<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑544/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CJ0544</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:255">EU:C:2017:255</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>11</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>11</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20170404">4.4.2017</DATE> – KOHTUASI C‑544/15</P><P>FAHIMIAN</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (suurkoda)</P><P><DATE ISO="20170404">4. aprill 2017</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2004/114/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 6 lõike 1 punkt d</KEYWORD><KEYWORD>Kolmandate riikide kodanike riiki lubamise tingimused</KEYWORD><KEYWORD>Riiki lubamisest keeldumine</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>oht avalikule julgeolekule<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Kaalutlusruum</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑544/15,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Verwaltungsgericht Berlin’i (Berliini halduskohus, Saksamaa) <DATE ISO="20151014">14. oktoobri 2015. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20151019">19. oktoobril 2015</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Sahar Fahimian</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Saksamaa Liitvabariik,</HT></P></DEFENDANTS><PRESENCE><PRESENCE.INIT>menetluses osales:</PRESENCE.INIT><P><HT TYPE="BOLD">Stadt Darmstadt,</HT></P></PRESENCE></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (suurkoda),</P><P>koosseisus: Euroopa Kohtu president K. Lenaerts, Euroopa Kohtu asepresident A. Tizzano, kodade presidendid M. Ilešič, L. Bay Larsen, T. von Danwitz, E. Juhász, M. Berger, A. Prechal, M. Vilaras ja E. Regan (ettekandja) ning kohtunikud A. Rosas, A. Borg Barthet, D. Šváby, E. Jarašiūnas ja C. Lycourgos,</P><P>kohtujurist: M. Szpunar,</P><P>kohtusekretär: ametnik K. Malacek,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20160920">20. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>S. Fahimian, esindaja <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> P. von Auer,</P></ITEM><ITEM><P>Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller ja T. Henze,</P></ITEM><ITEM><P>Belgia valitsus, esindajad: C. Pochet ja M. Jacobs,</P></ITEM><?PAGE NO="2"?><ITEM><P>Kreeka valitsus, esindaja: T. Papadopoulou,</P></ITEM><ITEM><P>Prantsuse valitsus, esindajad: D. Colas ja F. X. Bréchot ning E. Armoët,</P></ITEM><ITEM><P>Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato W. Ferrante,</P></ITEM><ITEM><P>Poola valitsus, esindaja: B. Majczyna,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: C. Cattabriga ja F. Erlbacher,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20161129">29. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>otsuse</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu <DATE ISO="20041213">13. detsembri 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="375" PAGE.FIRST="12" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 375, lk 12</REF.DOC.OJ>) artikli 6 lõike 1 punkti d.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus esitati Sahar Fahimiani ja Saksamaa Liitvabariigi vahelises vaidluses S. Fahimianile õpingute eesmärgil taotletud viisa andmisest keeldumise üle.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Direktiiv 2004/114</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/114 põhjendustes 6, 7, 14, 15 ja 24 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>(6)</NO.P><TXT>Üks ühenduse tegevuse eesmärke hariduse valdkonnas on edendada Euroopa tervikuna maailma tipptasemel piirkonnaks õpingute ja kutseõppe alal. Kolmandate riikide kodanike liikuvuse edendamine ühendusse õpingute eesmärgil on selle strateegia üheks peamiseks teguriks. Liikmesriikide riiklike õigusaktide ühtlustamine vastuvõtu ja elamise tingimuste osas on selle üheks osaks.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(7)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201C" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Migratsioon<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> käesoleva direktiivi mõistes on definitsiooni kohaselt ajutine ega sõltu tööturu olukorrast vastuvõtvas liikmesriigis ning moodustab asjassepuutuvate migrantide, nende päritoluriigi ja vastuvõtva liikmesriigi jaoks vastastikuse rikastumise keskkonna ning aitab edendada paremat üksteisemõistmist kultuuride vahel.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(14)</NO.P><TXT>Käesoleva direktiiviga sätestatud vastuvõtmisest võib keelduda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Eelkõige võib vastuvõtmisest keelduda, kui liikmesriik faktidele tuginedes tehtud hinnangus leiab, et vastav kolmanda riigi kodanik kujutab võimalikku ohtu avalikule korrale või riiklikule julgeolekule. Avaliku korra mõiste osas võib võtta arvesse süüdimõistmist raske kuriteo<?PAGE NO="3"?> eest. Selles kontekstis tuleb märkida, et avaliku korra ja riikliku julgeoleku mõisted hõlmavad ka juhtumeid, kus kolmanda riigi kodanik kuulub või on kuulunud ühendusse, mis toetab terrorismi, toetab või on toetanud sellist ühendust või omab või on omanud äärmuslikke vaateid.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(15)</NO.P><TXT>Vastuvõtmise taotluse põhjuseid puudutavate kahtluste korral peaks liikmesriik olema võimeline nõudma kõiki tõendeid, mis on vajalikud taotluse selguse hindamiseks, eelkõige taotleja kavandatavate õpingute eesmärkide osas, selleks et võidelda käesolevas direktiivis sätestatud protseduuride kuri- ja väärtarvitamise vastu.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(24)</NO.P><TXT>Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt kolmandate riikide kodanike riiki lubamist õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil, ei saa liikmesriigid piisavas ulatuses saavutada ning neid saab nende ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega piirdub käesolev direktiiv üksnes selle eesmärgi saavutamiseks vajalikuga.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Selle direktiivi artiklis 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Käesoleva direktiivi eesmärk on kindlaks määrata:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>tingimused kolmandate riikide kodanike [...] lubamiseks liikmesriikide territooriumile õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil pikemaks ajavahemikuks kui kolm kuud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>nimetatud eesmärkidel kolmandate riikide kodanike liikmesriikidesse lubamise eeskirjad.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikli 3 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Kohaldamisala<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> lõikes 1 on sätestatud, et seda direktiivi kohaldatakse muu hulgas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>selliste kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist õppimise eesmärgil<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/114 II peatükk kehtestab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Riiki lubamise tingimused<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>. Sellesse peatükki kuuluvad artiklid 5–11. Artikkel 5 on sõnastatud järgnevalt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Käesoleva direktiivi alusel tuleb kolmanda riigi kodaniku riiki lubamisel kontrollida dokumentaalsete tõendite olemasolu, mis kinnitavad, et nimetatud isik vastab artiklis 6 ja artiklites 7 kuni 11 sätestatud sellistele tingimustele, mis kehtivad asjaomase kategooria puhul.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Selle direktiivi artiklis 6 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Artiklites 7 kuni 11 sätestatud eesmärgil riiki lubamist taotlev kolmanda riigi kodanik:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>esitab siseriiklike õigusaktidega ettenähtud kehtiva reisidokumendi. Liikmesriigid võivad nõuda, et reisidokument peab olema kehtiv vähemalt kavandatud riigis viibimise aja jooksul;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>esitab vanemate antud loa kavandatud riigis viibimise kohta, kui ta on vastuvõtva liikmesriigi siseriiklike õigusaktide kohaselt alaealine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>omab ravikindlustust, mis katab kõiki selliseid riske, mille vastu asjaomase liikmesriigi oma kodanikud on tavaliselt kindlustatud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>ei kujuta ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahva tervisele;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="4"?><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>liikmesriigi nõudmisel esitab tõendi, et ta on maksnud artikli 20 kohase taotluse käsitlemise tasu.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid hõlbustavad riiki lubamise korda artiklitega 7 kuni 11 hõlmatud kolmandate riikide kodanike suhtes, kes osalevad ühenduse programmides, millega parandatakse liikumist ühendusse või ühenduses.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artiklites 7–11 sätestatakse riiki lubamise eritingimused üliõpilastele, õpilastele, tasustamata praktikantidele ja vabatahtlikele ning ka üliõpilaste liikuvusele. Selle direktiivi artikli 7 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Eritingimused üliõpilastele<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Lisaks artiklis 6 toodud üldtingimustele, kolmanda riigi kodanik, kes taotleb riiki lubamist õpingute eesmärgil:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>on vastu võetud kõrgemasse õppeasutusse õppekursusel osalemiseks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>esitab liikmesriigi nõutavad tõendid selle kohta, et tema riigis viibimise ajal on tal piisavad vahendid oma elamis-, õppimis- ja tagasisõidukulude katmiseks. Liikmesriigid avaldavad selle sätte kohaldamisel nõutavate igakuiste toimetulekuvahendite miinimumsuuruse, ilma et see piiraks iga üksikjuhu eraldi läbivaatamist;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>esitab liikmesriigi nõudmisel tõendid selle keele piisava oskuse kohta, milles tema õpingud toimuvad;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>esitab liikmesriigi nõudmisel tõendid selle kohta, et ta on tasunud õppeasutuse nõutavad maksud.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/114 artiklis 12 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="012.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Üliõpilasele väljastatakse elamisluba vähemalt üheks aastaks ja seda võib pikendada kui selle omanik vastab jätkuvalt artiklite 6 ja 7 tingimustele. Kui õppekursus on lühem kui üks aasta, kehtib luba kursuse kestuse jooksul.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="012.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, võib elamisloa pikendamisest keelduda või elamisloa tühistada, kui selle omanik:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>ei järgi artikli 17 alusel kehtestatud majandustegevuse piiranguid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või haldustavadele ei saavuta oma õpingutes küllaldast edu.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikli 18 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Menetlustagatised ja läbipaistvus<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> lõigetes 2 ja 4 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="018.002"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui taotluse põhjendamiseks esitatud andmed on ebapiisavad, võidakse taotluse läbivaatamine edasi lükata ja pädevad ametiasutused teatavad taotlejale, milliseid lisaandmeid nad vajavad.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="018.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Kui taotlus on tagasi lükatud või kui käesoleva direktiivi alusel väljaantud elamisluba on tühistatud, on asjaomasel isikul õigus otsus asjaomase liikmesriigi ametiasutustes vaidlustada.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Määrus (EL) nr 267/2012</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20120323">23. märtsi 2012. aasta</DATE> määruse (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="088" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 88, lk 1</REF.DOC.OJ>), mida on muudetud nõukogu <DATE ISO="20121221">21. detsembri 2012. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 1263/2012 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="356" PAGE.FIRST="34" DATE.PUB="2012">ELT 2012,<?PAGE NO="5"?> L 356, lk 34</REF.DOC.OJ>), (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>määrus nr 267/2012<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>), artikli 23 lõike 2 punkt d näeb ette, et külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad selle määruse IX lisas loetletud isikutele, üksustele ja asutustele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>on muud isikud, üksused või asutused, kes toetavad Iraani valitsust rahaliselt, logistiliselt või materiaalselt, või on nendega seotud isikud või üksused<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Seda lisa on mitu korda muudetud eelkõige täiendavate piiravate meetmete vastuvõtmise tõttu. Nõukogu <DATE ISO="20141107">7. novembri 2014. aasta</DATE> rakendusmäärusega (EL) nr 1202/2014 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="325" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 325, lk 3</REF.DOC.OJ>) muudetud redaktsioonis on selle lisa I osa alapunkti B, mis puudutab tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevaid isikuid ja üksusi ning Iraani valitsust toetavaid isikuid ja üksusi, kantud Sharif University of Technology (Sharifi tehnikaülikool, Iraan) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>SUT<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Põhjused, miks SUT sellesse loetellu kanti, on järgmised:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>[SUT‑l] on palju koostöölepinguid Iraani valitsusorganisatsioonidega, kes on ÜRO ja/või ELi poolt loetellu kantud ning tegutsevad sõjalises või sellega seonduvas valdkonnas, eelkõige toodavad ja hangivad ballistilisi rakette. See hõlmab järgmist: leping ELi poolt loetellu kantud Aerospace Industries Organisationiga muu hulgas satelliitide tootmiseks; koostöö Iraani kaitseministeeriumi ja Iraani revolutsioonilisele kaardiväekorpusega (IRGC) <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>arukate<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> laevade väljatöötamiseks; laiaulatuslikum kokkulepe IRGC õhujõududega, mis hõlmab ülikooli suhete ning organisatsioonilise ja strateegilise koostöö väljaarendamist ja tugevdamist.</P><P>SUT on osaline kuue ülikooli lepingus, mis toetab Iraani valitsust kaitsealase uurimistöö kaudu; SUT programmis on muu hulgas teadusministeeriumi poolt välja töötatud magistriõppe kursused mehitamata õhusõidukite ehitamise erialal. Kõik see näitab märkimisväärset seotust Iraani valitsusega sõjalises või sellega seonduvas valdkonnas ning Iraani valitsuse toetamist.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Saksa õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Seadus välismaalaste viibimise, töötamise ja integratsiooni kohta Saksamaa Liitvabariigi territooriumil (Gesetz über den Aufenthalt, die Erwerbstätigkeit und die Integration von Ausländern im Bundesgebiet; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>välismaalaste seadus<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>), <DATE ISO="20080225">25. veebruaril 2008</DATE> avaldatud redaktsioonis (<HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. I, lk 162), sätestab § 4 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>Elamisloa omamise nõue<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> lõikes 1:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>Välismaalased vajavad Saksamaa Liitvabariigi territooriumile sisenemiseks ja seal viibimiseks elamisluba […]. Elamisluba antakse järgmistes vormides:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>(1)</NO.P><TXT>viisa käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punkti 1 ja lõike 3 tähenduses;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Välismaalaste seaduse § 6 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>Viisa<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> sätestab lõikes 3:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>Pikemaajaliste viibimiste jaoks on vajalik Saksamaa Liitvabariigi (riiklik) viisa, mis on antud enne, kui välismaalane riiki siseneb. Viisa antakse eeskirjade kohaselt, mida kohaldatakse tähtajalise elamisloa, ELi sinise kaardi, alalise elamisloa ja ELi pikaajalise elamisloa suhtes. […]<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Välismaalaste seaduse § 16 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>Õpingud, keelekursused, koolitused<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>Välismaalasele võib riiklikus või riiklikult tunnustatud kõrgkoolis vms haridusasutuses õpingute sooritamise eesmärgil anda elamisloa. […] Elamisloa õpingute eesmärgil võib anda ainult juhul, kui välismaalane on asjaomasesse haridusasutusse vastu võetud; piisav on tingimuslik vastuvõtt. Õpingukeele oskamise tõendit ei nõuta siis, kui välismaalase keeleoskust on vastuvõtmise otsuse<?PAGE NO="6"?> tegemisel juba arvestatud või see omandatakse õpinguteks ettevalmistumise käigus. Õpingute eesmärgil antava elamisloa esmane kehtivusperiood ja edasised pikendamised vältavad vähemalt ühe aasta ning ei tohi õpingute ja õpinguteks ettevalmistumise puhul ületada kahte aastat; luba võib pikendada, kui viibimise eesmärk ei ole veel saavutatud ja on mõistliku aja jooksul veel saavutatav<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>S. Fahimian on 1985. aastal sündinud Iraani kodanik. Eelotsusetaotlusest nähtub, et ta on lõpetanud SUT magistrikraadiga infotehnoloogia erialal. Nimetatud ülikool on spetsialiseerunud tehnika, inseneriteaduste ja füüsika valdkonnale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>S. Fahimian pöördus <DATE ISO="20121121">21. novembril 2012</DATE> Teheranis asuvasse Saksamaa Liitvabariigi saatkonda viisataotlusega Technische Universität Darmstadti (Darmstadti tehnikaülikool, Saksamaa) doktoriõppesse astumiseks Center for Advanced Security Research Darmstadti (CASED) (Darmstadti tippuurimiskeskus turbe vallas) projekti <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>Usaldusväärsed manus- ja mobiilsed süsteemid<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Taotlusele lisas S. Fahimian ülikooli kinnituse õpingutele lubamise kohta ja Center for Advanced Security Research Darmstadti tegevjuhi <DATE ISO="20121114">14. novembri 2012. aasta</DATE> kirja. Selles kirjas on märgitud, et S. Fahimiani uurimistöö ese ulatub <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>mobiilsete süsteemide turvalisusest, sealhulgas eelkõige sissetungi avastamine nutitelefonides, turvaprotokollideni<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>. Tegevjuht täheldab veel, et S. Fahimianil on selle projekti raames ülesanne <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>leida uusi tõhusaid ja mõjusaid kaitsemehhanisme nutitelefonide jaoks, võttes arvesse teadaolevaid piiranguid seoses energiaga, arvutusressurssidega ja ribalaiusega.<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>S. Fahimian sai uuringute keskuselt õpingute rahastamiseks doktorandistipendiumi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Kuna S. Fahimiani viisataotlus jäeti <DATE ISO="20130527">27. mail 2013</DATE> rahuldamata, esitas ta selle peale vaide, kuid ka see jäeti <DATE ISO="20131022">22. oktoobri 2013. aasta</DATE> otsusega rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT><DATE ISO="20131122">22. novembril 2013</DATE> esitas ta eelotsusetaotluse esitanud kohtule keeldumisotsuse peale kaebuse, nõudes taotletud viisa väljastamist. See kohus märgib, et poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas oht avalikule julgeolekule direktiivi 2004/114 artikli 6 lõike 1 punkti d tähenduses on põhjus, mille alusel saab keelduda S. Fahimiani Saksamaa territooriumile lubamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest nähtub, et põhikohtuasja kostja on seisukohal, et olukord Iraanis annab põhjust karta, et teavet, mille S. Fahimian omandaks Saksamaal õppides, võidakse hiljem tema päritoluriigis kuritarvitada. Kostja sõnul arendab Iraani valitsus juba pikemat aega laiaulatuslikku küberneetilist programmi, mille abil ta üritab saada lääneriikidest konfidentsiaalset teavet. See pool märgib, et häkkerid otsivad peamiselt tundlikku teavet lennundus- ja kosmoseteaduse valdkonnas ning relvatööstuse alal. Turvaekspertide avalduste kohaselt viiakse küberrünnakuid läbi muu hulgas selleks, et saada ehitusjooniseid ja uurimistulemusi Iraani tuumaprogrammi jaoks, mille osas kahtlustatakse, et sellel on sõjalised eesmärgid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Selles kontekstis tunnustab ka rahvusvaheline üldsus SUT olulist panust Iraani teadusuuringutesse sõjalistel eesmärkidel. Põhikohtuasja kostja täheldab, et selle panuse laadi tõttu kandis liidu seadusandja esimest korda selle ülikooli nende üksuste loetellu, mille suhtes kohaldatakse määruse nr 267/2012 IX lisas nimetatud piiravaid meetmeid, nõukogu <DATE ISO="20121221">21. detsembri 2012. aasta</DATE> rakendusmäärusega (EL) nr 1264/2012, millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="356" PAGE.FIRST="55" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 356, lk 55</REF.DOC.OJ>). See kanne tühistati Euroopa Liidu Üldkohtu <DATE ISO="20140703">3. juuli 2014. aasta</DATE> otsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sharif University of Technology <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑181/13</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:607">EU:T:2014:607</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Liidu seadusandja kandis selle ülikooli uuesti nimetatud loetellu rakendusmäärusega nr 1202/2014. Põhikohtuasja kostja märgib, et loetellu uuesti kandmise põhjus oli ülikooli ilmne tihe side Iraani režiimiga sõjanduse või sellega seotud valdkondades.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Lisaks ei saa põhikohtuasja kostja hinnangul välistada, et S. Fahimian jääb SUTga seotud isikutega suhtlema ka pärast selle ülikooli lõpudiplomi saamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Lisaks kardab põhikohtuasja kostja, et teadmisi, mida S. Fahimian Saksamaal õppides omandaks, võidakse ära kasutada Iraanis ka repressioonideks või üldisemalt seoses inimõiguste rikkumisega. Nimelt võivad Iraani ametiasutused S. Fahimiani uurimistöö esemeks olevat tehnoloogiat kasutada elanikkonna jälgimiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Kuid eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb siiski, kas käesolevas asjas on direktiivi 2004/114 artikli 6 lõike 1 punktile d tuginemine põhjendatud. Nimelt ei ole põhikohtuasja kostja esitanud ühtegi konkreetset asjaolu puudutatud isiku käitumise kohta või tema suhete kohta teatud isikutega, samuti ei ole see kostja selgitanud suhet puudutatud isiku poolt doktoriõppe jooksul omandatavate oskuste ja nende hilisema kuritarvitava kasutamise vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Verwaltungsgericht Berlin (Berliini halduskohus, Saksamaa) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>1.</NO.P><TXT><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Kas [direktiivi 2004/114] artikli 6 lõike 1 punkti d tuleb tõlgendada nii, et kontrollides, kas nimetatud direktiivi artiklites 7–11 sätestatud eesmärgil riiki lubamist taotlev kolmanda riigi kodanik kujutab ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahva tervisele, on liikmesriikide pädevatel asutustel teatav kaalutlusruum, mis allub ainult piiratud kohtulikule kontrollile?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Jaatava vastuse korral:</TXT><P>milliste õiguslike piiridega peavad liikmesriikide pädevad asutused arvestama, hinnates, kas kolmanda riigi kodanikku, kes taotleb riiki lubamist [direktiivi 2004/114] artiklites 7–11 sätestatud eesmärgil, tuleb käsitada ohuna avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahva tervisele, eelkõige pidades silmas faktilisi asjaolusid, millele selline hinnang peab tuginema ja nende hindamist?</P></NP></ITEM></LIST></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Olenemata vastustest küsimustele 1a ja 1b, kas:</TXT><P>[direktiivi 2004/114] artikli 6 lõike 1 punkti d tuleb tõlgendada nii, et sellistel asjaoludel nagu käesolevas kohtuasjas, kus Iraani Islamivabariigist pärit kolmanda riigi kodanik, kes sai kõrgkoolidiplomi Iraanis tehnika, inseneriteaduste ja füüsika valdkonnale spetsialiseerunud [SUTst] (Teheran), taotleb riigi territooriumile lubamist doktoriõppesse astumiseks infotehnoloogia turvalisuse alase uurimistöö projekti raames <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>Usaldusväärsed manus- ja mobiilsed süsteemid<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>, eelkõige nutitelefonide tõhusate kaitsevahendite arenduse valdkonnas, on liikmesriigid pädevad keelduma taotlejat riiki lubamast, väites, et ei ole välistatud olukord, kus teadustöö käigus omandatud teadmisi kasutatakse Iraanis kuritahtlikel eesmärkidel, näiteks konfidentsiaalse teabe hankimiseks lääneriikides, riigisisesteks repressioonideks või üldisemalt inimõiguste rikkumiseks?<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Eelotsuse küsimuste analüüs</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Nende küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2004/114 artikli 6 lõike 1 punkti d tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi pädevatel asutustel, kellelt kolmanda riigi kodanik taotleb viisat õppimise eesmärgil, on vaid piiratud kohtulikule kontrollile allutatud lai kaalutlusruum selle kindlakstegemisel, kas see kodanik kujutab ohtu avalikule julgeolekule nimetatud sätte tähenduses, ja kas nendel asutustel on õigus keelduda taotletud viisa väljastamisest niisugustel asjaoludel nagu need, mis esinevad põhikohtuasjas.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et liidu õiguse sätte tõlgendamisel peab arvestama mitte üksnes sätte sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (vt eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140910">10.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Ben Alaya</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑491/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2187">EU:C:2014:2187</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Esiteks, mis puudutab direktiivi 2004/114 üldist ülesehitust, siis näeb selle artikkel 5 ette, et direktiivi alusel tuleb kolmanda riigi kodaniku riiki lubamisel kontrollida dokumentaalsete tõendite olemasolu, mis kinnitavad, et taotleja vastab selle direktiivi artiklis 6 sätestatud üldtingimustele ja – kolmanda riigi kodaniku puhul, kes taotleb riiki lubamist õpingute eesmärgil – selle direktiivi artiklis 7 sätestatud eritingimistele (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140910">10.