Liikmesriik

Soovitused kolmanda tsükli veemajanduskavade koostamiseks

Soovitused teise tsükli üleujutusriski maandamise kavade koostamiseks

Austria (AT)

Arvestades Austria teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Tagada kolmanda tsükli veemajanduskavade vastuvõtmine õigel ajal.

·Tagada veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide õigeaegseks saavutamiseks vajalike meetmete rakendamise järjepidevus, tõhusus ja piisav rahastamine. Eritähelepanu tuleks pöörata meetmetele, mille eesmärk on hüdromorfoloogiliste survetegurite märkimisväärse hulga vähendamine.

·Näidata üles sihiteadlikkust ja pragmaatilisust keemilise saaste vähendamisel, minnes pelgalt teadmiste kogumise meetmetest kaugemale.

·Tagada kulude katmist käsitleva artikli 9 nõuetekohane rakendamine, sealhulgas keskkonna- ja ressursikulude arvutamine ja arvesse võtmine.

Arvestades Austria esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Töötada välja üleujutusriski maandamise kavade mõõdetavad eesmärgid ja siduda kavandatud meetmed nendega, et saaks hinnata tehtud edusamme.

·Selgitada, kuidas kavandatud meetmeid valitakse ja prioriseeritakse, nt kuidas kaalutakse eri tegureid, mis valikuid mõjutavad (sh kulude-tulude analüüs, tõhusus ja kliimamuutused).

·Töötada välja üksikasjalikum metoodika kavandatud meetmete üldise kulutasuvuse hindamiseks, esitades rohkem teavet kulude ja asjakohaste rahastamisallikate kohta.

·Tagada asjakohased ristviited üleujutusriski maandamise kavade, esialgsete üleujutusriski hindamiste / võimaliku olulise üleujutusriskiga alade ning üleujutusohu ja üleujutusriski kaartide vahel, tagades, et need on kõigile huvitatud isikutele ja üldsusele juurdepääsetavas vormis, sealhulgas digitaalselt, pidevalt kättesaadavad.

Belgia (BE)

Arvestades Belgia teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Määrata selged finantskohustused meetmeprogrammide rakendamiseks.

·Täpsustada oma strateegiat veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide täitmiseks ja parandada oma järgmise tsükli veemajanduskavade tehnilist teostatavust, tehes tihedat koostööd põllumajandustootjate ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) riigisisese rakendamise eest vastutavate ametiasutustega ning tagades suurema koostoime veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide ja riigisiseselt rakendatavate asjakohaste poliitikameetmete ja vahendite (nt maaelu arenguprogrammi, ÜPP esimese samba, nitraadidirektiivi jms) vahel.

·Näidata üles sihiteadlikkust ja pragmaatilisust keemilise saaste vähendamisel ning töötada välja ainepõhisem käsitlus nii pinna- kui ka põhjavee suhtes, keskendudes prioriteetsetele ainetele ning jõepõhistele ja põhjaveepõhistele saasteainetele.

·Teha vajaduse korral ja üheselt selgitatud metoodika abil kavandatud meetmete kulude-tulude analüüs ning täpsustada, kuidas selle põhjal neid meetmeid valiti ja prioriseeriti.

·Tagada kulude katmist käsitleva artikli 9 nõuetekohane rakendamine, sealhulgas keskkonna- ja ressursikulude arvutamine ja arvesse võtmine.

Arvestades Belgia esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Esitada üksikasjalikum kirjeldus selle kohta, milline on kliimamuutuste eeldatav mõju üleujutuste esinemisele, võttes aluseks kättesaadavad uuringud.

·Esitada ülevaade meetmete kuludest ja eeldatavatest rahastamisallikatest.

·Lisada üleujutusriski maandamise kavadesse kulude-tulude analüüs (nt selliste meetmete prioriseerimiseks, mis seda võimaldavad) ja anda selge ülevaade kasutatud metoodikast.

·Tagada kooskõlastamine kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegiaga.

Bulgaaria (BG)

Arvestades Bulgaaria teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Parandada veelgi rahvusvahelist koostööd, töötades välja ühtsemad käsitlused ühiste veekogude seisundi hindamiseks, ning tagada paremini kooskõlastatud hindamised ja meetmeprogrammid, et veepoliitika raamdirektiivi eesmärgid täidetaks õigel ajal.

·Parandada oma seirevõimet, et vähendada sõltuvust eksperdihinnangust oma veekogude ökoloogilise seisundi/potentsiaali hindamisel.

·Tugineda artikli 4 lõike 7 kohaste erandite kasutamisel kõigi veepoliitika raamdirektiivis ette nähtud etappide põhjalikule hindamisele ja näidata kõigi valgalapiirkondade puhul läbipaistvalt põhjused veepoliitika raamdirektiivi artikli 4 lõike 7 kohaste erandite kasutamiseks.

·Tagada asulareovee puhastamise direktiivi artikli 5 nõuete parem täitmine, eriti suurlinnades, seoses nõudega puhastada reovett põhjalikumalt enne selle juhtimist tundlikele aladele.

·Esitada kõigi oma valgalapiirkondade kõigi veekogude kohta põllumajandusest pärit hajureostust (toitained, põllumajanduskemikaalid, sete, orgaaniline aine) käsitlev terviklik puuduste hinnang ja siduda see otseselt kavandatud leevendusmeetmetega (vastavalt veepoliitika raamdirektiivi artikli 11 lõike 3 punktile h). Need meetmed peaksid olema konkreetsed, neil peaks olema selge õiguslik alus ning need peaksid hõlmama asjakohast järelevalve- ja kontrollikorda.

