European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria


C/2025/2421

16.4.2025

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(C/2025/2421)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Chiroubles“

PDO-FR-A0911-AM03

Teate kuupäev: 9.1.2025

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1.   Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 1 asendatakse aastaarv „2019“ aastaarvuga „2022“.

See redaktsiooniline muudatus võimaldab viidata geograafilisele piirkonnale riikliku statistika- ja majandusuuringute instituudi (INSEE) avaldatud ametliku geograafiaseadustiku 2022. aastal kehtinud redaktsiooni järgi ja tagada geograafilise piirkonna õigusliku määratlemise.

Muudetakse koonddokumendi punkti 6.

2.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 3 asendatakse aastaarv „2019“ aastaarvuga „2022“.

See redaktsiooniline muudatus võimaldab viidata geograafilisele piirkonnale INSEE avaldatud ametliku geograafiaseadustiku 2022. aastal kehtinud redaktsiooni järgi.

Selle viite lisamine võimaldab tagada vahetus läheduses asuva piirkonna õigusliku piiritlemise.

Võttes arvesse toimunud haldusmuudatusi, on vahetus läheduses asuva piirkonna koosseisu kuuluvate kommuunide nimekirja ning kommuunide nimesid ajakohastatud, muutmata selle piirkonna ulatust.

Muudetud on koonddokumendi punkti „Lisatingimused“.

3.   Istutustihedus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunkti a on pealkirja „Erisätted“ alla lisatud erisätted terrassiviinamarjade kohta:

selleks et hõlbustada järskudel nõlvadel asuvate maatükkide mehhaniseerimist, soovivad viinamarjakasvatajad rajada terrasse. Kuna üldised istutustiheduse eeskirjad ei ole selle viinamarjakasvatusviisi puhul asjakohased, on tootespetsifikaadile lisatud erisätted, mille on heaks kiitnud INAO pädev riiklik komitee.

Muudetakse koonddokumenti punkti „Konkreetsed veinivalmistamise tavad“.

4.   Lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunkti c on lisatud lehestiku kõrgust käsitlev erieeskiri terrassiviinapuude jaoks, mille ridade vahekaugust ei ole kindlaks määratud.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5.   Keeld tuua mulda väljastpoolt

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 2 on muudetud järgmiselt:

—

lisatud on uus punkt a, millega keelatakse tuua määratud maatükkidele mulda väljastpoolt.

Punktis on täpsustatud, et osutatud mulla puhul on tegemist mullaga, mis ei ole pärit kontrollitud päritolunimetusega „Chiroubles“ piiritletud maatükilt;

—

olemasolevast punktist a on saanud punkt b.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

6.   Töötlemine kuuma veega

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 2 on muudetud järgmiselt:

—

olemasolevast punktist b on saanud punkt c.

—

punkti c on muudetud järgmiselt: „Standardtaimede ja puukoolist pärit taimede kuuma veega töötlemine on kohustuslik.“

See säte vastab INAO pädeva riikliku komitee poolt kehtestatud uuele eeskirjale, mille eesmärk on võidelda viinapuu kolletumistõve vastu. Sätte eesmärk on piirduda töötlemisel kuuma veega ning keelata alternatiivsed töötlemisviisid, mis ei taga sama tõhusat tulemust.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Saagis ja kogusaagis

Tootespetsifikaadi I peatüki VIII osa punkti 1 on muudetud järgmiselt:

—

praegused sätted on esitatud punktis a;

—

lisatud on punkt b, milles on esitatud valem terrassviinamarjade lubatud saagikuse arvutamiseks. Terrassidega maatükkidel peab maksimaalne saagikus vastama punktis a osutatud nõuetele.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

8.   Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki XI osa punkti 1 alapunkti a, milles käsitletakse minimaalse istutustihedusega seotud üleminekumeedet, on muudetud.

