|
Euroopa Liidu |
ET C-seeria |
|
C/2025/3644 |
2.7.2025 |
Geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatust käsitleva teate avaldamine kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/27 (1) artikli 5 lõikega 4
(C/2025/3644)
STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE
(Määruse (EL) 2024/1143 artikkel 24)
„Canon Fronsac“
PDO-FR-A0924-AM01 – 10.4.2025
1. Toote nimetus
„Canon Fronsac“
2. Geograafilise tähise tüüp
|
☒ |
Kaitstud päritolunimetus (KPN) |
|
☐ |
Kaitstud geograafiline tähis (KGT) |
|
☐ |
Geograafiline tähis (GT) |
3. Valdkond
|
☐ |
Põllumajandustooted |
|
☒ |
Veinid |
|
☐ |
Piiritusjoogid |
4. Riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub
Prantsusmaa
5. Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus
Conseil des vins de Fronsac (Fronsaci veininõukogu)
6. Muudatuse käsitamine standardmuudatusena
Prantsusmaa ametiasutused kinnitavad, et esitatud taotlus vastab määruse (EL) nr 1308/2013 ja määruse (EL) 2024/1143 nõuetele.
Tootespetsifikaadi muudatused on määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõikes 4 sätestatud määratluse kohaselt standardmuudatused.
Kaitstud päritolunimetuse „Canon Fronsac“ muutmise taotlus ei hõlma ühtegi kolmest liidu muudatuse juhust, st
|
a) |
sellega ei kaasne muudatusi nimetuses või selle kasutuses või geograafilise tähisega toote või toodete kategoorias; |
|
b) |
sellega ei kaasne oht, et kaob seos geograafilise piirkonnaga; |
|
c) |
see ei sea lisapiiranguid toote turustamisele. Seega leiavad Prantsuse ametiasutused, et taotluse puhul on tegemist standardmuudatusega. |
7. Heakskiidetud standardmuudatus(t)e kirjeldus
1. Geograafiline piirkond
Geograafilist piirkonda on kooskõlas Prantsusmaa statistikaameti (INSEE) avaldatud 2024. aasta ametliku geograafiaseadustikuga ajakohastatud.
Muudatus mõjutab koonddokumendi punkti „Määratletud geograafiline piirkond“.
2. Vahetus läheduses asuv piirkond
Vahetus läheduses asuvat piirkonda on kooskõlas Prantsusmaa statistikaameti (INSEE) avaldatud 2024. aasta ametliku geograafiaseadustikuga ajakohastatud.
Muudatus mõjutab koonddokumendi punkti „Lisatingimused“.
3. Viinamarjasordid
„Cot N“ (ehk „Malbec“), mis algselt kuulus sekundaarsete sortide nimekirja, on muutunud peamiseks viinamarjasordiks.
Selle muudatuse eesmärk on kohandada tooteid kliimamuutustega. Viinamarjasort „Malbec“ sobib suurepäraselt Gironde’is täheldatud kõrgema temperatuuriga. See hiline sort valmib paremini hooaja lõpus ja aitab tasakaalustada sorti „Merlot“, mille tõttu on veinide alkoholisisaldus kliimamuutuste tulemusena suurenenud.
Iga-aastased degusteerimised on kinnitanud, et see muudatus ei muuda oluliselt toodete organoleptilisi omadusi.
Muudatus puudutab koonddokumendi punkti „Seos geograafilise piirkonnaga“.
4. Kasvatusmeetod
Lisatud on nõue, et surnud viinapuud tuleb maatükkidelt eemaldada.
Muudetud on selle ala kirjeldust, kus võib teha keemilist umbrohutõrjet. Nüüd on see sõnastatud nii, et see ala võib ulatuda kuni 30 cm kaugusele mõlemal pool viinapuude rida.
Lisatud on töötlemissageduse indeksi arvutamise nõue.
Need muudatused on tehtud selleks, et lahendada ühiskondlikke ja keskkonnaga seotud probleeme. Need võimaldavad täiel määral ära kasutada ettevõtjate rakendatavaid keskkonnasõbralikke tavasid.
Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
5. Segamine
Segamist käsitlevat teksti on muudetud, et eemaldada kordus. Selle muudatuse eesmärk on muuta tootespetsifikaat lihtsamini mõistetavaks.
Muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
6. Analüütilised standardid
Pakendatud veinide analüütilised standardid (lenduvate hapete ja vääveldioksiidi üldsisaldus) on välja jäetud, et kohaldada Euroopa õigusaktides sätestatud standardeid.
Muudatus mõjutab koonddokumendi punkti „Veini(de) kirjeldus“.
7. Laagerdumine
Laagerdumisperioodi on lühendatud 2,5 kuu võrra, nii et see kestab kuni saagikoristusele järgneva aasta 1. juunini.
Selle muudatuse eesmärk on toota puuviljasemaid veine. Samuti võimaldab see varustada turgu suveperioodil ning mitmekesistada veinivalikut, pakkudes vähemalt aasta või kauem vaatides laagerdunud kuveesid ja tõrtes laagerdunud puuviljaseid veine. Sel viisil saab veine tarnida suurtele jaemüüjatele ja rahuldada piirkonnas turismist tulenevalt suurenevat nõudlust.
Iga-aastased degusteerimised on kinnitanud, et see muudatus mõjutab minimaalselt toodete organoleptilisi omadusi.
Muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
8. Tarbija jaoks turule viimise kuupäev
Pärast laagerdumisperioodi viiakse veinid tarbija jaoks turule alates koristusaastale järgneva aasta 30. juunist.
Kõnealune muudatus tuleneb laagerdumisperioodi lühendamisest ja see ei mõjuta toodet.
Muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
9. Veini tunnustatud ladustajate vahel liikumise kuupäev
See reegel on tootespetsifikaadist välja jäetud, et võimaldada veinide liikumist kõigi ettevõtjate vahel ja kõrvaldada ebaausa konkurentsi oht.
Muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
10. Seos piirkonnaga
Lisatud on lause, mis on kooskõlas segamise eeskirjade muutmise ja sordi „Cot N“ kui peamise viinamarjasordi lisamisega.
Samuti on muudetud laagerdumisperioodi pikkust.
Muudatus mõjutab koonddokumendi punkti „Seos geograafilise piirkonnaga“.
11. Üleminekumeetmed
Üleminekumeetmed, mille kehtivusaeg oli lõppenud ja mis käsitlesid viinamarjasorte ja kasvatusmeetodeid, on välja jäetud.
Selle muudatuse eesmärk on muuta tootespetsifikaat kergemini loetavaks.
Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
12. Viited
Riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi (Institut national de l’origine et de la qualité, INAO) kontaktandmeid on ajakohastatud.
Muudetud on tootespetsifikaadi kontrollimise korda.
Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.
KOONDDOKUMENT
1. Nimetus(ed)
Canon Fronsac
2. Geograafilise tähise tüüp
KPN – kaitstud päritolunimetus
3. Viinamarjasaaduste kategooriad
|
1. |
Vein |
3.1. Kombineeritud nomenklatuuri kood
|
— |
22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS 2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv |
4. Veini(de) kirjeldus
Tegemist on kuivade punaste vaiksete veinidega. Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11 mahuprotsenti. Pärast rikastamist ei tohi veini alkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti. Pakendamata kujul või pakendatuna turustatava veinipartii õunhappesisaldus ei tohi ületada 0,30 g/l. Pakendamata kujul või pakendatuna turustatava veinipartii fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus ei tohi ületada 3 g/l. Pakendamata kujul turustatava veinipartii lenduvate hapete sisaldus ei tohi ületada 13,26 milliekvivalenti liitri kohta või 0,79 grammi liitri kohta, kui seda väljendatakse äädikhappena (0,65 grammi liitri kohta, väljendatuna H2SO4-na). Pakendamata kujul turustatava veinipartii vääveldioksiidi üldsisaldus ei tohi ületada 140 mg/l. Üldhappesus on kehtestatud ELi õigusaktidega. Veini valmistamisel kasutatakse viinamarjasorti „Merlot N“, millele sageli lisatakse sorte „Cabernet Franc N“ ja „Cabernet Sauvignon N“, mis annavad värskust ja struktuuri, suurendades veini laagerdumispotentsiaali ja muutes selle aroomi kompleksemaks. Viinamarjasort „Malbec“ on sortide „Merlot“, „Cabernet Franc“ ja „Cabernet Sauvignon“ järel neljas enim istutatud sort. Ka see sort kasvab hästi lubjarikkal, savikruusasel või savi-lubjakivisel pinnasel. Koos sortidega „Merlot“ ja „Cabernet“ annab see sort veinile suurema tanniinsuse ning väikeste mustade puuviljade ja lagritsa aroomi. Neist viinamarjasortidest saadakse vein, millel on lillaka või rubiinpunase varjundiga intensiivne punane värvus ning jõuline lõhn, mida iseloomustavad sageli punaste puuviljade (põldmari, kirss, mustsõstar) aromaatsed noodid. Laagerdumise käigus võivad need areneda keeruliseks buketiks, mis sõltuvalt pinnase tüübist võivad vahel sisaldada trühvlivarjundeid ja mõnikord ka ulukiliha- või vürtsikaid noote. Muud analüütilised omadused peavad vaikimisi vastama ELi õigusaktidele.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): – |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): – |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: – |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): – |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): – |
5. Veinivalmistustavad
5.1. Veinivalmistuse eritavad
Subtraktiivsed rikastamistehnoloogiad on lubatud tingimusel, et rikastamisaste ei ületa 15 %. Pärast rikastamist ei tohi veini alkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti. Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul järgida ELi õigusaktide ning põllumajanduse ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime) kehtestatud kohustusi.
Viljelustava
Viinapuude minimaalne istutustihedus on 5 000 taime hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla suurem kui kaks meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab olema vähemalt 0,8 meetrit.
Lõikamine toimub hiljemalt lehtede moodustumise ajal (Lorentzi skaalal 9) järgmiste meetoditega: ühe- või kaheõlaline Guyot’ vorm, lühikesed võrsed (rõht-nöörpuu vorm või lehvikukujuline) või pikad võrsed (maksimaalselt 12 punga taime kohta). Pikkade võrsete kattumine ei ole lubatud.
Viinapuid võib kasvuperioodil kasta ainult püsiva põua korral, kui see häirib viinapuude normaalset füsioloogilist arengut ja viinamarjade normaalset valmimist.
5.2. Maksimaalne saagikus
65 hektoliitrit hektari kohta
6. Määratletud geograafiline piirkond
Viinamarjade korjamine ja töötlemine ning veini valmistamine ja laagerdamine toimub 20. veebruaril 2024 jõustunud ametliku geograafiaseadustiku alusel Gironde’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Fronsac ja Saint-Michel-de-Fronsac.
7. Veiniviinamarjasordid
„Cabernet Franc N“
„Cabernet-Sauvignon N“
„Carmenère N“
„Cot N“ – „Malbec“
„Merlot N“
„Petit Verdot N“
8. Seos(t)e kirjeldus
|
a) |
