EUROOPA KOMISJON
Brüssel,19.7.2021
COM(2021) 431 final
LISA
järgmse dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
{SWD(2021) 211 final}
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,19.7.2021
COM(2021) 431 final
LISA
järgmse dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
{SWD(2021) 211 final}
LISA
A. KOMPONENT 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused
Tšehhi kava selle osaga toetatakse digitaalsete avalike teenuste alustamise probleemi lahendamist, suurendades kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate digitaalsete avalike teenuste arvu ja kasutajasõbralikkust ning tagades järjepideva ja kvaliteetse andmehalduse avalikus halduses. Digimajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI 2020) kohaselt on Tšehhi kodanikele ja ettevõtjatele digitaalsete avalike teenuste osutamise tase keskmisest madalam.
Selle komponendi eesmärk on luua kliendikesksed portaalid (kodanikud, õigus, ettevõtja, tervishoid) ning edendada andmete jagamise ja haldamise hõlbustamist haldusasutustes, et viia see kooskõlla ühekordsuse põhimõttega.
Kõnealuse komponendi raames läbiviidavate reformidega tagatakse andmebaaside usaldusväärse haldamise ja kontrollitud andmetele juurdepääsu tingimused. Samuti hõlbustavad nad e-tervise lahenduste pakkumist, sealhulgas e-tervise portaali arendamist, tervishoiuteenuste osutajate suuremat omavahelist ühendatust ja koostalitlusvõimet ning keskseid andmeid, telemeditsiini ja terviseandmete teisest kasutamist.
Investeeringute eesmärk on rakendada 22 projekti, millega parandatakse lõppkasutajatele pakutavaid e-valitsuse teenuseid, ja viit projekti, millega parandatakse juurdepääsu avatud andmetele avalikus halduses. Komponent suurendab ka kohtusüsteemi digitaliseerimist, varustades kohtud audiovisuaalsete salvestus- ja andmeesitusvahenditega ning luues õigusportaali, mis pakub asjaomastele isikutele lihtsat juurdepääsu ja digiteenuseid.
Selle komponendiga toetatakse riigipõhist soovitust 3/2019 , mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika digitaristule, riigipõhist soovitust 1/2020, mille kohaselt Tšehhi tugevdab e-tervise teenuste kasutuselevõttu, ja riigipõhist soovitust 3/2020, mille kohaselt Tšehhi toetab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, vähendades halduskoormust ja suunates investeeringud digiüleminekule.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Tingimused kvaliteetsete andmekogude haldamiseks ja kontrollitud andmetele juurdepääsu tagamiseks
Reformiga luuakse ulatuslik õigus-, standardimis- ja organisatsiooniraamistik kvaliteetse juhtimise ja avaliku halduse andmehalduse jaoks. Reformi tulemusel luuakse andmete jagamise vahend („hallatav juurdepääs“), et võimaldada avaliku halduse teistele osadele ja kvalifitseeritud kolmandatele üksustele juurdepääs avaliku sektori välistele andmetele kooskõlas FAIR-põhimõtetega („Tulemuslikkus, juurdepääsetavus, koostalitlusvõime ja taaskasutatavus“). Reformiga võetakse Tšehhi õigusesse üle hea andmehalduse põhimõtted.
Selle meetme rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2025.
Reform 2: E-tervise teenused
Selle reformiga suurendatakse tervishoiusektori digitaliseerimist, rakendades järgmisi meetmeid:
·koostalitlusvõime standardite määratlemine kooskõlas e-tervise Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga ja telemeditsiini reguleerivate eeskirjade määratlemine;
·teenuste kataloogi koostamine, mis hõlmab järgmisi uusi e-tervise teenuseid: i) standardite kataloog; ii) digiteenuste kataloog; iii) tervishoiutöötajate viiteregister; iv) patsiendi viiteregister; v) patsientide ja tervishoiutöötajate identifitseerimis-/autentimisteenused; vi) Patsiendiinfoteenused; vii) e-tellimisteenused;
·laiendada riikliku terviseteabe portaali funktsioone, et need hõlmaksid täiendavaid funktsioone üldsuse, patsientide, tervishoiuteenuste osutajate ja muude volitatud üksuste jaoks;
·kõige olulisemate tervishoiuteenuste osutajate ühendamine e-tervise teenustega vastavalt koostalitlusvõime eeskirjadele ja e-tervise portaali täielik toimimine koos suurema funktsionaalsuse ja teenuste kataloogiga;
·tugevdada tervishoiuteenuste osutajate küberturvalisust seaduse nr 372/2011 tähenduses Prahas ja tervishoiuministeeriumi valitsemisorganite küberturvalisust.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
1. investeering: Digiteenused lõppkasutajatele
Investeeringuga rakendatakse omavahel seotud projekte, et suurendada kodanike ja ettevõtjate portaalide kaudu kättesaadavate e-valitsuse teenuste ning avaliku halduse infosüsteemis säilitataval teabel põhinevate eeltäidetud vormide arvu. Investeering toob kodanike ja ettevõtjate jaoks kaasa lihtsama ja lihtsama juurdepääsu digitaalsetele avalikele teenustele liitportaalide ühtse platvormi kaudu ning infosüsteemide, sealhulgas COVID-19 pandeemiaga seotud sanitaarmeetmeid toetavate süsteemide ühendamise. Selle tulemusena muutub lõppkasutajatele ühtse sisselogimiskoha kaudu kättesaadavaks suurem arv digiteenuseid ning suureneb eeltäidetud vormide ja avalikule haldusele elektrooniliselt esitatavate vormide arv.
Kõnealune investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
2. investeering: Avatud andmete ja avaliku andmebaasi arendamine
Investeering hõlmab ühte programmi nelja omavahel seotud projektiga, mille eesmärk on edendada uute avatud ja avalike andmekogumite avaldamist. Need projektid hõlmavad avalikus halduses kasutatavate koodiloendite avaldamist avalikes andmebaasides, riikliku avatud andmekataloogi väljatöötamist, statistilisele teabele juurdepääsu vahendite parandamist ning nüüdisaegse metainfosüsteemi loomist riikliku statistikaameti organite jaoks.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.
3. investeering: Digitaalsed õigusteenused
Investeeringu eesmärk on suurendada riikliku kohtusüsteemi läbipaistvust, luues e-õiguskeskkonna portaali, mis vastab küberturvalisuse nõuetele ning pakub lõppkasutajatele internetipõhiseid teenuseid ja juurdepääsu teabele. Portaal ühendatakse kodanike portaaliga. Lisaks suurendatakse veelgi läbipaistvust ja tõhusust, digiteerides kohtuistungite protokollid ja varustades kohtuistungiruumid audiovisuaalsete andmesalvestitega.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2023.
A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
1 |
Reform 1: Tingimused kvaliteetsete andmekogude haldamiseks ja kontrollitud andmetele juurdepääsu tagamiseks |
Vahe-eesmärk |
Andmeauditi lõpuleviimine keskvalitsuse tasandil ja kontseptuaalse dokumendi „Andmetele kontrollitud juurdepääsu strateegia, et tagada avaliku halduse andmete kogumise kvaliteedijuhtimise tingimused“ vastuvõtmine valitsuse poolt, mis on aluseks uutele andmehaldusalastele õigusaktidele |
Keskvalitsuse asutuste (kokku 32 institutsiooni) andmeauditi lõpuleviimine ja strateegia kontseptuaalse dokumendi vastuvõtmine valitsuse poolt. |
4. kv |
2023 |
Andmeaudit ja sellele järgnev strateegia on aluseks õigusaktide muudatuste ettevalmistamisel, et lisada head andmehaldust avalikus halduses kooskõlas FAIR-põhimõtetega ja kavandatava Euroopa andmehalduse seadusega. |
|||
|
2 |
Reform 1: Tingimused kvaliteetsete andmekogude haldamiseks ja kontrollitud andmetele juurdepääsu tagamiseks |
Siht |
Uute andmehaldusmeetodite kasutuselevõtt avalikus halduses |
Avaliku halduse asutuste arv |
0 |
32 |
4. kv |
2025 |
Hea andmehalduse standardid kooskõlas FAIR-põhimõttega, mis töötatakse välja avalikus halduses kohaldamiseks ning mille võtavad vastu ja rakendavad ametiasutused. |
|
|
3 |
Reform 2: E-tervis |
Vahe-eesmärk |
Koostalitlusvõime standardite määratlemine kooskõlas e-tervise Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga ja telemeditsiini reguleerivate eeskirjade määratlemine |
Standardite ja eeskirjade vastuvõtmine tervishoiuministeeriumis |
1. kv |
2022 |
Meetmega kehtestatakse tervishoiuteenuste osutajate koostalitlusvõimet reguleerivad standardid, eeskirjad ja nõuded ning see on aluseks tervishoiusüsteemide kohandamisele. Kehtestatakse telemeditsiiniteenuseid reguleerivad eeskirjad, et määrata kindlaks selliste teenuste osutamise tingimused. |
|||
|
4 |
Reform 2: E-tervis |
Siht |
Patsientidele kasutusele võetud ja kättesaadavaks tehtud uute telemeditsiiniteenuste arv |
Arv |
0 |
5 |
4. kv |
2025 |
Uued telemeditsiiniteenused töötati välja ja tehti patsientidele kättesaadavaks pärast seda, kui tervishoiuministeerium oli projekti elluviimise heaks kiitnud. |
|
|
5 |
Reform 2: E-tervis |
Siht |
Uute digitaalsete tervishoiuteenuste rakendamiseni viivate projektide lõpuleviimine. |
Arv |
1 |
8 |
4. kv |
2025 |
Lõpuleviidud projektide hulka kuulub arukas karantiin 2.0; Digitaalsete tervishoiuteenuste edendamine; E-tervise portaali lahendused ja terviseandmete teisene kasutamine. Nende projektide tulemusel võetakse kasutusele järgmised teenused:
(3) Tervishoiutöötajate viiteregister (4) patsientide viiteregister, (5) patsientide ja tervishoiutöötajate identifitseerimis-/autentimisteenused, (6) patsientide koondteenused, (7) e-tellimisteenused |
|
|
6 |
Reform 2: E-tervis |
Siht |
Tervishoiuteenuste osutajate/meditsiiniasutuste ühendamine e-tervise teenustega vastavalt koostalitlusvõime eeskirjadele ja e-tervise portaali täielik toimimine koos suurema funktsionaalsuse ja teenuste kataloogiga |
0 |
15 |
4. kv |
2025 |
Meetme tulemuseks peaks olema tervishoiuteenuste osutajate ühendamine koostalitlusvõimelises süsteemis e-tervise portaaliga, mida teenuseosutajad saavad kasutada teabe sisestamiseks ja suhtlemiseks muu hulgas kodanike, tervishoiuteenuste osutajate ja tervisekindlustusettevõtjatega. |
||
|
7 |
1. investeering: Digiteenused lõppkasutajatele |
Vahe-eesmärk |
Ühtse digivärava täielik toimimine |
Kodanikele ja ettevõtjatele teenuseid osutava ühtse digivärava käivitamine |
4. kv |
2022 |
Kodanikele ja ettevõtjatele mõeldud ühtne platvorm, mis võimaldab vähemalt: esialgse avalduse esitamist riiklikku kõrgkooli astumiseks; kohaldatavate õigusaktide määramise taotlemist kooskõlas määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) II jaotisega; Pensioni- ja eelpensionihüvitiste taotlemist kohustuslikest skeemidest; Kõrghariduse rahastamise taotlemist, näiteks riigiasutuselt või -asutuselt saadud stipendiumi ja laenu kujul. |
|||
|
8 |
1. investeering: Digiteenused lõppkasutajatele |
Vahe-eesmärk |
Tervisetõendite süsteemi ühendamine piirkondlike hügieenijaamadega ja aruka karantiini projekt, mille eesmärk on võidelda COVID-19 nakkuse vastu elanikkonna seas, ning 3 infosüsteemi arendamise lõpuleviimine |
Olemasolevate süsteemide edukas ühendamine ja uute süsteemide arendamine |
4. kv |
2023 |
Viidi lõpule kviitungi, piirkondliku hügieenijaama ja aruka karantiini ühendamine, mille eesmärk on vähendada halduskeerukust ja parandada COVID-19 pandeemia ajal välja töötatud süsteeme ning arendada ja täiustada veel kolme infosüsteemi: DP – Teabekohustuste andmebaas: Global Distribution System in tourism; Riigivaravarude haldamise laiendamine. |
|||
|
9 |
1. investeering: Digiteenused lõppkasutajatele |
Vahe-eesmärk |
4 infosüsteemi täielik toimimine |
Lõppkasutajatele teenuseid pakkuva nelja väljaarendatud infosüsteemi kasutuselevõtmine |
4. kv |
2024 |
Lõpule viiakse järgmised projektid: Digitaalse registri arendamine; Ühtne kontrolliandmete portaal (JePEK); SIS_2 Statistikaülesannete tsentraalse töötlemise vahendid; E-turism |
|||
|
10 |
1. investeering: Digiteenused lõppkasutajatele |
Siht |
Loetletud projektide lõpuleviimine, mille tulemusel suureneb täidetud blankettide arv, mille füüsilised ja juriidilised isikud saadavad riigiasutustele digitaalselt (portaalide või e-postkastide kaudu) |
|
Arv |
26 839 874 |
53 679 748 |
1. kv |
2026 |
Meetmete tulemusel suureneb ajavahemikul 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2025 portaalide ja andmepostkastide kaudu esitatavate täidetud elektrooniliste vormide arv 100 % võrreldes 2019. aasta võrdlusalusega. See saavutatakse järgmiste alusprojektide lõpuleviimisega: Kinnisvara katastriinfosüsteemi (ISKN) õiguslike muudatuste rakendamine; Uued digiteenused väikestele organisatsioonidele; Digiteenus Tšehhi sotsiaalkindlustusameti integreeritud infosüsteemi (IIS ČSSZ) raames; Investeeringute taustauuringute süsteem; uus maksuteabesüsteemi nDIS loomine; Ettevõtja portaal; Avaliku halduse portaal 2.0 (kodanikuportaal); SIS 1_ühtne andmekogumispunkt – ühtne liides andmete esitamiseks; Tehnilise ja patendiinfosüsteemi teenused; Elektrooniline esitamine keskkonnaosakonnale; Tšehhi sotsiaalkindlustusametile esitatavate dokumentide väljatöötamine ja digiteenuste sidumine avaliku haldusega; Tšehhi sotsiaalkindlustusameti edasiarendamine – info- ja sideliides – ühtne töö- ja sotsiaalküsimuste portaalilahendus ning selle seos digiteenuse ja avaliku halduse vahel; Uute veebiesitluste väljatöötamine põllumajandusministeeriumi jaoks. |
|
11 |
2. investeering: Avatud andmete ja avalike andmete arendamine |
Vahe-eesmärk |
Täiustatud funktsioonidega riikliku avatud andmete kataloogi laiendamine |
Täielikult toimiv riiklik avatud andmete kataloog, millel on täiustatud funktsioonid ja teenused, sealhulgas loetletud projektide lõpuleviimine. |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Riiklik avatud andmete kataloog registreerib ja avaldab kogu avaliku halduse avatud ja avalikud andmed ja teabe ühes kohas. Tal on täiustatud funktsioonid otsingute tegemiseks ning kataloogitud andmete ja teenuste hulga suurendamiseks, sealhulgas koodiloendite avaldamiseks avalikus andmebaasis; Uued vahendid statistilistele andmetele juurdepääsuks ja metasüsteem riiklike statistikaametite jaoks. |
|
12 |
2. investeering: Avatud andmete ja avalike andmete arendamine |
Siht |
Avatud andmete koostajate arvu suurenemine avaliku halduse asutustes, kes avaldavad avatud andmeid riiklikus avatud andmete kataloogis |
|
Uute avalik-õiguslike üksuste arv |
23 |
100 |
4. kv |
2024 |
Investeeringute tulemusel suureneb avalikus halduses avatud andmeid avaldavate uute üksuste arv 77 võrra. |
|
13 |
3. investeering: Digi-õigusteenus |
Vahe-eesmärk |
Võetakse kasutusele õigusportaali uus tehnoloogiaplatvorm, mis teeb digiteenused kodanikele kättesaadavaks ja ühendatakse keskse kodanikeportaaliga. |
Laiendatud funktsioonidega õigusportaali ajakohastamine ja täielik toimimine |
4. kv |
2023 |
Meetmega luuakse uus õigusportaal, mis on ühendatud kodanike portaaliga. Funktsioonid ja ülesehitus määratakse kindlaks vajaduste hindamise ja kasutajauuringute põhjal. Portaali „Justice.cz“ ümberkujundamine viiakse ellu 8 temaatiliselt sarnaste mälestiste paketina. Iga pakett koosneb kasutajakesksest uuringuetapist ja sisu kavandamise etapist. |
|||
|
14 |
3. investeering: Digi-õigusteenus |
Siht |
Audiovisuaalsete andmesalvestusseadmetega kohtusaalide seadmed |
Kohtusaalide arv |
370 |
1100 |
4. kv |
2023 |
Meetmega hangitakse istungiruumide audiovisuaalsed seadmed, et võimaldada kohtuistungite ja menetluste digitaalset salvestamist suurema läbipaistvuse huvides. |
|
B. KOMPONENT 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on lahendada probleemid, mis on seotud digiülemineku kiirendamisega Tšehhi avalikus halduses ning avaliku sektori asutuste vahelise koostöö ja teabevahetuse edendamisega.
Selle eesmärk on tagada avaliku halduse IT-süsteemide ühendatud andmekogu arendamine, toetades ja võimaldades komponenti 1.1, mis toetab lõppkasutajatele pakutavate e-valitsuse teenuste laiendamist. Komponent arendab põhiregistreid, sealhulgas terviseregistreid, ning ühendab avaliku halduse andmebaase ja asjaomaseid IT-süsteeme, et vähendada menetluste keerukust äriühingute ja kodanike jaoks ning tagada turvaline andmete jagamine avalikus halduses.
Selle komponendi raames elluviidavate reformide eesmärk on tagada standardne ja sidus lähenemisviis tegevuskava infosüsteemide arendamisele avalikus halduses. Nad pakuvad eksperditeadmisi ja konsultatsiooniteenuseid pädevuskeskuste kaudu. Nad arendavad ja tugevdavad ka killustatud terviseregistreid, et valmistada neid ette jagatud teenuste osutamiseks ja teabevahetuseks.
Investeeringud keskenduvad põhiregistrite arendamisele ja ühendamisele, eaga seotud teabesüsteemide omavahelise ühendamise ja ajakohastamise edendamisele, e-õiguskeskkonna teenuste seadmetesse ja taristusse investeerimisele ning avaliku halduse küberturvalisuse parandamisele.
Selle komponendiga toetatakse riigipõhist soovitust 3/2019, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika digitaristule, riigipõhist soovitust 1/2020, mille kohaselt Tšehhi tugevdab e-tervise teenuste kasutuselevõttu, ning riigipõhist soovitust 3/2020, mille kohaselt toetab Tšehhi väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, vähendades halduskoormust ja keskendudes investeeringute tegemisel digiüleminekule.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: E-valitsuse, küberturvalisuse ja e-tervise toetamise pädevuskeskused
Reformiga luuakse e-valitsuse pädevuskeskused, mis pakuvad juhiseid, eksperditeadmisi, nõustamisteenuseid ja ühiseid standardeid kogu avalikus halduses, et tagada nii komponentide 1.1 kui ka 1.2 all kavandatud infosüsteemide digitaliseerimise ja ajakohastamise meetmete ühtne rakendamine. Seda rakendatakse kolme pädevuskeskuse kaudu (küberturvalisuse-, e-tervise-, e-valitsuse pädevuskeskused), mis on seotud avaliku haldusega, toetades ametiasutusi analüüsi, süsteemi arhitektuuri, kasutajakogemuse ja kasutajaliidese kavandamise, küberjulgeoleku või portaalilahenduste ja projektijuhtimise valdkonnas.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.
Reform 2: Tervishoiu digitaliseerimist toetavate süsteemide väljatöötamine
Reformiga kiirendatakse ja hõlbustatakse sidusa e-tervise taristu loomist, sealhulgas tervishoiu andmekogu stabiliseerimist ja standardimist. Meede on jagatud mitmeks omavahel seotud projektiks, millega rakendatakse tervishoiuteenuste osutajate, tervishoiutöötajate ja patsientide viitregistreid, mis on ühendatud e-valitsuse viiteregistritega; Hügieeniteenistuse terviseregistrid ning onkoloogiliste, kardiovaskulaarsete ja muude haiguste terviseregistrid; Projekt, mille eesmärk on luua teabesüsteem hügieeniteenuste haldamise toetamiseks Tšehhis; E-retseptide praeguse funktsionaalsuse laiendamine hõlmab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väljakirjutamist ning elektrooniliste vautšerite teenuse kasutuselevõttu, haruldasi haigusi põdevate patsientide ravisüsteemi toetava taristu ehitamist.
Meede hõlmab ka koolitusprogrammide pakkumist e-tervise ja digiteenuste laialdasemaks kasutamiseks tervishoiusektoris, mis on suunatud peamiselt tervishoiutöötajatele.
Reform viiakse läbi 31. detsembriks 2025.
1. investeering: Individuaalsete infosüsteemide arendamine ja täiustamine
Investeering koosneb projektidest, mille eesmärk on ajakohastada, parandada ja ühendada vanusega seotud teabesüsteeme, mis võimaldavad pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele uusi ja täiustatud teenuseid tööhõivepoliitika, sotsiaalkindlustuse, meditsiinilise hindamise, statistika, passide ning viisade ja teenuste valdkonnas, nagu on ette nähtud komponendis 1.1. Nende projektidega parandatakse kokku kümmet infosüsteemi.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
2. investeering: E-valitsuse põhiregistrite ja -vahendite arendamine
Investeeringuga luuakse Tšehhis põhiregistrid, eelkõige üksikisikute register, rahvastikuregister, õiguste ja kohustuste register, territoriaalsete tunnuste, aadresside ja kinnisvara register, ORG infosüsteem, ja ajakohastatakse neid, ning see hõlmab ühisteenuse infosüsteemi väljatöötamist, mis ühendab eri infosüsteemide andmed omavahel ühendatud andmekogumiks. See saavutatakse kahekümne omavahel seotud projekti kaudu. Lisaks registritele hõlmavad uued vahendid uut andmekeskust ja e-valitsuse pilvandmetöötluse arendamist seoses andmetöötlusteenustega ning avaliku halduse tehnoloogilise infrastruktuuri arendamist.
Kõnealune investeering tehakse 31. märtsiks 2026.
3. investeering: Küberturvalisus
Investeeringu eesmärk on suurendada avaliku halduse ning tervishoiu IKT taristu ja infosüsteemide küberturvalisust vastavalt küberturvalisust käsitlevale õigusaktile kooskõlas riikliku küberjulgeoleku strateegiaga. Meede hõlmab projekte, mille tulemusel i) ajakohastatakse ja suurendatakse politseijõudude suutlikkust Tšehhis avastada ja tuvastada julgeoleku- ja IKT-intsidente ning neile reageerida, ning ii) suurendatakse vähemalt kümne infosüsteemi küberturvalisust.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
4. investeering: Tingimuste loomine digitaalseks õigusemõistmiseks
Investeeringu eesmärk on ajakohastada kohtusüsteemi töökeskkonda ja võimaldada töö jätkumist piiratud füüsiliste kontaktide ajal, suurendades seeläbi riikliku kohtusüsteemi vastupanuvõimet. Investeering koosneb kolmest omavahel seotud projektist, mis hõlmavad järgmist: i) andmete kasutamise analüüs ja digiülemineku vajaduste kaardistamine kohtusüsteemis, andmehoidla kasutuselevõtt ja suurem salvestusmaht, ii) kaugjuurdepääsu võimaldava taristu läbilaskevõime suurendamine ja iii) kohtusüsteemi jaoks varustatud videokonverentsiruumide arvu suurendamine.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.
B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
15 |
1. investeering: infosüsteemide arendus |
Vahe-eesmärk |
Sellise universaalse kontaktpunkti edukas loomine ja käitamine, mis võimaldab klientidel suhelda avaliku halduse asutustega ühes kohas. |
Toimivad kaks Tšehhi avaliku halduse põhisüsteemi, nimelt CzechPOINT 2.0 süsteem (seoses kodanike ja ametnikega) ning avaliku halduse keskne autentimiskoht, nn CAAIS (ametnike jaoks) |
4. kv |
2022 |
Vahe-eesmärgiks on rakendada CzechPOINT 2.0 süsteem, mis pakub üldsusele mitmesuguseid abistatavaid teenuseid, väljavõtteid avaliku halduse infosüsteemidest ja võimalust esitada täidetud blankette riigi haldusasutustele või nendega suhelda. Vahe-eesmärk hõlmab ka keskse autentimise infosüsteemi (CAAIS). Vahe-eesmärk loetakse täidetuks, kui mõlemad osad on rakendatud ja lõppkasutajatele kättesaadavad. |
|||
|
16 |
1. investeering: infosüsteemide arendus |
Vahe-eesmärk |
E-passi (ePasy) ja EVC2 viisasüsteemi edukas ajakohastamine ja käitamine |
Ajakohastatud ePasy on ühendatud põhiregistritega, EVC2 on rakendanud lühi- ja pikaajalise viisa funktsiooni vastavalt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile ning mõlemad süsteemid on lõppkasutajatele kättesaadavad. |
4. kv |
2022 |
ePasy sidumine põhiregistrite ja EVC2 viisasüsteemiga on rakendanud lühi- ja pikaajalise viisa funktsiooni kooskõlas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga. |
|||
|
17 |
1. investeering: infosüsteemide arendus |
Vahe-eesmärk |
Integreeritud välismaalaste süsteemi edukas toimimine, vähendades välismaalaste ja riigiteenistujate halduskoormust |
Uus välismaalaste integreeritud süsteem toimib ja osutab teenuseid lõppkasutajatele |
4. kv |
2024 |
Meetme vahe-eesmärgiga luuakse välismaalaste jaoks uus integreeritud süsteem (ICAS), mis võimaldab Tšehhis registreeritud välismaalastel hallata pärijate elukohaga seotud küsimusi asjaomases jaos avaliku halduse klientidele osutatavate uute digiteenuste kaudu. |
|||
|
18 |
1. investeering: infosüsteemide arendus |
Siht |
Avaliku halduse infosüsteemide arendamise tagajärjeks olevate loetletud infosüsteemide projektide teostamiseks lepingute sõlmimine |
Arv |
0 |
8 |
2. kv |
2024 |
Eesmärk saavutatakse lepingute sõlmimisel järgmiste projektidega: 1. Füüsilisest isikust ettevõtjate süsteemi tsentraliseerimine 2. Sotsiaalkindlustusalase teabe elektrooniline vahetamine 3. Toetuste infosüsteem 4. Meditsiinilise hindamise talitus 5. Sotsiaalkindlustuse haldamise andmehoidla optimeerimine 6. E-taotluste esitamise teenuste harusüsteem 7. Tšehhi Statistikaameti keskne autentimispunkt ja statistiliste registrite integreerimine ühendatud andmekogusse 8. Muuseumikogude infosüsteem |
|
|
19 |
1. investeering: infosüsteemide arendus |
Siht |
Avaliku halduse uute või ajakohastatud infosüsteemide edukas käitamine, mis hõlmab 16. eesmärgi raames sõlmitud lepingute projektide lõpuleviimist. |
Arv |
0 |
8 |
4. kv |
2025 |
Selle meetme puhul arvestatakse eesmärgi hulka investeeringu osana rakendatud uute või ajakohastatud infosüsteemide ja projektide arv. Kõik need süsteemid, investeeringu osana rakendatavad uued või ajakohastatud infosüsteemid ja projektid peavad toimima ning parandama teabevahetust avalikus halduses ja avaliku halduse klientidele pakutavate teenuste kvaliteeti. Ajakohastatud infosüsteemid ja lõpetatud projektid hõlmavad järgmist: 1. Füüsilisest isikust ettevõtjate süsteemi tsentraliseerimine 2. Sotsiaalkindlustusalase teabe elektrooniline vahetamine 3. Toetuste infosüsteem 4. Meditsiinilise hindamise talitus 5. Sotsiaalkindlustuse haldamise andmehoidla optimeerimine 6. E-taotluste esitamise teenuste harusüsteem 7. Tšehhi Statistikaameti keskne autentimispunkt ja statistiliste registrite integreerimine ühendatud andmekogusse 8. Muuseumikogude infosüsteem |
|
|
20 |
2. investeering: E-valitsuse põhiregistrite ja -vahendite väljatöötamine |
Vahe-eesmärk |
Täielikult toimiva tarkvarapõhise andmekeskuse, sealhulgas andmemahutite valmimine. |
Uue andmekeskuse loomise edukas katsetamine ja vastuvõtmine töö- ja sotsiaalministeeriumi poolt |
|
4. kv |
2022 |
Vahe-eesmärk loetakse saavutatuks, kui uus andmekeskus on täielikult toimiv ja lõppkasutajatele kättesaadavaks tehtud. |
||
|
21 |
2. investeering: E-valitsuse põhiregistrite ja -vahendite väljatöötamine |
Vahe-eesmärk |
Loetletud projektide lõpuleviimine, millega suurendatakse teenuste keskpunkti ülekandevõimet ning ajakohastatakse ja optimeeritakse side- ja teabetaristut ja infosüsteeme. |
Vahe-eesmärk loetakse saavutatuks, kui keskset teenuste punkti täiustatakse, selle suutlikkust ja turvalisust suurendatakse ning kui võrgustiku sektori hankijad/rakendusüksused on viinud lõpule projektid, mille eesmärk on parandada põhiregistrite side- ja infosüsteeme. |
4. kv |
2023 |
Meede kujutab endast põhiregistrite arendamist ja avaliku halduse tehnoloogilise infrastruktuuri arendamist, sealhulgas selle ülekandevõimsuse suurendamist ning uute klienditeenuste ja suure ülekandevõimsusega teenuste rakendamist. Vahe-eesmärk loetakse täidetuks, kui on lõpule viidud järgmised projektid: 1. Teenuste keskpunkti suutlikkuse ja turvalisuse arendamine 2. Mitme protokolli kohase märgise vahetamise (MPLS) side- ja infoinfrastruktuuri ajakohastamine ja optimeerimine 3. Riiklik sertifitseerimisasutus annab avaliku halduse asutustele sertifikaate 4. Andmekeskuste ja andmesalvestustoodete mahu suurendamine 5. Keskregistrite riist- ja tarkvara asendamine 6. Põhiregistrite ajakohastamine ja täiustamine, sealhulgas: Üksikisikute register, rahvastikuregister, õiguste ja kohustuste register, territoriaalsete tunnuste, aadresside ja kinnisvara register, ORG infosüsteem 7. Sellega seotud põhiregistrite ja ühistalituste infosüsteemi integreeritud süsteemi arendamine ja täiustamine 8. Riikliku identiteedi ja autentimispunkti täiustamine 9. Põhiregistrite konsolideeritud liidese väljatöötamine |
|||
|
22 |
2. investeering: E-valitsuse põhiregistrite ja -vahendite väljatöötamine |
Vahe-eesmärk |
Pilvandmetöötluse teenuste osutamine riigiasutustele |
e-valitsuse pilv muutub lõppkasutajatele kättesaadavaks ja suudab pakkuda avalikule haldusele pilvandmetöötlusteenuseid |
2. kv |
2026 |
Projektiga luuakse side- ja IKT-taristu ja tarkvararakendused laiendatud Zeleneči andmekeskuse jaoks Tšehhis ning pilveandmetöötluse infosüsteemid ja e-valitsuse pilve portaal, et pakkuda e-valitsuse pilvele andmesideteenuseid, mis võimaldavad avaliku halduse asutustel kasutada pilvandmetöötlusteenuseid (IaaS, SaaS). Vahe-eesmärk loetakse saavutatuks, kui on võimalik osutada pilvandmetöötluse teenuseid. |
|||
|
23 |
3. investeering: Küberjulgeolek |
Vahe-eesmärk |
Tšehhi politsei julgeolekuteabe ja -sündmuste haldamise süsteemi ajakohastamine ning selle kasutusala laiendamine veel viie infosüsteemi küberturvalisuse kaitseks, mis valitakse riski- ja teostatavusuuringu alusel. |
Täielikult toimiva ja ajakohastatud turvateabe ja -sündmuste haldamise süsteemi ning riski- ja teostatavusuuringu alusel valitud viie täiendava teabeteenuse kasutuselevõtmine. |
4. kv |
2022 |
Investeeringuga suurendatakse turvateabe ja -sündmuste haldamise turvaseire taristu kättesaadavust, mis võimaldab turvaintsidente logida ja hinnata, ning laiendatakse Tšehhi politsei ja siseministeeriumi suutlikkust ja võimekust tuvastada IKT turvaintsidente ja -intsidente ning neile reageerida isegi kaugsidevahendite abil, kui juurdepääs kontoritaristule on piiratud. |
|||
|
24 |
3. investeering: Küberjulgeolek |
Siht |
Selliste projektide lõpuleviimine, mille tulemusel suureneb selliste infosüsteemide arv, mille küberturvalisust on tugevdatud kooskõlas küberturvalisust käsitleva seadusega nr 181/2014 Coll. |
Arv |
0 |
10 |
4. kv |
2025 |
Meetmega suurendatakse valitud infosüsteemide küberturvalisust kooskõlas küberturvalisuse seaduse nr 181/2014 Coll. nõuetega. Vahe-eesmärk loetakse saavutatuks pärast seda, kui riiklik küber- ja infoturbebüroo (NÚKIB) on edukalt ja dokumenteeritud testinud ja kontrollinud vähemalt 10 valitud infosüsteemi vastavust küberturvalisuse nõuetele ning vastavate süsteemide omanikud on projektide elluviimise heaks kiitnud. |
|
|
25 |
Reform 1: E-valitsuse, küberturvalisuse ja e-tervise toetamise pädevuskeskused |
Vahe-eesmärk |
Kolme pädevuskeskuse täielik toimimine, mis pakuvad nõustamisteenuseid ametiasutustele, kes rakendavad taastamiskava komponentide A 1.1 ja B 1.2 reformide ja investeeringutega ette nähtud muudatusi infosüsteemides ja e-valitsuse ökosüsteemis |
Pädevuskeskused loetakse täielikult toimivaks kohe, kui riigiasutused on esitanud ja pädevuskeskused on heaks kiitnud konsultatsiooniteenuste ametlikud taotlused. |
4. kv |
2022 |
Kolm e-valitsuse, küberturvalisuse ja e-tervise pädevuskeskust osutavad ametiasutustele konsultatsiooni- ja nõustamisteenuseid taastamiskava komponentide 1.1 ja 1.2 reformide ja komponentide 1.1 ja B 1.2 investeeringutega seotud projektide rakendamisel. |
|||
|
26 |
Reform 1: E-valitsuse, küberturvalisuse ja e-tervise toetamise pädevuskeskused |
Siht |
Konsultatsioonid ja abi teemade puhul, mis on seotud finantsseisundi taastamise kava komponentide 1.1 ja 1.2 reformide ning komponentide 1.1 ja B 1.2 investeeringutega vähemalt viie inimtööpäeva ulatuses, mida antakse konkreetsetele avaliku halduse asutustele |
Vähemalt 5 inimtööpäeva pikkuste konsultatsioonide arv |
0 |
50 |
4. kv |
2025 |
Meetmega antakse avaliku halduse asutustele eksperditeadmisi komponentide 1.1 ja 1.2 kohaste investeeringute ja reformide rakendamiseks. Eesmärgiks võetakse ainult konsultatsioonid, mis nõuavad vähemalt viit inimtööpäeva. |
|
|
27 |
Reform 2: E-tervist toetavate süsteemide väljatöötamine |
Vahe-eesmärk |
Ühise ravimite registreerimise (ePrescreption) laiendamine narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele ning meditsiiniseadmete elektroonilistele vautšeritele |
E-retseptide funktsioone laiendatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete retseptidele ning meditsiiniseadmete vautšeritele. |
4. kv |
2023 |
E-retseptide olemasolevaid funktsioone laiendatakse selle meetmega, mis võimaldab kirjutada välja narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning osta meditsiiniseadmeid. |
|||
|
28 |
Reform 2: E-tervist toetavate süsteemide väljatöötamine |
Vahe-eesmärk |
Selliste projektide lõpuleviimine, millega konsolideeritakse ja arendatakse elektroonilist tervishoiutaristut, et luua omavahel seotud andmebaasid ja parandada digitaalseid tervishoiuteenuseid |
Projektidega saavutatud uusi konsolideeritud teenuseid kasutavad lõppkasutajad ja registrid on omavahel seotud. |
4. kv |
2025 |
Selle meetmega hõlmatud projektidega konsolideeritakse tervishoiuregistrite osakonnasüsteem, sealhulgas piirkondlike hügieenijaamade infosüsteemid, hügieeniregistrid, riiklik terviseteabesüsteem ja integreeritud haridusplatvorm. Asjaomased tervishoiuregistrid ühendatakse e-valitsuse teenustega. Vahe-eesmärgi saavutamist kontrollitakse eduka katsetamisega, mille teeb ja dokumenteerib arendaja, ning projekti elluviimise heakskiitmisega avaliku sektori hankija poolt pärast edukat katseetappi. Projektid hõlmavad järgmist: 1. Tervishoiusüsteemi optimeerimine harvikhaigusi põdevate patsientide jaoks 2. Hügieeniregistrite arendamine, parandades olemasolevaid pandeemiate ohjamisega seotud sanitaarteenuste ja infosüsteemide registreid 3. Integreeritud teabesüsteemi väljatöötamine kanalisatsiooniteenuste haldamise toetamiseks 14 Tšehhi piirkonnas 4. Tervishoiuteenuste osutajate, tervishoiutöötajate ja patsientide harude e-tervise võrdlusregistrite ning tugisüsteemide infrastruktuuri arendamine 5. Riikliku terviseteabesüsteemi ajakohastamine ja suutlikkuse suurendamine 6. Tervishoiutöötajate koolitusprogramm e-tervise süsteemide kasutamiseks |
|||
|
29 |
4. investeering: Tingimuste loomine digitaalseks õigusemõistmiseks |
Vahe-eesmärk |
Andmete haldamise ja kasutamise analüüs justiitssektoris ning andmehoidla kasutuselevõtt |
Analüüsi kinnitab justiitsministeerium ja andmehoidla on kasutusele võetud. |
2. kv |
2022 |
Vahe-eesmärk hõlmab justiitssektori ja justiitsministeeriumi andmekasutuse ja andmehaldusvajaduste kaardistamist, mis on aluseks tulevaste projektide ettevalmistamisel, mille eesmärk on sektori digitaliseerimine, ning see hõlmab ka andmehoidla kasutuselevõttu justiitsministeeriumi jaoks. |
|||
|
30 |
4. investeering: Tingimuste loomine digitaalseks õigusemõistmiseks |
Siht |
Videokonverentside korraldamiseks äsja varustatud ja ühendatud videokonverentsiruumide arvu suurenemine kohtusüsteemis. |
Konverentsiruumide arv |
170 |
470 |
4. kv |
2022 |
Meetmega suurendatakse videokonverentsivahenditega varustatud konverentsiruumide arvu. |
|
|
31 |
4. investeering: Tingimuste loomine digitaalseks õigusemõistmiseks |
Siht |
Andmesalvestusmahu suurendamine |
Petabaite |
2 |
4 |
4. kv |
2024 |
Meetmega suurendatakse justiitsministeeriumi andmesalvestusvõimet, tugevdades digitaalse töökoha ja kaugtöö taristut. |
|
K. KOMPONENT 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga toetatakse väga suure läbilaskevõimega võrkude (VHCN) kasutuselevõtuga seotud probleemide lahendamist, et tagada kodanikele, ettevõtjatele, haldusasutustele ja institutsioonidele, eelkõige maapiirkondades, internetiühendus, võimalikult suur juurdepääs internetipõhistele teenustele. Komponendi eesmärk on ka tingimuste loomine 5G-võrkude ja -teenuste arendamiseks.
See komponent aitab täita riigipõhist soovitust, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika digitaristule (riigipõhine soovitus 3/2019), ja riigipõhist soovitust, mille kohaselt Tšehhi keskendub investeerimisel digiüleminekule, eelkõige suure läbilaskevõimega digitaristule ja -tehnoloogiatele (riigipõhine soovitus 3/2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Kõigi taristuinvesteeringute puhul korduskasutatakse või võetakse ringlusse vähemalt 70 % ehitus- ja lammutusjäätmetest kooskõlas tehnilise juhendiga „Ei tekita olulist kahju“ (2021/C58/01) 1 .
C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine
Reformi eesmärk on parandada suutlikkust koguda teavet elektroonilise side aktiivse ja passiivse infrastruktuuri kohta. Reform on kooskõlas liidu valdkondliku õiguse eesmärkidega, mille eesmärk on vähendada võrgu kasutuselevõtu kulusid, sealhulgas direktiiviga 2014/61/EL kiire side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta, ning direktiivi 2018/1972 (Euroopa elektroonilise side seadustik) eesmärkidega.
Reform hõlmab muu hulgas järgmist:
●Kavandatud projektide andmebaaside loomiseks vajalike meetmete rakendamine, sealhulgas vajalike õigusaktide muudatuste jõustumine ja tehniliste kirjelduste koostamine.
●Digitaalsete tehniliste kaartide valmimine, mis võimaldab juurdepääsu täpsele teabele asukoha ja tehnilise taristu kohta, mis kuulub avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele üksustele. Meetme eesmärk on digitaliseerida vähemalt 161 000 hektarit põhilist ruumilist asukohta ning 55 000 km transpordi- ja tehnilise infrastruktuuri võrgustikke.
●Viia lõpule võrgu kvaliteedi mõõtmised kõigis 76 Tšehhi ja pealinna piirkonnas, et anda paremat teavet 5G ja püsivõrgu kvaliteedi kohta ning vähendada võrgu katvuse kontrollimise aega. Mõõtmised peavad olema kooskõlas direktiivi (EL) 2018/1972 X lisas kirjeldatud teenuse kvaliteedi parameetrite, määratluste ja mõõtmismeetoditega ning järgima BERECi suuniseid teenuse kvaliteedi parameetrite kohta.
Teabe kättesaadavus olemasoleva füüsilise taristu ja riiklikult rahastatavate tsiviilehitustööde kohta muudab füüsilise taristu jagamise kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtuks tõhusamaks.
Meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform 2: 5G-ökosüsteemi arendamise toetamine
Selle meetme eesmärk on töötada välja strateegiline raamistik 5G-võrkude infrastruktuuri ühiskasutuse edendamiseks, eelkõige äriliselt vähem atraktiivsetes piirkondades, võimaldades vähendada energiatarbimist, raadiokiirgust ning võrgu ehitamise ja käitamise kulusid.
Meetmega toetatakse 25 uuringu lõpuleviimist, mille eesmärk on:
●Vaadata läbi riiklik raadiospektrikava ja hinnata spektriõiguste eraldamise ja andmise strateegiakavasid, et kasutada ühtlustatud sagedusalasid kommertskasutuseks võimalikult varakult, vastavalt Liidu ühtse ühendatuse meetmepaketiga 2 kehtestatud kriteeriumidele.
●Analüüsida, kas on teostatav lubada operaatoritel maksta raadiospektri kasutustasu osamaksetena, et hõlbustada investeerimist 5G taristusse.
●Küberjulgeolekuga seotud probleemide kindlakstegemine ja sõnastamine, elektrooniliste sidevõrkude ehitamine omavalitsustes ja linnades ning linnade arendamine.
Nende uuringute põhjal töötab 5G liit välja ettepanekud 5G ökosüsteemi edasise arendamise võimaluste kohta. Need ettepanekud on aluseks suunistele, mis käsitlevad passiivse ja aktiivse elektroonilise side taristu jagamist, et hõlbustada 5G-võrkude kasutuselevõttu kooskõlas liidu ühise ühenduvuse töövahendiga ning võttes arvesse direktiivi 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta, aruannet RSPG21-016 FINAL spektri jagamise kohta ja seadust nr 143/2001 konkurentsi kaitse kohta. Meetmega nähakse ette ka 5G/26 GHz katseprojekti lõpuleviimine, mille eesmärk on töötada välja suunised ja algoritmid 5G raadiospektri koordineerimise menetluste ja sagedusala 26 GHz muude teenustega jagamise kohta.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
1. investeering: Suure läbilaskevõimega ühenduvuse loomine
Selle meetme eesmärk on toetada ülikiirete ühenduvusvõrkude (VHCN) ehitamist, keskendudes eelkõige maapiirkondadele, kus turupõhised lahendused ei ole kasumlikud ja selliste võrkude kasutuselevõtuks on vähe ärilisi stiimuleid. Need sekkumisvaldkonnad määratakse kindlaks kooskõlas kehtivate riigiabi eeskirjadega ja nende üle toimub avalik arutelu.
Selle meetme jaoks kuulutatakse välja vähemalt üks väga suure läbilaskevõimega ühenduvuse ehitamise hankemenetlus, mille tulemused avaldatakse 31. detsembriks 2024. Valitud projektide rakendamise kaudu suureneb väga suure läbilaskevõimega võrke käsitlevates BERECi suunistes määratletud VHCN-võrguga seotud aadressipunktide arv (ühenduvus vähemalt 1 Gb/s) vähemalt 23 000 ühiku võrra.
Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
2. investeering: Hõlmab 5G-koridore ja edendab 5G arendamist
Selle meetme eesmärk on suurendada 5G leviala transpordikoridorides, investeerides seadmetesse ning teadus- ja arendustegevusse.
Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb lõpule viia järgmised meetmed:
●Raudteekoridoride katvuse suurendamine täiustatud 5G signaaliga. Tšehhi telekommunikatsiooniameti teostatud 4G leviala kaardistamise põhjal tehakse 30. septembriks 2021 ettepanek sekkumispiirkondade kohta, millega tagatakse, et need ei ole kolme aasta jooksul turul tegutsevate telekommunikatsioonioperaatorite poolt kaetud. Hõlmatud on järgmised raudteekoridorid: Praha – Česká Třebová – Ostrava, Praha – Ústí nad Labem, Praha – Plzeň, Praha – České Budějovice ja Česká Třebová – Brno.
●Vähemalt 350 raudteevaguni varustamine kordajate või passiivseintega 5G-signaalide jaoks. Töövõtjad valitakse välja pakkumiskutse alusel projekti ulatuse ja teostatavuse uuringu põhjal.
●5G-võrkude raudteekoridoride koostoimelise intelligentse transpordisüsteemi (C-ITS) loomine ja katsetamine. Kvartaliaruanded katsete ja saadud kogemuste kohta tehakse kättesaadavaks teistele eespool nimetatud raudteekoridorides tegutsevatele vedajatele.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
3. investeering: 5G mobiilse taristu arendamise toetamine maapiirkondades investeerimismahukates valgetes piirkondades
Selle meetme eesmärk on suurendada 5G-võrgu leviala nn valgetes piirkondades, st piirkondades, mis ei ole kunagi olnud kaetud ühegi 3G-st suurema mobiilsidesignaaliga ja mille puhul võib eeldada, et need ei ole tulevikus kaetud 5G-baasvõrkudega, kuna investeeringu eeldatav kasumlikkus on väike. See määratlus järgib kehtivaid riigiabi eeskirju ja VHCNi arendamise riiklikku kava. Need piirkonnad määratakse kindlaks Tšehhi telekommunikatsiooniameti poolt teostatava valgete põhiarveldusühikute hindamise alusel ning nende üle toimub avalik arutelu.
Selle eesmärgi saavutamiseks kuulutatakse välja hankemenetlused 5G-signaalide tugijaamade ehitamiseks ja käitamiseks. Tööstus- ja kaubandusministeerium teeb ettepaneku sekkumisvaldkondade kohta 30. septembriks 2021, tagades, et turupõhised telekommunikatsioonioperaatorid ei kata kavandatud sekkumisvaldkondi järgmise kolme aasta jooksul. Pakkumiskutsete tulemused avaldatakse 31. detsembriks 2024.
Valitud projektide rakendamise kaudu suurendatakse BTSi arvu 120 võrra.
Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
4. investeering: 5G-võrkude ja -teenuste arendamisega seotud teadusuuringud
Meetme eesmärk on toetada avaliku ja erasektori üksusi 5G-võrkude ja -teenustega seotud teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis.
