1

Menetlusse astuja Deenz Holding Ltd õiguseellane Pianegonda Srl Società Unipersonale esitas 12. veebruaril 2003 Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT 2002, L 3, lk 1; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142) alusel ühenduse disainilahenduse registreerimise taotluse.

2

Ühenduse disainilahendus, mille registreerimist taotleti ja mis on käesoleval juhul vaidlustatud, on kujutatud järgmistel joonistel:

3

Vaidlusalune disainilahendus koosneb pikaks venitatud südame kujulisest ripatsist, millele on omane suurtähtedest koosneva sõna „pianegonda“ graveering esikülje paremal äärel ja samuti esikülje keskel asuv auk, mis võimaldab kinnitada ripatsi kaelakee või keti külge. Peale selle on südame kuju moodustava kahe omavahel ühendatud lameda plaadi vahel natuke ruumi, nii et kaelakee või kett on võimalik läbi panna ka nende vahelt.

4

Tooted, mille puhul kasutamiseks vaidlusalune disainilahendus on ette nähtud, kuuluvad 8. oktoobri 1968. aasta tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkuleppe (muudetud) klassi 11.01 ja vastavad kirjeldusele: „ripatsid (ehted)“.

5

Vaidlusalune disainilahendus registreeriti 1. aprillil 2003 ühenduse disainilahendusena numbriga 2100-0001 ja see avaldati samal päeval väljaandes Bulletin des dessins ou modèles communautaires nr 2003/01.

6

Vaidlusalune disainilahendus anti 20. veebruaril 2007 üle A‑le.

7

Hageja 4B Company Srl esitas 14. märtsil 2017 määruse nr 6/2002 artikli 52 alusel vaidlusaluse disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotluse.

8

Kehtetuks tunnistamise taotluses tugineti määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punktile e.

9

Kehtetuks tunnistamise taotlus põhines sellel, et vaidlusalusel disainilahendusel on kasutatud hagejale kuuluvat ELi sõnamärki PIANEGONDA, mis on registreeritud 29. novembril 2000 numbriga 1417625 kaupade jaoks, mis kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 14, mis hõlmab ehteid.

10

Tunnistades, et ta on vaidlusaluse disainilahenduse omanik, taotles A 21. augustil 2017 vastavalt määruse nr 6/2002 artikli 25 lõikele 6 ja komisjoni 21. oktoobri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2245/2002, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT 2002, L 341, lk 28; ELT eriväljaanne 13/31, lk 14), artiklile 18 selle muudetud kujul säilitamist ilma sõnamärgile PIANEGONDA vastava sõna graveeringuta.

11

Hageja esitas 17. novembril 2017 oma märkused, milles ta vaidles disainilahenduse säilitamisele muudetud kujul vastu põhjendusel, et tema arvates ei võimalda kaubamärgi kõrvaldamine säilitada disainilahenduse identiteeti.

12

Vaidlusalune disainilahendus anti 8. juunil 2018 üle menetlusse astujale.

13

Tühistamisosakond jättis 15. oktoobril 2018 vaidlusaluse disainilahenduse muudetud kujul säilitamise taotluse rahuldamata ja rahuldas kehtetuks tunnistamise taotluse, tunnistades vaidlusaluse disainilahenduse määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti e alusel tervikuna kehtetuks.

14

Menetlusse astuja esitas 13. detsembril 2018 EUIPO‑le määruse nr 6/2002 artiklite 55–60 alusel tühistamisosakonna otsuse peale kaebuse. Ta palus see otsus tühistada ja rahuldada tema taotlus säilitada vaidlusalune disainilahendus muudetud kujul ja ilma sõnamärgita PIANEGONDA.

15

EUIPO kolmas apellatsioonikoda tühistas 19. märtsi 2020. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus“) tühistamisosakonna otsuse, tunnistas vaidlusaluse disainilahenduse kehtetuks osas, milles selles oli kasutatud sõnamärki PIANEGONDA, rahuldas taotluse säilitada vaidlusalune disainilahendus muudetud kujul, ning nägi ette selle kandmise registrisse ja selle avaldamise väljaandes Bulletin des dessins ou modèles communautaires.