Seost väljendavate loodustegurite kirjeldus. Kaitstud päritolunimetuse „Canon Fronsac“ geograafiline piirkond asub Dordogne’i jõe paremkaldal, alal, kus see jõgi ühineb Isle’i jõega, ning kaitstud päritolunimetusega „Fronsac“ hõlmatud geograafilisest piirkonnast edelasse jäävate Saint-Michel-de-Fronsaci ja Fronsaci kommuunide territooriumil. See kaitstud päritolunimetusega piirkond asub Gironde’i departemangu kirdeosas ja itta jäävast Libourne’ist eraldab seda Isle’i jõe org. Atlandi ookeani äärse Gironde’i departemangu kliima on mõõdukalt mereline, mistõttu on sealsed temperatuurierinevused väikesed ja piirkond viinamarjakasvatuseks igati sobiv. Suhteliselt järsud mäenõlvad ja kahe jõe – Dordogne ja Isle – lähedus aitavad kaitsta viinapuid miinuskraadide ja külmade õhumasside eest. Mereline kliima on ettearvamatu: mõnel aastal esineb sügisel vihmaperioode ja valitseb madalrõhkkond, kuid teistel on seevastu kuum ja väga päikesepaisteline ilm. Selline muutlikkus avaldab eri aastakäikude veinidele märkimisväärset mõju. Suhteliselt järsud mäenõlvad ja kahe jõe – Dordogne ja Isle – lähedus aitavad kaitsta viinapuid miinuskraadide ja külmade õhumasside eest. Maastikku iseloomustavad Dordogne’i jõe kohal kõrguvad kaljused kõrgendikud. Üks neist on 61 meetri kõrgune Tertre de Canoni mägi, mille tipus paiknevad võrratud veinimõisad, kust avaneb suurepärane vaade Dordogne’i orule. Maastik on tüüpiline Libourne’i viinamarjakasvatuspiirkonnale, mis koosneb väikestest küngastest ja orgudest ning kus metsaga piiratud mäenõlvadelt, mis on kaetud viinamarjaistandustega, avaneb vaade Dordogne’i jõele. Viinamarjaistanduste vahel paiknevad 11., 12. ja 13. sajandil ehitatud kivikatustega paekivist majade ja kirikutega külad. Viinamarjakasvatuseks ettenähtud maatükid moodustavad täpselt piiritletud piirkonna, mis jääb Dordogne’ oru madalamatest settelistest aladest väljapoole, mis tähendab, et viinapuid kasvatatakse ainult mäenõlvadel. Jalamist kuni kõrgendike tippudeni koosneb platoo järgmistest tertsiaari ajastu ladestustest: - Dordogne’i orus asuvad molasse du Fronsadais’ paljandid, mida iseloomustab erineva jämedusega liiv, millele mõnikord lisandub liivakivi või liivsavi; - Castilloni lubjakivi moodustab Dordogne’ jõega kõrvuti paikneva platoo pikkuses kulgeva, enamasti puudega kaetud eendi; - Calcaire à Astéries (meritähtedest moodustunud lubjakivi) on ülimalt mitmekesine, varieeruva tihedusega ja fossiiliderikas või paikneb kihiti vaheldumisi savi ja lubjakiviliivaga ning on kaetud õhukese liivsavi- või kruusakihiga. Canon Fronsaci viinamarjaistandused asuvad molassilistel mäenõlvadel, kus on moodustunud pruunid lubjakivimullad, kusjuures suurem osa platoost asub savi-lubjakivise või saviliivase pinnasega Calcaire à Astéries’ kihil. |
|
b) |
Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus. Rooma rahu ajal, kui Gallia oli Rooma riigi valduses, panid roomlased aluse Fronsaci piirkonna kiiresti kasvavale mainele, mille kujunemine on tihedalt seotud kaitstud päritolunimetuse „Canon Fronsac“ esilekerkimisega. Roomlased pidasid headeks viinapuudeks ainult neid taimi, mis olid paigutatud mäenõlvadele astmeliste ridadena. Kardinal Richelieu saabumine piirkonda 17. sajandil sillutas teed Fronsaci veinide tuntusele aristokraatlikus kõrgseltskonnas. Pärast Fronsaci maavalduste omandamist 1633. aastal pärandas ta need oma noorema õe lastele. 18. sajandil päris Fronsaci hertsogiriigi kardinal Richelieu õe lapselapselaps, Fronsaci nime all tuntud Louis-François Armand du Plessis (Prantsusmaa marssal ja Richelieu hertsog). Oma vabameelsete elukommete poolest tuntud marssal, kes oli Casanova sõber, tegi Fronsaci veinide maine heaks rohkem kui ükski teine riigimees. Oma residentsis – Itaalia stiilis lõbustuspalees – korraldatud pidudel propageeris ta nende veinide tarbimist Versailles’ õukonnas. Selle tulemusel muutusid Fronsaci ja Canon Fronsaci veinid Pariisis ülimalt moekaks ning neid nimetati Richelieu lemmik-tisane„iks (taimeleotis). Canon Fronsaci viinamarjaistanduste kvaliteedi jaoks sai määravaks siiski 18. sajandi