·Tagada, et veepoliitikas tehtaks selget vahet veenappuse ja põua vahel ning et võetaks vastu põuaohjekava või veevarude jaotamise ja majandamise kava.

Arvestades Bulgaaria esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Parandada eesmärkide ja meetmete väljatöötamist, näidates selgelt saavutamise ja rakendamise ajakava.

·Esitada üksikasjalikum kirjeldus selle kohta, milline on kliimamuutuste eeldatav mõju üleujutuste esinemisele, ja tagada kooskõlastamine kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegiaga, kui see vastu võetakse.

·Teha vajaduse korral ja üheselt selgitatud metoodika abil kavandatud meetmete kulude-tulude analüüs ja täpsustada, kuidas selle põhjal neid meetmeid valiti ja prioriseeriti.

Küpros (CY)

Arvestades Küprose teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Parandada veelgi oma suutlikkust hinnata kõikide kategooriate veekogude (sh territoriaalvete) seisundit, et vähendada teadmata seisundiga veekogude osakaalu ja tagada prioriteetsete ainete esinemise parem hindamine.

·Jälgida oma veekogusid viisil, mis tagab piisava ajalise täpsuse ja ruumilise ulatuse, et neid kõiki klassifitseerida (võimaluse korral koos usaldusväärsete rühmitamis-/ekstrapoleerimismeetoditega).

·Tõhustada mõõtmise kasutamist (eriti põllumajanduses), et teha paremini kindlaks veekogude kvantitatiivne seisund ja vähendada põhjavee ülemäärast võtmist, mille peamiseks põhjuseks on reguleerimata veevõtmine ja asjaolu, et load ei ole piisavalt kooskõlas keskkonnanõuetega.

Arvestades Küprose esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Selgitada, kuidas valitakse ja prioriseeritakse kavandatud meetmeid, nt kuidas kaalutakse eri tegureid, mis valikuid mõjutavad (sh tulude-kulude analüüs, tõhusus ja kliimamuutused).

·Määrata kindlaks võrdlusalus ja asjakohased näitajad, et hinnata kavandatud meetmete rakendamisel tehtud edusamme.

·Kaaluda süstemaatiliselt võimalusi rakendada võimaluse korral alternatiivina jõekallaste ja jõesängide süvendamisele ja nn halli taristu muudatustele looduspõhiseid lahendusi (sh looduslikku veesidumisvõimet käsitlevad meetmed).

Tšehhi Vabariik (CZ)

Arvestades Tšehhi Vabariigi teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Tagada parem seire, eelkõige piisav veekogude arv ja kõigi asjakohaste kvaliteedielementide asjakohane käsitlemine. Parandada tuleks järvede operatiivseiret ning see peaks olema paremini seotud survetegurite ja mõju analüüsiga. Hüdromorfoloogilisi kvaliteedielemente tuleks jälgida kõikides veekategooriates.

·Parandada ökoloogilise seisundi/potentsiaali hindamise usaldusväärsust ja eelkõige hüdromorfoloogiliste elementide hindamismeetodeid ning siduda füüsikalis-keemilised piirid jõgede asjakohaste bioloogiliste kvaliteedielementidega.

·Põhjendada paremini artikli 4 lõigete 4 ja 5 kohaste erandite kasutamist ja teha nende vahel selget vahet. See on eriti oluline, sest prognooside kohaselt saavutatakse väga paljude veekogude puhul veepoliitika raamdirektiivi eesmärgid alles pärast 2027. aastat ning erandite kohaldamine on laialt levinud.

·Kvantifitseerida veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide saavutamiseks vajalike saasteainekoguste vähendamine ning määrata kindlaks põllumajanduslike veereostusallikatega seotud leevendusmeetmete mõju valgalale ja see, mil määral aitavad kaasa nitraadidirektiivi ja asulareovee puhastamise direktiivi alusel juba võetud meetmed ning milliseid täiendavaid meetmeid tuleb võtta eesmärkide täielikuks saavutamiseks.

·Tagada kulude katmist käsitleva artikli 9 nõuetekohane rakendamine, sealhulgas keskkonna- ja ressursikulude arvutamine ja arvesse võtmine.

Arvestades Tšehhi Vabariigi esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.    

·Töötada välja üleujutusriski maandamise kavade mõõdetavad eesmärgid ja siduda kavandatud meetmed nendega, et saaks hinnata tehtud edusamme.

·Esitada iga meetme hinnanguline kulu ja kõigi meetmete kogueelarve, näidates, kas see hõlmab nii investeeringuid kui ka tegevuskulusid.

·Kirjeldada meetmete prioriseerimise meetodit ja anda selget teavet meetmete kulude ja tulude hindamise meetodite kohta.

·Tagada kooskõlastamine kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegiaga.

Saksamaa (DE)

Arvestades Saksamaa teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Parandada kõigis valgalapiirkondades kõigi oluliste ainete suundumuste jälgimist nii, et see tagaks piisava ajalise täpsuse ja ruumilise ulatuse.

·Põhjendada paremini artikli 4 lõigete 4 ja 5 kohaste erandite kohaldamist, eelkõige ebaproportsionaalseid kulusid.

·Viia lõpule kõigi valgalapiirkondade kõigi veekogude suhtes põllumajandusest pärit hajureostust käsitlev terviklik puuduste hindamine ning siduda see otseselt leevendusmeetmetega. Võtta täiendavaid meetmeid, et vältida põllumajandusest pärit nitraatide põhjustatud saastet.

·Kaaluda suurema põuaohuga piirkondadele põuaohjekavade väljatöötamist.

Arvestades Saksamaa esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.    

