konsolideeritud TEKST: 32012R0267 — ET

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta otsust 2012/35/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ( 1 ),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 25. oktoobril 2010 vastu määruse (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007 ( 2 ), et kohaldada nõukogu otsust 2010/413/ÜVJP ( 3 ).

(2)	Nõukogu kiitis 23. jaanuaril 2012 heaks otsuse 2012/35/ÜVJP, millega kehtestatakse Iraani Islamivabariigi (edaspidi „Iraan”) vastu suunatud täiendavad piiravad meetmed, nagu Euroopa Ülemkogu soovis oma 9. detsembri 2011. aasta kohtumisel.

(3)

Kõnealused piiravad meetmed hõlmavad eelkõige täiendavaid piiranguid kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiaga kauplemisele, piiranguid naftakeemiatööstuses kasutatava olulise varustuse ja tehnoloogiaga kauplemisele, Iraani toornafta, naftasaaduste ja naftakeemiatoodete impordi keeldu ning naftakeemiatööstusesse tehtavate investeeringute keeldu. Samuti tuleks keelata kulla-, väärismetalli- ja teemandikaubandus Iraani valitsusega ning uute trükitud või vermitud pangatähtede ja müntide tarnimine Iraani keskpanka või Iraani keskpanga jaoks.

(4)

Lisaks on osutunud vajalikuks teha olemasolevates meetmetes tehnilisi muudatusi. Eelkõige tuleks muuta selgemaks vahendusteenuste määratlust. Juhul kui pädev asutus võib anda loa kaupade ja tehnoloogia või finants- ja tehniliste teenuste ostmiseks, müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks, ei nõuta eraldi luba nendega seotud vahendusteenuste osutamiseks.

(5)	Laiendada tuleks rahaliste vahendite ülekandmise määratlust, nii et see hõlmaks ka muid kui elektroonilisi ülekandeid, et tõkestada katseid hoida piiravatest meetmetest kõrvale.

(6)

Kahesuguse kasutusega kaupu käsitlevad läbivaadatud piiravad meetmed peaksid hõlmama kõiki nõukogu 5. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 428/2009 (millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks) ( 4 ) I lisas loetletud kaupu ja tehnoloogiat, välja arvatud teatavad 5. kategooria 2. osas loetletud tooted, võttes arvesse nende kasutamist Iraani üldkasutatavates sideteenustes. Ent käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud keelde ei kohaldata nende käesoleva määruse I või II lisasse hiljuti kantud kaupade ja tehnoloogia ostmise, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes, mille jaoks liikmesriikide pädevad asutused on juba andnud loa määruse (EL) nr 961/2010 artikli 3 kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist.

(7)	Nafta- ja maagaasitööstuse ning naftakeemiatööstuse peamistes sektorites kasutatava olulise varustuse või tehnoloogia Iraanile müümise, tarnimise, üleandmise või ekspordi keelu tõhusa rakendamise tagamiseks tuleks kehtestada kõnealuse olulise varustuse ja tehnoloogia loetelud.

(8)	Samal põhjusel tuleks kehtestada loetelu kaupadest, mille suhtes kehtivad kaubanduspiirangud, s.t toornafta, naftasaadused, naftakeemiatooted, kuld, väärismetallid ja teemandid.

(9)

Selleks et piirangud Iraani nafta- ja gaasisektorisse tehtavatele investeeringutele oleksid tõhusad, peaksid need hõlmama teatavaid olulisi tegevusvaldkondi, nagu maagaasi mahtedastamisteenused transiidi või otseselt omavahel seotud võrkudesse tarnimise eesmärgil, ning neid tuleks kohaldada nii ühisettevõtjate kui ka muud liiki ühingute ja koostöövormide suhtes Iraani maagaasi edastamise sektoris.

(10)	Tõhusad piirangud Iraani investeeringutele liidus eeldavad meetmeid, millega keelatakse liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatel juriidilistel või füüsilistel isikutel, üksustel ning asutustel selliseid investeeringuid võimaldada ja lubada.

(11)

Otsusega 2012/35/ÜVJP laiendatakse varade külmutamist täiendavatele isikutele, üksustele ja asutustele, kes toetavad Iraani valitsust, sealhulgas rahaliselt, logistiliselt või materiaalselt või on nendega seotud. Samuti laiendatakse otsusega külmutamismeetmete kohaldamist muude ►C1 Iraani revolutsioonilise kaardiväe ◄ liikmete suhtes.

(12)

Otsusega 2012/35/ÜVJP nähakse ette ka Iraani keskpanga vahendite külmutamine. Arvestades aga Iraani keskpanga võimalikku rolliväliskaubanduse rahastamisel, peetakse vajalikuks kehtestada erandid, kuna nimetatud sihipärane finantsmeede ei tohiks takistada käesoleva määruse sätetega kooskõlas olevaid kaubandustehinguid, sealhulgas toiduainete, tervishoiu ja meditsiiniseadmetega seotud lepingud või humanitaareesmärkidel sõlmitavad lepingud. Käesoleva määruse artiklites 12 ja 14 sätestatud erandeid, mis käsitlevad enne 23. jaanuari 2012 sõlmitud lepinguid Iraani toornafta, naftasaaduste ja naftakeemiatoodete impordi, ostu või transpordi kohta, kohaldatakse ka selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute, sealhulgas transpordi-, kindlustus- ja kontrollimislepingute suhtes. Lisaks tuleb Iraani toornaftat, naftasaaduseid ja naftakeemiatooteid, mis on seaduslikult imporditud liikmesriiki käesoleva määruse artiklites 12 ja 14 sätestatud erandite kohaselt, käsitada liidus vabas ringluses olevatena.

(13)

Iraani Islamivabariigi laevandusettevõtja (Islamic Republic of Iran Shipping Line, edaspidi „IRISL”) ja selle omandis või kontrolli all olevate üksuste vahendite külmutamise kohustuse kohaselt on keelatud laadida ja lossida liikmesriikide sadamates IRISLi või selliste üksuste omandis olevaid või prahitud laevu. Tulenevalt IRISLi vahendite külmutamisest on samuti keelatud IRISLi üksustele kuuluvate või nende kontrollitavate või prahitavate laevade omandiõiguse üleandmine muudele üksustele. Kohustus külmutada IRISLi ja selle omandis või kontrolli all olevate üksuste rahalised vahendid ja majandusressursid ei eelda aga sellistele üksustele kuuluvate laevade või nendega veetava ja kolmandatele isikutele kuuluva veose arestimist või kinnipidamist ega selliste üksuste värvatud meeskonna kinnipidamist.

(14)

Võttes arvesse Iraani katseid sanktsioonidest kõrvale hoida, tuleks täpsustada, et kõik vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad otsuse 2010/413/ÜVJP I või II lisas loetletud isikutele, üksustele või asutustele või mis on nende omandis, valduses või kontrolli all, tuleb viivitamata külmutada, sealhulgas rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad nende õigusjärglastest üksustele, mis on loodud käesolevas määruses sätestatud meetmetest kõrvalehoidmiseks.

(15)

Samuti tuleks täpsustada, et pangale vajalike dokumentide esitamine ja edastamine lõpliku ülekande tegemiseks loetelus nimetamata isikule, üksusele või asutusele, et sooritada käesolevas määruses lubatud makseid, ei kujuta endast rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemist käesoleva määruse tähenduses.

(16)	Tuleks täpsustada, et rahalisi vahendeid või majandusressursse peaks olema võimalik vabastada kooskõlas käesoleva määrusega rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni ametlikel eesmärkidel.

(17)

Kooskõlas käesoleva määruse sätetega tuleks edasi arendada sihipäraste finantsmeetmete kohaldamist eri finantssõnumiteenuse osutajate poolt.

Tuleks täpsustada, et loetelus nimetamata isikute, üksuste või asutuste varasid, mida hoitakse loetellu kantud krediidi- ja finantseerimisasutustes, ei tohiks jääda külmutatuks sihipäraste finantsmeetmete kohaldamiseks, ja neid peaks olema võimalik vabastada käesolevas määruses sätestatud tingimustel.

Võttes arvesse Iraani katseid kasutada oma rahandussüsteemi sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks, on vaja nõuda suuremat kontrolli Iraani krediidi- ja finantseerimisasutuste tegevuse üle, et takistada käesolevast määrusest kõrvalehoidmist, sealhulgas Iraani keskpanga varade külmutamisest. Need krediidi- ja finantseerimisasutuste suhtes kehtivad suurema kontrolli nõuded peaksid täiendama kehtivaid kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrusest (EÜ) nr 1781/2006 (raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta) ( 5 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta) ( 6 ) rakendamisest.

(18)	Rahaliste vahendite ülekandmise kontrolle käsitlevad teatavad sätted tuleks läbi vaadata, et pädevatel asutustel ja majandustegevuses osalejatel oleks neid hõlpsam kohaldada ning takistada kõrvalehoidmist käesoleva määruse sätetest, sealhulgas Iraani keskpanga varade külmutamisest.

(19)	Peale selle tuleks kohandada kindlustusele seatud piiranguid, et eelkõige täpsustada, et diplomaatiliste ja konsulaaresinduste kindlustamine liidus on lubatud ning võimaldada pakkuda tsiviilvastutuse või keskkonnavastutuse kindlustust.

(20)

Saabumis- ja väljumiseelse teabe andmise nõuet tuleks samuti ajakohastada, kuivõrd seda kohustust kohaldatakse juba kõikide liidu tolliterritooriumile toodavate või sealt välja viidavate kaupade suhtes alates 1. jaanuarist 2012, mil hakati täielikult rakendama tolli turvameetmeid, mis on ette nähtud määruse (EMÜ) nr 2913/92 ( 7 ) ja määruse (EMÜ) nr 2454/93 ( 8 ) asjaomaste sätetega, milles käsitletakse sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioone.

(21)	Samuti tuleks teha kohandusi seoses laevadele punkerdamis- ja varustusteenuste osutamise, majandustegevuses osalejate vastutuse ja asjaomastest piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise keeluga.

(22)	Tuleks läbi vaadata liikmesriikide ja komisjoni vahel teabe vahetamise mehhanismid, et tagada käesoleva määruse tõhus rakendamine ja ühetaoline tõlgendamine.

(23)	Siserepressioonideks kasutatava varustuse keeld tuleks selle eesmärki silmas pidades sätestada määruses (EL) nr 359/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis ( 9 ), mitte käesolevas määruses.

(24)	Selguse huvides tuleks määrus (EL) nr 961/2010 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

(25)	Käesolevas määruses sätestatud piiravad meetmed kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(26)

Käesolev määrus austab põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, õigust omandile ning õigust isikuandmete kaitsele. Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(27)	Käesolev määrus austab ka ÜRO põhikirjast tulenevaid liikmesriikide kohustusi ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide õiguslikult siduvat iseloomu.

▼C4

(27a)

Pidades silmas erilist ohtu, mida rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule kujutab Iraani tuumaprogramm, ning et tagada kooskõla otsuse 2010/413/ÜVJP I ja II lisa muutmise ja läbivaatamise protsessiga, peaks nõukogul olema õigus muuta käesoleva määruse VIII ja IX lisas esitatud loetelusid.

▼B

(28)

Nende isikute loetellu kandmise kord, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse alusel külmutamismeetmeid, peaks hõlmama kohustust teatada loetellu kantud füüsilistele ja juriidilistele isikutele, üksustele ja asutustele nende loetellu kandmise põhjused, et anda neile võimalus esitada märkusi. Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, peaks nõukogu nimetatud märkusi arvesse võttes oma otsuse läbi vaatama ning teavitama vastavalt asjaomast isikut, üksust või asutust.

(29)

Käesoleva määruse rakendamiseks ja liidus maksimaalse õiguskindluse saavutamiseks tuleks avalikustada nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste nimed ning muud asjakohased andmed, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid tuleb käesoleva määruse kohaselt külmutada. Füüsiliste isikute isikuandmete töötlemine käesoleva määruse alusel peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 10 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 11 ).

(30)	Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

2. I lisas loetletakse tuumatarneriikide grupi loendis sisalduvad esemed, sealhulgas kaubad, tehnoloogia ja tarkvara.

3. Asjaomane liikmesriik esitab lõike 1 punktide a–d kohaselt kavandatava loa ÜRO Julgeolekunõukogule heakskiitmiseks iga üksikjuhtumi korral eraldi ega anna luba enne kõnealuse heakskiidu saamist.

4. Asjaomane liikmesriik esitab ka iga üksikjuhtumi korral eraldi lõike 1 punktides a–d osutatud tegevusteks kavandatavad load ÜRO Julgeolekunõukogule heakskiitmiseks, kui ta teeb kindlaks, et kõnealused tegevused seonduvad täiendavate kaupade või tehnoloogiaga, mis võivad kaasa aidata uraani ümbertöötlemise, rikastamise või raske veega seotud tegevustele, mis ei ole kooskõlas ühise laiaulatusliku tegevuskavaga. Liikmesriik ei anna luba enne kõnealuse heakskiidu saamist.

5. Pädev asutus ei anna lõike 1 punkti e kohast luba enne, kui ühiskomisjon on selle heaks kiitnud.

6. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike, komisjoni ja kõrget esindajat lõigete 1 ja 5 alusel antud lubadest või sellest, kui ÜRO Julgeolekunõukogu keeldub loa heakskiitmisest vastavalt lõikele 3 või 4.

1. Artikli 2a lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata seoses kavandatavate lubadega ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2231 (2015) B lisa punkti 2 alapunkti c esimeses lõigus osutatud seadmete Iraanile tarnimiseks, müügiks või üleandmiseks, kui need on mõeldud kergvee reaktorite jaoks.

2. Asjaomane liikmesriik teavitab nelja nädala jooksul teisi liikmesriike, komisjoni ja kõrget esindajat käesoleva artikli alusel antud lubadest.

1. Pädevad asutused, kes annavad loa kooskõlas artikli 2a lõike 1 punktiga a ja artikliga 2b, tagavad et:

2. Ekspordiks, mille jaoks on artikli 2a lõike 1 punkti a kohaselt vaja luba, annavad loa eksportija asukohajärgse liikmesriigi pädevad asutused. Luba kehtib kogu liidus.

3. Eksportijad esitavad pädevatele asutustele kõik ekspordiloa taotlemiseks nõutavad asjakohased andmed, nagu need on sätestatud määruse (EÜ) nr 428/2009 artikli 14 lõikes 1 ja määratletud iga pädeva asutuse poolt.

1. Artikli 2a lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata seoses kavandatavate lubadega esemete, materjalide, varustuse, kaupade ja tehnoloogia tarnimiseks, müügiks või üleandmiseks ja nendega seotud tehnilise abi osutamiseks, koolituseks, rahalise abi osutamiseks, investeeringuteks, vahenduseks või mis tahes muude teenuste osutamiseks, kui pädevad asutused leiavad, et nimetatud tegevus on otseselt seotud järgmisega:

4. Asjaomane liikmesriik teavitab nelja nädala jooksul teisi liikmesriike, komisjoni ja kõrget esindajat käesoleva artikli alusel antud lubadest.

2. II lisas loetletakse I ja III lisas loetlemata kaubad ja tehnoloogia, mis võivad kaasa aidata uraani ümbertöötlemise, rikastamise või raske veega seotud või muudele tegevustele, mis ei ole kooskõlas ühise laiaulatusliku tegevuskavaga.

3. Eksportijad esitavad pädevale asutusele kõik loa taotlemiseks nõutavad asjakohased andmed.

4. Pädevad asutused ei anna luba lõike 1 punktides a–e osutatud tehinguteks, kui neil on piisavalt põhjust arvata, et kõnealused tehingud aitaksid kaasa uraani ümbertöötlemise või rikastamise või raske veega seotud või muudele tuumaenergiaga seotud tegevustele, mis ei ole kooskõlas ühise laiaulatusliku tegevuskavaga.

5. Pädevad asutused vahetavad teavet käesoleva artikli alusel saadud loataotluste kohta. Sel eesmärgil kasutatakse määruse (EÜ) nr 428/2009 artikli 19 lõikes 4 osutatud süsteemi.

6. Pädev asutus, kes annab loa kooskõlas lõike 1 punktiga a, tagab et Iraanilt on saadud õigus kontrollida kõigi tarnitud esemete lõppkasutust ja lõppkasutuse asukohta ning seda õigust saab tõhusalt teostada.

7. Asjaomane liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele, komisjonile ja kõrgele esindajale oma kavatsusest anda käesoleva artikli kohane luba vähemalt kümme päeva enne loa andmist.

1. Ekspordiks, mille jaoks on artikli 3a kohaselt vaja luba, annavad loa eksportija asukohajärgse liikmesriigi pädevad asutused kooskõlas määruse (EÜ) nr 428/2009 artiklis 11 sätestatud üksikasjalike eeskirjadega. Luba kehtib kogu liidus.

2. Artikli 3a lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimuste kohaselt võivad pädevad asutused nende poolt välja antud ekspordiloa tühistada, peatada või kehtetuks tunnistada või seda muuta.

3. Kui vastavalt artikli 3a lõikele 4 keeldub pädev asutus loa andmisest, tühistab, peatab või tunnistab selle kehtetuks või muudab seda oluliselt, teatab asjaomane liikmesriik sellest teistele liikmesriikidele, komisjonile ja kõrgele esindajale ning vahetab nendega asjakohast teavet, järgides nõukogu määruse (EÜ) nr 515/97 ( 18 ) sätteid sellise teabe konfidentsiaalsuse kohta.

4. Enne seda, kui liikmesriigi pädev asutus annab kooskõlas artikliga 3a välja loa tehinguks, mis on põhimõtteliselt sama kui tehing, mille puhul kehtib teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide artikli 3a lõike 4 kohane loa andmisest keeldumine, konsulteerib ta esmalt liikmesriigi või liikmesriikidega, kes keeldusid loa andmisest. Kui asjaomane liikmesriik otsustab pärast sellist konsulteerimist loa siiski anda, teavitab ta sellest teisi liikmesriike, komisjoni ja kõrget esindajat ning esitab kogu asjakohase teabe, millel otsus põhineb.

1. Artiklit 3a ei kohaldata seoses kavandatavate lubadega II lisas loetletud kaupade ja tehnoloogia Iraanile tarnimiseks, müügiks või üleandmiseks, kui need on mõeldud kergvee reaktorite jaoks.

2. Pädev asutus, kes annab loa kooskõlas lõikega 1, tagab et Iraanilt on saadud õigus kontrollida kõigi tarnitud esemete lõppkasutust ja lõppkasutuse asukohta ning seda õigust saab tõhusalt teostada.

3. Asjaomane liikmesriik teavitab nelja nädala jooksul teisi liikmesriike, komisjoni ja kõrget esindajat käesoleva artikli alusel antud lubadest.

1. Artiklit 3a ei kohaldata seoses kavandatavate lubadega esemete, materjalide, varustuse, kaupade ja tehnoloogia tarnimiseks, müügiks või üleandmiseks ja nendega seotud tehnilise abi osutamiseks, koolituseks, rahalise abi osutamiseks, investeeringuteks, vahenduseks või mis tahes muude teenuste osutamiseks, kui pädevad asutused leiavad, et nimetatud tegevus on otseselt seotud järgmisega:

3. Asjaomane liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile oma kavatsusest anda käesoleva artikli kohane luba vähemalt kümme päeva enne loa andmist.

1. Keelatud on müüa, tarnida, üle anda või eksportida III lisas loetletud kaupu ja tehnoloogiat või mis tahes muid esemeid, mis võivad liikmesriigi määratluse kohaselt kaasa aidata tuumarelva kandevahendite väljatöötamisele, olenemata sellest, kas need pärinevad liidust või mitte, otse või kaudselt Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks.

2. III lisas loetletakse raketitehnoloogia kontrollrežiimi loendis sisalduvad esemed, sealhulgas kaubad ja tehnoloogia.

Keelatud on osta, importida või transportida Iraanist III lisas loetletud kaupu ja tehnoloogiat otse või kaudselt, olenemata sellest, kas need pärinevad Iraanist või mitte.

3. Asjaomane liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile oma kavatsusest anda käesoleva artikli kohane luba vähemalt kümme päeva enne loa andmist.

4. Kui pädev asutus keeldub loa andmisest või tühistab või peatab selle, muudab seda oluliselt või tunnistab selle kehtetuks vastavalt käesolevale artiklile, teatab asjaomane liikmesriik sellest teistele liikmesriikidele, komisjonile ja kõrgele esindajale ning vahetab nendega asjakohast teavet.

5. Enne seda, kui liikmesriigi pädev asutus annab kooskõlas käesoleva artikliga välja loa tehinguks, mis on põhimõtteliselt sama kui tehing, mille puhul kehtib teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide loa andmisest keeldumine, konsulteerib ta esmalt liikmesriigi või liikmesriikidega, kes keeldusid loa andmisest. Kui asjaomane liikmesriik otsustab pärast sellist konsulteerimist loa siiski anda, teavitab ta sellest teisi liikmesriike, komisjoni ja kõrget esindajat ning esitab kogu asjakohase teabe, millel otsus põhineb.

3. Asjaomane liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile oma kavatsusest anda käesoleva artikli kohane luba vähemalt kümme päeva enne loa andmist.

6. Lõigete 1–3 sätteid ei kohaldata I, II ja III lisas loetletud kaupade ega määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas loetletud kaupade suhtes.

1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad VIII lisas loetletud isikutele, üksustele ja asutustele või mis on nende valduses või kontrolli all. VIII lisasse on kantud ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee poolt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1737 (2006) punktis 12, resolutsiooni 1803 (2008) punktis 7 ning resolutsiooni 1929 (2010) punktides 11, 12 ja 19 kindlaks määratud isikud, üksused ja asutused.

2. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad IX lisas loetletud isikutele, üksustele ja asutustele või mis on nende valduses või kontrolli all. IX lisasse on kantud juriidilised ja füüsilised isikud, üksused ja asutused, kelle puhul on vastavalt nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 20 lõike 1 punktidele b ja c kindlaks tehtud, et nad:

IRISLi ja selle omandis või kontrolli all olevate loetellu kantud üksuste rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise kohustuse kohaselt on keelatud laadida ja lossida liikmesriikide sadamates IRISLi või selliste üksuste omandis olevaid või prahitud laevu.

Kohustus külmutada IRISLi ja selle omandis või kontrolli all olevate loetellu kantud üksuste rahalised vahendid ja majandusressursid ei eelda aga sellistele üksustele kuuluvate laevade, nendega veetava ja kolmandatele isikutele kuuluva veose arestimist või kinnipidamist ega selliste üksuste värvatud meeskonna kinnipidamist.

3. Rahalisi vahendeid ja majandusressursse ei tehta otseselt ega kaudselt kättesaadavaks VIII ja IX lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks.

4. Ilma et see piiraks artiklites 24, 25, 26, 27, 28, 28a, 28b ja 29 sätestatud erandeid, on keelatud osutada spetsiaalseid finantsandmete vahetamiseks kasutatavaid finantssõnumiteenuseid XIII ja IX lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele.

5. VIII ja IX lisa sisaldavad isikute, üksuste ja asutuste loetellu kandmise põhjuseid, nagu need on esitanud ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee.

6. Võimaluse korral sisaldavad VIII ja IX lisa samuti asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste tuvastamiseks vajalikku teavet, nagu need on esitanud ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee. Füüsiliste isikute osas võib selline teave sisaldada nime, sealhulgas varjunime, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi- ja ID-kaardi numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste osas võib selline teave sisaldada nime, registrisse kandmise kohta ja kuupäeva, registrinumbrit ja tegevuskohta. Lennu- ja laevandusettevõtjate puhul sisaldavad VIII ja IX lisa võimaluse korral ka loetellu kantud ettevõtetele kuuluvate laevade või lennukite tuvastamiseks vajalikku teavet, nagu registrinumber või nimi. Samuti esitatakse VIII ja IX lisas loetellu kandmise kuupäev.

1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad XIII lisas loetletud isikutele, üksustele ja asutustele või mis on nende valduses või kontrolli all. XIII lisasse on kantud ÜRO Julgeolekunõukogu poolt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2231 (2015) B lisa punkti 6 alapunktis c nimetatud füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ja asutused.

2. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad XIV lisas loetletud isikutele, üksustele ja asutustele või mis on nende valduses või kontrolli all. XIV lisa hõlmab füüsilisi ja juriidilisi isikuid, üksuseid ja asutusi, kelle puhul on nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 20 lõike 1 punkti e kohaselt tehtud kindlaks, et nad on olnud:

3. Rahalisi vahendeid ja majandusressursse ei tehta otse ega kaudselt kättesaadavaks XIII ja XIV lisas loetletud füüsilistele ja juriidilistele isikutele, üksustele ning asutustele ega nende kasuks.

4. Ilma et see piiraks artiklites 24, 25, 26, 27, 28, 28a, 28b või 29 sätestatud erandeid, on keelatud osutada spetsiaalseid finantsandmete vahetamiseks kasutatavaid finantssõnumiteenuseid XIII ja XIV lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele.

5. XIII ja XIV lisa hõlmab loetellu kantud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste loetellu kandmise põhjuseid.

6. Kui see info on olemas, sisaldavad XIII ja XIV lisa samuti asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste tuvastamiseks vajalikku teavet. Füüsiliste isikute osas võib selline teave sisaldada nime, sealhulgas varjunime, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi- ja ID-kaardi numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste osas võib selline teave sisaldada nime, registrisse kandmise kohta ja kuupäeva, registrinumbrit ja tegevuskohta. Samuti esitatakse XIII ja XIV lisas loetellu kandmise kuupäev.

Erandina artiklitest 23 või 23a võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

Erandina artiklitest 23 või 23a ja tingimusel, et VIII, IX, XIII või XIV lisas loetletud isik, üksus või asutus teeb makse vastavalt lepingule või kokkuleppele, mis sõlmiti, või kohustusele, mis tekkis asjaomasele isikule, üksusele või asutusele enne kuupäeva, mil sanktsioonide komitee, ÜRO Julgeolekunõukogu või nõukogu kandis kõnealuse isiku, üksuse või asutuse loetellu, võivad pädevad asutused anda neile sobivatel tingimustel loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

Erandina artiklitest 23 või 23a võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, tingimusel et täidetud on järgmised tingimused:

Erandina artikli 23 lõigetest 2 ja 3 või artikli 23a lõigetest 2 ja 3 võivad pädevad asutused anda neile sobivatel tingimustel loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või nende kättesaadavaks tegemiseks, kui nad on otsustanud, et asjaomased rahalised vahendid või majandusressursid on makstavad rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni pangakontole või pangakontolt, juhul kui sellised maksed on ette nähtud diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni ametlikel eesmärkidel kasutamiseks.

Erandina artiklitest 23 või 23a võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks pärast seda, kui nad on otsustanud, et asjaomased rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud erakorraliste kulude katmiseks, kui luba käsitleb XIII lisas nimetatud isikut, üksust või asutust, asjaomane liikmesriik on ÜRO Julgeolekunõukogu sellest otsusest teavitanud ja ÜRO Julgeolekunõukogu on otsuse heaks kiitnud.

Erandina artikli 23 lõigetest 2 ja 3 või artikli 23a lõigetest 2 ja 3 võivad pädevad asutused anda neile sobivatel tingimustel loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või nende kättesaadavaks tegemiseks, kui nad on otsustanud, et asjaomased rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud tegevuste jaoks, mis on otseselt seotud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2231 (2015) B lisa punkti 2 alapunkti c lõikes 1 osutatud seadmetega, mis on mõeldud kergvee reaktorite jaoks.

1. Artikli 23 lõige 3 ja artikli 23a lõige 3 ei takista finants- või krediidiasutustel, kes saavad kolmandalt isikult loetellu kantud isiku, üksuse või asutuse kontole üle kantud rahalisi vahendeid, külmutatud kontode krediteerimist, tingimusel et ka kõik neile kontodele lisatavad summad külmutatakse. Finants- või krediidiasutus teavitab sellistest tehingutest viivitamata pädevaid asutusi.

2. Tingimusel et kõik sellised intressid, muud tulud ja maksed külmutatakse kooskõlas artikli 23 lõikega 1 või 2 või artikli 23a lõikega 1 või 2, ei kohaldata artikli 23 lõiget 3 või artikli 23a lõiget 3 külmutatud kontodele kantud järgmiste summade suhtes:

Määruse (EMÜ) nr 2913/92 ja määruse (EMÜ) nr 2454/93 asjaomaste sätetega, milles käsitletakse ülddeklaratsioone ning tollideklaratsioone, kindlaks määratud eelteavet väljastav isik esitab ka käesoleva määrusega nõutavad load.

1. Keelatud on osutada laevale, mis kuulub otseselt või kaudselt Iraani isikule, üksusele või asutusele või mis on otseselt või kaudselt selle kontrolli all, punkerdamis-, varustamis- või muid teenuseid, kui teenuse osutajal on andmeid, sealhulgas pädevatelt tolliasutustelt artiklis 36 osutatud eelteabel põhinevaid andmeid, mis annavad põhjendatud aluse otsustada, et laevaga veetakse kaupu, mis kuuluvad sõjaliste kaupade ühisesse nimekirja või mille tarnimine, müümine, üleandmine ja eksportimine on käesoleva määrusega keelatud, välja arvatud juhul, kui selliste teenuste osutamine on vajalik humanitaar- või ohutuseesmärkidel.

2. Keelatud on osutada kaubalennukile, mis kuulub otseselt või kaudselt Iraani isikule, üksusele või asutusele või mis on otseselt või kaudselt selle kontrolli all, inseneri- ja hooldusteenuseid, kui teenuse osutajal on andmeid, sealhulgas pädevatelt tolliasutustelt artiklis 36 osutatud eelteabel põhinevaid andmeid, mis annavad põhjendatud aluse otsustada, et kaubalennukiga veetakse kaupu, mis kuuluvad sõjaliste kaupade ühisesse nimekirja või mille tarnimine, müümine, üleandmine ja eksportimine on käesoleva määrusega keelatud, välja arvatud juhul, kui selliste teenuste osutamine on vajalik humanitaareesmärkidel ja ohutuse tagamiseks.

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud keelde kohaldatakse seni, kuni veos on kontrollitud ning vajaduse korral arestitud ja hävitatud.

Arestimine ja kõrvaldamine võib kooskõlas siseriikliku õiguse või pädeva asutuse otsusega toimuda importija kulul või selle kulu võidakse nõuda sisse ebaseadusliku tarnimise, müügi, üleandmise või ekspordi katse eest vastutavalt isikult või üksuselt.

1. Lepingu ja tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärgiks on saada pikendust või mis tahes vormis tagatist või vastutagatist, eelkõige finantstagatist, kui selle esitajaks on:

2. Lepingu täitmist või tehingu sooritamist loetakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmetest mõjutatuks, kui nõue või selle sisu tuleneb otseselt või kaudselt kõnealustest meetmetest.

3. Igas nõude täitmise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva isiku kohustuseks tõendada, et nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud.

4. Käesoleva artikliga ei piirata lõikes 1 osutatud isikute, üksuste ja asutuste õigust nõuda kooskõlas käesoleva määrusega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.

1. Ilma et see piiraks kohaldatavate aruandlust, konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate eeskirjade kohaldamist, peavad füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ning asutused:

3. Kogu käesoleva artikli kohaselt esitatud ja saadud teavet kasutatakse ainult sel otstarbel, milleks see esitati või saadi.

Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine käesoleva määruse artiklites 2a, 2b, 2c, 2d, 3a, 3b, 3c, 3d, 4a, 4b, 5, 10d, 15a, 23, 23a ja 37 sätestatud meetmetest.

1. Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisest ja nende kättesaadavaks tegemisest keeldumisest, mis on tehtud heas usus, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, ei tulene määrust rakendavale füüsilisele ja juriidilisele isikule, üksusele ning asutusele, selle juhtidele ega töötajatele mingit vastutust, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise või kinnipidamise põhjustas hooletus.

2. Käesolevas määruses sätestatud meetmetest ei tulene asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, üksustele ega asutustele mingit vastutust, kui nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjendatud alust kahtlustada, et nende tegevu võiks rikkuda kõnealuseid keelde.

1. Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele iga kolme kuu tagant käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja jagavad omavahel muud nende käsutuses olevat käesoleva määrusega seotud asjakohast teavet, eelkõige teavet:

2. Liikmesriigid edastavad viivitamata üksteisele ja komisjonile muu nende käsutuses oleva asjakohase teabe, mis võib mõjutada käesoleva määruse tõhusat rakendamist.

Komisjon muudab I, II, III, VIIA, VIIB ja X lisa liikmesriikide esitatud teabe põhjal.

1. Kui ÜRO Julgeolekunõukogu kannab loetellu füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse, lisab nõukogu sellise füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse VIII lisasse.

2. Kui nõukogu otsustab füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes kohaldada artikli 23 lõigetes 2 ja 3 osutatud meetmeid, muudab ta vastavalt IX lisa.

3. Kui nõukogu otsustab füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes kohaldada artikli 23a lõigetes 2 ja 3 osutatud meetmeid, muudab ta vastavalt XIV lisa.

4. Nõukogu edastab oma otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused lõikes 1 või 3 osutatud füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada oma märkused.

5. Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.

6. Kui ÜRO otsustab mõne füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse loetelust välja arvata või muuta loetellu kantud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse andmeid, muudab nõukogu vastavalt VIII või XIII lisa.

7. IX ja XIV lisas sisalduvad loetelud vaadatakse vähemalt iga 12 kuu järel korrapäraselt läbi.

1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud meetmed ja karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2. Liikmesriigid teatavad kõnealustest eeskirjadest komisjonile viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni igast hilisemast muudatusest.

1. Liikmesriigid määravad käesolevas määruses osutatud pädevad asutused ja märgivad need ära X lisas loetletud veebisaitidel. Liikmesriigid teatavad komisjonile igast X lisas loetletud veebisaidi aadressi muudatusest.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma pädevad asutused, sealhulgas nende kontaktandmed, viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni igast hilisemast muudatusest.

3. Kui käesolevas määruses on nõue komisjoni teavitada või temaga suhelda, tuleb selleks kasutada X lisas esitatud aadressi ja muid kontaktandmeid.

Määrus (EL) nr 961/2010 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Käesolev lisa sisaldab järgmisi tuumatarneriikide grupi loendis loetletud esemeid selles määratletud kujul:

Nimekirjas oleva iga kaubaga otseselt seotud „tehnoloogia” üleandmist analüüsitakse ja kontrollitakse siseriiklike õigusaktidega lubatud ulatuses samal määral nagu kaupa ennast.

„Tehnoloogia” üleandmise kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute” suhtes.

Lisaks „tehnoloogia” üleandmise kontrolli teostamisele tuumarelva leviku tõkestamise eesmärkidel peaksid tarnijad edendama selle tehnoloogia kaitset kontrollnimekirja kantud rajatiste projekteerimise, ehitamise ja käitamise suhtes, pidades silmas terrorirünnakutega seotud ohtu, ning rõhutama vastuvõtjatele selle tegemise vajadust.

