<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑406/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CJ0406</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:198">EU:C:2017:198</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>13</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>13</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20170309">9.3.2017</DATE> – KOHTUASI C‑406/15</P><P>MILKOVA</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (teine koda)</P><P><DATE ISO="20170309">9. märts 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: bulgaaria.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Sotsiaalpoliitika</KEYWORD><KEYWORD>Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel</KEYWORD><KEYWORD>Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioon</KEYWORD><KEYWORD>Artiklid 5 ja 27</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2000/78/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 7</KEYWORD><KEYWORD>Puuetega inimestele ette nähtud erikaitse koondamise eest</KEYWORD><KEYWORD>Niisuguse kaitse puudumine puuetega ametnike jaoks</KEYWORD><KEYWORD>Võrdse kohtlemise üldpõhimõte</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑406/15,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Varhoven administrativen sad’i (Bulgaaria kõrgeim halduskohus) <DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20150724">24. juulil 2015</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Petya Milkova</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Izpalnitelen direktor na Agentsiata za privatizatsia i sledprivatizatsionen kontrol,</HT></P><P>menetluses osales:</P><P><HT TYPE="BOLD">Varhovna administrativna prokuratura,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (teine koda),</P><P>koosseisus: koja president M. Ilešič, kohtunikud A. Prechal (ettekandja), A. Rosas, C. Toader ja E. Jarašiūnas,</P><P>kohtujurist: H. Saugmandsgaard Øe,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>Bulgaaria valitsus, esindajad: D. Drambozova ja E. Petranova,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: D. Martin ja D. Roussanov,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20161027">27. oktoobri 2016. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu <DATE ISO="20001127">27. novembri 2000. aasta</DATE> direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="303" PAGE.FIRST="16" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 303, lk 16</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79), artikli 4 lõiget 7, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis on Euroopa Ühenduse nimel heaks kiidetud <DATE ISO="20091126">26. novembri 2009. aasta</DATE> otsusega 2010/48/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="023" PAGE.FIRST="35" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 23, lk 35</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>ÜRO konventsioon<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/>), artikli 5 lõiget 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud Petya Milkova ja Izpalnitelen direktor na Agentsiata za privatizatsia i sledprivatizatsionen kontrol’i (Bulgaaria erastamis- ning erastamisjärgse kontrolli agentuuri tegevdirektor) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>agentuur<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) vahelises vaidluses Petya Milkova koondamise üle.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Rahvusvaheline õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>ÜRO konventsiooni artikkel 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Käesoleva konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega inimeste poolt ning edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu.</ALINEA><ALINEA>Puuetega inimeste mõiste hõlmab isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Selle konventsiooni artiklis 5 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Võrdsus ja mittediskrimineerimine<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="005.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Osalisriigid tunnistavad, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ning neil on ilma mingi diskrimineerimiseta õigus seaduse võrdsele kaitsele ja võrdsetele hüvedele.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Osalisriigid keelustavad mis tahes diskrimineerimise puude alusel ning tagavad puuetega inimestele võrdse ja tõhusa õigusliku kaitse mis tahes alustel toimuva diskrimineerimise eest.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Võrdsuse edendamiseks ja diskrimineerimise kõrvaldamiseks võtavad osalisriigid kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada mõistlike abinõude võtmine.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Konventsiooni mõistes ei loeta diskrimineerimiseks erimeetmeid, mis on vajalikud, et kiirendada puuetega inimeste faktilise võrdsuse saavutamist või see tegelikult saavutada.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Konventsiooni artikkel 27 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Töö ja tööhõive<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Osalisriigid tunnistavad puuetega inimeste õigust tööle teistega võrdsetel alustel; see hõlmab õigust teenida elatist vabalt valitud või tööturul vastu võetud töökohal ning õigust puuetega inimestele avatud, kaasavale ja juurdepääsetavale töökeskkonnale. Osalisriigid kaitsevad ja soodustavad õiguse tööle teostamist, kaasa arvatud nende isikute puhul, kellel on tekkinud puude töötamise käigus, võttes asjakohaseid meetmeid, sealhulgas ka seadusandluses, et muu hulgas:</P><P>[…]</P><?PAGE NO="3"?><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>h)</NO.P><TXT>edendada puuetega inimeste tööhõivet erasektoris asjakohaste poliitikate ja meetmetega, mille hulka võivad kuuluda positiivsed meetmed, soodustused ja muud meetmed võrdsete võimaluste loomiseks;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/78 põhjendus 27 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/><DATE ISO="19860724">24. juuli 1986. aasta</DATE> soovituses 86/379/EMÜ puuetega inimeste tööhõive kohta ühenduses [(<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="225" PAGE.FIRST="43" DATE.PUB="1986">EÜT 1986, L 225, lk 43</REF.DOC.OJ>)] kehtestas nõukogu suunised, milles tuuakse näiteid positiivsest toimimisviisist puuetega inimeste tööhõive ja koolituse edendamisel, ja <DATE ISO="19990617">17. juuni 1999. aasta</DATE> resolutsioonis puuetega inimeste võrdsete tööhõivevõimaluste kohta [(<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="186" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="1999">EÜT 1999, C 186, lk 3</REF.DOC.OJ>)] kinnitas nõukogu, et erilist tähelepanu tuleb muu hulgas pöörata puuetega inimeste töölevõtmisele, nende töö säilitamisele, koolitusele ja eluaegsele õppimisele.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></P></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/78 artikli 1 kohaselt on selle direktiivi eesmärk <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikkel 2 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Diskrimineerimise mõiste<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>võrdse kohtlemise põhimõte<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lõike 1 kohaldamisel:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>peetakse kaudseks diskrimineerimiseks seda, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab konkreetse usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikud teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ja selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud, või kui</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>teatava puudega inimeste puhul tööandja või iga isik või organisatsioon, kelle suhtes käesolev direktiiv kehtib, on vastavalt siseriiklikele õigusaktidele kohustatud võtma artiklis 5 sisalduvate põhimõtetega kooskõlas olevaid asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada sellisest sättest, kriteeriumist või tavast tulenevat halvemust.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 3 lõike 1 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Ühendusele antud pädevuse piires kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>töö saamise ja töö tingimused, kaasa arvatud töölt vabastamine ja töötasu;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><?PAGE NO="4"?><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 4 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Kutsenõuded<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Olenemata artikli 2 lõigetest 1 ja 2, võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist ükskõik millise artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud omaduse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui see omadus on teatud kutsetegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav kutsenõue, tingimusel, et eesmärk on õigustatud ja nõue sellega proportsionaalne.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/78 artikkel 7 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Positiivne toimimisviis<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Silmas pidades täieliku võrdõiguslikkuse tegelikku tagamist, ei takista võrdse kohtlemise põhimõte ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast erimeetmeid ükskõik millise artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud halvemuse ärahoidmiseks või heastamiseks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Puuetega inimeste osas ei piira võrdse kohtlemise põhimõte liikmesriikide õigust säilitada või vastu võtta tööl tervisekaitset ja ohutust käsitlevaid sätteid või kohaldada meetmeid, mille eesmärk on luua või säilitada norme või soodustusi, mis kaitsevad või edendavad puuetega inimeste töökeskkonda integreerimist.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Bulgaaria õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Tööseadustik (kodeks na truda) (<HT TYPE="ITALIC">DV</HT> nr 26, <DATE ISO="19860401">1.4.1986</DATE>, ja nr 27, <DATE ISO="19860404">4.4.1986</DATE>), mis jõustus <DATE ISO="19870101">1. jaanuaril 1987</DATE>, on artikli 1 sõnastuse kohaselt peamine õigusakt, mis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>reguleerib tööõiguslikke suhteid töötaja ja tööandja vahel ning nendega vahetult seotud muid suhteid<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Tööseadustiku artikli 328, mis reguleerib töösuhte lõpetamist töölepingu ülesütlemisega tööandja poolt, lõike 1 punkt 2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Artikli 326 lõikes 2 sätestatud tähtaegu järgides võib tööandja töölepingu töötajale või teenistujale saadetava kirjaliku avaldusega üles öelda järgmistel juhtudel:</P><P>[…]</P></ALINEA><PARAG IDENTIFIER="328.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>ettevõtte osalise sulgemise või töökohtade kaotamise korral;</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Tööseadustiku artikli 333 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Kaitse töölepingu ülesütlemise eest<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> lõike 1 punkt 3 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Artikli 328 lõike 1 punktides 2, 3, 5 ja 11 ning artikli 330 lõike 2 punktis 6 nimetatud juhtudel saab tööandja töösuhte lõpetada vaid tööinspektsiooni eelneva nõusoleku korral, kui tegemist on:</P></ALINEA><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="333.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>töötaja[ga] […], kes põeb tervishoiuministri määruses nimetatud haigust;</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Halduskorralduse seadus (zakon za administratsiata) (<HT TYPE="ITALIC">DV</HT> nr 130, <DATE ISO="19981105">5.11.1998</DATE>), mis jõustus <DATE ISO="19981206">6. detsembril 1998</DATE>, reguleerib haldusasutuste ülesehitust. Selle seaduse artikkel 12 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>1.</NO.P><TXT>Haldusasutustes töötavad ametnikud ja töötajad.</TXT></NP><?PAGE NO="5"?><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Ametnike ametisse nimetamise kord ja personalieeskirjad määratakse kindlaks seadusega.</TXT></NP><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Haldusasutustes töölepingu alusel töötavate isikute töölevõtmisele on kohaldatavad tööseadustiku sätted.<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></TXT></NP></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Avaliku teenistuse seaduse (zakon za darzhavnia sluzhitel) (<HT TYPE="ITALIC">DV</HT> nr 67, <DATE ISO="19990727">27.7.1999</DATE>), mis jõustus 27. augustil 1999, artikli 1 alusel reguleerib see akt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>riigi ja ametniku vahelise teenistussuhte sisu ja lõpetamist teenistusülesannete täitmisel ja täitmise korral, kui eriseadustes ei ole sätestatud teisiti<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Avaliku teenistuse seaduse artikli 106, mis reguleerib teenistussuhte lõpetamist ametisse nimetanud asutuse poolt, lõike 1 punktis 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>Ametisse nimetav asutus võib teenistussuhte ühekuulise etteteatamistähtajaga üles öelda järgmistel juhtudel:</P><P>[…]</P></ALINEA><PARAG IDENTIFIER="106.