L_202403185ET.000101.fmx.xml

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2024/3185,

16. detsember 2024,

millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1, artikli 41 lõiget 2 ja artikli 42 lõiget 4,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu otsuse (ÜVJP) 2021/509 (1) artikli 75 lõikes 1 on sätestatud, et nõukogu vaatab kõnealuse otsuse läbi iga kolme aasta järel pärast selle jõustumist.

(2)	Otsuse (ÜVJP) 2021/509 läbivaatamisega tuleks sihipäraselt ühtlustada ja tõhustada asjaomaseid Euroopa rahutagamisrahastu (edaspidi „rahastu“) protsesse, samal ajal kodifitseerides kehtivad tavad, tuginedes seni saadud kogemustele.

(3)	Selleks et viia poliitiline tsükkel kooskõlla eelarvetsükliga, peaks poliitika- ja julgeolekukomitee esitama aasta n + 1 strateegilised suunised aasta n 31. maiks. See peaks olema aluseks aasta n + 1 maksete ülemmäära prognoosi koostamisel.

(4)

Kõrge esindaja peaks kooskõlas ELi lepingu artikli 27 lõikega 1 vastutama selliste nõukogu otsuste rakendamise tagamise eest, millega kehtestatakse abimeetmed, ning rahastu üldise rahalise ülemmäära ja iga-aastaste ülemmäärade kavandamise ja järelevalve eest. Euroopa välisteenistus peaks jälgima ja hindama kõrge esindaja poolt toetusesaajaga sõlmitud kokkulepete rakendamist, et tagada nõukogu poolt abimeetmetega seoses kehtestatud nõuete ja tingimuste täitmine. Soovituslikke strateegilisi suuniseid käsitlev dokument peaks tuginema liikmesriikidega peetud eelnevatele konsultatsioonidele.

(5)

Erandjuhtudel ja kui otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 11 loodud rahastu komitee (edaspidi „komitee“) selle heaks kiidab ning võttes arvesse otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 10 lõiget 4, võib juhul, kui on vaja täita rahastuga seotud ülesandeid, mis ületavad Euroopa välisteenistuse töötajate suutlikkust või eksperditeadmisi, rahastada rahastu lepinguliste töötajatega seotud kulusid rahastust.

(6)

Enne 31. detsembrit 2027 kehtestatud, kuid lõpule viimata abimeetmete ja operatsioonide elluviimist tuleks jätkata ka pärast nimetatud kuupäeva ja kuni nende lõpuleviimiseni, nagu on sätestatud nende kehtestamist käsitlevas nõukogu otsuses. Selleks tuleks vastavalt vajadusele jätkuvalt kohaldada asjakohaseid reegleid, eelkõige eelarve, paranduseelarvete, assigneeringute ümberpaigutamiste ja ülekandmiste suhtes.

(7)

Kui komitee otsustest ei tulene teisiti ning kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 25 lõikega 2 ja artikliga 29, peaks iga haldur pärast 2027. aastat jätkama panuste tegemise kutsete saatmist oma vastutusalaga seotud maksete assigneeringuteks, kui see on vajalik käimasolevate operatsioonide jätkamiseks ja enne 31. detsembrit 2027 kehtestatud, kuid nimetatud kuupäevaks lõpule viimata abimeetmete haldamiseks.

(8)

Saadud kogemustele tuginedes tuleks parandada rahastu finantsplaneerimist ning konstruktiivselt hääletamisest hoidumise mõju tuleks vastavalt kohandada. Seega juhul, kui liikmesriigid teevad abimeetmesse täiendavaid panuseid, kuna nad hoidusid mõne teise meetme üle hääletamisest, peaksid need panused vähendama summasid, mida liikmesriigid võlgnevad täiendavaid rahalisi vahendeid saavale abimeetmele. Nendest täiendavatest panustest võiks rahastada kuni 50 % vahendeid saava abimeetme lähtesummast, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Abimeedet ei tohiks rahastada üksnes täiendavatest panustest.

(9)

Aastaeelarve projekt peaks hõlmama käimasolevate või kavandatavate operatsioonide ühiseid kulusid ning selliste abimeetmete kulusid, mille nõukogu kehtestab või kiidab heaks järgneva eelarveaasta esimeses kvartalis vastavalt kõrge esindaja esitatud soovituslikele strateegilistele suunistele ning poliitika- ja julgeolekukomitee antud strateegilistele suunistele. Lisaks tuleks kohandada eelarvega seotud ajakava, eelkõige mis puudutab otsust maksete ülemmäära kohta ja eelarveprojekti esitamist. Täiustada tuleks ka korrapäraselt esitatavate kulude kalkulatsioonide sisu, lisades neisse summade prognoosid ja panuste tegemise kutsete hinnangulise ajakava.

(10)	Võttes arvesse kogemusi, mida rahastu on saanud alates selle loomisest, ning arvestades tagasimaksekavadega seotud operatsioonide ja abimeetmete eriolukorda, on nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja erandkorras asjakohane lubada ülekandmiste pikendamist, kui komitee selle heaks kiidab.

(11)

Saadud kogemused näitavad, et muutuv ülemaailmne keskkond, milles rahastu tegutseb, võib mõjutada operatsioonide ja abimeetmete rakendamist. On asjakohane näha ette täiendav eelarve paindlikkus, et teha kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad operatsiooni või abimeetme täieliku või osalise ellu viimata jätmise tõttu vabastatud kulukohustuste summale, uuesti kättesaadavaks muudele operatsioonidele või abimeetmetele, kui komitee selle heaks kiidab.

(12)	Liikmesriigi panuseid eelrahastamisse ei peaks kasutama selliste abimeetmete rahastamiseks, mille üle hääletamisest liikmesriik hoidub vastavalt otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 5 lõikele 3.

(13)	Rahalise rakendamise perioodilist aruandlust tuleks parandada, lisades sellesse liikmesriikide täiendavate panuste seisu ja rahaliste ülemmäärade kasutamise.