Selle eesmärgi saavutamiseks kuulutatakse välja pakkumismenetlus teadusprojektide jaoks, mis on seotud 5G-võrkude ja -rakenduste tehnoloogilise arendamisega 5G-ökosüsteemi jaoks. Projektid keskenduvad 5G rakenduste kasutamisele tööstuses ja teenustesektoris, eelkõige uute tehnoloogiate kasutamisele autotööstuse ja muude võtmetähtsusega sektorite tootmisprotsessides, võttes teisese toorme hankimise kaudu arvesse ringmajanduse põhimõtteid. Toetust antakse ka projektidele, mis edendavad automatiseerimise, robotiseerimise, tehisintellekti ja virtuaalse või täiendatud reaalsuse arendamist ja levitamist. Võimalikud toetusesaajad on ettevõtted või riiklikud teadusasutused. 31. detsembriks 2024 valitakse välja vähemalt 20 projekti. Järgneva rakendusetapi jooksul tuleb vähemalt 20 valitud projekti lõpule viia.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|
|
32 |
Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine |
Vahe-eesmärk |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt investeerimisprojektide kavade andmebaasi loomiseks ja võrgu kvaliteedi mõõtmiste arvu suurendamiseks ette valmistatud meetmete jõustumine |
Jõustumisele osutavate õigusaktide sätted |
2. kv |
2023 |
Jõustuvad vajalikud seadusandlikud kohandused ja viiakse lõpule tehnilised kirjeldused, mille eesmärk on luua andmebaasid investeerimisprojektide kavatsuste kohta seaduse nr 194/2017 Coll. lõike 11 punkti 2 tähenduses ning suurendada elektrooniliste sidevõrkude kvaliteedi mõõtmiste arvu. Riiklik reguleeriv asutus korraldab pakkumismenetlused ja hangib vajalikud seadmed. Esitatud teabe kvaliteet ja kasutatavus peavad olema kooskõlas siduvate tehniliste parameetritega. |
|||
|
33 |
Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine |
Siht |
Digitaalsete tehniliste kaartide (DTM) objektide lõpuleviimine põhilise ruumilise asukoha jaoks |
Hektarid |
0 |
161 000 |
4. kv |
2025 |
Täidetakse digitaalsed tehnilised kaardid, mis võimaldavad juurdepääsu täpsele asukohateabele avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele asutustele kuuluvate põhiliste ruumilisse asukohta kuuluvate objektide kohta. 161 000 ha põhilisi ruumilisi asukohti digitaliseeritakse. Tulemuseks olevad DTM-objektid peavad olema üldsusele kättesaadavad. |
|
|
34 |
Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine |
Siht |
Transpordi ja tehnilise taristu võrkude jaoks digitaalsete tehniliste kaartide (DTM) objektide väljaehitamine |
Km |
0 |
55 000 |
4. kv |
2025 |
Täidetakse digitaalsed tehnilised kaardid, mis võimaldavad juurdepääsu täpsele teabele avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele asutustele kuuluvate füüsiliste taristuvõrkude asukoha ja tehniliste kirjelduste kohta. Digitaliseeritakse 55 000 km transpordi- ja tehnilise infrastruktuuri võrgustikke. Tulemuseks olevad DTM-objektid peavad olema üldsusele kättesaadavad. |
|
|
35 |
Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine |
Siht |
Elektroonilise side kvaliteedi mõõtmise lõpuleviimine |
Arv |
0 |
77 |
4. kv |
2025 |
Võrgu kvaliteeti mõõdetakse kõigis 76 Tšehhi ringkonnas ja pealinnas. |
|
|
36 |
Reform 2: 5G-ökosüsteemi arendamise toetamine |
Siht |
Selliste uuringute avaldamine, mille eesmärk on parandada 5G võrkude kasutuselevõttu tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt |
Arv |
0 |
25 |
4. kv |
2024 |
Uuringutel on järgmised eesmärgid: ·Vaadata läbi riiklik raadiospektrikava ja hinnata spektriõiguste andmise ja andmise strateegiakavasid, et kasutada ühtlustatud sagedusalasid kommertskasutuseks võimalikult varakult. ·Analüüsida, kas on teostatav lubada operaatoritel maksta raadiospektri kasutustasu osamaksetena, et hõlbustada investeerimist 5G taristusse. ·Küberturvalisusest tulenevate probleemide kindlakstegemine. ·Elektrooniliste sidevõrkude ehitamine omavalitsustes ja linnades ning linnade arendamine. Uuringud keskenduvad eelkõige järgmistele küsimustele: ·5G-funktsioonide ja -standardite kohaldatavus üksikutes sektorites ning ettepanekud nende tehniliseks rakendamiseks ja regulatiivseteks meetmeteks. ·5G võrgutaristu digiteisiku kontseptsioon ja kasutamine. ·satelliitside kasutamine 5G-võrkude kooseksisteerimiseks ning maapealsete ja satelliit 5G-võrkude koostööks. ·FeMBMSi (Furthered Multimedia Broadcast Multicast Service) kohaldatavus 5G-võrkudes teleringhäälingu ja audiovisuaalsete meediateenuste jaoks, sealhulgas strateegia sagedusala 600 MHz tulevaseks kasutamiseks teleringhäälingus. ·FRMCSi (tulevane raudtee-mobiilsidesüsteem) kasutamine eriotstarbeliste kanalitega raudteedel sagedusaladel 900 MHz ja 1900 MHz. ·kvanttehnoloogia kasutamine 5G-võrkude ja -teenuste turvalisuse suurendamiseks. ·5G-võrkude jaoks kasutatava spektri jagamise võimalus. ·sagedusala 26 GHz kasutamine 5G-võrgus. ·kaasaegsete infosüsteemide kasutamine, sealhulgas tarkvara jagamine 5G-võrkudes avatud allikate või muude jagamisvormide, näiteks pilveserverite kaudu. ·5G-võrgu viilutamise süsteemi kasutamine avaliku ja erasektori 5G-võrkude puhul. ·asjade interneti ja 5G-võrkude sidumine. ·5G-võrkude kasutamine traadita püsiühenduseks ·avatud raadiovõrgu (RAN) ja avatud põhivõrgu juurdepääsu mõju 5G-võrkude turvalisusele. ·lennusideplatvormid (droonid, mehitamata õhusõidukid, õhupallid) ja nende mõju elektroonilise side reguleerimisele. ·arukad raadiokeskkonnad, kus kasutatakse elektromagnetkiirguse ja arukate peegelduspindade veebimõõtmisi. ·6G-võrkude arendamine sagedusalades üle 100 GHz. |
|
|
37 |
Reform 2: 5G-ökosüsteemi arendamise toetamine |
Vahe-eesmärk |
Suuniste avaldamine 5G-võrkude kasutuselevõtu kohta tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt |
Suuniste avaldamine tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt |
4. kv |
2025 |
Avaldatakse suunised passiivse ja aktiivse taristu ühiskasutuse kohta, et hõlbustada 5G-võrkude kasutuselevõttu, mis vastab liidu ühisele ühenduvuse vahendite paketile, ning võttes arvesse direktiivi 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta, RSPG21-016 FINAL aruannet spektri ühiskasutuse kohta ja seadust nr 143/2001 konkurentsi kaitse kohta. Suunised põhinevad samas meetmes avaldatud uuringutel. Eelkõige nähakse meetmega ette 5G raadiospektri koordineerimise menetluste suuniste ja algoritmide väljatöötamine ning raadiospektri jagamine muude teenustega sagedusalas 26 GHz. |
|||
|
38 |
1. investeering: Suure läbilaskevõimega ühenduste rajamine |
Vahe-eesmärk |
Tööstus- ja kaubandusministeerium annab kõik toetusotsused aadressipunktide ühendamiseks väga suure läbilaskevõimega võrguga (VHCN) |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teatis kõigi toetusotsuste kohta, mis on seotud aadressipunktide ühendamisega väga suure läbilaskevõimega võrguga (VHCN) |
4. kv |
2024 |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teade kõigi abi andmise otsuste kohta, mis on seotud aadressipunktide ühendamisega väga suure läbilaskevõimega võrguga (VHCN). Pakkumiskutsed sisaldavad abikõlblike kulude määratlust, projektide valimise ja hindamise hindamismudeleid ja kriteeriume, eeskirju taotlejatele ja toetusesaajatele ning suuniseid hulgimüügipakkumiste kohta. |
|||
|
39 |
1. investeering: Suure läbilaskevõimega ühenduste rajamine |
Siht |
Väga suure läbilaskevõimega võrguga (VHCN) seotud aadressipunktide valmimine |
Arv |
0 |
23 000 |
1. kv |
2026 |
Väga suure läbilaskevõimega võrguga (VHCN) ühendatud aadressipunktide arvu suurendamiseks ehitatakse taristu, suurendades ühendatud aadressipunktide arvu 23 000 võrra. Väga suure läbilaskevõimega võrk on kooskõlas BERECi suunistega väga suure läbilaskevõimega võrkude kohta. |
|
|
40 |
2. investeering: Hõlmab 5G-koridore ja edendab 5G arendamist |
Siht |
5G-signaalide täiustatud hõlmatuse lõpuleviimine valitud raudteekoridorides |
Km |
0 |
210 |
4. kv |
2025 |
Meetmega parandatakse 5G leviala kvaliteeti (lisaks juba kehtestatud leviala kriteeriumidele, mis tulenevad spektrioksjonitest) vähemalt 210 km kaugusel järgmistes raudteekoridorides: Praha – Česká Třebová – Ostrava, Praha – Ústí nad Labem, Praha – Plzeň, Praha – České Budějovice ja Česká Třebová – Brno. |
|
|
41 |
2. investeering: Hõlmab 5G-koridore ja edendab 5G arendamist |
Siht |
Raudteevagunite varustamine passiivsete seintega liikuvate signaalide katvuse kordajatega |
Arv |
0 |
350 |
4. kv |
2025 |
Olemasolevad vagunid peavad olema varustatud toimivate 5G-repiierite või passiivsete seintega, et pakkuda kvaliteetseid mobiilseid andmesideteenuseid. |
|
|
42 |
2. investeering: Hõlmab 5G-koridore ja edendab 5G arendamist |
Vahe-eesmärk |
Aruka transpordisüsteemi (C-ITS) paigaldamine ja kasutuselevõtmise katsetamine. |
C-ITS-süsteemi paigaldamise ja katsetamise lõpuleviimine |
4. kv |
2025 |
5G-ökosüsteemide rakenduste toetamine koridorides hõlmab raudteekoridoride intelligentse transpordisüsteemi (C-ITS) loomist ja katsetamist. Tööstus- ja kaubandusministeerium avaldab koos transpordiministeeriumiga projekti tulemuste aruande. |
|||
|
43 |
3. investeering: 5G mobiilse taristu arendamise toetamine maapiirkondades investeerimismahukates valgetes piirkondades |
Vahe-eesmärk |
Kõigi toetuse andmise otsuste tegemine omavalitsuste ühendamiseks suure läbilaskevõimega ühendusega |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teatis kõigi toetuse andmise otsuste kohta, mis on tehtud omavalitsuste ühendamiseks suure võimsusega ühendusega |
|
4. kv |
2024 |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teade kõigi toetuse andmise otsuste kohta, mis on tehtud omavalitsuste ühendamiseks suure võimsusega ühendusega. Pakkumiskutsed sisaldavad abikõlblike kulude määratlust, projektide valimise ja hindamise hindamismudeleid ja kriteeriume, eeskirju taotlejatele ja toetusesaajatele ning suuniseid hulgimüügipakkumiste kohta. Muu hulgas peavad valikukriteeriumid olema kooskõlas BERECi suunistega ülisuure läbilaskevõimega võrkude kohta. Omavalitsusüksused peavad asuma üksnes piirkondades, mis ei ole kunagi olnud kaetud ühegi 3G-st suurema mobiilse signaaliga ja mille puhul võib eeldada, et need ei ole tulevikus kaetud 5G põhivõrkudega, kuna investeeringu eeldatav kasumlikkus on väike. Need valdkonnad määratletakse kooskõlas kehtivate riigiabi eeskirjadega ja VHCNi arendamise riikliku kavaga. |
||
|
44 |
3. investeering: 5G mobiilse taristu arendamise toetamine maapiirkondades investeerimismahukates valgetes piirkondades |
Siht |
Tugijaamade lõpuleviimine 5G signaalide jaoks |
Arv |
0 |
120 |
1. kv |
2026 |
Taristu, sealhulgas 120 tugijaama, ehitatakse ja pannakse tööle, et katta 5G kaudu investeerimismahukates maapiirkondades asuvad omavalitsused, kes on kindlaks määratud 3. investeeringus. |
|
|
45 |
4. investeering: 5G-võrkude ja -teenuste arendamisega seotud teadusuuringud |
Vahe-eesmärk |
5G-võrkudega seotud teadusuuringute projektidele kõigi toetuse andmise otsuste tegemine |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teatis 5G-võrkudega seotud teadusuuringute projektidele toetuse andmise kõigi otsuste kohta |
4. kv |
2024 |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teatis 5G-võrkudega seotud teadusuuringute projektidele toetuse andmise kõigi otsuste kohta. Projektid keskenduvad 5G rakenduste kasutamisele tööstuses ja teenustesektoris, eelkõige uute tehnoloogiate kasutamisele autotööstuse ja muude võtmetähtsusega sektorite tootmisprotsessides, võttes teisese toorme hankimise kaudu arvesse ringmajanduse põhimõtteid. Toetust antakse ka projektidele, mis edendavad automatiseerimise, robotiseerimise, tehisintellekti ja virtuaalse või täiendatud reaalsuse arendamist ja levitamist. Võimalikud toetusesaajad on ettevõtted või riiklikud teadusasutused. |
|||
|
46 |
4. investeering: 5G-võrkude ja -teenuste arendamisega seotud teadusuuringud |
Siht |
5G-võrkudega seotud teadusuuringute projektide lõpuleviimine |
Toetatud projektide arv |
0 |
20 |
4. kv |
2025 |
5G-võrkude ja -teenuste võimaliku edasise arendamisega seotud teadusprojektidest tuleb lõpule viia vähemalt 20. Uuringu tulemused avaldab tööstus- ja kaubandusministeerium. |
|
D. KOMPONENT 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent aitab lahendada probleeme, mis on seotud digitaliseerimise hõlbustamisega ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga ettevõtjate, sealhulgas VKEde poolt. Samuti on selle eesmärk luua asutus, mis koordineerib majanduse digiüleminekule keskenduvaid projekte, toetab valitud strateegiliste tehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu ning parandab innovatsiooni ökosüsteemi eelkõige idufirmade jaoks, sealhulgas akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate vaheliste sidemete tugevdamise kaudu. Kavandatud investeeringud peaksid soodustama uuenduslike idufirmade ja VKEde juurdepääsu rahastamisele, muu hulgas finantstehnoloogia ja varajase etapi rahastamislahenduste kaudu, samuti juurdepääsu koolitusele ja katserajatistele, et aidata kaasa uute digitehnoloogiate kasutuselevõtule. Sellel komponendil on koostoime Tšehhi kava komponentidega 1.3 [suure läbilaskevõimega digivõrgud] ja 1.5 [ettevõtete digitaalne ümberkujundamine], mis aitavad kaasa suure läbilaskevõimega võrkudele juurdepääsu ja ettevõtete digitaliseerimise käsitlemisele.
See komponent toetab riigipõhist soovitust 3/2019 , mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika digitaristule ja kõrvaldab tõkked, mis takistavad täielikult toimiva innovatsiooni ökosüsteemi väljaarendamist, ning riigipõhist soovitust 3/2020, mille kohaselt Tšehhi toetab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kasutades rohkem rahastamisvahendeid, et tagada likviidsustoetus, keskenduda investeeringute tegemisel digiüleminekule, eelkõige suure läbilaskevõimega digitaristule ja -tehnoloogiale, ning tagada rahastamisvõimalused innovaatilistele ettevõtjatele ning parandada avaliku ja erasektori koostööd teadus- ja arendustegevuse valdkonnas;
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige peab R&I protsess olema tehnoloogiliselt neutraalne nende rakendamise tasandil (st neid tuleb kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate, sealhulgas vähese mõjuga tehnoloogiate suhtes) ning meede peab eelnevalt välistama R&I, mis on pühendatud pruuni R&I elementidele (s.t kivisüsi, pruunsüsi, nafta/nafta, DNSH tehniliste suuniste III lisaga hõlmamata maagaas, sinine ja hall vesinik, jäätmepõletusahjud ja prügilad).
D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Digiülemineku juhtimissüsteemi institutsiooniline reform, sealhulgas RIS 3 strateegia
Institutsioonilise reformi eesmärk on lihtsustada digiüleminekut jälgivat organisatsiooni struktuuri. Äsja loodud digiülemineku komitee teeb tihedat koostööd aruka spetsialiseerumise riikliku innovatsioonistrateegiaga, mis hõlmab üksusi, kes määravad kindlaks ja levitavad peamisi tehnoloogiaid ning asjakohaseid teadus- ja innovatsioonivaldkondi. See tagab ühenduvuse ja koordineerimise osalejate vahel kogu digi-ökosüsteemis ning hõlmab era- ja avaliku sektori sidusrühmade esindatust. Selle töö toetamiseks tellib komisjon analüütilisi uuringuid ja hangib ekspertide tugiteenuseid ning suurendab ettevõtjate ja kodanike teadlikkust uute digitehnoloogiate rakendamise võimalustest.
Digitaalse ja innovatsiooni ökosüsteemi (sh idufirmad, võrsefirmad ja strateegilised tehnoloogiad) edasine parandamine hõlmab sellise koordineeriva organi loomist digitaalse ülemineku komitee raames, kes vastutab käesoleva komponendi alla kuuluvate ettevõtlust toetavate programmide rakendamise eest kooskõlas ELi idufirmade standardiga, ning kellelt oodatakse õigusanalüüside ja -ettepanekute ning mõjuhinnangute tellimist ning soovituste ja nõuannete esitamist reformi rakendamise ja sellega seotud investeeringute kohta. Reformiga luuakse koostöö avaliku ja erasektori vahel ning toetatakse kolme katselist kaasinvesteerimisfondi, ettevõtlust ja ettevõtluse toetuskava, tegevust, mille eesmärk on suurendada idufirmade rahvusvahelistumist, ning regulatiivseid liivakasteid, mis katsetavad praktikas uuenduslikke lahendusi, nagu on välja pakutud käesoleva komponendi raames.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.
Reform 2: Ühine strateegilise tehnoloogia toetus- ja sertifitseerimisrühm koos strateegilise tehnoloogia nõukoguga
Reformi eesmärk on luua akrediteeritud kvaliteedijuhtimise ja toodete sertifitseerimise asutused ning luua akrediteeritud laborite võrgustik, millel on piisav testimis- ja sertifitseerimissuutlikkus, mis parandab toodete kvaliteeti ning hõlbustab tootmisprotsesside juhtimist ja Tšehhi ettevõtete konkurentsivõimet. See suurendab vajalikku suutlikkust ja vähendab lubade andmisega seotud kulusid, muutes seega sertifitseerimise kättesaadavamaks, eelkõige sellistes strateegilistes sektorites nagu lennundus- ja meditsiiniseadmete tööstus. Reformiga toetatakse selliseid tegevusi nagu laborite moderniseerimine, akrediteerimisprotsesside hõlbustamine ja seadmete ostmine, keskendudes järgmisele: Kõrgtehnoloogilised materjalid ja tehnoloogiad (komposiitmaterjalid, lisav tootmine, laserirakendused); Keskkonnahoidlikud tehnoloogiad (hübriid-/elektrimootorid, süsinikdioksiidiheite vähendamine, müra vähendamine, biokütus, õhutranspordi säästlikkus); Automatiseerimine ja digitaliseerimine; Mehitamata õhusõidukite süsteemid (UAV)/mehitamata õhusõidukite süsteemid (UAS); Linnaline õhutransport (UAM); Tarkvararakendused; Tööstus 4.0 lennundus- ja kosmosesektoris (AI, asjade internet, suurandmed). Komponent hõlmab ka konsultatsiooni- ja nõustamisteenuseid ettevõtetele sertifitseerimise ettevalmistamiseks ja tootmistavade levitamiseks.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2024.
1. investeering: Tehisintellekti Euroopa tippkeskus „kodaniketurvalisuse ja julgeoleku jaoks“
Investeeringu eesmärk on luua tehisintellekti valdkonna Euroopa tippkeskuste täiendav võrgustik, mis peaks saama programmi „Euroopa horisont“ raames kvaliteedimärgise. Keskuse eesmärk on tagada piisav uurimissuutlikkus, et võimaldada tehisintellekti tehnoloogiate kasutuselevõttu ja rakendamist kindlaksmääratud piirkonnas.
Ta keskendub oma tegevuses tehisintellekti ohutust suurendavatele rakendustele ja aitab kaasa valdkonna teadusuuringutele, pöörates erilist tähelepanu segmentidele, kus suhtelist eelist on võimalik saavutada riikliku ja piirkondliku spetsialiseerumise kaudu. Keskuse tegevus on kooskõlas tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kavaga 3 ning investeeringute eesmärk on järgida Euroopa Komisjoni kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma soovitusi.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2022.
2. investeering: Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO)
Selle investeeringuga luuakse Kesk-Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (CEDMO) – piirkondlik asutus, mida juhib Karli Ülikool koostöös Tšehhi Tehnikaülikooliga Prahas (ČVUT) ja faktikontrolli veebisait demagog.cz. CEDMO on seotud Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskusega ning järgib väärinfo vastast tegevuskava, mille on välja andnud Euroopa Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Ta pakub koostöös Euroopa tehisintellekti tippkeskusega tehisintellekti vahendeid ja metoodikat, et võidelda digiruumis libauudiste vastu erapooletult, ning esitab metoodika, mille abil avastada, analüüsida ja avalikustada väärinfo levitamise kampaaniaid riiklikul, riikidevahelisel ja Euroopa tasandil ning analüüsida väärinfo levitamise kampaaniate mõju ühiskonnale ja demokraatiale; Toetada meediapädevust ning jälgida koostöös riiklike ametiasutustega veebiplatvormide ja digitaalmeedia ökosüsteemi eeskirju. Investeering hõlmab ka pikaajalisi uuringuid, mis annavad igakuiseid tulemusi, mis põhinevad Tšehhi elanikkonna statistiliselt olulisel vähemalt 2000 inimesest koosneval paneelarutelul, mille tulemusel koostatakse aruanded digitaalkirjaoskuse ja meediapädevuse kohta, elanikkonna vastupanuvõime kohta väärinfole ja väärteabele Tšehhis.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
3. investeering: Välismaiste heade tavade ja oskusteabe edasiandmine digipöördeks, kriisi sotsiaalmajandusliku mõju jälgimiseks ja uurimiseks (Samuel Neaman Institute)
Selle investeeringu tulemuseks on Samuel Neaman Institute’i strateegilise mõttekoja loomine ja suutlikkuse suurendamine Tšehhi Vabariigis, mis luuakse sõltumatu organisatsioonina ja mis on otseselt seotud digipöörde komiteega (loodud reformiga 1). Selle eesmärk on tuua kokku ettevõtjate ühendused, tööandjate esindajad, akadeemilised ringkonnad ja muud sidusrühmad ning avalik haldus, et patrooniks olla ja koordineerida Tšehhi majanduse üleminekut digitehnoloogiale, jälgides ja hinnates samal ajal selle sotsiaalmajanduslikku mõju. Instituudilt oodatakse, et ta koostaks vähemalt viie ülemaailmse juhtiva institutsiooniga rahvusvahelise koostöö memorandumid, et vahetada parimaid tavasid digiülemineku valdkonnas.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
4. investeering: VKEde juhtimise koolitusplatvorm COVID-19 järgseks digiüleminekuks
Selle meetme eesmärk on luua digiülemineku platvorm, mis toimib ühtse kontaktpunktina ettevõtjatele, kes otsivad teavet selliste uute digitehnoloogiate kohaldamise kohta nagu tehisintellekt, plokiahel, pilvandmetöötlus, robotiseerimine ja automatiseerimine, küberturvalisus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus, ning toetab poliitikakujundajaid ka andmete ja tõenditepõhiste otsuste tegemisel majanduse digiülemineku valdkonnas. Teises etapis luuakse koolitusplatvorm, et pakkuda e-õppel põhinevaid lahendusi uute digitehnoloogiate jaoks kooskõlas elukestva õppe põhimõtetega. Rakendamisega kaasneb andmete kogumine ja analüüsimine, et teha kindlaks tõkked ja tõkked, mis takistavad ettevõtetel uute digilahenduste rakendamist. Rakendamist koordineerib digiülemineku komitee ja see täiendab muid investeeringuid digiüleminekusse, mida koordineerib komitee.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
5. investeering: Euroopa plokiahelateenuste taristu (EBSI)
Kavandatud investeeringud Euroopa plokiahela teenuste taristusse (EBSI) kuuluvad Euroopa plokiahela partnerluse alla ja neid kaasrahastatakse eeldatavasti digitaalse Euroopa programmist. Meetmega toetatakse EBSI/EBP kasutamise juhtumi rakendamist, mis keskendub üleeuroopalise (levitatud laenutehnoloogia) DLT võlakirjaplatvormi loomisele VKEde laenuvahenditega rahastamiseks. Projekt aitab lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisele, vähendada kulusid ja suurendada läbipaistvust.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
6. investeering: 5G näidisrakendusprojektid linnadele ja tööstuspiirkondadele
Sellest meetmest rahastatakse vähemalt 52 projekti, mis tõendavad digitaristu ja 5G rakendamist. Projektid kuuluvad kahe erineva algatuse alla, nimelt:
·Arukad linnad, mille eesmärk on näidata 5G kasutamist linnavõrgustikes, mis hõlmavad muu hulgas intelligentseid transpordisüsteeme, tänavavalgustust, jäätmekäitlust, ühistransporti, parkimiskohtade haldamist, linnakuritegevuse vähendamise kontseptsioone; ning
·Tööstus 4.0 näidisprojektid, milles esitletakse digitaliseeritud tootmisliinide või robotsüsteemide (mis põhinevad tehisintellekti rutiinsel kasutamisel) rakendamist ja mobiilsidevahendite kasutajate omavahelist otsesidet (seadmetevaheline side, D2D).
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
7. investeering: Tšehhi Vabariigi Rise-Up programmid
Tšehhi programmi „Rise-up“ raames tegeletakse pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõjuga ning see hõlmab kahte eraldi projektikonkurssi: Esimene projektikonkurss on avatud COVIDiga seotud meditsiinialastele teadus- ja arendusprojektidele, mis on jõudnud lõpulejõudmise, sertifitseerimise või õiguskaitse küpsusesse. Teine projektikonkurss on avatud teadusprojektidele, mille eesmärk on leida meditsiinilisi ja mittemeditsiinilisi tehnoloogilisi lahendusi, et tulla toime COVIDi kriisi majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega, eelkõige tervishoiu, hariduse, audiovisuaalsektori ning traditsiooniliste ettevõtete ja sektorite digitehnoloogiale ülemineku valdkonnas.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
8. investeering: Ettevõtluse ja innovaatiliste ettevõtete edendamine
Selle meetme eesmärk on edendada ettevõtlust ja toetada uute ettevõtete edukat käivitamist kogu Tšehhis. Meede hõlmab nõustamis-, konsultatsiooni- ja juhendamisteenuseid, mida pakutakse piirkondlike innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuste kaudu äsja loodud ärialgatustele ja idufirmadele. Meede hõlmab ka teadlikkuse tõstmise kampaaniaid ettevõtluse edendamiseks.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
9. investeering: Katselised kaasinvesteerimisfondid stardi-eelsete investeeringute, strateegiliste tehnoloogiate ja ülikoolide võrsefirmade arendamiseks Euroopa tippkeskuste raames
Meetmega toetatakse riskikapitali arengut ja majanduse digiüleminekut, investeerides toetuste vormis uuenduslikesse idufirmadesse. See koosneb kolmest katsetatud kaasinvesteerimisfondist: i) stardieelne fond; ii) strateegilise tehnoloogia fond; ning iii) võrse-tehisintellektifond. Need kolm fondi investeerivad vastavalt varajase kasvuetapi projektidesse ja tehnoloogia käivitusettevõtetesse; Sellistes strateegilistes tehnoloogiates nagu tehisintellekt, plokiahel, finantstehnoloogia, 5G rakendused; Ning teadusorganisatsioonide ja ülikoolide projektides kanda oma uurimistulemused üle ja turustada neid äritavades.
Selleks et tagada meetme vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), nõutakse Tšehhi ja fondide volitatud haldava üksuse vahelise õigusliku kokkuleppega ning sellele järgneva rahastamisvahendi investeerimispoliitikaga InvestEU fondi jätkusuutlikkuse hindamist käsitlevate komisjoni tehniliste suuniste kohaldamist; Ning jätta toetuskõlblikkusest välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas alljärgnev kasutus 4 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 5 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 6 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 7 seotud tegevus ja varad; ning iv) tegevused ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada; Ning nõuda, et [volitatud üksus või finantsvahendaja] kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõikide tehingute puhul, sealhulgas need, mis on vabastatud jätkusuutlikkuse hindamisest.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
10. investeering: Idufirmade rahvusvahelistumine
Meetme eesmärk on pakkuda Tšehhi VKEdele ja idufirmadele juhtimisoskuste ja parimate äritavade vahetamisega seotud ekspertide koolitus-, nõustamis- ja konsultatsiooniteenuseid, näiteks: läbirääkimised; välisturgude oskusteave; uute digitaalsete vahendite kasutamine ja uute digitaalsete suundumustega kohanemine; toote valideerimine välisturgude jaoks; juurdepääs riskikapitalile; kiirendiprogrammid ja mentorlus. Tšehhi Invest rakendab programmi Tšehhi Vabariigi 2030. aasta innovatsioonistrateegia ja programmi „Tuleviku riik“ raames.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
11. investeering: Regulatiivsed liivakastid kooskõlas ELi prioriteetidega
See meede seisneb kahe regulatiivse katsetuskeskkonna käivitamises ja esmases käitamises, millest üks käsitleb tehisintellekti ja teine finantstehnoloogia valdkonda. Liivakastid luuakse koostöös asjaomaste asutuste, reguleerivate asutuste ja vastava sektori partneritega ning nende eesmärk on luua piisav tehniline ja tehnoloogiline keskkond uute tehnoloogiate katsetamiseks. Need on kättesaadavad nii VKEdele ja idufirmadele kui ka teistele äriühingutele ning hõlmavad korrapäraseid projektikonkursse innovaatiliste ettevõtete katsetamiseks.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
12. investeering: Kvantkommunikatsioonitaristu ehitamine
Investeeringu eesmärk on rajada Tšehhis optiline kvantkommunikatsioonivõrk kooskõlas digitaalse Euroopa programmi prioriteetidega. See hõlmab tuumikvõrgu ja ühendatud teiseste harude loomist, elutähtsa ja turvataristu ühendamist ning ekspertide testimist ja koolitamist. Võrk peab olema võimeline andmeid kiiresti edastama ja töötlema, ühendades kavandamisetapis kindlaks määratud kõige asjakohasemad sidusrühmad ning ühendades need naaberriikide sarnase taristuga.
Investeering viiakse lõpule lõpetatud katsetamise ja katselise kasutusetapiga 31. detsembriks 2025 ning see hõlmab vähemalt Praha, Brno ja Ostrava vahelisi ühendusi optilise kogupikkusega 400 km, 6 kvantvõtmejaotuse (QKD) segmenti; Kahe ärilistel kvaliteeditagamise seadmetel põhineva teisejärgulise suurlinna haru ja kahe täiendava haru rakendamine, mis põhinevad eksperimentaalsel kvaliteeditagamise seadmel ja nende rakenduste katsetamisel.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
13. investeering: Toetus teadus- ja arendustegevusele; I lennundussektoris
See investeering seisneb lennundussektori jaoks täielikult digitaliseeritud katsebaasi jaoks vajaliku taristu loomises. See hõlmab kvantarvutuse tehnoloogia kasutamist ning selle eesmärk on võimaldada digitaalsete topeltmodelleerimise ja simulatsioonide kasutamist, mille tulemuseks on suure täpsusega tootmismeetodite arendamine, parem andmekogumine ja oskusteabe levik teistesse tööstusharudesse.
See investeering hõlmab mootori südamiku katsestendi valmimist, mis võimaldab omandada täiendavaid katselisi õhusõidukite mootoreid, mis on varustatud suure arvu anduritega, mis võimaldavad arendada uusi lennundustehnoloogiaid kosmoses, ja katsestendi, mis võimaldab katselennukil katsetada mootoreid lennu ajal. Selline vahend on kättesaadav lennundussektori tööstuspartneritele, sealhulgas VKEdele. Selle investeeringu raames saadud vahendeid ja seadmeid kasutatakse teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, keskendudes eelkõige vähese mõjuga võimaluste väljatöötamisele ja osaliselt tõhususe suurendamisele. Katsetamisel kasutatavad biokütused peavad vastama RED II taastuvenergia direktiivile 8 .
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
47 |
Reform 1: Majanduse digiülemineku koordineerimis- ja toetussüsteemi institutsiooniline reform (sh RIS 3) |
Vahe-eesmärk |
Majanduse digipöörde järelevalvet teostavate avaliku sektori asutuste struktuuri reformimiseks vajalike organisatsiooniliste muudatuste rakendamine |
Komitee (ja sellega seotud töörühma) moodustamine, kes vastutab riiklike sidusrühmade tegevuse koordineerimise eest, et valmistada ette projekte Tšehhi majanduse digitaalseks ümberkujundamiseks |
1. kv |
2025 |
Digipöörde komitee, sealhulgas avaliku ja erasektori sidusrühmade esindatus, koordineerib komponentide 1.4 ja 1.5 kohaste reformide ja investeeringute elluviimist. See hõlmab ka spetsiaalset nõuande-/ekspertide töörühma, kes teostab järelevalvet ELi idufirmariikide standardite rakendamise üle käesoleva komponendi raames, ning esitab õiguslikke analüüse, mõju-uuringuid ja eksperdiarvamusi rakendusmeetodite valiku kohta. See vahe-eesmärk loetakse täidetuks, kui komitee ja töörühm alustavad tööd. |
|||
|
48 |
Reform 2: Ühine strateegilise tehnoloogia toetus- ja sertifitseerimisrühm koos strateegilise tehnoloogia nõukoguga |
Vahe-eesmärk |
Sertifitseerimisasutuste loomine ja määramine |
Sertifitseerimisasutuste võrgustiku loomine strateegiliste sektorite jaoks. |
2. kv |
2024 |
Sertifitseerimisasutuste loomine, kellel on sertifitseerimise, sealhulgas laborite, seadmete ja oskusteabe testimise suutlikkus, et toetada arengut ja innovatsiooni strateegilistes sektorites. |
|||
|
49 |
Reform 2: Ühine strateegilise tehnoloogia toetus- ja sertifitseerimisrühm koos strateegilise tehnoloogia nõukoguga |
Siht |
Sertifikaadi saanud ettevõtete arv |
Arv |
0 |
50 |
4. kv |
2023 |
50 ettevõtjat, kelle sertifitseerimise tagab akrediteeritud sertifitseerimisasutuste võrgustik |
|
|
50 |
1. investeering: Tehisintellekti Euroopa tippkeskus kodanike turvalisuse ja julgeoleku jaoks |
Vahe-eesmärk |
Euroopa tehisintellekti tippkeskuse käivitamine kodanike turvalisuse ja julgeoleku huvides |
Kodanike turvalisuse ja julgeoleku alase tehisintellekti Euroopa tippkeskuse loomine Euroopa võrgustiku raames |
4. kv |
2022 |
Kodanike turvalisuse ja julgeoleku Euroopa tehisintellekti tippkeskus peab toetama teadusuuringuid, koostööd ja uute rakenduste kasutuselevõttu tehisintellekti valdkonnas. |
|||
|
51 |
2. investeering: Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO) |
Vahe-eesmärk |
Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse loomine Kesk- ja Ida-Euroopa jaoks Tšehhi Vabariigis (CEDMO) |
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (CEDMO) keskuse käivitamine, mille rajas akadeemiline konsortsium koos Praha Charlesi Ülikooliga kui juhtiva partneriga |
4. kv |
2021 |
Digitaalmeedia keskus kui EDMO võrgu osa keskendub sellise võltsteabe nagu COVIDi või 5G võrkudega seotud valeteabe levitamise analüüsimisele ja selle leviku vastu võitlemisele. |
|||
|
52 |
2. investeering: Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO) |
Siht |
CEDMO indeksiga seotud statistiliselt oluliste paneelliikmete miinimumarv |
Arv |
0 |
2000 |
4. kv |
2025 |
CEDMO tagab igakuise teadus- ja järelevalvetegevuse, kaasates vähemalt 2000 inimesest koosneva statistiliselt asjakohase valimi. |
|
|
53 |
3. investeering: Välismaa parimate tavade ja oskusteabe edasiandmine digitehnoloogiale üleminekuks, kriisi sotsiaalmajandusliku mõju jälgimiseks ja uurimiseks (Samuel Neaman Institute) |
Siht |
Rahvusvahelise ulatusega Tšehhi Samuel Neaman Institute’i loomine, sealhulgas 5 rahvusvahelist koostöölepingut memorandumi kujul, et edastada parimaid tavasid digiülemineku valdkonnas |
Arv |
0 |
5 |
4. kv |
2024 |
Instituut peab jälgima digitehnoloogiale ülemineku hiljutisi arenguid ja sotsiaal-majanduslikku mõju, tuginedes tööstus- ja kaubandusministeeriumiga sõlmitud memorandumile. Komisjon peab sõlmima memorandumid koostöö ja oskusteabe edasiandmise kohta, et toetada majanduse digitaalset ümberkujundamist. |
|
|
54 |
4. investeering: VKEde juhtimise koolitusplatvorm COVID-19 järgseks digiüleminekuks |
Siht |
VKEde juhtimise koolitusplatvormi käivitamine ja vähemalt 200 VKE juhtkonna kaasamine ümberõppesse ja oskuste täiendamisse, keskendudes digiüleminekule |
Arv |
0 |
200 |
4. kv |
2024 |
Platvorm on aluseks VKEde juhtimise harimisele uute digitehnoloogiatega kaasnevate võimaluste ja riskide valdkonnas. See peab olema läbipääsuloal põhinev haridussüsteem. Selle sisu tuleb välja töötada koostöös sidusrühmadega. |
|
|
55 |
5. investeering: Euroopa plokiahela teenuste taristu (EBSI) – DLT võlakirjad VKEde rahastamiseks |
Vahe-eesmärk |
EBSI tehnilise rakendamise kasutusjuhtumi lõpuleviimine ja VKE katseetapi käivitamine |
VKEde võlakirjade pakkumise käivitamine katseetapis, et pakkuda rahastamist |
4. kv |
2022 |
Käivitatakse katseprogramm, et võimaldada VKEdel pakkuda EBSI raames regulatiivse liivakasti raames hajusandmebaasi tehnoloogial põhinevaid võlakirju. |
|||
|
56 |
5. investeering: Euroopa plokiahela teenuste taristu (EBSI) – DLT võlakirjad VKEde rahastamiseks |
Siht |
Selliste VKEde arv, keda on pärast edukat katseetappi toetatud digitaalsete võlakirjade pakkumisega EBSIs |
Arv |
0 |
250 |
4. kv |
2023 |
Käivitatakse katseprogramm, et võimaldada VKEdel pakkuda EBSI raames regulatiivse liivakasti raames hajusandmebaasi tehnoloogial põhinevaid võlakirju. |
|
|
57 |
6. investeering: 5G näidisrakendusprojektid linnadele ja tööstuspiirkondadele |
Siht |
Arukate linnade etalonrakenduste väljatöötamine ja käitamine |
Arv |
0 |
5 |
4. kv |
2022 |
Viis võrdlustaotlust arukate linnade programmi raames, mis tuleb lõpule viia |
|
|
58 |
6. investeering: 5G näidisrakendusprojektid linnadele ja tööstuspiirkondadele |
Siht |
Kasutusjuhtumite laiendamine arukate linnade ja tööstuse 4.0 jaoks |
Arv |
0 |
45 arukate linnade puhul; 35 – tööstus 4.0 |
4. kv |
2025 |
Valitud 5G näidiskasutusrakenduste laiendamine muusse asukohta, sealhulgas piirkondadesse ja kohalikesse omavalitsustesse arukate linnade ja tööstuse 4.0 programmide raames |
|
|
59 |
7. investeering: Tšehhi Vabariigi programm „Rise-up“ |
Siht |
Selliste projektide toetamine, mille eesmärk on innovatsioon meditsiinilistes ja mittemeditsiinilistes tehnoloogilistes lahendustes, et tulla toime COVID-19 mõjuga ning selle majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega |
Arv |
60 |
300 |
4. kv |
2023 |
Ettevõtete toetamine COVIDiga seotud meditsiiniuuringutes ning selliste projektide ja teadusprojektide väljatöötamisel, mille eesmärk on meditsiinilised ja mittemeditsiinilised tehnoloogilised lahendused kriisi majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega toimetulekuks, vähese tähtsusega abi vormis, mille koguväärtus on vähemalt 23 564 527,53 eurot. Käesolevas vahe-eesmärgis nimetatud konkursikutsete alusel väljavalitud projektidega sõlmitakse lepingud vastavalt tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|
|
60 |
8. investeering: Ettevõtluse ja innovaatiliste ettevõtete edendamine |
Siht |
Programmi innovatsioonikeskuste ja partnerorganisatsioonide kaudu toetatud idufirmade arv |
Arv |
0 |
450 |
4. kv |
2024 |
Idufirmadele ja muudele abikõlblikele üksustele pakutakse juhendamis-, nõustamis- ja nõustamisteenuseid või koolitust, et edendada ettevõtlust ja äriplaanide valideerimist. |
|
|
61 |
9. investeering: Katselised kaasinvesteerimisfondid stardieelsete/stardijärgus investeeringute, strateegiliste tehnoloogiate ja ülikoolide võrsefirmade arendamiseks Euroopa tippkeskuste raames |
Vahe-eesmärk |
Fondifondide käivitamine ja kolme määratud fondi (stardieelsed fondid, strateegilised tehnoloogiad ja võrsefondid) investeerimine |
Katseetapi lõpp pärast RRFi vahenditest saadud investeerimissuutlikkuse ammendumist |
4. kv |
2025 |
Olemasolevate ja uute riskikapitalifondide jaoks tuleb luua kolm kaasinvesteerimisfondi, et toetada innovaatilisi idufirmasid, strateegilisi tehnoloogiaid ja ettevõtteid stardijärgus/stardieelsete investeeringutega. Katseetapis tuleks kontrollida nõudluse taset, sihipärast riski, vahendite kasutamist ja investeerimisvaldkondi, sealhulgas vastastikust täiendavust teiste abivahenditega. Katseetapi tulemuste põhjal tuleb kehtestada täiendavad pidevad investeerimisvoorud ja määrata kindlaks täiendavad investeerimisvaldkonnad. Investeeringu väärtus peab olema vähemalt 54 983 897,57 eurot. Rahastamisvahendi investeerimispoliitika hõlmab valikukriteeriume, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|||
|
62 |
9. investeering: Katselised kaasinvesteerimisfondid stardieelsete/stardijärgus investeeringute, strateegiliste tehnoloogiate ja ülikoolide võrsefirmade arendamiseks Euroopa tippkeskuste raames |
Siht |
Investeeringud stardieelsetesse ja tehnoloogia idufirmadesse ja võrsefirmadesse |
Arv |
0 |
185 |
4. kv |
2025 |
Investeerimisfondid valivad välja ja toetavad projekte ja innovaatilisi idufirmasid. Rahastamisvahendi investeerimispoliitika hõlmab valikukriteeriume, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|
|
63 |
10. investeering: Idufirmade rahvusvahelistumine |
Siht |
Idufirmade rahvusvahelise laienemise toetamine konsultatsioonide, ettevõtete nõustamise teenuste ja kiirendiprogrammide kaudu |
Arv |
0 |
100 |
4. kv |
2025 |
Idufirmasid toetatakse toetusprogrammide kaudu, mis keskenduvad rahvusvahelisele laienemisele ja välisturgudega kohanemisele. Need programmid hõlmavad: Mentorlus- ja nõustamisteenused, toodete valideerimise kiirendamise programmide teenused, mis on seotud välismaiste parimate tavade jagamise, laiendamise, toodete/teenuste kohandamisega. |
|
|
64 |
11. investeering: Regulatiivsed liivakastid kooskõlas ELi prioriteetidega |
Vahe-eesmärk |
Kahe regulatiivse katsetuskeskkonna käivitamine finantstehnoloogias ja tehisintellektis |
Kahe katsekeskkonna loomine prioriteetsetes reguleeritud valdkondades, nagu rahastamine (digitaalse rahastamise paketi alusel) ja tehisintellekt (intellekti käsitleva Euroopa õigusraamistiku alusel) |
4. kv |
2023 |
Finantstehnoloogia ja tehisintellekti valdkonna liivakastid loetakse aktiivseks ja toimivaks, kui innovaatilised ettevõtted saavad esitada oma taotlusi katseprogrammide jaoks. Põhitähelepanu pööratakse juba ettevalmistamisel olevatele projektidele. |
|||
|
65 |
11. investeering: Regulatiivsed liivakastid kooskõlas ELi prioriteetidega |
Siht |
Liivakastis osalejad, keda toetavad liivakastid |
Arv |
0 |
20 |
4. kv |
2023 |
Nende reguleeritud sektorites tegutsevate ettevõtjate arv, kelle projekti ja toodet on finantstehnoloogia ja tehisintellekti valdkonnas katsetatud liivakastide abil. Põhitähelepanu pööratakse juba ettevalmistamisel olevatele projektidele. Mõlemas katsekeskkonnas tuleks iga algatatud programmi raames toetada vähemalt 10 projekti. |
|
|
66 |
12. investeering: Kvantkommunikatsioonitaristu ehitamine |
Vahe-eesmärk |
Optilise kvantvõrgu ehitus- ja katseetapi lõpuleviimine |
Taristu toimib ning asjaomased ametiasutused (tööstus- ja kaubandusministeerium, kaitseministeerium, riiklik küber- ja infoturbeamet (NÚKIB)) on katsetused dokumenteerinud ja heaks kiitnud. |
4. kv |
2025 |
Vahe-eesmärk sisaldab järgmist: Praha, Brno ja Ostrava vaheliste optiliste ühenduste loomine, optiline kogupikkus 400 km, kuus kvantvõtmejaotuse (QKD) segmenti; Kahe teisesed suurlinnaharud, mis põhinevad kaubanduslikel kvaliteeditagamise seadmetel, ja kaks teisesed suurlinna harud, mis põhinevad eksperimentaalsel kvaliteeditagamise töövahendil; Mobiilsete teiseste filiaalide ostmine ja kavandamine; Olemasolevate kvantsidetehnoloogiate integreerimise katsetamine; Ning 3 sõjalisele alale omase kasutusjuhtumi testimine. |
|||
|
67 |
13. investeering: Toetus teadus- ja arendustegevusele; I lennundussektoris |
Vahe-eesmärk |
Vähemalt ühe kaksiktehnoloogial ja digitehnoloogiale ülemineku seadmetel põhineva katsekeskkonna täielik käitamine lennundustööstuses |
Vajalike seadmete, sealhulgas eksperimentaalseadmete ostmine ja kasutamine. |
4. kv |
2022 |
Vahe-eesmärk hõlmab mootori südamiku katsesüsteemi lõpetamist, mis võimaldab õhusõiduki mootoritootjatel katsetada digitaalseid lennukimootorite paare; Selliste täiendavate eksperimentaalõhusõidukite mootorite soetamine, mis on varustatud suure arvu sensoritega, mis võimaldavad arendada uusi kosmosetehnoloogiaid, ning katsesõiduki katsestendi ostmine mootorite katsetamiseks lennu ajal. Teadustegevus keskendub peamiselt vähese mõjuga valikutele ja võib hõlmata teadustegevust, mis keskendub olemasoleva „parima klassi“ tehnoloogia tõhususe suurendamisele ainult juhul, kui see ei too kaasa tehnoloogia kinnistamise mõju või kui teadus- ja arendustegevuse tulemused on nende rakendamise tasandil tehnoloogiliselt neutraalsed. |
|||
E. KOMPONENT 1.5: Ettevõtete digitaalne ümberkujundamine
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent aitab digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu kaasa tööstuse digitaliseerimise toetamisele, tehnoloogiate kasutamisele ning Euroopa digitaalse ökosüsteemi omavahel ühendatud ja kestliku riikliku tasandi tekkele. Samuti toetatakse sellega võrdlustestimise ja -eksperimenteerimise vahendi loomist. Teine eesmärk on võimaldada toetada ettevõtteid, kes osalevad võimalikes üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides, eelkõige mikroelektroonika, ühenduvuse ning pilvetaristu ja -teenuste valdkonnas, sealhulgas Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötlusega seotud mikroprotsessorite valdkonnas. See komponent peaks toetama eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate üleminekut rohelisele majandusele digitehnoloogia abil, mis on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega.
Selle komponendiga toetatakse riigipõhise soovituse 3-2020 täitmist, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringute tegemisel digiüleminekule, eelkõige suure läbilaskevõimega digitaristule ja -tehnoloogiatele, sealhulgas söekaevanduspiirkondades.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige tagatakse IKT-seadmete hangetega vastavus asjakohastele ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumidele, samuti asjakohastele ELi energia- ja materjalitõhususe nõuetele ning ringlussevõtu nõuetele, mis on kehtestatud kooskõlas direktiiviga 2009/125/EÜ, direktiiviga 2009/125/EÜ, direktiiviga 2011/65/EL ja direktiiviga (EL) 2021/19.
E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Majanduse digitaliseerimise platvormi loomine
Meetme eesmärk on käivitada platvorm, mis koordineerib kõigi riikliku digiökosüsteemi osaliste, näiteks Euroopa ja riiklike digitaalse innovatsiooni keskuste, tehisintellekti tippkeskuste, kõrgjõudlusega andmetöötluse ja küberturvalisuse riiklike pädevuskeskuste, Euroopa võrdlustestimis- ja -eksperimenteerimisvahendite, innovatsioonikeskuste ja kõigi nende keskuste klientide omavahelist ühendamist. Selle eesmärk on edendada digiüleminekut, tehnoloogiate kasutamist ja ekspertide värbamist digiülemineku ja uute tehnoloogiate valdkonnas ning muuta tööstus ja teenused võimalike tulevaste kriiside suhtes vastupidavamaks.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.
1. investeering: Euroopa ja riiklike digitaalse innovatsiooni keskuste loomine
Meetme eesmärk on toetada peamiselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning riigihalduse digiüleminekut, võttes kasutusele uusi tehnoloogiaid, meelitades ligi valdkonna eksperte ning tagades tööstuse ja teenuste suurema vastupidavuse võimalikele tulevastele kriisidele. Ette on nähtud kaasrahastamine digitaalse Euroopa programmist.
Luuakse ja võetakse kasutusele kuus Euroopa ja riiklikku digitaalse innovatsiooni keskust.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.
2. investeering: Euroopa võrdlustestimise ja -eksperimenteerimise keskuse loomine
Luuakse ja võetakse kasutusele Euroopa võrdlustestimise ja -eksperimenteerimise rajatis. Meetme eesmärk on luua seos teadussektorite (nt tehisintellekti tippkeskus) ja laiema majanduse (nt Euroopa ja riiklikud digitaalse innovatsiooni keskused) vahel, võimaldades uurimiskeskustel ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel katsetada väljatöötatud tehnoloogiaid ja rakendusi, et neid saaks nende tegevuses kasutada. Ette on nähtud kaasrahastamine digitaalse Euroopa programmist.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.
3. investeering: Otsetoetused ettevõtete digiüleminekuks
Otsest toetust digiüleminekule (nt tehisintellekt, protsesside automatiseerimine, robootika, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja küberturvalisus) antakse 377 ettevõttele. Kaks kolmandikku vahenditest eraldatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ning üks kolmandik suurettevõtjatele. Meetme eesmärk on suurendada digiprotsesse eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, aga ka suurettevõtetes, (ning potentsiaalselt toetada suuri innovaatilisi suuremahulisi IPCEI projekte, eelkõige mikroprotsessorite ning pilvetaristu ja -teenuste valdkonnas).
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
68 |
Reform 1: Majanduse digitaliseerimise platvormi loomine |
Vahe-eesmärk |
Majanduse digitaliseerimise platvormi loomine |
Platvormi tegevuse alustamine |
1. kv |
2022 |
Luuakse majanduse digitaliseerimise platvorm ja käivitatakse selle tegevus. Platvorm koordineerib kõigi riikliku digiökosüsteemi osaliste, näiteks Euroopa ja riiklike digitaalse innovatsiooni keskuste, tehisintellekti tippkeskuste, kõrgjõudlusega andmetöötluse ja küberturvalisuse riiklike pädevuskeskuste, Euroopa võrdlustestimise ja -eksperimenteerimise vahendite, innovatsioonikeskuste ja kõigi nende keskuste klientide omavahelist ühendatust. Platvorm tegutseb ühe töörühmana digipöörde komitees, mis luuakse reformi nr 1 raames komponendi 1.4 raames. |
|||
|
69 |
1. investeering: Euroopa ja riiklikud digitaalse innovatsiooni keskused |
Siht |
Toimivate ja omavahel ühendatud Euroopa ja riiklike digitaalse innovatsiooni keskuste loomine |
Euroopa ja riiklike digitaalse innovatsiooni keskuste arv |
0 |
6 |
4. kv |
2024 |
Luuakse kuus Euroopa ja riiklikku digitaalse innovatsiooni keskust ja käivitatakse nende tegevus. Need digitaalse innovatsiooni keskused toetavad peamiselt VKEde ja riigihalduse digiüleminekut, võttes kasutusele uusi tehnoloogiaid, meelitades ligi valdkonna eksperte ning tagades tööstuse ja teenuste suurema vastupidavuse võimalikele tulevastele kriisidele. |
|
|
70 |
2. investeering: Euroopa võrdlustestimis- ja -eksperimenteerimisüksus |
Siht |
Euroopa võrdlustestimise ja -eksperimenteerimise keskuse loomine |
Euroopa võrdlustestimis- ja -eksperimenteerimisrajatiste arv |
0 |
1 |
2. kv |
2023 |
Luuakse Euroopa võrdlustestimise ja -eksperimenteerimise rajatis ja käivitatakse selle tegevus. See vahend loob sideme teadussektorite (nt tehisintellekti tippkeskus) ja laiema majanduse (nt Euroopa ja riiklikud digitaalse innovatsiooni keskused) vahel, võimaldades teaduskeskustel ja VKEdel katsetada tehnoloogiaid ja rakendusi, mis on välja töötatud selleks, et neid saaks nende tegevuses kasutada. |
|
|
71 |
3. investeering: Tootmis- ja tootmisväliste ettevõtete digiüleminek ja nende vastupanuvõime suurendamine |
Siht |
Ettevõtjatele digiüleminekuks antav otsetoetus |
Ettevõtete arv |
0 |
377 |
4. kv |
2025 |
377 ettevõtet digitaliseeritakse. Selline digiüleminek suurendab digiprotsesse eelkõige VKEdes. Toetatakse selliseid tegevusi nagu digitaliseerimise kasutuselevõtt ettevõtetes, sealhulgas vajalik protsessianalüüs, digilahenduste kasutuselevõtmine tehisintellektiga seotud valdkondades, protsesside automatiseerimine, robootika ning internetipõhiste ja küberfüüsikaliste süsteemide küberturvalisus ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine, uute tehnoloogiliste seadmete ja seadmete, sealhulgas vajaliku taristu soetamine, omandatud või olemasolevate tehnoloogiate ühendamine uusimate sidekanalite ja -protokollide abil (autonoomne kahesuunaline side). Sel eesmärgil täidetava eelarve kogusumma on vähemalt 180 000 000 eurot, sealhulgas vähemalt 120 000 000 eurot VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate puhul ning vähemalt 60 000 000 eurot suurettevõtjate puhul. |
|
F. KOMPONENT 1.6: Ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent aitab lahendada praegu aeganõudvate ja halduslikult raskete ehituslubade saamise menetluste probleemi.
Komponendi eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada ehituslubade andmise protsessi. Ehituslubade andmise protsessi märkimisväärne kiirenemine peaks märkimisväärselt parandama Tšehhi ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonda. Samuti käsitletakse hoonehalduse ja ruumilise planeerimise digitaliseerimise nõuetekohase rakendamise tingimusi. Paralleelsete protsesside täielik ühtlustamine üheks menetluseks ning ehitusseadustiku eelnõus ette nähtud institutsiooniline reform võib lühendada loa väljastamise keskmist aega praeguselt 5,4 aastalt keskmiselt 1,25 aastale. Ainuüksi protsessi digitaliseerimine peaks vähendama ehitusloa saamise keskmist aega vähemalt 2 aasta võrra.