16

Hageja palub Üldkohtul:

17

EUIPO palub Üldkohtul:

18

Menetlusse astuja palub Üldkohtul:

19

Üldkohtu kodukorra artikli 129 kohaselt võib Üldkohus igal ajal ettekandja-kohtuniku ettepanekul omal algatusel, olles kohtuasja pooled ära kuulanud, otsustada põhistatud määrusega, et asja läbivaatamist takistab avalikust huvist tulenev asjaolu.

20

Seega peab Üldkohus hageja põhjendatud huvi olemasolu küsimuse vajaduse korral ise tõstatama (vt selle kohta 8. oktoobri 2014. aasta kohtuotsus Fuchs vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Les Complices (Täht ringis), T‑342/12, EU:T:2014:858, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika), olles andnud pooltele võimaluse avaldada sellega seoses oma seisukoht.

21

Kuna käesolevas asjas on pooled esitanud oma seiskoha hageja põhjendatud huvi puudutava asja läbivaatamist takistava asjaolu kohta, otsustas Üldkohus teha otsuse vastavalt kodukorra artiklile 129.

22

Vastuseks Üldkohtu küsimusele väitis hageja, et tal on huvi vaidlustatud otsuse tühistamise suhtes, sest ta oli vaielnud vaidlusaluse disainilahenduse muudetud kujul säilitamise taotlusele vastu, ning vaidlustatud otsuses selle vastuväitega ei nõustutud. Peale selle ei vasta vaidlusalune disainilahendus selle muudetud kujul seadusandja kehtestatud tingimustele, kuna kaubamärgi PIANEGONDA graveeringu kõrvaldamine seab disainilahenduse eristatavuse kahtluse alla. Lisaks sellele võib vaidlusalust disainilahendust selle muudetud kujul segi ajada kaubamärgiga PIANEGONDA, kuna seda on alati seostatud kõnealuse disainilahenduse kujulise „südamega“.

23

Menetlusse astuja väidab sisuliselt, et hagejal ei ole enam põhjendatud huvi, kuna tema huve kaubamärgi PIANEGONDA omanikuna enam ei kahjustata vaidlusaluse disainilahendusega selle muudetud kujul, millel enam ei ole seda kaubamärki kujutatud.

24

EUIPO väidab, et kuna hageja osutatud kehtetuks tunnistamise põhjus oli määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punktis e ette nähtud põhjus, mis on seotud sellega, et vaidlusalune disainilahendus sisaldab kaubamärki PIANEGONDA, siis on tühistamisosakonna otsuses, mida selles osas ei ole apellatsioonikojas vaidlustatud, hageja väidetega täielikult nõustutud.

25

Üldkohus peab asjakohaseks analüüsida kõigepealt määrusega nr 6/2002 kehtestatud süsteemi ülesehitust ja seejärel käsitleda selle alusel küsimust, kas hagejal on käesoleval juhul põhjendatud huvi.

26

Käesolevas vaidluses tuleb keskenduda määrusega nr 6/2002 kehtestatud süsteemi teatavatele elementidele, nimelt esiteks ühenduse disainilahenduse registreerimisele ning teiseks ühenduse disainilahenduse kehtetuks tunnistamisele selle määruse artikli 25 lõike 1 punkti e alusel ja selle säilitamisele muudetud kujul, vastavalt selle määruse artikli 25 lõikele 6.

27

Määruse nr 6/2002 artikli 4 lõige 1 näeb ette järgmist:

„Disainilahendust kaitstakse ühenduse disainilahendusena juhul, kui see on uudne ja eristatav.“

28

Määruse artiklis 5 ja artiklis 6 on määratletud kaks artikli 4 lõikes 1 nimetatud kriteeriumi, milleks on disainilahenduse uudsus ja eristatavus.