28. novembril 2004 sätestatud tähtaega, millal viinapuude osaline väljajuurimine on lubatud, on pikendatud 2015. aastalt 2031. aastani. Edaspidi väljajuuritavate viinapuude suhtes hakatakse kohaldama spetsiaalset vähenduskoefitsienti. Selle eesmärk on kiirendada viinamarjaistanduste ümberkorraldamist keerulises majanduslikus olukorras, mis ei võimalda ulatuslikku ümberistutust, ning hõlbustada viinamarjaistanduste mehhaniseerimist ja seega vähendada glüfosaadi kasutamist.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9.   Deklareerimiskohustused

Tootespetsifikaadi II peatüki I osa on muudetud järgmiselt:

—

punktides 2, 3, 5 ja 6 on muudetud deklareerimiskohustuste tähtaegu käsitlevaid sätteid, et hõlbustada kontrollitoimingute läbiviimist;

—

punktis 2 on täpsustatud, et tooteid ei tohi turult kõrvaldada enne, kui volitatud kontrolliasutus on võtnud teadmiseks deklaratsiooniga seoses võetud meetmed.

—

punktis 4 on punktides 3 ja 6 osutatud deklaratsioonide kvartalipõhine koonddeklaratsioonide süsteem tehtud ettevõtjatele kättesaadavaks, olenemata ettevõtjate toodangumahust või nende sooritatud toimingute arvust. Täpsustatud on, et kõnealused koonddeklaratsioonid tuleb edastada kontrolliasutusele kuni kümme päeva pärast kvartali lõppu;

—

punktis 5 on täpsustatud, et pakendamata veini partiid, mis on ette nähtud saatmiseks väljapoole riigi territooriumi, võib turult tagasi võtta alles pärast seda, kui volitatud kontrolliasutust on teavitatud meetmetest seoses deklaratsiooniga, mis käsitleb saatmist väljapoole riigi territooriumi;

—

punktis 6 on täpsustatud üldisema nimetusega veini tootmise deklaratsiooni üksikasju;

—

punkti 9 on muudetud, et täpsustada maatükkide ümberkujundamisel lubatud toiminguid.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10.   Viited kontrolliasutusele

Tootespetsifikaadi III peatüki II osas osutatud kontrolliasutust on muudetud.

Muudetud on esimest lõiget ja teine lõige on jäetud välja, et järgida uusi vormilisi eeskirju.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus(ed)

Chiroubles

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

3.1.   Kombineeritud nomenklatuuri kood

—

22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS

2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

4.   Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Tegu on kuivade vaiksete punaste veinidega. Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti. Pärast rikastamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti. Pakendamisel on veinide maksimaalne õunhappesisaldus 0,4 g/l. Valminud ja villimiseks valmis veinidel on järgmised analüütilised omadused: Maksimaalne fermenteeritava suhkru (glükoos, fruktoos) sisaldus: 3 grammi liitri kohta. Muude analüütiliste kriteeriumide puhul järgitakse Euroopa Liidu õigusnormides kindlaks määratud väärtusi. Veinid on kauni rubiinpunase värvusega. Lõhnabuketis on tunda õite ja puuviljade lõhnanüansse. Maitse ei ole tavaliselt tanniinine, see on õrn ja väga peen ning puuviljaline ja elegantne. Vein on nauditav ka noore veinina, kuid pärast 1–2 aastast seismist on veinid veelgi peenekoelisemad.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Minimaalne üldhappesus: –

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 14,17.

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): –

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Veinivalmistuse eritavad

—

Puutükkide kasutamine on keelatud.

—

Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 13 mahuprotsenti.

—

Substraktiivsed rikastamistehnoloogiad on lubatud tingimusel, et rikastamisaste ei ületa 10 %.

—

Veini laagerdatakse vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 15. jaanuarini.

Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul järgida liidu tasandil ning maaelu- ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime) kehtestatud kohustusi.

2.   Viljelustavad

—

Istutustihedus

Puude minimaalne istutustihedus on 6 000 puud hektari kohta.

Viinapuude ridade vahekaugus võib olla kuni 2,10 meetrit ning viinapuude tüvede vaheline kaugus samas reas peab olema üle 0,80 meetri.