(14)	Audiitoritel peaksid olema juurdepääsuõigused, sealhulgas ruumidele, teabele ja oma ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele.

(15)

Siseaudiitorite ülesanded peaksid olema selgemalt määratletud, eelkõige mis puudutab rahastu suhtes kohaldatavate sisekontrollisüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse hindamist, ning hõlmama rahvusvahelistele standarditele vastavaid auditeerimistavasid. Sellega seoses peaksid siseaudiitorid esitama oma auditite tulemused halduritele ja Euroopa välisteenistusele nende vastutusalasse kuuluvates küsimustes. Haldurid ja Euroopa välisteenistus peaksid tagama, et siseauditite soovituste rakendamiseks võetakse vajalikud meetmed. Komitee peaks saama siseaudiitoritelt aastaaruande ja tegema järelevalvet nende töö üle ning siseauditi soovituste põhjal nõuetekohaste järelmeetmete võtmise üle asjaomaste teenistuste poolt.

(16)	Komitee peaks audiitorite kolleegiumi ettepanekul kehtestama vastavalt vajadusele audiitorite kolleegiumi liikmete ja nende assistentide valimise, ametisse nimetamise ja asendamise korra.

(17)	Audiitorite kolleegiumi tehtavaid kontrolle tuleks laiendada, et need hõlmaksid ka rahastu haldamist ja juhtimist, sealhulgas tulemusauditite kaudu.

(18)	Kui komitee kiidab avalikustamise heaks, tuleks auditiaruanne, auditiarvamus ja raamatupidamise aastaaruanne kooskõlas komitee otsusega täielikult või osaliselt avalikustada.

(19)

Tõhusa menetlusliku käsitluse huvides tuleks kontseptsioonidokumendid esitada poliitika- ja julgeolekukomiteele heakskiitmiseks. Lisaks peaks poliitika- ja julgeolekukomitee saama kiita heaks teatavate kiireloomuliste tegevuste alustamise seni, kuni nõukogu ei ole veel asjaomast abimeedet vastu võtnud.

(20)	Tuleks täpsustada, millistel juhtudel peaks kõrge esindaja saama abimeetme raames tarnitud kaupade üleandmiseks ja reekspordiks kas poliitika- ja julgeolekukomitee või komitee eelneva nõusoleku.

(21)

Rahastust tuleb sõjalist toetust anda kooskõlas asjaomase õigusraamistikuga, sealhulgas rahastu rakendusnormidega, milles komitee seoses päritolu- ja kodakondsusreeglitega 30. novembril 2022 kokku leppis. Lisaks tuleb rahastust sõjalise toetuse andmisel täielikult austada liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, tagades rahastust rahastatava toetuse läbipaistvuse ja jälgitavuse ning võttes arvesse kõigi liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuve.

(22)	Otsust (ÜVJP) 2021/509 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust (ÜVJP) 2021/509 muudetakse järgmiselt.

Artikli 4 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)	„rakendaja“ – osaleja, kellele on eelarve kaudse täitmise raames usaldatud abimeetme või selle osade rakendamine ja kes sõlmib sel eesmärgil rahastuga lepingu;“.

Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Juhul kui liikmesriik on hoidunud hääletamisest ja teinud ELi lepingu artikli 31 lõike 1 teise lõigu kohase ametliku avalduse sellise abimeetme kohta, mis võimaldab tarnida surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelist varustust või platvorme, ei osale kõnealune liikmesriik nimetatud abimeetme kulude katmises. Selle asemel annab kõnealune liikmesriik täiendava panuse muudesse abimeetmetesse, mis ei ole seotud sellise varustuse või selliste platvormide tarnimisega. Sellisel juhul selle abimeetme lähtesummat, mille üle hääletamisest liikmesriik hoidus, pärast kõnealust hääletamisest hoidumist ei muudeta.“

Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Mis tahes operatsiooni või abimeetme rahastamiseks rahastu raames on vaja eelnevalt vastu võtta põhiõigusakt nõukogu otsuse vormis, millega luuakse operatsioon ELi lepingu artikli 42 lõike 4 ja artikli 43 lõike 2 alusel või võetakse abimeede ELi lepingu artikli 28 alusel. Erandina ei nõuta põhiõigusakti, et rahastada ühiseid kulusid operatsiooni ettevalmistava etapi ajal või operatsiooni tegevuse lõpetamiseks vajalikke kulusid või õppuste ühiseid kulusid, millele on vastavalt osutatud käesoleva otsuse artikli 44 lõikes 1, artikli 44 lõikes 3 ning artiklis 45. Lisaks ei ole põhiõigusakti vaja, kui nõukogu on lubanud rahastada abimeedet ettevalmistavaid meetmeid või kui poliitika- ja julgeolekukomitee on kiireloomulised tegevused heaks kiitnud kuni abimeedet käsitleva otsuse vastuvõtmiseni vastavalt käesoleva otsuse artikli 57 lõikele 2 ja artiklile 58.“

Artikli 9 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud strateegiliste prioriteetide raames annab poliitika- ja julgeolekukomitee strateegilised suunised, mis käsitlevad rahastu raames rahastatavaid operatsioone ja abimeetmeid, mille eesmärgiks on rahu säilitamine, konfliktide ennetamine ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine, tuginedes eelnevatele aruteludele muudes asjaomastes nõukogu ettevalmistavates organites, sealhulgas nendes, kuhu on kaasatud asjakohased eksperdid, kui poliitika- ja julgeolekukomitee ei otsusta teisiti. Sel eesmärgil korraldab poliitika- ja julgeolekukomitee kaks korda aastas arutelu, mis põhineb kõrge esindaja esitatud soovituslikel strateegilistel suunistel, kusjuures aasta n + 1 strateegilised suunised esitatakse aasta n 31. maiks. Liikmesriikide väljendatud seisukohtadele tuginevad soovituslikud strateegilised suunised hõlmavad lühikest põhjendust iga abimeetme jaoks kavandatud lähtesumma kohta, pidades silmas abimeetme kavandatud eesmärke, ning nõukogus kavandatavate arutelude esialgset ajakava. Need esitatakse poliitika- ja julgeolekukomiteele 30 päeva enne koosolekut, kus poliitika- ja julgeolekukomiteel palutakse anda strateegilised suunised. Abimeetmete puhul järgib poliitika- ja julgeolekukomitee artiklis 56 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning võtab nõuetekohaselt arvesse aruandeid, mille kõrge esindaja on esitanud kooskõlas artikliga 63.