29

Vastavalt määruse nr 6/2002 artikli 5 lõike 1 punktile b loetakse ühenduse registreeritud disainilahendus uudseks, kui identset disainilahendust ei ole tehtud avalikkusele kättesaadavaks enne kuupäeva, mil esitati selle disainilahenduse registreerimise taotlus, millele kaitset taotletakse, või kui nõutakse prioriteeti, enne prioriteedikuupäeva.

30

Vastavalt määruse nr 6/2002 artikli 6 lõike 1 punktile b loetakse ühenduse registreeritud disainilahendus eristatavaks, kui vastava ala asjatundja üldmulje sellest erineb kõikide nende disainilahenduste jäetud üldmuljest, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud, enne kuupäeva, mil esitati selle disainilahenduse registreerimise taotlus, millele kaitset taotletakse, või kui nõutakse prioriteeti, enne prioriteedikuupäeva.

31

Määruse nr 6/2002 artiklis 25 on nähtud ette:

„1.   Ühenduse disainilahenduse võib kehtetuks tunnistada üksnes järgmistel juhtudel:

[…]

b) disainilahendus ei vasta artiklite 4–9 tingimustele;

[…]

[…]

3.   Lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud alustele võib tugineda üksnes varasemate õiguste taotleja või omanik.

[…]“

32

Lisaks tuleb märkida, et määruse nr 6/2002 artikli 48 kohaselt kannab EUIPO taotluse ühenduse registreeritud disainilahendusena ühenduse disainilahenduste registrisse, kui ta on selle määruse artiklis 45 ette nähtud kontrolli läbiviimise järel tuvastanud, et registreerimistaotluse esitamise kohta kehtivad vorminõuded on täidetud, ning selles ulatuses, milles taotlust ei ole artikli 47 kohaselt rahuldamata jäetud. Artikli 47 lõike 1 kohaselt jätab EUIPO registreerimistaotluse rahuldamata, kui ta tuvastab, et taotluses nimetatud disainilahendus ei vasta sama määruse artikli 3 punktis a esitatud disainilahenduse määratlusele, milleks on toote või selle osa väliskujundus, mis tuleneb toote enese omadustest, või kui disainilahendus on vastuolus avaliku huvi või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega.

33

Lisaks nähtub määruse nr 6/2002 põhjendusest 18, et registreeritakse kõik vorminõuetele vastavad taotlused ning need järjestatakse registreerimistaotluse esitamise aja alusel. Selles on täpsustatud, et registreerimissüsteem ei peaks selleks, et võimalikult vähendada taotlejate kohustusi seoses registreerimise ja muude protseduuridega, põhinema eelneval kaitsekõlblikkuse tingimustele vastavuse sisulisel läbivaatamisel.

34

Määruse nr 6/2002 artikli 52 lõikes 1 on sätestatud, et „[k]ui artikli 25 lõigetest 2, 3, 4 ja 5 ei tulene teisiti, võib iga füüsiline või juriidiline isik või pädev ametiasutus esitada [EUIPO-le] ühenduse registreeritud disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotluse.“

35

Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et määrusega nr 6/2002 kehtestatud ühenduse disainilahenduse registreerimise süsteem põhineb põhimõttel, et kõik vorminõuetele vastavad taotlused kantakse ühenduse disainilahenduste registrisse. Sellest põhimõttest tuleneb, et üksnes ühenduse disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotluse alusel võib selle kehtetuks tunnistada ka siis, kui see ei vasta nimetatud määruse artiklites 4–9 sätestatud tingimustele, taotlusel, mis on esitatud ükskõik millise isiku poolt või, kui on kasutatud varasemat eristavat tähist, selle tähise omaniku taotlusel.