Eeldusel, et järgitakse minimaalse istutustiheduse nõuet 6 000 tüve hektari kohta, võivad viinamarjaistandustes tootmise mehhaniseerimise huvides olla rajatud kuni 3 meetri laiused ridadevahelised vahekäigud.

Neid nõudeid ei kohaldata terrassina rajatud maatükkide suhtes. Maatükk, millele istutatud viinapuud moodustavad terrassi, on maatükk, mis on enne viinapuude istutamist kujundatud olemasoleva kallaku tõttu spetsiaalsel viisil, nii et istutusviisis on viinapuude tavapärane vahekaugus astmeline ja kahe üksteisele järgneva tasandi vahet ei ole võimalik masinatega harida.

Terrassidele istutatud viinapuude puhul võib viinapuude tüvede vaheline kaugus samas reas olla 0,80 meetrit või üle selle.

3.   Viljelustava

—

Viinapuude lõikamise eeskirjad:

—

viinapuude lõikamine peab olema lõppenud 15. maiks;

—

veini valmistamiseks kasutatavate viinapuude võrsed lõigatakse lühikeseks (lehtri- või lehvikukujuline vorm või ühe- või kaheõlaline või „V-kujuline“ Royat’ nöörpuu vorm), jättes tüve kohta kuni 10 punga;

—

igale tüvele jäetakse 3–5 võrset kuni 2 pungaga. Puu noorendamiseks võib igal tüvel olla vana viinapuu võsu külge poogitud võrse, millel on kuni 2 punga;

—

võrakujunduse korral või lõikamismeetodi muutmisel jäetakse viinapuudele kuni 12 punga tüve kohta.

Kastmine on keelatud.

—

Mehaanilise viinamarjakoristusega seotud sätted:

—

kasvatusalalt veinivalmistamisüksusesse transportimiseks kasutatavates konteinerites võib viinamarjade kihi kõrgus olla kuni 0,50 meetrit;

—

mahutid on valmistatud keemiliselt mitteaktiivsest ja toiduainete jaoks ettenähtud materjalist.

—

saagikoristus- ja veotehnika on varustatud vee äravoolusüsteemiga või asjakohaste kaitsevahenditega.

5.2.   Maksimaalne saagikus

61 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine, töötlemine, veini valmistamine ja laagerdamine toimub Rhône’i departemangu järgmise kommuuni territooriumil (vastavalt 2022. aasta ametlikule geograafiaseadustikule): Chiroubles.

7.   Veiniviinamarjasort (-sordid)

Gamay N

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Geograafiline piirkond asub Beaujolais’ mägede (kõrgeim tipp Mont Saint-Rigaud – 1 009 meetrit) idanõlvadel.

Piirkond hõlmab üksnes Chiroubles’i kommuuni Rhône’i departemangu põhjaosas.

Geograafilist piirkonda ümbritseb väike mäeahelik, mis moodustab kagusse avaneva poolkaarekujulise graniidist kaitsevalli. Maastik on väga mägine ja vahelduv, järsud nõlvad avanevad itta ja kagusse ning laskuvad Douby ja selle lisajõgede orgudesse. Piirkond asub Mâconist edela pool ja Lyonist põhja pool.

Viinamarjade kasvatamiseks ettenähtud piiritletud maatükid asuvad Saône’i tasandiku poole laskuvatel nõlvadel 260–600 meetri kõrgusel, seega on tegemist Beaujolais’ piirkonna kõige kõrgemal asuvate viinamarjaistandustega. Mullad on väga homogeensed, sest kõikjal on need moodustunud graniidist aluskivimil ning seega liivased ja klibused. Lokaalselt esineb pinnases graniidi ja tardkivimi kihte. Mullad on väheviljakad, kerged, happelised ja hästi vett läbilaskvad. Mullakiht on õhuke.

