<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-414/16</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62016CC0414</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:851">EU:C:2017:851</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>30</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>30</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Tanchevi ettepanek – Kohtuasi C‑414/16</HT></P><P><HT TYPE="SC">Egenberger</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Evgeni Tanchev</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20171109">9. novembril 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑414/16</HT></P><P>Vera Egenberger</P><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></HT></P><P>Evangelisches Werk für Diakonie und Entwicklung e.V.</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht (föderaalne töökohus, Saksamaa))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Võrdne kohtlemine tööhõive küsimustes</KEYWORD><KEYWORD>Direktiivi 2000/78/EÜ artikli 4 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Olulised õigustatavad ja põhjendatud kutsenõuded usutunnistusel või veendumustel põhineva eetosega organisatsioonides</KEYWORD><KEYWORD>Kiriku abiorganisatsiooni töölevõtmisel toimuv erinev kohtlemine usutunnistuse alusel</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikkel 17</KEYWORD><KEYWORD>Kiriklik enesemääramise õigus</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi konstitutsiooniõiguse kohane piiratud kohtulik kontroll usuliste ühenduste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>enesemääramise<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> suhtes</KEYWORD><KEYWORD>Võrdset kohtlemist reguleerivate liidu õigusnormide esimus, ühtsus ja tõhusus</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 lõige 3 ja artikkel 53</KEYWORD><KEYWORD>Võistlevate huvide tasakaalustamine</KEYWORD><KEYWORD>Harta horisontaalne toime</KEYWORD></INDEX><TOC><TITLE><TI><P>Sisukord</P></TI></TITLE><TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>I.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sissejuhatus</ITEM.CONT><ITEM.REF>2</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>II.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Õiguslik raamistik</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Euroopa Liidu leping</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>C.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Euroopa Liidu toimimise leping</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>D.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Euroopa Liidu põhiõiguste harta</ITEM.CONT><ITEM.REF>5</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>E.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Direktiiv 2000/78</ITEM.CONT><ITEM.REF>5</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>F.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Saksamaa õigus</ITEM.CONT><ITEM.REF>6</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>III.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Põhikohtuasja faktilised asjaolud ja eelotsuse küsimused</ITEM.CONT><ITEM.REF>7</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>IV.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Eelotsusetaotlus</ITEM.CONT><ITEM.REF>8</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><?PAGE NO="2"?><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>V.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Hinnang</ITEM.CONT><ITEM.REF>9</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Ülevaade</ITEM.CONT><ITEM.REF>9</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sissejuhatavad märkused</ITEM.CONT><ITEM.REF>11</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Usuliste ühenduste tegevus ja liidu õiguse kohaldamisala</ITEM.CONT><ITEM.REF>11</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Harta kohaldamise eeskirjad ja põhikohtuasi</ITEM.CONT><ITEM.REF>12</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>3.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Töösuhete kohtulik kontroll ja usulised ühendused Saksamaal</ITEM.CONT><ITEM.REF>15</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>C.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Esimene küsimus</ITEM.CONT><ITEM.REF>15</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Tööandjana tegutsevate usuliste ühenduste üle teostatava kohtuliku kontrolli piirangud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas</ITEM.CONT><ITEM.REF>16</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Direktiivi 2000/78 artikli 4 lõige 2</ITEM.CONT><ITEM.REF>17</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sissejuhatavad märkused</ITEM.CONT><ITEM.REF>17</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kas direktiivi 2000/78 artikli 4 lõige 2 toetab liikmesriigi põhiseaduslikke kohtuliku kontrolli piiranguid?</ITEM.CONT><ITEM.REF>18</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sõnastus</ITEM.CONT><ITEM.REF>18</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kontekst ja eesmärk</ITEM.CONT><ITEM.REF>19</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>3)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Päritolu</ITEM.CONT><ITEM.REF>19</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>3.</NO.ITEM><ITEM.CONT>ELTL artikkel 17</ITEM.CONT><ITEM.REF>20</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>4.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Esimese küsimuse kokkuvõte</ITEM.CONT><ITEM.REF>23</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>D.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kolmas küsimus</ITEM.CONT><ITEM.REF>23</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>E.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Teine küsimus</ITEM.CONT><ITEM.REF>28</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>F.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kokkuvõtvad märkused</ITEM.CONT><ITEM.REF>29</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>VI.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Ettepanek</ITEM.CONT><ITEM.REF>29</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Olles lugenud 2012. aasta novembris avaldatud töökuulutust, taotles Vera Egenberger edutult 18 kuuks tähtajalist töökohta eraõiguslikus mittetulundusühingus Evangelisches Werk für Diakonie und Entwicklung e.V. (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>kostja<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>). See on avalik-õigusliku ühenduse Evangelische Kirche in Deutschland (protestantlik kirik Saksamaal) abiorganisatsioon, mis tegeleb ainult heategevuse, vabatahtliku töö ja usulise tegevusega. Väljakuulutatud töökohaga kaasnes ülesanne koostada aruanne, kuidas Saksamaa on täitnud ÜRO rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>rassilise diskrimineerimise aruanne<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>). Vera Egenbergeril (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>hageja<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>) on selles valdkonnas aastatepikkused kogemused ning ta on olnud rea<?PAGE NO="3"?> selleteemaliste väljaannete autor.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Hageja kirjalikud seisukohad.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Hageja väidab, et talle ei antud seda töökohta usutunnistuse puudumise tõttu ja seega rikuti tema õigust usuvabadusele, mis kajastub Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>) artiklis 10, ning et teda on usuliselt diskrimineeritud vastuolus harta artikliga 21 ning nõukogu <DATE ISO="20001127">27. novembri 2000. aasta</DATE> direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="303" PAGE.FIRST="16" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 303, lk 16</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79. Põhikohtuasjas on kõne all <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>tööle saamise, […] tingimused, sealhulgas valikukriteeriumid ja töölevõtu tingimused<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>, millele on viidatud direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktis a.</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>direktiiv 2000/78<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>), artiklitega 1 ja 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kuna kostja argumendid põhinevad direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikel 2, puudutab käesolev vaidlus sisuliselt erinevat kohtlemist usutunnistuse alusel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>kutsetegevuse puhul kirikutes ja teistes usutunnistusel või veendumustel põhineva eetosega avalikes või eraorganisatsioonides<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>. Tegu on esimese korraga, mil Euroopa Kohtul palutakse tõlgendada direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 2,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Euroopa Kohtul oli võimalus tõlgendada direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 1 kohtuotsustes, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170314">14.3.2017</DATE>, <NAME.CASE>Bougnaoui ja ADDH</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑188/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:204">EU:C:2017:204</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141113">13.11.2014</DATE>, <NAME.CASE>Vital Pérez</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑416/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2371">EU:C:2014:2371</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110913">13.9.2011</DATE>, <NAME.CASE>Prigge jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑447/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:573">EU:C:2011:573</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100112">12.1.2010</DATE>, <NAME.CASE>Wolf,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑229/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:3">EU:C:2010:3</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161115">15.11.2016</DATE>, <NAME.CASE>Sorondo,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑258/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:873">EU:C:2016:873</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> ja seetõttu tekib keerukaid küsimusi seoses selle sätte vastastiktoimega harta eri sätetega, sealhulgas artikliga 22, kus on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>[l]iit austab kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>, ning ELTL artikliga 17, millega säilitatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>staatust<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>, mis on liikmesriigi õiguse kohaselt kirikutel ja usuühendustel või ‑kogukondadel ning filosoofilistel ja mitteusulistel organisatsioonidel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Robbers, G., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/><HT TYPE="ITALIC">Religion and Law in Germany</HT><QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>, 2. tr, Wolters Kluwer, 2013; Zucca, L., ja Ungureanu, C., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/><HT TYPE="ITALIC">Law</HT>, <HT TYPE="ITALIC">State and Religion in the New Europe</HT><QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>, Cambridge University Press, 2012; Doe, N., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/><HT TYPE="ITALIC">Law and Religion in Europe: a Comparative Introduction</HT><QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>, Oxford University Press, 2011; McCrea, R., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/><HT TYPE="ITALIC">Religion and the Public Order of the European Union</HT><QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>, Oxford University Press, 2010; Lustean, L. N., ja Madeley, J. T. S. (toim), <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/><HT TYPE="ITALIC">Religion, Politics and Law in the European Union</HT><QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>, Routledge, 2010; de Charentenay, P., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Les relations entre l’Union européenne et les religions<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue du Marché commun et de l’Union européenne</HT>, 465, 2003, lk 904; Massignon, B., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Les relations entre les institutions religieuses et l’Union européenne: un laboratoire de gestion et de la pluralité religieuse et philosophique?<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> – Armogathe, J.‑R., ja Willaime, J.‑P. (toim), <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/><HT TYPE="ITALIC">Les mutations contemporaines du religieux</HT><QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>, Brepols, 2003, lk 25.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Samuti on teatatud, et kirikuga seotud institutsioonid on Saksamaal suuruselt teine tööandja, kellel on mõningates piirkondades ja töövaldkondades monopolilaadne seisund.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Paralleelne aruanne 19.–22. aruandele, mille Saksamaa esitas ÜRO rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise komiteele, 2015, lk 42. Aruanne on veebis: http://www.institut-fuer-menschenrechte.de/fileadmin/user_upload/PDF-Dateien/Pakte_Konventionen/ICERD/icerd_state_report_germany_19-22_2013_parallel_FMR_Diakonie_2015_en.pdf. Toimikust ilmneb, et tegemist on kostja avaldatud rassilise diskrimineerimise aruandega.</P></NOTE> Seetõttu oleks raske üle tähtsustada, kui delikaatne ülesanne on tasakaalustada usuliste ühenduste autonoomia ja enesemääramise õiguse säilitamist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Saksamaal laieneb enesemääramise õigus nii usulistele ühendustele kui ka nendega seotud üksustele. Vt <DATE ISO="20141022">22. oktoobri 2014. aasta</DATE> BVerfG (2 BvR 661/12) § 91.</P></NOTE> (millega kostja vaidlusalust ebavõrdset kohtlemist oma argumentides eeskätt põhjendab) vajadusega tõhusalt kohaldada usulise diskrimineerimise keeldu Euroopa Liidu rahvuslikult ja usuliselt mitmekesisel tööturul, kuivõrd võrdsed võimalused tööle pääsemisel ja erialases arengus on igaühe jaoks põhimõttelise tähtsusega mitte ainult kui elatise teenimise ja iseseisva elu tagamise, vaid ka eneseteostuse ja oma potentsiaali ärakasutamise vahendid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt kohtujuristi ettepanek, Sharpston, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bougnaoui ja ADDH</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑188/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:553">EU:C:2016:553</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, kus on viidatud kohtujuristi ettepanekule, Poiares Maduro, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coleman</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑303/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:61">EU:C:2008:61</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Vt samuti direktiivi 2000/78 põhjendus 9.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>inimõiguste konventsioon<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>) artiklis 9 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="009.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Igaühel on õigus mõtte‑, südametunnistuse ja usuvabadusele; see õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="009.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Vabadust kuulutada oma usku või veendumusi võib piirata üksnes seadusega ja juhul, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ühiskondliku turvalisuse huvides, avaliku korra, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Liidu leping</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>ELL artikli 4 lõikes 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Liit austab liikmesriikide võrdsust aluslepingute ees ning nende rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele, sealhulgas piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele. Liit austab riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist. Eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse.<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Liidu toimimise leping</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>ELTL artiklis 10 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>Oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel püüab liit võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>ELTL artiklis 17 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="017.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liit austab ega piira staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on liikmesriikides kirikutel ja usuühendustel või ‑kogukondadel.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="017.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liit austab staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on samavõrra ka filosoofilistel ja mitteusulistel organisatsioonidel.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="017.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Tunnustades nende identiteeti ja erilist panust, peab liit nende kirikute ja organisatsioonidega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">D.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Liidu põhiõiguste harta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Harta artikli 10 pealkiri on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>Mõtte‑, südametunnistuse‑ ja usuvabadus<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>. Artikli 10 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Igaühel on õigus mõtte‑, südametunnistuse‑ ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust muuta usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu.<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Harta artiklis 22 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>Kultuuriline, usuline ja keeleline mitmekesisus<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>Liit austab kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust.<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Harta artikli 52 lõikes 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>Hartas sisalduvate selliste õiguste tähendus ja ulatus, mis vastavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduse kaitse konventsiooniga tagatud õigustele, on samad, mis neile nimetatud konventsiooniga ette on nähtud. See säte ei takista liidu õiguses ulatuslikuma kaitse kehtestamist.<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Harta artiklis 53 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>Kaitse tase<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>Harta sätteid ei või tõlgendada neid inimõigusi või põhivabadusi kitsendavate või kahjustavatena, mida asjaomastes kohaldamisvaldkondades on tunnustatud [liidu õiguse] ja […] Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon[iga] ning liikmesriikide põhiseadustega.<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">E.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Direktiiv 2000/78</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/78 põhjenduses 24 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>Euroopa Liit on Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonis nr 11 kirikute ja mitteusuliste organisatsioonide staatuse kohta selgelt tunnistanud, et ta austab liikmesriikide siseriikliku õiguse kohaste kirikute ja usuühenduste või koguduste staatust ega piira seda ning austab võrdselt ka filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide staatust. Seda silmas pidades võivad liikmesriigid säilitada või ette näha erisätted sellealaseks tegevuseks vajalike oluliste, põhjendatud ja õigustatud kutsenõuete kohta.<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/78 artiklis 1 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>Eesmärk<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine.<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/78 artikli 2 pealkiri on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>Diskrimineerimise mõiste<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>. Artikli 2 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>võrdse kohtlemise põhimõte<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 2 punktis a on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>Lõike 1 kohaldamisel:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/78 artikli 4 pealkiri on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>Kutsenõuded<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>. Direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>Liikmesriigid võivad säilitada käesoleva direktiivi vastuvõtmise päeval jõus olevad siseriiklikud õigusaktid või kehtestada uusi õigusakte, mis sisaldavad käesoleva direktiivi vastuvõtmise päeval kehtivaid siseriiklikke tavasid, mille kohaselt kutsetegevuse puhul kirikutes ja teistes usutunnistusel või veendumustel põhineva eetosega avalikes või eraorganisatsioonides ei peeta isiku erinevat kohtlemist tema diskrimineerimiseks usutunnistuse või veendumuste alusel, kui isiku usutunnistus või veendumus on nimetatud tegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline õigustatav ja põhjendatud, organisatsiooni eetost silmas pidav kutsenõue. Erineva kohtlemise rakendamisel võetakse arvesse liikmesriigi põhiseaduse sätteid ja põhimõtteid ning ühenduse õiguse üldisi põhimõtteid ning sellega ei tohiks õigustada diskrimineerimist mingil muul alusel.<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">F.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Saksamaa õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse (Grundgesetz, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>GG<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>) artikli 4 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Usu‑ ja südametunnistusevabadus ning usutunnistuse ja filosoofiliste veendumuste väljendamise vabadus on puutumatud.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA>Usutunnistuse segamatu järgimine on tagatud.<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>GG artiklis 140 on sätestatud, et Weimari põhiseaduse (Verfassung des Deutschen Reiches, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>WRV<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>) artiklid 136–139 ja 141 on põhiseaduse lahutamatu osa. WRV artikli 137 olulisimad sätted on järgmised:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="137.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Riigikirikut ei ole.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="137.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA>Usuliste ühenduste asutamise vabadus on tagatud. […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="137.003"><NO.PARAG>(3)</NO.PARAG><ALINEA>Usulised ühendused reguleerivad ja haldavad oma tegevust sõltumatult seaduse piires, mis kehtib kõigi suhtes. Nad täidavad oma ametikohti ilma keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse osalemiseta. […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="137.007"><NO.PARAG>(7)</NO.PARAG><ALINEA>Ühingud, mille eesmärk on edendada ühiskonnas üht või teist filosoofilist veendumust, on samas staatuses nagu usulised ühendused.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Võrdse kohtlemise üldseaduse (Allgemeines Gleichbehandlungsgesetz; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>AGG<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>) §‑s 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>Käesoleva seaduse eesmärk on hoida ära või kaotada igasugune diskrimineerimine rassi, etnilise päritolu, soo, usutunnistuse või maailmavaate, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>AGG § 7 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>Töötajaid ei tohi diskrimineerida ühelgi §‑s 1 loetletud põhjusel. See keeld kehtib samuti siis, kui diskrimineerija kõigest eeldab ühe §‑s 1 loetletud diskrimineerimise vormi esinemist.<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>AGG artikli 6 lõike 1 teises lauses on muu hulgas sätestatud, et töökohale kandideerijad loetakse AGG artikli 7 tähenduses töötajateks.</P></NOTE></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>AGG § 9 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>Ilma et see piiraks [käesoleva seaduse] § 8 kohaldamist, on lubatud usutunnistuse või maailmavaate tõttu erinev kohtlemine seoses töötamisega usulistes ühendustes, nendega seotud institutsioonides, olenemata nende õiguslikust vormist, või ühingutes, mille eesmärk on edendada ühiskonnas üht või teist usutunnistust või maailmavaadet, kui teatava kindla usutunnistuse või maailmavaate nõudmine kujutab endast selle tõttu, milline on asjaomase usulise ühenduse või ühingu enda arusaam tema õigusest autonoomiale, või tema tegevuse laadi tõttu põhjendatud kutsenõuet.<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasja faktilised asjaolud ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas vaidluse all olev kuulutus oli sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>Nõutav on kuulumine protestantlikku kirikusse või kirikusse, mis on Saksamaa kristlike kirikute ühenduse (Arbeitsgemeinschaft Christlicher Kirchen in Deutschland) liige, ning kuuluvustunne heategevusliku missiooni suhtes. Palun viidake kirikusse kuulumisele oma elulookirjelduses.<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Samas kuulutuses kirjeldatud tööülesannete hulka kuulus projekti raames isiklikult kostja esindamine kirikuvälistes poliitilistes ringkondades, üldsuse ees ja inimõiguste kaitse organisatsioonides ning koostöö asjaomaste ametiasutusega. Samuti hõlmas see kostjale info andmist ning kostja organisatsioonis arvamuste kujundamise koordineerimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Nagu eespool mainitud, taotles hageja, kes ei ole ühegi usulise ühenduse liige, edutult enda töölevõtmist väljakuulutatud töökohale. Isik, kes lõpuks tööle võeti, oli märkinud enda usulise kuuluvuse kohta, et ta on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>Berliner Landeskirche’s sotsialiseerunud evangeelne kristlane<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Hageja nõudis Arbeitsgericht Berlin’is (Berliini töökohus, Saksamaa) vähemalt <FT TYPE="DECIMAL">9788,65</FT> euro suurust kahjuhüvitist. Arbeitsgericht (Berliini töökohus, Saksamaa) tuvastas, et hagejat on diskrimineeritud, kuid määras kahjuhüvitiseks ainult <FT TYPE="DECIMAL">1957,73</FT> eurot. Asjas esitati apellatsioonkaebus Landesarbeitsgericht Berlin-Brandenburg’i (Berlin-Brandenburgi piirkonna apellatsiooniastme kohus, Saksamaa) ja lõpuks kassatsioonkaebus Bundesarbeitsgericht’i (föderaalne töökohus, Saksamaa).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Kuna viimati nimetatud kohus ei ole kindel, kuidas on õige selle juhtumi asjaoludel liidu õigust tõlgendada, palub ta Euroopa Kohtult ELTL artikli 267 alusel eelotsust järgmistes küsimustes.</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 2000/78/EÜ artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selline tööandja nagu kostja käesolevas kohtuasjas – või tema eest kirik – võib ise siduvalt otsustada, kas teatava kindla usutunnistuse nõudmine on asjaomase tegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline, õigustatav ja põhjendatud, tööandja/kiriku eetost silmas pidav kutsenõue?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui vastus esimesele küsimusele on eitav:</TXT><P>Kas niisuguses olukorras nagu käesolev juhtum tuleb jätta kohaldamata selline siseriikliku õiguse säte – nagu käesoleval juhul võrdse kohtlemise üldseaduse (Allgemeines Gleichbehandlungsgesetz) § 9 lõikes 1 ette nähtud esimene võimalus –, mille kohaselt on lubatud<?PAGE NO="8"?> usutunnistuse tõttu erinev kohtlemine seoses töötamisega usulistes ühendustes ja nendega seotud organisatsioonides ka juhul, kui teatava kindla usutunnistuse nõudmine kooskõlas selle usulise ühenduse enda arusaamaga tema enesemääramise õigusest on põhjendatud kutsenõue?</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, kerkib lisaks järgmine küsimus:</TXT><P>Millistele tunnustele peavad vastama tegevuse laad või sellega liituvad tingimused, et nende tõttu esitatud kutsenõue oleks asjaomase organisatsiooni eetost arvesse võttes oluline, õigustatav ja põhjendatud vastavalt direktiivi 2000/78/EÜ artikli 4 lõikele 2?<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule on oma kirjalikud seisukohad esitanud hageja, kostja, Saksamaa valitsus ja Iirimaa ning Euroopa Komisjon. Kõik peale Iirimaa osalesid kohtuistungil, mis peeti <DATE ISO="20170718">18. juulil 2017</DATE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsusetaotlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas ei ole vaidlust selles, et Saksamaa on AGG kaudu kasutanud direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 esimeses lõigus ette nähtud võimalust kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>säilitada [direktiivi 2000/78] vastuvõtmise päeval jõus olevad siseriiklikud õigusaktid<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>kehtestada uusi õigusakte, mis sisaldavad […] siseriiklikke tavasid<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>, mis on sellel kuupäeval olemas seoses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>oluli[ste] õigustatav[ate] ja põhjendatud<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> kutsenõuetega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Kuigi AGG avaldamise kuupäevaks on märgitud <DATE ISO="20060814">14. august 2006</DATE> – vt <HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. I, lk 1897 – ja direktiivi 2000/78 jõustumiskuupäev oli <DATE ISO="20001202">2. detsember 2000</DATE>, on Saksa valitsuse ettepanekus AGG väljakuulutamiseks märgitud, et see kajastab direktiivi 2000/78 jõustumiskuupäeval kehtinud siseriiklikke tavasid. Vt <HT TYPE="ITALIC">Deutscher Bundestag Drucksache</HT>, 16/1780, <DATE ISO="20060608">8. juuni 2006</DATE>, lk 35.</P></NOTE> Eelotsusetaotlusest nähtuvalt väidab hageja, et usutunnistuse arvessevõtmine vaidlusaluses töölevõtmise menetluses – ja kuulutuse põhjal on selge, et seda tehti – ei ole kooskõlas AGG § 7 lõikes 1 sätestatud diskrimineerimiskeeluga, vähemalt kui tõlgendada seda liidu õiguse kohaselt. Toimepandud diskrimineerimist ei saa põhjendada AGG § 9 lõikega 1. Samuti on ilmne, et kostja ei ole teinud usutunnistust süstemaatiliselt kõikide väljakuulutatavate töökohtade saamise eelduseks ning et käesoleval juhul välja kuulutatud töökohta finantseeriti muu hulgas projekti rahast, mille olid andnud kirikuvälised kolmandad isikud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Kostja on seisukohal, et vaidlusalune erinev kohtlemine usutunnistuse tõttu on AGG § 9 lõike 1 alusel põhjendatud. Saksamaal protestantliku kiriku tegevust reguleerivates eeskirjades on ette nähtud, et kuuluvus kristlikku kirikusse on töösuhte loomisel oluline nõue. Õigus sellist nõuet esitada on osa kirikute enesemääramise õigusest, mida kaitseb Saksamaa konstitutsiooniõigus ja mis tuleneb GG artiklist 140 koosmõjus WRV artikli 137 lõikega 3. See on liidu õigusega kooskõlas, eriti kui pidada silmas ELTL artiklit 17. Peale selle on usutunnistuslik kuuluvus kostja organisatsiooni enesemääratluse kohaselt kõnealuse tegevuse laadi tõttu põhjendatud kutsenõue.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Esimese küsimuse kohta on eelotsusetaotluses märgitud, et Saksamaa seadusandja sõnaselge tahe oli võtta direktiivi 2000/78 artikli 4 lõige 2 üle viisil, mis võimaldaks säilitada juba kehtivad õigusnormid ja tavad; siseriiklik seadusandja tegi selle otsuse Bundesverfassungsgerichti (föderaalne konstitutsioonikohus) praktikat arvesse võttes ja viitas seoses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>enesemääramise õigusega<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> sõnaselgelt GG artiklile 140 koostoimes WRV artikli 137 lõikega 3. Nii piirdub Saksamaa õiguses kohtulik kontroll direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 kontekstis usaldusväärsuse kontrolliga uskkonna enesemääratluse põhjal, mille määravad veendumused. Eelotsust taotlev siseriiklik kohus küsib siiski, kas niisugune AGG § 9 lõike 1 tõlgendus on liidu õigusega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Teise küsimuse kohta on eelotsusetaotluse esitanud kohus märkinud, et Euroopa Kohtus välja kujunenud praktika kohaselt tuleb kaaluda, kas usulise diskrimineerimise keeld on subjektiivne õigus, mis eeldab sellega vastuolus olevate liikmesriigi õigusnormide kohaldamata jätmist isegi kahe eraõigusliku isiku vahelises vaidluses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160419">19.4.2016</DATE>, <NAME.CASE>DI,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑441/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:278">EU:C:2016:278</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100119">19.1.2010</DATE>, <NAME.CASE>Kücükdeveci,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑555/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:21">EU:C:2010:21</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Siiski ei ole seni otsustatud, kas see kehtib ka juhul, kui tööandja tugineb usulistel põhjustel tekkinud ebasoodsa olukorra põhjendamiseks liidu esmase õiguse normidele, nagu ELTL artikkel 17.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Kolmandas küsimuses palutakse selgitada, kuidas võivad direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 tõlgendamisega seostuda Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas kehtestatud kriteeriumid selle kohta, millele on eelotsusetaotluses viidatud kui olemasolevas töösuhtes veendumuste tõttu tekkinud lojaalsuskonfliktidele. Nende hulka kuuluvad muu hulgas asjasse puutuva töökoha laad,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20140612">12.6.2014</DATE>, Fernández Martínez <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania, CE:ECHR:2014:0612JUD005603007, punkt 131; Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20100923">23.9.2010</DATE>, Obst <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa, CE:ECHR:2010:0923JUD000042503, punktid 48–51, ja Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20100923">23.9.2010</DATE>, Schüth <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa, CE:ECHR:2010:0923JUD000162003, punkt 69.</P></NOTE> see, kui lähedane seos on kõnealusel tegevusel misjoniga,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20100923">23.9.2010</DATE>, Schüth <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa, CE:ECHR:2010:0923JUD000162003, punkt 69. Vt samuti seoses kiriku usaldusväärsusega nii üldsuse kui ka tema enda koguduseliikmete silmis: Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20110203">3.2.2011</DATE>, Siebenhaar <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa, CE:ECHR:2011:0203JUD001813602, punkt 46, ja seoses sellega, kas vaidlusalune töökoht oli prominentne, Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20100923">23.9.2010</DATE>, Obst <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa, CE:ECHR:2010:0923JUD000042503, punkt 51.</P></NOTE> ning teiste isikute õiguste kaitse, näiteks katoliikliku ülikooli huvi selle vastu, et tema õpetust iseloomustaksid katoliiklikud veendumused<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20091020">20.10.2009</DATE>, Lombardi Vallari <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia, CE:ECHR:2009:1020JUD003912805, punkt 41.</P></NOTE>. Samuti on Euroopa Inimõiguste Kohus tasakaalustanud võistlevaid õigusi ja huve.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20100923">23.9.2010</DATE>, Schüth <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa, CE:ECHR:2010:0923JUD000162003, punkt 69.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ülevaade</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Alustan oma analüüsi kolmest sissejuhatavast küsimusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Esiteks kaalun, kas eelotsuse küsimustele vastamiseks tuleb analüüsida, kas kostja, kui ta otsis kuulutuse kaudu teatavate kristlike kirikute liikmete hulgast isikut, kes koostaks rassilise diskrimineerimise aruande ja esindaks teda tööalaselt, ning sellise isiku lõpuks välja valis, tegi seda oma <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>majandustegevuse<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> käigus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Teiseks käsitlen üksikasjalikumalt seda, kuidas ja miks on harta artikli 52 lõige 3 ja artikkel 53 põhikohtuasjas tekkinud õigusküsimustes keskse tähtsusega. Harta artikli 52 lõikes 3 on sätestatud, et niivõrd, kui hartas sisalduvad õigused vastavad inimõiguste konventsiooniga tagatud õigustele, on nende õiguste tähendus ja ulatus samad. Artikli 52 lõikes 3 on lisatud, et see säte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>ei takista liidu õiguses ulatuslikuma kaitse kehtestamist<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>. See artikli 53 osa, mis on käesolevas asjas oluline, sisaldab Euroopa Kohtu otsuses Melloni<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130226">26.2.2013</DATE>, <NO.CASE>C‑399/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:107">EU:C:2013:107</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Vt samuti kohtujuristi ettepanek, Bot, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>M.A.S. ja M.B.</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑42/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:564">EU:C:2017:564</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0157">157</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0158">158</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (pooleliolev kohtuasi).</P></NOTE> tõlgendatud normi, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>[h]arta sätteid ei või tõlgendada neid inimõigusi või põhivabadusi kitsendavate või kahjustavatena, mida asjaomastes kohaldamisvaldkondades on tunnustatud [liidu õiguse] […] ning liikmesriikide põhiseadustega<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Kolmandaks analüüsin lähemalt ebakõlasid materjalis, mis on esitatud Euroopa Kohtule Saksamaa õiguse täpse sisu kohta, nagu seda on täpsustatud Bundesverfassungsgerichti (föderaalne konstitutsioonikohus, Saksamaa) praktikas seoses kohtuliku kontrolli piirangutega usuliste ühenduste suhtes, kes tuginevad tööõiguse kontekstis kiriklikule enesemääramise õigusele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Seejärel asun vastama eelotsuse küsimustele. Alustan vastamist esimesest ja kolmandast küsimusest, sest need eeldavad sisuliselt direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 tõlgendamist liidu esmast õigust, sealhulgas ELTL artiklit 17 ning Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohast praktikat arvestades.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Esimesele küsimusele vastates kaalun, kas ELTL artiklis 17 sisalduvast viitest usuliste ühenduste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>staatusele<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> liikmesriigi õiguses koosmõjus direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikes 2 sisalduva viitega liikmesriigi põhiseaduse sätetele ja põhimõtetele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Arvestades, et põhikohtuasi puudutab hageja veendumusi, mitte tema käitumist, ei ole direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 teises lõigus nimetatud nõue <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/><HT TYPE="ITALIC">tegutse[da</HT>] heas usus ning lojaalsust organisatsiooni eetosele<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> (kohtujuristi kursiiv) põhikohtuasjas oluline.</P></NOTE> piisab, et kujutada endast viidet liikmesriikide – põhikohtuasjas Saksamaa – õigusele seoses kohtuliku kontrolli ulatuse ja intensiivsusega, kui töötaja või potentsiaalne töötaja<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Direktiivi 2000/78 artikkel 3 kätkeb muu hulgas nii töölevõtmist (lõike 1 punkt a) kui ka töölt vabastamist (lõike 1 punkt c).</P></NOTE> ei nõustu sellega, et usuline ühendus põhjendab usutunnistuse või veendumuste tõttu ebavõrdset kohtlemist töösuhetes direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikega 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Esimesele küsimusele vastates koostatud analüüsile tuginedes teen kindlaks kolmandas küsimuses nimetatud tunnused (mida eelistan oma analüüsis nimetada asjasse puutuvateks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>teguriteks<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>), millele peavad vastama tegevuse laad või sellega liituvad tingimused, et nende tõttu esitatud kutsenõue oleks asjaomase organisatsiooni eetost arvesse võttes oluline, õigustatav ja põhjendatud vastavalt direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikele 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Teine küsimus, mida käsitlen viimasena, puudutab kaebeõiguslikke tagajärgi, mis tekivad sellest, kui käesoleva vaidluse lahendamisel asjasse puutuvatele liidu õigusnormidele antav tõlgendus ei ole vastavuses asjasse puutuvate Saksamaa õigusnormide sõnastusega, nii et neid ei ole võimalik liidu õigusega kooskõlas tõlgendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>See küsimus tekib põhjusel, et liidu õigusnormidest tulenevat põhiõigust, mis seisneb usulise diskrimineerimise keelus, on konkretiseeritud liidu direktiivis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160419">19.4.2016</DATE>, <NAME.CASE>DI</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑441/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:278">EU:C:2016:278</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Kuna reeglid direktiivide jõustamise kohta liikmesriikides ei puutu asjasse, kui põhiõiguse jõustamine kajastub aluslepingu artiklis, on õiguslik olukord lihtsam. Vt nt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19741212">12.12.1974</DATE>, <NAME.CASE>Walrave ja Koch</NAME.CASE>, <NO.CASE>36/74</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:140">EU:C:1974:140</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19780615">15.6.1978</DATE>, <NAME.CASE>Defrenne</NAME.CASE>, <NO.CASE>149/77</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1978:130">EU:C:1978:130</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20000606">6.6.2000</DATE>, <NAME.CASE>Angonese</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑281/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:296">EU:C:2000:296</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>. Vt üldiselt Tridimas, T., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>Horizontal effect of general principles: bold rulings and fine distinctions<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> – Bernitz, U., Groussot, X., ja Schulyok, F., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/><HT TYPE="ITALIC">General Principles of EU Law and European Private Law</HT><QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>, Wolters Kluwer, 2013, lk 213.</P></NOTE> ning põhikohtuasi puudutab horisontaalset olukoda, kus mõlemad pooled tuginevad sellele direktiivile teineteise vastu; hageja on eraõiguslik isik ning kostja on eraõiguslik ühing.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Kohtutoimikust ei nähtu, nagu oleks kostja kohustatud täitma avalikku ülesannet ja oleks saanud selleks Saksamaa valitsuselt erivolitusi või nagu oleks kostja avalik-õiguslik juriidiline isik, mispuhul oleks ta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>samastatav riigiga<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> ja tema suhtes kehtiks direktiivi 2000/78 osas vahetu õigusmõju doktriin. Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20171010">10.10.2017</DATE>, <NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑413/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:745">EU:C:2017:745</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Hageja tugineb kostja vastu direktiivi 2000/78 artiklitele 1 ja 2 ning kostja tugineb hageja vastu direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikele 2. Siiski on Euroopa Kohus järjepidevalt otsustanud, et direktiiv ise ei saa tekitada eraõiguslikule isikule kohustusi ja sellele ei saa järelikult tema vastu tugineda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt hiljutine kohtuotsus Farrell, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika. Vt samuti teiste seas kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120124">24.1.2012</DATE>, <NAME.CASE>Dominguez</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑282/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:33">EU:C:2012:33</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140115">15.1.2014</DATE>, <NAME.CASE>Association de médiation sociale</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑176/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2">EU:C:2014:2</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100119">19.1.2010</DATE>, <NAME.CASE>Kücükdeveci</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑555/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:21">EU:C:2010:21</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20041005">5.10.2004</DATE>, <NAME.CASE>Pfeiffer jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑397/01–C‑403/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:584">EU:C:2004:584</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0108">108</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Liikmesriikide kohtute kohustusel tõlgendada liikmesriigi seadust liidu õigusega kooskõlas on veelgi piiranguid. Nii piiravad siseriikliku kohtu kohustust viidata asjakohaste siseriiklike õigusnormide tõlgendamisel ja kohaldamisel liidu õigusele õiguse üldpõhimõtted ning see ei või olla aluseks siseriikliku õiguse <HT TYPE="ITALIC">contra legem</HT> tõlgendamisele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160419">19.4.2016</DATE>, <NAME.CASE>DI</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑441/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:278">EU:C:2016:278</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika. Vt kohtujuristi ettepanek, Sharpston, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑413/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:492">EU:C:2017:492</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0150">150</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, kus kohtujurist palub Euroopa Kohtul asuda uuesti käsitlema ja üle vaatama kohtuotsuses, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19940714">14.7.1994</DATE>, <NAME.CASE>Faccini Dori</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑91/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:292">EU:C:1994:292</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, märgitud põhjendusi direktiivide horisontaalse vahetu õigusmõju sallimata jätmise kohta.