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>ametikoha kaotamise korral;</P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Avaliku teenistuse seadus ei sisalda sätteid, mille sisu vastaks tööseadustiku artikli 333 lõike 1 punkti 3 sisule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Rahvatervise ministeeriumi ja Bulgaaria ametiühingute kesknõukogu poolt vastu võetud määruse nr 5, mis käsitleb haigusi, mida põdevatele töötajatele on vastavalt tööseadustiku artikli 333 lõikele 1 tagatud erikaitse (naredba n<HT TYPE="SUP">o</HT> 5 za bolestite, pri koito rabotnitsite, boleduvashti ot tyah, imat osobena zakrila saglasno chl. 333, al. 1 ot kodeksa na trud) (<HT TYPE="ITALIC">DV</HT> nr 33, <DATE ISO="19870428">28.4.1987</DATE>), artikkel 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Ettevõtte osalise sulgemise, töökohtade kaotamise või töö peatamise korral rohkem kui 30 päevaks võib ettevõtja järgnevalt loetletud haigusi põdevate töötajate töölepingu üles öelda vaid vastava piirkonna tööinspektsiooni eelneval nõusolekul:</P></ALINEA><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="001.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>psüühiline haigus;</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Diskrimineerimisvastase kaitse seadus (zakon za zashtita ot diskriminatsia) (<HT TYPE="ITALIC">DV</HT> nr 86, <DATE ISO="20030930">30.9.2003</DATE>), mis jõustus <DATE ISO="20040101">1. jaanuaril 2004</DATE>, on normatiivakt, mis reguleerib kaitset kõikide diskrimineerimisvormide vastu ja aitab neid ära hoida, võttes üle direktiivid võrdse kohtlemise valdkonnas.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest ilmneb, et P. Milkova töötas alates <DATE ISO="20121010">10. oktoobrist 2012</DATE> agentuuri erastamisjärgse kontrolli talituse erastamislepingute kontrolli osakonna nooremspetsialisti ametikohal. Agentuur on üles ehitatud nii, et ametikohtadel võivad tööülesandeid täita nii ametnikud – nagu P. Milkova – kui ka töötajad</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>2014. aasta jooksul vähendati ametikohtade arvu agentuuris 105-lt 65-le.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Petya Milkovale saadeti koondamisteade, mille kohaselt tema ametikoha kaotamise tõttu lõpetatakse teenistussuhe temaga ühekuulise etteteatamistähtajaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Agentuuri tegevdirektori korraldusega lõpetati teenistussuhe Petya Milkovaga alates <DATE ISO="20140301">1. märtsist 2014</DATE> vastavalt avaliku teenistuse seaduse artikli 106 lõike 1 punktile 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>P. Milkova esitas nimetatud otsuse peale kaebuse Administrativen sad Sofia‑grad’ile (Sofia halduskohus, Bulgaaria), väites, et tema teenistussuhte lõpetamine ilma tööinspektsiooni eelneva nõusolekuta, mis on ette nähtud tööseadustiku artikli 333 lõike 1 punktis 3, oli õigusvastane. Nimetatud kohus jättis selle kaebuse rahuldamata, kuna kohaldatavat seadust ei olnud rikutud. Selle kohtu sõnul ei kohaldata artikli 333 lõike 1 punkti 3 ametnike teenistussuhte lõpetamisele. Sellest järelduks, et isegi kui asjaomane isik kannatab vaimsete häirete all, mistõttu on tal töövõimekaotus 50%, on põhikohtuasjas käsitlusel olev teenistussuhte lõpetamine seaduslik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Nimetatud kohtu otsuse peale Varhoven administrativen sad’i (Bulgaaria kõrgeim halduskohus) esitatud kassatsioonkaebuses jäi P. Milkova kindlaks oma esimese astme kohtus tõstatatud argumentidele ja väitele, et see otsus, millega tööandja teenistussuhte lõpetas, oli õigusvastane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Agentuuri tegevdirektor leidis, et niisugune nõusolek ei ole vajalik ja et vaidlustatud otsus on õiguspärane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et väidetav erinev kohtlemine ei tugine mitte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>puudest<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> tulenevale isikuomadusele, vaid õigussuhte erinevusele, mille alusel asjaomased isikud kutsealaselt tegutsevad, ei välista see kohus, et niisugused õigusnormid nagu põhikohtuasjas võiksid olla vastuolus nõudega tagada puuetega isikute võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, mis on ette nähtud liidu õiguses ja ÜRO konventsioonis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul võeti täiendav kaitse, mis oli 1987. aastal tagatud kõikidele teatava puudega inimestele, tegelikkuses avaliku teenistuse seaduse vastuvõtmisega 1999. aastal ära ametnikelt, ilma et seaduseelnõu koostajad oleksid seda sõnaselgelt põhjendanud. See kaitse jäeti siiski jõusse kõigi töötajate, sealhulgas avaliku sektori töötajate suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Lisaks kahtleb eelotsusetaotluse esitanud kohus selles, millises ulatuses saab Bulgaaria Vabariigi õigusnorme, mis kujutavad endast puuetega inimeste kaitseks võetud erimeetmeid, kuid kehtivad vaid töölepingu alusel töötavate isikute suhtes, ka juhul, kui nad oleksid võetud tööle avalikus teenistuses, pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>positiivseks toimimisviisiks<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> direktiivi 2000/78 artikli 7 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab sõnaselgelt <DATE ISO="20140318">18. märtsi 2014. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Z</NAME.CASE>. (<NO.CASE>C‑363/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:159">EU:C:2014:159</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mille kohaselt direktiivi 2000/78 tuleb tõlgendada kooskõlas ÜRO konventsiooniga, mis selle kohtu sõnul nõuab puuetega inimestele seadusega võrdset ja tõhusat õiguslikku kaitset mis tahes alustel toimuva diskrimineerimise eest, ja seda mitte üksnes teatavate kaitstavate tunnuste alusel, mis on kindlaks määratud liidu teiseses õiguses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Varhoven administrativen sad (kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>1.</NO.P><TXT>Kas […] ÜRO konventsiooni artikli 5 lõige 2 lubab liikmesriikidel näha seadusega ette eelnevat erikaitset koondamise eest vaid puuetega inimestele, kes on töölepingu alusel töötajad, mitte aga samasuguste puuetega ametnikele?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 2000/78 artikliga 4 ja teiste sätetega on kooskõlas liikmesriigi õigusnormid, mis tagavad eelneva erikaitse koondamise eest vaid puuetega inimestele, kes on töölepingu alusel töötajad, mitte aga samasuguste puuetega ametnikele?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="7"?><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 2000/78 artikkel 7 lubab näha eelnevat erikaitset koondamise eest ette vaid puuetega inimestele, kes töötavad töölepingu alusel, mitte aga samasuguste puuetega ametnikele?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kui esimesele ja kolmandale küsimusele vastatakse eitavalt: kas rahvusvahelise õiguse ja ühenduse õiguse sätete järgimine nõuab käesoleva kohtuasja asjaolusid arvestades, et liikmesriigi seadusandja poolt töölepingu alusel töötavatele puuetega inimestele ette nähtud eelnev erikaitse koondamise eest on kohaldatav ka samasuguste puuetega ametnikele?<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene ja kolmas küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Oma esimese ja kolmanda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2000/78 sätteid ja täpsemalt selle artiklit 7 tuleb koostoimes ÜRO konventsiooniga tõlgendada nii, et nende alusel on lubatud niisugused liikmesriigi õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitlusel, mis annavad töölepingu alusel töötavatele teatava puudega isikutele eelneva erikaitse koondamise eest, jättes samasuguse puudega ametnike suhtes niisuguse kaitse kohaldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et nagu ilmneb direktiivi 2000/78 artiklist 1, on selle direktiivi eesmärk kehtestada üldine raamistik, et võidelda nimetatud artiklis toodud põhjustel aset leidva, sealhulgas puude alusel diskrimineerimise vastu tööle saamisel ja kutsealale pääsemisel. Selles osas, nagu ilmneb muu hulgas sama direktiivi artikli 2 lõikest 1, kohaldatakse seal sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet nendel alustel, mis on ammendavalt loetletud selle artiklis 1 (kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110707">7.7.2011</DATE>, <NAME.CASE>Agafiţei jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑310/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:467">EU:C:2011:467</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150521">21.5.2015</DATE>, <NAME.CASE>SCMD</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑262/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:336">EU:C:2015:336</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Siit järeldub, et analüüsida tuleb küsimust, kas niisugune olukord nagu põhikohtuasjas käsitlusel kuulub direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Esiteks, mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>puue<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> direktiivi 2000/78 tähenduses tähendab füüsilisest, vaimsest või psüühilisest kahjustusest tingitud pikaajalist piirangut, mis võib koostoimes erinevate takistustega tõkestada asjaomase isiku täielikku ja tõhusat osalemist tööelus teiste töötajatega võrdsetel alustel (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161201">1.12.2016</DATE>, <NAME.CASE>Daouidi</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑395/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:917">EU:C:2016:917</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule esitatud toimikust ilmneb, et P. Milkova vaimsed häired on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>puue<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> direktiivi 2000/78 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Teiseks kohaldatakse artikli 3 lõike 1 punkti c järgi seda direktiivi liidule antud pädevuse piires kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, kui kõne all on muu hulgas töölt vabastamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Sellest lähtuvalt, nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 46 märkis, kuulub kord, mida kohaldas P. Milkovale tema tööandjast avalik-õiguslik üksus tema personalieeskirjade järgse teenistussuhte lõpetamisel, nimetatud direktiivi esemelisesse kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse kohaselt ei saa põhikohtuasjas käsitluse olev erinev kohtlemine tugineda mõnele direktiivi 2000/78 artiklis 1 loetletud alusele, vaid seda kohaldatakse hoopis lähtuvalt töösuhte olemusest liikmesriigi õigusnormide tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Nimelt tuleneb liikmesriigi õiguslikust raamistikust, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus seda esitleb, et tööseadustiku artikli 333 lõike 1 punkt 3 näeb koostoimes sama seadustiku artikli 328 lõike 1 punktiga 2 ette, et pädev ametiasutus, see tähendab tööinspektsioon peab andma eelneva nõusoleku, enne kui töökohtade kaotamise tõttu võib lõpetada töölepingu töötajaga, kellel on mõni määruse nr 5,<?PAGE NO="8"?> mis käsitleb haigusi, mida põdevatele töötajatele on vastavalt tööseadustiku artikli 333 lõikele 1 tagatud erikaitse, artikli 1 lõikes 1 nimetatud haigus, sealhulgas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>vaimne häire<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>, mis on nimetatud käesolevas kohtuasjas tähtsust omavas punktis 5. Eelotsusetaotlusest ilmneb, et eelnev nõusolek ei ole kohaldatav juhul, kui personalieeskirjade järgne teenistussuhe lõpeb ametikohtade kaotamise tõttu avaliku teenistuse seaduse artikli 106 lõike 1 punkti 2 kohaselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Seega ei tundu, et põhikohtuasjas käsitlusel olevad liikmesriigi õigusnormid kehtestaksid otseselt puude alusel erineva kohtlemise direktiivi 2000/78 artikli 1 tähenduses koosmõjus artikli 2 lõike 2 punktiga a, kuna selle aluseks on kriteerium, mis ei ole lahutamatult seotud puudega (vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130411">11.4.2013</DATE>, <NAME.CASE>HK Danmark</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑335/11 ja C‑337/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:222">EU:C:2013:222</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Lisaks ei ilmne Euroopa Kohtule esitatud toimiku ühestki elemendist, et põhikohtuasjas käsitlusel olevate liikmesriigi õigusnormide tagajärjel, mis on küll esitatud neutraalses sõnastuses, see tähendab viidates teistele kriteeriumidele, käesoleval juhul töösuhte olemusele, mis ei ole seotud kaitstud tunnusega, käesoleval juhul puudega, satuksid eeskätt nende tunnustega isikud ebasoodsasse olukorda, mis hõlmab kaudset diskrimineerimist seda mõistet puudutava Euroopa Kohtu praktika tähenduses (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140318">18.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Z.