EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.1.2025
COM(2025) 19 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
määruse (EL) 2021/821 (millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks) rakendamise kohta
{SWD(2025) 8 final}
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
määruse (EL) 2021/821 (millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks) rakendamise kohta
1. Sissejuhatus
Käesolevas aruandes antakse teavet ELi ekspordikontrolli ja 19. mai 2021. aasta ajakohastatud määruse (EL) 2021/821 (edaspidi „kahesuguse kasutusega kaupade määrus“ või „määrus“) 1 rakendamise kohta kahesuguse kasutusega kaupade puhul ajavahemikul 2022–2023 ning teatavate peamiste arengute kohta 2024. aastal ning esitatakse ELi koondandmed ja liikmesriikide ekspordikontrolli andmed 2022. aasta kohta.
See on esimene aastaaruanne, mis on koostatud 9. septembril 2021 jõustunud määruse tingimuste kohaselt. See on oluline teetähis ELi ekspordikontrolli poliitika arengus, kuna valdkonna läbipaistvuse suurendamiseks jagatakse rohkem teavet selle kohta, kuidas liikmesriigid ekspordikontrolli valdkonnas lubade andmise otsuseid teevad.
Nagu on nõutud määruses ja andmekogumisprotsessi tõhustamiseks avaldas komisjon 17. jaanuaril 2024 liikmesriikidega kokku lepitud suunised ekspordikontrolliga seotud andmete kogumise ja töötlemise kohta (läbipaistvussuunised) 2 . Need suunised on aidanud liikmesriikidel koguda statistilisi andmeid ELi aastaaruande koostamiseks kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli kohta. Sellega seoses algatas komisjon sidusrühmadega konsulteerimise (27. jaanuarist kuni 28. veebruarini 2023) selle üle, kuidas ekspordikontrolli andmeid kogutakse. Eelöeldut arvesse võttes tugines komisjon aruande koostamisel kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühmas (edaspidi „koordineerimisrühm“) osalevatelt liikmesriikidelt saadud teabele 3 . Liikmesriikide esitatud 2022. aasta andmed on suure mahu tõttu esitatud konsolideeritud kujul käesolevale aastaaruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis. 2025. aasta esimeses kvartalis täiendatakse aruannet 2023. aasta andmete avaldamisega eraldi komisjoni talituste töödokumendina.
Käesoleva aruandega hõlmatud ajavahemikul on geopoliitilises maastikus toimunud suured muutused. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja laienev konflikt Lähis-Idas on veelgi rohkem esile toonud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi tõhusa kontrolli tähtsuse ning selline kontroll on olnud üha olulisem osa komisjoni reageerimisest geopoliitilistele arengutele, eelkõige sanktsioonide kehtestamise kaudu. Samas on aruande ajavahemiku jooksul olnud üha enam näha ka ekspordikontrolli ühepoolset kasutamist väljaspool rahvusvahelisi kontrollirežiime, näiteks seoses pooljuhtide ja nende tootmise seadmetega või toorainega, mis on möödapääsmatult vajalik progressi võimaldava tundliku tehnoloogia tootmiseks.
2. Poliitika- ja õigusraamistiku areng
2.1. Ekspordikontrolli poliitika
2.1.1. ELi ekspordikontrolli kaasajastamine kahesuguse kasutusega kaupade määruse alusel
Pärast kahesuguse kasutusega kaupade määruse täiustamist on komisjon ja liikmesriigid alustanud selle tõhusat rakendamist mitmes uues valdkonnas, nagu läbipaistvus, täitmise tagamine ja suutlikkuse suurendamine. Koordineerimisrühm täitis väga olulist rolli, mida on kirjeldatud allpool punktis 3, ning laiendas ELi ekspordikontrolli nn institutsioonilist infrastruktuuri mitme eksperdirühma tegevuse kaudu, et töötada välja uusi poliitikameetmeid, suuniseid, menetlusi jne.
See hõlmas i) kujunemisjärgus tehnoloogia eksperdirühma (ETEG) loomist, et vahetada liikmesriikidega teavet kujunemisjärgus tehnoloogiate riskihindamise kohta; ii) kontrollide tagamise koordineerimise mehhanismi loomist, et toetada riiklike õiguskaitseasutuste tööd kogu ELis; iii) kahesuguse kasutusega kaupade elektroonilise süsteemi (DUeS) arendamist, et parandada teabevahetust komisjoni asjaomaste talituste ja liikmesriikide vahel, ning iv) tööstusharu teavitamise ja nõuete täitmise parandamist osana partnerlusest erasektoriga.
Komisjon ja liikmesriigid on välja töötanud suunised, et liikmesriikide aastaaruannetes tagada riiklike lubade andmise kohta tehtavate otsuste läbipaistvus 4 . Need suunised koostas andmete kogumise ja läbipaistvuse tehniline eksperdirühm, mille moodustasid liikmesriikide ekspordikontrolliasutuste esindajad ja mida juhatas Euroopa Komisjon.
Täiustatud määruses pannakse suuremat rõhku ka küberseirekaupade ekspordile. Selles käsitletakse võimalikku ohtu, et selliseid kaupu eksporditakse liidust eesmärgiga neid väärkasutada inimõiguste või rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiseks rikkumiseks. Seda arvesse võttes avaldas komisjon 16. oktoobril 2024 suunised küberseirekaupade ekspordi kohta 5 vastavalt määruse (EL) 2021/821 artiklile 5, et selgitada eksportijatele eelkõige seda, kuidas järgida nõuetekohase hoolsuse põhimõtet ja tagada ettevõttesisene nõuetele vastavus enne küberseirekaupade eksportimist.
2.1.2. Konsultatsioonid ja teavitustegevus
Komisjon ja nõukogu eesistujariik Tšehhi korraldasid 6. detsembril 2022 koordineerimisrühma toetusel 2022. aasta ekspordikontrolli foorumi. See andis võimaluse vahetada arvamusi ELi ekspordikontrolli mehhanismide ja uuendatud ELi ekspordikontrollirežiimi rakendamise üle ligi 1 000 ettevõtjate ja kodanikuühiskonna sidusrühmaga 6 . Komisjon tegi koostööd ja kohtus Pegasuse 7 ja samaväärse nuhkvara kasutamist käsitleva Euroopa Parlamendi uurimiskomisjoniga (PEGA-komisjon) 8 .
2.1.3. Koostöö kolmandate riikidega 2022. aastal
ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu 9 teine kohtumine toimus 16. mail 2022 Paris-Saclays ja selle korraldas Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Prantsusmaa. Sellel kohtumisel väljendas kaubandus- ja tehnoloogianõukogu ühist soovi kasutada julgeoleku kaitseks ekspordikontrolli vahendeid. Eelkõige võtsid EL ja USA kohustuse tõhustada koostööd ja toetada teabevahetust kahesuguse kasutusega tehnoloogia ja ekspordikontrolli valdkonnas. Oldi seisukohal, et kaubandus- ja tehnoloogianõukogu töö on väga tähtis, et töötada välja Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu ühine lähenemine reageerimisel Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu, tehes muuhulgas koostööd ekspordikontrolli valdkonnas. See koostöö toetas edasist ühist lähenemist, sh kontrollitavate kaupade loetelu ajakohastamist, võttes arvesse mitmepoolseid ekspordikontrollirežiime käsitlevaid otsuseid, koostööd partneritega ning regulaarseid konsultatsioone uute meetmete üle, mis võivad mõjutada ELi või USAd.
Pärast kaubandus- ja tehnoloogianõukogu teist ministrite kohtumist kutsusid EL ja USA sidusrühmi osalema teisel ekspordikontrolliteemalisel teavitusüritusel. Üritus toimus 19. juulil 2022 ja sellel tutvustati edusamme, mis on kaubandus- ja tehnoloogianõukogu seitsmendas ekspordikontrolli töörühmas tehtud alates 2021. aasta oktoobrist. Samuti andis see tööstusharule, akadeemilistele ringkondadele ja kodanikuühiskonnale võimaluse esitada tagasisidet ja ideid tulevasteks algatusteks ning arutada ekspordikontrollialase koostöö prioriteete ELi ja USA ametiasutustega.