3. Nõukogu kehtestab rahastust rahastatavate abimeetmete jaoks riski- ja kaitsemeetmete metoodika ning poliitika- ja julgeolekukomitee vaatab selle korrapäraselt läbi. Euroopa välisteenistus teeb järelevalvet kõrge esindaja poolt toetusesaajaga artikli 62 kohaselt sõlmitud kokkulepete rakendamise üle ning hindab nende rakendamist.“

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Rahastu juhtimine

1. Rahastut juhivad artiklis 11 osutatud komitee alluvuses ja juhtimisel:

a)	operatsioonide haldur;

b)	iga operatsiooni ülem seoses enda juhatatava operatsiooniga ning mis tahes abimeetme või selle osaga, mida operatsioon võib rakendada vastavalt artiklile 60;

c)	abimeetmete haldur ning

d)	operatsioonide eest vastutav peaarvepidaja ja abimeetmete eest vastutav peaarvepidaja.

2. Rahastu kasutab võimalikult suures ulatuses liidu institutsioone, organeid ja asutusi. Ta kasutab peamiselt olemasolevaid haldusstruktuure ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste töötajaid ning asjaomase halduri taotlusel liikmesriikide lähetatud töötajaid.

3. Nõukogu peasekretär tagab operatsioonide halduri ja operatsioonide eest vastutava peaarvepidaja koos nende ülesannete täitmiseks vajaliku personali ja haldusressursiga.

4. Kõrge esindaja vastutab kooskõlas ELi lepingu artikli 27 lõikega 1 selliste nõukogu otsuste rakendamise tagamise eest, millega kehtestatakse abimeetmed, ning rahastu üldise rahalise ülemmäära ja iga-aastaste ülemmäärade kavandamise ja järelevalve eest, ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist.

5. Abimeetmete rahalisel rakendamisel (välja arvatud abimeetmed või nende osad, mida rakendab operatsioon) abistavad kõrget esindajat abimeetmete haldur ja abimeetmete peaarvepidaja. Kõrge esindaja täidab seda kohustust nõukogu otsuse 2010/427/EL (*1) artikli 9 lõikes 6 osutatud komisjoni talituse ja vajaduse korral muude komisjoni talituste toetusel.

(*1) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2010/427/oj).“ "

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Komitee võtab haldurite ühisel ettepanekul vastu järgmised rahastu raames rahastatavate tulude ja kulude rakendamise normid, mis täiendavad käesolevas otsuses sätestatud norme:

a)	sõjalisi operatsioone käsitlevad rakendusnormid, mis on paindlikkuse poolest sarnased finantsreeglitega, mida kohaldati otsusega (ÜVJP) 2015/528 (edaspidi „Athena mehhanism“) loodud Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude haldamise mehhanismi suhtes;

abimeetmeid käsitlevad rakendusnormid, mis peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 (*2) ning tagama kõnealuse määrusega samal tasemel usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise. Kõnealuste normidega põhjendatakse sõnaselgelt juhtumeid, mis nõuavad kõrvalekaldumist määruse (EL, Euratom) 2024/2509 normidest, et võimaldada sihipärast paindlikkust, ning tagatakse, et peaarvepidaja poolt artikli 13 lõike 4 punkti d kohaselt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditega.

Komitee vaatab punktides a ja b osutatud kavandatud rakendusnormid läbi tihedas koostöös halduritega, eelkõige eesmärgiga tagada, et rakendusnormid on kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise, mittediskrimineerimise ja põhiõiguste austamise põhimõtetega.

Abimeetmete, sealhulgas artiklis 60 osutatud abimeetmete suhtes kokku lepitavate rakendusnormide puhul austatakse täielikult artikli 56 lõikes 2 sätestatud põhimõtteid ning eelkõige teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, tagades rahastust antava toetuse läbipaistvuse ja jälgitavuse ning võttes arvesse kõigi liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuve.

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).“;"

b)	lõige 10 asendatakse järgmisega: „10. Euroopa välisteenistuse esindajad osalevad komitee koosolekutel, kuid nad võta osa selle hääletustest.“

c)	lisatakse järgmine lõige: „10a. Ilma et see piiraks lõike 9 kohaldamist, kutsutakse komisjoni esindajaid vajaduse korral osa võtma komitee koosolekutest, kuid nad ei võta osa selle hääletustest.“

Artikli 15 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Igal operatsiooni ülemal on õigus võtta kooskõlas käesoleva otsusega ja komitee poolt vastavalt artikli 11 lõikele 6 kehtestatud normidega meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et katta rahastu raames rahastatavad kulud seoses enda juhatatava operatsiooniga ning mis tahes abimeetme või selle osaga, mida operatsioon võib rakendada. Operatsiooni ülem teavitab sellest operatsioonide haldurit ja komiteed. Sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse direktor võib missiooni ülemana tsentraliseerida teatavad alloperatsioonide finantsjuhtimisega seotud ülesanded missiooni peakorterina toimiva sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse tasandil.“

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

assigneeringud, mida peetakse vajalikuks, et katta

—	käimasolevate või kavandatavate operatsioonide ühised kulud;

—	selliste abimeetmete kulud, mille nõukogu kehtestab või kiidab heaks järgneva eelarveaasta esimeses kvartalis, vastavalt kõrge esindaja poolt artikli 9 lõike 2 kohaselt esitatud ettepanekus sisalduvale teabele ning poliitika- ja julgeolekukomitee antud strateegilistele suunistele.“

;

lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmistega:

„7. Jaotistesse jaotatud tulud koosnevad järgmistest elementidest:

a)	panused, mida maksavad panustavad liikmesriigid ning asjakohasel juhul panustavad kolmandad pooled;

mitmesugused tulud, mis hõlmavad muu hulgas järgmist:

—	eelneva eelarveaasta eelarve ülejääk, mille kohta teeb otsuse komitee;

—	saadud intressid ja müügitulu;

—	rakendamise ajal kasutamata jäänud vahendite sissenõudmine.

8. Haldurid esitavad aastaeelarve projekti komiteele hiljemalt 15. oktoobriks. Komitee võtab eelarveprojekti vastu 30. novembriks. Haldurid teavitavad liikmesriike ja panustavaid kolmandaid pooli eelarve vastuvõtmisest.“

Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komitee peab ümberpaigutamise siiski vastavalt artikli 51 lõikele 5 eelnevalt heaks kiitma, kui kavandatavad peatükkide vahelised ümberpaigutused ületavad operatsioonide ja abimeetmetega seotud jaotistes 20 % assigneeringutest, mis on kirjendatud nimetatud eelarveaasta jaoks vastu võetud eelarve peatükis, kust assigneeringud võetakse, selle kuupäeva seisuga, mil tehakse ettepanek kõnealuseks ümberpaigutuseks. Seda nõuet ei kohaldata üldise programmi vormis abimeetme puhul jaotise piires tehtavate ümberpaigutamiste suhtes.“

10)

Artikli 21 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komitee võib iga aasta 31. märtsiks otsustada iga asjaomase halduri ettepaneku põhjal kanda üle kulukohustuste assigneeringud, mis ei olnud eelneva eelarveaasta lõpuks kulukohustustega seotud, ja vajaduse korral vastavad maksete assigneeringud, millisel juhul võib need kulukohustustega siduda ja välja maksta kuni 31. detsembrini. Kui assigneeringud ei ole kõnealuseks kuupäevaks kulukohustustega seotud või välja makstud, võib komitee otsustada need nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja erandkorras kuni järgmise aasta lõpuni üle kanda.“

11)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 21a

Assigneeringute taaskasutamine

Komitee heakskiidul võib kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad operatsiooni või abimeetme täieliku või osalise ellu viimata jätmise tõttu vabastatud kulukohustuste summale, teha uuesti kättesaadavaks vastavalt operatsioonide või abimeetmete eelarvejaotiste jaoks.“

12)

Lisatakse järgmine artikkel.

„Artikkel 24a

Panuste liigid

Lisaks rahalistele panustele, mida operatsioonis või abimeetmes osalevad liikmesriigid peavad maksma kooskõlas artikli 26 lõikega 5, võib rahastu vastu võtta järgmisi panuseid:

a)	„täiendavad panused“ – täiendavad summad, mida maksab liikmesriik, kes hoidus abimeetme vastuvõtmise üle hääletamisest ega osale kõnealuses abimeetmes, ning mis suunatakse ümber muudele abimeetmetele vastavalt artikli 26 lõikele 7, artiklile 27 ja artikli 73 lõikele 10;

b)	„ettemakstud panused“ – panused, mida liikmesriigid maksavad vabatahtlikult ette lisaks panuste tegemise kutse alusel tehtud maksetele vastavalt artikli 29 lõikele 15;

c)	„vabatahtlikud rahalised panused“ – summad, mida võib saada vastavalt artiklile 30.“

13)

Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

Varajane prognoos

1. Haldurid esitavad koostöös Euroopa välisteenistusega ja rahastu konsolideeritud finantsplaneerimist arvesse võttes aasta n 31. maiks:

a)	aasta n summade prognoosi ja panuste tegemise kutsete hinnangulise ajakava;

aasta n + 1 maksete ülemmäära prognoosi, et võtta arvesse praeguseid ja tulevasi või laienevaid operatsioone ja abimeetmeid, sealhulgas esialgse jaotuse kavandatavate maksete vahel, mida peetakse vajalikuks selliste abimeetmete jaoks, mis võimaldavad tarnida surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelist varustust või platvorme, ning selliste abimeetmete jaoks, mis sellist toetust ei võimalda;

c)	aastate n + 2, n + 3 ja n + 4 panuste aastase summa esialgse prognoosi vastavalt hinnangulistele vajadustele.

2. Komitee teeb otsuse aasta n + 1 maksete ülemmäära kohta aasta n 30. juuniks.

3. Haldurid esitavad aasta n 15. oktoobriks komiteele:

a)	aasta n + 1 summade prognoosi ja panuste tegemise kutsete hinnangulise ajakava;

b)	parimal kättesaadaval teabel põhineva muudetud esialgse prognoosi aastate n + 2, n + 3 ja n + 4 panuste aastase summa kohta.“

14)

Artikli 26 lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmistega:

„7. Kui liikmesriik hoidub artikli 5 lõike 3 kohaselt abimeetme üle hääletamisest ega osale kõnealuses abimeetmes, eraldab ta täiendava summa muudele abimeetmetele kui need, mis on seotud surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse või platvormide tarnimisega. Täiendava summaga tagatakse, et kõnealuse liikmesriigi kogupanus abimeetmetesse on kooskõlas tema osaga kogurahvatulust. Abimeedet võib rahastada täiendavatest panustest kuni 50 % ulatuses selle lähtesummast, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Abimeedet ei rahastata üksnes täiendavatest panustest. Panused, mida liikmesriigid peavad maksma meetmete jaoks, mille jaoks selliseid täiendavaid panuseid tehakse, arvutatakse nende liikmesriikide panuste summast maha.

8. Liikmesriikide panused ei ületa ühelgi aastal nende vastavat osa artikli 25 lõikes 2 täpsustatud maksete ülemmäärast. Seda piirangut ei kohaldata artikli 29 lõikes 15 osutatud ettemakstud panuste suhtes.“

15)

Artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

Varajane rahastamine

1. Rahastul on minimaalsete hoiuste süsteem liidu kiirreageerimisoperatsioonide, artiklis 58 osutatud kiireloomuliste tegevuste ja komitee eelneval loal üksikute abimeetmete varajaseks rahastamiseks, kui piisavad vahendid ei ole kättesaadavad ja tavapärane panuste kogumise menetlus ei võimaldaks neid vajadusi õigeks ajaks rahuldada. Minimaalseid hoiuseid haldab iga asjaomane haldur.

2. Minimaalsete hoiuste summa otsustab ja vajaduse korral muudab komitee halduri ettepanekul.

3. Minimaalsete hoiuste varajaseks rahastamiseks liikmesriigid kas:

teevad panused rahastule ettemaksena, kusjuures nende panuste summa vastab asjaomase liikmesriigi kogurahvatulu vastavale osale liikmesriikide kogurahvatulu koondsummast hetkel, mil rahastusse ettemakstud panused tehakse. Nimetatud osa arvutatakse ümber selle lõplikuks väärtuseks, kui kiirreageerimisoperatsioon, mille rahastamisse nad panustavad, käivitatakse, ja kui nõukogu kiidab heaks üksikud abimeetmed või kui poliitika- ja julgeolekukomitee kiidab heaks artiklis 58 osutatud kiireloomulised tegevused; või

maksavad oma panused kiirreageerimisoperatsiooni lähtesumma ulatuses või kiireloomulise tegevuse või üksiku abimeetme lubatud kulude ulatuses 15 päeva jooksul alates asjaomase panuste tegemise kutse saatmisest, kui nõukogu otsustab käivitada kiirreageerimisoperatsiooni, mille rahastamisse nad panustavad, kui poliitika- ja julgeolekukomitee kiidab heaks artiklis 58 osutatud kiireloomulised tegevused või kui komitee annab loa minimaalsete hoiuste kasutamiseks lõike 1 kohaselt üksikute abimeetmete jaoks ning vaja on kasutada minimaalseid hoiuseid, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Viivituse korral kohaldatakse artikli 31 lõiget 1.“

16)

Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

komitee on eelarveaasta eelarve vastu võtnud. Esimene panuste tegemise kutse hõlmab kuni esimese kaheksa kuu maksevajadusi, võttes arvesse liikmesriikide vajadusi. Järgnevad panuste tegemise kutsed hõlmavad panuste ülejäänud osa, võttes arvesse eelneva aasta eelarve ülejääki, kui komitee on otsustanud kanda sellise ülejäägi jooksva aasta eelarvesse. Panuste tegemise kutsete puhul võetakse arvesse artikli 25 lõike 3 punktis a osutatud panuste tegemise kutsete hinnangulist ajakava;“

;

lõige 15 asendatakse järgmisega:

„15. Lisaks käesoleva artikli kohaselt saadetud panuste tegemise kutsega seoses tehtavatele maksetele võivad liikmesriigid vabatahtlikult ja vastutava halduriga kooskõlastatult teha konkreetsel eelarveaastal ettemakstud panuseid. Sellisel juhul osutab liikmesriik, kes ettemakstud panuse tegi, vastutava halduriga kooskõlastatult, millistel eelarveaastatel asjaomane summa liikmesriigi tulevastest panustest maha arvatakse, kusjuures see võib hõlmata ettemakstud panuse tegemise aastat.“

17)

Artikli 33 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Abimeedet võib rakendada eelarve otsese või kaudse täitmise kaudu. Kui abimeedet rakendatakse eelarve otsese täitmise kaudu, kohaldatakse vastavalt artikleid 35, 36 ja 37. Kui abimeedet rakendatakse eelarve kaudse täitmise kaudu, võib nõukogu määrata rakendajad ühest järgmistest kategooriatest:

a)	liikmesriikide ministeeriumid või valitsusasutused või nende muud avalik-õiguslikud asutused ja ametid või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused, kui neile on antud piisavad finantstagatised;

b)	rahvusvaheline organisatsioon, piirkondlik organisatsioon või nende organid ja asutused;

c)	kolmas riik või selle avalik-õiguslikud asutused ja ametid, tingimusel et selline kolmas riik ei lähe vastuollu liidu ja liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega ning et ta austab rahvusvahelist õigust ja asjakohasel juhul heanaaberlike suhete põhimõtet liikmesriikidega;

d)	liidu ametid ja asutused, kellel on juriidilise isiku staatus;

e)	asutused või isikud, kellele on usaldatud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjakohases alusaktis;

liikmesriigis asutatud asutused, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad punktis a sätestatud asutused ning kontrollivad asutused annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.“

18)

Artikkel 38 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 38

Komiteele esitatavad korrapärased finantsaruanded

1. Iga haldur esitab komiteele vastutava peaarvepidaja ja operatsiooni ülemate toetusel iga kolme kuu järel aruande oma vastutusalasse kuuluvate tulude ja kulude haldamise kohta alates eelarveaasta algusest, rahavoogude aruande, aruande vastava minimaalse hoiuse kohta ning aruande liikmesriikide poolt tasumisele kuuluvate täiendavate panuste kohta, mis põhineb artikli 27 lõikes 4 osutatud arvestusel.

2. Kaks korda aastas esitab Euroopa välisteenistus koostöös mõlema halduriga komiteele aruande artikli 2 lõikes 1 osutatud üldise ülemmäära ja vastava iga-aastase ülemmäära kasutamise kohta.“

19)

Artikli 40 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Rahastu tulude ja kulude auditeerimise eest vastutavatel isikutel on viivitamatult ja ilma etteteatamise nõudeta täielik juurdepääs kõigile asjakohastele ruumidele, teabele ja andmetele. See hõlmab juurdepääsu tulude ja kuludega seotud dokumentidele ja kõigi andmekandjate sisule ning ruumidele, kus nimetatud dokumente ja andmekandjaid hoitakse. Nad võivad teha nendest koopiaid. Rahastu tulude ja kulude haldamisega tegelevad isikud pakuvad halduritele ning kõnealuste tulude ja kulude auditeerimise eest vastutavatele isikutele nende ülesannete täitmiseks vajalikku abi.“

20)

Artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41

Rahastu siseaudit

1. Nõukogu peasekretär määrab operatsioonide halduri ettepanekul ja pärast komitee teavitamist operatsioonide jaoks siseaudiitori ja vähemalt ühe asesiseaudiitori. Kõrge esindaja määrab abimeetmete halduri ettepanekul ja pärast komitee teavitamist abimeetmete jaoks siseaudiitori.

2. Siseaudiitorid nimetatakse ametisse nelja aasta pikkuseks ametiajaks, mida võib pikendada kokku kuni kaheksa aastani. Siseaudiitoritel peab olema vajalik kvalifikatsioon ja nad peavad järgima rahvusvaheliselt tunnustatud siseauditi standardeid. Siseaudiitorid ei või olla eelarvevahendite käsutajad ega peaarvepidajad ning nad ei või osaleda rahastuga seotud raamatupidamisaruannete ettevalmistamisel.

3. Iga siseaudiitor teeb vajaduse korral auditi ja annab konsultatsioone ning nõustab vastutavat haldurit riskijuhtimise valdkonnas, esitades sõltumatuid arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide kvaliteedi kohta ning andes soovitusi usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks, tuginedes oma audititöö tulemustele. Siseaudiitorite vastutusel on eelkõige selle hindamine, kui sobivad ja tulemuslikud on sisemised juhtimissüsteemid ning kuidas asjaomased teenistused rakendavad poliitikameetmeid ja saavutavad eesmärke, pidades silmas seotud riske. Samuti hindavad nad rahastu suhtes kohaldatavate sisekontrollisüsteemide tõhusust ja tulemuslikkust.

4. Operatsioonide siseaudiitor annab oma auditite tulemustest aru vastutavale haldurile. Vastutav siseaudiitor teavitab oma leidudest ja soovitustest operatsiooni ülemaid. Operatsioonide haldur tagab oma vastutusalaga seotud küsimustes siseaudititest tulenevate soovituste rakendamiseks vajalike meetmete võtmise, andes muu hulgas vajalikke juhiseid operatsiooni ülematele.

5. Abimeetmete siseaudiitor annab oma auditite tulemustest aru haldurile ja/või Euroopa välisteenistusele nende vastutusalaga seotud küsimustes. Vajaduse korral teavitab abimeetmete haldur siseaudiitori leidudest ja soovitustest rakendajaid. Haldur ja Euroopa välisteenistus tagavad nende vastutusalaga seotud küsimustes siseaudititest tulenevate soovituste rakendamiseks vajalike meetmete võtmise.

6. Siseaudiitor esitab igal aastal komiteele siseauditi tööde kohta aruande, milles on märgitud tehtud siseauditite arv ja liik, esitatud märkused ja soovitused ning varasematel aastatel antud soovituste rakendamise seis. Komitee jälgib siseaudiitori tööd ja siseauditi soovitustele nõuetekohast järelmeetmete võtmist asjaomaste teenistuste poolt.

7. Siseaudiitorite töö ja aruanded tehakse koos kõigi asjakohaste lisadokumentidega kättesaadavaks artikli 42 kohaselt loodud audiitorite kolleegiumile.“

21)

Artikkel 42 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 42

Rahastu välisaudit

1. Moodustatakse audiitorite kolleegium. Audiitorite kolleegium auditeerib tulusid ja kulusid, mis tulenevad käesoleva otsuse rakendamisest vastavalt artikli 1 lõikele 2, samuti operatsioonide ja abimeetmete raamatupidamise aastaaruandeid.

2. Komitee määrab audiitorite kolleegiumi ettepanekul kindlaks nõutava audiitorite arvu ja lepib kokku korra liikmesriikide esitatud kandidaatide seast audiitorite kolleegiumi liikmete valimiseks, ametisse nimetamiseks ja asendamiseks kuni neljaks aastaks, keda võib ühe korra ametisse tagasi nimetada. Komitee võib liikme volitusi pikendada kuni kuue kuu võrra. Kandidaadid peavad olema liikmesriigi kõrgeima auditeerimisasutuse liikmed või kõnealuse asutuse poolt soovitatud isikud ning pakkuma oma turvalisuse ja sõltumatuse kohta piisavaid tagatisi.

3. Komitee võib audiitorite kolleegiumi taotluse korral nimetada ametisse audiitorite kolleegiumi liikmete assistendid. Komitee lepib audiitorite kolleegiumi ettepanekul kokku korra assistentide valimiseks, ametisse nimetamiseks ja asendamiseks. Assistendid peavad tagama piisava turvalisuse ja sõltumatuse. Audiitorite kolleegiumi taotlusel võib komitee kiita heaks, et audiitorite kolleegium kasutab rahastu välisauditiks kvalifitseeritud välist toetust.

4. Audiitorite kolleegium kontrollib nii eelarveaasta jooksul kui ka tagantjärele kohapealsete kontrollide abil ja tõendavaid dokumente kontrollides, kas rahastu raames rahastatavaid või eelrahastatud kulusid rakendatakse kooskõlas käesoleva otsusega ja artikli 11 lõike 6 kohaselt vastu võetud normidega ning asjakohase liidu ja liikmesriigi õigusega. Nende kontrollide käigus hindab audiitorite kolleegium vastavust usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele, nimelt säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtetele, ning seda, kas sisekontroll on olnud piisav, ning teeb järelevalvet rahastu haldamise ja juhtimise üle, sealhulgas tulemusauditite tegemise kaudu.

5. Audiitorite kolleegiumi liikmetele ja nende assistentidele maksab palka nende päritoluriigi auditeerimisasutus; rahastu katab nende lähetuskulud vastavalt komitee poolt vastu võetavatele normidele ning katab kvalifitseeritud välise toetuse kulud.