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Ben Alaya</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑491/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2187">EU:C:2014:2187</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Täpsemalt kontrollivad liikmesriigid direktiivi 2004/114 artikli 6 lõike 1 punkti d alusel koostoimes direktiivi põhjendusega 14, kas esineb põhjuseid, millest saab järeldada ohu olemasolu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahva tervisele, mis võiksid õigustada niisuguse kodaniku riiki mittelubamist (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140910">10.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Ben Alaya</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑491/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2187">EU:C:2014:2187</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/114 artikli 12 kohaselt tuleb kolmandate riikide üliõpilastele elamisluba anda, kui nad vastavad selle direktiivi artiklites 6 ja 7 ammendavalt loetletud üld‑ ja eritingimustele (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140910">10.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Ben Alaya</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑491/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2187">EU:C:2014:2187</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab direktiivi 2004/114 eesmärke, siis tuleneb selle artikli 1 punktist a koostoimes põhjendusega 24, et selle direktiivi eesmärk on määrata kindlaks tingimused kolmandate riikide kodanike lubamiseks liikmesriikide territooriumile õpingute eesmärgil pikemaks ajavahemikuks kui kolm kuud (vt eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140910">10.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Ben Alaya</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑491/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2187">EU:C:2014:2187</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Selles osas on Euroopa Kohus juba märkinud, et vastavalt direktiivi 2004/114 põhjendustele 6 ja 7 on direktiivi eesmärk edendada kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste Euroopa Liidu suunalist liikuvust õpingute eesmärgil, kuna selle liikuvuse soodustamise eesmärk on tõsta Euroopa maailma tipptasemel piirkonnaks õpingute ja kutseõppe alal (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120621">21.6.2012</DATE>, <NAME.CASE>Sommer</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑15/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:371">EU:C:2012:371</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Niisiis, kui liikmesriik kehtestab kolmandate riikide kodanike õpingute eesmärgil riiki lubamise osas täiendavaid tingimusi lisaks neile, mis on ette nähtud direktiivi 2004/114 artiklites 6 ja 7, läheb ta vastuollu nimetatud direktiivi eesmärkidega (vt eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140910">10.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Ben Alaya</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑491/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2187">EU:C:2014:2187</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Ent direktiiv 2004/114 tunnustab liikmesriigi pädevate asutuste kaalutlusruumi küsimuses, kas selle direktiivi artiklites 6 ja 7 ette nähtud üld‑ ja eritingimused on täidetud, ja eriti küsimuses, kas kolmanda riigi kodaniku riiki lubamist takistavad põhjused, mis puudutavad ohtu avalikule julgeolekule (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140910">10.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Ben Alaya</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑491/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2187">EU:C:2014:2187</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb märkida, et direktiiv 2004/114 ei määratle mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>avalik julgeolek<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> artikli 6 lõike 1 punkti d tähenduses, mille alusel põhikohtuasjas viisa andmisest keelduti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on aga juba täpsustanud, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>avalik julgeolek<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> hõlmab nii liikmesriigi sisejulgeolekut kui ka välisjulgeolekut. Avalikku julgeolekut võivad seega mõjutada nii institutsioonide ja oluliste avalike teenuste toimimise kahjustamine ning oht rahvastiku säilimisele, kui ka välissuhete raske häirimise oht või oht rahvaste rahumeelsele kooseksisteerimisele või militaarhuvide kahjustamise oht (vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101123">23.11.2010</DATE>, <NAME.CASE>Tsakouridis</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑145/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:708">EU:C:2010:708</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160215">15.2.2016</DATE>, <NAME.CASE>N.</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑601/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:84">EU:C:2016:84</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Mis puudutab tingimust seoses ohuga avalikule julgeolekule, siis olgu märgitud, et erinevalt eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning<?PAGE NO="9"?> millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="158" PAGE.FIRST="7" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 158, lk 7</REF.DOC.OJ>, ELT eriväljaanne 05/05, lk 46), artikli 27 lõikest 2, mis nõuab, et avaliku julgeoleku huvides võetud meede põhineks eranditult asjaomase isiku isiklikul käitumisel, ja et see käitumine kujutaks endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> sellele ühiskonna põhihuvile (vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120522">22.5.2012</DATE>, <NAME.CASE>I</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑348/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:300">EU:C:2012:300</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160913">13.9.2016</DATE>, <NAME.CASE>Rendón Marín</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑165/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:675">EU:C:2016:675</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0084">84</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160913">13.9.2016</DATE>, <NAME.CASE>CS</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑304/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:674">EU:C:2016:674</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), tuleneb direktiivi 2004/114 artikli 6 lõike 1 punktist d koosmõjus selle direktiivi põhjendusega 14, et kolmanda riigi kodaniku riiki lubamisest võib keelduda, kui liikmesriigi asutused, kes on pädevad selle kodaniku esitatud viisataotlust menetlema, leiavad faktiliste asjaolude hindamisele tuginedes, et see kodanik kujutab endast kas või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>potentsiaalset<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> ohtu avalikule julgeolekule. Selles analüüsis võib niisiis võtta arvesse mitte ainult taotleja isiklikku käitumist, vaid ka muid asjaolusid, mis võivad olla muu hulgas seotud tema karjääriga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Hinnang viisataotleja individuaalsele olukorrale võib tähendada keeruliste seisukohtade võtmist eelkõige hinnangu põhjal, mis antakse taotleja isikule, tema integreeritusele oma elukohariigis, selle riigi poliitilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule olukorrale ning võimalikule ohule, mida kujutab endast avalikule julgeolekule selle taotleja asjassepuutuva liikmesriigi territooriumile sisenemise lubamine õpingute eesmärgil, arvestades ohtu, et teadmisi, mida see taotleja õpingute jooksul omandab, võidakse hiljem tema päritoluriigis ära kasutada avalikku julgeolekut kahjustaval viisil. Need seisukohad hõlmavad viisataotleja eeldatava käitumise prognoosi ning peavad eelkõige põhinema põhjalikel teadmistel taotleja elukohariigist, erinevate dokumentide ja taotleja avalduste analüüsil (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131219">19.12.2013</DATE>, <NAME.CASE>Koushkaki</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑84/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:862">EU:C:2013:862</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Nii on liikmesriigi pädevatel asutustel asjassepuutuvate faktiliste asjaolude hindamisel suur kaalutlusruum, kui nad teevad kindlaks selle, kas kolmanda riigi kodaniku riiki lubamist takistavad põhjused, mis on sätestatud direktiivi 2004/114 artikli 6 lõike 1 punktis d ja mis puudutavad ohtu muu hulgas avalikule julgeolekule (vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131219">19.12.2013</DATE>, <NAME.CASE>Koushkaki</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑84/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:862">EU:C:2013:862</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Nendel liikmesriigi asutustel tuleb selleks, et kindlaks teha, kas viisataotleja kujutab endast kas või potentsiaalset ohtu avalikule julgeolekule, anda üldine hinnang kõigile selle isiku olukorda iseloomustavatele asjaoludele kogumis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus on juba otsustanud, tuleneb direktiivi 2004/114 põhjendusest 15, et riiki lubamise tingimuste hindamise raames ei takista miski liikmesriikide pädevaid asutusi nõudmast kõiki tõendeid, mis on vajalikud taotluse selguse hindamiseks (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140910">10.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Ben Alaya</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑491/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2187">EU:C:2014:2187</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kui viisataotluse põhjendamiseks esitatud andmed on avalikule julgeolekule tekkiva võimaliku ohu hindamiseks ebapiisavad, tuleneb selle direktiivi artikli 18 lõikest 2, et need asutused võivad nõuda taotlejalt lisaandmeid, mida nad vajavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Mis puudutab kohtulikku kontrolli liikmesriigi pädevate asutuste kaalutlusruumi üle direktiivi 2004/114 artikli 6 lõike 1 punkti d kohaldamisel, siis tuleb liikmesriigi kohtul eelkõige kontrollida – võttes arvesse eelmises punktis välja toodud tõendamiskoormise jaotust –, kas vaidlustatud otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Lisaks, kuna liikmesriigi pädevatel asutustel on faktide hindamisel suur kaalutlusõigus, kontrollitakse selle kaalutlusruumi seisukohast kohtulikult vaid ilmsete vigade puudumist. Samuti peab see kontroll hõlmama ka menetluslike tagatiste järgimist, mis on väga oluline. Nende tagatiste seas on eespool viidatud asutuste kohustus hoolikalt ja erapooletult analüüsida asjassepuutuva olukorra kõiki asjaolusid (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100309">9.3.2010</DATE>, <NAME.CASE>ERG jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑379/08 ja C‑380/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:127">EU:C:2010:127</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150616">16.6.2015</DATE>, <NAME.CASE>Gauweiler jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑62/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:400">EU:C:2015:400</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja ka kohustus oma otsust piisavalt põhjendada, et liikmesriigi kohus saaks direktiivi 2004/114 artikli 18 lõikes 4 viidatud kaebuse läbivaatamisel kontrollida, kas esinesid faktilised ja õiguslikud asjaolud, millest kaalutluspädevuse<?PAGE NO="10"?