36

Nagu on märgitud eespool punktis 31, tunnistatakse ühenduse disainilahendus määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti e alusel kehtetuks, kui selles disainilahenduses on kasutatud varasemat eristavat tähist ja kui seda tähist reguleerivad Euroopa Liidu või asjaomase liikmesriigi õigusaktid annavad selle omanikule õiguse selline kasutamine keelata. Määruse nr 6/2002 artikli 25 lõikes 3 on täpsustatud, et selle määruse artikli 25 lõike 1 punktis e ette nähtud kehtetuks tunnistamise alusele võib tugineda üksnes varasema eristava tähise taotleja või omanik.

37

Määruse nr 6/2002 artikli 25 lõikes 6 on sätestatud, et ühenduse registreeritud disainilahenduse, mis on sama määruse artikli 25 lõike 1 punktide b, e, f või g kohaselt kehtetuks tunnistatud, võib säilitada muudetud kujul, kui ta on sellisena kaitsekõlblik ning säilib disainilahenduse eristatavus. Sõnadega „säilitamine muudetud kujul“ soovitakse nimelt hõlmata registreerimist, mille puhul ühenduse registreeritud disainilahenduse omanik loobub osaliselt õigustest või mille puhul kantakse registrisse EUIPO otsus, millega on ühenduse registreeritud disainilahendus osaliselt kehtetuks tunnistatud.

38

Määruse nr 2245/2002 artikli 18 lõike 1 kohaselt kantakse muudetud kujul ühenduse disainilahendus sel kujul registrisse ja see avaldatakse väljaandes Bulletin des dessins ou modèles communautaires pärast seda, kui omanik on õigustest osaliselt loobunud või registrisse kantakse EUIPO otsus, millega on disainilahendus osaliselt kehtetuks tunnistatud.

39

Seega tuleb tõdeda, et määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 6 eesmärk on osas, milles sellega soovitakse säilitada disainilahendus, mille kehtetuks tunnistamist taotletakse selle määruse artikli 25 lõike 1 punkti e alusel, kaitsta disainilahenduse omaniku huve. Ka juhul, kui sellise säilitamise tingimuseks on osaline loobumine pärast seda, kui asjaomane disainilahendus asjaomase määruse artikli 25 lõike 1 punkti e alusel tühistatakse, on nimetatud lõike 6 eesmärk kaitsta selle tähise omaniku huve, mille kasutamise tõttu on disainilahendus algsel kujul tühistatud. Peale selle kujutab asjaolu, et kõnealune disainilahendus on alternatiivina disainilahenduse kui terviku kehtetusele, muudetud kujul siiski võimalik registreerida, iseendast sanktsiooni kohandamist, eesmärgiga tagada selle proportsionaalsus.

40

Teisisõnu, nagu apellatsioonikoda õigesti leidis, võimaldab määruse nr 6/2002 artikli 25 lõige 6 säilitada ühenduse disainilahenduse registreeringu, kõrvaldades puudusi sisaldava osa.

41

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb analüüsida, kas hagejal, kes taotles vaidlusaluse disainilahenduse kehtetuks tunnistamist määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti e alusel, on huvi nõuda vaidlustatud otsuse tühistamist.

42

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi vastuvõetav üksnes siis, kui sellel isikul on huvi vaidlustatud akti tühistamise suhtes, mis eeldab, et vaidlustatud akti tühistamisel endal võivad olla õiguslikud tagajärjed ja et hagi tulemusel võib selle esitanud pool saada mingit kasu (vt 10. detsembri 2009. aasta kohtuotsus Antwerpse Bouwwerken vs. komisjon, T‑195/08, EU:T:2009:491, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).

43

Esiteks, käesoleval juhul esitas hageja, kes on sõnamärgi PIANEGONDA omanik, vaidlusaluse disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotluse, tuginedes määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punktis e ette nähtud kehtetuse alusele, kuna asjaomases disainilahenduses on kasutatud kõnealust kaubamärki.

44

Seega tuleb märkida, et hageja ei ole kehtetuks tunnistamise taotluses väitnud, et vaidlusalune disainilahendus ei vasta kahele määruse nr 6/2002 artiklites 5 ja 6 kindlaks määratud kriteeriumile, nimelt disainilahenduse uudsuse ja eristatavuse kriteeriumile, isegi kui määruse nr 6/2002 artikli 52 lõike 1 alusel võib iga füüsiline või juriidiline isik taotleda selle alusel ühenduse disainilahenduse kehtetuks tunnistamist.

45

Teiseks, nagu on märgitud eespool punktis 10, taotles menetlusse astuja õiguseellane A, kes oli vaidlusaluse disainilahenduse omanik, selle säilitamist muudetud kujul vastavalt määruse nr 6/2002 artikli 25 lõikele 6 ja määruse nr 2245/2002 artiklile 18 ilma sõnamärgile PIANEGONDA vastava sõna graveeringuta.

46

Seetõttu tegi tühistamisosakond otsuse kahe taotluse kohta, nimelt hageja esitatud kehtetuks tunnistamise taotluse kohta, mis rahuldati, ja menetlusse astuja, kellest on vahepeal saanud A õigusjärglane, esitatud taotluse kohta, mis jäeti rahuldamata.

47

Nimelt pidi tühistamisosakond hageja esitatud kehtetuks tunnistamise taotluse kohta otsust tehes tegema otsuse ka küsimuses, kas vaidlusaluses disainilahenduses on kasutatud varasemat tähist ja kas kõnealuse tähise omanikul oli õigus selline kasutamine keelata.

48

Eespool punktis 13 nimetatud 15. oktoobri 2018. aasta otsuses tuvastas tühistamisosakond, et on olemas varasem ELi sõnamärk PIANEGONDA, mis on vaidlusaluses disainilahenduses esitatud ja mis tähistab kaupu, mille jaoks on vaidlusalune disainilahendus mõeldud, ning tunnistas seega disainilahenduse määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti e alusel kehtetuks.

49

Sellest seisukohast rahuldus tühistamisosakond hageja nõude, kes taotles vaidlusaluse disainilahenduse kehtetuks tunnistamist üksnes määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti e alusel.

50

Siiski tegi tühistamisosakond otsuse ka menetlusse astuja kui vaidlusaluse disainilahenduse omaniku määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 6 alusel esitatud taotluse kohta säilitada disainilahendus muudetud kujul, ilma sõnamärgile PIANEGONDA vastava sõna graveeringuta. Tõepoolest, tühistamisosakond jättis selle taotluse rahuldamata pärast seda, kui oli andnud hagejale kui varasema kaubamärgi omanikule võimaluse esitada märkusi.

51

Seega, kui tühistamisosakond jättis vaidlusaluse disainilahenduse muudetud kujul registreerimise taotluse rahuldamata, tegi ta seda vastusena selle omaniku taotlusele säilitada nimetatud disainilahenduse registreering pärast kaubamärgi omaniku osalist loobumist.

52

Tühistamisosakonna otsuse seda osa, millega jäeti vaidlusaluse disainilahenduse muudetud kujul registreerimise taotlus rahuldamata, ei saa seega pidada otsuseks, millega rahuldatakse hageja taotlus, isegi kui hageja oli oma märkustes vaidlusaluse disainilahenduse muudetud kujul säilitamise vastu, kuna väidetavalt puudub muudetud disainilahendusel uudsus ja eristatavus.

53

Neil asjaoludel sai tühistamisosakonna otsuse peale esitada kaebuse üksnes pool, kelle väidetega ei olnud nõustutud, st menetlusse astuja.

54

Esimesena tuleneb sellest, et hageja, kelle väidetega tühistamisosakond nõustus ja kes ei vaidlustanud tühistamisosakonna otsust, saab tugineda huvile nõuda apellatsioonikoja otsuse tühistamist üksnes osas, milles viimane lükkas ümber tema väited, millega tühistamisosakond oli nõustunud.

55

Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi apellatsioonikoda tühistas vaidlustatud otsusega tühistamisosakonna otsuse, korrati vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktis 2 tühistamisosakonna otsuse resolutsiooni, mille tulemusel vaidlusalune disainilahendus tunnistati kehtetuks osas, milles selles on kasutatud varasemat kaubamärki PIANEGONDA.

56

Seetõttu rahuldati vaidlustatud otsusega ka kehtetuks tunnistamise menetluse aluseks olnud hageja taotlus tunnistada vaidlusalune disainilahendus varasema kaubamärgi PIANEGONDA kasutamise tõttu kehtetuks.

57

Kehtetuks tunnistamise taotluse osas rahuldati hageja nõuded nii vaidlustatud otsuses kui ka tühistamisosakonna otsuses. Seega ei saa vaidlustatud otsuse tühistamisel olla hageja jaoks õiguslikke tagajärgi, kuna apellatsioonikoda nõustus täielikult ka nende väidetega, mille hageja esitas määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti e alusel esitatud kehtetuks tunnistamise taotluses.

58

Seetõttu ei saa käesolev Üldkohtule esitatud hagi, millega soovitakse apellatsioonikoja vaidlustatud otsuse tühistamist, tuua oma tulemusega hagejale mingit kasu.

59

Teisena olgu märgitud, et kuigi hageja ei saa oma hagis vaidlustada vaidlustatud otsuse seda osa, milles tema väidetega sisuliselt nõustuti, ei saa ta ka nõuda vaidlustatud otsuse tühistamist osas, milles sellega rahuldati vaidlusaluse disainilahenduse muudetud kujul säilitamise taotlus, mille oli esitanud selle omanik.

60

Sellise võimaluse lubamine tähendaks nimelt, et hagejal lubataks sekkuda menetluse sellesse ossa, mis puudutab vaidlusaluse disainilahenduse omaniku taotlust, ning see läheb kaugemale hageja algatatud menetlusest, mis puudutas määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti e alusel esitatud kehtetuks tunnistamise taotlust.

61

Kolmandana väidab hageja oma hagis, et on rikutud määruse nr 6/2002 artikli 25 lõiget 6, kuigi tema kehtetuks tunnistamise taotlus põhines sama määruse artikli 25 lõike 1 punktil e. Seega on hageja käesoleva hagiga soovinud muuta kehtetuks tunnistamise taotluse eset ning selle toetuseks esitatud põhjendusi.

62

Nagu aga nähtub eespool punktides 30–34 osutatud menetlusest, peab hageja selleks, et tugineda vaidlusaluse disainilahenduse kehtetusele eristatavuse puudumise tõttu, esitama tühistamistaotluse EUIPO tühistamisosakonnale, kes on pädev otsustama selle taotluse põhjendatuse üle. Nimelt on tühistamisosakonna ülesanne kehtetuks tunnistamise taotluse raames tunnistada kehtetuks registreeritud disainilahendus, uudsuse või eristatavuse puudumise või mis tahes muu kehtetuks tunnistamise põhjuse tõttu.

63

Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et hagejal puudub huvi vaidlustatud otsuse tühistamise suhtes.

64

Hageja esitatud argumendid ei lükka seda järeldust ümber.

65

Nimelt ei oma määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punktil e põhineva kehtetuks tunnistamise taotluse puhul tähtsust asjaolu, et vaidlusaluse disainilahenduse muudetud kujul ja kaubamärgi PIANEGONDA segiajamine on tõenäoline, kui eeldada, et see vastab tõele.

66

Lisaks ei ole hageja viidatud erinevad asjaolud seotud tema esitatud kehtetuks tunnistamise taotlusega. Asjaolu, et hageja soovib, et disainilahendus tunnistataks kehtetuks tervikuna eelkõige menetlusse astujaga esinevate erimeelsuste tõttu ja seda isegi väljaspool menetlust, mille tulemusel vaidlustatud otsus tehti, ei saa seega olla selle otsuse tühistamise tekkinud ja jätkuv alus.

67

Neil kaalutlustel tuleb käesolev hagi jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

68

Kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

69

Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt EUIPO ja menetlusse astuja nõudele välja mõista hagejalt.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (teine koda)

otsustab: