7.6.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 147/27


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1103,

6. juuni 2023,

millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 artiklile 18 kehtestatakse teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artiklit 18,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Varasemad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)

Pärast subsiidiumivastast uurimist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1628/2004 (2) lõplikud tasakaalustavad tollimaksud teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes. Samuti kehtestas nõukogu pärast dumpinguvastast uurimist määrusega (EÜ) nr 1629/2004 (3) teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud (edaspidi „esialgne uurimine“).

(2)

Pärast tasakaalustusmeetmete ex officio osalist vahepealset läbivaatamist muutis nõukogu määrusega (EÜ) nr 1354/2008 (4) määruseid (EÜ) nr 1628/2004 ja (EÜ) nr 1629/2004.

(3)

Pärast tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamist laiendas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1185/2010 (5) tasakaalustusmeetmeid.

(4)

Pärast tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamist laiendas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) rakendusmäärusega (EL) 2017/421 (6) tasakaalustusmeetmeid.

(5)

Tasakaalustusmeetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna, mille määr oli eraldi nimetatud eksportijatelt pärit impordi puhul 6,3 % ja 7,0 %, ning 7,2 % kõigi teiste India äriühingute impordi puhul.

1.2.   Aegumise läbivaatamise taotlus

(6)

Pärast seda, kui avaldati teade eelseisva aegumise kohta, (7) sai komisjon Euroopa alusmääruse artikli 18 kohase läbivaatamistaotluse.

(7)

Läbivaatamistaotluse esitasid 9. detsembril 2021 liidu tootjad, kelle toodang moodustab ligikaudu 90 % liidu teatavate grafiitelektroodisüsteemide kogutoodangust (edaspidi „taotluse esitajad“). Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa subsideerimise jätkumise või liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise. Osa väidetavatest subsideerimistavadest tasakaalustati juba esialgses uurimises, samas kui teised olid täiendavad või uued subsiidiumid, mida esialgses uurimises ei käsitletud. Võttes arvesse alusmääruse artikli 18 lõiget 2, koostas komisjon tõendusmaterjali piisavust käsitleva märgukirja, milles anti hinnang kõigile komisjoni käsutuses olevatele asjaomast riiki käsitlevatele tõenditele, mille põhjal komisjon uurimise algatab. See märgukiri on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus.

(8)

Vastavalt alusmääruse artikli 10 lõikele 7 teavitas komisjon enne menetluse algatamist India valitsust, et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud läbivaatamistaotluse. Komisjon kutsus India valitsuse konsultatsioonidele, et selgitada läbivaatamistaotluses kirjeldatud olukorda ja jõuda vastastikku kokku lepitud lahenduseni. India valitsus nõustus osalema konsultatsioonidel, mis toimusid 3. märtsil 2022. Konsulteerimise käigus vastastikku kokku lepitud lahenduseni ei jõutud.

1.3.   Aegumise läbivaatamise algatamine

(9)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 25 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega leidis komisjon, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas alusmääruse artikli 18 alusel 9. märtsil 2022Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatega (8) (edaspidi „algatamisteade“) teatavate Indiast (edaspidi „India“ või „asjaomane riik“) pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes aegumise läbivaatamise.

1.4.   Eraldi uurimine seoses uurimisaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmetega

(10)

Peale selle andis komisjon 9. märtsil 2022Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (9) teada teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (10) artikli 11 lõikele 2.

1.5.   Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(11)

Subsideerimise jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

1.6.   Huvitatud isikud

(12)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Peale selle andis komisjon uurimise algatamisest teada taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning India ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja kauplejatele, samuti teadaolevalt uurimise algatamisega seotud ühendustele ning kutsus neid osalema.

(13)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

1.7.   Valikuuring

(14)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

1.7.1.   Liidu tootjate valikuuring

(15)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon liidus toodetud samasuguse toote tootmis- ja müügimahust. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate arvele langes 61 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja 64 % hinnangulisest kogumüügimahust liidus. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi. Komisjonile ei esitatud ühtki märkust. Valimit peeti seega liidu tootmisharu esindavaks.

1.7.2.   Importijate valikuuring

(16)

Selleks et otsustada, kas valikuuringut on vaja, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(17)

Ükski importija ei andnud endast teada ega esitanud nõutud teavet.

1.8.   Küsimustikule antud vastused ja kaugristkontroll

(18)

Algatamise ajal tehti küsimustikud kättesaadavaks huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (11).

(19)

Vastused küsimustikule saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, India Vabariigi valitsuselt ja ühelt India eksportivalt tootjalt. Ükski kasutaja küsimustiku vastuseid ei saatnud ega endast teada ei andnud.

(20)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas subsideerimise ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks vajalikuks. Alusmääruse artikli 26 kohased kontrollkäigud tehti India Vabariigi valitsuse ja järgmiste äriühingute valdustesse:

a)

Liidu tootjad

—

GrafTech Iberica S.L., Navarra, Hispaania

—

Showa Denko Carbon Spain S.A., A Coruna, Hispaania

—

Tokai Erftcarbon GmbH, Grevenbroich, Saksamaa

b)

India eksportiv tootja

—

HEG Limited, Bhopal (edaspidi „HEG“)

2.   UURIMISALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Uurimisalune toode

(21)

Uurimisalune toode on elektriahjudes kasutatavad grafiitelektroodid, mille näivtihedus on vähemalt 1,65 g/cm3 ja elektritakistus kuni 6,0 μΩ.m, ning selliste elektroodide jaoks vajalikud niplid, mida imporditakse koos või eraldi, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 8545 11 00 ja ex 8545 90 90 (TARICi koodid 8545110010 ja 8545909010) alla (edaspidi „uurimisalune toode“ või „grafiitelektroodisüsteem“).

2.2.   Samasugune toode

(22)

Nagu esialgse uurimise ja eelmiste aegumise läbivaatamiste käigus kindlaks tehti, kinnitas ka käesolev aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusalad:

—

uurimisalune toode;

—

toode, mida toodetakse ja müüakse asjaomase riigi siseturul, ning

—

toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidu turul.

(23)

Komisjon otsustas, et need tooted on seega alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused tooted.

3.   SUBSIDEERIMISE JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(24)

Vastavalt alusmääruse artiklile 18 ja algatamisteates märgitule uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine või kordumine.

3.1.   Uurimisega hõlmatud subsiidiumid ja subsiidiumikavad

(25)

Läbivaatamistaotluses sisalduva teabe ning India valitsuse ja koostööd tegeva eksportiva tootja esitatud teabe põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist.

 

Eelmise aegumise läbivaatamise käigus algselt uuritud ja kinnitatud kavad:

a)

eellubade kava (Advance Authorisation Scheme, AAS);

b)

Indiast kaupade eksportimise kava (Merchandise Export from India Scheme, MEIS);

c)

kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme, EPCG);

d)

tollimaksu tagastamise kava (Duty Drawback Scheme, DDS)

e)

piirkondlikud kavad: elektriaktsiisist vabastamine ja maksualane abi;

 

täiendavad kavad

f)

eksporditud kauba tolli- ja muude maksude vähendamine (Remission of Duties and Taxes on Exported Products, RODTEP);

g)

lähetamiseelne ja lähetamisjärgne ekspordikrediit, intresside tasakaalustamise kava (Interest Equalization scheme, IES);

h)

tollimaksuvaba impordi lubade kava (Duty Free Import Authorisation Scheme, DFIA);

i)

piirkondlikud kavad: elektrirabatid ja vähendatud maksumäärad;

j)

kuldse kaardi süsteem, staatuseomaniku kava;

k)

turulepääsu algatus (Market Access Initiative, MAI).

3.2.   Eelmise aegumise läbivaatamise käigus algselt uuritud ja kinnitatud kavad

3.2.1.   Tollimaksuvabastuse ja -vähenduse kavad

(26)

Eellubade kavad, kapitalikaupade ekspordisoodustuste kavad ja Indiast kaupade eksportimise kavad põhinevad 7. augustil 1992 jõustunud väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel nr 22/1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus“). Väliskaubandusseadusega lubatakse India valitsusel anda välja teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Kokkuvõte neist on esitatud väliskaubanduspoliitika dokumentides, mida kaubandusministeerium annab tavapäraselt välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab regulaarselt.

(27)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi seisukohast oluline väliskaubanduspoliitika dokument on „Väliskaubanduspoliitika kava aastateks 2015–2020“ (edaspidi „väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020“). Väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 jõustus 2015. aasta aprillis ja selle kehtivusaeg pidi algselt lõppema 31. märtsil 2020. COVID-19 pandeemia tõttu pikendati väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 mitu korda, viimati pikendati seda 31. märtsini 2023. Samuti on India valitsus kehtestanud väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 reguleerivad menetlused menetluste käsiraamatus 2015–2020.

3.2.2.   Eellubade kava

(28)

Komisjon tegi kindlaks, et HEG kasutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eellubade kava.

3.2.2.1.   Õiguslik alus

(29)

Kava on üksikasjalikult kirjeldatud väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 punktides 4.03–4.24 ning menetluste käsiraamatu 2015–2020 ja ajakohastatud menetluste käsiraamatu 2015–2020 peatükkides 4.04–4.52.

3.2.2.2.   Toetuskõlblikkus

(30)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, st tegelikust ekspordist, iga-aastasest vajadusest, vahetarnetest, ekspordiga samaväärsetest toimingutest, eelnevast vabastusotsusest või sisemaisest akreditiivist. Need allkavad erinevad muu hulgas toetuskõlblikkuse tingimuste poolest. Eellubade allkavadega seotud soodustusi saavad taotleda tootjatega seotud tootvad eksportijad või vahendavad eksportijad tegeliku ekspordi eest ja iga-aastase vajaduse alusel. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad eellubade kavaga seotud soodustusi taotleda vahetarnete alusel. Peatöövõtjad, kelle tarned kuuluvad ekspordiga samaväärsete toimingute kategooriatesse, mida on nimetatud väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 punktis 7.02 (näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele), saavad taotleda eellubade allkava raames soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest saavad taotleda ka tootvate eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide alusel.

3.2.2.3.   Praktiline rakendamine

(31)

Eellube väljastatakse järgmisel otstarbel:

a)

Tegelik eksport: see on peamine allkava. See võimaldab importida tollimaksuvabalt konkreetse eksporditava lõpptoote valmistamiseks vajalikku sisendmaterjali. „Tegelik“ tähendab selles kontekstis, et eksporditav toode peab väljuma India territooriumilt. Imporditoetus ja ekspordikohustus, kaasa arvatud eksporditava toote liik, on loal kirjas.

b)

Aastane vajadus: see luba ei ole seotud konkreetse eksporditava tootega, vaid laiema tooterühmaga (nt kemikaalid ja nendega seotud tooted). Loa omanik võib – kuni teatud väärtusläveni, mis põhineb tema eelneval eksporditegevusel – importida tollimaksuvabalt ükskõik millist sisendmaterjali, mida kasutatakse sellesse rühma kuuluvate toodete valmistamiseks. Ta võib eksportida kõiki lõpptooteid, mis kuuluvad selliste toodete rühma, mille tootmiseks ta niisugust tollimaksuvabastusega sisendit kasutas.

c)

Vahetarned: see allkava hõlmab juhtumeid, kui kaks tootjat kavatsevad toota üht eksporttoodet ja jagavad omavahel tootmisprotsessi. Tootev eksportija, kes toodab vahetoote, võib sisendmaterjali tollivabalt importida ja taotleda sel eesmärgil vahetarnete eellubade kava kohaldamist. Lõppeksportija viib tootmise lõpule ja on kohustatud valmistoote eksportima.

d)

Ekspordiga samaväärsed toimingud: see allkava võimaldab põhitöövõtjal importida tollimaksuvabalt neid sisendmaterjale, mis on vajalikud selliste kaupade tootmiseks, mida müüakse ekspordiga samaväärselt väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 punkti 8.2 alapunktides b–f, g, i ja j nimetatud klientide kategooriatele. India valitsuse väitel tähendavad ekspordiga samaväärsed toimingud tehinguid, mille puhul ei viida tarnitud tooteid riigist välja. Mitut tarnekategooriat peetakse ekspordiga samaväärseks, eeldusel et kaubad toodetakse Indias, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele või äriühingule, mis asub erimajandustsoonis.

e)

Eelnev vabastusotsus: eelloa omanikul, kes kavatseb hankida sisendeid otseimpordi asemel kodumaalt, on võimalus hankida neid eelnevate vabastusotsuste alusel. Sellisel juhul muudetakse eelload eelnevateks vabastusotsusteks, mis lähevad nendes nimetatud kaupade kohaletoimetamisel üle omamaisele tarnijale. Eelneva vabastusotsuse üleandmine annab omamaisele tarnijale õiguse saada toetust ekspordiga samaväärsete tehingute eest, nagu on sätestatud väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 punktis 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine). Eelneva vabastusotsuse mehhanismi kaudu tagastatakse maksud ja tollimaksud lõppeksportija asemel tarnijale. Maksude ja tollimaksude tagasimaksmine on võimalik nii omamaistelt kui ka imporditud sisenditelt.

f)

Sisemaised akreditiivid: see allkava hõlmab taas omamaiseid tarneid eelloa omanikule. Eelloa omanik saab teha pangale ettepaneku avada sisemaine akreditiiv omamaise tarnija jaoks. Pank kinnitab loa otseimpordiks üksnes selliste kaupade väärtuse ja koguse ulatuses, mis hangitakse importimise asemel riigisiseselt. Omamaisel tarnijal on õigus saada toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest, nagu on sätestatud väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 punktis 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine).

(32)

Leiti, et HEG sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil soodustusi esimese allkava alusel (st eelload tegelikuks ekspordiks). Seepärast ei ole vaja kindlaks määrata teiste, kasutamata allkavade tasakaalustatavust. See on peamine allkava. See võimaldab importida tollimaksuvabalt konkreetse eksporditava lõpptoote valmistamiseks vajalikku sisendmaterjali. „Tegelik“ tähendab selles kontekstis, et eksporditav toode peab väljuma India territooriumilt. Impordiluba ja ekspordikohustus, kaasa arvatud eksporditava toote tüüp, on loal kirjas.

(33)

India asutused nõuavad kontrollimise eesmärgil, et eelloa omanik peab „tõest ja nõuetekohast arvestust tollimaksuvabalt imporditud/kodumaalt hangitud kauba kulu ja kasutamise kohta“ kindlaksmääratud vormis (HOP 2015–2020 I köite peatükid 4.51 ja 4H või 4I liide) (12), st tegelikku tarbimisregistrit. Seda registrit kontrollib sõltumatu atesteeritud audiitor/kuluarvestuse ja majandustegevuse audiitor, kes annab välja tõendi, milles kinnitatakse, et ettenähtud registreid ja asjakohaseid dokumente on kontrollitud ning et 4H liites nõutud teave on igas suhtes tegelikkusele vastav ja õige.

(34)

Selle allkava puhul, mida asjaomane äriühing läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutas (tegeliku ekspordi allkava), on India valitsus määranud kindlaks imporditoetuse ning ekspordikohustuse mahu ja väärtuse, mis on märgitud loale. Lisaks peavad valitsusametnikud dokumenteerima impordi ja ekspordi ajal asjakohased tehingud loal. Eellubade kava raames lubatud impordi mahu määrab India valitsus kindlaks standardsete sisend- ja väljundnormide alusel. Need normid on kehtestatud enamiku toodete, sh vaatlusaluse toote kohta.