USA korraldas ministrite kolmanda kohtumise 5. detsembril 2022 Washingtoni lähedal. Ekspordikontrollialase koostöö osas uuris kaubandus- ja tehnoloogianõukogu, kuidas teabevahetuse katseprojektide kaudu lihtsustada Atlandi-ülest kaubandust seoses kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi ja reekspordiga. Samuti seadis kaubandus- ja tehnoloogianõukogu eesmärgiks hõlbustada kaubandust kahe partneri vahel, lähenedes mitmepoolse kontrolliloetelu muudatuste vastuvõtmisele ja avaldamisele kooskõlastatumalt, jätkates konsultatsioone uute reguleerivate meetmete üle ja koordineerides ekspordikontrollialast teavitustegevust teiste partneritega. Mõlemad pooled kohustusid tõhustama kontrollide tagamise alast koostööd, sh järjepidevalt kohaldama Venemaa ja Valgevene vastu suunatud sanktsioonidega seotud ekspordipiiranguid. Lõpuks teatasid EL ja USA oma kavatsusest teha koostööd tundliku ja kujunemisjärgus tehnoloogia ekspordikontrolli valdkonnas, tagades samal ajal asjakohase kaitse selliste kaupade väärkasutamise eest.
Lisaks osalesid komisjon ja liikmesriigid aktiivselt ülemaailmses Venemaa sanktsioonide koalitsioonis 10 , millel on 39 liiget, kes on rakendanud sisuliselt sarnast ekspordikontrolli vastusena Venemaa sissetungile Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Sanktsioonide koalitsiooni eesmärk on lõigata Venemaa ja Valgevene ära kaupadest, tehnoloogiast ja tarkvarast, mida on vaja nende agressiooni jätkamiseks Ukrainas, jättes nende kaitse-, lennundus- ja merendussektori ilma olulistest materjalidest.
Viimaks pidasid EL ja Norra vastavalt 13. juunil ja 17. novembril 2022 ELi ja Norra vahelisi kõnelusi relvade ja kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli teemal. Pooled arutasid uut ELi kahesuguse kasutusega kaupade määrust ja Norra seadusandlikke arenguid ning vahetasid arvamusi hiljutiste ekspordikontrolli arengute, eelseisvate ekspordikontrollirežiime käsitlevate kohtumiste ja loa andmisest keeldumise info kohta. EL ja Norra arutasid ka kahesuguse kasutusega kaupade ja kõrgtehnoloogia ekspordipiiranguid.
2.2. ELi kontrolliloetelu ajakohastamine
Määruse I lisas sätestatud ELi kontrolliloetelus on loetletud kahesuguse kasutusega kaubad, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia, mis kuuluvad kontrollimisele, kuna neid on võimalik kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel eesmärgil. Loetelu ajakohastatakse regulaarselt, et kajastada muudatusi sellistes mitmepoolsetes ekspordikontrollirežiimides nagu Wassenaari kokkulepe, Austraalia grupp, tuumatarnijate grupp ja raketitehnoloogia kontrollirežiim (MTCR).
21. oktoobril 2022 võttis komisjon vastu komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/66 11 , et ajakohastada ELi kontrolliloetelu ja viia ELi kahesuguse kasutusega kaupade määrus kooskõlla kuni 2021. aasta detsembrini rahvusvahelistes kontrollirežiimides tehtud otsustega. Ajakohastatud loetelu sisaldab uusi kandeid elektroonika, pooljuhtide ja arvutite, keemia- ja bioloogiatööstuse ning kosmosesõidukite ja tõukejõu kategooria kohta. Komisjon võttis 3. mail 2022 vastu ka komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/699, 12 millega jäeti Venemaa kahesuguse kasutusega kaupade määruses sätestatud liidu üldiste ekspordilubade kohaldamisalast välja seoses Venemaa sõjalise sissetungiga Ukrainasse ja sellest tulenevalt vastu võetud ELi piiravate meetmetega, mille eesmärk on piirata kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia eksporti Venemaale.
2.3. Riiklikud rakendus- ja kontrollide tagamise meetmed
2.3.1. Rakendusmeetmed
Kahesuguse kasutusega kaupade määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Sellest hoolimata nähakse sellega ette, et liikmesriigid võivad võtta teatavaid meetmeid konkreetsete sätete rakendamiseks, ning nõutakse, et selline teave riiklike meetmete kohta tuleb avaldada Euroopa Liidu Teatajas. Seetõttu avaldas komisjon 8. veebruaril 2022 vastava teatise, 13 milles on esitatud ajakohastatud ülevaade liikmesriikide võetud meetmetest, mis muu hulgas hõlmavad vahendamise ja transiidi kontrolli laiendamist, kontrolli laiendamist loetlemata kaupadele avaliku julgeoleku või inimõigustega seotud kaalutlustel, riiklike üldiste ekspordilubade kehtestamist ja loetlemata kaupade ELi-sisesele edasitoimetamisele kontrolli kohaldamist. Sellised teatised tagavad kohaldatavate eeskirjade läbipaistvuse ja kajastavad ELi jõupingutusi toetada kontrolli järjepidevat ja tõhusat rakendamist eksportijate poolt kogu ELis.
2.3.2. Kontrollide tagamise meetmed
Komisjoni ei teavitatud ühestki muudatusest riiklike kontrollide tagamise meetmete loetelus, mis avaldati koos 2019. aasta ekspordikontrolli aruandega 14 .
2.4. Eksport Põhja-Iirimaalt
Kui Ühendkuningriik liidust 1. jaanuaril 2021 lahkus, hakati määruse kohaselt kontrollima kahesuguse kasutusega kaupade eksporti EList Ühendkuningriiki 15 .
Põhja-Iirimaa protokollis 16 on sätestatud erikord, mis näeb ette, et määrust kohaldatakse seoses Põhja-Iirimaaga Ühendkuningriigi suhtes, 17 kusjuures Ühendkuningriik tegutseb Põhja-Iirimaalt väljapoole ELi kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi puhul määruse alusel pädeva asutusena. Komisjon on välja töötanud spetsiaalse turvalise elektroonilise vahendi, millega toetatakse teabevahetust Ühendkuningriigi pädeva asutusega, kes vastutab määruse kohaldamise eest Põhja-Iirimaal ja Põhja-Iirimaalt pärit ekspordi suhtes, ning seda vahendit on kasutatud kogu 2022. aasta vältel. Vahend võimaldab Ühendkuningriigi asutustel pääseda ligi teabele, mis käsitleb ELi liikmesriikide poolt sisuliselt identsete tehingute puhul tehtud keeldumisotsuseid, ning pidada kahepoolseid konsultatsioone vastavate liikmesriikidega, nagu on määruses ette nähtud.
3. Kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühma tegevus
Koordineerimisrühm koondab komisjoni ja liikmesriikide eksperte, kes tegelevad ekspordikontrolli kohaldamisega seotud küsimustega 18 . 2022. aastal pidas koordineerimisrühm seitse koosolekut: 20. jaanuaril, 15. märtsil, 24. mail, 14. juulil, 11. oktoobril ja 8. detsembril ning ekspordikontrolli foorum, mida koordineerimisrühm pidas koos sidusrühmadega, toimus 6. detsembril 2022. 14. juulil 2022 toimus eriistung, et vaadata läbi 2021. aasta delegeeritud määruse eelnõu, millega ajakohastatakse määruse I lisa. 2022. aastal konsulteeriti koordineerimisrühmaga ka I lisa erakorralise ajakohastamise üle, et lisada sellesse Austraalia grupi kontrollitavad kaubad.
3.1. Rakendusprobleeme käsitlevad konsultatsioonid – üldine teabevahetus
Komisjon ja liikmesriikide esindajad koordineerimisrühmas vahetasid üldist teavet ekspordikontrolli küsimustes. Eelkõige vahetati koordineerimisrühmas arvamusi rakendamisaspektide üle, nagu määruse artiklis 9 osutatud „riiklike meetmete“ ja „riiklike kontrolliloetelude“ eristamine, suurprojektide load ning immateriaalsete kaupade ekspordi/edasitoimetamise kontroll.