6. Oma ametiajal audiitorite kolleegiumi liikmed ja nende assistendid:

a)	küsivad ja saavad juhiseid ainult komiteelt; audiitorite kolleegium ja selle liikmed on oma auditeerimisvolituste piires täiesti sõltumatud ja välisauditi läbiviimise eest ainuvastutavad;

b)	annavad oma ülesannetest aru ainult komiteele.

7. Igal aastal valib audiitorite kolleegium oma liikmete seast eesistuja või pikendab tema ametiaega. Audiitorite kolleegium võtab vastu oma liikmete läbiviidavatele audititele kohaldatavad normid, mis on kooskõlas kõige kõrgemate rahvusvaheliste standarditega. Audiitorite kolleegium kiidab oma liikmete koostatud auditiaruanded heaks enne, kui need edastatakse halduritele ja komiteele.

8. Haldurid või kummagi halduri määratud isikud võivad igal ajal viia läbi rahastu kaudu rahastatud kulude auditi. Samuti võib komitee kummagi halduri või liikmesriigi ettepanekul igal ajal määrata täiendavad ajutised välisaudiitorid, määrates kindlaks nende ülesanded ja teenistustingimused.“

22)

Artikli 43 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Audiitorite kolleegium esitab komiteele järgmise eelarveaasta 30. septembriks auditiaruande, mis sisaldab auditiarvamust. Komitee vaatab auditiaruande, auditiarvamuse ja raamatupidamise aastaaruande läbi, et anda iga halduri ja iga operatsiooni ülema tegevusele heakskiit. Kui komitee kiidab avalikustamise heaks, avaldatakse auditiaruanne, auditiarvamus ja raamatupidamise aastaaruanne kooskõlas komitee otsusega täielikult või osaliselt. Iga haldur ja iga operatsiooni ülem annab komiteele igal aastal aru audiitorite kolleegiumi antud soovituste rakendamise kohta oma vastutusalaga seotud küsimustes.“

23)	Artikli 51 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Operatsiooni eelarve vastuvõtmisele eelneval ajavahemikul võib komitee operatsioonide halduri, operatsiooni ülema või liikmesriigi ettepaneku põhjal anda välja juhiseid kulude tegemise kohta kõnealusel ajavahemikul.“

24)

Artikli 52 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Komitee kiidab ühiselt rahastatud varustuse ja taristu lõppotstarbe heaks, pidades silmas tegevusvajadusi ja finantskriteeriume. Lõppotstarve võib olla järgmine:

a)	taristu puhul müümine, üleandmine või annetamine rahastu kaudu vastuvõtjariigile, liikmesriigile, teistele operatsioonidele, liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele või kolmandale poolele;

varustuse puhul müümine, üleandmine või annetamine rahastu kaudu liikmesriigile, mõnele teisele operatsioonile, liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele, vastuvõtjariigile, kolmandale riigile või kolmandale poolele või hoidmine ja säilitamine rahastu, liikmesriigi või asjaomase kolmanda poole poolt järgmises operatsioonis kasutamiseks.“

25)

Artikli 56 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Abimeetmete aluseks on järgmised põhimõtted:

a)	need peavad olema kooskõlas liidu välistegevuse poliitika ja eesmärkidega, mille eesmärk on tagada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut;

need peavad olema kooskõlas liidu õiguse ning liidu poliitika ja strateegiatega, eelkõige julgeolekusektori reformi toetava ELi strateegilise raamistikuga ning väliskonfliktide ja -kriiside puhul järgitava integreeritud lähenemisviisiga, ELi strateegilise lähenemisviisiga naistele, rahule ja julgeolekule ning samuti asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega;

c)	need peavad järgima liidu ja selle liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, eelkõige rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest ja humanitaarõigusest;

d)	need ei tohi mõjutada liikmesriigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära ega olla vastuolus liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega. Sel eesmärgil tagatakse rahastust antava toetuse läbipaistvus ja jälgitavus.“

26)

Artiklit 57 muudetakse järgmiselt:

lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„2. Kontseptsioonidokument esitatakse heakskiitmiseks poliitika- ja julgeolekukomiteele. Kontseptsioonidokumendi heakskiitmisel võib poliitika- ja julgeolekukomitee lubada rahastu raames rahastada meetmeid võimaliku abimeetme ettevalmistamiseks.

3. Kontseptsioonidokument sisaldab meetme esialgset hinnangulist maksumust. Liikmesriik, kes kavatseb hoiduda hääletamisest sellise meetme vastuvõtmisel, mille eesmärk on tarnida surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelist varustust või platvorme, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 3, ja teha ELi lepingu artikli 31 lõike 1 teise lõigu kohase ametliku avalduse, teatab sellest kavatsusest nõukogule kirjalikult aegsasti enne meetme vastuvõtmist. Asjaomane liikmesriik võib samuti ära märkida muud abimeetmed, millesse ta soovib selle asemel panustada.“

;

b)	lisatakse järgmine lõige: „5. Põhimõtteliselt ei aruta nõukogu abimeetmete ettepanekuid enne, kui nende esitamisest on möödunud vähemalt kümme päeva. Arutelud hõlmavad asjakohasel juhul sõjalist analüüsi.“

27)

Artikkel 58 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 58

Kiirmenetlus abimeetme käivitamiseks

1. Kui olukorra kiireloomulisus seda nõuab, võib poliitika- ja julgeolekukomitee kuni abimeedet käsitleva otsuse vastuvõtmiseni kiita heaks rahastu raames rahastatava tegevuse alustamise, võttes arvesse artikli 9 lõike 3 kohaselt kehtestatud riski- ja kaitsemeetmete metoodikat. Sellised kiireloomulised tegevused, nende hinnangulised kulud ja asjakohased rakendajad võib vajaduse korral kindlaks määrata artikli 57 kohases kontseptsioonidokumendis, milles kirjeldatakse võimalikku abimeedet, või artikli 59 lõike 1 kohases ettepanekus kehtestada abimeede.