(35)

Imporditud sisendid ei ole edasiantavad ja neid tuleb kasutada konkreetse eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast loa väljastamist (18 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(36)

Uurimisaluse toote suhtes kohaldatavad standardsed sisend- ja väljundnormid kehtestas India valitsus 1998. aastal ning neid ei muudetud ega kohandatud enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Seetõttu ei ole standardsed sisend- ja väljundnormid tegeliku tarbimise tõhusaks jälgimiseks piisavad. India valitsus ei korraldanud ka tegelikul sisendil põhinevat lisauurimist. Peamise tooraine nõelja koksi (mida nimetatakse ka „kaltsineeritud naftakoks“ või „CPC“) puhul leidis komisjon olulise lahknevuse standardsete sisend- ja väljundnormide ja äriühingu tegeliku toorainetarbimise vahel. Standardsete sisend- ja väljundnormide kohaselt on nõelja koksi suhe eksporditava tonni kohta 1,3, samas kui tootmise jaoks vajalik tegelik suhtarv on oluliselt väiksem.

(37)

Seetõttu tehti uurimise käigus kindlaks, et India ametiasutuste kehtestatud kontrollinõuded ei olnud kasu vältimiseks piisavad.

(38)

Koostööd teinud eksportiv tootja pidas omamoodi tootmis- ja tarbimisregistrit. Paraku ei olnud võimalik kontrollida, milliseid sisendeid (sh nende päritolu) ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote valmistamiseks. Eelkõige ei võimaldanud kehtestatud süsteem teha kindlaks ja täpselt mõõta ülemäärast tagastamist, sest toorainet ladustatakse laohoonetes, mis sisaldavad tollimaksuvabalt imporditud nõeljat koksi koos tollimaksuga imporditud nõelja koksiga, ilma kohaliku eraldamiseta. Niipea kui imporditud nõeljas koks ladustatakse, ei ole enam võimalik kindlaks teha impordi erimaksu.

(39)

HEG kinnitas, et tema tarbimisregister ei võimalda kindlaks teha tollimaksuvabalt imporditud tooraine tegelikku kulu ega seostada seda toodetud ja eksporditud lõpptoodetega. Seetõttu ei saa käesolevas asjas kasutatud allkava pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks.

3.2.2.4.   Järeldus eellubade kava kohta

(40)

Imporditollimaksudest vabastamine on subsiidium alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja lõike 2 tähenduses. Nimelt on tegemist India valitsuse antava rahalise toetusega, kuna tal jääb saamata tulu, mida ta tasumisele kuuluvatest tollimaksudest vastasel korral saaks, ning sellest saab kasu uurimisalune eksportija, sest tema likviidsus suureneb.

(41)

Peale selle sõltub eellubade kava raames toimuv tegelik eksport seaduse järgi eksporditegevusest ning seetõttu peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a. Ilma ekspordikohustuseta ei saa äriühing selle meetme raames soodustust.

(42)

Käesoleval juhul kasutatud allkava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta alusmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. India valitsus ei rakendanud tõhusalt kontrollisüsteemi või -menetlust, et teha kindlaks, kas ja millises koguses kasutati eksporditava toote valmistamisel sisendeid (alusmääruse II lisa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi korral alusmääruse III lisa II jao punkt 2). Leitakse, et vaatlusaluse toote standardsed sisend- ja väljundnormid ei olnud piisavalt täpsed ning seega ei saa need olla tegeliku tarbimise kontrolli süsteemiks, kuna nende standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid on ära kasutatud eksporttoodangus. Samuti ei korraldanud India valitsus tegelikult kasutatud sisenditel põhinevat edasist uurimist, kuigi seda tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (alusmääruse II lisa punkt 5 ja III lisa II jao punkt 3). See väljendub ka selles, et alates standardsete sisend- ja väljundnormide väljatöötamisest 1998. aastal ei ole neid kordagi muudetud.

(43)

Seepärast on kõnealune allkava tasakaalustatav.

(44)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis India valitsus, et kontrollimehhanism on olemas ja seda on kontrolliprotsessis nõuetekohaselt tõendatud.

(45)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Nagu on selgitatud põhjenduses 36, ei ole standardseid sisend- ja väljundnorme, millega määratakse kindlaks maksuvabalt imporditud tooraine kogus, pärast nende kehtestamist kunagi läbi vaadatud ning komisjon leidis standardsete sisend- ja väljundnormide ja tegeliku tarbimise vahel olulise lahknevuse. Komisjon järeldas, et standardsete sisend- ja väljundnormide kohaldamise seire ei saa tagada, et soodustusi ei anta ülemäära, kui selle aluseks olevad standardsed sisend- ja väljundnormid, millega määratakse kindlaks maksuvabalt imporditud tooraine kogus, ei ole piisavalt täpsed ja seda asjaolu ei seirata. Lisaks leidis komisjon, et HEG puhul ei olnud võimalik jälgida imporditud tooraine ja valmistoodangu vahelist seost.

(46)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis India valitsus, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu (edaspidi „ASCM“) II lisa I jao punktist 2 tuleneb, et kaudsete maksude hinna mahahindlusskeemid on tasakaalustatavad üksnes juhul, kui nendega nähakse ette vähendusi, mis on suuremad eksporditava toote tootmisel tarbitud sisendite imporditollimaksust.

(47)

Lisaks väitis India valitsus, et eellubade kava ei ole tasakaalustatav programm, kuna see ei võimalda imporditollimaksude ülemäärast vähendamist võrreldes imporditud sisenditelt kogunenud tollimaksudega. See tulenes WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu II lisa II jaost, milles on esitatud juhised selle kindlakstegemiseks, kas eksporditud toote tootmisel tarbitakse sisendeid. Lisaks märgiti eksperdirühma aruandes „Euroopa Liit – tasakaalustavad meetmed teatava Pakistanist pärit polüetüleentereftalaadi suhtes“ (WT/DS/486), et „ülemäärase tagastamise põhimõte“ annab õigusliku normi, millega määratakse kindlaks, kas tagastamissüsteemi alusel saadud imporditollimaksude tagastamine kujutab endast rahalist toetust.

(48)

Komisjon selgitas põhjenduses 36, et komisjon leidis standardsete sisend- ja väljundnormide ja tegeliku tarbimise vahel olulise lahknevuse. Nagu on selgitatud põhjenduses 38, pidas koostööd teinud eksportiv tootja omamoodi tootmis- ja tarbimisregistrit. Paraku ei olnud võimalik kontrollida, milliseid sisendeid (sh nende päritolu) ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote valmistamiseks. Eelkõige ei võimaldanud kehtestatud süsteem teha kindlaks ja täpselt mõõta ülemäärast tagastamist. Leiti ka seda, et äriühingu säilitatud andmed ei võimaldanud ülemäärast tagastamist välja arvutada, mistõttu sõltumatul atesteeritud audiitoril/kuluarvestuse ja majandustegevuse audiitoril ei olnud hiljem võimalik ühtki tõendit välja anda. India valitsus ei ole täpsustanud, millises aspektis see kontrollivõimaluse puudumine ei vasta WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu tsiteeritud jagude normile.

(49)

Seega ei nõustunud komisjon selle väitega.

3.2.2.5.   Subsiidiumisumma arvutamine

(50)

Kuna lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide ja asjaomaste sisendite tegeliku kulumäära kontrollimise võimalus ning usaldusväärsed tõendid vastupidise kohta puuduvad, leitakse, et saamata jäänud tollimaksu kogusumma (põhitollimaks ja tollimaksuga seotud lisamaks) puhul on tegemist tollimaksu ülemäärase vähendamisega, mis kujutab endast tasakaalustatavat subsiidiumi alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Äriühingu makstud taotluse esitamise lõivud on maha arvatud.

(51)

Alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotas komisjon need subsiidiumisummad äriühingu kogu ekspordikäibele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis on sobiv nimetaja, sest subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(52)

Selle kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HEGi puhul kokku 1,66 %.

(53)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis India valitsus, et kui komisjon otsustab eellubade kava tasakaalustada, saab tasakaalustada ainult tagastatud tollimakse ületavat summat. India valitsus väitis, et see tuleneb WTO eksperdirühma aruandest India ja ekspordiga seotud meetmete kohta [WT/DS541/R], milles märgiti, et mis tahes vabastust kaudsetest maksudest, mis ei ületa eksporditud toodete tootmisel tarbitud imporditud sisendite suhtes kohaldatavaid tollimakse, ei loeta tasakaalustatavaks. India valitsus väidab veel, et eksperdirühma aruanne (WT/DS/486) andis õigusliku normi selle otsuse toetamiseks.

(54)

Nagu on selgitatud põhjenduses 50, kuna lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide ja asjaomaste sisendite tegeliku kulumäära kontrollimise võimalus ning usaldusväärsed tõendid vastupidise kohta puuduvad, leitakse, et saamata jäänud tollimaksu kogusumma (põhitollimaks ja tollimaksuga seotud lisamaks) puhul on tegemist tollimaksu ülemäärase vähendamisega. WTO eksperdirühma aruanne India ja ekspordiga seotud meetmete kohta [WT/DS541/R] ei sisalda määratlust, mis oleks vastuolus selle kaalutlusega.

(55)

Seega ei nõustunud komisjon selle väitega.

3.2.3.   Indiast kaupade eksportimise kava

(56)

Komisjon tegi kindlaks, et HEG kasutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Indiast kaupade eksportimise kava.

3.2.3.1.   Õiguslik alus

(57)

Indiast kaupade eksportimise kava on üksikasjalikult kirjeldatud väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 ja ajakohastatud väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 3. peatükis ning ajakohastatud menetluste käsiraamatu 2015–2020 3. peatükis (13).

3.2.3.2.   Toetuskõlblikkus

(58)

Selle kava raames on toetusõiguslikud kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

3.2.3.3.   Praktiline rakendamine

(59)

Kriteeriumidele vastav äriühing võib Indiast kaupade eksportimise kava alusel toetust saada, kui ta ekspordib konkreetseid tooteid konkreetsetesse riikidesse, mis on liigitatud rühma A (traditsioonilised turud, sealhulgas kõik ELi liikmesriigid), rühma B (kujunemisjärgus turud ja sihtturud) ning rühma C (muud turud). Igasse rühma kuuluvad riigid ja loetelu toodetest koos vastavate toetusmääradega on kindlaks määratud ajakohastatud menetluste käsiraamatu 2015–2020 3B liites.

(60)

Toetus väljendub tollimaksukrediidis, mis võrdub teatava protsendiga ekspordi FOB-väärtusest. Indiast kaupade eksportimise kava kohane grafiitelektroodisüsteemide ekspordi määr rühma A riikidesse oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2 %.

(61)

Kooskõlas väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 punktiga 3.06 ei hõlma see kava teatavat liiki eksporti, näiteks imporditud või transiitkauba eksporti, ekspordiga samaväärseid toiminguid, teenuste eksporti ega erimajandustsoonides tegutsevate või ekspordiga tegelevate üksuste ekspordikäivet.

(62)

Indiast kaupade eksportimise kava kohane tollimaksukrediit on vabalt ülekantav ja kehtib 18 kuud alates väljastamise kuupäevast, samas kui 1. jaanuaril 2016 või hiljem välja antud tollimaksukrediit kehtib 24 kuud alates väljaandmise kuupäevast, nagu on sätestatud ajakohastatud menetluste käsiraamatu 2015–2020 punktis 3.13.

(63)

Seda võib kasutada i) tollimaksude tasumiseks sisendite või kaupade, sealhulgas kapitalikaupade importimisel, ii) aktsiisimaksude tasumiseks sisendite või kaupade, sealhulgas kapitalikaupade omamaiste hangete korral, ja iii) teenusemaksu tasumiseks teenuste hangete korral.

(64)

Indiast kaupade eksportimise kava kohase toetuse saamise taotlus tuleb esitada väliskaubanduse peadirektoraadi veebisaidi kaudu. Veebitaotlusele tuleb lisada asjakohased dokumendid (saatearved, panga sertifikaat ja mahalaadimistõend). India valitsuse asjakohane piirkondlik ametiasutus väljastab tollimaksukrediidi pärast dokumentide läbivaatamist. Kui eksportija esitab asjakohased dokumendid, ei ole piirkondlikul ametiasutusel enam tollimaksukrediidi andmise üle otsustusõigust.

(65)

Indiast kaupade eksportimise kava lõpetati 1. jaanuaril 2021. Siiski leiti, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil anti HEGile Indiast kaupade eksportimise kava alusel soodustusi, kuna kava võimaldas tagasiulatuvalt taotleda hüvitisi varasemate perioodide eest kuni 2021. aasta lõpuni.

3.2.3.4.   Järeldused Indiast kaupade importimise kava kohta

(66)

Indiast kaupade eksportimise kavaga pakutakse subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja lõike 2 tähenduses. Indiast kaupade eksportimise kava raames antav tollimaksukrediit on India valitsuse antav rahaline toetus, sest lõppkokkuvõttes kasutatakse krediiti kapitalikaupadelt makstavate imporditollimaksude tasaarvestamiseks ning seetõttu vähenevad tulud, mille India valitsus tasumisele kuuluvatest tollimaksudest vastasel korral saaks. Lisaks saavad Indiast kaupade eksportimise kava kohasest tollimaksukrediidist kasu eksportijad, kes ei pea neid imporditollimakse tasuma.

(67)

Peale selle sõltub Indiast kaupade eksportimise kava seaduse järgi eksporditegevusest ning seetõttu peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(68)

Kõnealust kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta alusmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Ei ole kehtestatud süsteemi ega menetlust, mille alusel kindlaks teha, milliseid sisendeid eksporditud kaupade tootmisel kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist alusmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada Indiast kaupade eksportimise kava alusel toetust olenemata sellest, kas ta üldse impordib sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, ilma et ta peaks tõendama sisendmaterjali importimist. Seega on Indiast kaupade eksportimise kava alusel õigus toetust saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik sisendid kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu. Veelgi enam, eksportija võib kasutada Indiast kaupade eksportimise kava raames antavat tollimaksukrediiti kapitalikaupade importimiseks, kuigi kapitalikaupade suhtes ei kohaldata lubatavaid tollimaksu tagastamise süsteeme, nagu on sätestatud alusmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks. Peale selle ei teinud India valitsus tegelike sisendite ja tehingute põhjal lisakontrolli, et selgitada välja, kas tollimakse on tasutud ülemäära.

(69)

Märgitakse, et Indiast kaupade eksportimise kava aegus 1. jaanuaril 2021 (14). Kuni 2021. aasta lõpuni said aga äriühingud jätkuvalt taotleda Indiast kaupade eksportimise kava kohast krediiti seoses 2020. aastal toimunud eksporditehingutega. Peale selle võivad äriühingud kuni 15. septembrini 2023 jätkuvalt kasutada 2021. aastal Indiast kaupade eksportimise kava raames saadud krediiti sissenõutavate imporditollimaksude tasaarvestamiseks. Seega saadi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil selle kava alusel kasu ja kasu saamine jätkub ka pärast uurimise lõppu.

(70)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis India valitsus, et Indiast kaupade eksportimise kava ei ole tasakaalustatav programm, kuna selle eesmärk on üksnes hüvitada eksporditud kaupade tootmisel tarbitud sisenditelt makstud kaudsed maksud. Lisaks sellele ei ületa tollimaksukrediidi stsenaariumide väärtus (mis antakse Indiast kaupade eksportimise kava alusel soodustustena) eksportija tasutud kaudseid makse. Seega on Indiast kaupade eksportimise kava kooskõlas I lisa punktide g ja h sätetega koostoimes WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu joonealuse märkusega 1.

(71)

Vastupidi India valitsuse väidetele võimaldab Indiast kaupade eksportimise kava tollimaksude ülemäärast tagastamist. Nagu on näidatud põhjenduses 68, ei ole eksportija tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendmaterjalid. Ei ole kehtestatud süsteemi ega menetlust, mille alusel kindlaks teha, mis sisendeid eksporditud kaupade tootmisel kasutatakse. Ainuüksi kavatsus tagastada tarbitud sisenditelt tasutud kaudsed maksud ei asenda vajadust järelevalve järele, kui neid tegelikult tarbitakse.

(72)

Lisaks märkis India valitsus, et India valitsus lõpetas Indiast kaupade eksportimise kava 1. jaanuaril 2021 ning tollimaksu pikendamine tooks kaasa tasakaalustava kava, mille alusel ei anta ühelegi eksportijale abi. India valitsus juhtis tähelepanu asjaolule, et varasemate uurimiste käigus on komisjon hoidunud tasakaalustavatest kavadest, mille India valitsus on tühistanud.