3.2. Suunised ja juhised
Koordineerimisrühm alustas 23. septembril 2021 pädevate asutuste seas uuringut kahesuguse kasutusega kaupadega seotud teadusuuringute suuniste 19 rakendamise kohta, kinnitas sektori vastavussuuniste rakendamise järelevalvekava, vahetas teavet riiklike rakendusmeetmete kohta, et ajakohastada ametlikku teadet riiklike meetmete kohta, ning alustas arutelusid immateriaalset tehnoloogiasiiret käsitlevate suuniste koostamise üle.
3.3. Tehniline teabevahetus – tehnilised eksperdirühmad
Koordineerimisrühmas osalevad liikmesriikide pädevad asutused andsid tehnilist oskusteavet, et toetada ELi kontrolliloetelu ajakohastamist, ning võtsid osa aruteludest, kus käsitleti mitut konkreetset rakendusküsimust, nagu eespool nimetatud.
Komisjoni juhtimisel käsitles koordineerimisrühm teatavaid tehnilise rakendamisega seotud küsimusi ja moodustas uue määruse nõuete rakendamiseks spetsiaalsed eksperdirühmad. Tehniliste eksperdirühmade konkreetset rolli on nüüd tunnustatud uue määruse artikli 24 lõikes 3.
2022. aastal tegutsesid järgmised eksperdirühmad.
a)Seiretehnoloogia eksperdirühmas saavad liikmesriikide eksperdid aidata kaasa ELi küberseirekaupade ekspordi kontrolli edasiarendamisele. Selle eksperdirühma mandaadi alla kuuluvad tehnilised arutelud küberseirekaupade ekspordiga seotud riskide kohta, eelkõige seoses ohuga, et selliseid kaupu kasutatakse siserepressioonideks või inimõiguste ja/või rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiseks rikkumiseks. Alates 2021. aastast on seiretehnoloogia eksperdirühm tegelenud määruse (EL) 2021/821 artikli 5 kohase küberseirekaupade ekspordi suuniste 20 koostamisega. 2022. aastal keskenduti selles töös küberseirekaupade definitsiooni ulatusele.
b)Kujunemisjärgus tehnoloogia tehniline eksperdirühm jätkas teabe vahetamist kujunemisjärgus tehnoloogia ekspordiga seotud riskide ja sellise tehnoloogia ekspordi kontrollimisega seotud probleemide kohta. Eksperdirühma liikmed pidasid peamiseks prioriteediks riskihindamise töövahendi loomist ja kasutamist. Eksperdirühm korraldas ka arutelusid kvanttehnoloogia teemal, muuhulgas kuulati ettekandeid erasektori esindajatelt.
c)Määruse artikli 25 kohaselt käivitati kontrollide tagamise koordineerimise mehhanism, et toetada teabevahetust ja otsest koostööd liikmesriikide pädevate asutuste ja täitevasutuste vahel.
d)Andmete kogumise ja läbipaistvuse tehniline eksperdirühm oli eriti aktiivne ja kohtus 2022. aastal läbipaistvussuuniste koostamiseks seitse korda. Eksperdid arutasid mitut kavandit ja pidasid ulatuslikke arutelusid uue metoodika üle, kuidas lubade andmise kohta andmeid koguda ja aruandeid esitada, võttes arvesse 2023. aasta alguses sidusrühmadega peetud avaliku konsultatsiooni 21 .
e)Suutlikkuse suurendamise tehniline eksperdirühm loodi eesmärgiga toetada korrapärast koolitust ja eksperditeadmiste jagamist ELi kahesuguse kasutusega kaupade kogukonnas, sealhulgas liikmesriikide ametnike jaoks ühiste koolitusprogrammide väljatöötamise kaudu. Eksperdirühm kogus liikmesriikidelt teavet koolitusvajaduste kohta ja tegi edusamme teostatavuse aruande koostamisel.
3.4. Tehniline tugi ELi kontrolliloetelu ja riiklike rakendusmeetmete ajakohastamise ettevalmistamiseks
Kooskõlas määruse artikliga 17 pidas koordineerimisrühm tehnilisi infosessioone, et toetada komisjoni delegeeritud määruse ettepaneku ettevalmistamist, millega ajakohastatakse ELi kontrolliloetelu. Riiklikud eksperdid ja Euroopa Parlamendi vaatlejad osalesid koordineerimisrühma eriistungil 14. juulil 2022, kus Saksamaa majandusküsimuste ja ekspordikontrolli föderaalamet (BAFA) tutvustas ELi kontrolliloetelus tehtud peamisi muudatusi. Komisjon võttis delegeeritud õigusakti vastu 2022. aasta oktoobris.
Koordineerimisrühm vahetas teavet riiklike rakendusmeetmete kohta ja koostas riiklikke meetmeid käsitleva ajakohastatud teatise, mis avaldati 8. veebruaril 2022.
3.5. Lubade andmist ja kontrollide rakendamist käsitlev andmevahetus
Koordineerimisrühm viis kokkulepitud andmevahetuse küsimustiku alusel lõpule 2020. aasta lubade andmise kohta andmete kogumise, et anda ülevaade ekspordikontrolli rakendamisest kogu ELis ja et koondandmed saaks avaldada ELi ekspordikontrolli 2019. aasta aruandes 22 . Koordineerimisrühm algatas ka 2021. aasta lubade andmise kohta andmete kogumise.
3.6. Liikmesriikidevahelist teabevahetust ja e-lube toetavad IT-vahendid
Komisjon jätkas koordineerimisrühma toel kahesuguse kasutusega kaupade elektroonilise süsteemi (DUeS) kui ELi ekspordikontrolli võrgustiku infotehnoloogilise alustala arendamist. Sellel platvormil on keskne roll määruse tõhusal kohaldamisel.
Töötati välja uued funktsioonid, et toetada teabe vahetamist liidusiseseks edasitoimetamiseks lubade andmisest keeldumise kohta ning toetada keeldumisotsuseid käsitleva teabe korrapärast läbivaatamist ja ajakohastamist. Eelkõige viis koordineerimisrühm lõpule 2013. aasta keeldumisotsuste läbivaatamise ja jätkas 2014. aasta andmete läbivaatamist.
Muid DUeSi funktsioone parandati järgmiselt.
a)2022. aasta jaanuaris võeti kasutusele uus funktsioon keeldumisotsuste läbivaatamiseks.
b)2022. aasta märtsis loodi uus moodul, et toetada sellise teabe jagamist, mis on seotud teadete, lubade andmise ja sellest keeldumisega vastavalt Venemaa ja Valgevene sanktsioonide määrustele. Pärast sanktsioonipakettide ajakohastamist uuendati ka moodulit, et viia sisse vajalikud muudatused.
c)Uus funktsioon võimaldas vahetada liikmesriikidega teavet Venemaa sanktsioonide rakendamise kohta.
2022. aasta oli ka kahesuguse kasutusega kaupade e-lubade süsteemi teine kasutusaasta. Süsteem võimaldab pädevatel asutustel ja eksportijatel hallata kontrolle veebis ja vähendada nende kontrollidega seotud halduskoormust. Selle eesmärk on asendada veebivälised süsteemid või vananenud riiklikud elektroonilised süsteemid ja võimaldada paindlikumat teabevahetust, sealhulgas komisjonile lubade andmist käsitlevate andmete esitamisel määruse artikli 26 kontekstis. 2021. aastal hakkas e-lubade süsteem tööle Lätis ja Rumeenias. 2022. aastal täiustati ja kohandati süsteemi veelgi, et toetada Itaalia lubadega tegelevat asutust (alates 2022. aasta juulist), ning tehti ettevalmistusi, et Sloveenia ja Valloonia ametiasutused saaksid hakata 2023. aastal süsteemi kasutama. Samuti väljendasid huvi projektiga liitumise vastu Ungari ja Belgia (Brüsseli piirkond).
Väljaspool ELi uurib komisjon partnerriikidega peetavate dialoogide raames võimalust, et ka nemad saaksid kasutada e-lubade süsteemi. Moldova, Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia väljendasid huvi süsteemi kasutamise vastu.
E-lubade süsteemi projekti arendatakse ka uutes suundades, et muuta kontrollid tõhusamaks, näiteks ühendades tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna kaudu e-lubade süsteemi riiklike tollisüsteemidega. See lihtsustab märkimisväärselt teabe piiriülest ja tolliasutustega jagamist, vähendades ettevõtjate regulatiivset koormust ja võimaldades automaatset lubade haldamist. Seda tehakse CERTEXi platvormi kaudu, mida haldab maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat. E-lubade süsteemi ja riiklike tolliasutuste vaheline ühendus on toiminud alates 2022. aasta detsembrist.
E-lubade süsteemi juba kasutavate liikmesriikide taotlusel algatas komisjon 2022. aasta aprillis uue seonduva projekti, mis võimaldab e-lubade süsteemi kaudu ühendada riiklikud loasüsteemid tollisüsteemidega. Soome osaleb katseprojektis. Belgia (Flandria) väljendas huvi projektiga liitumise vastu.
3.7. Läbipaistvus ja teavitustegevus
Koordineerimisrühm aitas koostada 2022. aasta ekspordikontrolli aruannet, mis avaldati koos teise aastaaruandega välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kohta, 23 milles teavitatakse sidusrühmi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli rakendamisest Euroopa Liidus, sealhulgas koordineerimisrühma tegevusest.
3.8. Rahvusvahelise koostöö toetamine
ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu ekspordikontrolli töörühma raames toetas koordineerimisrühm asjakohaseid arutelusid reekspordi lihtsustamise üle, nimelt i) uuriti liidu üldise ekspordiloa EU001 kohaldamise riiklikke tavasid ning ii) peeti ekspertidega spetsiaalseid arutelusid USA loaerandite üle, millega lubatakse USAst pärit kahesuguse kasutusega kaupade reeksporti EList.
3.9. Kahesuguse kasutusega kaupadega seotud teadusuuringud ja kontroll immateriaalse vara ekspordi üle
Koordineerimisrühm korraldas spetsiaalseid arutelusid ekspordikontrolli ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiat hõlmavate teadusuuringute vaheliste seoste üle. Need arutelud toimusid komisjoni rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö strateegia (programm „Euroopa horisont“) raames ning nende pidamist toetasid komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi eksperdid ja väliseksperdid.
3.10. Ülevaade kahesuguse kasutusega kaupadega seotud arengutest 2023. ja 2024. aastal
1.Määruse I lisa ajakohastamine:
·11. jaanuaril 2023 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas (ELT) delegeeritud määruse (EL) 2023/66, millega muudetakse kahesuguse kasutusega kaupade määruse I lisa. Loetelu iga-aastase ajakohastamisega viiakse see kooskõlla mitmepoolsetes ekspordikontrollirežiimides tehtud otsustega ning see ajakohastamine ei ole seotud ELi Venemaa või Valgevene suhtes kehtestatud ekspordipiirangutega.
·23. veebruaril 2023 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas delegeeritud määruse (EL) 2023/996, et erandkorras ajakohastada määruse I lisa Austraalia grupi kontrolli alla kuuluvate kaupade lisamisega.
·15. septembril 2023 avaldas komisjon määruse I lisa regulaarse iga-aastase ajakohastamisena delegeeritud määruse (EL) 2023/2616. Seda määrust kohaldatakse alates 16. septembrist 2023.
·5. septembril 2024 võttis komisjon vastu I lisa iga-aastase ajakohastamise õigusakti, mis peaks jõustuma kaks kuud hiljem.
2.Liikmesriikide riiklikud kontrolliloetelud
·Komisjon avaldas 20. oktoobril 2023 esimese ELi riiklike kontrolliloetelude kogumi, mis sisaldab Hispaania ja Madalmaade vastu võetud riiklikke kontrolle teatavate kujunemisjärgus tehnoloogiate suhtes. See vaadati läbi 27. septembril 2024, et lisada Prantsusmaa poolt vastu võetud riiklikud kontrollid. Nimetatud kogum kajastab selliseid teatavate kujunemisjärgus tehnoloogiate kontrolle riiklikul tasandil, mida ei ole kehtestatud mitmepoolsetes kontrollirežiimides. See on esimene määruse kohaselt koostatud kogum riiklikest kontrolliloeteludest. See võimaldab liikmesriikidel kehtestada loanõudeid, viidates kogumis avaldatud teiste liikmesriikide kontrolliloeteludele, ilma et nad peaksid tingimata kehtestama omaenda siseriiklikke kontrolle.
3.Ekspordikontroll majandusjulgeoleku strateegia raames
·Pärast majandusjulgeoleku strateegia vastuvõtmist 20. juunil 2023 24 avaldas komisjon 24. jaanuaril 2024 ekspordikontrolli käsitleva valge raamatu, 25 milles on kirjeldatud, kuidas muuta ELi ekspordikontroll kasvavate geopoliitiliste pingete kontekstis tõhusamaks, et paremini kaitsta rahvusvahelist julgeolekut ja ELi julgeolekuhuve. Valges raamatus pakutakse välja lühikese ja keskpika tähtajaga meetmed kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli paremaks koordineerimiseks ELis. Meetmed on järgmised: ühtne ELi kontroll kaupadele, mille kohta ei ole mitmepoolsel tasandil kontrolli kehtestatud ummikseisu või viivituste tõttu ekspordikontrollirežiimi kohaldamisel; ekspordikontrolli poliitilise koordineerimise kõrgema tasandi foorumi loomine; mehhanism uute riiklike kontrolliloetelude paremaks koordineerimiseks ning ELi kahesuguse kasutusega kaupade määruse hindamine 2025. aastal. Valge raamatu üle toimus avalik konsultatsioon, mis kestis 2. veebruarist kuni 30. aprillini 2024 ja millele saadi 23 vastust, mida kasutati komisjonisiseste arutelude sisendina.
4.Venemaa suhtes kehtestatud ekspordipiirangud
·2023. ja 2024. aastal jätkas komisjon aktiivselt kahesuguse kasutusega kaupade ekspordipiirangute karmistamist Venemaa-vastaste sanktsioonide kontekstis ning võttis 2024. aasta juunis vastu 14. sanktsioonide paketi 26 . Komisjon avaldas ka suunised, et toetada sanktsioonide rakendamist ja nende täitmise tagamist ning võidelda sanktsioonidest kõrvalehoidmise vastu. Eelkõige töötas komisjon koostöös partneritega – Jaapani, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikidega – välja nn ühiste prioriteetsete kaupade loetelu (viimati ajakohastatud 2024. aasta veebruaris) 27 , mis hõlmas ka selliseid kahesuguse kasutusega kaupu ja kõrgtehnoloogiat, mida oli kasutatud Ukraina lahinguväljalt leitud Venemaa relvasüsteemides või mis on Venemaa selliste sõjaliste süsteemide arendamise, tootmise või kasutamise seisukohast kriitilise tähtsusega.
5.Rahvusvaheline haare
·Komisjon arutas ekspordikontrolliga seotud küsimusi partneritega, näiteks USAga, kogu 2023. aasta jooksul. ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu neljandal kohtumisel 10. mail 2023 arutati selliseid valdkondi nagu kaubanduse hõlbustamine ning see andis koostööks tugeva aluse Venemaaga seotud sanktsioonide valdkonnas. Viimane sidusrühmade kohtumine kaubandus- ja tehnoloogianõukogus toimus 19. juulil 2023, kus keskenduti kahesuguse kasutusega kaupade reekspordile. Lisaks pidas komisjon 26. oktoobril 2023 Hiinaga virtuaalselt esimese ekspordikontrolli dialoogi ja 24. oktoobril 2024 teise dialoogi.
4. ELi ekspordikontroll – põhiandmed
Käesolevas jaos esitatakse ELi ekspordikontrolli koondandmed vaatlusaasta 2022 kohta. Liikmesriikide esitatud andmed, millel koondandmed põhinevad, on suure mahu tõttu esitatud konsolideeritud kujul aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis. Andmed on tehtud kättesaadavaks kooskõlas uute aruandlussuunistega 28 , mida kohaldatakse esimest korda.
Määrust (EL) 2021/821 vastu võttes näitas EL oma tahet tugevdada avalikku aruandlust ja läbipaistvust. Määruse artiklis 26 on sätestatud, et kontrollide rakendamist käsitleva ELi aastaaruande avaldamine hõlmab asjakohast teavet lubade andmise, sellest keeldumiste ja keelavate otsuste kohta, samuti teavet kontrollide haldamise ja tagamise kohta.