Nimekirjas oleva iga kaubaga otseselt seotud „tarkvara” üleandmist analüüsitakse ja kontrollitakse siseriiklike õigusaktidega lubatud ulatuses samal määral nagu kaupa ennast.

„Tarkvara” üleandmise kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute” suhtes.

„Fundamentaalteaduslikud uuringud” – eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtuste ja vaadeldavate faktide fundamentaalsetest põhimõtetest ning mis ei ole otseselt suunatud konkreetse praktilise eesmärgi saavutamiseks.

„Üldkasutatav” – „tehnoloogia” või „tarkvara”, mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes. (Autoriõigusega seatud piirangud ei takista „tehnoloogiat” või „tarkvara” olemast „üldkasutatav”.)

„Mikroprogramm” – elementaarsete käskude jada, mida säilitatakse erilises mäluseadmes ja mille täitmise käivitab tema viitekäsu saabumine käsuregistrisse.

„Muud elemendid” – kõik teised elemendid peale vesiniku, uraani ja plutooniumi.

„Programm” – käskude jada protsessi sooritamiseks elektronarvuti abil kas vahetult täidetaval või täidetavaks muundataval kujul.

„Tarkvara” – ühest või mitmest „programmist” või „mikroprogrammist” koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes füüsilisele andmekandjale.

võib esineda juhiste, oskuste, väljaõppe, tööalaste teadmiste ja konsultatsiooniteenuste vormis.

„Tehnilised andmed” – võivad esineda tehniliste jooniste, plaanide, diagrammide, mudelite, valemite, insener-tehniliste projektide ja spetsifikatsioonide, käsiraamatute ja juhiste kujul kas kirjalikult või salvestatuna muudele andmekandjatele või seadmetele, näiteks kettad, lindid, püsimälud.

„Tehnoloogia” – spetsiaalne teave, mis on vajalik nimekirjas sisalduvate kaupade „arenduseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”. See teave võib esineda „tehniliste andmete” või „tehnilise abi” kujul.

„Kasutamine” – käitamine, paigaldus (sh kohapealne paigaldus), hooldus (kontroll), remont, kapitaalremont ja renoveerimine.

Nagu on määratletud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja XX artiklis.

Nimekirja kantavad seadmed ja mittetuumamaterjalid, mille kohta valitsus on võtnud vastu otsuse (B lisas osutatud kogustest väiksemad kogused loetakse praktilistel kaalutlustel mitteoluliseks).

1. Tuumareaktorid ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid

Eri tüüpi tuumareaktorite liigitamisel võib lähtuda kasutatud aeglustist (nt raske vesi, grafiit, kergvesi) või aeglusti puudumisest, sisalduvate neutronite spektrist (nt termilised, kiired), kasutatud jahutist (nt vesi, sulametall, sulasool, gaas) või reaktori funktsioonist või tüübist (nt tuumareaktorid, uurimisreaktorid, katsereaktorid). Kõiki seda tüüpi tuumareaktoreid tuleks käsitada selle kande ja vajaduse korral kõikide selle kande alapunktide alla kuuluvatena. Selle kandega ei reguleerita tuumasünteesireaktoreid.

Tuumareaktorid, mis on võimelised käigus hoidma kontrollitavat isekulgevat tuumade lõhastumise ahelreaktsiooni.

Põhimõtteliselt hõlmab „tuumareaktor” reaktorianumas asuvaid või vahetult selle külge kinnitatud seadmeid, südamiku võimsust reguleerivaid seadmeid ning komponente, mis üldjuhul sisaldavad või reguleerivad reaktorisüdamiku primaarjahutit või puutuvad sellega vahetult kokku.

Siia kategooriasse kuuluvate põhiesemete tervikliku komplektina eksportimine toimub üksnes suunistes toodud menetluste kohaselt. Need sellesse funktsionaalselt määratletud kategooriasse kantud üksikesemed, mida eksporditakse üksnes suunistes toodud menetluste kohaselt, on loetletud jaotistes 1.2–1.11. Valitsus jätab endale õiguse kohaldada suunistes toodud menetlusi teiste esemete suhtes selles funktsionaalselt määratletud kategoorias.

Metallanumad või nende tööstuslikult toodetud põhiosad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud hoidma jaotises 1.1 määratletud tuumareaktori südamikku, ning jaotises 1.8 määratletud asjaomased tuumareaktori siseosad.

Jaotis 1.2 hõlmab tuumareaktorianumaid olenemata nende nimirõhust ning reaktori surveanumaid ja kalandreid. Reaktorianuma kaas kuulub jaotise 1.2 alla kui reaktorianuma tööstuslikult toodetud põhiosa.

Manipuleeritavad seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kütuse laadimiseks jaotises 1.1 määratletud tuumareaktorisse või sealt eemaldamiseks.

Eespool nimetatud esemed on võimelised toimetama kütust reaktorisse selle töö käigus või neil on tehniliselt kõrgetasemelised positsioneerimis- või asendiseadmed, mis võimaldavad viia läbi keerulisi operatsioone ka siis, kui reaktor on välja lülitatud, näiteks operatsioone, mille puhul kütuse laadimist ei saa vahetult jälgida või mille puhul juurdepääs kütusele ei ole üldjuhul võimalik.

Jaotises 1.1 määratletud tuumareaktoris toimuva tuumalõhustumise protsessi kontrollimiseks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vardad, nende toetus- ja riputustarindid, varraste ajamid ning varraste juhiktorud.

Torud, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sisaldama jaotises 1.1 määratletud reaktoris nii kütuseelemente kui ka primaarjahutit.

Survetorud moodustavad osa kütusekanalitest, mis on projekteeritud töötama kõrgenenud rõhu all, mis võib vahel olla suurem kui 5 MPa.

Tsirkooniumist ja selle sulamitest valmistatud torud (või torusõlmed), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks jaotises 1.1 määratletud reaktoris kütuse kattekestana ja kogustes üle 10 kg.

Tuumareaktoris kasutamiseks mõeldud torud, mis on valmistatud tsirkooniumist või selle sulamist, sisaldavad tsirkooniumit, mille puhul on hafniumi ja tsirkooniumi massivahekord enamjaolt vähem kui 1:500.

Pumbad või ringluspumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud primaarjahuti ringluse tekitamiseks jaotises 1.1 määratletud tuumareaktorites.

Spetsiaalselt vesijahutusega reaktorite jaoks projekteeritud või valmistatud pumbad või ringluspumbad, gaasijahutusega reaktorite jaoks mõeldud ringluspumbad ning sulametallilise jahutusega reaktoritele mõeldud elektromagnetilised ja mehhaanilised pumbad. Need seadmed võivad hõlmata ühel või mitmel tihendil põhineva ja primaarjahuti lekkimise takistamiseks mõeldud keerulise süsteemiga pumpasid, isoleeritud pumpasid ja inertsmassisüsteemiga pumpasid. See määratlus hõlmab Ameerika Mehaanikainseneride Liidu (American Society of Mechanical Engineers ehk ASME) standardi III osa I jaotise alaosa NB (1. klassi komponendid) või samaväärsete standardite kohaselt sertifitseeritud pumpasid.

„Tuumareaktori siseosad”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud jaotises 1.1 määratletud tuumareaktoris kasutamiseks. Siia kuuluvad näiteks südamiku kandetarindid, kütusekanalid, kalandrite torud, soojusekraanid, deflektorid, südamiku restplaadid ja hajutiplaadid.

„Tuumareaktori siseosadena” käsitatakse kõiki reaktorianuma põhistruktuure, millel on üks või enam ülesannet, nagu südamiku toestamine, kütuse asetuse säilitamine, primaarjahuti voolu suunamine, reaktorianuma kiirgusvarje tagamine ning südamikusiseste seadmete juhtimine.

Aurugeneraatorid on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud reaktoris genereeritud soojuse ülekandmiseks toiteveele auru tekitamiseks. Kiirete reaktorite puhul, mis hõlmavad ka vahejahutuskontuuri, asubki aurugeneraator vahejahutuskontuuris.

Gaasijahutusega reaktorite puhul võib soojusvahetit kasutada soojuse ülekandmiseks sekundaarsesse gaasikontuuri, mis toimib gaasiturbiini ajamina.

See kanne ei hõlma reaktori tugisüsteemidele ette nähtud soojusvaheteid, näiteks hädajahutussüsteeme või reaktori jääksoojuse jahutussüsteeme.

Neutrondetektorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud neutronvoo taseme kindlaksmääramiseks jaotises 1.1 määratletud tuumareaktori südamikus.

See kanne hõlmab reaktori südamikus ja väljaspool südamikku asuvaid detektoreid, millega mõõdetakse neutronvoo tasemeid laias ulatuses, üldjuhul alates 104 neutronist ruutsentimeetri kohta sekundi kohta kuni 1010 või enama neutronini ruutsentimeetri kohta sekundi kohta. Väljaspool südamikku asuva vahendina käsitatakse vahendit, mis asub väljaspool jaotises 1.1 määratletud reaktori südamikku, kuid paikneb reaktori ümbrisseina piirides.

„Soojusekraanid”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks jaotises 1.1 määratletud tuumareaktoris, et vähendada soojuskadu ja samuti kaitsta reaktorianumat.

„Soojusekraanid” on suured reaktorianumate kohale paigutatud struktuurid, mis vähendavad soojuskadu reaktorist ja vähendavad temperatuuri anuma sees.

Deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ja kõik muud deuteeriumiühendid, milles deuteeriumi aatomite suhe vesiniku aatomitesse ületab 1:5 000 , kasutamiseks jaotises 1.1 määratletud tuumareaktoris kogustes, mis on suuremad kui 200 kg deuteeriumi aatomeid 12 kuu lõikes iga vastuvõtva riigi kohta.

Tuumatehnoloogilise puhtusastmega grafiit, mille booriekvivalendi väärtus on väiksem kui 5 miljondikku ja tihedus üle 1,50 g/cm, mis on ette nähtud kasutamiseks jaotises 1.1 määratletud tuumareaktoris kogustes, mis ületavad 1 kg.

Ekspordikontrolli eesmärgil määrab valitsus kindlaks, kas eespool toodud kirjeldusele vastava grafiidi ekspordi eesmärk on selle grafiidi kasutamine tuumareaktoris.

Booriekvivalendi väärtuse võib kindlaks määrata katseliselt või määratleda kui lisandite BEz summa (v.a BEsüsinik, kuna süsinikku ei loeta lisandiks) koos booriga, kus:

3. Kiiritatud kütuseelementide ümbertöötlemise tehased ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed

Kiiritatud tuumkütuse ümbertöötlemisel eraldatakse plutoonium ja uraan tugevalt radioaktiivsetest lõhustumistoodetest ja teistest transuraanidest. Seda eraldamist saab läbi viia erinevate tehniliste protsessidega. Aastate jooksul on siiski kõige enamkasutatavamaks ja aktsepteeritumaks protsessiks saanud Purex. Purexi käigus lahustatakse kiiritatud tuumkütus lämmastikhappes, seejärel eraldatakse uraan, plutoonium ja lõhestumistooted lahuse ekstraheerimise teel, kasutades tributüülfosfaadi segu orgaanilises lahuses.

Purexi rajatistes on koos samaliigiliste funktsioonidega kiiritatud tuumkütuseelementide purustamine, kütuse lahustamine, lahuse ekstraheerimine ja protsessivedeliku ladustamine. See võib hõlmata ka seadmeid uraaninitraadi termiliseks denitreerimiseks, plutooniumnitraadi muundamiseks oksiidiks või metalliks ja lõhustamistooteid sisaldava jäätmelahuse töötlemist sellisesse vormi, mis on sobiv selle pikaajaliseks säilitamiseks või kahjutustamiseks. Neid funktsioone täitvate seadmete konkreetne liik ja ülesehitus võib erinevate Purexi rajatiste puhul mitmel põhjusel erineda, sealhulgas kiiritatud ja töötlemiseks suunatud tuumkütuse liik ja kogus ja eraldatud materjalide kavatsetud kasutusotstarve ja rajatise projekteerimisel kasutatud ohutus- ja hoolduspõhimõtted.

„Kiiritatud kütuseelementide ümbertöötlemise tehas”, kaasa arvatud seadmed ja nende komponendid, mis otseselt juhivad kiiritatud kütust, enamikku tuumamaterjali ja lõhustumissaaduste käitlemisvooge ning on tavaolukorras nendega kokkupuutes.

Neid protsesse, mis hõlmavad ka plutooniumi muundamis- ja plutooniummetalli täielikke tootmissüsteeme, võib tuvastada nendest meetmetest, mida rakendatakse, et vältida kriitilist seisundit (nt geomeetria abil), kiirgusega kokkupuutumist (nt varje abil) ja mürgisust (nt seadme isoleerimisega).

Siia kategooriasse kuuluvate põhiesemete tervikliku komplektina eksportimine toimub üksnes suunistes toodud menetluste kohaselt.

Valitsus jätab endale õiguse kohaldada suunistes toodud menetlusi teiste esemete suhtes selles funktsionaalselt määratletud kategoorias vastavalt allpool toodud loetelule.

Seadmed, mis jäävad mõiste „spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed” alla kiiritatud kütuseelementide ümbertöötlemise puhul on järgmised:

Kaugjuhitavad seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks eespool kirjeldatud ümbertöötlemistehases ja mille eesmärgiks on tükeldada, hakkida või järgata kiiritatud kütuseelemente, puntraid või vardaid.

Need seadmed purustavad kütuse kattekesta, et paljastada kiiritatud tuumamaterjal ja see lahustada. Kõige enam kasutatakse spetsiaalselt projekteeritud metallist lõikureid, ehkki kasutada võib ka kaasaegsemat tehnikat nagu lasereid.

Kriitiliselt ohutud mahutid (nt väikese läbimõõduga, rõngakujulised või lamedad mahutid), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks eespool kirjeldatud ümbertöötlemistehases ja mis on ette nähtud kiiritatud tuumkütuse lahustamiseks ja mis on suutelised vastu pidama kuumadele, äärmiselt sööbivatele vedelikele ja mida võib kaugjuhtimise teel täita ja hooldada.

Lahuseanumatesse paigutatakse üldjuhul tükeldatud kasutatud kütus. Nendes kriitilise tähtsusega mahutites lahustatakse tuumamaterjal lämmastikhappes ja järelejäänud koored eemaldatakse protsessivoost.

Kiiritatud kütuse ümbertöötlemise tehases kasutamiseks mõeldud spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lahuseekstraheerijad, nagu pakitud või pulseerivad sambad, segumikserid või tsentrifugaalekstraheerijad. Lahuse ekstraheerijad peavad olema vastupidavad lämmastikhappe söövitavale toimele. Sellised ekstraheerijad valmistatakse üldjuhul äärmiselt kõrgete nõuete järgi (sealhulgas erikeevitus, järelevalve- ja kvaliteeditagamise ning kvaliteedikontrollimeetodid) madala süsinikusisaldusega roostevabadest terastest, titaanist, tsirkooniumist või muudest kvaliteetsetest materjalidest.

Lahusti ekstraheerijatesse saabub kiiritatud kütuse lahus lahuseanumatest ja orgaaniline lahus, mis eraldab uraani, plutooniumi ja lõhustumisproduktid. Lahuse ekstraheerimise seade projekteeritakse üldjuhul vastavalt rangetele tööparameetritele nagu pikk kasutusiga ja hooldevabadus või lihtsalt asendatavana, lihtsa tööpõhimõtte ja juhtimisega ning paindlikuna muudatusteks protsessitingimustes.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud hoidmis- või säilitusanumad kasutamiseks kiiritatud kütuse ümbertöötlemise tehases. Hoidmis- või säilitusanumad peavad olema vastupidavad lämmastikhappe korrosioonile. Hoidmis- või säilitusanumad valmistatakse üldjuhul sellistest materjalidest nagu madala süsinikusisaldusega roostevaba teras, titaanium või tsirkoonium või muud kvaliteetsed materjalid. Hoidmis- või säilitussanumaid võib projekteerida nii, et neid saab kasutada ja hooldada kaugjuhtimise teel ja nad võivad tuumaohutuse seisukohast vastata järgmistele kriteeriumitele:

Lahuse ekstraheerimine tekitab kolm põhilist protsessivedeliku voogu. Hoidmis- või säilitusanumaid kasutatakse kõigi kolme voo töötlemiseks järgmiselt:

Neutronite mõõtesüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud integreerimiseks automaatsetesse protsessi juhtimise süsteemidesse kiiritatud kütuseelementide ümbertöötlemise tehases ja kasutamiseks sellistes süsteemides.

Need süsteemid hõlmavad neutronite aktiivse ja passiivse mõõtmise ja eristamise võimet, et määrata kindlaks lõhustuva materjali kogus ja koostis. Kogu süsteem koosneb neutronite generaatorist, neutrondetektorist, võimenditest ja signaali töötlemise elektroonikast.

Siia kandesse ei kuulu neutronite detekteerimise ja mõõtmise vahendid, mis on projekteeritud tuumamaterjali arvepidamise või kaitse jaoks, ja mis tahes muud rakendused, mis ei ole seotud integreerimisega automaatsetesse protsessi juhtimise süsteemidesse kiiritatud kütuseelementide ümbertöötlemise tehases või kasutamiseks sellistes süsteemides.

4. Tuumareaktori kütuseelementide valmistamise tehased ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed

Tuumareaktori kütuseelemente valmistatakse ühest või mitmest lähtematerjalist või lõhustuvast erimaterjalist, mis on toodud lisa osas „MATERJALID JA SEADMED”. Oksiidkütuste ehk kõige levinuma kütuseliigi puhul kasutatakse kütusetablettide pressimise, paagutamise, peenestamise ja gradueerimise seadmeid. Seguoksiidkütuseid käsitsetakse kinnasboksides (või samaväärsetest mahutites), kuni nad on kattekestas hermetiseeritud. Igal juhul on kütus hermeetiliselt isoleeritud asjakohase kattekesta sisse, mis on kütuse esmane kate, et tagada kütuse asjakohane kasutus ja ohutus reaktori töötamise ajal. Samuti on igal juhul vaja tagada protsesside, menetluste ja seadmete täpne juhtimine äärmiselt rangete standardite kohaselt, et kindlustada kütuse prognoositav ja ohutu kasutus.

Seadmed, mis jäävad mõiste „spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed” alla kütuseelementide valmistamiseks, hõlmavad selliseid seadmeid, mis

Punkti 3 alla kuuluvad üldjuhul seadmed a) kütusevarraste otsa keevitatud kaante kontrollimiseks röntgeni kasutades, b) heeliumi lekkimise kindlaksmääramiseks surve all olevatest kütusevarrastest ning c) kütusevarraste skaneerimiseks gammakiirgust kasutades, et kontrollida kütusetablettide õiget laadimist.

5. Loodusliku uraani, vaesestatud uraani või lõhustuva erimaterjali isotoopide eraldamise tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed, välja arvatud analüüsiseadmed

Uraani isotoopide eraldamiseks mõeldud tehased, seadmed ja tehnoloogia on paljudel juhtudel lähedalt seotud „muude elementide” isotoopide eraldamise tehaste, seadmete ja tehnoloogiaga. Konkreetsetel juhtudel kohaldatakse jaotises 5 sätestatud kontrolli ka tehastele ja seadmetele, mis on mõeldud „muude elementide” isotoopide eraldamiseks. Selline „muude elementide” isotoopide eraldamiseks mõeldud tehaste ja seadmete kontrollimine täiendab tehaste ja seadmete kontrollimist, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kontrollnimekirja kantud lõhustuva erimaterjali töötlemiseks, kasutamiseks või tootmiseks. Sellist täiendavat jaotise 5 kohast „muude elementide” kasutamist hõlmavat kontrolli ei kohaldata suuniste 2. osas käsitletud elektromagnetilise isotooperaldusprotsessi puhul.

Jaotise 5 kohast kontrolli kohaldatakse ühtviisi, olenemata sellest, kas kavandatud kasutusala on uraani isotoopide eraldamine või „muude elementide” isotoopide eraldamine, järgmiste protsesside puhul: gaasitsentrifuugimine, gaasidifusioon, plasmaeraldus- ja aerodünaamilised protsessid.

Mõne protsessi puhul sõltub seos uraani isotoopide eraldamisega sellest, millise elemendi eraldamisega on tegu. Sellisteks protsessideks on: laseril põhinevad protsessid (näiteks molekulaarne laserisotooperaldamine ja atomaarse gaasi laserisotooperaldamine), keemiline vahetus ja ioonivahetus. Seetõttu tuleb tarnijatel neid protsesse hinnata juhtumipõhiselt, et vajadusel kohaldada „muude elementide” kasutamise puhul jaotise 5 kohast kontrolli.

Seadmed, mis vastavad mõistele „spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed, välja arvatud analüüsiseadmed” uraani isotoopide eraldamiseks, hõlmavad järgmist:

5.1. Gaasitsentrifuugid ja komplektid ning gaasitsentrifuugides kasutamiseks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud komponendid

Gaasitsentrifuug koosneb üldjuhul õhukese seinaga 75–650 mm läbimõõduga silindrist või silindritest, mis asuvad vaakumkeskkonnas ja pöörlevad suure perifeerkiirusega (umbes 300 m/s või kiiremini) ümber oma vertikaalsuunalise peatelje. Selleks et saavutada suur kiirus, peavad pöörlevate komponentide konstruktsioonimaterjalid olema väga suure tugevuse-tiheduse suhtega, ning rootori komplekt ja seega ka selle üksikud osad peavad tasakaalustamatuse minimeerimiseks olema valmistatud väga väikese tolerantsiga. Erinevalt teistest tsentrifuugidest iseloomustab uraani rikastamise gaasitsentrifuugi see, et tal on rootorikambris pöörlev kettakujuline juhtplaat (juhtplaadid) ja statsionaarne torusüsteem UF6 gaasi söötmiseks ja väljutamiseks ning tal on vähemalt kolm eraldiasuvat kanalit, millest kaks on ühendatud kollektoritega, mis suunduvad rootoriteljelt rootorikambri välisseina suunas. Vaakumkeskkonnas asub ka rida kriitilise tähtsusega mittepöörlevaid seadmeid, mida ei ole raske valmistada, ehkki need on spetsiaalselt projekteeritud, ning mida ei valmistata unikaalsetest materjalidest. Tsentrifuugseade vajab aga suurel hulgal selliseid komponente, mistõttu kogused on oluline viide lõppkasutusele.

Tsentrifuugi pöörlevate osade jaoks kasutatavad materjalid hõlmavad järgmist:

5.2. Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lisasüsteemid, seadmed ja komponendid gaasi tsentrifuugrikastustehaste jaoks

Lisasüsteemid, seadmed ja komponendid gaasi tsentrifuugrikastamistehaste jaoks on tehaste süsteemid, mis on vajalikud UF6 etteandmiseks tsentrifuugidesse, üksikute tsentrifuugide ühendamiseks omavahel kaskaadiks (või etappideks), et võimaldada üha suuremat rikastamist, ning UF6„toote” ja „jääkide” eemaldamiseks tsentrifuugidelt, ning seadmed, mis on vajalikud tsentrifuugide ajamiseks või tehaste juhtimiseks.

Üldjuhul aurustatakse UF6 tahkest olekust kuumutatud autoklaavide abil ja viiakse gaasina tsentrifuugidesse kaskaadjaotustorustiku kaudu. Tsentrifuugist väljuvad UF6„toote” ja „jääkide” gaasilised vood viiakse kaskaadjaotustorustiku kaudu külmalõksudesse (töötemperatuur umbes 203 K (– 70 °C), kus need kondenseeritakse enne edasist toimetamist transpordiks või ladustamiseks sobivatesse mahutitesse. Kuna rikastustehas koosneb tuhandetest kaskaadidena paigaldatud tsentrifuugidest, on kaskaadjaotustorustik mitu kilomeetrit pikk, hõlmates tuhandeid märkimisväärses osas korduva paigutusega keeviseid. Seadmed, komponendid ja torustikusüsteemid valmistatakse väga kõrgete vaakum- ja puhtusstandardite kohaselt.

Mõned allpool loetletud esemed kas puutuvad otseselt kokku UF6 protsessigaasiga või juhivad vahetult tsentrifuuge ja gaasi liikumist tsentrifuugist tsentrifuugi ja kaskaadist kaskaadi. UF6 korrosioonile vastupidavad materjalid hõlmavad vaske, vasesulameid, roostevaba terast, alumiiniumi, alumiiniumoksiidi, alumiiniumisulameid, niklit või vähemalt 60 % niklisisaldusega sulameid ja fluoritud süsivesinikpolümeere.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud protsessisüsteemid või rikastustehase seadmed, mis on valmistatud UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest või nendega kaitstud, seahulgas:

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud torustikusüsteemid ja jaotustorustikusüsteemid UF6 töötlemiseks tsentrifuugikaskaadides. Tavaliselt on torustikuvõrk „kolmekordne” jaotustorustikusüsteem, kus iga tsentrifuug on ühendatud iga jaotussüsteemiga. Seega on tegemist märkimisväärselt korduva vormiga. Süsteem on tervikuna valmistatud UF6-le vastupidavatest materjalidest või nendega vooderdatud (vt käesoleva jaotise SELGITAVAT MÄRKUST) ja valmistatud väga kõrgete vaakum- ja puhtusstandardite kohaselt.

Tüüpilised spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud klapid hõlmavad lõõtsklappe, kiiretoimelisi sulgureid, kiiretoimelisi klappe jt.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud massispektromeetrid, mis on võimelised jooksvalt võtma proove UF6 gaasivoogudest ja millel on kõik järgmised tunnused:

Jaotise 5.1.2 alapunktis d määratletud mootori staatorite toiteks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sagedusmuundurid (ka konverterid või inverterid), või selliste muundurite osad, komponendid ja alakoostud, millel on kõik järgmised tunnused:

5.3. Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sõlmed ja komponendid kasutamiseks gaasdifusioonrikastusel

Uraani isotoobi separeerimise gaasdifusioonmeetodi puhul on põhiline tehnoloogiline sõlm spetsiaalne poorne gaasilise difusiooni tõke, soojusvaheti gaasi jahutamiseks (mida kuumutatakse kompressiooniprotsessiga), tihendiklapid ja kontrollklapid, ning torustik. Juhul kui gaasdifusioontehnoloogias kasutatakse uraanheksafluoriidi (UF6), peavad kõik (gaasiga kokkupuutuvad) seadmed, torustik ja seadmete pinnad olema valmistatud materjalidest, mis jäävad UF6-ga kokku puutudes stabiilseks. Gaasdifusioonrajatis nõuab suurel hulgal selliseid seadmeid, seega võivad kogused olulisel määral osutada lõppkasutusele.

Gaasilise difusiooni tõkete hoidmiseks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud hermeetiliselt suletavad anumad, mille valmistamiseks või vooderdamiseks on kasutatud UF6-le vastupidavaid materjale (vt jaotise 5.4 SELGITAV MÄRKUS).

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kompressorid või gaasipuhurid UF6 imivõimsusega 1 m3/min või rohkem ja väljundrõhuga kuni 500 kPa, mis on projekteeritud pikaajaliseks tööks UF6 keskkonnas, ning selliste kompressorite ja gaasipuhurite eraldiseisvad sõlmed. Kõnealuste kompressorite või gaasipuhurite rõhutõusuaste on 10:1 või vähem ja nende valmistamiseks või vooderdamiseks on kasutatud UF6-le vastupidavaid materjale (vt jaotise 5.4 SELGITAV MÄRKUS).

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vaakumtihendid, millel on tihendusgaasi söötmis- ja väljutamisühendused ja millega tihendatakse kompressorit või gaasipuhuri rootorit ajamimootoriga ühendav võll, et tagada kindel tihendamine õhu sisselekke vältimiseks täidetud kompressori või gaasipuhuri UF6-ga sisekambrisse. Sellised tihendid projekteeritakse tavaliselt väiksema puhvergaasi sisselekke kiirusega kui 1 000 cm3/min.

UF6-le vastupidavatest materjalidest (vt jaotise 5.4 SELGITAV MÄRKUS) valmistatud või nendega vooderdatud soojusvahetid, mis on kavandatud tööks alarõhul sellise lekkekiirusega, mis piirab rõhutõusu väiksemaks kui 10 Pa tunnis, rõhuerinevusel 100 kPa.

5.4. Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lisasüsteemid, seadmed ja komponendid kasutamiseks gaasdifusioonrikastusel

Gaasdifusioonrikastustehaste jaoks mõeldud lisasüsteemid, seadmed ja komponendid on tehaste süsteemid, mis on vajalikud UF6 etteandmiseks gaasdifusioonseadmesse, üksikute seadmete omavahel ühendamiseks kaskaadideks (või etappideks), et võimaldada üha suuremat rikastamist, ning UF6„toote” ja „jääkide” eemaldamiseks difusioonikaskaadidest. Difusioonikaskaadide suure inertsuse tõttu põhjustab igasugune nende töö katkestamine ja eriti nende väljalülitamine väga tõsiseid tagajärgi. Seetõttu on gaasdifusioontehaste puhul nõutav range ja pidev vaakumkeskkonna säilitamine kõigis tehnoloogilistes süsteemides, automaatne kaitsmine õnnetuste eest ja gaasivoo täpne automaatne reguleerimine. Kõik see tekitab vajaduse varustada tehas suure arvu eriotstarbeliste mõõte-, reguleerimis- ja kontrollisüsteemidega.

Üldjuhul aurustatakse UF6 autoklaavidesse asetatud silindritest ja jaotatakse gaasina sisenemispunkti kaskaadjaotustorustiku kaudu. Väljumispunktist väljuvad UF6„toote” ja „jääkide” gaasilised vood viiakse kaskaadi jaotustorustiku kaudu kas külmalõksudesse või kompressorjaamadesse, kus UF6 gaas vedeldatakse enne edasist toimetamist transpordiks või ladustamiseks sobivatesse mahutitesse. Kuna gaasdifusioonrikastustehas koosneb suurest arvust gaasdifusiooni komplektidest, mis on paigaldatud kaskaadideks, on jaotustorustik mitu kilomeetrit pikk, hõlmates tuhandeid märkimisväärse arvu ühesuguste paigutustega keeviseid. Seadmed, komponendid ja torustikusüsteemid valmistatakse väga kõrgete vaakum- ja puhtusstandardite kohaselt.

Allpool loetletud osad kas puutuvad vahetult kokku UF6 protsessigaasiga või kontrollivad otseselt voogu kaskaadis. UF6 korrosioonile vastupidavad materjalid hõlmavad vaske, vasesulameid, roostevaba terast, alumiiniumi, alumiiniumoksiidi, alumiiniumisulameid, niklit või vähemalt 60 % niklisisaldusega sulameid ja fluoritud süsivesinikpolümeere.

UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist valmistatud või sellega vooderdatud spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud protsessisüsteemid või rikastustehaste seadmed, seahulgas:

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud torustikusüsteemid ja jaotussüsteemid UF6 käsitsemiseks gaasilistel difusioonkaskaadidel.

Selline toruvõrgustik on tavaliselt „kahekordne” jaotussüsteem, kus iga kambrike on ühendatud iga jaotussüsteemiga.

UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist valmistatud või sellega vooderdatud manuaalsed või automaatsed lõõtstihendiga sulge- või juhtklapid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud paigaldamiseks gaasdifusioonrikastustehaste põhi- või lisasüsteemidesse.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud massispektromeetrid, mis on võimelised jooksvalt võtma proove UF6 gaasivoogudest ja millel on kõik järgmised tunnused:

5.5. Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud süsteemid, seadmed ja komponendid, mida kasutatakse aerodünaamilise rikastamise seadmetes

Aerodünaamilistes rikastusprotsessides surutakse kokku gaasilise UF6 ja kerge gaasi (vesinik või heelium) segu, mis juhitakse seejärel läbi eraldamiselementide, mille tulemusel saavutatakse isotoopide eraldumine suurte tsentrifugaaljõudude tekitamise abil kaardus pinna kohal. Selleks on edukalt välja töötatud kaks meetodit: eraldusdüüsi- ja keeristorumeetod. Mõlema meetodi puhul on eraldusetapis kasutatavad põhikomponendid silindrilised anumad, milles asuvad spetsiaalsed eraldamiselemendid (düüsid või keeristorud), gaasikompressorid ja soojusvahetid kokkusurumisel tekkiva kuumuse eemaldamiseks. Aerodünaamiline rajatis nõuab tervet rida selliseid etappe, mistõttu kogused võivad anda olulist teavet lõppkasutamise kohta. Kuna aerodünaamilistes protsessides kasutatakse UF6, peavad kõik seadmed, torustikud ja gaasiga kokkupuutuvad pinnad olema valmistatud sellisest materjalist või vooderdatud sellise materjaliga, mis jääb kontaktis UF6-ga stabiilseks.

Käesolevas jaotises loetletud seadmed kas puutuvad otseselt kokku UF6 protsessigaasiga või juhivad otse voogu kaskaadi sees. Kõik pinnad, mis puutuvad kokku protsessigaasiga, on valmistatud UF6-le vastupidavast materjalist või sellega vooderdatud. Aerodünaamilise rikastamise seadmeid käsitleva jaotise tähenduses on UF6korrosioonile vastupidavad materjalid vask ja vasesulamid, roostevaba teras, alumiinium, alumiiniumoksiid, alumiiniumisulamid, nikkel või vähemalt 60 massiprotsendilise niklisisaldusega sulamid ja fluoritud süsivesinikpolümeerid.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud eraldusdüüsid ja nende komplektid. UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest valmistatud eraldusdüüsid, mis koosnevad pilukujulistest kumeratest kanalitest kõverusraadiusega alla 1 mm, millel on düüsi sees eralduslaba düüsist läbivoolava gaasi jaotamiseks kaheks fraktsiooniks.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud keeristorud ja nende komplektid. Keeristorud on silindrilised või koonusekujulised torud, mis on valmistatud UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist või sellega vooderdatud, ning millel on üks või enam tangentsiaalset sisenemisava. Torud võivad olla varustatud düüsitüüpi lisaseadmetega kas toru ühes või mõlemas otsas.

Sissetulev gaas siseneb keeristorusse tangentsiaalselt ühest otsast või läbi pöördlabade või tangentsiaalselt mitmetest kohtadest toru seintest.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kompressorid või gaasipuhurid, mis on valmistatud UF6 või kandegaasisegu (vesinik või heelium) korrosioonile vastupidavast materjalist või sellega vooderdatud.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud rootorvõllitihendid, milles on tihendusgaasi söötmis- ja väljutamisühendused ja millega tihendatakse kompressormootori ning ajamimootori välist võlli nii, et protsessigaas ei voola välja või õhk või tihendusgaas ei voola kompressori või gaasipuhuri sisemusse, milles on UF6/kandegaasi segu.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud soojusvahetid, mis on valmistatud UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist või sellega vooderdatud.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud eraldamiselemendi korpused, mis on valmistatud UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist või sellega vooderdatud, ning millesse paigutatakse keeristorud või eraldusdüüsid.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud protsessisüsteemid või rikastamisseadme seadmestik, mis on valmistatud UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist või sellega vooderdatud, seahulgas:

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud jaotustorustikusüsteemid, mis on valmistatud UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist või sellega vooderdatud, ning mis on ette nähtud UF6 töötlemiseks aerodünaamilistes kaskaadides. Selline toruvõrgustik on tavaliselt „topeltjaotussüsteem”, kus iga etapp või etappide rühm on ühendatud kõikide jaotussüsteemidega.

UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist valmistatud või sellega vooderdatud manuaalsed või automaatsed lõõtsklapid diameetriga vähemalt 40 mm, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks aerodünaamilise rikastuse seadmete põhi- või lisasüsteemides.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud massispektromeetrid, mis on võimelised jooksvalt võtma proove UF6 gaasivoogudest ja millel on kõik järgmised tunnused:

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandegaasist (vesinik või heelium)

Need süsteemid on projekteeritud selleks, et vähendada UF6 sisaldust kandegaasis nii, et see oleks väiksem kui 1 ppm. Süsteemid võivad hõlmata järgmisi seadmeid:

5.6. Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud süsteemid, seadmed ja komponendid kasutamiseks keemilistes vahetites või ioonivahetusega rikastusseadmetes

Kerge erinevus uraani isotoopide massis põhjustab väikesi muudatusi keemilise reaktsiooni tasakaalus, mida saab kasutada kui isotoopide eraldamise alust. Selleks on edukalt välja töötatud kaks protsessi: vedelik-vedelik keemiline vahetusprotsess ja tahke-vedelik ioonivahetusprotsess.

Vedelik-vedelik keemilises vahetusprotsessis viiakse vastuvoolu kokku vedelad faasid (vett sisaldav ja orgaaniline), mis tekitab tuhandete eraldusetappide kaskaadiefekti. Veefaas koosneb uraanikloriidist soolhappelahuses; orgaaniline faas koosneb ekstraheerijast, mis sisaldab uraanikloriidi orgaanilises lahuses. eralduskaskaadis kasutatavad kontaktorid võivad olla vedelik-vedelik vahetuskolonnid (nagu sõeltaldrikutega ioonivahetusprotsessi seadmed ) või vedelad tsentrifugaalsed kontaktorid. eralduskaskaadi mõlemas otsas vajatakse keemilisi muundamisi (oksüdeerimist ja redutseerimist) võimaldamaks tagasivoolu mõlemas otsas. Suur projekteerimismure on see, kuidas vältida protsessivoogude saastamist teatavate metalliioonidega. Seetõttu kasutatakse plastist, plastvoodriga (sh floorsüsinikpolümeerid) ja/või klaasiga vooderdatud kolonne ja torustikke.

Tahke-vedelik ioonivahetusprotsessis saadakse rikastamine uraani adsorptsiooni/desorptsiooniga spetsiaalsel, väga kiiresti reageerival ioonivahetusvaigul või adsorbendil. Uraani ja teiste keemiliste ainete lahus soolhappes viiakse läbi silindriliste rikastuskolonnide, mis sisaldavad pakitud adsorbendipatju. Pidevaks protsessiks on vajalik tagasivoolusüsteem, et vabastada uraan adsorbendist tagasi vedelike voogu nii, et toote ja jäägid saab kokku koguda. See saavutatakse sobiva keemiliste ainete redutseerimise/oksüdeerimisega, mis on täielikult regenereeritud eri välisahelates ja mida võib osaliselt regenereerida isotoopsete eraldamiskolonnide endi vahel. Kuuma kontsentreeritud soolhappelahuse olemasolu protsessis nõuab, et seadmed oleksid valmistatud korrosioonikindlast materjalist või sellega vooderdatud.

Spetsiaalselt keemilises vahetusprotsessis uraani rikastamiseks projekteeritud või valmistatud vastuvoolu vedelik-vedelik vahetuskolonnid, millel on mehhaaniline võimsustoide. Kontsentreeritud soolhappelahuste korrosioonikindluse saavutamiseks valmistatakse nimetatud kolonnid ja nende siseseadmed sobivast plastmaterjalist (nagu näiteks floorvesinikpolümeerid) või klaasist, või vooderdatakse sellega. Kolonni töölava resideerimisaeg on tavaliselt kuni 30 sekundit.

Vedelik-vedelik tsentrifugaalsed kontaktorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud uraani rikastamiseks keemilises vahetusprotsessis. Sellised kontaktorid kasutavad pöörlemist orgaanilise ja veevoogude dispersiooniks ja seejärel tsentrifugaaljõudu faaside eraldamiseks. Kontsentreeritud soolhappelahuste korrosioonikindluse saavutamiseks valmistatakse kontaktorid ja nende siseseadmed sobivast plastmaterjalist (nagu näiteks floorvesinikpolümeerid) või klaasist, või vooderdatakse sellega. Tsentrifugaalsete kontaktorite töölava resideerimisaeg on tavaliselt kuni 30 sekundit.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud süsteemid kõrge puhtusega uraankloriidlahuse saamiseks keemilise vahetuse teel uraani isotoobi eraldamise seadmetes.

Need süsteemid hõlmavad lahustamist, lahusti eraldamist ja/või ioonivahetuse seadmeid lahuse puhastamiseks, ning elektrolüütilisi kambrikesi U+6 või U+4 taandamiseks U+3ks. Nende süsteemidega toodetakse uraankloriidlahuseid, milles on ainult mõni osa miljonist metalli ebapuhtust, nagu kroom, raud, vanaadium, molübdeen ja teised kaksikvalentsed või kõrgemad multivalentsed katioonid. Kõrge puhtusega U+3 saamise süsteemi ehitusmaterjaliks on klaas, floorvesinikpolümeerid, polüfenüülsulfaat või polüeetersulfooni plastiga vooderdatud ja vaiguga immutatud grafiit.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud süsteemid U+3 oksüdeerimiseks U+4ks tagasipöördumisega uraani isotoobi eraldamiskaskaadi juurde keemilise vahetuse rikastusprotsessis.

Kiirelt reageerivad ioonivahetusvaigud või adsorbendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud uraani rikastamiseks, kasutades ioonivahetusprotsessi, sealhulgas poorsed makrovõrgukujulised vaigud, ja/või kilestruktuurid, milles aktiivsed keemilised vahetusgrupid saavad ainult katta mitteaktiivse poorse tugistruktuuri pinna, ja muud sobivas vormis olevad ühendstruktuurid, sealhulgas kiud või osakesed. Nende ioonivahetusvaikude/adsorbentide läbimõõt on kuni 0,2 mm ja nad peavad olema keemiliselt vastupidavad kontsentreeritud soolhappe lahusele ning füüsiliselt piisavalt tugevad, et mitte degradeerida vahetuskolonne. Vaigud/adsorbendid on spetsiaalselt projekteeritud, et saavutada väga kiire uraani isotoobi vahetamise kineetika (vahetusmäära poolitusaeg on vähem kui 10 sekundit) ja nad on suutelised töötama temperatuurivahemikus 100 °C (373 K) kuni 200 °C (473 K).

Üle 1 000 mm läbimõõduga silindrilised kolonnid ioonivahetuse vaigu/adsorbendi pakitud patjade hoidmiseks ja toetamiseks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud uraani rikastamiseks ioonivahetusprotsessis. Kolonnid on valmistatud materjalist, mis on vastupidav kontsentreeritud soolhappelahusele (nt titaan või floorsüsinikplastid) ning on suuteline toimima temperatuurivahemikus 100 °C (373 K) kuni 200 °C (473 K) ja suuremal rõhul kui 0,7 MPa.

Ioonivahetuse rikastusprotsess võib näiteks kasutada trivalentset titaani (Ti+3) kui redutseerivat katiooni, millisel juhul redutseerimissüsteem regenereerib Ti+4 redutseerimise teel Ti+3.

Protsessis võib oksüdandina kasutada näiteks trivalentset rauda (Fe+3), misjuhul oksüdeerimissüsteem regenereerib Fe+2 oksüdeerimise teel Fe+3.

5.7. Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud süsteemid, seadmed ja komponendid kasutamiseks laserrikastusseadmetes

Praegused laserrikastussüsteemid jagunevad kahte rühma: need, milles protsessikandja on aatompõhine uraaniaur, ja need, milles protsessikandja on uraaniühendi aur, mis on mõnikord segatud muu gaasi või gaasidega. Selliste protsesside üldised nimetused on järgmised:

Laserrikastusseadmete süsteemid, vahendid ja komponendid on järgmised: a) seadmed uraanimetalli aurude etteandmiseks (selektiivne fotoioniseerimine) või seadmed uraaniühendi auru etteandmiseks (selektiivne fotodissotsieerimine või selektiivne keemiline ergastamine); b) seadmed rikastatud ja vaesestatud uraani metalli kogumiseks toote ja jääkidena esimese liigi seadmetes, ja seadmed dissotsieerunud või reageerinud ühendite kui toote ja puudutamata materjali kui jääkide kogumine teist liiki seadmetes; c) protsessi lasersüsteemid uraani isotoobi U235 isotoopide selektiivseks ergastamiseks ja d) etteandmiseks valmistumise ja toote muundamise seadmed. Uraani aatomite ja ühendite spektroskoopia keerukus võib tähendada, et tuleb kasutada mingit muud olemasolevat laser- ja laseroptilist tehnoloogiat.

Paljud käesolevas jaotises loetletud seadmed kas puutuvad otseselt kokku uraanimetalli auruga või vedelikuga või UF6 sisaldava protsessigaasiga või UF6 ja muude gaaside seguga. Kõik pinnad, mis puutuvad otseselt kokku uraaniga või UF6-ga, on tervenisti valmistatud korrosioonikindlast materjalist või sellega vooderdatud. Laserrikastusseadmeid käsitleva jaotise tähenduses on uraanimetalli aurule või vedelale uraanile vastupidav materjal ütriumoksiidiga kaetud grafiit või tantaal ning UF6 korrosioonile vastupidav materjal vask, vasesulamid, roostevaba teras, alumiinium, alumiiniumoksiid, alumiiniumsulamid, nikkel või (kaalu järgi) vähemalt 60 massiprotsendilise niklisisaldusega sulamid ja fluoritud süsivesinikpolümeerid.

Spetsiaalselt laserrikastuseks projekteeritud või valmistatud uraani aurustamissüsteemid.

Süsteemid võivad hõlmata elektronkiire kahureid ning on projekteeritud saavutama sihtmärgil väljastatavat võimsust 1 kW või rohkem, millest piisab laserrikastusfunktsioonis vajamineval määral uraanimetalliaurude tekitamiseks.

5.7.2. Vedela või aurukujul uraanimetalli käitlemissüsteemid (atomaarse gaasi eraldamise meetodid)

Vedela või aurukujul uraanimetalli käitlemissüsteemid ja selliste süsteemide jaoks projekteeritud osad, mis on eriotstarbeliselt projekteeritud või valmistatud sulauraani, uraanisulamite või uraanimetalliaurude käitlemiseks laserrikastamisel.

Vedela uraanimetalli käitlemissüsteemid võivad koosneda tiiglitest ja nende jahutusseadmetest. Tiiglid ja muud selle süsteemi osad, mis puutuvad kokku sulauraani või uraanisulamite või uraanimetalli auruga, on valmistatud sobivast korrosiooni- ja kuumakindlast materjalist või sellega vooderdatud. Sobiv materjal on tantaal, ütriumoksiidiga kaetud grafiit, grafiit, mis on kaetud muude haruldaste muldmetalloksiididega (vt INFCIRC/254, 2. osa, muudetud kujul) või nende seguga.

5.7.3. Uraanimetalli „toote” ja „jääkide” kogumissüsteemid (atomaarse gaasi eraldamise meetodid)

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „toote” ja „jääkide” kogumissüsteemid vedelas või tahkes olekus uraanimetalli jaoks.

Kogumissüsteemide komponendid valmistatakse materjalist (nagu näiteks ütriumiga kaetud grafiit või tantaal), mis on vastupidav kuumusele ja uraanimetalli aurude või vedeliku sööbivale toimele, või on sellise materjaliga vooderdatud, ning need võivad hõlmata torusid, klappe, liideseid ja lisaosasid, „kõrisid”, etteandetorusid, soojusvaheteid ja kollektoriplaate magnetiliste, elektrostaatiliste või muude eraldamismeetodite jaoks.

Silindrilised või ristkülikukujulised anumad, elektronkiirekahurid ja „toote” ja „jääkide” kogumissüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud uraanimetalliaurude allika säilitamiseks.

Nendes korpustes on mitmeid liideseid elektriliste ja veega töötavate seadmete ühendamiseks, laserkiireaknaid, vaakumpumbaliideseid ning liideseid diagnostika- ja kontrolliaparatuuri ühendamiseks. Neil on ette nähtud avamis- ja sulgemisseadmed, et võimaldada sisekomponentide käsitsemist.

UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist ülehelikiirusliku paisumise düüsid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF6 ja kandevgaasi segude jahutamiseks temperatuurini – 123 °C (150 K).

5.7.6. „Toote” ja „jääkide” kogumissüsteemid (molekulipõhised meetodid)

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „toote” ja „jääkide” kogumissüsteemid uraanimetalli või uraanijääkide kogumiseks pärast laservalgustust.

Ühe molekulipõhise isotoopilise laseralduse puhul kasutatakse toote kogumise süsteemi tahke uraani pentafluoriidi (UF5) kogumiseks. Saaduste kogumise süsteemid võivad koosneda filtrist, löögi- või tsüklontüüpi kollektoritest või nende kombinatsioonist ning peavad olema vastupidavad UF5/UF6 korrosioonile.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF6/kandegaasisegu kompressorid pikaajaliseks tööks UF6 keskkonnas. Protsessigaasidega kokku puutuvad kompressoriosad on valmistatud UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist või sellega vooderdatud.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud rootorvõlli tihendid, milles on tihendusgaasi söötmis- ja väljutamisühendused ja millega tihendatakse kompressormootori välist võlli nii, et protsessigaas ei voola välja või õhk või tihendusgaas ei voola kompressori sisemusse, milles on UF6/kandegaasi segu.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud süsteemid UF5 floreerimiseks (tahke) UF6-ks (gaas).

Need süsteemid on projekteeritud kogutud UF5 pulbri floreerimiseks UF6-ks, selle edasiseks kokku kogumiseks produktianumatesse või selle üleviimiseks sisendina täiendavaks rikastamiseks. Ühe meetodi puhul võib floreerimisreaktsiooni tekitada isotoobi separeerimissüsteemis, mille puhul ta reageerib, ja kust see võidakse kokku koguda otse „tootekollektorite” pealt. Teise meetodi puhul saab UF5 pulbri eemaldada/siirdada „tootekollektoritelt” floreerimiseks sobivatesse reaktsioonianumatesse (nt hõljukpadireaktor, kruvireaktor või leegitorn). Mõlemal juhul kasutatakse seadmeid floori (või mõne muu sobiva floreerimisaine) ladustamiseks ja ülekandmiseks ning seadmeid, mis on ette nähtud UF6 kogumiseks ja siirdamiseks.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud massispektromeetrid, mis on võimelised jooksvalt võtma proove UF6 gaasivoogudest ja millel on kõik järgmised tunnused:

5.7.11. Toitesüsteemid ning toote ja jääkide eemaldussüsteemid (molekulipõhised meetodid)

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud protsessisüsteemid või rikastamisseadme seadmestik, mis on valmistatud UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist või sellega vooderdatud, seahulgas:

UF6 eraldamiseks kandegaasist spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud protsessisüsteemid.

Uraani isotoopide eraldamiseks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud laserid või lasersüsteemid.

Laserrikastussüsteemides kasutatavad olulised laserid või laserkomponendid on esitatud dokumendi (muudetud kujul) INFCIRC/254, 2. osas. Lasersüsteem sisaldab tavaliselt nii optilisi kui ka elektroonilisi komponente, mille eesmärk on laserkiire/-kiirte juhtimine ja isotoopilisse eralduskambrisse ülekandmine. Atomaarse gaasi eraldamise meetodites kasutatav lasersüsteem hõlmab tavaliselt timmitavaid värvilasereid, millele antakse impulss muud tüüpi laserist (nt vaseaurude laserid või teatavad tahkislaserid). Molekulipõhiste meetodite raames kasutatavad lasersüsteemid võivad hõlmata süsinikdioksiidlasereid või eksimeerlasereid või mitme filtriga optilist tuuma. Pikema aja jooksul töötamiseks vajavad mõlema meetodi laserid või lasersüsteemid spektrisagedusstabilisaatorit.

5.8. Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud süsteemid, seadmed ja komponendid, mida kasutatakse plasma separeerimise rikastusseadmetes

Plasma separeerimise protsessis läbib uraaniioonide plasma elektrivälja, mis on reguleeritud uraani iooni U235 resonantssagedusele nii, et ioonid põhiliselt absorbeerivad energiat ja suurendavad oma korgitserisarnaste orbiitide diameetrit. Suure läbimõõduga kaardid haaratakse U235 rikastatud toote tootmiseks. Plasma, mis saadakse uraaniauru ioniseerimisega, asub vaakumkambris, milles on ülijuhtiva magnetiga tekitatud tugev magnetväli. Protsessi põhiliste tehnoloogiliste süsteemide hulka kuulub uraaniplasma genereerimise süsteem, ülijuhtiva magneti eraldusmoodul (vt INFCIRC/254, 2. osa (muudetud kujul)) ja metalli eemaldamise süsteemid „toote” ja „jääkide” kogumiseks.

Üle 30 GHz väljundsagedusega ja üle 50 kW keskmise väljundvõimsusega võimsad mikrolaineallikad ja -antennid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud ioonide tekitamiseks ja kiirendamiseks.

Üle 40 kW keskmist võimsust käsitleda võimaldavad raadiosageduslikud ioonergastuse poolid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud üle 100 kHz sageduse jaoks.

Plasmaeraldustehastes kasutamiseks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud uraaniplasma genereerimise süsteemid.

5.9. Elektromagnetseadmetes kasutamiseks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud süsteemid, seadmed ja komponendid

Elektromagnetilises protsessis kiirendatakse soola kujul oleva etteandematerjali (tavaliselt UCl4), ioniseerimise abiltoodetud uraanimetalli ioone, ja juhitakse seda läbi magnetvälja, mis põhjustab erinevate isotoopide ioonide kulgemist eri suunas. Elektromagnetilise isotoobiseparaatori põhikomponendid on magnetväli isotoopide ioonivihu kõrvalekallutamiseks/separeerimiseks, iooniallikas koos oma kiirendussüsteemiga ja separeeritud ioonide kogumise süsteem. Protsessi muud süsteemid on magnetvälja toitesüsteem, iooniallika kõrgepinge toitesüsteem, vaakumsüsteem ja ulatuslikud kemikaalide käsitsemise süsteemid toote kokkukorjamiseks ja komponentide puhastamiseks/ümbertöötlemiseks.

Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud uraani isotoopide separeerimiseks, ja sellega seonduvad seadmed, mis hõlmavad:

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kõrgepinge toiteallikad ioonide allikana, millel on kõik järgmised omadused: suuteline pidevaks tööks, väljundpinge 20 000 V või suurem, väljundvoolutugevus 1 A või suurem ja pingereguleerimine kaheksa tunni jooksul parem kui 0,01 %

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud suure võimsusega alalisvoolu magnetjõuallikad, millel on kõik järgmised omadused: suuteline pidevalt andma välja 500 A või suuremat voolu 100 V või suurema pinge juures ja mille voolu või pinge reguleerimine kaheksa tunni jooksul on parem kui 0,01 %.

6. Raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmise või kontsentreerimise tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud ja valmistatud seadmed

Rasket vett saab toota erinevate protsessidega. Siiski on majanduslikult kasulikud neist kaks protsessi: vee-vesiniksulfiidi vahetusprotsess (GS protsess) ja ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsess.

GS protsess põhineb vesiniku ja deuteeriumi vahetusel vee ja vesiniksulfiidiga kolonnide reas, mille töötamisel on ülemine osa külm ja alumine osa kuum. Vesi voolab kolonnist alla, samas kui vesiniksulfiidgaas tsirkuleerib kolonnides suunaga alt üles. Gaasi ja vee segunemise parandamiseks kasutatakse mitut perforeeritud plaati. Deuteerium läheb vette madalatel temperatuuridel ja vesiniksulfiid kõrgetel temperatuuridel. Gaas või vesi, mida on deuteeriumiga rikastatud, väljutatakse esimese etapi kolonnidest kuumade ja külmade osade kokkupuutepunktis ja protsessi korratakse järgmiste etappide kolonnides. Viimase etapi toode, vesi, mis on kuni 30 % rikastatud deuteeriumiga, saadetakse destilleerimisüksusesse reaktorikvaliteediga raske vee, st 99,75 % deuteeriumoksiidi tootmiseks.

Ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessiga saab deuteeriumi ekstraheerida sünteesgaasist kokkupuute kaudu vedela ammoniaagiga katalüsaatori juuresolekul. Sünteesgaas viiakse vahetuskolonnidesse ja ammoniaagi muundurisse. Kolonnide sees liigub gaas suunaga alt üles, samas kui vedel ammoniaak liigub ülevalt alla. Sünteesgaasis eraldub deuteeriumist vesinik ja kontsentreeritakse ammoniaagis. Seejärel liigub ammoniaak kolonni allosas asuvasse ammoniaagikrakkerisse, samas kui gaas voolab ülaosas olevasse ammoniaagi muundurisse. Edasine rikastamine leiab aset järgmistes etappides ja lõppdestilleerimisel toodetakse reaktorikvaliteediga raske vesi. Sünteesgaasi sisestamine võib toimuda ammoniaagiseadmest, mille omakorda võib ehitada koos raske vee ammoniaagi-vesiniku vahetusseadmega. Ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessis saab deuteeriumi allikana kasutada ühtlasi tavalist vett.

Paljud põhiseadmed raske vee tootmise tehastes, mis kasutavad GS või ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessi, on laialdaselt kasutusel paljudes keemia- ja naftatööstuse harudes. See peab eriti paika väiketehaste puhul, mis kasutavad GS protsessi. Ent ainult vähesed nendest seadmetest on saadaval valmistootena. GS ja ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessid nõuavad suures koguses süttivate, söövitavate ja mürgiste vedelike käitlemist suure rõhu all. Seetõttu on nimetatud protsesse kasutavate tehaste ja seadmete projekteerimis- ja kasutusstandardite väljatöötamisel vaja pöörata suurt tähelepanu materjalide valikule ja vaja on standardeid, et tagada pikk kasutusiga, suur ohutus ja usaldusväärsus. Kaalukaussi kallutavad majanduse toimimine ja vajadus. Seega valmistatakse enamik seadmetest kliendi vajadusest lähtuvalt.

Lõpuks tuleks märkida, et nii GS kui ka ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessis saab seadmeid, mis ei ole eraldiseisvana spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks, panna kokku süsteemideks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks. Selliste süsteemide näideteks on katalüsaatori tootmissüsteem, mida kasutatakse ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessis, ja vee destillatsioonisüsteemid, mida kasutatakse raske vee lõplikul kontsentreerimisel reaktorikvaliteediga raskeks veeks mõlemas protsessis.

Seadmekomponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks vee-vesiniksulfiidi vahetusprotsessi või ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessi abil, hõlmavad järgmist:

Vahetuskolonnid, mille läbimõõt on 1,5 meetrit või suurem ja mis on suutelised töötama rõhu all, mis on suurem või võrdne 2 MPa (300 psi), ja mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks vee-vesiniksulfiidi vahetusprotsessi abil.

Ühe-etapilised, madala peaga (st 0,2 MPa või 30 psi) tsentrifugaalpuhurid või -kompressorid vesinik-sulfiidgaasi tsirkuleerimiseks (st gaas sisaldab üle 70 % H2S), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks vee-vesiniksulfiidi vahetusprotsessi abil. Nende puhurite või kompressorite jõudlus on suurem või võrdne 56 m3/s (120 000 SCFM), samas töötavad nad rõhu all, mis on suurem või võrdne tõmbega 1,8 MPa (260 psi) ja nende tihendid on projekteeritud tööks märja H2S-ga.

Ammoniaagi-vesiniku vahetuskolonnid, mille kõrgus on suurem või võrdne 35 m (1 143 jalga), mille läbimõõt on 1,5–2,5 m (4,9–8,2 jalga), mis on suutelised töötama rõhu all, mis on suurem kui 15 MPa (2 225 psi), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessi abil. Nendel kolonnidel on vähemalt üks silindriga sama läbimõõduga äärikuga ava, millest kolonnide siseosasid on võimalik välja võtta ja tagasi panna.

Kolonnide siseosad ja astmepumbad on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kolonnide jaoks raske vee tootmiseks ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessi abil. Kolonnide siseosad hõlmavad spetsiaalselt projekteeritud astmereaktoreid, mis võimaldavad tihedat kontakti gaasi ja vedeliku vahel. Astmepumbad hõlmavad spetsiaalselt projekteeritud sukelpumpasid vedela ammoniaagi tsirkuleerimiseks kolonnide kokkupuuteastmes.

Ammoniaagikrakkerid, mille töörõhk on suurem või võrdne kui 3 MPa (450 psi), ja mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessi abil.

Infrapuna-absorptsioonanalüsaatorid, mis on võimelised jätkuvaks samaaegseks vesiniku ja deuteeriumi suhte analüüsiks, kui deuteeriumi kontsentratsioon on 90 % või rohkem.

Katalüütilised põletid rikastatud gaasilise deuteeriumi muutmiseks raskeks veeks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessi abil.

6.8. Täielikud raske vee parandamise süsteemid või selleks ettenähtud kolonnid

Täielikud raske vee parandamise süsteemid või selleks ettenähtud kolonnid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee muutmiseks reaktorikvaliteediga deuteeriumisisaldusega raskeks veeks.

Need süsteemid, mis tavaliselt kasutavad kergveest raske vee eraldamiseks vee destilleerimist, on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tootma reaktorikvaliteediga rasket vett (st tavaliselt 99,75 % deuteeriumoksiidi) väiksema kontsentratsiooniga raske vee varudest.

Ammoniaagi sünteesimuundurid või sünteesiüksused, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks ammoniaagi-vesiniku vahetusprotsessi abil.

Need muundurid või üksused võtavad sünteesgaasi (lämmastik ja vesinik) ammoniaagi-vesiniku kõrgsurvelisest vahetuskolonnist (või -kolonnidest) ja sünteesitud ammoniaak juhitakse tagasi vahetuskolonni (või -kolonnidesse).

7. Jaotistes 4 ja 5 määratletud kütuseelementide tootmises kasutatava uraani ja plutooniumi konversiooni- ning uraani isotoopide eraldustehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed

Siia kategooriasse kuuluvate kõikide oluliste esemete eksport toimub üksnes suunistes toodud menetluste kohaselt. Kõiki tehaseid, süsteeme ning sellega seoses spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmeid saab kasutada lõhustuva erimaterjali töötlemiseks, tootmiseks või kasutamiseks.

7.1. Uraani konversioonitehas ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed

Uraani konversioonitehastes ja -süsteemides toimub uraani ühe keemilise ühendi konversioon teiseks keemiliseks ühendiks ühe või mitme protsessina, sealhulgas uraanimaagi kontsentraadi konversioon UO3-ks, UO3 konversioon UO2-ks, uraani oksiidide konversioon UF4-ks, UF6-ks või UCl4-ks, UF4 konversioon UF6-ks, UF6 konversioon UF4-ks, UF4 konversioon uraanimetalliks ja uraanifluoriidide konversioon UO2-ks. Paljud uraani konversioonitehase põhikomponendid on üldtuntud keemiatööstuse protsesside mitmetest osadest. Näiteks võivad nendes protsessides kasutatavad seadmed olla järgmised: sulatusahjud, pöördahjud, vedelikukihiga reaktorid, leekkolonnreaktorid, vedeliktsentrifuugid, destillatsioonikolonnid ja vedelik-vedelik ekstraktsioonikolonnid. Ent vähesed nendest esemetest on saadaval valmistootena ja enamik neist valmistatakse tellija vajadustest ja spetsifikatsioonidest lähtuvalt. Mõnel juhul on mõne käideldava kemikaali (HF, F2, CIF3 ja uraanifluoriid) söövitavate omaduste tõttu ja tuumaohutusest tulenevatel põhjustel vajalik spetsiaalne projekt ja valmistamisviis. Lõpuks tuleks märkida, et kõikides uraani konversiooniprotsessides võib osasid seadmeid, mis ei ole eraldiseisvana spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud uraani konversiooniks, panna kokku süsteemideks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks uraani konversioonil.

7.1.1. Süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud uraanimaagi kontsentraatide konversiooniks UO3-ks

Uraanimaagi kontsentraatide konversiooniks UO3-ks lahustatakse esmalt maak lämmastikhappes ja seejärel ekstraheeritakse puhastatud uranüülnitraat, kasutades lahusena tributüülfosfaati. Järgmiseks konverteeritakse uranüülnitraat UO3-ks kas kontsentreerimise ja denitreerimise või neutraliseerimise teel gaasilise ammoniaagiga, mis annab tulemuseks ammooniumdiuranaadi, mida seejärel filtreeritakse, kuivatatakse ja kaltsineeritakse.

7.1.2. Süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UO3 konversiooniks UF6-ks

UO3 konversioon UF6-ks viiakse läbi otseselt fluorimise teel. Protsessi jaoks on vajalik fluorgaasi või kloortrifluoriidi olemasolu.

7.1.3. Süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UO3 konversiooniks UO2-ks

UO3 saab konverteerida UO2-ks, kui redutseerida UO3 krakitud ammoniaakgaasi või vesinikuga.

7.1.4 Süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UO2 konversiooniks UF4-ks

UO2 konverteeritakse UF4-ks, pannes UO2 reageerima vesinikfluoriidgaasiga (HF) temperatuuridel 300–500 °C.

7.1.5. Süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF4 konversiooniks UF6-ks

UF4 konversioon UF6-ks teostatakse eksotermilise reaktsioonina fluoriga kolonnreaktoris. UF6 kondenseeritakse kuumadest heitgaasidest, juhtides heitgaasi läbi külmalõksu, mis on jahutatud temperatuurini – 10 °C. Protsessi jaoks on vajalik fluorgaasi olemasolu.

7.1.6. Süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF4 konversiooniks uraanimetalliks

UF4 konversioon uraanimetalliks teostatakse redutseerimise teel magneesiumi (suurtes kogustes) või kaltsiumiga (väikestes kogustes). Reaktsioon viiakse läbi uraani sulamistemperatuurist (1 130 °C) kõrgematel temperatuuridel.

7.1.7. Süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF6 konversiooniks UO2-ks

UF6 saab muundada UO2-ks ühel järgmisest kolmest viisist. Esimesel puhul UF6 redutseeritakse ja hüdrolüüsitakse UO2-ks, kasutades vesinikku ja auru. Teisel juhul hüdrolüüsitakse UF6, lahjendades seda vette, lisades ammoniaaki ammooniumdiuranaadi sadestamiseks ja diuranaati redutseeritakse vesinikuga UO2-ks temperatuuril 820 °C. Kolmandas protsessis ühendatakse gaasiline UF6, CO2 ja NH3 vette, mille puhul sadestub ammooniumuranüül-karbonaat. Ammooniumuranüül-karbonaat ühendatakse auru ja vesinikuga temperatuuril 500–600 °C, et saada UO2.

7.1.8. Süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF6 konversiooniks UF4-ks

7.1.9. Süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UO2 konversiooniks UCl4-ks

UO2 saab konverteerida UCl4-ks ühel järgmisest kahest viisist. Esimesel juhul reageeritakse UO2 süsiniktetrakloriidiga (CCl4) ligikaudu 400 °C juures. Teisel juhul reageeritakse UO2 ligikaudu 700 °C juures koos gaasitahma (CAS 1333-86-4), süsinikmonooksiidi ja klooriga, et saada UCl4.

7.2. Plutooniumi konversioonitehased ning spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed

Plutooniumi konversioonitehastes ja -süsteemides toimub plutooniumi ühe keemilise ühendi konversioon teiseks keemiliseks ühendiks ühe või mitme protsessina, sealhulgas: plutooniumnitraadi konversioon PuO2-ks, PuO2 konversioon PuF4-ks ning PuF4 konversioon plutooniummetalliks. Plutooniumi konversioonitehaseid seostatakse tavaliselt ümbertöötlemisrajatistega, kuid samuti võib neid seostada plutooniumkütuse tootmisrajatistega. Paljud plutooniumi konversioonitehase põhikomponendid on üldtuntud keemiatööstuse protsesside mitmetes osades. Näiteks võivad nendes protsessides kasutatavad seadmed olla järgmised: sulatusahjud, pöördahjud, vedelikukihiga reaktorid, leekkolonnreaktorid, vedeliktsentrifuugid, destillatsioonikolonnid ja vedelik-vedelik ekstraktsioonikolonnid. Samuti võivad vajalikuks osutuda kuumad rakud, kindakarbid ja kaugjuhtimisega manipulaatorid. Ent vähesed nendest esemetest on saadaval valmistootena ja enamik neist valmistatakse tellija vajadustest ja spetsifikatsioonidest lähtuvalt. Eriti hoolikas tuleb projekteerimisel olla plutooniumiga seotud kiirituse, mürgisuse ja kriitilise seisundiga seotud ohtude tõttu. Mõnel juhul on mõne käideldava kemikaali (nt HF) söövitavate omaduste tõttu vajalik spetsiaalne projekt ja valmistamisviis. Lõpuks tuleks märkida, et kõikides plutooniumi konversiooniprotsessides võib osasid seadmeid, mis ei ole eraldiseisvana spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud plutooniumi konversiooniks, panna kokku süsteemideks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks plutooniumi konversioonil.

7.2.1. Süsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud plutooniumnitraadi konversiooniks plutooniumoksiidiks

Selle protsessi põhifunktsioonid on järgmised: protsessi sööda säilitamine ja reguleerimine, sadestamine ja tahke/vedela eraldamine, kaltsineerimine, toote käitlemine, ventileerimine, jäätmekäitlus ja protsessi järelevalve. Protsessi süsteeme on eeskätt kohandatud nii, et vältida kriitilist seisundit ja kiirituse mõju ning vähendada mürgistusohtu. Enamikes ümbertöötlemisrajatistes hõlmab see protsess plutooniumnitraadi konversiooni plutooniumdioksiidiks. Teised protsessid võivad hõlmata plutooniumoksalaadi või plutooniumperoksiidi sadestamist.

