“ seaduse 36/2011 artikli 108 lõike 1 tähenduses.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000041">
                  <title id="B210000030">
                     <number>31</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000079">Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et on piisavalt tõendeid järeldamaks, et kuigi M. Daouidi töölepingu ülesütlemine näib esmapilgul oma vormi poolest olevat töölepingu distsiplinaarkorras ülesütlemine, siis selle tegelik põhjus on M. Daouidi tööõnnetuse tagajärjel määramata ajaks tekkinud ajutine töövõimetus.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000042">
                  <title id="B210000031">
                     <number>32</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000080">Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Kataloonia kõrgeim kohus, Hispaania), Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) ja Tribunal Constitucional (Hispaania põhiseaduslikkuse järelevalve kohus) praktika kohaselt ei ole tööõnnetusest tuleneva haiguse või ajutise töövõimetuse alusel töölepingu ülesütlemine diskrimineeriv, nii et seda ülesütlemist ei saa sellises olukorras seaduse 36/2011 artikli 108 lõike 2 tähenduses „tühiseks“ lugeda.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000043">
                  <title id="B210000032">
                     <number>33</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000081">Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib siiski, kas niisugune töölepingu ülesütlemine ei ole vastuolus liidu õigusega, kuna rikutud on diskrimineerimiskeelu põhimõtet, õigust kaitsele põhjendamatu töölepingu ülesütlemise eest, õigust omada häid ja õiglasi töötingimusi, õigust sotsiaalkindlustushüvitistele ning õigust tervise kaitsele, mis on sätestatud vastavalt harta artikli 21 lõikes 1, artiklites 30 ja 31, artikli 34 lõikes 1 ja artiklis 35.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000044">
                  <title id="B210000033">
                     <number>34</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000082">Lisaks tõstatab eelotsusetaotluse esitanud kohus küsimuse, kas põhikohtuasjas esineb diskrimineerimist „puude“ alusel direktiivi 2000/78 tähenduses. Kõigepealt oli piirang, mille all M. Daouidi küünarliigese nihestusest alates kannatas, ilmselge. Selles osas täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kohtuistungi ajal, kuus kuud pärast M. Daouidi tööõnnetust, oli tema küünarliiges ikka veel lahases. Edasi leidis M. Daouidi tööandja, et viimase töövõimetus kestis ettevõtja huvide jaoks liiga kaua aega, mistõttu oli täidetud nõue, et piirang peab olema „pikaajaline“. Lõpetuseks takistas see töölepingu ülesütlemise otsus M. Daouidi täielikku ja tõhusat osalemist tööelus teiste töötajatega võrdsetel alustel.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000045">
                  <title id="B210000034">
                     <number>35</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000083">Juhul kui M. Daouidi töölepingu ülesütlemine toimus liidu õigusega antud põhiõigusi rikkudes, tuleks see ülesütlemine tunnistada mitte üksnes õigusvastaseks, vaid ka tühiseks.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000046">
                  <title id="B210000035">
                     <number>36</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000084">Neil asjaoludel otsustas Juzgado de lo Social n° 33 de Barcelona (Barcelona töökohus nr 33) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</para>
                  <blockquote id="B010000047">
                     <para style="09Marge0avecretrait" id="B150000085">„1.<emphasis role="tab" id="B400000033"/>Kas harta artikli 21 lõikes 1 sätestatud üldist diskrimineerimiskeeldu tuleb tõlgendada nii, et selle keelu- ja kaitseulatus võib hõlmata tööandja otsust öelda üles tööleping töötajaga, kellest oldi seni tööalaselt heal arvamusel, üksnes seetõttu, et ta on tööõnnetuse tõttu määramata ajaks ajutiselt töövõimetu, kui ta sai sel ajal arstiabi ja sotsiaalkindlustushüvitisi?</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000048">