Alates 2013. aastast on koordineerimisrühm töötanud vabatahtlikkuse alusel välja lubade andmist käsitlevate andmete kogumise mehhanismi ning aidanud koostada Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavat aastaaruannet, mis sisaldab ELi koondandmeid lubade andmise kohta ja muud ekspordikontrolliga seotud teavet. Andmeid on kogutud igal aastal ja andmekogumise formaati on järk-järgult laiendatud, et koguda andmeid eri liiki lubade kohta ning kontrollide haldamise, rakendamise ja tagamise kohta.
Hiljaaegu vastu võetud läbipaistvussuuniste kohaselt peaks andmekogumismetoodika olema koostatud selliselt, et see peaks ajale vastu ja võimaldaks liikmesriikidel esitada komisjonile asjakohast teavet tõhusal, kulutasuval ja statistiliselt usaldusväärsel viisil, võttes nõuetekohaselt arvesse isikuandmete ja tundliku äriteabe kaitset ning kaitse- või välispoliitikat või riiklikku julgeolekut käsitleva kaitstud teabe kaitset.
4.1. Kaubaliigid
Määrust kohaldatakse peamiselt enam kui 1 800 kahesuguse kasutusega kauba suhtes, mis on loetletud ELi kontrolliloetelus ja liigitatud kümnesse kategooriasse (joonis 1). See aluspõhimõte on ajendanud ELi eksperte rühmitama I lisa kanded ELi aastaaruande 29 jaoks „kaubaliikideks“.
Joonis 1. Määruse I lisa kümnes kategoorias loetletud kahesuguse kasutusega kaupade arv
Selleks et tagada avaliku aruandluse nõutav läbipaistvus ning samal ajal andmekogumine tulemuslikul ja ajas jätkusuutlikul viisil, on otsustatud, et kaubaliikide kindlaksmääramisel lähtutakse kahesuguse kasutusega kaupade klassifitseerimise viiekohalise koodi tasandist 30 , pidades samal ajal silmas seda, et kaubaliikide kindlaksmääramine toetab julgeoleku, poliitika ja kaubanduse seisukohast sisuka teabe esitamist. Seepärast kirjeldatakse suuniste A-lisas 52 kaubaliigi loetelu, mida kasutatakse lubade andmist käsitlevate andmete kogumiseks ja käesoleva aastaaruande koostamiseks. Load jaotatakse kaubaliikide ja asjaomaste sihtkohtade kaupa kooskõlas määruse nõuetega, võttes samal ajal arvesse eri liiki lubade olemust, eesmärki ja omadusi, samuti liikmesriikide erinevaid lubade andmise ja andmete kogumise tavasid. Lisaks sellele oli vaja kohandada liikmesriikide asjaomaste andmete kogumist ja komisjonile esitamist riikide eri liiki lubade ja tavade eripäraga. Sel põhjusel on käesolevas aruandes esitatud liikmesriikide arv, kes on esitanud iga loaliigi aluseks olevad andmed. Kasutatud metoodika kohaselt võib luba hõlmata ka mitut eri kaubaliikide alla kuuluvat kaupa.
Küberseirekaupade määratlus artikli 2 punktis 20 hõlmab nii I lisas loetletud kui ka loetlemata kaupu. Suuniste B-lisas on kindlaks määratud viis määruse I lisas loetletud kaupa, mis vastavad artikli 2 punkti 20 määratlusele. Otsuse selle kohta, kas teatav loetlemata kaup vastab legaaldefinitsioonile, teevad liikmesriigid ja komisjon koostöös seiretehnoloogia eksperdirühmaga igal üksikjuhul eraldi. Loetlemata küberseirekaupade taotlused ja load tuleb määruse artikli 26 lõike 2 kohaselt samuti liikmesriikide esitatud andmete põhjal aastaaruandesse lisada. Muude loetletud kaupade taotlused ja load võib aruandesse lisada asjaomase pädeva asutuse otsuse alusel.
4.2. Ülevaade lubadest liikide kaupa 31
2022. aastal oli loa saanud kahesuguse kasutusega kaupadega kauplemise 32 koguväärtus 57,3 miljardit eurot, mis moodustab 2 % ELi-välisest kaupade ekspordist (joonis 2). Arvudes vastab see 138 764 loale ja teatele 33 . Lubade liikide järgi vaadates kuulub enamik tehinguid liidu üldiste ekspordilubade (93 311), riiklike üldiste ekspordilubade (26 953) ja ühekordsete lubade (17 072) alla. Väärtuse poolest olid kõige olulisemad ekspordi koondload (27,3 miljardit eurot), ühekordsed ekspordiload (17,1 miljardit eurot) ja liidu üldised ekspordiload (9,6 miljardit eurot).
4.3. Loa andmisest keeldumine ja keelavad otsused
2022. aastal teatati 813 keeldumisest väärtusega 0,98 miljardit eurot. Need arvud näitavad, et keelduti vaid väikesest osast ELi ekspordist (0,04 % EL 27-välise ekspordi koguväärtusest samal aastal).
Joonis 2. Ekspordiload lubade liikide kaupa
4.4. Ühekordsed load
Ühekordne luba on luba, mis antakse ühele kindlale eksportijale kauba eksportimiseks ühele kolmanda riigi lõppkasutajale või kaubasaajale ja mis kehtib ühe või enama kahesuguse kasutusega kauba kohta. Käesolevas aruandes käsitatakse ühekordsete lubadena kõiki ühekordseid ekspordilube, vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise lube, transiidilube, ELi-sisese edasitoimetamise lube, riikliku kontrollimeetme alusel antavaid lube ja loetlemata kaupadele antavaid lube, nagu suunistes on ette nähtud.
Määruse I lisas loetletud kümne kaubakategooria kaupade ja seal loetlemata kaupade, mille suhtes kohaldatakse kontrolli, jaoks 2022. aastal antud ühekordsete lubade ülevaade (joonis 3) näitab, et turuväärtusel põhinevas arvestuses anti kõige rohkem lube 0. kategoorias tuumamaterjalid, -rajatised ja -seadmed (8,1 miljardit eurot, 41 % koguväärtusest), millele järgnesid 2. kategooria materjalide töötlemine (2,5 miljardit eurot, 13 % koguväärtusest) ning 5. kategooria telekommunikatsioon ja infoturve (2,3 miljardit eurot, 12 % koguväärtusest). Ühekordsete lubade arv oli suurim 2. kategoorias materjalide töötlemine (5 592, mis moodustab 29 % koguarvust), järgnesid 1. kategooria erimaterjalid ja nendega seotud seadmed (4 501, mis moodustab 23 % koguarvust) ning 5. kategooria telekommunikatsioon ja infoturve (3 205 ehk 17 % koguarvust).
Joonis 3. Ühekordsed ekspordiload määruse (EL) 2021/821 I lisas loetletud kaubakategooriate kaupa
Ühekordsete lubade väärtuse jaotus kaubaliikide kaupa (joonised 4.1 ja 4.2) näitab, et viis peamist kaubaliiki on 0EC1 tuumamaterjalid, -rajatised, -jaamad ja -seadmed (6,4 miljardit eurot, 33 % koguväärtusest), 2EC1 tööpingid ja süsteemid ning tööstusseadmete komponendid (1,8 miljardit eurot, 9 % koguväärtusest), 5EC2 infoturbe- ja krüptoanalüüsi kaubad ja seadmed (1,3 miljardit eurot, 7 % koguväärtusest), 9EC1 kosmosesõidukite mootorid ja gaasiturbiinid (v.a mehitamata õhusõidukid) (1,1 miljardit eurot, 6 % koguväärtusest) ning XEC1 muu/loetlemata (1,1 miljardit eurot, 6 % koguväärtusest).
Joonis 4.1. Ühekordsed ekspordiload kaubaliikide kaupa (1. osa)
Joonis 4.2. Ühekordsed ekspordiload kaubaliikide kaupa (2. osa)
Ühekordsete lubadega hõlmatud sihtriikide puhul (joonised 5 ja 6) oli väärtuse järgi suurim sihtkoht Hiina (5,6 miljardit eurot, 28 % koguväärtusest), järgnesid Lõuna-Korea (1,7 miljardit eurot, 9 % koguväärtusest), Ameerika Ühendriigid (1,3 miljardit eurot, 7 % koguväärtusest), Jaapan (1,04 miljardit eurot, 5 % koguväärtusest) ja Singapur (994 miljonit eurot, 5 % koguväärtusest). Kokku moodustavad 25 suurimat ELi-välist sihtriiki väärtuse järgi 90 % ühekordsetest lubadest 34 . ELi-sisese edasitoimetamise peamised sihtriigid olid Prantsusmaa (301 miljonit eurot), Belgia (251 miljonit eurot), Rootsi (188 miljonit eurot), Ungari (141 miljonit eurot) ja Hispaania (113 miljonit eurot). Võrreldes ELi-väliste sihtriikidega paistab ELi-sisene edasitoimetamine olevat piiratud, sest suurem osa ELi-sisesest kahesuguse kasutusega kaupade ekspordist ei vaja määruse kohaselt luba.
Joonis 5. Ühekordsed ekspordiload sihtriikide kaupa
Joonis 6. Ühekordsed ekspordiload peamiste ELi-väliste sihtriikide ja ELi-siseste sihtriikide kaupa
4.5. Ekspordi koondload
Võttes arvesse iga loaliigi laadi, eesmärki ja omadusi, on suunistes teadvustatud, et ekspordi koondload sisaldavad kõige sagedamini hinnangulisi või kindlaksmääramata ekspordiväärtusi ning selliseid lube antakse kas ühe või mitme kauba ja ühe sihtkoha jaoks või ühe või mitme kauba mitme sihtkoha jaoks. Seega vähendavad koondload sarnaste ja/või sagedaste tehingute puhul pädevate asutuste ja eksportijate halduskoormust. Tuumarelva leviku tõkestamise eesmärkide kaitsmiseks peavad eksportijad koondloa saamiseks koostama ja esitama ettevõttesisese nõuetele vastavuse programmi. Kuna määrusega jäetakse koondlubade konkreetne struktuur liikmesriikide otsustada, kohaldatakse liikmesriikides erinevaid tavasid. Selleks et anda üldsusele sisulist teavet, võttes samal ajal arvesse erinevaid riiklikke tavasid ja ekspordi koondlubade andmise põhimõtteid, on suunistes kohandatud vastavate andmete kogumist ja aruandlust. Liikmesriigid esitavad komisjonile lubade andmist käsitlevad andmed seda silmas pidades, keskendudes järgmisele: i) ekspordi koondlubade koguväärtus (27,3 miljardit eurot, mis moodustab 48 % 2022. aasta lubade väärtusest) ja ii) koondlubade koguarvu jaotus kaubaliikide (joonised 8.1 ja 8.2) ja sihtriikide (joonised 9.1 ja 9.2) kaupa.
Määruse I lisas esitatud kaupade kategooriate järgi (joonis 7) anti kõige arvukamalt lube 5. kategooriale telekommunikatsioon ja infoturve (39 %), 2. kategooriale erimaterjalid ja nendega seotud seadmed (11 %) ning 6. kategooriale andurid ja laserid (11 %).
Ekspordi koondlubade arvu jaotus kaubaliikide kaupa (joonised 8.1 ja 8.2) näitab, et viis peamist kaubaliiki on 5EC2 infoturbe- ja krüptoanalüüsikaubad ja -seadmed (18 %), 5EC3 telekommunikatsiooni- ja infoturbetarkvara (14 %), 6EC1 optilised ja akustilised seadmed, nendega seotud komponendid ja materjalid; muud andurid (10 %), 4EC1 arvutid (8 %) ja 5EC4 telekommunikatsiooni- ja infoturbetehnoloogia (7 %).
Joonis 7. Ekspordi koondload määruse (EL) 2021/821 I lisas loetletud kaupade kategooriate kaupa
Joonis 8.1. Ekspordi koondload kaubaliikide kaupa (1. osa)
Joonis 8.2. Ekspordi koondload kaubaliikide kaupa (2. osa)
Sihtriike vaadates (joonised 9 ja 10) anti kõige arvukamalt koondlube ekspordiks Hiinasse (3 %), Taiwani (2 %), Indiasse (2 %), Hongkongi (1 %) ja Singapuri (1 %). Kokku moodustavad 25 peamist sihtriiki ainult 31 % ekspordi koondlubade arvust, kuna koondluba hõlmab sageli mitut sihtkohta 35 .
Joonis 9. Ekspordi koondload sihtriikide kaupa
Joonis 10. Ekspordi koondload peamiste sihtriikide kaupa
4.6. Riiklikud ja liidu üldised ekspordiload
Antakse välja riiklikke ja liidu üldisi ekspordilube, et hõlbustada kahesuguse kasutusega kaupadega kauplemist ja vähendada samal ajal eksportijate ja ekspordikontrolliasutuste halduskoormust.
Euroopa Liit annab liidu üldise ekspordiloa eksportijatele, kes teatavad ekspordist pädevale asutusele ja täidavad määruses sätestatud asjakohaseid eeltingimusi. Määrusega on ette nähtud kaheksa liidu üldiste ekspordilubade liiki 36 .
Valdav enamik liidu üldisi ekspordilubasid 2022. aastal oli liigist EU001 (86 % väärtuse, 95 % arvu järgi) ja lubadel oli 10 sihtkohta, sh mitu ELi olulist kaubanduspartnerit.
Joonis 11. Liidu üldised ekspordiload
Liikmesriik annab riikliku üldise ekspordiloa eksportijatele, kes teatavad ekspordist pädevale asutusele ja täidavad kohaldatavates siseriiklikes õigusaktides sätestatud asjakohaseid eeltingimusi. Liikmesriikide poolt 2022. aasta kohta esitatud riiklike üldiste ekspordilubade loetelu on esitatud käesoleva aruande lisas ning seal on iga sellise loa kohta välja toodud sihtkohad ja kaubaliigid.
Joonisel 12 on esitatud liidu ja riiklike üldiste ekspordilubade väärtus määruse I lisas loetletud kategooriate kaupa. Kõige suurema väärtusega kategooriad on 5. kategooria telekommunikatsioon ja infoturve (4,98 miljardit eurot, 46 % koguväärtusest), 3. kategooria elektroonika (1,64 miljardit eurot), 2. kategooria materjalide töötlemine (1,56 miljardit eurot, 15 % koguväärtusest) ja 9. kategooria kosmosesõidukid ja tõukejõud (1,30 miljardit eurot, 15 % koguväärtusest).
Joonis 12. Liidu ja riiklikud üldised ekspordiload määruse (EL) 2021/821 I lisas loetletud kaubakategooriate kaupa
Liidu ja riiklike üldiste ekspordilubade väärtuse jaotus kaubaliikide kaupa (joonised 13.1 ja 13.2) näitab, et viis peamist kaubaliiki on 5EC2 infoturbe- ja krüptoanalüüsi kaubad ja seadmed (4,81 miljardit eurot, 45 % koguväärtusest), 3EC4 seadmed pooljuhtseadmete või -materjalide tootmiseks ja katsetamiseks (1,32 miljardit eurot, 12 % koguväärtusest), 9EC3 raketid ja kosmoseaparaadid (961 miljonit eurot, 9 % koguväärtusest), 2EC1 tööpingid ja süsteemid ning tööstusseadmete komponendid (860 miljonit eurot, 8 % koguväärtusest) ning 2EC2 keemia- ja bioloogiatööstuse tootmisseadmed (675 miljonit eurot, 6 % koguväärtusest).
Joonis 13.1. Liidu ja riiklikud üldised ekspordiload kaubaliikide kaupa (1. osa)
Joonis 13.2. Liidu ja riiklikud üldised ekspordiload kaubaliikide kaupa (2. osa)
Liidu ja riiklike üldiste ekspordilubade alusel lubatud sihtkohtade puhul olid viis peamist sihtriiki Ameerika Ühendriigid (6,60 miljardit eurot, 51 % koguväärtusest), Ühendkuningriik (2,21 miljardit eurot, 17 % koguväärtusest), Šveits (1,16 miljardit eurot, 9 % koguväärtusest), Hiina (512 miljonit eurot, 4 % koguväärtusest) ja Jaapan (432 miljonit eurot, 3 % koguväärtusest). See näitab, et suurem osa üldiste ekspordilubadega hõlmatud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordist on suunatud liidu üldise ekspordiloa liigi EU001 all loetletud riikidesse. Seda seletab ka asjaolu, et liidu üldiste ekspordilubade alusel lubatud ekspordi väärtus on palju suurem kui riiklike üldiste ekspordilubade puhul (vastavalt 9,65 miljardit eurot võrreldes 846 miljoni euroga, nagu on näidatud joonisel 2).