7.2.2. Plutooniummetalli tootmiseks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud süsteemid

See protsess hõlmab harilikult plutooniumdioksiidi fluorimist, tavaliselt tugevasti söövitava vesinikfluoriidiga, et saada plutooniumfluoriid, mida seejärel redutseeritakse, kasutades kõrge puhtuseastmega kaltsiummetalli metallilise plutooniumi saamiseks ja kaltsiumfluoriidi räbu saamiseks. Selle protsessi põhifunktsioonid on järgmised: fluorimine (nt väärismetallist valmistatud või väärismetalliga vooderdatud seadmega), metalli redutseerimine (nt keraamilise tiigli kasutamisega), räbu eraldamine, toote käitlemine, ventilatsioon, jäätmekäitlus ja protsessi järelevalve. Protsessi süsteeme on eriti kohandatud nii, et vältida kriitilist seisundit ja kiirituse mõju ning vähendada mürgistusohtu. Teised protsessid hõlmavad plutooniumoksalaadi või plutooniumperoksiidi fluorimist, millele järgneb metalli redutseerimine.

TUUMAENERGIAGA SEOTUD KAHESUGUSE KASUTUSEGA SEADMETE, MATERJALI, TARKVARA JA NENDEGA SEOTUD TEHNOLOOGIA LOETELU

Käesolevas lisas tavaliselt kasutatud lühendid (ja nende suurust tähistavad eesliited) on järgmised:

Järgmisi punkte kohaldatakse tuumaenergiaga seotud kahesuguse kasutusega seadmete, materjali, tarkvara ja nendega seotud tehnoloogia loetelu suhtes.

„Tehnoloogia” üleandmist kontrollitakse kooskõlas suunistega ja lisa igas jaotises kirjeldatu kohaselt. Lisas oleva iga kaubaga otseselt seotud „tehnoloogiat” analüüsitakse ja kontrollitakse siseriiklike õigusaktidega lubatud ulatuses samal määral nagu kaupa ennast.

Lisas oleva mis tahes kauba lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse „tehnoloogia”, mis on vajalik selle kauba paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks ja remondiks.

„Tarkvara” üleandmist kontrollitakse kooskõlas suunistega ja lisas kirjeldatu kohaselt.

„Täpsus” — väärtuse maksimaalne positiivne või negatiivne hälve tunnustatud standardi märgitud väärtusest või tegelikust väärtusest; enamasti mõõdetakse ebatäpsuse kaudu.

„Pöördenurga hälve” — maksimaalne erinevus osutatud pöördenurga ja tegeliku, eriti täpselt mõõdetud pöördenurga vahel, kui pöördlaua töödeldava detaili alus on oma algasendist ära pööratud.

„Baasteadusuuringud” — eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtuste ja vaadeldavate faktide fundamentaalsetest põhimõtetest ning mis ei ole otseselt suunatud mingi praktilise rakenduse või eesmärgi saavutamisele.

„Kontuurjuhtimine” — tööorgani kahe või enama liikumise „arvjuhtimine” käskudega, mis määravad ära järgmise nõutava asukoha ning vajalikud etteandmiskiirused sellele asukohale siirdumiseks. Neid ettenihkekiirusi varieeritakse üksteise suhtes soovitud kontuuri saavutamiseks (vt ISO 2806–1980 selle muudetud kujul).

pidev „monokiud”, „lõng”, „eelkedrus”, „köisik” ja „lint”.

„Üldkasutatav” — siinkohal tähistab „tehnoloogiat” või „tarkvara”, mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes. (Autoriõigusega seatud piirangud ei takista „tehnoloogiat” või „tarkvara” olemast „üldkasutatav”.)

„Lineaarsus” — maksimaalne tegeliku omaduse (skaala alumiste ja ülemiste näitude keskmine) positiivne või negatiivne kõrvalekalle sirgjoonest, mis on paigutatud selliselt, et võrdsustada ja vähendada maksimaalseid kõrvalekaldeid; enamasti mõõdetakse mittelineaarsuse kaudu.

„Mõõtehälve” — iseloomustav parameeter, mis 95 % täpsusega määrab ära, millises piirkonnas asub väljundväärtuse ümber mõõdetava muutuja õige väärtus. Selles võetakse arvesse korrigeerimata süstemaatilisi kõrvalekaldeid, korrigeerimata lõtku ja juhuslikke kõrvalekaldeid.

„Mikroprogramm” — elementaarsete käskude jada, mida säilitatakse erilises mäluseadmes ja mille täitmise käivitab tema viitekäsu saabumine käsuregistrisse.

„Arvjuhtimine” — sooritatava toimingu automaatjuhtimisseade, mis kasutab tavaliselt toimingu kestel sisestatavaid arvandmeid (vt ISO 2382).

„arvjuhitavate” tööpinkide positsioneerimistäpsus määratakse kindlaks ja esitatakse kooskõlas punktis 1.B.2 nimetatud kaubaga, koostoimes allpool toodud nõuetega:

„Programm” — käskude jada protsessi sooritamiseks elektronarvuti abil kas vahetult täidetaval või täidetavaks muundataval kujul.

„Eraldusvõime” — mõõteseadme väikseim inkrement; digitaalsetes mõõteseadmetes väikseim väärtust omav bitt (vt ANSI B-89.1.12).

„Tarkvara” — ühest või mitmest „programmist” või „mikroprogrammist” koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes kättesaadavale füüsilisele andmekandjale.

võib esineda juhiste, oskuste, väljaõppe, tööalaste teadmiste ja konsultatsiooniteenuste vormis.

„Tehnilised andmed” — võivad esineda tehniliste jooniste, plaanide, diagrammide, mudelite, valemite, tabelite, insener-tehniliste projektide ja spetsifikatsioonide, käsiraamatute ja juhiste kujul kas kirjalikult või salvestatuna muudele andmekandjatele või seadmetele nagu kettad, lindid, püsimälud.

„Tehnoloogia” — spetsiifiline teave, mis on vajalik nimekirjas sisalduvate kaupade „arenduseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”. See teave esineb „tehniliste andmete” ja „tehnilise abi” kujul.

„Kasutamine” — käsitsemine, paigaldus (sh kohapealne paigaldus), hooldus (kontroll), remont, kapitaalremont ja renoveerimine.

3. URAANI ISOTOOPIDE ERALDAMISE SEADMED JA KOMPONENDID (muud kui kontrollnimekirja kantud kaubad)

4. RASKE VEE TOOTMISE TEHASE JAOKS ASJAKOHASED SEADMEDCommande ZA sans blanc avant! -- FI 2004/06/001(muud kui kontrollnimekirja kantud kaubad)

A0. Tuumamaterjalid, rajatised ja seadmed
Nr	Kirjeldus	Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas
II.A0.001	Järgmised õõskatoodiga lambid: a. puhtast ränist või kvartsist aknaga õõskatoodiga joodlambid; b. õõskatoodiga uraanlambid.	—
II.A0.002	Faraday isolaatorid lainepikkuse vahemikus 500–650 nm.	—
II.A0.003	Difraktsioonivõred lainepikkuse vahemikus 500–650 nm.	—
II.A0.004	Optilised kiud lainepikkuse vahemikus 500–650 nm, mis on kaetud peegeldumisvastase kihiga lainepikkuse vahemikus 500–650 nm ja mille südamiku läbimõõt on üle 0,4 mm, kuid mitte üle 2 mm.	—
II.A0.005	Muud kui punktis 0A001 nimetatud tuumareaktori vanni osad ja katsetamise seadmed: 1. tihendid; 2. sisemised osad; 3. sulgemise, katsetamise ja mõõtmise seadmed.	0A001
II.A0.006	Muud kui punktis 0A001.j või 1A004.c nimetatud tuumaohu tuvastamissüsteemid tuumamaterjalidega seotud radioaktiivsete materjalide ja kiirguse avastamiseks, identifitseerimiseks ja kvantifitseerimiseks ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud osad.	0A001.j 1A004.c
II.A0.007	Alumiiniumisulamist või 304, 304L või 316L tüüpi roostevabast terasest lõõtstihendiga klapid. Märkus: käesolev punkt ei hõlma punktides 0B001.c.6 ja 2A226 nimetatud lõõtsklappe.	0B001.c.6 2A226
II.A0.008	Muud kui punktis 6A005.e nimetatud laserpeeglid, mis koosnevad aluskihtidest, mille soojuspaisumise tegur on kõige rohkem 10– 6 K– 1 20 °C juures (nt sulatatud ränidioksiid või safiir). Märkus: käesolev punkt ei hõlma spetsiaalselt astronoomiliste rakenduste jaoks kavandatud optilisi süsteeme, välja arvatud ränidioksiidi sisaldavad peeglid.	0B001.g.5, 6A005.e
II.A0.009	Muud kui punktis 6A005.e.2 nimetatud laserpeeglid, mis koosnevad aluskihtidest, mille soojuspaisumise tegur on kõige rohkem 10– 6K– 1 20 °C juures (nt sulatatud ränidioksiid).	0B001.g, 6A005.e.2
II.A0.010	Niklist, nikliga kaetud või niklisulamist valmistatud torud, torustikud, äärikud ja tarvikud, milles on üle 40 massiprotsendi niklit, muud kui punktis 2B350.h.1 nimetatud.	2B350
II.A0.011	Muud kui punktis 0B002.f.2 või 2B231 nimetatud vaakumpumbad: turbomolekulaarpumbad, mille voolukiirus on suurem kui 400 l/s; roots-tüüpi eelvaakumpumbad, mille mahuline jõudlus on suurem kui 200 m3/h; lõõtstihendiga kuivspiraalkambriga kompressor ja lõõtstihendiga kuivspiraalkambriga vaakumpumbad.	0B002.f.2, 2B231
II.A0.012	Varjestatud kambrid radioaktiivsete ainete töötlemiseks, ladustamiseks ja käitlemiseks (kuumad kambrid).	0B006
II.A0.013	Muu kui punktis 0C001 nimetatud ‘looduslik uraan’, ‘vaesestatud uraan’ või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad ühte või mitut eelnevalt nimetatud ainet.	0C001
II.A0.014	Detonatsioonkambrid, mille plahvatusenergia summutusvõime on üle 2,5 kg TNT-ekvivalendi.	—
II.A0.015	Radioaktiivsetele isotoopidele, radioaktiivse kiirguse allikatele ja radionukliididele ettenähtud ‘kinnasboksid’. Tehniline märkus: ‘kinnasboks’ on seade, mis kaitseb seadmesse paigutatud ainest lähtuvate ohtlike aurude, osakeste ja kiirguse eest seadmest väljaspool asuvat kasutajat, kes käsitleb või töötleb ainet seadme osaks olevate manipulaatorite või kinnastega.	0B006
II.A0.016	Vesiniksulfiidi seireks ja avastamiseks ettenähtud pidevalt käitatavad süsteemid ja detektorid.	0A001 0B001.c
II.A0.017	Heeliumilekke detektorid.	0A001 0B001.c
A1. Materjalid, kemikaalid, „mikroorganismid” ja „toksiinid”
Nr	Kirjeldus	Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas
II.A1.001	Bis (2-etüülheksüül) fosforhappelahusti (HDEHP või D2HPA) CAS 298-07-7 mis tahes mahus ja mille puhtus on üle 90 %.	—
II.A1.002	Fluorgaas (CAS number: 7782-41-4), mille puhtus on üle 95 %.	—
II.A1.003	Rõngakujulised tihendid ja mansetid, mille sisediameeter on kuni 400 mm ning mis on valmistatud järgmisest materjalist: a. vinülideenfluoriidi kopolümeerid, millel on ilma venituseta rohkem kui 75 % ulatuses beetakristalliline struktuur; b. fluoritud polüimiidid, mis sisaldavad 10 massiprotsenti või rohkem seotud fluori; c. fluoritud fosfatseenelastomeerid, mis sisaldavad 30 massiprotsenti või rohkem seotud fluori; d. polüklorotrifluoroetüleen (PCTFE, nt Kel-F ®); e. fluoroetüleen (nt Viton ®, Tecnoflon ®); f. polütetrafluoroetüleen (PTFE).	—
II.A1.004	Tuumamaterjalidega seotud kiirguse tuvastamiseks vajalik isiklik varustus, sealhulgas isiklikud dosimeetrid. Märkus: käesolev punkt ei hõlma punktis 1A004.c nimetatud tuumaohu tuvastamissüsteeme.	1A004.c
II.A1.005	Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks, mille tootmisvõimsus on enam kui 100 g fluori tunnis. Märkus: kõnealune punkt ei hõlma punktis 1B225 määratletud elektrolüüsivanne.	1B225
II.A1.006	Muud kui punktis 1A225 keelatud katalüsaatorid, mis sisaldavad plaatinat, pallaadiumi või roodiumi, mida saab kasutada vesiniku isotoopide vahetusreaktsiooni aktiveerimiseks vesiniku ja vee vahel, triitiumi saamiseks raskest veest või raske vee tootmiseks.	1B231, 1A225
II.A1.007	Muu kui punktis 1C002.b.4 või 1C202.a nimetatud Alumiinium ja tema sulamid, töötlemata või pooltöödeldud kujul, millel on üks järgmistest omadustest: a. tõmbetugevus 460 MPa või rohkem temperatuuril 293 K (20 °C) või b. tõmbetugevus 415 MPa või rohkem temperatuuril 25 °C (298 K).	1C002.b.4, 1C202.a
II.A1.008	Magnetilised metallid, igat tüüpi ja mis tahes kujul, mille algne magnetiline läbitavus on 120 000 või enam ning mille paksus on 0,05–0,1 mm.	1C003.a
II.A1.009	‘Kiud- või niitmaterjalid’ või prepregmaterjalid: NB! VT KA PUNKTI II.A1.019.A. a. süsinik- või aramiid-‘kiud- või -niitmaterjalid’, millel on üks järgmistest omadustest: 1. ‘erimoodul’ üle 10 × 106 m või 2. ‘erimoodul’ üle 17 × 104 m; b. klaas-„kiud või -niitmaterjalid”, millel on üks järgmistest omadustest: 1. ‘erimoodul’ üle 3,18 × 106 m või 2. ‘erimoodul’ üle 76,2 × 103 m; c. muud kui punktides II.A1.010.a või b nimetatud temperatuurikindla vaiguga impregneeritud pidevad ‘lõngad’, ‘eelkedrused’, ‘köisikud’ ja ‘lindid’, mille laius ei ületa 15 mm (prepregmaterjalid) ja mis on valmistatud muudest süsinik- või klaas- ‘kiud- või -niitmaterjalidest’. Märkus: käesolev punkt ei hõlma punktides 1C010.a, 1C010.b, 1C210.a ja 1C210.b nimetatud ‘kiud- või niitmaterjale’.	1C010.a 1C010.b 1C210.a 1C210.b
II.A1.010	Vaigu või pigiga impregneeritud kiud (prepregmaterjalid), metalli või süsinikuga kaetud kiud (eelvormid) või ‘süsinikkiu eelvormid’: a. mis on valmistatud eespool punktis II.A1.009 nimetatud ‘kiud- või niitmaterjalidest’; b. epoksüvaik-‘põhimassiga’ eelimpregneeritud süsinik-‘kiud- või -niitmaterjalid’ (prepregmaterjalid), mis on nimetatud punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c õhusõidukite tarindite või laminaatide parandamiseks, eeldusel et iga üksiku lehe mõõtmed ei ületa 50 cm × 90 cm; c. punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c nimetatud prepregmaterjalid, mis on impregneeritud fenool- või epoksüvaikudega, mille klaasistumistemperatuur (Tg) on madalam kui 433 K (160 °C) ning tahkestumistemperatuur on madalam klaasistumistemperatuurist. Märkus: käesolev punkt ei hõlma punktis 1C010.e määratletud ‘kiud- või niitmaterjale’.	1C010.e. 1C210
II.A1.011	Ränikarbiidiga tugevdatud keraamilised komposiidid, mida kasutatakse muude kui punktis 1C107 nimetatud atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste ja ‘rakettide’ düüside valmistamiseks.	1C107
II.A1.012	Muu kui punktis 1C116 või 1C216 nimetatud ‘martensiitvanandatud teras’, mille tõmbetugevus on temperatuuril 293 K (20 °C) 2 050 MPa või rohkem. Tehniline märkus: ‘martensiitvanandatud teras’ tähistab antud juhul vanandatud martensiitterast enne ja pärast termotöötlust.	1C216
II.A1.013	Volfram, tantaal, volframkarbiid, tantaalkarbiid ja nende sulamid, millel on mõlemad järgmised omadused: a. õõnsa silindri- või kerakujulise sümmeetriaga detailid (sh silindrite segmendid) siseläbimõõduga 50 mm – 300 mm ning b. massiga üle 5 kg. Märkus: käesolev punkt ei hõlma punktis 1C226 nimetatud volframi, volframkarbiidi ja nende sulameid.	1C226
II.A1.014	Metalse koobalti, neodüümi või samaariumi pulber või nende sulamid või segud, milles on vähemalt 20 massiprotsenti koobaltit, neodüümi või samaariumi ja osakeste suurus alla 200 μm.	—
II.A1.015	Puhas tributüülfosfaat (TBP) [CAS nr 126-73-8] või segu, milles on üle 5 massiprotsendi TBP-d.	—
II.A1.016	Muu kui punktide 1C116, 1C216 või II.A1.012 all keelatud vanandatud martensiitteras. Tehniline märkus: vanandatud martensiitterased on rauasulamid, mida reeglina iseloomustab kõrge nikli- ja väga madal süsinikusisaldus ning asenduselementide ja pretsipitaatide kasutamine sulami tugevdamise ja vanandamise eesmärgil.	—
II.A1.017	Järgmised metallid, metallipulbrid ja materjalid: a. muud kui punktis 1C117 keelatud volfram ja volframisulamid samakujuliste sfääriliste või pihustatud osakeste kujul, mille osakeste diameeter ei ületa 500 mikromeetrit ja milles on vähemalt 97 massiprotsenti volframit; b. muud kui punktis 1C117 keelatud molübdeen ja molübdeenisulamid samakujuliste sfääriliste või pihustatud osakeste kujul, mille osakeste diameeter ei ületa 500 μm ja milles on vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni; c. muud kui punktis 1C226 või II.A1.013 keelatud volframmaterjalid tahkel kujul, mille materjali koostis on järgmine: 1. volfram ja sulamid, mis sisaldavad vähemalt 97 massiprotsenti volframit; 2. vasega infiltreeritud volfram, milles on vähemalt 80 massiprotsenti volframit või 3. hõbedaga infiltreeritud volfram, milles on vähemalt 80 massiprotsenti volframit.	—
II.A1.018	Pehmed magnetsulamid, mille keemiline koostis on järgmine: a) rauasisaldus 30 % ja 60 % vahel ning b) koobaltisisaldus 40 % ja 60 % vahel.	—
II.A1.019	Muud kui käesoleva määruse I või II lisas (punktides II.A1.009 ja II.A1.010) keelatud või määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas nimetatud „kiud või -niitmaterjalid” või prepregmaterjalid järgmiselt: a. süsinik-„kiud- või -niitmaterjalid”; Märkus: punkt II.A1.019a ei hõlma kangast. b. süsinik-„kiud- või -niitmaterjalidest” valmistatud temperatuurikindla vaiguga impregneeritud pidevad „lõngad”, „eelkedrused”, „köisikud” ja „lindid”; c. polüakrüülnitriilist valmistatud pidevad „lõngad”, „eelkedrused”, „köisikud” ja „lindid”.	—
II.A1.020	Legeerteraslehed ja -plaadid, millel on järgmised omadused: a. legeerteras tõmbetugevusega 1 200 MPa või rohkem temperatuuril 20 °C (293 K) või b. nitreeritud roostevaba dupleksteras. Märkus: ‘sulam’ tähistab antud juhul sulamit enne ja pärast termotöötlust. Tehniline märkus: ‘nitreeritud roostevabal dupleksterasel’ on kahefaasiline mikrostruktuur, mille moodustavad ferriit- ja austeniitterase terad ja neile mikrostruktuuri stabiliseerimiseks lisatud lämmastik.	1C116 1C216
II.A1.021	Süsinik-süsinik-komposiitmaterjal.	1A002.b.1
II.A1.022	Töötlemata või pooltöödeldud niklisulamid, milles on vähemalt 60 massiprotsenti niklit.	1C002.c.1.a
II.A1.023	Titaanisulamlehed ja -plaadid, mille tõmbetugevus 900 MPa või rohkem temperatuuril 20 °C (293 K). Märkus: ‘sulam’ tähistab antud juhul sulamit enne ja pärast termotöötlust.	1C002.b.3
II.A1.024	Raketikütused ja raketikütuste keemilised komponendid: a. tolueendiisotsüanaat (TDI) b. metüleendifenüüldiisotsüanaat (MDI) c. isoforoondiisotsüanaat (IPDI) d. naatriumperkloraat e. ksülidiin f. hüdroksü-otsaga polüeeter (HTPE) g. hüdroksüüllõpprühmadega kaprolaktooneeter (HTCE) Tehniline märkus: see punkt hõlmab puhtaid aineid ja segusid, milles mõnda nimetatud kemikaali on vähemalt 50 %.	1C111
II.A1.025	‘Määrdeained’, mis sisaldavad oluliste koostisosadena mis tahes järgmist elementi: a. perfluoroalküüleeter (CASi nr 60164-51-4); b. perfluoropolüalküüleeter, PFPE, (CASi nr 6991-67-9). ‘Määrdeained’ on õlid ja vedelikud.	1C006
II.A1.026	Berülliumvasest ja vaskberülliumist plaat-, leht-, riba- ja valtsvarbmaterjal; sulami koostisese kuuluvad vask ning muud ained, kusjuures vask moodustab sulami massist suurema osa ning berülliumi osatähtsus on alla 2 massiprotsendi.	1C002.b
A2. Materjalide töötlemine
Nr	Kirjeldus	Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas
II.A2.001	Muud kui punktis 2B116 nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemid, seadmed ja osad: a. vibratsioonikatsetuste süsteemid, milles kasutatakse tagasisidet või suletud ahela tehnikat ja mis sisaldab digitaalkontrollerit ning on võimeline väristama süsteemi kiirendusega 0,1g (ruutkeskmine väärtus) või rohkem sagedusvahemikus 0,1 Hz – 2 kHz ja tekitada jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna ‘tühjal aluslaual’; b. digitaalkontrollerid, mis on varustatud spetsiaalse vibratsioonikatsetuste „tarkvaraga”, mille reaalajaline ribalaius on üle 5 kHz ja mis on ette nähtud punktis a nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemidele; c. väristajad (raputusmoodulid), võimenditega või ilma, mis võimaldavad tekitada jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”, ning on kasutatavad punktis a nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemides; d. katsekehade toetustarindid ja elektroonikamoodulid, mis on ette nähtud paljude raputusmoodulite kombineerimiseks süsteemi, mis võimaldab saavutada efektiivset kombineeritud jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna ‘tühjal aluslaual’, ning on kasutatavad punktis a nimetatud vibratsioonisüsteemides. Tehniline märkus: ‘tühi aluslaud’ tähendab tasast lauda või pinda, millel puuduvad kinnitusrakised ja abidetailid.	2B116
II.A2.002	Järgmised tööpingid ning nende osad ja arvjuhtimismoodulid: a. lihvimispingid, mille positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 15 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230/2 (1988) (1) või vastavatele siseriiklikele standarditele; Märkus: käesolev punkt ei hõlma punktides 2B201.b ja 2B001.c nimetatud lihvimispinke. b. spetsiaalselt konstrueeritud osad ja arvjuhtimismoodulid selliste tööpinkide jaoks, mis on nimetatud punktides 2B001, 2B201 või eespool punktis a.	2B201.b 2B001.c
II.A2.003	Järgmised balansseerpingid ja nendega seotud seadmed: a. balansseerpingid, mis on kavandatud või kohandatud hambaravi- või muudeks meditsiiniseadmeteks, millel on kõik järgmised omadused: 1. ei suuda tasakaalustada rootoreid/sõlmi, mille mass on suurem kui 3 kg; 2. on võimelised tasakaalustama rootoreid/sõlmi suurematel kiirustel kui 12 500 p/min; 3. on võimelised korrigeerima tasakaalustamatust kahel või rohkemal tasandil ning 4. on võimelised tasakaalustama spetsiifilise jääktasakaalustamatuseni 0,2 g × mm kilogrammi rootori massi kohta; b. indikaatorite pead, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks eespool punktis a nimetatud masinatel. Tehniline märkus: indikaatorite pead on mõnel juhul tuntud tasakaalustusseadmestikuna.	2B119
II.A2.004	Muud kui punktis 2B225 nimetatud kaugjuhtimisega manipulaatorid, mis on kasutatavad kaugjuhitavaks tegutsemiseks radiokeemilistes eraldusprotsessides või kuumades kambrites ja millel on üks järgmistest omadustest: a. võime läbida 0,3 m paksust või paksemat kuuma kambri seina (läbi seina tegutsemine) või b. võime ulatuda tegutsema üle kuuma kambri 0,3 m või paksema seina ülemise ääre (üle seina tegutsemine).	2B225
II.A2.006	Järgmised temperatuuril üle 400 °C töötavad ahjud: a. oksüdatsiooniahjud; b. kontrollitava keskkonnaga kuumtöötlusahjud. Märkus: käesolev punkt ei hõlma spetsiaalselt klaasi, keraamiliste lauanõude või konstruktsioonikeraamika tootmiseks kavandatud rullkonveieriga või vagonettidega tunnelahje, lintkonveieriga tunnelahje, tõukurtüüpi ahje või süstikahje.	2B226 2B227
II.A2.007	Muud kui punktis 2B230 nimetatud „rõhuandurid”, mis võimaldavad mõõta absoluutrõhku vahemikus 0–200 kPa ja millel on mõlemad järgmised omadused: a. „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud rõhutundlikud elemendid ja b. millel on üks järgmistest omadustest: 1. täisskaala ulatus on väiksem kui 200 kPa ning „täpsus” on ± 1 % täisskaala ulatusest või 2. täisskaala ulatus on 200 kPa või rohkem ning „täpsus” on parem kui ± 2 kPa.	2B230
II.A2.008	Vedelik-vedelik kontaktseadmed (segamis-sadestusseadmed, impulsskolonnid ja tsentrifugaalsed kontaktorid) ning selliste seadmete jaoks ettenähtud vedelikujagajad, aurujagajad ja vedelikukogujad, mille töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on: NB! VT KA PUNKT II.A2.014. 1. Roostevaba teras. Märkus: roostevaba teras, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi, vt punkt II.A2.014.a.	2B350.e
II.A2.009	Tööstusseadmed ja komponendid, muud kui punktis 2B350.d nimetatud: NB! VT KA PUNKT II.A2.015. Soojusvahetid või kondensaatorid, mille soojust ülekandev pind on suurem kui 0,05 m2 ning väiksem kui 30 m2, ja selliste soojusvahetite või kondensaatorite jaoks ettenähtud torud, plaadid, spiraaltorud või plokid (südamikud), mille vedelikuga(vedelikega) otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest: 1. Roostevaba teras. Märkus 1: roostevaba teras, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi, vt punkt II.A2.015.a. Märkus 2: käesolev punkt ei hõlma sõidukite radiaatoreid. Tehniline märkus: mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra soojusvaheti kontrollimise staatust.	2B350.d
II.A2.010	Muud kui punktis 2B350.i nimetatud korrosiivsete vedelike jaoks sobilikud mitmetihendilised ja tihendita pumbad tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 0,6 m3/h või vaakumpumbad tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 5 m3/h (standardtingimustel: temperatuuril 273 K (0 °C) ja rõhul 101,3 kPa) ning selliste pumpade korpused (pumbakered), eelvormitud kerevooderdused, tiivikud, rootorid või jugapumbapihustid, mille otseselt töödeldava(te) kemikaali(de)ga kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest: NB! VT KA PUNKT II.A2.016. 1. Roostevaba teras Märkus: roostevaba teras, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi, vt punkt II.A2.016a. Tehniline märkus: mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra pumba kontrollimise staatust.	2B350.i
II.A2.011	Tsentrifugaalseparaatorid, mis ilma aerosoolide keskkonda sattumise riskita võimaldavad pidevat separeerimist ning mis on toodetud järgmistest materjalidest: 1. sulamid, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi; 2. fluoropolümeerid; 3. klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus); 4. nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit; 5. tantaal või tantaalisulamid; 6. titaan või titaanisulamid või 7. tsirkoonium või tsirkooniumisulamid. Märkus: käesolev punkt ei hõlma punktis 2B352.c nimetatud tsentrifugaalseparaatoreid.	2B352.c
II.A2.012	Niklist või niklisulamist paagutatud metallfiltrid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit. Märkus: käesolev punkt ei hõlma punktis 2B352.d nimetatud filtreid.	2B352.d
II.A2.013	Muud kui punktidega 2B009, 2B109 ja 2B209 hõlmatud trugimis- ja tõukamispingid, mille valtsimisjõud on üle 60 kN, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud osad. Tehniline märkus: punkti II.A2.013 tähenduses käsitatakse pinke, milles trugimis- ja tõukamisfunktsioonid on kombineeritud, tõukamispinkidena.	—
II.A2.014	Vedelik-vedelik kontaktseadmed (segamis-sadestusseadmed, impulsskolonnid ja tsentrifugaalsed kontaktorid) ning selliste seadmete jaoks ettenähtud vedelikujagajad, aurujagajad ja vedelikukogujad, mille töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on: NB! VT KA PUNKT II.A2.008. a. valmistatud järgmistest materjalidest: 1. sulamid, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi; 2. fluoropolümeerid; 3. klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus); 4. grafiit või ‘süsinikgrafiit’; 5. nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit; 6. tantaal või tantaalisulamid; 7. titaan või titaanisulamid või 8. tsirkoonium või tsirkooniumisulamid või b. valmistatud roostevabast terasest ja ühest või mitmest materjalist, mida on nimetatud punktis II.A2.014.a. Tehniline märkus: ‘süsinikgrafiit’ on amorfse süsiniku ja grafiidi segu, milles kaaluline grafiidisisaldus on 8 % või rohkem.	2B350.e
II.A2.015	Tööstusseadmed ja komponendid, muud kui punktis 2B350.d nimetatud: NB! VT KA PUNKT II.A2.009. Soojusvahetid või kondensaatorid, mille soojust ülekandev pind on suurem kui 0,05 m2 ning väiksem kui 30 m2 ja selliste soojusvahetite või kondensaatorite jaoks ettenähtud torud, plaadid, spiraaltorud või plokid (südamikud), mille vedelikuga(vedelikega) otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on: a. valmistatud järgmistest materjalidest: 1. sulamid, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi; 2. fluoropolümeerid; 3. klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus); 4. grafiit või ‘süsinikgrafiit’; 5. nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit; 6. tantaal või tantaalisulamid; 7. titaan või titaanisulamid; 8. tsirkoonium või tsirkooniumisulamid; 9. ränikarbiid või 10. titaankarbiid või b. valmistatud roostevabast terasest ja ühest või mitmest materjalist, mida on nimetatud punktis II.A2.015.a. Märkus: käesolev punkt ei hõlma sõidukite radiaatoreid. Tehniline märkus: mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra soojusvaheti kontrollimise staatust.	2B350.d
II.A2.016	Muud kui punktis 2B350.i nimetatud korrosiivsete vedelike jaoks sobilikud mitmetihendilised ja tihendita pumbad tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 0,6 m3/h või vaakumpumbad tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 5 m3/h (standardtingimustel: temperatuuril 273 K (0 °C) ja rõhul 101,3 kPa) ning selliste pumpade korpused (pumbakered), eelvormitud kerevooderdused, tiivikud, rootorid või jugapumbapihustid, mille otseselt töödeldava(te) kemikaali(de)ga kokkupuutuvad tööpinnad on: NB! VT KA PUNKT II.A2.010. .a valmistatud järgmistest materjalidest: 1. sulamid, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi; 2. keraamika; 3. ferrosiliitsium; 4. fluoropolümeerid; 5. klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus); 6. grafiit või ‘süsinikgrafiit’; 7. nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit; 8. tantaal või tantaalisulamid; 9. titaan või titaanisulamid; 10. tsirkoonium või tsirkooniumisulamid; 11. nioobium (kolumbium) või nioobiumisulamid või 12. alumiiniumisulamid või b. valmistatud roostevabast terasest ja ühest või mitmest materjalist, mida on nimetatud punktis II.A2.016.a. Tehniline märkus: mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra pumba kontrollimise staatust.	2B350.i
II.A2.017	Järgmiste metallide, keraamika ja komposiitmaterjalide eemaldamiseks või lõikamiseks ettenähtud sädeerosioonlõikepink (EDM) ning varras-, sukel- ja traatelektroodid: a. varras- ja sukelelektroodiga sädeerosioonlõikepingid; b. traatelektroodidega sädeerosioonlõikepingid. Märkus: sädeerosioonlõikepinki nimetatakse ka elektroerosioonseadmeks.	2B001.d
II.A2.018	Arvutiga juhitavad või „arvjuhitavad” koordinaatmõõtemasinad (CMM) või mõõtekontrolliseadmed, millel kolmemõõtmeline (ruumiline) lubatud piirviga (MPPE) on seadme tööpiirkonna igas punktis (st telgede pikkuse ulatuses) võrdne või väiksem (parem) kui (3 + L/1 000 ) μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites), mõõdetud vastavalt ISO standardile 10360-2 (2001), ning selleks ettenähtud mõõtepead.	2B006.a 2B206.a
II.A2.019	Arvutiga juhitavad või „arvjuhitavad” elektronkiir-keevitusmasinad ja nende jaoks ettenähtud osad.	2B001.e.1.b
II.A2.020	Arvutiga juhitavad või „arvjuhitavad” elektronkiirkeevitus- ja elektronkiir-lõikamismasinad ning nende jaoks ettenähtud komponendid.	2B001.e.1.c
II.A2.021	Arvutiga juhitavad või „arvjuhitavad” plasmalõikamismasinad ja nende jaoks ettenähtud komponendid.	2B001.e.1
II.A2.022	Rootoritele ning pöördseadmete ja -masinatele ettenähtud vibratsioonikontrolliseadmed, mis on võimelised mõõtma sagedusi vahemikus 600–2 000 Hz.	2B116
II.A2.023	Vedelikrõngasvaakumpumbad ja nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud osad.	2B231 2B350.i
II.A2.024	Labavaakumpumbad ja nende osad. Märkus 1: punkt II.A2.024 ei hõlma muude seadmete jaoks ettenähtud labavaakumpumpasid. Märkus 2: muude seadmete jaoks ettenähtud labavaakumpumpade kontrollimise staatus oleneb nende muude seadmete kontrollistaatusest.	2B231 2B235.i 0B002.f
II.A2.025	Järgmised õhufiltrid, mille vähemalt üks füüsiline mõõde on suurem kui 1 000 mm: a. suure efektiivsusega tahkete osakeste (HEPA) filtrid; b. kõrgema puhastusastmega õhufiltrid. Märkus: punkt II.A2.025 ei hõlma meditsiiniseadmetele ettenähtud õhufiltreid.	2B352.d
A3. Elektroonika
Nr	Kirjeldus	Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas
II.A3.001	Kõrgepingelised alalisvooluallikad, millel on mõlemad järgmised omadused: a. võimaldavad pühkides või pühkimata 8 tunni jooksul saada pidevalt väljundpinget 10 kV või rohkem võimsusega 5 kW või rohkem ning b. voolu ja pinge stabiilsus 4 tunni vältel on parem kui 0,1 %. Märkus: käesolev punkt ei hõlma punktides 0B001.j.5 ja 3A227 nimetatud toiteallikaid.	3A227
II.A3.002	Muud kui punktis 3A233 või 0B002.g nimetatud massispektromeetrid, mis võimaldavad mõõta ioone massiga 200 aatommassiühikut või rohkem ning mille lahutusvõime on parem kui 2 osa 200st, ning nende iooniallikad: a. induktiivselt sidestatud plasma massispektromeetrid (ICP/MS); b. huumlahendus-massispektromeetrid (GDMS); c. termilise ionisatsiooni massispektromeetrid (TIMS); d. elektronpommitusega massispektromeetrid, mille allikakonteiner on valmistatud, vooderdatud või kaetud ‘UF6 korrosioonile vastupidavate materjalidega’; e. molekulaarkimbu massispektromeetrid, millel on üks järgmistest omadustest: 1. kiirgusallika konteiner on valmistatud, vooderdatud või kaetud roostevaba terasega või molübdeeniga ja varustatud külmalõksuga, mida on võimalik jahutada temperatuurini 193 K (– 80 °C) või madalamale või 2. kiirgusallika konteiner on valmistatud, vooderdatud või kaetud ‘UF6 korrosioonile vastupidavate materjalidega’; f. massispektromeetrid, mis on varustatud mikrofluorimisioonallikaga ja on ette nähtud aktiniididele või aktiniidfluoriididele.	3A233
II.A3.003	Spektromeetrid ja difraktomeetrid, mis on kavandatud metallide või sulamite koostiselementide või nende sisalduse määramiseks ilma materjali keemilise lagundamiseta.	—
II.A3.004	Muud kui punktis 0B001 või 3A225 nimetatud sagedusmuutjad või generaatorid, millel on kõik järgmised omadused, ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud osad ja tarkvara: a. mitmefaasiline väljund, võimaliku väljundvõimsusega 10 W või rohkem; b. töösagedus vähemalt 600 Hz ning c. sageduse stabiilsus parem kui 0,2 %. Tehniline märkus: sagedusmuundureid tuntakse ka konverterite või inverteritena. Märkused: 1. punkt II.A3.004 ei hõlma sagedusmuutjaid, millel on teatavate kindlate tööstusmasinate (tööpingid, ketrusmasinad, trükkplaadiga masinad) jaoks välja töötatud kommunikatsiooniprotokoll või -liides, mis ei võimalda sagedusmuundureid kasutada muul eesmärgil hoolimata sellest, et neil on eespool osutatud omadused. 2. punkt II.A3.004 ei hõlma sõidukite jaoks ettenähtud sagedusmuundajaid, mis töötavad juhtsekventsiga, mida saadetakse sagedusmuundajast sõiduki juhtseadmesse ja tagasi sagedusmuundajasse.	3A225 0B001.b.13
A6. Andurid ja laserid
Nr	Kirjeldus	Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas
II.A6.001	Ütrium-alumiinium-granaadist (YAG) vardad	—
II.A6.002	Muud kui punktides 6A002 ja 6A004.b nimetatud optilised seadmed ning osad: infrapunaoptika lainepikkuste vahemikus 9 000 –17 000 nm ja selle osad, sealhulgas kaadmiumtelluurist (CdTe) osad.	6A002 6A004.b
II.A6.003	Lainefrondi korrigeerimissüsteemid kasutamiseks koos laserkiirega, mille läbimõõt ületab 4 mm, ja nende jaoks spetsiaalselt kavandatud komponendid, sealhulgas juhtsüsteemid, lainefrondi detektorid ja ‘deformeeritavad peeglid’, sealhulgas bimorfsed peeglid. Märkus: käesolev punkt ei hõlma punktides 6A004.a, 6A005.e ja 6A005.f nimetatud juhtpeegleid.	6A003
II.A6.004	Argoonioon-„laserid”, mille keskmine väljundvõimsus on 5 W või rohkem. Märkus: käesolev punkt ei hõlma punktides 0B001.g.5, 6A005 ja 6A205.a nimetatud argoonioon-‘lasereid’.	6A005.a.6 6A205.a
II.A6.005	Järgmised pooljuht-„laserid” ja nende osad: a. üksikud pooljuht-„laserid” väljundvõimsusega üle 200 mW ja mille kogus ületab sadat ühikut; b. pooljuht-„laserite” maatriksid väljundvõimsusega üle 20 W. Märkused: 1. pooljuhtlasereid nimetatakse sageli laserdioodideks. 2. käesolev punkt ei hõlma punktides 0B001.g.5, 0B001.h.6 ja 6A005.b nimetatud „lasereid”. 3. käesolev punkt ei hõlma „laser”-dioodelainepikkuse vahemikus 1 200 –2 000 nm.	6A005.b
II.A6.006	Timmitavad pooljuht-„laserid” ja timmitavate pooljuht-‘laserite’ massiivid lainepikkuse vahemikus 9–17 μm, ning pooljuht-‘laserite’ liitmassiivid, mis sisaldavad vähemalt ühte nimetatud lainepikkusega timmitavate pooljuht-‘laserite’ massiivi. Märkused: 1. pooljuhtlasereid nimetatakse sageli laserdioodideks. 2. käesolev punkt ei hõlma punktides 0B001.h.6 ja 6A005.b nimetatud pool-„juhtlasereid”.	6A005.b
II.A6.007	Järgmised „timmitavad”„tahkislaserid” ja nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud osad: a. titaan-safiirlaserid; b. aleksandriitlaserid. Märkus: käesolev punkt ei hõlma punktides 0B001.g.5, 0B001.h.6 ja 6A005.c.1 nimetatud titaan-safiir- ja aleksandriitlasereid.	6A005.c.1
II.A6.008	Neodüümlisandiga „laserid” (v.a neodüümklaaslaserid), mille väljundkiirguse lainepikkus on üle 1 000 nm, kuid mitte üle 1 100 nm, ja väljundenergia üle 10 J impulsi kohta. Märkus: käesolev punkt ei hõlma punktis 6A005.c.2.b nimetatud neodüümlisandiga ‘lasereid’ (v.a neodüümklaaslaserid).	6A005.c.2
II.A6.009	Järgmised akustooptika komponendid: a. kaaderpildistuslambid ja tahkis-pildistusseadmed kordumissagedusega 1 kHz või rohkem; b. kordumissagedusseadmed; c. Pockelsi rakud.	6A203.b.4.c
II.A6.010	Muud kui punktis 6A203.c. nimetatud kiirguskindlad kaamerad või nende jaoks ettenähtud läätsed, mis on spetsiaalselt kavandatud või arvestatud taluma kiirguse kogudoosi üle 50 × 3 Gy (räni) (5 × 10 rad (räni)) ilma nende töövõimet halvendamata. Tehniline märkus: termin „Gy (räni)” tähistab ühes kilogrammis ekraneerimata räniproovis selle ioniseeriva kiirgusega kiiritamisel neeldunud energiahulka džaulides.	6A203.c
II.A6.011	Timmitavad impulss-värvilaser-võimendid ja -ostsillaatorid, millel on kõik järgmised omadused: 1. töötavad lainepikkustel 300–800 nm; 2. keskmine väljundvõimsus on üle 10 W, kuid mitte üle 30 W; 3. kordumissagedus on suurem kui 1 kHz ning 4. impulsi kestus on lühem kui 100 ns. Märkused: 1. käesolev punkt ei hõlma ühemoodilisi ostsillaatoreid. 2. käesolev punkt ei hõlma punktides 6A205.c, 0B001.g.5 ja 6A005 nimetatud timmitavaid impulss-värvilaser-võimendeid ja -ostsillaatoreid.	6A205.c
II.A6.012	Süsinikdioksiidimpulss-„laserid”, millel on kõik järgmised omadused: 1. töötavad lainepikkustel 9 000 –11 000 nm; 2. kordumissagedus on suurem kui 250 Hz; 3. keskmine väljundvõimsus on üle 100 W, kuid mitte üle 500 W ning 4. impulsi kestus on lühem kui 200 ns. Märkus: käesolev punkt ei hõlma punktides 6A205.d, 0B001.h.6 ja 6A005.d nimetatud timmitavaid süsinikdioksiidimpulsslaser-võimendeid ja -ostsillaatoreid.	6A205.d
II.A6.013	Vaseaurude ‘laserid’, millel on mõlemad järgmised omadused: 1. töötavad lainepikkustel 500–6 000 nm ning 2. keskmine väljundvõimsus 15 W või rohkem.	6A005.b
II.A6.014	Süsinikoksiidimpulss-‘laserid’, millel on kõik järgmised omadused: 1. töötavad lainepikkustel 5 000 –6 000 nm; 2. kordumissagedus on suurem kui 250 Hz; 3. keskmine väljundvõimsus üle 100 W ning 4. impulsi kestus on alla 200 ns. Märkus: käesolev punkt ei hõlma võimsamaid (tavaliselt 1–5 kW) tööstuslikke keevitus- ja lõikusotstarbelisi süsinikmonoksiidimpulsslasereid, kuna need on kas pidevlainelaserid või nende impulsi kestus on suurem kui 200 ns.
II.A6.015	Elektritoitega ‘vaakummeetrid’, mille mõõtetäpsus on vähemalt (parem kui) 5 %. ‘Vaakummeetrid’ on Pirani, Penningi ja mahtuvuslikud manomeetrid.	0B001.b
II.A6.016	Järgmised mikroskoobid ning nendega seotud seadmed ja detektorid: a. skaneerivad elektronmikroskoobid; b. skaneerivad Auger' mikroskoobid; c. transmissioon-elektronmikroskoobid; d. aatomjõumikroskoobid; e. skaneerivad teravikmikroskoobid; f. punkti III.A6.013 alapunktides a–e loetletud mikroskoopides kasutatavad seadmed ja detektorid, mis kasutavad järgmisi materjalide analüüsi meetodeid: 1. fotoelektronspektroskoopia (XPS); 2. energiadispersiivne elektronspektroskoopia (EDX, EDS) või 3. elektronspektroskoopia keemilise analüüsi jaoks (ESCA).	6B
A7. Navigatsioon ja lennunduselektroonika
Nr	Kirjeldus	Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas
II.A7.001	Inertsiaalsed navigatsioonisüsteemid ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid: I. Järgmised inertsiaalsed navigatsioonisüsteemid, mis on Wassenaari kokkuleppe osalisriikide tsiviilvõimude poolt sertifitseeritud kasutamiseks „tsiviilõhusõidukitel” ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid: a. inertsiaalsed navigatsioonisüsteemid (INS) (kardaanriputiga või tervikkinnitusega) ja inertsiaalseadmed, mis on kavandatud „õhusõidukite”, maismaasõidukite, veesõidukite (veepealsete või veealuste) või ‘kosmosesõidukite’ asendi reguleerimiseks, juhtimiseks ja kontrolliks ning millel on järgmised omadused, ning nende jaoks spetsiaalselt ettenähtud komponendid: 1. navigatsiooniviga (inertsiaalselt vaba), mis allub normaali orientatsioonile 0,8 meremiili tunnis (tõenäolise vea ring (CEP)) või vähem (parem) või 2. ette nähtud kasutamiseks üle 10 g lineaarkiirenduse korral; b. hübriidsed inertsiaalsed navigatsioonisüsteemid, mis on integreeritud globaalsete satelliitnavigatsioonisüsteemi(de)ga (GNSS) või „andmebaasidega toetatava(te) navigatsioonisüsteemi(de)ga” („DBRN”) ruumasendi, suunamise või juhtimise jaoks, vastavalt normaali suunale, millel on INS navigatsiooni positsioonitäpsus pärast GNSS või „DBRN” kaotamist kuni neljaminutilise perioodi jooksul väiksem (parem) kui 10 meetrit ‘tõenäolise vea ringis’ (CEP); c. inertsiaalsed seadmed asimuudi, suuna või põhjasuuna määramiseks, millel on mis tahes järgmine omadus, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid: 1. ette nähtud asimuudi, suuna või põhjasuuna määramise ruutkeskmine (rms) täpsus 6 kaareminutit või vähem (parem) 45 laiuskraadi juures või 2. mittetöötavana ette nähtud taluma 900 g või suuremat löögikoormust 1 msec või pikema aja jooksul. Märkus: punktides I.a ja I.b esitatud parameetrid on rakendatavad koos mõnega järgnevalt esitatud keskkonnatingimustest: 1. sisendi juhuslik vibratsioon, mille ruutkeskmine üldamplituud on 7,7 g testi esimese poole tunni vältel ning testi kogukestus on poolteist tundi telje kohta igal kolmest ristiasetsevast teljest, kui juhuslik vibratsioon vastab järgmistele tingimustele: a. konstantse võimsuse spektraaltiheduse väärtus (PSD) on 0,04 g2/Hz sagedusvahemikus 15–1 000 Hz ning b. konstantse võimsuse spektraaltiheduse väärtus (PSD) langeb sagedusega 0,04 g2/Hz kuni 0,01 g2/Hz sagedusvahemikus 1 000 –2 000 Hz; 2. keerlemis- ja lengerduskiirus on + 2,62 rad/s (150 °/s) või rohkem või 3. vastavalt siseriiklikele standarditele, mis on samaväärsed ülalolevate punktidega 1 või 2. Tehnilised märkused: 1. punkt I.b. viitab süsteemidele, milles INS ja teised sõltumatud navigatsiooni abiseadmed on koondatud üheks ühikuks (ühendatud), et saavutada parimat tulemust. 2. ‘tõenäolise vea ring’ (CEP) – ringikujulise normaaljaotuse korral sellise ringi raadius, mille sisse jääb 50 % üksikult tehtud mõõtmiste tulemustest, või ringi raadius, mille sees asetseb midagi 50 % tõenäosusega. II. Spetsiaalselt tsiviilseireotstarbeliseks kasutamiseks kavandatud inertsiaalseadmeid sisaldavad teodoliitsüsteemid, mis on konstrueeritud nii, et nende asimuudi, suuna või põhjasuuna määramise ruutkeskmine (rms) täpsus oleks 6 kaareminutit või vähem (parem) 45 laiuskraadi juures, ning spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid. III. Inertsiaalsed või muud seadmed, mis kasutavad punktis 7A001 või 7A101 nimetatud kiirendusmõõtureid, kui sellised kiirendusmõõturid on spetsiaalselt projekteeritud ja kavandatud kui MWD-andurid, mida kasutatakse puuraukude teenindamisel.	7A003 7A103
II.A7.002	Piesoelektrilise keraamilise anduriga kiirendusmõõturid, mille tundlikkus on vähemalt 1 000 mV/g.	7A001
A9. Kosmosesõidukid ja tõukejõud
Nr	Kirjeldus	Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas
II.A9.001	Püropoldid.	—
II.A9.002	Rakettmootori tõukejõu mõõtmise ‘koormusandurid’, mis võimaldavad käsitleda tõukejõudu üle 30 kN. Tehniline märkus: ‘koormusandurid’ on tõmbe ja surve mõõtmise seadmed ja andurid. Märkus: punkt II.A9.002 ei hõlma seadmeid ega andureid, mis on ette nähtud sõidukite massi mõõtmiseks, näiteks sõidukikaalud.	9B117
II.A9.003	Järgmised gaasielektriturbiinid, nende osad ja muud seadmed: a. gaasielektriturbiinid võimsusega üle 200 MW; b. punktis II.A9.003.a nimetatud gaasielektriturbiinide jaoks ettenähtud labad, staatorid, põlemiskambrid ja sissepritsesuulised; c. seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis II.A9.003.a nimetatud gaasielektriturbiinide „arendamiseks” ja „tootmiseks”.	9A001 9A002 9A003 9B001 9B003 9B004

Loetelu raketitehnoloogia kontrollrežiimi loendis sisalduvatest esemetest, sealhulgas tarkvarast ja tehnoloogiast, millele on osutatud artiklis 4a

Käesolev lisa sisaldab järgmisi tuumatarneriikide grupi loendis loetletud esemeid selles määratletud kujul: Sissejuhatavaid märkusi (1. jagu) tuleks lugeda kui juhendit loetletud esemete täpsete spetsifikatsioonide tõlgendamiseks; need ei sea kahtluse alla nende esemete Iraani eksportimise keeldu, nagu on ette nähtud artikliga 4.

„Täpsus” (accuracy)märgitud väärtuse maksimaalne positiivne või negatiivne hälve tunnustatud standardist või tegelikust väärtusest; enamasti mõõdetakse ebatäpsuse kaudu.

„Fundamentaalteaduslikud uuringud” (basic scientific research)eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtuste või vaadeldavate faktide fundamentaalsetest põhimõtetest ning mis ei ole otseselt suunatud konkreetse praktilise eesmärgi saavutamiseks.

„Üldkasutatav” (in the public domain)„tarkvara” või „tehnoloogia”, mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes. (Autoriõigusega seatud piirangud ei takista „tarkvara” või „tehnoloogiat” olemast „üldkasutatav”.)

„Mikroskeem” (microcircuit)seade, milles mitu passiivset ja/või aktiivset elementi on lahutamatult seotud katkematu struktuuri pinnal või sees, et täita ahela ülesannet.

„Mikroprogramm” (microprogramme)elementaarsete käskude jada, mida säilitatakse erilises mäluseadmes ja mille täitmise käivitab tema viitekäsu saabumine käsuregistrisse.

kogumass, mida suudab kanda või kohale toimetada konkreetne raketisüsteem või mehitamata õhusõiduki (UAV) süsteem ja mida ei kasutata lennuvõime säilitamiseks.

Kasuliku lasti hulka arvestatavad konkreetsed seadmed, alamsüsteemid või komponendid sõltuvad vastava sõiduki tüübist ja konfiguratsioonist.

„Tootmisseadmed” (production equipment)instrumendid, šabloonid, rakised, tööriistatornid, valuvormid, stantsid, kinnitusvahendid, joondamisseadmed, katseseadmed, muud masinad ning nende osad, mis hõlmavad ainult seadmeid, mis on eraldi konstrueeritud või modifitseeritud „arenduse” või „tootmise” ühe või enama järgu jaoks.

„Tootmisrajatised” (production facilities)„tootmisseadmed” ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud tarkvara, mis on integreeritud „arenduseks” mõeldud seadeldistesse või ühte või mitmesse „tootmis”järku.

„Programm” (programme)käskude jada protsessi sooritamiseks elektronarvuti abil kas vahetult täidetaval või täidetavaks muundataval kujul.

„Kiirgust taluv” (radiation hardened)komponent või seade, mis on projekteeritud või arvestatud taluma kiirgustaseme väärtusi, mis tekitavad suurusele 5 × 105 rad (räni) vastava või seda ületava maksimaalse kiirgusdoosi.

maksimaalne distants, mida konkreetne raketisüsteem või mehitamata õhusõiduki (UAV) süsteem on võimeline läbima stabiilse lennu režiimil, mõõdetuna tema trajektoori projektsiooni kaudu maapinnal.

„Tarkvara” (software)ühest või mitmest „programmist” või „mikroprogrammist” koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes füüsilisele andmekandjale.

„Tehnoloogia” (technology)spetsiaalne teave, mis on vajalik toote „arenduseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”. See teave võib esineda „tehniliste andmete” ja „tehnilise abi” kujul.

Kui tekstis esinevad järgmised terminid, tuleb neid mõista vastavalt allpool toodud selgitustele:

PUNKT 2 TERVIKLIKUD ALAMSÜSTEEMID, MIDA SAAB KASUTADA TERVIKLIKES KANDEVAHENDITES

Vastavalt kavandatava lõppkasutusega kooskõlas olevale aruandele lõppkasutuse kohta võib punktides 2.D.2 – 2.D.6 nimetatud tarkvara käsitada kuuluvana II kategooriasse:

PUNKT 6 STRUKTUURKOMPOSIITIDE TOOTMINE, PÜROLÜÜTILINE SADESTAMINE JA TIHENDAMINE NING KONSTRUKTSIOONIMATERJALID

Punktis 9.A või 9.D nimetatud seadmeid või „tarkvara” võib eksportida mehitatud õhusõiduki, satelliidi, maismaasõiduki, laeva, allveelaeva või geofüüsikaliste uuringute seadme osana või koguses, mis on asjakohane selliste esemete varuosadeks.

Punktis 10.A nimetatud süsteeme, seadmeid või ventiile võib eksportida mehitatud õhusõiduki või satelliidi osana või koguses, mis on asjakohane mehitatud õhusõiduki varuosadeks.

Punkti 13 seadmeid võib eksportida mehitatud õhusõiduki või satelliidi osana või koguses, mis on asjakohane mehitatud õhusõiduki varuosadeks.

Liikmed lepivad kokku, et juhtudel kui alternatiivina kindlaksmääratud rahvusvahelistele standarditele on konkreetselt lubatud kasutada „samaväärseid siseriiklikke standardeid”, tagavad samaväärse siseriikliku standardiga ettenähtud tehnilised meetodid ja parameetrid kindlaksmääratud rahvusvahelise standardiga ettenähtud standardi nõuete järgimise.

1. Ettevõtte ressursiplaneerimise tarkvara, mis on spetsiaalselt projekteeritud kasutamiseks tuuma- ja sõjatööstuses

2. Korrosioonikindel kõrgkvaliteetne teras (kroomisisaldus > 12 %) lehtede, plaatide, torude või kangidena

A. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused

Füüsilised isikud

1) Fereidoun Abbasi-Davani. Muu teave: Iraani kaitse- ja relvajõudude logistilise toe ministeeriumi (MODAFL) vanemteadur, kes on seotud Rakendusfüüsika Instituudiga. Teeb tihedat koostööd Mohsen Fakhrizadeh-Mahabadi’ga.

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

▼M25 —————

▼B

3) Ali Akbar Ahmadian. Ametinimetus: viitseadmiral. Ametikoht: Islami revolutsioonilise kaardiväe (IRGC) juht.

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

▼M25 —————

▼B

8) Bahmanyar Morteza Bahmanyar. Ametikoht: kosmosetööstuse organisatsiooni (AIO) rahandus- ja eelarveosakonna juhataja. Muu teave: osaleb Iraani ballistiliste rakettide programmis.

ÜRO kande kuupäev: 23.12.2006.

▼M25 —————

▼B

11) Ahmad Vahid Dastjerdi. Ametikoht: kosmosetööstuse organisatsiooni (AIO) juhataja. Muu teave: osaleb Iraani ballistiliste rakettide programmis.

ÜRO kande kuupäev: 23.12.2006.

12) Ahmad Derakhshandeh. Ametikoht: ettevõtja Bank Sepah juhatuse esimees ja tegevjuht.

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

13) Mohammad Eslami. Ametinimetus: Dr. Muu teave: Kaitsetööstuse Koolitus- ja Uurimisinstituudi juhataja.

ÜRO kande kuupäev: 3.3.2008.

14) Reza-Gholi Esmaeli. Ametikoht: kosmosetööstuse organisatsiooni (AIO) kaubanduse ja rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja. Muu teave: osaleb Iraani ballistiliste rakettide programmis.

ÜRO kande kuupäev: 23.12.2006.

15) Mohsen Fakhrizadeh-Mahabadi. Muu teave: Iraani kaitse- ja relvajõudude logistilise toe ministeeriumi (MODAFEL) vanemteadur ja Füüsika Uurimiskeskuse endine juhataja.

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

16) Mohammad Hejazi. Ametinimetus: brigaadikindral. Ametikoht: Bassij vastupanuvägede komandör.

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

17) Mohsen Hojati. Ametikoht: kontserni Fajr Industrial Group juhataja.

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

▼M25 —————

▼B

20) Mehrdada Akhlaghi Ketabachi. Ametikoht: kontserni Shahid Bagheri Industrial Group (SBIG) juhataja.

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

▼M25 —————

▼B

22) Naser Maleki. Ametikoht: kontserni Shahid Hemmat Industrial Group (SHIG) juhataja. Muu teave: Naser Maleki on samuti Iraani kaitse- ja relvajõudude logistilise toe ministeeriumi (MODAFEL) ametnik, kelle ülesandeks on järelevalve ballistilise raketi Shahab-3 programmi üle. Shahab-3 on praegu kasutusel olev Iraani ballistiline kaugmaarakett.

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

▼M25 —————

▼B

26) Mohammad Reza Naqdi. Ametinimetus: brigaadikindral. Muu teave: endine relvajõudude peastaabi ülema asetäitja logistika ja tööstuslike teadusuuringute alal / riikliku salakaubavedude vastase võitlemise peakorteri juhataja, seotud jõupingutustega ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega nr 1737 (2006) ja 1747 (2007) kehtestatud sanktsioonidest pääsemiseks.

ÜRO kande kuupäev: 3.3.2008.

▼M25 —————

▼B

28) Mohammad Mehdi Nejad Nouri. Ametinimetus: kindralleitnant. Ametikoht: Malek Ashtari Kaitsetehnoloogia Ülikooli rektor. Muu teave: Kaitsetehnoloogia Ülikooli keemiateaduskond on seotud Iraani kaitse- ja relvajõudude logistilise toe ministeeriumiga (MODALF) ning on teostanud katseid berülliumiga. osaleb Iraani tuumaprogrammis.

ÜRO kande kuupäev: 23.12.2006.

▼M25 —————

▼B

33) Morteza Rezaie. Ametinimetus: brigaadikindral. Ametikoht: IRGC asekomandör.

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

34) Morteza Safari. Ametinimetus: kontradmiral. Ametikoht: Islami revolutsioonilise kaardiväe (IRGC) mereväe komandör.

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

35) Yahya Rahim Safavi. Ametinimetus: kindralmajor. Ametikoht: komandör, ►C1 Iraani revolutsiooniline kaardivägi ◄ (IRGC) (Pasdaran). Muu teave: osaleb nii Iraani tuuma- kui ka ballistiliste rakettide programmis.

ÜRO kande kuupäev: 23.12.2006.

▼M25 —————

▼B

37) Hosein Salimi. Ametinimetus: kindral. Ametikoht: õhujõudude juhataja, ►C1 Iraani revolutsiooniline kaardivägi ◄ (IRGC) (Pasdaran). Muu teave: osaleb Iraani ballistiliste rakettide programmis.

ÜRO kande kuupäev: 23.12.2006.

38) Qasem Soleimani. Ametinimetus: brigaadikindral. Ametikoht: Qodsi relvajõudude komandör.

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

▼M25 —————

▼B

40) Mohammad Reza Zahedi. Ametinimetus: brigaadikindral. Ametikoht: Islami revolutsioonilise kaardiväe (IRGC) maavägede komandör.

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

41) Kindral Zolqadr. Ametikoht: julgeolekuküsimuste asesiseminister, ►C1 Iraani revolutsioonilise kaardiväe ◄ (IRGC) ametnik.

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

▼M3

42) Azim Aghajani (kirjutatakse ka Adhajani). Positsioon: Iraani revolutsioonilise kaardiväekorpuse (IRGC) Qodsi relvajõudude liige, kes tegutseb Qodsi relvajõudude komandöri kindralmajor Qasem Soleimani, kelle suhtes kehtestati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1747 (2007) sanktsioonid, juhtimisel.

Muu teave: aitas kaasa resolutsiooni 1747 (2007) punkti 5 rikkumisele, mille kohaselt on keelatud relvade ja nendega seotud materjalide eksport Iraanist.

Täiendavad andmed: kodakondsus: Iraani. Passi number: 6620505, 9003213.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 18. aprill 2012.

43) Ali Akbar Tabatabaei (teise nimega Sayed Akbar Tahmaesebi). Positsioon: IRGC Qodsi relvajõudude liige, kes tegutseb Qodsi relvajõudude komandöri kindralmajor Qasem Soleimani, kelle suhtes kehtestati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1747 (2007) sanktsioonid, juhtimisel.

Muu teave: aitas kaasa resolutsiooni 1747 (2007) punkti 5 rikkumisele, mille kohaselt on keelatud relvade ja nendega seotud materjalide eksport Iraanist.

Täiendavad andmed: kodakondsus: Iraani. Sünniaeg: 1967.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 18. aprill 2012.

▼B

Üksused

1) Abzar Boresh Kaveh Co. (teise nimega BK Co.). Muu teave: seotud tsentrifuugikomponentide tootmisega.

ÜRO kande kuupäev: 3.3.2008.

2) Amin Industrial Complex: Amin Industrial Complex soovis osta temperatuuriregulaatorit, mida saab kasutada tuumauuringutel ja käitamis-/tootmisrajatistes. Amin Industrial Complex on resolutsiooniga 1737 (2006) määratud kaitsetööstuse organisatsiooni Defense Industries Organization (DIO) omanduses või kontrolli all või tegutseb viimase nimel.

Asukoht: Box 91735-549, Mashad, Iran; Amin Industrial Estate, Khalage Rd., Seyedi District, Mashad, Iraan; Kaveh Complex, Khalaj Rd., Seyedi St., Mashad, Iran.

Teiste nimedega: Amin Industrial Compound ja Amin Industrial Company.

ÜRO kande kuupäev: 9.6.2010.

3) Laskemoona ja metallurgiatööstuse kontsern Ammunition and Metallurgy Industries Group (teise nimega a) AMIG, b) Laskemoona tööstuse kontsern). Muu teave: a) AMIG kontrollib 7. Tir'i, b) AMIG on kaitsetööstuse organisatsiooni (Defence Industries Organisation/DIO) omanduses ja kontrolli all.

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

4) Armament Industries Group: Armament Industries Group (AIG) toodab ja hooldab erinevaid väike- ja kergrelvi, sealhulgas suure ja keskmise kaliibriga relvi ja seonduvaid tehnoloogiaid. AIG teostab suurema osa oma hangetest ettevõtja Hadid Industries Complex vahendusel.

Asukoht: Sepah Islam Road, Karaj Special Road Km 10, Iran; Pasdaran Ave., P.O.Box 19585/777, Tehran, Iran.

ELi kande kuupäev: 24.4.2007 (ÜRO: 9.6.2010).

▼M25 —————

▼M28 —————

▼B

7) Barzagani Tejarat Tavanmad Saccali ettevõtted. Muu teave: a) Saccal System ettevõtete tütarettevõte, b) see ettevõte proovis osta riskikaupu resolutsioonis nr 1737 (2006) loetletud üksusele.

ÜRO kande kuupäev: 3.3.2008.

8) Tiibrakettide tööstuskontsern (teise nimega merekaitserakettide tööstuskontsern).

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

9) Kaitsetööstuse organisatsioon (Defence Industries Organisation – /DIO). Muu teave: a) MODAFLi kontrolli all olev katusorganisatsioon, mille mõned allorganisatsioonid on osalenud tsentrifuugiprogrammis, valmistades komponente, ja raketiprogrammis, b) osaleb Iraani tuumaprogrammis.

ÜRO kande kuupäev: 23.12.2006.

10) Defence Technology and Science Research Center: Kaitsetehnoloogia ja -uuringute keskus (DTSRC) kuulub Iraani kaitse- ja relvajõudude logistilise toe ministeeriumile (MODAFL) või on selle kontrolli all või tegutseb selle nimel; ministeerium juhib Iraani kaitsealaseid uuringuid ja arendustegevust, tootmistegevust, hooldust, eksporti ja hankeid.

Asukoht: Pasdaran Ave., PO Box 19585/777, Tehran, Iran.

ELi kande kuupäev: 24.4.2007 (ÜRO: 9.6.2010).

11) Doostan International Company: Doostan International Company (DICO) teostab tarneid Iraani ballistiliste rakettide programmile.

ÜRO kande kuupäev: 9.6.2010.

12) Electro Sanam Company (teise nimega a) E. S. Co., b) E. X. Co.). Muu teave: Kosmosetööstuse organisatsiooni (AIO) variettevõtja, kes osaleb ballistiliste rakettide programmis.

ÜRO kande kuupäev: 3.3.2008.

▼M25 —————

▼B

14) Ettehad Technical Group. Muu teave: Kosmosetööstuse organisatsiooni (AIO) variettevõtja, kes osaleb ballistiliste rakettide programmis.

ÜRO kande kuupäev: 3.3.2008.

15) Fajr Industrial Group. Muu teave: a) endine Instrumentation Factory Plant, b) AIO allüksus, c) osaleb Iraani ballistiliste rakettide programmis.

ÜRO kande kuupäev: 23.12.2006.

16) Farasakht Industries: Farasakht Industries on Iran Aircraft Manufacturing Company omanduses või kontrolli all või tegutseb viimase nimel, mis omakorda on MODAFLi omanduses või kontrolli all.

Asukoht: Box 83145-311, Kilometer 28, Esfahan-Tehran Freeway, Shahin Shahr, Esfahan, Iran.

ÜRO kande kuupäev: 9.6.2010.

17) Farayand Technique. Muu teave: a) osaleb Iraani tuumaprogrammis (tsentrifuugiprogramm), b) märgitakse ära IAEA aruannetes.

ÜRO kande kuupäev: 23.12.2006.

▼M25 —————

▼B

19) Industrial Factories of Precision (IFP) Machinery (teise nimega Instrumentation Factories Plant). Muu teave: seda on kasutanud AIO teatavatel omandamise katsetel.

ÜRO kande kuupäev: 3.3.2008.

▼M25 —————

▼B

21) Joza Industrial Co. Muu teave: Kosmosetööstuse organisatsiooni (AIO) variettevõtja, kes osaleb ballistiliste rakettide programmis.

ÜRO kande kuupäev: 3.3.2008.

22) Kala-Electric (teise nimega ka Kalaye Electric). Muu teave: a) Tuumkütuse rikastamise katsetehase tarnija – Natanz, b) osaleb Iraani tuumaprogrammis.

ÜRO kande kuupäev: 23.12.2006.

▼M25 —————

▼B

24) Kaveh Cutting Tools Company: Kaveh Cutting Tools Company kuulub kaitsetööstuse organisatsioonile (DIO) või on selle kontrolli all või tegutseb selle nimel.

Asukoht: Km of Khalaj Road, Seyyedi Street, Mashad 91638, Iran; Km 4 of Khalaj Road, End of Seyedi Street, Mashad, Iran; P.O. Box 91735-549, Mashad, Iran; Khalaj Rd., End of Seyyedi Alley, Mashad, Iraan; Moqan St., Pasdaran St., Pasdaran Cross Rd., Tehran, Iraan.

ÜRO kande kuupäev: 9.6.2010.

▼M25 —————

▼B

26) Khorasan Metallurgy Industries. Muu teave: a) Laskemoona tööstuse kontserni (AMIG) tütarettevõte, mis allub DIOle, b) seotud tsentrifuugikomponentide tootmisega.

ÜRO kande kuupäev: 3.3.2008.

27) M. Babaie Industries: M. Babaie Industries on Iraani Aerospace Industries Organization (AIO) alla kuuluva Shahid Ahmad Kazemi Industries Group'i (ametlikult Air Defense Missile Industries Group) allüksus. AIO kontrollib kanderakettide organisatsioone Shahid Hemmat Industrial Group (SHIG) ja Shahid Bakeri Industrial Group (SBIG), mis on määratud resolutsiooniga 1737 (2006).

Asukoht: P.O. Box 16535-76, Tehran, 16548, Iran.

ÜRO kande kuupäev: 9.6.2010.

28) Malek Ashtari Ülikool: on MODALFi raames DTRSC allüksus. See hõlmab uurimisrühmi, mis eelnevalt kuulusid Füüsika Uurimiskeskuse (PHRC) alla. IAEA inspektoritel ei lubatud küsitleda ülikooli töötajaid ega tutvuda dokumentidega, et saada vastuseid lahendamata küsimusele Iraani tuumaprogrammi võimaliku sõjalise mõõtme kohta.

Asukoht: Corner of Imam Ali Highway and Babaei Highway, Tehran, Iran.

ELi kande kuupäev: 24.6.2008 (ÜRO: 9.6.2010).

▼M25 —————

▼B

30) Kaitselogistika ekspordi ministeerium: Kaitselogistika ekspordi ministeerium (MODLEX) müüb Iraanis toodetud relvi klientidele kogu maailmas, rikkudes sellega resolutsiooni 1747 (2007), millega keelatakse Iraanil müüa relvi või nendega seotud materjale.

Asukoht: PO Box 16315-189, Tehran, Iran; west side of Dabestan Street, Abbas Abad District, Tehran, Iran.

ELi kande kuupäev: 24.6.2008 (ÜRO: 9.6.2010).

31) Mizan Machinery Manufacturing: Mizan Machinery Manufacturing (3M) kuulub kontsernile Shahid Hemmat Industrial Group (SHIG) või on selle kontrolli all või tegutseb selle nimel.

Asukoht: P.O. Box 16595-365, Tehran, Iran.

Teise nimega: 3MG

ELi kande kuupäev: 24.6.2008 (ÜRO: 9.6.2010).

▼M25 —————

▼B

34) Niru Battery Manufacturing Company. Muu teave: a) DIO tütarettevõtja; b) üksuse ülesanne on toota Iraani sõjaväele, sealhulgas raketisüsteemidele jõuseadmeid.

ÜRO kande kuupäev: 3.3.2008.

▼M25 —————

▼B

36) Parchin Chemical Industries. Muu teave: DIO filiaal.

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

37) Pars Aviation Services Company. Muu teave: hooldab lennukeid.

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

▼M25 —————

▼B

39) Pejman Industrial Services Corporation: Pejman Industrial Services Corporation on SBIG omanduses või kontrolli all või tegutseb viimase nimel.

Asukoht: P.O. Box 16785-195, Tehran, Iran.

ÜRO kande kuupäev: 9.6.2010.

▼M25 —————

▼B

41) Qods Aeronautics Industries. Muu teave: Toodab mehitamata õhusõidukeid, langevarje, paraglaidereid, mootoriga deltaplaane jne.

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

42) Sabalan Company: Sabalan on kontserni Shahid Hemmat Industrial Group (SHIG) varjunimi.

Asukoht: Damavand-Tehran Highway, Tehran, Iran.

ÜRO kande kuupäev: 9.6.2010.

43) Sanam Industrial Group. Muu teave: AIO allüksus.

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

44) Safety Equipment Procurement (SEP). Muu teave: Kosmosetööstuse organisatsiooni (AIO) variettevõtja, kes osaleb ballistiliste rakettide programmis.

ÜRO kande kuupäev: 3.3.2008.

45) 7th of Tir. Muu teave: a) DIO allüksus, mida peetakse üldiselt otseselt seotuks Iraani tuumaprogrammiga, b) osaleb Iraani tuumaprogrammis.

ÜRO kande kuupäev: 23.12.2006.

46) Sahand Aluminum Parts Industrial Company (SAPICO): SAPICO on kontserni Shahid Hemmat Industrial Group (SHIG) varjunimi.

Asukoht: Damavand-Tehran Highway, Tehran, Iran.

ÜRO kande kuupäev: 9.6.2010.

47) Shahid Bagheri Industrial Group (SBIG). Muu teave: a) AIO allüksus, b) osaleb Iraani ballistiliste rakettide programmis.

ÜRO kande kuupäev: 23.12.2006.

48) Shahid Hemmat Industrial Group (SHIG). Muu teave: a) AIO allüksus, b) osaleb Iraani ballistiliste rakettide programmis.

ÜRO kande kuupäev: 23.12.2006.

49) Shahid Karrazi Industries: Shahid Karrazi Industries kuulub kontsernile Shahid Bagheri Industrial Group (SBIG) või on selle kontrolli all või tegutseb selle nimel.

Asukoht: Tehran, Iran

ÜRO kande kuupäev: 9.6.2010.

50) Shahid Satarri Industries: Shahid Sattari Industries kuulub kontsernile Shahid Bagheri Industrial Group (SBIG) või on selle kontrolli all või tegutseb selle nimel.

Asukoht: Teherani kaguosa, Iraan.

Teise nimega: Shahid Sattari Group Equipment Industries.

ÜRO kande kuupäev: 9.6.2010.

51) Shahid Sayyade Shirazi Industries: Shahid Sayyade Shirazi Industries (SSSI) kuulub kaitsetööstuse organisatsioonile (DIO) või on selle kontrolli all või tegutseb selle nimel.

Asukoht: Nirou patarei Mfg. kõrval. Co, Shahid Babaii Expressway, Nobonyad Square, Tehran, Iran; Pasdaran St., P.O. Box 16765, Tehran 1835, Iran; Babaei Highway - Next to Niru M.F.G, Tehran, Iran.

ÜRO kande kuupäev: 9.6.2010.

52) Sho’a’ Aviation. Muu teave: Toodab ülikerglennukeid.

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

53) Special Industries Group: Special Industries Group (SIG) on kaitsetööstuse organisatsiooni (DIO) allüksus.

Asukoht: Pasdaran Avenue, PO Box 19585/777, Tehran, Iran.

ELi kande kuupäev: 24.7.2007 (ÜRO: 9.6.2010).

▼M25 —————

▼B

55) Tiz Pars: Tiz Pars on SHIG varjunimi. 2007. aasta aprillist juulini püüdis Tiz Pars kontserni SHIG nimel hankida viie teljega laserkeevitus ja -lõikusmasinat, mis oleks olnud oluline panus Iraani raketiprogrammile.

Asukoht: Damavand-Tehran Highway, Tehran, Iran.

ÜRO kande kuupäev: 9.6.2010.

56) Ya Mahdi Industries Group. Muu teave: AIO allüksus.

ÜRO kande kuupäev: 24.3.2007.

57) Yazd Metallurgy Industries: Yazd Metallurgy Industries (YMI) on DIO allüksus.

Asukoht: Pasdaran Avenue, Next to Telecommunication Industry, Tehran 16588, Iran; Postal Box 89195/878, Yazd, Iran; P.O. Box 89195-678, Yazd, Iran; Km 5 of Taft Road, Yazd, Iran.

Teiste nimedega: Yazd Ammunition Manufacturing and Metallurgy Industries, Directorate of Yazd Ammunition and Metallurgy Industries.

ÜRO kande kuupäev: 9.6.2010.

▼M3

58) Behineh Trading Co.

Muu teave: Iraani ettevõte, millel oli oluline roll Iraani ebaseaduslikus relvade üleandmises Lääne-Aafrikale ning mis tegutses komandöri kindralmajor Qasem Soleimani, kelle suhtes kehtestati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1747 (2007) sanktsioonid, juhitava IRGC Qodsi relvajõudude nimel relvasaadetise vedajana.

Täiendavad andmed: asukoht: Tavakoli Building, Opposite of 15th Alley, Emam-Jomeh Street, Tehran, Iran. Telefon: +98 9195382305. Veebisait: http://www.behinehco.ir

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 18. aprill 2012.

▼M9

59) Yas Air: Yas Air on Pars Air’i uus nimi, Pars Air on ettevõte, mille omanik oli Pars Aviation Services Company, mille omakorda kandis loetellu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1747 (2007). Yas Air on abistanud ÜRO poolt loetellu kantud üksust Pars Aviation Services Company, rikkudes resolutsiooni 1747 (2007) punkti 5.

Asukoht: Mehrabad International Airport, Next to Terminal No. 6, Tehran, Iran.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 10.12.2012.

60) SAD Import Export Company: SAD Import Export Company on abistanud ÜRO poolt loetellu kantud üksusi Parchin Chemical Industries ja 7th of Tir Industries, rikkudes resolutsiooni 1747 (2007) punkti 5.

Asukoht: Haftom Tir Square, South Mofte Avenue, Tour Line No 3/1, Tehran, Iran. (2) P.O. Box 1584864813.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 10.12.2012.

▼B

I. ►M4 Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused ◄

A. Isikud

	Nimi	Identifitseerimisandmed	Põhjendus	Loetellu kandmise kuupäev
▼M25 —————
▼M3 —————
▼M25 —————
▼B
4.	Insener Mojtaba HAERI		MODAFLi tööstusosakonna asedirektor. Teostab järelevalvet kosmosetööstuse organisatsiooni (AIO) ja kaitsetööstuse organisatsiooni (DIO) üle.	23.6.2008
▼M21 —————
▼M25 —————
▼B
8.	Ebrahim MAHMUDZADEH		Iran Electronics Industries (vt B osa nr 20) tegevdirektor	23.6.2008
▼M14 —————
▼B
10.	Brigaadikindral Beik MOHAMMADLU		MODAFLi (vt B osa nr 29) tarnete ja logistika osakonna asejuht	23.6.2008
▼M4 —————
▼B
12.	Mohammad Reza MOVASAGHNIA		Samen Al A’Emmeh Industries Group (SAIG), mida tuntakse ka nime all Cruise Missile Industry Group, juht. See organisatsioon lisati loetellu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1747 ja on loetletud ühise seisukoha 2007/140/ÜVJP I lisas.	26.7.2010
13.	Anis NACCACHE		Barzagani Tejarat Tavanmad Saccal ettevõtete juhataja; tema ettevõte on üritanud hankida tundlikke kaupu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737 (2006) hõlmatud üksustele.	23.6.2008
14.	Brigaadikindral Mohammad NADERI		AIO juht (vt B osa nr 1). AIO on osalenud tundlikes Iraani programmides.	23.6.2008
▼M25 —————
▼B
16.	Mohammad SHAFI’I RUDSARI		Endine MODAFLi koordineerimisosakonna asejuht (vt B osa nr 29).	23.6.2008
17.	Abdollah SOLAT SANA		Esfahani uraani muundamisrajatise (UCF) tegevdirektor. Rajatises toodetakse toorainet (UF6) Natanzi rikastusrajatiste jaoks. President Ahmadinejad andis Solat Sanale 27. augustil 2006 eriaukirja tema teenete eest.	23.4.2007
▼M25 —————
▼M3 —————
▼B
23.	Davoud BABAEI		Praegune julgeolekujuht kaitse- ja relvajõudude logistika ministeeriumi uuringute instituudi kaitsealase innovatsiooni ja uuringute organisatsioonis (Organisation of Defensive Innovation and Research (SPND), mida juhib ÜRO poolt loetellu kantud Mohsen Fakhrizadeh. IAEA on SPNDd identifitseerinud seoses Iraani tuumaprogrammi võimaliku sõjalise mõõtmega, mille küsimuses Iraan keeldub koostööd tegemast. Julgeolekujuhina vastutab Babaei teabe avalikustamise vältimise eest, kaasa arvatud IAEAle.	1.12.2011
▼M4 —————
▼B
25.	Sayed Shamsuddin BORBORUDI		ÜRO poolt loetellu kantud Iraani aatomienergiaorganisatsiooni asejuht, kus ta allub ÜRO poolt loetellu kantud Feridun Abbasi Davanile. On olnud seotud Iraani tuumaprogrammiga alates vähemalt aastast 2002, sealhulgas on ta olnud AMADi endine hanke- ja logistikajuht, kus ta vastutas selliste variettevõtete kasutamise eest nagu Kimia Madan, et hankida varustust ja materjali Iraani tuumarelvaprogrammi jaoks.	1.12.2011
▼M4 —————
▼B
27.	Kamran DANESHJOO (teise nimega DANESHJOU)		Teadusuuringute, teaduse ja tehnoloogia minister alates 2009. aasta valimistest. Iraan ei ole IAEAle andnud selgitusi tema rolli kohta seoses rakettide lõhkepeade väljatöötamise uuringutega. See on osa Iraani laiemast koostöö puudumisest seoses IAEA „väidetavate uuringute” uurimisega, milles viidatakse Iraani tuumaprogrammi sõjalistele aspektidele, mis hõlmab juurdepääsusukeeldu asjaomaseid isikuid puudutavatele dokumentidele. Lisaks ministrirollile on Daneshjoo president Ahmadinejadi nimel seotud ka „passiivkaitse” tegevusega. Passiivkaitse organisatsioon on juba ELi poolt loetellu lisatud.	1.12.2011
▼M3 —————
▼B
29.	Milad JAFARI	Sünniaeg: 20.9.1974	Iraani kodanik, kes tarnib kaupa, peamiselt metalli, ÜRO poolt loetellu kantud SHIGi variettevõtetele. Tarnis kaupa SHIGile jaanuarist kuni novembrini 2010. Maksed osa kauba eest tehti ELi poolt loetellu kantudpanga Export Development Bank of Iran (EDBI) peakontorist Teheranis pärast 2010. aasta novembrit.	1.12.2011
▼M4 —————
▼B
31.	Ali KARIMIAN		Iraani kodanik, kes tarnib kaupa, peamiselt süsinikkiudu, ÜRO poolt loetellu kantud SHIGile ja SBIGile.	1.12.2011
32.	Majid KHANSARI		ÜRO poolt loetellu kantud Kalaye Electric Company tegevjuht.	1.12.2011
▼M4 —————
▼M3 —————
▼B
35.	Mohammad MOHAMMADI		MATSA tegevdirektor.	1.12.2011
▼M4 —————
▼B
37.	Mohammad Sadegh NASERI		Physics Research Institute (varem tuntud nime all Institute of Applied Physics) juht.	1.12.2011
▼M25 —————
▼M1 —————
▼B
40.	Hamid SOLTANI		ELi poolt loetellu kantudManagement Company for Nuclear Power Plant Construction (MASNA) tegevjuht	1.12.2011
▼M4 —————
▼B
42.	Javad AL YASIN		Research Centre for Explosion and Impact, mida tuntakse ka nime all METFAZ, juht	1.12.2011
▼M3 —————
▼M25 —————
▼B

B. Üksused

	Nimi	Identifitseerimis-andmed	Põhjendus	Loetellu kandmise kuupäev
1.	Kosmose-tööstuse organisatsioon (Aerospace Industries Organisation, AIO)	AIO, 28 Shian 5, Lavizan, Tehran, Iran Langare Street, Nobonyad Square, Tehran, Iran	Juhib Iraani raketitootmist, sealhulgas kontserne Shahid Hemmat Industrial Group, Shahid Bagheri Industrial Group ja Fajr Industrial Group, mis on kantud loetellu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737 (2006). AIO juht ja kaks vanemametnikku on samuti loetellu kantud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737 (2006).	23.4.2007
2.	Relvajõudude geograafiline organisatsioon (Armed Forces Geographical Organisation)		Arvatakse, et varustab ballistiliste rakettide programmi georuumiliste andmetega	23.6.2008
▼M25 —————
▼B
6.	Bank Refah	40, North Shiraz Street, Mollasadra Ave., Vanak Sq., Tehran, 19917 Iran	Bank Refah on pärast Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamist Bank Melli suhtes võtnud üle selle käimasolevad tegevused.	26.7.2010
7.	Bank Saderat Iran (sealhulgas kõik filiaalid) ja tütarettevõtted:	Bank Saderat Tower, 43 Somayeh Ave, Tehran, Iran.	Bank Saderat on Iraani pank, mis kuulub osaliselt Iraani valitsusele. Pank on osutanud finantsteenuseid üksustele, kes on Iraani tuuma- ja ballistiliste rakettide programmide raames teostanud hankeid, sealhulgas üksustele, mis on kantud loetellu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737. Tegeles kaitsetööstuse organisatsiooni (DIO) (kellele on kehtestatud sanktsioonid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737) ja ettevõtja Iran Electronics Industries maksete ja akreditiividega veel hiljuti, 2009. aasta märtsis. 2003. aastal tegeles Bank Saderat akreditiiviga Iraani tuumaprogrammiga seotud Mesbah Energy Company nimel (pärast mida tema suhtes kehtestati sanktsioonid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1737).	26.7.2010
7.	a) Bank Saderat PLC (London)	5 Lothbury, London, EC2R 7 HD, UK	Täielikult Bank Saderati omandis olev tütarettevõte.
▼M25 —————
▼B
9.	ESNICO (Equipment Supplier for Nuclear Industries Corporation) (Nuclear Industries Corporationi seadmete tarnija)	No. 1, 37th Avenue, Asadabadi Street, Tehran, Iran	Hangib tööstuskaupu, eelkõige AEOI ning ettevõtjate Novin Energy ja Kalaye Electric Company (kõik kantud loetellu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737) teostatavate tuumaprogrammide jaoks. ESNICO direktor on Haleh Bakhtiar (loetellu kantud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1803).	26.7.2010
10.	Etemad Amin Invest Co Mobin	Pasadaran Av. Tehran, Iran	Olles tihedalt seotud ettevõtjatega Naftar ja Bonyad-e Mostazafan, aitab rahastada nii valitsemiskorra kui ka Iraani paralleelriigi strateegilisi huve.	26.7.2010
▼M25 —————
▼B
12.	Fajr Aviation Composite Industries	Mehrabad Airport, PO Box 13445-885, Tehran, Iran	MODAFLi (vt nr 29) alla kuuluva Iraani lennundustööstuse organisatsiooni (IAIO) tütarettevõte, mis toodab peamiselt komposiitmaterjale lennundustööstusele, kuid on seotud ka süsinikkiu alase suutlikkuse suurendamisega tuuma- ja raketirakenduste jaoks. Seotud tehnoloogiaalase koostöö ametiga. Iraan teatas hiljuti oma kavatsusest alustada uue põlvkonna tsentrifuugide masstootmist, mis eeldab ettevõtjalt süsinikkiu tootmise võime olemasolu.	26.7.2010
▼M14 —————
▼M25 —————
▼B
16.	Iran Aircraft Industries (IACI)		MODAFLi (vt nr 29) alla kuuluv IAIO tütarettevõte. Toodab ja parandab lennukeid ja lennukimootoreid, teostab nende kapitaalremonti ning hangib tavaliselt välismaiste vahendajate kaudu lennukite varuosi, mis pärinevad sageli Ameerika Ühendriikidest. On tuvastatud, et IACI ja tema tütarettevõtted kasutavad lennundusega seotud kaupade hankimise eesmärgil ülemaailmset vahendajate võrgustikku.	26.7.2010
17.	Iran Aircraft Manufacturing Company (teiste nimedega: HESA, HESA Trade Center, HTC, IAMCO, IAMI, Iran Aircraft Manufacturing Company, Iran Aircraft Manufacturing Industries, Karkhanejate Sanaye Havapaymaie Iran, Hava Peyma Sazi-e Iran, Havapeyma Sazhran, Havapeyma Sazi Iran, Hevapeimasazi)	Box 83145-311, 28 km Esfahan – Tehran Freeway, Shahin Shahr, Esfahan, Iran; P.O. Box 14155-5568, No. 27 Ahahamat Ave., Vallie Asr Square, Tehran 15946, Iran; Box 81465-935, Esfahan, Iran; Shahih Shar Industrial Zone, Isfahan, Iran; P.O. Box 8140, No. 107 Sepahbod Gharany Ave., Tehran, Iran	Kuulub MODAFLile või on selle kontrolli all või tegutseb selle nimel (vt nr 29);	26.7.2010
18.	Iran Centrifuge Technology Company (teiste nimedega TSA või TESA)	156 Golestan Street, Saradr-e Jangal, Tehran.	Iran Centrifuge Technology Company võttis üle Farayand Technique’i (loetellu kantud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737) tegevuse. Ettevõte toodab uraani rikastamise tsentrifuugide osasid ning toetab otseselt tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikke tegevusi, mille peatamist nõutakse Iraanilt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega. Teostab töid Kalaye Electric Company (loetellu kantud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737) jaoks.	26.07.2010
19.	Iran Communications Industries (ICI)	PO Box 19295-4731, Pasdaran Avenue, Tehran, Iran; või: PO Box 19575-131, 34 Apadana Avenue, Tehran, Iran; või: Shahid Langary Street, Nobonyad Square Ave, Pasdaran, Tehran	Iran Communication Industries, mis on Iran Electronics Industries (vt nr 20) tütarettevõte, toodab mitmesuguseid esemeid, sealhulgas sidesüsteeme, avioonilisi, optilisi ja elektro-optilisi seadmeid, mikroelektroonikat, infotehnoloogiat, katse- ja mõõtmisvahendeid, telekommunikatsiooni turvalisuse tagamise seadmeid, elektroonilisi sõjapidamisvahendeid, raketiheitjaid, ning tegeleb radariosade tootmise ja hooldusega. Nimetatud esemeid saab kasutada programmides, mille suhtes on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737 kehtestatud sanktsioonid.	26.7.2010
20.	Iran Electronics Industries (sealhulgas kõik filiaalid) ja tütarettevõtjad:	P. O. Box 18575-365, Tehran, Iran	Täielikult MODAFLile kuuluv tütarettevõte (ja seega AIO, AVIO ja DIO sõsarettevõte). Ettevõtte ülesanne on valmistada elektroonilisi komponente Iraani relvasüsteemidele.	23.6.2008
20.	a) Isfahan Optics	P.O. Box 81465-313 Kaveh Ave. Isfahan - Iran P.O. Box 81465-117, Isfahan, Iran	Iran Electronics Industries omandis, kontrolli all või tegutseb tema nimel	26.7.2010
▼M25 —————
▼B
22.	Iraani lennundustööstuse organisatsioon (Iranian Aviation Industries Organization, IAIO)	Ave. Sepahbod Gharani P.O. Box 15815/1775 Tehran, Iran Ave. Sepahbod Gharani P.O. Box 15815/3446 Tehran, Iran 107 Sepahbod Gharani Avenue, Tehran, Iran	MODAFLi (vt nr 29) alla kuuluv organisatsioon, mis vastutab Iraani sõjalennundustööstuse planeerimise ja juhtimise eest.	26.7.2010
23.	Javedan Mehr Toos		Masinaehitusettevõtja, kes tegeleb hangetega Atomic Energy Organisation of Iran (loetellu lisatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737) jaoks.	26.7.2010
▼M25 —————
▼B
26.	Marine Industries	Pasdaran Av., PO Box 19585/ 777, Tehran	Kaitsetööstuse organisatsiooni (DIO) tütarettevõtja	23.4.2007
▼M25 —————
▼B
28.	Mechanic Industries Group		Osales ballistiliste rakettide programmiks vajalike koostisosade tootmises.	23.6.2008
29.	Ministry Of Defense And Support For Armed Forces Logistics (teiste nimedega Ministry Of Defense For Armed Forces Logistics või MODAFL või MODSAF)	West side of Dabestan Street, Abbas Abad District, Tehran, Iran	Vastutab Iraani kaitsealaste uuringute, arendus- ja tootmisprogrammide eest, sealhulgas toetab raketi- ja tuumaprogramme.	23.06.2008
▼M25 —————
▼B
31.	Parchin Chemical Industries		Tegeles Iraani ballistiliste rakettide programmi raames tõuketehnoloogiaga.	23.6.2008
32.	Parto Sanat Co	No. 1281 Valiasr Ave., Next to 14th St., Tehran, 15178 Iran.	Sagedusmuundurite tootja, kes on võimeline arendama ja muutma imporditud välismaiseid sagedusmuundureid viisil, mis võimaldab neid kasutada gaasi tsentrifuugrikastamisel. Osaleb arvatavasti tuumarelva levikuga seotud tegevuses.	26.7.2010
33.	Passiivkaitse organisatsioon (Passive Defense Organization)		Vastutab strateegiliste rajatiste, sealhulgas Iraani avalduste kohaselt Fordow (Qom) uraani rikastamise tehase väljavalimise ja ehitamise eest, kusjuures nimetatud tehas ehitati ilma sellest IAEAle teatamata Iraani kohustusi eirates (kinnitatud IAEA juhatajate nõukogu resolutsioonis). Organisatsiooni juht on brigaadikindral Gholam-Reza Jalali, Islami revolutsioonilise kaardiväe endine liige.	26.7.2010
34.	Post Bank	237, Motahari Ave., Tehran, Iran 1587618118	On muutunud Iraanis siseriiklikult tegutsevast pangast pangaks, kes soodustab Iraani rahvusvahelist kaubandust. Tegutseb ettevõtja Bank Sepah nimel (loetellu kantud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1747), sooritades tema tehinguid ning varjates tema seotust teatavate tehingutega, et hoida kõrvale sanktsioonidest. 2009. aastal soodustas ettevõtja Bank Sepah nimel äri Iraani kaitsetööstuse ja välismaiste partnerite vahel. On aidanud kaasa KRDV Tranchon Commercial Banki variettevõttega tehtavale ärile, kes on tuntud Iraani ja KRDV vahelisele massihävitusrelvade levikuga seotud ärile kaasaaitamise poolest.	26.7.2010
35.	Raka		Ettevõtja Kalaye Electric Company (loetellu kantud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737) osakond. Asutati 2006. aasta lõpus ja vastutas uraani rikastamise tehase ehitamise eest Fordow’s (Qom).	26.7.2010
▼M25 —————
▼B
37.	Schiller Novin	Gheytariyeh Avenue - no 153 - 3rd Floor - PO BOX 17665/153 6 19389 Tehran	Tegutseb kaitsetööstuse organisatsiooni (DIO) nimel.	26.7.2010
38.	Shahid Ahmad Kazemi Industrial Group		SAKIG töötab välja ja toodab pind-õhk-tüüpi rakette Iraani sõjaväele. Haldab sõjalisi, raketi- ja õhukaitseprojekte ning hangib kaupu Venemaalt, Valgevenest ja Põhja-Koreast.	26.7.2010
39.	Shakhese Behbud Sanat		On osalenud seadmete ja osade tootmises tuumkütusetsükli jaoks.	26.7.2010
40.	State Purchasing Organisation (SPO)		Vahendab arvatavasti relvade importi. On tõenäoliselt Iraani kaitse- ja relvajõudude logistilise toe ministeeriumi (MODAFL) tütarettevõtja.	23.6.2008
▼M8
41.	Iraani presidendi kantselei tehnoloogiaalase koostöö amet (Technology Cooperation Office, TCO), teise nimega innovatsiooni- ja tehnoloogiakeskus (Center for Innovation and Technology (CITC))	Teheran, Iraan	Vastutab tehnoloogia arengu eest Iraanis, tegeledes asjaomaste hangetega välisriikidest ning koolitusalaste sidemetega. Toetab tuuma- ja raketiprogramme.	26.07.2010
▼B
42.	Yasa Part, (sealhulgas kõik filiaalid) ja tütarettevõtjad:		Hangib tuuma- ja ballistiliste rakettide programmide jaoks vajalikke materjale ja tehnoloogiaid.	26.7.2010
	a) Arfa Paint Company		Tegutseb ettevõtja Yasa Part nimel.	26.7.2010
	b) Arfeh Company		Tegutseb ettevõtja Yasa Part nimel.	26.7.2010
	c) Farasepehr Engineering Company		Tegutseb ettevõtja Yasa Part nimel.	26.7.2010
	d) Hosseini Nejad Trading Co.		Tegutseb ettevõtja Yasa Part nimel.	26.7.2010
	e) Iran Saffron Company ehk Iransaffron Co.		Tegutseb ettevõtja Yasa Part nimel.	26.7.2010
	f) Shetab G.		Tegutseb ettevõtja Yasa Part nimel.	26.7.2010
	g) Shetab Gaman		Tegutseb ettevõtja Yasa Part nimel.	26.7.2010
	h) Shetab Trading		Tegutseb ettevõtja Yasa Part nimel.	26.7.2010
	i) Y.A.S. Co. Ltd		Tegutseb ettevõtja Yasa Part nimel.	26.7.2010
▼M25 —————
▼B
45.	Aras Farayande	Unit 12, No 35 Kooshesh Street, Tehran	Osaleb materjalide hankimises ELi sanktsioonide objektiks oleva Iran Centrifuge Technology Company jaoks.	23.5.2011
▼M25 —————
▼B
47.	Neda Industrial Group	No 10 & 12, 64th Street, Yusef Abad, Tehran	Tööstusautomaatika ettevõte, mis on töötanud ÜRO sanktsioonide objektiks oleva Kalaye Electric Company (KEC) jaoks uraanikütuse rikastamise tehases Natanzis.	23.5.2011
▼M3
48.	Neka Novin (teise nimega Niksa Nirou)	Unit 7, No 12, 13th Street, Mir-Emad St, Motahary Avenue, Tehran, 15875 - 6653	Osales Iraani tuumaprogrammis otseselt kasutatavate erivarustuse ja materjalide hankimises.	23.5.2011
▼B
49.	Noavaran Pooyamoj	No 15, Eighth Street, Pakistan Avenue, Shahid Beheshti Avenue, Tehran	Osaleb selliste materjalide hankimises, mis on kontrollitud ja mida kasutatakse otseselt tsentrifuugide tootmiseks Iraani uraanirikastamise programmi jaoks.	23.5.2011
▼M25 —————
▼M4 —————
▼B
52.	Raad Iran (teise nimega Raad Automation Company)	Unit 1, No 35, Bouali Sina Sharghi, Chehel Sotoun Street, Fatemi Square, Tehran	Ettevõte, mis osaleb inverterite hankimises Iraani keelustatud rikastamise programmi jaoks. Raad Iran loodi kontrollisüsteemide tootmiseks ja projekteerimiseks ning pakub inverterite ja programmeeritavate loogiliste kontrollerite müügi ja paigaldamisteenust.	23.5.2011
▼M25 —————
▼B
54.	Sun Middle East FZ Company		Ettevõte, mis hangib tundlikke kaupu Nuclear Reactors Fuel Companyle (SUREH). Sun Middle East kasutab Iraanist väljaspool asuvaid vahendajaid, et hankida SUREHi vajatavaid kaupu. Sun Middle East varustab nimetatud vahendajaid kaupade Iraani saatmisel võltsitud lõppkasutaja andmetega, püüdes seega mööda hiilida vastava riigi tollirežiimist.	23.5.2011
55.	Ashtian Tablo	Ashtian Tablo - No 67, Ghods mirheydari St, Yoosefabad, Tehran	Elektrivarustuse tootja (jaotlad), kes osaleb Fordow (Qom) rajatise ehitamisel, mis toimub ilma Rahvusvahelisele Aatomienergiaagentuurile teatamata.	23.5.2011
56.	Bals Alman		Elektrivarustuse tootja (jaotlad), kes osaleb Fordow (Qom) rajatise käimasoleval ehitamisel, mis toimub ilma Rahvusvahelisele Aatomienergiaagentuurile teatamata.	23.5.2011
57.	Hirbod Co	Hirbod Co - Flat 2, 3 Second Street, Asad Abadi Avenue, Tehran 14316	Ettevõte, mis on hankinud kaupu ja varustust Iraani tuuma- ja ballistiliste kanderakettide programmi jaoks ÜRO sanktsioonide objektiks oleva Kalaye Electric Company (KEC) jaoks.	23.5.2011
▼M13 —————
▼B
59.	Marou Sanat (teise nimega Mohandesi Tarh Va Toseh Maro Sanat Company)	9, Ground Floor, Zohre Street, Mofateh Street, Tehran	Hankefirma, mis on tegutsenud Mesbah Energy huvides, mis kanti loetellu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737.	23.5.2011
60.	Paya Parto (teise nimega Paya Partov)		Novin Energy tütarettevõte, mille suhtes kohaldatakse sanktsioone ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1747 alusel, tegeleb laserkeevitusega.	23.5.2011
▼M16 —————
▼B
62.	Taghtiran		Insenerifirma, mis hangib seadmeid Iraani IR-40 raskeveereaktori jaoks.	23.5.2011
▼M25 —————
▼B
65.	West Sun Trade GMBH	Winterhuder Weg 8, Hamburg 22085, Germany; Tel: 0049 40 2270170; Äriregistri number # HRB45757 (Saksamaa)	Machine Sazi Araki omandis või kontrolli all.	23.5.2011
66.	MAAA Synergy	Malaysia	Osaleb komponentide hankimises Iraani hävituslennukite jaoks.	23.5.2011
67.	Modern Technologies FZC (MTFZC)	PO Box 8032, Sharjah, United Arab Emirates	Osaleb komponentide hankimises Iraani tuumaprogrammi jaoks.	23.5.2011
68.	Qualitest FZE	Level 41, Emirates Towers, Sheikh Zayed Road, PO Box 31303, Dubai, United Arab Emirates	Osaleb komponentide hankimises Iraani tuumaprogrammi jaoks.	23.5.2011
▼M25 —————
▼B
70.	Tajhiz Sanat Shayan (TSS)	Unit 7, No. 40, Yazdanpanah, Afriqa Blvd., Teheran, Iran	Osaleb komponentide hankimises Iraani tuumaprogrammi jaoks.	23.5.2011
71.	Institute of Applied Physics (IAP)		Teostab Iraani tuumaprogrammi sõjalisi rakendusi käsitlevaid uuringuid.	23.5.2011
72.	Aran Modern Devices (AMD)		Seotud MTFZCi võrgustikuga.	23.5.2011
▼M13 —————
▼B
74.	Electronic Components Industries (ECI)	Hossain Abad Avenue, Shiraz, Iran	Iran Electronics Industries tütarettevõte.	23.5.2011
75.	Shiraz Electronics Industries	Mirzaie Shirazi, P.O. Box 71365-1589, Shiraz, Iran	Iran Electronics Industries tütarettevõte	23.5.2011
▼M21
76.	Iran Marine Industrial Company (SADRA)	Sadra Building No. 3, Shafagh St., Poonak Khavari Blvd., Shahrak Ghods, P.O. Box 14669-56491, Teheran, Iraan	Sepanir Oil & Gas Energy Engineering Company tegeliku kontrolli all, mille EL on loetellu kandnud kui IRGCga seotud äriühingu. Toetab Iraani valitsust osalemisega Iraani energiasektoris, muu hulgas South Parsi avamere gaasimaardlas.	23.5.2011
77.	Shahid Beheshti University (Shahid Beheshti ülikool)	Daneshju Blvd., Yaman St., Chamran Blvd., P.O. Box 19839-63113, Teheran, Iraan	Shahid Beheshti ülikool on teadusuuringute, teaduse ja tehnoloogia ministeeriumi järelevalve all olev avalik-õiguslik üksus. Ülikool teeb tuumarelvade väljatöötamisega seotud teadusuuringuid.	23.5.2011
▼B
78.	Aria Nikan, (teise nimega Pergas Aria Movalled Ltd)	Suite 1, 59 Azadi Ali North Sohrevardi Avenue, Tehran, 1576935561	Tuntud ELi poolt loetellu kantudIran Centrifuge Technology Company (TESA) kaubandusosakonnale tehtud hangete poolest. Nad on püüdnud hankida loetellu lisatud materjale, sealhulgas EList pärit kaupa, mida kasutatakse Iraani tuumaprogrammis.	1.12.2011
79.	Bargh Azaraksh; (teise nimega Barghe Azerakhsh Sakht)	No 599, Stage 3, Ata Al Malek Blvd, Emam Khomeini Street, Esfahan.	Ettevõte, kellega on sõlmitud leping elektri- ja torutööde tegemiseks uraani rikastamise tehastes Natanzis ja Qom/Fordow’s. Vastutas 2010. aastal Natanzis elektriliste juhtimisseadmete projekteerimise, hankimise ja paigaldamise eest.	1.12.2011
▼M3 —————
▼B
81.	Eyvaz Technic	No 3, Building 3, Shahid Hamid Sadigh Alley, Shariati Street, Tehran, Iran.	Vaakumimurite tootja, kes on varustanud uraani rikastamise tehaseid Natanzis ja Qom/Fordow’s. 2011. aastal tarnis ta rõhuandureid ÜRO poolt loetellu kantud ettevõttele Kalaye Electric Company.	1.12.2011
▼M25 —————
▼B
83.	Ghani Sazi Uranium Company (teise nimega Iran Uranium Enrichment Company)	3, Qarqavol Close, 20th Street, Tehran	Allub ÜRO poolt loetellu kantud TAMASile. Tal on tootmislepingud ÜRO poolt loetellu kantud ettevõttega Kalaye Electric Company ja ELi poolt loetellu kantud ettevõttega TESA.	1.12.2011
84.	Iran Pooya (teise nimega Iran Pouya)		Valitsuse omandis olev ettevõte, kes juhtis Iraani suurimat alumiiniumikaevandust ja tarnis materjali IR-1 ja IR-2 tsentrifuugide korpuste tootmiseks. Suur tsentrifuugide alumiiniumsilindrite tootja, kelle klientide hulka kuuluvad ÜRO poolt loetellu kantud AEOI ja ELi poolt loetellu kantudTESA.	1.12.2011
▼M25 —————
▼B
86.	Karanir (teise nimega Moaser, teise nimega Tajhiz Sanat)	1139/1 Unit 104 Gol Building, Gol Alley, North Side of Sae, Vali Asr Avenue. PO Box 19395-6439, Tehran.	Osaleb sellise varustuse ja materjali hankimises, mida kasutatakse otseselt Iraani tuumaprogrammis.	1.12.2011
87.	Khala Afarin Pars	Unit 5, 2nd Floor, No75, Mehran Afrand St, Sattarkhan St, Tehran.	Osaleb sellise varustuse ja materjali hankimises, mida kasutatakse otseselt Iraani tuumaprogrammis.	1.12.2011
88.	MACPAR Makina San Ve Tic	Istasyon MH, Sehitler cad, Guldeniz Sit, Number 79/2, Tuzla 34930, Istanbul	Milad Jafari juhitud ettevõte, kes on variettevõtete kaudu tarninud kaupa, peamiselt metalli, ÜRO poolt loetellu kantud ettevõttele Shahid Hemmat Industries Group (SHIG).	1.12.2011
89.	MATSA (Mohandesi Toseh Sokht Atomi Company)	90, Fathi Shaghaghi Street, Tehran, Iran.	Iraani ettevõte, kellel on sõlmitud leping ÜRO poolt loetellu kantud ettevõttega Kalaye Electric Company projekteerimis- ja inseneriteenuste osutamiseks tuumkütuse tsüklis. Hiljuti hankis ta varustust Natanzi uraani rikastamise tehasele.	1.12.2011
▼M3
90.	Mobin Sanjesh	Entry 3, No 11, 12th Street, Miremad Alley, Abbas Abad, Tehran	Osaleb sellise varustuse ja materjali hankimises, mida kasutatakse otseselt Iraani tuumaprogrammis.	1.12.2011
▼B
91.	Multimat lc ve Dis Ticaret Pazarlama Limited Sirketi		Milad Jafari juhitud ettevõte, kes on variettevõtete kaudu tarninud kaupa, peamiselt metalli, ÜRO poolt loetellu kantud ettevõttele Shahid Hemmat Industries Group (SHIG).	1.12.2011
92.	Research Centre for Explosion and Impact (teise nimega METFAZ)	44, 180th Street West, Tehran, 16539-75751	Alludes ELi poolt loetellu kantudMalek Ashtari Ülikoolile, juhib ta tegevust, mis on seotud Iraani tuumaprogrammi võimaliku sõjalise mõõtmega, mille küsimuses Iraan ei tee IAEAga koostööd.	1.12.2011
93.	Saman Nasb Zayendeh Rood; Saman Nasbzainde Rood	Unit 7, 3rd Floor Mehdi Building, Kahorz Blvd, Esfahan, Iran.	Lepinguline ehitaja, kes paigaldas torusid ja abiseadmeid uraani rikastamise tehases Natanzis. Tegeles konkreetselt tsentrifuugide torustikuga.	1.12.2011
94.	Saman Tose'e Asia (SATA)		Insenerifirma, kes toetab suuremahulisi tööstusprojektide, sealhulgas Iraani uraani rikastamise programmi, samuti deklareerimata tööd uraani rikastamise tehases Qom/Fordow’s.	1.12.2011
95.	Samen Industries	2nd km of Khalaj Road End of Seyyedi St., P.O.Box 91735-549, 91735 Mashhad, Iran, tel.: +98 511 3853008, +98 511 3870225	Khorasan Mettalurgy Industries varinimi (loetellu lisatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1803 (2008), Ammunition Industries Group (AMIG) tütarettevõte)	1.12.2011
▼M8 —————
▼B
97.	STEP Standart Teknik Parca San ve TIC A.S.	79/2 Tuzla, 34940, Istanbul, Turkey	Milad Jafari juhitud ettevõte, kes on variettevõtete kaudu tarninud kaupa, peamiselt metalli, ÜRO poolt loetellu kantud ettevõttele Shahid Hemmat Industries Group (SHIG).	1.12.2011
98.	SURENA (teise nimega Sakhd Va Rah-An-Da-Zi)		Tuumaelektrijaamade ehitamise ja seadistamise ettevõte. ÜRO poolt loetellu kantud Novin Energy Company kontrolli all.	1.12.2011
99.	TABA (Iran Cutting Tools Manufacturing company - Taba Towlid Abzar Boreshi Iran)	12 Ferdowsi, Avenue Sakhaee, avenue 30 Tir (sud), nr 66 – Tehran	Euroopa Liidu sanktsioonide objektiks oleva TESA omandis või kontrolli all olev ettevõte. Osaleb sellise varustuse ja materjali tootmises, mida kasutatakse otseselt Iraani tuumaprogrammis.	1.12.2011
100.	Test Tafsir	No 11, Tawhid 6 Street, Moj Street, Darya Blvd, Shahrak Gharb, Tehran, Iran.	Ettevõte toodab UF6 mahuteid ning on neid tarninud uraani rikastamise tehastesse Natanzis ja Qom/Fordow’s.	1.12.2011
101.	Tosse Silooha (teise nimega Tosseh Jahad E Silo)		Osaleb Iraani tuumaprogrammis Nantazis, Qomis ja Arakis asuvates tehastes.	1.12.2011
102.	Yarsanat (teise nimega Yar Sanat, teise nimega Yarestan Vacuumi)	No. 101, West Zardosht Street, 3rd Floor, 14157 Tehran; No. 139 Hoveyzeh Street, 15337, Tehran.	ÜRO poolt loetellu kantud Kalaye Electric Company hankeettevõte. Osaleb sellise varustuse ja materjali hankimises, mida kasutatakse otseselt Iraani tuumaprogrammis. On üritanud hankida vaakumtooteid ja rõhuandureid.	1.12.2011
▼M13 —————
▼M25 —————
▼M8
106.	Tidewater (teiste nimedega Tidewater Middle East Co; Faraz Royal Qeshm Company LLC)	Postiaadress: nr 80, Tidewater Building, Vozara tänav, Saie pargi kõrval, Teheran, Iraan	IRGCi omandis või kontrolli all	23.01.2012
▼B
107.	Turbine Engineering Manufacturing (TEM) (teise nimega T.E.M. Co.)	Postiaadress: Shishesh Mina Street, Karaj Special Road, Tehran, Iran	Iran Aircraft Industries (IACI) salajaseks hanketegevuseks kasutatav variettevõte.	23.1.2012
▼M9 —————
▼B
109.	Rosmachin	Postiaadress: Haftom Tir Square, South Mofte Avenue, Tour Line No; 3/1, Tehran, Iran P.O. Box 1584864813 Tehran, Iran	Sad Export Import Company variettevõte. Osales ebaseadusliku relvasaadetise edasitoimetamises M/V Monchegorski pardal.	23.1.2012
▼M25 —————
▼M4
131.	Iran Liquefied Natural Gas Co.	No.20, Alvand St, Argentina Sq,Teheran, 1514938111IRAANTel: +9821 888 77 0 11Faks: +9821 888 77 0 25info@iranlng.ir	National Iranian Oil Company (NIOC) tütarettevõtja.	16.10.2012
▼M25 —————
▼M8
148.	Iran Composites Institute	Iran Composites Institute,Iranian University of Science and Technology,16845-188, Tehran, Iran,Tel: 98 217 3912858Faks: 98 217 7491206E-posti aadress: ici@iust.ac.irVeebisait: http://www.irancomposites.org	Iranian Composites Institute (ICI, teise nimega Composite Institute of Iran) aitab nimekirja kantud üksustel rikkuda ÜRO ja ELi Iraani vastu suunatud sanktsioonide sätteid ning toetab otseselt tuumarelvade leviku seisukohast tundlikku Iraani tegevust. 2011. aastal oli ICIga sõlmitud leping ELi nimekirja kantud Iran Centrifuge Technology Companyle (TESA) IR-2M tsentrifuugi rootorite tarnimiseks.	22.12.2012
149.	Jelvesazan Company	22 Bahman St., Bozorgmehr Ave, 84155666, Esfahan, IranTel: 98 0311 2658311 15Faks: 98 0311 2679097	Jelvesazan Company aitab nimekirja kantud üksustel rikkuda ÜRO ja ELi Iraani vastu suunatud sanktsioonide sätteid ning toetab otseselt tuumarelvade leviku seisukohast tundlikku Iraani tegevust. 2012. aasta alguses kavatses Jelvesazan tarnida ELi nimekirja kantud Iran Centrifuge Technology Companyle (TESA) juhitavaid vaakumpumpasid.	22.12.2012
150.	Iran Aluminium Company	Arak Road Km 5, Tehran Road, 38189-8116, Arak, IranTel: 98 861 4130430Faks: 98 861 413023Veebisait: www.iralco.net	The Iran Aluminium Company (teise nimega IRALCO, Iranian Aluminium Company) aitab nimekirja kantud üksustel rikkuda ÜRO ja ELi Iraani vastu suunatud sanktsioonide sätteid ning toetab otseselt tuumarelvade leviku seisukohast tundlikku Iraani tegevust. 2012. aasta keskel oli IRALCOl leping alumiiniumi tarnimiseks ELi nimekirja kantud Iran Centrifuge Technology Companyle (TESA).	22.12.2012
151.	Simatec Development Company		Simatec Development Company aitab nimekirja kantud üksustel rikkuda ÜRO ja ELi Iraani vastu suunatud sanktsioonide sätteid ning toetab otseselt tuumarelvade leviku seisukohast tundlikku Iraani tegevust. Simatecil oli 2010. aasta alguses sõlmitud leping ÜRO nimekirja kantud Kalaye Electric Companyga (KEC) Vacon inverterite hankimiseks, et käitada uraani rikastamise tsentrifuuge. 2012. aasta keskel üritas Simatec hankida ELi poolt kontrollitavaid invertereid.	22.12.2012
152.	Aluminat	1. Parcham St, 13th Km of Qom Rd 38135 Arak (tehas) 2. Unit 38, 5th Fl, Bldg No 60, Golfam St, Jordan, 19395-5716, Tehran Tel: 98 212 2049216 / 22049928 / 22045237 Faks: 98 21 22057127 Veebisait: www.aluminat.com	Aluminat aitab nimekirja kantud üksustel rikkuda ÜRO ja ELi Iraani vastu suunatud sanktsioonide sätteid ning toetab otseselt tuumarelvade leviku seisukohast tundlikku Iraani tegevust. 2012. aasta alguses oli Aluminatil leping 6061-T6 alumiiniumi tarnimiseks ELi nimekirja kantud Iran Centrifuge Technology Companyle (TESA).	22.12.2012
153.	Organisation of Defensive Innovation and Research		The Organisation of Defensive Innovation and Research (SPND) aitab nimekirja kantud isikutel ja üksustel rikkuda ÜRO ja ELi Iraani vastu suunatud sanktsioonide sätteid ning toetab otseselt tuumarelvade leviku seisukohast tundlikku Iraani tegevust. IAEA on nimetanud SPNDd seoses kahtlustega Iraani tuumaprogrammi võimaliku sõjalise mõõtme pärast, mille suhtes Iraan keeldub jätkuvalt koostöö tegemisest. SPNDd juhib ÜRO nimekirja kantud Mohsen Fakhrizadeh ja on Ministry of Defence For Armed Forces Logistics (MODAFL, ELi nimekirja kantud 2011. aasta mais) osa. EL kandis 2011. aasta detsembris nimekirja Davoud Babaei SPND turvaülemana, millega seoses ta vastutab teabe avalikustamise vältimise eest, sealhulgas IAEAle.	22.12.2012
▼M25 —————
▼M26
159.	Oil industry Pension Fund Investment Company (OPIC)	No 234, Taleghani St, Teheran, Iraan	OPIC annab märkimisväärset toetust Iraani valitsusele, pakkudes nafta- ja gaasitootmise projektide jaoks rahalisi vahendeid ja finantsteenuseid erinevatele Iraani valitsusega seotud üksustele, sealhulgas riigi valduses olevate ettevõtete tütarettevõtjatele (NIOC). Samuti on kuulunud OPICi kontrolli alla IOEC (Iranian Offshore Engineering Construction Co.), mis on ELi poolt loetellu kantud, kuna annab Iraani valitsusele logistilist tuge. Nafta- ja gaasisektor on Iraani valitsusele oluline rahaliste vahendite saamise allikas ning eksisteerib potentsiaalne lüli Iraani energiasektorist saadud naftatulu ning Iraani tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast kindlaksmääratud ohtliku tegevuse rahastamise vahel. OPICi tegevjuhiks on Naser Malek, kes on ÜRO poolt loetellu kantud kui isik, kes on juhtinud Shahid Hemat Industrial Groupi (SHIG) ning tegutsenud MODAFLi (Iranian Ministry of Defence and Armed Forces Logistics) ametnikuna, teostades järelevalvet töö üle Shahab 3 ballistiliste rakettide (Iraani hetkel kasutuses olev ballistiline pikamaarakett) programmi raames. SHIG on ÜRO poolt loetellu kantud kui Aerospaces Industries Organisationi (AIO, mis on ELi poolt loetellu kantud) allüksus ning osaleb Iraani ballistiliste rakettide programmis. Sellest lähtuvalt on OPIC otseselt seotud Iraani tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast kindlaksmääratud ohtliku tegevusega või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisega.	1.12.2015
▼M21 —————
▼M17
161.	Sharif University of Technology	Azadi Ave/Street, PO Box 11365-11155, Tehran, Iraan, Tel: +98 21 66 161 E-post: info@sharif.ir	Sharif University of Technology'l (SUT) on palju koostöölepinguid Iraani valitsusorganisatsioonidega, kes on ÜRO ja/või ELi poolt loetellu kantud ning tegutsevad sõjalises või sellega seonduvas valdkonnas, eelkõige toodavad ja hangivad ballistilisi rakette. See hõlmab järgmist: leping ELi poolt loetellu kantud Aerospace Industries Organisationiga muu hulgas satelliitide tootmiseks; koostöö Iraani kaitseministeeriumi ja Iraani revolutsioonilisele kaardiväekorpusega (IRGC) arukate laevade väljatöötamiseks; laiaulatuslikum kokkulepe IRGCi õhujõududega, mis hõlmab ülikooli suhete ning organisatsioonilise ja strateegilise koostöö väljaarendamist ja tugevdamist; SUT on osaline kuue ülikooli lepingus, mis toetab Iraani valitsust kaitsealase uurimistöö kaudu; SUTi programmis on muu hulgas teadusministeeriumi poolt välja töötatud magistriõppe kursused mehitamata õhusõidukite ehitamise erialal. Kõik see näitab märkimisväärset seotust Iraani valitsusega sõjalises või sellega seonduvas valdkonnas ning Iraani valitsuse toetamist.	8.11.2014
▼M8
162.	Moallem Insurance Company (teiste nimedega Moallem Insurance; Moallem Insurance Co.; M.I.C; Export and Investment Insurance Co.)	No. 56, Haghani Boulevard, Vanak Square, Tehran 1517973511, Iran PO Box 19395-6314, 11/1 Sharif Ave, Vanaq Square, Tehran 19699, IranTel: (98-21) 886776789, 887950512, 887791835Faks: (98-21) 88771245Veebisait: www.mic-ir.com	IRISLi põhiline kindlustusandja.	22.12.2012
▼M25 —————
▼M9
165.	Petropars Operation & Management Company (teise nimega: POMC)	Aadress: South Pars Gas,Assaluyeh, Bushehr,Tel +98-772-7363852.http://www.petropars.com/Subsidiaries/POMC.aspx	Loetellu kantud üksuse Petropars Iran Company tütarettevõte	8.6.2013
166.	Petropars Resources Engineering Ltd (teise nimega: PRE)	Aadress: 4th Floor, No. 19, 5th St., Gandi Ave.,Tehran, Iran, 1517646113,Tel +98-21 88888910/13.http://www.petropars.com/Subsidiaries/PRE.aspx	Loetellu kantud üksuse Petropars Iran Company tütarettevõte	8.6.2013
▼M25 —————
▼B