                     <para style="09Marge0avecretrait" id="B150000086">2.<emphasis role="tab" id="B400000034"/>Kas harta artiklit 30 tuleb tõlgendada nii, et kaitse, mis tuleb tagada ilmselgelt meelevaldselt ja alusetult vallandatud töötajale, peab olema liikmesriigi õiguses ette nähtud igasuguse vallandamise vastu, millega rikutakse põhiõigust?</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000049">
                     <para style="09Marge0avecretrait" id="B150000087">3.<emphasis role="tab" id="B400000035"/>Kas tööandja otsus öelda üles tööleping töötajaga, kellest oldi seni tööalaselt heal arvamusel, üksnes seetõttu, et ta on tööõnnetuse tõttu määramata ajaks ajutiselt töövõimetu, kui ta sai sel ajal arstiabi ja sotsiaalkindlustusetoetusi, võiks kuuluda harta (ühe, mõne või kõigi nende) artiklite 3, 15 ja 31 ning artikli 34 lõike 1 ja artikli 35 lõike 1 kohaldamisalasse?</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000050">
                     <para style="09Marge0avecretrait" id="B150000088">4.<emphasis role="tab" id="B400000036"/>Juhul kui vastus kolmele eelmisele küsimusele (või mõnele neist) on jaatav ja leitakse, et otsus öelda üles tööleping töötajaga, kellest oldi seni tööalaselt heal arvamusel, üksnes seetõttu, et ta on tööõnnetuse tõttu määramata ajaks ajutiselt töövõimetu, kui ta sai sel ajal arstiabi ja sotsiaalkindlustushüvitisi, kuulub [harta] ühe või mitme artikli kohaldamisalasse, kas siis liikmesriigi kohus võib neid kohaldada isikutevahelise vaidluse lahendamiseks, kuna ta leiab – olenevalt sellest, kas tegemist on „õiguse“ või „põhimõttega“ –, et neil on horisontaalne õigusmõju, või kuna tuleb kohaldada „kooskõlalise tõlgendamise põhimõtet“?</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000051">
                     <para style="09Marge0avecretrait" id="B150000089">5.<emphasis role="tab" id="B400000037"/>Kui vastus neljale eelmisele küsimusele on eitav, siis kas tööandja otsus öelda üles tööleping töötajaga, kellest oldi seni tööalaselt heal arvamusel, üksnes seetõttu, et ta on tööõnnetuse tõttu määramata ajaks ajutiselt töövõimetu, võiks kuuluda direktiivi 2000/78 artiklites 1, 2 ja 3 vaadeldud diskrimineerimise alusena mõiste „otsene diskrimineerimine puude alusel“ alla?“</para>
                  </blockquote>
               </blockquote>
            </section>
            <section id="B000000006">
               <title style="04Titre1" id="B200000005">
                  <titlecontent id="B300000005">
                     <emphasis role="bold" id="B400000038">Viies küsimus</emphasis>
                  </titlecontent>
               </title>
               <blockquote id="B010000052">
                  <title id="B210000036">
                     <number>37</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000090">Oma viienda küsimusega, mida tuleb uurida esmajärjekorras, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2000/78 tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et isik on tööõnnetuse tõttu määramata ajaks ajutiselt töövõimetu siseriikliku õiguse tähenduses, tähendab seda, et selle isiku võimekuse piirangut võib käsitada „pikaajalisena“ selles direktiivis viidatud mõiste „puue“ tähenduses.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000053">
                  <title id="B210000037">
                     <number>38</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000091">Kõigepealt tuleb märkida, et nagu ilmneb direktiivi 2000/78 artiklist 1, on selle direktiivi eesmärk kehtestada üldine raamistik, et võidelda nimetatud artiklis toodud põhjustel aset leidva, sealhulgas puude alusel diskrimineerimise vastu tööle saamisel ja kutsealale pääsemisel. Sama direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti c järgi kohaldatakse direktiivi Euroopa Liidule antud pädevuse piires kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, kui kõne all on muu hulgas töölt vabastamine.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000054">
                  <title id="B210000038">
                     <number>39</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000092">Käesoleval juhul otsib eelotsusetaotluse esitanud kohus vastust küsimusele, kas M. Daouidi, kelle tööleping öeldi üles ajal, mil ta oli määramata ajaks ajutiselt töövõimetu siseriikliku õiguse tähenduses, seisund kuulub mõiste „puue“ alla nimetatud direktiivi tähenduses.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000055">
                  <title id="B210000039">
                     <number>40</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000093">Selles osas tuleb meeles pidada, et liit kiitis ÜRO konventsiooni heaks otsusega 2010/48. Järelikult on selle konventsiooni sätted alates selle jõustumisest liidu õiguskorra lahutamatu osa (vt kohtuotsus, 18.3.2014, Z., C‑363/12, EU:C:2014:159, punkt 73 ja seal viidatud kohtupraktika). Lisaks nähtub kõnealuse otsuse II lisa liitest, et iseseisvat elu ning sotsiaalset kaasatust, tööd ja tööhõivet puudutav direktiiv 2000/78 kuulub nende liidu aktide hulka, mis puudutavad selles konventsioonis käsitletavaid küsimusi.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000056">
                  <title id="B210000040">
                     <number>41</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000094">Siit järeldub, et selle direktiivi tõlgendamisel võib tugineda ÜRO konventsioonile ning et nimetatud direktiivile tuleb võimaluse piires anda selle konventsiooniga kooskõlas olev tõlgendus (vt kohtuotsused, 11.4.2013, HK Danmark, C‑335/11 ja C‑337/11, EU:C:2013:222, punkt 32, ja 18.3.2014, Z., C‑363/12, EU:C:2014:159, punkt 75).</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000057">
                  <title id="B210000041">
                     <number>42</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000095">Sel põhjusel on Euroopa Kohus pärast seda, kui liit ÜRO konventsiooni ratifitseeris, asunud seisukohale, et mõistet „puue“ direktiivi 2000/78 tähenduses tuleb mõista nii, et see hõlmab püsivast füüsilisest, vaimsest või psüühilisest vaegusest tingitud piirangut, mis võib koostoimes erinevate takistustega tõkestada asjaomase isiku täielikku ja tõhusat osalemist tööelus teiste töötajatega võrdsetel alustel (vt kohtuotsused, 11.4.2013, HK Danmark, C‑335/11 ja C‑337/11, EU:C:2013:222, punkt 38; 18.3.2014, Z., C‑363/12, EU:C:2014:159, punkt 76, ja 18.12.2014, FOA, C‑354/13, EU:C:2014:2463, punkt 53).</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000058">
                  <title id="B210000042">
                     <number>43</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000096">Seetõttu tuleb selle direktiivi artiklis 5 kasutatud fraasi „puuetega inimesed“ tõlgendada nii, et see hõlmab kõiki isikuid, kellel on puue, mis vastab eelmises punktis toodud määratlusele (kohtuotsus, 4.7.2013, komisjon <emphasis role="italc" id="B400000039">vs</emphasis>. Itaalia, C‑312/11, ei avaldata, EU:C:2013:446, punkt 57).</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000059">
                  <title id="B210000043">
                     <number>44</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000097">Tuleb lisada, et nimetatud direktiiv hõlmab eelkõige puudeid, mis on tekkinud õnnetusjuhtumite tagajärjel (vt selle kohta kohtuotsus, 11.4.2013, HK Danmark, C‑335/11 ja C‑337/11, EU:C:2013:222, punkt 40).</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000060">
                  <title id="B210000044">
                     <number>45</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000098">Seega, kui õnnetusega kaasneb füüsilisest, vaimsest või psüühilisest vaegusest tingitud piirang, mis võib koostoimes erinevate takistustega tõkestada asjaomase isiku täielikku ja tõhusat osalemist tööelus teiste töötajatega võrdsetel alustel, ja see piirang on pikaajaline, võib see kuuluda mõiste „puue“ alla direktiivi 2000/78 tähenduses (vt analoogia alusel kohtuotsus, 11.4.2013, HK Danmark, C‑335/11 ja C‑337/11, EU:C:2013:222, punkt 41).</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000061">
                  <title id="B210000045">
                     <number>46</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000099">Käesoleval juhul tuleneb eelotsusetaotlusest, et M. Daouidil juhtus tööõnnetus ning ta nihestas oma küünarliigest, mis tuli panna lahasesse. Tuleb tunnistada, et põhimõtteliselt on niisugune tervislik seisund taastuv.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000062">
                  <title id="B210000046">
                     <number>47</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000100">Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et põhikohtuasjas toimunud kohtuistungi kuupäeval, st umbes kuus kuud peale seda tööõnnetust, oli M. Daouidi küünarliiges ikka veel lahases, ning viimane ei olnud järelikult võimeline oma kutsealal tegutsema.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000063">
                  <title id="B210000047">
                     <number>48</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000101">Neil asjaoludel on selge, et M. Daouidi võimekus oli füüsilise vaeguse tõttu piiratud. Selleks et teha kindlaks, kas M. Daouidit võib käsitada „puudega inimesena“ direktiivi 2000/78 tähenduses ning et kas ta seeläbi kuulub selle direktiivi kohaldamisalasse, tuleb uurida, kas tema võimekuse piirang, mis võib koostoimes erinevate takistustega tõkestada asjaomase isiku täielikku ja tõhusat osalemist tööelus teiste töötajatega võrdsetel alustel, on „pikaajaline“ viidatud kohtupraktika ja käesoleva kohtuotsuse punkti 42 tähenduses.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000064">
                  <title id="B210000048">
                     <number>49</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000102">ÜRO konventsioon ei määratle füüsilise, vaimse, intellektuaalse või meelelise vaeguse „pikaajalisust“. Direktiiv 2000/78 ei määratle mõistet „puue“ ega too välja ka isiku vaeguse piirangu „pikaajalisuse“ sisu nimetatud mõiste tähenduses.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000065">
                  <title id="B210000049">
                     <number>50</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000103">Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleneb nii liidu õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõttega seonduvast nõudest, et sellise liidu õigusnormi sõnastust, mis ei viita sõnaselgelt liikmesriikide õigusele õigusnormi tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tuleb tavaliselt kogu Euroopa Liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt ning sellise tõlgenduse andmisel tuleb arvesse võtta sätte konteksti ja asjaomase õigusakti eesmärki (vt eelkõige kohtuotsused, 18.1.1984, Ekro, 327/82, EU:C:1984:11, punkt 11, ja 16.6.2016, Pebros Servizi, C‑511/14, EU:C:2016:448, punkt 36).</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000066">
                  <title id="B210000050">
                     <number>51</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000104">Kui niisugune sõnaselge viide liikmesriikide õigusele puudub, tuleb isiku võimekuse „pikaajalist“ piirangut direktiivis 2000/78 viidatud mõiste „puue“ tähenduses tõlgendada seega autonoomselt ja ühetaoliselt.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000067">
                  <title id="B210000051">
                     <number>52</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000105">Siit järeldub, et asjaolu, et M. Daouidi kuulub „ajutise“ töövõimetuse regulatsiooni alla Hispaania õiguse tähenduses, ei tähenda seda, et välistatakse tema võimekuse piirangu käsitlemine „pikaajalisena“ direktiivi 2000/78 tähenduses, koostoimes ÜRO konventsiooniga.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000068">
                  <title id="B210000052">
                     <number>53</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000106">Lisaks tuleb piirangu „pikaajalisust“ uurida lähtuvalt asjaomase isiku vaegusest kui sellisest hetkel, mil tema suhtes väidetavalt diskrimineeriv akt vastu võeti (vt selle kohta kohtuotsus, 11.7.2006, Chacón Navas, C‑13/05, EU:C:2006:456, punkt 29).</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000069">
                  <title id="B210000053">
                     <number>54</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000107">Mis puudutab piirangu „pikaajalisust“ direktiivi 2000/78 artikli 1 ja selle direktiiviga taotletud eesmärgi kontekstis, siis tuleb meeles pidada, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale osutab liidu seadusandja poolt meetmetele, mis on suunatud puuetega inimeste vajadustele vastavate töökohtade kohandamiseks, omistatud tähtsus sellele, et mõeldud on neid olukordi, mil tööelus osalemine on pikaajaliselt takistatud (vt kohtuotsus, 11.7.2006, Chacón Navas, C‑13/05, EU:C:2006:456, punkt 45).</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000070">
                  <title id="B210000054">
                     <number>55</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000108">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas asjaomase isiku vaeguse piirang on „pikaajaline“ või mitte, kuna niisugune hinnang on eelkõige faktilise iseloomuga.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000071">
                  <title id="B210000055">
                     <number>56</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000109">Nende tõendite hulka, mis võimaldavad järeldada, et piirang on „pikaajaline“, kuulub eelkõige asjaolu, et väidetava diskrimineerimise kuupäeval ei olnud võimalik prognoosida, et asjaomase isiku vaegus kestab lühikest aega, või nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 47 sisuliselt märkis, võib see töövõimetus kesta oluliselt kauem, enne kui isik täielikult terveneb.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000072">
                  <title id="B210000056">
                     <number>57</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000110">Asjaomase isiku võimekuse piirangu „pikaajalisuse“ kontrollimisel peab eelotsusetaotluse esitanud kohus võtma aluseks kõik tema käsutuses olevad objektiivsed tõendid, eeskätt selle isiku seisundit puudutavad dokumendid ja tõendid, mis on väljastatud praeguste meditsiiniliste ja teaduslike teadmiste põhjal.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000073">
                  <title id="B210000057">
                     <number>58</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000111">Juhul kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks jõudma järeldusele, et M. Daouidi võimekuse piirang on „pikaajaline“, tuleb meeles pidada, et puude alusel ebasoodne kohtlemine on direktiivis 2000/78 ette nähtud kaitsega vastuolus vaid niivõrd, kui see kujutab endast diskrimineerimist nimetatud direktiivi artikli 2 lõike 1 tähenduses (vt kohtuotsused, 11.7.2006, Chacón Navas, C‑13/05, EU:C:2006:456, punkt 48, ja 11.4.2013, HK Danmark, C‑335/11 ja C‑337/11, EU:C:2013:222, punkt 71).</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000074">
                  <title id="B210000058">
                     <number>59</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000112">Arvestades eelnevaid kaalutlusi tuleb viiendale küsimusele vastata, et direktiivi 2000/78 tuleb tõlgendada nii, et:</para>
                  <itemizedlist id="B030000000">
                     <listitem id="B060000000">
                        <blockquote id="B010000075">
                           <title id="B210000059">
                              <number>–</number>
                           </title>
                           <para style="03Tiretlong" id="B150000113">asjaolu, et asjaomane isik on tööõnnetuse tõttu määramata ajaks ajutiselt töövõimetu siseriikliku õiguse tähenduses, ei tähenda iseenesest seda, et selle isiku võimekuse piirangut võib käsitada „pikaajalisena“ selles direktiivis viidatud mõiste „puue“ tähenduses, koostoimes ÜRO konventsiooniga;</para>
                        </blockquote>
                     </listitem>
                     <listitem id="B060000001">
                        <blockquote id="B010000076">
                           <title id="B210000060">
                              <number>–</number>
                           </title>
                           <para style="03Tiretlong" id="B150000114">nende tõendite hulka, mis võimaldavad järeldada, et niisugune piirang on „pikaajaline“, kuulub eelkõige asjaolu, et väidetava diskrimineerimise kuupäeval ei olnud võimalik prognoosida, et asjaomase isiku vaegus kestab lühikest aega, või et see töövõimetus võib kesta oluliselt kauem, enne kui isik täielikult terveneb, ja</para>
                        </blockquote>
                     </listitem>
                     <listitem id="B060000002">
                        <blockquote id="B010000077">
                           <title id="B210000061">
                              <number>–</number>
                           </title>
                           <para style="03Tiretlong" id="B150000115">„pikaajalisuse“ kontrollimisel peab eelotsusetaotluse esitanud kohus võtma aluseks kõik tema käsutuses olevad objektiivsed tõendid, eeskätt nimetatud isiku seisundit puudutavad dokumendid ja tõendid, mis on väljastatud praeguste meditsiiniliste ja teaduslike teadmiste põhjal.</para>
                        </blockquote>
                     </listitem>
                  </itemizedlist>
               </blockquote>