Joonis 14. Liidu ja riiklikud üldised ekspordiload sihtriikide kaupa
Joonis 15. Liidu ja riiklikud üldised ekspordiload peamiste sihtriikide kaupa
4.7. Riiklike ja ELi üldiste ekspordilubade registreeritud kasutajad
Selleks et anda teavet eksportijate teadete kohta, mida nad määruse kohaselt peavad esitama, 37 sisaldab aastaaruanne teavet nende eksportijate arvu kohta, kes on pädevale asutusele liidu või riiklike üldlubade kasutamisest teatanud või pädeva asutuse poolt sel otstarbel registreeritud.
2022. aastal kasutas liidu üldist ekspordiluba kokku 7 033 eksportijat, kellest 80,57 % kasutas EU001 loaliiki, ja riiklikku üldist ekspordiluba kasutas 3 492 eksportijat. Esmase kasutamise teateid või registreerimisi oli 2022. aastal liidu üldiste ekspordilubade puhul 676 (kellest 73 % kasutasid luba EL001) ja riiklike üldiste ekspordilubade puhul 218.
Joonis 16. Eksportijad, kes on liidu ja riikliku üldise ekspordiloa kasutamiseks registreeritud või sellest teatanud
4.8. Andmed kahesuguse kasutusega kaupade kohta, mis on määruse artikli 2 punkti 20 kohaselt liigitatud küberseirekaupadeks
2022. aastal said liikmesriigid kokku 288 taotlust küberseirekaupade ekspordiks (joonis 17), peamiselt seoses sidevahendite pealtkuulamise süsteemidega (216 taotlust), millele järgnesid teabeedastuse seire tarkvara (28 taotlust) ja sissetungimistarkvara (20 taotlust). Joonistel 18.1 ja 18.2 on näidatud sihtriigid, kuhu on taotletud küberseirekaupade eksporti. 2022. aastal anti 224 luba ja keelduti 37 loa andmisest. See näitab küberseirekaupade lubade arvu kasvutrendi (võrreldes 115 loaga 2021. aastal), mis on kinnitust leidnud alates 2020. aastast. Küberseirekaupade 38 ekspordilubade andmisest keeldumiste arv näib olevat üsna stabiilne (2021. aastal 35 keeldumist).
Joonis 17. Taotlused küberseirekaupade ekspordiks 39
Joonis 18.1. Taotlused küberseirekaupade ekspordiks sihtriikide kaupa
Joonis 18.2. Taotlused küberseirekaupade ekspordiks sihtriikide kaupa
4.9. Teave kontrollide haldamise ja tagamise kohta
Liikmesriigid edastasid määruse kohaste kontrollide haldamise ja tagamise kohta 2022. aastal järgmise teabe.
a)Otseselt kontrollide haldamises osalevate töötajate arv (täistööaja ekvivalendina) ELis: 392.
b)Vaatlusaastal korraldatud teavitusürituste arv: 129.
c)Aasta jooksul tehtud vastavusauditite arv (sh tolli või muude asutuste tehtud auditid): 1 062.
d)Teatatud rikkumiste arv: 110.
e)Ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest asjaomase riikliku täitevasutuse poolt määratud haldus- ja kriminaalkaristuste või trahvide arv: 30.
f)Ekspordikontrolli vahendite kasutamine:
-e-lubade süsteemi kasutavad liikmesriigid: 18.
-klassifitseerimisvahendeid kasutavad liikmesriigid: 24.
-liikmesriigid, kes kasutavad kontrollide kohaldamise toetamiseks muid vahendeid või tarkvara: 24.
5. Kokkuvõte
Aruanne on koostatud uue metoodika alusel, mis tagab andmete suurema detailsuse ja usaldusväärsuse. Samas teeb metoodika muutumine raskeks aegridade võrdluse eelmiste aastate aruannetega. Üldiselt võib siiski märkida, et 2022. aastal täheldati nii kahesuguse kasutusega kaupadega kauplemiseks loa andmise 40 kui ka sellest keeldumise 41 kasvutendentsi.
2022. aastal oli loa saanud kahesuguse kasutusega kaupadega kauplemise koguväärtus 57,3 miljardit eurot, mis moodustab 2 % ELi-välisest kaupade ekspordist. Arvult vastab see 138 764 loale, kusjuures enamik tehinguid tehti liidu üldiste ekspordilubade (93 311), riiklike üldiste ekspordilubade (26 953) ja ühekordsete lubade (17 072) alusel. Samal aastal teatati 813 keeldumisest väärtusega 0,98 miljardit eurot. Need arvud näitavad, et keelduti vaid väikesest osast ELi-välisest ekspordist (0,04 % EL 27-välise ekspordi koguväärtusest).
Aruanne sisaldab teavet kättesaadavate andmete piires, pidades silmas liikmesriikide erinevaid tavasid ja lubade liike. Seetõttu ei esitata aruandes täpset jaotust, kuidas ekspordi koondlubade alusel lubatud kauplemine (mis moodustas 2022. aastal 48 % loa saanud kauplemise väärtusest) jagunes kaubaliikide või sihtriikide kaupa, kuna need load sisaldavad sageli kindlaksmääramata ekspordiväärtusi ning neid antakse mitme kauba ja sihtkoha jaoks. Sellest hoolimata on endiselt kasulik võtta arvesse suundumusi, mis on täheldatavad muud liiki lubade puhul (ühekordsed ja üldised ekspordiload), mis moodustavad 52 % loa saanud väärtusest.
Mis puutub teistesse lubadesse peale koondlubade (joonis 19), siis 2022. aastal olid kaubaliigiti suurima väärtusega 0EC1 tuumamaterjalid, -rajatised, -jaamad ja -seadmed (21 %), 5EC2 infoturbe- ja krüptoanalüüsikaubad ja -seadmed (20 %), 2EC1 tööpingid ja süsteemid ning tööstusseadmete komponendid (9 %), 3EC4 seadmed pooljuhtseadmete või -materjalide tootmiseks ja katsetamiseks (7 %) ning 9EC1 kosmosesõidukite mootorid ja gaasiturbiinid (v.a mehitamata õhusõidukid) (5 %). Kokkuvõttes moodustab joonisel 19 esitatud kaubaliikide loetelu 90 % muude lubadega kui koondlubadega seotud väärtusest.
Joonis 19. Peamised kaubaliigid ühekordsete ja üldiste ekspordilubade väärtuse järgi
Muude lubade kui koondlubade sihtriikide puhul (joonis 20) oli väärtuse poolest suurim sihtkoht Ameerika Ühendriigid (24 % koguväärtusest), millele järgnesid Hiina (19 %), Ühendkuningriik (7 %), Lõuna-Korea (5 %) ja Jaapan (5 %). Seda järjestust mõjutab aga tugevalt kaalumine liidu üldiste ekspordilubade, eelkõige EU001 väärtusega (8,2 miljardit eurot), ning selles ei ole arvesse võetud ekspordi koondlubade arvu poolest peamisi sihtriike, nimelt Taiwani, Indiat, Hongkongi, Singapuri ja Türgit. Kokkuvõttes moodustab joonisel 20 esitatud sihtriikide loetelu 90 % muude lubadega kui koondlubadega seotud väärtusest.
Joonis 20. Peamised ELi-välised sihtriigid ühekordsete ja üldiste ekspordilubade väärtuse järgi
Lõpetuseks tuleb mainida, et aruandes pööratakse erilist tähelepanu küberseirekaupade lubadele, mis on osa liidu kindlast plaanist tulemuslikult maandada riski, et küberseirekaupu kasutatakse siserepressioonideks ja/või inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiseks rikkumiseks. 2022. aastal said liikmesriigid nende kaupade ekspordiks kokku 288 taotlust. Kõige rohkem taotlusi esitati seoses sidevahendite pealtkuulamise süsteemidega (216 taotlust). Samal ajavahemikul anti 224 luba ja keelduti loa andmisest 37 taotluse puhul. Need arvud näitavad ka lubade arvu suurenemist 2021. aastaga võrreldes, 42 samas kui keeldumiste arv näib olevat üsna stabiilne 43 .