> teostamine sõltub (vt analoogia alusel kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19911121">21.11.1991</DATE>, <NAME.CASE>Technische Universität München</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑269/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:438">EU:C:1991:438</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080710">10.7.2008</DATE>, <NAME.CASE>Bertelsmann ja Sony Corporation of America <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Impala</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑413/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:392">EU:C:2008:392</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Viimases küsimuses on oluline märkida, et direktiivi 2004/114 põhjenduse 14 kohaselt võib keelduda kolmanda riigi kodaniku õpingute eesmärgil vastuvõtmisest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Käesolevas asjas, kus on tegemist S. Fahimiani kaebusega Saksa asutuste otsuse peale, millega talle jäeti andmata tema taotletud viisa õpingute eesmärgil, tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kogumis arvesse võtta kõiki asjaolusid, mis selle isiku olukorda iseloomustavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Arvestades direktiivi 2004/114 artikli 6 lõike 1 punkti d, on nende asjaolude hulgas erilise tähtsusega tõsiasi, et S. Fahimianile oli diplomi väljastanud SUT, mis oli ja on jätkuvalt kantud nende üksuste loetellu, mille suhtes kohaldatakse määruse nr 267/2012 IX lisas nimetatud piiravaid meetmeid, ja tõik, et uurimistöö, mida see isik kavatses Saksamaal oma doktoriõppe raames teha, puudutas infotehnoloogia turbe tundlikku valdkonda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Sama kehtib ka täiendavate asjaolude kohta, mis on liikmesriigi pädevatele asutustele teada ja mis lubavad karta, et teadmisi, mille S. Fahimian Saksamaal omandab, võidakse hiljem ära kasutada kuritahtlikel eesmärkidel nagu need, mille tõi esile eelotsusetaotluse esitanud kohus oma teises küsimuses ja mis ohustavad avaliku julgeoleku säilimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Arvestades kõiki eespool esitatud kaalutlusi, tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiivi 2004/114 artikli 6 lõike 1 punkti d tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi pädevatel asutustel, kellele kolmanda riigi kodanik on esitanud taotluse viisa saamiseks õpingute eesmärgil, on lai kaalutlusruum, kui nad teevad kõigi olukorda iseloomustavate asjassepuutuvate asjaolude alusel kindlaks, kas see kodanik kujutab endast ohtu avalikule julgeolekule, isegi kui tegemist on potentsiaalse ohuga. Seda sätet tuleb tõlgendada ka nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi pädevate asutuste keeldumine lubamast sel eesmärgil asjassepuutuva liikmesriigi territooriumile kolmanda riigi kodanikku, kellel on niisuguse ülikooli diplom, mille suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid ülikooli suure panuse tõttu Iraani valitsuse tegevusse sõjanduse või sellega seotud valdkondades, ja kes kavatseb selles liikmesriigis teha uurimistööd avaliku julgeoleku seisukohast tundlikus valdkonnas, kui nendele asutustele teadaolevad asjaolud lubavad karta, et teadmisi, mida see isik teadustöö käigus omandab, võidakse hiljem kasutada avalikku julgeolekut ohustavatel eesmärkidel. Liikmesriigi kohtul, kes vaatab läbi kaebust pädeva asutuse otsuse peale, millega jäeti taotletud viisa andmata, tuleb kontrollida, kas see otsus on piisavalt põhjendatud ja põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Kohtukulud</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="20041213">13. detsembri 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil artikli 6 lõike 1 punkti d tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi pädevatel asutustel, kellele kolmanda riigi kodanik on esitanud taotluse viisa saamiseks õpingute eesmärgil, on lai kaalutlusruum, kui nad teevad kõigi olukorda iseloomustavate asjassepuutuvate asjaolude alusel kindlaks, kas see kodanik kujutab endast ohtu avalikule julgeolekule, isegi kui tegemist on potentsiaalse ohuga. Seda sätet tuleb tõlgendada ka nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi pädevate asutuste keeldumine lubamast sel eesmärgil asjassepuutuva liikmesriigi territooriumile kolmanda riigi kodanikku, kellel on niisuguse ülikooli diplom, mille suhtes kohaldatakse liidu<?PAGE NO="11"?> piiravaid meetmeid ülikooli suure panuse tõttu Iraani valitsuse tegevusse sõjanduse või sellega seotud valdkondades, ja kes kavatseb selles liikmesriigis teha uurimistööd avaliku julgeoleku seisukohast tundlikus valdkonnas, kui nendele asutustele teadaolevad asjaolud lubavad karta, et teadmisi, mida see isik teadustöö käigus omandab, võidakse hiljem kasutada avalikku julgeolekut ohustavatel eesmärkidel. Liikmesriigi kohtul, kes vaatab läbi kaebust pädeva asutuse otsuse peale, millega jäeti taotletud viisa andmata, tuleb kontrollida, kas see otsus on piisavalt põhjendatud ja põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>