(73)

Põhjenduses (69) näitas komisjon, et hoolimata kava lõpetamisest sai HEG pärast kava lõpetamist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasu. Samuti näitas komisjon, et see kasu jätkub ka pärast uurimise lõppu. India valitsus ei vaidlustanud ühtegi neist asjaoludest.

(74)

Seega ei nõustunud komisjon selle väitega.

3.2.3.5.   Subsiidiumisumma arvutamine

(75)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 2 ja artikliga 5 arvutas komisjon tasakaalustatava subsiidiumi summa, lähtudes kindlakstehtud kasust, mida subsiidiumi saaja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sai. Seoses sellega tegi komisjon kindlaks, et kasu antakse subsiidiumi saajale ajal, mil äriühing saab kõnealuse kava alusel kasu, pärast äriühingu taotluse esitamist. Praegu väljastab India valitsus tollimaksukrediiti, mille eksportiv tootja kajastab saadaoleva nõudena, mille eksportiv tootja saab igal ajal tasaarvestada. See kujutab endast rahalist toetust alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui tolliasutus on väljastanud ekspordi saatearve, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte. Eespool öeldut arvesse võttes ja kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid vastupidise kohta, pidas komisjon õigeks pidada Indiast kaupade eksportimise kava alusel saadud kasu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil selle kava raames saadud maksete summaks. Komisjon võttis arvesse Indiast kaupade eksportimise kava summasid, mis teeniti HEGi kõigilt eksporditehingutelt, kuna äriühing ekspordib ainult uurimisalust toodet.

(76)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a arvati subsiidiumi kogusummast taotluse korral maha lõivud, mida äriühing subsiidiumi saamiseks tasus.

(77)

Alusmääruse artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt jaotas komisjon selle subsiidiumisumma HEGi kogu ekspordikäibele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis on sobiv nimetaja, sest subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(78)

Selle kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HEGi puhul kokku 0,87 %.

3.2.4.   Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava

(79)

Sarnaselt esialgse uurimise ja viimase läbivaatamisega tegi komisjon kindlaks, et HEG sai kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava alusel soodustusi, mida oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võimalik seostada Indiast pärit uurimisaluse tootega.

3.2.4.1.   Õiguslik alus

(80)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava on üksikasjalikult kirjeldatud väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 5. peatükis ning menetluste käsiraamatu 2015–2020 5. peatükis.

3.2.4.2.   Toetuskõlblikkus

(81)

Selle kava raames saavad toetust taotleda vastavad toetavate tootjate ja teenusepakkujatega seotud tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad.

3.2.4.3.   Praktiline rakendamine

(82)

Ekspordikohustuse täitmisel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja kuni kümne aasta vanuseid kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Selleks väljastab India valitsus taotluse alusel ja lõivu tasumisel kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava kohase litsentsi. Kavaga nähakse ette vähendatud tollimaksumäär, mis on kohaldatav kõigi selle kava raames imporditavate kapitalikaupade suhtes. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava ajavahemiku jooksul teatava hulga ekspordiks mõeldud kaupade tootmiseks. Väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 ja ajakohastatud väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 alusel võib kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava raames importida kapitalikaupu 0 % tollimaksumääraga. Ekspordikohustus, mis on kokku hoitud tollimaksu kuuekordne summa, tuleb täita kuni kuue aasta jooksul.

(83)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava kohase litsentsi omanik võib hankida kapitalikaupu ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ise ära kasutada selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importimist. Samuti võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist seoses kapitalikaupade tarnimisega kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava kohase litsentsi omanikule.

3.2.4.4.   Kokkuvõte EPCGS-kava kohta

(84)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kavaga pakutakse subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse antav rahaline toetus, sest sellega vähendatakse tollimaksutulu, mis tuleks vastasel korral tasuda. Lisaks toob tollimaksuvähendus eksportijale kasu, kuna säästetud imporditollimaks suurendab äriühingu likviidsust.

(85)

Peale selle sõltub kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava seaduse järgi eksporditegevusest, sest litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seetõttu peetakse seda alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(86)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaupade suhtes ei kohaldata selliseid lubatavaid tollimaksu tagastamise süsteeme, nagu on sätestatud alusmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei kasutata eksporditavate toodete tootmiseks.

3.2.4.5.   Subsiidiumisumma arvutamine

(87)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 3 arvutati tasakaalustatavate subsiidiumide summa imporditud kapitalikaupadelt tasumata tollimaksu alusel, jaotatuna ajavahemikule, mis vastab selliste kaupade tavapärasele amortisatsiooniajale asjaomases tootmisharus. Sellisel moel läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta arvutatud summale liideti asjaomase perioodi intress, et kajastada raha väärtuse muutumist aja jooksul. Sel eesmärgil peeti asjakohaseks Indias uurimisperioodi jooksul kehtinud turuintressimäära.

(88)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a arvati subsiidiumi kogusummast taotluse korral maha lõivud, mida HEG subsiidiumi saamiseks tasus.

(89)

Vastavalt alusmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma jagatud uurimisaluse toote ekspordi käibega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuna äriühing kasutas EPCGS-kava alusel ostetud masinaid ainult uurimisaluse toote tootmiseks, kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud ega transporditud koguseid.

(90)

Selle kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HEGi puhul kokku 0,31 %.

3.2.5.   Otsene raha ülekandmine

(91)

Komisjon analüüsis raha otsest ülekandmist tollimaksu tagastamise kava raames. Tollimaksu tagastamise kava põhineb 1962. aasta tolliseaduse jaol 75, 1944. aasta riikliku aktsiisiseaduse jaol 37, 1994. aasta rahandusseaduse jagudel 93A ja 94 ning 1995. aasta tollimaksu, riikliku aktsiisimaksu ja teenusmaksu tagastamise eeskirjadel. Tagastamismäärad avaldatakse regulaarselt.

3.2.6.   Tollimaksu tagastamise kava (DDS)

(92)

Komisjon tegi kindlaks, et HEG kasutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tollimaksu tagastamise kava.

3.2.6.1.   Õiguslik alus

(93)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kohaldatav õiguslik alus on tollimaksu ja riikliku aktsiisimaksu tagastamise 1995. aasta eeskirjad (edaspidi „tollimaksu tagastamise kava 1995. aasta eeskirjad“), mida on muudetud viimati 2006. aastal (15) ning seejärel asendatud tollimaksu ja riikliku aktsiisimaksu tagastamise 2017. aasta eeskirjadega (16) (edaspidi „2017. aasta eeskirjad“), mis jõustusid 1. oktoobril 2017. Tollimaksu tagastamise kava 1995. aasta eeskirjade eeskirja 3 lõikega 2 on reguleeritud selle kava puhul kasutatav arvutusmeetod. Kõnealuse tollimaksu tagastamise kava eeskirjade eeskirja 12 lõike 1 punkti a alapunktiga ii on reguleeritud deklaratsioon, mille eksportivad tootjad peavad kava kasutamiseks esitama. Need eeskirjad on jäänud tollimaksu tagastamise kava 2017. aasta eeskirjades samaks ning vastavad seega eeskirja 3 lõikele 2 ja eeskirja 13 lõike 1 punkti a alapunktile ii.

(94)

Lisaks sisaldab ringkiri nr 24/2001 (17) juhised selle kohta, kuidas rakendada eeskirja 3 lõiget 2 ja deklaratsiooni, mille eksportijad peavad eeskirja 12 lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel esitama.

(95)

Tollimaksu tagastamise kava 1995. aasta eeskirjade eeskirjas 4 on sätestatud, et keskvalitsus võib eeskirja 3 alusel kindlaks määratud summat või määrasid muuta. Valitsus on teinud mitu muudatust ning viimased muudatused, millega määrad läbi vaadati, on teatis nr 95/2018 – CUSTOMS ja teatis nr 07/2020 – CUSTOMS. Selle tulemusena oli vaatlusaluse toote suhtes kohaldatav tollimaksu tagastamise kava kohane määr 1,6 % eksporditavate toodete FOB-väärtusest. HEGi eksporditavate grafiitelektroodisüsteemide suhtes kohaldatakse sama tollimaksu tagastamise kava kohast määra.

3.2.6.2.   Toetuskõlblikkus

(96)

Selle kava raames on toetusõiguslikud kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

3.2.6.3.   Praktiline rakendamine

(97)

Selle kava alusel on igal toetusõiguslikke tooteid eksportival äriühingul õigus saada summa, mis vastab protsentuaalsele osale eksporditava toote deklareeritud FOB-väärtusest. Tollimaksu ja riikliku aktsiisimaksu tagastamise eeskirjade eeskirja 3 lõike 2 kohaselt tugineb India valitsus tagastatava summa puhul imporditud toorainetelt makstud asjaomaste tollimaksude kogu sektorit hõlmavatele keskmistele väärtustele ja sektori keskmisele tarbimismäärale, mille andmed on saadud tootjatelt, keda India valitsus käsitleb toetuskõlblike eksporditavate toodete representatiivsete tootjatena. India valitsus avaldab seejärel tagastamisele kuuluva summa protsentuaalse osana toetusõiguslike eksporditavate toodete keskmisest ekspordiväärtusest.

(98)

Selle kava alusel kasu saamiseks peab äriühing eksportima. Samal hetkel, kui kaubasaadetise andmed sisestatakse tolli serverisse (ICEGATE), loetakse eksport toimuvaks tollimaksu tagastamise kava alusel ja selle kava alusel ette nähtud summa fikseeritakse pöördumatult. Kui äriühing on pärast kauba ärasaatmist esitanud üldise ekspordideklaratsiooni ja tolliasutus ei ole deklaratsiooni kauba saatearve andmetega võrdlemisel vigu leidnud, on täidetud kõik tingimused, et lubada tagastatava summa väljamaksmist otseülekandega eksportija pangakontole või käskveksliga.

(99)

Eksportija peab esitama ka eksporditehinguga seotud summa laekumise tõendamiseks panga väljastatava eksporditehingu tegemise tõendi. Selle dokumendi võib esitada pärast tagastatava summa maksmist, kuid India valitsus nõuab väljamakstud summa tagasi, kui eksportija ei esita eksporditehingu tegemise tõendit ettenähtud tähtaja jooksul.

(100)

Tagastatavat summat võib kasutada mis tahes eesmärgil ning vastavalt India raamatupidamisstandarditele võib tagastatud tollimaksusumma pärast ekspordikohustuse täitmist kanda tekkepõhise tuluna raamatupidamisaruannetesse.

(101)

Asjaomastes õigusaktides ja haldusjuhistes on sätestatud, et India tolliamet ei tohiks nõuda mingeid tõendeid selle kohta, et tollimaksu tagastamist taotlev eksportija on kandnud või kannab tollimaksukohustust eksporditava toote valmistamiseks vajalike toorainete impordi eest. Lisaks kinnitas India valitsus kontrollkäigu ajal, et äriühingud, kes hangiksid kõik toorained kodumaalt, saaksid siiski kasu eespool nimetatud eeskirja 3 lõike 2 kohaselt arvutatud täismäärast, HEG kasutas tollimaksu tagastamise kava üldist määra, mille puhul ei ole vaja esitada tõendeid tegelikult makstud tollimaksude kohta.

3.2.6.4.   Järeldus tollimaksu tagastamise kava kohta

(102)

Tollimaksu tagastamise kavaga antakse subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Nn tollimaksu tagastamise summa on India valitsuse antav rahaline toetus, sest India valitsus kannab raha otse üle. Selle raha kasutamisel piiranguid ei ole. Peale selle saab eksportija tollimaksutagastusest kasu, sest see suurendab tema likviidsust.

(103)

Ekspordi korral tagastatava tollimaksu määra määrab India valitsus kindlaks iga toote jaoks eraldi. Kuigi subsiidiumi nimetatakse tollimaksu tagastamiseks, ei vasta kava lubatava tollimaksu tagastamise süsteemi ega asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi kõigile tunnustele alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses; samuti ei vasta kava alusmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. Rahaline makse eksportijale ei ole tingimata seotud tooraine eest tegelikult makstud imporditollimaksudega ning tegu ei ole tollikrediidiga tooraine varasema või tulevase impordi tollimaksude tasumiseks. Lisaks ei ole kehtestatud süsteemi ega menetlust, mille alusel kindlaks teha, mis sisendeid eksporditud kaupade tootmisel kasutatakse ja mis kogustes. Samuti ei korraldanud India valitsus tegelikult kasutatud sisenditel põhinevat edasist uurimist, kuigi seda tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (alusmääruse II lisa punkt 5 ja III lisa II jao punkt 3). Ei esitatud tõendeid selle kohta, et tagastusmäärade ja toorainelt makstud tollimaksude vahel oleks seos.

(104)

Seega sõltub India valitsuse otsese rahaülekandena tehtav makse eksportijatele pärast eksporti eksporditegevusest ning seepärast peetakse seda kava alusmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(105)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et tollimaksu tagastamise kava on tasakaalustatav.

(106)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis India valitsus, et tollimaksu tagastamise kava ei ole tasakaalustatav, kuna selle eesmärk on rakendada põhimõtet, et makse ei tohiks eksportida. Kõnealused kavad on kooskõlas WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu II lisa I jao punktiga 2. Kaudsete maksude või impordimaksude tagastamine ei ületa selliste maksude või lõivude summat, mis eksporditava toote tootmiseks tarbitud sisendite pealt tegelikult sisse nõutakse. Tollimaksu tagastamise kava on üksnes programm, mis hüvitab eksporditud kaupade tootmiseks kasutatud sisendite impordilt tasutud maksud. Väärtuste tagastamine arvutatakse protsendina eksporditud FOB-väärtusest, mis varieerub olenevalt eksporditud kaupadest.

(107)

India valitsus väitis ka, et tema andmebaase kasutatakse asjakohaste ristkontrollide tegemiseks. Komitee külastab ka tootjate eksportijaüksusi, et saada vahetuid teadmisi tootmisprotsessi kohta, ning jälgib tavapäraselt kasutatavate sisendite laadi ja raiskamise kogust. Komitee võtab vajaduse korral arvesse ka tööstusharu kogemusi ja laialdasi tehnilisi tegureid. Tagasimakse on keskmine tollimaksu summa, mida makstakse mis tahes konkreetsesse klassi või kaubakirjeldusse kuuluvatelt materjalidelt, mida kasutatakse kindlaksmääratud kaupade eksportkaupade valmistamiseks.

(108)

Komisjoni hinnangul ei olnud aga väidetav seos tagastamismäärade ja tooraine eest makstavate tollimaksude vahel piisav, et kava vastaks alusmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. Eelkõige ei olnud krediidisumma arvutatud tegelikult kasutatud sisendi alusel. Lisaks puudus süsteem või menetlus, et kinnitada, milliseid sisendeid (sh nende kogused ja päritolu) tarvitati eksporditud toote tootmisprotsessis või kas esines importtollimaksude ülemäärast maksmist alusmääruse I lisa punkti i ja II ja III lisa tähenduses. Peale selle ei teinud India valitsus tegelike sisendite ja tehingute põhjal lisakontrolli, et selgitada välja, kas tollimakse on tasutud ülemäära.

(109)

Seega ei nõustunud komisjon selle väitega.

3.2.6.5.   Subsiidiumisumma arvutamine

(110)

Komisjon tegi kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 2 ja artikliga 5 kindlaks, et toetusesaaja sai kasu selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Eksporditehingu ajal tekib India valitsusel kohustus tagastatav summa välja maksta, mis kujutab endast rahalist toetust alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses. Kui tolliasutus väljastab ekspordi saatearve, millel on muu hulgas märgitud asjaomase eksporditehingu puhul tagastatav summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte.

(111)

Eespool öeldut arvesse võttes ja kuna vastupidist kinnitavad usaldusväärsed tõendid puuduvad, peab komisjon asjakohaseks lugeda tollimaksu tagastamise kava alusel saadud kasuks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute pealt teenitud tagasimaksete summa. Komisjon võttis arvesse tagasimaksete summasid, mis teeniti HEGi kõigilt eksporditehingutelt, kuna äriühing ekspordib ainult uurimisalust toodet.

(112)

Alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotas komisjon need subsiidiumisummad äriühingu kogu ekspordikäibele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis on sobiv nimetaja, sest subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(113)

Selle kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HEGi puhul kokku 1,27 %.

(114)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis India valitsus, et kui tegemist on ülemäärase tagastamisega, saab tasakaalustada ainult ülemäärast tagastamist. India valitsus väitis, et seda toetab eksperdirühma aruanne „European Union – Countervailing Measures on Certain Polyethylene Terephthalate from Pakistan“ (Euroopa Liit – tasakaalustavad meetmed teatava Pakistanist pärit polüetüleentereftalaadi suhtes), WT/DS486/R. India valitsus tsiteeris sellest eksperdirühma aruandest osa, mis sisaldab järgmist avaldust: „Kooskõlas selle tähelepanekuga on III lisa II osas esitatud uurivatele ametiasutustele suunised, mille eesmärk on võimaldada uurivatel ametiasutustel tuvastada ülemääraseid tagastusi.“

(115)

Eksperdirühma aruanne ei sisalda järeldusi, mis oleksid vastuolus komisjoni järeldusega ülemäärase kasu määratlemise kohta kõnealusel juhul. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 111, leidis komisjon, et kuna puudusid tõendid tegeliku kontrolliprotsessi kohta, mis näitaks vastupidist, vaid olid ainult üldised kirjeldused komitee toimimise ja tollimaksu tagastamise kava suhtarvu kehtestamise kohta, on asjakohane hinnata tollimaksu tagastamise kava alusel saadavat kasu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul selle kava raames tehtud eksporditehingutelt teenitud tagasimaksete summana.

(116)

Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

3.3.   Lisakavad, mida kasutatakse subsideerimise jätkumise kindlaksmääramiseks

3.3.1.   Tollimaksuvabastuse ja -vähenduse kavad

(117)

Sarnaselt Indiast kaupade eksportimise kavaga põhineb ka RODTEP-kava 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (nr 22, 1992), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubanduse seadus“). RODTEP loodi Indiast kaupade eksportimise kava jätkuna, kuid nende kavade erinevuste tõttu toetuste andmise viisis esineb kahe kava kohaldamise perioodil kattuvusi.

3.3.2.   Eksporditud kauba tolli- ja muude maksude vähendamine (Remission of Duties and Taxes on Exported Products, RODTEP)

(118)

Komisjon tegi kindlaks, et HEG kasutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil RODTEP-kava.

3.3.2.1.   Õiguslik alus

(119)

RODTEP-kava on üksikasjalikult kirjeldatud väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 ja ajakohastatud väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 4. peatükis ning ajakohastatud menetluste käsiraamatu 2015–2020 4. peatükis. See on esitatud ka teatises, millega RODTEP viiakse sisse väliskaubanduspoliitika kavasse 2015–2020 (18).

3.3.2.2.   Toetuskõlblikkus

(120)

Selle kava raames on toetusõiguslikud kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

3.3.2.3.   Praktiline rakendamine

(121)

Toetusõiguslikud äriühingud võivad RODTEP-kavast kasu saada, eksportides tooteid, mis ei ole väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 punkti 4.55 kohaselt välja jäetud kui kava alusel rahastamiskõlbmatud tarned/kaubad/kategooriad. Grafiitelektroodisüsteemid ei ole selle loetelu kohaselt välja jäetud.

(122)

Kava alusel antakse soodustust teatatud protsendi ulatuses FOB-väärtusest, kusjuures eksporditud toote ühiku kohta kehtib väärtuse ülempiir. Kava rakendatakse mahahindlussumma väljastamisega ülekantava tollimaksukrediidi/elektroonilise skripti (e-skript) kujul, mida peab elektroonilises registris kaudsete maksude ja tolli keskamet.

(123)

E-skripte saab kasutada tollimaksude tasumiseks sisendite või kaupade, sealhulgas kapitalikaupade impordilt vastavalt 1975. aasta tollitariifistiku seaduse esimesele lisale (põhitollimaks).

3.3.2.4.   Järeldus RODTEP-kava kohta

(124)

RODTEP-kavaga antakse subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. RODTEP-kava raames antav tollimaksukrediit on India valitsuse antav rahaline toetus, sest lõppkokkuvõttes kasutatakse krediiti kapitalikaupadelt makstavate imporditollimaksude tasaarvestamiseks ning seetõttu vähenevad tulud, mille India valitsus tasumisele kuuluvatest tollimaksudest vastasel korral saaks. Lisaks saavad RODTEP-kava kohasest tollimaksukrediidist kasu eksportijad, kes ei pea neid imporditollimakse tasuma.

(125)

Lisaks sõltub RODTEP-kava juriidiliselt eksporditegevusest ning seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(126)

Kõnealust kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta alusmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Ei ole kehtestatud süsteemi ega menetlust, mille alusel kindlaks teha, milliseid sisendeid eksporditud kaupade tootmisel kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist alusmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Peale selle ei teinud India valitsus tegelike sisendite ja tehingute põhjal lisakontrolli, et selgitada välja, kas tollimakse on tasutud ülemäära.

(127)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis India valitsus, et aegumise läbivaatamine piirdub juba kehtiva tollimaksu laiendamisega. Seepärast peavad uued subsiidiumikavad, nagu RODTEP, jääma käesoleva läbivaatamise kohaldamisalast välja.

(128)

Asjaolu, et aegumise läbivaatamine piirdub juba kehtiva tollimaksu pikendamisega, ei piira komisjoni üksnes esialgse uurimise uurimisperioodil olemas olnud subsiidiumikavade uurimisel. Selleks et teha kindlaks, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus miinimumtasemest suurem subsideerimine, võttis komisjon arvesse RODTEPi, sest see lisati läbivaatamistaotlusesse ja see oli Indiast kaupade eksportimise kava järelkava.

(129)

India valitsus väitis lisaks, et RODTEP ei ole tasakaalustatav, kuna selle eesmärk on rakendada põhimõtet, et makse ei tohiks eksportida. Kõnealused kavad on kooskõlas WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu II lisa I jao punktiga 2. Kaudsete maksude või impordimaksude tagastamine ei ületa selliste maksude või lõivude summat, mis eksporditava toote tootmiseks tarbitud sisendite pealt tegelikult sisse nõutakse. Tollimaksu tagastamise kava on üksnes programm, mis hüvitab eksporditud kaupade tootmiseks kasutatud sisendite impordilt tasutud maksud. Hüvitatavad väärtused arvutatakse protsendina eksporditud FOB-väärtusest, mis varieerub olenevalt eksporditud kaupadest.

(130)

India valitsuse andmebaase kasutatakse asjakohaste ristkontrollide tegemiseks. Komitee külastab ka tootjate eksportijaüksusi, et saada vahetuid teadmisi tootmisprotsessi kohta, ning jälgib tavapäraselt kasutatavate sisendite laadi ja raiskamise kogust. Komitee võtab vajaduse korral arvesse ka tööstusharu kogemusi ja laialdasi tehnilisi tegureid. Tagasimakse on keskmine tollimaksu summa, mida makstakse mis tahes konkreetsesse klassi või kaubakirjeldusse kuuluvatelt materjalidelt, mida kasutatakse kindlaksmääratud kaupade eksportkaupade valmistamiseks.

(131)

Vastupidi India valitsuse väitele ei ole RODTEP pelgalt programm, millega hüvitati eksporditud kaupade tootmiseks kasutatud sisendite impordilt tasutud maksud. Nagu kirjeldatud põhjenduses 126, ei ole eksportija tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Ei ole kehtestatud süsteemi ega menetlust, mille alusel kindlaks teha, milliseid sisendeid eksporditud kaupade tootmisel kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist alusmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Seetõttu ei ole üksikasjad, mida India valitsus kirjeldas selle kohta, kuidas komitee määrab kindlaks RODTEP-kava määra, ja ristkontrollid oma andmepankadega, asjakohased, sest see ei takista ülemäärast kasu.

(132)

Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

3.3.2.5.   Subsiidiumisumma arvutamine

(133)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 2 ja artikliga 5 arvutas komisjon tasakaalustatava subsiidiumi summa, lähtudes kindlakstehtud kasust, mida subsiidiumi saaja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sai. Seoses sellega tegi komisjon kindlaks, et kasu antakse subsiidiumi saajale ajal, mil äriühing saab kõnealuse kava alusel kasu. Sel hetkel väljastas India valitsus tollimaksukrediiti, mille HEG kajastas saadaoleva nõudena, mille HEG saab igal ajal tasaarvestada. See kujutab endast rahalist toetust alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui tolliasutus on väljastanud ekspordi saatearve, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte. Eespool öeldut arvesse võttes ja vastupidist kinnitavate usaldusväärsete tõendite puudumise tõttu pidas komisjon asjakohaseks lugeda RODTEP-kava alusel saadud kasuks koostööd teinud eksportiva tootja HEGi poolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute pealt teenitud summa. Komisjon võttis arvesse RODTEP-kava summasid, mis teeniti HEGi kõigilt eksporditehingutelt, kuna äriühing ekspordib ainult uurimisalust toodet.

(134)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a arvati subsiidiumi kogusummast taotluse korral maha lõivud, mida koostööd teinud eksportiv tootja HEG subsiidiumi saamiseks tasus.

(135)

Alusmääruse artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt jaotas komisjon selle subsiidiumisumma HEGi kogu ekspordikäibele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis on sobiv nimetaja, sest subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(136)

Selle kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HEGi puhul kokku 0,59 %.

(137)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis India valitsus, et kui tegemist on ülemäärase tagastamisega, saab tasakaalustada ainult ülemäärast tagastamist. India valitsus väitis, et seda toetab eksperdirühma aruanne „European Union – Countervailing Measures on Certain Polyethylene Terephthalate from Pakistan“ (Euroopa Liit – tasakaalustavad meetmed teatava Pakistanist pärit polüetüleentereftalaadi suhtes), WT/DS486/R. India valitsus tsiteeris sellest eksperdirühma aruandest osa, mis sisaldab järgmist avaldust: „Kooskõlas selle tähelepanekuga on III lisa II osas esitatud uurivatele ametiasutustele suunised, mille eesmärk on võimaldada uurivatel ametiasutustel tuvastada ülemääraseid tagastusi.“

(138)

Eksperdirühma aruanne ei sisalda järeldusi, mis takistaksid komisjoni tegemast järeldust selle kohta, kuidas ülemäärast kasu määratleda. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 133, leidis komisjon, et kuna puuduvad tõendid tegeliku kontrolliprotsessi kohta, mis näitaks vastupidist, vaid ainult üldised kirjeldused komitee toimimise ja RODTEPi suhtarvu kehtestamise kohta, on asjakohane hinnata RODTEPi alusel saadavat kasu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul selle kava raames tehtud eksporditehingutelt teenitud tagasimaksete summana.

(139)

Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

3.3.3.   Soodusrahastamine: Intresside tasakaalustamise kava

(140)

Komisjon tegi kindlaks, et HEG sai intresside tasakaalustamise kava alusel kasu, mida oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võimalik seostada uurimisaluse tootega.

3.3.3.1.   Õiguslik alus

(141)

India reservpank teatas 4. detsembri 2015. aasta koondringkirjas DBR.Dir.BC. No 62/04.02.001/2015–16 „kava enne ja pärast eksporti India ruupiates antava ekspordikrediidi suhtes kohaldatavate intressimäärade ühtlustamise kohta“. Intresside tasakaalustamise kava kehtivusaeg pidi algselt lõppema 2021. aasta septembris. Siiski teatas India reservpank 2022. aasta märtsis pankadele kava tagasiulatuvast pikendamisest kuni 2024. aastani, kuid madalama määraga (2 %).

3.3.3.2.   Toetuskõlblikkus

(142)

Intresside tasakaalustamise kava saab kasutada mitmesuguste toodete, sealhulgas grafiitelektroodisüsteemide eksportimisel, olenemata eksportiva tootja suurusest, ning igasuguse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eksporditegevuse korral.

3.3.3.3.   Praktiline rakendamine

(143)

Intresside tasakaalustamise kava on DGFT hallatav kava. Algselt nägi see ette 3–5 % intressi tasaarvestuse laenude puhul, mida kasutati 416 tariifirea alla kuuluva ekspordi puhul vastavalt lisale A ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ekspordi puhul kõigi ITC(HS) koodide alusel.

(144)

4. detsembri 2015. aasta koondringkirjas on sätestatud, et alates 2015. aasta detsembrist vähendavad pangad abikõlblikelt eksportijatelt võetavat intressimäära vastavalt ettemaksete intressimäärasid käsitlevatele suunistele India valitsuse esitatud intressimäära tasakaalustamise määra võrra. Kohalikud pangad said India reservpangalt hüvitist, et võimaldada abikõlblikele äriühingutele madalamaid intresse. Intressi tasakaalustamise soodustust saab kasutada alates väljamakse tegemise kuupäevast kuni tagasimaksmise kuupäevani või kuni kuupäevani, mille järel tasumata ekspordikrediidi tagasimaksetähtaeg ületatakse. Intresside tasakaalustamine on toetusõiguslikele eksportijatele siiski kättesaadav ainult kava kehtivusajal.

(145)

Kui India reservpank teatas 2022. aasta märtsis pankadele kava tagasiulatuvast pikendamisest kuni 2024. aastani madalama määraga 2 %, lubas ta ka erapankadel maksta toetuskõlblikele eksportivatele tootjatele tagasiulatuvalt tagasi vastav tasaarvestussumma ajavahemiku eest 2021. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta märtsini.

3.3.3.4.   Kokkuvõte intresside tasakaalustamise kava kohta

(146)

Intresside tasakaalustamise kavaga antakse subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Erapangad on seadusega otseselt kohustatud pakkuma toetusõiguslikele äriühingutele intressi tasaarveldamist.

(147)

Peale selle sõltub intresside tasakaalustamise kava juriidiliselt eksporditegevusest, kuna laenu intressi tasaarvestamiseks saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seetõttu peetakse seda alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

3.3.3.5.   Subsiidiumisumma arvutamine

(148)

Alusmääruse artikli 6 punkti b kohaselt on subsiidiumi saaja kasu järgmise kahe summa vahe: intressisumma, mida äriühing maksab sooduslaenu eest, ning intressisumma, mis tal tuleks maksta samasuguse kommertslaenu eest, mida ta võiks India finantsturult saada (nimelt seaduses sätestatud intresside tasaarvestus). Seetõttu leiti, et tasakaalustatavate subsiidiumide summa on võrdne läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga seotud intressisummaga, mille India reservpank tasaarvestas ja mille HEG seega kokku hoidis. See hõlmab ka summasid, mille pangad hüvitasid tagasiulatuvalt seoses läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga kava tagasiulatuva pikendamise tõttu 2022. aasta märtsis.

(149)

Alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotas komisjon selle subsiidiumisumma HEGi kogu ekspordikäibele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis on sobiv nimetaja, sest subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(150)

Selle kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HEGi puhul kokku 0,71 %.

3.4.   Muud lisakavad

3.4.1.   Riiklikud kavad

(151)

Tollimaksuvaba impordi lubade kava on ekspordiga seotud impordi tollimaksust vabastamise kava, mida reguleeritakse väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 4. peatükiga. Kava jätkus ajakohastatud väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 alusel. Eellubade kavast kasu saava ekspordi puhul ei saa äriühing samal ajal taotleda tollimaksuvaba impordi lubade kava alusel soodustusi. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei leitud, et HEG oleks kasu saanud.