Rahastamisvahendiga toetatakse riigipõhist soovitust 3/2019, mille kohaselt Tšehhi vähendab investeeringutega seotud halduskoormust ja toetab kvaliteedipõhisemat konkurentsi riigihangete valdkonnas, ning riigipõhist soovitust 3/2020, mille kohaselt Tšehhi toetab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kasutades rohkem rahastamisvahendeid, et tagada likviidsustoetus, vähendada halduskoormust ja parandada e-valitsust.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas
Reform koosneb institutsioonilistest ja menetluslikest muudatustest ning selle eesmärk on ehituslubade andmise protsessi suurel määral digitaliseerida. Uus ehitusseadus jõustub 30. septembril 2021. See toob kinnisvaraasutuste detsentraliseeritud struktuuri ja nende tegutsemistingimused riigi vastutusalasse.
Reformiga kiirendatakse ehitusmenetlusi, muudetakse lubade andmise menetlused tõhusamaks ja pannakse need ühe ametiasutuse – kõrgema ehitusameti – vastutusalasse. Asjaomased osalejad saavad piisavat koolitust, et mõista uusi protsesse, kasutada uusi infosüsteeme ja töötada tõhusalt uues organisatsioonilises keskkonnas. Olemasolevad andmed migreeritakse uuele platvormile ja olemasolevate individuaalsete infosüsteemide toimimine tagatakse kuni keskse infosüsteemi (AIS) loomiseni. See hõlmab ehitusameti ja kohalike ehitusbüroode toimimiseks vajalike IT-seadmete hankimist.
Reform viiakse ellu 30. septembriks 2023 ja selle mõju mõõdetakse 31. detsembriks 2025.
1. investeering: Keskne infosüsteem (AIS)
Investeeringuga luuakse protsessijuhtimise infosüsteem, mida ehituslubade andmise protsessi kaasatud ametiasutuste ametnikud saavad kasutada. Süsteem digitaliseerib hoonete haldusprotsessid nii, et oleks tagatud käesoleva osa reformiga nr 1 rakendatud õigusaktides sätestatud protsesside läbipaistvus, tõhusus ja tulemuslikkus. Vajalikud riist- ja tarkvaralitsentsid ostetakse koos tehnilise toega rakendustest, mis hõlmavad vajalikke funktsionaalseid ja mittefunktsionaalsed nõudeid, süsteemi nõuetekohast testimist, hooldust, käitamist ja arendamist.
Investeering tehakse 30. septembriks 2023.
2. investeering: Avaliku halduse andmete arendamine ja kasutamine ruumiplaneerimises
Investeeringu eesmärk on rakendada ruumilise planeerimise infosüsteemi raames ruumiliste analüütiliste dokumentide keskandmebaasi, mida kasutatakse andmete ja teenuste pakkumiseks linna- ja maapiirkondade ruumilise planeerimise asutustele, teistele avaliku sektori kasutajatele ja ruumilise planeerimise dokumentide pakkujatele. Andmed esitatakse avatud andmetena. Tsentraliseerimine võimaldab andmete tõhusat jagamist teiste avaliku halduse süsteemidega (eelkõige territoriaalsete identifitseerimisandmete, aadresside ja kinnisvara register).
Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.
3. investeering: Hoonete kontrolli digitaliseerimisest täiel määral kasu saamine
Investeeringuga luuakse rida infosüsteeme, standardeid ja metoodikaid, mis on vajalikud ehituslubade menetluse ja ruumilise planeerimise täielikuks digitaliseerimiseks.
Peamiste andmebaaside omavaheliseks ühendamiseks ning ehituslubade andmise protsessi ja ruumilise planeerimise hõlbustamiseks luuakse kolm IT-süsteemi:
●Tehniliste normide ja rakendusmääruste seostamise süsteem, mis integreeritakse hoonearendajate portaali ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.
●Süsteem, millega nähakse ette struktuursed nõuded hoonetele ja menetlustele ning lubade andmise protsessi valideerimine ja kontroll.
●Hoonete andmestandardite haldamise süsteem.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|
|
72 |
Reform 1: Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas |
Vahe-eesmärk |
Uue ehitusseaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab uue ehitusseaduse jõustumisele |
3. kv |
2021 |
Jõustub uus ehitusseadus, millega kiirendatakse ehituslubade andmist, digitaliseeritakse ehitusprotsessi ja vähendatakse reguleerivate asutuste arvu. |
|||
|
73 |
Reform 1: Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas |
Vahe-eesmärk |
Kõrgema Ehitusameti tegevuse algus |
Ülemehitusamet alustab oma ülesannete täitmist. Tal peab olema juriidiline olemasolu ja füüsiline peakorter. |
3. kv |
2023 |
Uue riikliku struktuuri loomine kõrgemas ehitusametis, sealhulgas sisemistes üksustes. Finants- ja IT-personali tagamine ning personali koolitamine, mis võimaldab uue ameti nõuetekohast toimimist. |
|||
|
74 |
Reform 1: Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas |
Siht |
Ehitusloa menetluse lühendamine vähemalt kahe aasta võrra |
Aastat |
5,5 |
3,5 |
4. kv |
2025 |
Ehituslubade menetluse keskmist kestust lühendatakse vähemalt kahe aasta võrra, 5,5 aastalt 3,5 aastale või lühemale, mille kinnitab riiklik statistikaamet, tuginedes uuele statistikale lubade menetluse keskmise kestuse kohta aastatel 2024-2025. |
|
|
75 |
1. investeering: Uue keskse infosüsteemi (AIS) loomine |
Vahe-eesmärk |
Keskinfosüsteem toimib täielikult |
Süsteemi kasutuselevõtt, kasutamise alustamine ehitusbüroodes. |
3. kv |
2023 |
Uue keskse infosüsteemi loomine ehituslubade andmise protsessi kaasatud ametiasutuste ametnikele. |
|||
|
76 |
2. investeering: Avaliku halduse andmete arendamine ja kasutamine ruumiplaneerimises |
Vahe-eesmärk |
Ruumiliste analüütiliste dokumentide standarditud andmebaasi loomine |
Ruumiliste analüütiliste dokumentide standarditud andmebaas toimib täielikult ja seda kasutavad avaliku sektori asutused. |
4. kv |
2024 |
Ruumiliste analüütiliste dokumentide andmebaasi ülekandmine ja protokolli valideerimine. Valideerimisvahend lisatakse ruumilise planeerimise riiklikku geoportaali, kuhu laaditakse üles ruumiline analüütiline dokumentatsioon. |
|||
|
77 |
3. investeering: Hoonete kontrolli digitaliseerimisest saadava kasu täielik ärakasutamine |
Vahe-eesmärk |
Täielikult toimivad IT-süsteemid, mis toetavad ehituslubade menetluse digitaliseerimist |
Täielikult toimivad IT-süsteemid, sealhulgas lõppkasutajate poolne kasutuselevõtt. |
4. kv |
2024 |
Võetakse kasutusele kolm IT-süsteemi, mis võimaldavad ühendada kõik ehituslubade andmise protsessis kasutatavad andmebaasid: ·süsteem, mis seob tehnilised normid rakendusmäärustega. See integreeritakse hoonearendajate portaali ja tehakse üldsusele kättesaadavaks. ·süsteem ehitistele ja menetlustele esitatavate struktureeritud nõuete ning loamenetluse, sealhulgas ontoloogia valideerimise ja kontrollimise jaoks ·hoonete andmestandardite haldamise süsteem. |
|||
G. KOMPONENT 2.1: Säästev transport
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse probleeme, mis on seotud transpordi digitaliseerimisega, elektritranspordiga raudteetranspordis, raudteetranspordi osakaalu suurendamisega kauba- ja reisijateveos, aktiivse liikuvuse tähtsuse suurendamisega linnades, liiklusohutuse parandamisega ning liikluse mõju vähendamisega keskkonnale ja rahvatervisele. Komponent saab kasu sünergiast komponendiga 2.4, milles käsitletakse alternatiivsete jõuseadmete küsimust maanteetranspordis ja linnabussitranspordis.
Rahastamisvahendiga toetatakse riigipõhist soovitust 3/2019, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika transpordile, eelkõige selle kestlikkusele, digitaristule ning vähese CO2-heitega majandusele ja energiale üleminekule, sealhulgas energiatõhususele, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi (riigipõhine soovitus 3/2019), ning riigipõhist soovitust 3/2020, millele kohaselt Tšehhi suunab investeeringud rohe- ja digipöördele, eelkõige suure läbilaskevõimega digitaristule ja -tehnoloogiale, puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele ning kestlikule transpordi taristule (riigipõhine soovitus 3/2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige valmistatakse vähemalt 70 % ehitus- ja lammutusjäätmetest ette korduskasutamiseks või ringlussevõtuks.
G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Energiamahukale ja ruumiintensiivsele maanteetranspordile alternatiivide väljatöötamine
Meetme eesmärk on edendada energiatõhusamate transpordiliikide suuremat kasutamist regulaarsete ja raskete veovoogude puhul. See saavutatakse järgmiste meetmete abil:
●Üle 40 000 elanikuga linnad viivad ellu säästva linnalise liikumiskeskkonna kava protsessi. Linna esindusorganid kiidavad kõik säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad heaks 30. juuniks 2023. Kui lihtsustatud säästva linnalise liikumiskeskkonna kava on juba olemas, koostatakse uus versioon, mis põhineb valitsuse poolt heaks kiidetud linnalise ja aktiivse liikuvuse kontseptsioonil (UAMC). See peab sisaldama kõiki UAMC nõutavaid osi ja põhinema UAMC nõutavatel analüüsidel, näiteks liikluse modelleerimisel ja uuringutel.
●Kaubaveo mõiste, millega kehtestatakse tingimused raudtee-kaubaveo osakaalu suurendamiseks transpordi kogumahus ajavahemikul 2024-2030, kiidetakse heaks Tšehhi Vabariigi valitsuse 31. detsembri 2023. aasta resolutsiooniga. Kontseptsioon keskendub mitmeliigilise transpordi toetamisele, kaubaveoteenuste parandamisele ning kaubaveo mõju vähendamisele keskkonnale, rahvatervisele ja ülemaailmsetele kliimamuutustele.
●Kõik ühistranspordiettevõtjad (ühistransporti korraldavad riigid, piirkonnad ja linnad) kiidavad valitsuse poolt heaks kiidetud ühistranspordi kontseptsiooni alusel 31. detsembriks 2023 heaks viieaastase transporditeenuste kava.
●Reformi mõju ühistranspordi osakaalule ja jalgrattasõidu osakaalule mõõdetakse 31. detsembriks 2025.
1. investeering: Kaasaegse tehnoloogia rakendamine raudteeinfrastruktuuris
Investeering aitab kaasa raudteetranspordi digitaliseerimisele, et parandada liiklusohutust ja osutatavate teenuste kvaliteeti, optimeerida raudteetaristu läbilaskevõimet ja tagada rahvusvaheline koostalitlusvõime. 1. investeering saavutatakse järgmiste meetmete abil:
●Selliste projektide kogumi määratlemine, mis hõlmavad 41 km raudteeliine, mis on hõlmatud ülemaailmse mobiilsidesüsteemiga – raudtee (GSM-R), 20 äsja paigaldatud või usaldusväärsemalt käitatavat baas-transiiverjaama (BTS), ning uute tehnoloogiate ja seadmete rakendamine raudteeliikluse korraldamiseks 30. juuniks 2022.
●Eespool alapunktis esitatud eelnevalt kindlaks määratud projektide seast kahe projekti lõpuleviimine 30. juuniks 2024.
●Eespool olevas alapunktis kindlaksmääratud projektide kogumi kuue täiendava projekti lõpuleviimine, viies seega 31. detsembriks 2024 lõpule kokku 41 km raudteeliine, mis on kaetud GSM-Riga, 20 uut või usaldusväärsema toitega BTSi ning uute tehnoloogiate ja seadmete kasutuselevõtu raudteeliikluse korraldamiseks.
2. investeering: Raudteede elektrifitseerimine
Meetme eesmärk on suurendada mittefossiilse kütusetranspordi osakaalu liinide elektrifitseerimise ja alajaamades veojõu pakkumise kaudu. Investeeringuga luuakse ka tingimused energiasäästuks transpordisüsteemis. See saavutatakse järgmiste meetmete abil:
●39,7 km elektrifitseeritud liinide ja nelja suurendatud võimsusega või äsja ehitatud veojõu toitejaama projektide määratlemine 30. juuniks 2022.
●Eespool loetletud eelnevalt kindlaksmääratud projektide seast kahe projekti lõpuleviimine 30. juuniks 2023.
●Eespool olevas alapunktis kindlaksmääratud projektide kogumi kuue täiendava projekti lõpuleviimine, viies seega 30. juuniks 2024 lõpule 39,7 km elektrifitseeritud liinide ja nelja suurendatud võimsusega või äsja ehitatud veojõu toitejaama rajamise.
3. investeering: Raudteeinfrastruktuuri toetamine
Meetme eesmärk on kaitsta keskkonda ja kliimat, aidates suurendada raudteetranspordi osakaalu kauba- ja reisijateveos ning parandades raudteejaamade energiatõhusust. Need investeeringud keskenduvad raudteeinfrastruktuuri arendamise projektidele, võttes muu hulgas arvesse soolist ebavõrdsust ning ebasoodsas olukorras olevate ja haavatavate isikute piisavat juurdepääsu teenustele. Projektid keskenduvad linnalähitranspordi jaoks olulistele võrgulõikudele ning projektidele, mille eesmärk on ajakohastada mitmeliigiliste reisiterminalide raudteesõlmesid ja jaamahooneid. Lisaks toetatakse jaamahoonete kütmist. See saavutatakse järgmiste meetmete abil:
●121,88 km ulatuses ajakohastatud liinide, üheksa moderniseeritud raudteejaama, millel on rekonstrueeritud rööbasteed ja ohutud, takistusteta juurdepääsetavad platvormid, ning üle 35 väiksema energiamahukusega jaamahoone projekt, mille eesmärk on vähendada otseseid ja kaudseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes eelneva heitega keskmiselt vähemalt 30 % ning suurendada 30. juuniks 2022 reisijate mugavust ja paremaid teenuseid.
●Eespool alapunktis esitatud eelnevalt kindlaksmääratud projektidest 26 projekti lõpuleviimine 31. detsembriks 2022.
●Eespool olevas taandes kindlaksmääratud projektide kogumi 30 täiendava projekti lõpuleviimine, viies seega lõpule 121,88 km moderniseeritud liine, üheksa moderniseeritud raudteejaama, millel on rekonstrueeritud rööbasteed ja ohutud, takistusteta juurdepääsetavad platvormid, ning üle 39 väiksema energiamahukusega jaamahoone, et saavutada 31. detsembriks 2023 kasvuhoonegaaside otsese ja kaudse heite vähenemine keskmiselt vähemalt 30 % võrreldes eelneva heitega ning suurem mugavus ja paremad teenused reisijatele.
4. investeering: Maantee- ja raudteetranspordi ohutus
Meetme eesmärk on parandada liiklusohutust, võttes raudteeületuskohtades konkreetseid ohutusmeetmeid ning parandades sildade ja tunnelite seisukorda. Linnades ja linnastutes tehakse investeeringuid, et vähendada üksikute autosõitude osakaalu ning suurendada ühistranspordi ja aktiivsete transpordiliikide, nagu jalakäijate ja jalgrattasõitude osakaalu. Investeeringute hulka kuuluvad ka jalgrattateed ja jalakäijate tõketeta teed, et parandada haavatavate liikluses osalejate ohutust osana aktiivse liikuvuse edendamisest, eriti linnades. See saavutatakse järgmiste meetmete abil:
●Selliste projektide lõpuleviimine, mis hõlmavad 45 raudteeületuskohta, millel on suurem ohutus (st uus või ajakohastatud kiirhoiatussüsteem või mehaaniline ohutusseade), 25 km ehitatud jalgrattateid, külglaineid ja takistusteta teid ning 3 ajakohastatud raudteesilda või tunnelit 30. juuniks 2022.
●Selliste projektide lõpuleviimine, mis hõlmavad 115 täiendavat raudteeületuskohta, millel on suurem ohutus (st uus või ajakohastatud kiirhoiatussüsteem või mehaaniline ohutusseade), 24 km täiendavaid jalgrattateid, külglööke ja takistusteta teid ning 3 täiendavat ajakohastatud raudteesilda või tunnelit 31. detsembriks 2022.
●Selliste projektide lõpuleviimine, mis hõlmavad 131 täiendavat raudteeületuskohta, millel on suurem ohutus (st uus või ajakohastatud kiirhoiatussüsteem või mehaaniline ohutusseade), ning veel üks moderniseeritud raudteesild või tunnel 31. detsembriks 2024.
●Projektide lõpuleviimine, mis hõlmavad 36 km täiendavaid jalgrattateid, külglaineid ja takistusteta teid ning veel ühte moderniseeritud raudteesilla või tunnelit, 31. detsembriks 2023.
G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|
|
78 |
Reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile |
Vahe-eesmärk |
Liikuvuskavade heakskiitmine |
Kava heakskiitmine linna esindusorganite poolt |
2. kv |
2023 |
Kõigil Tšehhi Vabariigi ametlikel linnadel (linnad, mille rahvaarv on üle 40 000) peab olema linnade esindusorganite poolt heaks kiidetud säästva linnalise liikumiskeskkonna kava, mis põhineb valitsuse poolt heaks kiidetud linna- ja aktiivse liikuvuse kontseptsioonil. |
|||
|
79 |
Reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile |
Vahe-eesmärk |
Uue kaubaveokontseptsiooni heakskiitmine ja jõustumine |
Valitsuse heakskiit |
4. kv |
2023 |
Valitsus kiidab heaks uue kaubaveo kontseptsiooni, millega kehtestatakse tingimused raudtee-kaubaveo osakaalu suurendamiseks transpordi kogumahus ajavahemikul 2024-2030. Kontseptsioon keskendub mitmeliigilise transpordi toetamisele, kaubaveoteenuste parandamisele ning kaubaveo mõju vähendamisele keskkonnale, rahvatervisele ja ülemaailmsetele kliimamuutustele. |
|||
|
80 |
Reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile |
Vahe-eesmärk |
Veoteenuste kavade heakskiitmine. |
Ühistransporti teostavate ettevõtjate heakskiit |
4. kv |
2023 |
Kõik ühistranspordiettevõtjad (ühistransporti korraldavad riigid, piirkonnad ja linnad) kiidavad heaks viieaastase transporditeenuste kava, mis põhineb valitsuse poolt heaks kiidetud ühistranspordi kontseptsioonil. |
|||
|
81 |
Reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile |
Siht |
Ühistranspordi osakaalu suurendamine üle 250 000 elanikuga Tšehhi linnades ja üle 75 000 elanikuga Tšehhi linnades |
% (ühistranspordi osakaal) |
40 % linnades, mis on suuremad kui 250 000 elanikku, 28 % linnades, mis on suuremad kui 75 000 elanikku |
45 % linnades, mis on suuremad kui 250 000 elanikku, ja 35 % linnades, mis on suuremad kui 75000 elanikku |
4. kv |
2025 |
Ühistranspordi osakaal Tšehhi linnades, mis on suuremad kui 250 000 elanikku, ja Tšehhi linnades, mis on suuremad kui 75 000 elanikku, suureneb eesmärgi veerus selgitatud protsendi võrra. |
|
|
82 |
Reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile |
Siht |
Jalgrattasõidu osakaalu suurendamine Tšehhi linnades, mis on suuremad kui 250 000 elanikku, ja Tšehhi linnades, mis on suuremad kui 75 000 elanikku |
% (jalgrattasõidu osakaal) |
1 % linnades, mis on suuremad kui 250 000 elanikku, 5 % linnades, mis on suuremad kui 75 000 elanikku |
5 % linnades, mis on suuremad kui 250 000 elanikku,/10 % linnades, mis on suuremad kui 250 000 elanikku |
4. kv |
2025 |
Tšehhi linnades, mis on suuremad kui 250 000 elanikku, ja Tšehhi linnades, mis on suuremad kui 75 000 elanikku, suurendatakse jalgrattasõidu osakaalu eesmärgi veerus selgitatud protsendi võrra. |
|
|
83 |
1. investeering: Uued tehnoloogiad ja raudteetaristu digitaliseerimine |
Vahe-eesmärk |
1. investeeringu projektide kogumi määratlus |
Projektide kogumi määratlemine transpordiministeeriumi poolt |
2. kv |
2022 |
Projektide kogumi määratlemine, mis hõlmab 41 km raudteeliine, mis on hõlmatud ülemaailmse mobiilsidesüsteemiga – raudtee (GSM-R), 20 äsja paigaldatud või usaldusväärsemalt käitatavat baas-transiiverjaama (BTS), ning raudteeliikluse korraldamise uute tehnoloogiate ja seadmete rakendamine. |
|||
|
84 |
1. investeering: Uued tehnoloogiad ja raudteetaristu digitaliseerimine |
Siht |
Kahe eelnevalt kindlaksmääratud projekti lõpuleviimine. |
Projektide arv |
0 |
2 |
2. kv |
2024 |
Kahe projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektidest, mis hõlmavad 41 km raudteeliine, mis on hõlmatud ülemaailmse mobiilsidesüsteemiga (GSM-R), 20 uut või usaldusväärsemat põhitoitega transiiverjaama (BTS), ning uute tehnoloogiate ja seadmete rakendamine raudteeliikluse korraldamiseks. |
|
|
85 |
1. investeering: Uued tehnoloogiad ja raudteetaristu digitaliseerimine |
Siht |
Kuue täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast. |
Projektide arv |
2 |
8 |
4. kv |
2024 |
Lõpule viidi kuus täiendavat projekti (kokku 8), mis hõlmavad eelnevalt kindlaks määratud 41 km raudteeliine, mis on hõlmatud ülemaailmse mobiilsidesüsteemiga (GSM-R), 20 uut või usaldusväärsemalt paigaldatud baasjaama ning uute tehnoloogiate ja seadmete rakendamist raudteeliikluse korraldamiseks. |
|
|
86 |
2. investeering: Raudteede elektrifitseerimine |
Vahe-eesmärk |
2. investeeringu projektide kogumi määratlus |
Projektide kogumi määratlemine transpordiministeeriumi poolt |
2. kv |
2022 |
Projektide kogumi määratlemine, mis hõlmab 39,7 km elektrifitseeritud liine ja 4 suurema võimsusega või äsja ehitatud veojõu toitejaama. |
|||
|
87 |
2. investeering: Raudteede elektrifitseerimine |
Siht |
Eelnevalt kindlaks määratud projektide kogumi kahe projekti lõpuleviimine |
Projektide arv |
0 |
2 |
2. kv |
2023 |
Kahe projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektidest, mis hõlmavad 39,7 km elektrifitseeritud liine ja 4 suurendatud võimsusega või äsja ehitatud veojõu toitejaama. |
|
|
88 |
2. investeering: Raudteede elektrifitseerimine |
Siht |
Kuue täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast |
Projektide arv |
2 |
8 |
2. kv |
2024 |
Viie täiendava projekti (kokku 8) lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektidest, mis hõlmavad 39,7 km elektrifitseeritud liine ja 4 suurendatud võimsusega või äsja ehitatud veojõu toitejaama. |
|
|
89 |
3. investeering: Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine) |
Vahe-eesmärk |
3. investeeringu projektide kogumi määratlus |
Projektide kogumi määratlemine transpordiministeeriumi poolt |
2. kv |
2022 |
Projektide kogumi kindlaksmääramine, mis hõlmab ligikaudu 121,88 km moderniseeritud liine, 9 moderniseeritud raudteejaama koos rekonstrueeritud rööbasteega ning ohutuid ja takistusteta juurdepääsetavaid platvorme ja 35 jaamahoonet, kus on väiksem energiamahukus, suurem mugavus ja paremad teenused reisijatele. |
|||
|
90 |
3. investeering: Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine) |
Siht |
26 projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast |
Projektide arv |
0 |
26 |
4. kv |
2022 |
26 projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektidest, mis hõlmavad ligikaudu 121,88 km moderniseeritud liine, 9 moderniseeritud raudteejaama rekonstrueeritud rööbasteega ning ohutuid ja takistusteta juurdepääsetavaid platvorme ja 35 jaamahoonet, kus on väiksem energiamahukus, suurem mugavus ja paremad teenused reisijatele. |
|
|
91 |
3. investeering: Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine) |
Siht |
30 täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast |
Projektide arv |
26 |
56 |
4. kv |
2023 |
30 täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektidest, mis hõlmavad 121,88 km moderniseeritud, parendatud või keskkonnamõjudele vastupidavamaid liine, ligikaudu 9 moderniseeritud raudteejaama rekonstrueeritud rööbasteega ning ohutuid ja takistusteta juurdepääsetavaid platvorme ja 39 jaamahoonet, kus on väiksem energiamahukus, suurem mugavus ja paremad teenused reisijatele. |
|
|
92 |
4. investeering: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Suurema ohutusega raudteeülesõidukohtade lõpuleviimine |
Suurema ohutusega raudteeületuskohtade arv |
0 |
45 |
2. kv |
2022 |
Kõrgendatud kaitsetasemega raudteeületuskohad, kus on uus või ajakohastatud kiiratava valguse hoiatussüsteem või mehaaniline ohutusseade. |
|
|
93 |
4. investeering: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Ehitatud jalgrattateed, külgkellad ja takistusteta teed |
Ehitatud jalgrattateede pikkus, külgkellad, takistusteta teed – km |
0 |
25 |
2. kv |
2022 |
Ehitatud jalgrattatee pikkus/külglainevaba tee pikkus/tõkkevaba tee pikkus. |
|
|
94 |
4. investeering: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine |
Moderniseeritud tehiskonstruktsioonide (sildade/tunnelite) arv |
0 |
3 |
2. kv |
2022 |
Moderniseeritud tehislik raudteestruktuur ekspluatatsioonifaasis. |
|
|
95 |
4. investeering: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine |
Moderniseeritud tehiskonstruktsioonide (sildade/tunnelite) arv |
3 |
6 |
4. kv |
2022 |
Moderniseeritud tehislik raudteestruktuur ekspluatatsioonifaasis. |
|
|
96 |
4. investeering: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Suurema ohutusega raudteeülesõidukohtade lõpuleviimine |
Suurema ohutusega raudteeületuskohtade arv |
45 |
160 |
4. kv |
2022 |
Kõrgendatud kaitsetasemega raudteeületuskohad, kus on uus või ajakohastatud kiiratava valguse hoiatussüsteem või mehaaniline ohutusseade. |
|
|
97 |
4. investeering: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Ehitatud jalgrattateed, külgkellad ja takistusteta teed |
Ehitatud jalgrattateede pikkus, külgkellad, takistusteta teed – km |
25 |
49 |
4. kv |
2022 |
Ehitatud jalgrattatee/külje/tõkkevaba tee pikkus. |
|
|
98 |
4. investeering: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Suurema ohutusega raudteeülesõidukohtade lõpuleviimine |
Suurema ohutusega raudteeületuskohtade arv |
160 |
291 |
4. kv |
2024 |
Kõrgendatud kaitsetasemega raudteeületuskohad, kus on uus või ajakohastatud kiiratava valguse hoiatussüsteem või mehaaniline ohutusseade. |
|
|
99 |
4. investeering: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine |
Moderniseeritud tehiskonstruktsioonide (sildade/tunnelite) arv |
6 |
7 |
2. kv |
2023 |
Moderniseeritud tehislik raudteestruktuur ekspluatatsioonifaasis. |
|
|
100 |
4. investeering: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Ehitatud jalgrattateed, külgkellad ja takistusteta teed |
Ehitatud jalgrattateede pikkus, külgkellad, takistusteta teed – km |
49 |
85 |
4. kv |
2023 |
Ehitatud jalgrattatee pikkus/külglainevaba tee pikkus/tõkkevaba tee pikkus. |
|
|
101 |
4. investeering: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine |
Moderniseeritud tehiskonstruktsioonide (sildade/tunnelite) arv |
7 |
8 |
4. kv |
2023 |
Moderniseeritud tehislik raudteestruktuur ekspluatatsioonifaasis. |
|
H. KOMPONENT 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse energiatõhususega seotud probleeme avalikus sektoris, renoveerides riigi- ja avalikke hooneid ning moderniseerides tänavavalgustust.
Komponent kajastab Tšehhi kohustust parandada riigi majanduse energiatõhusust 2030. aastaks. Selle eesmärk on vähendada lõppenergia tarbimist asjaomastes riigi- ja avaliku sektori hoonetes, suurendada kvaliteetsete renoveerimiste arvu avalikus sektoris ja vähendada avaliku sektori valgustuse lõppenergia tarbimist.
Komponendiga toetatakse riigipõhise soovituse elluviimist vähese CO2-heitega majandusele ülemineku ja energiasüsteemi ümberkujundamise, sealhulgas energiatõhususe kohta (riigipõhine soovitus 3/2019) ning puhta ja tõhusa energia tootmise ja kasutamise kohta (riigipõhine soovitus 3/2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige riigi- ja avalike hoonete energiatõhususe parandamisel valmistatakse vähemalt 70 % ehitus- ja lammutusjäätmetest ette korduskasutamiseks või ringlussevõtuks.
H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
1. investeering: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine
Selle investeeringu eesmärk on vähendada lõppenergia tarbimist riigiasutuste hoonetes, mis ei vasta pikas perspektiivis energiatõhususe miinimumnõuetele, ning suurendada kvaliteetse ja mõõdukalt põhjaliku või täieliku renoveerimise arvu. Rahastatakse ainult projekte, millega saavutatakse primaarenergia tarbimise vähenemine keskmiselt vähemalt 30 % või CO2-heite vähenemine 30 %.
Investeeringu eesmärk on toetada kuni 100 hoonete renoveerimise projekti, sealhulgas hoonete soojustamist, akende ja uste vahetamist ja renoveerimist , taastuvatel energiaallikatel põhinevate süsteemide paigaldamist või sisekeskkonna parandamise meetmete rakendamist, millel on tõendatav mõju hoonete energiatõhususele.
75 % projektide puhul sõlmitakse lepingud 31. detsembriks 2023.
Selleks et seda investeeringut paremini ette valmistada, võtab tööstus- ja kaubandusministeerium vastu ja avaldab 31. detsembriks 2021 garantiiga energiatõhususe meetodi teenuste näidislepingu. Selle eesmärk on edendada selliste projektide rakendamist, milles rõhutatakse energiasäästu maksimeerimist võrreldes kulutatud rahaliste vahenditega.
Investeering tehakse 31. märtsiks 2026.
2. investeering: Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine
Selle investeeringu eesmärk on võimaldada tänavavalgustuse renoveerimist Tšehhi Vabariigi eri omavalitsusüksustes ja ühendada renoveerimistööd muude arukate elementidega, näiteks elektritranspordi arendamise toetamisega.
Rahastatakse ainult projekte, millega saavutatakse primaarenergia tarbimise vähenemine keskmiselt vähemalt 30 % või CO2-heite vähenemine 30 %.
Investeeringuga toetatakse kuni 2000 avaliku tulekustutussüsteemi renoveerimisprojekti Tšehhi eri omavalitsusüksustes, millest 80 % sõlmitakse 31. detsembriks 2024. Investeering hõlmab valgustussüsteemide uuendamist ja juhtimissüsteemi soetamist või optimeerimist.
Selle investeeringu paremaks ettevalmistamiseks võtab tööstus- ja kaubandusministeerium 31. detsembriks 2021 vastu ja avaldab programmidokumendid. Selles määratakse kindlaks avalike valgustisüsteemide, sealhulgas arukate elementide renoveerimise meetmete toetamise ajakava ja tingimused.
Investeering tehakse 31. märtsiks 2026.
3. investeering: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine
Selle investeeringu eesmärk on vähendada lõppenergia tarbimist avalikes hoonetes, mis ei vasta pikas perspektiivis energiatõhususe miinimumnõuetele, ning suurendada kvaliteetse ja mõõdukalt põhjaliku või täieliku renoveerimise arvu. Rahastatakse ainult projekte, millega saavutatakse primaarenergia tarbimise vähenemine keskmiselt vähemalt 30 % või CO2-heite vähenemine 30 %.
Investeeringu eesmärk on toetada kuni 400 hoonete renoveerimise projekti, sealhulgas hoonete soojustamist, akende ja uste vahetamist ja renoveerimist, taastuvatel energiaallikatel põhinevate süsteemide paigaldamist või sisekeskkonna parandamise meetmete rakendamist, millel on tõendatav mõju hoonete energiatõhususele.
75 % projektide puhul sõlmitakse lepingud 31. detsembriks 2023.
Investeering tehakse 31. märtsiks 2026.
H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|
|
102 |
1. investeering: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine |
Vahe-eesmärk |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt energiatõhususe meetodil põhinevate tagatud teenuste näidislepingu vastuvõtmine |
Tüüplepingu avaldamine ministeeriumi veebisaidil |
4. kv |
2021 |
Tööstus- ja kaubandusministeerium võtab vastu garantiiga energiatõhususe meetodi teenuste näidislepingu, et edendada selliste projektide rakendamist, milles keskendutakse energiasäästu maksimeerimisele võrreldes kulutatud vahenditega. Näidisleping avaldatakse ministeeriumi veebilehel. |
|||
|
103 |
1. investeering: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine |
Siht |
75 % riigihankelepingute sõlmimine hoonete renoveerimise projektide jaoks, millega saavutatakse primaarenergia sääst vähemalt 30 % ulatuses |
Protsent |
0 |
75 |
4. kv |
2023 |
Selle meetme raames toetatakse kokku vähemalt 100 hoonete renoveerimise projekti. Eesmärk saavutatakse lepingute sõlmimisega 75 % ulatuses. Projektid esitatakse mitmepoolsele investeerimiskomisjonile pideva projektikonkursi raames ja neid hinnatakse kehtestatud kriteeriumide alusel, järgides läbipaistvat valikumenetlust. Rakendamiseks valitakse ainult sellised projektid, millega saavutatakse primaarenergia tarbimise vähendamine keskmiselt vähemalt 30 % või CO2-heite vähendamine 30 %. 75 % eesmärk on seotud projektidega, mille kohta on sõlmitud toetusleping. Investeeringud katla asendusseadmetesse, sealhulgas sellistesse, mille energiaallikaks on maagaas, ei tohi ületada 20 % kogueraldisest. |
|
|
104 |
1. investeering: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine |
Siht |
Energiatarbimise vähendamine |
Energiasääst teradžaulides aastas |
0 |
216 |
1. kv |
2026 |
Eesmärk saavutatakse riigihoonete energiatarbimise vähendamisel 216 TJ võrra aastas 31. märtsiks 2026 hoonete renoveerimise tulemusena, mida tõendatakse energiamärgiste abil. Energiatarbimist vähendatakse võrreldes tavapärase stsenaariumiga (st määruse (EL) nr 2021/241 kohase toetuse puudumine). Säästetud energia hulk määratakse mõõtes ja/või hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas energiatarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise. |
|
|
105 |
2. investeering: Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine |
Vahe-eesmärk |
Programmidokumentide vastuvõtmine tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt seoses avalike tulekustutussüsteemide renoveerimise meetmetega |
Programmidokumentide avaldamine ministeeriumi veebisaidil |
4. kv |
2021 |
Programmidokumendid koostab tööstus- ja kaubandusministeerium ning need avaldatakse ministeeriumi veebisaidil. Selles kehtestatakse avalike valgustussüsteemide, sealhulgas arukate elementide renoveerimise meetmete toetamise ajakava ja tingimused, pidades silmas eesmärki saavutada primaarenergia vähemalt 30 % sääst. |
|||
|
106 |
2. investeering: Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine |
Siht |
80 % avalike tulemasinate renoveerimise riigihankelepingute sõlmimine, millega saavutatakse primaarenergia sääst vähemalt 30 % ulatuses |
Protsent |
0 |
80 |
4. kv |
2024 |
Selle meetme raames toetatakse kokku vähemalt 2000 riiklike valgustisüsteemide renoveerimise projekti. Eesmärk saavutatakse sellest 80 % (nimelt 1600) lepingute sõlmimisega 31. detsembriks 2024. Projekte hinnatakse ja valitakse igal aastal kehtestatud kriteeriumide alusel läbipaistva valikumenetluse alusel. Rakendamiseks valitakse ainult sellised projektid, millega saavutatakse primaarenergia tarbimise vähendamine keskmiselt vähemalt 30 % või CO2-heite vähendamine 30 %. 80 % eesmärk on seotud projektidega, mille kohta on sõlmitud toetusleping. |
|
|
107 |
2. investeering: Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine |
Siht |
Energiatarbimise vähendamine |
Energiasääst teradžaulides aastas |
0 |
286 |
1. kv |
2026 |
Eesmärk saavutatakse energiatarbimise vähendamisega 286 TJ võrra aastas 31. märtsiks 2026 avaliku valgustuse rekonstrueerimise tulemusena, mida tõendatakse energiamärgiste abil. Energiatarbimist vähendatakse võrreldes tavapärase stsenaariumiga (st määruse (EL) nr 2021/241 kohase toetuse puudumine). Säästetud energia hulk määratakse mõõtes ja/või hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas energiatarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise. |
|
|
108 |
3. investeering: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine |
Siht |
75 % riigihankelepingute sõlmimine hoonete renoveerimise projektide jaoks, millega saavutatakse primaarenergia sääst vähemalt 30 % ulatuses |
Protsent |
0 |
75 |
4. kv |
2023 |
Selle meetme raames toetatakse kokku vähemalt 400 hoonete renoveerimise projekti. Eesmärk saavutatakse lepingute sõlmimisega 75 % ulatuses. Projektid esitatakse mitmepoolsele investeerimiskomisjonile pideva projektikonkursi raames ja neid hinnatakse kehtestatud kriteeriumide alusel, järgides läbipaistvat valikumenetlust. Rakendamiseks valitakse ainult sellised projektid, millega saavutatakse primaarenergia tarbimise vähendamine keskmiselt vähemalt 30 % või CO2-heite vähendamine 30 %. 75 % eesmärk on seotud projektidega, mille kohta on sõlmitud toetusleping. Investeeringud katla asendusseadmetesse, sealhulgas sellistesse, mille energiaallikaks on maagaas, ei tohi ületada 20 % kogueraldisest. |
|
|
109 |
3. investeering: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine |
Siht |
Energiatarbimise vähendamine |
Energiasääst teradžaulides aastas |
0 |
390 |
1. kv |
2026 |
Eesmärk saavutatakse riigihoonete energiatarbimise vähendamisega 390 TJ võrra aastas 31. märtsiks 2026 hoonete renoveerimise tulemusena, mida tõendatakse energiamärgiste abil. Energiatarbimist vähendatakse võrreldes tavapärase stsenaariumiga (st määruse (EL) nr 2021/241 kohase toetuse puudumine). Säästetud energia hulk määratakse mõõtes ja/või hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas energiatarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise. |
|
I. KOMPONENT 2.3: Üleminek puhtamatele energiaallikatele
See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada probleemi, mis seisneb üleminekus fossiilkütustelt vähese heitega ja heitevabadele energiaallikatele, nagu fotogalvaaniline energia. Selle eesmärk on vähendada Tšehhi majanduse heitemahukust ja saasteainete heidet ning ajakohastada soojusenergia jaotusvõrku, eelkõige auru asendamise teel kuuma veega, mis toob kaasa primaarenergia allikate säästu.
Reformide ja investeeringutega toetatakse riigipõhist soovitust 3/2019, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika vähese CO2-heitega majandusele üleminekule ja energiasüsteemi ümberkujundamisele, sealhulgas energiatõhususele, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi, ning riigipõhist soovitust 3/2020, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutele keskkonnasäästlikule ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutamisele, sealhulgas söekaevanduspiirkondades.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
I.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Kaugkütte dekarboniseerimise hindamise ettevalmistamine Tšehhis
Selle meetme eesmärk on vähendada kaugkütte CO2-heidet, eelkõige suurendades energiatõhusust, minnes söe põletamiselt üle taastuvatele energiaallikatele, põletades maagaasi, biomassi ja jäätmeid ning vähendades kasvuhoonegaaside heidet ja saasteaineid.
Koostatakse ja avaldatakse hinnang kaugkütte CO2-heite vähendamise kohta Tšehhis. Hindamisel juhindutakse Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames rahastatavatest investeeringutest.
Reform viiakse ellu 30. juuniks 2022.
Reform 2: Tšehhi bioenergia säästva kasutamise ja biomassiga varustamise trajektooride ning maakasutusele, maakasutuse muutumisele ja metsandusele ning bioloogilisele mitmekesisusele avalduva ning õhukvaliteedile avalduva mõju hindamise ettevalmistamine ajavahemikuks 2020–2030
Selle meetme eesmärk on edendada investeeringuid biomassi , mis põhineb biomassijäätmetel ja jääkidel, mida on võimalik säästvalt kaevandada, koos kaasnevate heite vähendamise meetmetega.
Avaldatakse hinnang Tšehhi bioenergia säästva kasutamise ja biomassiga varustamise trajektooride kohta ning selle mõju kohta maakasutusele, maakasutuse muutumisele ja metsandusele ning bioloogilisele mitmekesisusele ning selle mõju kohta õhukvaliteedile ajavahemikul 2020-2030. Hindamisel juhindutakse bioenergia investeeringutest, mida rahastatakse Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponentide 2.2, 2.3 ja 2.5 alusel.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2022.
1. investeering: Fotogalvaanilise energia allikate ülesseatud võimsuse suurendamine
Meetme eesmärk on asendada vähemalt osa söeküttel töötavatest energiaallikatest fotogalvaanilise energia allikatega.
Paigaldatakse ja võetakse kasutusele uued fotogalvaanilise energia allikad võimsusega 270 MWp. Projektid hõlmavad fotogalvaaniliste elektrijaamade ehitamist ettevõtete hoonete katustele, sealhulgas varjualustele (nt varjualused autodele, ehitusmasinatele või materjali talletamisele), samuti energia kogumist, mille eesmärk on optimeerida elektritootmist.
Kõnealune investeering tehakse 31. märtsiks 2026.
2. investeering: Primaarenergia säästmine tänu soojuse jaotamise ajakohastamisele
Selle meetme eesmärk on vähendada söe põletamist soojuse tootmiseks (ja sellega seotud elektri tootmiseks) 2030. aastaks kooskõlas selle komponendi reformi nr 1 raames vastu võetud hinnanguga kaugkütte CO2-heite vähendamise kohta Tšehhis , eelkõige muutes kaugkütte väga tõhusaks ning vähendades kasvuhoonegaaside heidet ja saasteaineid aurupõhiste jaotusvõrkude asendamise kaudu kuumavee jaotusvõrkudega.
Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige alustatakse soojus- ja elektrienergia tootmisüksuse renoveerimist kolme aasta jooksul pärast võrgu ajakohastamist, et see vastaks direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41 esitatud „tõhusa kaugkütte ja -jahutuse“ määratlusele („kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, mis kasutab vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50 % heitsoojust, 75 % koostoodetud soojust või 50 % sellise energia ja soojuse kombinatsiooni“). Tuleb tagada, et need soojusjaamad vastaksid tehniliste suuniste (2021/C58/01) nõuetele ega kasutaks soojusallikana tahkeid fossiilkütuseid, välja arvatud need, mis vastavad tehniliste suuniste III lisas sätestatud maagaasipõhise soojuse tootmise kriteeriumidele.
Kui biomassi kasutatakse kütuseallikana, peab investeering olema kooskõlas direktiivi 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) (edaspidi „teine taastuvenergia direktiiv“) artiklis 29 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidega. Kasutada tohib ainult biomassi jäätmeid ja jääke, mida on võimalik säästvalt kaevandada, ning investeeringuga peavad kaasnema heitkoguseid vähendavad meetmed.
Tagatakse vastavus asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele, et heitkogused jääksid parima võimaliku tehnika alaste järeldustega (tööstusheidete direktiivi kohaselt) seotud heitetasemete piiridesse või oleksid neist väiksemad.
Investeering tehakse järgmiste meetmete kaudu:
●Tšehhi esitab 30. juuniks 2024 enne võrguinvesteeringute lõpuleviimist konkreetse kava, mis käsitleb investeerimist soojus- ja elektrienergia tootmisrajatistesse, sealhulgas Tšehhi valitsuse võetud lepingulised kohustused asjaomase töö tellimiseks.
●Saavutada primaarenergia sääst 245 327 GJ, mis tuleneb jaotusvõrkude ajakohastamisest 31. märtsiks 2026.
I.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
110 |
Reform 1: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides |
Vahe-eesmärk |
Kaugkütte süsinikdioksiidiheite vähendamise hindamine Tšehhis |
Hinnangu avaldamine |
3. kv |
2022 |
Tööstus- ja kaubandusministeerium hindab Tšehhis kaugkütte CO2-heite vähendamise suunda, mis on kooskõlas ELi õigusaktide nõuetega, sealhulgas suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), ja avaldab selle. Sellest hinnangust juhindutakse Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi alusel rahastatavates investeeringutes ning kaugkütte CO2-heite vähendamise valdkonnas tehtavates investeeringutes, mida rahastatakse muudest ELi fondidest või riiklikest allikatest, järgides täielikult õiguslikke nõudeid, sealhulgas nõuet mitte tekitada olulist kahju. |
|||
|
111 |
Reform 2: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides |
Vahe-eesmärk |
Biomassi jätkusuutliku tarnimise trajektooride hindamine Tšehhis |
Hinnangu avaldamine |
4. kv |
2022 |
Keskkonnaministeerium hindab koostöös tööstus- ja kaubandusministeeriumi ning põllumajandusministeeriumiga bioenergia säästva kasutamise ja biomassiga varustamise trajektoore Tšehhis ning selle mõju maakasutusele, maakasutuse muutustele ja metsade sidujatele ning bioloogilisele mitmekesisusele, samuti mõju õhukvaliteedile ajavahemikul 2020-2030, mis on kooskõlas ELi õigusaktide nõuetega, sealhulgas suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), ning avaldab need. Sellest hindamisest juhindutakse bioenergia investeeringute puhul, mida rahastatakse Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponentide 2.2, 2.3 ja 2.5 alusel, samuti bioenergia investeeringute puhul energeetika, transpordi, keskkonna, kliimamuutuste, metsanduse või põllumajanduse valdkonnas, mida rahastatakse muudest ELi fondidest või riiklikest allikatest, järgides täielikult õiguslikke nõudeid, sealhulgas nõuet mitte tekitada olulist kahju. |
|||
|
112 |
1. investeering: Uute fotogalvaaniliste energiaallikate arendamine |
Siht |
FVE allikate installeeritud võimsuse suurendamine |
MWp |
0 |
270 |
1. kv |
2026 |
Paigaldatakse ja võetakse kasutusele uued fotogalvaanilised energiaallikad võimsusega 270 MWp. |
|
|
113 |
2. investeering: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides |
Vahe-eesmärk |
Soojus- ja elektrienergia tootmisrajatistesse tehtavate investeeringute kava |
Algatuse esitamine komisjonile |
2. kv |
2024 |
Kooskõlas tehniliste suunistega „Mitte oluliselt kahjustada“ (2021/C58/01) esitab Tšehhi enne võrguinvesteeringute lõpuleviimist konkreetse kava investeerimiseks elektri- ja soojusenergia tootmisseadmetesse, mis on kooskõlas suunistega „Mittemärkimisväärset kahju tekitada“ (2021/C58/01), eelkõige suuniste III lisas sätestatud maagaasipõhise soojus- ja elektrienergia kriteeriumidega, juhul kui kasutatakse maagaasi, sealhulgas Tšehhi valitsuse poolt asjaomase töö tellimiseks võetud lepinguliste kohustuste kaudu. Kütte- ja elektritootmisüksuse renoveerimine algab kolme aasta jooksul pärast võrgu ajakohastamist, et see vastaks direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41 esitatud „tõhusa kaugkütte ja -jahutuse“ määratlusele („kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, mis kasutab vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50 % heitsoojust, 75 % koostoodetud soojust või 50 % sellise energia ja soojuse kombinatsiooni“). |
|||
|
114 |
2. investeering: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides |
Siht |
Primaarenergia sääst, mis tuleneb soojusjaotuse ajakohastamisest |
Primaarenergia sääst gigadžaulides |
0 |
245 327 |
1. kv |
2026 |
Saavutatakse primaarenergia sääst 245 327 GJ. |
|
J. KOMPONENT 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on toetada Tšehhi Vabariigi puhta liikuvuse ajakohastatud riikliku tegevuskava eesmärke, mis põhinevad direktiivil 2014/94/EL. Tegevuskava üks peamisi strateegilisi eesmärke on saavutada 2030. aastaks 220 000-500 000 elektrisõiduki käitamine Tšehhis. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb stimuleerida nõudlust toetuste kaudu, soodustada elektrisõidukite kasutamist teedel, toetada laadimistaristute ehitamist ja anda üldsusele teavet. Lisaks ettevõtete toetusprogrammile on teatatud samast algatusest omavalitsuste, piirkondade ja muude avalik-õiguslike üksuste jaoks.
Selle komponendiga toetatakse 2019. aasta riigipõhist soovitust 3, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringute tegemisel rohe- ja digipöördele, eelkõige suure võimsusega digitaristule ja -tehnoloogiale, puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele ning säästvale transporditaristule, sealhulgas söekaevanduspiirkondades, ning 2020. aasta riigipõhist soovitust 3, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika transpordile, eelkõige selle kestlikkusele, digitaristule ning üleminekule vähese CO2-heitega majandusele ja energiale, sealhulgas energiatõhususele, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
1. investeering: Ühistranspordi infrastruktuuri ehitamine Praha linnas
Lisaks selle komponendi alla kuuluvale investeeringule nr 6 on meetme eesmärk uuendada ja vähendada Praha ühistranspordilaevastiku CO2-heidet. Heitevabade elektribusside ja trollibusside toetamine peaks aitama kaasa CO2-heite vähendamisele nii transpordi- kui ka energiasektoris. Lisaks peaks see parandama õhukvaliteeti ja mürataset linnakeskkonnas. Investeeringu eesmärk on suurendada Prahas elektribusside ja aku trollibusside laadimispunktide arvu 52 ühiku võrra ning aku trollibusside dünaamiliste laadimisteede (teede elektrifitseerimine) lõiku 40 km võrra.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
2. investeering: Ehitustaristu – laadimispunktid eraettevõtjatele
Koos selle komponendi alla kuuluva investeeringuga 4 on selle investeeringu eesmärk stimuleerida nõudlust elektriautode järele ja toetada vesinikutehnoloogia arengut transpordisektoris. See seisneb eraettevõtjate laadimispunktide arvu suurendamises 1500 ühiku võrra. Tagatakse e-liikuvuse teenuse osutajate mittediskrimineeriv kohtlemine ja üldsusele tagatakse juurdepääs võimaluste piires. Osalemiskutsega tagatakse piisav geograafiline jaotus, sealhulgas sellise taristu tulevaste vajaduste analüüs ja selliste kriitiliste piirkondade kaardistamine, kus on märkimisväärne puudus sellisest taristust.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
3. investeering: Hoonete infrastruktuur – elamute laadimispunktid
Selleks et aidata kaasa elektrisõidukite arendamisele, seisneb see investeering elamute laadimispunktide arvu suurendamises 2880 ühiku võrra nii eraomandis olevates garaaži- kui ka parkimiskohtades, mis on ette nähtud hoone elanikele.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
4. investeering: Abi sõidukite ostmiseks – eraettevõtetele mõeldud sõidukid (elektrisõidukid, H2-sõidukid, lastivetid)
Selleks et stimuleerida nõudlust heitevabade sõidukite järele, on kõnealuse investeeringu eesmärk suurendada ettevõtjate jaoks alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite (elektrisõidukid, H2) arvu 4555 ühiku võrra (3525 elektrisõidukit, 30 vesinikkütusega autot, 1000 lastivetti).
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
5. investeering: Abi sõidukite (elektrisõidukid, H2) ja taristu ostmiseks omavalitsustele, piirkondadele, riigiasutustele ning muudele avalik-õiguslikele üksustele ja muudele organisatsioonidele.
Investeeringu eesmärk on suurendada alternatiivkütusel töötavate sõidukite (elektri- ja H2) arvu omavalitsustes, piirkondades, riigihalduses 1485 ühiku võrra ning omavalitsuste, piirkondade ja riigihalduse laadimispunktide arvu 200 ühiku võrra.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
6. investeering: Abi sõidukite ostmiseks (aku trollibussid ja madala põrandaga trammid) ühistranspordi jaoks Praha linnas
Investeeringu eesmärk on toetada Praha linnas 20 akutoitega trollibussi ja 20 madala põrandaga trammi ostmist.
Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
J.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
115 |
1. investeering: Ühistranspordi infrastruktuuri ehitamine Praha linnas |
Siht |
Laadimispunktide arv Praha linnas |
|
Arv |
0 |
52 |
4. kv |
2025 |
Praha linnas on kasutusel vähemalt 52 uut laadimispunkti. |
|
116 |
1. investeering: Ühistranspordi infrastruktuuri ehitamine Praha linnas |
Siht |
Dünaamilise laadimistee kilomeetrite arv Praha linnas |
|
Km |
0 |
40 |
4. kv |
2025 |
Praha linna akukäru bussi dünaamilise laadimistee pikkus peab olema vähemalt 40 km. |
|
117 |
2. investeering: Ehitustaristu – laadimispunktid eraettevõtjatele |
Siht |
Eraettevõtjate jaoks kasutusele võetud laadimispunktide arv |
|
Arv |
0 |
1500 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 1500 uut laadimispunkti peavad olema töökorras ja avatud kolmandatele isikutele. |
|
118 |
3. investeering: Hoonete infrastruktuur – elamute laadimispunktid |
Siht |
Elamute laadimispunktide arv |
|
Arv |
0 |
2 880 |
4. kv |
2025 |
Tööle peab minema vähemalt 2880 uut laadimispunkti. |
|
119 |
4. investeering: Abi sõidukite ostmiseks – eraettevõtetele mõeldud sõidukid (elektrisõidukid, H2-sõidukid, jalgrattad) |
Siht |
Sõidukite arv (elektrisõidukid, H2-sõidukid, jalgrattad) eraettevõtete puhul |
|
Arv |
0 |
4 555 |
4. kv |
2025 |
Äritegevuseks tuleb osta vähemalt 4555 uut heitevaba sõidukit (3525 elektrisõidukit, 30 H2 autot, 1000 lastivetti). |
|
120 |
5. investeering: Abi sõidukite (elektrisõidukid, H2) ja taristu ostmiseks omavalitsustele, piirkondadele, riiklikele haldusasutustele |
Siht |
Sõidukite arv (elektrisõidukid, H2) omavalitsustes, piirkondades, riigiasutustes |
|
Arv |
0 |
1 485 |
4. kv |
2025 |
Omavalitsusüksustele, piirkondadele ja riigiasutustele ostetakse vähemalt 1485 uut heitevaba sõidukit (elektrisõidukid, H2). |
|
121 |
5. investeering: Abi sõidukite (elektrisõidukid, H2) ja taristu ostmiseks omavalitsustele, piirkondadele, riigiasutustele ja muudele avaliku sektori asutustele |
Siht |
Laadimisjaamade arv omavalitsustes, piirkondades, riigiasutustes ja muudes avalik-õiguslikes üksustes |
|
Arv |
0 |
200 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 200 uut laadimisjaama on kasutusel omavalitsustes, piirkondades, riigiasutustes ning muudes avalik-õiguslikes üksustes ja organisatsioonides. |
|
122 |
6. investeering: Abi sõidukite ostmiseks (aku trollibussid ja madala põrandaga trammid) ühistranspordi jaoks Praha linnas |
Siht |
Ühistranspordiks kasutatavate sõidukite (aku trollibussid ja madala põrandaga trammid) arv Praha linnas |
|
Arv |
0 |
40 |
1. kv |
2026 |
Kasutusel peab olema vähemalt 40 uut saastevaba sõidukit (20 akuga trollibussi ja 20 madala põrandaga trammi) Praha linna ühistranspordi jaoks. |
K. KOMPONENT 2.5: Hoonete renoveerimine ja õhukaitse
See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada probleeme, mis on seotud elamute energia- ja veetarbimise vähendamisega, nendes hoonetes elamise kvaliteedi parandamisega, kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heite vähendamisega tahkekütusekatelde asendamise teel, elamute kohandamisega kliimamuutuste mõjuga, uute hoonete ehitamisega ning teadlikkuse tõstmisega energiasäästu, taastuvate energiaallikate kasutamise ja eluasemesektori kliimamuutustega kohanemise kohta. Rahastamisvahendit rakendatakse toetusprogrammi „Uued keskkonnasäästlikud säästud 2030“ raames.
Selle komponendi reformide ja investeeringutega toetatakse riigipõhist soovitust 3/2019, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika üleminekule vähese CO2-heitega majandusele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele, sealhulgas energiatõhususele, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi, ning riigipõhist soovitust 3/2020, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutele rohe- ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutamisele, sealhulgas söekaevanduspiirkondades.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige peavad investeeringud olema kooskõlas direktiivi 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) (edaspidi „teine taastuvenergia direktiiv“) artiklis 29 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidega. Neid nõudeid kohaldatakse kõigi käitiste suhtes, olenemata II taastuvenergia direktiivis sätestatud piirmääradest. Investeeringud peavad vastama taastuvenergia määruse nõudele vähendada vähemalt 80 % võrra kasvuhoonegaaside heidet tänu biomassi kasutamisele, võttes arvesse taastuvenergia II direktiivi VI lisas sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikat ja fossiilkütuste võrdlusalust. Elamukeskkonnas ei tohiks investeeringud biomassikateldesse ohustada direktiivi 2008/50/EL eesmärkide saavutamist. Investeeringud peavad vastama ökodisaini nõuetele (st Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ nõuetele) ja olema klassifitseeritud ühte kahest märkimisväärselt kõrgemast energiatõhususe klassist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1369 artikli 7 lõike 2 tähenduses. Need nõuded peavad olema täidetud kõigi kütuste ja kõigi koormusmeetodite puhul. Investeeringud peavad olema suunavad ja kooskõlas bioenergia säästva kasutamise ja biomassiga varustamise trajektooride hindamisega Tšehhis ning selle mõjuga maakasutusele, maakasutuse muutumisele ja metsandusele ning bioloogilisele mitmekesisusele, samuti mõjuga õhukvaliteedile ajavahemikul 2020-2030, mis on osa komponendi 2.3 reformist 2.
Hoonete energiatõhusamaks renoveerimine, taastuvate energiaallikate kasutamine elamusektoris ja tahkekütusekatelde vahetamine suurendab kodumajapidamiste kütmise tõhusust ning on peamine meede direktiivist EL 2016/2284 tulenevate riiklike vähendamiseesmärkide saavutamiseks ja õhukvaliteedi standardite saavutamiseks õhukvaliteedi parandamise programmide raames. Heitkoguste vähendamisel on positiivne mõju ka vee kvaliteedile, eelkõige benso(a)püreeni heitkoguste vähendamisele.
K.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Renoveerimislaine kodumajapidamiste sektoris
Selle meetme eesmärk on toetada elamute energiatõhususe parandamist, sealhulgas sellise toetuse optimeerimist ja projekti ettevalmistamise kvalitatiivselt uue taseme kehtestamist. Meetmega suurendatakse ka teadlikkust energiavajaduse vähendamise võimalustest ja muudetakse järk-järgult energiatarbijate käitumist.
Reform viiakse ellu järgmiste meetmete abil:
·Programmi „New Green Savings 2030“ täiustatakse, optimeerides toetustingimuste seadmist, suurendades keskmise ulatusega renoveerimise nõudeid (säästudes 30 % primaarenergia tarbimisest), pannes suuremat rõhku keerukale energia renoveerimisele, suurendades toetust rangemate energiatõhususe standarditega uute majade ehitamisele ja toetades tõhusat veemajandust.
·Kodumajapidamiste jaoks võetakse kasutusele kaheetapiline projektieelne ettevalmistamine: Renoveerimisvõimaluste, alternatiivide, investeeringumahukuse, energiakulude kokkuhoiu, uutest keskkonnasõbralikest säästudest saadava võimaliku toetuse taseme (esimene etapp) põhihinnang ning ülevaade võimalikest meetmetest majade renoveerimiseks ja neis taastuvate energiaallikate kasutamiseks, sealhulgas hinnang nende meetmete majandusliku tõhususe ja teostatavuse kohta (teine etapp). Kaheetapiline projektieelne toetus parandab märkimisväärselt investeerimistoetust, eelkõige madalama sissetulekuga leibkondadele.
·Kohalike tegevusrühmade riikliku võrgustiku energiaalase nõustamise keskused integreeritakse kohalike energiaagentuuride võrgustikku.
·Energiasäästmist toetava riikliku programmi (EFEKT) raames tugevdatakse ja laiendatakse toetust keskkonnahoidlikke ehitus-, keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid või materjale kasutavate töötajate koolitamiseks ja ümberõppeks, et edendada energiasäästuprojektide kvaliteetset ettevalmistamist ja rakendamist.
·Lastele ja noortele suunatud olemasolevat keskkonnahariduse ja keskkonnateadlikkuse suurendamise süsteemi laiendatakse kogu elanikkonnale ning see keskendub märkimisväärselt energia säästmisele, taastuvate energiaallikate kasutamisele, kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemisele.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.
Reform 2: Energiakogukondade toetamine
Selle meetme eesmärk on luua energiakogukonnad, mis kaasavad aktiivselt elamu- ja ettevõtlussektorit taastuvenergia kasutamisel ning teadlikkuse tõstmisel ja koolitusel, mis keskendub kogukonnapõhise energia arendamisele.
Reform viiakse ellu järgmiste meetmete abil:
·Programmiga „New Green Savings 2030“ toetatakse uute taastuvate energiaallikate paigaldamist viisil, mis kõrvaldab takistused nende tulevasel integreerimisel laiemasse energiakogukonda. Programmiga „New Green Savings 2030“ toetatakse ka väiksemaid ühiseid mitme koduga energiasalvestuskohti või energiakogukondade loomist üksikutes mitmepereelamutes ja muid energiakogukondadega seotud investeerimismeetmeid.
·Energiakogukondade loomist ning energiakogukondade arendamisele suunatud teadlikkuse tõstmist ja harimist toetatakse mitteinvesteerimismeetmetega.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.
1. investeering: Eluasemesektori hoonete renoveerimise ja taaselustamise toetamine
Meetme eesmärk on säästa energiat eluhoonetes, ehitada uusi eluhooneid, mis ületavad kohustuslikke energiastandardeid, asendada nõuetele mittevastavad põletusseadmed tahkekütusel töötavates kodumajapidamistes energiaklassi A kuuluvate gaasikondensatsioonikateldega, kasutada taastuvaid energiaallikaid hoonete põhjalikuks energia renoveerimiseks ning kohaneda kliimamuutustega, sealhulgas veemajandusega. Edendatakse arukaid energialahendusi üksikute majapidamiste, majade või väikeste majarühmade tasandil, nagu arukad arvestid, ühised energiasalvestuskohad ja nõudluse koondamine.
Gaasikatelde paigaldamise kulud peavad moodustama maksimaalselt 20 % renoveerimisprogrammi kogukuludest ja need tuleb paigaldada tahkekütusekatelde asendamiseks. Energiatõhususe kava stimuleerib abisaajaid paigaldama uusi gaasiküttega katlaid ja võtma ka muid energiatõhususe meetmeid.
Renoveerimisprogrammiga vähendatakse renoveeritavate hoonete primaarenergia nõudlust keskmiselt 30 %.
Maksimaalselt 10 % selle meetme kogueraldisest toetatakse uute hoonete ehitamist. Toetust saavatel uutel hoonetel peab olema primaarenergia nõudluse kübar, mis on vähemalt 20 % väiksem nullilähedase energiatarbega hoonete nõudest.
Vähemalt 70 % ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatakse ette korduskasutamiseks või ringlussevõtuks. ELi tasandi näitajaid kasutatakse hoonete jätkusuutlikkuse hindamiseks ja selle kohta aru andmiseks hoonete kogu olelusringi jooksul.
Samuti toetatakse haavatavaid energiatarbijaid.
Investeering tehakse järgmiste projektide kaudu:
·Ajavahemikul 1. veebruarist 2020 kuni 30. septembrini 2021 sõlmitud projektid energiatarbimise vähendamiseks 1200 TJ aastas.
·Energiatarbimise vähendamine 4 021 TJ aastas ja CO2-heite vähendamine 631 kt aastas ajavahemikul 1. veebruarist 2020 kuni 31. detsembrini 2025.
2. investeering: Toetada nõuetele mittevastavate soojusgeneraatorite vahetamist ja taastuvate energiaallikate paigaldamist
Selle meetme eesmärk on asendada nõuetele mittevastavad põletusallikad kodumajapidamistes, kus kasutatakse tahkekütuseid, vähesaastavate kütteallikatega (soojuspumbad, biomassikatlad) ning paigaldada eluasemesektorile sobivad taastuvad energiaallikad, eelkõige fotogalvaanilised ja fototermilised süsteemid.
Investeering tehakse järgmiste projektide kaudu:
·Ajavahemikul 1. veebruarist 2020 kuni 30. septembrini 2021 sõlmitud projektid energiatarbimise vähendamiseks 186 TJ/aastas ja CO2-heite vähendamiseks 91 kt aastas.
·Energiatarbimise vähendamine 396 TJ/aastas ja CO2-heite vähendamine 158 kt CO2/aastas 30. septembriks 2023.
·Energiatarbimise vähendamine 1132 TJ/aastas ja CO2-heite vähendamine 450 kt CO2/aastas 31. detsembriks 2025.
·Energiatarbimise vähendamine 360 TJ võrra aastas ja CO2-heite vähendamine 118 kt aastas, mis saavutatakse sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade toetamisega 31. detsembriks 2025.
3. investeering: Projekti ettevalmistamine ja teadlikkuse tõstmine
Selle meetme eesmärk on toetada projektieelset energiatõhusate renoveerimistööde ettevalmistamist, soojusvahetust energiatõhusama energia saamiseks ja eelkõige energiatarbimise automatiseerimist eluasemesektoris, sealhulgas haridust ja koolitust nendes valdkondades. Viiakse lõpule 120 kogukonna energiaprojektide ettevalmistamise projekti, 3600 peremajade projekti ettevalmistamise uuringut, 1200 korterelamute projekti ettevalmistamise uuringut ning 50 energiaalaste konsultatsiooni- ja teabekeskuste projekti.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
K.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
123 |
Reform 1: Hoonete renoveerimine ja taaselustamine energiasäästu eesmärgil |
Vahe-eesmärk |
Konsultatsiooni- ja koolitusteenused renoveerimislaine jaoks kodumajapidamiste sektoris ning õhukvaliteedi kavades sisalduvate rakendusmeetmete ajakava |
Konsultatsiooni- ja koolitusteenuste käivitamine ning õhukvaliteedi kavades sisalduvate rakendusmeetmete ajakava esitamine komisjonile |
4. kv |
2025 |
Kodumajapidamiste jaoks võetakse kasutusele kaheetapiline projektieelne ettevalmistamine. Kohalike tegevusrühmade riikliku võrgustiku energiaalased konsultatsioonikeskused integreeritakse kohalike energiaagentuuride võrgustikku, energiaalase nõustamise süsteemi, mis koosneb energiaalastest konsultatsiooni- ja teabekeskustest ning üksikutest kohalikest tegevusrühmadest. Riikliku energiasäästu toetamise programmi (EFEKT) fookust laiendatakse, et see hõlmaks nõudlust keskkonnahoidlikke ehitustöid, keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid või materjale kasutavate töötajate koolituse ja ümberõppe järele ning edendaks energiasäästuprojektide kvaliteetset ettevalmistamist ja rakendamist. Lastele ja noortele suunatud olemasolevat keskkonnahariduse ja teadlikkuse tõstmise süsteemi laiendatakse kogu üldsusele ning selles keskendutakse uuesti energiasäästule, taastuvate energiaallikate kasutamisele, kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemisele. Koostatakse heakskiidetud õhukvaliteedi kavades sisalduvate meetmete rakendamise ajakava, mis keskendub linnastutele, kus piirtasemete ületamine on kõige suurem, ning nende rakendamist alustatakse 30. juuniks 2022. |
|||
|
124 |
Reform 2: Toetus projekti ettevalmistamisele ja kogukonna energiaprojektide toetamisele |
Siht |
Nõustamisteenused energiakogukondadele |
Toetust saavate energiakogukondade arv |
0 |
120 |
4. kv |
2025 |
Nõuandeteenused, mis käsitlevad uute taastuvate energiaallikate paigaldamist viisil, mis kõrvaldab takistused nende tulevaseks integreerimiseks laiemasse energiakogukonnasse, väiksematesse ühistesse mitme koduga energiasalvestuskohtadesse, energiakogukondade loomist üksikutes mitmepereelamutes ja muid energiakogukondadega seotud investeerimismeetmeid, kehtestab igas Tšehhi piirkonnas riikliku keskkonnafondi piirkondlik büroo. 120 energiakogukonna loomist ning energiakogukondade arendamisele suunatud teadlikkuse tõstmist ja harimist toetatakse Riikliku Keskkonnafondi nõustamisteenustega.. |
|
|
125 |
1. investeering: Hoonete renoveerimine ja taaselustamine energiasäästu eesmärgil |
Vahe-eesmärk |
Lepingutega hõlmatud projektid energiatarbimise vähendamiseks (ajavahemikul 02/2022-07/2021) |
Energiasääst teradžaulides aastas |
0 |
1 200 |
3. kv |
2024 |
Riiklik Keskkonnafond sõlmib lepingud projektide kohta, mille eesmärk on vähendada energiatarbimist 1 200 TJ aastas ajavahemikul 1. veebruarist 2020 kuni 30. septembrini 2021. Rakendamiseks valitakse ainult sellised projektid, mille puhul primaarenergia tarbimine väheneb keskmiselt vähemalt 30 %. Investeeringud gaasijahutusega põletuskatelde asendusseadmetesse võivad moodustada kuni 20 % kogu meetme 2.5.1 eraldisest. |
|
|
126 |
1. investeering: Hoonete renoveerimine ja taaselustamine energiasäästu eesmärgil |
Siht |
Energiatarbimise ja CO2-heite vähendamine |
Energiasääst teradžaulides aastas |
1 200 |
4 021 |
4. kv |
2025 |
Energiatarbimist ja CO2-heidet vähendatakse ajavahemikul 1. veebruarist 2020 kuni 31. detsembrini 2025 vastavalt 4 021 TJ/aastas ja 631 kt aastas, mida tõendatakse energiamärgistega. Rakendamiseks valitakse ainult sellised projektid, mille puhul primaarenergia tarbimine väheneb keskmiselt vähemalt 30 %. Investeeringud gaasijahutusega põletuskatelde asendusseadmetesse võivad moodustada kuni 20 % kogu meetme 2.5.1 eraldisest. |
|
|
127 |
2. investeering: Paiksete saasteallikate asendamine kodumajapidamistes taastuvate energiaallikatega |
Vahe-eesmärk |
Projektid, mille puhul on sõlmitud leping energiatarbimise vähendamiseks ja CO2-heite vähendamiseks (2020. aasta esimese kvartali ja 2021. aasta kolmanda kvartali vahel) |
Energiasääst teradžaulides aastas |
0 |
186 |
3. kv |
2023 |
Riiklik Keskkonnafond sõlmib 30. septembriks 2021 lepingud projektide kohta, mille eesmärk on vähendada energiatarbimist ja CO2-heidet vastavalt 186 TJ võrra aastas ja 91 kt võrra aastas. Mis puutub biomassi, siis vähemalt 80 % kasvuhoonegaaside heite vähendamisest tuleb saavutada biomassi kasutamise abil vastavalt kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 VI lisas. |
|
|
128 |
2. investeering: Paiksete saasteallikate asendamine kodumajapidamistes taastuvate energiaallikatega |
Siht |
Energiatarbimise ja CO2-heite vähendamine (35 % rakendatud) |
Energiasääst teradžaulides aastas |
186 |
396 |
3. kv |
2023 |
Energiatarbimist ja CO2-heidet vähendatakse 30. septembriks 2023 vastavalt 396 TJ/aastas ja 158 kt aastas, mida tõendatakse energiamärgiste abil. Mis puutub biomassi, siis vähemalt 80 % kasvuhoonegaaside heite vähendamisest tuleb saavutada biomassi kasutamise abil vastavalt kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 VI lisas. |
|
|
129 |
2. investeering: Paiksete saasteallikate asendamine kodumajapidamistes taastuvate energiaallikatega |
Siht |
Energiatarbimise ja CO2-heite vähendamine |
Energiasääst teradžaulides aastas |
396 |
1 132 |
4. kv |
2025 |
Energiatarbimist ja CO2-heidet vähendatakse 31. detsembriks 2025 vastavalt 1 132 TJ/aastas ja 450 sõlme aastas, mida tõendatakse energiamärgiste abil. Energiatarbimist ja CO2-heidet vähendatakse 31. detsembriks 2025 vastavalt 360 TJ/aastas ja 118 sõlme aastas sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade toetamise kaudu. Vähenemist tõendatakse energiamärgiste abil. Mis puutub biomassi, siis vähemalt 80 % kasvuhoonegaaside heite vähendamisest tuleb saavutada biomassi kasutamise abil vastavalt kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 VI lisas. |
|
|
130 |
3. investeering: Projekti ettevalmistamise ja teadlikkuse tõstmise, hariduse, koolituse ja teabe toetamine energiasäästu ning kasvuhoonegaaside ja muude õhusaasteainete heitkoguste vähendamise valdkonnas |
Siht |
Projektide ettevalmistamise projektid, uuringud, koolitused ja kogukonna energiaprojektid |
Projektide arv |
0 |
4 970 |
4. kv |
2025 |
Viiakse lõpule 4 970 projekti, sealhulgas 120 kogukonna energiaprojektide ettevalmistamise projekti, 3 600 peremajade projekti ettevalmistamise uuringut, 1 200 korterelamute projekti ettevalmistamise uuringut ning 50 energiaalaste konsultatsiooni- ja teabekeskuste projekti. |
|
L. KOMPONENT 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine
See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab kooskõlas Tšehhi Vabariigi kliimamuutustega kohanemise strateegiaga lahendada kliimamuutustest tulenevaid probleeme järgmistes prioriteetsetes valdkondades: Metsa majandamine, põllumajandus, veemajandus maastikul, veemajandus ja bioloogiline mitmekesisus.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
Selleks et tagada meetme vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), nõutakse tulevaste projektikonkursside juhistes sisalduvates toetuskõlblikkuse kriteeriumides, et valida võib ainult tegevusi, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega, nimelt veepoliitika raamdirektiivi, üleujutuste direktiivi, elupaikade direktiivi ja linnudirektiivi, keskkonnamõju hindamise direktiivi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiviga.
Hankemenetlused algatatakse kooskõlas ELi ja riikliku riigihankeõigusega. Põllumajandusministeerium tagab, et valitud projektid vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele, nimelt veepoliitika raamdirektiivile, üleujutuste direktiivile, elupaikade direktiivile ja linnudirektiivile, keskkonnamõju hindamise direktiivile ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivile ning tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01).
L.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
1. investeering: Tulvakaitse
Selle meetme eesmärk on kaitsta asustatud alasid üleujutuste negatiivse mõju eest, parandada vee säilitamist maastikul ja hõlbustada olemasolevate veestruktuuride looduslikku puhastamist asulates. Investeering koosneb järgmisest: Veesäilitusvõime kindlakstegemine; Poldrite rajamine, töötlemine ja rekonstrueerimine ning heintaimede neelamine; Looduslike veehoidlate ehitamine ja rekonstrueerimine; Ning muid meetmeid, et pidurdada pinna äravoolu ja vähendada üleujutuse kiirust.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
2. investeering: Väikesed vooluveekogud ja väikesed veehoidlad
Meetme eesmärk on märkimisväärselt parandada olemasolevate väikeste vooluveekogude ja väikeste veehoidlate morfoloogilist seisundit, taaselustada väikesed vooluveekogud ning ehitada uusi looduselähedased väikesed tiigid. See aitab kaasa vee säilitamisele ning suurendab rannikualade taimestiku arengut ja vee säilitamist vooluveekogudes. Samuti suurendab see linnadesse ja valdadesse suunduvate voogude ohutust.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
3. investeering: Maakorraldus
Meetme eesmärk on suurendada maastiku ökoloogilist stabiilsust ja vastupanuvõimet kliimamuutustele, edendada bioloogilist mitmekesisust ja maastiku mittetootlikke funktsioone ning kaitsta põllumajandusmaad ja veevarusid. Meetmed põhinevad maastiku veesäilituspotentsiaali hindamisel ning keskenduvad peamiselt pinnase ja vee kvaliteedi ja kvantiteedi kaitsmisele, suurte põllumajandusmaa kruntide jagamisele maastikule iseloomulike vormidega, looduspõhiste erosioonivastaste meetmete (palgid, diagonaalid, kraavid, rohuribad) rakendamisele maastikul, et kõrvaldada maapinna äravoolu kahjulik mõju. Vee säilitamise meetmed keskenduvad peamiselt sellistele projektidele nagu märgalade taastamine, vooluveekogude taaselustamine ja tiikide loomine. Need investeeringud hõlmavad ka rohelise taristu meetmete rakendamist, millega toetatakse bioloogilist mitmekesisust, näiteks biokeskusi ja biokoridore.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
4. investeering: Kliimamuutustele vastupanuvõimelise metsa ülesehitamine
Selle meetme eesmärk on taastada stabiilne mets, istutades kohalikke ja heterogeenseid liike, seades samal ajal eesmärgiks, et metsade mitme põlvkonna ja ruumiline koosseis oleks kliimamuutustele vastupanuvõimeline ning kooskõlas kliimamuutustega kohanemise riikliku tegevuskavaga. Seda investeeringut täiendab metsamajandamise kavandamist käsitleva ministri määruse muudatus, mis sillutab konkreetselt teed mitme põlvkonna, mitme liigiga ja vastupanuvõimelistele metsadele.
Investeering viiakse lõpule 30. septembriks 2024.
5. investeering: Vee säilitamine metsas
Selle meetme eesmärk on suurendada veemahutavust metsades selliste projektide rakendamise kaudu, millega parandatakse mulla-, vee- ja mikroklimaatilisi tingimusi, nagu (metsaveekogude puhastamine, väikesed veehoidlad metsades ja loodusliku vee säilitamise meetmed äravoolu aeglustamiseks), ning kiirendatud erosiooni seire ja veehoidlate kaitse kaudu.
Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2024.
L.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
131 |
1. investeering: Tulvakaitse |
Vahe-eesmärk |
Üleujutuskaitse lepingute sõlmimisest teatamine |
Edukaks tunnistatud projektidest ja lepingu sõlminud pakkujatest teatamine [korraldusasutuse nimi] |
|
|
|
1. kv |
2022 |
Teatis üleujutuste eest kaitsmise projektide kohta (projektide koguarv: 40). Enne ehitustööde alustamist tagatakse ja tõendatakse iga projekti puhul täielik vastavus veepoliitika raamdirektiivi nõuetele. |
|
132 |
1. investeering: Tulvakaitse |
Siht |
T1. 20 projekti lõpuleviimine, mille eesmärk on luua vastupanuvõimeline kaitse üleujutuste eest. |
Projektide arv |
0 |
20 |
4. kv |
2022 |
Põllumajandusministeeriumi poolt sertifitseeritud sõltumatu inseneri esimene valmimisaruanne 20 loetletud projekti kohta. Kooskõlas Tšehhi Vabariigi riikliku kliimamuutustega kohanemise tegevuskavaga 2030 ja riikliku keskkonnapoliitikaga 2050. aastaks eelistatakse looduspõhiseid lahendusi ning välditakse kunstliku konkreetse üleujutuskaitsetaristu ehitamist ja/või uuendamist. Loetletud projekte rakendatakse alles pärast seda, kui asjaomane veeamet on keskkonnamõju hindamise ja direktiivi 2000/60/EÜ kontekstis asjakohaste hindamiste alusel loa andnud. Nendes lubades hinnatakse kõiki võimalikke mõjusid sama vesikonna veekogude seisundile ning otseselt veest sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele, võttes eelkõige arvesse rändekoridore, häirimatutele tingimustele lähedal asuvaid vabalt voolavaid jõgesid või ökosüsteeme, samuti veevõtuga seotud praegust survet. Mõjuhinnangus tehakse kindlaks, et projekt i) ei mõjuta oluliselt või pöördumatult mõjutatud veekogusid ega takista konkreetset veekogu, millega see on seotud, ega teisi veekogusid, millel on sama vesikonna hea seisund (ii) ja potentsiaal seda kahjustada. Asjaomaste veekogude hea ökoloogiline seisund/potentsiaal kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ nõuetega on saavutatud ja seda tõendavad viimased asjakohased toetavad andmed. Samamoodi järgitakse kõiki direktiivi 2011/92/EL kohaselt lõpule viidava keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi (eelkõige sidusrühmadega konsulteerimine) ning asjakohaseid elupaikade direktiivi kohaseid hindamisi, mis sisalduvad looduskaitseasutuste kehtestatud tingimustes. Tammide rekonstrueerimise või moderniseerimise projektid (eelkõige Orlik’i tammi projekt): Projekti kavandamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi, mis viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL, ning asjakohaseid hindamisi direktiivi 2000/60/EÜ raames, sealhulgas vajalike leevendusmeetmete rakendamist, et tagada vastavus DNSH tehnilistele suunistele (2021/C58/01). Kõik keskkonnamõju hindamise ja direktiivi 2000/60/EÜ kohase hindamise raames kindlaks määratud meetmed, mis on vajalikud DNSH põhimõtte järgimise tagamiseks, integreeritakse projekti ja neid järgitakse rangelt taristu ehitamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise etappidel. Lõpparuandes kinnitatakse KMH tulemuste täielikku järgimist, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamist, tagades vastavuse DNSH tehnilistele suunistele (2021/C58/01). Tehakse projekti riskianalüüs. Riskianalüüsis käsitletakse ka tulevasi kliimatingimusi. Mis tahes rekonstrueerimine või moderniseerimine ei tohi kaasa tuua tammivõimsuse suurenemist. |
|
|
133 |
1. investeering: Tulvakaitse |
Siht |
T2. Täiendava 20 projekti lõpuleviimine, mille eesmärk on luua vastupanuvõimeline kaitse üleujutuste eest. |
Projektide arv |
20 |
40 |
4. kv |
2023 |
Sõltumatu inseneri teine valmimisaruanne veel 20 loetletud projekti kohta. Kooskõlas Tšehhi Vabariigi riikliku kliimamuutustega kohanemise tegevuskavaga 2030 ja riikliku keskkonnapoliitikaga 2050. aastaks eelistatakse looduspõhiseid lahendusi ning välditakse kunstliku konkreetse üleujutuskaitsetaristu ehitamist ja/või uuendamist. Loetletud projekte rakendatakse alles pärast seda, kui asjaomane veeamet on keskkonnamõju hindamise ja direktiivi 2000/60/EÜ kontekstis asjakohaste hindamiste alusel loa andnud. Nendes lubades hinnatakse kõiki võimalikke mõjusid sama vesikonna veekogude seisundile ning otseselt veest sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele, võttes eelkõige arvesse rändekoridore, häirimatutele tingimustele lähedal asuvaid vabalt voolavaid jõgesid või ökosüsteeme, samuti veevõtuga seotud praegust survet. Mõjuhinnangus tehakse kindlaks, et projekt i) ei mõjuta oluliselt või pöördumatult mõjutatud veekogusid ega takista konkreetset veekogu, millega see on seotud, ega teisi veekogusid, millel on sama vesikonna hea seisund (ii) ja potentsiaal seda kahjustada. Asjaomaste veekogude hea ökoloogiline seisund/potentsiaal kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ nõuetega on saavutatud ja seda tõendavad viimased asjakohased toetavad andmed. Samamoodi järgitakse kõiki direktiivi 2011/92/EL kohaselt lõpule viidava keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi (eelkõige sidusrühmadega konsulteerimine) ning asjakohaseid elupaikade direktiivi kohaseid hindamisi, mis sisalduvad looduskaitseasutuste kehtestatud tingimustes. Tammide rekonstrueerimise või moderniseerimise projektid (eelkõige Orlik’i tammi projekt): Projekti kavandamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi, mis viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL, ning asjakohaseid hindamisi direktiivi 2000/60/EÜ raames, sealhulgas vajalike leevendusmeetmete rakendamist, et tagada vastavus DNSH tehnilistele suunistele (2021/C58/01). Kõik keskkonnamõju hindamise ja direktiivi 2000/60/EÜ kohase hindamise raames kindlaks määratud meetmed, mis on vajalikud DNSH põhimõtte järgimise tagamiseks, integreeritakse projekti ja neid järgitakse rangelt taristu ehitamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise etappidel. Lõpparuandes kinnitatakse KMH tulemuste täielikku järgimist, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamist, tagades vastavuse DNSH tehnilistele suunistele (2021/C58/01). Tehakse projekti riskianalüüs. Riskianalüüsis käsitletakse ka tulevasi kliimatingimusi. Mis tahes rekonstrueerimine või moderniseerimine ei tohi kaasa tuua tammivõimsuse suurenemist. |
|
|
134 |
2. investeering: Väikesed vooluveekogud ja veehoidlad |
Vahe-eesmärk |
Põllumajandusministeeriumi esitatud loetelu projektidest, mida toetatakse investeeringu 2 raames |
Investeeringu 2 raames toetatavate projektide loetelu esitamine |
|
|
|
3. kv |
2021 |
Põllumajandusministeerium esitab komisjonile andmebaasi, mis sisaldab projektide identifitseerimisandmeid, nende lühikirjeldust ja täitmise ajakava. Projektid hõlmavad väikeste veehoidlate ehitamist ja rekonstrueerimist kogu Tšehhi Vabariigis. Projektide kavandamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi, mis viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL, samuti asjakohaseid hindamisi seoses direktiiviga 2000/60/EÜ ja nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ. |
|
135 |
2. investeering: Väikesed vooluveekogud ja veehoidlad |
Siht |
T1. 50 % väikeste vooluveekogude ja veehoidlate projektide lõpuleviimine |
Projektide arv |
0 |
450 |
2. kv |
2022 |
Sõltumatu inseneri valmimisaruanne 50 % projektide kohta. Kooskõlas Tšehhi Vabariigi riikliku kliimamuutustega kohanemise tegevuskavaga 2030 ja riikliku keskkonnapoliitikaga 2050. aastaks eelistatakse looduspõhiseid lahendusi, samal ajal kui kunstliku konkreetse üleujutuskaitsetaristu ehitamist ja/või remonti välditakse nii palju kui võimalik. Projekte rakendatakse alles pärast seda, kui asjaomane veeamet on keskkonnamõju hindamise ja direktiivi 2000/60/EÜ kontekstis asjakohaste hindamiste alusel loa andnud. Nendes lubades hinnatakse kõiki võimalikke mõjusid sama vesikonna veekogude seisundile ning otseselt veest sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele, võttes eelkõige arvesse rändekoridore, häirimatutele tingimustele lähedal asuvaid vabalt voolavaid jõgesid või ökosüsteeme, samuti veevõtuga seotud praegust survet. Mõjuhinnangus tehakse kindlaks, et projekt i) ei mõjuta oluliselt või pöördumatult mõjutatud veekogusid ega takista konkreetset veekogu, millega see on seotud, ega teisi veekogusid, millel on sama vesikonna hea seisund (ii) ja potentsiaal seda kahjustada. Asjaomaste veekogude hea ökoloogiline seisund/potentsiaal kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ nõuetega on saavutatud ja seda tõendavad viimased asjakohased toetavad andmed. Samamoodi järgitakse kõiki direktiivi 2011/92/EL kohaselt lõpule viidava keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi (eelkõige sidusrühmadega konsulteerimine) ning asjakohaseid elupaikade direktiivi kohaseid hindamisi, mis sisalduvad looduskaitseasutuste kehtestatud tingimustes. Kui veehoidlad on ette nähtud niisutamiseks, ei toetata olemasoleva niisutussüsteemi laiendamist (sealhulgas vee suurenenud kasutamise, st mitte ainult füüsilise laiendamise kaudu) isegi tõhusamate meetodite abil, kui asjaomased veekogud (pinna- või põhjaveed) on või prognooside kohaselt (kliimamuutuste süvenemise kontekstis) vähem heas seisundis või potentsiaalis. |
|
|
136 |
2. investeering: Väikesed vooluveekogud ja veehoidlad |
Siht |
T2. 50 % täiendavate väikeste vooluveekogude ja veehoidlate lõpuleviimine |
|
Projektide arv |
450 |
900 |
4. kv |
2023 |
Ülejäänud 50 % projektide puhul põllumajandusministeeriumi poolt sertifitseeritud sõltumatu inseneri valmimisaruanne. Kooskõlas Tšehhi Vabariigi riikliku kliimamuutustega kohanemise tegevuskavaga 2030 ja riikliku keskkonnapoliitikaga 2050. aastaks eelistatakse looduspõhiseid lahendusi ning välditakse kunstliku konkreetse üleujutuskaitsetaristu ehitamist ja/või uuendamist. Projekte rakendatakse alles pärast seda, kui asjaomane veeamet on keskkonnamõju hindamise ja direktiivi 2000/60/EÜ kontekstis asjakohaste hindamiste alusel loa andnud. Nendes lubades hinnatakse kõiki võimalikke mõjusid sama vesikonna veekogude seisundile ning otseselt veest sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele, võttes eelkõige arvesse rändekoridore, häirimatutele tingimustele lähedal asuvaid vabalt voolavaid jõgesid või ökosüsteeme, samuti veevõtuga seotud praegust survet. Mõjuhinnangus tehakse kindlaks, et projekt i) ei mõjuta oluliselt või pöördumatult mõjutatud veekogusid ega takista konkreetset veekogu, millega see on seotud, ega teisi veekogusid, millel on sama vesikonna hea seisund (ii) ja potentsiaal seda kahjustada. Asjaomaste veekogude hea ökoloogiline seisund/potentsiaal kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ nõuetega on saavutatud ja seda tõendavad viimased asjakohased toetavad andmed. Samamoodi järgitakse kõiki direktiivi 2011/92/EL kohaselt lõpule viidava keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi (eelkõige sidusrühmadega konsulteerimine) ning asjakohaseid elupaikade direktiivi kohaseid hindamisi, mis sisalduvad looduskaitseasutuste kehtestatud tingimustes. Kui veehoidlad on ette nähtud niisutamiseks, ei toetata olemasoleva niisutussüsteemi laiendamist (sealhulgas vee suurenenud kasutamise, st mitte ainult füüsilise laiendamise kaudu) isegi tõhusamate meetodite abil, kui asjaomased veekogud (pinna- või põhjaveed) on või prognooside kohaselt (kliimamuutuste süvenemise kontekstis) vähem heas seisundis või potentsiaalis. |
|
137 |
3. investeering: Maakorraldus |
Siht |
Selliste rohelise taristu projektide lõpuleviimine, millega edendatakse bioloogilist mitmekesisust, sealhulgas biokeskused, biokoridorid ja kohalikule põllumajandusmaastikule tüüpilise haljastuse istutamine (investeeringuga teenindatava maa hektarites). |
|
Rohelise taristu projektide hektarid
|
0 |
90 |
4. kv |
2023 |
Lõpule viiakse vähemalt 90 hektarit roheliste infrastruktuuride projekti. Need projektid põhinevad keskkonnakaitsega tegeleva riigiasutuse hinnangul vee säilitamise kohta maastikul ning on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise riikliku tegevuskava ja Tšehhi Vabariigi bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegiaga, veemajanduskavadega ja üleujutusriski maandamise kavadega. |
|
138 |
3. investeering: Maakorraldus |
Siht |
Keskkonnakaitsemeetmete lõpuleviimine ja kliimamuutustega kohanemine (investeeringuga teenindatava maa hektarites). |
|
Maa pindala hektarites |
0 |
150 |
4. kv |
2023 |
Lõpule on viidud vähemalt 150 ha keskkonnakaitsemeetmeid ja kliimamuutustega kohanemise projekte. Need tegevused keskenduvad peamiselt pinnase ja vee kaitsele nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi osas. Üksikprojektidega rakendatakse maastikul erosioonivastaseid meetmeid (kalded, eendid, piirid, mururibad ja muud aeglustumiselemendid), et kõrvaldada eelkõige paduvihmade kahjulik mõju. Need meetmed, mis aitavad hoida vett maastikul, peamiselt üha sagedasematest sademetest, toetavad vee imbumist maa alla, vähendavad vee aurustumist põllumajandusmaastikul ja toetavad väikest veeringet, vähendavad veereostust ja mulla eemaldamist. Investeeringud infrastruktuuri (nagu kohalikud teed) jäetakse välja. |
|
139 |
4. investeering: Kliimamuutustele vastupanuvõimelise metsa ülesehitamine |
Vahe-eesmärk |
Metsade majandamise planeerimist käsitleva ministri määruse muudatus (muudatusettepanek metsade majandamise planeerimist käsitleva määruse nr 84/1996 Coll. kohta) |
Metsamajandamiskava käsitleva ministri dekreedi muudatuse jõustumine (metsamajandamiskava käsitleva dekreedi nr 84/1996 Coll. muudatus) |
|
|
|
1. kv |
2023 |
Vastu võetakse metsamajanduse planeerimist käsitleva ministri määruse muudatus, mis eelkõige sillutab teed mitme põlvkonna, mitme liigiga ja vastupanuvõimelistele metsadele. Metsamajandamisdekreedi muutmise eesmärk on luua tõeline mitme põlvkonna mets, võtta kasutusele uuenduslikud metsamajandamise planeerimise meetodid rikkaliku vanuselise struktuuriga metsade jaoks. Dekreediga tagatakse, et uute istutatud metsade puuliikide koosseis on looduslähedane ning et laialehmaliste liikide arv on märkimisväärselt suurenenud (teadusuuringutes esitatud nn soovituslik koostis). |
|
140 |
4. investeering: Kliimamuutustele vastupanuvõimelise metsa ülesehitamine |
Siht |
T1. 12000 ha maa-alade taasmetsastamine puuliikide parandamise ja stabiliseerimise teel |
|
Taasmetsastamise hektarid |
0 |
12000 |
3. kv |
2022 |
Sõltumatu asutuse aruanne 12000 ha taasmetsastamise projekti lõpuleviimise kohta. Taasmetsastamisega püütakse tagada mitme põlvkonna, mitme liigiga mets seoses ruumilise koosseisuga, mida majandatakse vastavalt pideval kaetusel põhinevale metsandusmeetodile. Paarisvanuselised monospetsiifilised metsad asendatakse bioloogiliselt mitmekesisemate ökosüsteemidega, piirdudes selge lõikamise kasutamisega juhtudel, kui see on vajalik metsa tervise ja tõhusa taastamise tagamiseks, ning piirates nii palju kui võimalik selge lõikamisala suurust. Kasutatakse kohalikke puuliike, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et need ei ole enam kavandatud kliima- ja pedo-hüdroloogiliste tingimustega kohanenud. Samuti aktsepteeritakse kuni 25 % hariliku ebatsuuga segusid segapuistutes • kui see on lubatud siseriiklike õigusaktidega • välja arvatud Natura 2000 ja muudel kaitsealadel • ning kui on võimalik tõendada hariliku ebatsuuga sobivust taasmetsastamiskoha prognoositavate kliimatingimustega. |
|
141 |
4. investeering: Kliimamuutustele vastupanuvõimelise metsa ülesehitamine |
Siht |
T2. Täiendava 24000 ha maa-alade taasmetsastamine puuliikide parandamise ja stabiliseerimise teel |
Taasmetsastamise hektarid |
12000 |
36000 |
3. kv |
2024 |
Sõltumatu asutuse valmimisaruanne täiendava 24000 ha kohta. Taasmetsastamisega püütakse tagada mitme põlvkonna, mitme liigiga mets seoses ruumilise koosseisuga, mida majandatakse vastavalt pideval kaetusel põhinevale metsandusmeetodile. Paarisvanuselised monospetsiifilised metsad asendatakse bioloogiliselt mitmekesisemate ökosüsteemidega, piirdudes selge lõikamise kasutamisega juhtudel, kui see on vajalik metsa tervise ja tõhusa taastamise tagamiseks, ning piirates nii palju kui võimalik selge lõikamisala suurust. Kasutatakse kohalikke puuliike, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et need ei ole enam kavandatud kliima- ja pedo-hüdroloogiliste tingimustega kohanenud. Samuti aktsepteeritakse kuni 25 % hariliku ebatsuuga segusid segapuistutes • kui see on lubatud siseriiklike õigusaktidega • välja arvatud Natura 2000 ja muudel kaitsealadel • ning kui on võimalik tõendada hariliku ebatsuuga sobivust taasmetsastamiskoha prognoositavate kliimatingimustega. |
|
|
142 |
5. investeering: Vee säilitamine metsas |
Vahe-eesmärk |
T1. 40 projekti (väikesed puidust ja looduslikust kivist tammid) lõpuleviimine, et aeglustada pinnase äravoolu ja vee säilitamise projekte metsades (säilitamine ja väikesed veehoidlad). |
Projektide arv |
0 |
40 |
1. kv |
2023 |
Sõltumatu asutuse aruanne 40 projekti lõpuleviimise kohta. Projektid on looduspõhised lahendused (kooskõlas kliimamuutustega kohanemise riikliku tegevuskavaga ja Tšehhi Vabariigi riikliku poliitikaga põua vastu võitlemisel). Projektide kavandamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi, mis viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL, samuti asjakohaseid hindamisi seoses direktiiviga 2000/60/EÜ ja nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ. |
|
|
143 |
5. investeering: Vee säilitamine metsas |
Vahe-eesmärk |
T2. 20 lisaprojekti (väikesed puidust ja looduslikust kivist tammid) lõpuleviimine, et aeglustada pinnase äravoolu ja veesidumisprojekte metsades (säilitamine ja väikesed veehoidlad). |
|
Projektide arv |
40 |
60 |
1. kv |
2024 |
20 täiendava projekti jaoks sertifitseeritud sõltumatu asutuse aruanne projekti lõpuleviimise kohta. Projektid on looduspõhised lahendused (kooskõlas kliimamuutustega kohanemise riikliku tegevuskavaga ja Tšehhi Vabariigi riikliku poliitikaga põua vastu võitlemisel). Projektide kavandamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi, mis viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL, samuti asjakohaseid hindamisi seoses direktiiviga 2000/60/EÜ ja nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ. |
M. KOMPONENT 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga toetatakse jäätmetekke ja toorainesõltuvuse probleemi lahendamist, et toetada Tšehhi üleminekut ringmajandusele. See saavutatakse jäätmetekke vältimise meetmetega, ringlussevõtu infrastruktuuri suurendamisega, teisese tooraine raiskamise vähendamisega, ringlussevõetud materjalide osakaalu suurendamisega toodetes ning Tšehhi toorainejulgeoleku suurendamisega, vähendades sõltuvust imporditud toorainest toorainete pideva ja katkematu kättesaadavuse tõttu. Lisaks keskendutakse selles komponendis säästvale veemajandusele, sealhulgas meetmetele, mille eesmärk on vee säästmine ja ringlussevõtt ning veekasutuse optimeerimine ettevõtetes. Üleminek ringmajandusele aitab suurendada Tšehhi vastupanuvõimet nii keskkonna- kui ka majandusohtudele.
Komponendiga toetatakse riigipõhist soovitust, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika üleminekule vähese CO2-heitega majandusele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele, sealhulgas energiatõhususele (riigipõhine soovitus 3/2019), ning riigipõhist soovitust, mille kohaselt on Tšehhi eesmärk keskenduda investeeringutele rohe- ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele (riigipõhine soovitus 3/2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige peavad jäätmekäitluse ja ringlussevõtu taristuga seotud meetmed olema kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/851) artikliga 28.
M.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Jäätmekäitlust käsitlevate uute õigusaktide rakendamine Tšehhi Vabariigis
Reformi eesmärk on suurendada jäätmetekke vältimist, jäätmete ringlussevõttu, taaskasutamist ja sorteerimist ning vähendada prügilasse ladestamist, et tugevdada tootja vastutuse ja ökomodulatsiooni põhimõtteid. Aastaks 2035 võetakse ringlusse vähemalt 65 % olmejäätmetest 9 ja ladestatakse prügilasse maksimaalselt 10 % 10 . Uus jäätmekäitlust käsitlev õigusakt on Tšehhi Vabariigis kehtinud alates 1. jaanuarist 2021. Pärast hiljuti vastu võetud jäätmealaste õigusaktide vastuvõtmist viiakse lõpule järgmiste jäätmekäitlust käsitlevate rakendusaktide koostamine ja need jõustuvad 30. septembriks 2023 kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/851) artiklis 28 sätestatud elementidega:
●Dekreet jäätmekataloogi nr 8/2021 kohta Coll., millega kehtestatakse uus jäätmekataloog ja jäätmete ohtlike omaduste hindamise eeskirjad
●Määrus nr 30/2021 pakendite haldamise kohta Coll., millega nähakse ette eeskirjad pakendite registri ja registritest teavitamise kohta ning pakendite kasutamise arvestuse metoodika.
●Dekreet jäätmehoolduse üksikasjade kohta, ettevalmistamisel, muudetud jäätmeseaduse rakendamisel ja kõigi jäätmevoogude käitluseeskirjade kehtestamisel
●Kõrvalsaaduste ja jäätmete muundamise määrus (asfaldi dekreet), ettevalmistamisel, milles sätestatakse tingimused, mille korral asfaldi segu on kõrvalsaadus või lakkab olemast jääde
●Määrus kasutuselt kõrvaldatud sõidukite haldamise üksikasjade kohta, ettevalmistamisel, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kogumise ja töötlemise eeskirjade kehtestamise kohta ning kasutuselt kõrvaldatud sõidukite korduskasutamise ja ringlussevõtu või muu taaskasutamise taseme arvutamise meetodi kohta
●Määrus valmistatavate kasutuselt kõrvaldatud toodete käitlemise kohta, milles sätestatakse nõuded teavituskampaaniate korraldamiseks, et suurendada üldsuse teadlikkust kasutuselt kõrvaldatud toodete töötlemisest, ning kehtestatakse tehnilised nõuded elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete, nagu patarei- ja akujäätmete, elektriseadmete jäätmete ja rehvijäätmete ladustamiseks ja kasutamiseks
Riiklikud ja piirkondlikud jäätmekavad, mille eesmärk on parandada keskkonnaohutut ettevalmistust jäätmete korduskasutamiseks, ringlussevõtuks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, viiakse lõpule ja jõustuvad.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform 2: Tšehhi ringstrateegia 2040 lõpuleviimine ja rakendamine
Reformi eesmärk on luua strateegia ja alustada selle rakendamist, et muuta Tšehhi ühiskond ringmajanduseks. Kavandatud ringmajanduse süsteem saavutatakse jäätmetekke ja ressursisisendite kasutamise minimeerimisega kooskõlas ELi uue ringmajanduse tegevuskavaga.
Reform hõlmab Tšehhi ringmajanduse 2040. aasta strateegia lõpuleviimist ja rakendamist, millega edendatakse ringmajanduse põhimõtteid ning määratakse kindlaks vajalikud prioriteedid ja meetmed, millega tagatakse, et Tšehhi muutub pikas perspektiivis vastupanuvõimeliseks tulevastele keskkonnaohtudele, sealhulgas kliimamuutustele ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele, ning töötatakse välja üldine jätkusuutlik sotsiaalsüsteem. Tänu lühendatud ja mitmekesistatud tarneahelatele ning väiksemale sõltuvusele esmastest ressurssidest aitab ringmajandus suurendada Tšehhi strateegilist autonoomiat ja vastupanuvõimet. Muu hulgas stimuleerib strateegia ettevõtjaid, tarbijaid, linnu ja omavalitsusi toetama ringmajanduse lahendusi tootedisaini ja -tootmise, innovatsiooni, teadusuuringute, digiülemineku ja hariduse kaudu. Strateegia viimistletakse 31. märtsiks 2022, millele järgneb tegevuskava.
Reform viiakse lõpule 30. septembriks 2025.
1. investeering: Ehitiste ringlussevõtu infrastruktuur
Meetme eesmärk on toetada investeeringuid, mis suurendavad ringlussevõtu taristu suutlikkust, toetades projekte, mis aitavad kaasa ringmajanduse arendamisele biolagunevate jäätmete käitlemise valdkonnas. Toetatakse uuenduslikke ja täiustatud lahendusi liigiti kogumise, sortimise, korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu jaoks.
Meetmega toetatakse projekte, millega edendatakse komposti ja biogaasi kääritusmahutite jäätmete põllumajandusmaale tagasitoomist, suurendades orgaanilise aine osakaalu mullas. Muu hulgas suunatakse toetus otse põllumajandusettevõtjatele, et suurendada nende tootmisvõimsust ja soodustada kompostijäätmete jaamadest pärit komposti lisamist. Kavas on toetada 300 projekti, suurendades ringlussevõtu infrastruktuuri võimsust vähemalt 250 000 tonni võrra.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
2. investeering: Ringlahendused ettevõtetes
Meetme eesmärk on aidata kaasa keskkonnasäästlikule majandusele üleminekule ja esmaste tooraineressursside säästvale kasutamisele. Selleks toetatakse meetmega projekte, millega edendatakse ringmajanduse lahenduste väljatöötamist ettevõtjate seas. See hõlmab investeeringuid uuenduslikesse tehnoloogiatesse , mis i) võimaldavad teisese toorme uut või ulatuslikumat kasutamist esmaste ressursside asemel ja ii) vähendavad tootmissisendite intensiivsust ja asendavad teiseseid lähteaineid.