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Selle tagajärjel põrkub klassikaline direktiivide horisontaalse vahetu õigusmõju keeld käesoleval juhul avaldudes teise reegliga, mis on Euroopa Kohtu praktikas välja kujunenud. Nimelt, kuigi vanuselise diskrimineerimise keelus seisnevat põhiõigust on liidu direktiivis konkretiseeritud, kehtib see ikkagi horisontaalselt sel määral, et kohaldamata tuleb jätta <HT TYPE="ITALIC">kõik</HT> sellega vastuolus olevad, isegi <HT TYPE="ITALIC">contra legem</HT> siseriiklikud meetmed, ja seda isegi vaidlustes, mille pooled on eraõiguslikud isikud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Põhjalikku käsitelu direktiivide vahetu õigusmõju piiride kohta vt kohtujuristi ettepanekust, Bot, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DI</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑441/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:776">EU:C:2015:776</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Seega tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus oma teises küsimuses teada, kas usutunnistuse ja veendumuste alusel diskrimineerimise keeld on samalaadne õigus nagu vanuselise diskrimineerimise keeld, nii et eelotsusetaotluse esitanud kohus on kohustatud jätma kohaldamata <HT TYPE="ITALIC">kõik</HT> liidu õigusnormidega (eeskätt direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikega 2) vastuolus olevad siseriiklikud meetmed, kuigi tema menetluses olev vaidlus on horisontaalne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Kohtujuristi ettepanekus, Sharpston, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bougnaoui ja ADDH</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑188/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:553">EU:C:2016:553</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, on välja pakutud, et usutunnistuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõte, nagu ka vanuse alusel diskrimineerimise keeld, on õiguse üldpõhimõte, mis on saanud konkreetse väljenduse direktiivis 2000/78. Kohtujuristi ettepanekus, Kokott, kohtuasi CHEZ <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Razpredelenie Bulgaria</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑83/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:170">EU:C:2015:170</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0144">144</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0146">146</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, on väidetud, et etnilise päritolu ja rassi alusel diskrimineerimise keelu põhimõttel, millele on antud konkreetne väljendus nõukogu <DATE ISO="20000629">29. juuni 2000. aasta</DATE> direktiivis 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="180" PAGE.FIRST="22" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 180, lk 22</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 20/01, lk 23), on sama staatus, vähemalt õigussuhetes, mida <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>iseloomustab […] poolte struktuuriline ebavõrdsus<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>.</P></NOTE> Samuti selgub eelotsusetaotlusest, kui mitte teise küsimuse enda sõnastusest, et eelotsusetaotluse esitanud kohus palub suuniseid ka küsimuses, kas ELTL artikkel 17 on selle küsimuse otsustamisel kuidagi asjakohane.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatavad märkused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Usuliste ühenduste tegevus ja liidu õiguse kohaldamisala</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Usul ei olnud kohta üheski kolmest asutamislepingust, millega loodi Euroopa Majandusühendus, Euroopa Söe‑ ja Teraseühendus ning Euroopa Aatomienergiaühendus. Peale selle määrati Rooma lepingu eesmärkide tõttu, mis võivad nüüd tunduda tagasihoidlikud – eelkõige oli see mõeldud majandusintegratsiooni saavutamiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt EMÜ asutamislepingu artikkel 2. Sellest sättest sai EÜ artikkel 2 ning see on võrreldav nüüd ELL artikli 3 sisalduva pädevuste loeteluga, mis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>keskendub majandusvälistele eesmärkidele palju suuremal määral kui EÜ asutamisleping<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>. Vt Lenaerts, K., ja van Nuffel, P., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/><HT TYPE="ITALIC">European Union Law</HT><QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>, Sweet and Maxwell, 2011, lk 107.</P></NOTE> –, varases Euroopa Kohtu praktikas kindlaks olukorrad, kus usutunnistusel või muul filosoofia vormil põhinevas kogukonnas osalemine kuulub ühenduse õiguse kohaldamisalasse ainult majanduslikel alustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus otsustas 1988. aastal kohtuasjas Steymann, et EMÜ õiguse kohaldamisala kätkeb usutunnistusel või muul filosoofia vormil põhinevas kogukonnas osalemist niivõrd, kuivõrd sellist osalemist võib <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>pidada asutamislepingu artikli 2 tähenduses majandustegevuseks<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19881005">5.10.1988</DATE>, <NAME.CASE>Steymann</NAME.CASE>, <NO.CASE>196/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1988:475">EU:C:1988:475</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Vt samuti kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19861023">23.10.1986</DATE>, <NAME.CASE>van Roosmalen</NAME.CASE>, <NO.CASE>300/84</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:402">EU:C:1986:402</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> kohtujurist Slynn aga märkis samal aastal kohtuasjas Humbel ja Edel tehtud ettepanekus, et usulised ühendused <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>võtavad tööle inimesi ning maksavad soojuse ja valguse eest<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/> ning <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>võivad ka teatavate teenuste eest tasu küsida<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>. Siiski toonitas kohtujurist Slynn, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>tegelik kriteerium seisneb selles, kas neid teenuseid osutatakse majandustegevuse käigus<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Humbel ja Edel</NAME.CASE>, <NO.CASE>263/86</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1988:151">EU:C:1988:151</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, vt lk 5379. Sama lähenemisviis kehtib spordis ja haridusasutustes osalemise kohta. Vt hiljutine kohtujuristi ettepanek, Kokott, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Congregación de Escuelas Pías Provincia Betania</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑74/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:135">EU:C:2017:135</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Järgnenud aluslepingumuudatuste kohaselt aga kahanes liidu pädevuse olenevus majandusintegratsioonist,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Ülevaate saamiseks vt nt Konstadinides, T., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/><HT TYPE="ITALIC">Division of Powers in European Union Law</HT><QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/>, Wolters Kluwer, 2009, iseäranis ptk 1 ja lk 12. Eespool viidatud Lenaerts ja van Nuffel, lk 106–111.</P></NOTE> nii et see, kas tegu on usulise ühenduse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>majandustegevusega<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/> või mitte, ei ole vaidlusaluses liidu materiaalõiguse osas alati oluline. Näiteks on niisugused ühendused seisnud vastu enda huve riivavatele vaba liikumise piirangutele, mida liikmesriigid on püüdnud põhjendada<?PAGE NO="12"?> avalikku korda puudutavate kaalutlustega,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Nt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20000314">14.3.2000</DATE>, <NAME.CASE>Eglise de Scientologie</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑54/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:124">EU:C:2000:124</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>. Kriitika kohta seoses usuvabaduse üle arutlemata jätmisega selles kohtuasjas vt eespool viidatud McCrea, lk 188–190. Vt samuti kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19741204">4.12.1974</DATE>, <NAME.CASE>van Duyn</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑41/74</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:133">EU:C:1974:133</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> ning sellega võib kaasneda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>moraalset ja filosoofilist laadi<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/> põhimõtete kaalumine<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Kohtujuristi ettepanek, Van Gerven, kohtuasi The <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Society for the Protection of Unborn Children Ireland</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑159/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:249">EU:C:1991:249</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Nt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19940324">24.3.1994</DATE>, <NAME.CASE>Schindler</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑275/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:119">EU:C:1994:119</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>. Euroopa Liidu praeguses konstitutsioonilises raamistikus võivad nii usulised ühendused<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Kohtuasi Liga van Moskeeën en Islamitische Organisaties Provincie Antwerpen jt, C‑426/16 (pooleliolev kohtuasi).</P></NOTE> kui ka eraõiguslikud taotlejad<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170314">14.3.2017</DATE>, <NAME.CASE>Bougnaoui ja ADDH</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑188/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:204">EU:C:2017:204</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>G4S Secure Solutions</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑157/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:203">EU:C:2017:203</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>. Vt samuti kohtuasi IR, C‑68/17 (pooleliolev kohtuasi).</P></NOTE> tugineda harta artiklist 10 tulenevale kaitsele seoses oma õigusega usuvabadusele selles osas, mis puudutab liidu institutsioonide, organite ja asutuste akte<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Nt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19761027">27.10.1976</DATE>, <NAME.CASE>Prais <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>130/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:142">EU:C:1976:142</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> ning liikmesriikide akte liidu õiguse rakendamisel,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130226">26.2.2013</DATE>, <NAME.CASE>Åkerberg Fransson</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑617/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:105">EU:C:2013:105</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170516">16.5.2017</DATE>, <NAME.CASE>Berlioz Investment Fund</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑682/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:373">EU:C:2017:373</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> olenemata sellest, kas niisuguste meetmete eesmärk on reguleerida majandustegevust või mitte. Sama kehtib horisontaalsetes vaidlustes, nagu põhikohtuasjas, millega kaasneb liikmesriigi õiguse direktiivikohane tõlgendamine, niivõrd kui seda on võimalik teha.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Kujunenud kohtuotsuses, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19901113">13.11.1990</DATE>, <NAME.CASE>Marleasing</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑106/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:395">EU:C:1990:395</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>. Vt eespool punktid 42–44.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Seetõttu olen, hoolimata komisjoni esindaja poolt kohtuistungil esitatud argumentidest, asunud seisukohale, et põhikohtuasjas esitatud eelotsuse küsimuste mõttes ei ole oluline, kas kostja, kui ta otsis ainult teatavat liiki kristlike konfessioonide hulka kuuluvatele taotlejatele suunatud kuulutuse kaudu abi rassilise diskrimineerimise aruande koostamiseks ja nende hulgast kandidaadi välja valis, tegi seda oma majandustegevuse käigus või mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Lähenemisviis, mida pooldab komisjon, võib põhjustada ELTL artikli 17 esemelise kohaldamisala kohatut ahendamist selleni, et kirikute, usuühingute või ‑kogukondade ning filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide staatust tunnustatakse siseriiklikus õiguses üksnes nende majandustegevuse korral. Samuti võib see laiemas mõttes ahendada liidu õiguse esemelist kohaldamisala nende organisatsioonide suhtes viisil, mis ei ole kooskõlas tänapäevase liidu pädevuse paradigmaga, nagu see on ette nähtud Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Näiteks, kas suurt kultuskeskust ehitav usuline ühendus peaks olema vabastatud nõuetest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20111213">13. detsembri 2011. aasta</DATE> direktiivis 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="026" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 26, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> lihtsalt seetõttu, et sellel ehitisel ei ole ärilist eesmärki ja seda kasutatakse ainult kultuse otstarbel, nii et seda usulist ühendust ei pruugita pidada niisuguseks, kellel on majandustegevus? Sellele küsimusele tuleb kindlasti vastata eitavalt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Probleemi, mida Euroopa Kohus käsitles oma otsuses, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170627">27.6.2017</DATE>, <NAME.CASE>Congregación de Escuelas Pías Provincia Betania</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑74/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:496">EU:C:2017:496</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, saab käesolevast põhikohtuasjast eristada. Nimetatud kohtuasjas oli sisuliselt oluline, kas tegu oli usulise ühenduse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>majandustegevusega<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/> või mitte, selle kindlaksmääramisel, kas maksuvabastus, mida ta Hispaania valitsuselt taotles, kujutas endast ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi vastavalt Euroopa Kohtu praktikale selles materiaalõiguse valdkonnas. Vt kohtujuristi ettepanek, Kokott, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Congregación de Escuelas Pías Provincia Betania</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑74/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:135">EU:C:2017:135</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Harta kohaldamise eeskirjad ja põhikohtuasi</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Hartat tuleb põhikohtuasjas kohaldada järgmiste reeglite kohaselt.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tagada liidu teisese õiguse normide tõlgendamisel ja kohaldamisel põhiõigused.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170810">10.8.2017</DATE>, <NAME.CASE>Tupikas</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑270/17 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:628">EU:C:2017:628</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Samuti on Euroopa Kohus märkinud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/>artikli 10 lõikes 1 garanteeritud õigus [vastab] [inimõiguste konventsiooni] artiklis 9 garanteeritud õigusele ja vastavalt harta artikli 52 lõikele 3 omab sama tähendust ja ulatust<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170314">14.3.2017</DATE>, <NAME.CASE>Bougnaoui ja ADDH</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑188/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:204">EU:C:2017:204</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>G4S Secure Solutions</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑157/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:203">EU:C:2017:203</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Vt samuti harta artikli 10 selgitused (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="303" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="2007">ELT 2007, C 303, lk 17</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Harta artikli 52 lõike 3 eesmärk on tagada kooskõla harta sätestatud õiguste ja nende vastavate õiguste vahel, mida tagab inimõiguste konventsioon, ilma et sellega kahjustataks liidu õiguse ja Euroopa Liidu Kohtu sõltumatust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160728">28.7.2016</DATE>, <NAME.CASE>JZ</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑294/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:610">EU:C:2016:610</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika. Vt samuti ELL artikli 6 lõige 1.</P></NOTE> Seega on niisuguste usuliste ühenduste nagu kostja enesemääramise õigus tagatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0076" REF.END="QE0076"/>minimaalse kaitsetasemeni<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170315">15.3.2017</DATE>, <NAME.CASE>Al Chodor</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑528/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:213">EU:C:2017:213</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> mis on ette nähtud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas. Seda usulist väljendusvabadust (<HT TYPE="ITALIC">forum externum</HT>) tuleb direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 ja ELTL artikli 17 tõlgendamisel arvesse võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Teiseks ja ühtlasi, kuna inimõiguste konventsiooni artikkel 9 tagab samuti usutunnistuste ja veendumustega seotud mõttevabaduse (<HT TYPE="ITALIC">forum internum</HT>),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170314">14.3.2017</DATE>, <NAME.CASE>G4S Secure Solutions</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑157/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:203">EU:C:2017:203</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> mis hõlmab ka vabadust mitte olla ühegi uskkonna osa,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vt nt Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20170406">6.4.2017</DATE>, Klein jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa, CE:ECHR:2017:0406JUD001013811, punkt 77 ja seal viidatud kohtupraktika. Praegu on menetluses taotlus suunata see asi arutamiseks suurkojale.</P></NOTE> tuleb selle tuvastamisel, kas hagejat on liidu õiguse seisukohast õigusvastaselt diskrimineeritud või on tema ebavõrdne kohtlemine olnud õigustatud, direktiivi 2000/78 artiklite 1 ja 2 tõlgendamisel kohaselt arvesse võtta ka inimõiguste konventsiooni artikli 9 selle osa suhtes asjasse puutuvat Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt kohtujuristi ettepanek, Kokott, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>G4S Secure Solutions</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑157/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:382">EU:C:2016:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Euroopa Inimõiguste Kohtus hõlmab inimõiguste konventsiooni artikli 9 lõikest 2 tulenevate põhjendatud piirangute käsitlus kaalutlemist, kas vaidlusalune meede on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0077" REF.END="QE0077"/>demokraatlikus ühiskonnas vajalik<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/>. Seejuures teeb Euroopa Inimõiguste Kohus kindlaks, kas usutunnistuse või veendumuste alusel erineva kohtlemise kohta esitatud põhjendused on asjakohased ja piisavad ning taotletava eesmärgiga proportsionaalsed, kusjuures sellega kaasneb teiste isikute õiguste ja huvide kaalumine vaidlustatud tegevusega seoses. Vt kohtujuristi ettepanek, Sharpston, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bougnaoui ja ADDH</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑188/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:553">EU:C:2016:553</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, kus on viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusele, <DATE ISO="20010215">15.2.2001</DATE>, Dahlab <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Šveits, CE:ECHR:2001:0215DEC004239398.</P></NOTE> Mõistagi on nii hagejal kui ka kostjal harta artikli 47 kohaselt õigus tõhusale kaebevõimalusele oma õiguste jaluleseadmiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt samuti ELL artikli 19 teine lõik. Harta selgitustel (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="303" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="2007">ELT 2007, C 303, lk 17</REF.DOC.OJ>) põhineb harta artikli 47 esimene lõik inimõiguste konventsiooni artiklil 13, kuigi liidu õigusega antav kaitse on ulatuslikum. Harta artikli 47 teine lõik vastab inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikele 1. Üksikasjalikke hiljutisi analüüse vt kohtujuristi ettepanekust, Wathelet, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Berlioz Investment Fund</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑682/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:2">EU:C:2017:2</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; samuti Prechal, S., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0078" REF.END="QE0078"/>The Court of Justice and Effective Judicial Protection: What has the Charter Changed?<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/> – Paulussen, C., Takács, T., Lazic, V., ja Van Rompuy, B. (toim), <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0079" REF.END="QE0079"/><HT TYPE="ITALIC">Fundamental Rights in International and European Law: Public and Private Law Perspective</HT><QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/>, Berliin, Springer, 2016, lk 143. Euroopa Kohus on hiljuti kinnitanud, et direktiivis ette nähtud kaebevõimaluste tunnusjooned <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0080" REF.END="QE0080"/>tuleb […] kindlaks määrata vastavalt harta artiklile 47<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/>. Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170927">27.9.2017</DATE>, <NAME.CASE>Puškár</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑73/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:725">EU:C:2017:725</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika. Vt samuti Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20091020">20.10.2009</DATE>, Lombardi Vallauri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia, CE:ECHR:2009:1020JUD003912805, punktid 66–72.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Nii jõuan kolmanda aspektini, milles harta on põhikohtuasjas oluline. Nii Euroopa Kohtu kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on ette nähtud, et õiguste kollisiooni või konkurentsi korral on kohtute esmane funktsioon põhjalikult tasakaalustada kaalul olevad võistlevad huvid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Analüüs, millega kaasnes võistlevate huvide tasakaalustamine, oli iseäranis märkimisväärne Euroopa Kohtu otsuses, <DATE ISO="20170314">14.3.2017</DATE>, G4S Secure Solutions, C‑157/15, EU:C.2017:203. Vt samuti nt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20041014">14.10.2004</DATE>, <NAME.CASE>Omega</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑36/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:614">EU:C:2004:614</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>. Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluste kohta vt eespool punktid 68–75.</P></NOTE> Sama lähenemisviisi tuleb igal juhul rakendada ka käesolevas põhikohtuasjas arutatava vaidluse lahendamisel, kus ei esine põhiõiguste kaitse küsimuses otsest vastuolu eraõigusliku isiku ja riigi vahel, kuid kus riik on vastuolus olevate huvide kaitsja.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Jellinek, G., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0081" REF.END="QE0081"/><HT TYPE="ITALIC">System der subjektiven őffentlichen Rechte</HT><QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/>, Mohr Siebeck, 1905, lk 125.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Seega võib direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 2 käsitada nii, et see väljendab liidus seadusandlikult kostja õigust autonoomiale ja enesemääramisele, mida kaitsevad inimõiguste konventsiooni artiklid 9 ja 11, mõistes sealjuures sõnastust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0082" REF.END="QE0082"/>organisatsiooni eetost silmas pidav<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/> kui direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 põhielementi, mida tuleb tõlgendada Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohast praktikat arvesse võttes. Direktiivi 2000/78 artiklites 1 ja 2 on seadusandlikult väljendatud hageja<?PAGE NO="14"?> õigust mitte olla usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineeritud, mille eest kaitsevad teda inimõiguste konventsiooni artiklid 9 ja 14, kusjuures direktiivi 2000/78 artikli 2 lõige 5 ja seal liikmesriikidele antud mandaat säilitada meetmeid, mida on muu hulgas vaja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0083" REF.END="QE0083"/>teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/>, märgib kohtute jaoks ära, et neil tuleb õiguste vahelise konkurentsi korral õigused omavahel tasakaalu seada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt selle kohta muu hulgas kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110913">13.9.2011</DATE>, <NAME.CASE>Prigge jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑447/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:573">EU:C:2011:573</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Neljandaks on lähenemisviisis, mida tuleb kasutada põhikohtuasjas tekkinud küsimuste suhtes, keskne veel üks harta artikli 52 lõike 3 element koos artikli 53 sõnastusega. Artikli 52 lõikes 3 on muu hulgas sätestatud, et see säte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0084" REF.END="QE0084"/>ei takista liidu õiguses ulatuslikuma kaitse kehtestamist<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/>, artiklis 53 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0085" REF.END="QE0085"/>Kaitse tase<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/> aga on ette nähtud, et harta sätteid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0086" REF.END="QE0086"/>ei või tõlgendada neid inimõigusi või põhivabadusi kitsendavate või kahjustavatena, mida asjaomastes kohaldamisvaldkondades on tunnustatud [liidu õiguse] […] ning liikmesriikide põhiseadustega<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Vt samuti harta artikli 52 lõige 4.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Selles osas, mis puudutab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0087" REF.END="QE0087"/>ulatuslikumat kaitset<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/>, mida liit võib harta artikli 52 lõike 3 kohaselt pakkuda, nagu kirjeldan käesoleva ettepaneku V osa C jaos esimesele küsimusele vastates, eeldab see nõuetekohast kaalumist, kas ELTL artikkel 17 ja direktiivi 2000/78 artikli 4 lõige 2 on niisugused sätted, millega liit on otsustanud anda inimõiguste konventsioonis ettenähtust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0088" REF.END="QE0088"/>ulatuslikuma kaitse<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/> selle suhtes, millises ulatuses ja millise intensiivsusega kontrollitakse kohtulikult otsuseid, mille kaudu püüavad niisugused usulised ühendused nagu kostja teostada oma õigust autonoomiale ja enesemääramisele, samas kui kolmas küsimus eeldab selle täpsustamist, milliseid tegureid peab kohus arvesse võtma, kui ta tasakaalustab õigust mitte olla usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineeritud, mille eest kaitsevad direktiivi 2000/78 artiklid 1 ja 2,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Kohtujurist Sharpston on väitnud oma ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bougnaoui ja ADDH</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑188/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:553">EU:C:2016:553</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, et õigus mitte olla usuliselt diskrimineeritud on liidu õiguses tugevamini kaitstud kui inimõiguste konventsiooniga.</P></NOTE> usuliste ühenduste õigusega enesemääramisele ja autonoomiale, mida on tunnistatud direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikes 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Harta artiklit 53 tuleb Euroopa Kohtu otsuse Melloni kohaselt tõlgendada nii, et liikmesriigi põhiseaduslikust korrast tulenevate põhiõiguste kaitse standardite kohaldamine on välistatud, kui see kahjustab selle riigi territooriumil <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0089" REF.END="QE0089"/>liidu õiguse ülimuslikkust, ühtsust ja tõhusust<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130226">26.2.2013</DATE>, <NAME.CASE>Melloni</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑399/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:107">EU:C:2013:107</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Vt samuti kohtujuristi ettepanek, Bot, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>kohtuasi M.A.S. ja M.B.</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑42/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:564">EU:C:2017:564</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0157">157</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (pooleliolev kohtuasi).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Siiski palub kostja, et eelotsusetaotluse esitanud kohtus käsitleks küsimust just sel viisil, nii et direktiivi 2000/78 artikli 1 lõikes 2 tagatud veendumuste alusel diskrimineerimise keelu ja selles direktiivis sisalduvate arvukate ja kindlasõnaliste õiguskaitsenormide<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vt direktiivi 2000/78 II peatükk <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0090" REF.END="QE0090"/>Õiguskaitsevahendid ja otsuste täitmine<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/>, mis kätkeb muu hulgas artiklit 9 õiguste kaitse kohta ja artiklit 10 tõendamiskohustuse kohta. Asjakohased on ka kaks IV peatükis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0091" REF.END="QE0091"/>Lõppsätted<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/> sisalduvat sätet, nimelt artikkel 16 vastavuse kohta ja artikkel 17 sanktsioonide kohta. Vt samuti direktiivi 2000/78 põhjendused 30–32 ja 35. Euroopa Kohus on seoses direktiiviga 2000/78 märkinud, et igaühel, kes leiab, et tema suhtes ei ole kohaldatud võrdse kohtlemise põhimõtet, peab olema võimalik <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0092" REF.END="QE0092"/>saada oma õigustele kinnitust kohtumenetluse kaudu<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/>. Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120419">19.4.2012</DATE>, <NAME.CASE>Meister</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑415/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:217">EU:C:2012:217</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> toimet riivataks tahes-tahtmata piirangute tõttu, mis tulenevad Saksamaa konstitutsiooniõigusest – nii nagu seda on eelotsusetaotluses kirjeldatud – selle kohtuliku kontrolli intensiivsuse suhtes, mida teostatakse põhjenduste üle, millega niisugused ühendused nagu kostja õigustavad töösuhetes ebavõrdset kohtlemist usutunnistuse või veendumuste tõttu. Seega tuleb langetada otsus selle üle, kas selline olukord võib olla liidu õigusega kooskõlas lähtuvalt ELTL artikli 17 ja direktiivi 2000/78 koostoimest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="15"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Töösuhete kohtulik kontroll ja usulised ühendused Saksamaal</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Lõpuks on oluline märkida, et Euroopa Kohtule on esitatud vastuolulisi kirjeldusi Bundesverfassungsgerichti (föderaalne konstitutsioonikohus, Saksamaa) praktika sisu ning selle kohta, mil määral ta kehtestab piiranguid kohtulikule kontrollile usuliste ühenduste kui tööandjate suhtes, et säilitada nende kiriklik enesemääramise õigus, mis tuleneb WRV artiklist 137, eriti aga artikli 137 lõike 3 esimesest lausest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse kohaselt tähendab usaldusväärsuse kontroll seoses tööle saamise või tööle võtmisega seda, et kiriku enda kehtestatud kriteeriumi ei tule isegi mitte kontrollida, vaid see tuleb automaatselt aluseks võtta, kui kirikuga seotud tööandja on usutavalt väitnud, et töölevõtmise tingimus, mille kohaselt on nõutav teatav usutunnistus, on kiriku usutunnistusest lähtuva enesemääratluse väljendus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Kohtuistungil aga toonitas Saksamaa esindaja, et Bundesverfassungsgericht (föderaalne konstitutsioonikohus, Saksamaa) ei ole kiriklikke tööandjaid kohtulikust kontrollist vabastanud, ning ei nõustunud sellekohase analüüsiga, mida sisaldab eelotsusetaotlus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Selles suhtes nimetati asjakohaseks Bundesverfassungsgerichti (Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus) otsust, <DATE ISO="20141022">22.10.2014</DATE>, 2 BvR 661/12, vt eelkõige punkt 125.</P></NOTE> Saksamaa esindaja märkis, et õieti on konstitutsioonikohus välja kujundanud põhikohtuasjas tekkinu laadsete vaidluste kaheetapilise kontrolli.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Eelotsusetaotluses on mainitud kaheetapilist kohtuliku kontrolli menetlust kui kohtuliku kontrolli vormi, mille on välja kujundanud Bundesverfassungsgericht (Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus) seoses usutunnistuse ja veendumuste tõttu töölt vabastamisega ja diskrimineerimisega, kuid ta ei ole veel otsustanud, kas need reeglid kehtivad ka töölevõtmise suhtes.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Saksamaa esindaja sõnul on lähtekoht see, et kiriklikud tööandjad võivad ise otsustada, milline tegevus eeldab töölevõtmisel kuulumist asjaomasesse uskkonda, ning esimene etapp sisaldab usaldusväärsuse kontrolli. Selles etapis võivad Saksamaa töökohtud hinnata kirikliku tööandja otsustatud liigitust, kuid mitte doktrinaalseid aspekte, nagu pühakirja tõlgendamine. Seejärel, teises etapis, võivad töökohtud anda üldise hinnangu, kaaludes omavahel kiriku huve ja usuvabadust ning teiselt poolt võimalikke konkureerivaid töötaja põhiõigusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Tasakaalustamine nähtub ka Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustest, <DATE ISO="20110203">3.2.2011</DATE>, Siebenhaar <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa, CE:ECHR:2011:0203JUD001813602, vt eelkõige punktid 42–47, ja <DATE ISO="20100923">23.9.2010</DATE>, Obst <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa, CE:ECHR:2010:0923JUD000042503. Argumendid, mida nimetab eespool viidatud Robbers, lk 136, on kooskõlas nendega, mida esitas kohtuistungil Saksamaa esindaja; Robbers viitab Bundesverfassungsgerichti otsusele, <DATE ISO="19800325">25.3.1980</DATE>, BVerfGE 53, 366, 400 jj; <DATE ISO="19831213">13.12.1983</DATE>, BVerfGE 66, 1, 22; BVerfG <DATE ISO="19850604">4.6.1985</DATE>, BVerfGE 70, 138, 167; BVerfG <DATE ISO="19860514">14.5.1986</DATE>, BVerfGE 72, 278, 289. Vt samuti Freiherr von Campenhausen, A., ja de Wall, H., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0093" REF.END="QE0093"/><HT TYPE="ITALIC">Staatskirckenrecht</HT><QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201C" ID="QE0093"/>, 4. tr, München, C. H. Beck, 2006, lk 107–111.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu ülesanne ei ole eelotsusetaotluste kontekstis siseriiklikke õigusnorme tõlgendada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130613">13.6.2013</DATE>, <NAME.CASE>Kostov</NAME.CASE>, <NO.CASE>C-62/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:391">EU:C:2013:391</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Euroopa Kohtu tegevust piiravad pädevuse jaotus liidu kohtute ja siseriiklike kohtute vahel ning faktiline ja õiguslik kontekst, mille põhjal eelotsuseküsimused on esitatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Pärast seda, kui Euroopa Kohus on ELTL artiklit 17 ja direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 2 tõlgendanud, nagu esimeses ja kolmandas küsimuses palutud, on siseriikliku kohtu ülesanne tuvastada, kas WRV artiklit 137 ja AGG artikli 9 lõiget 1 saab tõlgendada liidu õigusega kooskõlas, ning kui see ei ole võimalik, kohaldada vastust, mille Euroopa Kohus on andnud teisele küsimusele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Esimene küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Esimeses küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selline tööandja nagu kostja põhikohtuasjas – või tema eest kirik – võib ise siduvalt otsustada, kas teatava kindla usutunnistuse nõudmine on asjaomase tegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline, õigustatav ja põhjendatud, tööandja/kiriku eetost silmas pidav kutsenõue.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Analüüsin kõigepealt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, mis puutub asjasse seoses kohtuliku kontrolli piirangutega, kui omavahel konkureerivad usuliste ühenduste õigus autonoomiale, mida kaitsevad inimõiguste konventsiooni artiklid 9 ja 11, ning inimõiguste konventsiooniga samavõrra tagatud muu õigus, nagu näiteks artiklis 8 ette nähtud õigus eraelu austamisele. Seejärel analüüsin direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 2, et teha kindlaks, kas see annab usuliste ühenduste autonoomia ja enesemääramise õigusele harta artikli 52 lõike 3 tähenduses ulatuslikuma kaitse töösuhetes sellele õigusele tuginevate usuliste ühenduste kohtuliku kontrolli ulatuse ja intensiivsuse osas. Kolmandaks uurin samal eesmärgil ELTL artiklit 17.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Tööandjana tegutsevate usuliste ühenduste üle teostatava kohtuliku kontrolli piirangud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Olen asunud seisukohale, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ei toeta esimeses eelotsuse küsimuses kirjeldatud ulatusega kohtuliku kontrolli piirangut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Kohtuasjades, kus inimõiguste konventsioonist tuleneva õiguse väidetava rikkumise kohtulik kontroll on olnud konventsiooniosalise õigusnormide – olgu põhiseaduse sätte või muu õigusnormi – kohaselt piiratud põhjustel, mis seostuvad usuliste ühenduste autonoomiaga, on Euroopa Inimõiguste Kohus kinnitanud, et konventsiooniosalise riigi poolt ette nähtud kohtuliku kontrolli parameetrid peavad siiski olema piisavad, et tuvastada, kas teisi inimõiguste konventsiooniga kaitstud õigusi on järgitud. Selles suhtes läbi viidav tasakaalustamine ei olene sellest, kas vaidlus puudutab töölevõtmist või töölt vabastamist, paljuski samamoodi, nagu ei sisalda sellist eristust direktiivi 2000/78 kohaldamisala piiritlev artikkel 3.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Näiteks puudutas kohtuasi Fernández Martínez <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20140612">12.6.2014</DATE>, CE:ECHR:2014:0612JUD005603007.</P></NOTE> nõuet seada jalule inimõiguste konventsiooni artiklist 8 tulenev õigus era‑ ja perekonnaelu austamisele, mille esitas keskkoolis töötanud seitsmeaastase staažiga katoliku usu õpetaja, kelle oli tööle võtnud ja kellele oli palka maksnud Hispaania riigiasutus, kui tema töölepingut ei pikendatud pärast seda, kui avalikustati tema kui abielus preestri perekonnaseis. Kohtuasjas, mis puudutas Tribunal Constitucional’i (Hispaania konstitutsioonikohus) käsitust kohtulikust kontrollist seoses katoliku kiriku põhiõigusega usuvabadusele selle kollektiivses või kogukondlikus mõõtmes, märkis Euroopa Inimõiguste Kohus punktis pealkirjaga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0094" REF.END="QE0094"/>[Usuliste ühenduste] autonoomia piirangud<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/> järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0095" REF.END="QE0095"/>[…] pelgalt sellest, kui usuline ühendus väidab enda autonoomia tegelikus või potentsiaalses ohus olevat, ei piisa, et mis tahes sekkumine tema liikmete õigusesse era‑ ja perekonnaelu austamisele oleks konventsiooni artikliga 8 kooskõlas. Asjaomane usuline ühendus peab juhtumi asjaolusid arvestades ka tõendama, et väidetav oht on tõenäoline ja tõsine ning et etteheidetav sekkumine õigusesse eraelu austamisele ei ulatu kaugemale sellest, mida on vaja selle ohu likvideerimiseks, ega teeni muid eesmärke, mis ei ole seotud selle usulise ühenduse autonoomia teostamisega. <HT TYPE="ITALIC">Siseriiklikud kohtud peavad tagama, et need tingimused on täidetud, süvitsi uurides juhtumi asjaolusid ja põhjalikult tasakaalustades kaalul olevad võistlevad huvid</HT>.<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201C" ID="QE0095"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 132 (kohtujuristi kursiiv) ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Sellepärast nõustun seisukohaga, et kui usuline kogukond või ühendus ei tõenda veenvalt, et riigi sekkumine, mis põhikohtuasjas seisneks võrdset kohtlemist käsitlevate liidu õigusnormide kohtulikus rakendamises, kujutab endast tegelikku ohtu tema autonoomiale, ei saa ta nõuda, et see riik hoiduks enda õigusnormides selle kogukonna asjasse puutuva tegevuse reguleerimisest. Selles mõttes ei saa usulistel kogukondadel olla immuniteeti riigi võimu suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20151201">1.12.2015</DATE>, Károly Nagy <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ungari, CE:ECHR:2015:1201JUD005666509, kohtunike Sajó, Vučinići ja Kūrise eriarvamuste punkt 15. Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoda tunnistas <DATE ISO="20170914">14. septembril 2017</DATE> selles kohtuasjas esitatud kaebuse vastuvõetamatuks põhjendusel, et see ei puutu faktilistel asjaoludel põhikohtuasjasse. Vt CE:ECHR:2017:0914JUD005666509.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Kohtuasjas Schüth <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20100923">23.9.2010</DATE>, CE:ECHR:2010:0923JUD000162003.</P></NOTE> kus nii AGG artikli 9 lõige 1 kui ka WRV artikkel 137 puutusid kohtuvaidluses asjasse, leidis Euroopa Inimõiguste Kohus, et Saksamaa ei ole seoses inimõiguste konventsiooni artiklist 8 tuleneva õigusega era‑ ja perekonnaelu austamisele täitnud tal olevat kohustust meetmete võtmiseks Esseni katoliikliku St. Lambertuse kiriku organisti ja koorijuhataja ees, kes vabastati töölt seetõttu, et tal oli abieluväline armusuhe, millest sündis laps. Kohus leidis, et Saksamaa rikkus inimõiguste konventsiooni artiklit 8 siseriiklikus töökohtus läbi viidud kohtuliku kontrolli kvaliteedi osas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Kohtuasjas Schüth täheldas Euroopa Inimõiguste Kohus, et siseriikliku töökohtu põhjendused järelduste kohta, mis tuleb kaebaja käitumisest teha, olid lühikesed<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 66.</P></NOTE> ning et tööandjaks olnud kiriku huvid ei olnud seetõttu tasakaalustatud kaebaja õigusega era‑ ja perekonnaelu austamisele, mis on tagatud inimõiguste konventsiooni artikliga 8.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 67.