·Töötada välja mõõdetavad eesmärgid (ajakava, näitajad) ja määrata kindlaks selged kriteeriumid selle kohta, mida käsitleda üleujutuste olulise kahjuliku mõjuna.

·Määrata meetmed kavades kindlaks üksikasjalikumalt, täpsustades muu hulgas, mil määral aitavad need saavutada eesmärke ja kuidas neid rahastatakse.

·Selgitada, kuidas kavandatud meetmeid valitakse ja prioriseeritakse, nt kuidas kaalutakse eri tegureid, mis valikuid mõjutavad (sh kulude-tulude analüüs, tulemuslikkus ja kliimamuutused).

·Tagada kooskõlastamine kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegiaga.

Taani (DK)

Arvestades Taani teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Selgitada, kuidas jaguneb märkimisväärne surve eri sektorite vahel, et oleks võimalik kindlaks teha asjakohased leevendusmeetmed.

·Parandada pinnaveekogude seiret, käsitledes kõiki asjakohaseid bioloogilisi, füüsikalis-keemilisi ja hüdromorfoloogilisi kvaliteedielemente kõigis veekategooriates, ning suurendada valgalale iseloomulike saasteainete seirega hõlmatud veekogude osakaalu.

·Töötada lõplikult välja kõikides veekategooriates kõigi bioloogiliste kvaliteedielementide hindamise meetodid, sealhulgas meetodid, mis aitavad tuvastada toitaineid jõgedes ja hõlmavad hüdromorfoloogilisi kvaliteedielemente ökoloogilise seisundi liigitamisel.

Arvestades Taani esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.    

·Esitada rohkem ja järjepidevamat teavet üleujutusriski maandamise kavade väljatöötamise protsessi kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas kasutati nende ettevalmistamisel esialgseid üleujutusriski hindamisi ning üleujutusohu ja üleujutusriski kaarte. Tagada kooskõlastamine kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegiaga.

·Kaaluda ühtsema käsitluse kasutamist erinevate üleujutusriski maandamise kavade suhtes, kuna praegu on need oma olemuselt (strateegia ja üksikasjalikkuse poolest) üsna erinevad. Sellega seoses kaaluda eri haldusasutuste vahelise teabevahetuse suurendamist.

·Esitada rohkem üksikasju meetmete kulude ja rahastamisallikate kohta ning võimaluse korral teha kulude-tulude analüüs. Esitada lisateavet meetmete prioriseerimise, sealhulgas kasutatud kriteeriumide kohta. Esitada kõigis üleujutusriski maandamise kavades teavet nende meetmete rakendamise jälgimise mehhanismide kohta.

Eesti (EE)

Arvestades Eesti teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Tagada, et kõikide pinnaveekogude kõigi asjakohaste kvaliteedielementide suhtes määratakse kindlaks võrdlustingimused.

·Viia lõpule keemiliste ainete heite, keskkonda laskmise ja kao andmike koostamine.

·Tõhustada püüdlusi, et hinnata kõigi veekogude seisundit, suurendades usaldust seisundi hindamise vastu ja vähendades teadmata seisundiga veekogude osakaalu. Seire peaks tagama piisava ajalise täpsuse ja ruumilise ulatuse (sh elustikus).

·Põhjendada paremini erandeid, töötades välja selged kriteeriumid artikli 4 lõike 4 kohaldamiseks ja kohaldades neid, ning eristada neid kriteeriumeid selgelt artikli 4 lõike 5 alusel kasutatud kriteeriumitest ja põhjendustest.

Arvestades Eesti esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.    

·Töötada välja konkreetsed ja mõõdetavad üleujutusriski maandamise kava eesmärgid ja kirjeldada eesmärkide seadmise protsessi.

·Esitada üksikasjalikum teave selle kohta, kui palju maksaks meetmete rakendamine igas majandamisüksuses, ja meetmete ajakavad. Esitada ka edusammude näitajad. Kirjeldada üleujutusriski maandamise kavades kulude-tulude analüüsi metoodikat ja esitada tulemused.

Kreeka (EL)

Veemajanduskavasid ei esitatud õigel ajal ja seetõttu ei ole neid komisjoni hinnangus arvesse võetud.

Üleujutusriski maandamise kavasid ei esitatud õigel ajal ja seetõttu ei ole neid komisjoni hinnangus arvesse võetud.

Hispaania (ES)

Arvestades Hispaania teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Tagada, et järgmised veemajanduskavad võetakse vastu õigel ajal, järgides avaliku konsultatsiooni nõudeid.

·Kasutada rohkem vooluhulga mõõtureid, et tagada kõigi veevõtmiste mõõtmine ja registreerimine ning lubade kohandamine kättesaadavatele ressurssidele, samuti tagada, et kasutajad esitavad valgalapiirkondade ametiasutustele korrapäraselt aruanded tegelikult võetud mahtude kohta, eriti nendes valgalapiirkondades, kus veevõtukoormus on märkimisväärne.

·Tagada kulude katmist käsitleva artikli 9 nõuetekohane rakendamine, sealhulgas keskkonna- ja ressursikulude arvutamine ja arvesse võtmine.

·Tagada kaitsealuste elupaikade ja liikide kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete vajaduste kindlaksmääramine ja nende rakendamine iga kaitseala suhtes kehtestatud konkreetsete eesmärkidena ning täpsustada ka asjakohane järelevalvekord ja meetmed.

·Tagada uute põuaohjekavade vastuvõtmine.

Arvestades Hispaania esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.    

·Võtta kiiremas korras vastu Kanaari saarte üleujutusriski maandamise kavad ja tagada, et järgmised üleujutusriski maandamise kavad võetakse vastu õigel ajal.

·Selgitada täpsemalt eesmärkide prioriseerimise protsessi ja see dokumenteerida, näiteks selgitada, millised asutused ja sidusrühmad on selles osalenud ja mille alusel on määratud eri eesmärkide suure või väikese tähtsusega prioriteedid. Töötada välja mõõdetavad eesmärgid ja näitajad meetmete mõju kohta, et aidata kaasa edusammude hindamisele.

·Esitada meetmete kulude ja tulude hindamise metoodika ning kõnealuse analüüsi kohaldamine ja tulemused.

·Võtta arvesse kliimamuutusi, sealhulgas võtta süstemaatiliselt arvesse kliimamuutustega kohanemise riiklikku strateegiat.

Soome (FI)

Arvestades Soome teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Tagada pinnaveekogude parem seire, et käsitleda kõiki veekogusid kõigi asjakohaste kvaliteedielementide seisukohast, sealhulgas hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid ja valgalale iseloomulikud saasteained rannikuvetes.

·Parandada kõigis valgalapiirkondades kõigi asjakohaste ainete suundumuste jälgimist nii, et see tagaks piisava ajalise täpsuse ja ruumilise ulatuse.

·Tagada kavandatud uute muudatuste põhjalik hindamine kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi nõuetega, arvestades, et seisundi halvenemine väga heast heaks ei tohi anda alust artikli 4 lõike 7 kohaseks hindamiseks.

·Tagada kulude katmist käsitleva artikli 9 nõuetekohane rakendamine, sealhulgas keskkonna- ja ressursikulude arvutamine ja arvesse võtmine.

·Käsitledes kohalike või alamvalgala põuaperioodide esinemist kliimamuutuste ühe tagajärjena, kaaluda vajaduse korral põuaohjekavade koostamist.

Arvestades Soome esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Kehtestada üleujutusriski maandamise kavades eesmärkide saavutamise selge ajakava.

·Siduda eesmärgid ja meetmed omavahel tugevamalt ning märkida selgelt, kas kavandatud meetmed on eesmärkide saavutamiseks piisavad.

·Tagada kooskõlastamine kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegiaga.

Prantsusmaa (FR)

Arvestades Prantsusmaa teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Põhjendada paremini artikli 4 lõigete 4 ja 5 kohaste erandite kohaldamist ning vaadata põhjendused läbi ja neid ajakohastada, et tagada kõigi võimalike meetmete rakendamine.

·Parandada toitainetega saastumise probleemi lahendamist ning hinnata meetmete eeldatavat mõju ja anda sellest aru.

·Suurendada pingutusi, et rakendada hüdromorfoloogilisi meetmeid kõigis hüdromorfoloogiliste survetegurite poolt mõjutatud veekogudes ja kõigis valgalapiirkondades ning anda nende meetmete kohta teavet, samuti täita rahvusvahelisi kohustusi kõrvaldada jõevoolu takistavad tegurid.

·Kaaluda suurema põuaohuga piirkondadele põuaohjekavade väljatöötamist.

Arvestades Prantsusmaa esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Esitada üksikasjalikumat teavet üleujutusriski maandamise kavadele eelnenud sammude kohta, sealhulgas võimaliku olulise üleujutusriskiga piirkondi käsitlevad ülevaatlikud kaardid ja tekst, ning viited selle kohta, kus need on kättesaadavad. Tagada kooskõlastamine kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegiaga.

·Töötada välja võimalikult konkreetsete ja mõõdetavate elementidega eesmärgid ning tagada selge seos kõrgema ja madalama tasandi eesmärkide vahel ning meetmete ja eesmärkide vahel.

·Anda üleujutusriski maandamise kavades rohkem teavet meetmete, sealhulgas kulude ja rahastamisallikate kohta, esitada asukoha üksikasjad ning teave prioriseerimise ja edusammude jälgimise kohta.

Horvaatia (HR)

Arvestades Horvaatia teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Tõhustada tööd survetegurite väljaselgitamiseks, eelkõige ülemineku- ja rannikuvetes.

·Töötada välja asjakohane metoodika oluliselt muudetud veekogude määramiseks. Oluliselt muudetud veekogude määramine peab olema kooskõlas kõigi artikli 4 lõike 3 nõuetega; samuti tuleb kehtestada ökoloogilise potentsiaali kindlaksmääramise metoodika.

·Esitada kogu asjakohane teave nõuetele vastavuse taseme kohta ja tähtajad, mil saavutatakse linnastute vastavus direktiivi 91/271/EMÜ nõuetele. Tagada ka asulareovee puhastamise direktiivi artikli 5 nõuete täitmine seoses reovee põhjalikuma puhastamisega, eriti suurlinnades.

·Kaaluda punktreostusallikate suhtes täiendavaid meetmeid, mis ei piirdu asulareovee puhastamise direktiivi ja tööstusheidete direktiivi nõuetega, et täita veepoliitika raamdirektiivi eesmärgid, ning viia lõpule hajureostusallikate suhtes võetavate peamiste meetmetüüpide kindlaksmääramine.

·Tagada veevõtu kontrolli kehtestamine ning teabe kogumine ja esitamine vee kasutamise ja suundumuste kohta; kaaluda looduslikku veesidumisvõimet käsitlevate meetmete kasutamist, et vähendada põllumajandusest pärit saasteainete ohtu vee kvaliteedile, kaaluda põuaohjekava(de) vastuvõtmist ja jätkata kehtivate kontrollide läbivaatamist, et põllumajandustavad ei põhjustaks hüdromorfoloogilist survet, ja vajaduse korral kontrollimist ajakohastada.

Arvestades Horvaatia esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.    