</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑363/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:159">EU:C:2014:159</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Lõpetuseks, mis puudutab töösuhte kui sellise alusel diskrimineerimist, siis on Euroopa Kohus otsustanud, et niisugune diskrimineerimine ei kuulu direktiiviga 2000/78 kehtestatud üldisesse raamistikku (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110707">7.7.2011</DATE>, <NAME.CASE>Agafiţei jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑310/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:467">EU:C:2011:467</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Käesoleval juhul väidab Bulgaaria valitsus siiski, et niisugused liikmesriigi õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitlusel, mis teevad vahet puudega ja ilma puudeta töötajatel koondamise korral eelnevat erikaitset puudutavas osas, mis on ette nähtud üksnes nendele esimestele töötajatele, tähendavad sisuliselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>positiivset toimimisviisi<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> direktiivi 2000/78 artikli 7 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Selles osas tasub meeles pidada, et nimetatud säte võimaldab teha vahet puude alusel, tingimusel et see kuulub töötervishoidu ja tööohutust puudutavate sätete hulka või meetmete hulka, millega tahetakse luua või säilitada norme ja soodustusi, mis kaitsevad või edendavad puuetega isikute töökeskkonda integreerimist. Seega aitab niisugune eristamine puuetega inimeste kasuks saavutada direktiivi 2000/78 eesmärki, mis on välja toodud selle artiklis 1, nimelt võidelda käesoleval juhul puude alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, et tagada asjaomases liikmesriigis võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080717">17.7.2008</DATE>, <NAME.CASE>Coleman</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑303/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:415">EU:C:2008:415</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Nimelt on direktiivi 2000/78 artikli 7 lõike 2 eesmärk lubada erimeetmeid puuetega inimesi puudutava ebavõrdsuse ärahoidmiseks või heastamiseks, mis võib esineda nende ühiskondlikus, täpsemalt nende tööelus, ning jõuda neid ebavõrdsusi vähendades sisulise, mitte formaalse võrdsuseni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Seda tõlgendust toetab ÜRO konventsioon, millele väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib tugineda direktiivi 2000/78 tõlgendamisel, mis peab võimaluse piires olema kooskõlas selle konventsiooniga (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161201">1.12.2016</DATE>, <NAME.CASE>Daouidi</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑395/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:917">EU:C:2016:917</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Nimelt on oluline ühelt poolt märkida, et ÜRO konventsiooni artikli 27 lõike 1 punkti h kohaselt kaitsevad ja soodustavad osalisriigid õiguse tööle teostamist, kaasa arvatud nende isikute puhul, kellel on tekkinud puue töötamise käigus, võttes asjakohaseid meetmeid, sealhulgas ka seadusandluses, et muu hulgas edendada puuetega inimeste tööhõivet erasektoris asjakohaste poliitikate ja meetmetega, mille hulka võivad kuuluda positiivsed meetmed, soodustused ja muud meetmed. Teiselt poolt tunnistavad selle konventsiooni artikli 5 lõike 1 kohaselt samad osalisriigid, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ning neil on ilma mingi diskrimineerimiseta õigus seaduse võrdsele kaitsele ja<?PAGE NO="9"?> võrdsetele hüvedele, ning nimetatud konventsiooni artikli 5 lõige 4 annab sõnaselgelt loa erimeetmeteks, mis on vajalikud, et kiirendada puuetega inimeste faktilise võrdsuse saavutamist või see tegelikult saavutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Eeltoodust tuleneb, et põhikohtuasjas käsitlusel olevad õigusnormid kuuluvad direktiivi 2000/78 artikli 7 lõike 2 kohaldamisalasse ning taotlevad sellistena liidu õigusega hõlmatud eesmärki Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika tähenduses, mis puudutab seda, kuidas määrata kindlaks, kas liikmesriigi meetme puhul on tegemist liidu õiguse kohaldamisega Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>) artikli 51 lõike 1 tähenduses (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140306">6.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Siragusa</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑206/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:126">EU:C:2014:126</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140710">10.7.2014</DATE>, <NAME.CASE>Julián Hernández jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑198/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2055">EU:C:2014:2055</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad liikmesriigid liidu õiguse kohaldamisel järgima liidu õiguskorras tagatud põhiõigusi ning liidu õiguse üldpõhimõtteid (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140710">10.7.2014</DATE>, <NAME.CASE>Julián Hernández jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑198/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2055">EU:C:2014:2055</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Nagu ilmneb direktiivi 2000/78 artikli 7 lõikest 2, ei võimalda asjaolu, et liikmesriigid ei ole kohustatud säilitama või võtma niisuguseid meetmeid, nagu on ette nähtud selles sättes, vaid neil on selles osas kaalutlusõigus, teha järeldust, et niisugused liikmesriikide kehtestatud eeskirjad nagu põhikohtuasjas käsitlusel jääksid liidu õiguse kohaldamisalast välja (vt analoogia alusel kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20111221">21.12.2011</DATE>, <NAME.CASE>N. S. jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑411/10 ja C‑493/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:865">EU:C:2011:865</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131022">22.10.2013</DATE>, <NAME.CASE>Sabou</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑276/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:678">EU:C:2013:678</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Selles osas tuleb samuti meeles pidada, et kui liidu õigusnormid jätavad liikmesriikidele vabaduse valida mitme rakendamisviisi vahel, peavad liikmesriigid oma kaalutlusõigust rakendama liidu õiguse üldpõhimõtteid järgides, mille hulka kuulub ka võrdse kohtlemise põhimõte (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20020620">20.6.2002</DATE>, <NAME.CASE>Mulligan jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑313/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:386">EU:C:2002:386</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090716">16.7.2009</DATE>, <NAME.CASE>Horvath</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑428/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:458">EU:C:2009:458</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140116">16.1.2014</DATE>, <NAME.CASE>Dél-Zempléni Nektár Leader Nonprofit</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑24/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:40">EU:C:2014:40</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Siit järeldub, et põhikohtuasjas kohaldatavad liikmesriigi õigusnormid rakendavad liidu õigust, mis tähendab seda, et käesoleval juhul tuleb kohaldada nii liidu õiguse üldpõhimõtteid, nagu eeskätt võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ka hartat (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140710">10.7.2014</DATE>, <NAME.CASE>Julián Hernández jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑198/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2055">EU:C:2014:2055</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Võrdse kohtlemise põhimõte kui liidu õiguse üldpõhimõte, millele on pühendatud harta artiklid 20 ja 21, nõuab, et sarnaseid olukordi ei koheldaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei koheldaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud (kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140522">22.5.2014</DATE>, <NAME.CASE>Glatzel</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑356/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:350">EU:C:2014:350</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161221">21.12.2016</DATE>, <NAME.CASE>Vervloet jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑76/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:975">EU:C:2016:975</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Erinev kohtlemine on põhjendatud, kui see põhineb objektiivsel ja mõistlikul kriteeriumil, see tähendab kui see on kooskõlas õiguspärase eesmärgiga, mida asjassepuutuvate õigusnormidega saavutada soovitakse, ja kui erinevus on proportsionaalne selle kohtlemisega taotletud eesmärgi suhtes (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140522">22.5.2014</DATE>, <NAME.CASE>Glatzel</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑356/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:350">EU:C:2014:350</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kindlakstegemiseks vajalikku olukordade sarnasuse nõuet tuleb hinnata kõiki neid olukordi iseloomustavaid asjaolusid arvesse võttes (vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20081216">16.12.2008</DATE>, <NAME.CASE>Arcelor Atlantique ja Lorraine jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑127/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:728">EU:C:2008:728</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20151001">1.10.2015</DATE>, <NAME.CASE>O</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑432/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:643">EU:C:2015:643</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Veel tuleb täpsustada, et esiteks ei ole nõutud mitte seda, et olukorrad oleksid identsed, vaid üksnes seda, et need oleksid sarnased, ning teiseks tuleb olukordade sellist sarnasust hinnata mitte üldiselt ja abstraktselt, vaid konkreetselt kõnealuse eristamise kehtestanud liikmesriigi õigusnormide esemest ja<?PAGE NO="10"?> eesmärgist lähtudes (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110510">10.5.2011</DATE>, <NAME.CASE>Römer</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑147/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:286">EU:C:2011:286</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131212">12.12.2013</DATE>, <NAME.CASE>Hay</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑267/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:823">EU:C:2013:823</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140515">15.5.2014</DATE>, <NAME.CASE>Szatmári Malom</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑135/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:327">EU:C:2014:327</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20151001">1.10.2015</DATE>, <NAME.CASE>O</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑432/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:643">EU:C:2015:643</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Seega peab olukordade võrdlemine tuginema analüüsil, mis keskendub kõigile liikmesriigi õigusnormidele, mis reguleerivad ühelt poolt konkreetse puudega töötajate positsiooni ja teiselt poolt sama puudega ametnike positsiooni, nagu tuleneb käesolevas asjas kohaldatavatest asjakohastest liikmesriigi õigusnormidest, võttes arvesse põhikohtuasjas käsitletava koondamise vastase kaitse eesmärki.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Selles osas tuleb esmalt rõhutada, et tõstatades Bulgaaria õiguses ette nähtud erikaitse küsimuse, täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et selle kaitse eesmärk on tagada, et selleks ette nähtud asutus hindab koondamise mõju asjaomase isiku tervisele ning otsustab, kas anda selleks nõusolek või mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Seega on niisuguste õigusnormide nagu põhikohtuasjas käsitlusel eesmärk kaitsta töötajat mitte lähtuvalt sellest, milline on tema töösuhte õiguslik alus, vaid tema tervislikust seisundist lähtuvatel põhjustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Niisuguste õigusnormide alusel konkreetse puudega töötajate ja sama puudega ametnike eristamine ei näi selle õigusnormi eesmärki silmas pidades asjakohane, seda enam et need puuetega inimeste kategooriad võivad mõlemad töötada samas haldusasutuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Mis puudutab põhikohtuasjas väidetud erinevat kohtlemist, siis on liikmesriigi kohtu ülesanne kontrollida, kas kohaldatavad liikmesriigi õigusnormid kogumis pakuvad puudega ametnikele samaväärsel tasemel kaitset kui see, mis on ette nähtud avalikus sektoris töötavate puudega isikute puhul tööinspektsiooni eelneva nõusoleku mehhanismiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Lõpetuseks, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks otsustama, et võrreldavas olukorras olevate isikute gruppe on koheldud erinevalt, on lõpuks ikkagi selle kohtu – ainsa, kellel on pädevus hinnata tema menetluses oleva vaidluse asjaolusid ja tõlgendada kohaldatavat liikmesriigi õigust – otsustada, kas ja millises ulatuses on niisugused liikmesriigi õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitlusel võrdse kohtlemise põhimõtet silmas pidades objektiivselt põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esimesele ja kolmandale küsimusele vastata, et direktiivi 2000/78 artikli 7 lõiget 2 tuleb koostoimes ÜRO konventsiooniga ja võrdse kohtlemise põhimõttega, millele on pühendatud harta artiklid 20 ja 21, tõlgendada nii, et selle alusel on lubatud niisugused liikmesriigi õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitlusel, mis annavad teatava puudega töötajatele eelneva erikaitse koondamise eest, jättes samasuguse puudega ametnike suhtes niisuguse kaitse kohaldamata, välja arvatud juhul, kui on tuvastatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus. Selle kontrollimise käigus peab olukordade võrdlemine tuginema analüüsil, mis keskendub kõigile liikmesriigi õigusnormidele, mis reguleerivad ühelt poolt konkreetse puudega töötajate positsiooni ja teiselt poolt sama puudega ametnike positsiooni, võttes arvesse põhikohtuasjas käsitletava koondamise vastase kaitse eesmärki.