|
30.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 414/81 |
NÕUKOGU OTSUS,
28. november 2006,
millega tehakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 8 kohaselt kindlaks, et meetmed, mida Poola on võtnud vastuseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohasele nõukogu soovitusele, on osutunud ebapiisavaks
(2006/1014/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 104 lõiget 8,
võttes arvesse komisjoni soovitust,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest eelarvepuudujäägist. |
|
(2) |
Stabiilsuse ja kasvu pakti põhieesmärk on usaldusväärne finantshaldus kui vahend hindade stabiilsust ning tugevat ja püsivat majanduskasvu soodustavate tingimuste tagamiseks, mille tulemusel luuakse uusi töökohti. Stabiilsuse ja kasvu pakt hõlmab 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kiireks korrigeerimiseks. |
|
(3) |
Amsterdamis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu 17. juuni 1997. aasta resolutsioonis stabiilsuse ja kasvu pakti kohta (2) kutsuti kõiki osapooli, nimelt liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles täpselt ja õigel ajal rakendama asutamislepingut ning stabiilsuse ja kasvu pakti. |
|
(4) |
Eurostati 2. märtsi 2004. aasta otsusega pensioni kogumisskeemide sektoraalse liigitamise kohta (3) kehtestati, et kogumise teel rahastatavaid pensioniskeeme ei või klassifitseerida sotsiaalkindlustusena. Seega ei saa sellist skeemi käsitada valitsemissektori osana. See oli raamotsus, mille rakendamiseks oli vaja kahepoolseid arutelusid liikmesriikidega. Nimetatud arutelude kontekstis tunnistas Eurostat, et “mõned liikmesriigid võivad otsuse rakendamiseks ning häirete vältimiseks eelarvepoliitika korraldamisel vajada üleminekuperioodi”. (4) Eurostati võimaldatud üleminekuperiood lõpeb 2007. aasta esimese finantsteatisega, mis esitatakse 1. aprillil 2007. Poola otsustas seda üleminekuperioodi kasutada. Seega on sotsiaalmaksu ja muud sissemaksetega määratud pensioniskeemiga kogutud tulu (ja seotud kulu) registreeritud valitsemissektori tuluna (ja kuluna), mille tulemusena on eelarvepuudujäägi- ja võlanäitajad mõnevõrra väiksemad kui vastupidisel juhul. |
|
(5) |
5. juuli 2004. aasta otsusega 2005/183/EÜ (5) otsustati vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 6, et Poolal oli ülemäärane eelarvepuudujääk. |
|
(6) |
Kooskõlas asutamislepingu artikli 104 lõikega 7 ja määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikega 4 võttis nõukogu 5. juulil 2004. aastal vastu soovituse Poola ametiasutustele, milles kutsus lõpetama praeguse ülemäärasest eelarvepuudujäägist tingitud olukorra nii kiiresti kui võimalik ja, vastavalt nõukogu 2004. aasta 5. juuli arvamuses kinnitatud eelarvepuudujäägi vähendamise kavale 2004. aastal mais ametiasutuste esitatud lähenemisprogrammi kohta, võtma keskpika tähtajaga meetmed, et saavutada eesmärk viia eelarvepuudujääk usaldusväärsel ja jätkusuutlikul viisil 2007. aastal alla 3 % SKTst, seades järgmised eesmärgid: 2004. aastal 5,7 % SKTst, 2005. aastal 4,2 % SKTst, 2006. aastal 3,3 % SKTst ja 2007. aastal 1,5 % SKTst. Nõukogu kehtestas tõhusa tegevuse rakendamise tähtajaks 5. novembri 2004“seoses ettenähtud meetmetega, et saavutada 2005. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk”. |
|
(7) |