·Esitada konkreetsed ja mõõdetavad üleujutustega toime tulemise eesmärgid ning seostada meetmed selgelt nendega. Esitada võrdlusalus, mille põhjal on võimalik jälgida edasiminekut.

·Selgitada, kuidas kavandatud meetmeid valitakse ja prioriseeritakse, nt kuidas kaalutakse eri tegureid, mis valikuid mõjutavad (sh kulude-tulude analüüs, tulemuslikkus ja kliimamuutused).

·Esitada lisateavet avaliku konsultatsiooni käsitluse ja sidusrühmade aktiivse kaasamise kohta.

Ungari (HU)

Arvestades Ungari teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Tõhustada püüdlusi, et hinnata kõigi veekogude seisundit, suurendades usaldust seisundi hindamise vastu ja vähendades teadmata seisundiga veekogude osakaalu. Seire peaks tagama piisava ajalise täpsuse ja ruumilise ulatuse.

·Kõiki prioriteetseid aineid tuleks hindamisel asjaomases maatriksis arvesse võtta. Kui kasutatakse teist maatriksit, tuleb esitada selgitused.

·Kaotada ebakindlus oluliselt muudetud ja tehisveekogude määramisel, parandades seiret, hüdromorfoloogilisi survetegureid käsitlevaid andmeid ning arusaamist bioloogiliste kvaliteedielementide mõjust. Tagada, et oluliselt muudetud veekogude määramine oleks kooskõlas kõigi artikli 4 lõike 3 nõuetega.

·Tagada, et veevõtu suhtes kohaldatakse tõhusaid lubasid, mõõtmist ja kontrolle.

·Tagada, et veepoliitikas tehakse selget vahet veenappuse ja põua vahel ning et võetakse vastu põuaohjekava.

Arvestades Ungari esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.    

·Töötada välja kvantitatiivsete eesmärkide, asukohtade ja saavutamise ajakavade poolest täpsemad eesmärgid.

·Tagada suurem selgus meetmete arvu, üleujutusriski maandamise kava meetmete ja muude, esialgsete meetmete vahelise seose ning nende prioriseerimise osas.

·Lisada järgmisse üleujutusriski maandamise kavasse kõikide meetmete hinnangulised kulud.

·Tagada kooskõlastamine kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegiaga.

Iirimaa (IE)

Veemajanduskavasid ei esitatud õigel ajal ja seetõttu ei ole neid komisjoni hinnangus arvesse võetud.

Üleujutusriski maandamise kavasid ei esitatud õigel ajal ja seetõttu ei ole neid komisjoni hinnangus arvesse võetud.

Itaalia (IT)

Arvestades Itaalia teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Ühtlustada erinevaid piirkondlikke käsitlusi, eelkõige survetegurite olulisuse kindlaksmääramisel.

·Esitada meetmeprogrammi meetmete ulatuse ja ajakava kohta sisulist teavet, et oleks selge, kuidas eesmärgid saavutatakse. Veemajanduskavades tuleks näidata meetmete süstemaatiline prioriseerimine.

·Tagada, et kolmanda tsükli veemajanduskavas oleks selgemalt esitatud teave meetmeprogrammi rahastamisallikate kohta.

·Tõhustada kõigi veevõtmiste mõõtmist ja vaadata läbi veevõtulubade süsteemid. Tagada meetmete võtmine ebaseadusliku veevõtu probleemi käsitlemiseks, eelkõige valgalapiirkondades, kus on veenappuse probleemid.

·Tegeleda asulareovee keskkonda laskmise probleemiga ja tagada, et kavandatud meetmetest piisab veepoliitika raamdirektiivi (aga ka asulareovee puhastamise direktiivi) eesmärkide täitmiseks kõikides valgalapiirkondades.

·Tagada kulude katmist käsitleva artikli 9 nõuetekohane rakendamine, sealhulgas keskkonna- ja ressursikulude arvutamine ja arvesse võtmine.

·Tagada põuaohjekava vastuvõtmine ka Sitsiilia valgalapiirkonna kohta.

Arvestades Itaalia esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.    

·Töötada välja konkreetsed ja mõõdetavad üleujutusriski maandamise kava eesmärgid ning luua seos eesmärkide ja meetmete vahel.

·Selgitada üleujutusriski maandamise kavades järjepidevalt, kuidas tehakse meetmete täitmise üle järelevalvet, ja täpsustada, kuidas meetmeid rahastatakse.

· Suurendada võimaluse korral kulude-tulude analüüsi kasutamist meetmete valimisel ja prioriseerimisel.

·Tagada kooskõlastamine kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegiaga.

Leedu (LT)

Veemajanduskavasid ei esitatud õigel ajal ja seetõttu ei ole neid komisjoni hinnangus arvesse võetud.

Arvestades Leedu esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Täpsustada üleujutusriski maandamise kava õiguslikku seisundit. Tagada, et üleujutusriski maandamise kavad, esialgsed üleujutusriski hindamised / võimaliku olulise üleujutusriskiga alad ning üleujutusohu ja üleujutusriski kaardid osutavad vajaduse korral üksteisele ning et need on kõigile asjaosalistele ja üldsusele juurdepääsetavas vormis pidevalt kättesaadavad.

·Siduda kavandatud meetmed selgelt eesmärkidega, et oleks võimalik hinnata tehtud edusamme.

·Käsitleda üleujutusriski maandamise kavades kliimamuutuste probleeme ja tagada kooskõlastamine kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegiaga.

Luksemburg (LU)

Arvestades Luksemburgi teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Parandada oluliselt muudetud veekogude määramist, töötades välja selged kriteeriumid märkimisväärse kahjuliku mõju kindlakstegemiseks läbipaistval viisil ja kohaldades neid. Kohaldada ökoloogilise potentsiaali kindlaksmääramisel täpsemat metoodikat.