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Neljas küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Oma neljanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas esimesele ja kolmandale küsimusele eitava vastuse andmise korral nõuab liidu õiguse järgimise kohustus seda, et niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas käsitlusel laiendatakse teatava puudega töötajaid kaitsvate liikmesriigi õigusnormide kohaldamisala selleks, et nendest kaitsvatest eeskirjadest saaksid kasu ka sama puudega ametnikud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Selles osas tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et kui on tuvastatud liidu õiguse vastane diskrimineerimine, ja seni, kuni võrdset kohtlemist tagavaid meetmeid ei ole kehtestatud, saab võrdsuse põhimõtte järgimise tagada üksnes sellega, et ebasoodsamas olukorras olevatele isikutele antakse samad eelised, mis on soodsamas olukorras olevatel isikutel (kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19990126">26.1.1999</DATE>, <NAME.CASE>Terhoeve</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑18/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:22">EU:C:1999:22</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110622">22.6.2011</DATE>, <NAME.CASE>Landtová</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑399/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:415">EU:C:2011:415</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150128">28.1.2015</DATE>, <NAME.CASE>ÖBB Personenverkehr</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑417/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:38">EU:C:2015:38</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Ebasoodsamas olukorras olevad isikud tuleb seada samasse olukorda kui soodsamas olukorras olevad isikud (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130411">11.4.2013</DATE>, <NAME.CASE>Soukupová</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑401/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:223">EU:C:2013:223</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Sellisel juhul peab liikmesriigi kohus jätma kohaldamata mis tahes diskrimineeriva siseriikliku sätte, ilma et ta peaks eelnevalt taotlema või ootama ära selle sätte tühistamist seadusandja poolt, ning kohaldama ebasoodsamas olukorras olevate isikute suhtes samu norme, mida kohaldatakse soodsamas olukorras olevate isikute suhtes (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20021212">12.12.2002</DATE>, <NAME.CASE>Rodríguez Caballero</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑442/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:752">EU:C:2002:752</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060907">7.9.2006</DATE>, <NAME.CASE>Cordero Alonso</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑81/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:529">EU:C:2006:529</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20070621">21.6.2007</DATE>, <NAME.CASE>Jonkman jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑231/06–C‑233/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:373">EU:C:2007:373</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Selline kohustus on siseriiklikul kohtul olenemata sellest, kas siseriiklikus õiguses on olemas normid, mis talle selleks pädevuse annavad (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060907">7.9.2006</DATE>, <NAME.CASE>Cordero Alonso</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑81/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:529">EU:C:2006:529</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Selles osas täpsustab Euroopa Kohus, et seda lahendust saab kohaldada ainult kehtiva lähtepunkti olemasolul (kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140619">19.6.2014</DATE>, <NAME.CASE>Specht jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑501/12–C‑506/12, C‑540/12 ja C‑541/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2005">EU:C:2014:2005</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0096">96</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150128">28.1.2015</DATE>, <NAME.CASE>ÖBB Personenverkehr</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑417/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:38">EU:C:2015:38</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Niisugune lähtepunkt on põhikohtuasjas aga olemas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastaks, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole järgitud, siis järelikult oleksid niisugused liikmesriigi õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitlusel vastuolus direktiivi 2000/78 artikli 7 lõikega 2 koostoimes ÜRO konventsiooniga. Kehtiva korraga soodsamasse olukorda seatud töötajate suhtes kohaldatav kord kujutaks endast seega ainsat kehtivat lähtepunkti. Seega tähendaks võrdse kohtlemise taastamine niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas käsitlusel kehtiva korraga ebasoodsamas olukorras olevatele puuetega ametnikele samade soodustuste andmist kui need, mida saavad selle korra alusel soodustatud puuetega töötajad, eeskätt mis puudutab koondamiste korral ette nähtud eelnevat erikaitset ja hõlmates tööandja kohustust saada enne töösuhte lõpetamist tööinspektsiooni eelnev nõusolek (vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150128">28.1.2015</DATE>, <NAME.CASE>ÖBB Personenverkehr</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑417/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:38">EU:C:2015:38</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest järeldub, et neljandale küsimusele