lõpp, kui Libourne’i kaupmehed (Fontemoing, Boyer ja Lafon) ostsid mõisad, mille veinid saavutasid suurepärase maine, nii et neid sai kallimalt müüa. Need kaupmehed tegid viinamarjakasvatuses revolutsiooni, istutades vanade juhuslike viinapuude asemele hoolikalt valitud sorte ja hakates veine laagerdama. Nii sai professor Henri Enjalbert’i sõnul Canon Fronsacist „suursuguste Libournais’ veinide ajalooline häll“ (Enjalbert, H., „Les Grands Vins de Saint-Emilion, Pomerol and Fronsac“ (Saint-Emilioni, Pomeroli ja Fronsaci suursugused veinid), 1983). Nimetus „Canon Fronsac“, mida lihtsustati 1964. aastal, oli algselt tunnustatud 1. juuli 1939. aasta dekreediga nimetuse „Côtes de Canon Fronsac“ all. Mitme aastakümne jooksul on selle päritolunimetusega hõlmatud põllumajandusmaad kasutatud täielikult ainult viinamarjakasvatuseks. Nagu kõigi Libournais“ veinide puhul, on tootmine jäänud pereettevõtetesse, hõlmates umbes 50 viinamarjaistandust, mille keskmine pindala on kuus hektarit. 2010. aastal oli kaitstud päritolunimetusega „Canon Fronsac“ viinamarjaistanduste pindala kokku 270 hektarit ja keskmine aastatoodang oli 11 000 hektoliitrit. |
Viinamarjaistandustes toodetakse vaikseid punaseid veine, mille valmistamiseks kasutatakse sorti „Merlot N“, mis sobib hästi savistele ja lubjakivistele mäenõlvadele, kus see hästi küpseb. Nimetatud sorti kombineeritakse sageli sortidega „Cabernet Franc N“ ja „Cabernet Sauvignon N“, mis lisavad veinidele värskust ja struktuuri, suurendades nende laagerdumispotentsiaali ja muutes nende aroomi kompleksemaks. Viinamarjasort „Malbec“ on sortide „Merlot“, „Cabernet Franc“ ja „Cabernet Sauvignon“ järel neljas enim istutatud sort. Ka see sort kasvab hästi lubjarikkal, savikruusasel või savi-lubjakivisel pinnasel. Koos sortidega „Merlot“ ja „Cabernet“ annab see sort veinile suurema tanniinsuse ning väikeste mustade puuviljade ja lagritsa aroomi. Neist viinamarjasortidest saadakse veine, millel on lillaka või rubiinpunase varjundiga intensiivne punane värvus ning jõuline aroom, mida iseloomustavad sageli punaste puuviljade (põldmari, kirss, mustsõstar) aromaatsed noodid. Laagerdumise käigus võivad need areneda keeruliseks buketiks, mis sõltuvalt pinnase tüübist võivad vahel sisaldada trühvlivarjundeid ja mõnikord ka ulukiliha- või vürtsikaid noote. Eespool nimetatud viinamarjasorte võivad täiendada vanad Bordeaux’ sordid „Carmenère N“ ja „Petit Verdot N“ (kumbki kuni 10 %). Canoni piirkond paistis oma mäenõlvade, väikeste küngaste, kiviste orgude, hüdrograafia (põhjavee olemasolu), päikesepaisteliste mäekülgede, kliima ja kergesti ligipääsetavate sadamatega juba väga varakult silma kui viinamarjakasvatuseks sobiv piirkond. See piiritleti esmakordselt 19. mai 1928. aasta kohtuotsusega ja apellatsiooni korras Bordeaux’ kohtu 11. juuli 1932. aasta otsusega, millega anti selle väärtusliku asukoha maaomanikele õigus lisada päritolunimetusele „Côtes de Fronsac“ nimetus „Canon“. Kõnealuse otsusega määratleti selle ala välispiirid, mis jääb osaliselt Saint-Michel-de-Fronsaci kommuuni ja osaliselt Fronsaci kommuuni territooriumile. Päritolunimetusega veini „Canon Fronsac“ tootmiseks määratud kasvatusala hõlmab maatükke, mis asuvad kas lubjarikkal platool, mille läbilaskvus võimaldab hõlpsat kuivendust, või molassilistel mäenõlvadel, mis soodustavad vee äravoolu. Lisaks on välja jäetud maatükid, mis asuvad uuemal ajal tekkinud jõeäärsetel uhtsetetel (nn palus), millele on viidatud Bordeaux’ kohtu 1932. aasta otsuses. Need piiritletud maatükid tagavad kohalike viinamarjasortide, eelkõige sordi „Merlot N“ optimaalse arengu. Need sordid on aja jooksul välja valitud nende hea säilivuse ja suurepärase laagerdumisvõime tõttu. Selleks et säilitada pinnase omadusi, mis on oluline tegur, ei tohi kaitstud päritolunimetusega veini „Canon Fronsac“ tootmiseks ettenähtud maatükkide kuju, piirjooni ega looduslikku pinnasejärjestust oluliselt muuta. Need piiritletud maatükid tagavad aja jooksul valitud kohalike viinamarjasortide optimaalse arengu. Alates esimeste viinapuude ilmumisest Canoni nõlvadele on inimesed tasapisi kohandanud viinamarjakasvatust piirkonna erilistele omadustele ja kliimale. Alates 17. ja 18. sajandist on kasutatud échalas „sid (tugipostid), millele lisandusid toestussüsteemid, samuti on kohandatud pügamismeetodit, et tagada viinamarjasaagi hea hajutatus ja piisav lehtede pindala fotosünteesi ja optimaalse küpsuse saavutamiseks. Juba tol ajal võeti arvesse istutustihedust, et vältida olukorda, kus ühes viinamarjaistanduses oleks liiga palju taimi. Viinamarjakasvatajate soovi tõttu end pidevalt täiendada on eriteadmised veinide laagerdamise kohta järk-järgult paranenud ja seetõttu toodetakse tänu piirkonna erakordsetele omadustele veine, mida saab väga kaua laagerdada. Veinid laagerduvad mitu kuud, mis on vajalik nende stabiliseerimiseks ning sellise tanniinide ja antotsüaniinide kombinatsiooni saavutamiseks, mis annab neile enne turuleviimist küllusliku ümaruse ja tagab optimaalse arengu. See Libourne’i maastikku kuuluv piirkond sai kaks sajandit tagasi väga tuntuks, nagu nähtub Cocksi ja Féret“ teosest „Les vins de Bordeaux“ (1868), kus märgitakse, et: „... Canoni kaunis mäenõlv annab täidlase, tugeva, sooja ja aromaatse veini, mis on peen, elegantne ja laialdaselt tuntud“. Tänapäeval säilitab nimetus „Canon Fronsac“ oma ajaloolise maine suursuguste Bordeaux’ veinide seas tänu rangele maatükkide piiritlemisele ning ajaloolistest ja keskkonnasõbralikest traditsioonidest tulenevatele tavadele.
9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)
Õigusraamistik
Liikmesriigi õigusaktid
Lisatingimuse liik
Märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus
Kaitstud päritolunimetusega veinide märgisel võib olla nimetatud suurem geograafiline piirkond „Vin de Bordeaux“ või „Grand Vin de Bordeaux“. Laiema geograafilise piirkonna nime tähemärkide kõrgus või laius ei või olla suuremad kui kaks kolmandikku kaitstud päritolunimetuse tähemärkide suurusest.
Õigusraamistik
Liikmesriigi õigusaktid
Lisatingimuse liik
Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand
Tingimuse kirjeldus
Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud veinide valmistamise ja laagerdamise erandina, hõlmab 20. veebruaril 2024. aastal jõustunud ametliku geograafiaseadustiku alusel järgmiste Gironde’i departemangu kommuunide territooriumit: Galgon, Lugon-et-l’Ile-du-Carnay, La Rivière, Saillans, Saint-Aignan, Saint-Germain-de-la-Rivière ja Villegouge.
Link tootespetsifikaadile
https://info.agriculture.gouv.fr/boagri/document_administratif-b0eb7c82-3441-4923-952b-3e6b78a45ded
(1) Komisjoni 30. oktoobri 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/27, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1143 geograafiliste tähiste, garanteeritud traditsiooniliste toodete ja vabatahtlike kvaliteedimõistete registreerimist ja kaitset käsitlevate eeskirjadega ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014 (ELT L, 2025/27, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/27/oj).
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3644/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)