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Euroopa Inimõiguste Kohus märkis, et töökohus ei uurinud, kui lähedane seos on kaebaja tegevusel kiriku misjoniga, vaid näib olevat korranud tööandjaks olnud kiriku sellekohast arvamust ilma seda kontrollimata. Euroopa Inimõiguste Kohus järeldas, et kuigi inimõiguste konventsiooni kohaselt võib usutunnistusel või veendumustel põhineva eetosega tööandja tõepoolest seada oma töötajatele konkreetseid lojaalsuskohustusi, ei saa otsust töötaja niisuguse kohustuse rikkumise eest töölt vabastada allutada, lähtudes tööandja autonoomia õigusest, üksnes piiratud kohtulikule kontrollile siseriiklikus töökohtus, võtmata arvesse kõnealuse töökoha laadi ja nõuetekohaselt tasakaalustamata asjaga seotud huve vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 69.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Seetõttu oli Saksamaa eespool nimetatud tegutsemiskohustust täitmata jättes rikkunud inimõiguste konventsiooni artiklit 8.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 2000/78 artikli 4 lõige 2</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Selles aspektis tahaksin teha kaks sissejuhatavat märkust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Esiteks puudutab põhikohtuasjas käsitletav olukord otsest diskrimineerimist hageja veendumuste tõttu ehk usutunnistuse puudumise tõttu. Otsene diskrimineerimine esineb siis, kui ühte inimest koheldakse tema veendumuste tõttu halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 2 punkt a koostoimes sama direktiivi artikliga 1.</P></NOTE> Niisiis esineb otsene diskrimineerimine, kui väidetavalt diskrimineeriv meede on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0096" REF.END="QE0096"/>asjaomase erineva kohtlemise põhjusega lahutamatult seotud<QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201C" ID="QE0096"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Kohtujuristi ettepanek, Kokott, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>kohtuasi G4S Secure Solutions</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑157/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:382">EU:C:2016:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning sama ettepaneku 25. joonealuses märkuses viidatud kohtuasjad. Euroopa Kohus tuvastas oma otsuses, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080710">10.7.2008</DATE>, <NAME.CASE>Feryn</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑54/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:397">EU:C:2008:397</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, palkava tööandja avalikes seisukohtades otsese diskrimineerimise.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Seega, erinevalt hiljutistest kohtuasjadest, kus Euroopa Kohtul paluti kaudse diskrimineerimise kontekstis hinnata horisontaalset konkurentsi usuvabaduse ja ühe teise põhiõiguse ning märkimist väärivalt ettevõtlusvabaduse vahel,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170314">14.3.2017</DATE>, <NAME.CASE>G4S Secure Solutions</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑157/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:203">EU:C:2017:203</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bougnaoui ja ADDH</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑188/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:204">EU:C:2017:204</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> ei saa kostja tugineda ebavõrdse kohtlemise põhjenduseks direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 2 punkti b alapunktile i. Selle sätte kohaselt ei peeta kaudseks diskrimineerimiseks seda, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ja selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Kuna<?PAGE NO="18"?> põhikohtuasi puudutab otsest diskrimineerimist, saab kostja sellistele põhjendustele tugineda ainult niivõrd, kui need on direktiivis 2000/78 ette nähtud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Kohtujuristi ettepanek, Sharpston, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bougnaoui ja ADDH</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑188/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:553">EU:C:2016:553</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Vt samuti kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101118">18.11.2010</DATE>, <NAME.CASE>Kleist</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑356/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:703">EU:C:2010:703</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Põhikohtuasjas asjakohased põhjendused on ette nähtud direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikes 2 ja artikli 2 lõikes 5,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Harta artikli 52 lõige 1 ei ole põhikohtuasjas kohaldatav, sest see laiendaks usutunnistusel ja veendumustel põhineva otsese diskrimineerimise õigustusi kaugemale nendest, mida võimaldab direktiiv 2000/78, nimelt artikli 2 lõikes 5 ja artikli 4 lõikes 2. See oleks vastuolus harta artikliga 53, kus on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0097" REF.END="QE0097"/>[h]arta sätteid ei või tõlgendada neid inimõigusi või põhivabadusi kitsendavate või kahjustavatena, mida […] on tunnustatud [liidu õigusega]<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201C" ID="QE0097"/>.</P></NOTE> tõlgendatuna koostoimes liidu esmase õigusega, sealhulgas ELTL artikliga 17 ja harta artikliga 47.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Seetõttu ei ole mul vaja kaaluda – nagu Iirimaa on oma kirjalikes seisukohtades väitnud –, kas direktiivi 2000/78 artikli 4 lõige 2 võimaldab põhjendust, mis oleks kohaldatav nii otsesele kui ka kaudsele diskrimineerimisele usutunnistuse või veendumuste alusel seoses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0098" REF.END="QE0098"/>kutsetegevuse[ga] […] usutunnistusel või veendumustel põhineva eetosega […]organisatsioonides<QUOT.END REF.START="QS0098" CODE="201C" ID="QE0098"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Teiseks, kuigi olen nõus, et direktiivi 2000/78 artikli 4 lõige 2, nagu ka sama direktiivi artikli 4 lõige 1 ja artikli 2 lõige 5 on diskrimineerimiskeelu põhimõtte erand, mida tuleb tõlgendada kitsalt,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>Vt nt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110913">13.9.2011</DATE>, <NAME.CASE>Prigge jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑447/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:573">EU:C:2011:573</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> seoses direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikega 1 ning punkt 56 seoses direktiivi 2000/78 artikli 2 lõikega 5; ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141113">13.11.2014</DATE> <NAME.CASE>Vital Pérez</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑416/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2371">EU:C:2014:2371</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> seoses direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikega 1. Vt üldiselt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20000111">11.1.2000</DATE>, <NAME.CASE>Kreil</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑285/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:2">EU:C:2000:2</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, mille kohaselt tuleb erandeid võrdset kohtlemist käsitlevates direktiivides sätestatud subjektiivsetest õigustest tõlgendada kitsalt.</P></NOTE> ei saa Euroopa Kohtu praktikat direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 sõnastuse tõlgendamise kohta kohaldada direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 sõnastuse tõlgendamisele. Viimati nimetatu on erinorm, mis kujundati välja selleks, et käsitleda konkreetset olukorda, kus direktiivi 2000/78 artikli 3 kohaldamisalasse kuuluvad usulised ühendused saavad õiguspäraselt tegelda ebavõrdse kohtlemisega. Selle tulemusel on kehtestatud lõige, millel on vähe sarnasust direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikega 1, ja kujunenud kohtupraktika, mis ei suunista direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 sõnastuse tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Näiteks ei ole direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikes 2 viidatud usulise veendumusega seotud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0099" REF.END="QE0099"/>omadustele<QUOT.END REF.START="QS0099" CODE="201C" ID="QE0099"/>, direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 tõlgendamisel aga on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0100" REF.END="QE0100"/>omadustele<QUOT.END REF.START="QS0100" CODE="201C" ID="QE0100"/> keskendumine hädavajalik.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>Nagu on toonitatud kohtujuristi ettepanekus, Kokott, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>G4S Secure Solutions</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑157/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:382">EU:C:2016:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning sama ettepaneku 35. joonealuses märkuses viidatud kohtupraktikas.</P></NOTE> Direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikes 1 on viidatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0101" REF.END="QE0101"/>oluli[stele] ja määrav[atele]<QUOT.END REF.START="QS0101" CODE="201C" ID="QE0101"/> kutsenõuetele ning selle kohaselt on direktiivi 2000/78 artiklis 1 loetletud põhjustel erineva kohtlemise piirang sõnaselgelt allutatud õigustatud eesmärkidele ja proportsionaalsetele nõuetele. Artikli 4 lõikes 2 aga on viidatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0102" REF.END="QE0102"/>oluli[stele] õigustatav[atele] ja põhjendatud, organisatsiooni eetost silmas pidav[atele] kutsenõue[tele]<QUOT.END REF.START="QS0102" CODE="201C" ID="QE0102"/>, viitamata otseselt proportsionaalsuse põhimõttele (vt ka käesoleva ettepaneku V osa D jagu).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kas direktiivi 2000/78 artikli 4 lõige 2 toetab liikmesriigi põhiseaduslikke kohtuliku kontrolli piiranguid?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sõnastus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Saan aru, et direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 esimene lõik viitab kahes aspektis liikmesriikidele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>Liidu meetmete tõlgendamise põhimõtete kohta vt minu ettepanek, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pinckernelle</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑535/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:996">EU:C:2016:996</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Esiteks on seal viidatud direktiivi 2000/78 vastuvõtmise ajal kehtinud õigusaktide säilitamisele ja selleaegseid siseriiklikke tavasid hõlmavate õigusaktide vastuvõtmisele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Kuigi see kätkeb nii WRV artiklit 137 kui ka AGG artikli 9 lõiget 1, ei saa ma nõustuda, et see tähendab neid meetmeid tõlgendava Bundesverfassungsgerichti (Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus) praktika külmutamist direktiivi 2000/78 vastuvõtmise aja seisuga. Niisugune tõlgendus oleks vastuolus direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 sõnastusega, kus on viidatud vaid <HT TYPE="ITALIC">õigusaktidele</HT>, ja liikmesriikide kohtute kohustusega vajaduse korral muuta väljakujunenud kohtupraktikat, kui see põhineb siseriikliku õiguse tõlgendusel, mis ei ole kooskõlas direktiivi eesmärkidega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160419">19.4.2016</DATE>, <NAME.CASE>DI</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑441/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:278">EU:C:2016:278</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Teiseks on direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 esimeses lõigus ette nähtud, et selles sättes käsitletava erineva kohtlemise rakendamisel <HT TYPE="ITALIC">võetakse arvesse</HT> liikmesriigi põhiseaduse sätteid ja põhimõtteid (vt samuti harta artikli 52 lõige 4 seoses <HT TYPE="ITALIC">liikmesriikide ühiste</HT> põhiseaduslike tavadega).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Siiski ei ulatu direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 sõnastus nii kaugele, et toetada kohtute kontrollifunktsiooni kahandamist, kui usuline ühendus tugineb direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikele 2, eriti kui selles sättes ei ole selgelt viidatud liikmesriigi õigusele selle <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0103" REF.END="QE0103"/>õigusnormi tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks<QUOT.END REF.START="QS0103" CODE="201C" ID="QE0103"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161201">1.12.2016</DATE>, <NAME.CASE>Daouidi</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑395/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:917">EU:C:2016:917</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikes 2 sätestatud piirangule kui sellisele tuleb omistada iseseisev tähendus, mille puhul tuleb võtta arvesse selle sätte konteksti ja direktiivi 2000/78 eesmärki.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid.</HT></P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kontekst ja eesmärk</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Lisaks sellele annab direktiivi 2000/78 artikli 2 lõige 5 tunnistust kohtute tasakaalustavast funktsioonist, mida täites tuleb arvestada, et direktiivi 2000/78 eesmärk, nagu on ette nähtud selle põhjenduses 37, on saavutada liidu piires <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0104" REF.END="QE0104"/>[töö saamisel ja kutsealale pääsemisel] piisaval määral võrdsust<QUOT.END REF.START="QS0104" CODE="201C" ID="QE0104"/>, ning nõuetekohaselt arvesse võtta usuliste ühenduste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0105" REF.END="QE0105"/>staatust<QUOT.END REF.START="QS0105" CODE="201C" ID="QE0105"/> liikmesriigi õiguses, nagu on täpsustatud direktiivi 2000/78 põhjenduses 24 ja ELTL artiklis 17 (vt ka käesoleva ettepaneku V osa C jao 3. alajagu).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Päritolu</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Lõpuks ei ole ma leidnud artikli 4 lõike 2 ettevalmistavatest materjalidest tõendeid, mis toetaksid liikmesriigi konstitutsiooniõiguse funktsiooni sellises ulatuses, nagu väidab kostja. Näiteks ei ole seal konkreetset ettepanekut, veel vähem kokkulepet piirata ühtegi direktiivi 2000/78 sätet, mille eesmärk on kohtute kaudu rangelt tagada selle direktiivi täitmine,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P>Vt eespool 52. joonealune märkus.</P></NOTE> et jätta ruumi siseriiklikus konstitutsiooniõiguses sätestatud kohtuliku kontrolli standarditele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0079"><P>Saksamaa ettepanekut lisada seoses direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikega 2 viide kirikutele, millel on Saksamaa põhiseaduse alusel eriline kaitse, ei võetud vastu. Vt Euroopa Liidu Nõukogu, Outcome of the Proceedings of the Working Party on Social Questions, <DATE ISO="20000718">18.7.2000</DATE>, 10254/00 (<DATE ISO="20000727">27.7.2000</DATE>), SOC 250 JAI 77, lk 14; 19. joonealune märkus.</P></NOTE>. Ei ole märkigi sellest, et direktiivi 2000/78 artiklis 10 sätestatud olulisi õigusnorme tõendamiskoormise kohta ei tule kohaldada, kui küsimus on sama direktiivi artikli 4 lõikes 2.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0080"><P>Tõendamiskoormise kandumisel kostjale, kui liikmesriigi kohus järeldab, et on olemas diskrimineerimise toimepaneku eeldus, vt nt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141218">18.12.2014</DATE>, <NAME.CASE>FOA</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑354/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2463">EU:C:2014:2463</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Puuduvad viited sedalaadi erinormide vastuvõtmisele, mida kohaldatakse direktiivi 2000/78 artikli 15 kohaselt Põhja-Iirimaa ja usulise diskrimineerimise suhtes või direktiivi 2000/78 artikli 6 kohaselt, mis käsitleb vanuse alusel erineva kohtlemise õigustatust, või seoses direktiivi 2000/78 artikli 3 lõikega 4 ja sellega, et see välistab direktiivi 2000/78 kohaldamisalast puude ja vanuse alusel diskrimineerimise relvajõududes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0081"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100603">3.6.2010</DATE>, <NAME.CASE>Caja de Ahorros y Monte de Piedad de Madrid</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑484/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:309">EU:C:2010:309</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, kus Euroopa Kohus märkis, et nõukogu <DATE ISO="19930405">5. aprilli 1993. aasta</DATE> direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="095" PAGE.FIRST="29" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, L 95, lk 29</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288) artikli 4 lõiget 2 ei saa tõlgendada nii, et see keelab liikmesriikidel vastu võtta rangemaid sätteid kui need, mis on direktiiviga sätestatud, et tagada tarbijate kaitstuse kõrgem tase.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Täheldan siiski, et eelnõu etapis tehti direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikesse 2 mitu muudatust,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0082"><P>Et tutvuda nõukogus kaalutud ettepanekute ja vastuettepanekutega vt http://www.consilium.europa.eu/register/en/content/int/?lang=EN&amp;typ=ADV, institutsioonidevaheline toimik 1999/0225 (CNS). Kuigi direktiivi 2000/78 artikli 4 lõige 2 oli komisjoni algse eelnõu (KOM(1999) 565 (lõplik), <REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="177E" PAGE.FIRST="42" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, C 177 E, lk 42</REF.DOC.OJ>) osa sel ajal, kui see eelnõu esitati, käsitleti seda lõiget koguni üheksas eelnõu redaktsioonis ning arvukates kontrollreservatsioonides ja muudatusettepanekutes. Kõik eelnõu redaktsioonid puudutasid siiski usulise tegevusega seotud kutsetegevust. Siiski, vt Euroopa Parlamendi <DATE ISO="20000921">21. septembri 2000. aasta</DATE> raport komisjoni ettepaneku kohta, A5‑0264/2000, lk 24: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0106" REF.END="QE0106"/>Kavas on teksti laiendada, et see hõlmaks usuliste ühenduste laiemat <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0107" REF.END="QE0107"/>sotsiaalset<QUOT.END REF.START="QS0107" CODE="201C" ID="QE0107"/> tegevust, samal ajal hõlmates selle kohaldamisalasse vaid otseselt ideoloogilise suunitlusega tegeleva personali (st vastuvõtusekretärid ja sanitarid jäävad välja). Samuti tehakse selles selgeks, et eriõigused rakenduvad üksnes usuliste veendumuste ja mitte näiteks seksuaalse sättumuse suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0106" CODE="201C" ID="QE0106"/></P></NOTE> paljuski samamoodi, nagu konvendi käigus tekkinud lahkhelid ELTL artikli 17 teksti suhtes viisid Euroopa põhiseaduse lepingu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0083"><P>Alla kirjutatud <DATE ISO="20041029">29. oktoobril 2004</DATE> Roomas (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="310" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, C 310, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> vastuvõtmiseni (vt samuti käesoleva ettepaneku V osa C jao 3. alajagu). Sellest võib järeldada, et liikmesriikidel on direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 kohaselt avar kaalutlusruum seoses tegevusaladega, mille jaoks usutunnistus või veendumused on tegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu olulised, õigustatavad ja põhjendatud kutsenõuded,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0084"><P>Vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101012">12.10.2010</DATE>, <NAME.CASE>Ingeniørforeningen i Danmark</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑499/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:600">EU:C:2010:600</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, kus Euroopa Kohus vanuselist diskrimineerimist puudutanud vaidluse kontekstis märkis, et liikmesriikidel on ulatuslik kaalutlusruum sobivate meetmete valimisel sotsiaal‑ ja tööhõivepoliitika valdkonda puudutavate eesmärkide saavutamiseks, kuid selline kaalutlusruum ei tohi muuta vanuselise diskrimineerimise keelu põhimõtte rakendamist sisutühjaks.</P></NOTE> ent seda alati kooskõlas tõlgendustega, mida Euroopa Kohus sellele sättele on andnud. Rohkemat ei saa ma ettevalmistavast materjalist järeldada, kuna see materjal kajastab keerulisi läbirääkimisi, mille tulemusel võeti lõpuks vastu kompromisstekst, mis oli osalt tingitud lahkhelidest direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 sisu suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0085"><P>Luxembourgis <DATE ISO="20001017">17. oktoobril 2000</DATE> peetud nõukogu (tööhõive‑ ja sotsiaalpoliitika) 2296. kohtumise protokolli eelnõu (avaldatud <DATE ISO="20010201">1.2.2001</DATE>), 12458/00, PV/CONS 61 SOC 363, lk 4, ning <DATE ISO="20001017">17. oktoobri 2000. aasta</DATE> pressiteade nõukogu 2296. kohtumise kohta, 12125/00 (Press 378).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Nii olen jõudnud järeldusele, et direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 enda esimeses lõigus on ette nähtud parameetrid kohtuliku kontrolli standardi jaoks, mida tuleb kohaldada, kui usulisele ühendusele heidetakse ette tema seisukohta, et veendumuste tõttu ebavõrdne kohtlemine ei kujuta endast õigusvastast diskrimineerimist. Niisiis, kas isiku usutunnistus või veendumus on tegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline, õigustatav ja põhjendatud, organisatsiooni eetost silmas pidav kutsenõue? Käsitlen selle sätte nõudeid oma vastuses kolmandale eelotsuse küsimusele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">ELTL artikkel 17</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Kui on vaja tõlgendada ELi teisese õiguse sätet, tuleb nii palju kui võimalik eelistada tõlgendust, mille kohaselt oleks see säte kooskõlas aluslepingute ja liidu õiguse üldpõhimõtetega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0086"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20040401">1.4.2004</DATE>, <NAME.CASE>Borgmann</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑1/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:202">EU:C:2004:202</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Seetõttu puutuvad ELTL artikli 17 lõiked 1 ja 2 otseselt asjasse küsimuses, kuidas tõlgendada direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 2. Samas on ELTL artikli 17 mõju liidu konstitutsioonilisele struktuurile minu arvates tagasihoidlikum sellest, mida väidab kostja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Liidu laiema konstitutsioonilise ülesehituse ja iseäranis liidu sügava pühendumusega põhiõiguste kaitsele on vastuolus niisugune ELTL artikli 17 lõike 1 tõlgendus, mille kohaselt liit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0108" REF.END="QE0108"/>austab ega piira staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on liikmesriikides kirikutel ja usuühendustel või ‑kogukondadel<QUOT.END REF.START="QS0108" CODE="201C" ID="QE0108"/> kõikides mõeldavates olukordades, ja eeskätt juhul, kui niisugustele organisatsioonidele liikmesriigi seadusega antud staatus ei taga nende põhiõigusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>See on kooskõlas Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikaga. Liidu õigusnormi tõlgendamisel tuleb võtta arvesse mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0087"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170427">27.4.2017</DATE>, <NAME.CASE>Pinckernelle</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑535/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:315">EU:C:2017:315</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Minimaalsel kaitsetasemel, mille tagab harta artikli 52 lõige 3, kui arvestada Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat seoses usuliste ühenduste õigusega autonoomiale ja enesemääramisele, on ELTL artikli 17 tõlgendamisel põhjapanevalt oluline tagajärg. Kuigi ELTL artikli 17 lõikes 1 on sätestatud, et liit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0109" REF.END="QE0109"/>austab ega piira staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on liikmesriikides kirikutel ja usuühendustel või ‑kogukondadel<QUOT.END REF.START="QS0109" CODE="201C" ID="QE0109"/>, ei saa see tähendada, et kirikute jt usuliste ühenduste autonoomiat kaitsvad õigusnormid, mis on kujundatud inimõiguste konventsiooni artiklitest 9 ja 11 juhindudes (ja mida käsitlen üksikasjalikumalt käesoleva ettepaneku V osa D jaos), saaks lihtsalt kõrvale jätta, kui kirikute, usuühenduste ja ‑kogukondade või filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide staatust liikmesriigi õiguses <HT TYPE="ITALIC">kahandatakse</HT>, kuigi ELTL artikli 17 lõigete 1 ja 2 sõnastuse põhjal eraldi võetuna võib nii tunduda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Sel juhul oleksid nii Euroopa Kohus kui ka liikmesriikide kohtud vastavalt harta artiklist 47 tulenevatele kohustustele ning ELL artiklile 19, mille kohaselt peavad liikmesriigid nägema ette <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0110" REF.END="QE0110"/>tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades<QUOT.END REF.START="QS0110" CODE="201C" ID="QE0110"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0088"><P>Euroopa Kohus märkis hiljuti, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0111" REF.END="QE0111"/>ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus kehtestatud liikmesriikide kohustus näha ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajalik kaebeõigus liidu õigusega hõlmatud valdkondades [vastab]<QUOT.END REF.START="QS0111" CODE="201C" ID="QE0111"/> harta artiklile 47. Vt kohtujuristi ettepanek, Bobek, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>El Hassani</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑403/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:659">EU:C:2017:659</NO.ECLI></REF.DOC.ECR> (pooleliolev kohtuasi), punkt 70, kus ta viitab kohtuotsusele, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170516">16.5.2017</DATE>, <NAME.CASE>Berlioz Investment Fund</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑682/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:373">EU:C:2017:373</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> kohustatud liidu õiguse kohaldamisalas jätkuvalt tagama mõtte‑, südametunnistuse‑ ja usuvabaduse, nagu on ette nähtud harta artiklis 10, ning ka harta artiklist 12 tuleneva ühinemisvabaduse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0089"><P>Harta artikliga 12 paralleelne säte on inimõiguste konventsiooni artikkel 11. Euroopa Inimõiguste Kohus on märkinud, et kui küsimus on usulise ühenduse organiseerimises, tuleb inimõiguste konventsiooni artiklit 9 tõlgendades arvesse võtta inimõiguste konventsiooni artiklit 11, mis käsitleb ühinemisvabadust. Vt nt Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20130709">9.7.2013</DATE>, Sindicatul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0112" REF.END="QE0112"/>Păstorul cel Bun<QUOT.END REF.START="QS0112" CODE="201C" ID="QE0112"/> <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rumeenia, CE:ECHR:2013:0709JUD000233009, punkt 136.</P></NOTE> kooskõlas liidu põhiõigustega ja kaitsetasemega, mis on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas seoses usuliste ühenduste autonoomiaga ette nähtud. Nagu komisjon on oma kirjalikes seisukohtades märkinud, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0113" REF.END="QE0113"/>on õigusriigi põhimõttel rajanevas Euroopa Liidus tema kohtute ülesanne tagada<QUOT.END REF.START="QS0113" CODE="201C" ID="QE0113"/> liidu õiguse järgimine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0090"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160921">21.9.2016</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑140/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:708">EU:C:2016:708</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0117">117</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Teisisõnu oleks minu arvates viga tõlgendada ELTL artikli 17 lõikeid 1 ja 2 kui mingisugust konstitutsiooniõiguse <HT TYPE="ITALIC">meta</HT>-põhimõtet,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0091"><P>Vt Alexander, L., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0114" REF.END="QE0114"/>Introduction<QUOT.END REF.START="QS0114" CODE="201C" ID="QE0114"/> – Alexander, L. (toim), <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0115" REF.END="QE0115"/><HT TYPE="ITALIC">Constitutionalism: Philosophical Foundations</HT><QUOT.END REF.START="QS0115" CODE="201C" ID="QE0115"/>, Cambridge University Press, 1998, lk 1 ning seda, kuidas ta lk 2–4 käsitleb vahetegu metakonstitutsiooni, mille elemendid (nt võimude lahusus) on suhteliselt fikseeritud, ja sümboolse konstitutsiooni, mille sisu võib muutuda, ilma et metakonstitutsioon muutuks, vahel.</P></NOTE> mis kohustab liitu mis tahes olukorras austama kirikutele, usuühingutele ja ‑kogukondadele ning filosoofilistele ja mitteusulistele organisatsioonidele liikmesriikide õiguses antud staatust. Selline lähenemisviis oleks vastuolus liidu esmase õiguse teiste sätetega, nagu ELL artiklis 7 ette nähtud mehhanism käsitlemaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0116" REF.END="QE0116"/>ilmset ohtu, et mõni liikmesriik rikub oluliselt<QUOT.END REF.START="QS0116" CODE="201C" ID="QE0116"/> ELL artiklis 2 sätestatud liidu alusväärtusi. Arvesse tuleb võtta ka ELTL artiklit 10 ning liidu eesmärke tema poliitika ja tegevuse määratlemisel ja elluviimisel ning harta artikleid 22 ja 47, millest esimene toetab mitmekesisust ja teine kajastab üldpõhimõtet, mis annab liidu õigusega tagatud õiguste ja vabaduste rikkumise korral õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile. See norm inkorporeeriti liidu alusõiguste hulka eeskätt võrdset kohtlemist käsitlevate liidu õigusnormide rikkumist puudutanud vaidluse kaudu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0092"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19860515">15.5.1986</DATE>, <NAME.CASE>Johnston</NAME.CASE>, <NO.CASE>222/84</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:206">EU:C:1986:206</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>. Vt uuemast praktikast nt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130627">27.6.2013</DATE>, <NAME.CASE>Agrokonsulting‑04</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑93/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:432">EU:C:2013:432</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Mõistan, et võib väita, et ELL artikkel 5 ja selles sisalduv viide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0117" REF.END="QE0117"/>subsidiaarsusele<QUOT.END REF.START="QS0117" CODE="201C" ID="QE0117"/> toetavad liikmesriikide ainupädevust seoses töösuhetes isikuid usutunnistuse ja veendumuste alusel diskrimineerivate usuliste organisatsioonide tegevuse kohtuliku kontrolli ulatuse ja intensiivsusega ning et ELL artikli 4 lõige 2 toonitab Euroopa Liidu kohustust austada liikmesriikide rahvuslikku identiteeti ning nende poliitilisi ja põhiseaduslikke põhistruktuure.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="22"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Nõustun siiski ka sellega, et ehkki ELTL artikkel 17 täiendab ELL artikli 4 lõiget 2 ja annab sellele konkreetse mõju,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0093"><P>Kohtujuristi ettepanek, Kokott, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>kohtuasi Congregación de Escuelas Pías Provincia Betania</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑74/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:135">EU:C:2017:135</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0118" REF.END="QE0118"/>ei saa [viimati nimetatud sättest] järeldada, et teatavad aine‑ või tegevusvaldkonnad oleks direktiivi 2000/78 kohaldamisalast välistatud. Pigem ei või selle direktiivi <HT TYPE="ITALIC">kohaldamine</HT> kahjustada liikmesriikide rahvuslikku identiteeti. Rahvuslik identiteet ei kitsenda seega direktiivi kohaldamisala kui sellist, vaid seda tuleb piisavalt arvestada direktiivis sisalduva võrdse kohtlemise põhimõtte ja võimalikku erinevat kohtlemist õigustavate põhjuste tõlgendamisel<QUOT.END REF.START="QS0118" CODE="201C" ID="QE0118"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0094"><P>Vt kohtujuristi ettepanek, Kokott, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>G4S Security Solutions</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑157/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:382">EU:C:2016:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika. Vt üldiselt ELL artikli 4 lõike 2 kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161221">21.12.2016</DATE>, <NAME.CASE>Remondis</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑51/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:985">EU:C:2016:985</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160602">2.6.2016</DATE>, <NAME.CASE>Bogendorff von Wolffersdorff</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑438/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:401">EU:C:2016:401</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> ELL artikli 4 lõikes 2 ette nähtud kaitse kätkeb selliseid küsimusi nagu pädevuse jaotus liikmesriigisiseste administratsiooni osade, näiteks liidumaade vahel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0095"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140612">12.6.2014</DATE>, <NAME.CASE>Digibet</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑156/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:1756">EU:C:2014:1756</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Niisiis ei ole aluslepingutes piisavalt imperatiivse sõnastusega esmase õiguse sätteid, mis kas võimaldaksid jätta ajutiselt kõrvale nii Euroopa Inimõiguste Kohtu kui ka Euroopa Kohtu tasakaalustava tegevuse kahe või enama põhiõiguse vahelise konkurentsi korral<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0096"><P>Vt käesolev ettepanek, punktid 55, 56 ja 68–75.</P></NOTE> või kärpida liidu pädevust seoses usulise diskrimineerimise keelu põhimõtte kohtuliku kaitsega, kui usuline ühendus tugineb direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikele 2.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0097"><P>Vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20000111">11.1.2000</DATE>, <NAME.CASE>Kreil</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑285/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:2">EU:C:2000:2</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Vaidlusalustest aluslepingu artiklitest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0119" REF.END="QE0119"/>ei saa[nud] tuletada<QUOT.END REF.START="QS0119" CODE="201C" ID="QE0119"/> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0120" REF.END="QE0120"/>üldist asutamislepingule omast erandit, mis hõlmab kõiki avaliku julgeoleku kaalutlustel võetud meetmeid<QUOT.END REF.START="QS0120" CODE="201C" ID="QE0120"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Samuti ei paku niisugusele mõttearendusele otsest tuge ELTL artikli 17 eesmärgid, millest saab aimu selle artikli päritolu kaudu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0098"><P>Vt nt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161027">27.10.2016</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑220/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:815">EU:C:2016:815</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Üksikasjaliku käsitelu kohta, mis puudutab ELTL artikli 17 ja asjakohaste ELL preambuli osade päritolu, vt nt eespool viidatud McCrea, lk 53–74, ja Oanta, G. A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0121" REF.END="QE0121"/>The Status of Churches and Philosophical and Non-Confessional Organizations within the Framework of the European Union Reform<QUOT.END REF.START="QS0121" CODE="201C" ID="QE0121"/>, <HT TYPE="ITALIC">Lex et Scientia International Journal</HT>, Bukarest (Rumeenia), XV, kd 2, 2008, lk 121.</P></NOTE> ELTL artikli 17 teksti arutati Euroopa põhiseaduse lepingu konvendil,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0099"><P>Artikkel 17 oli Euroopa põhiseaduse lepingu (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="310" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, C 310, lk 1</REF.DOC.OJ>) artikkel I‑52.</P></NOTE> kus kuuldavasti jõulisele lobitegevusele selle nimel, et tekstis viidataks Euroopa usulisele ja eelkõige kristlikule pärandile,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0100"><P>Vt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0122" REF.END="QE0122"/>Post-Synodal Apostolic Exhortation Ecclesia in Europe of His Holiness Pope John Paul II to the Bishops, Men and Women in the Consecrated Life and All the Lay Faithful on Jesus Christ Alive in His Church the Source of Hope for Europe<QUOT.END REF.START="QS0122" CODE="201C" ID="QE0122"/>, <DATE ISO="20030628">28. juuni 2003</DATE>. Viite allikas: COMECE, <HT TYPE="ITALIC">The Treaty Establishing a Constitution for Europe: Elements for an Evaluation</HT>, <DATE ISO="20050311">11. märts 2005</DATE>, veebis: http://www.comece.eu/dl/pmnrJKJOmKkJqx4KJK/20050311PUBCONV_EN.pdf, lk 3.</P></NOTE> tegutsesid sama jõuliselt vastu ilmalikud huvirühmad ja liikmesriigid, kus kirik ja riik on teineteisest tugevasti eraldatud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0101"><P>Eespool viidatud McCrea, lk 54. Nagu on märgitud, pakkus Saksamaa delegatsioon 1996. aasta valitsustevahelisel konverentsil edutult välja järgmiselt sõnastatud artikli: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0123" REF.END="QE0123"/>Liit peab usuliste kogukondade põhiseaduslikku seisundit liikmesriikides liikmesriigi identiteedi ja ühtlasi kultuuri väljenduseks kui liikmesriikide ühise õiguspärandi osa.<QUOT.END REF.START="QS0123" CODE="201C" ID="QE0123"/> Vt eespool viidatud Oanta, lk 123.</P></NOTE>. Tekkinud pingeid kajastab see, et Euroopa põhiseaduse lepingu lõppredaktsiooni ei võetud sisse konvendi käigus välja pakutud viidet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0124" REF.END="QE0124"/>vaimsele impulsile<QUOT.END REF.START="QS0124" CODE="201C" ID="QE0124"/>, millele vaidlesid vastu mõningad usurühmad seetõttu, et tegu ei olnud sõnaselge viitega kristlusele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0102"><P><REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="169" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2003">ELT 2003, C 169, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> Lõpuks võeti vastu Amsterdami lepingule lisatud 11. deklaratsiooni tekst<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0103"><P>11. deklaratsioon valitsustevahelise konverentsi lõppaktis <DATE ISO="19971002">2. oktoobril 1997. aastal</DATE> sõlmitud Amsterdami lepingu juurde (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="340" PAGE.FIRST="133" DATE.PUB="1997">EÜT 1997, C 340, lk 133</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> (samas redaktsioonis, millega laiendati liidu pädevust võitlusele muu hulgas usutunnistuse ja veendumuste alusel diskrimineerimise vastu),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0104"><P>EÜ artikkel 13 võeti vastu Amsterdami lepingust tulenenud redaktsioonis. Nüüd ELL artikkel 19.</P></NOTE> kui juba käimas olnud dialoogi liidu institutsioonide ning usukogukondade vahel lisati ELTL artikli 17 lõiked 1 ja 2<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0105"><P>Liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsi töödokument, valitsustevahelise konverentsi eesistujariik, <DATE ISO="20070723">23. juuli 2007</DATE>, CIG 1/07, lk 49.</P></NOTE> ning 3<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0106"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>. Vt nt Houston, K., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0125" REF.END="QE0125"/>The Logic of Structured Dialogue between Religious Associations and the Institutions of the European Union<QUOT.END REF.START="QS0125" CODE="201C" ID="QE0125"/> – Leustean, L. N., ja Madeley, J. T. S. (toim), <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0126" REF.END="QE0126"/><HT TYPE="ITALIC">Religion, Politics and Law in the European Union</HT><QUOT.END REF.START="QS0126" CODE="201C" ID="QE0126"/>, Routledge, 2010, lk 201; Mudrov, S. A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0127" REF.END="QE0127"/>The European Union and Christian Churches: The Patterns of Interaction<QUOT.END REF.START="QS0127" CODE="201C" ID="QE0127"/>, aruteludokument, Europa-Kolleg Hamburg, Institute for European Integration, nr 3/14.</P></NOTE>. Euroopa Liidu lepingu preambulis on saadud innustust reast allikatest: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0128" REF.END="QE0128"/>kultuurilisest, religioossest ja humanistlikust<QUOT.END REF.START="QS0128" CODE="201C" ID="QE0128"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="23"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Silmatorkavalt puuduvad tõendid selle kohta, nagu oleks ELTL artikliga 17 kavatsetud liikmesriigi õigusesse kuidagi üldiselt üle kanda usutunnistuse või veendumuste alusel ebavõrdse kohtlemise põhjenduste kohtulikku kontrolli juhtumil, mil sellise ebavõrdse kohtlemisega tegelevad direktiivi 2000/78 artikli 3 kohaldamisalasse kuuluvad usulised ühendused. Käsitan ELTL artiklit 17 hoopis tihedamalt seotuna ELL artikli 5 lõikega 2, mille roll, nagu kostja on oma kirjalikes seisukohtades märkinud, on asetada kirikute staatus liikmesriikide ainupädevusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Seega tähendavad ELTL artikli 17 lõiked 1 ja 2, et liikmesriikidel on absoluutne kaalutlusõigus mudeli valikul oma suheteks usuliste ühenduste ja usukogukondadega ning liit on kohustatud jääma selle suhtes erapooletuks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0107"><P>Eespool viidatud Oanta, lk 127. Ühes uuringus on tehtud kindlaks vähemalt viis kiriku ja riigi vaheliste suhete haldamise mudelit. Vt Mancini, S., ja Rosenfeld, M., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0129" REF.END="QE0129"/>Unveiling the limits of tolerance; comparing the treatment of majority and minority religious symbols in the public sphere<QUOT.END REF.START="QS0129" CODE="201C" ID="QE0129"/> – eespool viidatud Zucca ja Ungureanu, lk 160, vt lk 162.</P></NOTE> Nii tõlgendatakse ELTL artiklis 17 nimetatud liikmesriikide õiguse kohast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0130" REF.END="QE0130"/>staatust<QUOT.END REF.START="QS0130" CODE="201C" ID="QE0130"/> kooskõlas sellega, kui kaugele ulatub ELL artikli 4 lõikest 2 tulenev liidu kohustus austada liikmesriikide poliitilisi ja põhiseaduslikke põhistruktuure.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0108"><P>Eespool punkt 95.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes annab ELTL artikkel 17 tunnistust sellest, et liidu konstitutsioonilised imperatiivid kajastavad midagi, mida üks teadlane on nimetanud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0131" REF.END="QE0131"/>väärtuste pluralismiks<QUOT.END REF.START="QS0131" CODE="201C" ID="QE0131"/>. Selle kohaselt peetakse vastuolusid erinevates õigustes või nende käsitamisel normaalseks ja lahendatakse need vastuolus olevaid elemente tasakaalustades, mitte hierarhiliselt üht teisele eelistades.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0109"><P>Eespool viidatud McCrea, lk 60 ja 61, kus ta viitab: Bengoetxea, J., MacCormick, N., ja Moral Soriano, L., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0132" REF.END="QE0132"/>Integration and Integrity in the Legal Reasoning of the European Court of Justice<QUOT.END REF.START="QS0132" CODE="201C" ID="QE0132"/> – de Búrca, G., ja Weiler, J. H. H. (toim), <HT TYPE="ITALIC">The European Court of Justice</HT>, Oxford University Press, 2001, lk 64.</P></NOTE> See kajastub ELL artiklis 2, harta artiklis 22 ja direktiivi 2000/78 artikli 2 lõikes 5.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimese küsimuse kokkuvõte</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Sellepärast teen ettepaneku vastata esimesele küsimusele järgmiselt.</TXT><P>Direktiivi 2000/78/EÜ artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selline tööandja nagu kostja käesolevas kohtuasjas – või tema eest kirik – ei või ise siduvalt otsustada, kas teatava kindla usutunnistuse nõudmine on asjaomase tegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline, õigustatav ja põhjendatud, tööandja/kiriku eetost silmas pidav kutsenõue.</P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">D.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kolmas küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Mitte igasugune tegevus ei ole seadusega kaitstud pelgalt sellepärast, et see tuleneb mingisugusest usulisest veendumusest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0110"><P>Kohtujuristi ettepanek, Kokott, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>G4S Security Solutions</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑157/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:382">EU:C:2016:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, kus on viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustele, <DATE ISO="20051110">10.11.2005</DATE>, Leyla Şahin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Türgi, CE:ECHR:2005:1110JUD004477498; <DATE ISO="20140701">1.7.2014</DATE>, S.A.S. <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa, CE:ECHR:2014:0701JUD004383511, ja <DATE ISO="20151126">26.11.2015</DATE>, Ebrahimian <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa, CE:ECHR:2015:1126JUD006484611.