Esialgne tõlge
ÜLDKOHTU OTSUS (seitsmes koda viieliikmelises koosseisus)
3. juuni 2026(*)
Euroopa Liidu kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ruumiline kaubamärk – Kaheksakülgse kartongmahuti kuju – Tähis, mis koosneb üksnes kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Tootmisprotsess – Kauba kasutamine – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii ja artikli 51 lõike 1 punkt a
Kohtuasjas T‑104/25,
Lami Packaging (Kunshan) Co. Ltd, asukoht Kunshan (Hiina), esindaja: advokaat K. Strömholm,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), esindajad: E. Nicolás Gómez ja D. Hanf,
kostja,
teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus oli
Tetra Laval Holdings & Finance SA, asukoht Pully (Šveits), esindajad: advokaadid S. Schäfer ja M. Kleespies,
ÜLDKOHUS (seitsmes koda viieliikmelises koosseisus),
koosseisus: koja president K. Kecsmár, kohtunikud L. Madise (ettekandja), P. Nihoul, U. Öberg ja L. Truchot,
kohtusekretär: ametnik G. Mitrev,
arvestades menetluse kirjalikku osa,
arvestades 20. jaanuari 2026. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
kohtuotsuse
1 Hageja Lami Packaging (Kunshan) Co. Ltd palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) neljanda apellatsioonikoja 6. detsembri 2024. aasta otsus (asi R 12/2024‑4) (edaspidi „vaidlustatud otsus“).
Vaidluse taust
2 Hageja esitas 3. jaanuaril 2022 EUIPO-le taotluse tunnistada kehtetuks ELi kaubamärk, mis oli Tetra Laval Holdings & Finance SA taotluse alusel 19. aprillil 2000 registreeritud järgmise ruumilise tähise jaoks:
3 Kaubad, mille jaoks registreeritud vaidlusaluse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (läbivaadatud ja parandatud kujul) klassi 16 ning vastavad järgmisele kirjeldusele: „Paberist või plastlamineeritud paberist pakendid ja pakkematerjalid.“
4 Kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendamiseks tugineti esiteks nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) artikli 51 lõike 1 punktile a koostoimes sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga ii ja teiseks asjaomase määruse artikli 51 lõike 1 punktile b.
5 Tühistamisosakond rahuldas 6. novembril 2023 kehtetuks tunnistamise taotluse määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punkti a alusel koostoimes selle määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga ii.
6 Menetlusse astuja esitas 3. jaanuaril 2024 EUIPO-le tühistamisosakonna otsuse peale kaebuse.
7 Apellatsioonikoda rahuldas vaidlustatud otsusega kaebuse ja lükkas hageja esitatud kehtetuks tunnistamise taotluse sellest tulenevalt tagasi, põhjendusel, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii ei ole vaidlusalusele kaubamärgile kohaldatav. Sisuliselt leidis apellatsioonikoda, et kauba kuju täidetav otstarve ei ole sätte tähenduses tehniline tulemus. Apellatsioonikoda jõudis nimetatud järeldusele, olles eelkõige 16. septembri 2015. aasta kohtuotsuse Société des Produits Nestlé (C‑215/14, EU:C:2015:604) põhjal asunud seisukohale, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii on kohaldatav juhul, kui kujust tulenevalt on kauba puhul võimalik saavutada soovitud tehniline tulemus selle kasutamisel. Apellatsioonikoja käsituse kohaselt on käesoleval juhul kauba kuju puudutavad põhiomadused tootmisprotsessiga seotud, kuid need ei mõjuta kaubaga täidetavat otstarvet.
8 Lisaks jättis apellatsioonikoda määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punkti b alusel esitatud kehtetuks tunnistamise taotluse rahuldamata, asudes seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et menetlusse astuja kuritarvitas kaubamärkide registreerimissüsteemi, et kunstlikult kaitsta kuju, mida saab kaitsta üksnes patendiga.
Poolte nõuded
9 Hageja palub Üldkohtul sisuliselt:
– tühistada vaidlustatud otsus ja muuta seda nii, et apellatsioonikojale esitatud kaebus jäetakse rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja EUIPO-lt või vastavalt olukorrale menetlusse astujalt.
10 EUIPO palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata ja mõista kohtukulud välja hagejalt, „kui Üldkohus nõustub vaidlustatud otsuse punktides 50–61 esitatud õigusliku ja faktilise hinnanguga“;
– teise võimalusena rahuldada hagi.
11 Menetlusse astuja palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Kohaldatav õigus
12 Kõigepealt tuleb märkida, et arvestades asjaomase registreerimistaotluse esitamise kuupäeva, milleks on 19. aprill 2000, mis on kohaldatava materiaalõiguse kindlakstegemisel määrava tähtsusega, reguleerivad käesoleva juhtumi faktilisi asjaolusid määruse nr 40/94 materiaalõigusnormid (vt selle kohta 5. oktoobri 2004. aasta kohtumäärus Alcon vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑192/03 P, EU:C:2004:587, punktid 39 ja 40, ning 23. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Gugler France vs. Gugler ja EUIPO, C‑736/18 P, ei avaldata, EU:C:2020:308, punkt 3 ja seal viidatud kohtupraktika).
13 Seetõttu tuleb käesolevas asjas materiaalõigusnormide osas mõista vaidlustatud otsuses ja poolte menetlusdokumentides esitatud viiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1) artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktidele i ja ii ning artikli 59 lõike 1 punktile a nii, et nendes on viidatud vastavalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktidele i ja ii ning artikli 51 lõike 1 punktile a, mille sisu on käesoleva vaidlusega seoses sisuliselt identne.
14 Lisaks olgu märgitud, et kuna vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on menetlusnormid üldjuhul kohaldatavad nende jõustumise kuupäevast alates (vt 11. detsembri 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hispaania, C‑610/10, EU:C:2012:781, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika), kohaldatakse käesoleva vaidluse suhtes määruse 2017/1001 menetlusnorme.
Sissejuhatavad märkused
15 Hageja põhjendab oma hagi üheainsa väitega, mille kohaselt on rikutud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii koostoimes sama määruse artikli 51 lõike 1 punktiga a.
16 Määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punktis a on sätestatud, et Euroopa Liidu kaubamärk tunnistatakse EUIPO-le esitatud taotluse alusel kehtetuks, kui selle registreerimisel on rikutud artikli 7 sätteid.
17 Sellega seoses olgu korratud, et vastavalt määruse nr 40/94 artiklitele 51 ja 54 loetakse ELi kaubamärk kehtivaks seni, kuni EUIPO tunnistab selle kehtetuks tunnistamise menetluses kehtetuks. Seega eeldatakse kaubamärgi kehtivust, mis on EUIPO poolt registreerimistaotluse läbivaatamise raames läbiviidava kontrolli loogiline tagajärg (vt 19. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus H&H vs. EUIPO – Giuliani (Swisse), T‑486/20, ei avaldata, EU:T:2022:642, punkt 75 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellest järeldub, et kehtetuks tunnistamise menetluses on kehtetuks tunnistamise taotleja ülesanne esitada EUIPO-le konkreetsed tõendid, mis seavad kaubamärgi kehtivuse kahtluse alla.
18 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaselt ei registreerita tähiseid, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks.
19 Kõiki määruse nr 40/94 artiklis 7 loetletud registreerimisest keeldumise põhjuseid tuleb tõlgendada, pidades silmas üldist huvi, millel igaüks neist põhineb (vt analoogia alusel 18. juuni 2002. aasta kohtuotsus Philips, C‑299/99, EU:C:2002:377, punkt 77). Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii aluseks olev üldine huvi on vältida seda, et ettevõtja saab kaubamärgiõigusele tuginedes monopoli kauba tehnilise lahenduse või kasuliku omaduse suhtes (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 43, ja 19. juuni 2025. aasta kohtuotsus CeramTec, C‑17/24, EU:C:2025:455, punkt 43).
20 Nimetatud sätte eesmärk on seega vältida olukorda, kus kaubamärgiõigusest tulenev kaitse on laiem kui kaupa või teenust konkurentide pakutavate omast eristada võimaldavate tähiste kaitse, mis takistaks konkurentidel kõnealuseid tehnilisi lahendusi sisaldavaid kaupu kaubamärgiomanikuga konkureerides vabalt pakkuda (19. juuni 2025. aasta kohtuotsus CeramTec, C‑17/24, EU:C:2025:455, punkt 43; vt analoogia alusel ka 18. juuni 2002. aasta kohtuotsus Philips, C‑299/99, EU:C:2002:377, punkt 78). Eelkõige on oluline vältida seda, et muud kehtivusajaga ainuõigused (patendid, tööstusdisainilahendused) saavad kaubamärgiõiguse kaudu ajaliselt piiramatu kaitse (vt selle kohta ja analoogia alusel 18. septembri 2014. aasta kohtuotsus Hauck, C‑205/13, EU:C:2014:2233, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).
21 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii õige kohaldamine eeldab, et pädev ametiasutus teeb kõigepealt kindlaks asjaomase ruumilise tähise põhiomadused ja otsustab seejärel, kas kõik need omadused vastavad kauba tehnilisele otstarbele (vt selle kohta 14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punktid 68, 72 ja 84, ning 10. novembri 2016. aasta kohtuotsus Simba Toys vs. EUIPO, C‑30/15 P, EU:C:2016:849, punktid 40 ja 42).
22 Hageja ainsa väite põhjendatust tuleb analüüsida nendest kaalutlustest lähtudes.
Vaidlusaluse kaubamärgi põhiomaduste kindlakstegemine
23 Esimese etapina tuleb iga juhtumi puhul eraldi kindlaks teha tähise põhiomadused, ilma et tähise võimalike eri liiki elementide vahel oleks mingit süstemaatilist hierarhiat. Kindlaks tegemisel võib otse aluseks võtta tähisest jääva üldmulje või kõigepealt analüüsida kordamööda kõiki tähise üksikosi (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 70). Nagu nähtub 14. septembri 2010. aasta kohtuotsusest Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 69), tuleb väljendit „põhiomadused“ mõista nii, et sellega peetakse silmas tähise kõige olulisemaid osi. Seega võib tähise põhiomaduste kindlakstegemine sõltuvalt asjaoludest ja eelkõige tähise keerukuse astmest toimuda kas tähise lihtsa visuaalse analüüsi teel või põhineda hoopis põhjalikul analüüsimisel, mille käigus võetakse arvesse hindamiseks tarvilikke asjaolusid, nagu uuringud ja eksperdiarvamused, või andmeid varem asjaomase kauba suhtes antud intellektuaalomandiõiguste kohta (vt selle kohta ja analoogia alusel 23. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Gömböc, C‑237/19, EU:C:2014:296, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).
24 Käesoleval juhul tegi apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 32 kindlaks vaidlusaluse kaubamärgi järgmised põhiomadused:
– tahukas, millel on neli põhitahku, mis moodustavad tahuka küljed, ja neli järgatud nurka, luues ristlõikes kaheksanurkse ligikaudu nurgelise kuju;
– neli järgatud nurka moodustavad ümardatud kaheksanurga/rööpküliku kuju, kusjuures nende pind on pigem nõgus kui tasapinnaline;
– neli põhitahku, mis moodustavat küljed, kitsenevad keskosas ning laienevad ülal- ja allpool;
– tahuka ülaküljel on sulgemiskeevitus, mis paikneb risti üle ülemise pinna ja mille tippudeks on kahel vastastikku asetseval vertikaalsel põhitahul alla painutatud nurkklapid.
25 Apellatsioonikoda leidis, et kolm esimest põhiomadust määravad kindlaks kuju struktuuri ja kontuuri, samas kui neljas põhiomadus tagab pakendi hermeetilise sulgemise.
26 Neile neljale kindlaks tehtud põhiomadusele ei vaidle vastu pooled ega eelkõige hageja, kes märgib, et ta ei vaidlusta apellatsioonikoja poolt selles küsimuses tehtud järeldust. Samuti märkis menetlusse astuja, et ta nõustub apellatsioonikoja kindlaks määratud põhiomadustega ega kavatse käesolevas menetluses vaidlustada asjaolu, et apellatsioonikoda lükkas tagasi tema poolt apellatsioonikoja menetluses esitatud argumendi, mille kohaselt on olemas viies põhiomadus, mis vastab vaidlusalusest kaubamärgist jäävale tervikmuljele.
Vaidlusaluse kaubamärgi põhiomaduste tehniline otstarve
27 Kui põhiomadused on kindlaks tehtud, peab pädev asutus teises etapis kontrollima, kas kõik need omadused vastavad asjaomase kauba ühele või mitmele tehnilisele otstarbele (vt selle kohta 14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 72; 23. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Gömböc, C‑237/19, EU:C:2020:296, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 9. juuli 2025. aasta kohtuotsus Spin Master Toys UK vs. EUIPO – Verdes Innovations (sellise ruudustikstruktuuriga kuubiku kuju, mille tahud eristuvad üksteisest värvuse poolest), T‑1171/23, EU:T:2025:691, punkt 31).
28 Seoses sellega tuleb täpsustada, et asjaomase kauba tehnilise otstarbe tuvastamine pädeva asutuse poolt peab põhinema objektiivsetel ja usaldusväärsetel andmetel. Nimetatud asutus võib niisuguseid andmeid otsida muu hulgas kaubamärgi registreerimise ajal esitatud võimalikest kirjeldustest, nimetatud kaubaga seoses varem registreeritud intellektuaalomandi õigustega – nagu varasemad patendid – seotud andmetest, mis kirjeldavad asjaomase kuju funktsionaalseid elemente, sama kauba otstarvet käsitlevate uuringute ja eksperdihinnangute abil või veel igasugustest asjasse puutuvatest dokumentidest, nagu teadusväljaanded, kataloogid ja veebisaidid, milles kirjeldatakse kauba tehnilist otstarvet (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 85; vt analoogia alusel ka 23. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Gömböc, C‑237/19, EU:C:2020:296, punkt 34). Samuti on otsustatud, et patendi olemasolu võib kujutada endast ümberlükkamatut tõendit selle kohta, et patendinõudluses kindlaks määratud omadused on otstarbekohased (vt selle kohta 28. juuni 2016. aasta kohtuotsus Peri vs. EUIPO (raketise luku kuju), T‑656/14, ei avaldata, EU:T:2016:367, punkt 23).
29 Teave, mis on seotud teadmistega, mis on asjaomasel avalikkusel seoses kõnealuse kauba tehniliste omadustega ja sellega, kuidas need saavutatakse, põhineb aga hinnangul, millel leidub tingimata subjektiivseid elemente, mis võivad olla avalikkuse teadmiste ulatuse ja täpsusastme osas esineva ebakindluse allikaks, ning see võib kahjustada määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii ette nähtud registreerimisest keeldumise põhjuse eesmärki, mis seisneb selles, et soovitakse vältida, et kaubamärgiõigus annab ettevõtjale teatava kauba tehnilise lahenduse või kasulike omaduste suhtes monopoli (vt analoogia alusel 23. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Gömböc, C‑237/19, EU:C:2020:296, punkt 35).
30 Käesoleval juhul leidis apellatsioonikoda esiteks, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii on kohaldatav juhul, kui kauba kuju võimaldab saavutada teatava tehnilise tulemuse kauba kasutamisel, kuid see ei ole kohaldatav kauba valmistamise viisile, ning teiseks, et käesoleval juhul puudutab vaidlusaluse kaubamärgi kujuga seotud tehniline tulemus üksnes tootmisprotsessi ennast, kuid see tulemus ei mõjuta otstarvet, mida kaup täidab kasutamisel tarbija poolt.
31 Kuna poolte argumendid keskenduvad nendele kahele punktile, tuleb hageja ainsa väite põhjendatuse hindamiseks järgemööda analüüsida ühelt poolt seda, kas mõiste „tehniline tulemus“ määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tähenduses viitab üksnes kauba toimimisviisile, ja teiselt poolt seda, kas käesoleval juhul on vaidlusaluse kaubamärgi kujuga seotud tehniline tulemus seotud üksnes kauba tootmisprotsessiga.
Tehnilise tulemuse mõiste tõlgendamine
32 Hageja ja EUIPO kahtlevad, kas põhjendatud on apellatsioonikoja tõlgendus, mille kohaselt kuulub määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii ette nähtud keeldumispõhjus kohaldamisele juhul, kui kujust tulenevalt on kauba puhul võimalik saavutada soovitud tehniline tulemus selle kasutamisel, kuid see ei ole kohaldatav kauba valmistamise viisi suhtes. EUIPO ja hageja sõnul kaldub see kitsas tõlgendus kõrvale määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii aluseks oleva üldise huvi laiast tõlgendusest, millest tuleks lähtuda.
33 Nii väidab hageja, nagu ka EUIPO, et vaidlustatud otsuses esitatud apellatsioonikoja lähenemisviis põhineb 16. septembri 2015. aasta kohtuotsuse Société des Produits Nestlé (C‑215/14, EU:C:2015:604) grammatilisel tõlgendusel ning lisaks tugineb see vastupidi eespool punktides 28 ja 29 osutatud põhimõtetele võimaliku kauba kujust tuleneva tehnilise tulemuse subjektiivsele hinnangule.
34 Peale selle leiab hageja sarnaselt EUIPOga, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tõlgendus, mille kohaselt hõlmab mõiste „tehniline tulemus“ üksnes viisi, kuidas tarbija asjaomast kaupa kasutab, piirab põhjendamatult kõnealuse sätte kohaldatavust ja toob kaasa asjaomase sätte eesmärgi seisukohast soovimatuid tulemusi.
35 Lõpuks märgib hageja, et erinevalt käesolevast kohtuasjast, mis käsitleb keerukat kaubaartiklit, mille kohta on esitatud patenditaotlused, puudutas kohtuasi, milles tehti 16. septembri 2015. aasta kohtuotsus Société des Produits Nestlé (C‑215/14, EU:C:2015:604), juhtumit, kus kauba kuju ainus eelis oli tootmisprotsessi lihtsustamine, ilma et see oleks mõjutanud viisi, kuidas tarbijad seda kasutasid. Hageja järeldab sellest, et nimetatud kohtuotsusest tulenevad juhised ei toeta järeldust, millele apellatsioonikoda vaidlustatud otsuses jõudis.
36 Menetlusse astuja väidab, et apellatsioonikoda tõlgendas määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii õigesti ja kohaldas 16. septembri 2015. aasta kohtuotsusest Société des Produits Nestlé (C‑215/14, EU:C:2015:604) tulenevaid põhimõtteid õigesti.
37 Kõigepealt tuleb meelde tuletada, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii õige kohaldamine eeldab, et asjaomase ruumilise tähise põhiomadused on vajalikud tehnilise tulemuse saavutamiseks.
38 Olles jõudnud järeldusele, et vaidlusaluse kaubamärgi põhiomadused võimaldavad saavutada tehnilist laadi tulemuse, asus apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 50 siiski järeldusele, et tehnilist laadi tulemus ei ole tingimata „tehniline tulemus“ määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tähenduses.
39 Nimelt leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 52, et vahet tuleb teha ühelt poolt sellel, kuidas kaup on valmistatud, ja teiselt poolt viisil, kuidas kaup toimib. Nii on vaidlustatud otsuse kohaselt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii ette nähtud keeldumispõhjus kohaldatav juhul, kui vastavast kujust tulenevalt on kauba puhul võimalik saavutada soovitud tehniline tulemus selle kasutamisel, see ei ole aga kohaldatav kauba valmistamise viisi suhtes.
40 Siinkohal leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 53, et sellist tõlgendust toetab asjaomase sätte eesmärk, milleks on „vältida monopoli andmist tehnilistele lahendustele, mida kasutaja võib otsida konkurentide kaubas“. Vaidlustatud otsuse kohaselt on aga „tarbija seisukohast määrava tähtsusega toote toimimisviis ning toote valmistamisviis on tema jaoks vähetähtis“.
41 Tuleb märkida, et apellatsioonikoda tugines 16. septembri 2015. aasta kohtuotsusele Société des Produits Nestlé (C‑215/14, EU:C:2015:604), kui ta järeldas, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii ei ole kohaldatav, kui vaidlusaluse kaubamärgi kujust tulenev tehniline tulemus puudutab üksnes kauba enda valmistamisprotsessi.
42 Olgu meelde tuletatud, et 16. septembri 2015. aasta kohtuotsuses Société des Produits Nestlé (C‑215/14, EU:C:2015:604) otsustas Euroopa Kohus, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT 2008, L 299, lk 25) artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkti ii – mis on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga ii identse sõnastusega – tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab viisi, kuidas asjaomane kaup toimib, ega ole kohaldatav selle valmistamise viisile. Seejuures tegi Euroopa Kohus mõiste „tehniline tulemus“ puhul vahet ühelt poolt kauba kasutamisel ja teiselt poolt selle valmistamisel.
43 Niisugune põhimõtteline vahetegemine, mida kohaldati 16. septembri 2015. aasta kohtuotsuses Société des Produits Nestlé (C‑215/14, EU:C:2015:604), aitas seeläbi täpsustada määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamisala, kuna sellega nähti ette, et kõnealuse sätte kohaldamisel on asjakohased üksnes tehnilised tulemused, mis ilmnevad asjaomase kauba kasutamisel.
44 Seetõttu ei eksinud apellatsioonikoda määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tõlgendamisel, kui ta leidis, et selles sättes ette nähtud keeldumispõhjus on kohaldatav juhul, kui kauba kuju võimaldab saavutada tehnilist tulemust kauba kasutamisel, see ei ole aga kohaldatav toote valmistamise viisile.
45 Hageja ja EUIPO esitatud argumendid ei sea seda järeldust kahtluse alla.
46 Esiteks, mis puudutab hageja ja EUIPO väidet, et 16. septembri 2015. aasta otsuses kohtuasjas Société des Produits Nestlé (C‑215/14, EU:C:2015:604) on kaldutud eelistama subjektiivset hinnangut kauba kujust tulenevale tehnilisele tulemusele, siis tuleb sarnaselt menetlusse astujaga märkida, et kuju võimaliku tehnilise otstarbe hindamisel tuleb tingimata arvesse võtta kauba kasulikkust asjaomase avalikkuse silmis. See järeldus ei muuda asjaolu, et kauba otstarbekohasust tuleb hinnata mitte kasutaja tajutavate eeliste alusel, kuna see hinnang on tingimata subjektiivne, vaid hindamine peab põhinema objektiivsetel asjaoludel, nagu asjaomase kuju funktsionaalseid elemente kirjeldavad dokumendid. Niisiis, selle asemel, et lisada üks subjektiivne element, mis põhineb asjaolul, kuidas tarbija kauba kuju tehnilist tulemust tajub, tuleneb kõnealusest kohtuotsusest, et tehnilist tulemust, mida tarbija saab kauba kasutamisel saavutada, tuleb hinnata objektiivselt.
47 Teiseks, mis puudutab hageja ja EUIPO argumenti, et kauba tootmisprotsessi ja kasutamise vahel vahetegemine on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga ii taotletava eesmärgiga vastuolus, siis tuleb sarnaselt menetlusse astujaga meelde tuletada, nagu nähtub eelkõige 16. septembri 2015. aasta kohtuotsuse Société des Produits Nestlé (C‑215/14, EU:C:2015:604) punktist 55, et selle sätte eesmärk on vältida olukorda, kus kaubamärgiõigus annab monopoli tehnilise lahenduse suhtes, mida kasutaja võib otsida konkurentide kaubast. Sellest järeldub, et tehnilise tulemuse hindamisel tuleb lähtuda kuju otstarbest kauba kasutamisel, samas kui toote valmistamise viis kui selline ei oma tarbija ja eelkõige lõpptarbija seisukohast tähtsust. Seega ei saa apellatsioonikoja poolt aluseks võetud vahetegemist pidada nimetatud sätte eesmärgiga vastuolus olevaks, vaid see on sätte eesmärgiga hoopis kooskõlas.
48 Kolmandaks, kuigi hageja väidab, et 16. septembri 2015. aasta kohtuotsus Société des Produits Nestlé (C‑215/14, EU:C:2015:604) ei ole käesolevas asjas kohaldatav, nimelt kohtuasja eriomaste asjaolude tõttu, mis puudutavad eelkõige asjaomase kauba keerukust või varasemate patenditaotluste olemasolu, tuleb märkida, et selles asjas tegi Euroopa Kohus otsuse eelotsuse küsimuse niisuguse sätte tõlgendamise kohta, mis – nagu eespool punktis 42 osutatud – on sõnastatud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga ii identselt. Euroopa Kohtu tõlgendus, mis põhineb üksnes sätte enda analüüsil, on seega üldkohaldatav. Sellest tuleneb, et hageja ei saa tugineda käesoleva kohtuasja eriomastele asjaoludele, et põhjendada teistsugust tõlgendust kui see, mille Euroopa Kohus andis 16. septembri 2015. aasta kohtuotsuses Société des Produits Nestlé (C‑215/14, EU:C:2015:604).
49 Sellest tuleneb, et apellatsioonikoda võis määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga ii taotletavat eesmärki ja asjakohast kohtupraktikat rikkumata tugineda oma analüüsis vahetegemisele kauba tootmisprotsessiga seotud tehniliste tulemuste ja selle kasutamisel ilmnevate tehniliste tulemuste vahel.
50 Seega tuleb hageja ainsa väite põhjendatuse hindamiseks analüüsida, kas käesoleval juhul on niisugust vahetegemist õigesti kohaldatud ja kas asjaomase kaubamärgi põhiomadused annavad tehnilise tulemuse, mis piirdub kauba tootmisprotsessiga.
Tehnilise tulemuse hindamine käesolevas asjas
51 Hageja väidab, et igal vaidlusaluse kaubamärgi põhiomadusel on registreeringuga hõlmatud kaupadega seoses tehniline otstarve.
52 Hageja leiab, et apellatsioonikoda eksis, kui ta järeldas, et vaidlusaluse kaubamärgi kolme esimese põhiomaduse tulem puudutab üksnes kauba tootmisprotsessi. Ta väidab, et vaidlusaluse kaubamärgi kuju võimaldab muuta tõhusamaks toote põhiotstarbe, milleks on mahutada vedelikku. Ta selgitab, et niisugusel kujul, mis võimaldab vähendatud materjalikogusega säilitada ja parandada toote otstarvet pakendina, kätkeb see iseenesest uusi ja parendatud omadusi, mis säilivad ka pärast tootmist.
53 Lisaks leiab hageja, et toote kuju, mis võimaldab saavutada tehnilise tulemuse, milleks on väiksem kaal, hõlbustab ladustamist, käsitsemist ja transporti, tagades samal ajal pakendi stabiilsuse ja jäikuse. Ta väidab, et arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et toote kuju pakub keskkonnaalaseid eeliseid, vähendades tarbitud ressursse ja tekkinud jäätmeid.
54 Hageja lisab, et vaidlusaluse kaubamärgi tehnilised tulemused on asjakohased kogu tarneahela ulatuses. Tema arvates saavad vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud kaupade peamised kliendid, nimelt toiduainetööstuse kutselised vahendajad, vaidlusaluse kaubamärgi kujust tulenevatest eelistest kauba tavapärase kasutamise raames objektiivselt kasu. Hageja väitel laienevad need eelised ka jaemüüjatele ja lõpptarbijatele.
55 EUIPO jätab kohtu hinnata, kas on põhjendatud õiguslikud ja faktilised kaalutlused, mille alusel jõudis apellatsioonikoda järeldusele, et kauba kuju ei ole kauba kasutamisviisi mõjutava tehnilise tulemuse põhjus.
56 Menetlusse astuja väidab, et vaidlusaluse kaubamärgi põhiomadused, mis võimaldavad parandada mahuti mahu ja pakendi pindala vahelist suhet, on optimeeritud tootmisprotsessi tulemus, kuid need ei anna soodsaid tehnilisi tulemusi kauba kasutamisel.
57 Menetlusse astuja lisab, et tavapäraste pakendamisomaduste – nagu mahuti hea stabiilsus ja käsitsetavus – säilitamine ei kujuta endast otstarbekohasuse eelist määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tähenduses. Ta leiab, et sedalaadi funktsionaalsused on tegelikult baasomadused, mis on enamikul mahutitel juba olemas. Lõpuks leiab menetlusse astuja, et hageja väidetud kaubanduslikud ja ökoloogilised eelised ei kujuta endast tehnilist eelist määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tähenduses.
58 Kohtupraktikast tuleneb, et kauba kujust koosneva tähise otstarbekohasuse analüüsimisel tuleb pärast selle tähise põhiomaduste kindlakstegemist hinnata, kas need omadused vastavad asjaomase kauba tehnilisele otstarbele. Kindlasti tuleb seda analüüsida siis, kui hinnatakse kaubamärgina registreerimiseks esitatud või vaidlustatud tähist, mitte aga tähiseid, mis koosnevad kauba mõnest muust kujust (vt selle kohta 14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 84).
59 Sõnadega „ainult“ ja „vajalik“ on tagatud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii see, et keeldutakse registreerimast üksnes neid kauba kujusid, mis seisnevad vaid selles, et sisaldavad tehnilist lahendust, ja mille registreerimine kaubamärgina tegelikkuses seega takistaks asjaomase tehnilise lahenduse kasutamist teiste ettevõtjate poolt (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 48).
60 Mis puutub tingimusse, et kauba kuju kaubamärgina registreerimisest saab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii alusel keelduda vaid juhul, kui see kuju on taotletud tehnilise tulemuse saavutamiseks „vajalik“, siis see tingimus ei tähenda, et asjaomane kuju peab olema ainus, mis võimaldab vastava tulemuse saavutada (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 53).
61 Käesoleval juhul tuleb apellatsioonikoja poolt tehnilisele tulemusele antud hinnangut analüüsida nendest põhimõtetest lähtudes.
62 Kõigepealt tuleb meelde tuletada vaidlustatud otsuses selle kohta esitatud põhjendusi.
63 Apellatsioonikoda uuris tehnilist otstarbekohasust, analüüsides vaidlusaluse kaubamärgi kuju ja võttes arvesse taotlust PCT/WO1997034809, mille menetlusse astuja esitas 29. oktoobril 1996 Washingtonis 19. juunil 1970 sõlmitud patendikoostöölepingu (muudetud kujul) alusel (edaspidi „PCT alusel esitatud taotlus“). Apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuse punktis 46, et niisuguse taotluse asjakohasust ei sea kahtluse alla asjaolu, et selles sisalduvad joonised erinevad vaidlusalusest kaubamärgist. Apellatsioonikoda märkis sellega seoses, et kohtupraktika kohaselt ei ole patendi ja kaubamärgi identsus tingimuseks, et seda saaks kaubamärgi põhiomaduste otstarbekohasuse hindamisel arvesse võtta.
64 Tuginedes eelkõige PCT alusel esitatud taotluses sisalduvatele täpsustustele, märkis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides 44, 47 ja 49, et võrreldes traditsioonilise ristkülikukujulise kujuga vähendab vaidlusaluse kaubamärgi prismataoline vorm konkreetse vedelikukoguse mahutamiseks vajaliku pakendikartongi kogust. Apellatsioonikoda leidis, et see tehniline tulemus on saavutatud vaidlusaluse kaubamärgi kolme esimese põhiomaduse abil, millele on osutatud vaidlustatud otsuse punktis 32 ning millega on määratletud mahuti struktuur ja kuju, samas kui neljas põhiomadus, mis on seotud kuju ülemist pinda risti ületava sulgemiskeevitusega, võimaldab tagada pakendi hermeetilise sulgemise. Apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuse punktides 44 ja 47 samuti, et vaidlusaluse kaubamärgi kuju võimaldab tagada pakendi stabiilsuse ja käsitsemisomadused.
65 Apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuse punktis 55, et vaidlusaluse kaubamärgi kuju, mis vähendab kauba tootmiseks vajalikku materjali, pakub eeliseid tootjale, s.o vaidlusaluse kaubamärgi omanikule, võimaldades tal saavutada kokkuhoidu ja keskkonnasäästlikkuse eesmärke. Samas leidis apellatsioonikoda, et selliseid eeliseid ei otsi vaidlusaluse kaubamärgi sihtrühm, nimelt toiduainetööstuse kutselised vahendajad, kes ostavad pakendeid tühjana, et neid vedelike ja toiduainetega täita.
66 Vaidlustatud otsuse punktides 56 ja 57 analüüsis apellatsioonikoda vaidlusaluse kaubamärgi võimalikke tehnilisi eeliseid teiste kasutajarühmade, näiteks jaemüüjate ja lõppkasutajate jaoks. Siiski lükkas apellatsioonikoda hageja argumendid tagasi, leides esiteks, et kokkuhoid veokuludelt on puhthüpoteetiline, teiseks, et säästlikkusega seotud kasu on oma ulatuselt spekulatiivne, ja kolmandaks, et hageja tugines eelistele, mis ei ole tehnilist, vaid ärilist laadi, rõhutades eelkõige, et kaubamärgi klientidel oli võimalus müüa suuremat kogust toiduaineid, kuna nad said kasutada traditsioonilise tahukaga võrreldes suurema mahutavusega pakendit. Mis puudutab lõpptarbijaid, siis leidis ta, et hageja väidetud eelised ei puuduta viisi, kuidas kasutavad kaupa lõpptarbijad.
67 Lõpuks leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 58, et vaidlusaluse kaubamärgi kuju ei avalda mahuti käsitsemisele ja ladustamisele positiivset mõju ning võimaldab selles osas üksnes järgida põhinõudeid, mida kohaldatakse enamikule pakenditoodetele.
68 Apellatsioonikoda järeldas vaidlustatud otsuse punktides 59 ja 60, et vaidlusaluse kaubamärgi tehniline tulemus puudutab üksnes kauba enda tootmisprotsessi, see ei mõjuta aga kauba täidetavat otstarvet.
69 Nii nähtub vaidlusaluse otsuse põhjendustest, et apellatsioonikoda leidis sisuliselt, et ühelt poolt võimaldavad vaidlusaluse kaubamärgi põhiomadused kaubal täita vedeliku mahutamise otstarvet, säilitades pakendi stabiilsuse ja käsitsemisomadused, ning teiselt poolt parandavad need mahuti mahu ja selle valmistamiseks vajaliku materjalikoguse vahelist suhet. Apellatsioonikoda leidis siiski, et ei pakendi põhiomaduste säilitamine ega mahuti mahu ja selle valmistamiseks vajaliku materjalikoguse suhte parandamine ei kujuta endast tehnilist tulemust määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tähenduses.
70 Tuleb analüüsida apellatsioonikoja hinnangut, mis puudutab esiteks vaidlusaluse kaubamärgiga hõlmatud kauba põhiomaduste säilitamist ning teiseks mahuti mahu ja selle valmistamiseks vajaliku materjali koguse vahelise suhte parandamist.
71 Esimesena tuleb märkida, et nagu ilmneb eelkõige vaidlustatud otsuse punktist 37 ja PCT alusel esitatud taotlusest, on vaidlusaluse kaubamärgiga kaitstud kaup mahuti, mille peamine tehniline otstarve on vedelike või toiduainete mahutamine. Samuti tuleb rõhutada, et nagu märgib hageja, aitavad kõik vaidlusaluse kaubamärgi põhiomadused kaasa sellele, et kaup saaks täita seda tehnilist otstarvet, kuna – nagu ilmneb vaidlustatud otsuse punktist 49 – kolm esimest põhiomadust määravad kindlaks mahuti struktuuri ja kontuurid, samas kui neljas põhiomadus aitab tagada lekkekindluse.
72 Lisaks selgub vaidlustatud otsuse punktides 44 ja 47 esitatud järeldustest ning PCT alusel esitatud taotlusest, et vaidlusaluse kaubamärgi kuju võimaldab tagada ka mahuti stabiilsuse ja käsitsemismugavuse. Nagu väidab hageja, otsivad selliseid tehnilisi eeliseid, mis aitavad kaasa mahuti tugevusele ning selle mahutavusele ja ladustamisele, kauba kasutajad, eelkõige toiduainetööstuse kutselised vahendajad, kes – nagu on osutatud vaidlustatud otsuse punktis 37 – täidavad tühjad pakendid vedeliku või toiduainetega, enne kui nad neid lõpptootena turustavad. Niisugused tehnilised otstarbed on asjakohased kauba kasutamisel, kuna – nagu märgib hageja – mahutit tuleb pärast täitmist ladustada, transportida või käsitseda ilma ebastabiilsuse või kahjustada saamise ohuta.
73 Eeltoodut arvestades tuleb järeldada, et vaidlusaluse kaubamärgi põhiomadused on vajalikud, et saavutada tehniline tulemus, milleks on võimaldada kaubal täita oma otstarvet mahutada vedelikke või toiduaineid, tagades samal ajal selle stabiilsuse ja käideldavuse. Kuna nimetatud omaduste abil on kaupa võimalik kasutada vastavalt kavandatud otstarbele, on hagejal alust väita, et niisugused omadused on vajalikud, et saavutada tehniline tulemus, mis puudutab kauba toimimisviisi.
74 Teisena nähtub vaidlustatud otsuse punktidest 44, 47 ja 49, et vaidlusaluse kaubamärgi kolm esimest põhiomadust võimaldavad suurendada mahuti mahtu selle tootmiseks vajaliku materjali koguse kohta. Sellega seoses märkis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 47, et võrreldes traditsioonilise ristkülikukujulise vormiga vähendab vaidlusaluse kaubamärgi prismataoline vorm konkreetse vedelikukoguse mahutamiseks vajaliku kartongi kogust.
75 Seoses apellatsioonikoja järeldusega, et selline tehniline eelis toob kasu ainult tootjale ja seega vaidlusaluse kaubamärgi omanikule, võimaldades tal saavutada kokkuhoidu ja keskkonnasäästlikkuse eesmärke, tuleb märkida järgmist.
76 Esiteks, nagu väidab hageja, aitab mahuti mahutavuse optimeerimine muuta kauba baasotstarbe tõhusamaks. Nimelt võimaldab vaidlusaluse kaubamärgi kuju suurendada konkreetse koguse pakkematerjali kohta mahutis sisalduva vedeliku või toiduainete kogust. Kuna vaidlusaluse kaubamärgi kuju võimaldab parandada kauba baasotstarvet, ei saa seda pidada üksnes optimeeritud tootmisprotsessi tulemuseks, millel ei ole mingit mõju kauba toimimisviisile.
77 Teiseks, nagu märgib ka hageja, toob mahuti mahu ja selle valmistamiseks vajaliku materjali koguse suhte parandamine kaasa selle, et kindla mahu puhul on pakend kergem kui traditsioonilise kujuga pakendid. Sellega seoses tuleb märkida, et menetlusse astuja reklaam toob sellised tehnilised eelised esile. Nii märgib menetlusse astuja vaidlusaluse kaubamärgi kuju kohta oma veebisaidi väljavõttest nähtuvalt, et väiksema koguse pakendimaterjali kasutamine ei kahjusta kauba toimivust. Kõnealuses reklaamis rõhutatakse ka kauba kergust ning selle optimaalset tõhusust, mis on seotud eelkõige vähese kogukusega. Kuigi kohtuistungil väitis menetlusosaline, et reklaam sisaldas subjektiivseid elemente ega andnud täpset teavet kauba tehniliste eeliste kohta, siis kohtupraktikast selgub vastupidi, et arvesse võib võtta kõiki toote tehniliste omaduste hindamiseks asjakohaseid dokumente, sealhulgas eelkõige katalooge või veebisaite, milles kirjeldatakse toote tehnilisi omadusi (vt analoogia alusel 23. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Gömböc, C‑237/19, EU:C:2020:296, punkt 34).
78 Lisaks tuleb märkida, et nagu hageja väidab, on pakendi kaalu ja mahu vähendamine vaidlusaluse kaubamärgi sihtrühma seisukohast asjakohane tehniline tulemus. Toote prismataoline vorm, mis võimaldab vähendada pakendi kaalu ja muudab selle vähem kogukaks, pakub nimelt tehnilist lahendust, mida võivad otsida toiduainetööstuse valdkonna kutselised vahendajad. Nagu hageja rõhutab, hõlbustab pakendite kaalu vähendamine eelkõige nende ladustamist ja transporti.
79 Eeltoodust tuleneb, et vaidlusaluse kaubamärgi kuju võimaldab välja töötada vähem koguka ja kergema pakendi kui traditsioonilise kujuga pakendid, kuna kasutatakse vähem materjali. Selline tehniline tulemus on vaidlusaluse kaubamärgi sihtrühma seisukohast asjakohane, mõjutades positiivselt viisi, kuidas toiduainetööstuse vahendajad saavad kaupa kasutada.
80 Kolmandaks väidab hageja, et vaidlusaluse kaubamärgi kuju pakub tehnilisi eeliseid lõpptarbijale.
81 Sellega seoses tuleb märkida, et isegi juhul, kui vaidlusaluse kaubamärgi sihtrühm on, nagu käesoleval juhul, professionaalsed kliendid, võib olla asjakohane analüüsida selle kaubamärgi põhiomaduste otstarbekohasust, võttes arvesse mitte ainult selle rühma, vaid ka lõppkasutajate olukorda. Nagu menetlusse astuja sisuliselt märgib, on kutselistel vahendajatel huvi selle vastu, et asjaomase kaubamärgi kujuga saavutatav tehniline tulemus vastaks mitte ainult nende endi vajadustele, vaid ka nende lõppkasutajate vajadustele, kes soovivad nende kaupu osta. Seetõttu on apellatsioonikoda õigesti uurinud, kas vaidlusaluse kaubamärgi kuju võimaldab saavutada lõpptarbijale kasulikku tehnilist tulemust.
82 Käesoleval juhul on hagejal alust väita, et apellatsioonikoda eksis, kui järeldas, et vaidlusaluse kaubamärgi kujust tulenevad tehnilised eelised ei puuduta viisi, kuidas lõpptarbijad kaupa kasutavad. Nimelt tuleb märkida, et PCT alusel esitatud taotluse kohaselt on pakendi eriomase kuju tõttu kõnealune pakend tarbija jaoks lihtsamini haaratav ja kasutatav. Samuti mainitakse hageja esitatud menetlusse astuja veebisaidi väljavõtetes kauba kuju ergonoomilisust. Nimelt on välja toodud, et toode on välja töötatud nii, et see sobituks täielikult kokku kõigi käesuurustega, et tarbimise ajal oleks haare mugavam.
83 Eespool esitatud punktidest 71–82 nähtub, et apellatsioonikoda järeldas ekslikult, et vaidlusaluse kaubamärgiga saavutatav tehniline tulemus puudutab üksnes kauba enda tootmisprotsessi ega mõjuta selle kauba otstarvet. Järelikult on hagejal alust väita, et vaidlusaluse kaubamärgi kuju on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tähenduses tehnilise tulemuse saavutamiseks vajalik.
84 Menetlusse astuja argumendid ei sea seda hinnangut kahtluse alla.
85 Esiteks, kuigi menetlusse astuja ei vaidle vastu sellele, et vaidlusaluse kaubamärgi põhiomadused võimaldavad sellega hõlmatud kaubal mahutina täita oma põhiülesannet, vastates samas seda liiki kaupade kasutajate taotletavatele stabiilsuse ja käsitamismugavuse nõuetele, leiab ta, et vaidlusaluse kaubamärgi kuju võimaldab kaubal täita üksnes oma põhiülesannet, ilma et ta pakuks selles osas traditsioonilise pakendiga võrreldes parendust. Nimetatud argumendid on kooskõlas apellatsioonikoja seisukohaga vaidlustatud otsuse punktis 58, milles on märgitud, et asjaolu, et vaidlusaluse kaubamärgi kujuga on säilitatud mahuti mugava haaramise ja virnastamise võime, ei tähenda, et sellel kujul oleks nendele otstarvetele positiivne mõju.
86 Siiski ei mõjuta määruse nr 49/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamist asjaolu, et vaidlusaluse kaubamärgi kuju võimaldab täita pakenditoodete tehnilist baasotstarvet, ilma et ta seda otstarvet parandaks. Nagu märgib EUIPO, ei sõltu kõnealuse sätte kohaldamine parema tehnilise tulemuse olemasolust. Seega tuleb rõhutada, et kõnealuse sätte eesmärk on kaitsta kauba niisuguseid kujusid, mis on vajalikud tehnilise tulemuse saavutamiseks, mitte ainult uuenduslikke tehnilisi tulemusi, mida on võimalik patentida (21. mai 2015. aasta kohtuotsus Yoshida Metal Industry vs. EUIPO, T‑331/10 RENV ja T‑416/10 RENV, ei avaldata, EU:T:2015:302, punkt 59).
87 Samuti ei ole asjakohane menetlusse astuja väide, et vaidlusaluse kaubamärgi kuju võimaldab saavutada kauba stabiilsuse osas muu pakendikujuga võrreldes samaväärse tehnilise tulemuse. Määruse nr 49/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamiseks on kuju otstarbekohasuse analüüsimisel vaja uurida, kas kuju on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, see ei nõua aga kuju võrdlemist muude turul olemasolevate kaubakujudega (vt selle kohta 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Tecnodidattica vs. EUIPO (gloobuse- ja valgustijala kuju), T‑752/18, ei avaldata, EU:T:2020:130, punkt 33).
88 Teiseks leiab menetlusse astuja, et isegi kui tarbijale toote ladustamise ja käsitsemise seisukohalt pakutavad eelised peetaks saavutatuks, tuleks neid käsitada majanduslike ja kaubanduslike tulemustena, mitte tehnilise tulemusena. Vaidlusaluse kaubamärgi kuju, kuivõrd see võimaldab kauba pakendamist ja ladustamist lihtsustada, tuleb siiski käsitada nii, et see täidab tehnilist otstarvet (vt selle kohta 31. jaanuari 2018. aasta kohtuotsus Novartis vs. EUIPO – SK Chemicals (plaastri kujutis), T‑44/16, ei avaldata, EU:T:2018:48, punkt 63). Tuleb ka lisada, nagu on märkinud hageja ja EUIPO, et EUIPO sisesuuniste B osa 4. jaotise 6. peatüki punktis 3 on ette nähtud, et mõiste „tehniline tulemus“ peab hõlmama kujusid, milles eelkõige on „kasutatud võimalikult vähe materjali“ või mis „võimaldavad praktilist ladustamist või transporti“.
89 Kolmandaks väidab menetlusse astuja, et hageja ei ole tõendanud majanduslikku kasu, mida vaidlusaluse kaubamärgi kliendid võivad tänu selle kaubamärgi kuju põhiomadustele saada. See argument on kooskõlas apellatsioonikoja seisukohaga vaidlustatud otsuse punktis 57, millele on osutatud eespool punktis 66 ja mille kohaselt on hageja väidetav kokkuhoid transpordikulude osas puhthüpoteetiline, samas kui väidetav säästlikkuse osas saavutatav kasu on oma ulatuselt spekulatiivne.
90 Nagu aga EUIPO kohtuistungil märkis, on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii kohaldatav kauba kujule, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, ilma et oleks vaja tõendada sellisest tehnilisest tulemusest tulenevate võimalike eeliste ulatust. Seega, kuna vaidlusaluse kaubamärgi kuju tuleb käsitada nii, et sellega on võimalik saavutada teatav tehniline tulemus, ei takista määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamist asjaolu, et võimalikke sellest tulenevaid majanduslikke eeliseid on raske kindlaks teha või need on isegi hüpoteetilised.
91 Neljandaks märkis menetlusse astuja kohtuistungil, et vaidlusaluse kaubamärgi teine põhiomadus, mis on seotud nelja järgatud nurgaga, on esteetiline element, millega saab anda mahutile eristava välimuse.
92 Siiski aitab teine põhiomadus anda vaidlusaluse kaubamärgiga hõlmatud kaubale prismataolise vormi, mis võimaldab suurendada mahuti mahu ja selle valmistamiseks kasutatava materjali koguse vahelist suhet, tagades samas selle stabiilsuse ja käsitsemisomadused. Seega täidab apellatsioonikoja kindlaks tehtud kuju teine põhiomadus tehnilist otstarvet, mida menetlusse astuja pealegi ei vaidlusta.
93 Kohtupraktikast nähtub samas, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii ei ole kohaldatav, kui on olemas tähtis otstarbeta üksikosa, nagu kaunistav või fantaasiat väljendav osa, mis on vaidlusaluse kaubamärgi põhiomadus, kuid mis ei ole tehnilise tulemuse saavutamiseks vajalik (6. detsembri 2023. aasta kohtuotsus BB Services vs. EUIPO – Lego Juris (pealael oleva kinnituskärniga mängufiguur), T‑297/22, EU:T:2023:780, punkt 121).
94 Ent asjaolu, et vaidlusaluse kaubamärgi olulisel osal, mis on tehnilise tulemuse saavutamiseks vajalik, on lisaks esteetiline väärtus või ebatavaline laad, ei välista määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamist (5. juuli 2023. aasta kohtuotsus Wajos vs. EUIPO (pakendi kuju), T‑10/22, ei avaldata, EU:T:2023:377, punkt 45).
95 Järelikult ei takista määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamist asjaolu, et teisel põhiomadusel võib lisaks tehnilisele otstarbele olla ka esteetiline väärtus ja see võib aidata anda vaidlusalusele kaubamärgile ebahariliku kuju.
96 Kõigest eeltoodust tuleneb, et hagejal on alust väita, et apellatsioonikoda kohaldas määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii vääralt, kui ta järeldas, et nimetatud säte ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna vaidlusaluse kaubamärgi põhiomadustega saavutatud tehniline tulemus puudutab üksnes kauba enda tootmisprotsessi, ilma et see mõjutaks kauba otstarvet.
97 Sellest tuleneb, et apellatsioonikoda leidis ekslikult, et hagejal ei olnud alust tugineda vaidlusaluse kaubamärgi kehtetuks tunnistamisele määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punkti a alusel koostoimes sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga ii.
98 Tuleb märkida, et hageja ei vaidlusta vaidlustatud otsuse teist põhjendust, millega apellatsioonikoda lükkas kehtetuks tunnistamise taotluse tagasi osas, milles see põhines määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punktil b. Kuna aga nimetatud lõike punktides a ja b ette nähtud kehtetuks tunnistamise põhjused on teineteisest sõltumatud, piisab vaidlusaluse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise põhjendamiseks sellest, kui esineb neist üks (vt selle kohta 19. juuni 2025. aasta kohtuotsus CeramTec, C‑17/24, EU:C:2025:455, punkt 49).
99 Kuna hagejal on alust väita, et apellatsioonikoda lükkas tema osutatud esimese kehtetuks tunnistamise põhjuse ekslikult tagasi, siis tuleneb sellest, et apellatsioonikoda oleks pidanud juba ainuüksi sel alusel menetlusse astuja poolt talle esitatud kaebuse rahuldamata jätma.
100 Seega tuleb vaidlustatud otsus tühistada.
Vaidlustatud otsuse muutmise nõue
101 Oma hagiavalduses palus hageja Üldkohtul „tunnistada [vaidlusaluse] kaubamärgi registreering kehtetuks“. Kohtuistungil täpsustas hageja, et nimetatud nõuet tuleb mõista nii, et ta palub vaidlustatud otsuse muutmise nõudega jätta menetlusse astuja poolt apellatsioonikojale esitatud kaebus rahuldamata.
102 Sellega seoses nähtub määruse 2017/1001 artikli 72 lõigetest 2 ja 3, et Üldkohus on pädev EUIPO apellatsioonikoja otsust tühistama või muutma. See muutmispädevus ei anna siiski Üldkohtule pädevust anda hinnangut küsimuses, mille kohta apellatsioonikoda ei ole veel seisukohta võtnud. Muutmispädevuse teostamine piirdub nimelt olukordadega, milles Üldkohtul on pärast apellatsioonikoja antud hinnangu kontrollimist võimalik tuvastatud õiguslike ja faktiliste asjaolude põhjal kindlaks teha, millise otsuse oleks apellatsioonikoda pidanud tegema (vt selle kohta 23. jaanuari 2025. aasta kohtuotsus EUIPO vs. Neoperl, C‑93/23 P, EU:C:2025:33, punktid 68 ja 69).
103 Käesoleval juhul, olles kontrollinud apellatsioonikoja hinnangut põhjenduse kohta, mis on seotud määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punktiga a koostoimes selle määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga ii, on Üldkohtul võimalik kindlaks teha, millise otsuse oli apellatsioonikoda kohustatud tegema, millest tuleneb, et tal on pädevus vaidlustatud otsust muuta.
104 Kuna hageja ainsa väitega on nõustutud, tuleneb sellest, et apellatsioonikoda oleks pidanud leidma, nagu ka tühistamisosakond, et vaidlusalusele kaubamärgile on kehtetuks tunnistamise põhjus määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punkti a alusel koostoimes kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga ii kohaldatav. Seega oli apellatsioonikoda kohustatud jätma menetlusse astuja poolt talle esitatud kaebuse rahuldamata. Seetõttu tuleb Üldkohtul vaidlustatud otsust muutes jätta apellatsioonikojale esitatud kaebus rahuldamata (vt selle kohta 16. mai 2017. aasta kohtuotsus Airhole Facemasks vs. EUIPO – sindustrysurf (AIR HOLE FACE MASKS YOU IDIOT), T‑107/16, EU:T:2017:335, punktid 48–50).
Kohtukulud
105 Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud kohtukulud hüvitama, kui vastaspool on seda nõudnud.
106 Kuna vaidlustatud otsus tühistatakse ja seda muudetakse, on menetlusse astuja kohtuvaidluse kaotanud. Sama kehtib ka EUIPO kohta, hoolimata viimase poolt teise võimalusena esitatud nõudest, et hagi rahuldataks (vt selle kohta 18. juuni 2019. aasta kohtuotsus W. Kordes’ Söhne Rosenschulen vs. EUIPO (Kordes’ Rose Monique), T‑569/18, ei avaldata, EU:T:2019:421, punkt 40).
107 Tuleb märkida, et hageja palus mõista kohtukulud välja EUIPO-lt „või vastavalt olukorrale“ menetlusse astujalt. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja taotleb kohtukulude väljamõistmist esimese võimalusena EUIPO-lt või teise võimalusena menetlusse astujalt. Seetõttu tuleb vastavalt hageja nõudele jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja hageja kohtukulud.
108 Menetlusse astuja kannab ise oma kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (seitsmes koda viieliikmelises koosseisus)
otsustab:
1. Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) neljanda apellatsioonikoja 6. detsembri 2024. aasta otsus (asi R 12/2024‑4) ja muuta seda nii, et Tetra Laval Holdings & Finance SA poolt EUIPO-le esitatud kaebus tühistamisosakonna 6. novembri 2023. aasta otsuse peale jäetakse rahuldamata.
2. Jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Lami Packaging (Kunshan) Co. Ltd. kohtukulud.
3. Jätta Tetra Laval Holdings & Finance SA kohtukulud tema enda kanda.
|
Kecsmár |
Madise |
Nihoul |
|
Öberg |
Truchot |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 3. juunil 2026 Luxembourgis.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: inglise.