            </section>
            <section id="B000000007">
               <title style="04Titre1" id="B200000006">
                  <titlecontent id="B300000006">
                     <emphasis role="bold" id="B400000040">Esimesed neli küsimust</emphasis>
                  </titlecontent>
               </title>
               <blockquote id="B010000078">
                  <title id="B210000062">
                     <number>60</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000116">Oma nelja esimese küsimusega, mida teisena tuleb uurida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kuidas niisuguses olukorras, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, tõlgendada harta artikleid 3, 15, artikli 21 lõiget 1, artikleid 30, 31, artikli 34 lõiget 1 ja artiklit 35.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000079">
                  <title id="B210000063">
                     <number>61</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000117">Selles osas tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab Euroopa Kohus talle ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse raames liidu õigust tõlgendada üksnes talle antud pädevuse piires (kohtuotsus, 27.3.2014, Torralbo Marcos, C‑265/13, EU:C:2014:187, punkt 27, ja kohtumäärus, 25.2.2016, Aiudapds, C‑520/15, ei avaldata, EU:C:2016:124, punkt 18).</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000080">
                  <title id="B210000064">
                     <number>62</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000118">Mis puutub hartasse, siis on selle artikli 51 lõikes 1 sätestatud, et harta sätted on liikmesriikidele ette nähtud üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. EL lepingu artikli 6 lõige 1 ning harta artikli 51 lõige 2 täpsustavad, et harta sätted ei laienda liidu õiguse kohaldamisala kaugemale liidule antud pädevusest, nagu see on määratletud aluslepingutes.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000081">
                  <title id="B210000065">
                     <number>63</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000119">Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast ilmneb, et kui olukord ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse, siis puudub Euroopa Kohtul pädevus kõnealuses küsimuses ning harta osutatud sätted ei saa iseenesest olla selle pädevuse aluseks (vt kohtuotsus, 26.2.2013, Åkerberg Fransson, C‑617/10, EU:C:2013:105, punkt 22, ja kohtumäärus, 25.2.2016, Aiudapds, C‑520/15, ei avaldata, EU:C:2016:124, punkt 20).</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000082">
                  <title id="B210000066">
                     <number>64</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000120">Selles osas tuleb märkida, et põhikohtuasja praeguses staadiumis ei ole tuvastatud, et kõnealune olukord jääb muu liidu õigusnormi kui harta kohaldamisalasse.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000083">
                  <title id="B210000067">
                     <number>65</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000121">Nimelt, mis eeskätt puudutab direktiivi 2000/78, ja nagu ka viiendale küsimusele vastamisel välja toodi, siis asjaolu, et asjaomane isik on tööõnnetuse tõttu määramata ajaks ajutiselt töövõimetu siseriikliku õiguse tähenduses, ei tähenda iseenesest seda, et selle isiku võimekuse piirangut võib käsitada „pikaajalisena“ selles direktiivis viidatud mõiste „puue“ tähenduses.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000084">
                  <title id="B210000068">
                     <number>66</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000122">Lisaks ei sisalda eelotsusetaotlus muu hulgas ühtegi prognoosi M. Daouidi võimaliku täieliku või osalise paranemise kohta ega teavet võimalikest tüsistustest või tagajärgedest, mis see õnnetus tema lepingujärgsete töökohustuste täitmisele kaasa toob.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000085">
                  <title id="B210000069">