(152)

Koondringkirja artikli 8.1.3 kohaselt antakse usaldusväärsetele krediidivõimelistele eksportijatele lihtne juurdepääs ekspordikrediidile parimatel tingimustel kuldse kaardi süsteemi kaudu. Komisjon ei leidnud, et HEG oleks saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil konkreetset kasu, mida võiks seostada kuldse kaardi süsteemiga.

(153)

Staatuseomanike kavast saavad kasu ärijuhid, kes on olnud rahvusvahelises kaubanduses silmapaistvad ja aidanud edukalt kaasa riigi väliskaubandusele. Kava alusel võivad toetust saada kõik eksportijad, kellel on impordi-ekspordi kood, tingimusel et nad saavutavad käesoleval ja kolmel eelneval majandusaastal kindlaksmääratud eksporditegevuse taseme läve. Komisjon ei leidnud, et HEG oleks saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil konkreetset kasu, mida võiks seostada staatuseomanike kavaga.

(154)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutas HEG lähetamiseelset ja lähetamisjärgset ekspordikrediiti. Kuid lisaks intressitoetusele intresside tasakaalustamise kava alusel, mida on juba käsitletud eespool punktis 3.3, ei ole komisjon leidnud, et HEG oleks saanud lähetamiseelse ja lähetamisjärge ekspordikrediidiga seotud konkreetset kasu.

(155)

Turulepääsu algatus on üldine ekspordi edendamise kava, mis on suunatud üksnes rakendusasutustele, et edendada eksporti ja hõlbustada turulepääsu. See ei hõlma otsest suhtlust eksportivate tootjatega, vaid ekspordi edendamise nõukoguga kaubandusministeeriumi järelevalve all. Eksportivad tootjad saavad kaudselt kasu ekspordi edendamisega seotud kulude hüvitamisest. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei leitud, et HEG oleks kasu saanud.

3.4.2.   Piirkondlikud kavad

(156)

Karnatakas ja Maharashtras tootmisega tegelevad eksportijad ei teinud selles uurimises koostööd. Seetõttu peaks komisjon oma järeldustes tuginema kättesaadavatele faktidele.

(157)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis India valitsus, et komisjon tasakaalustas Karnataka ja Maharashtra programme, ning väitis, et Maharashtras ei ole uurimisaluse toote tootjaid.

(158)

Vastupidi India valitsuse arusaamale ei teinud komisjon käesolevas uurimises järeldusi Karnataka ja Maharashtra piirkondlike kavade kohta.

(159)

Viimase aegumise läbivaatamise ajal sai HEG kasu elektriaktsiisist vabastamisest, mille Madhya Pradeshi osariik andis tööstusettevõtetele, kes investeerivad elektrienergia tootmisse oma tarbeks. HEGi õigus sellest kavast kasu saada aegus 2016. aastal.

(160)

Seoses ostetud elektriga mainiti kaebuses võimaliku kasuna piirkondlike kavade raames 2 RSi korrektsioonimehhanismi. Äriühingus läbi vaadatud elektriarvetel oli erinevusi tavapärasest tööstuslikust elektri tariifist, sealhulgas arvetel nimetatud mahahindlus. Selle tulemusena kogus komisjon äriühingult ja India valitsuselt dokumente, mis olid seotud Madhya Pradeshis asuva HEGi suhtes kohaldatavate energiatariifidega.

(161)

Kättesaadavad dokumendid ja muu teave näitasid, et Madhya Pradeshi elektrienergiat reguleeriv komisjon moodustati Madhya Pradeshi valitsuse 20. augusti 1998. aasta ametliku väljaande teatisega. Piirkondliku parlamendi vastu võetud 2003. aasta elektrienergia seadus (nr 36/2003) jõustus 10. juunil 2003 ning nüüd loetakse, et komisjon on moodustatud ja tegutseb vastavalt 2003. aasta elektrienergia seadusele. 2003. aasta elektrienergia seaduse §-s 86 on sätestatud, et selle riikliku komisjoni ülesanded on järgmised:

„a)

määrata kindlaks elektri tootmise, tarnimise, edastamise ja ülekandmise, olenevalt olukorrast hulgi-, massi- või jaemüügi tariif riigi piires:

kui artikli 42 alusel on lubatud avatud juurdepääs teatavale tarbijate kategooriale, määrab riiklik komisjon selle kategooria tarbijate jaoks kindlaks üksnes ülekandmise tasud ja selle lisamaksu, kui see on olemas;

b)

reguleerida jaotusloa omanike elektrienergia ostmise ja hankimise protsessi, sealhulgas hinda, millega elektrienergiat hangitakse tootjatelt või litsentsiomanikelt või muudest allikatest elektrienergia ostmise lepingute kaudu riigi piires jaotamiseks ja tarnimiseks.“

(162)

Madhya Pradeshi elektrienergiat reguleeriv komisjon kehtestas oma jaetarnetariifide korraldustega mahahindluse tööstustarbijatele, kellel on oma elektrijaamad. Mahahindlus kehtestati esialgu viieks aastaks alates eelarveaastast 2016/2017, kuid seda pikendati kuni eelarveaastani 2022/2023. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märgiti jaetarnetariifide korralduses aastateks 2020–2021, et tarbija poolt võrgust ostetud täiendavate elektriühikute tavapärase hinna suhtes kohaldatakse mahahindlust RS 2 ühiku kohta tingimusel, et tema enda toodetud elektri tarbimine väheneb.

(163)

Lisaks on jaetarnetariifide korraldustes märgitud eritariif teatavale tööstuslikul eesmärgil kasutajate kategooriale, mida nimetatakse „energiamahukateks tööstusharudeks“, mis on tööstuslikul eesmärgil kasutajate tavapärasest tariifist madalam (edaspidi „vähendatud elektritariif“).

(164)

Oma tarbeks toodetava elektrienergia jaama mahahindlus on kättesaadav Madhya Pradeshi osariigis asuvatele äriühingutele, kes täitsid ajavahemikul 2016–2020 ühe majandusaasta jooksul täielikult või osaliselt oma energianõudluse oma tarbeks toodetava elektrienergia jaamade kaudu ning müüvad nüüd oma energiat võrku ja ostavad seejärel oma energianõudluse võrgu kaudu tagasi.

(165)

Energiamahukate tööstusharude vähendatud elektrihinnad on kättesaadavad ainult Madhya Pradeshi osariigis asuvatele äriühingutele, kes tegutsevad kui mini-terasetehased või kui mini-terasetehased, millel on samades valdustes valtsimis-/käsnrauatehased, elektrokeemia-/elektrotermiline tööstus või ferrosulamitööstus.

(166)

Madhya Pradeshi elektrienergia reguleerimiskomisjon kehtestab oma iga-aastases jaetarnetariifide korralduses mahahindlused ja alandatud elektrihinnad. Täielikult valitsusele kuuluv võrguettevõtja Madhya Pradesh Madhya Kshetra Vidyut Vitaran Co. Ltd (üks neljast riigi omandis olevast elektritarnijast riigis) kohaldab neid korraldusi oma energiaarvetes. Lisaks oma tarbeks toodetava elektrienergia jaamadele ei tegutse Madhya Pradeshi elektriturul ühtegi eraettevõtjat.

(167)

Punktides 3.2 ja 3.3 kirjeldatud kavade kohta tehtud järelduste tõttu, mis juba kinnitavad subsideerimise jätkumist tasemel, mis ületab oluliselt vähese tähtsusega abi künnist, järeldas komisjon, et käesoleva aegumise läbivaatamise käigus ei olnud vaja täiendavalt analüüsida kahte kava (elektrimahahindlus ja alandatud elektrihind teatavates tööstussektorites), et teha otsus subsideerimise jätkumise kohta, mis oli juba kindlaks tehtud.

(168)

Kogutud dokumentide põhjal ja võttes arvesse asjaolu, et nii elektrimahahindluse kui ka alandatud elektrihinna kohaldamine tõi kaasa hinna 50 % languse võrreldes Madhya Pradeshi osariigi suurte tööstuslikul eesmärgil kasutajate tavapärase elektrihinnaga, ei saa välistada, et koostööd tegev eksportiv tootja sai nende kavade alusel märkimisväärset kasu.

(169)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis India valitsus, et kõnealuse kava uurimist ei käsitletud ei algatamisteates ega India valitsusega peetud konsultatsioonides, nagu on nõutud WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus.

(170)

Kooskõlas põhjendustega 159 ja 160 leidis komisjon, et kava oli hõlmatud läbivaatamistaotlusega ja kujutas endast tõenäoliselt varasema elektrikava jätkamist. Komisjon kinnitas siiski ka oma põhjenduses 168 kirjeldatud seisukohta, et käesoleva aegumise läbivaatamise eesmärgil ei ole vaja neid kahte kava täielikult analüüsida. Seetõttu ei tehtud nende kavade puhul kindlaks subsideerimist.

3.5.   Tasakaalustatavate subsiidiumide summa

(171)

Alusmääruse kohaselt kindlaks määratud tasakaalustatavate subsiidiumide summa selle väärtuse alusel on koostööd teinud eksportivate tootjate puhul järgmised:

Kavad

DDS

AAS

MEIS

RODTEP

EPCGS

IES

Kokku

HEG

1,27  %

1,66  %

0,87  %

0,59  %

0,31  %

0,71  %

5,41  %

(172)

Subsiidiumide kogusumma ületab alusmääruse artikli 14 lõikes 5 nimetatud miinimumkünnist.

3.6.   Järeldused subsideerimise jätkumise tõenäosuse kohta

(173)

Tehti kindlaks, et koostööd teinud eksportiv tootja sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil India ametiasutustelt jätkuvalt tasakaalustatavaid subsiidiume. Tehti kindlaks, et subsideerimine jätkus ka riigi tasandil, kuna enamik kavasid on grafiitelektroodisüsteemide eksportijatele kättesaadavad kogu riigis.

(174)

Tasakaalustatava subsiidiumi kavade raames saadakse korduvat kasu ning ei leidu ühtki märki sellest, et nende kavade kohaldamisest lähitulevikus järk-järgult loobutaks või et HEG lakkaks kõnealuste kavade alusel kasu saamast. Vastupidi, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuendati riiklikke maksukavasid osana väliskaubanduspoliitika kavast 2015–2020, mis jääb jõusse kuni 2023. aasta märtsini. Lisaks tuletatakse meelde, et väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 kohaldamist pikendati mitu korda, mis näitab, et tõenäoliselt jätkub subsideerimine ka järgnevas väliskaubanduspoliitikas. Lisaks vastab iga eksportija mitme subsiidiumikava kriteeriumidele. Ainus erand puudutab Indiast kaupade eksportimise kava, mis kaotas kehtivuse 2021. aasta jaanuaris. See kava on aga asendatud sarnase kavaga, st RODTEP-kavaga, mille puhul äriühing sai kasu, nagu on rõhutatud eespool punktis 3.2.5.

(175)

Samuti leidis komisjon, et soodusrahastamist intresside tasakaalustamise kava raames on pikendatud vähemalt 2024. aastani.

(176)

Uurimine kinnitas ka seda, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sisenes Indiast pärit import jätkuvalt liidu turule ning säilitas oma kogused ja turuosa, nagu kahes viimases läbivaatamisega seotud uurimises. Lisaks näitab India tootmismahu ja vaba tootmisvõimsuse, Indiast muude kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordimahu ja hindade, muudes kolmandates riikides kehtivate meetmete ning liidu turu atraktiivsuse analüüs, mis on esitatud põhjendustes 250–270, et tõenäoliselt suurendaks subsideeritud eksport veelgi oma juba niigi olulist kohalolekut liidu turul, kui praegustel meetmetel lastakse aeguda.

(177)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 3, et subsideerimise jätkumine oli tõenäoline, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda.

4.   KAHJU

4.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(178)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet seitse liidu tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(179)

Liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 219 330 tonni. Komisjon tegi selle kindlaks, võttes aluseks valimisse kuuluvate liidu tootjate vastused küsimustikule (mille ta üle kontrollis) ning valimiväliste tootjate ja taotluse esitajate esitatud andmed (19). Nagu on märgitud põhjenduses 15, moodustas kolme valimisse kaasatud liidu tootja toodang samasuguse toote kogutoodangust liidus üle 61 %.

4.2.   Liidu tarbimine

(180)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks, võttes aluseks liidu tootmisharu omatoodangu müügimahu liidu turul ja Eurostati statistikast saadud andmed impordimahu kohta.

(181)

Nende andmete põhjal muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)  (20)

 

2018

2019

2020

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidu kogutarbimine

152 612

120 169

99 873

137 279

Indeks

100

79

65

90

Allikas:

Eurostat, valimisse kuuluvate ja mittekuuluvate liidu tootjate ning taotlejate esitatud teave.

(182)

Liidu grafiitelektroodisüsteemide tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 10 %. 2018. aastal oli tarbimine suur terasekriisist taastuva ELi terasetööstuse suure nõudluse tõttu. Peale selle kasvatasid terasetootjad grafiitelektroodisüsteemide äkilise hinnatõusu olukorras grafiitelektroodisüsteemide varusid, oodates täiendavat tõusu.

(183)

2019. aastal vähenes kaarahjudes toodetava terase tootmine võrreldes 2018. aastaga (Euroferi andmete kohaselt 6,6 %). Seetõttu vähenes ka nõudlus grafiitelektroodisüsteemide järele. Kuna grafiitelektroodisüsteemide hind langes märkimisväärselt, ei peetud varude kasvatamist järeltööstuse jaoks enam vajalikuks, kuna kasutajad ei olnud enam mures edasise hinnatõusu pärast. Selle tulemusena hakkasid terasetootjad oma grafiitelektroodisüsteemide laovarusid vähendama. Nõudlus vähenes veelgi, kuid seekord 2020. aastal pärast COVID-19 puhangut ajutiselt.

4.3.   Import Indiast

4.3.1.   Indiast pärit impordi maht ja turuosa

(184)

Nagu on märgitud põhjenduses 180, tegi komisjon Indiast pärit impordi mahu kindlaks Eurostati statistika põhjal. Turuosa selgitati välja liidu tarbimise alusel, mis on esitatud põhjenduses 181.

(185)

Indiast pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

 

2018

2019

2020

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Indiast pärit impordi maht (tonnides)

5 802

3 369

2 154

6 540

Indeks

100

58

37

113

Turuosa (%)

4

3

2

5

Indeks

100

74

57

125

Allikas:

Eurostat ja artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas.

(186)

Uurimisaluse toote import asjaomasest riigist vähenes 2019. ja 2020. aastal pärast ELi tarbimise vähenemist ning taastus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes suurenes impordimaht vaatlusalusel perioodil 5 802 tonnilt 2018. aastal 6 540 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 13 %. Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide import moodustas ligikaudu 16 % grafiitelektroodisüsteemide koguimpordist liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis vastab 5 % turuosale.

(187)

Kokkuvõttes suurenes vaatlusalusel perioodil Indiast pärit import ja selle turuosa. Hoolimata liidu tarbimise vähenemisest jätkas Indiast pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi maht vaatlusalusel perioodil suurenemist (13 %), samal ajal kui liidu tootmisharu müük vähenes.

4.3.2.   Indiast pärit impordi hinnad ja hindade allalöömine

(188)

Indiast pärit impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

 

2018

2019

2020

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Indiast pärit impordi hinnad

13 756

10 211

4 120

2 747

Indeks

100

74

30

20

Allikas:

Eurostat.

(189)

Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide keskmine impordihind (21) langes vaatlusalusel perioodil 80 % ehk 13 756 eurolt tonni kohta 2018. aastal 2 747 eurole tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(190)

Suure ülemaailmse nõudluse tõttu grafiitelektroodisüsteemide järele ületasid India hinnad vaatlusaluse perioodi esimesel poolel liidu tootmisharu hindasid, kuid langesid seejärel 2018.–2020. aastal 60 % ning jäid 2020. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu hindadest pidevalt madalamaks.