II. ►C1 Iraani revolutsiooniline kaardivägi ◄ (IRGC)

A. Isikud

	Nimi	Identifitseerimis-andmed	Põhjendus	Loetellu kandmise kuupäev
1.	Islami revolutsioonilise kaardiväe (IRGC) brigaadikindral Javad DARVISH-VAND		Iraani kaitse- ja relvajõudude logistilise toe ministeeriumi (MODAFL) kontrolliosakonna asejuht. Vastutab kõikide MODAFLi rajatiste ja seadmete eest.	23.6.2008
2.	Kontradmiral Ali FADAVI		IRGC merevägede komandör	26.7.2010
3.	Parviz FATAH	Sündinud 1961. aastal	Khatam al Anbiya tähtsuselt teine isik	26.7.2010
4.	IRGC brigaadikindral Seyyed Mahdi FARAHI		ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737 (2006) loetellu kantud kaitsetööstuse organisatsiooni (DIO) tegevdirektor.	23.6.2008
5.	IRGC brigaadikindral Ali HOSEYNITASH		Kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu üldosakonna juhataja, kaasatud tuumaküsimuste alase poliitika kujundamisse.	23.6.2008
6.	IRGC Mohammad Ali JAFARI		Islami revolutsioonilise kaardiväe (IRGC) komandör	23.6.2008
7.	IRGC brigaadikindral Mostafa Mohammad NAJJAR		Siseminister ja endine MODAFLi minister, vastutab kõikide sõjaliste programmide, sealhulgas ballistiliste rakettide programmide eest.	23.6.2008
8.	Brigaadikindral Mohammad Reza NAQDI	Sündinud 1953 Nadjafis (Iraak)	Bassij vastupanujõudude komandör	26.7.2010
9.	Brigaadikindral Mohammad PAKPUR		IRGC maavägede komandör	26.7.2010
10.	Rostam QASEMI (teise nimega Rostam GHASEMI)	Sündinud 1961. aastal	Khatam al Anbiya komandör	26.7.2010
11.	Brigaadikindral Hossein SALAMI		IRGC asekomandör.	26.7.2010
12.	IRGC brigaadikindral Ali SHAMSHIRI		MODAFLi vastuluureosakonna asejuht, vastutab MODAFLi töötajate julgeoleku ja rajatiste turvalisuse eest.	23.6.2008
13.	IRGC brigaadikindral Ahmad VAHIDI		Kaitse- ja relvajõudude logistilise toe ministeeriumi (MODAFL) minister ja MODAFLi endine aseminister	23.6.2008
▼M3 —————
▼B
15.	Abolghassem Mozaffari SHAMS		Khatam Al-Anbia Construction Headquarters juht	1.12.2011
▼M3 —————
▼B
17.	Ali Ashraf NOURI		IRGC asekomandör, IRGC poliitilise büroo ülem	23.1.2012
18.	Hojatoleslam Ali SAIDI (teise nimega Hojjat- al-Eslam Ali Saidi või Saeedi)		IRGC kõrgeima juhi esindaja	23.1.2012
19.	Amir Ali Haji ZADEH (teise nimega Amir Ali Hajizadeh)		IRGC õhujõudude juhataja, brigaadikindral	23.1.2012

B. Üksused

	Nimi	Identifitseerimis-andmed	Põhjendus	Loetellu kandmise kuupäev
1.	Islami revolutsioonili-ne kaardivägi (IRGC)	Tehran, Iran	Vastutab Iraani tuumaprogrammi eest. Kontrollib Iraani ballistiliste rakettide programmi. On püüdnud tegeleda hanketegevusega Iraani ballistiliste rakettide programmi ja tuumaprogrammi toetuseks	26.7.2010
2.	Islami revolutsioonilise kaardiväe (IRGC) õhujõud (IRGC Air Force)		Haldavad Iraani lühi- ja keskmaa ballistiliste rakettide arsenali. IRGC õhujõudude juht on loetellu kantud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737 (2006).	23.6.2008
3.	Islami revolutsioonilise kaardiväe (IRGC) õhujõudude Al-Ghadiri raketivägi (IRGC-Air Force Al-Ghadir Missile Command)		IRGC õhujõudude eriosa, kes on teinud koostööd kontserniga SBIG (loetellu kantud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737) FATEH 110, lühimaa ballistiliste rakettide ning Ashura keskmaa ballistilise raketi osas. Näib olevat üksus, kes tegelikult teostab rakettide operatiivjuhtimist.	26.7.2010
4.	Naserin Vahid		Toodab Islami revolutsioonilise kaardiväe nimel (IRGC) relvade osi. IRGC variettevõtja.	26.7.2010
5.	IRGC Qods Force	Tehran, Iran	►C1 Iraani revolutsiooniline kaardivägi ◄ Qods Force vastutab Iraanist väljaspool toimuvate operatsioonide eest ja on Teherani peamine välispoolitika vahend erioperatsioonideks ning terroristide ja islamivõitlejate toetamiseks välismaal. Ajakirjanduse kohaselt kasutas Hizbollah 2006. aastal Iisraeliga toimunud konfliktis Qodsi relvajõududelt saadud rakette, laevatõrje tiibrakette (ASCM), kaasaskantavaid õhukaitsesüsteeme (MANPADS) ja mehitamata õhusõidukeid (UAV) ning sai nende süsteemide alast koolitust. Erinevatest allikatest pärit andmeteljätkavad Qodsi relvajõud Hizbollah varustamist kõrgetasemelise relvastuse, õhutõrjerakettide ja pikamaarakettidega ning vastava koolituse pakkumist.Pakub endiselt Lõuna- ja Lääne-Afganistanis tegutsevatele Talibani võitlejatele nn piiratud letaalset tuge, sealhulgas väikerelvi, laskemoona, mortiire ja lühimaa-lahinguväljarakette, ning koolitust ja rahastamist. Komandöri suhtes on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga kehtestatud sanktsioonid.	26.7.2010
6.	Sepanir Oil and Gas Energy Engineering Company (teise nimega Sepah Nir)		Ettevõtja Khatam al-Anbya Construction Headquarters (loetellu kantud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1929) tütarettevõtja. Sepanir Oil and Gas Engineering Company osaleb Iraani South Parsi avamere gaasimaardla arendusprojekti 15. ja 16. etapis.	26.7.2010
7.	Bonyad Taavon Sepah (teiste nimedega. IRGC Cooperative Foundation; Bonyad-e Ta'avon-Sepah; Sepah Cooperative Foundation)	Niayes Highway, Seoul Street, Tehran, Iran	Bonyad Taavon Sepah, mida tuntakse ka nime all IRGC Cooperative Foundation, loodi IRGC komandöride poolt IRGC investeeringute struktureerimiseks. Ettevõte on IRGC kontrolli all. Bonyad Taavon Sepa’i järelevalvenõukogu koosneb üheksast liikmest, kellest kaheksa on IRGC liikmed. Nimetatud ametnikud on IRGC peakomandör, kes on järelevalvenõukogu esimees, IRGC kõrgeima juhi esindaja, Bassij komandör, IRGC maavägede komandör, IRGC õhuvägede komandör, IRGC merevägede komandör, IRGC teabeturbe organisatsiooni juht, IRGC relvajõudude peastaabi vanemametnik ning MODAFLi vanemametnik.	23.5.2011
8.	Ansar Bank (teiste nimedega. Ansar Finance and Credit Fund; Ansar Financial and Credit Institute; Ansae Institute; Ansar al-Mojahedin No-Interest Loan Institute; Ansar Saving and Interest Free-Loans Fund)	No. 539, North Pasdaran Avenue, Tehran; Ansar Building, North Khaje Nasir Street, Tehran, Iran	Bonyad Taavon Sepah lõi Ansar Bank’i IRGC personalile finants- ja krediiditeenuste pakkumiseks. Algselt tegutses Ansar Bank krediidiliiduna ja muutus 2009. aasta keskel pärast Iran’s Central Bank’ilt litsentsi saamist täieõiguslikuks pangaks. Ansar Bank, varem tuntud Ansar al Mojahedini nime all, on olnud IRGCga seotud üle 20 aasta. IRGC liikmed saavad oma palga Ansar Bank’i kaudu. Lisaks pakkus Ansar Bank IRGC personalile erisoodustusi, sealhulgas alandatud hinnaga kodusisustust ja tasuta või alandatud hinnaga tervishoiuteenuseid.	23.5.2011
9.	Mehr Bank (teiste nimedega Mehr Finance and Credit Institute; Mehr Interest-Free Bank)	204 Taleghani Ave., Tehran, Iran	Mehr Bank on Bonyas Taavon Sepah’i ja IRGC kontrolli all. Mehr Bank pakub IRGC-le finantsteenuseid. Bonyad Taavon Sepahi juhi, Parviz Fattahiga (sünd. 1961) tehtud üldkättesaadava intervjuu kohaselt lõi Bonyad Taavon Sepah Mehr Bank’i Bassij (IRGCi paramilitaarne relv) teenindamiseks.	23.5.2011
▼M9 —————
▼B
11.	Behnam Sahriyari Trading Company	Postiaadress: Ziba Building, 10th Floor, Northern Sohrevardi Street, Tehran, Iran	Saatis 2007. aasta mais kaks mitmesuguseid tulirelvi sisaldanud konteinerit Iraanist Süüriasse, rikkudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1747 (2007) punkti 5	23.1.2012

III. Iraani Islamivabariigi laevandusettevõtja (IRISL)

A. Isik

	Nimi	Identifitseerimis-andmed	Põhjendus	Loetellu kandmise kuupäev
▼M25 —————
▼B
2.	Ghasem Nabipour (teise nimega M T Khabbazi Nabipour)	Sündinud 16. jaanuaril 1956. a., Iraani kodanik	Euroopa Liidu nimekirjades oleva Soroush Sarzamin Asatir Ship Management Company (teise nimega Soroush Saramin Asatir Ship Management Company) (SSA SMC), uue nimega Rahbaran Omid Darya Shipmanagement Company direktor ja aktsionär, kes vastutab IRISLi laevade tehnilise haldamise eest. NABIPOUR on IRISLi laevahalduse direktor	1.12.2011
3.	Naser Bateni	Sündinud 16. detsembril 1962. a., Iraani kodanik	IRISLi endine õigusdirektor, Euroopa Liidu sanktsioonide objektiks oleva Hanseatic Trade and Trust Shipping Company (HTTS) direktor. Variettevõtte NHL Basic Limited direktor.	1.12.2011
4.	Mansour Eslami	Sündinud 31. jaanuaril 1965. a., Iraani kodanik	Euroopa Liidu sanktsioonide objektiks oleva IRISL Malta Limited, teise nimega Royal Med Shipping Company direktor.	1.12.2011
5.	Mahamad Talai	Sündinud 4. juunil 1953, Iraani kodanik, Saksamaa kodanik.	IRISLi juhatuse liige Euroopas, Euroopa Liidu sanktsioonide objektiks oleva HTTS ja Euroopa Liidu sanktsioonide objektiksoleva Darya Capital Administration Gmbh tegevdirektor. Mitme IRISLi või selle filiaali omandis või kontrolli all oleva variettevõtte juhataja.	1.12.2011
▼M9
6.	Mohammad Moghaddami FARD	Sünniaeg: 19. juuli 1956; pass: N10623175 (Iraan), välja antud 27. märtsil 2007; kaotab kehivuse 26. märtsil 2012.	IRISLi endine piirkondlik direktor Araabia Ühendemiraatides, Euroopa Liidu sanktsioonide objektiks olevate Pacific Shipping ja Great Ocean Shipping Company, teise nimega Oasis Freight Agency, direktor. Asutas 2010. aastal ettevõtte Crystal Shipping FZE osana püüdlustest hoida kõrvale IRISLi loetellu kandmisest ELi poolt.	1.12.2011
▼B
7.	Kapten Alireza GHEZELAYAGH		ELi poolt loetellu kantudLead Maritime tegevjuht, kes tegutseb HDSLi nimel Singapuris. Lisaks sellele peadirektor ELi poolt loetellu kantudettevõttes Asia Marine Network, mis on IRISLi piirkondlik kontor Singapuris.	1.12.2011
▼M25 —————
▼B
9.	Hassan Jalil Zadeh	Sündinud 6. jaanuaril 1959, Iraani kodanik.	Euroopa Liidu sanktsioonide objektiks oleva Hafiz Darya Shipping Lines (HDSL) direktor ja aktsionär. Registreeritud paljude IRISLi variettevõtete aktsionärina.	1.12.2011
10.	Mohammad Hadi Pajand	Sündinud 25. maii 1950, Iraani kodanik.	IRISLi endine finantsdirektor, Euroopa Liidu sanktsioonide objektiks oleva üksuse Irinvestship limited endine direktor, Irinvestship limited tegevuse üle võtnud Fairway Shipping direktor. IRISLi variettevõtete, eelkõige Euroopa Liidu sanktsioonide objektiks oleva Lancellin Shipping Company ja Acena Shipping Company juht.	1.12.2011
▼M9
11.	Ahmad Sarkandi	Sündinud 30. septembril 1953, Iraani kodanik.	IRISLi endine finantsdirektor alates 2011. aastast. Mitme Euroopa Liidu sanktsioonide objektiks oleva IRISLi tütarettevõtte endine tegevdirektor, kes vastutab mitme variettevõtte asutamise eest, kelle direktori ja aktsionärina ta on jätkuvalt registreeritud.	1.12.2011
▼B
12.	Seyed Alaeddin Sadat Rasool	Sündinud 23. juuli. 1965, Iraani kodanik.	IRISL grupi aseõigusdirektor, Rahbaran Omid Darya Shipmanagement Company õigusdirektor.	1.12.2011
13.	Ahmad TAFAZOLY	Sünniaeg: 27. mai 1956, sünnikoht: Bojnord, Iran, Passi nr: R10748186 (Iraan), välja antud 22. jaanuaril 2007; kaotab kehivuse 22. jaanuaril 2012	IRISL China Shipping Company, teise nimega Santelines (teise nimega või Santexlines), teise nimega Rice Shipping, teise nimega Euroopa Liidu sanktsioonide objektiks oleva E-sail Shipping direktor.	1.12.2011
▼M12
14.	Naser Bateni	Sündinud 16. detsembril 1962, Iraani kodanik.	Naser Bateni tegutseb IRISLi nimel. Ta oli IRISLi direktor kuni aastani 2008 ning seejärel IRISL Europe GmbH tegevdirektor. Ta on Hanseatic Trade and Trust Shipping GmbH (HTTS) tegevdirektor, mis on IRISLi nimel tegutsevate üksustena loetellu kantud Safiran Payam Darya Shipping Lines’i (SAPID) ja Hafize Darya Shipping Lines’i (HDS Lines) peaesindaja ning osutab neile olulisi teenuseid.	16.11.2013
▼B

B. Üksused

	Nimi	Identifitseerimis-andmed	Põhjendus	Loetellu kandmise kuupäev
▼M25 —————
▼B
25.	Kerman Shipping Company Ltd	143/1 Tower Road, Sliema, SLM1604, Malta. C37423, Maltal asutatud 2005. aastal IMO nr: 9209350	Kerman Shipping Company Ltd on täielikult IRISLile kuuluv tütarettevõte. Ettevõte asub Maltal samal aadressil mis Woking Shipping Investments Ltd ja tema omandis olevad ettevõtted.	23.5.2011
26.	Woking Shipping Investments Ltd	143/1 Tower Road, Sliema, SLM1604, Malta. C39912, välja antud 2006	Woking Shipping Investments Ltd on IRISLi tütarettevõte, mille omandis on ettevõtted Shere Shipping Company Limited, Tongham Shipping Co. Ltd., Uppercourt Shipping Company Limited, Vobster Shipping Company, mis asuvad kõik Maltal samal aadressil.	23.5.2011
26.a.	Shere Shipping Company Limited	143/1 Tower Road, Sliema, SLM1604, Malta IMO nr: 9305192	Shere Shipping Company Limited on täielikult IRISLile kuuluva Woking Shipping Investments Ltd-le kuuluv tütarettevõte.	23.5.2011
26.b.	Tongham Shipping Co. Ltd	143/1 Tower Road, Sliema, SLM1604, Malta IMO nr: 9305219	Tongham Shipping Co. Ltd on täielikult IRISLile kuuluva Woking Shipping Investments Ltd-le kuuluv tütarettevõte.	23.5.2011
26.c.	Uppercourt Shipping Company Limited	143/1 Tower Road, Sliema, SLM1604, Malta IMO nr: 9305207	Uppercourt Shipping Company Limited on täielikult IRISLile kuuluva Woking Shipping Investments Ltd-le kuuluv tütarettevõte.	23.5.2011
26.d.	Vobster Shipping Company	143/1 Tower Road, Sliema, SLM1604, Malta IMO nr: 9305221	Vobster Shipping Company on täielikult IRISLile kuuluva Woking Shipping Investments Ltd-le kuuluv tütarettevõte.	23.5.2011
27.	Lancelin Shipping Company Ltd	Fortuna Court, Block B, 284 Archiepiskopou Makariou C’ Avenue, 2nd Floor, 3105 Limassol, Cyprus. Äriregistri number #C133993 (Küpros), välja antud 2002.aastal IMO nr: 9213387	Lancelin Shipping Company Ltd on täielikult IRISLi omandis. Ettevõtet Lancelin Shipping juhib Ahmad Sarkandi.	23.5.2011
▼M25 —————
▼M4 —————
▼M25 —————
▼M9
43.	Good Luck Shipping Company	P.O. Box 8486 – office 206/207,Ahmad Ghubash Building,Oud Mehta,Bur Dubai, UAE.	IRISLi nimel tegutsev ettevõte. Mohammad Moghddami Fardi kontrolli all. Good Luck Shipping Company asutati selleks, et võtta üle Oasis Freight Company, teise nimega Great Ocean Shipping Services, mis oli ELi sanktsioonide objektiks ning mille suhtes käis likvideerimismenetlus. Good Luck Shipping Company on IRISLi ja IRISLi omandis või kontrolli all olevate üksuste kasuks väljastanud võltsitud transpordidokumente. Tegutseb ELi poolt loetellu kantud HDSLi ja Sapidi nimel Araabia Ühendemiraatides. Asutati sanktsioonide tulemusena 2011. aasta juunis ettevõtte Great Ocean Shipping Services asendamiseks.	1.12.2011
▼M25 —————
▼M4 —————
▼M25 —————
▼M1 —————
▼M25 —————
▼M21 —————
▼M8 —————
▼M25 —————
▼M21 —————
▼M25 —————
▼M9 —————
▼M25 —————
▼M21 —————
▼M25 —————
▼M1 —————
▼M25 —————
▼M21 —————
▼M25 —————
▼M21 —————
▼M25 —————
▼M12
154.	Hanseatic Trade Trust & Shipping (HTTS) GmbH	Postiaadress: Schottweg 7, 22087 Hamburg, Saksamaa; või: Opp 7th Alley, Zarafshan St, Eivanak St, Qods Township.	Hanseatic Trade and Trust Shipping GmbH (HTTS) on IRISLi nimel tegutsevate üksustena loetellu kantud Safiran Payam Darya Shipping Lines’i (SAPID) ja Hafize Darya Shipping Lines’i (HDS Lines) peaesindaja ning osutab neile olulisi teenuseid.	16.11.2013
▼M25 —————

Veebisaidid, mis sisaldavad teavet pädevate asutuste kohta, ning aadress teadete saatmiseks Euroopa Komisjonile

http://www.bmwi.de/DE/Themen/Aussenwirtschaft/aussenwirtschaftsrecht,did=404888.html

http://www.exteriores.gob.es/Portal/es/PoliticaExteriorCooperacion/GlobalizacionOportunidadesRiesgos/Documents/ORGANISMOS%20COMPETENTES%20SANCIONES%20INTERNACIONALES.pdf

http://2010-2014.kormany.hu/download/b/3b/70000/ENSZBT-ET-szankcios-tajekoztato.pdf

https://www.gov.mt/en/Government/Government%20of%20Malta/Ministries%20and%20Entities/Officially%20Appointed%20Bodies/Pages/Boards/Sanctions-Monitoring-Board-.aspx

http://www.portugal.gov.pt/pt/os-ministerios/ministerio-dos-negocios-estrangeiros/quero-saber-mais/sobre-o-ministerio/medidas-restritivas/medidas-restritivas.aspx

( 18 ) Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1).

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 350/2012, 23. aprill 2012,	L 110	17	24.4.2012
M2	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 708/2012, 2. august 2012,	L 208	1	3.8.2012
►M3	NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 709/2012, 2. august 2012,	L 208	2	3.8.2012
►M4	NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 945/2012, 15. oktoober 2012,	L 282	16	16.10.2012
M5	NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1016/2012, 6. november 2012,	L 307	5	7.11.2012
M6	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1067/2012, 14. november 2012,	L 318	1	15.11.2012
►M7	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1263/2012, 21. detsember 2012,	L 356	34	22.12.2012
►M8	NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1264/2012, 21. detsember 2012,	L 356	55	22.12.2012
►M9	NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 522/2013, 6. juuni 2013,	L 156	3	8.6.2013
M10	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 517/2013, 13. mai 2013,	L 158	1	10.6.2013
►M11	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 971/2013, 10. oktoober 2013,	L 272	1	12.10.2013
►M12	NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1154/2013, 15. november 2013,	L 306	3	16.11.2013
►M13	NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1203/2013, 26. november 2013,	L 316	1	27.11.2013
►M14	NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1361/2013, 17. detsember 2013,	L 343	7	19.12.2013
M15	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 42/2014, 20. jaanuar 2014,	L 15	18	20.1.2014
►M16	NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 397/2014, 16. aprill 2014,	L 119	1	23.4.2014
►M17	NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1202/2014, 7. november 2014,	L 325	3	8.11.2014
M18	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/229, 12. veebruar 2015,	L 39	1	14.2.2015
M19	NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/230, 12. veebruar 2015,	L 39	3	14.2.2015
M20	NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/549, 7. aprill 2015,	L 92	12	8.4.2015
►M21	NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1001, 25. juuni 2015,	L 161	1	26.6.2015
M22	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/1327, 31. juuli 2015,	L 206	18	1.8.2015
M23	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/1328, 31. juuli 2015,	L 206	20	1.8.2015
►M24	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/1861, 18. oktoober 2015,	L 274	1	18.10.2015
►M25	NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1862, 18. oktoober 2015,	L 274	161	18.10.2015
►M26	NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2204, 30. november 2015,	L 314	10	1.12.2015
M27	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/31, 14. jaanuar 2016,	L 10	1	15.1.2016
►M28	NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/74, 22. jaanuar 2016,	L 16	6	23.1.2016

►C1	Parandus, ELT L 332, 4.12.2012, lk 31 (267/2012)
C2	Parandus, ELT L 041, 12.2.2013, lk 14 (709/2012)
C3	Parandus, ELT L 268, 10.10.2013, lk 18 (1264/2012)
►C4	Parandus, ELT L 093, 28.3.2014, lk 85 (267/2012)

Lõhustuv erimaterjal	50 efektiivgrammi;
looduslik uraan	500 kilogrammi;
vaesestatud uraan	1 000 kilogrammi;
toorium	1 000 kilogrammi.

Materjal	Vorm	Kategooria
Materjal	Vorm	I	II	III
1. Plutoonium*[a]	kiiritamata*[b]	2 kg või rohkem	alla 2 kg, kuid üle 500 g	500 g või vähem*[c]
2. Uraan-235	kiiritamata*[b]
	— isotoobi U235 suhtes üle 20 % rikastatud uraan	5 kg või rohkem		1 kg või vähem*[c]
	— isotoobi U235 suhtes üle 10 %, kuid alla 20 % rikastatud uraan	—	10 kg või rohkem	Alla 10 kg*[c]
	— üle loodusliku taseme, kuid alla 10 % rikastatud uraan isotoop U235*[d]	—	—	10 kg või rohkem
3. Uraani isotoop uraan-233	kiiritamata*[b]	2 kg või rohkem	alla 2 kg, kuid üle 500 g	500 g või vähem*[c]
4. Kiiritatud kütus			vaesestatud või looduslik uraan, toorium või väherikastatud kütus (alla 10 % lõhustuvaid materjale)*[e][f]
[a] Nagu on loetletud kontrollnimekirjas. [b] Reaktoris kiiritamata materjal või reaktoris kiiritatud materjal, kuid kiirgustasemega, mis ühe meetri kaugusel ilma kaitseta on võrdne või väiksem kui 100 rad/h. [c] Radioloogiliselt ebaolulist kogust ei võeta arvesse. [d] Looduslikku uraani, vaesestatud uraani ja tooriumi ning vähem kui 10 % ulatuses rikastatud uraani koguseid, mis ei kuulu III kategooriasse, tuleks kaitsta heaperemehelikult. [e] Kuigi kõnealune kaitsetase on soovitav, võivad riigid pärast konkreetsete asjaolude hindamist määrata muu füüsilise kaitse kategooria. [f] Muu kütuse, mis tulenevalt oma algsest lõhustuva materjali sisaldusest liigitatakse enne kiiritamist I või II kategooriasse, võib ühe kategooria võrra madalamale liigitada, kui kütuse kiirgustase ületab ühe meetri kaugusel ilma kaitseta 100 rad/h.

1.	TÖÖSTUSSEADMED
1.A.	SEADMED, SÕLMED JA KOMPONENDID
1.A.1.	Kõrgtihedad kiirgusvarjeaknad
1.A.2.	Kiirgust taluvad televisioonikaamerad või nende jaoks ette nähtud objektiivid
1.A.3.	Robotid, nende „tööorganid” ja juhtimismoodulid
1.A.4.	Kaugjuhtimisega manipulaatorid
1.B.	TESTIMIS- JA TOOTMISSEADMED
1.B.1.	Tõukamispingid, trugimispingid, mis võimaldavad tõukamisülesannete täitmist, ning südamikud
1.B.2.	Tööpingid
1.B.3.	Mõõtekontrolliseadmed, -riistad või -süsteemid
1.B.4.	Kontrollitava keskkonnaga induktsioonahjud ning nimetatud ahjude juurde kuuluvad toiteallikad
1.B.5.	Isostaatpressid ja seotud seadmed
1.B.6.	Vibratsioonikatsetuste süsteemid, seadmed ja komponendid
1.B.7.	Vaakum- või muu kontrollitava atmosfääriga metallurgilise sulatamise ja valuahjud ja nendega seotud seadmed
1.C.	MATERJALID
1.D.	TARKVARA
1.D.1.	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud seadmete „kasutamiseks”
1.D.2.	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”
1.D.3.	„Tarkvara” mis tahes elektrooniliste seadmete kombinatsiooni või süsteemi jaoks, mis võimaldab sellisel seadmel (sellistel seadmetel) toimida tööpinkide „arvjuhitava(te)” mooduli(te)na
1.E.	TEHNOLOOGIA
1.E.1.	Tehnoloogia kontrolli käsitleva märkuse kohane „tehnoloogia”, mis on ette nähtud seadmete, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”
2.	MATERJALID
2.A.	SEADMED, SÕLMED JA KOMPONENDID
2.A.1.	Tiiglid, mis on valmistatud vedelatele aktiniidmetallidele vastupidavatest materjalidest
2.A.2.	Platineeritud katalüsaatorid
2.A.3.	Komposiitstruktuurid torude kujul
2.B.	TESTIMIS- JA TOOTMISSEADMED
2.B.1.	Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks
2.B.2.	Liitiumi isotoopide eraldamise rajatised või tehased ning süsteemid ja seadmed nende jaoks
2.C.	MATERJALID
2.C.1.	Alumiinium
2.C.2.	Berüllium
2.C.3.	Vismut
2.C.4.	Boor
2.C.5.	Kaltsium
2.C.6.	Kloortrifluoriid
2.C.7.	Kiud- või niitmaterjalid ja prepregmaterjalid
2.C.8.	Hafnium
2.C.9.	Liitium
2.C.10.	Magneesium
2.C.11.	Martensiitvanandatud teras
2.C.12.	Raadium-226
2.C.13.	Titaan
2.C.14.	Volfram
2.C.15.	Tsirkoonium
2.C.16.	Niklipulber või poorne (käsn) nikkel
2.C.17.	Triitium
2.C.18.	Heelium-3
2.C.19.	Radionukliidid
2.C.20.	Reenium
2.D.	TARKVARA
2.E.	TEHNOLOOGIA
2.E.1.	Tehnoloogia kontrolli käsitleva märkuse kohane „tehnoloogia”, mis on ette nähtud seadmete, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”
3.	URAANI ISTOTOOPIDE ERALDAMISE SEADMED JA KOMPONENDID (muud kui kontrollnimekirja kantud kaubad)
3.A.	SEADMED, SÕLMED JA KOMPONENDID
3.A.1.	Sagedusmuundurid või generaatorid
3.A.2.	Laserid, laservõimendid ja ostsillaatorid
3.A.3.	Klapid
3.A.4.	Ülijuhtivad solenoid-elektromagnetid
3.A.5.	Suure võimsusega alalisvooluallikad
3.A.6.	Kõrgepingelised alalisvooluallikad
3.A.7.	Rõhuandurid
3.A.8.	Vaakumpumbad
3.A.9.	Lõõtstihendiga tigukompressorid ja lõõtstihendiga hõrendus-tigupumbad
3.B.	TESTIMIS- JA TOOTMISSEADMED
3.B.1.	Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks
3.B.2.	Rootorite tootmis- ja koostamisseadmed, rootorite joondamisseadmed ning lõõtsade vormimiseks mõeldud tornid ja stantsid
3.B.3.	Tsentrifugaalsed mitmetasandilised balansseerpingid
3.B.4.	Elementaarkiu poolimispingid ja nendega seotud seadmed
3.B.5.	Elektromagnetilised isotoopseparaatorid
3.B.6.	Massispektromeetrid
3.C.	MATERJALID
3.D.	TARKVARA
3.D.1.	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud seadmete „kasutamiseks”
3.D.2.	„Tarkvara” või krüpteerimisvõtmed/-koodid, mis on spetsiaalselt projekteeritud seadmete jõudlusparameetrite suurendamiseks või vabastamiseks
3.D.3.	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt projekteeritud seadmete jõudlusparameetrite suurendamiseks või vabastamiseks
3.E.	TEHNOLOOGIA
3.E.1.	Tehnoloogia kontrolli käsitleva märkuse kohane „tehnoloogia”, mis on ette nähtud seadmete, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”
4.	RASKE VEE TOOTMISE TEHASE JAOKS ASJAKOHASED SEADMED (muud kui kontrollnimekirja kantud kaubad)
4.A.	SEADMED, SÕLMED JA KOMPONENDID
4.A.1.	Spetsiaalsed topendid
4.A.2.	Pumbad
4.A.3.	Turboekspandrid või turboekspander-kompressorgarnituurid
4.B.	TESTIMIS- JA TOOTMISSEADMED
4.B.1.	Vesi-vesiniksulfiid-vahetuskolonnid ja nende sisekontaktorid
4.B.2.	Vesiniku krüodestillatsiooni kolonnid
4.B.3.	[Ei ole enam kasutusel – alates 14. juunist 2013]
4.C.	MATERJALID
4.D.	TARKVARA
4.E.	TEHNOLOOGIA
4.E.1.	Tehnoloogia kontrolli käsitleva märkuse kohane „tehnoloogia”, mis on ette nähtud seadmete, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”
5.	TESTIMIS- JA MÕÕTMISSEADMED TUUMALÕHKESEADMETE ARENDAMISEKS
5.A.	SEADMED, SÕLMED JA KOMPONENDID
5.A.1.	Fotokordistitorud
5.B.	TESTIMIS- JA TOOTMISSEADMED
5.B.1.	Impulss röntgenikiirguse generaatorid või impulsselektronkiirendid
5.B.2.	Suure lõppkiirusega relvasüsteemid
5.B.3.	Kiirkaamerad ja -pildindusseadmed
5.B.4.	[Ei ole enam kasutusel – alates 14. juunist 2013]
5.B.5.	Eriseadmed hüdrodünaamiliste katsete jaoks
5.B.6.	Kiired impulssgeneraatorid
5.B.7.	Brisantlõhkeaine sulustusanumad
5.C.	MATERJALID
5.D.	TARKVARA
5.E.	TEHNOLOOGIA
6.	TUUMALÕHKESEADMETE KOMPONENDID
6.A.	SEADMED, SÕLMED JA KOMPONENDID
6.A.1.	Detonaatorid ja mitmepunktilised initsieerimissüsteemid
6.A.2.	Süütesüsteemid ja vastavad kõrgvoolu impulssgeneraatorid
6.A.3.	Lülitusseadmed
6.A.4.	Impulsslahenduskondensaatorid
6.A.5.	Neutronite genereerimise süsteemid
6.A.6.	Liistakujooned
6.B.	TESTIMIS- JA TOOTMISSEADMED
6.C.	MATERJALID
6.C.1.	Brisantlõhkeained või segud
6.D.	TARKVARA
6.E.	TEHNOLOOGIA

SISUKORD
1.	SISSEJUHATUS
a)	I ja II kategooria kaubad
b)	„Lennuulatuse” ja „kasuliku lasti” vastastikune kompenseerimine
c)	Üldmärkus tehnoloogia kohta
d)	Üldmärkus tarkvara kohta
e)	Chemical Abstracts Service'i (CAS) number
2.	MÕISTED
	„Täpsus”
	„Fundamentaalteaduslikud uuringud”
	„Arendus”
	„Üldkasutatav”
	„Mikroskeem”
	„Mikroprogramm”
	„Kasulik last”
—	Ballistilised raketid
—	Kanderaketid
—	Sondraketid
—	Tiibraketid
—	Muud mehitamata õhusõidukid (UAV)
	„Tootmine”
	„Tootmisseadmed”
	„Tootmisrajatised”
	„Programm”
	„Kiirgust taluv”
	„Lennuulatus”
	„Tarkvara”
	„Tehnoloogia”
	„Tehniline abi”
	„Tehnilised andmed”
	„Kasutamine”
3.	TERMINOLOOGIA
	„Spetsiaalselt projekteeritud”/ „spetsiaalselt ette nähtud”
	„Projekteeritud või kohandatud”
	„Mida saab kasutada” või „mis on võimeline/võimelised”/„mis võimaldab/võimaldavad”
	„kohandatud”
I KATEGOORIA – PUNKT 1
TERVIKLIKUD KANDEVAHENDID
1.A.1	Terviklikud raketisüsteemid („lennuulatus” ≥ 300km & „kasulik last” ≥ 500kg)
1.A.2	Terviklikud mehitamata õhusõidukite süsteemid (UAV) („lennuulatus” ≥ 300km & „kasulik last” ≥ 500kg)
1.B.1.	„Tootmisrajatised”
1.C.	Puuduvad
1.D.1.	„Tarkvara”
1.D.2.	„Tarkvara”
1.E.1.	„Tehnoloogia”
I KATEGOORIA – PUNKT 2
TERVIKLIKUD ALAMSÜSTEEMID, MIDA SAAB KASUTADA TERVIKLIKES KANDEVAHENDITES
2.A.1.	„Terviklikud alamsüsteemid”
2.B.1.	„Tootmisrajatised”
2.B.2.	„Tootmisseadmed”
2.C.	Puuduvad
2.D.1.	„Tarkvara”
2.D.2.	„Tarkvara”
2.D.3.	„Tarkvara”
2.D.4	„Tarkvara”
2.D.5.	„Tarkvara”
2.D.6.	„Tarkvara”
2.E.1.	„Tehnoloogia”
II KATEGOORIA – PUNKT 3
TÕUKEMOOTORI KOMPONENDID JA SEADMED
3.A.1.	Turboreaktiivmootorid ja turboventilaatormootorid
3.A.2.	Otsevoolu-reaktiivmootorid/ülehelikiirusel toimuva põlemisega otsevoolu-reaktiivmootorid/pulseerivad reaktiivmootorid/kombineeritud tsükkelmootorid
3.A.3.	Raketimootorite korpused, „isolatsiooni” komponendid ja düüsid
3.A.4.	Astmestusmehhanismid, eraldamismehhanismid ja astmete vaheseadmed
3.A.5.	Vedela ja suspensioonilaadse raketikütuse (sh oksüdeerijad) reguleerimissüsteemid
3.A.6.	Hübriidrakettmootorid
3.A.7.	Radiaalsed kuullaagrid
3.A.8.	Vedela raketikütuse mahutid
3.A.9.	Turbopropeller-mootorisüsteemid
3.A.10.	Põlemiskambrid
3.B.1.	„Tootmisrajatised”
3.B.2.	„Tootmisseadmed”
3.B.3.	Tõukamispingid
3.C.1.	„Sisekatend”, mis on mõeldud raketimootorite korpuste jaoks
3.C.2.	Lahtine „isolatsiooni”materjal, mis on mõeldud raketimootorite korpuste jaoks
3.D.1.	„Tarkvara”
3.D.2.	„Tarkvara”
3.D.3.	„Tarkvara”
3.E.1.	„Tehnoloogia”
II KATEGOORIA – PUNKT 4
RAKETIKÜTUSED, KEMIKAALID JA RAKETIKÜTUSE TOOTMINE
4.A.	Puuduvad
4.B.1.	„Tootmisseadmed”
4.B.2.	„Tootmisseadmed”
4.B.3.a.	Perioodilised segistid
b.	Pidevsegistid
c.	Paiskveskid
d.	Metallipulbri „tootmisseadmed”
4.C.1.	Komposiitmaterjalid ja nendega kohandatud kahealuselised raketikütused
4.C.2.	Kütused
a.	Hüdrasiin
b.	Hüdrasiini derivaadid
c.	Sfäärilistest osakestest alumiiniumpulber
d.	Tsirkoonium, berüllium, magneesium või nende metallide sulamid
e.	Boor ja boori sulamid
f.	Suure energiatihedusega materjalid
4.C.3.	Perkloraadid, kloraadid või kromaadid
4.C.4.a.	Oksüdeerivad ained – vedelkütuse rakettmootorid
b.	Oksüdeerivad ained – tahkekütuse rakettmootorid
4.C.5.	Polümeersed ained
4.C.6.	Muud raketikütuse lisandid ja toimeained
a.	Sideained
b.	Tahkestamise reaktsiooni katalüsaatorid
c.	Põlemiskiiruse modifikaatorid
d.	Estrid ja plastifikaatorid
e.	Stabilisaatorid
4.D.1.	„Tarkvara”
4.E.1.	„Tehnoloogia”
II KATEGOORIA – PUNKT 5
(Reserveeritud kasutamiseks tulevikus)
II KATEGOORIA – PUNKT 6
STRUKTUURKOMPOSIITIDE TOOTMINE, PÜROLÜÜTILINE SADESTAMINE JA TIHENDAMINE NING KONSTRUKTSIOONIMATERJALID
6.A.1.	Komposiitstruktuurid, -laminaadid ja nende tooted
6.A.2.	Korduvküllastatud pürolüüsitud materjalid
6.B.1.a.	Elementaarkiu poolimispingid või kiupaigaldusseadmed
b.	Lintimispingid
c.	Mitmesuunalised ja -dimensioonilised kudumisteljed või põimimispingid
d.	Kiud- või niitmaterjalide tootmiseks projekteeritud või kohandatud seadmed
e.	Spetsiaalseks kiudude pinnatöötluseks projekteeritud või kohandatud seadmed
6.B.2.	Düüsid
6.B.3.	Isostaatpressid
6.B.4.	Keemilise aurustamise-sadestamise ahjud
6.B.5.	Seadmete ja protsesside juhtimissüsteemid tihendamiseks ja pürolüüsiks
6.C.1.	Vaiguga immutatud kiudprepregmaterjalid ja metalliga kaetud kiust eelvormid
6.C.2.	Korduvküllastatud pürolüüsitud materjalid
6.C.3.	Pulbriline grafiit
6.C.4.	Pürolüütiline või kiudarmeeritud grafiit
6.C.5.	Keraamilised komposiitmaterjalid rakettmürskude radoomides kasutamiseks
6.C.6.	Ränikarbiidmaterjalid
6.C.7.	Volfram, molübdeen ja sulamid
6.C.8.	Martensiitvanandatud teras
6.C.9.	Titaanstabiliseeritud roostevaba dupleksteras
6.D.1.	„Tarkvara”
6.D.2.	„Tarkvara”
6.E.1.	„Tehnoloogia”
6.E.2.	„Tehnilised andmed”
6.E.3.	„Tehnoloogia”
II KATEGOORIA – PUNKT 7
(Reserveeritud kasutamiseks tulevikus)
II KATEGOORIA – PUNKT 8
(Reserveeritud kasutamiseks tulevikus)
II KATEGOORIA – PUNKT 9
SEADMESTIK, NAVIGATSIOON JA SUUNA MÄÄRAMINE
9.A.1.	Integreeritud lennuseadmesüsteemid
9.A.2.	Güro- ja astrokompassid
9.A.3.	Lineaarsed kiirendusmõõturid
9.A.4.	Mis tahes tüüpi güroskoobid
9.A.5.	Kiirendusmõõturid või güroskoobid
9.A.6.	Inertsiaalsed või muud seadmed
9.A.7.	„Integreeritud navigatsioonisüsteemid”
9.A.8.	Kolmeteljelised magnetilised suunaandurid
9.B.1.	„Tootmisseadmed” ning muud testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmed
9.B.2.a.	Balansseerpingid
b.	Indikaatorite pead
c.	Liikumissimulaatorid/pöörlemislauad
d.	Positsioneerimislauad
e.	Tsentrifuugid
9.C.	Puuduvad
9.D.1.	„Tarkvara”
9.D.2.	Integratsiooni„tarkvara”
9.D.3.	Integratsiooni„tarkvara”
9.D.4.	Integratsiooni„tarkvara”
9.E.1.	„Tehnoloogia”
II KATEGOORIA – PUNKT 10
LENNUJUHTIMISSEADMED
10.A.1.	Hüdraulilised, mehaanilised, elektro-optilised või elektromehaanilised lennujuhtimissüsteemid
10.A.2.	Asendi kontrolliseadmed
10.A.3.	Lennujuhtimise servoventiilid
10.B.1.	Testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmed
10.C.	Puuduvad
10.D.1.	„Tarkvara”
10.E.1.	Projekteerimis„tehnoloogia” õhusõiduki kere, tõukejõusüsteemi ja tõstejõu kontrollpindade integreerimiseks
10.E.2.	Projekteerimis„tehnoloogia” lennujuhtimise, juhtimissüsteemi ja tõukejõu andmete integreerimiseks
10.E.3.	„Tehnoloogia”
II KATEGOORIA – PUNKT 11
LENNUELEKTROONIKA
11.A.1.	Radari- ja laserradarisüsteemid, sealhulgas kõrgusmõõturid
11.A.2.	Passiivsed andurid
11.A.3.	Vastuvõtuseadmed (GNSS; nt GPS, GLONASS või Galileo)
11.A.4.	Elektroonikasõlmed ja -komponendid
11.A.5.	Teeninduskaablid ja astmete vaheseadmete elektriühendused
11.B.	Puuduvad
11.C.	Puuduvad
11.D.1.	„Tarkvara”
11.D.2.	„Tarkvara”
11.E.1.	Projekteerimis„tehnoloogia”
11.E.2.	„Tehnoloogia”
II KATEGOORIA – PUNKT 12
STARDI ABISEADMED
12.A.1.	Vahendid ja seadmed
12.A.2.	Sõidukid
12.A.3.	Gravimeetrid ja gravitatsiooni gradiomeetrid
12.A.4.	Kaugmõõte- ja kaugjuhtimisseadmed, kaasa arvatud maapealsed seadmed
12.A.5.	Täppisjälgimissüsteemid
a.	Jälgimissüsteemid
b.	Kaugusmõõteradarid
12.A.6.	Termopatareid
12.B.	Puuduvad
12.C.	Puuduvad
12.D.1.	„Tarkvara”
12.D.2.	„Tarkvara”
12.D.3.	„Tarkvara”
12.E.1.	„Tehnoloogia”
II KATEGOORIA – PUNKT 13
ARVUTID
13.A.1.	Analoogarvutid, digitaalarvutid või digitaalsed diferentsiaalanalüsaatorid
13.B.	Puuduvad
13.C.	Puuduvad
13.D.	Puuduvad
13.E.1.	„Tehnoloogia”
II KATEGOORIA – PUNKT 14
PUNKT 14 ANALOOG-DIGITAALMUUNDURID
14.A.1.	Analoog-digitaalmuundurid
14.B.	Puuduvad
14.C.	Puuduvad
14.D.	Puuduvad
14.E.1.	„Tehnoloogia”
II KATEGOORIA – PUNKT 15
TESTIMISRAJATISED JA -SEADMED
15.A.	Puuduvad
15.B.1.	Vibratsioonikatsetuste seadmed
a.	Vibratsioonikatsetuste süsteemid
b.	Digitaalkontrollerid
c.	Väristajad (raputusmoodulid)
d.	Katsekehade toetustarindid ja elektroonikamoodulid
15.B.2.	Aerodünaamilised torud
15.B.3.	Katsepingid ja katsestendid
15.B.4.	Katsekeskkonnakambrid
15.B.5.	Kiirendid
15.C.	Puuduvad
15.D.1.	„Tarkvara”
15.E.1.	„Tehnoloogia”
II KATEGOORIA – PUNKT 16
MODELLEERIMINE-SIMULEERIMINEJA PROJEKTIDE INTEGREERIMINE
16.A.1.	Hübriid- (kombineeritud analoog/digitaal-) arvutid
16.B.	Puuduvad
16.C.	Puuduvad
16.D.1.	„Tarkvara”
16.E.1.	„Tehnoloogia”
II KATEGOORIA – PUNKT 17
VARJAMISTEHNOLOOGIA HULKA KUULUVAD KAUBAD
17.A.1.	Märgatavust vähendavad seadmed
17.B.1.	Spetsiaalselt radari tagasikiirgumise ristlõike mõõtmiseks projekteeritud süsteemid
17.C.1.	Märgatavust vähendavad materjalid
17.D.1.	„Tarkvara”
17.E.1.	„Tehnoloogia”
II KATEGOORIA – PUNKT 18
KAITSE TUUMAPLAHVATUSEGA KAASNEVATE NÄHTUSTE EEST
18.A.1.	„Kiirgust taluvad”„mikroskeemid”
18.A.2.	„Detektorid”
18.A.3.	Radoomid
18.B.	Puuduvad
18.C.	Puuduvad
18.D.	Puuduvad
18.E.1.	„Tehnoloogia”
II KATEGOORIA – PUNKT 19
MUUD TERVIKLIKUD KANDEVAHENDID
19.A.1.	Terviklikud raketisüsteemid („lennuulatus” ≥ 300km)
19.A.2.	Terviklikud mehitamata õhusõidukite süsteemid (UAV) („lennuulatus” ≥ 300km)
19.A 3.	Terviklikud mehitamata õhusõidukite süsteemid (UAV)
19.B.1.	„Tootmisrajatised”
19.C.	Puuduvad
19.D.1.	„Tarkvara”
19.E.1.	„Tehnoloogia”
II KATEGOORIA – PUNKT 20
MUUD TERVIKLIKUD ALAMSÜSTEEMID
20.A.1.a.	Üksikud raketiastmed
b.	Tahkekütuse rakettmootorid, hübriidrakettmootorid või vedelkütuse rakettmootorid
20.B.1.	„Tootmisrajatised”
20.B.2.	„Tootmisseadmed”
20.C.	Puuduvad
20.D.1	„Tarkvara”
20.D.2.	„Tarkvara”
20.E.1.	„Tehnoloogia”
	KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD ÜHIKUD, KONSTANDID, AKRONÜÜMID JA LÜHENDID
	ÜHIKUTE TEISENDAMISE TABEL
	VASTASTIKUSE MÕISTMISE MEMORANDUM

Lähteühik	Sihtühik	Teisendus
baar	paskal (Pa)	1 bar = 100 kPa
g (raskusjõud)	m/s2	1 g = 9,806 65 m/s2
mrad (milliradiaan)	kraadid (nurk)	1 mrad ≈ 0,0573°
rad	Si ergi/grammi	1 rad (Si) = 100 ergi/grammi räni (= 0,01 greyd [Gy])
Tyleri sõelaava suurus 250	mm	Tyleri sõelaava suuruse 250 puhul sõelaava suurus 0,063 mm

2504	Looduslik grafiit
3801	Tehisgrafiit; kolloid- ja poolkolloidgrafiit; grafiidi või muu süsiniku baasil saadud pasta, briketid, plaadid jm pooltooted

ex 72 08	Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, kuumvaltsitud, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata
ex 72 09	Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata
ex 72 10	Lehtvaltstooted rauast ja legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud
ex 72 11	Lehtvaltstooted rauast ja legeerimata terasest, laiusega alla 600 mm, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata
ex 72 12	Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega alla 600 mm, plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud
ex 72 13	Kuumvaltsitud varbmaterjal rauast või legeerimata terasest, korrapäratult kokku keritud
ex 72 14	Muu varbmaterjal rauast või legeerimata terasest, sepistatud, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud (k.a valtsimisjärgselt väänatud vardad), edasi töötlemata
ex 72 15	Muu varbmaterjal rauast või legeerimata terasest
ex 72 19	Lehtvaltstooted roostevabast terasest, laiusega vähemalt 600 mm
ex 72 20	Lehtvaltstooted roostevabast terasest, laiusega alla 600 mm
ex 72 21	Kuumvaltsitud varbmaterjal roostevabast terasest, korrapäratult kokku keritud
ex 72 22	Muu varbmaterjal roostevabast terasest; kujuprofiilid roostevabast terasest
ex 72 25	Lehtvaltstooted muust legeerterasest, laiusega vähemalt 600 mm
ex 72 26	Lehtvaltstooted muust legeerterasest, laiusega alla 600 mm
ex 72 27	Kuumvaltsitud varbmaterjal muust legeerterasest, korrapäratult kokku keritud
ex 72 28	Muust legeerterasest varbmaterjal; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest puurtorud
ex 73 04	Igasugused õmbluseta torud ja õõnesprofiilid, rauast või terasest (v.a malmist)
ex 73 05	Muud raud- ja terastorud (näiteks keevitatud, needitud või muu õmblusega), ümmarguse ristlõikega, välisläbimõõduga üle 406,4 mm
ex 73 06	Muud raud- või terastorud ning õõnesprofiilid (näiteks lahtiste, keevitatud, needitud või muul viisil ühendatud õmblustega)
ex 73 07	Rauast või terasest toruliitmikud (näiteks muhvid, põlved)

ex 76 04	Alumiiniumist varbmaterjal ja profiilid
ex 7604 10 10	– legeerimata alumiiniumist
	– – varbmaterjal
ex 7604 29 10	– alumiiniumisulamitest
	– – õõnesprofiilid
	– – – varbmaterjal
7606	Alumiiniumist plaadid, lehed ja ribad paksusega üle 0,2 mm
7607	Alumiiniumfoolium (trükiga kaetud või mitte, paberist, papist, plastist vms materjalidest aluskihiga või ilma), paksusega kuni 0,2 mm (aluskihti arvestamata)
7608	Alumiiniumtorud
7609	Alumiiniumist toruliitmikud (näiteks muhvid, põlved, äärikud)

ex 8108 90	Titaan ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid
	– muud

ex 75 05	Niklist varbmaterjal, profiilid ja traat
ex 7505 11	Varbmaterjal
ex 7505 12
7506	Niklist plaadid, lehed, ribad ja foolium
ex 75 07	Niklist torud ja toruliitmikud (näiteks muhvid, põlved, äärikud)
7507 11	– torud
	– – legeerimata niklist
7507 12	– torud
	– – niklisulamitest
7507 20	– toruliitmikud