<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-106/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CJ0106</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:50">EU:C:2018:50</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20180131">31.1.2018</DATE> – Kohtuasi C‑106/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Hofsoe</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (kaheksas koda)</P><P><DATE ISO="20180131">31. jaanuar 2018</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: poola.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Õigusalane koostöö tsiviilasjades</KEYWORD><KEYWORD>Kohtualluvus ning kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) nr 1215/2012</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 11 lõike 1 punkt b ja artikli 13 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Kohtualluvus kindlustusasjade puhul</KEYWORD><KEYWORD>Isikuline kohaldamisala</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>kahjustatud isik<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Kindlustusvaldkonna ettevõtja</KEYWORD><KEYWORD>Erand</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑106/17,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Sąd Okręgowy w Szczecinie (Szczecini piirkondlik kohus, Poola) <DATE ISO="20170130">30. jaanuari 2017. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20170228">28. veebruaril 2017</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Paweł Hofsoe</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">LVM Landwirtschaftlicher Versicherungsverein Münster AG,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kaheksas koda),</P><P>koosseisus: koja president J. Malenovský, kohtunikud D. Šváby (ettekandja) ja M. Vilaras,</P><P>kohtujurist: M. Bobek,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>LVM Landwirtschaftlicher Versicherungsverein Münster AG, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">radca prawny</HT> M. Siewiera-Misiuda,</P></ITEM><ITEM><P>Poola valitsus, esindaja: B. Majczyna,</P></ITEM><ITEM><P>Portugali valitsus, esindajad: L. Inez Fernandes, M. Figueiredo ja P. Lacerda,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: M. Heller ja A. Stobiecka‑Kuik,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="2"?><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121212">12. detsembri 2012. aasta</DATE> määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="351" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 351, lk 1</REF.DOC.OJ>) artikli 11 lõike 1 punkti b ja artikli 13 lõiget 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus esitati kohtuvaidluses, milles on vastamisi Paweł Hofsoe ja LVM Landwirtschaftlicher Versicherungsverein Münster AG (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>LVM<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), kelle asukoht on Münsteris (Saksamaa), ja milles vaieldakse Paweł Hofsoe poolt Poola kohtutele esitatud nõude üle mõista LVMilt välja võlgnetav kindlustushüvitis.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 1215/2012</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 põhjendustes 15 ja 18 on öeldud järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>(15)</NO.P><TXT>Kohtualluvuse eeskirjad peaksid olema hästi prognoositavad ning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on kohtualluvus seotud kostja alalise elukohaga. Seepärast peaks alati olema tagatud kohtualluvus kostja elukoha alusel, välja arvatud teatavatel täpselt määratletud juhtudel, kui vaidluse sisu või poolte autonoomia eeldab teistsugust seost. Selleks et ühiseeskirjad oleksid läbipaistvamad ja et vältida vastuolulist kohtualluvust, peab juriidilise isiku alaline asukoht olema autonoomselt kindlaks määratud.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(18)</NO.P><TXT>Kindlustus-, tarbija- ja töölepingute puhul tuleks nõrgemat poolt kaitsta soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldised eeskirjad.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Määruse II peatükk, mis näeb ette kohtualluvuse eeskirjad, sisaldab 1. jagu, milles paiknevad pealkirja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Üldsätted<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> all artiklid 4–6.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Nimetatud määruse artikli 4 lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Käesoleva määruse kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Määruse artikli 5 lõikes 1 on ette nähtud, et:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes käesoleva peatüki 2.–7. jaos sätestatud korras.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Kindlustusasjade valdkonna kohtualluvust reguleerivad määruse nr 1215/2012 artiklid 10–16, mis sisalduvad määruse II peatüki 3. jaos.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Määruse artikli 11 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Kindlustusandja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi kas:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kui tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isiku esitatud hagiga, muus liikmesriigis hageja alalise elukoha kohtusse […]</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Määruse artikli 13 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Artikleid 10, 11 ja 12 kohaldatakse hagide suhtes, mille kahjustatud isik algatab otse kindlustusandja vastu juhul, kui sellised otsehagid on lubatud.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Tarbijalepingute valdkonna kohtualluvust reguleerivad eeskirjad on ette nähtud sama määruse artiklites 17–19.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 artikli 17 lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>järelmaksuga kaupade müügilepinguga,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Määruse artiklis 81 on ette nähtud, et seda <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>kohaldatakse alates <DATE ISO="20150110">10. jaanuarist 2015</DATE>, välja arvatud artiklid 75 ja 76, mida kohaldatakse alates <DATE ISO="20140110">10. jaanuarist 2014</DATE><QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poola õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Tsiviilseadustiku <DATE ISO="19640423">23. aprilli 1964. aasta</DATE> rakendamise seaduse (ustawa Kodeks cywilny) põhikohtuasja suhtes kohaldamisele kuuluva redaktsiooni (<HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT>., 1964, nr 16, jrk nr 93, redaktsioonis, mis on avaldatud <HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT>., z 2016, jrk nr 380, V; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>tsiviilseadustik<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>) artiklis 509 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="509.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>§ 1.</NO.PARAG><ALINEA>Võlausaldaja võib nõude ilma võlgniku nõusolekuta üle anda (loovutada) kolmandale isikule, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus seaduse, lepingutingimuse või võlasuhte olemusega.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="509.002"><NO.PARAG>§ 2.</NO.PARAG><ALINEA>Koos nõudega lähevad omandajale üle kõik sellega seotud õigused, eelkõige õigus tasumata viivitusintressile.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Sama seadustiku artikli 822 § 4 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Isik, kellel on seoses tsiviilvastutuskindlustusega kaetud juhtumiga õigus kahjuhüvitisele, võib asjaomase nõude esitada vahetult kindlustusandja vastu.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT><DATE ISO="20030522">22. mai 2003. aasta</DATE> seaduse tsiviilvastutuskindlustuse, kindlustusseltside garantiifondide ja liikluskindlustusseltside Poola büroo kohta (ustawa o ubezpieczeniach obowiązkowych, Ubezpieczeniowym Funduszu Gwarancyjnym i Polskim Biurze Ubezpieczycieli Komunikacyjnych; <HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT>., 2003, nr 124, jrk nr 1152) artikli 20 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Kohustusliku tsiviilvastutuskindlustuse lepingutest tulenevate nõuetega seotud hagisid või hagisid, mis hõlmavad tsiviilvastutuskindlustuslepingutel põhinevaid nõudeid, võib esitada üldise kohtualluvuse normide kohaselt pädevale kohtule või kohtule, kelle tööpiirkonnas on kannatanu või kindlustuslepingus märgitud soodustatud isiku elu- või asukoht.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT><DATE ISO="20140704">4. juulil 2014</DATE> Saksamaal juhtunud liiklusõnnetuses, mille põhjustas LVMis kindlustatud Saksamaa kodanik, sai kahjustada Poola alalisest elanikust füüsilise isiku mootorsõiduk.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Selle mootorsõiduki omanik sõlmis eelneva tõttu <DATE ISO="20140712">12. juulil 2014</DATE> üürilepingu asendussõiduki määramata ajaks kasutamise kohta. Üürisumma oli 200 Poola zlotti (PLN) (umbes 47,5 eurot) päevas, üürisuhe kestis <DATE ISO="20140922">22. septembrini 2014</DATE> ja üüri kogusumma oli seega <FT TYPE="NUMBER">14600</FT> zlotti (umbes 3465 eurot).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>LVMi Poolas esindav äriühing maksis aga nimetatud isikule hüvitist üksnes 2800 Poola zloti ulatuses (umbes 665 eurot).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Selleks et saada hüvitist ülejäänud summas ehk <FT TYPE="NUMBER">11800</FT> Poola zloti ulatuses (umbes 2800 eurot), sõlmis kõnesolev isik <DATE ISO="20140922">22. septembril 2014</DATE> nõude üleandmise lepingu, millega ta loovutas oma õiguse kahjuhüvitisele Paweł Hofsoele, kes tegeleb majandustegevusega Szczecinis (Poola).