(191)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon

a)

liidu tootjate kaalutud keskmist müügihinda liidu turul sõltumatutele klientidele, korrigeerituna tehasehindade tasemele, ning

b)

Indiast pärit uurimisaluse toote vastavaid kaalutud keskmisi impordihindasid (koostööd tegeva India eksportiva tootja andmetel), mis on kindlaks määratud CIF-hinna alusel, välja arvatud dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud, ning mida on korrigeeritud tollimaksude ja impordijärgsete kulude alusel. Muu teabe puudumise tõttu prognoositi, et need kulud on 1 % CIF-väärtusest.

(192)

Selle tulemusel oli hinna allalöömise marginaal keskmiselt 41,1 %.

(193)

Pärast avalikustamist väitis India valitsus, et komisjoni arvutatud hinna allalöömise marginaal ei ole tüüpiline, sest see ei põhine tegelikel turuhindadel liidus. India valitsuse arvates on asjaolu, et GrafTech Iberica toodete müük toimus pikaajaliste lepingute alusel, toonud kaasa kunstlikult kõrge müügihinna, mis ei näita grafiitelektroodisüsteemide turuhinda liidus.

(194)

Komisjon ei nõustu sellise hinnanguga. Pikaajalised lepingud on harilik kaubandustava ja äriotsus, milles klient nõustub varustuskindluse eest siduma end kindla hinnatasemega. Arvestades, et asjaomasel turul toimuvates tehingutes kasutati pikaajalisi lepinguid, ei muuda nende olemasolu valimis valimit ebatüüpiliseks. Peale selle oli ainult osa GrafTechi müügist hõlmatud pikaajaliste lepingutega, samal ajal kui ülejäänud kahe valimisse kaasatud liidu tootja müük läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei olnud sarnaste pikaajaliste lepingutega hõlmatud. Seega on komisjon seisukohal, et kuigi GrafTech Iberica kasutatud pikaajalised lepingud esindavad üht osa turust, ei mõjutanud need hinna allalöömise arvutamist märkimisväärselt. Seetõttu lükati see väide tagasi.

4.3.3.   Import muudest kolmandatest riikidest peale India

(195)

Muudest kolmandatest riikidest pärit uurimisaluse toote import pärines peamiselt Hiinast, Mehhikost ja Venemaalt.

(196)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht, turuosa ja hinnad muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Import muudest kolmandatest riikidest kui India

Riik

 

2018

2019

2020

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Hiina

Maht (tonnides)

22 054

19 284

20 074

26 065

Indeks

100

87

91

118

Turuosa (%)

14

16

20

19

Indeks

100

111

139

131

Keskmine hind

10 875

5 253

2 337

2 614

Indeks

100

48

21

24

Venemaa

Maht (tonnides)

1 076

3 229

780

3 371

Indeks

100

300

72

313

Turuosa (%)

1

3

1

2

Indeks

100

381

111

348

Keskmine hind

9 623

5 771

4 898

2 851

Indeks

100

60

51

30

Mehhiko

Maht (tonnides)

1 374

12

896

1 437

Indeks

100

1

65

105

Turuosa (%)

1

0

1

1

Indeks

100

1

100

116

Keskmine hind

2 530

3 264

3 976

3 435

Indeks

100

129

157

136

Ülejäänud maailm

Maht (tonnides)

4 482

2 471

2 616

3 621

Indeks

100

55

58

81

Turuosa (%)

3

2

3

3

Indeks

100

70

89

90

Keskmine hind

8 253

10 648

5 737

3 979

Indeks

100

129

70

48

Kolmandad riigid kokku, välja arvatud India

Maht (tonnides)

28 987

24 996

24 366

34 494

Indeks

100

86

84

119

Turuosa (%)

19

21

24

25

Indeks

100

110

128

132

Keskmine hind

10 027

5 852

2 844

2 814

Indeks

100

58

28

28

Allikas:

Eurostat.

(197)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju on analüüsitud, kuna see moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 84 % grafiitelektroodisüsteemide koguimpordist liitu. Hoolimata tarbimise vähenemisest suurenes muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht 19 %, peaaegu 29 000 tonnilt 2018. aastal ligikaudu 35 000 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(198)

Kolmandatest riikidest pärit import järgis osaliselt tarbimise vähenemist 2019. ja 2020. aastal, kuid taastus kiiresti ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõrgeimale tasemele, kasvades 2018. aastaga võrreldes 19 %. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind järgis ülemaailmset suundumust, langedes 2018. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 72 %.

(199)

Suurem osa sellest impordist – läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 76 % – oli import Hiinast. Muudest kolmandatest riikidest, välja arvatud Hiinast ja Indiast pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 22 %. Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi maht suurenes 5 800 tonnilt 2018. aastal 6 500 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, samal ajal kui Hiina impordi maht suurenes 22 054 tonnilt 2018. aastal 26 065 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kusjuures turuosa kasvas vastavalt 25 % ja 31 %.

(200)

Samal perioodil olid hinnad importimisel Hiinast madalamad kui India eksportijate ja liidu tootjate hinnad (v.a 2018. aastal).

(201)

Lisaks kehtestas komisjon alates 7. aprillist 2022 (22) Hiinast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu (vahemikus 23–74,9 %) (23).

4.4.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.4.1.   Üldised märkused

(202)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(203)

Nagu põhjenduses 15 märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks valikuuringut.

(204)

Kahju kindlakstegemisel tegi komisjon vahet makro- ja mikromajanduslikel kahjunäitajatel. Komisjon võttis makromajanduslike näitajate hindamisel aluseks valimisse kaasatud tootjatelt dumpinguvastast uurimist käsitleva küsimustiku vastustena saadud teabe ning valimist välja jäänud tootjate ja taotlejate esitatud makromajanduslikud andmed, mida ristkontrolliti läbivaatamistaotluses esitatud andmetega. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete põhjal, mille esitasid valimisse kaasatud liidu tootjad küsimustikule antud vastustes. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikku olukorda esindavad.

(205)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(206)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

4.4.2.   Makromajanduslikud näitajad

4.4.2.1.   Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(207)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2018

2019

2020

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tootmismaht (tonnides)

251 009

219 744

164 413

219 330

Indeks

100

88

66

87

Tootmisvõimsus (tonnides)

283 500

294 900

294 900

285 235

Indeks

100

104

104

101

Tootmisvõimsuse rakendamine (%)

89

75

56

77

Indeks

100

84

63

87

Allikas:

valimisse kuuluvate ja mittekuuluvate liidu tootjate ning taotlejate esitatud teave.

(208)

Pärast tarbimise vähenemist kahanes liidu tootmisharu tootmismaht 2018.–2020. aastal 34 % ja taastus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil osaliselt, jäädes 2018. aasta tasemest allapoole. Kokkuvõttes vähenes tootmismaht vaatlusalusel perioodil 13 %.

(209)

Tootmismahu kahanemine on tingitud tarbimise vähenemisest koos liidu tootmisharu müügimahu vähenemisega, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 211.

4.4.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(210)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

 

2018

2019

2020

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Müügi kogumaht liidu turul (tonnides)

117 824

91 804

73 352

96 245

Indeks

100

78

62

82

Turuosa (%)

77

76

73

70

Indeks

100

99

95

91

Allikas:

taotlejate ning valimisse kuuluvate ja mittekuuluvate liidu tootjate esitatud teave.

(211)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 18 %. See vähenes stabiilselt kuni 2020. aastani (38 %) ja taastus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid osaliselt. Ent selline kasv ei olnud kooskõlas liidu tarbimise sarnase suundumusega, mis tõi kaasa liidu tootmisharu turuosa vähenemise 77 %-lt 2018. aastal 70 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (miinus 9 %), samal ajal kui Indiast pärit impordi turuosa suurenes sel perioodil 25 %.

(212)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes grafiitelektroodisüsteemide tarbimine ELis 10 %. See 15 000 tonni suurune tarbimise vähenemine tabas ainult liidu tootmisharu, mis kaotas müügist 21 000 tonni. Samal perioodil kasvas Indiast, Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi maht vaatlusalusel perioodil vastavalt 13 %, 18 % ja 19 %.

4.4.2.3.   Kasv

(213)

Nagu eespool selgitatud, vähenes liidu tootmisharu müügimaht vaatlusalusel perioodil 21 000 tonni, samal ajal kui import suurenes rohkem kui 6 200 tonni võrra. Selle tulemusel vähenes liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 9 %. Seega liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil ei kasvanud.

4.4.2.4.   Tööhõive ja tootlikkus

(214)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

 

2018

2019

2020

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Töötajate arv (täistööajale taandatud)

1 165

1 148

1 102

1 143

Indeks

100

99

95

98

Tootlikkus (ühikut töötaja kohta)

215

191

149

192

Indeks

100

89

69

89

Allikas:

taotlejate ning valimisse kuuluvate ja mittekuuluvate liidu tootjate esitatud teave.

(215)

Liidu tootmisharu töötajate arv jäi vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks (vähenes 2 %). Võttes arvesse punktis 4.4.2.1 selgitatud tootmise kahanemist, järgis liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus – mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta – sama suundumust, vähenedes samal perioodil 11 %.

4.4.2.5.   Subsiidiumimarginaali suurus ja varasemast subsideerimisest taastumine

(216)

Komisjon järeldas põhjenduses 177, et India import sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt subsideeritud hindadega. Komisjon leidis tõendeid ka selle kohta, et meetmete kehtivuse lõppemise korral subsideerimine tõenäoliselt jätkub.

(217)

2009. aastast saati kehtinud tasakaalustusmeetmetest hoolimata on liidu tootmisharu müügimaht märgatavalt vähenenud, mis on kajastunud turuosa 9 protsendipunkti võrra vähenemises vaatlusalusel perioodil. Seega on selge, et liidu tootmisharu ei ole varasemast subsideerimisest täielikult toibunud ja on igasuguse subsideeritud impordi kahjustava mõju suhtes endiselt väga haavatav.

4.4.3.   Mikromajanduslikud näitajad

4.4.3.1.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(218)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

 

2018

2019

2020

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine ühiku müügihind kogu liidu turul (eurodes tonni kohta)

8 483

9 578

5 870

4 682

Indeks

100

113

69

55

Ühiku tootmiskulu (eurot tonni kohta)

3 696

4 685

4 864

3 556

Indeks

100

127

132

96

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(219)

Müügihinnad tõusid 2018.–2019. aastal 13 % ning langesid seejärel 2020. aastal järsult ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 45 % madalamale tasemele kui 2018. aastal.

(220)

Tootmiskulud suurenesid, saavutasid 2020. aastal kõrgeima taseme ja hakkasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenema. See suundumus on tingitud peamise tooraine, s.o nõelja koksi hinna märkimisväärsest tõusust. Nõelja koksi hind tõusis liitiumioonakude tööstusest tingitud suurenenud nõudluse tõttu pidevalt ja märkimisväärselt kuni 2019. aastani ning see hakkas langema alles alates 2020. aastast.

(221)

Võttes arvesse liidu tootmisharu müügihindu, märkis komisjon, et osa liidu toodangust (eelkõige GrafTech Iberica ja GrafTech France’i toodang), mis moodustab ligikaudu 50 % liidu kogumüügist ja toodangust, oli teatud ulatuses ajutiselt otsese turukonkurentsi eest kaitstud, samas kui teist osa (kaks ülejäänud valimisse kaasatud liidu tootjat) mõjutas otseselt Indiast pärit dumpinguhinnaga import.

(222)

See olukord oli tingitud GrafTech Ibericast hangitud grafiitelektroodisüsteemide müüki hõlmavate pikaajaliste lepingute olemasolust. Need pikaajalised lepingud sõlmiti pärast ebatavaliselt kõrgeid hindu aastatel 2017–2018. Need lepingud on nn võta-või-maksa-ostulepingud, mille puhul on tagatud kindlaksmääratud hindadega tarned ning ostja kohustus osta kokkulepitud kogused varem kindlaksmääratud fikseeritud hinnaga kooskõlas lepinguliste õiguste ja kohustustega. Selliste lepingute kestus oli kolm kuni viis aastat. Ilmnes, et väga suur osa GrafTech Iberica toodetest müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil nende pikaajaliste lepingute alusel. Uurimine ei näidanud, et ükski teine liidu tootja oleks vaatlusalusel perioodil hõlmatud sarnaste pikaajaliste lepingutega. Võttes arvesse pikaajaliste lepingute piiratud kestust, märkis komisjon, et lepingute mõju on ajutine.

(223)

Need pikaajalised lepingud on tingitud 2017.–2018. aasta suurest hinnakõikumisest, mis kestis kuni 2019. aastani. Sel ajal tõusid grafiitelektroodide ülemaailmsed hinnad märkimisväärselt. See oli tingitud paljudest teguritest, sealhulgas suurenenud ülemaailmsest nõudlusest. Nõudluse kasvu peamine põhjus, millele liidu tootmisharu viitas, oli terasetööstuses toimunud üleilmne üleminek kõrgahjudelt grafiitelektroode kasutavatele elektrikaarahjudele. Lisaks, nagu on selgitatud põhjenduses 220, suurendas uus konkurents liitiumioonakude tootmisharuga nõelja koksi (grafiitelektroodide tootmisel kasutatav peamine tooraine) pärast toorainekulusid, mis aitas kaasa hinnavolatiilsusele. Hinnavolatiilsuse probleemi lahendamiseks peeti läbirääkimisi GrafTech Ibericast pärit uurimisaluse toote tarnimise pikaajaliste lepingute üle kestusega kolm kuni viis aastat. Põhimõtteks oli saada stabiilsemaid hindu vastutasuks stabiilse pakkumise eest, nagu seda nõuavad kliendid.

(224)

Seetõttu võis tänu olemasolevatele pikaajalistele lepingutele GrafTech Iberica müük toimuda läbivaatamisega seotud uurimisperioodil stabiilsel hinnatasemel ([25–50] % kõrgem kui liidu keskmine ühiku müügihind), kuigi üldiselt leidis aset hinnalangus, mille eest liidu tootmisharu ülejäänud osa ei olnud pikaajaliste lepingutega hõlmatud. Tuginedes kättesaadavale teabele, näiteks sellise uurimisaluse toote müügimahule, mille suhtes ei kohaldata pikaajalisi lepinguid ja mis hangiti GrafTech Ibericalt, ning kahe teise valimisse kaasatud liidu tootja müügile, hindas komisjon, et keskmine hind turul, mida pikaajaliste lepingute tingimused ei hõlma, oli ligikaudu [25–50] % madalam kui keskmine ühiku müügihind liidu koguturul. Seega ei kajasta liidu keskmine müügihind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täpselt konkurentsipõhist hinnaolukorda liidu turul, kuna seda mõjutas märkimisväärselt nii Indiast kui ka Hiinast pärit madala hinnaga ja dumpinguhinnaga import.

4.4.3.2.   Tööjõukulud

(225)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

 

2018

2019

2020

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes)

91 856

87 714

84 993

87 519

Indeks

100

95

93

95

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(226)

Keskmised tööjõukulud vaatlusalusel perioodil veidi vähenesid. Üldkokkuvõttes kahanes keskmine tööjõukulu töötaja kohta 5 %. Seda suundumust mõjutas peamiselt tööhõivenäitajate piiratud vähenemine, nagu on selgitatud põhjenduses 215.

4.4.3.3.   Varud

(227)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

 

2018

2019

2020

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Lõppvarud (tonnides)

7 026

9 447

8 172

8 812

Indeks

100

134

116

125

Lõppvarud protsendina toodangust

3

4

5

4

Indeks

100

154

178

144

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(228)

Laovarusid ei saa selles tootmisharus pidada sisuliseks kahjunäitajaks, sest tootmine ja müük põhinevad peamiselt tellimustel ning seetõttu kipub tootjatel olema vähe varusid. Seega on laovarude muutused esitatud üksnes teavitamise eesmärgil.

(229)

Üldiselt mõjutasid laovarusid liidu tootmisharu tootmise ja müügi langussuundumused. Lõppvarud protsendina toodangust suurenesid 2019. ja 2020. aastal märkimisväärselt (vastavalt 54 % ja 78 %), kuid vähenesid osaliselt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes suurenesid lõppvarud vaatlusalusel perioodil tonnides 25 %.

