<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-686/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CJ0686</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:582">EU:C:2020:582</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>9</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>9</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20200716">16.7.2020</DATE> – Kohtuasi C‑686/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">Soho Group</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa kohtu otsus</HT> (kuues koda)</P><P><DATE ISO="20200716">16. juuli 2020</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: läti.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Tarbijakaitse</KEYWORD><KEYWORD>Tarbijakrediidilepingud</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2008/48/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Krediidi pikendamisega seotud kulud</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑686/19,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Augstākā tiesa (Senāts) (Läti kõrgeima kohtu senat) <DATE ISO="20190912">12. septembri 2019. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20190918">18. septembril 2019</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">SIA <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Soho Group<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Patērētāju tiesību aizsardzības centrs</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kuues koda),</P><P>koosseisus: koja president M. Safjan, kohtunikud L. Bay Larsen ja C. Toader (ettekandja),</P><P>kohtujurist: J. Richard de la Tour,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>SIA <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Soho Group<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>, esindaja: I. Šimulīte,</P></ITEM><ITEM><P>Läti valitsus, esindajad: V. Kalniņa ja V. Soņeca,</P></ITEM><ITEM><P>Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas <HT TYPE="ITALIC">avvocato dello Stato</HT> G. Rocchitta,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: I. Rubene ja G. Goddin,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20080423">23. aprilli 2008. aasta</DATE> direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="133" PAGE.FIRST="66" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 133, lk 66</REF.DOC.OJ>), artikli 3 punkti g tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud SIA <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Soho Groupi<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> ja Patērētāju tiesību aizsardzības centrsi (tarbija õiguste kaitse keskus, Läti) vahelises menetluses seoses nõudega tühistada otsus, millega tarbija õiguste kaitse keskus määras Soho Groupile trahvi tarbijate ühishuvide rikkumise eest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/48 põhjendused 19, 20, 26, 28 ja 43 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>(19)</NO.P><TXT>Selleks et tarbijad saaksid teha kaalutletud otsuse kõikide faktide alusel, peaksid nad enne krediidilepingu sõlmimist saama krediiditingimuste ja ‑kulude ning oma kohustuste kohta adekvaatset teavet, mida nad saaksid järelemõtlemiseks kaasa võtta. Pakkumiste võimalikult täieliku läbipaistvuse ja võrreldavuse tagamiseks peaks selline teave sisaldama eelkõige krediidi kulukuse aastamäära, mis on määratud ühesugusel viisil kõikjal [Euroopa Liidus]. […]</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(20)</NO.P><TXT>Krediidi kogukulu tarbijale peaks sisaldama kõiki kulusid, kaasa arvatud intress, lepingutasud, maksud, krediidivahendajate tasud ning kõik muud tasud, mida tarbijal tuleb seoses krediidilepinguga maksta, välja arvatud notaritasud. […]</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(26)</NO.P><TXT>Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et edendada vastutustundliku teenusepakkumise põhimõtteid krediidisuhte kõikides etappides, võttes arvesse oma krediidituru eripära. Need meetmed võivad sisaldada näiteks tarbijate teavitamist ja harimist, sealhulgas hoiatusi maksete tasumata jätmise ja ülelaenamisega seotud riskide kohta. Eriti laieneval krediiditurul on oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20060614">14. juuni 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) [(<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="177" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 177, lk 1</REF.DOC.OJ>)] krediidiriski käsitlevate sätete kohaldamist, peaks krediidiandjatel olema kohustus individuaalselt kontrollida tarbija krediidivõimelisust. […]</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(28)</NO.P><TXT>Tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks peaks krediidiandja kasutama ka asjakohaseid andmebaase; õiguslike ja tegelike asjaolude tõttu võib vajalikuks osutuda nimetatud päringute teostamine erinevas ulatuses. […]</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(43)</NO.P><TXT>Siseturu loomise ja toimimise edendamiseks ja kogu [liidus] kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks on vaja tagada krediidi kulukuse aastamääradega seotud teabe võrreldavus kogu [liidus]. […] Seetõttu peaks käesolevas direktiivis selgelt ja põhjalikult määratlema, milline on krediidi kogukulu tarbijale.