tuleb vastata, et juhul, kui direktiivi 2000/78 artikli 7 lõikega 2 koostoimes ÜRO konventsiooniga ja võrdse kohtlemise põhimõttega oleksid vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitlusel, siis nõuaks liidu õiguse järgimise kohustus seda, et teatava puudega töötajaid kaitsvate liikmesriigi õigusnormide kohaldamisala laiendatakse selleks, et nendest kaitsvatest eeskirjadest saaksid kasu ka sama puudega ametnikud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Oma teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2000/78 artikkel 4 koos kõigi teiste selle õigusnormi sätetega võimaldavad õiguslikku raamistikku, mis annab eelneva erikaitse koondamise vastu teatava puudega töötajatele, mitte aga sama puudega ametnikele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tulenevalt on eelotsusetaotluse sisu nõuded sõnaselgelt esitatud Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 94 ning eelotsusetaotluse esitanud kohus peab ELTL artikli 267 alusel koostöö tegemisel neid teadma ja nendest rangelt kinni pidama (kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160705">5.7.2016</DATE>, <NAME.CASE>Ognyanov</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑614/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:514">EU:C:2016:514</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161110">10.11.2016</DATE>, <NAME.CASE>Private Equity Insurance Group</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑156/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:851">EU:C:2016:851</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Seega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus välja tooma täpsed põhjused, miks tal tekkisid küsimused liidu õiguse teatavate sätete tõlgendamise kohta ja miks ta peab vajalikuks pöörduda eelotsuse küsimustega Euroopa Kohtu poole. Euroopa Kohus on juba selgitanud, et on möödapääsmatult vajalik, et liikmesriigi kohus selgitaks kas või minimaalselt põhjusi, mille alusel ta on valinud välja liidu õiguse sätted, mida ta palub tõlgendada, samuti seost, mille ta on tuvastanud nende sätete ja tema menetluses olevas kohtuasjas kohaldatavate siseriiklike õigusnormide vahel (kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160310">10.3.2016</DATE>, <NAME.CASE>Safe Interenvíos</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑235/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:154">EU:C:2016:154</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0115">115</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161110">10.11.2016</DATE>, <NAME.CASE>Private Equity Insurance Group</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑156/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:851">EU:C:2016:851</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Selles osas tuleb rõhutada, et eelotsusetaotluses esitatav teave ei pea mitte ainult võimaldama Euroopa Kohtul anda tarvilikke vastuseid, vaid see peab andma ka liikmesriikide valitsustele ja teistele huvitatud pooltele võimaluse esitada Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 23 alusel oma seisukohad (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161110">10.11.2016</DATE>, <NAME.CASE>Private Equity Insurance Group</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑156/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:851">EU:C:2016:851</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning selle kohta ka kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160705">5.7.2016</DATE>, <NAME.CASE>Ognyanov</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑614/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:514">EU:C:2016:514</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Käesoleval juhul piirdub eelotsusetaotluse esitanud kohus teise küsimuse esitamisega, jättes selle kohta eelotsusetaotluses täpsemad selgitused andmata. Nimelt piirdub ta üldise viitega direktiivi 2000/78 artiklile 4 koos kõigi teiste selle õigusnormi sätetega, näitamata nende sätete ja põhikohtuasjas käsitletavate liikmesriigi õigusnormide seost.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Selliste lünkade tõttu ei võimalda eelotsusetaotlus ei liikmesriikide valitsustel ja teistel huvitatud isikutel Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 23 tähenduses esitada teise küsimuse kohta tarvilikke seisukohti ega Euroopa Kohtul anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule põhikohtuasja lahendamiseks tarvilikku vastust (vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161110">10.11.2016</DATE>, <NAME.CASE>Private Equity Insurance Group</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑156/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:851">EU:C:2016:851</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Neil asjaoludel on teine küsimus vastuvõetamatu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="20001127">27. novembri 2000. aasta</DATE> direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 7 lõiget 2 tuleb koostoimes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mis on Euroopa Ühenduse nimel heaks kiidetud nõukogu <DATE ISO="20091126">26. novembri 2009. aasta</DATE> otsusega 2010/48/EÜ, ja võrdse kohtlemise põhimõttega, millele on pühendatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 20 ja 21, tõlgendada nii, et selle alusel on lubatud niisugused liikmesriigi õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitlusel, mis annavad teatava puudega töötajatele eelneva erikaitse koondamise eest, jättes samasuguse puudega ametnike suhtes niisuguse kaitse kohaldamata, välja arvatud juhul, kui on tuvastatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus. Selle kontrollimise käigus peab olukordade võrdlemine tuginema analüüsil, mis keskendub kõigile liikmesriigi õigusnormidele, mis reguleerivad ühelt poolt konkreetse puudega töötajate positsiooni ja teiselt poolt sama puudega ametnike positsiooni, võttes arvesse põhikohtuasjas käsitletava koondamise vastase kaitse eesmärki.</HT></TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="13"?><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Juhul kui direktiivi 2000/78 artikli 7 lõikega 2 koostoimes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ja võrdse kohtlemise põhimõttega oleksid vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitlusel, siis nõuaks liidu õiguse järgimise kohustus seda, et teatava puudega töötajaid kaitsvate liikmesriigi õigusnormide kohaldamisala laiendatakse selleks, et nendest kaitsvatest eeskirjadest saaksid kasu ka sama puudega ametnikud.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>