</P></NOTE> Kolmandas küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, millised kutsenõuded on asjaomase organisatsiooni eetost arvesse võttes olulised, õigustatavad ja põhjendatud vastavalt direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikele 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Nagu nähtub eelnevast analüüsist esimese küsimuse kohta, pingestab direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 2 ühelt poolt usuliste ühenduste õigus autonoomiale ja enesemääramisele, <HT TYPE="ITALIC">forum externum</HT>, teiselt poolt aga töötajate ja potentsiaalsete töötajate <HT TYPE="ITALIC">forum internum</HT> ehk veendumuste vabadus ja õigus mitte olla nende veendumuste tõttu diskrimineeritud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="24"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Lisaks alusepanekule esimesele küsimusele vastuse andmiseks on selles analüüsis kindlaks tehtud järgmised tegurid ehk tunnused, nagu neid on kolmandas küsimuses nimetatud, mis on asjakohased küsimuses, kas usutunnistust või veendumusi puudutavad kutsenõuded on tegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu asjaomase organisatsiooni eetost arvesse võttes olulised, õigustatavad ja põhjendatud:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>usuliste ühenduste õigus autonoomiale ja enesemääramisele on liidu õiguses tunnustatud ja kaitstud põhiõigus, mida kajastavad harta artiklid 10 ja 12. Direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 2 ja eeskätt selles sisalduvat viidet usuliste ühenduste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0133" REF.END="QE0133"/>eetosele<QUOT.END REF.START="QS0133" CODE="201C" ID="QE0133"/> tuleb tõlgendada selle põhiõigusega kooskõlas;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>direktiivi 2000/78 artikli 4 lõige 2 annab liikmesriikidele avara, kuid mitte piiramatu kaalutlusruumi seoses tegevusaladega, mille jaoks usutunnistus või veendumused kujutavad endast tegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu olulisi õigustatavaid ja põhjendatud kutsenõudeid;<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0111"><P>Eespool punkt 86.</P></NOTE></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 esimeses lõigus sisalduv viide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0134" REF.END="QE0134"/>liikmesriigi põhiseaduse sätetele ja põhimõtetele<QUOT.END REF.START="QS0134" CODE="201C" ID="QE0134"/> tõlgendatuna koostoimes ELTL artikli 17 lõikega 1 tähendab, et direktiivi 2000/78 tuleb rakendada nii, et mudelit, mille liikmesriik on valinud suheteks kirikute ja usuühingute või ‑kogukondade ning riigi vahel, tuleb austada ega tohi riivata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0112"><P>Eespool punkt 99.</P></NOTE></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Kuna harta artiklid 10 ja 12 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0135" REF.END="QE0135"/>vastavad<QUOT.END REF.START="QS0135" CODE="201C" ID="QE0135"/> harta artikli 52 lõike 3 tähenduses inimõiguste konventsiooni artiklitele 9 ja 11, on usuliste ühenduste autonoomia ja enesemääramise õigus liidu õiguse alusel kaitstud vähemalt järgmises ulatuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Euroopa Inimõiguste Kohus on märkinud, et kui väga erandlikud juhud välja arvata, ei hõlma inimõiguste konventsiooniga tagatud õigus usuvabadusele riigi kaalutlusõigust selle kindlaksmääramisel, kas usulised veendumused või selliste veendumuste väljendamiseks kasutatavad vahendid on õiguspärased.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0113"><P>Nt Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20140408">8.4.2014</DATE>, Magyar Keresztény Mennonita Egyház jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ungari, CE:ECHR:2014:0408JUD007094511, punkt 76 ja seal viidatud kohtupraktika. Nt ebainimlikult julma ideoloogia propageerimine oleks teravas vastuolus ELL artiklis 2 ette nähtud liidu alusväärtustega. Vt kohtujuristi ettepanek, Kokott, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>G4S Secure Solutions</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑157/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:382">EU:C:2016:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Usukogukonna õigus autonoomiale on inimõiguste konventsiooni artiklis 9 sätestatud tagatiste keskmes ning demokraatliku ühiskonna mitmekesisuses ka möödapääsmatu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0114"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20160426">26.4.2016</DATE>, İzzettin Doğan jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Türgi, CE:ECHR:2016:0426JUD006264910, punkt 93 ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Riigi sekkumine kirikute sisemisse korraldamisse on vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0115"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20100916">16.9.2010</DATE>, Bulgaaria Õigeusu Kiriku püha sinod (metropoliit Innokenti) jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bulgaaria, ECLI:CE:ECHR:2010:0916JUD000041203, punkt 26.</P></NOTE> ning usukogukonna usutunnistuse määratlemine on ainult kõrgemalseisvate vaimulike autoriteetide, mitte riigi ülesanne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0116"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20160426">26.4.2016</DATE>, İzzettin Doğan jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Türgi, CE:ECHR:2016:0426JUD006264910, punktid 110 ja 121 ning seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Kui usukogukonna korraldamine ei oleks artikliga 9 kaitstud, muudaks see haavatavaks kõik inimese usuvabaduse ülejäänud aspektid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0117"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20130709">9.7.2013</DATE>, Sindicatul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0136" REF.END="QE0136"/>Păstorul cel Bun<QUOT.END REF.START="QS0136" CODE="201C" ID="QE0136"/> <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rumeenia, CE:ECHR:2013:0709JUD000233009, punkt 136.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Riigil on keelatud kohustada usukogukonda võtma vastu uusi või arvama välja seniseid liikmeid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0118"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 137.</P></NOTE> Samuti ei saa riik kohustada usukogukonda usaldama kellelegi teatavat usulist ülesannet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0119"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20140612">12.6.2014</DATE>, Fernández Martínez <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania, CE:ECHR:2014:0612JUD005603007, punkt 129 ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Austus riigi tunnustatud usukogukondade autonoomia vastu tähendab muu hulgas seda, et riik peab aktsepteerima niisuguste kogukondade õigust reageerida enda hulgas tekkivatele teisitimõtlejate liikumistele, mis võivad ohustada nende ühtekuuluvust, kuvandit või ühtsust, omaenda reeglite ja huvide<?PAGE NO="25"?> kohaselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0120"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 128.</P></NOTE> Riigi sekkumist võivad õigustada ainult kõige tõsisemad ja mõjuvamad põhjused,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0121"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20160426">26.4.2016</DATE>, İzzettin Doğan jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Türgi, CE:ECHR:2016:0426JUD006264910, punkt 110.</P></NOTE> mille korral võib riik näiteks kontrollida, kas liikumise või ühingu tegevus on usuliste eesmärkide sildi all elanikkonda või avalikku julgeolekut ohustav.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0122"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20011213">13.12.2001</DATE>, Bessaraabia Metropoliitlik Kirik jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Moldova, CE:ECHR:2001:1213JUD004570199, punkt 113.</P></NOTE> Üldiselt puudutab inimõiguste konventsiooni artikliga 9 antud kaitse ainult teataval tasandil loogiliste, tõsiste, kooskõlaliste ja oluliste seisukohtade järgimist usuliste ühenduste liikmete poolt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0123"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20130115">15.1.2013</DATE>, Eweida jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik, CE:ECHR:2013:0115JUD004842010, punkt 81.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Kui vaidluse all on usukogukonna korraldamine, tuleb artikli 9 tõlgendamisel arvesse võtta artiklit 11, mis kaitseb ühinemisõigust riigi põhjendamatu sekkumise eest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0124"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20130709">9.7.2013</DATE>, Sindicatul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0137" REF.END="QE0137"/>Păstorul cel Bun<QUOT.END REF.START="QS0137" CODE="201C" ID="QE0137"/> <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rumeenia, CE:ECHR:2013:0709JUD000233009, punkt 136.</P></NOTE> Selles mõttes on Euroopa Inimõiguste Kohus korduvalt märkinud, et usuvabadus tähendab vabadust väljendada oma usku <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0138" REF.END="QE0138"/>nende hulgas, kes asjaomase isiku usku jagavad<QUOT.END REF.START="QS0138" CODE="201C" ID="QE0138"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0125"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20080731">31.7.2008</DATE>, Religionsgemeinschaft der Zeugen Jehovas jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austria, CE:ECHR:2008:0731JUD004082598, punkt 61.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Euroopa Inimõiguste Kohus on sageli toonitanud, et riigi funktsioon on erapooletult korraldada mitmesuguste usutunnistuste ja veendumuste praktiseerimist, ja märkinud samal ajal, et see funktsioon aitab demokraatlikus ühiskonnas kaasa avalikule korrale, usulisele harmooniale ja sallivusele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0126"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20160426">26.4.2016</DATE>, İzzettin Doğan jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Türgi, CE:ECHR:2016:0426JUD006264910, punkt 107 ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Riigi katsed olla vahekohtunikuks usukogukondade ja nendes esineda või tekkida võivate eri teisitimõtlejate rühmade vahel võivad seada ohtu asjaomaste kirikute autonoomia.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0127"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20130709">9.7.2013</DATE>, Sindicatul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0139" REF.END="QE0139"/>Păstorul cel Bun<QUOT.END REF.START="QS0139" CODE="201C" ID="QE0139"/> <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rumeenia, CE:ECHR:2013:0709JUD000233009, punktid 165 ja 166.</P></NOTE> Riigi meelevaldne sekkumine kirikusisesesse võimuvaidlusse ja seega kiriku sisemisse korraldamisse on loetud ebaproportsionaalseks ja inimõiguste konventsiooni artiklit 9 rikkuvaks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0128"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20090122">22.1.2009</DATE>, Bulgaaria Õigeusu Kiriku püha sinod (metropoliit Innokenti) jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bulgaaria, CE:ECHR:2009:0122JUD000041203.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Samas ei nõustu ma kostja väljendatud seisukohtadega, et keeld, mille kohaselt riigivõim ei tohi sondeerida usuliste veendumuste õiguspärasust ega sekkuda usuliste ühenduste sisemisse korraldamisse, tähendab igal juhul seda, et viimati nimetatud on ka ainsad asutused, kui kohtud välja arvata, kes saavad otsustada, kas kutsenõue on tegevuse laadi ja sellega liituvate tingimuste tõttu oluline, õigustatav ja põhjendatud direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 tähenduses. Nõustun hoopis Iirimaa kirjalikes seisukohtades ja komisjoni poolt kohtuistungil väljendatud argumentidega, et uskkonna eetos on subjektiivne ning seisab täiesti eraldi selle säilitamisega kaasnevast tegevusest, mis on objektiivne, kohtulikult kontrollitav küsimus. Teisisõnu on kostja ühitanud kaks eri mõistet. Kuigi kiriku eetose kohtulik kontroll peab olema piiratud, nagu nähtub Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast ja ka liikmesriikide põhiseaduslikest tavadest,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0129"><P>Laiahaardelise ülevaate liikmesriikide kohta annab eespool viidatud Doe, 5. ptk, lk 114–138. Leheküljel 120 märgib autor, et selles suhtes on tüüpiline Konstitutsionen sad’i (Bulgaaria konstitutsioonikohus) praktika, mida ta tsiteerib järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0140" REF.END="QE0140"/>Riigi ja valitsuse sekkumine usukogukondade ja ‑institutsioonide sisemisse korraldamisse, samuti nende avalikku väljendumisse on lubamatu, välja arvatud juhtudel, kui seda tehakse põhiseaduse alusel.<QUOT.END REF.START="QS0140" CODE="201C" ID="QE0140"/> Vt otsus nr <DATE ISO="19920605">5</DATE>, <DATE ISO="19920611">11.6.1992</DATE>, kohtuasi nr 11/92, SG nr 49, <DATE ISO="19920616">16.6.1992</DATE>.</P></NOTE> ei tähenda see, et liikmesriigi kohus on vabastatud ülesandest hinnata <HT TYPE="ITALIC">vaidlusalust tegevust</HT>, mitte aga kontrollimist vaat et mitte võimaldavat uskkonna eetost, et tuvastada, kas ebavõrdne kohtlemine veendumuste tõttu on oluline, õigustatav ja põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Siseriiklikus kohtus otsuse tegemisel selle kohta, kas kristliku usutunnistuse nõudmine on oluline, õigustatav ja põhjendatud kutsenõue seoses töökohaga, millega kaasneb rassilise diskrimineerimise aruande koostamine, mis hõlmab kostja avalikku ja tööalast esindamist ning kostja organisatsioonis arvamuste kujundamise koordineerimist, tuleb arvesse võtta veel kolme tegurit:<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0130"><P>Eespool punkt 24.</P></NOTE></TXT><?PAGE NO="26"?><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>iv)</NO.P><TXT>direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikes 2 kasutatud sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0141" REF.END="QE0141"/>põhjendatud<QUOT.END REF.START="QS0141" CODE="201C" ID="QE0141"/> eeldab analüüsi selle kohta, kas kutsenõuded, millega kaasneb otsene diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste tõttu, on asjakohaselt kohandatud selleks, et kaitsta kostja õigust autonoomiale ja enesemääramisele, st et need on taotletava eesmärgi saavutamiseks kohased;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>v)</NO.P><TXT>sõnad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0142" REF.END="QE0142"/>oluline õigustatav<QUOT.END REF.START="QS0142" CODE="201C" ID="QE0142"/> eeldavad analüüsi selle kohta, kui lähedane seos on kõnealusel tegevusel kostja teatavaks tehtud eesmärgiga;<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0131"><P>Vt nt Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20100923">23.9.2010</DATE>, Schüth <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa, CE:ECHR:2010:0923JUD000162003, punkt 69. See <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0143" REF.END="QE0143"/>lähedane seos<QUOT.END REF.START="QS0143" CODE="201C" ID="QE0143"/> on olemuslikult oluline ka kiriku usaldusväärsuse hindamisel nii üldsuse kui ka tema enda koguduseliikmete silmis, Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20110203">3.2.2011</DATE>, Siebenhaar <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa, CE:ECHR:2011:0203JUD001813602, punkt 46, ning selle hindamisel, kas vaidlusalune töökoht on prominentne, Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20100923">23.9.2010</DATE>, Obst <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa, CE:ECHR:2010:0923JUD000042503, punkt 51. Usulise ühenduse teatavaks tehtud eesmärgiga lähedalt seotud tegevuse suhtes kutsenõuete määramine puutub asjasse ka legitiimsuse säilitamisel.</P></NOTE></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>vi)</NO.P><TXT>kooskõlas direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõudega võtta erineva kohtlemise rakendamisel arvesse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0144" REF.END="QE0144"/>õiguse üldisi põhimõtteid<QUOT.END REF.START="QS0144" CODE="201C" ID="QE0144"/> ning Euroopa Inimõiguste Kohtu lähenemisviisiga inimõiguste konventsiooni artikli 9 lõike 2 tõlgendamisele selle kindlaksmääramisel, kas usulise ühenduse autonoomia ja enesemääramise õiguse teostamine avaldab ebaproportsionaalset mõju inimõiguste konventsiooniga kaitstud teiste õiguste suhtes,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0132"><P>Vt muu hulgas Euroopa Inimõiguste Kohus, <DATE ISO="20161004">4.10.2016</DATE>, Travaš <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Horvaatia, CE:ECHR:2016:1004JUD007558113, punkt 109 ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> tuleb mõju õiguspärasele eesmärgile – milleks on tagada usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineerimise keelu kasulik mõju – proportsionaalsuse seisukohast kaaluda kostja õigusega autonoomiale ja enesemääramisele,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0133"><P>Vt samuti kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20000111">11.1.2000</DATE>, <NAME.CASE>Kreil</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑285/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:2">EU:C:2000:2</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> võttes kohaselt arvesse, et direktiivi 2000/78 artiklis 3 ei ole töölevõtmist ega töölt vabastamist eristatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0134"><P>Eespool punkt 69.</P></NOTE></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Alapunktid iv ja v väärivad täpsustamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Liidu meetmete tõlgendamise reegleid olen üksikasjalikult käsitlenud käesoleva ettepaneku punktides 81–85. Alapunkti iv osas on minu arvates määrav, et ettevalmistavast materjalist nähtub Luksemburgi delegatsiooni poolt välja pakutud muudatus: sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0145" REF.END="QE0145"/>vajalik<QUOT.END REF.START="QS0145" CODE="201C" ID="QE0145"/> asemel sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0146" REF.END="QE0146"/>põhjendatud<QUOT.END REF.START="QS0146" CODE="201C" ID="QE0146"/>, kui arvestada, et Ühendkuningriigi valitsus oli esitanud ettepaneku asendada sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0147" REF.END="QE0147"/>vajalik<QUOT.END REF.START="QS0147" CODE="201C" ID="QE0147"/> sõnaga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0148" REF.END="QE0148"/>asjakohane<QUOT.END REF.START="QS0148" CODE="201C" ID="QE0148"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0149" REF.END="QE0149"/>asjasse puutuv<QUOT.END REF.START="QS0149" CODE="201C" ID="QE0149"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0135"><P>Vt lisa, millega muudetakse dokumenti 12269/00 SOC 344 JAI 112, Euroopa Liidu Nõukogu SOC 345 JAI 113, <DATE ISO="20001012">12.10.2000</DATE>, lk 2.</P></NOTE> Minu arvates on tegu arenguga selle poole, et sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0150" REF.END="QE0150"/>põhjendatud<QUOT.END REF.START="QS0150" CODE="201C" ID="QE0150"/> kasutades nõustub liidu seadusandja proportsionaalsuse üldpõhimõtte esimese osa kohaldamisega. Sellega kaasneb kaalumine, kas asjasse puutuv meede sobib õiguspärase eesmärgi saavutamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0136"><P>Nt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19970626">26.6.1997</DATE>, <NAME.CASE>Familiapress</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑368/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:325">EU:C:1997:325</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Alapunkti v osas lähtusin sellisele järeldusele jõudes sõnade <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0151" REF.END="QE0151"/>oluline õigustatav<QUOT.END REF.START="QS0151" CODE="201C" ID="QE0151"/> kontekstist, kuna need on seostatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0152" REF.END="QE0152"/>organisatsiooni eetos[ega]<QUOT.END REF.START="QS0152" CODE="201C" ID="QE0152"/> ning tegevuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0153" REF.END="QE0153"/>laadi või sellega liituvate tingimuste[ga]<QUOT.END REF.START="QS0153" CODE="201C" ID="QE0153"/>. Pealegi esineb keeleversioonides lahknevus. Ingliskeelne sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0154" REF.END="QE0154"/>genuine<QUOT.END REF.START="QS0154" CODE="201C" ID="QE0154"/> kajastub rootsi (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0155" REF.END="QE0155"/>verkligt<QUOT.END REF.START="QS0155" CODE="201C" ID="QE0155"/>), malta (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0156" REF.END="QE0156"/>ġenwin<QUOT.END REF.START="QS0156" CODE="201C" ID="QE0156"/>), läti (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0157" REF.END="QE0157"/>īstu<QUOT.END REF.START="QS0157" CODE="201C" ID="QE0157"/>), soome (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0158" REF.END="QE0158"/>todellinen<QUOT.END REF.START="QS0158" CODE="201C" ID="QE0158"/>), taani (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0159" REF.END="QE0159"/>regulært<QUOT.END REF.START="QS0159" CODE="201C" ID="QE0159"/>), horvaadi (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0160" REF.END="QE0160"/>stvarni<QUOT.END REF.START="QS0160" CODE="201C" ID="QE0160"/>) ja ungari (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0161" REF.END="QE0161"/>valódi<QUOT.END REF.START="QS0161" CODE="201C" ID="QE0161"/>) keeleversioonis; prantsuskeelses tekstis aga on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0162" REF.END="QE0162"/>essentielle, légitime<QUOT.END REF.START="QS0162" CODE="201C" ID="QE0162"/>, mida kajastavad ka hispaania (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0163" REF.END="QE0163"/>esencial<QUOT.END REF.START="QS0163" CODE="201C" ID="QE0163"/>), itaalia (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0164" REF.END="QE0164"/>essenziale<QUOT.END REF.START="QS0164" CODE="201C" ID="QE0164"/>), portugali (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0165" REF.END="QE0165"/>essencial<QUOT.END REF.START="QS0165" CODE="201C" ID="QE0165"/>), rumeenia (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0166" REF.END="QE0166"/>esențială<QUOT.END REF.START="QS0166" CODE="201C" ID="QE0166"/>), hollandi (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0167" REF.END="QE0167"/>wezenlijke<QUOT.END REF.START="QS0167" CODE="201C" ID="QE0167"/>), saksa (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0168" REF.END="QE0168"/>wesentliche<QUOT.END REF.START="QS0168" CODE="201C" ID="QE0168"/>), eesti (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0169" REF.END="QE0169"/>oluline<QUOT.END REF.START="QS0169" CODE="201C" ID="QE0169"/>), bulgaaria (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0170" REF.END="QE0170"/>основно<QUOT.END REF.START="QS0170" CODE="201C" ID="QE0170"/>), slovaki (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0171" REF.END="QE0171"/>základnú<QUOT.END REF.START="QS0171" CODE="201C" ID="QE0171"/>), tšehhi (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0172" REF.END="QE0172"/>podstatný<QUOT.END REF.START="QS0172" CODE="201C" ID="QE0172"/>), poola (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0173" REF.END="QE0173"/>podstawowy<QUOT.END REF.START="QS0173" CODE="201C" ID="QE0173"/>), sloveeni (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0174" REF.END="QE0174"/>bistveno<QUOT.END REF.START="QS0174" CODE="201C" ID="QE0174"/>) ja kreeka (ουσιώδης) keeleversioon. Leedukeelset versiooni (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0175" REF.END="QE0175"/>įprastas<QUOT.END REF.START="QS0175" CODE="201C" ID="QE0175"/>) aga võib pidada niisuguseks, mis viitab harilikule, tavalisele või korrapärasele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="27"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtus väljakujunenud praktika kohaselt tuleb õigusnormi teksti keeleversioonide erinevuse korral lähtuda asjaomast sätet tõlgendades õigusakti kontekstist ja eesmärgist, kuhu säte kuulub.