Valitsev kliima on nõrgalt ookeaniline, mõjutatud kontinentaalsest ja vahemerelisest kliimast. Sademed jagunevad aasta piires ühtlaselt ning aasta keskmine temperatuur jääb 11 °C lähedale. Beaujolais’ mäed kaitsevad hästi läänetuulte eest, nõrgendades sellega ookeani mõju. Mägede tekitatud fööni mõjul muutub niiske õhk kuivemaks, samuti suureneb päikesevalguse ja väheneb sademete hulk.

Viinapuude arengus mängib olulist rolli ka Saône’i jõe lai org, mis suurendab viinapuudele langeva päikesevalguse kogust ja kannab edasi vahemerelise kliima mõjusid, mida eeskätt iseloomustab suvine suur palavus.

8.2.   Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Kloostrite mõjul on piirkonnas viinapuid kasvatatud alates keskajast. 15. sajandi lõpus aitas viinamarjaistanduste laienemisele kaasa Lyoni kõrgklass, kelle rikkus pärines siidikaubandusest ja pangandusest.

18. sajandil arenes piirkonna veinikaubandus, mis tõi kaasa suured muutused viinamarjaistandustes. Lambert d’HERBIGNY nõudmisel 1697. aastal toimunud viinamarjaistanduste loenduse käigus registreeriti omavalitsusüksuste hulgas, kus viinapuid kasvatati, ka Chiroubles, kuigi istanduste pindala ei olnud kuigi suur.

Victor PULLIAT’ eestvedamisel kujunes Chiroubles’ist kaasaegne olulise tähtsusega veinitootmispiirkond. See ajalooline suurkuju rajas Chiroubles’i kommuunis asuvasse veinimõisa Tempéré kollektsiooni, kuhu kuulus 1 200 viinamarjasorti, määras kindlaks sortide valmimise ajakava ning algatas 1880ndatel aastatel viinapuutäide tõrjumise. Ta töötas välja viinapuude pookimise meetodi, mis on äärmiselt tõhus, keskkonnasõbralik ja mida on sellest ajast alates kasutatud kogu maailmas. Victor PULLIAT’ viinapuud olid Rhône’i departemangu esimesed poogitud viinapuud. Tal oli oluline roll piirkonna viinamarjaistanduste taastamisel.

Vastusena veinisektorit tabanud kriisile moodustasid väiketootjad 1928. aastal kooperatiivse veinikeldri, et parandada veinivalmistamise ja -müügi tingimusi. Selles veinikeldris valmistatakse veel tänapäeval veini ligikaudu 60 kooperatiiviliikme viinamarjadest.

Tootekaitseühingu taotluse alusel tunnustati kontrollitud päritolunimetust „Chiroubles“ 11. septembri 1936. aasta dekreediga.

Maatükid on väikesed ja paiknevad killustatult, see osutab, et viinamarjakasvatus on väga tööjõumahukas.

Kontrollitud päritolunimetusega veini „Chiroubles“ iseloomustab piirkonna traditsioonide ja kaasaegsete tehnoloogiliste meetodite ühendamine.

Püüdes välja arendada kvaliteetset veini, õppisid tootjad kasvatama viinamarjasorti ‛Gamay N’, ja kasutama ära selle eripära, eeskätt suurendati istutustihedust ja hakati võrseid lühikeseks lõikama.

Et kindlustada viinamarja korralik valmimine, peab viinamarjakasvataja tagama, et viinapuude lehepind oleks piisav. Seepärast kasvatatakse viinapuid vabalt seisvatena või toetatakse need esimestel aastatel teivastele. Viinapuudele võib luua ka statsionaarse toestuse, mis hõlbustab mehhaniseerimist.

Selleks et veinid omandaksid laagerdamiseks vajaliku tanniinise struktuuri, on tootjad kasutusele võtnud eripärase veinivalmistamise meetodi, mis hõlmab paralleelselt traditsioonilist ja pooleldi süsihappelist matseratsiooni. Tavapäraselt eraldavad tootjad hoolikalt parimatelt kasvatusaladelt pärit saagi ja esitavad kõige mainekamate asukohtade nimed ka veinide märgistusel.

2010. aastal kasvatasid ligikaudu viiskümmend eraomanikku ja üks kooperatiiv viinamarju 350 hektaril ja tootsid peaaegu 16 000 hektoliitrit veini.

8.3.   Põhjuslikud seosed

Viinamarjakasvatuseks ettenähtud maatükkide tavapärane, graniiti sisaldav ja kergelt savine muld kujundab veinide eripärase maitse. Väheviljakas ja hästi vett läbilaskev muld kuivab ja soojeneb kiiresti, mis soodustab kvaliteetsete viinamarjade tootmist ja veini eriti puuviljalise maitse teket.

Geograafilise asukoha tõttu erineb Chiroubles’i piirkond Beaujolais’ piirkonna ülejäänud viinamarjaistandustest kontrastse kliima poolest, kusjuures suvekuumus on märkimisväärne ja kestab sageli sügiseni.

Beaujolais’ mägede poolt läänetuule eest kaitstud viinamarjaistandustes, mis asuvad kagusse avaneva poolkaarekujulise „kaitsevalli“ rüpes, on esimeste päikesekiirte mõjul juba alates päikesetõusust mahe temperatuur.

Viinapuud on istutatud 260–600 meetri kõrgusele kohati väga järskudele nõlvadele, mis avanevad Saône’i jõe suurele tasandikule. See säästab istandusi suuremast osast kevadkülmadest ja hommikustest ududest, tagab kiiret fotosünteesi soodustava päikesepaiste ja sademevee kiire äravoolu ning loob seega optimaalsed tingimused viinamarjade küpsemiseks. Fööniefekt tagab küpsemisperioodidel kõrge õhutemperatuuri ja tasakaalustab kõrguse mõju.

Nendes erilistes geograafilistes tingimustes on veini „Chiroubles“ tootjad arendanud põlvkondade jooksul välja meetodid, mis võimaldavad kohaliku kliimaga ja aluspõhja graniitkalju murenemisel tekkinud mullal hästi kohanenud sordi „Gamay N“ potentsiaali parimal viisil ära kasutada.

Kooskõlas viinamarjakasvatajate oskusteabega lõigatakse viinapuude võrsed lühikeseks, istutatakse viinapuud väga tihedalt, järgitakse mullaerosiooni piiravaid viljelustavasid ja valitakse sobivad veinivalmistusmeetodid, et toota värvainerikast tooret, tagades samal ajal veinide peenuse ja puuviljalisuse ning sobivuse laagerdamiseks ja säilitamiseks.

Juba ammu enne seda, kui „Beaujolais nouveau“ sai üleilmselt tuntuks, hinnati „Chiroubles“ veine kõrgelt. André JULLIEN märkis oma 1816. aasta teoses „Topographie de tous les vignobles connus“, et Chiroubles’is toodetakse Fleury tüüpi veini ning see on veel üks kuulus Beaujolais’ piirkonna toorvein.

Alates 1995. aastast on ühendus „Confrérie des Demoiselles de Chiroubles“ kaitsnud selle veini päritolu ja reklaaminud veini ka piirkonnast väljaspool. Chiroubles’i kommuun korraldab meeleolukat üritust „Crus du Beaujolais“. Suure iga-aastase võistluse käigus tunnustatakse parimaid veine ja parima veini tootja saab Victor PULLIAT karika, meenutamaks kommuuni ajaloolist suurkuju.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja laagerdamist käsitlevat erandit, hõlmab 2022. aasta ametliku geograafiaseadustiku alusel järgmiste kommuunide territooriume:

—

Côte-d’Ori departemang:

Agencourt, Aloxe-Corton, Ancey, Arcenant, Argilly, Autricourt, Auxey-Duresses, Baubigny, Beaune, Belan-sur-Ource, Bévy, Bissey-la-Côte, Bligny-lès-Beaune, Boncourt-le-Bois, Bouix, Bouze-lès-Beaune, Brion-sur-Ource, Brochon, Cérilly, Chamboeuf, Chambolle-Musigny, Channay, Charrey-sur-Seine, Chassagne-Montrachet, Châtillon-sur-Seine, Chaumont-le-Bois, Chaux, Chenôve, Chevannes, Chorey-lès-Beaune, Collonges-lès-Bévy, Combertault, Comblanchien, Corcelles-les-Arts, Corcelles-les-Monts, Corgoloin, Cormot-Vauchignon, Corpeau, Couchey, Curley, Curtil-Vergy, Daix, Dijon, Ebaty, Echevronne, Epernay-sous-Gevrey, L'Etang-Vergy, Etrochey, Fixin, Flagey-Echézeaux, Flavignerot, Fleurey-sur-Ouche, Fussey, Gerland, Gevrey-Chambertin, Gilly-lès-Cîteaux, Gomméville, Grancey-sur-Ource, Griselles, Ladoix-Serrigny, Lantenay, Larrey, Levernois, Magny-lès-Villers, Mâlain, Marcenay, Marey-lès-Fussey, Marsannay-la-Côte, Massingy, Mavilly-Mandelot, Meloisey, Merceuil, Messanges, Meuilley, Meursanges, Meursault, Molesme, Montagny-lès-Beaune, Monthelie, Montliot-et-Courcelles, Morey-Saint-Denis, Mosson, Nantoux, Nicey, Noiron-sur-Seine, Nolay, Nuits-Saint-Georges, Obtrée, Pernand-Vergelesses, Perrigny-lès-Dijon, Plombières-lès-Dijon, Poinçon-lès-Larrey, Pommard, Pothières, Premeaux-Prissey, Prusly-sur-Ource, Puligny-Montrachet, Quincey, Reulle-Vergy, La Rochepot, Ruffey-lès-Beaune, Saint-Aubin, Saint-Bernard, Saint-Philibert, Saint-Romain, Sainte-Colombe-sur-Seine, Sainte-Marie-la-Blanche, Santenay, Savigny-lès-Beaune, Segrois, Tailly, Talant, Thoires, Valforêt (ainult osas, mis vastab endise Clémencey kommuuni territooriumile), Vannaire, Velars-sur-Ouche, Vertault, Vignoles, Villars-Fontaine, Villebichot, Villedieu, Villers-la-Faye, Villers-Patras, Villy-le-Moutier, Vix, Volnay, Vosne-Romanée, Vougeot.

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja laagerdamist käsitlevat erandit, hõlmab 2022. aasta ametliku geograafiaseadustiku alusel järgmiste kommuunide territooriume:

—

Rhône’i departemang:

Alix, Anse, L'Arbresle, Les Ardillats, Arnas, Bagnols, Beaujeu, Belleville-en-Beaujolais, Belmont-d’Azergues, Blacé, Le Breuil, Bully, Cercié, Chambost-Allières, Chamelet, Charentay, Charnay, Chasselay, Châtillon, Chazay-d’Azergues, Chénas, Chessy, Cogny, Corcelles-en-Beaujolais, Dardilly, Denicé, Deux Grosnes (ainult osas, mis vastab endise kommuuni Avenas’ territooriumile), Dracé, Emeringes, Fleurie, Fleurieux-sur-l'Arbresle, Frontenas, Gleizé, Juliénas, Jullié, Lacenas, Lachassagne, Lancié, Lantignié, Légny, Létra, Limas, Lozanne, Lucenay, Marchampt, Marcy, Moiré, Montmelas-Saint-Sorlin, Morancé, Odenas, Le Perréon, Pommiers, Porte des Pierres Dorées, Quincié-en-Beaujolais, Régnié-Durette, Rivolet, Sain-Bel, Saint-Clément-sur-Valsonne, Saint-Cyr-le-Chatoux, Saint-Didier-sur-Beaujeu, Saint-Etienne-des-Oullières, Saint-Etienne-la-Varenne, Saint-Georges-de-Reneins, Saint-Germain-Nuelles, Saint-Jean-des-Vignes, Saint-Julien, Saint-Just-d’Avray, Saint-Lager, Saint-Romain-de-Popey, Saint-Vérand, Sainte-Paule, Salles-Arbuissonnas-en-Beaujolais, Sarcey, Taponas, Ternand, Theizé, Val d’Oingt, Vaux-en-Beaujolais, Vauxrenard, Vernay, Villefranche-sur-Saône, Ville-sur-Jarnioux, Villié-Morgon, Vindry-sur-Turdine (ainult osas, mis vastab endiste kommuunide Dareizé, Les Olmes ja Saint-Loup territooriumile).

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja laagerdamist käsitlevat erandit, hõlmab 2022. aasta ametliku geograafiaseadustiku alusel järgmiste kommuunide territooriume:

—

Saône-et-Loire’i departemang:

Aluze, Ameugny, Azé, Barizey, Beaumont-sur-Grosne, Berzé-la-Ville, Berzé-le-Châtel, Bissey-sous-Cruchaud, Bissy-la-Mâconnaise, Bissy-sous-Uxelles, Bissy-sur-Fley, Blanot, Bonnay, Bouzeron, Boyer, Bray, Bresse-sur-Grosne, Burgy, Burnand, Bussières, Buxy, Cersot, Chagny, Chaintré, Chalon-sur-Saône, Chamilly, Champagny-sous-Uxelles, Champforgeuil, Chânes, Change, Chapaize, La Chapelle-de-Bragny, La Chapelle-de-Guinchay, La Chapelle-sous-Brancion, Charbonnières, Chardonnay, La Charmée, Charnay-lès-Mâcon, Charrecey, Chasselas, Chassey-le-Camp, Château, Châtenoy-le-Royal, Chaudenay, Cheilly-lès-Maranges, Chenôves, Chevagny-les-Chevrières, Chissey-lès-Mâcon, Clessé, Cluny, Cormatin, Cortambert, Cortevaix, Couches, Crêches-sur-Saône, Créot, Cruzille, Culles-les-Roches, Curtil-sous-Burnand, Davayé, Demigny, Dennevy, Dezize-lès-Maranges, Donzy-le-Pertuis, Dracy-le-Fort, Dracy-lès-Couches, Epertully, Etrigny, Farges-lès-Chalon, Farges-lès-Mâcon, Flagy, Fleurville, Fley, Fontaines, Fragnes-La-Loyère (ainult osas, mis vastab endise kommuuni La Loyère’i territooriumile), Fuissé, Genouilly, Germagny, Givry, Granges, Grevilly, Hurigny, Igé, Jalogny, Jambles, Jugy, Jully-lès-Buxy, Lacrost, Laives, Laizé, Lalheue, Leynes, Lournand, Lugny, Mâcon, Malay, Mancey, Martailly-lès-Brancion, Massilly, Mellecey, Mercurey, Messey-sur-Grosne, Milly-Lamartine, Montagny-lès-Buxy, Montbellet, Montceaux-Ragny, Moroges, Nanton, Ozenay, Paris-l'Hôpital, Péronne, Pierreclos, Plottes, Préty, Prissé, Pruzilly, Remigny, La Roche-Vineuse, Romanèche-Thorins, Rosey, Royer, Rully, Saint-Albain, Saint-Ambreuil, Saint-Amour-Bellevue, Saint-Boil, Saint-Clément-sur-Guye, Saint-Denis-de-Vaux, Saint-Désert, Saint-Gengoux-de-Scissé, Saint-Gengoux-le-National, Saint-Germain-lès-Buxy, Saint-Gervais-sur-Couches, Saint-Gilles, Saint-Jean-de-Trézy, Saint-Jean-de-Vaux, Saint-Léger-sur-Dheune, Saint-Mard-de-Vaux, Saint-Martin-Belle-Roche, Saint-Martin-du-Tartre, Saint-Martin-sous-Montaigu, Saint-Maurice-de-Satonnay, Saint-Maurice-des-Champs, Saint-Maurice-lès-Couches, Saint-Pierre-de-Varennes, Saint-Rémy, Saint-Sernin-du-Plain, Saint-Symphorien-d’Ancelles, Saint-Vallerin, Saint-Vérand, Saint-Ythaire, Saisy, La Salle, Salornay-sur-Guye, Sampigny-lès-Maranges, Sancé, Santilly, Sassangy, Saules, Savigny-sur-Grosne, Sennecey-le-Grand, Senozan, Sercy, Serrières, Sigy-le-Châtel, Sologny, Solutré-Pouilly, Taizé, Tournus, Uchizy, Varennes-lès-Mâcon, Vaux-en-Pré, Vergisson, Vers, Verzé, Le Villars, La Vineuse sur Fregande (ainult osas, mis vastab endiste kommuunide Donzy-le-National, Massy ja La Vineuse territooriumile), Vinzelles, Viré.

Märgistus

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja laagerdamist käsitlevat erandit, hõlmab 2022. aasta ametliku geograafiaseadustiku alusel järgmiste kommuunide territooriume:

—

Yonne’i departemang:

Aigremont, Annay-sur-Serein, Arcy-sur-Cure, Asquins, Augy, Auxerre, Avallon, Bazarnes, Beine, Bernouil, Béru, Bessy-sur-Cure, Bleigny-le-Carreau, Censy, Chablis, Champlay, Champs-sur-Yonne, Chamvres, La Chapelle-Vaupelteigne, Charentenay, Châtel-Gérard, Chemilly-sur-Serein, Cheney, Chevannes, Chichée, Chitry, Collan, Coulangeron, Coulanges-la-Vineuse, Courgis, Cruzy-le-Châtel, Dannemoine, Deux Rivières, Dyé, Epineuil, Escamps, Escolives-Sainte-Camille, Fleys, Fontenay-près-Chablis, Gy-l’Evêque, Héry, Irancy, Island, Joigny, Jouancy, Junay, Jussy, Lichères-près-Aigremont, Lignorelles, Ligny-le-Châtel, Lucy-sur-Cure, Maligny, Mélisey, Merry-Sec, Migé, Molay, Molosmes, Montigny-la-Resle, Montholon (ainult osas, mis vastab endiste kommuunide Champvallon, Villiers sur Tholon ja Volgré territooriumitele), Mouffy, Moulins-en-Tonnerrois, Nitry, Noyers, Ouanne, Paroy-sur-Tholon, Pasilly, Pierre-Perthuis, Poilly-sur-Serein, Pontigny, Préhy, Quenne, Roffey, Rouvray, Saint-Bris-le-Vineux, Saint-Cyr-les-Colons, Saint-Père, Sainte-Pallaye, Sainte-Vertu, Sarry, Senan, Serrigny, Tharoiseau, Tissey, Tonnerre, Tronchoy, Val-de-Mercy, Vallan, Venouse, Venoy, Vermenton, Vézannes, Vézelay, Vézinnes, Villeneuve-Saint-Salves, Villy, Vincelles, Vincelottes, Viviers, Yrouerre.

Märgistus

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

a)

Kaitstud päritolunimetusega veinid võib märgistada väiksema geograafilise piirkonnaga, kui kõnealune piirkond on:

—

katastriüksuse nimi;

—

märgitud saagideklaratsioonile.

Kõnealuse katastriüksuse nimetus paikneb vahetult pärast kontrollitud päritolunimetust ning esitatakse kirjas, mille kõrgus ega laius ei ole suuremad kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.

b)

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada laiemale geograafilisele piirkonnale „Vin du Beaujolais“ või „Grand Vin du Beaujolais“ või „Cru du Beaujolais“.

Laiema geograafilise piirkonna märgistuse tähemärkide kõrgus või laius ei või olla suurem kui kaks kolmandikku kontrollitud päritolunimetuse tähemärkide omadest.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-0aafbc7f-1531-462d-98d6-e38ad256458d


(1)   ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/2421/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)