·Tagada võimalike uute muudatuste põhjalik hindamine kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi nõuetega.

·Vaadata läbi veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide saavutamise strateegia ja seda arendada ning parandada oma järgmistes veemajanduskavades tehnilist teostatavust koostöös põllumajandustootjate ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) riigisisese rakendamise eest vastutavate ametiasutustega, tagamaks, et kõik asjakohased poliitikameetmed ja vahendid (nt maaelu arengu programm, ÜPP esimene sammas, nitraadidirektiiv jms) aitavad veemajanduskavadele oluliselt kaasa.

Arvestades Luksemburgi esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Töötada välja võimalikult konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid, mis võimaldaksid seada selged sihid ja mõõta saavutusi; siduda eesmärgid meetmetega.

·Lisada üleujutusriski maandamise kavasse meetmete hinnangulised kulud ja täpsustada rahastamisallikad.

·Selgitada, kuidas kavandatud meetmeid valitakse ja prioriseeritakse, nt kuidas kaalutakse eri tegureid, mis valikuid mõjutavad (sh kulude-tulude analüüs, tulemuslikkus ja kliimamuutused), ning tagada kooskõlastamine kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegiaga.

·Näha üleujutusriski maandamise kavas ette meetmete rakendamise selgem ajakava.

Läti (LV)

Arvestades Läti teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Määrata kindlaks rahastamisallikad, et hõlbustada veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide täitmist.

·Viia lõpule kõigi bioloogiliste kvaliteedielementide hindamise meetodite väljatöötamine. Hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide hindamise meetodid tuleks töötada välja ülemineku- ja rannikuvetele.

·Tagada, et artikli 4 lõike 7 võimaliku tulevase rakendamise korral tehakse võimalike uute muudatuste põhjalik hindamine.

·Tagada veemajanduskavade asjakohane kooskõlastamine üleujutuste direktiivi ja üleujutusriski maandamise kavadega.

Arvestades Läti esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.    

·Töötada üleujutusriski maandamise kava puhul välja võimalikult suurel määral mõõdetavad eesmärgid ja siduda kavandatud meetmed nendega, et oleks võimalik hinnata tehtud edusamme.

·Täpsustada meetmete rahastamisallikad.

·Esitada vajaduse korral meetmete kulude ja tulude hindamise metoodika ja seda kohaldada ning anda teada tulemustest.

·Selgitada teise tsükli kavas, kuidas on arvesse võetud kliimamuutuste mõju, ja tagada kooskõlastamine kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegiaga, kui see vastu võetakse.

Malta (MT)

Arvestades Malta teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Tagada allikatevaheline survetegurite jaotus, et oleks võimalik kindlaks määrata asjakohased meetmed.

·Jätkata põhjavee kvantitatiivse seisundi seire kavade koostamist.

·Tagada, et võimalikud uued muudatused on kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi nõuetega.

·Lahendada paremini veenappuse ja ülemäärase veevõtmise probleem.

·Tagada kulude katmist käsitleva artikli 9 nõuetekohane rakendamine, sealhulgas keskkonna- ja ressursikulude arvutamine ja arvesse võtmine.

Arvestades Malta esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.    

·Töötada üleujutusriski maandamise kava puhul välja võimalikult suurel määral mõõdetavad eesmärgid ja siduda kavandatud meetmed nendega, et oleks võimalik hinnata tehtud edusamme, samuti töötada välja mehhanismid ja näitajad nende rakendamise jälgimiseks.

·Esitada teave kõikide üleujutusriski maandamise meetmete hinnanguliste kulude, nende prioriseerimise ja prioriseerimismeetodite kohta.

Madalmaad (NL)

Arvestades Madalmaade teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Viia lõpule praeguste põllumajandusmeetmete tõhususe hindamine ja teha kindlaks, milliseid täiendavaid meetmeid on vaja veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide saavutamiseks.

·Tagada, et mittepõllumajanduslikku päritolu keemilise reostuse korral põhinevad meetmeprogrammid survetegurite usaldusväärsel hindamisel.

Arvestades Madalmaade esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.    

·Määrata kindlaks võimalikult konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid ja selgitada protsessi. Kirjeldada üleujutusriski maandamise kavades seoseid Madalmaade muude varasemate üleujutusprogrammide ja õigusaktidega.

·Esitada teave üleujutusriski maandamise kavade meetmete hinnanguliste kulude kohta ja märkida, kas edasimineku jälgimiseks kasutatakse võrdlusalust, või töötada võrdlusalus välja.

·Selgitada, kuidas kavandatud meetmeid valitakse ja prioriseeritakse, nt kuidas kaalutakse eri tegureid, mis valikuid mõjutavad (sh kulude-tulude analüüs, tulemuslikkus ja kliimamuutused), ning tagada kooskõlastamine kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegiaga.

·Anda selget teavet üldsuse osalemise korraldamise ja sidusrühmade aktiivse kaasamise kohta.

Poola (PL)

Arvestades Poola teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Tõhustada pinnavee seiret, käsitledes kõiki asjakohaseid kvaliteedielemente kõikides veekategooriates.

·Esitada kõikide kategooriate veekogude ökoloogilise seisundi täielik hindamine, sealhulgas kõigi asjakohaste kvaliteedielementide hindamine.

·Suurendada pingutusi, et töötada välja järjepidev metoodika oluliselt muudetud veekogude määramiseks kõigis asjakohastes veekategooriates.