Nõukogus 5. juulil 2004. aastal heaks kiidetud eelarvepuudujäägi vähendamise kava ei hõlmanud Poola 1999. aastal rakendatud pensionireformi maksumust. Umbes 20 % pensioni sissemaksetest saadavast tulust on suunatud põlvkondadevahelise ümberjaotuse põhimõttel töötavast süsteemist täielikult määratud sissemaksetega rahastatavasse pensioniskeemidesse. Artikli 104 lõike 7 kohase soovituse tegemisel võttis nõukogu sõnaselgelt arvesse asjaolu, et eelarve puudujääke tuleb hiljem Poola pensionireformi hinnangulise maksumuse (1,5 % SKTst) võrra suurendada. Seda ning eelarve tugevdamise strateegiaga kaasnevaid valdavaid ohte silmas pidades märkis nõukogu oma arvamuses 2004. aasta mai lähenemisprogrammi kohta, et “lähenemisprogrammi eelarvelised seisukohad ei pruugi olla piisavad, et vähendada puudujääki programmiperioodi jooksul, st 2007. aastaks, alla 3 % SKTst”. |
|
(8) |
Pärast asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohases nõukogu soovituses seatud tähtaja – 5. november 2004 – möödumist järeldas komisjon oma 14. detsembri 2004. aasta teatises nõukogule, et seoses 2005. aasta kavandatud eelarvepuudujäägiga ei olnud Poola ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses vaja võtta täiendavaid meetmeid, kuna Poola valitsus oli rakendanud tõhusaid meetmeid seoses 2005. aastaks kavandatud puudujäägi saavutamise meetmetega. |
|
(9) |
Nõukogu edastas 17. veebruaril 2005 oma arvamuse 2004. aasta novembris ajakohastatud Poola lähenemisprogrammi kohta. Ajakohastatud programmis oli 2007. aastaks kavandatud eelarvepuudujääki suurendatud 2,2 %ni SKTst (võrreldes 2004. aasta mai lähenemisprogrammiga, kus 2007. aastaks kavandatud puudujääk oli 1,5 % SKTst) ehk umbes 3,7 %ni SKTst koos pensionireformi maksumusega. Puudujääki suurendati hoolimata jätkuvast tugevast majanduskasvust (programmi kohaselt prognoositi ligikaudseks majanduskasvuks üle 5 % aastas), samal ajal kui eelarvepuudujäägi tulemusi/prognoose aastateks 2004–2006 vähendati valitsuse võetud meetmete, parema majanduskasvu ning samuti statistiliste andmete korrigeerimise tõttu. Nõukogu märkas riigi rahanduse kohandamismeetmete hilinenud või mittetäieliku rakendamise ohtu. Viidates stabiliseerimisstrateegiaga seotud ohtudele, kutsus nõukogu Poolat muu hulgas tugevdama rahanduse kohandamismeetmeid ka pärast 2005. aastat ja vähendama 2007. aastaks kavandatavat puudujääki. Tegelikult rakendati ainult väheseid meetmeid. 2005. aasta eelarvetulem oli sellest hoolimata oodatust parem (2,5 % SKTst). |
|
(10) |
Nõukogu võttis 14. märtsil 2006. aastal vastu arvamuse Poola sama aasta jaanuaris ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta. Ajakohastatud programmis seati eesmärgiks valitsemissektori eelarvepuudujäägi aeglane vähendamine (2006.–2008. aastal keskmiselt umbes 0,3 % võrra SKTst aastas), et täita lähenemiskriteeriumid praeguse parlamendi volituste, so 2009. aasta lõpuks. Kuigi aastateks 2004–2006 koostatud eelarvetulemeid ja prognoose vähendati veel kord valitsuse võetud meetmete, parema majanduskasvu ning samuti statistiliste andmete korrigeerimise tõttu, kinnitati programmis 2007. aasta kavandatud puudujäägiks 2,2 % SKTst (ilma pensionireformi maksumuseta). Arvestades pensionireformi maksumuse suurenemist kuni 2 %ni tänu tööturu arengu oodatust parematele tulemustele ja uues pensionisüsteemis suurema osalemise tõttu, oli 2007. aasta eelarvepuudujääk koos nimetatud maksumusega 0,4 protsendipunkti võrra SKTst kõrgem võrreldes eelmise ajakohastamisega (4,1 % SKTst võrrelduna 3,7 %ga SKTst). Nõukogu märkis erinevaid stabiliseerimisstrateegiaga seotud ohtusid, näiteks suhteliselt suurt kasvuootust programmiperioodi viimaseks aastaks (2008), suhteliselt optimistlikke oletusi maksude paindlikkuse ning sotsiaalkulutuste surve tingimustes kulude kontrollimisega seonduvate võimalike raskuste kohta. Nõukogu järeldas, et “lähenemisprogrammis nähakse ette teatavaid edusamme, kuid mitte ülemäärase puudujäägi tõhusat korrigeerimist 2007. aastal”. Lisaks mainis nõukogu, et struktuurse tasakaalu kavandatud kohandamine (st tsükliliselt kohandatud tasakaal, milles ei arvestata ühekordseid ja muid ajutisi meetmeid, mille komisjoni talitused on programmis esitatud teavet kasutades välja arvutanud ühiselt kokku lepitud hindamismetoodika alusel) pidi programmiperioodi jooksul paranema 0,25 % võrra SKTst aastas. |
|
(11) |
2007. aasta eelarve eelnõus, mis võeti vastu 27. septembril 2006, prognoositakse 2006. aasta valitsemissektori eelarvepuudujäägiks 2,1 % SKTst (ilma pensionireformi maksumuseta) võrreldes 2006. aasta jaanuaris ajakohastatud lähenemisprogrammis kavandatud 2,6 %ga SKTst (ja 3,3 %ga SKTst, mille nõukogu seadis eesmärgiks oma artikli 104 lõike 7 kohases 2004. aasta juuli soovituses). Parem eelarvetulem kajastab prognoositust suuremast majanduskasvust tulenevat suuremat tulu (eriti üksikisiku tulumaks) ning väiksemat kulude kasvu, eelkõige kavandatust väiksemaid riiklikke investeeringuid. 2007. aasta eelarve eelnõus esitatakse järgmisteks aastateks järgmised kavandatavad puudujäägid: 2007. aastal 1,7 %, 2008. aastal 1,2 % ja 2009. aastal 0,5 %. |
|
(12) |
Hinnates Poola võetud meetmeid, et korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk 2007. aastaks, vastuseks artikli 104 lõike 7 kohasele nõukogu soovitusele, jõuti järgmistele järeldustele.
|
|
(13) |
Sellest võib järeldada, et ehkki eelarveseisund on paranenud ja Poola on ületanud oma eelarve-eesmärgid, ületaks praeguse info põhjal 2007. aasta eelarvepuudujääk selgelt 3 % taseme SKT eelarvepuudujäägi kontrollväärtusest, mis ei ole kooskõlas nõukogu soovitustega korrigeerida eelarvepuudujääk 2007. aastaks. Kooskõlas Amsterdamis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu resolutsiooniga stabiilsuse ja kasvu pakti kohta nõustus Poola avalikustama nõukogu 5. juuli 2004. aasta soovituse, (6) |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Poola võetud meetmed vastuseks asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohasele nõukogu 5. juuli 2004. aasta soovitusele on osutunud ebapiisavaks, et korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk soovituses kindlaks määratud tähtajaks.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile.
Brüssel, 28. november 2006
Nõukogu nimel
eesistuja
E. TUOMIOJA
(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1056/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 5).
(2) EÜT C 236, 2.8.1997, lk 1.
(3) Eurostati 2. märtsi 2004. aasta uudised nr 30/2004 ja 23. septembri 2004. aasta uudised nr 117/2004, peatükk I.1.3. – pensioni kogumisskeemide liigitus ja nende mõju riigi rahandusele, Eurostati käsiraamat eelarve puudujäägi ja valitsemissektori võla kohta; allalaadimiseks kättesaadav aadressil http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-BE-04-002/EN/KS-BE-04-002-EN.PDF
(4) Vt joonealust märkust 3.
(5) ELT L 62, 9.3.2005, lk 18.
(6) Vaata http://register.consilium.eu.int/pdf/en/04/st11/st11220.en04.pdf