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Oma majandustegevuse raames tegeleb Paweł Hofsoe nende kahjuhüvitis- ja intressinõuete sissenõudmisega kindlustusandjatelt, mille on talle lepingu alusel loovutanud kahjustatud isik, kellel on õigus hüvitist ja viivitusintresse saada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Paweł Hofsoe esitas <DATE ISO="20150202">2. veebruaril 2015</DATE> hagi Sąd Rejonowy Szczecin-Centrum’ile (Szczecini esimese astme kohus), millega palus käesoleva kohtuotsuse punktis 19 nimetatud loovutamislepingule tuginedes mõista kostjalt LVMilt välja asendussõiduki üürile vastav kahjuhüvitis koos viivitusintressiga: summas <FT TYPE="NUMBER">11800</FT> zlotti (umbes 2800 eurot).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Näitamaks, et see kohus on pädev kohtuasja lahendama, kuna tegemist on kahjustatud isiku alalise elukoha järgse kohtuga, tugines Paweł Hofsoe <DATE ISO="20030522">22. mai 2003. aasta</DATE> seaduse tsiviilvastutuskindlustuse, kindlustusseltside garantiifondide ja liikluskindlustusseltside Poola büroo kohta artiklile 20 ja Euroopa Kohtu <DATE ISO="20071213">13. detsembri 2007. aasta</DATE> otsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FBTO Schadeverzekeringen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑463/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:792">EU:C:2007:792</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>LVM vaidlustas siiski kohtuasja allumise nimetatud Poola kohtule, tuginedes selleks määruse nr 44/2001 artikli 9 lõikele 1 koostoimes sama määruse artikli 11 lõikega 2. LVM väitis nimelt, et mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>kahjustatud isik<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> selle määruse artikli 11 lõike 2 tähenduses tuleb tõlgendada sõna-sõnalt, nii et Paweł Hofsoe ei saa pöörduda Poola kohtu poole isikuna, kellele kahjustatud isik on oma nõude loovutanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Sąd Rejonowy Szczecin-Centrum w Szczecinie (Szczecini esimese astme kohus) leidis siiski <DATE ISO="20150513">13. mai 2015. aasta</DATE> lahendis, et kohtuasi allub talle.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Põhjendamaks apellatsioonkaebust, mille LVM eelotsusetaotluse esitanud kohtule Sąd Okręgowy w Szczecinie’le (Szczecini piirkondlik kohus) selle lahendi peale esitas, väitis LVM põhiosas, et esimese astme kohus eiras määruse nr 1215/2012 artikli 13 lõiget 2 koostoimes selle määruse artikli 11 lõike 1 punktiga b, kui ta otsustas vastupidi määruse põhjendustest 15 ja 18 ning Euroopa Kohtu praktikast lähtuvatele suunistele, et Paweł Hofsoed tuleb kohtumenetluses pidada nõrgemaks pooleks. Nimelt ei ole viimati nimetatud isiku näol tegemist kahjustatud isiku endaga, vaid kindlustusettevõtjatelt võlgu oleva kindlustushüvitise sissenõudmisega tegeleva ettevõtjaga. Lisaks, kuna määruse nr 1215/2012 artikli 13 lõikes 2 sätestatu puhul on tegemist erandiga määruse artikli 4 lõikes 1 ette nähtud kohtualluvuse üldeeskirjast, siis tuleb seda tõlgendada kitsalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Paweł Hofsoe väidab omalt poolt, et kohtualluvuse omistamine selle paiga kohtule, kus on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isiku alaline elukoht, nagu nägi ette määruse nr 44/2001 artikli 9 lõike 1 punkt b, mis asendati määruse nr 1215/2012 artikli 11 lõike 1 punktiga b (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>forum actoris<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>), ei ole piiratud üksnes otseselt kahjustatud isikuga ja et isik, kellele kahjustatud isik on oma nõude loovutanud, võib samuti sellele tugineda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab vajalikuks esitada Euroopa Kohtule küsimuse, kuna määruse nr 1215/2012 artikli 11 lõike 1 punktis b ette nähtud kohtualluvuse määramise eeskirjade isikuline kohaldamisala sõltub kõnesoleval juhtumil määruse artikli 13 lõikes 2 toodud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>kahjustatud isik<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> tõlgendamisest. Nimelt allub asi eelotsusetaotluse esitanud kohtule vaid siis, kui tuleb asuda seisukohale, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>kahjustatud isik<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> hõlmab kindlustusvaldkonna ettevõtjat, kellele on üle antud otseselt kahjustatud isiku hüvitisenõue kindlustusandja vastu, kelle juures on kindlustatud liiklusõnnetuses kahjustada saanud mootorsõiduk.