(230)

Kui aga vaadata andmeid kahe liidu tootja kohta, kes ei sõlminud pikaajalisi lepinguid, siis nende varud samal ajavahemikul suurenesid [35–45] %.

4.4.3.4.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(231)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2018

2019

2020

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidusisestele sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumlikkus (% müügikäibest)

75  %

62  %

2  %

31  %

Indeks

100

82

2

42

Rahavoog (EUR)

659 909 270

475 537 375

120 592 009

210 732 326

Indeks

100

72

18

32

Investeeringud (EUR)

23 523 042

28 065 231

21 574 327

29 396 885

Indeks

100

119

92

125

Investeeringutasuvus (%)

722

467

35

154

Indeks

100

65

5

21

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(232)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse väljaselgitamiseks tegi komisjon kindlaks sõltumatutele liidu klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(233)

Pärast eelmist aegumise läbivaatamist, mida mainitakse põhjenduses 1 ja mille tulemusena kehtestati tasakaalustusmeetmed, liidu tootmisharu olukord paranes ja selle kasumimarginaal jõudis punktis 4.4.3.1 nimetatud hinnatõusu tõttu 2018. aastal 75 %ni. Ent seejärel olukord halvenes ning alates 2018. aastast kasumimarginaal vähenes, jõudes 2020. aastal madalaimale tasemele (2 %), ja taastus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil osaliselt (31 %), mis tähendab, et vaatlusalusel perioodil vähenes see 58 %.

(234)

Selle langustendentsi põhjus on liidu tarbimise ja müügimahu märkimisväärne vähenemine, mida liidu tootmisharu kannatas Indiast pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud ning Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi eelise tõttu, mis avaldas liitu sisenedes märkimisväärset hinnasurvet, mis lõi liidu tootmisharu hinnad alla ja sundis liidu tootmisharu seda osa, mida pikaajalised lepingud ei hõlma, alandama oma hinnataset, nagu on selgitatud põhjenduses 224.

(235)

Nagu eespool märgitud, müüs üks valimisse kaasatud liidu tootja, GrafTech Iberica, suurema osa oma toodetest pikaajaliste lepingute alusel. Seetõttu müüdi tooteid stabiilsete hindadega ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (kuni pikaajaliste lepingute aegumiseni; märkimisväärne osa aegus 2021. aasta lõpuks, teine osa 2022. aasta lõpuks) leiti, et see müük on endiselt osaliselt kaitstud selliste väliste tegurite eest nagu üldine hinnalangus.

(236)

Ülejäänud kahe valimisse kaasatud liidu tootja olukord on aga erinev. Kui GrafTech Iberica välja arvata, siis näitavad mikronäitajad teistsugust pilti: müügi kasumlikkus liidus vähenes [+ 70 – +80] %-lt 2018. aastal [0 – +10] %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(237)

Netorahavoog näitab liidu tootmisharu suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Võttes arvesse liidu tootmisharu kasumi vähenemise suundumust, vähenes rahavoog vaatlusalusel perioodil 68 %.

(238)

Tänu endiselt positiivsele rahavoole suurenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil 25 %, mis on tingitud peamiselt liidu tootmisharu püüetest tootmist ratsionaliseerida ning tõhusust ja tootlikkust kasvatada, et tulla toime odava impordiga. Samal ajal vähenes aga investeeringutasuvus, mida väljendatakse kasumi protsendina investeeringute raamatupidamislikust väärtusest, 79 %, järgides seega sama suundumust nagu kasumlikkus.

(239)

Kui vaadata kahe liidu tootja andmeid, kes ei müünud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil pikaajaliste lepingute alusel, võib näha eespool kirjeldatuga sarnast pilti. Samal ajavahemikul langes investeeringutasuvus ja rahavoog [0 + 10] %ni.

(240)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kahanev kasumlikkus ja investeeringutasuvus muudavad tulevasteks investeeringuteks vajaliku kapitali kaasamise üha keerulisemaks. Kuna investeeringutasuvus vähenes sedavõrd kiiresti, on valimisse kaasatud tootjate edasine kapitali kaasamise võime suuremas ohus.

4.4.4.   Järeldus kahju kohta

(241)

Uurimine näitas, et meetmed võimaldasid liidu tootmisharul vähemalt osaliselt säilitada märkimisväärse turuosa kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Enamik kahjunäitajaid kinnitas, et liidu tootmisharu majanduslik olukord oli keeruline. Nagu eespool selgitatud, on need negatiivsed suundumused seletatavad tarbimise vähenemisega koos COVID-19 puhangu ning Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordiga ning Indiast pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordiga, mille turuosa suurenes samal perioodil liidu tootmisharu kahjuks, kelle turuosa vähenes. Olukorda halvendas veelgi Hiinast ja Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi järsk kasv. Liidu tootmisharu on neile probleemidele reageerinud, langetades hindu ja vähendades kasumit, mis jäi vaatlusalusel perioodil siiski positiivseks.

(242)

Täpsemalt vähenesid tootmine, müügimaht, turuosa ja müügihind ning see avaldas negatiivset mõju nii tootlikkusele kui ka kasumlikkusele. Indiast ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud tugevnenud hinnasurve sundis liidu tootmisharu alandama oma müügihindu, millel oli negatiivne mõju kasumlikkusele, mis vaatlusalusel perioodil märgatavalt vähenes. Lõppkokkuvõttes kahjustab kiiresti kahanev investeeringutasuvus liidu tootmisharu kapitali kaasamise ja investeerimise võimet.

(243)

Teisalt suutis liidu tootmisharu kahanemisest hoolimata ikkagi säilitada suure müügimahu ja arvestatava turuosa. Samamoodi jäi kasumlikkus kahanemisest hoolimata kogu vaatlusalusel perioodil positiivseks. Seetõttu järeldas komisjon, et liidu tootmisharus esines vaatlusalusel perioodil mõningaid negatiivseid suundumusi, mis põhjustasid 2021. aastal üldiselt haavatava olukorra, kuid see ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(244)

Pärast avalikustamist väitis India valitsus, et toorainehindade tõus pärast Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni Ukraina vastu on liidu tootmisharu vähenenud kasumlikkuse üks peamisi tegureid.

(245)

Selle väite kinnituseks ei ole mingit tõendusmaterjali. Sõjaline agressioon ja selle aluseks olev geopoliitiline olukord arenesid pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi alates 2022. aasta veebruarist ning seetõttu ei mõjutanud need vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda. Seega leiti, et kõnealune väide ei ole põhjendatud.

5.   KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

(246)

Komisjon järeldas põhjenduses 243, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Seepärast hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 Indiast pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi tekitatud varasema kahju kordumise tõenäosust meetmete aegumise korral.

(247)

Indiast pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi algselt tekitatud kahju kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks kaalus komisjon järgmisi elemente: i) tootmismaht ja vaba tootmisvõimsus Indias, ii) ekspordi maht ja hinnad Indiast muude kolmandate riikide turgudele, iii) muudes kolmandates riikides kehtivad meetmed, iv) liidu turu atraktiivsus ning v) Indiast pärit impordi tõenäoline hinnatase ja selle mõju liidu tootmisharu olukorrale, kui meetmetel lastakse aeguda.

5.1.   Tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(248)

Aegumise läbivaatamise taotluses (24) esitatud teabe põhjal oli India grafiitelektroodisüsteemide kogutootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnanguliselt ligikaudu 160 000 tonni, toodang ligikaudu 121 000 tonni ja vaba tootmisvõimsus ligikaudu 39 000 tonni. Hinnanguline vaba tootmisvõimsus moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 29 % liidu tarbimisest.

(249)

Lisaks näitas taotluses (25) esitatud teave, et üks India tootja peaks 2023. aasta alguseks oma tootmisvõimsust veel 20 000 tonni võrra kasvatama, suurendades vaba tootmisvõimsust 59 000 tonnini (43 % liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil). Seepärast eksisteerib võimalus, et liitu eksporditavad kogused suurenevad märkimisväärselt, eriti kuna puuduvad märgid sellest, et kolmandate riikide turud või siseturg suudaksid vastu võtta lisatoodangut.

5.2.   Ekspordimaht ja -hinnad Indiast muude kolmandate riikide turgudele

(250)

Kuna koostöö puudus ja seetõttu puudus ka mis tahes muu usaldusväärsem allikas India grafiitelektroodisüsteemide ekspordi kindlakstegemiseks Indiast muudesse kolmandatesse riikidesse, välja arvatud liitu, põhines analüüs GTA andmetel HS-koodi 8545 11 kohta. See HS-kood hõlmas ligikaudu 82 % India ekspordist liitu (võrreldes Eurostati TARICi andmetega), samal ajal kui peaaegu mitte mingit importi Indiast liitu ei toimunud HS-koodi 8545 90 all. Seepärast peeti GTA andmeid HS 8545 11 kohta kolmandate riikide turuanalüüsi kõige usaldusväärsemaks allikaks.

(251)

Nii GIL kui ka HEG olid kaks teadaolevat India grafiitelektroodisüsteemide tootjat, kelle puhul leiti, et nad on ekspordile orienteeritud, eksportides 2021. aastal üle 60 % oma toodangust. Türgi, Ameerika Ühendriigid, liit ja Egiptus olid nende peamised eksporditurud. Üldiselt vähenes Indiast pärit ekspordi maht kogu maailmas 2018. aastast läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 14 %, samal ajal kui kolmele suurimale eksporditurule (Türgi, Ameerika Ühendriigid ja Egiptus) suurenes see 16 %.

(252)

India kümnesse suurimasse ekspordiriiki suunatud ekspordihindade analüüs läbivaatamisega seotud uurimisperioodil näitas, et liitu suunatud ekspordi hind India piiri FOB-tasandil (2 727 eurot tonni kohta) oli kõrgem kui Egiptusesse, Lõuna-Koreasse, Lõuna-Aafrikasse, Mehhikosse ja Araabia Ühendemiraatidesse eksportimisel, samas oli see madalam kui Türgisse, Ameerika Ühendriikidesse, Saudi Araabiasse ja Indoneesiasse suunatud ekspordi hind. Võttes aga arvesse India tootmisharu ees seisvaid ekspordipiiranguid, nagu on selgitatud punktis 5.3, ja India praegust vaba tootmisvõimsust, leiti, et kui meetmetel lastakse aeguda, oleks India eksportijatel stiimul suunata kolmandatest riikidest märkimisväärsed ekspordikogused atraktiivsemale liidu turule.

5.3.   Muudes kolmandates riikides kehtivad meetmed

(253)

Pärast USA sanktsioonide kehtestamist Iraani suhtes 2018. aasta augustis kaotas India oma suurima grafiitelektroodisüsteemide ekspordi sihtkoha (26). Enne sanktsioonide kehtestamist oli Iraan India jaoks üks peamisi grafiitelektroodisüsteemide ekspordi sihtkohti, mille ekspordimaht oli ligikaudu 9 000 tonni aastas. Pärast sanktsioonide kehtestamist vähenes 2019. aastal Indiast Iraani suunatud ekspordi maht peaaegu nullini ja jäi sellele järgnevatel aastatel samaks.

(254)

Lisaks pikendas Euraasia Majanduskomisjon Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid 2023. aasta septembrini HEG puhul 16,04 % ning GILi ja muude India tootjate puhul 32,83 %. Venemaa Föderatsioon, üks Euraasia Majandusliidu liikmetest, oli grafiitelektroodisüsteemide oluline tarbija, kelle aastane kaarahjude terasetootmine oli 2019. aastal 24 miljonit tonni. India grafiitelektroodisüsteemide eksport Venemaale vähenes ligikaudu 840 tonnilt 2018. aastal nullini 2020. ja 2021. aastal. Seega piirab see juba olemasoleva vaba tootmisvõimsusega India tootjate jaoks potentsiaalselt kättesaadavaid eksporditurge, suurendades meetmete aegumise korral veelgi liidu turu atraktiivsust.

5.4.   Liidu turu atraktiivsus

(255)

Liidu turu atraktiivsusele osutas asjaolu, et hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest ja tasakaalustavatest tollimaksudest jätkus India grafiitelektroodisüsteemide toomine liidu turule. India oli vaatlusalusel perioodil Hiina järel ikka suuruselt teine liitu eksportiv riik. Hoolimata COVID-19 pandeemiast tingitud vähenemisest aastatel 2019–2020, jätkas ja suurendas India eksporti liitu 5 800 tonnist 2018. aastal kuni 6 500 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning turuosa vahemikus 4 % 2018. aastal kuni 5 % läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See on samas vahemikus ekspordimahu ja turuosadega, mida täheldati liidus kahe eelmise aegumise läbivaatamise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Nagu on märgitud põhjenduses 192, lõi India ekspordihind liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hindu liidu turul märkimisväärselt alla.

(256)

Lisaks sellele peab tootja HEG avalike avalduste kohaselt liitu oluliseks ekspordituruks, et suurendada oma kohalolekut, kui dumpingu-/subsiidiumivastased meetmed tühistatakse (27).

5.5.   Indiast pärit impordi tõenäoline hinnatase ja selle mõju liidu tootmisharu olukorrale juhul, kui meetmetel lastaks aeguda

(257)

Et hinnata tulevase impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale, on India ekspordi hinnatasemed ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta komisjoni arvates mõistlik näitaja, mille alusel prognoosida tulevasi hinnatasemeid liidu turul. Selle alusel leiti, et uurimisaluse toote keskmine hinna allalöömise marginaal ilma dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse arvestamata on 41,1 %, mistõttu loetakse seda subsiidiumidevastaste meetmete puudumise korral tõenäolise hinnataseme parimaks näitajaks.

(258)

Arvestades uurimisaluse toote intensiivset kasutamist ja kiiret asendamist, kipuvad ka uurimisaluse toote kasutajad säilitama märkimisväärseid varusid nagu tooraine puhul. Seetõttu on uurimisalune toode hinnatundlik. Madalate hindadega impordi suur kasv sunniks liidu tootmisharu alandama oma hindu veel rohkem, kui seda on juba tehtud, et konkureerida India ja Hiina impordiga, nagu on selgitatud eespool punktis 4.4.3.1.

(259)

Lisaks kohaldatakse alates 2022. aasta aprillist teatavate Hiinast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes põhjenduses 199 nimetatud dumpinguvastast tollimaksu. Nende tollimaksudega maksustatud asjaomane toode hõlmab suures osas käesoleva uurimisega hõlmatud asjaomase toote määratlust, nimelt TARICi koodi 8545110010. Seetõttu eeldatakse, et Hiina turuosa väheneb (20 %-lt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil). See suurendab veelgi liidu turu atraktiivsust Indiast pärit dumpinguhinnaga/subsideeritud impordi jaoks. Arvestades põhjenduses 249 nimetatud praegust või isegi tõenäoliselt suurenenud vaba tootmisvõimsust ja ilma Hiina eksportivate tootjate konkurentsita on väga tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, suurendavad India eksportivad tootjad märkimisväärselt oma uurimisaluse toote importi liidu turule.

(260)

Lisaks, nagu on selgitatud eespool põhjendustes 221–224, mõjutab liidu tootmisharu ülemaailmset olukorda GrafTech Iberica ajutine olukord. Pikaajalised lepingud on lõppenud (suur osa kehtivatest pikaajalistest lepingutest kaotas kehtivuse juba 2022. aastal). Mõnda GrafTech Ibericast hankimisega seotud pikaajalist lepingut pikendati ühe või kahe aasta võrra kauemaks kui 2022. aastani. Kuid pikendatud pikaajalised lepingud hõlmasid ainult väikest osa äriühingust GrafTech Iberica pärit kogumüügist. Isegi kui pikendatud pikaajalisi lepinguid arvesse võtta, siis 2023. aasta lõpuks ei ole valdav osa GrafTech Ibericast pärit müügimahust praeguste pikaajaliste lepingutega enam hõlmatud. See osakaal suureneb veelgi 2024. aasta lõpus. Lisaks märkis komisjon, et äriühingust GrafTech Iberica hangitud toodete keskmised müügihinnad uurimisperioodil langesid võrreldes 2020. aastaga (isegi võttes arvesse pikaajaliste lepingute raames toimunud müüki), mis osutas sellele, et äriühingu GrafTech Iberica toodete müüki mõjutas Indiast ja Hiinast pärit madalate hindadega grafiitelektroodide import. Seepärast on GrafTech Iberica hiljemalt 2023. aasta lõpuks samas olukorras kui teised tootjad ja ta on täielikult avatud Indiast pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi suureneva mahu mõjule. See tähendab, et kui meetmetel lastakse aeguda, halveneks liidu tootmisharu majanduslik olukord veelgi.