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/48 artikli 1 kohaselt on selle direktiivi eesmärk ühtlustada tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigus‑ ja haldusnormide teatavaid aspekte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 2 lõike 6 kohaselt võivad liikmesriigid otsustada, et krediidilepingutele, mis näevad ette, et krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija poolt esialgse krediidilepingu rikkumisel tekkinud võlgade ajatamise või tagamismaksmise meetodid, kohaldatakse üksnes teatud sätteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> – kõik kulud, kaasa arvatud intress, lepingutasud, maksud ja mis tahes muud tasud, mida tarbija on kohustatud seoses krediidilepinguga maksma ja mis on krediidiandjale teada, välja arvatud notaritasud; krediidilepinguga seotud kõrvalteenuste kulud, eelkõige kindlustusmaksed, kuuluvad samuti nende hulka, kui krediidi saamiseks või krediidi saamiseks reklaamitavatel lepingutingimustel on lisaks kohustuslik teenuste osutamise lepingu sõlmimine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>h)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>tarbija poolt makstav kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> – krediidi kogusumma ja krediidi kogukulu summa tarbija jaoks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>krediidi kulukuse aastamäär<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> – krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana krediidi kogusummast ja sisaldab kohaldataval juhul kulusid, millele on osutatud artikli 19 lõikes 2;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>l)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>krediidi kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> – krediidilepingu alusel kättesaadava krediidi ülemmäär või kogusumma;</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/48 artikli 5 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Lepingueelne teave<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> lõike 1 punktides c), g), ja i) on nimetatud teave, mille peab esitama enne tarbija sidumist krediidilepingu või mis tahes muu krediidilepingut puudutava pakkumisega, milleks on vastavalt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>krediidi kogusumma ja krediidi kasutusse võtmise tingimused<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>krediidi kulukuse aastamäär ja tarbija poolt makstav kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> ning vajaduse korral <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>muud krediidilepingust tulenevad tasud ning selliste tasude muutmise tingimused<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 8 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Liikmesriigid tagavad, et enne krediidilepingu sõlmimist hindab krediidiandja tarbija krediidivõimelisust vajaduse korral tarbijalt saadud piisava teabe alusel ja kasutades vajadusel asjakohaseid andmebaase. Liikmesriigid, kelle õigusaktid sätestavad krediidiandjale kohustuse hinnata tarbija krediidivõimelisust asjakohaseid andmebaase kasutades, võivad selle nõude säilitada.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 10 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Krediidilepingus sisalduv kohustuslik teave<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> lõikes 2 on ette nähtud teave, mis peab olema esitatud selgelt ja kokkuvõtlikult. Selle teabe hulgas on, vastavalt punktidele d), g), k) ja u), <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>krediidi kogusumma ja tingimused krediidi kasutusse võtmiseks<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>krediidi kulukuse aastamäär ja tarbija poolt makstav kogusumma, mis on arvutatud krediidilepingu sõlmimise ajal; märgitakse kõik kõnealuse määra arvutamiseks kasutatud eeldused<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> ja vajaduse korral <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>muud krediidilepinguga seotud tasud ning selliste tasude muutmise tingimused<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> ning <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>muud lepingutingimused<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/48 artikli 19 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>Krediidi kulukuse aastamäära arvutamine<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> lõikes 2 on sätestatud, et arvutamiseks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>määratakse kindlaks krediidi kogukulu tarbija jaoks, millest arvatakse maha need tasud, mida tarbija on kohustatud maksma krediidilepingus sätestatud kohustuste rikkumisel, ning muud tasud (välja arvatud ostuhind), mida ta on kohustatud maksma seoses kauba ostmise või teenuse kasutamisega, olenemata sellest, kas tehingu eest tasuti sularahas või krediidiga<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Läti õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Direktiivist 2008/48 tulenev mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>tarbija poolt makstav kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> on sätestatud ka valitsuse <DATE ISO="20101228">28. detsembri 2010. aasta</DATE> määruses nr 1219 tarbijakrediidi sätete kohta (Ministru kabineta noteikumi Nr. 1219 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>Noteikumi par patērētāja kreditēšanu<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>; <HT TYPE="ITALIC">Latvijas Vēstnesis</HT>, 2011, nr 2), mis reguleerib krediidi kulukuse aastamäära arvutamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Tarbijakaitseseaduse (Patērētāju tiesību aizsardzības likums) põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni artikli 1 lõige 9 kasutab mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> direktiivi 2008/48 sõnastuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Selle seaduse artiklis 8 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>Tarbijakrediit<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>[…]</ALINEA><PARAG IDENTIFIER="008.002A"><NO.PARAG>(2<HT TYPE="SUP">2</HT>)</NO.PARAG><ALINEA>Tarbijakrediidilepingu kulud peavad olema proportsionaalsed ja kooskõlas ausa kaubandustavaga. Krediidi kogukulu tarbijale arvutatakse vastavalt tarbijakrediiti reguleerivates õigusnormides kehtestatud korrale.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="008.002B"><NO.PARAG>(2<HT TYPE="SUP">3</HT>)</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva artikli lõikes 2<HT TYPE="SUP">2</HT> esitatud nõuetega vastuolus olevaks loetakse seda, kui krediidi kogukulu tarbijale ületab 0,55 protsenti päevas krediidi kogusummast krediidi kasutamise esimesest päevast kuni seitsmenda päevani (kaasa arvatud), 0,25 protsenti päevas krediidi kogusummast krediidi kasutamise kaheksandast päevast kuni neljateistkümnenda päevani (kaasa arvatud) ning 0,2 protsenti päevas krediidi kogusummast alates krediidi kasutamise viieteistkümnendast päevast. Lepingutes, mille puhul tuleb krediit tagasi maksta nõudmisel või on krediidi kasutamise tähtaeg pikem kui 30 päeva, loetakse käesoleva artikli lõikega 2<HT TYPE="SUP">2</HT> vastuolus olevaks krediidi kogukulu tarbijale, mis ületab 0,25 protsenti krediidi kogusummast päevas. Krediidi kogukulu piiranguid tarbijale ei kohaldata nende tarbijakrediidilepingute suhtes, mille sõlmimiseks tarnitakse kaup tagatisena krediidiandjale ja mille kohaselt piirdub tarbija vastutus üksnes panditud varaga.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Soho Group on finantsasutus, mis on spetsialiseerunud elektroonilises keskkonnas väikestes summades lühiajaliste laenude väljastamisele. Selle ettevõtja äritegevus seisneb tarbijatele laenude väljastamises summades, mis jäävad vahemikku 70–425 eurot ning kestusega – eelotsusetaotluses esitatud info kohaselt – 30 päevast 12 kuuni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Kontrollides äriühingu kodulehekülge, tuvastas tarbija õiguste kaitse keskus, et Soho Group pakub krediidilepinguid, milles sisaldub tingimus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>Laenutähtaja pikendamine<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>. Selle tingimuse kohaselt võib laenuvõtja taotleda laenu tähtaja pikendamist, makstes laenuandja arveldusarvele pikendamistasu, mille suurus sõltub laenusummast ja laenutähtajast. Pärast pikendamistasu laekumist teavitab laenuandja laenuvõtjat laenulepingu eritingimustesse või tagasimaksegraafikusse märgitud laenutähtaja pikendamisest või selle pikendamisest keeldumisest, ilma et peaks pikendamisest keeldumist põhjendama.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Kontrolli tulemusena järeldas tarbija õiguste kaitse keskus, et Soho Group pakkus tarbijatele krediidilepinguid, mille kogukulu päevas ei vastanud tarbijakaitseseaduse artikli 8 lõikes 2<HT TYPE="SUP">3</HT> sätestatule. Seetõttu leidis tarbija õiguste kaitse keskus, et Soho Groupi poolt tarbijatele pakutava krediidilepingu kulud ei olnud proportsionaalsed ega vastanud ausale kaubandustavale, nagu on ette nähtud selle seaduse artikli 8 lõikes 2<HT TYPE="SUP">2</HT>. Tarbija õiguste kaitse keskuse arvates sisaldas krediidi kogukulu ka krediidi pikendamise kulusid, kuna krediidi pikendamise tingimused olid osa laenuandja ja laenusaaja vahel kokku lepitud krediidilepingu tingimustest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Tarbija õiguste kaitse keskus määras <DATE ISO="20170221">21. veebruari 2017. aasta</DATE> otsusega Soho Groupile <FT TYPE="NUMBER">25000</FT> euro suuruse rahatrahvi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Pärast Soho Groupi poolt selle otsuse tühistamiseks esitatud kaebuse rahuldamata jätmist Administratīvā rajona tiesa (rajooni halduskohus, Läti) poolt esitas Soho Group apellatsioonkaebuse Administratīvā apgabaltiesale (haldusasjade regionaalne kohus, Läti), kes oma <DATE ISO="20181204">4. detsembri 2018. aasta</DATE> otsusega kinnitas Administratīvā rajona tiesa (rajooni halduskohus, Läti) otsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Oma otsuses leidis Administratīvā apgabaltiesa (haldusasjade regionaalne kohus, Läti), et kui põhikohtuasja asjaoludel krediidilepingu tähtaega pikendati, said kulud, mis olid seotud krediidi kasutamisega pikendatud lepinguperioodil, teatavaks ja tegemist on krediidikuludega, mille suhtes kehtivad tarbijakaitseseaduses ette nähtud piirangud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Soho Group esitas kassatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, milles väitis, et pikendamistasu maksmine ei ole laenu saamiseks või selle kasutamiseks kohustuslik. Ka on krediidilepingu pikendamine laenutähtaja saabumisel vaid üks kolmest võimalusest. Ülejäänud kaks seisnevad laenu tagasi maksmises ilma lisamakseteta või laenu tagasimaksmata jätmises, millisel juhul hakatakse arvutama viivist. Kuna Soho Groupi väitel ei olnud lepingu pikendamise asjaolu teada selle lepingu sõlmimise hetkel, see tähendab ajal, millal määratakse krediidi kogukulu ja arvutatakse krediidi kulukuse aastamäär, ei saanud pikendamise tasu hõlmata krediidi kogukulu hulka.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul on vaja kindlaks teha, kas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> sisaldab krediidi pikendamise tasu, kui krediidi võimalikku pikendamist käsitlevad tingimused on osa krediidiandja ja krediidisaaja vahel sõlmitud krediidilepingu tingimustest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Sellega seoses viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks sellele, et Euroopa Kohtu praktikas on leidnud kinnitust mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> lai määratlus direktiivi 2008/48 tähenduses, ning teiseks sellele, et selle kohtupraktika kohaselt võib krediidiandja saada ka muud liiki tasusid, mida selles direktiivis ette pole nähtud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on siiski kahtlusi, kas sellised tasud on selle mõistega hõlmatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab lisaks, et käesoleval juhul nähtub mõnedest konkreetsetest lepingutingimustest, et krediidiandja käsitab krediidilepingu pikendamist vastuvõetava alternatiivina, et vältida kohustuste täitmata jätmist. Sellele viitavad nii nende tingimuste üksikasjalik sõnastus lepingus kui ka tegelikkuses pikendatud lepingute suur arv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel otsustas Augstākā tiesa (Senāts) (Läti kõrgeima kohtu senat) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>1.</NO.P><TXT>Kas mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, mis on määratletud direktiivi [2008/48] artikli 3 punktis g, on Euroopa Liidu õiguse autonoomne mõiste?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas krediidi pikendamise kulud on hõlmatud mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>, mis on määratletud [selles sättes], sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, kui krediidi pikendamise tingimused on osa krediidiandja ja krediidisaaja vahel kokku lepitud krediidilepingu tingimustest?<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Nende küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2008/48 artikli 3 punktis g määratletud mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> tuleb tõlgendada nii, et selle mõistega on hõlmatud krediidi pikendamise kulud, kui krediidi võimaliku pikendamise tingimused on osa krediidiandja ja krediidisaaja vahel kokku lepitud krediidilepingu tingimustest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Esmalt tuleb rõhutada, et direktiivi 2008/48 artikli 1 kohaselt on selle direktiivi eesmärgiks ühtlustada üksnes teatavaid tarbijakrediiti käsitlevate õigusnormide aspekte, ning see ei sisalda ühtlustavaid eeskirju krediidi pikendamise kohta. See direktiiv nimetab oma artikli 2 lõikes 6 üksnes maksekohustuse rikkumist, millega põhikohtuasjas tegemist ei ole. Lisaks – nagu kinnitasid kõik põhikohtuasja pooled –, kuna lubatud kogukulu ülempiiri ei ole direktiiviga reguleeritud, siis on liikmesriigid pädevad kehtestama sellise kulu (vt selle kohta <DATE ISO="20200326">26. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mikrokasa ja Revenue Niestandaryzowany Sekurytyzacyjny Fundusz Inwestycyjny Zamknięty</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑779/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:236">EU:C:2020:236</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/48 artikli 3 punkti g kohaselt hõlmab mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>kõik kulud, kaasa arvatud intress, lepingutasud, maksud ja mis tahes muud tasud, mida tarbija on kohustatud seoses krediidilepinguga maksma ja mis on krediidiandjale teada, välja arvatud notaritasud<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Selle sätte sõnastusest ilmneb esiteks, et üksnes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>notaritasud<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> on sellest määratlusest sõnaselgelt välja jäetud. Teiseks ei sisalda see määratlus täpsustust, kas silmas peetud kulud on piiratud üksnes nendega, mis on vajalikud krediidi saamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Seevastu tuleneb sellest sõnastusest, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> hõlmab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>mis tahes muud tasud, mida tarbija on kohustatud seoses krediidilepinguga maksma ja mis on krediidiandjale teada<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> ning et nende hulka kuuluvad samuti <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>krediidilepinguga seotud kõrvalteenuste kulud<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tähistab see mõiste kõiki kulusid, mida tarbija on kohustatud seoses krediidilepinguga maksma ja mis on krediidiandjale teada (<DATE ISO="20160421">21. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Radlinger ja Radlingerová</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑377/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:283">EU:C:2016:283</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0084">84</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20161208">8. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Verein für Konsumenteninformation</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑127/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:934">EU:C:2016:934</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), kaasa arvatud lepingutasud, mida krediidisaaja peab maksma krediidiandjale (vt selle kohta <DATE ISO="20120712">12. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SC Volksbank România</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑602/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:443">EU:C:2012:443</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Seega on liidu seadusandja ulatusliku tarbijakaitse tagamiseks direktiivi 2008/48 artikli 3 punktis g määratlenud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> iseäranis laialt (<DATE ISO="20200326">26. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mikrokasa ja Revenue Niestandaryzowany Sekurytyzacyjny Fundusz Inwestycyjny Zamknięty</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑779/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:236">EU:C:2020:236</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Seejuures ei sisaldu mõistes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> mitte üksnes ühtki piirangut, mis puudutaks kõnesoleva krediidilepingu kestust, vaid selle mõistega on hõlmatud just kulud ja nende jagunemine selle lepingu kehtivusaja jooksul (vt selle kohta <DATE ISO="20190911">11. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lexitor</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑383/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:702">EU:C:2019:702</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Seda kinnitab lisaks ka direktiivi 2008/48 põhjendus 20, mille kohaselt mõistest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> tuleb aru saada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>seoses krediidilepinguga<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> on hõlmatud nii krediidi saamisega seotud kulud kui ka kulud, mis on seotud selle kasutamisega aja jooksul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Lisaks tuleb täpsustada, et selleks, et krediidilepinguga ette nähtud lepingu võimaliku pikendamise kulud täidaks käesoleva kohtuotsuse punktis 30 nimetatud tingimusi ja neid võiks seetõttu võtta arvesse, kui arvutatakse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> direktiivi 2008/48 artikli 3 punkti g tähenduses,<?PAGE NO="7"?> peavad esiteks sellise võimaliku pikendamise täpsed ja selged tingimused sisalduma selles lepingus ja teiseks peavad need kulud olema krediidiandjale teada, võimaldades sellega tarbijal need kulud kindlaks teha lepingutingimuste alusel, arvestades eelkõige krediidi kestust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Mis puudutab krediidi pikendamise tingimusi, siis tuleb märkida – nagu nähtub ka eelotsusetaotluse esitanud kohtu järeldustest –, et need moodustasid osa krediidiandja ja krediidisaaja vahel sõlmitud krediidilepingu tingimusest. Samamoodi, kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustas, et krediidiandja võib keelduda lepingu pikendamisest põhjust esitamata, siis on selge, et see pikendamine ei saa toimuda ilma tarbija sellekohase taotluseta, krediidiandja nõustumuseta ning krediidisaaja poolt pikendamistasu ülekandmiseta krediidiandja arvelduskontole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et selliste krediidilepingute puhul, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on tarbija see, kes peab maksma pikendamise tasu, ning et vastavad kulud on krediidiandjale teada, see tähendab, et need on määratletud või määratletavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Soho Group, Itaalia valitsus ja Euroopa Komisjon väitsid oma kirjalikes seisukohtades, et kuna lepingu pikendamine sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas ei ole kindel selle lepingu sõlmimise ajal, ei kuulu selle pikendamisega seotud kulud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> alla direktiivi 2008/48 artikli 3 punkti g tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et – nagu tuleneb direktiivi 2008/48 artiklis 3 esitatud määratlustest – mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> on krediidi kulukuse aastamäära arvutamist silmas pidades seotud mõistetega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>krediidi kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>tarbija poolt makstav kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Kuna direktiivi 2008/48 artikkel 3 ei sisalda nende mõistetega seoses mingit viidet riigisisesele õigusele, tuleb kumbagi käsitada liidu õiguse autonoomse mõistena, mida tuleb selle territooriumil kõikides liikmesriikides tõlgendada ühetaoliselt (vt selle kohta <DATE ISO="20191114">14. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>State Street Bank International</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑255/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:967">EU:C:2019:967</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Niisiis, mis puudutab esiteks mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>krediidi kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> direktiivi 2008/48 tähenduses, siis see on määratletud selle direktiivi artikli 3 punktis l kui krediidilepingu alusel kättesaadava krediidi ülemmäär või kogusumma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Teiseks, krediidi kulukuse aastamäär tähistab selle direktiivi artikli 3 punkti i kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>, mis on väljendatud aastase protsendimäärana krediidi kogusummast ja sisaldab vastavalt asjaoludele kulusid, millele on osutatud artikli 19 lõikes 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Kuna mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>tarbija poolt makstav kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> on direktiivi 2008/48 artikli 3 punktis h määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>krediidi kogusumma ja krediidi kogukulu summa tarbija jaoks<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>, tuleneb sellest, et mõisted <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>krediidi kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>krediidi kogukulu summa tarbija jaoks<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> on teineteist välistavad ning järelikult ei saa krediidi kogusummasse kuuluda summad, mis on hõlmatud krediidi kogukulu summaga tarbija jaoks (<DATE ISO="20160421">21. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Radlinger ja Radlingerová</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑377/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:283">EU:C:2016:283</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0085">85</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Seega sisaldab direktiiv 2008/48 tarbijakrediidilepingutega seotud summade jaotuse täielikku kontseptsiooni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Põhikohtuasja aluseks olevatel asjaoludel, mis ei puuduta lepinguliste kohustuste täitmata jätmist direktiivi 2008/48 artikli 19 lõike 2 tähenduses, kui pikendamise kulud on osa <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>tarbija poolt makstavast kogusummast<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>, ei saa need olla hõlmatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>krediidi kogusummaga<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>, vaid need on hõlmatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>krediidi kogukuluga tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> selle direktiivi artikli 3 punkti g tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Samuti tuleb märkida, et direktiivi 2008/48 sätetega ei ole silmas peetud mitte ainult lepingu sõlmimist, vaid ka selle muutmise tingimusi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb esmalt mainida, et kuigi direktiivi 2008/48 artikli 10 lõike 2 punkti g kohaselt lepingus märgitud krediidi kulukuse aastamäär ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>tarbija poolt makstav kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> on arvutatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>krediidilepingu sõlmimise ajal<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>, on samas sättes siiski täpsustatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0063" ID="QS0063"/>märgitakse kõik kõnealuse määra arvutamiseks kasutatud eeldused<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Selliste krediidilepingute puhul nagu need, mida pakub Soho Group ja mille puhul ei ole harv – nagu tuleneb Euroopa Kohtule esitatud toimikust –, et neis märgitakse vaid üks tähtaeg, mis ühtib lepingu tähtajaga, on krediidiandjal võimalik nimetada eeldused, mis peavad olema täidetud, et krediidilepingut pikendataks üks või mitu korda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks kasutatavate erinevate eelduste nimetamine võimaldab eelkõige saavutada direktiivi 2008/48 artikli 5 lõikes 1 nimetatud eesmärki, mis puudutab teavet, mis on vajalik selleks, et tarbija saaks võrrelda erinevaid pakkumisi eesmärgiga teha krediidilepingu sõlmimise otsus kõiki asjaolusid arvestades, kuivõrd seda võrdlust peaks olema võimalik teha, kui ta võtab arvesse tema käsutuses olevate erineva kestusega pakkumiste krediidi kulukuse aastamäärad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Sellega seoses olgu esiteks märgitud, et direktiivi 2008/48 vastuvõtmisel peeti silmas kahte eesmärki, nimelt tagada kõikidele liidu tarbijatele nende huvide kõrgetasemeline ja võrdne kaitse ning aidata kaasa hästitoimiva siseturu tekkele tarbijakrediidi valdkonnas. Selle direktiivi põhjendusest 19 tuleneb, et direktiivi eesmärk on kõigepealt tagada, et tarbijad saaksid enne krediidilepingu sõlmimist eelkõige krediidi kulukuse aastamäära kohta adekvaatset teavet kogu liidus, mis võimaldaks neil pakutavaid