Lisaks tööstussümbioosi projektidele ja muudele investeerimisprojektidele, mis aitavad kaasa ringmajandusele üleminekule, keskendutakse meetmes ka toodete materjali ökodisaini optimeerimisele, et hõlbustada ringlussevõttu ja korduskasutamist . Investeeringuga toetatakse projekte, mis käsitlevad ringlussevõetud materjalide sihipärast kasutamist toodetes. Toetust oodatakse vähemalt 60 ettevõttele.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
3. investeering: Vee säästmine tööstuses
Meetme eesmärk on aidata kaasa ringmajandusele, parandades veemajandust tööstuses.
Meede keskendub projektidele, mis käsitlevad järgmisi küsimusi:
·veetarbimise optimeerimine uute vett säästvate tehnoloogiate ja seadmete paigaldamise abil;
·vee ringlussevõtt tootmissektorites ja muudes ärivaldkondades, kus veetarbimine on suur;
·saastatud või kasutatud vee taaskasutamine muudes protsessides;
·veekasutuse optimeerimine kommunaalettevõtetes,
·veekadude vähendamine suletud veesüsteemides ja veejaotussüsteemides;
·aurujäätmete potentsiaali kasutamine,
·muud projektid, mille eesmärk on parandada veemajandust tööstuses.
Toetust oodatakse vähemalt 40 ettevõttele.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
M.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|
|
144 |
Reform 1: Jäätmekäitlust käsitlevate uute õigusaktide rakendamine Tšehhi Vabariigis |
Vahe-eesmärk |
Keskkonnaministeeriumi koostatud jäätmekäitlust käsitlevate õigusaktide alusel vastu võetud rakendusotsuste jõustumine |
Rakendusotsustes sisalduv säte, milles on märgitud vastavate rakendusotsuste jõustumine |
3. kv |
2023 |
Nende rakendusotsuste hulka kuuluvad jäätmekataloogi nr 8/2021 määrus Coll. kohta, pakendikäitluse määrus nr 30/2021 Coll., jäätmekäitluse üksikasju käsitlev dekreet, kõrvalsaaduste ja jäätmete edasitoimetamise määrus (asfaltdekreet), romusõidukite käitlemise üksikasju käsitlev dekreet ning kasutuselt kõrvaldatud toodete (rehvid, elektri- ja akud) käitlemise üksikasju käsitlev määrus. |
|||
|
145 |
Reform 1: Jäätmekäitlust käsitlevate uute õigusaktide rakendamine Tšehhi Vabariigis |
Vahe-eesmärk |
Riikliku ja piirkondliku jäätmekäitluskava jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab riikliku ja piirkondliku jäätmekäitluskava jõustumisele |
4. kv |
2023 |
Esitatakse uus riiklik ja piirkondlik jäätmekäitluskava, mille eesmärk on parandada keskkonnaohutut ettevalmistust jäätmete korduskasutamiseks, ringlussevõtuks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. |
|||
|
146 |
Reform 2: Tšehhi ringstrateegia 2040 lõpuleviimine ja rakendamine |
Vahe-eesmärk |
Tšehhi ringstrateegia 2040 lõpuleviimine ja vastuvõtmine keskkonnaministeeriumi poolt |
Ringkirja „Tšehhi strateegia 2040“ avaldamine Tšehhi Vabariigi strateegiadokumentide andmebaasis |
1. kv |
2022 |
Tšehhi 2040. aasta ringkirja koostamine ja vastuvõtmine. Strateegias sõnastatakse visioon, üldised ja strateegilised eesmärgid, prioriteetsed valdkonnad ja põhimõtted, mis on vajalikud ringmajanduse saavutamiseks Tšehhi Vabariigis. |
|||
|
147 |
Reform 2: Tšehhi ringstrateegia 2040 lõpuleviimine ja rakendamine |
Vahe-eesmärk |
Järelevalvearuande lõpuleviimine, milles hinnatakse Tšehhi Vabariigi ringkirja 2040 rakendamise seisu |
Seirearuande avaldamine, milles hinnatakse Tšehhi ringstrateegia 2040 rakendamise seisu |
3. kv |
2025 |
Keskkonnaministeerium koostab ja avaldab seirearuande, milles hinnatakse Tšehhi ringmajanduse arengut ja Tšehhi Vabariigi ringmajanduse 2040. aasta strateegia elementide rakendamisel tehtud edusamme. |
|||
|
148 |
1. investeering: Ehitiste ringlussevõtu infrastruktuur |
Vahe-eesmärk |
Keskkonnaministeerium sõlmib kõik ringlussevõtu taristusse investeerivate projektide riigihankelepingud |
Keskkonnaministeerium teavitab kõigist riigihankelepingutest, mis on sõlmitud ringlussevõtu taristusse investeerivate projektide kohta |
3. kv |
2022 |
Keskkonnaministeerium teatab kõikidest riigihankelepingutest, mis on sõlmitud ringlussevõtu taristut edendavate projektide kohta. Valitakse välja projektid, mis investeerivad jäätmekäitluse ja ringlussevõtu tööstuse pikaajalise visiooni jaoks sobivasse energia taaskasutamise taristusse, seades esikohale jäätmehierarhia kõrgemad tasemed. Projektidega püütakse muuta vähemalt 50 % liigiti kogutud tavajäätmete massist teiseseks toormeks. Üksnes toetatakse uuenduslikke ja täiustatud lahendusi liigiti kogumise, sortimise, korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu jaoks. Projekte hinnatakse kehtestatud kriteeriumide alusel kooskõlas riiklike ja piirkondlike jäätmekavadega, mis on kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ (muudetud direktiiviga (EL) 2018/851) artikliga 28. |
|||
|
149 |
1. investeering: Ehitiste ringlussevõtu infrastruktuur |
Siht |
Ringlussevõtu taristusse investeerivate projektide lõpuleviimine |
Tonnides |
0 |
250 000 |
4. kv |
2025 |
Investeeringutoetust antakse investeeringuteks ringlussevõtu taristu ehitamisse biolagunevate jäätmete käitlemise valdkonnas. Esmajärjekorras toetatakse anaeroobset kääritamist. Projektidega püütakse muuta vähemalt 50 % liigiti kogutud tavajäätmete massist teiseseks toormeks. Kavas on toetada 300 projekti, mis suurendavad ringlussevõtu infrastruktuuri võimsust vähemalt 250 000 tonni võrra. |
|
|
150 |
2. investeering: Ringlahendused ettevõtetes |
Vahe-eesmärk |
Tööstus- ja kaubandusministeerium sõlmib kõik riigihankelepingud projektide kohta, millega investeeritakse ringlahendustesse ettevõtetes |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teade kõigi selliste projektide riigihankelepingute sõlmimise kohta, millega investeeritakse ringlahendustesse ettevõtetes |
4. kv |
2022 |
Tööstus- ja kaubandusministeerium teatab kõigi selliste projektide riigihankelepingute sõlmimisest, millega investeeritakse ringlahendustesse ettevõtetes. Valitakse välja projektid, mis edendavad tööstuse ümberkujundamist vähese CO2-heitega, ringluspõhise ja digitaalse ühiskonna suunas, vähendades tootmise ja esmaste ressursside tarbimise materiaalset intensiivsust. |
|||
|
151 |
2. investeering: Ringlahendused ettevõtetes |
Siht |
Ettevõtetes ringlahendustesse investeerivate projektide lõpuleviimine |
Projektide arv |
0 |
60 |
4. kv |
2025 |
Viiakse lõpule projektid, millega toetatakse ringlahenduste väljatöötamist tööstusettevõtetes, suurendatakse teiseste toorainete kasutamist esmaste ressursside asemel, vähendatakse tootmise materjalimahukust, optimeeritakse materjalide ökodisaini, et hõlbustada ringlussevõttu ja korduskasutamist, rakendatakse tööstussümbioosi ja soodustatakse üleminekut ringmajandusele. Sel eesmärgil meetme kestuse jooksul täidetava eelarve kogusumma on vähemalt 39 000 000 eurot. |
|
|
152 |
3. investeering: Vee säästmine tööstuses |
Vahe-eesmärk |
Tööstuses vee säästmise ja optimeerimise projektide riigihankelepingute sõlmimine tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta, mis on seotud tööstuses vee säästmise ja optimeerimise projektidega |
4. kv |
2022 |
Tööstus- ja kaubandusministeerium teatab kõikidest riigihankelepingutest, mis on sõlmitud tööstuses vee säästmise ja optimeerimise projektide kohta. Valitakse välja projektid, millega optimeeritakse vee tarbimist tootmisprotsessis, paigaldades uusi tehnoloogiaid ja seadmeid vee säästmiseks, vee otseseks ringlussevõtuks veemahukates tööstusharudes, saastatud/kasutatud vee taaskasutamiseks muudes protsessides, veekasutuse optimeerimiseks kommunaalettevõtetes, veekadude vähendamiseks suletud ahelates või auru või selle jaotuspotentsiaali kasutamise optimeerimiseks. |
|||
|
153 |
3. investeering: Vee säästmine tööstuses |
Siht |
Projektide lõpuleviimine vee säästmiseks ja optimeerimiseks tööstuses |
Projektide arv |
0 |
40 |
4. kv |
2025 |
Viiakse lõpule projektid, millega optimeeritakse veetarbimist tootmisprotsessis, paigaldades uusi tehnoloogiaid ja seadmeid vee säästmiseks, vee otseseks ringlussevõtuks veemahukates tööstusharudes, saastatud/kasutatud vee taaskasutamiseks muudes protsessides, veekasutuse optimeerimiseks kommunaalettevõtetes, veekadude vähendamiseks suletud ahelates või auru või selle jaotuspotentsiaali kasutamise optimeerimiseks. Sel eesmärgil meetme kestuse jooksul täidetava eelarve kogusumma on vähemalt 39 000 000 eurot. |
|
N. KOMPONENT 2.8: Mahajäetud tööstusalade taaselustamine
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent aitab kaasa endiste tööstus- või kasutamata alade taaselustamise toetamisele linnapiirkondades (seejärel mahajäetud tööstusalad), mille lõppeesmärgid on järgmised:
·parandada renoveeritud või rekonstrueeritud hoonete energiatõhusust;
·ehitama uusi energiatõhusaid hooneid, mille renoveerimine ei oleks võimalik ega tõhus;
·luua looduslikke süsinikusidujaid.
Komponent algatab ala ulatusliku ümberkujundamise ja parandab maastiku ökoloogilist stabiilsust, luues uusi haljasalasid, ilma et see mõjutaks põllumajandusmaad. Territooriumi taaselustamine peaks aitama kaasa tehnilise ja transporditaristu tõhusamale kasutamisele, energiatarbimise vähendamisele ja energiatõhususe suurendamisele.
See komponent toetab riigipõhise soovituse täitmist, mille kohaselt Tšehhi keskendub vähese CO2-heitega majandusele üleminekule ja energiasüsteemi ümberkujundamisele, sealhulgas energiatõhususele (riigipõhine soovitus 3/2019), ning riigipõhise soovituse täitmist, mille kohaselt toetab Tšehhi puhast ja tõhusat energiatootmist ja -kasutust (riigipõhine soovitus 3/2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige valmistatakse vähemalt 70 % ehitus- ja lammutusjäätmetest ette korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks.
N.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
1. investeering: Investeerimisabi konkreetsete mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks
Investeeringuga toetatakse mahajäetud tööstusalade taaselustamise projekte, mille eesmärk on valmistada alad ette edasiseks multifunktsionaalseks kasutuseks (sealhulgas taristu renoveerimine ja ehitamine või hoonete lammutamine). Piirkondliku arengu ministeerium on koostöös Tšehhi Investiga, tööstus- ja kaubandusministeeriumi alluvuses oleva Tšehhi investeeringute ja ettevõtluse arendamise asutusega kindlaks määranud konkreetsed mahajäetud tööstusalad, võttes aluseks ala suuruse, investeeringu eeldatava suuruse ja projekti kooskõla Euroopa rohelisele majandusele ülemineku eesmärkidega. Meede seisneb sellise toetusprogrammi loomises, millega toetatakse maa ettevalmistamist tulevasteks investeeringuteks ja investeerimisprojekte ennast. Investeeringuga toetatakse 14 mahajäetud tööstusalade taaselustamise projekti.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
2. investeering: Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks
Investeeringuga toetatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste omandis olevate mahajäetud tööstusalade taaselustamist, millest saab puhkeala või avalik-õiguslik asutus, näiteks kool, kultuurikeskus, spordiväljak, munitsipaalasutus või avalik-õiguslik park. Toetust antakse üksnes projektidele, mis on seotud energiatõhusa renoveerimisega või looduslike süsinikusidujate loomisega, sealhulgas püsirohumaa või puude istutamisega. Investeeringuga toetatakse 45 mahajäetud tööstusalade taaselustamise projekti, mis ei ole seotud ettevõtlusega.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
3. investeering: Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks ettevõtluse eesmärgil
Investeeringuga aidatakse taaselustada mahajäetud tööstusalade rikutud alasid, sealhulgas kõrvaldada väikesemahulisi takistusi maapinnal, mis kuuluvad omavalitsustele eelkõige ärilistel eesmärkidel ja piiratud ulatuses mitteärilistel eesmärkidel. Need takistused on seotud ohtlike jäätmetena märgistatud konstruktsiooniosadega, nagu asbesti sisaldavad materjalid või väikesed õlilekked. Erilist rõhku pannakse sinise rohelise infrastruktuuri ja energiatõhususe põhimõtete rangele järgimisele, mis tähendab, et eelistatakse projekte, millega rakendatakse vihmavee majandamist vastavalt seadusele 254/2001 („veeseadus“), ning uute ehitiste puhul energia säästmise meetmeid, mis lähevad kaugemale seaduse 406/2000 („energiamajanduse seadus“) õiguslikest nõuetest. Regenereeritud kohti kasutavad eelistatult väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ja kohalikud ettevõtted. Investeeringuga toetatakse mahajäetud tööstusalade ettevõtluse tarbeks taaselustamise projekte, mis vastavad vähemalt 76000 m³ hoonestatud ala eesmärgile.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
N.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
|
|
|
|
|
mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|
|
154 |
1. investeering: Konkreetsete piirkondade taaselustamise toetamine |
Vahe-eesmärk |
Kõikide riigihankelepingute sõlmimine projektide jaoks, millega taaselustatakse konkreetseid mahajäetud tööstusalasid |
Teatis konkreetsete mahajäetud tööstusalade taaselustamise projektide riigihankelepingute sõlmimise kohta regionaalarengu ministeeriumi poolt |
4. kv |
2023 |
Toetusprogrammi väljakuulutamine mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks (projekti ettevalmistamine, maa ettevalmistamine, investeerimisprojektid) pärast toetusprogrammi koostamist, milleks on vaja rahandusministeeriumi ametlikku heakskiitu. Mõlema projekti eesmärk on toetada lammutamist ja energiatõhusat ehitust ning energiatõhusat renoveerimist. Energiatõhusa ehitusega seoses täpsustatakse projektikonkurssidel, et projektidega toetatavate uute hoonete primaarenergia nõudlus peab olema vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone nõue. Pärast konkursikutse hindamist koostatakse nimekiri soovitatavatest toetatavatest projektidest. Projektid valitakse eelnevalt välja ja neid soovitavad piirkondlikud alalised konverentsid. Iga piirkond soovitab vähemalt ühte toetatavat projekti. Igas Tšehhi piirkonnas toetatakse vähemalt ühte tööstusala koos toetust saavate mahajäetud tööstusalade loeteluga, sealhulgas Terezini ja Josefovi alad. Projektide ametlikku kontrolli teostab riiklik investeerimisfond. |
|||
|
155 |
1. investeering: Konkreetsete piirkondade taaselustamise toetamine |
Siht |
Konkreetsete mahajäetud tööstusalade energiatõhusa taaselustamise projektide lõpuleviimine |
Projektide arv |
0 |
14 |
4. kv |
2025 |
30 % selle meetme raames tehtavatest investeeringutest on suunatud lammutamise ja energiatõhusa ehituse toetamisele ning 70 % mahajäetud tööstusalade hoonete energiatõhusa renoveerimise toetamisele. Seoses lammutustööde ja energiatõhusa ehituse rahastamisega tuleb tagada, et toetatavad projektid oleksid sellised, et i) uute hoonete primaarenergia nõudlus oleks vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone nõue; ii) täielik renoveerimine ei ole võimalik tehnilistel, tervishoiu/ohutusega seotud või eesmärgipärastel põhjustel; iii) kuni 5 % uuest maast kasutatakse kohas, kus endine ehitis asus. See välistab võimaluse lammutada hooned ühes kohas ja ehitada selle asemel hoone teisele tegevuskohale. Seoses renoveerimistegevuse toetamisega tuleb tagada, et vähemalt 90 % kuludest toetaks energiatõhusat renoveerimist. Sel eesmärgil meetme kestuse jooksul täidetava eelarve kogusumma on vähemalt 79 000 000 eurot. |
|
|
156 |
2. investeering: Toetus avaliku sektori omandis olevate alade elavdamiseks muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutamise eesmärgil |
Vahe-eesmärk |
Riigi omandis olevate mahajäetud tööstuste taaselustamiseks mitteärilistel eesmärkidel riigihankelepingute sõlmimine |
Piirkondliku arengu ministeeriumi teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta |
4. kv |
2023 |
Riigi omandis olevate mahajäetud tööstuste taaselustamise kutsete väljakuulutamine pärast toetusprogrammi koostamist, milleks on vaja rahandusministeeriumi ametlikku heakskiitu. Projektidega toetatakse nii energiatõhusat renoveerimist kui ka meetmeid, mille eesmärk on muuta tööstusalad ja saastunud maa looduslikuks süsinikusidujaks. Projektid sõlmitakse kahes etapis: Esiteks sõlmitakse 31. detsembriks 2022 lepingud vähemalt 35 projekti kohta. Teiseks sõlmitakse 31. detsembriks 2023 lepingud vähemalt kümne täiendava projekti kohta. |
|||
|
157 |
2. investeering: Toetus avaliku sektori omandis olevate alade elavdamiseks muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutamise eesmärgil |
Siht |
Kohalike omavalitsuste ja piirkondade omanduses olevate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate mahajäetud tööstusalade energiatõhusa taaselustamise projektide lõpuleviimine |
Hoonete taaselustatud jalajälje ruutmeetrite arv |
0 |
94 000 |
4. kv |
2025 |
80 % investeeringust peab toetama energiatõhusat renoveerimist ja 20 % peab olema suunatud meetmetele, mille eesmärk on muuta tööstusalad ja saastunud maa looduslikuks süsinikusidujaks. Kokku tuleb lõpule viia vähemalt 45 projekti. Seoses renoveerimistegevuse toetamisega tuleb tagada, et vähemalt 90 % kuludest toetaks energiatõhusat renoveerimist. |
|
|
158 |
3. investeering: Riigi omandis olevate äripindade taaselustamise toetamine |
Vahe-eesmärk |
Riigi omandis olevate mahajäetud tööstuste äriliseks kasutamiseks taaselustamiseks riigihankelepingute sõlmimine |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta |
4. kv |
2023 |
Riigi omandis olevate mahajäetud tööstuste taaselustamise kutsete väljakuulutamine pärast toetusprogrammi koostamist. Mõlema projekti eesmärk on toetada lammutamist ja energiatõhusat ehitust ning energiatõhusat renoveerimist. Energiatõhusa ehituse puhul täpsustatakse konkursikutsetes, et toetatavad projektid on sellised, et uute hoonete primaarenergia nõudlus on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone nõue. Projektid sõlmitakse kahes etapis: Esiteks sõlmitakse 31. detsembriks 2022 lepingud vähemalt 15 projekti kohta. Teiseks sõlmitakse 31. detsembriks 2023 lepingud vähemalt viie täiendava projekti kohta. |
|||
|
159 |
3. investeering: Riigi omandis olevate äripindade taaselustamise toetamine |
Siht |
Kohalike omavalitsuste ja piirkondade omandis olevate äriotstarbel kasutatavate mahajäetud tööstusalade energiatõhusa taaselustamise projektide lõpuleviimine |
Asulate arv m³ |
0 |
76 000 |
4. kv |
2025 |
30 % selle meetme raames tehtavatest investeeringutest on suunatud lammutamise ja energiatõhusa ehituse toetamisele ning 70 % mahajäetud tööstusalade hoonete energiatõhusa renoveerimise toetamisele. Kokku tuleb lõpule viia vähemalt 20 projekti. Seoses lammutustööde ja energiatõhusa ehituse rahastamisega tuleb tagada, et toetatavad projektid oleksid sellised, et i) uute hoonete primaarenergia nõudlus oleks vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone nõue; ii) täielik renoveerimine ei ole võimalik tehnilistel, tervishoiu/ohutusega seotud või eesmärgipärastel põhjustel; iii) kuni 5 % uuest maast kasutatakse kohas, kus endine ehitis asus. See välistab võimaluse lammutada hooned ühes kohas ja ehitada selle asemel teine hoone teisele tegevuskohale. Seoses renoveerimistegevuse toetamisega tuleb tagada, et vähemalt 90 % kuludest toetaks energiatõhusat renoveerimist. Toetuse pakkuja järelevalveasutus (tööstus- ja kaubandusministeerium) kontrollib tehtud tööd kohapeal ning vastavust projekti dokumentatsioonile ja pakkumiskutsetele. |
|
O. KOMPONENT 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja põuavastane võitlus
See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada probleeme, mis tulenevad vee vähesest säilitamisest ja kliimamuutuste mõjust Tšehhis. Komponendi eesmärk on parandada kaitset põua ja üleujutuste eest, suurendades veevarusid maastikul ja linnapiirkondades. Samuti on kavandatud investeeringud Natura 2000 võrgustiku alade ja erikaitsealade kaitsesse.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
Selleks et tagada meetme vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), nõutakse tulevaste projektikonkursside juhistes sisalduvates toetuskõlblikkuse kriteeriumides, et valida võib ainult tegevusi, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega, nimelt veepoliitika raamdirektiivi, üleujutuste direktiivi, elupaikade direktiivi ja linnudirektiivi, keskkonnamõju hindamise direktiivi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiviga.
O.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Veemajandusseaduse muutmine
Reformi eesmärk on muuta veemajandusseadust, et süstemaatilisemalt võidelda põua ja veepuuduse vastu. Muudatusega määratletakse põudade ennetamise ja seire raamistik, asjaomaste asutuste kohustused ja kontrollimehhanismid. Selle eesmärk on luua piirkondlikud komisjonid, kellel on volitused anda välja deklaratsioon veepuuduse olukorra kohta ja kohaldada vastavaid piiranguid vee kasutamisele piirkonnas vastavalt põuaohjekavadele.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
1. investeering: Kaitse Brno linna põua ja üleujutuste eest
Selle investeeringu eesmärk on tugevdada Brno linna üleujutuskaitset ja taaselustada Svratka jõgi. Projekti elluviimine hõlmab looduspõhiseid lahendusi, nagu vesikondade suurenenud veetaseme loomulik leke rohumaadel, looduslike basseinide, heinamaade, lammide ja märgalade loomine. Svratka jõel, peamiselt Brno linnast ülesvoolu, rakendatakse looduspõhiseid lahendusi.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
2. investeering: Vihmavee majandamine linnastutes
Investeeringu eesmärk on vee äravoolu aeglustamine ning vee säilitamine ja kogumine linnastutes pinna keeramise, absorptsiooniribade ja -reservuaaride, vihmaaedade, maa-aluste püüniste, kuivendamise, maa-aluste hoidlate ja roheliste katuste kaudu .
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
3. investeering: Natura 2000 alade ning kaitsealuste taime- ja loomaliikide majandamine
Selle investeeringu eesmärk on parandada Tšehhi maastike ja bioloogilise mitmekesisuse ökoloogilist stabiilsust. See hõlmab Natura 2000 alade (erikaitsealad ja ühenduse tähtsusega alad) ning riiklikult kaitstud alade taastamise ja taaselustamise majandamiskavade väljatöötamist ja vastuvõtmist. Investeeringuga saavutatakse soodne kaitsestaatus, rakendades looduskaitsekavades sätestatud kaitsemeetmeid.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
4. investeering: Vee-, metsa- ja metsaökosüsteemide kohanemine kliimamuutustega
Selle investeeringu eesmärk on võimaldada süsteemset veesäilitust maastikul (veesäilituspotentsiaali hindamise alusel). See hõlmab selliste meetmete rakendamist nagu metsade liikide ja ruumilise koosseisu parandamine; Kaitsta metsaväliseid elupaiku; Märgalade ja tiikide loomisel või taastamisel; Vooluveekogude taaselustamisel maastikuelementide taastamine (välja arvatud suurte põllumajandusmaa kruntide jagamine), puude istutamine väljaspool metsastatud alasid ja muud sellega seotud meetmed.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
O.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|
|
160 |
Reform 1: Veemajandusseaduse muutmine |
Vahe-eesmärk |
Veemajanduse seaduse (seadus nr 254/2001 Coll.) muutmine eesmärgiga rakendada süsteemset lähenemisviisi põua ja veepuuduse ohjamisele. |
Veemajanduse seaduse muudatuse (seadus nr 254/2001 Coll.) jõustumine |
4. kv |
2024 |
Võetakse vastu veeseaduse muudatus, millega määratletakse põua ja veepuuduse ennetamise raamistik põuaseire abil, kehtestatakse kontrollimehhanismid ja määratletakse pädevate asutuste kohustused. Luuakse piirkondlik ja keskne komisjon põua ja veepuuduse ennetamiseks, seireks ja ohjamiseks. Koostatakse ja kiidetakse heaks piirkondlikud ja riiklikud põuakavad. Õigusakti muutmine peab olema kooskõlas kohaldatava ELi acquis’ga, nimelt direktiiviga 2000/60/EÜ. |
|||
|
161 |
1. investeering: Kaitse Brno linna põua ja üleujutuste eest |
Vahe-eesmärk |
Teatis selliste projektide lepingute sõlmimise kohta, mille eesmärk on kaitsta Brno linna põua ja üleujutuste eest. |
Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta. |
4. kv |
2022 |
Kõikidest lepingutest teatamine projektide puhul, mille eesmärk on kaitsta Brno linna põua ja üleujutuste eest. |
|||
|
162 |
1. investeering: Kaitse Brno linna põua ja üleujutuste eest |
Siht |
Looduspõhiste üleujutuskaitsemeetmete lõpuleviimine Brno linna kaitseks |
Projektide arv |
0 |
1 |
4. kv |
2025 |
Projekti rakendamise tulemusena luuakse Svratka jõeosas looduslähedasi üleujutusi kaitsvad meetmed. Üleujutusvastased kaitsemeetmed hõlmavad järgmist: ·Vooluveekogu morfoloogia parandamine ·Maapankade kohandamine pehmemate ja muutuvamate nõlvadega ning nende lõplik stabiliseerimine. ·Kaasnevate puude istutamine koos kallaste ja vooluveekogu ümbruse rohuga. ·Lammide avamine üleujutusteks ja nende muutmiseks (nt märgala ehitamine). Üleujutuste vastu võitlemise meede koosneb peamiselt Brno linnast ülesvoolu võetavatest looduspõhistest lahendustest ning on kooskõlas Tšehhi Vabariigi riikliku kliimamuutustega kohanemise tegevuskavaga 2030 ja keskkonnapoliitikaga aastani 2050. ·Kaasnevad meetmed, mida ei ole võimalik vältida ühegi vahendiga ja mis on rangelt vajalikud eespool nimetatud meetmete rakendamiseks. |
|
|
163 |
2. investeering: Vihmavee majandamine linnastutes |
Siht |
Linnapiirkondades vihmavee majandamise meetmetega säilitatava vihmavee mahu suurendamine |
|
Säilitatava vihmavee maht (m³) |
0 |
40 000 |
4. kv |
2025 |
Sõltumatu asutuse esitatud täitmise aruanne. See meede hõlmab pinna imendumise ja säilitamisega seotud rohelisi meetmeid, vihmaaedu, maa-aluse vihmavee kinnihoidmisseadmeid, maa-aluseid ja maa-aluseid kinnihoidmishoidlaid. |
|
164 |
3. investeering: Kaitsealad, sealhulgas Natura 2000 alad ning kaitstavad taime- ja loomaliigid |
Siht |
Selliste projektide lõpuleviimine, mille eesmärk on kaitsta kaitsealasid, sealhulgas Natura 2000 alasid ning kaitstavaid taime- ja loomaliike. |
|
Hektarid |
0 |
2 625 |
4. kv |
2025 |
Keskkonnaministeeriumi esitatud lõpparuanne. Investeeringuga saavutatakse soodne kaitsestaatus, rakendades looduskaitsedokumentides sätestatud kaitsemeetmeid. Komisjon viib lõpule kaitsealade, sealhulgas Natura 2000 alade määramise ning kaitse-eesmärke ja -meetmeid sisaldavate kaitsekorraldusdokumentide väljatöötamise kaitsealade, sealhulgas Natura 2000 alade jaoks. |
|
165 |
4. investeering: Vee-, metsa- ja metsaökosüsteemide kohanemine kliimamuutustega |
Vahe-eesmärk |
Selliste projektide lõpuleviimine, mille eesmärk on kohandada vee-, metsa- ja metsaökosüsteeme kliimamuutustega |
Keskkonnaministeeriumi poolt sertifitseeritud sõltumatu inseneri täitmisaruanne |
4. kv |
2025 |
Valmimisaruande esitab Keskkonnaministeeriumi poolt sertifitseeritud sõltumatu insener. Projektid aitavad kaasa metsa liikide ja ruumilise koosseisu parandamisele 200 ha suurusel alal; Hoolitsevad väärtuslike mittemetsaliste maismaaelupaikade eest kogu 1250 ha suurusel alal; Loovad ja taastavad märgalad, tiigid ja väikesed reservuaarid 48 ha suurusel kogupindalal; Taaselustada vooluveekogud 4 ha suurusel kogupindalal ja istutada 32 000 puittaime väljaspool metsa. |
|||
|
166 |
4. investeering: Vee-, metsa- ja metsaökosüsteemide kohanemine kliimamuutustega |
Siht |
Veesäilituspotentsiaali hindamine ja konkreetsete meetmete ettepanek |
Km2 |
0 |
5000 |
4. kv |
2025 |
Väikeste vesikondade territooriume hinnatakse nende veesäilituspotentsiaali seisukohast, viiakse läbi teostatavuse eeluuringud, neid arutatakse sidusrühmadega ja lepitakse kokku maaomanikega. Üksikasjalikud projektidokumendid koostatakse ainult valitud vee säilitamise meetmete kohta, mis põhinevad maaomanike siduval huvide deklaratsioonil. |
|
|
167 |
4. investeering: Vee-, metsa- ja metsaökosüsteemide kohanemine kliimamuutustega |
Siht |
Kavandatud valitud vee säilitamise meetmete rakendamine |
Protsent valitud territooriumist, mida kasutati vee säilitamise meetmetes |
0 |
10 |
4. kv |
2025 |
Valitud kavandatavaid meetmeid rakendatakse veesäilituspotentsiaali hindamise, teostatavuse eeluuringute ja üksikasjalike projektide alusel. |
|
P. KOMPONENT 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent aitab lahendada haridussüsteemi digitehnoloogiale üleminekuga seotud probleeme, eelkõige tugevdada õpilaste digikirjaoskust ja arvutuslikku mõtlemist ning soodustada digitehnoloogia kasutamist õpetajate poolt. Selleks vaadatakse läbi alg- ja keskhariduse õppekavad, et tugevdada IT-haridust, laiendada selle ulatust kõrgtasemel digitehnoloogiatele ja edendada digioskusi kõigis haridusvaldkondades. Samuti edendab see õpetajate digioskusi ja parandab digiseadmete taset koolides. Selle komponendi eesmärk on ka tegeleda digilõhega, mida süvendab koolist väljalangemise pikenemine, luues fondi ebasoodsamas olukorras olevate õpilaste ja üliõpilaste kasutuses olevate mobiilsete digiseadmete jaoks. Komponendi lõppeesmärk on kohandada haridust tööturu muutuvate vajadustega, tegeleda IT-spetsialistide ja kõrgema taseme digioskuste puudusega kogu tööjõus ning tagada pikaajaline tööalane konkurentsivõime.
Komponendi raames elluviidavate reformidega toetatakse riigipõhist soovitust 2/2019, mille kohaselt suurendab Tšehhi haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ja kaasavust, sealhulgas edendades tehnilisi ja digioskusi ning õpetajakutset, ning riigipõhist soovitust 2/2020, mille kohaselt toetab Tšehhi tööhõivet aktiivse tööturupoliitika, oskuste, sealhulgas digioskuste pakkumise ja digiõppele juurdepääsu kaudu.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
P.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Õppekavade reform ja IT-hariduse tugevdamine
Reform hõlmab põhikoolide, põhikoolide ja keskkoolide (gümnaasium) õppekavade läbivaatamist, et edendada digitaalset kirjaoskust ja IT-oskusi. Informaatika õpetamist tuleb tõhustada õpetatavate tundide arvu osas. Seda laiendatakse ka uutele valdkondadele, nagu andmetöötlus ja modelleerimine, kodeerimine ja programmeerimine, robootika ja arenenud digitehnoloogiad (suurendatud reaalsus, virtuaalreaalsus, 3D-printimine). Lisaks nähakse uutes õppekavades ette, et neid digioskusi arendatakse võtmepädevusena kõigis haridusvaldkondades, sealhulgas muudes kui IT-ainetes. Algkoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide õppekavade läbivaatamine kiidetakse heaks 30. septembriks 2021. Eeldatakse, et koolid osalevad uutes õppekavades järk-järgult. Uute õppekavade täieliku järgimise tähtajaks kehtestatakse algkoolide puhul 1. september 2023, keskkoolide puhul 1. september 2024 ja gümnaasiumide puhul 1. september 2025.
Reform viiakse seepärast täielikult lõpule 1. septembriks 2025.
1. investeering: Läbivaadatud õppekava rakendamine ja õpetajate digioskused
Meetme eesmärk on toetada läbivaadatud õppekavade ja õpetajate digioskuste raamistiku (DigCompEdu) rakendamist koolides. Toetus peab lähtuma nõudlusest ja ulatuma vähemalt 4000 koolini. Selle koostisosadeks on:
·rahaline toetus õpetajate koolitamiseks digioskuste ja IT-kirjaoskuse valdkonnas, nagu on nõutud muudetud õppekavades;
·juhendamine (seminarid, veebiseminarid, individuaalne nõustamine) juhtidele, kooli IKT koordinaatoritele, õppekavade koordinaatoritele ja IT-õpetajatele, et aidata tõhusalt rakendada õppekavade reformi;
·31. detsembriks 2024 luuakse digiplatvorm, mis annab õpetajatele juurdepääsu olemasolevatele haridussisu sisaldavatele andmebaasidele (nt veebipõhised õppematerjalid, veebiseminarid, e-õppe kursused).
Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
2. investeering: Digiseadmed koolidele
Investeeringu esimene eesmärk on vältida digitaalset tõrjutust, tagades, et digiseadmed on kättesaadavad kõigile õpilastele. Investeeringu eesmärk on tegeleda kasvava ebavõrdsusega hariduses, mida on veelgi süvendanud pikaleveninud koolist väljalangemine. Esimese sammuna pidi koolidele kaugõppeks mõeldud IKT-seadmete rahastamine toimuma 31. detsembriks 2020, et võimaldada kaugõpet koolis püsimise ajal, sealhulgas ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga õpilastele. Teise sammuna eraldatakse koolidele täiendavaid rahalisi vahendeid, et luua 31. detsembriks 2025 fond ebasoodsamas olukorras olevatele õpilastele mõeldud mobiilsete digiseadmete jaoks. Rahalised vahendid eraldatakse koolidele kriteeriumide alusel, mis kajastavad seda, kas kool asub sotsiaalselt tõrjutud piirkonnas ja nende õpilaste hinnangulist arvu, kes vajavad laenamiseks mobiilseid digiseadmeid. Koolid soetavad 70 000 seadet, mis toetavad 70 000 abivajavat õpilast.
Investeeringu teine eesmärk on tagada, et koolid oleksid piisavalt varustatud nii põhi- kui ka kõrgtasemel digitehnoloogiaga, et toetada digitaalset kirjaoskust ja rakendada selle komponendi reformi nr 1 raames läbivaadatud õppekavasid. Ligikaudu 10 000 lasteaiast ning alg- ja keskkoolist varustatakse 31. märtsiks 2024 vähemalt 9 260 põhi- ja tipptasemel digitehnoloogiaga (nt täiendatud reaalsus, virtuaalreaalsus, robootika ja 3D-printimine). Rahaliste vahendite eraldamisega kaasneb tehniline abi koolidele, et tagada rahaliste vahendite tõhus kasutamine. Seda tehnilist abi antakse koolidele kas keskselt pakutavate suuniste (sihtotstarbeline veebisait, veebiseminarid, veebipõhised hindamisvahendid, näited headest tavadest) või piirkondliku tasandi IT-nõustajate uue võrgustiku (IT gurus) kaudu, mis pakub koolidele sihipärast nõustamist IT-seadmete ostmise, IT-halduse loomise, ühenduvuse ja koolisiseste võrgustike kohta. IT guru võrgustik toetab ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2025 vähemalt 1120 kooli, st umbes viiendikku koolidest, keskendudes eelkõige väiksematele maapiirkondade koolidele, kellel on kõige suuremad IT levimise probleemid.
Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
P.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
168 |
Reform 1: Õppekavade reform ja IT-hariduse tugevdamine |
Vahe-eesmärk |
Digitaalset kirjaoskust ja arvutuslikku mõtlemist tugevdavate uute õppekavade heakskiitmine |
Haridus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi poolt algkoolide, teise taseme alumise astme koolide ja gümnaasiumide uute õppekavade heakskiitmine. |
3. kv |
2021 |
Uued õppekavad: ·tugevdada informaatikaharidust seoses õppetundidega ·laiendada informaatika ulatust uutele valdkondadele, nagu andmetöötlus ja modelleerimine, kodeerimine ja programmeerimine, robootika, täiendatud reaalsus, virtuaalreaalsus ja digitehnoloogia. ·Tutvustada digipädevust ühe võtmepädevusena ·edendada digitehnoloogia kasutamist kõigis haridusvaldkondades, sealhulgas muudes kui IT-ainetes. |
|||
|
169 |
Reform 1: Õppekavade reform ja IT-hariduse tugevdamine |
Vahe-eesmärk |
Uute õppekavade rakendamine koolides, mis tugevdavad digitaalset kirjaoskust ja arvutuslikku mõtlemist |
Uute õppekavade rakendamine algkoolides, teise taseme alumise astme koolides ja gümnaasiumides. |
3. kv |
2025 |
Koolides rakendatakse uusi õppekavasid järk-järgult. Algkoolid vastavad täielikult uutele õppekavadele 1. septembriks 2023, põhikoolid 1. septembriks 2024 ja gümnaasiumid 1. septembriks 2025. |
|||
|
170 |
1. investeering: Läbivaadatud õppekava rakendamine ja õpetajate digioskused |
Vahe-eesmärk |
Digiplatvormi loomine haridusressursside tõhusaks jagamiseks |
Täielikult toimiv digiplatvorm |
4. kv |
2024 |
Haridus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi vastutusalasse kuuluv digiplatvorm annab õpetajatele juurdepääsu olemasolevale haridussisule (nt digitaalsed õppematerjalid, veebiseminarid, e-õppe kursused). Selles luuakse lingid olemasolevatele digitaalsete õppematerjalide andmebaasidele. |
|||
|
171 |
1. investeering: Läbivaadatud õppekava rakendamine ja õpetajate digioskused |
Siht |
Nende koolide arv, kes said toetust uute IT-õppekavade rakendamiseks (õpetajate digioskused ja juhendamine) |
Arv |
0 |
4 000 |
1. kv |
2026 |
Uute õppekavade rakendamise toetus on suunatud alg- ja põhikoolidele. Selle koostisosadeks on: ·õpetajate koolitamine digioskuste ja IT-oskuse valdkonnas ·juhendamine (seminarid, veebiseminarid, individuaalne nõustamine) juhtidele, kooli IKT koordinaatoritele, õppekavade koordinaatoritele ja IT õpetajatele |
|
|
172 |
2. investeering: Digiseadmed koolidele |
Siht |
Koolide poolt kaugõppeks ostetud digiseadmete arv |
Arv |
0 |
74000 |
4. kv |
2020 |
Koolid ostavad kaugõppeks vähemalt 74 000 digiseadet (tahvelarvutid, sülearvutid, mobiiltelefonid jne). Vähemalt 4102 alg- ja keskkooli rahastati kaugõppe IT-seadmetega. |
|
|
173 |
2. investeering: Digiseadmed koolidele |
Vahe-eesmärk |
Ebasoodsas olukorras olevatele õpilastele mõeldud mobiilsete digiseadmete koolifondi jaoks ostetud IT-seadmete arv |
Arv |
0 |
70 000 |
4. kv |
2025 |
70 000 seadme ostmisega toetatakse 70 000 abivajavat õpilast. Vähemalt 80 % koolidest on loonud fondi ebasoodsamas olukorras olevatele õpilastele mõeldud mobiilsete digiseadmete jaoks. Need IT-seadmed täiendavad sihtmärgis 159 osutatud seadmeid. |
|
|
174 |
2. investeering: Digiseadmed koolidele |
Siht |
Digitehnoloogia ja -seadmetega toetatud koolide arv, et edendada digitaalset kirjaoskust ja rakendada uusi IT-õppekavasid |
Arv |
0 |
9 260 |
1. kv |
2024 |
Kokku umbes 10 000 koolist on vähemalt 9 260 koolis olemas nii põhi- kui ka kõrgtehnoloogilised digitehnoloogiad, mis on vajalikud digitaalse kirjaoskuse edendamiseks ja uute informaatikalahenduste õpetamiseks vastavalt läbivaadatud õppekavadele. |
|
|
175 |
2. investeering: Digiseadmed koolidele |
Siht |
IT-seadmete ja sisemiste IT-süsteemide alase nõustamise ja juhendamise raames toetust saavate koolide arv |
Arv |
0 |
1 120 |
1. kv |
2026 |
Piirkondlikul tasandil pakub piirkondlike IT-nõustajate võrgustik sihipärast nõustamist ja nõustamist vähemalt 1120 koolile IT-seadmete ostmise, ühenduvuse, IT-halduse loomise ja sisekoolide võrgustike kohta. Piirkondlike IT-nõustajate pakutavat nõustamist täiendavad keskselt pakutavad metoodilised suunised, nagu sihtotstarbeline veebisait, veebiseminarid, heade tavade jagamine ja veebipõhised hindamisvahendid. |
|
Q. KOMPONENT 3.2: Koolide programmide kohandamine
See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada probleeme vastavalt kolmanda taseme hariduse ja põhihariduse ning teise taseme alumise astme hariduse valdkonnas. Kolmanda taseme hariduses on komponendi eesmärk suurendada ülikoolide suutlikkust ja kohandada õppeprogramme uute õppevormide ja uute valdkondadega, eelkõige digioskustega, võttes arvesse tööturu muutuvaid vajadusi. Samuti toetatakse uusi ülikoolirajatisi kolmanda taseme hariduse laiendamiseks ja ajakohastamiseks meditsiini- ja farmaatsiateaduste valdkonnas. Põhihariduse ja teise taseme alumise astme hariduse tasandil on selle komponendi eesmärk tegeleda kasvava ebavõrdsusega hariduses, pakkudes mitmekihilist tuge ebasoodsas olukorras olevatele koolidele, lisaõpet õpilastele, keda ohustab koolist väljalangemine, ning tugevdades õpetajate ja spetsialistide suutlikkust õpetada heterogeenseid klasse.
Selle komponendiga toetatakse riigipõhise soovituse nr 2/2019 (mille kohaselt Tšehhi suurendab haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ja kaasavust, sealhulgas edendades tehnilisi ja digioskusi ning edendades õpetajakutset) ja riigipõhise soovituse nr 2/2020 (mille kohaselt Tšehhi toetab tööhõivet aktiivse tööturupoliitika, oskuste, sealhulgas digioskuste pakkumise ja digiõppele juurdepääsu kaudu) täitmist.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
Q.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine uute õppevormidega kohanemiseks ja tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks
Reformi eesmärk on algatada ja kiirendada ülikoolide ümberkujundamist nii õppe sisu kui ka vormide osas. Sisu osas kohandatakse õppekavade valikut vastavalt tööturu uutele suundumustele ja muutuvatele vajadustele, eelkõige seoses . Prioriteetsed sektorid määratakse kindlaks riiklikul tasandil, konsulteerides sotsiaalpartneritega. Samuti kohandatakse olemasolevate õppekavade akadeemilist rõhuasetust nii, et see hõlmaks märkimisväärset osa töölõppimisest, et paremini vastata tööturu vajadustele. Reform hõlbustab ka üleminekut uutele, peamiselt digitaalsetele õppevormidele, nagu segaõpe ja kaugõpe. See nõuab investeeringuid digiseadmetesse ja -tehnoloogiatesse ning ülikooli personali koolitamist digioskuste ja kaasaegsete õpetamismeetodite valdkonnas. Meede keskendub ka sellise suutlikkuse arendamisele, mis võimaldaks ülikoolidel pakkuda ümber- ja täienduskursusi, eelkõige teadmistemahukate valdkondade töötajatele.
Toetus suunatakse ülikoolidesse haridus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi hallatava avatud konkursi kaudu. Eeldatakse, et toetatakse vähemalt 20 ülikooli. Akrediteeritakse vähemalt 35 uut õppeprogrammi, sealhulgas:
-vähemalt 15 õppeprogrammi prioriteetses kiiresti kasvavas suure lisandväärtusega sektoris, kus on puudus kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidest, nagu küberturvalisus, tehisintellekt, tööstus 4.0, e-valitsuse teenused.
-vähemalt 20 täiendavat õppekava (bakalaureuse- või magistriõppekava), millel on ametialane profiil.
Lisaks pakuvad ülikoolid vähemalt 20 uut elukestva õppe kursust (sealhulgas mikropilti).
Reform ja sellega kaasnev investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
1. investeering: Valitud peamiste akadeemiliste mälestiste arendamine
Investeering seisneb meditsiini-, biomeditsiini- ja farmaatsiateaduste valdkonna ülikoolide rajatiste laiendamises. Uued vahendid võimaldavad innovatsiooni akadeemilistes programmides, praktilise õpetamise laiendamist, interdistsiplinaarsete teadusuuringute arendamist ja rahvusvahelistumise suurendamist. Lõppeesmärk on suurendada meditsiini- ja farmaatsiaüliõpilaste osakaalu, tegeledes seeläbi tervishoiutöötajate puudusega Tšehhis. Investeeringud hõlmavad uute akadeemiliste rajatiste ehitamist ja sisseseadet kolme ülikoolilinnakusse:
·MEPHARED 2 – Hradec Královés asuva Karli Ülikooli meditsiiniteaduskonna ja farmaatsiateaduskonna killustatud akadeemiliste mälestiste ühendamine
·BIOCENTRUM – uued meditsiini-, biomeditsiiniliste loodusteaduste ja loodusteaduste rajatised Karli Ülikooli Alberovi ülikoolilinnakus Prahas
·Biopharma Hub – uued farmatseutilised ja biomeditsiinilised uuringud, mis võimaldavad ühendada farmatseutilise teaduskonna Brno Masaryki Ülikooli ainsa akadeemilise keskusega.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Reform 2: Ebasoodsas olukorras olevate koolide toetamine
Reformi eesmärk on vähendada koolide haridustulemuste kasvavat ebavõrdsust ja tagada võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele. Selle saavutamiseks toetatakse igakülgselt kõige haavatavamaid koole, kus on keskmisest suurem osa ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga õpilasi. Sotsiaalselt tõrjutud piirkondade koolidele ja segregeeritud koolidele, samuti koolidele, kus on suurem osa erineva emakeelega õpilasi, töötatakse välja ja rakendatakse suunatud toetusprogramm. Toetus keskendub õpetajate koolitamisele heterogeensete rühmade ja ebasoodsas olukorras olevate õpilastega töötamiseks ning tõhusale koostööle koolipsühholoogide, õpetajate assistentide ja kooli sotsiaaltöötajatega.
Toetusprogrammi tulemuste põhjal esitatakse koolide rahastamise reform, millega võetakse kasutusele indeksipõhine rahastamine, et kajastada sotsiaal-majandusliku halvemuse taset. See võimaldab süsteemselt rohkem rahastada kõige haavatavamaid koole, parandades seeläbi nende hariduse kvaliteeti ja vähendades erinevusi koolide vahel.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
2. investeering: Õpilaste juhendamine
Investeeringu eesmärk on pakkuda järeleaitamistunde ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga õpilastele, kelle haridustulemused on pikaleveninud koolist väljalangemise tõttu halvenenud. Tšehhi kooliinspektsiooni aruannete põhjal on hinnanguliselt 500 000 õpilast maha jäänud ja vajavad juhendamist, kuna kümne kuu jooksul ei osale nad piisavalt veebipõhises õppes. Investeeringuga välditakse seega õpilaste ja koolide vahelise ebavõrdsuse edasist suurenemist, mis on tingitud sotsiaalsetest või muudest ebasoodsatest tingimustest. Toetus koolist väljalangemise ohus olevatele õpilastele on ajutine ja piirdub taastumisetapiga, mis järgneb õpilase naasmisele täisajaga haridusteele. See aitab taastada õpiharjumusi ning omandada matemaatika, tšehhi ja võõrkeelte õppekavades ette nähtud teadmisi.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Q.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
176 |
Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine uute õppevormidega kohanemiseks ja tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks |
Vahe-eesmärk |
Programmi käivitamine ülikoolide ümberkujundamise toetamiseks |
Programmi käivitamine haridusministeeriumi poolt |
2. kv |
2022 |
Programmiga toetatakse ülikoolide kohanemist uute õppevormidega ja uute õppeprogrammide kasutuselevõtmist. Programmist toetatavad sektorid määratakse kindlaks majandusandmete analüüsi põhjal, konsulteerides sotsiaalpartneritega. Keskendutakse kiiresti kasvavatele suure lisandväärtusega sektoritele, kus on puudus kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidest, nagu küberturvalisus, tehisintellekt, tööstus 4.0 või e-valitsuse teenused. Eesmärk on toetada vähemalt 20 ülikooli. |
|||
|
177 |
Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine uute õppevormidega kohanemiseks ja tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks |
Siht |
Uute akrediteeritud õppekavade arv |
Arv |
0 |
35 |
1. kv |
2026 |
Akrediteeritakse vähemalt 35 uut õppeprogrammi, millest: -vähemalt 15 õppeprogrammi kuuluvad sektoritesse, mida peetakse kiiresti kasvavateks suure lisandväärtusega sektoriteks, kus on puudus kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidest; -vähemalt 20 uuel õppekaval (bakalaureuse- või magistriõppekava) peab olema ametiprofiil. |
|
|
178 |
Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine uute õppevormidega kohanemiseks ja tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks |
Siht |
Uute ümber- ja täiendõppe kursuste arv |
Arv |
0 |
20 |
1. kv |
2026 |
Ülikoolid käivitavad ja pakuvad vähemalt 20 uut koolituskursust, mis keskenduvad oskuste täiendamisele või ümberõppele (sealhulgas mikrovormid). |
|
|
179 |
1. investeering: Valitud peamiste akadeemiliste mälestiste arendamine |
Vahe-eesmärk |
Uute ülikoolirajatiste ehitamiseks lepingute sõlmimine |
Teade uute ülikoolirajatiste ehitamise lepingu sõlmimise kohta |
2. kv |
2024 |
Teade riigihankelepingute sõlmimise kohta uute ülikoolirajatiste ehitamiseks, mille eesmärk on 100 000 m² uut ülikoolipinda, sealhulgas materjalivarustust, jaotatuna järgmiselt: 1.Mephared 2 (Karli Ülikool, Hradec Králové) – 58 092 m² 2.Biocentrum (Karli Ülikool, Praha-Albertov) – 33 934 m² 3.BiopharmaHub (Masaryki Ülikool, Brno) – 19 035 m² |
|||
|
180 |
1. investeering: Valitud peamiste akadeemiliste mälestiste arendamine |
Siht |
Uue ülikoolipiirkonna ruutmeetrite arv |
Arv |
0 |
100 000 |
2. kv |
2026 |
Üldeesmärgist ehitada 111 000 m² juurde vähemalt 100 000 m² uusi ülikoolialasid. |
|
|
181 |
Reform 2: Ebasoodsas olukorras olevate koolide toetamine |
Siht |
Toetust saavate ebasoodsas olukorras olevate koolide arv |
Arv |
0 |
400 |
4. kv |
2025 |
Programmiga toetatakse vähemalt 400 kooli, kus on suur ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal. Toetus keskendub õpetajate koolitamisele, et nad saaksid töötada heterogeensete rühmade ja ebasoodsas olukorras olevate õpilastega. Koolide valiku teeb riiklik pedagoogikainstituut koostöös Tšehhi kooliinspektsiooniga, võttes aluseks sellised kriteeriumid nagu ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal, erineva emakeelega õpilaste osakaal ja kooli haridustulemused. |
|
|
182 |
Reform 2: Ebasoodsas olukorras olevate koolide toetamine |
Vahe-eesmärk |
Ettepanek koolide uue rahastamissüsteemi kohta vastavalt ebasoodsale sotsiaal-majanduslikule olukorrale |
Haridus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi heakskiit indeksipõhise rahastamise ettepanekule |
4. kv |
2025 |
Indeksipõhise rahastamise ettepanek põhineb reformi nr 2 (ebasoodsate tingimustega koolide toetamine) raames ebasoodsas olukorras olevatele koolidele suunatud toetusprogrammi tulemustel. Indeksis võetakse arvesse mitmeid koolide sotsiaal-majandusliku eelise näitajaid, nagu haridustulemused, sotsiaalselt või muul viisil ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal ja erineva emakeelega õpilaste osakaal. |
|||
|
183 |
2. investeering: Õpilaste juhendamine |
Siht |
Juhendajate arv |
Arv |
0 |
500 000 |
4. kv |
2023 |
Juhendamist pakutakse vähemalt 500 000 koolist väljalangemise ohus olevale õpilasele. Juhendamine aitab õpilastel taastada õpiharjumused ja omandada õppekavades ette nähtud teadmised matemaatika, tšehhi ja võõrkeele valdkonnas. |
|
R. KOMPONENT 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent aitab lahendada mitmeid probleeme tööturu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Esiteks on selle eesmärk suurendada tööjõu kohanemisvõimet, arendades selle oskusi, eelkõige digivaldkonnas. Teiseks on selle eesmärk tegeleda püsiva soolise ebavõrdsusega tööturul, eelkõige väikeste lastega naiste vähese tööturul osalemisega. Kolmandaks on komponendi eesmärk ajakohastada ja laiendada sotsiaalteenuseid kooskõlas deinstitutsionaliseerimise ja iseseisva elu põhimõtetega, nagu on kirjeldatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis.
Selle komponendiga toetatakse riigipõhist soovitust 2/2019, mille kohaselt Tšehhi edendab väikelastega naiste tööhõivet, sealhulgas parandades taskukohaste lastehoiuteenuste kättesaadavust, ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööhõivet, ning riigipõhist soovitust 2/2020, mille kohaselt Tšehhi toetab tööhõivet aktiivse tööturupoliitika, oskuste, sealhulgas digioskuste pakkumise ja digiõppele juurdepääsu kaudu.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
R.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Tööturupoliitika arendamine
Eesmärk on edendada elukestvat õpet Tšehhis. Reform koosneb mitmest süsteemsest meetmest:
●luua 31. märtsiks 2022 kolmepoolne mehhanism, millesse on kaasatud tööministeerium, haridusministeerium, tööandjate ja ametiühingute esindajad, et koordineerida elukestva õppe programmide väljatöötamist vastavalt tegelikule ja eeldatavale oskuste nõudlusele;
●luua 31. detsembriks 2023 ümber- ja täiendusõppe kursuste andmebaas, mis suurendab ümberõppe kursuste pakkumist ning parandab pakkumise ja nõudluse vastavust; Andmebaas sisaldab nii tööhõiveseaduse kohaselt sertifitseeritud ümberõppeprogramme kui ka kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide pakutavaid kursusi;
●laiendada sihtrühmi, kes saavad osaleda tööbüroo korraldatud ümberõppes, töötajatele, keda ohustab töökoha leidmine, ja töötajatele, kes otsivad oskuste täiendamist; See peaks suurendama nõudlust täiendõppe järele ja selle kasutuselevõttu;
●31. detsembriks 2025 luuakse vähemalt 14 piirkondlikku koolituskeskust (tööbüroo vastutusel), mis on piisavalt varustatud, et pakkuda elukestvat õpet digitehnoloogia ja tööstuse 4.0 valdkonnas; See võimaldab tugevdada koostööd piirkondlike kutsekoolidega ja pakkuda paindlikumalt ümberõppekursusi vastavalt piirkondliku tööturu tegelikele vajadustele (ilma vajaduseta korraldada ümberõppeprogramme);
●õigusakti muudatus 31. detsembriks 2025, et suurendada tööbüroo korraldatavate ümberõppekursuste paindlikkust ja tõhusust ning suunata toetus paremini kõige haavatavamatele rühmadele.
Reformimeetmed viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform 2: Lastehoiuteenuste jätkusuutliku rahastamise tagamine
Selle meetme eesmärk on edendada taskukohaste lastehoiuteenuste kättesaadavust alla kolmeaastastele lastele, et hõlbustada vanemate, eelkõige emade naasmist pärast lapsehoolduspuhkust tööle. Reform seisneb koolieelset hooldust käsitleva seaduse muutmises, millega tagatakse alla kolmeaastastele lastele mõeldud asutuste stabiilne rahastamine. Õigusakti muudatuse eesmärk on ka tagada juurdepääs taskukohasele lapsehoiule alla kolmeaastaste laste jaoks kõigis Tšehhi piirkondades.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform 3: Pikaajalise hoolduse reform
Reformi eesmärk on lahendada probleem, mis on seotud pikaajalise hoolduse killustatud juhtimise ja rahastamisega ning kogukonnapõhiste ja kodus osutatavate teenuste väikese osakaaluga Tšehhis. Meede koosneb seadusandlikust reformist, mille eesmärk on integreerida tervishoid ja sotsiaalne pikaajaline hooldus, tagada kvaliteetsete pikaajaliste teenuste piisava rahastamise stabiilne süsteem, pakkuda stiimuleid kogukonnapõhiseks ja koduseks hoolduseks, võimaldada juurdepääsu erasektori teenuseosutajatele ja parandada järelevalvet sotsiaalhoolekande üle. 31. detsembriks 2022 on kavas luua sotsiaalsete ja pikaajaliste vajaduste kaardistamise süsteem ning võtta vastu deinstitutsionaliseerimise tegevuskava.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
1. investeering: Tööturupoliitika arendamine
Meetme eesmärk on suurendada tööjõu kohanemisvõimet tööturu muutuvate vajadustega. Meede hõlmab peamiselt ümberõppe ja oskuste täiendamise projekte, keskendudes inimestele, kelle võime kohaneda tööturu muutuvate tingimustega on vähenenud.
Oskuste pakkumine peab ühelt poolt tagama kvalifitseeritud tööjõu pakkumise, mis on konkurentsivõime eeltingimus, ning teiselt poolt ennetama töötust ja edendama sotsiaalset ühtekuuluvust. 31. detsembriks 2025 pakutakse 130 000 inimesele oskuste täiendamist või ümberõpet digioskuste või muude oskuste valdkonnas, mis on vajalikud digiüleminekuks ja tööstuse 4.0 jaoks. Sellest arvust 65 000 inimest saab eeldatavasti toetust Tšehhi Tööbüroo kaudu ja lisaks 65 000 inimest toetatakse tööandjate poolt otse pakutava kutsealase koolituse kaudu (eelistatakse VKEsid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid).
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
2. investeering: Lastehoiuasutuste suutlikkuse suurendamine
Investeeringu eesmärk on suurendada lastehoiuteenuste kättesaadavust alla kolmeaastastele lastele. See aitab vähendada väikeste lastega naiste madalat tööturul osalemist ja püsivat soolist ebavõrdsust tööturul, mis toob kaasa suure soolise tööhõive-, palgalõhe ja pensionilõhe. Investeeringu eesmärk on ka parandada lastehoiu kättesaadavust madalama sissetulekuga perede jaoks, kes ei saa endale lubada olemasolevaid lastehoiuteenuseid, mis suurendab veelgi nende laste sotsiaalse tõrjutuse ja kehvade haridustulemuste riski. Eeldatakse, et investeering suurendab lasterühmade ja lasteaedade arvu 40 %. Investeering sisaldab järgmist:
●investeeringud uutesse puukoolidesse. Üldeesmärgist luua 435 uut puukooli luuakse vähemalt 391;
●olemasolevate rajatiste renoveerimine, et need vastaksid lapserühma seaduse muutmisega kehtestatud uutele tehnilistele standarditele (hügieen ja tuleohutus) või suurendaksid suutlikkust. Üldeesmärgist renoveerida 370 rajatist tuleb renoveerida vähemalt 333 rajatist.
Uutesse võimsustesse investeerimine aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, suurendades energiatõhusust järgmiselt:
●25 % eraldatakse uutele ehitistele, mille primaarenergianõudlus on vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoonete nõudest.
●45 % eraldatakse energiatõhusale renoveerimisele, saavutades kas keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia säästu või vähemalt 30 % otsese ja kaudse kasvuhoonegaaside heite vähenemise.
●30 % eraldatakse muule energiatõhusale renoveerimisele.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
3. investeering: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine
Selle meetme eesmärk on tegeleda sotsiaalhoolduse infrastruktuuri puudumisega ja vajadusega toetada Tšehhi Vabariigis üleminekut kogukonnapõhisele sotsiaalhooldusele ja pikaajalisele hooldusele.
Investeeringutega toetatakse täiendava sotsiaalhoolduse infrastruktuuri loomist kas olemasoleva hoone rekonstrueerimise või uute ehitiste abil. Neid investeerimisprojekte rakendavad autonoomsed omavalitsused territoriaalsete vajaduste hindamise alusel; Tagada, et uued ja renoveeritud eluruumid oleksid kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Soodustatakse investeerimist kodus ja kogukonnas asuvatesse hooldusasutustesse ning kõigi investeerimisprojektide puhul järgitakse valikuvabaduse ja iseseisva elu põhimõtet. Uutesse võimsustesse investeerimine aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, suurendades energiatõhusust järgmiselt:
●üks kolmandik eraldistest toetab uusi ehitisi, mille primaarenergianõudlus on vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahooneid käsitlevast nõudest.
●üks kolmandik eraldistest eraldatakse renoveerimistöödele, millega saavutatakse keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia sääst või vähendatakse otseselt ja kaudselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 30 %;
●üks kolmandik eraldistest eraldatakse renoveerimistöödele, millega ei saavutata keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia säästu ega kasvuhoonegaaside otseste ja kaudsete heitkoguste vähendamist vähemalt 30 % võrra.
●Sotsiaalsete ennetus-, nõustamis- ja koduhooldusteenuste osutamiseks ostetakse vähemalt 100 elektrisõidukit ja vähemalt 151 pistikühendusega hübriidsõidukit.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
R.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
184 |
Reform 1: Tööturupoliitika arendamine |
Vahe-eesmärk |
Kolmepoolse ümber- ja täiendõppe komitee loomine |
Määruse jõustumine, millega luuakse majandus- ja sotsiaalnõukogu (kolmepoolne) alaline oskuste täiendamise ja täiendamise komitee |
1. kv |
2022 |
Ümberõppe ja oskuste täiendamise komitee koordineerib elukestva õppe arendamist vastavalt tegelikule ja eeldatavale nõudlusele oskuste järele. See koosneb töö- ja sotsiaalministeeriumi, haridus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi, tööandjate ühenduste ja ametiühingute esindajatest. |
|||
|
185 |
Reform 1: Tööturupoliitika arendamine |
Vahe-eesmärk |
Muudetud tööhõiveseaduse jõustumine, suurendades tööturuasutuste tõhusust ja keskendudes paremini kõige haavatavamatele rühmadele
|
Muudetud tööseaduse säte, milles on märgitud muudetud tööseaduse jõustumine |
4. kv |
2025 |
Seaduses on sätestatud: ·Määratleda tööturul ebasoodsas olukorras olevad inimesed; ·paremini suunata toetust kõige haavatavamatele rühmadele (eelkõige madala kvalifikatsiooniga, tõrjutud või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele isikutele); ·suurendada tööbüroo korraldatavate ümberõppekursuste paindlikkust ja tõhusust |
|||
|
186 |
Reform 1: Tööturupoliitika arendamine |
Vahe-eesmärk |
Ümber- ja täiendõppe kursuste andmebaas |
Käivitatud oskuste täiendamise ja ümberõppe kursuste avalik andmebaas |
4. kv |
2023 |
Andmebaas sisaldab tööhõiveseaduse kohaselt sertifitseeritud oskuste täiendamise ja ümberõppe programme (mida pakub tööhõiveamet) ning kutseõppeasutuste, kõrgkoolide ja muude teenuseosutajate pakutavaid kursusi. |
|||
|
187 |
1. investeering: Tööturupoliitika arendamine |
Siht |
Tööstus 4.0 jaoks vajalike digioskuste ja -oskuste ümber- ja täiendusõppe saanud inimeste arv |
Arv |
0 |
130 000 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 65 000 inimest saavad digioskuste täiendus- või ümberõpet. Lisaks sellele peab vähemalt 65 000 inimest saama tööstus 4.0 jaoks vajalike oskuste täiendamise või ümberõppe. Oskuste täiendamist ja ümberõpet toetatakse Tšehhi Tööbüroo kaudu või tööandjate pakutava ettevõttepõhise koolituse kaudu. Valikukriteeriumidega tagatakse, et eelistatakse VKEsid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid. |
|
|
188 |
Reform 1: Tööturupoliitika arendamine |
Siht |
Tööstuse 4.0 edendamiseks loodud piirkondlike koolituskeskuste arv |
Arv |
0 |
14 |
4. kv |
2025 |
Luuakse, varustatakse ja võetakse tööle vähemalt 14 koolituskeskust (üks keskus piirkonna kohta). Keskused loob Tööbüroo. Neil peavad olema vahendid, et pakkuda koostöös piirkondlike kutsekoolidega digioskuste ja tööstusele 4.0 üleminekuks vajalike oskuste täiendus- ja ümberõppekursusi. |
|
|
189 |
2. investeering: Eelkooliasutuste suutlikkuse suurendamine |
Siht |
Renoveeritud olemasolevate eelkooliasutuste arv |
Arv |
0 |
333 |
4. kv |
2025 |
Üldeesmärgist renoveerida 370 rajatist renoveeritakse vähemalt 333, et need vastaksid uutele tehnilistele standarditele, mis kehtestati lapserühmas lastehoiuteenuste osutamist käsitleva määruse nr 247/2014 muudatusega (lapserühma seadus) või et suurendada laste veomahtu. |
|
|
190 |
2. investeering: Eelkooliasutuste suutlikkuse suurendamine |
Siht |
Uute eelkooliasutuste arv |
Arv |
0 |
391 |
4. kv |
2025 |
Üldeesmärgist luua 435 uut puukooli luuakse vähemalt 391, ehitades uusi hooneid ja renoveerides olemasolevaid hooneid. Investeering hõlmab toetuse kasutamist järgmiselt: ·Vähemalt 98 peavad olema uued ehitised, mille primaarenergianõudlus on vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahooneid käsitlevast nõudest. ·Vähemalt 176 on renoveerimine, millega saavutatakse keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia sääst või vähendatakse otseselt või kaudselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 30 %. ·Vähemalt 117 on muu energiatõhusa renoveerimine. |
|
|
191 |
2. investeering: Eelkooliasutuste suutlikkuse suurendamine |
Siht |
Uute kohtade arv eelkooliasutustes |
Arv |
0 |
7430 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 7430 uue koha loomine alla kolmeaastastele lastele mõeldud eelkooliasutustes. Need rajatised peavad erinema muudest liidu programmidest rahastatavatest rajatistest. |
|
|
192 |
Reform 2: Lastehoiuteenuste rahastamise jätkusuutlikkuse tagamine |
Vahe-eesmärk |
Lapsehooldust käsitleva seaduse jõustumine (seaduse nr 247/2014 (lastehoiuteenuste osutamise kohta lasterühmas) muutmine) |
Lapsehooldust käsitleva seaduse säte (seaduse nr 247/2014 (lastehoiuteenuste osutamise kohta lasterühmas) muudatus), mis viitab seaduse jõustumisele |
4. kv |
2023 |
Koolieelse lapsehoiu seadus (seaduse nr 247/2014 (lastehoiuteenuste osutamise kohta lasterühmas) muudatus) ·tagada alla kolmeaastaste laste koolieelsete lasteasutuste stabiilne rahastamine ·seada eesmärgiks tagada kõigis piirkondades juurdepääs taskukohastele lastehoiuteenustele alla kolmeaastastele lastele. |
|||
|
193 |
Reform 3: Pikaajalise hoolduse reform |
Vahe-eesmärk |
Pikaajalise hoolduse seaduse jõustumine |
Pikaajalist hooldust käsitleva seaduse säte, mis viitab seaduse jõustumisele |
4. kv |
2023 |
Pikaajalise hoolduse seadus: ·seab eesmärgiks integreerida tervishoid ja sotsiaalne pikaajaline hooldus; ·tagab kõrged kvaliteedistandardid igat liiki pikaajalise hoolduse teenustele; ·edendab kogukonnapõhist hooldust ja koduhooldust, et tagada iseseisev elu looduskeskkonnas; ·tagab pikaajalise hoolduse teenuste, sealhulgas kogukonnapõhise ja koduhoolduse piisava rahastamise stabiilne süsteem; ·määrab kindlaks hooldusteenuste kvaliteedi järelevalve eeskirjad, nõuded töötajatele (sealhulgas kvalifikatsioonid) ja seadmetele; ·võimaldab eraviisilistele pikaajalise hoolduse pakkujatele juurdepääs, kohaldades kõigi teenuseosutajate suhtes samu eeskirju ja kvaliteedistandardeid. |
|||
|
194 |
3. investeering: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
T1. Ehitatud või rekonstrueeritud kogukonnapõhiste elamute arv |
Vahendite arv |
0 |
121 |
4. kv |
2024 |
Luuakse vähemalt 121 rajatist, millest: ·69 rajatised on uued ehitised, mille primaarenergianõudlus on vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahooneid käsitlevast nõudest; ·26 rajatised renoveeritakse, saavutades keskmiselt kas vähemalt 30 % primaarenergia säästu või vähemalt 30 % otsese ja kaudse kasvuhoonegaaside heite vähenemise. ·26 rajatised on muu energiatõhusa renoveerimine. Rajatised ehitatakse/rekonstrueeritakse vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tingimustele, eelkõige valikuvabaduse ja iseseisva elu põhimõtetele. |
|
|
195 |
3. investeering: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
T2. Ehitatud või rekonstrueeritud kogukonnapõhiste elamute arv |
Vahendite arv |
121 |
288 |
4. kv |
2025 |
Luuakse vähemalt 288 rajatist, millest: ·116 rajatised on uued ehitised, mille primaarenergianõudlus on vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahooneid käsitlevast nõudest; ·106 rajatist renoveeritakse, saavutades kas keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia säästu või vähemalt 30 % otsese ja kaudse kasvuhoonegaaside heite vähenemise. ·66 rajatised on muud energiatõhusad renoveerimistööd, millega ei saavutata keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergiat. rajatisi ehitatakse/rekonstrueeritakse kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tingimustega, eelkõige valikuvabaduse ja iseseisva elu põhimõtetega. Meede peaks looma sotsiaalhoolekandeasutustes vähemalt 5000 uut voodikohta. |
|
|
196 |
3. investeering: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
T1. Sotsiaalvaldkonna ennetus-, nõustamis- ja koduhooldusteenuste jaoks ostetud vähesaastavate sõidukite arv |
Arv |
0 |
120 |
4. kv |
2023 |
Ostetakse vähemalt 120 vähese heitega sõidukit, millest: ·40 elektriautot ·80 pistikühendusega hübriidautod |
|
|
197 |
3. investeering: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
T2. Sotsiaalvaldkonna ennetus-, nõustamis- ja koduhooldusteenuste jaoks ostetud vähesaastavate sõidukite arv |
Arv |
120 |
251 |
4. kv |
2024 |
Ostetakse vähemalt 251 vähese heitega sõidukit, millest: ·100 elektriautot ·151 pistikühendusega hübriidautod |
|
S. KOMPONENT 4.2: Uued kvantiteediinstrumendid Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) ettevõtluse ja arengu edendamiseks riikliku arengupangana
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent käsitleb probleeme, mis on seotud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) juurdepääsuga rahastamisele .
Komponendi eesmärk on laiendada ČMZRB tooteliini nii, et see hõlmaks uut kvaasikapitali instrumenti, ja tugevdada ČMZRB suutlikkust selle rakendamiseks, sealhulgas sisemise reguleerimiskorra ja IT-süsteemide kavandamist. Reformi lahutamatu osa on ajakohastada ČMZRB strateegiat, et see hõlmaks jätkusuutliku rahastamise põhimõtteid kooskõlas ELi keskkonnaeesmärkidega, rakendades täielikult põhimõtet „ei tekita olulist kahju“.
See komponent toetab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamist käsitleva riigipõhise soovituse elluviimist, kasutades likviidsustoetuse tagamiseks rohkem rahastamisvahendeid (riigispetsiifiline soovitus 3/2019).
S.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga arendamine riikliku arengupangana
Reformi eesmärk on tugevdada ČMZRB positsiooni riikliku arengupangana ja tema suutlikkust rakendada rahastamisvahendeid, eelkõige neid, mis toetavad rohelisele majandusele ülemineku eesmärke.
Reformiga püütakse saavutada järgmised eesmärgid:
·ČMZRB strateegia ajakohastamine, et lisada jätkusuutliku rahastamise põhimõtted kooskõlas ELi keskkonnaeesmärkidega.
·Institutsiooniliste ja inimressursside tugevdamine, et tagada uut tüüpi rahastamisvahendite tõhus haldamine, sealhulgas IT-süsteemide sisemisi regulatiivmenetlusi uue toote jaoks kohandades.
·töötada välja metoodika projektide hindamiseks ja valimiseks, mis vastab olulise kahju puudumise (DNSH) tehnilistele suunistele (2021/C58/01) ja roheliste märgiste kriteeriumidele, mis on kehtestatud RRF määruse VI lisas, võimaldades toetada tegevusi, mille kliimakoefitsient on 40 % või 100 %.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.
1. investeering: Ettevõtlust toetavate kvaasikapitali vahendite uue eelarverea väljatöötamine
Investeeringu eesmärk on toetada kokku 32 400 000 EUR ulatuses vähemalt 30 projekti, mis uue metoodika alusel vastavad keskkonna- ja kliimakriteeriumidele, kooskõlas reformiosa raames välja töötatud ČMZRB uue keskpika perioodi strateegiaga ning järgides läbipaistvat ja konkurentsivõimelist valikumenetlust. Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava raames antav toetus peaks erasektori kaasrahastamisena kaasama erakapitali ja suurendama pikemas perspektiivis ČMZRB tuumkapitali, mida ettevõtjad saavad rahastamisvahendite kaudu täiendavalt rahastada.
Tšehhi võtab järgmised meetmed:
·ČMZRB ning tööstus- ja kaubandusministeeriumi vahel rahastamislepingu sõlmimine, milles on selgelt sätestatud, et ČMZRB poolt taaste- ja vastupidavuskava alusel toetatavad projektid peavad olema kooskõlas määruse (EL) 2021/241 eesmärkidega, sealhulgas DNSH ja roheliste märgiste kriteeriumidega, ning et kuni 31. detsembrini 2026 kasutatakse tagasisaadavaid vahendeid uuest kvaasiomakapitali instrumendist uuesti ainult selle vahendi jaoks.
·ČMZRB tooteliinide laiendamine uutele kvaasiomakapitali vahenditele, millega toetatakse VKEsid (mezzanine-laenud). Uus instrument on kvaasikapitaliinstrument oma kõrgema nõudeõiguse järguga võla allutamise tähenduses, kuid sellega nähakse ette projektipõhine rahastamine.
·Abi kogusummas vähemalt 32 400 000 miljonit eurot (30 projekti) investeeringute rahastamise kaudu, mis on kooskõlas tehniliste suunistega „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01) ja kvaasiomakapitali vahendite puhul koefitsiendiga 40 % või 100 %, järgides läbipaistvat ja konkurentsipõhist menetlust.
·Selleks et tagada meetme vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), tööstus- ja kaubandusministeeriumi, rahandusministeeriumi ja kohaliku arengu ministeeriumi ning ČMZRB vahelisele lepingule ja sellele järgnevale rahastamisvahendi investeerimispoliitikale, tuleb:
I.nõuda InvestEU fondi jätkusuutlikkuse hindamist käsitlevate Euroopa Komisjoni tehniliste suuniste kohaldamist; ning
II.jätta rahastamiskõlblikest tegevustest ja varadest välja järgmine loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas alljärgnev kasutus 11 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 12 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 13 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 14 seotud tegevus ja varad; ning iv) tegevused ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada; ning
III.nõuda, et volitatud üksus või finantsvahendaja kontrolliks kõigi tehingute, sealhulgas jätkusuutlikkuse hindamisest vabastatud tehingute puhul toetusesaaja vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Selleks et tagada tegevuste kooskõla määruse (EL) 2021/241 VI lisaga, peavad valikukriteeriumid nõudma, et toetatavad tegevused vastaksid kõnealuse määruse VI lisas sätestatud kohaldatavate sekkumisvaldkondade nõuetele (koefitsient 40 % või 100 %).
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
S.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk Nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|
|
198 |
Reform 1: Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga arendamine riikliku arengupangana |
Vahe-eesmärk |
Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) keskpika perioodi strateegia vastuvõtmine, mille on heaks kiitnud panga aktsionärid (keda esindavad tööstus-, kaubandus-, rahandus- ja kohaliku arengu ministeeriumid) |
Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) keskpika perioodi strateegia vastuvõtmine |
4. kv |
2021 |
Panga aktsionärid kiidavad uue strateegia heaks: Tööstus-, kaubandus-, rahandus- ja kohaliku arengu ministeeriumid). See peab sisaldama sätteid, millega tagatakse vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01). |
|||
|
199 |
Reform 1: Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga arendamine riikliku arengupangana |
Vahe-eesmärk |
Uue kvaasiomakapitaliinstrumendi juhtimismudeli väljatöötamine |
Uut tüüpi rahastamisvahendite haldamise rakenduskava ja sise-eeskirjade heakskiitmine Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) direktorite nõukogu poolt |
4. kv |
2021 |
Vahe-eesmärk saavutatakse uut tüüpi rahastamisvahendite haldamise rakenduskava ja sise-eeskirjade heakskiitmisega Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) direktorite nõukogu poolt. Uued eeskirjad hõlmavad projektide hindamise tingimusi ja meetodeid, millega tagatakse vastavus olulise kahju puudumise (DNSH) tehnilistele suunistele (2021/C58/01) ja asjakohastele kriteeriumidele, mis tulenevad nõutest määruse (EL) 2021/241 VI lisas nimetatud kohaldatavatele sekkumisvaldkondadele (koefitsient 40 % või 100 %). Uute eeskirjadega konsulteeritakse turuüksuste ja kutseliste nõustajatega. |
|||
|
200 |
1. investeering: Ettevõtlust toetavate kvaasikapitali vahendite uue eelarverea väljatöötamine |
Vahe-eesmärk |
Rahastamisleping Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga kui riikliku arengupangaga (ČMZRB) |
Rahastamislepingu allkirjastamine, |
4. kv |
2021 |
Vahe-eesmärk saavutatakse Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga kui riikliku arengupanga (ČMZRB) ning tööstus- ja kaubandusministeeriumi vahelise rahastamislepingu allkirjastamisega. Leping sisaldab järgmist: 1) investeerimispoliitika, 2) toetuskõlblikkuse kriteeriumid, 3) käesoleva meetme raames toetust saavate toetusesaajate vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Valikukriteeriumide kohaselt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas määruse (EL) 2021/241 VI lisas sätestatud kohaldatavate sekkumisvaldkondade nõuetega (koefitsient 40 % või 100 %). Rahastamislepingus täpsustatakse, et Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga kui riikliku arengupanga (ČMZRB) esimese taseme omavahendite tagasimaksed rahastamisvahendist tehakse alles pärast 2026. aastat. |
|||
|
201 |
1. investeering: Ettevõtlust toetavate kvaasikapitali vahendite uue eelarverea väljatöötamine |
Siht |
Kokku 32 400 000 EUR suurune investeering VKEde kestlikke projekte toetavatesse kvaasikapitaliinstrumentidesse |
eurodes |
0 |
32 400 000 |
4. kv |
2025 |
Investeeringuga toetatakse läbipaistva ja konkurentsipõhise valikumenetluse kohaselt 2025. aasta lõpuks 32 400 000 EUR ulatuses vähemalt 30 projekti kooskõlas investeerimispoliitikaga. Projektid on kooskõlas olulise kahju puudumise (DNSH) tehniliste suunistega (2021/C58/01) ja asjakohaste kriteeriumidega, mis tulenevad nõutest määruse (EL) 2021/241 VI lisas nimetatud kohaldatavatele sekkumisvaldkondadele (koefitsient 40 % või 100 %). |
|
T. KOMPONENT 4.3: Korruptsioonivastased reformid
See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab kaasa Tšehhi Vabariigi korruptsioonivastase raamistiku tugevdamisele, võttes vastu õigusaktid rikkumisest teatajate kaitse ja lobitöö reguleerimise kohta. Reformi eesmärk on ka luua korruptsiooni analüüsiandmebaasid, mida saab hiljem kasutada tõhusamate ja sihipärasemate korruptsioonivastaste meetmete kavandamisel ja rakendamisel. Komponent hõlmab ka kohtusüsteemi reformi, mille eesmärk on tugevdada õiguslikku raamistikku ja läbipaistvust kohtute, kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite valdkonnas.
See komponent toetab riigipõhise soovituse nr 1 (2019) elluviimist, mille kohaselt Tšehhi võtab vastu menetluses olevad korruptsioonivastased meetmed.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
T.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Rikkumistest teatajate kaitse
Meetme eesmärk on parandada rikkumisest teatajate õiguslikke tagatisi ning parandada rikkumisest teatajate tajumist avalikus halduses ja kodanikuühiskonnas. Uus õigusakt on ette nähtud selleks, et tagada rikkumisest teatajate tõhus kaitse survemeetmete eest töökohal, luues asutusesisesed teatamiskanalid rikkumisest teatamiseks avaliku sektori asutuste, omavalitsuste ja suurettevõtete poolt. Justiitsministeeriumis luuakse rikkumisest teatamise väline teavitamissüsteem. Selleks et parandada rikkumisest teatajate tajumist, korraldatakse teadlikkuse suurendamise kampaania, mis on suunatud nii avalikule haldusele ja kohtusüsteemile kui ka üldsusele.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform 2: Õigusraamistiku ja läbipaistvuse tugevdamine kohtute, kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite valdkonnas
Reformi eesmärk on luua läbipaistev ja ühtne kohtunike ja kohtuametnike värbamise ja valimise süsteem, mis põhineb täpsetel, objektiivsetel ja ühtsetel kriteeriumidel. Lisaks on reformi eesmärk reguleerida üksikasjalikumalt kohtunike abitegevust ja ühtlustada assessoreid hõlmavaid kohtumenetlusi. Samuti püütakse sellega tugevdada kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite distsiplinaarmenetluste tagatisi, kehtestades apellatsioonikaebuse läbivaatamise. Reform saavutatakse järgmiste meetmete abil:
●Kohtute, kohtunike, hindajate ja riigihalduse seaduse (kohtute ja kohtunike seadus) jõustumine 31. detsembriks 2021;
●Kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite kohtuasjade menetlemist käsitleva seaduse jõustumine 31. detsembriks 2024.
Reform 3: Korruptsiooni käsitlevate andmete kogumine ja analüüs
Reformi eesmärk on saada kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid korruptsiooni levimuse kohta ning laiendada vahendite valikut, et kaardistada ja analüüsida korruptsiooni valdavaid liike eri sektorites. See saavutatakse uurimisprojektiga, milles määratakse kindlaks korruptsiooni ulatus ja vormid valitud sektorites Tšehhi Vabariigis. Analüüsi tulemusena esitatakse soovitused meetmete kohta korruptsiooni vähendamiseks valitud sektorites ning eeldatakse, et seda võetakse arvesse valitsuse tulevastes korruptsioonivastastes strateegiates. Uuringu lõpparuandes esitatakse otseste ja kaudsete korruptsioonikogemuste mõõtmise metoodika. Metoodika tehakse kättesaadavaks valitsusasutustele, mittetulundusühendustele ja akadeemilistele ringkondadele edasiseks arendamiseks ja kohaldamiseks.
Reform viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
Reform 4: Lobitöö eeskirjade kehtestamine
Lobitööd Tšehhis praegu ei reguleerita. Reformi eesmärk on luua õigusraamistik lobitööks õigusloomeprotsessis, et võimaldada avalikkusel lobitööd kontrollida ja seeläbi suurendada kogu õigusloomeprotsessi läbipaistvust. Võetakse vastu uus lobitööd käsitlev seadus, milles sätestatakse lobitöö eeskirjad, et eristada seaduslikku lobitööd ebasoovitavast läbipaistmatust lobitööst.
Reform viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
Reform 5: Kontroll ja audit
Liidu finantshuvide tõhus kaitse taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel sõltub asjakohaste meetmete kehtestamisest pettuse, korruptsiooni ja huvide konflikti ennetamiseks, avastamiseks ja parandamiseks, nagu on määratletud finantsmääruse artiklis 61. Seepärast on kontrolli- ja auditikeskkonna parandamine eeltingimus kava tõhusaks rakendamiseks kooskõlas kohaldatava liidu ja siseriikliku õigusega. See reform hõlmab mitut meedet liidu finantshuvide kaitsmiseks, eelkõige: i) riikliku kontrollisüsteemi täiustamine huvide konfliktide vältimiseks, tuvastamiseks ja korrigeerimiseks, ii) riiklike menetluste nõuetele vastavuse kontroll, et tagada, et tegelikult kasu saava omaniku teabe kohaldamine rahastu sisekontrollisüsteemi raames on täielikult kooskõlas direktiivi 2015/849 (mida on muudetud direktiiviga 2018/843) artikli 3 punktis 6 määratletud tegelikult kasu saava omaniku mõistega, iii) auditistrateegia vastuvõtmine, mis tagab taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise sõltumatu ja tulemusliku auditeerimise, iv) kõigi lõppsaajate andmete, sh tegelikult kasu saava omanike direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 tähenduses, andmete kogumise, säilitamise ja töötlemise süsteemi menetluste heakskiitmine, ning v) andmehoidla süsteem taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise seireks ning kõigi määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis d nimetatud andmete kogumiseks ja säilitamiseks.
Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2022. Kõik need vahe-eesmärgid tuleb täita enne esimese maksetaotluse esitamist komisjonile.
T.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
202 |
Reform 1: Rikkumistest teatajate kaitse |
Vahe-eesmärk |
Rikkumisest teatajate kaitse seaduse ja sellega kaasneva muutmisseaduse jõustumine |
Rikkumisest teatajate kaitset käsitleva seaduse jõustumisele viitav säte |
4. kv |
2024 |
Rikkumisest teatajate kaitset käsitlev seadus: ·keelustada rikkumisest teatajate vastu suunatud survemeetmed ·nõuda, et justiitsministeeriumis loodaks rikkumisest teatamiseks väline teavituskanal ·nõuda avalik-õiguslikelt asutustelt, suurtelt omavalitsustelt ja suurtelt ettevõtetelt asutusesiseste rikkumisest teatamise süsteemide loomist |
|||
|
203 |
Reform 2: Kohtusüsteemi reform, mille eesmärk on tugevdada õiguslikku raamistikku ja läbipaistvust kohtute, kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite valdkonnas |
Vahe-eesmärk |
Kohtute ja kohtunike seaduse jõustumine |
Kohtute ja kohtunike seaduse jõustumisele viitav säte |
4. kv |
2021 |
Kohtute ja kohtunike seadus: ·kehtestada objektiivsed eeskirjad kohtunike ja kohtuametnike valimiseks ·näha ette kohtunike teisejärgulise tegevuse üksikasjalikum reguleerimine ·ühtlustada kohtumenetlusi, milles kaasistujad osalevad |
|||
|
204 |
Reform 2: Kohtusüsteemi reform, mille eesmärk on tugevdada õiguslikku raamistikku ja läbipaistvust kohtute, kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite valdkonnas |
Vahe-eesmärk |
Kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite kohtuasjade menetlemist käsitleva seaduse jõustumine |
Kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite kohtuasjade menetlemist käsitleva seaduse jõustumisele viitav säte |
4. kv |
2024 |
Kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite kohtuasjade menetlemise seaduses: ·kehtestada distsiplinaarnõukogu otsuste apellatsioonipõhine läbivaatamine ·kehtestada meetmed kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite menetluste tõhususe suurendamiseks, eelkõige seoses distsiplinaarnõukogude koosseisu, distsiplinaarsüütegude eest süüdi mõistetud riigiteenistujate palkade ja distsiplinaarjuhtumi lahendamisega kokkuleppe alusel |
|||
|
205 |
Reform 3: Korruptsiooni käsitlevate andmete kogumine ja analüüs |
Vahe-eesmärk |
Metoodika loomine korruptsiooni mõõtmiseks Tšehhi Vabariigis |
Metoodika avaldamine justiitsministeeriumi poolt |
4. kv |
2023 |
Uus metoodika võimaldab jäljendada ja tõhusalt mõõta korruptsiooniga seotud otseseid ja kaudseid kogemusi Tšehhi Vabariigis. See on osa uuringu lõpparuandest, milles samuti: ·teha kindlaks korruptsiooni ulatus ja vormid valitud sotsiaalsektorites Tšehhi Vabariigis. ·soovituste sõnastamine korruptsiooni vähendamise meetmete kohta valitud sektorites |
|||
|
206 |
Reform 4: Lobitöö reguleerimine |
Vahe-eesmärk |
Lobitöö seaduse jõustumine |
Lobitööd käsitleva seaduse jõustumisele viitav säte |
1. kv |
2026 |
Lobitöö seadus: ·lobitöö määratlemine ·nõuda lobitöötajate ja lobitöötajate registri loomist ·kehtestada kohustus registreerida lobitöö ja sanktsioonid nõuete täitmata jätmise korral. |
|||
|
207 |
Reform 5: Kontroll ja audit |
Vahe-eesmärk |
Kõigi lõppsaajate, sealhulgas kõigi tegelikult kasusaavate omanike kohta andmete kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise süsteem (nagu on sätestatud rahapesuvastase direktiivi artikli 3 punktis 6). |
Rakendusüksuse heakskiidetud ja rakendatud menetlus koos lõplike toetusesaajate kohta andmete kogumise ja kättesaadavaks tegemise süsteemi kirjeldusega |
2. kv |
2022 |
Edukalt rakendatakse menetlust, milles kirjeldatakse, kuidas tuleb koguda ja säilitada andmeid lõplike toetusesaajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelikult kasusaavate omanike kohta ning mis tahes meetmete loetelu reformide ja investeerimisprojektide rakendamiseks. Lõppsaajaid käsitlevate andmete kogumise ja kättesaadavaks tegemise süsteem peab olema kooskõlas kriisilahendusfondi määruse artikli 22 lõike 2 punktiga d. See kirjeldus hõlmab sõnaselgelt kõiki artikli 22 lõike 2 punktis d nimetatud andmeliike, sealhulgas direktiivi 2015/849 (muudetud direktiiviga 2018/843) artikli 3 punktis 6 määratletud „tegelikke tulusaajaid“. Menetlused kiidab heaks ja rakendab RRFi juhatus. Andmete kogumise süsteem põhineb MS2014+ süsteemi parimatel tavadel ja järgib neid. |
|||
|
208 |
Reform 5: Kontroll ja audit |
Vahe-eesmärk |
Koordineerimisasutuse haldussüsteemi käsitleva tegevuskava koostamine ja rakendamine, eelkõige seoses huvide konflikti piisava ja süsteemse ennetamisega piirkondliku kriisilahendusfondi kontekstis. |
Koordineerimisasutuse ajakohastatud menetluste ja protsessidega kinnitatud tegevuskava tõhus rakendamine |
4. kv |
2021 |
Tegevuskava tulemuslik rakendamine tagab koordineeriva asutuse tõhusa sisemise haldussüsteemi, eelkõige seoses huvide konflikti piisava ja süsteemse ennetamisega. Tegevuskava sisaldab meetmeid, millega tagatakse, et kava alusel lõplikele vahendite saajatele, töövõtjatele ja alltöövõtjatele tehtavate maksete puhul kontrollitakse eelnevalt huvide konflikti kuni tegelike tulusaajateni, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 6. |
|||
|
209 |
Reform 5: Kontroll ja audit |
Vahe-eesmärk |
Koordineeriva asutuse rakendatavad huvide konflikti vältimise meetmed. |
Auditiaruanne, mis kinnitab tegevuskava tulemuslikku rakendamist. |
2. kv |
2022 |
Järelauditi viib läbi auditeerimisasutus, et kinnitada tegevuskava rakendamist. |
|||
|
210 |
Reform 5: Kontroll ja audit |
Vahe-eesmärk |
Andmekogude süsteem |
Auditiaruanne, mis kinnitab hoidla süsteemi funktsioone |
2. kv |
2022 |
RRFi rakendamise järelevalveks peab olema sisse seatud ja toimiv hoidlasüsteem. Süsteem sisaldab vähemalt järgmisi funktsioone: a) andmete kogumine ning vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve; b) RRF määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i-iii nõutud andmete kogumine, säilitamine ja neile juurdepääsu tagamine. |
|||
|
211 |
Reform 5: Kontroll ja audit |
Vahe-eesmärk |
Auditistrateegia, millega tagatakse sõltumatu ja tõhus audit riskikapitalifondi rakendamise kohta |
Auditeerimisasutuse juhi poolt heaks kiidetud auditistrateegia |
4. kv |
2021 |
Auditeerimisasutuse auditistrateegia vastuvõtmine ja jõustumine, millega tagatakse kriisilahendusfondi rakendamise sõltumatu ja tõhus auditeerimine kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega. Strateegias sätestatakse vähemalt riskihindamise metoodika ja lähenemisviis, kava raames elluviidavate reformide ja investeeringute erinevates rakendusetappides tehtavate auditite (nt süsteemi- ja projektiauditid, dokumentidepõhised ja kohapealsed auditid) sagedus ja liik ning vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamist toetavate andmete usaldusväärsus. |
|||
|
212 |
Reform 5: Kontroll ja audit |
Vahe-eesmärk |
Tegeliku tulusaaja mõiste läbivaatamine seoses RRF kontrollisüsteemiga |
Vastavuskontrolli aruanne, mis sisaldab soovitusi võimalike järelmeetmete kohta. |
4. kv |
2021 |
Riiklike menetluste vastavuskontroll viiakse läbi tagamaks, et tegeliku tulusaaja kohaldamine RRF kontrollisüsteemi raames on täielikult kooskõlas direktiivi 2015/849 (muudetud direktiiviga 2018/843) artikli 3 punktis 6 määratletud mõistega „tegelik tulusaaja“. Läbivaatamine hõlmab nii õigusakte kui ka suuniseid, sealhulgas tegelike tulusaajate registri käsiraamatut. Läbivaatamisel vaadeldakse ka tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi juhul, kui rikutakse direktiivi 2015/849 (muudetud direktiiviga 2018/843) artikli 30 lõikes 1 sätestatud kohustust saada ja hoida teavet tegelikult kasusaavate omanike kohta. Pärast läbivaatamist kõrvaldatakse tuvastatud võimalikud puudused. |
|||
|
213 |
Reform 5: Kontroll ja audit |
Vahe-eesmärk |
Suunised huvide konflikti vältimise ja haldamise kohta |
Koordineeriva asutuse rakendusüksuse välja antud suunised huvide konflikti vältimise ja haldamise kohta. Auditeerimisasutusepoolne läbivaatamine |
2. kv |
2022 |
Koordineeriva asutuse rakendusüksus võtab vastu suunised, et tagada huvide konflikti vältimine ja haldamine komponentide omanike ja muude üksuste poolt, kes viivad ellu reforme ja investeeringuid taaste- ja vastupidavuskava raames. Suunised kajastavad kõiki vajalikke meetmeid, et kaitsta ELi eelarvet pettuste ja eeskirjade eiramise eest. Need suunised põhinevad komisjoni teatisel „Suunis huvide konflikti vältimiseks ja käsitlemiseks finantsmääruse raames“ (ELT C 121, 9.4.2021, lk 1). Suunistega ühtlustatakse meetmed, mida peavad võtma komponentide omanikud ja muud üksused, kes viivad taaste- ja vastupidavuskava raames ellu reforme ja investeeringuid (ministeeriumid, muud avaliku sektori asutused, riiklikud fondid jne). |
|||
|
214 |
Reform 5: Kontroll ja audit |
Vahe-eesmärk |
Menetlused huvide konflikti vältimiseks kooskõlas finantsmääruse artikliga 61 |
Auditiaruanne koos märkusteta auditiarvamusega riskifondi sisekontrollisüsteemi mõjususe kohta huvide konflikti olukordade ennetamisel, avastamisel ja parandamisel |
2. kv |
2022 |
Riskifondi sisekontrollisüsteem huvide konflikti vältimiseks peab olema tõhus ja tagama eelkõige, et: a) andmete kogumine, säilitamine ja töötlemine seoses kõigi lõplike vahendite saajatega, sealhulgas kõigi tegelikult kasu saavate omanikega, nagu on sätestatud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 6; b) huvide konflikti olukordade ennetamise, avastamise ja parandamise sisekontrollisüsteem on kooskõlas finantsmääruse artikliga 61; ning c) riiklikud kontrollimenetlused, mille eesmärk on vältida huvide konflikti kõigi tegelike tulusaajate jaoks, on tõhusad. |
|||
U. KOMPONENT 4.4: Avaliku halduse tõhustamine
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse probleemi, mis seisneb tõenditel põhineva lähenemisviisi kohaldamise tugevdamises avaliku poliitika kujundamisel, tõhustades samal ajal avaliku halduse eri tasandite (kesk- ja piirkondliku tasandi) vahelist koordineerimist. Selle eesmärk on tegeleda piisava analüüsisuutlikkuse puudumisega Tšehhi avalikus halduses.
Selle komponendiga toetatakse riigipõhise soovituse elluviimist, mille kohaselt on Tšehhi eesmärk vähendada halduskoormust ja parandada e-valitsust (riigispetsiifiline soovitus 3/2019).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
U.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Suurem tõhusus, kliendikesksus ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamine avalikus halduses
Selle reformi raames viiakse lõpule järgmised meetmed, mille eesmärk on suurendada avaliku halduse tõhusust:
·Luua keskne analüüsirühm, et tõsta kõigi asjaomaste avaliku halduse sidusrühmade teadlikkust tõenditel põhinevate poliitikakujundamise põhimõtete tähtsusest, toetades samal ajal asjaomaseid osakondi kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete analüüsimeetodite nõuetekohasel kohaldamisel.
·Töötada välja metoodika, et koguda andmeid ametite tegevuse kohta ja jagada neid haldusasutuste vahel.
·Töötada välja elektrooniline vahend andmete kogumiseks avaliku halduse tegevuse kohta.
·Luua andmebaas asjakohastest andmetest, nagu teave protsesside, tulemuslikkuse ja personalisuutlikkuse kohta avalikus halduses, kesk- ja kohalikul tasandil.
·Vähemalt 1000 front office’i ametnikule suunatud kliendisõbralike koolitusprogrammide rakendamine.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
U.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|
|
215 |
Reform 1: Suurendada avalikus halduses tõhusust, kliendikeskset orientatsiooni ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamist |
Vahe-eesmärk |
Siseministeerium viib lõpule andmebaasi koostamise, mis sisaldab asjakohaseid andmeid avaliku halduse protsesside, tulemuslikkuse ja personalisuutlikkuse kohta |
Siseministeeriumi esitatud operatiivse andmebaasi vastuvõtmise protokollid |
4. kv |
2025 |
Avaliku halduse jaoks luuakse spetsiaalne, avalikult juurdepääsetav andmeladu, mis sisaldab valitud infosüsteemidest kättesaadavaid üksikandmeid, avatud andmeid ja andmeid, mis on saadud hiljuti loodud elektroonilise andmekogumisvahendi kaudu ametiasutuste tegevuse kohta. Andmebaasi täidab siseministeerium. |
|||
|
216 |
Reform 1: Suurendada avalikus halduses tõhusust, kliendikeskset orientatsiooni ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamist |
Siht |
Siseministeeriumi akrediteeritud koolituse läbimine kliendikesksete lähenemisviiside kohta kesk-, piirkondlike või kohalike ametiasutuste front office’i töötajatele |
Arv |
0 |
1000 |
4. kv |
2025 |
Viiakse lõpule kesk-, piirkondlike või kohalike ametiasutuste front office’i töötajatele suunatud kliendikeskse lähenemisviisi koolitusprogramm. Koolitusprogrammi rakendatakse ringkondade tasandil väikestes rühmades, kuhu kuulub kuni 20 ametnikku, ning selle eesmärk on praktiseerida oskusi mudelolukordades. Koolitusprogrammi akrediteerib siseministeerium ja see on kõigile osalejatele tasuta. |
|
V. KOMPONENT 4.5: Kultuuri- ja loomesektori arendamine
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse vajadust toetada kultuuri- ja loomesektori taastumist, mida COVID-19 pandeemia raskelt mõjutas, muutes selle samal ajal kindlaks osaks Tšehhi Vabariigi üldisest majanduslikust ja sotsiaalsest taastumisest. Komponent soodustab ka digiüleminekut kultuuri- ja loomesektorites ning nende tulemuslikku integreerimist Tšehhi innovatsiooni ökosüsteemi. Lisaks on eesmärk tugevdada kultuuri- ja loomesektorite vastupanuvõimet, võttes õigusaktides kasutusele kunstniku staatuse ning investeerides kunstnike ja kultuuritöötajate oskustesse, et suurendada nende kohanemisvõimet uue, eelkõige digitaalse töökeskkonnaga. Komponent hõlmab meetmeid, mille eesmärk on taaskäivitada piirkondades kultuuri- ja turismialane tegevus, aidates seeläbi kaasa piirkondlikule ühtekuuluvusele.
See komponent toetab riigipõhise soovituse nr 3 (2019), mille kohaselt Tšehhi kõrvaldab tõkked, mis takistavad täielikult toimiva innovatsiooni ökosüsteemi arengut, ja riigipõhise soovituse nr 2 (2020), mille kohaselt Tšehhi toetab tööhõivet aktiivse tööturupoliitika, oskuste, sealhulgas digioskuste pakkumise ja digiõppele juurdepääsu kaudu.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
V.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Kunstniku staatus
Reformi eesmärk on tagada kunstnikele piisav regulatiivne keskkond: See süvendas COVIDi pandeemia negatiivset mõju kultuuri- ja loometöötajatele, kes tegutsesid ebakindlate töösuhete alusel väljaspool sotsiaalset turvavõrku. Uue õigusaktiga kehtestatakse kunstniku staatus, et parandada ja stabiliseerida kunstnike ja kultuuritöötajate töötingimusi ning suurendada sektori vastupanuvõimet. Õigusakte täiendatakse metoodiliste suunistega, milles keskendutakse ebakindla töökorraldusega töötajate kohtlemisele, intellektuaalomandi õiglasele kasutamisele ja kunstnike toetamisele nende varases karjääris.
Reform hõlmab ka tervikliku programmi loomist, et toetada kultuuri- ja loomesektori töötajate oskusi, eelkõige digioskusi, finantskirjaoskust, juhtimisoskusi, kultuuri ja loovuse sidumist haridusega ning liikuvuse edendamist. Eeldatakse, et programm suurendab kultuuri- ja loomesektori vastupanuvõimet, edendab kultuuri- ja loomesektorite spetsialistide kohanemisvõimet digitehnoloogia ja uute töökeskkondadega ning aitab taastada kultuuri- ja loomesektorites murrangulised koostöövõrgustikud.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform 2: Õigusreform, millega võetakse kasutusele kultuuriasutuste mitmest fondist rahastamine
Reformi eesmärk on edendada kultuuriasutuste finantsstabiilsust ja jätkusuutlikkust. See koosneb seadusandlikust reformist, millega võetakse kasutusele kultuuriasutuste mitme allikaga koostööpõhine rahastamine, suurendades seeläbi nende finantsalast vastupanuvõimet. Reformiga lihtsustatakse koostööd linnade, piirkondade ja riigi vahel kultuuriasutuste rahastamisel Tšehhis ning täpsustatakse erasektori rahastamise kaasamise tingimusi. Reform hõlmab ka kultuuri- ja loomesektorite piirkondlikku ja riiklikku kaardistamist.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
1. investeering: Piirkondlike kultuuri- ja loomesektorite arendamine
Peamine eesmärk on tagada kultuuri- ja loomesektorite õiglane areng kogu Tšehhi Vabariigi territooriumil. Investeeringu eesmärk on luua 15 kultuuri- ja loomekeskust, mis edendavad sidemeid kultuuri, loomemajanduse ja piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemide vahel. Investeeringutest saavad kasu struktuuriliselt ebasoodsas olukorras olevad piirkonnad ja kultuuritaristu puudumisega piirkonnad, edendades seeläbi territoriaalset ühtekuuluvust. Eelistatakse projekte, mis elavdavad olemasolevaid objekte, aitavad kaasa kultuuripärandi taastamisele või laiendavad olemasolevate kultuuriasutuste funktsioone. Investeering hõlmab toetust kultuuri- ja loomesektoreid käsitlevate piirkondlike strateegiadokumentide projektide ettevalmistamiseks ja arendamiseks.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
2. investeering: Kultuuri- ja loomesektori digitaliseerimine
Eesmärk on toetada kultuurisisu digiteerimist, et tagada selle säilimine ja parandada selle kättesaadavust. Investeeringu eesmärk on tegeleda kultuurisisu digiteerimise madala tasemega Tšehhis ning tervikliku metoodika ja heade tavade jagamise puudumisega selles valdkonnas. Selleks tuleb:
●toetuskava vähemalt 80 kultuurisisu digiteerimise projekti toetamiseks, eelistades seadmeid ja võimsuse jagamist võimaldavaid projekte;
●metoodika väljatöötamine, et hõlbustada kultuurisisu digiteerimist raamatukogudes, muuseumides ja muudes kultuuriasutustes;
●kultuuriministeeriumi toetuste süsteemi digitaliseerimine, mis võimaldab taotluste tõhusat haldamist.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
3. investeering: Loomevautšerid
Investeeringu eesmärk on edendada innovatsiooni VKEde ja tärkavate loomesektorite vaheliste sidemete kaudu. Loovisikute välisteenused võivad aidata VKEdel uuendada oma tootmisjärgseid teenuseid ja reageerida kiiresti turunõudlusele, toetades seeläbi nende konkurentsivõimet. Investeering tehakse vautšerisüsteemi kaudu, et toetada VKEdes pehmeid uuendusi, nagu veebidisain, toote- ja teenusedisain, graafiline disain või turundusstrateegiad. Kolme järjestikuse projektikonkursi (2022-24) raames eraldatakse VKEdele vähemalt 3000 loomingulist vautšerit. Lisaks eraldatakse VKEdele vähemalt 300 disainikrediiti täiendava kava raames, millega toetatakse disainialast ekspordi edendamise ja konsulteerimise alast tegevust. VKEdele vautšerite eraldamise eesmärk on piirkondade ja loovisikute võrdne jaotus, mis piirdub teenuse osutamisega maksimaalselt kolmele VKE-le, et vältida koondumist suurtesse loome- ja reklaamiettevõtetesse. Investeering hõlmab loovgalerii loomist, mille eesmärk on vautšerite süsteemi rakendamine ja haldamine ning mis on kultuuri- ja loomesektorite laiem suhtlusplatvorm. Vautšerite süsteem põhineb Lõuna-Morava edukal kohalikul kaval.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
V.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
217 |
Reform 1: Kunstniku staatus |
Vahe-eesmärk |
Kunstniku staatuse seaduse jõustumine |
Kunstniku staatuse seaduse jõustumisele viitav säte |
4. kv |
2025 |
Kunstniku staatuse seadus tagab kunstnikele ja loovisikutele stabiilsed töötingimused. Õigusakte täiendatakse metoodiliste materjalidega ebakindla töökorraldusega töötajate kohtlemise, intellektuaalomandi õiglase kasutamise ja kunstnike toetamise kohta nende karjääri esimestes etappides. |
|||
|
218 |
Reform 1: Kunstniku staatus |
Siht |
Oskuste pakkumisega toetatud kultuuri- ja loomesektori spetsialistide arv |
Arv |
0 |
2000 |
4. kv |
2024 |
Toetust antakse toetuskava kaudu, millele eraldatakse kokku 27 100 000 eurot. Oskuste arendamisel keskendutakse digi-, finants- ja juhtimisoskustele, kultuurilisele innovatsioonile, rahvusvahelistumisele ning kunsti ja kultuuri seoste edendamisele haridussektoriga. |
|
|
219 |
1. investeering: Piirkondlike kultuuri- ja loomesektorite arendamine |
Siht |
Uute piirkondlike kultuuri- ja loomekeskuste avamine üldsusele |
Arv |
0 |
15 |
4. kv |
2025 |
Toetatakse vähemalt 15 piirkondlikku kultuuri- ja loomekeskust, mis on üldsusele avatud. Toetust antakse toetuskava kaudu, millele eraldatakse kokku 125 677 000 eurot. Eelistatakse projekte, mis elavdavad olemasolevaid objekte, aitavad kaasa kultuuripärandi taastamisele ja järgivad kliimaeesmärke. Projektide valimisel järgitakse geograafilist tasakaalu. Üksikutes piirkondades eelistatakse struktuuriliselt ebasoodsas olukorras olevaid piirkondi ja piirkondi, kus puudub kultuuritaristu. |
|
|
220 |
Reform nr 2. Õigusreform, millega võetakse kasutusele kultuuriasutuste mitmest fondist rahastamine |
Vahe-eesmärk |
Jõustunud on õigusakti muudatus, mis võimaldab kultuuri ühist, mitut allikat hõlmavat rahastamist |
Säte õigusakti muudatusettepanekus, mis võimaldab kultuuri ühisrahastamist mitmest allikast, osutades jõustumisele |
4. kv |
2024 |
Õigusakti muudatusega: ·võimaldada kultuuri rahastamist mitmest allikast ·lihtsustada linnade, piirkondade ja riigi vahelist koostööd ·kultuuriasutuste rahalise jätkusuutlikkuse tugevdamine |
|||
|
221 |
2. investeering: Kultuuri- ja loomesektori digitaliseerimine |
Siht |
Lõpetatud projektide arv kultuurisisu digiteerimiseks |
Arv |
0 |
80 |
4. kv |
2025 |
Toetuskavaga toetatakse vähemalt 80 kultuurisisu digiteerimise projekti, eelistades seadmeid ja võimsuse jagamist võimaldavaid projekte. Kultuuriasutustele tehakse kättesaadavaks kultuurisisu tõhusa digiteerimise metoodika, mis tugineb valdkonna parimatele tavadele. Sel eesmärgil täidetava eelarve kogusumma on 31 419 000 eurot. |
|
|
222 |
3. investeering: Loomevautšerid |
Siht |
VKEdele eraldatud loominguliste vautšerite arv |
Arv |
0 |
3300 |
4. kv |
2025 |
Meetmega toetatakse VKEdes pehmeid uuendusi, nagu veebidisain, toote- ja teenusedisain, graafiline disain või turundusstrateegiad ning ekspordi edendamise meetmed. Toetust antakse kahe toetuskava kaudu, millele eraldatakse kokku 20 800 000 eurot. VKEdele eraldatakse vähemalt 3000 loomingulist vautšerit ja 300 disainiühikut. Vautšerite jaotamisel järgitakse geograafilist tasakaalu. Loovtöötajad võivad osutada teenuseid kuni kolmele VKE-le. Kava rakendamiseks ja haldamiseks ning laiema kommunikatsioonikanalina luuakse loov galerii. |
|
W. KOMPONENT 5.1: Suurepärane teadus- ja arendustegevus tervishoiusektoris
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb meditsiiniteaduse ja sellega seotud valdkondade teadusuuringute tipptaseme parandamise väljakutset. See hõlmab teadusuuringuid järgmistes valdkondades: Nakkushaigused, vähktõbi, neuroteadused, ainevahetushäired või südame-veresoonkonna haigused ning teadusuuringud terviseriskide sotsiaal-majandusliku mõju kohta. Need valdkonnad määrati kindlaks kolme kriteeriumi alusel: Olemasolevad andmed surmajuhtumite määra, tipptaseme saavutamise potentsiaali ja koostööstruktuuride olemasolu kohta.
Komponendi eesmärk on ajakohastada ja renoveerida Tšehhi teadustaristut vastavalt Euroopa standarditele, arendada välja võrgustikustruktuurid teadus- ja arendustegevuse sektoris ning vähendada teadussektori killustatust Tšehhis, parandades seeläbi selle juhtimist.
See komponent täiendab komponente 6.1 ja 6.2 tervishoiusüsteemi toetamise valdkonnas.
Rahastamisvahendiga toetatakse riigipõhise soovituse elluviimist avaliku ja erasektori koostöö kohta teadus- ja arendustegevuse valdkonnas (riigipõhine soovitus 3/2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
W.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
1. investeering: Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine
Investeeringu eesmärk on toetada vähemalt nelja teaduskonsortsiumi, kelle eesmärk on parandada süstemaatilist vajalike eksperditeadmiste pakkumist ühes valitud valdkondadest: Nakkushaiguste uuringud, vähiuuringud, neuroteadused, ainevahetushäired või südame-veresoonkonna haigused ning terviseriskide sotsiaal-majandusliku mõju uuringud. See suurendab avaliku halduse teaduslikku toetamist või asjakohase ja teaduslikult valideeritud teabe ja teadus- ja arendustegevuse kiiremat ja läbipaistvamat jagamist;
Konsortsiumid luuakse eeldatavasti asjaomaste ülikoolide, riiklike teadusasutuste ning muude avalik-õiguslike ja eraõiguslike üksuste vahel, et tagada vajalik teadmussiire. Need konsortsiumid moodustavad riiklikud teadusasutused, mille eesmärk on muuta kvalitatiivselt valitud teadus- ja arendustegevuse prioriteetseid valdkondi, mis mõjutavad nii teadustoodangut kui ka Tšehhi avaliku halduse toimimist tervishoiukriisides.
Investeering peaks hõlmama alus- ja rakendusuuringute toetamist, teadusüksuste varustamist uue kvaliteediga teadustaristuga, iga toetatava prioriteetse valdkonna jaoks ühtse teadusplatvormi loomist ning konsortsiumi teadlaste suutlikkuse suurendamist oskuste täiendamise kaudu.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
W.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
223 |
1. investeering: Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine |
Vahe-eesmärk |
Uue uurimis- ja arendustegevuse toetusprogrammi käivitamine |
Programmi heakskiitmine Tšehhi valitsuse poolt ja pakkumismenetluse algatamine |
4. kv |
2021 |
Vahe-eesmärk saavutatakse uue süsteemse programmi rahastamisvahendi käivitamisel, et toetada teadus- ja arendustegevust, prioriteetsete meditsiiniteaduste ja nendega seotud sotsiaalteaduste arendamist, nimelt: Nakkushaiguste uuringud, vähiuuringud, neuroteadused, metaboolsed häired või südame-veresoonkonna haigused ning haiguste sotsiaal-majandusliku mõju uuringud vastavalt riiklikele eeskirjadele, mis on kehtestatud seadusega nr 130/2002 teadusuuringute, tootearenduse ja innovatsiooni toetamise kohta riiklikest vahenditest. Vastuvõtmine valitsuse poolt toimub pärast konsulteerimist kõigi sidusrühmadega ning sise- ja ministeeriumidevahelises konsulteerimiskorras, teadus-, arendus- ja innovatsiooninõukogus akadeemiliste ja rakendusringkondade ning ülikoolide esindajatega konsulteerimisel ning kasutussuutlikkuse kontrollimisel. Uue teadus- ja arendustegevus programmi avalik hankemenetlus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas järgib riiklikke eeskirju, mis on kehtestatud eelkõige seadusega nr 130/2002 teadusuuringute, tootearenduse ja innovatsiooni toetamise kohta riiklikest vahenditest. |
|||
|
224 |
1. investeering: Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine |
Siht |
Riigihankelepingute sõlmimine vähemalt nelja teadus- ja arenduskonsortsiumiga |
lepingute arv |
0 |
4 |
2. kv |
2022 |
Eesmärk saavutatakse pärast seda, kui on teatatud riigihankelepingute sõlmimisest vähemalt nelja teadus- ja arenduskonsortsiumiga prioriteetsete meditsiini- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, nimelt: Nakkushaiguste uuringud, vähiuuringud, neuroteadused, ainevahetushäired või südame-veresoonkonna haigused ning haiguste sotsiaal-majandusliku mõju uuringud. Selleks eraldatud kogueelarve on vähemalt 196 371 000 eurot. |
|
|
225 |
1. investeering: Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine |
Siht |
Vähemalt nelja riikliku teadus- ja arenduskonsortsiumi valideerimine ning nende integreerimine Tšehhi teadus- ja arendussüsteemi riiklike teadusasutustena |
Haridus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi kinnitatud konsortsiumide arv |
0 |
4 |
4. kv |
2025 |
Eesmärk saavutatakse, kui kinnitatakse vähemalt nelja konsortsiumi toimimine nakkushaiguste, vähktõve, neuroteaduse, metaboolsete häirete või südame-veresoonkonna haiguste uuringute ja uuringute valdkonnas, mis käsitlevad haiguste sotsiaalmajanduslikku mõju ja nende integreerimist Tšehhi teadus- ja arendussüsteemi haridus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi riiklike uurimisasutustena. Valideerimisprotsess viiakse läbi hindamise alusel vastavalt riiklikele eeskirjadele, mis on kehtestatud seadusega nr 130/2002 teadusuuringute, tootearenduse ja innovatsiooni toetamise kohta riiklikest vahenditest, vastastikuse eksperdihinnangu ja ekspertide kohapealsete külastuste kohta. |
|
X. KOMPONENT 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades
See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada probleemi, mis seisneb kodumaiste ettevõtete innovatsioonisuutlikkuse suurendamises ja koostöö parandamises Tšehhi innovatsiooni ökosüsteemis. See saavutatakse innovaatiliste ettevõtete toetamisega, pöörates erilist tähelepanu digitaliseerimisele, organisatsioonilisele innovatsioonile ning akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate vahelistele sidemetele. Toetuses rõhutatakse rahvusvahelist koostööd ja koostoimet teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga.
See komponent toetab riigipõhise soovituse 3/2019, mille kohaselt Tšehhi kõrvaldab tõkked, mis takistavad täielikult toimiva innovatsiooni ökosüsteemi arengut, ja riigipõhise soovituse 3-2020 järgimist, mille kohaselt Tšehhi tagab uuenduslikele ettevõtetele juurdepääsu rahastamisele ning parandab avaliku ja erasektori koostööd teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige peab R&I protsess olema tehnoloogiliselt neutraalne nende rakendamise tasandil (st neid tuleb kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate, sealhulgas vähese mõjuga tehnoloogiate suhtes) ning meede peab eelnevalt välistama R&I, mis on pühendatud pruuni R&I elementidele (s.t kivisüsi, pruunsüsi, nafta/nafta, DNSH tehniliste suuniste III lisaga hõlmamata maagaas, sinine ja hall vesinik, jäätmepõletusahjud ja prügilad).
X.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Riikliku koordineerimisrühma loomine tööstusuuringute toetamiseks
Reform hõlmab tööstusuuringute toetamise riikliku koordineerimisrühma loomist, mis ühtlustab tööstuse teadus- ja arendustegevuse toetuspoliitika poliitikakujundajate, olemasolevate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetajate ning valitsuse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõukogu vahel.
Riiklik koordineerimisrühm tagab aruka spetsialiseerumise strateegiaga kooskõlas olevate programmide tugistruktuuri loomise. Sellega tuleks ühtlustada toetuse andmise tingimused ja kõigi asjaomaste programmide koondamine ühte rakendusasutusse – Tšehhi Vabariigi Tehnoloogiaametisse.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2021.
1. investeering: Toetus innovatsiooni kasutuselevõtuks ettevõtluses
Meetme eesmärk on toetada VKEde innovatsiooniprojekte, et võtta äritavades kasutusele toote-, protsessi- või organisatsiooniinnovatsioon.
Toetatud projekti tulemusena viiakse ellu 90 VKEde innovatsiooniprojekti (protsess, toode, organisatsioon).
Investeering tehakse 31. märtsiks 2026.
2. investeering: Teadus- ja arendustegevuse koostöö toetamine (kooskõlas riikliku RIS3-strateegiaga)
Meetme eesmärk on toetada rakendusuuringute projekte, toetades riiklike pädevuskeskuste programmi raames pikaajalist koostööd teadusasutuste ja ettevõtete, eelkõige VKEde vahel.
Luuakse 30 VKE koostöö riikliku teadusasutusega nelja uue riikliku pädevuskeskuse raames.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2022.
3. investeering: Keskkonnaalane uurimis- ja arendustegevuseks antav abi
Meetme eesmärk on toetada teadusorganisatsioonide ja ettevõtete esitatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tööstusprojekte, sealhulgas koostööprojekte, mille eesmärk on tegeleda Tšehhi Vabariigi 2030. aasta riikliku keskkonnapoliitika aastani 2050 ja teadusuuringute toetamise valdkondliku strateegia raames kindlaks tehtud probleemidega. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektid keskenduvad prioriteetsetele teemavaldkondadele, nagu loodusvarade kaitse ja säästev kasutamine, kliimakaitse ja õhukvaliteedi parandamine, jäätmekäitlus ja taaskasutamine, looduse ja maastiku kaitse või ohutu ja vastupanuvõimeline keskkond, sealhulgas looduslike ja inimtegevusest tingitud ohtude ennetamine ja nende tagajärgede vähendamine.
Toetatakse kümmet teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projekti keskkonna valdkonnas.
Investeering tehakse 30. septembriks 2022.
4. investeering: Teadus- ja arendustegevuse toetamine koostoimes teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga
Meetme eesmärk on rahastada kvaliteedimärgisega seotud projekte, eelkõige Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendit Accelerator, millega toetatakse VKEsid, kellel on suurim kiire kasvu potentsiaal, ning Euroopa teadusruumi NETi kaasfonde (Euroopa partnerlused), mis tegelevad kõige pakilisemate teadus- ja arendustegevuse probleemidega rahvusvahelises kontekstis.
Toetatakse vähemalt 16 Euroopa teadusruumi NET-võrgustikus osalevat ettevõtet ja vähemalt kaheksat ettevõtet, kes esitavad kvaliteedimärgise saanud projekte.
Investeering tehakse 30. septembriks 2025.
X.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
226 |
Reform 1: Riikliku koordineerimisrühma loomine tööstusuuringute toetamiseks |
Vahe-eesmärk |
Riikliku koordineerimisrühma loomine tööstusuuringute toetamiseks |
Rühma tegevuse algus |
4. kv |
2021 |
Luuakse ja võetakse kasutusele tööstusuuringute toetamise riiklik koordineerimisrühm. Koordineerimisrühm ühtlustab poliitikakujundajate, olemasolevate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetajate ning valitsuse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõukogu vahelise tööstusliku teadus- ja arendustegevuse toetamise poliitika, toetuse andmise tingimused ning koondab kõik asjakohased programmid Tšehhi Vabariigi Tehnoloogiaameti pädevusse. |
|||
|
227 |
1. investeering: Innovatsiooni kasutuselevõtu toetamine ettevõtluses |
Siht |
Toote-, protsessi- või organisatsiooniuuenduste kasutuselevõtmine |
Toetatud projekti tulemusena ellu viidud üksikute uuenduste (protsess, toode, organisatsioon) arv |
72 |
162 |
1. kv |
2026 |
Toetatud projekti tulemusena viiakse ellu 90 üksikut uuendust (protsess, toode, organisatsioon). Sel eesmärgil täidetava eelarve kogusumma on vähemalt 39 000 000 eurot. |
|
|
228 |
2. investeering: Teadus- ja arenduskoostöö toetamine (kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiaga) |
Siht |
VKEde koostöö riiklike pädevuskeskuste alla kuuluva riikliku teadusasutusega |
Toetatavate projektide arv |
0 |
30 |
4. kv |
2022 |
Saavutatakse 30 VKE pikaajalised koostööprojektid riikliku teadusasutusega nelja uue riikliku pädevuskeskuse raames. Sel eesmärgil täidetava eelarve kogusumma on vähemalt 58 000 000 eurot. |
|
|
229 |
3. investeering: Abi teadus- ja arendustegevuseks keskkonna valdkonnas |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus keskkonna valdkonnas |
Keskkonna valdkonnas toetatud projektide arv |
43 |
53 |
3. kv |
2022 |
Toetatakse kümmet teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projekti keskkonna valdkonnas. Projektid keskenduvad sellistele prioriteetsetele teemavaldkondadele nagu loodusvarade kaitse ja säästev kasutamine, kliimakaitse ja õhukvaliteedi parandamine, jäätmekäitlus ja korduskasutus, looduse ja maastiku või ohutu ja vastupanuvõimelise keskkonna kaitse, sealhulgas looduslike ja inimtegevusest tingitud ohtude vältimine ja nende tagajärgede vähendamine. Sel eesmärgil täidetava eelarve kogusumma on vähemalt 7 000 000 eurot. |
|
|
230 |
4. investeering: Teadus- ja arendustegevuseks antav abi koostoimes teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus koostoimes teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga |
Euroopa teadusruumi võrgustiku kaasrahastatud projektide ja kvaliteedimärgise saanud projektide arv |
53 |
79 |
3. kv |
2025 |
Toetatakse 26 projekti, mis osalevad Euroopa teadusruumi NETi kaasrahastamises, ja projekte, mis said kvaliteedimärgise, sealhulgas 18 projekti, mis osalevad Euroopa teadusruumi NETi kaasrahastamises, ja 8 projekti, mis said kvaliteedimärgise. Sel eesmärgil täidetava eelarve kogusumma on vähemalt 19 000 000 eurot, sealhulgas vähemalt 12 000 000 eurot projektide puhul, mis osalevad Euroopa teadusruumi võrgustiku kaasrahastamises, ja vähemalt 7 000 000 eurot projektide puhul, mis said kvaliteedimärgise. |
|
Y. KOMPONENT 6.1: Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamine
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet, investeerides tervishoiutaristusse ja parandades tervishoiutöötajate haridust aktiivravis. Tervishoiutaristu puhul on eesmärk parandada taastusravi kättesaadavust ja kvaliteeti patsientide jaoks, kes taastuvad kriitilistest seisunditest (ägedast tervislikust seisundist), mis osutusid pandeemia ajal ebapiisavaks. Samuti on komponendi eesmärk tegeleda väga spetsiifiliste diagnostikavahendite ja raskete südame-veresoonkonna haiguste, sealhulgas siirdamismeditsiini ravi puudumisega. Tervishoiutöötajate koolitamiseks on ette nähtud süsteemsed meetmed ja investeeringud, et vähendada tervishoiutöötajate kasvavat puudust.
See komponent aitab täita riigipõhist soovitust 1, 2020, mille kohaselt Tšehhi tagab tervishoiusüsteemi vastupidavuse, parandab tervishoiutöötajate kättesaadavust, esmatasandi arstiabi ja hoolduse integreerimist ning e-tervise teenuste kasutuselevõttu.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
Y.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Tervishoiutöötajate hariduse parandamine
Tervishoiutöötajate koolitust ja haridust kohandatakse, et parandada kõrgelt spetsialiseerunud tervishoiutöötajate kättesaadavust. Tervishoiutöötajate planeerimist riiklikul ja piirkondlikul tasandil parandatakse tänu tervishoiutöötajate koolitusvajaduste juhtimiseks, haldamiseks ja hindamiseks mõeldud elektroonilise süsteemi (millega ühendatakse olemasolevad tervishoiutöötajate andmebaasid) loomisele. Tervishoiutöötajate kraadiõppe korralduse parandamine aitab lühendada erikoolituse kestust ja võimaldab noorematel arstidel alustada ravi saamist varem, parandades seeläbi juurdepääsu ravile.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2024.
1. investeering: Intensiivse meditsiini simulatsiooni keskuse loomine
Investeering seisneb intensiivse meditsiini simulatsiooni keskuse loomises, mis laiendab tervishoiutöötajate kraadiõppe ja elukestva õppe infrastruktuuri. Keskus pakub koolitust tipptasemel tehnoloogiate ja seadmetega, jäljendades tegelikke olukordi, sealhulgas kasutades virtuaalreaalsust. See võimaldab väljaõpet keerukate kliiniliste ülesannete täitmiseks turvalises keskkonnas, ilma et see mõjutaks patsiendi ohutust, omandatud oskuste tõhusat ülekandmist kliinilisse praktikasse ja meditsiinivaldkondade vahelise koostöö parandamist. Simulatsioonikoolitus peab hõlmama mitmesuguseid tegevusi alates lihtsast ravist kuni üldarstiabini, mida osutavad ambulatoorse ravi erirühmad, intensiivravi üksused või operatsiooniruumid. Samuti töötatakse välja intensiivmeditsiini meditsiinitöötajate koolitussüsteem.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
2. investeering: Kriitilisest seisundist tervenevate patsientide taastusravi
Investeeringu eesmärk on tegeleda vajadusega tugevdada selliste patsientide taastusravi, kes taastuvad kriitilistest seisunditest, mis on COVIDi pandeemia tõttu paljunenud. Selleks renoveeritakse ja ajakohastatakse rehabilitatsiooniosakondade varustust ning parandatakse rehabilitatsiooniravi korraldust. Üldrehabilitatsiooniks vajalike tipptasemel seadmete soetamine vähendab personalivajadust, suurendades seeläbi taastusravi kättesaadavust patsientidele. Toetust antakse toetuskava kaudu, millele on eraldatud kokku 61 660 000 eurot. Toetust antakse vähemalt 19 riiklikule haiglale, mis pakuvad akuutset statsionaarset ravi intensiivraviüksustes ja järelrehabilitatsiooniteenuseid. Projektide valimisel võetakse arvesse suurenenud vajadust taastusravi järele pärast COVIDi pandeemiat. Eeldatakse, et patsientide raviteenuste arv pärast kriitiliste seisundite ilmnemist taastusravi üksustes suureneb 10 %.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
3. investeering: Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskuse ehitamine
Investeeringu eesmärk on suurendada Lõuna-Morava piirkonna südame-veresoonkonna haiguste ja siirdamisega seotud eriarstiabi kättesaadavust. Brnos asuva kardiovaskulaar- ja siirdamiskirurgia keskuse uute rajatiste ehitamine on ette nähtud selleks, et suurendada praegust võimsust ja ajakohastada seadmeid, et need vastaksid kaasaegsetele ravimeetoditele, eesmärgiga tegeleda piisavate rajatiste puudumisega Moraavia piirkonnas. Investeeringuga suurendatakse praeguse kardiovaskulaar- ja siirdamiskirurgia keskuse voodikohtade arvu praeguselt 90 voodilt vähemalt 125 voodikohani.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Y.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
231 |
Reform 1: Tervishoiutöötajate hariduse parandamine |
Vahe-eesmärk |
Tervishoiutöötajate koolituse juhtimise, haldamise ja hindamise elektrooniline süsteem |
Kasutusele võetud tervishoiutöötajate hariduse juhtimise, haldamise ja hindamise elektroonilise süsteemi põhiplatvorm |
2. kv |
2024 |
Tervishoiuministeeriumi loodud põhiplatvorm tervishoiutöötajate hariduse uue elektroonilise juhtimis-, haldus- ja hindamissüsteemi jaoks. Elektroonilist süsteemi arendatakse edasi ja täiendatakse moodulitega vastavalt haridusvajadustele. |
|||
|
232 |
1. investeering: Intensiivse meditsiini simulatsioonikeskuse loomine ja haridussüsteemi optimeerimine |
Vahe-eesmärk |
Pakkumiskutse intensiivse meditsiini simulatsiooni keskuse ehitamiseks |
Avatud ja avaliku pakkumise lepingu sõlmimisest teatamine töövõtjale |
4. kv |
2022 |
Teade intensiivse meditsiini simulatsiooni keskuse ehitamise riigihankelepingu sõlmimise kohta, mis pakub tervishoiutöötajatele koolitust mitmesugustes meditsiinivaldkondades: ·Anestesioloogia ja elustamine ·Muud hädaolukordadega seotud meditsiinilised ja mittemeditsiinilised oskused ·Haiglaravile eelnev ravi ja kiirabi ·Kiire vastuvõtmine ·Intensiivravi üksused ja mitmeotstarbeline tegevusruum ·Integreeritud päästesüsteem ·Pehmed oskused – meeskonnatöö, kriisikommunikatsioon, juhtimine. Töövõtja valitakse avatud ja avaliku pakkumismenetluse teel. Enne pakkumuse esitamist viiakse läbi vajaduste hindamine. |
|||
|
233 |
1. investeering: Intensiivse meditsiini simulatsioonikeskuse loomine ja haridussüsteemi optimeerimine |
Vahe-eesmärk |
Käivitatud intensiivse meditsiini simulatsioonikeskus |
Intensiivse meditsiini simulatsioonikeskus on ehitatud, täielikult varustatud ja kasutusele võetud |
4. kv |
2025 |
Intensiivse meditsiini simulatsioonikeskus ehitatakse, varustatakse täielikult ja võetakse kasutusele. Seda juhib tervishoiualase kraadiõppe instituut. Suutlikkus peaks olema piisav tagamaks, et keskuses koolitatakse aastas vähemalt 1500 tervishoiutöötajat. |
|||
|
234 |
2. investeering: Kriitilistest seisunditest taastuvate patsientide taastusravi |
Siht |
Rehabilitatsiooniabi toetamine |
Arv |
0 |
19 |
4. kv |
2024 |
Toetust antakse toetuskava kaudu, millele eraldatakse kokku 61 660 000 eurot. Toetust antakse vähemalt 19 projektile, et suurendada riiklikes haiglates kriitilistes tingimustes olevate patsientide taastusravi suutlikkust. Eeldatakse, et kriitiliste seisundite järel patsientide raviteenuste arv rehabilitatsiooniravi üksustes suureneb 10 %. |
|
|
235 |
3. investeering: Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskuse ehitamine |
Vahe-eesmärk |
Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskus toimib täielikult |
Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskus toimib täielikult |
4. kv |
2025 |
Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskuse uued rajatised on täielikult töökorras. Uue rajatise ehitamisega luuakse südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskuses vähemalt 35 uut voodikohta. Ehitamiseks korraldatakse avatud ja avalik pakkumismenetlus. Enne pakkumuse esitamist viiakse läbi vajaduste hindamine. |
|||
Z. KOMPONENT 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse vähiennetus- ja -ravisüsteemi vastupanuvõime suurendamise probleemi, mida on mõjutanud COVID-19 pandeemia pikaajaline negatiivne mõju.
Reformidega seoses luuakse Tšehhi Vabariigi jaoks uus riiklik onkoloogiaprogramm aastateks 2022-2030 ning parandatakse vähiennetuse sõeluuringuprogrammide ulatust ja kvaliteeti.
Tervishoiutaristu puhul on eesmärk toetada Tšehhi Onkoloogiainstituudi ehitamist Prahasse ja Onkoloogia Ennetamise Keskuse ehitamist. Lisaks toetatakse ka onkoloogilise ja hematoonse ravi rajatisi ning Brno Masaryki Onkoloogia Instituudi uusi rajatisi, et tugevdada vähktõve ennetamist.
See komponent aitab täita riigipõhist soovitust 1, 2020, mille kohaselt Tšehhi tagab tervishoiusüsteemi vastupidavuse, parandab tervishoiutöötajate kättesaadavust, esmatasandi arstiabi ja hoolduse integreerimist ning e-tervise teenuste kasutuselevõttu.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
Z.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Tšehhi Vabariigi riiklik Onkoloogiline programm – Tšehhi riiklik rakenduskava 2030
Reformi eesmärk on kehtestada Tšehhi Vabariigi riiklik onkoloogiaprogramm aastateks 2022-2030 (NOP CR 2030). Riiklik tegevuskava 2022-2030 kajastab Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas sätestatud prioriteete, sealhulgas patsiendikeskse vähiravi kultuuri põhimõtteid 15 . Programmi ettevalmistamise eest vastutab Tšehhi Onkoloogiaselts. Tervishoiuministeerium moodustab riikliku rakenduskava rakendamise riikliku nõukogu, millel on koordineeriv roll ettevalmistus-, rakendamis- ja hindamisetapis.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform 2: Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine
Reform keskendub vähiennetusprogrammide ulatuse ja kvaliteedi parandamisele, et vähendada vähktõvejuhtumite haigestumust ja suremust, piirata ravikulusid haiguse lõppjärgus ning suurendada oodatavat eluiga ja elukvaliteeti. Meetmed hõlmavad järgmist:
·riikliku sõeluuringukeskuse määramine 30. juuniks 2025 asutuseks, kes vastutab vähktõve sõeluuringuprogrammide koordineerimise eest Tšehhi Vabariigis;
·olemasolevate sõeluuringuprogrammide ulatuse, juurdepääsetavuse, tulemuslikkuse ja mõju suurendamine, eelkõige sihtelanikkonna hõlmatuse suurendamise kaudu. Näiteks peab sihtpopulatsiooni hõlmatus kolorektaalvähi sõeluuringu programmiga suurenema 30. juuniks 2026 vähemalt 40 %-ni;
·uute sõeluuringuprogrammide katsetamine, sealhulgas nende kontrollimine populatsiooni- ja kliiniliste uuringute kaudu. Eelkõige käivitatakse varajase kopsuvähi avastamise programm ja 30. juuniks 2026 osaleb selles vähemalt 20 000 osalejat sihtrühmast.
·luua süsteem uute ennetusprogrammide kavandamiseks ning hinnata nende kulutasuvust ja mõju riiklikule tervisekindlustussüsteemile;
·andmebaasi loomine sõeluuringuprogrammide üldiseks seireks ja hindamiseks, sealhulgas ulatuslik kvaliteedinäitajate paneel ja tõhususe hindamine.
Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
1. investeering: Tšehhi Onkoloogiainstituudi asutamine
Investeering keskendub Tšehhi Onkoloogia Instituudi ehitamisele Prahas, et tagada vähiennetus, -diagnoos ja kõik raviviisid ühes ainsas ravipunktis. Investeering hõlmab uue hoone ehitamist ja seadmete soetamist (sealhulgas kliiniline varustus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed ja ohutusseadmed). Eesmärk on ka luua Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas rahvusvahelise ulatusega vähikeskus. Eelduste kohaselt on see maht 8500–1200 haiglaravil olevat patsienti aastas.
Tervishoiuministeerium esitab 15. märtsiks 2022 vajalikud dokumendid, sealhulgas:
·Projekteerimis- ja ehitushangeteks sobiv meditsiiniprogramm/funktsionaalsed kavad ja kavandid;
·Teostatavusuuring, sealhulgas vajaduste hindamine laiema tervishoiustrateegia kontekstis, tehniline, tegevuslik ja majanduslik teostatavus, jätkusuutlikkus nii rahalisest kui ka personali seisukohast ning mõju onkoloogiaravi pakkumisele piirkondlikul ja riigi tasandil, sealhulgas sõiduajale ja ametialasele pädevusele.
Sõltumatu asutus kinnitab need dokumendid 31. detsembriks 2022.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
2. investeering: Väga spetsiifilise onkoloogilise ja hematoonkoloogilise ravi arendamine
Investeeringu eesmärk on tugevdada väga spetsialiseeritud vähiravi nii kompleks-onkoloogiakeskustes kui ka väga spetsialiseeritud hematoonkoloogiakeskustes, soetades tipptasemel tehnoloogiaid ja seadmeid. Investeering võimaldab onkoloogiakeskustel pakkuda diagnoosimist ja vähiravi täppis- ja personaalmeditsiini põhimõtete alusel, mis parandaks eelkõige harvaesinevate vähiliikide diagnoosimist ja ravi. Täppismeditsiini mõiste hõlmab eelkõige teoteraapiat, uudseid visualiseerimismeetodeid, individualiseeritud raku- ja geeniteraapiat ning kaasaegset raadioteraapiat. Toetatakse vähemalt kümmet keerukat onkoloogiakeskust ja väga spetsialiseeritud hematoonkoloogia keskust.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
3. investeering: Vähiennetuse keskuse ning uuendusliku ja toetava ravi infrastruktuuri loomine ja arendamine Masaryki Onkoloogiainstituudis
Investeeringu eesmärk on suurendada Brno Masaryki Onkoloogiainstituudi suutlikkust ja arendada välja innovaatilisi vähiennetusi ja -ravi. Esiteks hõlmab investeering vähiennetuskeskuse uue hoone ehitamist, mis suurendab vähiennetusprogrammide arvu (esmane, teisene ja kolmanda taseme haridus) ning eraldab ennetava ravi raviasutustest (et võtta arvesse epideemiavastaseid ja psühhosotsiaalseid aspekte). Teiseks luuakse uuendusliku ja toetava vähiravi jaoks uued rajatised, nimelt esimene kontaktkeskus, kliiniliste uuringute keskus, tugikeskus ja hariduskeskus. Tugikeskus võimaldab katsetada uut toetusprogrammi vähi üleelanutele, mille tulemused võib seejärel üle kanda teistesse vähikeskustesse Tšehhi Vabariigis.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Z.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Jrjk nr |
Seotud meede (reform või investeering) |
Vahe-eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga vahe-eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
236 |
Reform 1: Riiklik onkoloogiline programm |
Vahe-eesmärk |
Tšehhi Vabariigi riiklik onkoloogiline programm aastateks 2022-2030 |
Valitsuse heakskiit riiklikule onkoloogilisele programmile aastateks 2022-2030 |
4. kv |
2021 |
Riiklik onkoloogiaprogramm koostatakse Tšehhi Onkoloogiaühingu vastutusel, konsulteerides peamiste osalejate ja sidusrühmadega, eelkõige tervishoiuministeeriumi, riiklike onkoloogiakeskuste, väga spetsialiseeritud vähi- ja hematoloogiakeskuste, terviseteabe ja -statistika instituudi, tervishoiuteenuste osutajate, tervisekindlustusettevõtjate ja patsientide ühenduste esindajatega. |
|||
|
237 |
Reform 2: Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine |
Vahe-eesmärk |
Onkoloogiliste sõeluuringuprogrammide koordineerimise eest vastutava institutsiooni määramine |
Riiklik sõeluuringukeskus, mille valitsus on määranud asutuseks, kes vastutab vähktõve sõeluuringuprogrammide koordineerimise eest |
2. kv |
2025 |
Riiklik sõelumiskeskus vastutab järgmise eest: ·sõeluuringuprogrammide koordineerimine, kavandamine, järelevalve ja hindamine ·ennetava süsteemi loomine, et kavandada uusi ennetusprogramme ning hinnata nende kulutasuvust ja mõju riiklikule tervisekindlustussüsteemile; ·andmebaasi loomine sõeluuringuprogrammide järelevalveks ja hindamiseks, sealhulgas kvaliteedinäitajate tulemustabeli koostamine ·uute sõeluuringuprogrammide katsetamine |
|||
|
238 |
Reform 2: Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine |
Siht |
Pärasoolevähi sõeluuringu programmiga hõlmatud sihtpopulatsiooni suurenemine |
% |
34 |
40 |
2. kv |
2026 |
Sihtpopulatsiooni osalemine asjakohases sõelkatses (nt kahe aasta järel korratavas fekaalse peitvere testis) peab suurenema vähemalt 40 %-ni. |
|
|
239 |
Reform 2: Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine |
Siht |
Uues varajase kopsuvähi avastamise programmis osalejate arv |
Arv |
0 |
20 000 |
2. kv |
2026 |
Käivitatakse kopsuvähi varajase avastamise programm ja selles osaleb vähemalt 20 000 sihtelanikkonna esindajat. |
|
|
240 |
1. investeering: Tšehhi Onkoloogiainstituudi ehitamine ja loomine |
Vahe-eesmärk |
Sõltumatu asutuse kinnitatud teostatavusuuring |
Teostatavusuuringu valideerimine sõltumatu asutuse poolt |
4. kv |
2022 |
Sõltumatu asutuse kinnitus järgmise kohta: ·Meditsiiniprogramm/funktsionaalne kava ning projekt, mis sobib projekteerimis- ja ehitushangeteks; ·Teostatavusuuring, sealhulgas vajaduste hindamine laiema tervishoiustrateegia kontekstis, tehniline, tegevuslik ja majanduslik teostatavus, jätkusuutlikkus nii rahalisest kui ka personali seisukohast ning mõju onkoloogiaravi pakkumisele piirkondlikul ja riigi tasandil, sealhulgas sõiduajale ja ametialasele pädevusele. Euroopa Komisjon on soovitatud teostatavusuuringu suunised esitanud dokumendis „Investeerimisprojektide kulude-tulude analüüsi juhend“, detsember 2014. |
|||
|
241 |
1. investeering: Tšehhi Onkoloogiainstituudi ehitamine ja loomine |
Vahe-eesmärk |
Tšehhi Onkoloogia Instituut alustas tegevust |
Terviseministeeriumi poolt Tšehhi Onkoloogiainstituudile välja antud lennutegevusluba |
2. kv |
2026 |
Valminud ehitustööd ja saadud tegevusluba. Statsionaarse ravi suutlikkus peab olema vähemalt 300 voodikohta (mis suurendab asjaomase tervishoiuteenuse osutaja vähiravi voodikohtade arvu vähemalt 50 voodi kohta). Eelduste kohaselt on see maht 8500–1200 haiglaravil olevat patsienti aastas. Ehitamiseks korraldatakse avatud ja avalik pakkumismenetlus. |
|||
|
242 |
2. investeering: Väga spetsiifilise onkoloogilise ja hematoonkoloogilise ravi arendamine |
Siht |
Onkoloogilise ja hematoonkoloogilise raviga tegelevate toetust saavate asutuste arv |
Toetust saavate tervishoiuasutuste arv |
0 |
10 |
2. kv |
2026 |
Tervishoiuministeeriumi hallatava toetuskava kaudu toetatakse keerukaid onkoloogiakeskusi ning väga spetsialiseeritud onkoloogia- ja hemato-onkoloogiakeskusi kokku 64 920 000 euro suuruse eraldisega. Vähemalt kümmet keskust toetatakse personaalmeditsiini võimaldavate tipptasemel tehnoloogiate ja seadmete omandamisel. Toetatavate projektide valik peab tagama tasakaalustatud geograafilise katvuse. Toetatakse ainult riiklikke tervishoiuteenuste osutajaid. |
|
|
243 |
3. investeering: Masaryk Memoriali vähiinstituudis onkoloogilise ennetuse ja infrastruktuuride keskuse loomine ja arendamine innovatiivseks ja toetavaks raviks |
Vahe-eesmärk |
Vähiennetuskeskus Masaryk Memoriali vähiinstituudis |
Uus vähiennetuskeskus Masaryk Memoriali Vähiinstituudis, mis alustas tööd |
4. kv |
2025 |
Võetakse kasutusele Masaryk Memoriali vähiinstituudi vähiennetuskeskuse uued rajatised. Olemasoleva võimsuse üleviimine uutesse ruumidesse on lõpule viidud. Eeldatakse, et vähiennetuskeskuses toimuvate sekkumiste arv suureneb 2019. aastaga võrreldes 30 %. Ehitamiseks korraldatakse avatud ja avalik pakkumismenetlus. Enne pakkumuse esitamist viiakse läbi vajaduste hindamine. |
|||
|
244 |
3. investeering: Vähiennetuse keskuse ning uuendusliku ja toetava ravi infrastruktuuri loomine ja arendamine Masaryk Memoriali vähiinstituudis |
Vahe-eesmärk |
Innovatiivsete ja toetavate ravivõimaluste laiendamine Masaryki Onkoloogiainstituudis |
Uued tugi- ja uuendusliku ravi keskused |
4. kv |
2025 |
Esimese kontaktkeskuse, kliiniliste uuringute keskuse, tugikeskuse ja hariduskeskuse uute rajatiste töölerakendamine. Eeldatakse, et Masaryki Onkoloogiainstituudi uuendusliku ja toetava ravi klientide arv suureneb 2019. aastaga võrreldes 20 %. Ehitamiseks korraldatakse avatud ja avalik pakkumismenetlus. Enne pakkumuse esitamist viiakse läbi vajaduste hindamine. Lõpule viiakse vähktõve läbiviijate programmi katseprojekt. |
|||
2. JAGU: RAHALINE TOETUS
1.Rahaline toetus
Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.
1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
172 |
K 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – 2. investeering: Digiseadmed koolidele |
Siht |
Koolide poolt kaugõppeks ostetud digiseadmete arv |
|
72 |
K 1.6: Ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine – Reform 1: Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas |
Vahe-eesmärk |
Uue ehitusseaduse jõustumine |
|
134 |
K 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – 2. investeering: Väikesed vooluveekogud ja veehoidlad |
Vahe-eesmärk |
Põllumajandusministeeriumi esitatud loetelu projektidest, mida toetatakse investeeringu 2 raames |
|
168 |
K 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – Reform 1: Õppekavade reform ja IT-hariduse tugevdamine |
Vahe-eesmärk |
Digitaalset kirjaoskust ja arvutuslikku mõtlemist tugevdavate uute õppekavade heakskiitmine |
|
51 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – 2. investeering: Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO) |
Vahe-eesmärk |
Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse loomine Kesk- ja Ida-Euroopa jaoks Tšehhi Vabariigis (CEDMO) |
|
102 |
K 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – 1. investeering: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine |
Vahe-eesmärk |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt energiatõhususe meetodil põhinevate tagatud teenuste näidislepingu vastuvõtmine |
|
105 |
K 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – 2. investeering: Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine |
Vahe-eesmärk |
Programmidokumentide vastuvõtmine tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt seoses avalike tulekustutussüsteemide renoveerimise meetmetega |
|
198 |
K 4.2: Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) kui riikliku arengupanga ettevõtluse ja arengu edendamiseks mõeldud uued kvantiteediinstrumendid – Reform 1: Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga arendamine riikliku arengupangana |
Vahe-eesmärk |
Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) keskpika perioodi strateegia vastuvõtmine, mille on heaks kiitnud panga aktsionärid (keda esindavad tööstus-, kaubandus-, rahandus- ja kohaliku arengu ministeeriumid) |
|
199 |
K 4.2: Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) kui riikliku arengupanga ettevõtluse ja arengu edendamiseks mõeldud uued kvantiteediinstrumendid – Reform 1: Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga arendamine riikliku arengupangana |
Vahe-eesmärk |
Uue kvaasiomakapitaliinstrumendi juhtimismudeli väljatöötamine |
|
200 |
K 4.2: Tšehhi-Moraavia Tagatis- ja Arengupanga (ČMZRB) kui riikliku arengupanga ettevõtluse ja arengu edendamiseks mõeldud uued kvantiteediinstrumendid – 1. investeering: Ettevõtlust toetavate kvaasikapitali vahendite uue eelarverea väljatöötamine |
Vahe-eesmärk |
Rahastamisleping Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga kui riikliku arengupangaga (ČMZRB) |
|
203 |
K 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 2: Kohtusüsteemi reform, mille eesmärk on tugevdada õiguslikku raamistikku ja läbipaistvust kohtute, kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite valdkonnas |
Vahe-eesmärk |
Kohtute ja kohtunike seaduse jõustumine |
|
208 |
K 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit |
Vahe-eesmärk |
Koordineerimisasutuse haldussüsteemi käsitleva tegevuskava koostamine ja rakendamine, eelkõige seoses huvide konflikti piisava ja süsteemse ennetamisega piirkondliku kriisilahendusfondi kontekstis. |
|
211 |
K 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit |
Vahe-eesmärk |
Auditistrateegia, millega tagatakse sõltumatu ja tõhus audit riskikapitalifondi rakendamise kohta |
|
212 |
K 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit |
Vahe-eesmärk |
Tegeliku tulusaaja mõiste läbivaatamine seoses RRF kontrollisüsteemiga |
|
223 |
K 5.1: Suurepärane teadus- ja arendustegevus tervishoiusektoris – 1. investeering: Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine |
Vahe-eesmärk |
Uue uurimis- ja arendustegevuse toetusprogrammi käivitamine |
|
226 |
K 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritegevuses – Reform 1: Riikliku koordineerimisrühma loomine tööstusuuringute toetamiseks |
Vahe-eesmärk |
Riikliku koordineerimisrühma loomine tööstusuuringute toetamiseks |
|
236 |
K 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Reform 1: Riiklik onkoloogiline programm |
Vahe-eesmärk |
Tšehhi Vabariigi riiklik onkoloogiline programm aastateks 2022-2030 |
|
3 |
K 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 2: E-tervis |
Vahe-eesmärk |
Koostalitlusvõime standardite määratlemine kooskõlas e-tervise Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga ja telemeditsiini reguleerivate eeskirjade määratlemine |
|
68 |
K 1.5: Ettevõtete digitaalne ümberkujundamine – Reform 1: Majanduse digitaliseerimise platvormi loomine |
Vahe-eesmärk |
Majanduse digitaliseerimise platvormi loomine |
|
146 |
K 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Reform 2 Tšehhi ringstrateegia 2040 lõpuleviimine ja rakendamine |
Vahe-eesmärk |
Tšehhi ringstrateegia 2040 lõpuleviimine ja vastuvõtmine keskkonnaministeeriumi poolt |
|
184 |
K 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Reform 1: Tööturupoliitika arendamine |
Vahe-eesmärk |
Kolmepoolse ümber- ja täiendõppe komitee loomine |
|
29 |
K 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – 4. investeering:
|
Vahe-eesmärk |
Andmete haldamise ja kasutamise analüüs justiitssektoris ning andmehoidla kasutuselevõtt |
|
83 |
K 2.1: Säästev transport – 1. investeeringud: Uued tehnoloogiad ja raudteetaristu digitaliseerimine |
Vahe-eesmärk |
1. investeeringu projektide kogumi määratlus |
|
86 |
K 2.1: Säästev transport – 2. investeeringud: Raudteede elektrifitseerimine |
Vahe-eesmärk |
2. investeeringu projektide kogumi määratlus |
|
89 |
K 2.1: Säästev transport – 3. investeeringud: Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine) |
Vahe-eesmärk |
3. investeeringu projektide kogumi määratlus |
|
92 |
K 2.1: Säästev transport – 4. investeeringud: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Suurema ohutusega raudteeülesõidukohtade lõpuleviimine |
|
93 |
K 2.1: Säästev transport – 4. investeeringud: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Ehitatud jalgrattateed, külgkellad ja takistusteta teed |
|
94 |
K 2.1: Säästev transport – 4. investeeringud: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine |
|
131 |
K 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – 1. investeering: Tulvakaitse |
Vahe-eesmärk |
Üleujutuskaitse lepingute sõlmimisest teatamine |
|
135 |
K 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – 2. investeering: Väikesed vooluveekogud ja veehoidlad |
Siht |
T1. 50 % väikeste vooluveekogude ja veehoidlate projektide lõpuleviimine |
|
176 |
K 3.2: Kooliprogrammide kohandamine – Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine uute õppevormidega kohanemiseks ja tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks |
Vahe-eesmärk |
Programmi käivitamine ülikoolide ümberkujundamise toetamiseks |
|
207 |
K 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit |
Vahe-eesmärk |
Kõigi lõppsaajate, sealhulgas kõigi tegelikult kasusaavate omanike kohta andmete kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise süsteem (nagu on sätestatud rahapesuvastase direktiivi artikli 3 punktis 6). |
|
209 |
K 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit |
Vahe-eesmärk |
Koordineeriva asutuse rakendatavad huvide konflikti vältimise meetmed. |
|
210 |
K 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit |
Vahe-eesmärk |
Andmekogude süsteem |
|
213 |
K 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit |
Vahe-eesmärk |
Suunised huvide konflikti vältimise ja haldamise kohta |
|
214 |
K 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit |
Vahe-eesmärk |
Menetlused huvide konflikti vältimiseks kooskõlas finantsmääruse artikliga 61 |
|
224 |
K 5.1: Suurepärane teadus- ja arendustegevus tervishoiusektoris – 1. investeering: Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine |
Siht |
Riigihankelepingute sõlmimine vähemalt nelja teadus- ja arenduskonsortsiumiga |
|
Osamakse summa |
1 066 888 563 eurot |
1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
110 |
K 2.3: Üleminek puhtamatele energiaallikatele – Reform 1: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides |
Vahe-eesmärk |
Kaugkütte süsinikdioksiidiheite vähendamise hindamine Tšehhis |
|
140 |
K 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – 4. investeering: Kliimamuutustele vastupanuvõimelise metsa ülesehitamine |
Siht |
T1. 12000 ha alade taasmetsastamine amelioratiivsete ja stabiliseerivate puuliikidega (laialehised liigid ja hõbe nulg/harilik alba) |
|
148 |
K 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – 1. investeering: Ehitiste ringlussevõtu infrastruktuur |
Vahe-eesmärk |
Keskkonnaministeerium sõlmib kõik ringlussevõtu taristusse investeerivate projektide riigihankelepingud |
|
229 |
K 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning uuenduste lisamine äritavadesse – 3. investeering: Abi teadus- ja arendustegevuseks keskkonna valdkonnas |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus keskkonna valdkonnas |
|
7 |
K 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 1: Digiteenused lõppkasutajatele |
Vahe-eesmärk |
Ühtse digivärava täielik toimimine |
|
11 |
K 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 2: Avatud andmete ja avalike andmete arendamine |
Vahe-eesmärk |
Täiustatud funktsioonidega riikliku avatud andmete kataloogi laiendamine |
|
15 |
K 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – 1. investeering:
|
Vahe-eesmärk |
Sellise universaalse kontaktpunkti edukas loomine ja käitamine, mis võimaldab klientidel suhelda avaliku halduse asutustega ühes kohas. |
|
16 |
K 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – 1. investeering:
|
Vahe-eesmärk |
E-passi (ePasy) ja EVC2 viisasüsteemi edukas ajakohastamine ja käitamine |
|
20 |
K 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – 2. investeering:
|
Vahe-eesmärk |
Täielikult toimiva tarkvarapõhise andmekeskuse, sealhulgas andmemahutite valmimine. |
|
23 |
K 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – 3. investeering:
|
Vahe-eesmärk |
Tšehhi politsei julgeolekuteabe ja -sündmuste haldamise süsteemi ajakohastamine ning selle kasutusala laiendamine veel viie infosüsteemi küberturvalisuse kaitseks, mis valitakse riski- ja teostatavusuuringu alusel. |
|
25 |
K 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Reform 1:
|
Vahe-eesmärk |
Kolme pädevuskeskuse täielik toimimine, mis pakuvad nõustamisteenuseid ametiasutustele, kes rakendavad taastamiskava komponentide A 1.1 ja B 1.2 reformide ja investeeringutega ette nähtud muudatusi infosüsteemides ja e-valitsuse ökosüsteemis |
|
30 |
K 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – 4. investeering:
|
Siht |
Videokonverentside korraldamiseks äsja varustatud ja ühendatud videokonverentsiruumide arvu suurenemine kohtusüsteemis. |
|
50 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – 1. investeering: Tehisintellekti Euroopa tippkeskus kodanike turvalisuse ja julgeoleku jaoks |
Vahe-eesmärk |
Euroopa tehisintellekti tippkeskuse käivitamine kodanike turvalisuse ja julgeoleku huvides |
|
55 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – 5. investeering: Euroopa plokiahela teenuste taristu (EBSI) – DLT võlakirjad VKEde rahastamiseks |
Vahe-eesmärk |
EBSI tehnilise rakendamise kasutusjuhtumi lõpuleviimine ja VKE katseetapi käivitamine |
|
57 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – 6. investeering: 5G näidisrakendusprojektid linnadele ja tööstuspiirkondadele |
Siht |
Arukate linnade etalonrakenduste väljatöötamine ja käitamine |
|
67 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – 13. investeering: Toetus teadus- ja arendustegevusele; I lennundussektoris |
Vahe-eesmärk |
Vähemalt ühe kaksiktehnoloogial ja digitehnoloogiale ülemineku seadmetel põhineva katsekeskkonna täielik käitamine lennundustööstuses |
|
90 |
K 2.1: Säästev transport – 3. investeeringud: Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine) |
Siht |
26 projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast |
|
95 |
K 2.1: Säästev transport – 4. investeeringud: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine |
|
96 |
K 2.1: Säästev transport – 4. investeeringud: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Suurema ohutusega raudteeülesõidukohtade lõpuleviimine |
|
97 |
K 2.1: Säästev transport – 4. investeeringud: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Ehitatud jalgrattateed, külgkellad ja takistusteta teed |
|
111 |
K 2.3: Üleminek puhtamatele energiaallikatele – Reform 2: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides |
Vahe-eesmärk |
Biomassi jätkusuutliku tarnimise trajektooride hindamine Tšehhis |
|
132 |
K 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – 1. investeering: Tulvakaitse |
Siht |
T1. 20 projekti lõpuleviimine, mille eesmärk on luua vastupanuvõimeline kaitse üleujutuste eest. |
|
150 |
K 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – 2. investeering: Ringlahendused ettevõtetes |
Vahe-eesmärk |
Tööstus- ja kaubandusministeerium sõlmib kõik riigihankelepingud projektide kohta, millega investeeritakse ringlahendustesse ettevõtetes |
|
152 |
K 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – 3. investeering: Vee säästmine tööstuses |
Vahe-eesmärk |
Tööstuses vee säästmise ja optimeerimise projektide riigihankelepingute sõlmimine tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt |
|
161 |
K 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja põuavastane võitlus – 1. investeering: Kaitse Brno linna põua ja üleujutuste eest |
Vahe-eesmärk |
Teatis selliste projektide lepingute sõlmimise kohta, mille eesmärk on kaitsta Brno linna põua ja üleujutuste eest. |
|
228 |
K 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning uuenduste lisamine äritavadesse – 2. investeering: Teadus- ja arenduskoostöö toetamine (kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiaga) |
Siht |
VKEde koostöö riiklike pädevuskeskuste alla kuuluva riikliku teadusasutusega |
|
232 |
K 6.1: Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamine – 1. investeering: Intensiivse meditsiini simulatsioonikeskuse loomine ja haridussüsteemi optimeerimine |
Vahe-eesmärk |
Pakkumiskutse intensiivse meditsiini simulatsiooni keskuse ehitamiseks |
|
240 |
K 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – 1. investeering: Tšehhi Onkoloogiainstituudi ehitamine ja loomine |
Vahe-eesmärk |
Sõltumatu asutuse kinnitatud teostatavusuuring |
|
|
|
Osamakse summa |
807 375 129 eurot |
1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
139 |
K 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – 4. investeering: Kliimamuutustele vastupanuvõimelise metsa ülesehitamine |
Vahe-eesmärk |
Metsade majandamise planeerimist käsitleva ministri määruse muudatus (muudatusettepanek metsade majandamise planeerimist käsitleva määruse nr 84/1996 Coll. kohta) |
|
142 |
K 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – 5. investeering: Vee säilitamine metsas |
Vahe-eesmärk |
T1. 40 projekti (väikesed puidust ja looduslikust kivist tammid) lõpuleviimine, et aeglustada pinnase äravoolu ja vee säilitamise projekte metsades (säilitamine ja väikesed veehoidlad). |
|
32 |
K 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine |
Vahe-eesmärk |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt investeerimisprojektide kavade andmebaasi loomiseks ja võrgu kvaliteedi mõõtmiste arvu suurendamiseks ette valmistatud meetmete jõustumine |
|
70 |
K 1.5: Ettevõtete digitaalne ümberkujundamine – 2. investeering: Euroopa võrdlustestimis- ja -eksperimenteerimisüksus |
Siht |
Euroopa võrdlustestimise ja -eksperimenteerimise keskuse loomine |
|
78 |
K 2.1: Säästev transport – reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile |
Vahe-eesmärk |
Liikuvuskavade heakskiitmine |
|
87 |
K 2.1: Säästev transport – 2. investeeringud: Raudteede elektrifitseerimine |
Siht |
Eelnevalt kindlaks määratud projektide kogumi kahe projekti lõpuleviimine |
|
99 |
K 2.1: Säästev transport – 4. investeeringud: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine |
|
|
|
Osamakse summa |
201 843 782 eurot |
1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
73 |
K 1.6: Ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine – Reform 1: Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas |
Vahe-eesmärk |
Kõrgema Ehitusameti tegevuse algus |
|
75 |
K 1.6: Ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine – 1. investeering: Uue keskse infosüsteemi (AIS) loomine |
Vahe-eesmärk |
Keskinfosüsteem toimib täielikult |
|
127 |
K 2.5: Hoonete renoveerimine ja õhukaitse – 2. investeering: Paiksete saasteallikate asendamine kodumajapidamistes taastuvate energiaallikatega |
Vahe-eesmärk |
Projektid, mille puhul on sõlmitud leping energiatarbimise vähendamiseks ja CO2-heite vähendamiseks (2020. aasta esimese kvartali ja 2021. aasta kolmanda kvartali vahel) |
|
128 |
K 2.5: Hoonete renoveerimine ja õhukaitse – 2. investeering: Paiksete saasteallikate asendamine kodumajapidamistes taastuvate energiaallikatega |
Siht |
Energiatarbimise ja CO2-heite vähendamine (35 % rakendatud) |
|
144 |
K 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Reform 1 Jäätmekäitlust käsitlevate uute õigusaktide rakendamine Tšehhi Vabariigis |
Vahe-eesmärk |
Keskkonnaministeeriumi koostatud jäätmekäitlust käsitlevate õigusaktide alusel vastu võetud rakendusotsuste jõustumine |
|
1 |
K 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 1: Tingimused kvaliteetsete andmekogude haldamiseks ja kontrollitud andmetele juurdepääsu tagamiseks |
Vahe-eesmärk |
Andmeauditi lõpuleviimine keskvalitsuse tasandil ja kontseptuaalse dokumendi „Andmetele kontrollitud juurdepääsu strateegia, et tagada avaliku halduse andmete kogumise kvaliteedijuhtimise tingimused“ vastuvõtmine valitsuse poolt, mis on aluseks uutele andmehaldusalastele õigusaktidele |
|
8 |
K 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 1: Digiteenused lõppkasutajatele |
Vahe-eesmärk |
Tervisetõendite süsteemi ühendamine piirkondlike hügieenijaamadega ja aruka karantiini projekt, mille eesmärk on võidelda COVID-19 nakkuse vastu elanikkonna seas, ning 3 infosüsteemi arendamise lõpuleviimine |
|
13 |
K 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 3: Digi-õigusteenus |
Vahe-eesmärk |
Võetakse kasutusele õigusportaali uus tehnoloogiaplatvorm, mis teeb digiteenused kodanikele kättesaadavaks ja ühendatakse keskse kodanikeportaaliga. |
|
14 |
K 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 3: Digi-õigusteenus |
Siht |
Audiovisuaalsete andmesalvestusseadmetega kohtusaalide seadmed |
|
21 |
K 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – 2. investeering:
|
Vahe-eesmärk |
Loetletud projektide lõpuleviimine, millega suurendatakse teenuste keskpunkti ülekandevõimet ning ajakohastatakse ja optimeeritakse side- ja teabetaristut ja infosüsteeme. |
|
27 |
K 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Reform 2:
|
Vahe-eesmärk |
Ühise ravimite registreerimise (ePrescreption) laiendamine narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele ning meditsiiniseadmete elektroonilistele vautšeritele |
|
49 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – Reform 2: Ühine strateegilise tehnoloogia toetus- ja sertifitseerimisrühm koos strateegilise tehnoloogia nõukoguga |
Siht |
Sertifikaadi saanud ettevõtete arv |
|
56 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – 5. investeering: Euroopa plokiahela teenuste taristu (EBSI) – DLT võlakirjad VKEde rahastamiseks |
Siht |
Selliste VKEde arv, keda on pärast edukat katseetappi toetatud digitaalsete võlakirjade pakkumisega EBSIs |
|
59 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – 7. investeering: Tšehhi Vabariigi programm „Rise-up“ |
Siht |
Selliste projektide toetamine, mille eesmärk on innovatsioon meditsiinilistes ja mittemeditsiinilistes tehnoloogilistes lahendustes, et tulla toime COVID-19 mõjuga ning selle majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega |
|
64 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – 11. investeering: Regulatiivsed liivakastid kooskõlas ELi prioriteetidega |
Vahe-eesmärk |
Kahe regulatiivse katsetuskeskkonna käivitamine finantstehnoloogias ja tehisintellektis |
|
65 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – 11. investeering: Regulatiivsed liivakastid kooskõlas ELi prioriteetidega |
Siht |
Liivakastis osalejad, keda toetavad liivakastid |
|
79 |
K 2.1: Säästev transport – reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile |
Vahe-eesmärk |
Uue kaubaveokontseptsiooni heakskiitmine ja jõustumine |
|
80 |
K 2.1: Säästev transport – reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile |
Vahe-eesmärk |
Veoteenuste kavade heakskiitmine. |
|
88 |
K 2.1: Säästev transport – 2. investeeringud: Raudteede elektrifitseerimine |
Siht |
Viie täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast |
|
91 |
K 2.1: Säästev transport – 3. investeeringud: Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine) |
Siht |
26 täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast |
|
100 |
K 2.1: Säästev transport – 4. investeeringud: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Ehitatud jalgrattateed, külgkellad ja takistusteta teed |
|
101 |
K 2.1: Säästev transport – 4. investeeringud: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine |
|
103 |
K 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – 1. investeering: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine |
Siht |
75 % riigihankelepingute sõlmimine hoonete renoveerimise projektide jaoks, millega saavutatakse primaarenergia sääst vähemalt 30 % ulatuses |
|
108 |
K 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – 3. investeering: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine |
Siht |
75 % riigihankelepingute sõlmimine hoonete renoveerimise projektide jaoks, millega saavutatakse primaarenergia sääst vähemalt 30 % ulatuses |
|
133 |
K 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – 1. investeering: Tulvakaitse |
Siht |
T2. Täiendava 20 projekti lõpuleviimine, mille eesmärk on luua vastupanuvõimeline kaitse üleujutuste eest. |
|
136 |
K 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – 2. investeering: Väikesed vooluveekogud ja veehoidlad |
Siht |
T2. 50 % täiendavate väikeste vooluveekogude ja veehoidlate lõpuleviimine |
|
137 |
K 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – 3. investeering: Maakorraldus |
Siht |
Selliste rohelise taristu projektide lõpuleviimine, millega edendatakse bioloogilist mitmekesisust, sealhulgas biokeskused, biokoridorid ja kohalikule põllumajandusmaastikule tüüpilise haljastuse istutamine (investeeringuga teenindatava maa hektarites). |
|
138 |
K 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – 3. investeering: Maakorraldus |
Siht |
Keskkonnakaitsemeetmete lõpuleviimine ja kliimamuutustega kohanemine (investeeringuga teenindatava maa hektarites). |
|
145 |
K 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Reform 1 Jäätmekäitlust käsitlevate uute õigusaktide rakendamine Tšehhi Vabariigis |
Vahe-eesmärk |
Riikliku ja piirkondliku jäätmekäitluskava jõustumine |
|
154 |
K 2.8: Mahajäetud tööstusalade taaselustamine – 1. investeering: Konkreetsete piirkondade taaselustamise toetamine |
Vahe-eesmärk |
Kõikide riigihankelepingute sõlmimine projektide jaoks, millega taaselustatakse konkreetseid mahajäetud tööstusalasid |
|
156 |
K 2.8: Mahajäetud tööstusalade taaselustamine – 2. investeering: Toetus avaliku sektori omandis olevate alade elavdamiseks muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutamise eesmärgil |
Vahe-eesmärk |
Riigi omandis olevate mahajäetud tööstuste taaselustamiseks mitteärilistel eesmärkidel riigihankelepingute sõlmimine |
|
158 |
K 2.8: Mahajäetud tööstusalade taaselustamine – 3. investeering: Riigi omandis olevate äripindade taaselustamise toetamine |
Vahe-eesmärk |
Riigi omandis olevate mahajäetud tööstuste äriliseks kasutamiseks taaselustamiseks riigihankelepingute sõlmimine |
|
183 |
K 3.2: Koolide programmide kohandamine – 2. investeering: Õpilaste juhendamine |
Siht |
Juhendajate arv |
|
186 |
K 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Reform 1: Tööturupoliitika arendamine |
Vahe-eesmärk |
Ümber- ja täiendõppe kursuste andmebaas |
|
192 |
K 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Reform 2: Lastehoiuteenuste rahastamise jätkusuutlikkuse tagamine |
Vahe-eesmärk |
Lapsehooldust käsitleva seaduse jõustumine (seaduse nr 247/2014 (lastehoiuteenuste osutamise kohta lasterühmas) muutmine) |
|
193 |
K 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Reform 3: Pikaajalise hoolduse reform |
Vahe-eesmärk |
Pikaajalise hoolduse seaduse jõustumine |
|
196 |
K 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu arendamine – 3. investeering: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
T1. Sotsiaalvaldkonna ennetus-, nõustamis- ja koduhooldusteenuste jaoks ostetud vähesaastavate sõidukite arv |
|
205 |
K 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 3: Korruptsiooni käsitlevate andmete kogumine ja analüüs |
Vahe-eesmärk |
Metoodika loomine korruptsiooni mõõtmiseks Tšehhi Vabariigis |
|
|
|
Osamakse summa |
1 095 723 389 eurot |
1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
143 |
K 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – 5. investeering: Vee säilitamine metsas |
Vahe-eesmärk |
T2. 20 lisaprojekti (väikesed puidust ja looduslikust kivist tammid) lõpuleviimine, et aeglustada pinnase äravoolu ja veesidumisprojekte metsades (säilitamine ja väikesed veehoidlad). |
|
174 |
K 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – 2. investeering: Digiseadmed koolidele |
Siht |
Digitehnoloogia ja -seadmetega toetatud koolide arv, et edendada digitaalset kirjaoskust ja rakendada uusi IT-õppekavasid |
|
18 |
K 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – 1. investeering:
|
Siht |
Avaliku halduse infosüsteemide arendamise tagajärjeks olevate loetletud infosüsteemide projektide teostamiseks lepingute sõlmimine: |
|
48 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – Reform 2: Ühine strateegilise tehnoloogia toetus- ja sertifitseerimisrühm koos strateegilise tehnoloogia nõukoguga |
Vahe-eesmärk |
Sertifitseerimisasutuste loomine ja määramine |
|
84 |
K 2.1: Säästev transport – 1. investeeringud: Uued tehnoloogiad ja raudteetaristu digitaliseerimine |
Siht |
Kahe eelnevalt kindlaksmääratud projekti lõpuleviimine. |
|
113 |
K 2.3: Üleminek puhtamatele energiaallikatele – 2. investeering: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides |
Vahe-eesmärk |
Soojus- ja elektrienergia tootmisrajatistesse tehtavate investeeringute kava |
|
179 |
K 3.2: Koolide programmide kohandamine – 1. investeering: Valitud peamiste akadeemiliste mälestiste arendamine |
Vahe-eesmärk |
Uute ülikoolirajatiste ehitamiseks lepingute sõlmimine |
|
231 |
K 6.1: Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamine – Reform 1: Tervishoiutöötajate hariduse parandamine |
Vahe-eesmärk |
Tervishoiutöötajate koolituse juhtimise, haldamise ja hindamise elektrooniline süsteem |
|
Osamakse summa |
230 678 608 eurot |
1.6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
125 |
K 2.5: Hoonete renoveerimine ja õhukaitse – 1. investeering: Hoonete renoveerimine ja taaselustamine energiasäästu eesmärgil |
Vahe-eesmärk |
Lepingutega hõlmatud projektid energiatarbimise vähendamiseks (ajavahemikul 02/2022-07/2021) |
|
141 |
K 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – 4. investeering: taasmetsastamine |
Siht |
T2. Täiendavate 24000 ha alade taasmetsastamine puuliikide (laialehelised liigid ja hõbe nulg/harilik alba) kõrvaldamise ja stabiliseerimise teel |
|
9 |
K 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 1: Digiteenused lõppkasutajatele |
Vahe-eesmärk |
4 infosüsteemi täielik toimimine |
|
12 |
K 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 2: Avatud andmete ja avalike andmete arendamine |
Siht |
Avatud andmete koostajate arvu suurenemine avaliku halduse asutustes, kes avaldavad avatud andmeid riiklikus avatud andmete kataloogis |
|
17 |
K 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – 1. investeering: infosüsteemide arendus |
Vahe-eesmärk |
Integreeritud välismaalaste süsteemi edukas toimimine, vähendades välismaalaste ja riigiteenistujate halduskoormust |
|
31 |
K 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – 4. investeering:
|
Siht |
Andmesalvestusmahu suurendamine |
|
36 |
K 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Reform 2: 5G-ökosüsteemi arendamise toetamine |
Siht |
Selliste uuringute avaldamine, mille eesmärk on parandada 5G võrkude kasutuselevõttu tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt |
|
38 |
K 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – 1. investeering: Suure läbilaskevõimega ühenduste rajamine |
Vahe-eesmärk |
Tööstus- ja kaubandusministeerium annab kõik toetusotsused aadressipunktide ühendamiseks väga suure läbilaskevõimega võrguga (VHCN) |
|
43 |
K 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – 3. investeering: 5G mobiilse taristu arendamise toetamine maapiirkondades investeerimismahukates valgetes piirkondades |
Vahe-eesmärk |
Kõigi toetuse andmise otsuste tegemine omavalitsuste ühendamiseks suure läbilaskevõimega ühendusega |
|
45 |
K 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – 4. investeering: 5G-võrkude ja -teenuste arendamisega seotud teadusuuringud |
Vahe-eesmärk |
5G-võrkudega seotud teadusuuringute projektidele kõigi toetuse andmise otsuste tegemine |
|
53 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – 3. investeering: Välismaa parimate tavade ja oskusteabe edasiandmine digitehnoloogiale üleminekuks, kriisi sotsiaalmajandusliku mõju jälgimiseks ja uurimiseks (Samuel Neaman Institute) |
Siht |
Rahvusvahelise ulatusega Tšehhi Samuel Neaman Institute’i loomine, sealhulgas 5 rahvusvahelist koostöölepingut memorandumi kujul, et edastada parimaid tavasid digiülemineku valdkonnas |
|
54 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – 4. investeering: VKEde juhtimise koolitusplatvorm COVID-19 järgseks digiüleminekuks |
Siht |
VKEde juhtimise koolitusplatvormi käivitamine ja vähemalt 200 VKE juhtkonna kaasamine ümberõppesse ja oskuste täiendamisse, keskendudes digiüleminekule |
|
60 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – 8. investeering: Ettevõtluse ja innovaatiliste ettevõtete edendamine |
Siht |
Programmi innovatsioonikeskuste ja partnerorganisatsioonide kaudu toetatud idufirmade arv |
|
69 |
K 1.5: Ettevõtete digitaalne ümberkujundamine – 1. investeering: Euroopa ja riiklikud digitaalse innovatsiooni keskused |
Siht |
Toimivate ja omavahel ühendatud Euroopa ja riiklike digitaalse innovatsiooni keskuste loomine |
|
76 |
K 1.6: Ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine – 2. investeering: Avaliku halduse andmete arendamine ja kasutamine ruumiplaneerimises |
Vahe-eesmärk |
Ruumiliste analüütiliste dokumentide standarditud andmebaasi loomine |
|
77 |
K 1.6: Ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine – 3. investeering: Hoonete kontrolli digitaliseerimisest saadava kasu täielik ärakasutamine |
Vahe-eesmärk |
Täielikult toimivad IT-süsteemid, mis toetavad ehituslubade menetluse digitaliseerimist |
|
85 |
K 2.1: Säästev transport – 1. investeeringud: Uued tehnoloogiad ja raudteetaristu digitaliseerimine |
Siht |
Kuue täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast. |
|
98 |
K 2.1: Säästev transport – 4. investeeringud: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Suurema ohutusega raudteeülesõidukohtade lõpuleviimine |
|
106 |
K 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – 2. investeering: Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine |
Siht |
80 % avalike tulemasinate renoveerimise riigihankelepingute sõlmimine, millega saavutatakse primaarenergia sääst vähemalt 30 % ulatuses |
|
160 |
K 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja põuavastane võitlus – Reform 1: Veemajandusseaduse muutmine |
Vahe-eesmärk |
Veemajanduse seaduse (seadus nr 254/2001 Coll.) muutmine eesmärgiga rakendada süsteemset lähenemisviisi põua ja veepuuduse ohjamisele. |
|
170 |
K 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – 1. investeering: Läbivaadatud õppekava rakendamine ja õpetajate digioskused |
Vahe-eesmärk |
Digiplatvormi loomine haridusressursside tõhusaks jagamiseks |
|
194 |
K 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu arendamine – 3. investeering: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
T1. Ehitatud või rekonstrueeritud kogukonnapõhiste elamute arv |
|
197 |
K 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu arendamine – 3. investeering: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
T2. Sotsiaalvaldkonna ennetus-, nõustamis- ja koduhooldusteenuste jaoks ostetud vähesaastavate sõidukite arv |
|
202 |
K 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 1: Rikkumistest teatajate kaitse |
Vahe-eesmärk |
Rikkumisest teatajate kaitse seaduse ja sellega kaasneva muutmisseaduse jõustumine |
|
204 |
K 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 2: Kohtusüsteemi reform, mille eesmärk on tugevdada õiguslikku raamistikku ja läbipaistvust kohtute, kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite valdkonnas |
Vahe-eesmärk |
Kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite kohtuasjade menetlemist käsitleva seaduse jõustumine |
|
218 |
K 4.5: Kultuuri- ja loomesektori areng – Reform 1: Kunstniku staatus |
Siht |
Oskuste pakkumisega toetatud kultuuri- ja loomesektori spetsialistide arv |
|
220 |
K 4.5: Kultuuri- ja loomesektori arendamine – Reform 2: Õigusreform, millega võetakse kasutusele kultuuriasutuste mitmest fondist rahastamine |
Vahe-eesmärk |
Jõustunud on õigusakti muudatus, mis võimaldab kultuuri ühist, mitut allikat hõlmavat rahastamist |
|
234 |
K 6.1: Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamine – 2. investeering: Kriitilistest seisunditest taastuvate patsientide taastusravi |
Siht |
Rehabilitatsiooniabi toetamine |
|
Osamakse summa |
807 375 129 eurot |
1.7.Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
47 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – Reform 1: Majanduse digiülemineku koordineerimis- ja toetussüsteemi institutsiooniline reform (sh RIS 3) |
Vahe-eesmärk |
Majanduse digipöörde järelevalvet teostavate avaliku sektori asutuste struktuuri reformimiseks vajalike organisatsiooniliste muudatuste rakendamine |
|
237 |
K 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Reform 2: Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine |
Vahe-eesmärk |
Onkoloogiliste sõeluuringuprogrammide koordineerimise eest vastutava institutsiooni määramine |
|
Osamakse summa |
57 669 652 eurot |
1.8.Kaheksas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
147 |
K 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Reform 2 Tšehhi ringstrateegia 2040 lõpuleviimine ja rakendamine |
Vahe-eesmärk |
Järelevalvearuande lõpuleviimine, milles hinnatakse Tšehhi Vabariigi ringkirja 2040 rakendamise seisu |
|
169 |
K 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – Reform 1: Õppekavade reform ja IT-hariduse tugevdamine |
Vahe-eesmärk |
Uute õppekavade rakendamine koolides, mis tugevdavad digitaalset kirjaoskust ja arvutuslikku mõtlemist |
|
230 |
K 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning uuenduste lisamine äritavadesse – 4. investeering: Teadus- ja arendustegevuseks antav abi koostoimes teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus koostoimes teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga |
|
2 |
K 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 1: Tingimused kvaliteetsete andmekogude haldamiseks ja kontrollitud andmetele juurdepääsu tagamiseks |
Siht |
Uute andmehaldusmeetodite kasutuselevõtt avalikus halduses |
|
4 |
K 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 2: E-tervis |
Siht |
Patsientidele kasutusele võetud ja kättesaadavaks tehtud uute telemeditsiiniteenuste arv |
|
5 |
K 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 2: E-tervis |
Siht |
Uute digitaalsete tervishoiuteenuste rakendamiseni viivate projektide lõpuleviimine. |
|
6 |
K 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 2: E-tervis |
Siht |
Tervishoiuteenuste osutajate/meditsiiniasutuste ühendamine e-tervise teenustega vastavalt koostalitlusvõime eeskirjadele ja e-tervise portaali täielik toimimine koos suurema funktsionaalsuse ja teenuste kataloogiga |
|
19 |
K 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – 1. investeering:
|
Siht |
Avaliku halduse uute või ajakohastatud infosüsteemide edukas käitamine, mis hõlmab 16. eesmärgi raames sõlmitud lepingute projektide lõpuleviimist. |
|
24 |
K 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – 3. investeering:
|
Siht |
Selliste projektide lõpuleviimine, mille tulemusel suureneb selliste infosüsteemide arv, mille küberturvalisust on tugevdatud kooskõlas küberturvalisust käsitleva seadusega nr 181/2014 Coll. |
|
26 |
K 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Reform 1:
|
Siht |
Konsultatsioonid ja abi teemade puhul, mis on seotud finantsseisundi taastamise kava komponentide 1.1 ja 1.2 reformide ning komponentide 1.1 ja B 1.2 investeeringutega vähemalt viie inimtööpäeva ulatuses, mida antakse konkreetsetele avaliku halduse asutustele |
|
28 |
K 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Reform 2:
|
Vahe-eesmärk |
Selliste projektide lõpuleviimine, millega konsolideeritakse ja arendatakse elektroonilist tervishoiutaristut, et luua omavahel seotud andmebaasid ja parandada digitaalseid tervishoiuteenuseid |
|
33 |
K 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine |
Siht |
Digitaalsete tehniliste kaartide (DTM) objektide lõpuleviimine põhilise ruumilise asukoha jaoks |
|
34 |
K 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine |
Siht |
Transpordi ja tehnilise taristu võrkude jaoks digitaalsete tehniliste kaartide (DTM) objektide väljaehitamine |
|
35 |
K 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine |
Siht |
Elektroonilise side kvaliteedi mõõtmise lõpuleviimine |
|
37 |
K 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Reform 2: 5G-ökosüsteemi arendamise toetamine |
Vahe-eesmärk |
Suuniste avaldamine 5G-võrkude kasutuselevõtu kohta tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt |
|
40 |
K 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – 2. investeering: Hõlmab 5G-koridore ja edendab 5G arendamist |
Siht |
5G-signaalide täiustatud hõlmatuse lõpuleviimine valitud raudteekoridorides |
|
41 |
K 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – 2. investeering: Hõlmab 5G-koridore ja edendab 5G arendamist |
Siht |
Raudteevagunite varustamine passiivsete seintega liikuvate signaalide katvuse kordajatega |
|
42 |
K 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – 2. investeering: Hõlmab 5G-koridore ja edendab 5G arendamist |
Vahe-eesmärk |
Aruka transpordisüsteemi (C-ITS) paigaldamine ja kasutuselevõtmise katsetamine. |
|
46 |
K 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – 4. investeering: 5G-võrkude ja -teenuste arendamisega seotud teadusuuringud |
Siht |
5G-võrkudega seotud teadusuuringute projektide lõpuleviimine |
|
52 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – 2. investeering: Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO) |
Siht |
CEDMO indeksiga seotud statistiliselt oluliste paneelliikmete miinimumarv |
|
58 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – 6. investeering: 5G näidisrakendusprojektid linnadele ja tööstuspiirkondadele |
Siht |
Kasutusjuhtumite laiendamine arukate linnade ja tööstuse 4.0 jaoks |
|
61 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – 9. investeering: Katselised kaasinvesteerimisfondid stardieelsete/stardijärgus investeeringute, strateegiliste tehnoloogiate ja ülikoolide võrsefirmade arendamiseks Euroopa tippkeskuste raames |
Vahe-eesmärk |
Fondifondide käivitamine ja kolme määratud fondi (stardieelsed fondid, strateegilised tehnoloogiad ja võrsefondid) investeerimine |
|
62 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – 9. investeering: Katselised kaasinvesteerimisfondid stardieelsete/stardijärgus investeeringute, strateegiliste tehnoloogiate ja ülikoolide võrsefirmade arendamiseks Euroopa tippkeskuste raames |
Siht |
Investeeringud stardieelsetesse ja tehnoloogia idufirmadesse ja võrsefirmadesse |
|
63 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – 10. investeering: Idufirmade rahvusvahelistumine |
Siht |
Idufirmade rahvusvahelise laienemise toetamine konsultatsioonide, ettevõtete nõustamise teenuste ja kiirendiprogrammide kaudu |
|
66 |
K 1.4: Digitaalmajandus ja -ühiskond, innovatiivsed käivitusetapid ja uus tehnoloogia – 12. investeering: Kvantkommunikatsioonitaristu ehitamine |
Vahe-eesmärk |
Optilise kvantvõrgu ehitus- ja katseetapi lõpuleviimine |
|
71 |
K 1.5: Ettevõtete digitaalne ümberkujundamine – 3. investeering: Tootmis- ja tootmisväliste ettevõtete digiüleminek ja nende vastupanuvõime suurendamine |
Siht |
Ettevõtjatele digiüleminekuks antav otsetoetus |
|
74 |
K 1.6: Ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine – Reform 1: Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas |
Siht |
Ehitusloa menetluse lühendamine vähemalt kahe aasta võrra |
|
81 |
K 2.1: Säästev transport – reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile |
Siht |
Ühistranspordi osakaalu suurendamine üle 250 000 elanikuga Tšehhi linnades ja üle 75 000 elanikuga Tšehhi linnades |
|
82 |
K 2.1: Säästev transport – reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile |
Siht |
Jalgrattasõidu osakaalu suurendamine Tšehhi linnades, mis on suuremad kui 250 000 elanikku, ja Tšehhi linnades, mis on suuremad kui 75 000 elanikku |
|
115 |
K 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – 1. investeering: Ühistranspordi infrastruktuuri ehitamine Praha linnas |
Siht |
Laadimispunktide arv Praha linnas |
|
116 |
K 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – 1. investeering: Ühistranspordi infrastruktuuri ehitamine Praha linnas |
Siht |
Dünaamilise laadimistee kilomeetrite arv Praha linnas |
|
117 |
K 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – 2. investeering: Ehitustaristu – laadimispunktid eraettevõtjatele |
Siht |
Eraettevõtjate jaoks kasutusele võetud laadimispunktide arv |
|
118 |
K 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – 3. investeering: Hoonete infrastruktuur – elamute laadimispunktid |
Siht |
Elamute laadimispunktide arv |
|
119 |
K 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – 4. investeering: Abi sõidukite ostmiseks – eraettevõtetele mõeldud sõidukid (elektrisõidukid, H2-sõidukid, jalgrattad) |
Siht |
Sõidukite arv (elektrisõidukid, H2-sõidukid, jalgrattad) eraettevõtete puhul |
|
120 |
K 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – 5. investeering: Abi sõidukite (elektrisõidukid, H2) ja taristu ostmiseks omavalitsustele, piirkondadele, riigiasutustele ja muudele avaliku sektori asutustele |
Siht |
Sõidukite arv (elektrisõidukid, H2) omavalitsustes, piirkondades, riigiasutustes |
|
121 |
K 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – 5. investeering: Abi sõidukite (elektrisõidukid, H2) ja taristu ostmiseks omavalitsustele, piirkondadele, riigiasutustele ja muudele avaliku sektori asutustele |
Siht |
Laadimisjaamade arv omavalitsustes, piirkondades, riigiasutustes ja muudes avalik-õiguslikes üksustes |
|
123 |
K 2.5: Renoveerimine ja õhukaitse – Reform 1: Hoonete renoveerimine ja taaselustamine energiasäästu eesmärgil |
Vahe-eesmärk |
Konsultatsiooni- ja koolitusteenused renoveerimislaine jaoks kodumajapidamiste sektoris ning õhukvaliteedi kavades sisalduvate rakendusmeetmete ajakava |
|
124 |
K 2.5: Renoveerimine ja õhukaitse – Reform 2: Toetus projekti ettevalmistamisele ja kogukonna energiaprojektide toetamisele |
Siht |
Nõustamisteenused energiakogukondadele |
|
126 |
K 2.5: Hoonete renoveerimine ja õhukaitse – 1. investeering: Hoonete renoveerimine ja taaselustamine energiasäästu eesmärgil |
Siht |
Energiatarbimise ja CO2-heite vähendamine |
|
129 |
K 2.5: Hoonete renoveerimine ja õhukaitse – 2. investeering: Paiksete saasteallikate asendamine kodumajapidamistes taastuvate energiaallikatega |
Siht |
Energiatarbimise ja CO2-heite vähendamine |
|
130 |
K 2.5: Hoonete renoveerimine ja õhukaitse – 3. investeering: Projekti ettevalmistamise ja teadlikkuse tõstmise, hariduse, koolituse ja teabe toetamine energiasäästu ning kasvuhoonegaaside ja muude õhusaasteainete heitkoguste vähendamise valdkonnas |
Siht |
Projektide ettevalmistamise projektid, uuringud, koolitused ja kogukonna energiaprojektid |
|
149 |
K 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – 1. investeering: Ehitiste ringlussevõtu infrastruktuur |
Siht |
Ringlussevõtu taristusse investeerivate projektide lõpuleviimine |
|
151 |
K 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – 2. investeering: Ringlahendused ettevõtetes |
Siht |
Ettevõtetes ringlahendustesse investeerivate projektide lõpuleviimine |
|
153 |
K 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – 3. investeering: Vee säästmine tööstuses |
Siht |
Projektide lõpuleviimine vee säästmiseks ja optimeerimiseks tööstuses |
|
155 |
K 2.8: Mahajäetud tööstusalade taaselustamine – 1. investeering: Konkreetsete piirkondade taaselustamise toetamine |
Siht |
Konkreetsete mahajäetud tööstusalade energiatõhusa taaselustamise projektide lõpuleviimine |
|
157 |
K 2.8: Mahajäetud tööstusalade taaselustamine – 2. investeering: Toetus avaliku sektori omandis olevate alade elavdamiseks muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutamise eesmärgil |
Siht |
Kohalike omavalitsuste ja piirkondade omanduses olevate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate mahajäetud tööstusalade energiatõhusa taaselustamise projektide lõpuleviimine |
|
159 |
K 2.8: Mahajäetud tööstusalade taaselustamine – 3. investeering: Riigi omandis olevate äripindade taaselustamise toetamine |
Siht |
Kohalike omavalitsuste ja piirkondade omandis olevate äriotstarbel kasutatavate mahajäetud tööstusalade energiatõhusa taaselustamise projektide lõpuleviimine |
|
162 |
K 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja põuavastane võitlus – 1. investeering: Kaitse Brno linna põua ja üleujutuste eest |
Siht |
Looduspõhiste üleujutuskaitsemeetmete lõpuleviimine Brno linna kaitseks |
|
163 |
K 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja põuavastane võitlus – 2. investeering: Vihmavee majandamine linnastutes |
Siht |
Linnapiirkondades vihmavee majandamise meetmetega säilitatava vihmavee mahu suurendamine |
|
164 |
K 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja põuavastane võitlus – 3. investeering: Kaitsealad, sealhulgas Natura 2000 alad ning kaitstavad taime- ja loomaliigid |
Siht |
Selliste projektide lõpuleviimine, mille eesmärk on kaitsta kaitsealasid, sealhulgas Natura 2000 alasid ning kaitstavaid taime- ja loomaliike. |
|
165 |
K 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja põuavastane võitlus – 4. investeering: Vee-, metsa- ja metsaökosüsteemide kohanemine kliimamuutustega |
Vahe-eesmärk |
Selliste projektide lõpuleviimine, mille eesmärk on kohandada vee-, metsa- ja metsaökosüsteeme kliimamuutustega |
|
166 |
K 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja põuavastane võitlus – 4. investeering: Vee-, metsa- ja metsaökosüsteemide kohanemine kliimamuutustega |
Siht |
Veesäilituspotentsiaali hindamine ja konkreetsete meetmete ettepanek |
|
167 |
K 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja põuavastane võitlus – 4. investeering: Vee-, metsa- ja metsaökosüsteemide kohanemine kliimamuutustega |
Siht |
Kavandatud valitud vee säilitamise meetmete rakendamine |
|
173 |
K 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – 2. investeering: Digiseadmed koolidele |
Vahe-eesmärk |
Ebasoodsas olukorras olevatele õpilastele mõeldud mobiilsete digiseadmete koolifondi jaoks ostetud IT-seadmete arv |
|
181 |
K 3.2: Kooliprogrammide kohandamine – Reform 2: Ebasoodsas olukorras olevate koolide toetamine |
Siht |
Toetust saavate ebasoodsas olukorras olevate koolide arv |
|
182 |
K 3.2: Kooliprogrammide kohandamine – Reform 2: Ebasoodsas olukorras olevate koolide toetamine |
Vahe-eesmärk |
Ettepanek koolide uue rahastamissüsteemi kohta vastavalt ebasoodsale sotsiaal-majanduslikule olukorrale |
|
185 |
K 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Reform 1: Tööturupoliitika arendamine |
Vahe-eesmärk |
Muudetud tööhõiveseaduse jõustumine, suurendades tööturuasutuste tõhusust ja keskendudes paremini kõige haavatavamatele rühmadele |
|
187 |
K 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu arendamine – 1. investeering: Tööturupoliitika arendamine |
Siht |
Tööstus 4.0 jaoks vajalike digioskuste ja -oskuste ümber- ja täiendusõppe saanud inimeste arv |
|
188 |
K 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Reform 1: Tööturupoliitika arendamine |
Siht |
Tööstuse 4.0 edendamiseks loodud piirkondlike koolituskeskuste arv |
|
189 |
K 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu arendamine – 2. investeering: Eelkooliasutuste suutlikkuse suurendamine |
Siht |
Renoveeritud olemasolevate eelkooliasutuste arv |
|
190 |
K 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu arendamine – 2. investeering: Eelkooliasutuste suutlikkuse suurendamine |
Siht |
Uute eelkooliasutuste arv |
|
191 |
K 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu arendamine – 2. investeering: Eelkooliasutuste suutlikkuse suurendamine |
Siht |
Uute kohtade arv eelkooliasutustes |
|
195 |
K 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu arendamine – 3. investeering: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
T2. Ehitatud või rekonstrueeritud kogukonnapõhiste elamute arv |
|
201 |
K 4.2: Tšehhi-Moraavia Tagatis- ja Arengupanga (ČMZRB) kui riikliku arengupanga ettevõtluse ja arengu edendamiseks mõeldud uued kvantiteediinstrumendid – 1. investeering: Ettevõtlust toetavate kvaasikapitali vahendite uue eelarverea väljatöötamine |
Siht |
Kokku 32 400 000 EUR suurune investeering VKEde kestlikke projekte toetavatesse kvaasikapitaliinstrumentidesse |
|
215 |
K 4.4: Avaliku halduse tõhustamine – Reform 1: Suurendada avalikus halduses tõhusust, kliendikeskset orientatsiooni ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamist |
Vahe-eesmärk |
Siseministeerium viib lõpule andmebaasi koostamise, mis sisaldab asjakohaseid andmeid avaliku halduse protsesside, tulemuslikkuse ja personalisuutlikkuse kohta |
|
216 |
K 4.4: Avaliku halduse tõhustamine – Reform 1: Suurendada avalikus halduses tõhusust, kliendikeskset orientatsiooni ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamist |
Siht |
Siseministeeriumi akrediteeritud koolituse läbimine kliendikesksete lähenemisviiside kohta kesk-, piirkondlike või kohalike ametiasutuste front office’i töötajatele |
|
217 |
K 4.5: Kultuuri- ja loomesektori areng – Reform 1: Kunstniku staatus |
Vahe-eesmärk |
Kunstniku staatuse seaduse jõustumine |
|
219 |
K 4.5: Kultuuri- ja loomesektori areng – 1. investeering: Piirkondlike kultuuri- ja loomesektorite arendamine |
Siht |
Uute piirkondlike kultuuri- ja loomekeskuste avamine üldsusele |
|
221 |
K 4.5: Kultuuri- ja loomesektori areng – 2. investeering: Kultuuri- ja loomesektori digitaliseerimine |
Siht |
Lõpetatud projektide arv kultuurisisu digiteerimiseks |
|
222 |
K 4.5: Kultuuri- ja loomesektori areng – 3. investeering: Loomevautšerid |
Siht |
VKEdele eraldatud loominguliste vautšerite arv |
|
225 |
K 5.1: Suurepärane teadus- ja arendustegevus tervishoiusektoris – 1. investeering: Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine |
Siht |
Vähemalt nelja riikliku teadus- ja arenduskonsortsiumi valideerimine ning nende integreerimine Tšehhi teadus- ja arendussüsteemi riiklike teadusasutustena |
|
233 |
K 6.1: Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamine – 1. investeering: Intensiivse meditsiini simulatsioonikeskuse loomine ja haridussüsteemi optimeerimine |
Vahe-eesmärk |
Käivitatud intensiivse meditsiini simulatsioonikeskus |
|
235 |
K 6.1: Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamine – 3. investeering: Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskuse ehitamine |
Vahe-eesmärk |
Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskus toimib täielikult |
|
243 |
K 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – 3. investeering: Masaryk Memoriali vähiinstituudis onkoloogilise ennetuse ja infrastruktuuride keskuse loomine ja arendamine innovatiivseks ja toetavaks raviks |
Vahe-eesmärk |
Vähiennetuskeskus Masaryk Memoriali vähiinstituudis |
|
244 |
K 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – 3. investeering: Vähiennetuse keskuse ning uuendusliku ja toetava ravi infrastruktuuri loomine ja arendamine Masaryk Memoriali vähiinstituudis |
Vahe-eesmärk |
Innovatiivsete ja toetavate ravivõimaluste laiendamine Masaryki Onkoloogiainstituudis |
|
|
|
Osamakse summa |
2 162 611 952 eurot |
1.9.Üheksas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
10 |
K 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 1: Digiteenused lõppkasutajatele |
Siht |
Loetletud projektide lõpuleviimine, mille tulemusel suureneb täidetud blankettide arv, mille füüsilised ja juriidilised isikud saadavad riigiasutustele digitaalselt (portaalide või e-postkastide kaudu) |
|
39 |
K 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – 1. investeering: Suure läbilaskevõimega ühenduste rajamine |
Siht |
Väga suure läbilaskevõimega võrguga (VHCN) seotud aadressipunktide valmimine |
|
44 |
K 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – 3. investeering: 5G mobiilse taristu arendamise toetamine maapiirkondades investeerimismahukates valgetes piirkondades |
Siht |
Tugijaamade lõpuleviimine 5G signaalide jaoks |
|
104 |
K 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – 1. investeering: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine |
Siht |
Energiatarbimise vähendamine |
|
107 |
K 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – 2. investeering: Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine |
Siht |
Energiatarbimise vähendamine |
|
109 |
K 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – 3. investeering: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine |
Siht |
Energiatarbimise vähendamine |
|
112 |
K 2.3: Üleminek puhtamatele energiaallikatele – 1. investeering: Uute fotogalvaaniliste energiaallikate arendamine |
Siht |
FVE allikate installeeritud võimsuse suurendamine |
|
114 |
K 2.3: Üleminek puhtamatele energiaallikatele – 2. investeering: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides |
Siht |
Primaarenergia sääst, mis tuleneb soojusjaotuse ajakohastamisest |
|
122 |
K 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – 6. investeering: Abi sõidukite ostmiseks (aku trollibussid ja madala põrandaga trammid) ühistranspordi jaoks Praha linnas |
Siht |
Ühistranspordiks kasutatavate sõidukite (aku trollibussid ja madala põrandaga trammid) arv Praha linnas |
|
171 |
K 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – 1. investeering: Läbivaadatud õppekava rakendamine ja õpetajate digioskused |
Siht |
Nende koolide arv, kes said toetust uute IT-õppekavade rakendamiseks (õpetajate digioskused ja juhendamine) |
|
175 |
K 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – 2. investeering: Digiseadmed koolidele |
Siht |
IT-seadmete ja sisemiste IT-süsteemide alase nõustamise ja juhendamise raames toetust saavate koolide arv |
|
177 |
K 3.2: Kooliprogrammide kohandamine – Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine uute õppevormidega kohanemiseks ja tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks |
Siht |
Uute akrediteeritud õppekavade arv |
|
178 |
K 3.2: Kooliprogrammide kohandamine – Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine uute õppevormidega kohanemiseks ja tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks |
Siht |
Uute ümber- ja täiendõppe kursuste arv |
|
206 |
K 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 4: Lobitöö reguleerimine |
Vahe-eesmärk |
Lobitöö seaduse jõustumine |
|
227 |
K 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning uuenduste lisamine äritavadesse – 1. investeering: Innovatsiooni kasutuselevõtu toetamine ettevõtluses |
Siht |
Toote-, protsessi- või organisatsiooniuuenduste kasutuselevõtmine |
|
22 |
K 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – 2. investeering:
|
Vahe-eesmärk |
Pilvandmetöötluse teenuste osutamine riigiasutustele |
|
180 |
K 3.2: Koolide programmide kohandamine – 1. investeering: Valitud peamiste akadeemiliste mälestiste arendamine |
Siht |
Uue ülikoolipiirkonna ruutmeetrite arv |
|
238 |
K 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Reform 2: Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine |
Siht |
Pärasoolevähi sõeluuringu programmiga hõlmatud sihtpopulatsiooni suurenemine |
|
239 |
K 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Reform 2: Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine |
Siht |
Uues varajase kopsuvähi avastamise programmis osalejate arv |
|
241 |
K 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – 1. investeering: Tšehhi Onkoloogiainstituudi ehitamine ja loomine |
Vahe-eesmärk |
Tšehhi Onkoloogia Instituut alustas tegevust |
|
242 |
K 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – 2. investeering: Väga spetsiifilise onkoloogilise ja hematoonkoloogilise ravi arendamine |
Siht |
Onkoloogilise ja hematoonkoloogilise raviga tegelevate toetust saavate asutuste arv |
|
Osamakse summa |
605 531 346 eurot |
3. JAGU: TÄIENDAV KORD
1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.
Täpselt määratletud ülesannete, pädevuste ja volituste kehtestamiseks võttis Tšehhi valitsus 17. mail 2021 vastu valitsuse resolutsiooni nr 467. Selle resolutsiooniga kiideti heaks taaste- ja vastupidavuskava, põhikiri, protseduurireeglid ja eetikakoodeks riikliku taaste- ja vastupidavuskava juhtorganile, taaste- ja vastupidavuskava rakendamises osalevate asutuste ülesanded ja pädevused ning määrati taaste- ja vastupidavuskava auditeerimisasutuseks tööstus- ja kaubandusministeerium ning taaste- ja vastupidavuskava auditeerimisasutuseks rahandusministeerium.
Riikliku taaste- ja vastupidavuskava korraldusasutus on kõrgeim otsuseid tegev ja heakskiitev organ, kes vastutab taaste- ja vastupidavuskava üldise koordineerimise ja järelevalve eest. Maksenõuded peab heaks kiitma kõnealune nõukogu. Taaste- ja vastupidavuskava ning selle rakendamise keskse koordineeriva asutusena vastutab tööstus- ja kaubandusministeerium taaste- ja vastupidavuskava koordineerimise, järelevalve ja aruandluse eest ning on komisjoni peamine kontaktpunkt. See asutus vastutab ka maksenõuete ja juhtkonna kinnituste koostamise eest. See koordineerib vahe-eesmärkide ja sihtide, asjakohaste näitajate, aga ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude andmete, näiteks lõppsaajate kohta, aruandlust. Andmete kodeerimine toimub detsentraliseeritud infosüsteemides kõigis süsteemides komponentide omanike tasandil, kes on kohustatud esitama nõutud andmed tööstus- ja kaubandusministeeriumile. Pärast hiljutist muude ELi programmide auditit on tööstus- ja kaubandusministeerium saanud märkustega auditiarvamuse, kuna puuduvad tõhusad meetmed huvide konflikti juhtumite ennetamiseks, avastamiseks ja korrigeerimiseks. Kavasse on lisatud sihtotstarbelised eesmärgid, et tagada nende puuduste kõrvaldamine enne esimest maksetaotlust.
2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord
Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs vajalikele alusandmetele, kehtestab Tšehhi järgmise korra.
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava ning selle rakendamise keskse koordineeriva asutusena vastutab tööstus- ja kaubandusministeerium kava üldise koordineerimise ja järelevalve eest. Eelkõige tegutseb ta koordineeriva asutusena, kes jälgib vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusamme, kui see on asjakohane, teeb juhtimiskontrolle ning esitab aruandeid ja maksetaotlusi. See koordineerib vahe-eesmärkide ja sihtide, asjakohaste näitajate, aga ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude andmete, näiteks lõppsaajate kohta, aruandlust. Andmete kodeerimine toimub detsentraliseeritud süsteemides eri komponentide omanike vahel, kes on kohustatud esitama nõutavad andmed koordineerivale asutusele.
Kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Tšehhi pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud asjakohaste kokkulepitud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse maksmiseks. Tšehhi tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.
Vastu võetud vastavalt komisjoni soovitusele 2020/1307, mis käsitleb liidu ühtset meetmepaketti kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamiseks ning kiire ja investeerimissõbraliku juurdepääsu tagamiseks 5G raadiospektrile, et edendada majanduse COVID-19 kriisist taastumise toetamiseks ühenduvust liidus.
Kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/851) artikliga 12.
Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; Mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.