(261)

Kasumlikkuseta ei suudaks liidu tootmisharu teha vajalikke investeeringuid. Lõppkokkuvõttes tooks see kaasa ka töökohtade kadumise ja tootmisliinide sulgemise ohu.

(262)

Pärast avalikustamist väitis India valitsus, et käesoleval juhul ei ole kahju kordumine tõenäoline, eelkõige seetõttu, et Indiast pärit impordi turuosa liitu on vaid 5 % ning et liidu tootmisharule tekitatav kahju tuleneb Hiinast, mitte Indiast pärit impordist. Lisaks väitis India valitsus, et India madalad impordihinnad on reaktsioon Hiinast pärit madala hinnaga impordile.

(263)

Selleks et teha kindlaks, kas on tõenäoline, et Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju võib korduda, nagu on selgitatud põhjenduses 247, võttis komisjon arvesse mitut asjaolu, nagu tootmismaht ja vaba tootmisvõimsus Indias, ekspordi maht ja hinnad Indiast muude kolmandate riikide turgudele, muudes kolmandates riikides kehtivad meetmed, liidu turu atraktiivsus ning Indiast pärit impordi tõenäoline hinnatase ja selle mõju liidu tootmisharu olukorrale, kui meetmetel lastakse aeguda. India valitsus ei seadnud oma märkustes kahtluse alla komisjoni analüüsi ega järeldust ühegi nimetatud asjaolu kohta peale nende, mida käsitletakse põhjenduses 127. Vastupidi India valitsuse märkustes esitatud väidetele ei teinud komisjon oma järeldusi kahju kordumise tõenäosuse kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Indiast liitu suunduva grafiitelektroodisüsteemide impordi turuosa põhjal.

(264)

Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(265)

Lisaks väitis India valitsus, et liidu turg ei ole India eksportivate tootjate jaoks hinna poolest atraktiivne turg, kuna tema liitu suunatud ekspordi hinnad on madalamad kui grafiitelektroodisüsteemide ekspordihind muudesse kolmandatesse riikidesse.

(266)

Komisjon tunnistas eespool põhjenduses 252, et India ekspordihinnad mõnda kolmandasse riiki on kõrgemad kui liitu suunatud ekspordi hinnad. Sellegipoolest on hinnad mõnel teisel eksporditurul, mis on India eksportivate tootjate jaoks olulised, madalamad kui liitu suunatud ekspordi hinnad. Lisaks sellele, nagu on selgitatud eespool punktis 4.3.1, suurenes India ekspordi turuosa liidus vaatlusalusel perioodil. Seetõttu järeldas komisjon eespool esitatud põhjustel, et see väide ei ole põhjendatud.

5.6.   Järeldus

(267)

Eespool toodut arvesse võttes järeldas komisjon, et meetmete aegumise tagajärjel kasvaks tõenäoliselt märkimisväärselt dumpinguhinnaga ja subsideeritud import Indiast, mille hinnad lööksid liidu tootmisharu hindu alla ning halvendaks seega liidu tootmisharu majanduslikku olukorda. On väga tõenäoline, et sellega korduks oluline kahju ja liidu tootmisharu elujõulisus oleks seetõttu suures ohus.

6.   LIIDU HUVID

(268)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide (sh liidu tootmisharu, importijate, turustajate ja kasutajate huvide) hindamisel.

(269)

Alusmääruse artikli 21 lõike 2 kohaselt anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

6.1.   Liidu tootmisharu huvid

(270)

Liidu tootmisharu moodustavad viis grafiitelektroode tootvat liidu kontserni. Kõik kontsernid tegid uurimisel täiel määral koostööd. Nagu põhjenduses 15 mainitud, koostas komisjon liidu tootjatest valimi. Sellesse kuulus kolm tootjat, kes vastasid küsimustikule. Valimit peeti liidu tootmisharu esindavaks.

(271)

Nagu eespool selgitatud, ei saanud liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil olulist kahju, aga on ebakindlas olukorras, mida kinnitavad kahjunäitajate negatiivsed suundumused. Dumpinguvastaste tollimaksude kaotamine viiks tõenäoliselt olulise kahju kordumiseni, mis tähendaks müügi- ja tootmismahu ning turuosa vähenemist, mis omakorda tähendaks kasumlikkuse ja töökohtade kadumist.

(272)

Teisalt on liidu tootmisharu tõendanud enda elujõulisust. Pärast viimast aegumise läbivaatamist suutis ta parandada oma olukorda õiglastes tingimustes liidu turul, investeerida ja tegutseda kasumiga, mis ületas esialgses uurimises kindlaks määratud sihtkasumit. Meetmete jätkumine hoiaks ära liidu turu üle ujutamise Indiast pärineva madala hinnaga impordiga, mistõttu oleks liidu tootmisharul võimalik hoida kestlikke hindasid ja tulevasteks investeeringuteks vajalikku kasumlikkuse taset.

(273)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon niisiis, et tasakaalustusmeetmete säilitamine on liidu tootmisharu huvides.

(274)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis India valitsus, et kuna subsiidiumivastased tollimaksud kehtisid juba peaaegu 20 aastat, tooks tollimaksude edasine säilitamine kaasa liigse kaitse ja pärsiks konkurentsi ELi turul. Tollimaksude säilitamine kauem kui 20 aastat ei olnud õigustatud.

(275)

Komisjon on leidnud tõendeid selle kohta, et India ekspordi subsideerimine jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seega, isegi kui meetmed püsivad pikka aega, on tollimaksude pikendamine kooskõlas eeskirjaga, mis käsitleb kaitset subsideeritud impordi eest. Samuti puudub oht negatiivseks mõjuks konkurentsile ELi turul, sest tollimaksud tasakaalustavad üksnes subsideerimist ja taastavad ausa rahvusvahelise konkurentsi.

6.2.   Sõltumatute importijate, kauplejate ja kasutajate huvid

(276)

Komisjon võttis ühendust kõigi teadaolevate sõltumatute importijate, kauplejate ja kasutajatega. Ükski huvitatud isik ei andnud endast teada.

(277)

Kuna ükski importija, kaupleja ja kasutaja koostööd ei teinud, ei ole tollimaksude mõju neile teada. Algne uurimine näitas aga, et mõju teistele huvitatud isikutele ei olnud selline, et meetmeid tuleks pidada liidu huvidega vastuolus olevaks, ning samamoodi näitas eelmine aegumise läbivaatamine, et meetmete säilitamine ei kahjustaks oluliselt nende isikute olukorda.

(278)

Ülaltoodu põhjal järeldas komisjon, et kehtivate tasakaalustusmeetmete säilitamine ei kahjustaks oluliselt importijaid, kauplejaid ega kasutajaid.

(279)

Pärast avalikustamist väitis India valitsus, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine ei ole liidu huvides. India valitsus väitis, et GrafTech Ibericast pärit pikaajaliste lepingute alusel toimunud müük tõi kaasa kunstlikult ja konkurentsi kahjustavalt kõrge müügihinna, mis ei näita grafiitelektroodisüsteemide turuhinda liidus. Sellise kunstlikult kõrge hinnaga müügi tagajärgedega seisaksid silmitsi liidu allkasutajad.

(280)

Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 194, ei ole pikaajalised lepingud haruldane vabalt sõlmitud kaubandustava, mille puhul mõlemad pooled lepivad kokku tingimustes, sest nad eeldavad, et need on kasulikud. Seetõttu leiab komisjon, et pikaajalisi lepinguid ja nendest tulenevaid hindu ei saa pidada konkurentsi kahjustavaks. Peale selle, nagu on selgitatud põhjenduses 235, lõpeb enamik GrafTech Iberica sõlmitud pikaajalistest lepingutest 2023. aasta lõpuks ning GrafTech Iberica on teiste tootjatega samas olukorras ja on täielikult avatud Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi suurenevate mahtude mõjule.

(281)

Seetõttu lükati see väide tagasi.

(282)

Lisaks väitis India valitsus, et tollimaksude säilitamine ei ole liidu huvides, kuna selliste tollimaksude mõju kandub edasi klientidele.

(283)

Seda väidet peeti põhjendamatuks. Komisjon hindas kasutajate huve põhjendustes 276–278 ning jõudis järeldusele, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine ei kahjustaks oluliselt kasutajaid.

6.3.   Järeldus liidu huvide kohta

(284)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et liidu huvide seisukohast puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid Indiast pärit uurimisaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmete säilitamist.

7.   TASAKAALUSTUSMEETMED

(285)

Tuginedes oma järeldustele Indiast pärit subsideerimise jätkumise, Indiast pärit subsideeritud impordi tekitatud kahju kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kohta, leidis komisjon, et Indiast pärit teatavate grafiitelektroodisüsteemide impordile kehtestatud tasakaalustusmeetmed tuleks säilitada.

(286)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid tasakaalustavaid tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja Indiast pärineva uurimisaluse toote impordi suhtes. Imporditud uurimisaluse toote suhtes, mille on tootnud mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing (k.a konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused), tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi teiste äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset tasakaalustava tollimaksu määra.

(287)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda nende individuaalsete tasakaalustava tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (28). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimemuutuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(288)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Samuti anti huvitatud isikutele aega esitada pärast kõnealust avalikustamist oma märkused.

(289)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (29) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(290)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Indiast pärit elektriahjudes kasutatavate grafiitelektroodide suhtes, mille näivtihedus on vähemalt 1,65 g/cm3 ja elektritakistus kuni 6,0 μΩ.m, ning selliste elektroodide jaoks vajalike niplite, mida imporditakse koos või eraldi, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 8545 11 00 ja ex 8545 90 90 (TARICi koodid 8545110010 ja 8545909010) alla.

2.   Lõpliku tasakaalustava tollimaksu määrad, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool loetletud äriühingutes toodetud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised:

Äriühing

Tasakaalustav tollimaks (%)

TARICi lisakood

Graphite India Limited (GIL), 31 Chowringhee Road, Kolkatta – 700016, West Bengal

6,3

A530

HEG Limited, Bhilwara Towers, A-12, Sector-1, Noida – 201301, Uttar Pradesh

7,0

A531

Kõik muud äriühingud

7,2

A999

3.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava (asjaomase toote) (koguses …) tootis (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) [asjaomases riigis]. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksu.

4.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuni 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.

(2)  Nõukogu 13. septembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1628/2004, millega kehtestatakse teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 295, 18.9.2004, lk 4).

(3)  Nõukogu 13. septembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1629/2004, millega kehtestatakse teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 295, 18.9.2004, lk 10).

(4)  Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1354/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1628/2004, millega kehtestatakse teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks, ja määrust (EÜ) nr 1629/2004, millega kehtestatakse teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks (ELT L 350, 30.12.2008, lk 24).

(5)  Nõukogu 13. detsembri 2010. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1185/2010, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 597/2009 artiklile 18 kehtestatakse teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks (ELT L 332, 16.12.2010, lk 1).

(6)  Komisjoni 9. märtsi 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/421, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 artiklile 18 kehtestatakse teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks (ELT L 64, 10.3.2017, lk 10).

(7)   ELT C 222, 11.6.2021, lk 24.

(8)  Teade Indiast pärit teatavate grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes kohaldatavate subsiidiumidevastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 113, 9.3.2022, lk 13).

(9)  Teade Indiast pärit teatavate grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 113, 9.3.2022, lk 3).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21).

(11)  https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2586.

(12)  Menetlusjuhend (1. aprill 2015 – 31. märts 2020). Ajakohastatud kuni 4.8.2015: https://www.mofpi.gov.in/sites/default/files/updated_hbp_2015-2020.pdf.

(13)  https://www.mofpi.gov.in/sites/default/files/updated_hbp_2015-2020.pdf

(14)  Tuleb märkida, et see kava asendati uue kavaga, st RODTEPiga, mida on kirjeldatud allpool punktis 3.2.5.

(15)  http://www.cbic.gov.in/htdocs-cbec/customs/cs-act/formatted-htmls/cs-rulee.

(16)  Teatis nr 88/2017-CUSTOMS (N.T.), New Delhi, 21. september 2017. http://www.cbic.gov.in/resources//htdocs-cbec/customs/cs-act/notifications/notfns-2017/cs-nt2017/csnt88-2017.pdf.

(17)  Cus. 20. aprill, 2001F.NO.605/47/2001-DBK, India valitsus, rahandusministeerium, maksuamet, tagastamise eeskirja 12 lõike 1 punkti a alapunkti ii kohane deklaratsioon, et kasutada üldist tagastusmäära. Vt eelkõige tagastamise eeskirja 12 lõike 1 punkti a alapunkti ii kohase deklaratsiooni punktid 2 ja 3 seoses üldise tagastusmäära kasutamisega, kättesaadav aadressil http://www.cbic.gov.in/htdocs-cbec/customs/cs- circulars/cscirculars-2001/24-2001-cus.

(18)  https://content.dgft.gov.in/Website/dgftprod/8c25b521-147e-40e4-afa4-416eafdf3df6/RoDTEP%20Scheme%20Guidelines%20Notification%2019%20dated%2017%20Aug%202021.pdf

(19)  Tootmismaht põhineb EL 27 andmetel, kuna alates 1. veebruarist 2020 ei ole Ühendkuningriik enam Euroopa Liidu liige ja Ühendkuningriigi liidust väljaastumise üleminekuperiood lõppes 31. detsembril 2020.

(20)  Tarbimine põhineb EL 27 andmetel, mille hulgas ei ole Ühendkuningriigi andmeid.

(21)  Impordihind ilma tollimaksu ja dumpingu-/subsiidiumivastase tollimaksuta. Allikas: Eurostat.

(22)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/558, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 108, 7.4.2022, lk 20).

(23)  Hiina määruse kohaldamisala erineb veidi käesoleva määruse kohaldamisalast, kuna see ei hõlma nipleid ja hõlmab ka elektriahjudes kasutatavaid grafiitelektroode, mille näivtihedus on vähemalt 1,5 g/cm3, kuid alla 1,65 g/cm3 ja elektritakistus on 6,0 μΩ.m või väiksem või mille näivtihedus on 1,5 g/cm3 või rohkem ja elektritakistus on suurem kui 6,0 μΩ.m, kuid mitte üle 7,0 μΩ.m (TARICi koodid 8545110010 ja 8545110015).

(24)  HEGi 2021. aasta avalikult kättesaadav aastaaruanne ja GILi ettevõtete 2021. aasta esitlus.

(25)  HEG, 2021. aasta aruanne, lk 2, 11.

(26)  USA-välised äriühingud ei saa enam kasutada USA dollarit tehinguteks Iraaniga. Veelgi enam, kui USA sanktsioonide rikkumise eest karistatakse, võib see viia selleni, et välismaistel äriühingutel ei ole lubatud avada uusi USA pangakontosid ning nende suhtes võidakse kehtestada piirangud laenudele, litsentsidele ja Ex-Imi krediidile.

(27)  Avalikult kättesaadav HEG, konverentsikõne stenogramm 2021, mille on esitanud taotlejad. https://hegltd.com/wp-content/uploads/2021/06/ConferenceCallTranscript08062021.pdf.

(28)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate G, Rue de la Loi/Wetstraat 170, 1040 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË.

(29)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).