Lisaks mitmesugustele 2021. aastal algatatud meetmetele jätkasid komisjon ja liikmesriigid tegelemist uuendatud määruse kohaste nõuete ja volituste rakendamisega. Edasine töö hõlmab eri tehniliste eksperdirühmade töö jätkamist sellistes valdkondades nagu küberseirekaupade tõhusam kontroll, ekspordikontrolli tagamine, kujunemisjärgus tehnoloogiad ning liikmesriikides lube väljastavatele ja nõuete täitmise tagamise eest vastutavatele asutustele suutlikkuse suurendamise ja koolitusprogrammide väljatöötamine.
Need kahesuguse kasutusega kaupade määruse kohased ELi meetmed võimaldavad ELil teha ka partneritega tõhusamat koostööd, et edendada kontrollimeetmete ülemaailmset ühtlustamist, vähendada häireid kaubanduses, suurendada ettevõtluse jaoks prognoositavust, edendada ELi väärtusi ning kaitsta rahvusvahelist rahu ja julgeolekut.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (uuesti sõnastatud) (ELT L 206, 11.6.2021, lk 1), https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2021/821/oj .
Komisjoni 10. jaanuari 2024. aasta soovitus (EL) 2024/214 suuniste kohta, millega nähakse ette andmete kogumise ja töötlemise metoodika kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimist käsitleva aastaaruande koostamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/821, https://eur-lex.europa.eu/eli/reco/2024/214/oj .
Kahesuguse kasutusega kaupadega kauplemise kohta avaldavad aruandeid ka mõne liikmesriigi pädevad ametiasutused.
Komisjoni 10. jaanuari 2024. aasta soovitus (EL) 2024/214 suuniste kohta, millega nähakse ette andmete kogumise ja töötlemise metoodika kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimist käsitleva aastaaruande koostamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/821, https://eur-lex.europa.eu/eli/reco/2024/214/oj.
https://policy.trade.ec.europa.eu/news/commission-publishes-guidelines-cyber-surveillance-exporters-2024-10-16_et
https://policy.trade.ec.europa.eu/news/2022-export-control-forum-outcome-2022-12-13_en
Pegasus on nuhkvara, mille töötas välja Iisraeli küberrelvade ettevõte NSO Group ja mis on ette nähtud varjatud kaugpaigaldamiseks iOSi ja Androidi operatsioonisüsteeme kasutavatesse mobiiltelefonidesse.
https://www.europarl.europa.eu/committees/en/archives/9/pega/home/welcome-words
2021. aasta juunis asutasid EL ja USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu, mis kogunes esimest korda 29. septembril 2021 Pittsburghis ja leppis kokku ambitsioonikas ühisavalduses, milles käsitletakse ka koostööd ekspordikontrolli valdkonnas. Üks kümnest töörühmast on spetsialiseerunud ekspordikontrollile, jagades teavet ja tegeledes selliste küsimustega nagu seadusandlik ja regulatiivne areng, riskihindamine, lubade andmisega seotud head tavad ning lähenemisviisid ettevõtjapoolsele nõuete järgimisele ja kontrollide tagamisele. Peale selle on kõnealuse töörühma eesmärk edendada kahesuguse kasutusega tundliku tehnoloogia puhul ühtseid kontrollimeetodeid ning korraldada ettevõtjate seas ühist teavitustegevust kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli teemal.
Sanktsioonide koalitsiooni liikmed on Austraalia, Kanada, ELi 27 liikmesriiki, Island, Jaapan, Liechtenstein, Uus-Meremaa, Norra, Lõuna-Korea, Šveits, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja Taiwan.
http://data.europa.eu/eli/reg_del/2023/66/oj
http://data.europa.eu/eli/reg_del/2022/699/oj
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52022XC0208(02)
https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/detail?ref=COM(2019)562&lang=et
Ühendkuningriik on vahepeal lisatud liidu üldise ekspordiloa EU001 sihtkohtade hulka.
ELT L 29, 31.1.2020, lk 7 („väljaastumisleping“).
Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõige 4 ja selle protokolli 2. lisa 47. jagu.
Käesolev aruanne on ka määruse kohaselt nõutav aastaaruanne koordineerimisrühma tegevuse, kontrollide ja konsultatsioonide kohta.
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=uriserv:OJ.L_.2021.338.01.0001.01.ENG
Komisjon avaldas asjaomased suunised 16. oktoobril 2024.
https://policy.trade.ec.europa.eu/consultations/guidelines-data-collection-and-preparation-eu-annual-report-dual-use-export-controls-under_en#respond-to-the-consultation
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EL) 2021/821 (millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks) rakendamise kohta (COM(2022) 434 final).
https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/detail?ref=COM(2022)433&lang=et
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023JC0020&qid=1687525961309
https://circabc.europa.eu/ui/group/aac710a0-4eb3-493e-a12a-e988b442a72a/library/a44df99c-18d2-49df-950d-4d48f08ea76f/details?download=true
https://policy.trade.ec.europa.eu/news/eu-and-partners-expand-list-common-high-priority-items-further-weaken-russias-war-effort-2024-02-23_en
Komisjoni 10. jaanuari 2024. aasta soovitus (EL) 2024/214 suuniste kohta, millega nähakse ette andmete kogumise ja töötlemise metoodika kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimist käsitleva aastaaruande koostamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/821 (edaspidi „suunised“).
Vt määruse artikli 26 lõike 2 esimene lõik.
Nt ECCN 0A001: tuumareaktorid.
NB! Vastavalt määruse artikli 26 lõike 2 kolmandale lõigule ei hõlma käesoleva aruande punktid 4.2–4.7 küberseirekaupadega seotud andmeid. Teave nende kaupade kohta on esitatud allpool punktis 4.8.
NB! See hõlmab vabatahtlikult esitatud andmeid riiklike üldiste ekspordilubade ja liidu üldiste ekspordilubade kasutamise kohta.
NB! See hõlmab vabatahtlikult esitatud andmeid riiklike üldiste ekspordilubade ja liidu üldiste ekspordilubade kasutamise kohta.
NB! Ekspordilubade suhtes, mille sihtriik on Venemaa Föderatsioon, kohaldatakse erandeid ja piiranguid vastavalt nõukogu 31. juuli 2014. aasta määrusele (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.
Samas.
EU001 – eksport Austraaliasse, Kanadasse, Islandile, Jaapanisse, Uus-Meremaale, Norrasse, Šveitsi, Liechtensteini, Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriikidesse
EU002 – teatavate kahesuguse kasutusega kaupade eksportimine teatavatesse sihtkohtadesse
EU003 – parandatud või asendatud kaupade eksport
EU004 – näitusele või messile ajutiselt eksporditav kaup
EU005 – telekommunikatsioon
EU006 – kemikaalid
EU007 – grupisisene tarkvara ja tehnoloogia eksport
EU008 – krüpteerimine
Seda kinnitavad määruse II lisa sätted liidu üldiste ekspordilubade kohta: Eksportija, kes kasutab kõnealust luba, peab teatama eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva loa esmakordsest kasutamisest 30 päeva jooksul alates esimese ekspordi toimumise kuupäevast või eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel enne käesoleva loa esmakordset kasutamist. Liikmesriigid teatavad komisjonile teavitamise mehhanismi, mille nad kõnealuse loa jaoks valisid. Komisjon avaldab saadud teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Lisateave küberseirekaupade kohta on esitatud 16. oktoobri 2024. aasta suunistes, millele on osutatud joonealuses märkuses 7.
NB! Määruse artiklis 11 nõutakse liikmesriikide välja antud lube ka määruse IV lisas loetletud konkreetsete küberseirekaupade ELi-sisese ekspordi puhul.
2021. aastal oli loa saanud kahesuguse kasutusega kaupadega kauplemise koguväärtus 38,5 miljardit eurot, mis moodustab 1,8 % ELi-välisest kaupade ekspordist.
2021. aastal keelduti loa andmisest 568 korral, mis moodustab ligikaudu 0,01 % kogu ELi-välisest ekspordist.
2021. aastal anti küberseirekaupade jaoks välja 115 luba.
2021. aastal keelduti küberseirekaupade jaoks loa andmisest 35 korral.