·Tagada, et artikli 4 lõike 7 kohaste erandite kasutamine põhineb kõigi etappide põhjalikul hindamisel, nagu nõutud veepoliitika raamdirektiivis.

·Tuletada keskkonnahoidlikud vooluhulgad ja rakendada neid.

Arvestades Poola esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.    

·Selgitada, kuidas kavandatud meetmeid valitakse ja prioriseeritakse, nt kuidas kaalutakse eri tegureid, mis valikuid mõjutavad (sh kulude-tulude analüüs, tulemuslikkus ja kliimamuutused).

·Võtta teise tsükli esialgsete üleujutusriski hindamiste, üleujutusohu ja üleujutusriski kaartide ning üleujutusriski maandamise kavade etappides arvesse järeldusi, mis tehti esimese tsükli üleujutusohu ja üleujutusriski kaartide valmimise järel.

·Selgitada teise tsükli kavas, kuidas on arvestatud kliimamuutuste mõju.

Portugal (PT)

Arvestades Portugali teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Parandada pinnavee seiret, käsitledes kõiki asjakohaseid kvaliteedielemente kõikides veekategooriates. Teha operatiivseiret kõigi veekogude suhtes, mida mõjutavad märkimisväärsed survetegurid, sealhulgas rannikuvee suhtes.

·Põhjendada täpsemalt artikli 4 lõike 7 kohaldamist, tagades, et iga projekti hinnatakse lisaks strateegilisele tasandile ka veekogu tasandil.

·Jätkata kõigi veevõtu ja veevoolu reguleerimise litsentside ja lubade ajakohastamist.

·Tagada, et saarte valgalapiirkonnad annaksid rohkem teavet surve kohta, mis tuleneb prioriteetsetest ainetest ja (võimalikest) valgalale iseloomulikest saasteainetest, et määrata kindlaks asjakohased meetmed.

·Tagada, et karpide kaitsealade konkreetsed eesmärgid, sealhulgas mikrobioloogiliste standardite suunisväärtused, on kooskõlas karpide elukeskkonna vett käsitleva kehtetuks tunnistatud direktiiviga.

Arvestades Portugali esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.    

·Töötada üleujutusriski maandamise kava puhul välja võimalikult suurel määral mõõdetavad eesmärgid ja siduda meetmed eesmärkidega.

·Tagada, et üleujutusriski maandamise kavad, võimaliku olulise üleujutusriskiga piirkonnad ning üleujutusohu ja üleujutusriski kaardid osutavad vajaduse korral üksteisele ning et need on kõigile asjaosalistele ja üldsusele juurdepääsetavas vormis, sealhulgas digitaalselt, pidevalt kättesaadavad.

·Täpsustada meetmete rahastamisallikad. Valida ja prioriseerida meetmeid, vajaduse korral kulude ja tulude põhjal.

Rumeenia (RO)

Arvestades Rumeenia teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Jätkata tööd survetegurite sektoritevahelise jaotusega.

·Tõhustada pinnavee seiret, käsitledes kõikides veekategooriates kõiki asjakohaseid kvaliteedielemente, sealhulgas hüdromorfoloogilisi kvaliteedielemente, ning parandada põhjavee kvantitatiivset ja keemilist seiret.

·Tugineda artikli 4 lõike 7 kohaste erandite kasutamisel kõigi veepoliitika raamdirektiivis ette nähtud etappide põhjalikule hindamisele.

·Parandada asulareovee puhastamise direktiivi nõuete rakendamist seoses tundlikele aladele lastava reovee põhjalikuma puhastamise nõudega, ning tagada investeeringud, mis võimaldavad suurlinnadest pärit reovett nõuetekohastel puhastada.

Arvestades Rumeenia esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.    

·Luua eesmärkide ja meetmete vahel tugevam seos ning näidata, kas kavandatud meetmed, kui need on lõpule viidud, on piisavad eesmärkide saavutamiseks.

·Esitada kuluprognoosid ja selgitada täpsemalt, millised on üleujutusriski maandamise kavade meetmete rahastamisallikad.

·Selgitada, kuidas kavandatud meetmeid valitakse ja prioriseeritakse, nt kuidas kaalutakse eri tegureid, mis valikuid mõjutavad (sh kulude-tulude analüüs, tulemuslikkus ja kliimamuutused), ning tagada kooskõlastamine kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegiaga.

·Tagada, et üleujutusriski maandamise kavad, võimaliku olulise üleujutusriskiga piirkonnad ning üleujutusohu ja üleujutusriski kaardid osutavad vajaduse korral üksteisele ning et need on kõigile asjaosalistele ja üldsusele juurdepääsetavas vormis, sealhulgas digitaalselt, pidevalt kättesaadavad.

Rootsi (SE)

Arvestades Rootsi teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Tagada, et keskkonnakvaliteedi standardid oleksid kättesaadavad ja kõigi asjakohaste valgalale iseloomulike saasteainete puhul piisavad.

·Parandada erandite põhjendamist, täiendades seotud hindamisi lisaandmete ja -teabega ning vähendades ebakindlust. Võtta kõik vajalikud meetmed, et vähendada järgmiseks tsükliks erandite arvu võimalikult palju ning tagada vee raamdirektiivi eesmärkide saavutamine õigel ajal.

·Kaaluda vajaduse korral põuaohjekavade koostamist, eriti valgalapiirkondades, kus esineb kohaliku põua nähtust.

Arvestades Rootsi esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.    

·Anda üleujutusriski maandamise kavades konkreetset ja mõõdetavat teavet nende meetmete, sealhulgas hinnanguliste kulude ja rahastamise kohta; anda teavet ka meetmete prioriteetide ja prioriseerimismeetodite kohta.