                     <number>67</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000123">Seega, nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 52 märgib, kuna direktiivi 2000/78 kohaldamine põhikohtuasjas sõltub hinnangust, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus annab pärast seda, kui Euroopa Kohus on käesolevas asjas otsuse teinud, ei ole vaja praeguses menetlusetapis otsustada, kas põhikohtuasjas käsitletav olukord kuulub liidu õiguse kohaldamisalasse (vt selle kohta kohtuotsus, 27.3.2014, Torralbo Marcos, C‑265/13, EU:C:2014:187, punkt 40).</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000086">
                  <title id="B210000070">
                     <number>68</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000124">Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et Euroopa Kohus ei ole pädev neljale esimesele küsimusele vastama.</para>
               </blockquote>
            </section>
            <section id="B000000008">
               <title style="04Titre1" id="B200000007">
                  <titlecontent id="B300000007">
                     <emphasis role="bold" id="B400000041">Kohtukulud</emphasis>
                  </titlecontent>
               </title>
               <blockquote id="B010000087">
                  <title id="B210000071">
                     <number>69</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000125">Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</para>
               </blockquote>
            </section>
         </section>
      </A_Motif>
      <Dispositif>
         <section id="D000000000">
            <para style="41DispositifIntroduction" id="D150000000">Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:</para>
            <para style="30Dispositifalinea" id="D150000001">
               <emphasis role="bold" id="D400000000">Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, tuleb tõlgendada järgmiselt:</emphasis>
            </para>
            <itemizedlist id="D030000000">
               <listitem id="D060000000">
                  <blockquote id="D010000000">
                     <title id="D210000000">
                        <number>–</number>
                     </title>
                     <para style="31Dispositiftiretlong" id="D150000002">
                        <emphasis role="bold" id="D400000001">asjaolu, et asjaomane isik on tööõnnetuse tõttu määramata ajaks ajutiselt töövõimetu siseriikliku õiguse tähenduses, ei tähenda iseenesest seda, et selle isiku võimekuse piirangut võib käsitada „pikaajalisena“ selles direktiivis viidatud mõiste „puue“ tähenduses, koostoimes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mille nõukogu kiitis Euroopa Ühenduse nimel heaks 26. novembri 2009. aasta otsusega 2010/48/EÜ;</emphasis>
                     </para>
                  </blockquote>
               </listitem>
               <listitem id="D060000001">
                  <blockquote id="D010000001">
                     <title id="D210000001">
                        <number>–</number>
                     </title>
                     <para style="31Dispositiftiretlong" id="D150000003">
                        <emphasis role="bold" id="D400000002">nende tõendite hulka, mis võimaldavad järeldada, et niisugune piirang on „pikaajaline“, kuulub eelkõige asjaolu, et väidetava diskrimineerimise kuupäeval ei olnud võimalik prognoosida, et asjaomase isiku vaegus kestab lühikest aega, või et see töövõimetus võib kesta oluliselt kauem, enne kui isik täielikult terveneb, ja</emphasis>
                     </para>
                  </blockquote>
               </listitem>
               <listitem id="D060000002">
                  <blockquote id="D010000002">
                     <title id="D210000002">
                        <number>–</number>
                     </title>
                     <para style="31Dispositiftiretlong" id="D150000004">
                        <emphasis role="bold" id="D400000003">„pikaajalisuse“ kontrollimisel peab eelotsusetaotluse esitanud kohus võtma aluseks kõik tema käsutuses olevad objektiivsed tõendid, eeskätt nimetatud isiku seisundit puudutavad dokumendid ja tõendid, mis on väljastatud praeguste meditsiiniliste ja teaduslike teadmiste põhjal.</emphasis>
                     </para>
                  </blockquote>
               </listitem>
            </itemizedlist>
         </section>
      </Dispositif>
      <A_Signatures>
         <section id="D000000001">
<para style="77Signatures" id="D150000005">Allkirjad</para>

</section>
      </A_Signatures>
   </Affaire>
</A_Doc_Ref>