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib sellega seoses, et vastavalt tsiviilseadustiku artikli 509 §-le 2 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>loovutatakse nõuet üle andes kõik sellega seotud õigused<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>. Neil asjaoludel peaks nõude loovutamisega üle minema ka võimalus kasutada vastavat kohtualluvust. Niisugune tõlgendus aitaks täita nõrgema poole kaitse eesmärki, mis on kindlustusvaldkonnas kehtivate valikulise kohtualluvuse eeskirjade alus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>kahjustatud isik<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> on nii määruse nr 44/2001 artikli 11 lõike 2 kui ka määruse nr 1215/2012 artikli 13 lõike 2 mõttes silmas peetud nii isikut, kes on vahetult kahju kannatanud, kui ka isikut, kes kandis kahju üksnes kaudselt. Seega peaks nimetatud mõiste laienema isikule, kes tegeleb füüsilise isikuna kutse- või majandustegevusega, mis seisneb kindlustushüvitise sissenõudmises kindlustusandjatelt, lepingu alusel, millega otseselt kahjustatud isik on nõude talle loovutanud. Niisugust lahendust õigustab eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul iseäranis see, et käesoleval juhtumil on majanduslikust ja organisatsioonilisest vaatepunktist vaadatuna ilmselgelt tasakaalust väljas Paweł Hofsoe olukord ja juriidilisest isikust kindlustaja olukord, kelle võimalused on kõnesolevas küsimuses palju laiemad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Konkreetselt selline lähenemine põhikohtuasja poolte olukorda puudutavas toob esile erinevuse põhikohtuasja aluseks olevate asjaolude ja <DATE ISO="20090917">17. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vorarlberger Gebietskrankenkasse</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑347/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:561">EU:C:2009:561</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20050526">26. mai 2005. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>GIE Réunion européenne jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑77/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:327">EU:C:2005:327</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) langetamise aluseks olnud asjaolude vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib samas, et tõlgendus, mida ta pooldab määruse nr 1215/2012 artikli 13 lõike 2 – koosmõjus sama määruse artikli 11 lõike 1 punktiga b – puhul, riivab erandite kitsa tõlgendamise põhimõtet ja konkreetsemalt selle määruse artikli 5 lõiget 1 koostoimes sama määruse põhjendusega 15.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Niisuguses kontekstis otsustas Sąd Okręgowy w Szczecinie (Szczecini piirkondlik kohus) kohtuasjas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>Kas määruse nr 1215/2012 artikli 13 lõikes 2 sisalduvat viidet sama määruse artikli 11 lõike 1 punktile b tuleb tõlgendada nii, et füüsiline isik, kes tegeleb majandus- või kutsetegevuse raames muu hulgas kahjuhüvitise sissenõudmisega kindlustusandjatelt, võib otseselt kannatanult lepingu alusel omandatud nõudele tuginedes esitada – liiklusõnnetuse põhjustanud isiku tsiviilvastutuse kindlustanud kindlustusseltsi vastu, kelle asukoht on muus liikmesriigis kui kannatanu elukohaliikmesriik – kõnealuse nõudega seotud hagi kannatanu elukohaliikmesriigi kohtule?<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuse analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub sisuliselt selgitada, kas määruse nr 1215/2012 artikli 13 lõiget 2 koostoimes artikli 11 lõike 1 punktiga b tuleb tõlgendada nii, et neile sätetele võib tugineda füüsiline isik – kelle majandus- või kutsetegevus seisneb muu hulgas kahjuhüvitise sissenõudmises kindlustusandjatelt nõude loovutamise lepingu alusel, mille ta on sõlminud liiklusõnnetuses kannatanuga –, et esitada kahjustatud isiku alalise elukoha järgse riigi kohtusse nõue õnnetuse põhjustanud isiku tsiviilvastutuskindlustuse andja vastu, kelle asukoht on muus liikmesriigis kui kahjustatud isiku alaline elukoht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Sissejuhatavalt tuleb märkida, et eelotsusetaotlusest nähtub esiteks, et Paweł Hofsoe hagi oli esitatud <DATE ISO="20150204">4. veebruaril 2015</DATE> ehk pärast <DATE ISO="20150110">10. jaanuari 2015</DATE>, nii et määrus nr 1215/2012 oli vastavalt oma artiklile 81 kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Teiseks annab tsiviilseadustiku artikli 822 § 4 hüvitist saama õigustatud isikule õiguse esitada hagi otse kindlustusandja vastu, mille tagajärjel muutuvad vastavalt määruse nr 1215/2012 artikli 13 lõikele 2 kohaldatavaks selle määruse artiklid 10–12.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Kolmandaks, kuivõrd määruse nr 1215/2012 artikli 11 lõike 1 punkt b ja artikli 13 lõige 2 kordavad sisuliselt vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 9 lõike 1 punkti b ja artikli 11 lõike 2 sõnastust, siis jääb tõlgendus, mille Euroopa Kohus on andnud viimati nimetatud sätete kohta, kehtima ka määruse nr 1215/2012 samaväärsete sätete kohta (vt analoogia alusel <DATE ISO="20150521">21. mai 2015. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CDC Hydrogen Peroxide</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑352/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:335">EU:C:2015:335</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20160121">21. jaanuari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SOVAG</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑521/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:41">EU:C:2016:41</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Neljandaks tuleb ka meenutada, et Euroopa Kohus on otsustanud, et määruse nr 1215/2012 artikli 13 lõikes 2 tehtud viite ülesanne on lisada selle määruse artikli 11 lõike 1 punktis b sisalduvasse hagejate loetelusse isikud, kellele on kahju tekitatud, piiramata nende isikute ringi nendega, kellele on seda tekitatud otseselt (<DATE ISO="20170720">20. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MMA IARD</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑340/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:576">EU:C:2017:576</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Nii tuleb <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’t laiendada vastavalt kindlustatu pärijale ja tööandjale, kes maksis töötajale palka pika haiguspuhkuse jooksul, millel töötaja viibis temaga juhtunud liiklusõnnetuse tagajärjel (<DATE ISO="20090917">17. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vorarlberger Gebietskrankenkasse</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑347/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:561">EU:C:2009:561</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20170720">20. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MMA IARD</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑340/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:576">EU:C:2017:576</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Need kohtuotsused rajanevad põhistusel, mille kohaselt esiteks on määruse nr 1215/2012 II peatüki 3. jao sätete eesmärk kaitsta nõrgemat poolt tema huve arvestades soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldised eeskirjad ning mille kohaselt teiseks peaks isikul, kellele otseselt kahjustatud isiku nõuded loovutati ja keda ennast võib pidada nõrgemaks osapooleks, olema võimalik tugineda kohtualluvuse erinormidele, mis on ette nähtud määruse nr 1215/2012 artikli 11 lõike 1 punktis b koostoimes sama määruse artikli 13 lõikega 2 (vt selle kohta <DATE ISO="20090917">17. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vorarlberger Gebietskrankenkasse</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑347/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:561">EU:C:2009:561</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Samas peavad erandid kostja elukohajärgsest kohtualluvusest olema erakorralised ja neid tuleb tõlgendada kitsalt (vt selle kohta <DATE ISO="19920617">17. juuni 1992. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Handte</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑26/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:268">EU:C:1992:268</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="19930119">19. jaanuari 1993. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Shearson Lehman Hutton</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑89/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:15">EU:C:1993:15</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20000713">13. juuli 2000. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Group Josi</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑412/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:399">EU:C:2000:399</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20090917">17. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vorarlberger Gebietskrankenkasse</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑347/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:561">EU:C:2009:561</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tähendab määruse nr 1215/2012 artikli 13 lõikel 2 koostoimes sama määruse artikli 11 lõike 1 punktiga b olev kaitsefunktsioon seda, et neis normides ette nähtud valikulise kohtualluvuse eeskirjade kohaldamine ei laiene isikutele, kelle puhul ei ole niisugune kaitse õigustatud (vt selle kohta <DATE ISO="20000713">13. juuli 2000. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Group Josi</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑412/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:399">EU:C:2000:399</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20050526">26. mai 2005. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>GIE Réunion européenne jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑77/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:327">EU:C:2005:327</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20090917">17. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vorarlberger Gebietskrankenkasse</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑347/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:561">EU:C:2009:561</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Eelnevast järeldub, et kindlustuse valdkonna majandus- või kutsetegevuses osalejate vahelistes suhetes, kellest mitte kellegi puhul ei saa eeldada, et ta on teisega võrreldes nõrgemal positsioonil, ei ole mingisugune eriline kaitse õigustatud (vt <DATE ISO="20050526">26. mai 2005. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>GIE Réunion européenne jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑77/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:327">EU:C:2005:327</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20090917">17. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vorarlberger Gebietskrankenkasse</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑347/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:561">EU:C:2009:561</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20160121">21. jaanuari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SOVAG</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑521/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:41">EU:C:2016:41</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Niisugusele isikule nagu Paweł Hofsoe, kes tegeleb oma majandus- või kutsetegevuse raames kindlustushüvitise sissenõudmisega, kui talle on lepingu alusel vastavad nõuded loovutatud, ei laiene erikaitse, mida pakub <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 põhjendusest 18 tuleneb küll muidugi, et selle määruse II peatüki 3. jao eesmärk on kaitsta nõrgemat poolt tema huve arvestades soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldised eeskirjad, aga tundub, et põhikohtuasjas esitatud nõue kuulub üksnes ettevõtjatevaheliste suhete raamistikku ega puuduta seega nõrgemal positsioonil olevaks peetava osapoole menetluslikku olukorda (vt selle kohta <DATE ISO="20160121">21. jaanuari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SOVAG</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑521/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:41">EU:C:2016:41</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Asjaolu, et niisugune ettevõtja nagu Paweł Hofsoe tegeleb oma majandus- või kutsetegevusega väikese organisatsioonilise struktuuri kaudu, ei saa viia eespool kirjeldatuga seoses järeldusele, et tegemist on kindlustusandjaga võrreldes nõrgema osapoolega. Selle juhtumipõhine hindamine, kas niisugust ettevõtjat võib pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>nõrgemaks osapooleks<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> nii, et ta kuuluks mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>kahjustatud isik<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> alla määruse nr 1512/2012 artikli 13 lõike 2 tähenduses, tekitaks ohu õiguskindlusetuse tekkeks ning oleks vastuolus määruse eesmärgiga, mida on nimetatud põhjenduses 15 ja mille kohaselt peavad kohtualluvuse eeskirjad olema hästi etteaimatavad (vt selle kohta <DATE ISO="20170720">20. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MMA IARD</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑340/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:576">EU:C:2017:576</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Niisugust tõlgendust toetab lisaks ka määruse nr 1215/2012 põhjenduses 15 meelde tuletatud eesmärk, mille kohaselt kohtualluvuse eeskirjad peaksid olema hästi etteaimatavad ning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on kohtualluvus seotud kostja alalise elukohaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse nr 1215/2012 artikli 13 lõiget 2 koostoimes artikli 11 lõike 1 punktiga b tuleb tõlgendada nii, et neile sätetele ei või tugineda füüsiline isik – kelle majandus- või kutsetegevus seisneb muu hulgas kahjuhüvitise sissenõudmises kindlustusandjatelt nõude loovutamise lepingu alusel, mille ta on sõlminud liiklusõnnetuses kannatanuga –, et esitada kahjustatud isiku alalise elukoha järgse riigi kohtusse nõue õnnetuse põhjustanud isiku tsiviilvastutuskindlustuse andja vastu, kelle asukoht on muus liikmesriigis kui kahjustatud isiku alaline elukoht.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121212">12. detsembri 2012. aasta</DATE> määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 13 lõiget 2 koostoimes artikli 11 lõike 1 punktiga b tuleb tõlgendada nii, et neile sätetele ei või tugineda füüsiline isik – kelle majandus- või kutsetegevus seisneb muu hulgas kahjuhüvitise sissenõudmises kindlustusandjatelt nõude loovutamise lepingu alusel, mille ta on sõlminud liiklusõnnetuses kannatanuga –, et esitada kahjustatud isiku alalise elukoha järgse riigi kohtusse nõue õnnetuse põhjustanud isiku tsiviilvastutuskindlustuse andja vastu, kelle asukoht on muus liikmesriigis kui kahjustatud isiku alaline elukoht.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>