2. Kiireloomulised tegevused ei hõlma artikli 5 lõikes 3 osutatud varustusega varustamist.

3. Erandina artikli 17 lõikest 6 annab kiireloomuliste tegevuste heakskiitmine poliitika- ja julgeolekukomitee poolt abimeetmete haldurile õiguse võtta kulukohustusi ja tasuda nende tegevustega seotud kulusid lubatud kulude ulatuses.“

28)

Artikli 62 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõike 1 kohaselt sõlmitud kokkulepped sisaldavad vastavalt abimeetme tingimustele või mis tahes asjakohasele nõukogu või komitee otsusele sätteid, sealhulgas kaitsemeetmete kohta, millega tagatakse:

a)	varade nõuetekohane ja tõhus kasutamine eesmärkidel, milleks need anti;

b)	varade piisav hooldamine, et tagada nende kasutatavus ja operatiivne kättesaadavus kogu vara olelusringi jooksul;

et varad ei lähe kaduma ning neid ei anta ilma kõrge esindaja eelneva nõusolekuta üle muudele isikutele või üksustele kui need, kes on kokkulepetes kindlaks määratud. Kõrge esindaja peab sõjaliste kaupade ühisesse liidu nimekirja kantud kaupade üleandmiseks ning abimeetme raames tarnitud kaupade reekspordiks saama poliitika- ja julgeolekukomitee eelneva nõusoleku. Muude abimeetme raames tarnitud kaupade üleandmiseks peab kõrge esindaja saama komitee eelneva nõusoleku;

d)	vastavus nõukogu kehtestatud mis tahes muudele nõuetele;

e)	et toetusesaaja annab kõrgele esindajale ja tema määratud isikutele, sealhulgas rahastu audiitoritele taotluse korral juurdepääsu ja vajalikku abi kohapealsete kontrollide ja auditite tegemiseks.“

29)

Artikkel 63 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 63

Aruandlus ja järelmeetmed

Kõrge esindaja esitab poliitika- ja julgeolekukomiteele kaks korda aastas või poliitika- ja julgeolekukomitee taotluse korral aruande abimeetmete rakendamise kohta. Kõnealused aruanded hõlmavad abimeetme poliitilisi, tegevuslikke ja finantsaspekte. Need hõlmavad peamist tarnitud varustust, abimeetme mõjuhinnangut ning varade haldamise ja kasutamise hindamist, samuti ajakohastatud teavet konfliktitundlikkuse ja konteksti analüüsi ning riski- ja mõjuhinnangu kohta. Euroopa välisteenistus ja haldurid esitavad teevad komitees ja asjaomastes nõukogu organites korrapäraselt ettekandeid, mis sisaldavad üksikasjalikumat teavet abimeetmete rakendamise kohta, sealhulgas järelevalve- ja hindamiskorra, kontrollide ja kaitsemeetmetega seotud tegevuse kohta. Ettekannete eesmärk on käsitleda igal aastal abimeetmete rakendamise edusamme.“

30)

Artikli 66 lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Haldur ei hinda järgmisi artikli 33 lõikes 2 osutatud üksusi, kui need tegutsevad rakendajatena:

a)	liikmesriikide ministeeriumid või valitsusasutused, kui need on määratud rakendajateks;

b)	liidu asutused ja organid;

c)	asutused või isikud, kellele on usaldatud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjakohases alusaktis.

Haldur võib otsustada mitte hinnata:

a)	muid liikmesriikide avalik-õiguslikke asutusi ja ameteid;

b)	kolmandaid riike või nende määratud avalik-õiguslikke asutusi ja ameteid.“

31)

Artiklisse 73 lisatakse järgmised lõiked:

„11. Nõukogu teeb otsuse, mis käsitleb rahastu tegevuse jätkamist järgmises eelarvetsüklis, kooskõlas artikli 75 lõikega 1 ja 2027. aasta järgset perioodi käsitlevate laiemate eelarveläbirääkimiste kontekstis.

12. Kui käesoleva artikli lõike 11 kohast otsust ei ole 15. oktoobriks 2027 vastu võetud, võib tingimusel, et komitee kiidab selle vastavalt artikli 18 lõikele 8 heaks, kanda assigneeringud 2027. aasta järgsetesse aastaeelarvetesse ja paranduseelarvetesse, et katta järgmisi kulusid:

a)	artikli 18 lõike 3 punktis b osutatud käimasolevate operatsioonide ja aastaeelarve üldosa kulud;

b)	artikli 18 lõike 3 punktis c sätestatud kulud, et võimaldada hallata enne 31. detsembrit 2027 kehtestatud, kuid asjaomaseks kuupäevaks lõpule viimata abimeetmeid.

Käesolevas lõikes osutatud kulukohustuste assigneeringud, mis kantakse 2027. aasta järgsesse aastaeelarvesse, ei tohi ületada kulukohustuste assigneeringuid, mille komitee on heaks kiitnud 2027. aasta eelarve vastavates jaotistes.

Ilma et see piiraks esimese lõigu punkti b kohaldamist ning välja arvatud artikli 18 lõike 3 punktis c osutatud aastaeelarve üldosa ja artikli 21 kohaselt üle kantud assigneeringute puhul, võib abimeetmete eelarvevahendite käsutaja võtta eelarvelisi kulukohustusi üksnes 31. detsembrini 2027.“

32)

II lisa muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine punkt:

„7a.

juhtumipõhiselt ja tingimusel, et komitee need heaks kiidab, Euroopa välisteenistuse töötajate tutvumismissioonid ja ettevalmistused (eelkõige teabekogumismissioonid ja reke), et toetada kõrget esindajat artikli 9 lõike 2 kohaselt antud strateegilistes suunistes sisalduvate või liikmesriigi taotlusel rakendatavate abimeetmete kavandamisel;“

;

punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8.	järelevalve ja hindamine, muu hulgas nagu on osutatud artikli 9 lõikes 3 seoses abimeetmetega;“.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 16. detsember 2024

Nõukogu nimel

eesistuja

K. KALLAS

(1) Nõukogu 22. märtsi 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/528 (ELT L 102, 24.3.2021, lk 14, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2021/509/oj).