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0137"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160921">21.9.2016</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑140/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:708">EU:C:2016:708</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Kuna sõnastust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0176" REF.END="QE0176"/>oluline õigustatav<QUOT.END REF.START="QS0176" CODE="201C" ID="QE0176"/> ei ole eri keeleversioonide vaheliste erinevuste tõttu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0177" REF.END="QE0177"/>võimalik selgelt ja ühetaoliselt tõlgendada<QUOT.END REF.START="QS0177" CODE="201C" ID="QE0177"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0138"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140515">15.5.2014</DATE>, <NAME.CASE>Timmel</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑359/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:325">EU:C:2014:325</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> olen jõudnud järeldusele, et kui lähtuda skemaatilisest lähenemisviisist ja direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 eesmärgist säilitada usuliste ühenduste autonoomia ja enesemääramine,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0139"><P>Eespool punktid 106–109.</P></NOTE> on küsimuse otsustamisel keskse tähtsusega see, kui lähedane seos on vaidlusalusel kutsetegevusel usulise ühenduse misjoniga. Liidu õiguses kajastub see direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikes 2 kasutatud sõnades <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0178" REF.END="QE0178"/>oluline õigustatav<QUOT.END REF.START="QS0178" CODE="201C" ID="QE0178"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Sellepärast teen ettepaneku vastata kolmandale eelotsuse küsimusele nii:</TXT><P>Eelotsusetaotluse esitanud siseriiklikul kohtul tuleb direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 kohaselt selle hindamisel, kas kutsenõue on tegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste ja organisatsiooni eetose tõttu oluline, õigustatav ja põhjendatud, arvesse võtta järgmist:</P><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>usuliste ühenduste õigus autonoomiale ja enesemääramisele on liidu õiguses tunnustatud ja kaitstud põhiõigus, mida kajastavad harta artiklid 10 ja 12. Direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 2 ja eeskätt selles sisalduvat viidet usuliste ühenduste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0179" REF.END="QE0179"/>eetosele<QUOT.END REF.START="QS0179" CODE="201C" ID="QE0179"/> tuleb tõlgendada selle põhiõigusega kooskõlas;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>direktiivi 2000/78 artikli 4 lõige 2 annab liikmesriikidele avara, ent mitte piiramatu kaalutlusruumi seoses tegevusaladega, mille jaoks usutunnistus või veendumused kujutavad endast tegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu olulisi, õigustatavaid ja põhjendatud kutsenõudeid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 esimeses lõigus sisalduv viide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0180" REF.END="QE0180"/>liikmesriigi põhiseaduse sätetele ja põhimõtetele<QUOT.END REF.START="QS0180" CODE="201C" ID="QE0180"/> tõlgendatuna koostoimes ELTL artikli 17 lõikega 1 tähendab, et direktiiv 2000/78 tuleb rakendada nii, et mudelit, mille liikmesriik on valinud suheteks kirikute ja usuühingute või ‑kogukondade ning riigi vahel, tuleb austada ega tohi riivata;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iv)</NO.P><TXT>direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikes 2 kasutatud sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0181" REF.END="QE0181"/>põhjendatud<QUOT.END REF.START="QS0181" CODE="201C" ID="QE0181"/> eeldab analüüsi selle kohta, kas kutsenõuded, millega kaasneb otsene diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste tõttu, on asjakohaselt kohandatud selleks, et kaitsta kostja õigust autonoomiale ja enesemääramisele, st et need on taotletava eesmärgi saavutamiseks kohased;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>v)</NO.P><TXT>sõnad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0182" REF.END="QE0182"/>oluline õigustatav<QUOT.END REF.START="QS0182" CODE="201C" ID="QE0182"/> eeldavad analüüsi selle kohta, kui lähedane seos on kõnealusel tegevusel kostja teatavaks tehtud eesmärgiga;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>vi)</NO.P><TXT>kooskõlas direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõudega võtta erineva kohtlemise rakendamisel arvesse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0183" REF.END="QE0183"/>õiguse üldisi põhimõtteid<QUOT.END REF.START="QS0183" CODE="201C" ID="QE0183"/> ning Euroopa Inimõiguste Kohtu lähenemisviisiga inimõiguste konventsiooni artikli 9 lõike 2 tõlgendamisele selle kindlaksmääramisel, kas usulise ühenduse autonoomia ja enesemääramise õiguse teostamine avaldab ebaproportsionaalset mõju inimõiguste konventsiooniga kaitstud teiste õiguste suhtes, tuleb mõju õiguspärasele eesmärgile – milleks on tagada usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineerimise keelu kasulik mõju – proportsionaalsuse seisukohast kaaluda kostja õigusega autonoomiale ja enesemääramisele, võttes kohaselt arvesse, et direktiivi 2000/78 artiklis 3 ei ole töölevõtmist ega töölt vabastamist eristatud.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="28"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">E.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Teine küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Teine küsimus käsitleb tavatut olukorda, kus liidu õiguse üldpõhimõtet, nagu õigus võrdsele kohtlemisele olenemata koheldava veendumustest,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0140"><P>ELL artikli 6 lõige 3 kinnitab, <HT TYPE="ITALIC">inter alia</HT>, et inimõiguste konventsioonis tagatud põhiõigused kujutavad endast liidu õiguse üldpõhimõtteid. Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160215">15.2.2016</DATE>, <NAME.CASE>JN</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑601/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:84">EU:C:2016:84</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> on direktiivis, käesoleval juhul direktiivis 2000/78 konkretiseeritud, kuid liikmesriigi kohtul on võimatu tõlgendada siseriiklikku õigust selle direktiiviga kooskõlas, sest sellega kaasneks siseriikliku õiguse <HT TYPE="ITALIC">contra legem</HT> tõlgendamine, mis on kahe eraõigusliku isiku vahelistes horisontaalsetes vaidlustes Euroopa Kohtu praktika kohaselt keelatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0141"><P>Kostja on eraõiguslik üksus ning hageja on eraõiguslik üksikisik. Vt samuti eespool punktid 41–45.</P></NOTE> Kas WRV artikli 137 lõige 3 ja AGG artikli 9 lõige 1 tuleb jätta kohaldamata, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab põhikohtuasjas, et WRV artikli 137 lõiget 3 ja AGG artikli 9 lõiget 1 on võimatu tõlgendada kooskõlas direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikega 2 ja ELTL artikliga 17 nii, nagu Euroopa Kohus neid oma otsuses tõlgendab?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Siseriikliku õiguse kohaldamisel peavad siseriiklikud kohtud, kel tuleb seda õigust tõlgendada, võtma arvesse siseriiklikku õigust tervikuna ja kasutama siseriiklikus õiguses tunnustatud tõlgendusmeetodeid, et tõlgendada siseriiklikku õigust võimalikult suures ulatuses direktiivi sõnastust ja eesmärki arvestades, et saavutada direktiivis ette nähtud tulemus ning seeläbi täita ELTL artikli 288 kolmanda lõigu nõudeid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0142"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160419">19.4.2016</DATE>, <NAME.CASE>DI</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑441/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:278">EU:C:2016:278</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Nagu olen juba maininud, hõlmab see kohustust muuta nende väljakujunenud kohtupraktikat, kui see põhineb siseriikliku õiguse tõlgendusel, mis ei ole kooskõlas direktiivi eesmärkidega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0143"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 33.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Olen siiski jõudnud järeldusele, et harta artiklis 21 kajastuv usutunnistuse või veendumuste tõttu diskrimineerimise keeld ei ole subjektiivne õigus, mis kehtiks eraõiguslike isikute vahelistes suhetes horisontaalselt olukorras, kus see konkureerib usuliste ühenduste õigusega autonoomiale ja enesemääramisele ja kus liikmesriigi õigusnorme ei saa tõlgendada direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikega 2 kooskõlas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0144"><P>Kohtujurist Kokott on välja pakkunud, et etnilise päritolu ja rassi tõttu diskrimineerimise horisontaalne mõju võib muutuda olenevalt asjaoludest, mille korral sellele õigusele tuginetakse. Vt eespool 24. joonealune märkus.</P></NOTE> Kui põhikohtuasjas tekib pärast seda, kui menetlus siseriiklikku kohtusse tagasi läheb, niisugune tulemus, on hagejal liidu õigusnormide kohaselt õigus esitada Saksamaa vastu riigivastutusest tulenev kahjuhüvitisnõue.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0145"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140115">15.1.2014</DATE>, <NAME.CASE>Association de médiation sociale</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑176/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2">EU:C:2014:2</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Jõudsin sellele järeldustele järgmistel põhjustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Esiteks, nagu sai eespool märgitud, on liikmesriikidel ELTL artikli 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt ainupädevus seada sisse niisugune kiriku ja riigi vaheliste suhete mudel, mille nad ise valivad. Kui seejuures tekib olukord, kus seadusandlik kord ei vasta liikmesriigi paralleelsetele kohustustele liidu õiguses, mis puudutavad direktiivi 2000/78 kasuliku mõju tagamist, tuleb sellel liikmesriigil võtta vastutus tekkinud õigusvastase olukorra eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Teiseks, nagu Iirimaa on oma kirjalikes seisukohtades osutanud, läheks see, kui usulise diskrimineerimise keelul oleks vahetu horisontaalne õigusmõju, vastuollu direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikes 2 liikmesriikidele ette nähtud avara kaalutlusruumiga küsimuses, mis kujutab endast tegevuse või sellega liituvate tingimuste tõttu olulist, õigustatavat ja põhjendatud kutsenõuet.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="29"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Kolmandaks, nagu jällegi on märkinud ka Iirimaa oma kirjalikes seisukohtades, puudub – erinevalt teistest ELTL artiklis 19 loetletud diskrimineerimise alustest – siseriiklike põhiseaduslike tavade vahel piisav konsensus küsimuses, millistel asjaoludel võib usutunnistuse tõttu erinev kohtlemine olla oluline, õigustatav ja põhjendatud. See nähtub ka ELTL artikli 17 ja direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 kehtestamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Sellepärast teen ettepaneku vastata teisele eelotsuse küsimusele nii:</TXT><P>Põhikohtuasja asjaoludel ei ole vaja jätta kohaldamata sellist siseriikliku õiguse sätet – nagu käesoleval juhul AGG (Allgemeines Gleichbehandlungsgesetz, General Law on equal treatment) § 9 lõikes 1 ette nähtud esimene võimalus –, mille kohaselt on lubatud usutunnistuse tõttu erinev kohtlemine seoses töötamisega usulistes ühendustes ja nendega seotud organisatsioonides ka juhul, kui teatava kindla usutunnistuse nõudmine vastavalt selle usulise ühenduse enda arusaamale tema õigusest autonoomiale on põhjendatud kutsenõue, kui seda sätet on võimatu tõlgendada direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikega 2 kooskõlas.</P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">F.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kokkuvõtvad märkused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>AGG artikkel 9 on problemaatiline säte. See on varemgi langenud asjaomase ÜRO inimõiguste komitee kriitika alla seoses vastavusega ÜRO rahvusvahelisele konventsioonile rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0146"><P>CERD/C/DEU/C0/<DATE ISO="20150619">19</DATE>‑<DATE ISO="20150622">22</DATE>, <DATE ISO="20150630">30. juuni 2015</DATE>, 86. istungjärk, punkt 15. Vt samuti rassilise diskrimineerimise aruanne, lk 43.</P></NOTE> Kunagi algatas komisjon seoses selle sättega Saksamaa vastu rikkumismenetluse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0147"><P>Euroopa Komisjon saatis <DATE ISO="20091029">29. oktoobril 2009</DATE> Saksamaale selle kohta põhjendatud arvamuse. Vt IP/09/1620. Vt veebis: europa.eu/rapid/press-release_IP-09-1620_en.htm. Seejärel menetlus lõpetati.</P></NOTE> ning selle sätte on seadnud küsimärgi alla ka Saksamaa valitsuse organ, mis jälgib selles liikmesriigis diskrimineerimisvastaste seaduste täitmist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0148"><P>Zweiter Gemeinsamer Bericht der Antidiskriminierungsstelle des Bundes und der in ihrem Zuständigkeitsbereich betroffenen Beauftragten der Bundesregierung und des Deutschen Bundestages, <DATE ISO="20130813">13. august 2013</DATE>, Bundestags-Drucksache (<HT TYPE="ITALIC">Bundestag</HT>’i väljaanne), 17/14400.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Sellest, et Saksamaal annavad usulised ühendused tööd umbes 1,3 miljonile inimesele,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0149"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>, lk 238.</P></NOTE> nähtub, et selles liikmesriigis on kirikud ja nendega seotud ühendused avalikus sfääris suuresti tegevad<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0150"><P>McColgan, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0184" REF.END="QE0184"/>Religion and inequality in the European framework<QUOT.END REF.START="QS0184" CODE="201C" ID="QE0184"/> – eespool viidatud Zucca ja Ungureanu, lk 215, vt lk 230. Keerukate küsimuste kohta, mis tekivad siis, kui usulistes küsimustes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0185" REF.END="QE0185"/>avalik ja erasfäär teineteisega põrkuvad<QUOT.END REF.START="QS0185" CODE="201C" ID="QE0185"/>, vt eespool viidatud Mancini ja Rosenfeld, lk 162. Üks kommenteerija on väitnud, et Euroopa Kohtu otsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170314">14.3.2017</DATE>, <NAME.CASE>Bougnaoui ja ADDH</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑188/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:204">EU:C:2017:204</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>G4S Secure Solutions</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑157/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:203">EU:C:2017:203</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, annavad tunnistust vastuseisust religiooni tagasitulekule kodanikuühiskonda. Vt Robin-Olivier, S., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0186" REF.END="QE0186"/>Neutraliser la religion dans l’entreprise?: arrêts G4S Secure Solutions et Bougnaoui (CJUE 14 mars 2017, aff. C‑157/15 et C‑188/15)<QUOT.END REF.START="QS0186" CODE="201C" ID="QE0186"/>, <HT TYPE="ITALIC">RTDEur</HT>, 2, 2017, lk 229.</P></NOTE>. Asun siiski seisukohale, et sellest olukorrast tekkinud pingeid, millest annab näitena tunnistust käesolev põhikohtuasi, on leevendanud ELTL artikli 17 ja direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 kehtestamine ning see, et harta artiklite 10 ja 12 ning artikli 52 lõike 3 koosmõju kaudu on tunnistatud usuliste ühenduste õigust autonoomiale ja enesemääramisele kui liidu õigusnormidega kaitstud põhiõigust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Sellepärast teen ettepaneku vastata Bundesarbeitsgerichti (töökohus, Saksamaa) küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20001127">27. novembri 2000. aasta</DATE> direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selline tööandja nagu kostja käesolevas kohtuasjas – või tema eest kirik – ei või ise siduvalt<?PAGE NO="30"?> otsustada, kas teatava kindla usutunnistuse nõudmine on asjaomase tegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline, õigustatav ja põhjendatud, tööandja/kiriku eetost silmas pidav kutsenõue.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja asjaoludel ei ole vaja jätta kohaldamata sellist siseriikliku õiguse sätet – nagu käesoleval juhul võrdse kohtlemise üldseaduse (Allgemeines Gleichbehandlungsgesetz) § 9 lõikes 1 ette nähtud esimene võimalus –, mille kohaselt on lubatud usutunnistuse tõttu erinev kohtlemine seoses töötamisega usulistes ühendustes ja nendega seotud organisatsioonides ka juhul, kui teatava kindla usutunnistuse nõudmine vastavalt selle usulise ühenduse enda arusaamale tema õigusest sõltumatusele on põhjendatud kutsenõue, kui seda sätet on võimatu tõlgendada direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikega 2 kooskõlas.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud siseriiklikul kohtul tuleb direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 kohaselt selle hindamisel, kas kutsenõue on tegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste ja organisatsiooni eetose tõttu oluline, õigustatav ja põhjendatud, arvesse võtta järgmist:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>usuliste ühenduste õigus autonoomiale ja enesemääramisele on liidu õiguses tunnustatud ja kaitstud põhiõigus, mida kajastavad harta artiklid 10 ja 12. Direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 2 ja eeskätt selles sisalduvat viidet usuliste ühenduste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0187" REF.END="QE0187"/>eetosele<QUOT.END REF.START="QS0187" CODE="201C" ID="QE0187"/> tuleb tõlgendada selle põhiõigusega kooskõlas;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>direktiivi 2000/78 artikli 4 lõige 2 annab liikmesriikidele avara, ent mitte piiramatu kaalutlusruumi seoses tegevusaladega, mille jaoks usutunnistus või veendumused kujutavad endast tegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu olulisi, õigustatavaid ja põhjendatud kutsenõudeid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 2 esimeses lõigus sisalduv viide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0188" REF.END="QE0188"/>liikmesriigi põhiseaduse sätetele ja põhimõtetele<QUOT.END REF.START="QS0188" CODE="201C" ID="QE0188"/> tõlgendatuna koostoimes ELTL artikli 17 lõikega 1 tähendab, et direktiiv 2000/78 tuleb rakendada nii, et mudelit, mille liikmesriik on valinud suheteks kirikute ja usuühingute või ‑kogukondade ning riigi vahel, tuleb austada ega tohi riivata;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iv)</NO.P><TXT>direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikes 2 kasutatud sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0189" REF.END="QE0189"/>põhjendatud<QUOT.END REF.START="QS0189" CODE="201C" ID="QE0189"/> eeldab analüüsi selle kohta, kas kutsenõuded, millega kaasneb otsene diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste tõttu, on asjakohaselt kohandatud selleks, et kaitsta kostja õigust autonoomiale ja enesemääramisele, st et need on taotletava eesmärgi saavutamiseks kohased;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>v)</NO.P><TXT>sõnad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0190" REF.END="QE0190"/>oluline õigustatav<QUOT.END REF.START="QS0190" CODE="201C" ID="QE0190"/> eeldavad analüüsi selle kohta, kui lähedane seos on kõnealusel tegevusel kostja teatavaks tehtud eesmärgiga;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>vi)</NO.P><TXT>kooskõlas direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõudega võtta erineva kohtlemise rakendamisel arvesse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0191" REF.END="QE0191"/>õiguse üldisi põhimõtteid<QUOT.END REF.START="QS0191" CODE="201C" ID="QE0191"/> ning Euroopa Inimõiguste Kohtu lähenemisviisiga inimõiguste konventsiooni artikli 9 lõike 2 tõlgendamisele selle kindlaksmääramisel, kas usulise ühenduse autonoomia ja enesemääramise õiguse teostamine avaldab ebaproportsionaalset mõju inimõiguste konventsiooniga kaitstud teiste õiguste suhtes, tuleb mõju õiguspärasele eesmärgile – milleks on tagada usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineerimise keelu kasulik mõju – proportsionaalsuse seisukohast kaaluda kostja õigusega autonoomiale ja enesemääramisele, võttes kohaselt arvesse, et direktiivi 2000/78 artiklis 3 ei ole töölevõtmist ega töölt vabastamist eristatud.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>