määrasid võrrelda (<DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Home Credit Slovakia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑290/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1130">EU:C:2019:1130</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Teiseks tuleneb nii direktiivi 2008/48 artiklist 5 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0064" ID="QS0064"/>Lepingueelne teave<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>, ning eriti selle lõike 1 punktist i, kui ka selle direktiivi artiklist 10 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0065" ID="QS0065"/>Krediidilepingus sisalduv kohustuslik teave<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>, ning eriti selle lõike 2 punktist k, et nende sätetega on silmas peetud kõiki <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0066" ID="QS0066"/>mu[i]d krediidilepingust tuleneva[i]d tasu[sid] ning selliste tasude muutmise tingimus[i]<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>. Lisaks on selle artikli 10 lõike 2 punktis u ka sätestatud, et krediidilepingus märgitakse vajaduse korral, selgelt ja kokkuvõtlikult <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0067" ID="QS0067"/>muud lepingutingimused<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>. Need kaalutlused võimaldavad seega saavutada direktiivi põhjenduses 43 nimetatud eesmärki, milleks on määratleda selgelt ja täielikult krediidi kogukulu tarbijale, ja säilitada sama direktiivi kasulik mõju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Järelikult, arvestades esiteks direktiivi 2008/48 artikli 3 punkti g sõnastust ning mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0068" ID="QS0068"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/> laia määratlust, teiseks asjaolu, et see mõiste puudutab nii krediidi saamist kui ka selle kasutamist, kolmandaks mõistete <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0069" ID="QS0069"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0070" ID="QS0070"/>krediidi kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0071" ID="QS0071"/>tarbija poolt makstav kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/> seotust ning neljandaks selle direktiivi eesmärke ja vajadust säilitada selle kasulik mõju, juhul kui krediidilepingu tähtaega pikendatakse ja krediidi eest makstav hüvitis muutub sellega kaasnevate kulude võrra selliselt, et sellel on mõju <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0072" ID="QS0072"/>tarbija poolt makstavale kogusummale<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/>, siis selle lepingu pikendamise kulud, kui selline pikendamise võimalus on poolte vahel kokku lepitud ja kui need kulud on krediidiandjale teada, on hõlmatud mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0073" ID="QS0073"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/> direktiivi 2008/48 artikli 3 punkti g tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Seda järeldust ei sea kahtluse alla krediidiandja väited, mille kohaselt lepingu pikendamine on eelistatum lahendus, võrreldes lepingu võimaliku mittetäitmisega. Sellega seoses olgu märgitud – nagu rõhutab ka eelotsusetaotluse esitanud kohus –, et esialgu kokku lepitud tähtaega pikendatakse väga suure osa sõlmitud krediidilepingute puhul. Samas ei tohiks krediidiandja väljastada krediiti vastutustundetult ja võimaldada krediiti ilma tarbija krediidivõimelisust enne kontrollimata. Direktiivi 2008/48 artikli 8 lõike 1 kohaselt, koostoimes selle põhjendustega 26 ja 28, on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastavalt selle direktiivi põhjendusele 26 on selle kohustuse eesmärk tagada, et krediidiandja ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti tarbijatele, kes ei ole krediidivõimelised (vt selle kohta <DATE ISO="20200305">5. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OPR‑Finance</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑679/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:167">EU:C:2020:167</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiivi 2008/48 artikli 3 punktis g määratletud mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0074" ID="QS0074"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/> tuleb tõlgendada nii, et selle mõistega on hõlmatud krediidi pikendamise kulud juhul, kui esiteks on krediidi võimaliku pikendamise selged ja täpsed tingimused osa krediidiandja ja krediidisaaja vahel kokku lepitud krediidilepingu tingimustest ja teiseks on need kulud krediidiandjale teada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20080423">23. aprilli 2008. aasta</DATE> direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ, artikli 3 punktis g määratletud mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0075" ID="QS0075"/>krediidi kogukulu tarbijale<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/> tuleb tõlgendada nii, et selle mõistega on hõlmatud krediidi pikendamise kulud juhul, kui esiteks on krediidi võimaliku pikendamise selged ja täpsed tingimused osa krediidiandja ja krediidisaaja vahel kokku lepitud krediidilepingu tingimustest ja teiseks on need kulud krediidiandjale teada.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>