·Näidata paremini, kuidas arvestatakse teise tsükli raames kliimamuutuste võimalikku mõju, kaasa arvatud kooskõlastamine kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegiaga.

·Suurendada üleujutusriski maandamise kavade ja veemajanduskavade vahelist kooskõlastamist.

Sloveenia (SI)

Arvestades Sloveenia teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Parandada jätkuvalt pinnavee seiret, käsitledes kõiki asjakohaseid kvaliteedielemente kõikides veekategooriates, ning viia lõpule kõikide veekategooriate asjakohaste bioloogiliste kvaliteedielementide hindamise meetodite väljatöötamine.

·Eristada selgelt oluliselt muudetud veekogude määramist ja erandite kohaldamist. Tugineda artikli 4 lõike 7 kohaste erandite kasutamisel kõikide veepoliitika raamdirektiivis ette nähtud etappide põhjalikule hindamisele.

·Tagada hüdromorfoloogiliste survetegurite kõrvaldamiseks võetavate meetmete rakendamine, vaadates vajaduse korral läbi load/kontsessioonid ja eraldades vajalikud vahendid.

Arvestades Sloveenia esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.    

·Selgitada paremini eesmärkide väljatöötamise protsessi ja see dokumenteerida. Töötada välja konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid, et nende saavutamist oleks võimalik jälgida.

·Esitada üleujutusriski maandamise kavades meetmete rakendamise võrdlusalus, mida kasutatakse edasimineku jälgimiseks, ja seda selgitada.

·Tagada, et üleujutusriski maandamise kavad, võimaliku olulise üleujutusriskiga piirkonnad ning üleujutusohu ja üleujutusriski kaardid osutavad vajaduse korral üksteisele ning et need on kõigile asjaosalistele ja üldsusele juurdepääsetavas vormis, sealhulgas digitaalselt, pidevalt kättesaadavad. Esitada üleujutusriski maandamise kavades tulemused, mis on saadud sidusrühmade aktiivsel kaasamisel üleujutusriski maandamise kava koostamisse ja avaliku konsultatsiooni raames.

·Tagada kooskõlastamine kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegiaga.

Slovakkia (SK)

Arvestades Slovakkia teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Kehtestada võrdlustingimused igat tüüpi kvaliteedielementide, eelkõige hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide kohta ning parandada survetegurite ja mõju hindamist.

·Viia lõpule seireraamistik, mis on vajalik tõhusate meetmeprogrammide väljatöötamiseks.

·Käsitleda määramispiirist väiksemas koguses prioriteetsete ainete mõõtmisi komisjoni direktiivi 2009/90/EÜ artiklis 5 sätestatud viisil.

·Tugineda artikli 4 lõike 7 kohaste erandite kasutamisel kõigi veepoliitika raamdirektiivis ette nähtud etappide põhjalikule hindamisele.

·Tagada, et meetmed, millest on teatatud konkreetsete ainete kohta, mis takistavad nõuete täitmist, on piisavad veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide saavutamiseks. Rakendada meetmeid, millega vähendada prioriteetsete ohtlike ainete heidet, ja anda neist selgelt teada.

Arvestades Slovakkia esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.    

·Töötada välja konkreetsed ja mõõdetavad üleujutusriski maandamise kava eesmärgid ja seosed meetmetega, et näidata, kuidas üleujutusriski maandamise kava eesmärgid saavutatakse meetmete rakendamisega. Kindlaks tuleks määrata võrdlusalus.

·Kirjeldada meetmeid üleujutusriski maandamise kavades selgemalt.

·Tutvustada täpsemalt avalikke konsultatsioone ja sidusrühmade osalemist üleujutusriski maandamise kavas.

Ühendkuningriik (UK)

Arvestades Ühendkuningriigi teise tsükli veemajanduskavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Tagada, et järgmiste veemajanduskavade ettevalmistamisel konsulteeritakse nõuetekohaselt üldsusega, võttes arvesse nende dokumentide eesmärki ja keerukust.

·Käsitleda arvukaid ebakindlaid asjaolusid, millest on teatatud seoses seisundi, survetegurite ja põhjaveekogumite suhtes võetavate võimalike meetmete mõju hindamisega.

·Parandada jätkuvalt artikli 4 lõigete 4 ja 5 kohaste erandite kohaldamise põhjendusi ning muuta need kõikides veemajanduskavades läbipaistvamaks. Vaadata uuesti läbi eelkõige artikli 4 lõike 5 erandite põhjendamiseks kasutatud kriteeriumid.

·Märkida selgelt kõikide valgalapiirkondade kohta, mil määral aitavad põhimeetmed või täiendavad meetmed käsitletava ala ja saasteohu leevendamise seisukohast kaasa veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide saavutamisele. Määrata kindlaks rahastamisallikad, et hõlbustada meetmete edukat rakendamist kõigis valgalapiirkondades.

Arvestades Ühendkuningriigi esimese tsükli üleujutusriski maandamise kavade põhjal tehtud järeldusi, soovitatakse eeskätt järgmist.

·Töötada üleujutusriski maandamise kavade puhul välja võimalikult suurel määral mõõdetavad eesmärgid.

·Esitada meetmete kulude ja tulude hindamise metoodika, selle kohaldamine ja selle analüüsi tulemused. Dokumenteerida paremini meetmete prioriseerimine, sealhulgas protsess.

·Lisada kõigisse üleujutusriski maandamise kavadesse meetmete hinnanguline kulu ja selgitada, kuidas võib vahendite puudumine mõjutada meetmete rakendamist.

·Tagada süstemaatiline kooskõlastamine kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegiaga.