25.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 20/16


Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 125: ühtsed sätted mootorsõidukite tüübikinnituse kohta seoses mootorsõidukijuhi eesmise vaateväljaga [2018/116]

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

01-seeria muudatuste 1. täiendus – jõustumiskuupäev: 8. oktoober 2016

SISUKORD

EESKIRI

1.

Reguleerimisala

2.

Käesolevas määruses kasutatavad mõisted

3.

Tüübikinnituse taotlemine

4.

Tüübikinnitus

5.

Tehniline kirjeldus

6.

Katsemenetlus

7.

Sõidukitüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

8.

Toodangu nõuetele vastavus

9.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

10.

Tootmise lõpetamine

11.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

12.

Üleminekusätted

LISAD

1.

Teatis

2.

Tüübikinnitusmärkide kujundus

3.

Mootorsõidukite istekohtade H-punkti ja rindkere tegeliku kaldenurga kindlaksmääramise kord

4.

Sõiduki peamiste koordinaatmärkide ja kolmemõõtmelise teljestiku vaheliste mõõtsuhete määramise meetod

1.   REGULEERIMISALA

1.1.   Käesolevat eeskirja kohaldatakse M1-kategooria sõidukite juhi eesmise 180° vaatevälja suhtes (1).

1.2.   Selle eesmärgiks on tagada piisav vaateväli olukorras, kus tuuleklaas ja teised klaaspinnad on kuivad ja puhtad.

1.3.   Käesoleva eeskirja nõuded on sõnastatud nii, et need kehtivad M1-kategooria sõidukite kohta, mille puhul juht asub vasakul. M1-kategooria sõidukite puhul, milles juht asub paremal, kohaldatakse neid nõudeid vajaduse korral ümberpööratud kriteeriumidega.

2.   KÄESOLEVAS MÄÄRUSES KASUTATAVAD MÕISTED

2.1.   „Sõiduki tüübikinnitus“– menetlus, millega kokkuleppeosaline tõendab, et sõidukitüüp vastab käesoleva eeskirja tehnilistele nõuetele.

2.2.   „Sõidukitüüp juhi vaatevälja järgi“– sõidukid, mis ei erine järgmiste oluliste omaduste poolest:

2.2.1.

välis- ja siseosad ning paigaldised punktis 1 määratud ala piires, mis võivad mõjutada nähtavust, ning

2.2.2.

tuuleklaasi kuju ja mõõtmed ning paigaldus.

2.3.   „Kolmemõõtmeline teljestik“– teljestik, mis koosneb vertikaalsest pikitasandist X-Z, horisontaaltasandist X-Y ja vertikaalsest risttasandist Y-Z (vt 4. lisa liite joonis 6); teljestikku kasutatakse selleks, et määrata kindlaks mõõtsuhe joonisel olevate arvutuslike punktide ja nende tegelike asukohtade vahel sõidukis. Sõiduki paigutamist teljestiku suhtes on kirjeldatud 4. lisas; kõik nullpunktist lähtuvad koordinaadid peavad põhinema töökorras sõidukil (2) koos ühe esiistmel istuva reisijaga, kui reisija mass on 75 kg ± 1 %.

2.3.1.

Sõidukeid, mille vedrustussüsteem võimaldab auto kliirensit reguleerida, tuleb katsetada tootja poolt ettenähtud normaaltingimustes.

2.4.   „Peamised koordinaatmärgid“– sõiduki kere avad, pinnad, märgid ja tunnussildid. Kasutatava koordinaatmärgi tüübi ja iga märgi asukoha X, Y ja Z telje suhtes kolmemõõtmelisel teljestikul ning arvutusliku 0-tasandi määrab kindlaks tootja. Need märgid võivad olla kere montaaži eesmärgil kasutatavad kontrollpunktid.

2.5.   „Seljatoe kaldenurk“– sõidukite ehitust käsitleva läbivaadatud konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) (3) 1.lisa punktis 2.6 või 2.7 määratletud kaldenurk.

2.6.   „Seljatoe tegelik kaldenurk“– R.E.3 läbivaadatud versiooni 1. lisa punktis 2.6 määratletud nurk.

2.7.   „Seljatoe arvutuslik kaldenurk“– R.E.3 läbivaadatud versiooni 1. lisa punktis 2.7 määratletud nurk.

2.8.   „V-punktid“– punktid, mille asukoht salongis määratakse esiistme välimiste istekohtade keskpunkte läbivate vertikaalsete pikitasandite funktsioonina R-punkti ja istme seljatoe arvutusliku kaldenurga suhtes ning mida kasutatakse vaatevälja nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

2.9.   „R-punkt“ ehk „istme võrdluspunkt“– R.E.3 läbivaadatud versiooni 1. lisa punktis 2.4 määratletud punkt.

2.10.   „H-punkt“– R.E.3 läbivaadatud versiooni 1. lisa punktis 2.3 määratletud punkt.

2.11.   „Tuuleklaasi aluspunktid“– punktid, mis paiknevad esiklaasi ja V-punktidest lähtuvate tuuleklaasi välispinnale kulgevate sirgete lõikepunktides.

2.12.   „Soomussõiduk“– veetavate reisijate ja/või kaupade kaitsmiseks mõeldud sõiduk, millel on nõuetele vastav kuulikindel soomus.

2.13.   „Läbipaistev ala“– sõiduki tuuleklaasi või muu klaaspinna ala, mille valguse läbilaskvus pinnaga risti mõõdetuna on vähemalt 70 protsenti. Soomussõidukitel ei ole läbipaistvus väiksem kui 60 protsenti.

2.14.   „P-punktid“– punktid, mille ümber pöördub juhi pea, kui ta jälgib silmade kõrgusel horisontaaltasandil asuvaid objekte.

2.15.   „E-punktid“– punktid, mis kujutavad juhi silmade keskpunkte ja mille abil hinnatakse, mil määral A-tugipostid varjavad vaatevälja.

2.16.   „A-tugipost“– mis tahes katusetugi, mis paikneb V-punktidest 68 mm eespool asuvast vertikaalsest risttasandist eespool ja sisaldab läbipaistmatuid elemente, nagu esiklaasi liistud ja uksepiidad, mis on toe külge kinnitatud või sellega külgnevad.

2.17.   „Istme horisontaalne seadistusulatus“– sõidukitootja määratud tavaliste sõiduasendite ulatus juhiistme seadistamiseks X-telje (vt punkt 2.3) sihis.

2.18.   „Istme laiendatud seadistusulatus“– sõidukitootja poolt määratud asendite ulatus istme seadistamiseks X-telje (vt punkt 2.3) sihis asendisse, mis ei kuulu punktis 2.17 kirjeldatud tavaliste sõiduasendite hulka ja mida kasutatakse istmete lamamisasemeks muutmiseks või reisijatel autosse sisenemise võimaldamiseks.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Tüübikinnitustaotluse seoses juhi vaateväljaga esitab sõidukitootja või tema volitatud esindaja.

3.2.   Sellele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjalikud andmed:

3.2.1.

sõidukitüübi kirjeldus punktis 2.2 sätestatud elementide järgi koos mõõtjooniste ja sõitjatesalongi foto või koostejoonisega. Tuleb esitada sõidukitüübi identifitseerimiseks vajalikud numbrid ja/või tähised ning

3.2.2.

piisavalt detailsed andmed peamiste koordinaatmärkide kohta, mis võimaldavad neid hõlpsasti leida ja kontrollida nende asukohti üksteise ja R-punkti suhtes.

3.3.   Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse kinnitatava tüübi näidissõiduk.

4.   TÜÜBIKINNITUS

4.1.   Kui käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab punkti 5 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

4.2.   Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (eeskirja praeguse versiooni puhul 01) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevas eeskirjas viimati tehtud oluliste tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei või anda sama numbrit teist tüüpi vaateväljaga samale sõidukitüübile ega teisele sõidukitüübile.

4.3.   Käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele edastatakse teade sõidukitüübi kinnitamise või tüübikinnituse tühistamise kohta käesoleva eeskirja alusel 1. lisa näidisele vastaval vormil koos kinnituse taotleja esitatud fotode ja/või skeemidega formaadis, mis ei ole suurem kui A4 (210 × 297 mm) või mis on kokku voldituna selles formaadis, ja vastavas mõõtkavas.

4.4.   Igale käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile vastavale sõidukile tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta 2. lisas kirjeldatud näidisele vastav rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest elementidest:

4.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (4);

4.4.2.

käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja punktis 4.4.1 ettenähtud ringist paremale jääv tüübikinnitusnumber.

4.5.   Kui sõiduk vastab sõidukitüübile, mis on käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis saanud tüübikinnituse ühe või mitme asjaomasele kokkuleppele lisatud muu eeskirja alusel, ei ole punktis 4.4.1 sätestatud tähist vaja korrata; sellisel juhul paigutatakse eeskirjade ja tüübikinnituste numbrid ning täiendavad tähised vertikaalsete tulpadena punktis 4.4.1 ettenähtud tähisest paremale.

4.6.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.   Tüübikinnitusmärk tuleb kinnitada sõiduki andmesildi lähedale või selle peale.

5.   TEHNILINE KIRJELDUS

5.1.   Juhi vaateväli

5.1.1.   Tuuleklaasi läbipaistev ala peab hõlmama vähemalt tuuleklaasi aluspunkte (vt 4. lisa liite joonis 1):

5.1.1.1.

horisontaaltasandi aluspunkt punktist V1 eespool ja 17° vasakul (vt 4. lisa liite joonis 1);

5.1.1.2.

ülemine vertikaaltasandi aluspunkt punktist V1 eespool ja 7° horisontaaltasandist ülalpool;

5.1.1.3.

alumine vertikaaltasandi aluspunkt punktist V2 eespool ja 5° horisontaaltasandist allpool;

5.1.1.4.

et kontrollida tuuleklaasi vastaspoole vastavust eesmise vaatevälja nähtavuse nõuetele, leitakse kolm täiendavat aluspunkti, mis on sõiduki keskpikitasandi suhtes punktides 5.1.1.1–5.1.1.3 määratletud punktidega sümmeetrilised.

5.1.2.   Kummagi A-tugiposti peitenurk, mida on kirjeldatud punktis 5.1.2.1, ei tohi ületada 6° (vt 4. lisa liite joonis 3). Soomussõidukite korral ei tohi nurk ületada 10°.

Kaassõitjapoolse A-tugiposti peitenurka, mis on määratletud punktis 5.1.2.1.2, ei ole vaja määrata, kui tugipostid paiknevad sõiduki vertikaalse keskpikitasandi suhtes sümmeetriliselt.

5.1.2.1.   Mõlema A-tugiposti peitenurga mõõtmine toimub järgmise kahe horisontaallõike ühitamise abil ühel tasandil.

Lõige 1:

Alustades punktist Pm, mis asetseb punktis 5.3.1.1 määratletud asukohas, joonestatakse tasand, mis on punkti Pm läbiva ettepoole suunduva horisontaaltasandi suhtes 2° nurga all ülespoole. Määratakse A-tugiposti horisontaallõige lähtuvalt A-tugiposti ja kaldtasandi kõige eesmisest lõikepunktist (vt 4. lisa liite joonis 2).

Lõige 2:

Korratakse sama toimingut tasapinnaga, mis on 5° nurga all allapoole punkti Pm läbiva horisontaaltasapinna suhtes (vt 4. lisa liite joonis 2).

5.1.2.1.1.   Juhipoolse A-tugiposti peitenurk on tasapinnaline projektsioon nurgast, mille moodustavad punkti E1 lõike S2 välisservaga ühendava puutujaga paralleelne punktist E2 lähtuv kiir ja punkti E2 lõike S1 siseservaga ühendav puutuja (vt 4. lisa liite joonis 3).

5.1.2.1.2.   Kaassõitjapoolse A-tugiposti peitenurk on tasapinnaline projektsioon nurgast, mille moodustavad punkti E3 lõike S1 siseservaga ühendav puutuja ja punkti E4 lõike S2 välisservaga ühendava puutujaga paralleelne punktist E3 lähtuv kiir (vt 4. lisa liite joonis 3).

5.1.2.2.   Ühelgi sõidukil ei tohi olla rohkem kui kaks A-tugiposti.

5.1.3.   Allpool horisontaaltasandit, mis läbib punkti V1, ja ülalpool kolme tasandit, mis läbivad punkti V2 ning millest üks on X-Z-tasandiga risti ja horisontaaltasandi suhtes 4° ette- ja allapoole kaldu, kaks ülejäänut aga Y-Z-tasandiga risti ja horisontaaltasandi suhtes 4° allapoole kaldu (vt 4. lisa liite joonis 4), ei tohi juhi otseses 180° eesmises vaateväljas olla muid peitealasid kui need, mille tekitavad A-tugipostid, fikseeritud või liikuvad tuulutus- või küljeakna jaotusprofiilid, välised raadioantennid, kaudse nähtavuse seadmed, mis hõlmavad kohustuslikku kaudse nähtavuse ala, ja klaasipuhastid, välja arvatud punktis 5.1.3.3 või 5.1.3.4 juhtudel.

Vaatevälja takistusteks ei peeta järgmist:

a)

sisseehitatud või prinditud raadioantennijuhtmed, mille paksus on maksimaalselt:

i)

sisseehitatud juhtmetel: 0,5 mm,

ii)

prinditud juhtmetel: 1,0 mm. Need raadioantennijuhtmed ei tohi kulgeda läbi A-tsooni (5). Kolm raadioantennijuhet võivad siiski kulgeda läbi A-tsooni, kui nende paksus on maksimaalselt 0,5 mm;

b)

jää- ja niiskustõrjesüsteemi juhtmeid, mis paiknevad A-tsoonis tavaliselt siksak-mustrina või sinusoidina ja mille mõõtmed on järgmised:

i)

suurim nähtav paksus: 0,030 mm,

ii)

juhtmete paigalduse suurim tihedus:

a)

kui juhtmed on vertikaalsed: 8/cm,

b)

kui juhtmed on horisontaalsed: 5/cm.

5.1.3.1.   Parkimiskaamera süsteemide puhul kohaldatakse punkti 5.1.3 erandeid kaamerate suhtes, sealhulgas nende hoidikute ja korpuste suhtes, mis on paigaldatud sõiduki välispoolele. Sama erand kehtib parkimiskaamera süsteemi suhtes, mis asendab I klassi tahavaatepeeglit.

5.1.3.2.   Nende sõidukite puhul, mille standardvarustusse kuuluvad tüübikinnitusega tahavaatepeeglid, mis valikuliselt asendatakse parkimiskaamera süsteemidega, kohaldatakse punkti 5.1.3 erandeid ka kaamerate suhtes tingimusel, et (6):

a)

otsese vaatevälja peiteala ei ületa vastava välimise tahavaatepeegli peiteala ulatust koos selle korpuse ja hoidikuga ning

b)

monitori asukoht on otstarbekusest lähtudes võimalikult lähedal selle tahavaatepeegli asukohale, mille asendamiseks see on mõeldud.

5.1.3.3.   Rooliratta ääre ja rooli sees oleva näidikulaua poolt tekitatud vaatevälja peiteala on lubatav, kui punkti V2 läbiv tasand, mis on risti x-z-tasandiga ja puutub rooliratta ääre kõrgeimat punkti, on vähemalt 1° horisontaaltasandist allapoole kaldu.

Reguleeritav rooliratas tuleb panna tootja poolt ettenähtud normaalasendisse, kõnealuste andmete puudumise korral keskasendisse reguleerimisulatuse piirväärtuste vahel.

5.1.3.4.   Vähemalt 1° horisontaaltasandist allapoole kaldu oleva, punkti V2 läbiva tasandi ja 4° horisontaaltasandist allapoole kaldu oleva, punkti V2 läbiva tasandi vaheline peiteala on lubatav, kui selle peiteala kooniline projektsioon, mis algab V2 S-alal, nagu määratletud punktis 5.1.3.2.1, ei kata rohkem kui 20 % sellest alast. Reguleeritav rooliratas tuleb panna tootja poolt ettenähtud normaalasendisse, kõnealuste andmete puudumise korral keskasendisse reguleerimisulatuse piirväärtuste vahel.

5.1.3.4.1.   S-ala (vt 4. lisa liite joonis 7) on täisnurkne vertikaalne ala, mis asub tasapinnal, mis on risti X-teljega ja punktist V2 1 500 mm eespool. S-ala ülemise serva moodustab punkti V2 läbiv horisontaaltasandi suhtes 1° ette- ja allapoole kaldu tasand. S-ala alumise serva moodustab punkti V2 läbiv horisontaaltasandi suhtes 4° ette- ja allapoole kaldu tasand. S-ala vasak ja parem serv on vertikaalsed ja selle moodustavad kolme 4° allapoole kaldu tasandi lõikejooned, nagu on sätestatud punktis 5.1.2.2.

5.1.3.4.2.   Kui tuuleklaas ulatub punktist V2 rohkem kui 1 500 mm ettepoole, võib S-ala ja punkti V2 vahelist kaugust vastavalt suurendada.

5.1.4.   Kui punkti V2 kõrgus maapinnast on üle 1 650 mm, tuleb täita järgmist nõuet:

 

1 200 mm kõrgune silindrikujuline objekt, mille läbimõõt on 300 mm ja mis asub ruumis, mille moodustavad sõiduki esiosast 2 000 mm kaugusel asuv püsttasand, sõiduki esiosast 2 300 mm kaugusel asuv püsttasand, sõiduki juhipoolsest küljest 400 mm kaugusel asuv püsttasand ja sõiduki vastasküljest 600 mm kaugusel asuv püsttasand, on punktist V2 otse vaadates vähemalt osaliselt nähtav (vt joonis 1), olenemata sellest, kus objekt selles ruumis asetseb, kui see ei ole nähtamatu A-tugipostidest, tuuleklaasipuhastist või roolirattast tingitud pimenurga (pimenurkade) tõttu.

 

Kui juhiiste asub sõiduki keskmisel juhtimiskohal, peab 1 200 mm kõrgune silindrikujuline objekt paiknema ruumis, mille moodustavad sõiduki esiosast 2 000 mm kaugusel asuv püsttasand, sõiduki esiosast 2 300 mm kaugusel asuv püsttasand ja sõiduki küljest 500 mm kaugusel asuv püsttasand (vt joonis 2).

Image 1
Tekst pildi

5.2.   V-punktide asukohad

5.2.1.   V-punktide asukohad R-punkti suhtes on esitatud I ja IV tabelis kolmemõõtmelise teljestiku X-, Y- ja Z-koordinaatide kaudu.

5.2.2.   I tabelis on esitatud baaskoordinaadid istme seljatoe arvutusliku kaldenurga 25° korral. Koordinaatide positiivne suund on näidatud 4. lisa liite joonisel 1.

I tabel

V-punkt

X

Y

Z

V1

68 mm

– 5 mm

665 mm

V2

68 mm

– 5 mm

589 mm

5.3.   P-punktide asukohad

5.3.1.   P-punktide asukohad R-punkti suhtes on esitatud II, III ja IV tabelis kolmemõõtmelise teljestiku X-, Y- ja Z-koordinaatide abil.

5.3.1.1.   II tabelis on sätestatud baaskoordinaadid seljatoe arvutusliku kaldenurga 25° korral. Koordinaatide positiivsed suunad on näidatud 4. lisa liites joonisel 1.

Punkt Pm on punkte P1 ja P2 ühendava sirge ja R-punkti läbiva vertikaalse pikitasandi lõikepunkt.

II tabel

Punkt P

X

Y

Z

P1

35 mm

– 20 mm

627 mm

P2

63 mm

47 mm

627 mm

Pm

43,36 mm

0 mm

627 mm

5.3.1.2.   III tabelis on esitatud punktide P1 ja P2 x-koordinaatide korrektsioonid, kui punktis 2.16 määratletud istme horisontaalne seadistusulatus on üle 108 mm. Koordinaatide positiivne suund on näidatud 4. lisa liite joonisel 1.

III tabel

Istme horisontaalne seadistusulatus

Δx

108–120 mm

– 13 mm

121–132 mm

– 22 mm

133–145 mm

– 32 mm

146–158 mm

– 42 mm

üle 158 mm

– 48 mm

5.4.   Korrektsioonid juhuks, kui seljatoe arvutuslik kaldenurk ei ole 25°

IV tabelis on esitatud iga P- ja V-punkti x- ja z-koordinaatide korrektsioonid juhuks, kui istme seljatoe arvutuslik kaldenurk ei ole 25°. Koordinaatide positiivne suund on näidatud 4. lisa liite joonisel 1.

IV tabel

Seljatoe kaldenurk

(°)

Horisontaalkoordinaadid

Δx

Vertikaalkoordinaadid

Δz

Seljatoe kaldenurk

(°)

Horisontaalkoordinaadid

Δx

Vertikaalkoordinaadid

Δz

5

– 186 mm

28 mm

23

– 18 mm

5 mm

6

– 177 mm

27 mm

24

– 9 mm

3 mm

7

– 167 mm

27 mm

25

0 mm

0 mm

8

– 157 mm

27 mm

26

9 mm

– 3 mm

9

– 147 mm

26 mm

27

17 mm

– 5 mm

10

– 137 mm

25 mm

28

26 mm

– 8 mm

11

– 128 mm

24 mm

29

34 mm

– 11 mm

12

– 118 mm

23 mm

30

43 mm

– 14 mm

13

– 109 mm

22 mm

31

51 mm

– 18 mm

14

– 99 mm

21 mm

32

59 mm

– 21 mm

15

– 90 mm

20 mm

33

67 mm

– 24 mm

16

– 81 mm

18 mm

34

76 mm

– 28 mm

17

– 72 mm

17 mm

35

84 mm

– 32 mm

18

– 62 mm

15 mm

36

92 mm

– 35 mm

19

– 53 mm

13 mm

37

100 mm

– 39 mm

20

– 44 mm

11 mm

38

108 mm

– 43 mm

21

– 35 mm

9 mm

39

115 mm

– 48 mm

22

– 26 mm

7 mm

40

123 mm

– 52 mm

5.5.   E-punktide asukohad

5.5.1.   Punktid E1 ja E2 on kumbki P1-st 104 mm kaugusel.

E2 on E1-st 65 mm kaugusel (vt 4. lisa liite joonis 4)

5.5.2.   Punkte E1 ja E2 ühendavat sirgjoont pööratakse ümber punkti P1, kuni puutuja, mis ühendab punkti E1 ja juhipoolse A-tugiposti lõike 2 välisserva, on sirgjoonega E1–E2 risti (vt 4. lisa liite joonis 3).

5.5.3.   Punktid E3 ja E4 on kumbki punktist P2-st 104 mm kaugusel. E3 on E4-st 65 mm kaugusel (vt 4. lisa liite joonis 4)

5.5.4.   Punkte E3 ja E4 ühendavat sirgjoont pööratakse ümber punkti P2, kuni puutuja, mis ühendab punkti E4 ja kaassõitjapoolse A-tugiposti lõike 2 välisserva, on sirgjoonega E3–E4 risti (vt 4. lisa liite joonis 3).

6.   KATSE KÄIK

6.1.   Juhi vaateväli

6.1.1.   Sõiduki peamiste koordinaatmärkide ja kolmemõõtmelise teljestiku mõõtsuhted määratakse 4. lisas ettenähtud korra kohaselt.

6.1.2.   Punktide V1 ja V2 asukoht määratakse R-punkti suhtes kolmemõõtmelise teljestiku X-, Y- ja Z-koordinaatide abil ning need on esitatud punktis 5.2.2 I tabelis ja punktis 5.4 IV tabelis. Tuuleklaasi aluspunktid leitakse seejärel korrigeeritud koordinaatidega V-punktide abil, nagu on ette nähtud punktis 5.1.1.

6.1.3.   P-punktide, R-punkti ja juhi istekoha keskjoone vahelised suhted määratakse kolmemõõtmelise teljestiku X-, Y- ja Z-koordinaatidena punktis 5.3. toodud II ja III tabeli abil. Korrektsioonid puhuks, kui istme seljatoe arvutuslik kaldenurk ei ole 25°, on esitatud punktis 5.4 IV tabelis.

6.1.4.   Peitenurka (vt punkt 5.1.2) mõõdetakse kaldtasanditel nii, nagu on näidatud 4. lisa liite joonisel 2. Suhe punktide P1 ja P2 vahel, mis on ühendatud vastavalt punktidega E1 ja E2 ning punktidega E3 ja E4, on näidatud 4. lisa liite joonisel 5.

6.1.4.1.   Sirgjoon E1–E2 peab paiknema nii, nagu on kirjeldatud punktis 5.5.2. Juhipoolse A-tugiposti peitenurka mõõdetakse seejärel nii, nagu on kindlaks määratud punktis 5.1.2.1.1.

6.1.4.2.   Sirgjoon E3–E4 peab paiknema nii, nagu on kirjeldatud punktis 5.5.4. Kaassõitjapoolse A-tugiposti peitenurka mõõdetakse seejärel nii, nagu on kindlaks määratud punktis 5.1.2.1.2.

6.1.5.   Tootja võib peitenurka mõõta kas sõidukil või joonistelt. Kahtluse korral võib tehniline teenistus nõuda katsete läbiviimist sõidukiga.

7.   SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

7.1.   Igast punktis 2.2 määratletud sõidukitüübi muudatusest teatatakse sõidukile tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Sellisel juhul võib tüübikinnitusasutus:

7.1.1.

leida, et tehtud muudatused ei mõjuta negatiivselt tüübikinnituse andmise tingimusi, ja tüübikinnitust laiendada;

7.1.2.

leida, et tehtud muudatused mõjutavad tüübikinnituse andmise tingimusi, ja nõuda enne tüübikinnituse laiendamist täiendavaid katseid või lisakontrolli.

7.2.   Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või andmata jätmise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 täpsustatud korras.

7.3.   Tüübikinnitusasutus teatab laiendamisest teistele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud teatisevormi. Ta määrab igale laiendusele seerianumbri, mida nimetatakse laienduse numbriks.

8.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

8.1.   Toodangu tüübile vastavuse järelevalvemenetlused peavad olema kooskõlas kokkuleppe 2. lisas (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ette nähtud üldiste sätetega ja vastama järgmistele nõuetele.

8.2.   Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktis 5 sätestatud nõudeid.

8.3.   Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal igas tootmisüksuses kontrollida rakendatavate kontrollimeetodite nõuetekohasust. Kõnealused kontrollid toimuvad tavapäraselt kord iga kahe aasta järel.

9.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.   Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 8 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

9.2.   Kui kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, saates neile käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisvormi kohase teatise.

10.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja alusel kinnitatud sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele, kes omakorda teavitab viivitamata teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

11.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised edastavad ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ning kellele tuleb saata vormikohased teatised tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmata jätmise või tühistamise kohta.

12.   ÜLEMINEKUSÄTTED

12.1.   Alates 01-seeria muudatuste ametliku jõustumise kuupäevast ei või käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.

12.2.   24 kuud pärast käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 01-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

12.3.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi keelduda tüübikinnituse laienduste andmisest olemasolevatele tüübikinnitustele, mis on välja antud käesoleva eeskirja algversiooni kohaselt.

12.4.   Ka pärast käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumist jäävad kehtima käesoleva eeskirja algversiooni kohaselt antud sõidukite tüübikinnitused. Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised aktsepteerivad neid jätkuvalt.

12.5.   Olenemata eespool esitatud üleminekusätetest ei ole kokkuleppeosalised, kes hakkavad käesolevat eeskirja kohaldama pärast 01-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva, kohustatud aktsepteerima käesoleva eeskirja algversiooni kohaseid tüübikinnitusi.


(1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2, punkt 2) – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(2)  Töökorras sõiduki mass sisaldab sõiduki ja selle kere massi koos jahutusvedeliku, määrdeainete, kütuse, 100 % muude vedelike, tööriistade, tagavararatta ja juhiga. Juhi mass on hinnanguliselt 75 kg (jagunedes järgmiselt: 68 kg autos viibija mass ja 7 kg pagasi mass vastavalt ISO standardile 2416:1992). Paak on täidetud 90 protsendi ja teised vedelikku sisaldavad seadmed (välja arvatud heitveemahutid) 100 protsendi ulatuses tootja deklareeritud mahust.

(3)  R.E.3 läbivaadatud versioon nr 2 on muudetud kujul kättesaadav dokumendina: ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2.

(4)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2/Amend.3 - www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(5)  Vastavalt ohutute klaaspindade ja klaaspinnamaterjalide tüübikinnitust käsitleva eeskirja nr 43 18. lisa punktis 2.2 esitatud määratlusele.

(6)  Vt aruande ECE/TRANS/WP.29/GRSG/88 punkt 46 selle punkti kohaldamise perioodi kohta.


1. LISA

Image 2
Tekst pildi

2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

(vt käesoleva eeskirja punktid 4.4–4.4.2)

Image 3

Sõidukile kinnitatud ülal kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõidukitüüp on seoses juhi eesmise vaateväljaga saanud kinnituse Belgias (E6) vastavalt eeskirjale nr 125. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad, et tüübikinnitus on antud kooskõlas eeskirja nr 125 nõuetega, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.


3. LISA

Mootorsõidukite istekohtade H-punkti ja rindkere tegeliku kaldenurga kindlaksmääramise menetlus  (1)

1. liide.

Kolmemõõtmelise H-punkti seadme (3-D H-seadme) kirjeldus (1)

2. liide.

Kolmemõõtmeline taustsüsteem (1)

3. liide.

Istekohtade võrdlusandmed (1)

(1)  Menetlust on kirjeldatud sõidukite tootmist käsitleva konsolideeritud otsuse (R.E.3) 1. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2). www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html


4. LISA

Sõiduki peamiste koordinaatmärkide ja kolmemõõtmelise teljestiku vaheliste mõõtsuhete määramise meetod

1.   SUHE TELJESTIKU JA SÕIDUKI PEAMISTE KOORDINAATMÄRKIDE VAHEL

Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituseks esitatud sõiduki konkreetsete sise- või välismõõtmete kontrollimiseks tuleb käesoleva eeskirja punktis 2.3 määratletud kolmemõõtmelise teljestiku, mis on visandatud sõiduki projekteerimise algetapil, ja käesoleva eeskirja punktis 2.4 määratletud peamiste koordinaatmärkide suhe täpselt kindlaks määrata, nii et konkreetseid tootja joonistel olevaid punkte oleks võimalik nende jooniste kohaselt valmistatud reaalsel sõidukil identifitseerida.

2.   TELJESTIKU JA KOORDINAATMÄRKIDE SUHTE KINDLAKSMÄÄRAMISE MEETOD

Selleks tuleb konstrueerida maapinna ekvivalenttasapind, mida tähistavad X-X- ja Y-Y-mõõdud. Vastavat meetodit on kujutatud käesoleva lisa liite joonisel 6, kusjuures ekvivalenttasandiks on jäik, sile ja tasane pind, mille külge on tugevalt kinnitatud kaks mõõteskaalat ja millele asetatakse sõiduk; skaalad on gradueeritud millimeetrites, X-X-mõõteskaala peab olema vähemalt 8 meetrit pikk ja Y-Y-mõõteskaala vähemalt 4 meetrit pikk. Need kaks mõõteskaalat peavad paiknema teineteise suhtes täisnurga all, nagu on näidatud käesoleva lisa liite joonisel 6. Nende mõõteskaalade lõikepunkt on nullpunkt.

3.   EKVIVALENTTASAPINNA KONTROLLIMINE

Selleks et võtta arvesse ekvivalenttasapinna või katsetsooni võimalikke ebatasasusi, tuleb mõõta hälbed nullpunkti suhtes piki X- ja Y-telge iga 250 mm tagant ning registreerida näidud, et sõiduki kontrollimisel saaks teha vastavad korrektsioonid.

4.   TEGELIK KATSEASEND

Selleks et võtta arvesse väikesi muudatusi vedrustuse kõrguses jm, peavad käepärast olema vahendid, et viia peamised koordinaatmärgid enne edasiste mõõtmiste alustamist õigetele koordinaatidele vastavalt nende asukohale joonistel. Lisaks sellele peab olema võimalik sõiduki asendit veidi külg- ja/või pikisuunas korrigeerida, et viia see taustsüsteemi suhtes õigesse asendisse.

5.   TULEMUSED

Kui sõiduk on teljestiku suhtes ning vastavalt projektjoonisele õigesti asetatud, saab ettepoole jääva vaatevälja nõuetekohasuse kontrollimiseks vajalike punktide asukohad hõlpsasti kindlaks määrata.

Nõuetekohasuse kindlakstegemise katsemeetodid võivad sisaldada teodoliitide, valgusallikate või varjuseadmete kasutamist või mis tahes muid meetodeid, mille abil saab tõestatult samaväärseid tulemusi.


LIIDE

Joonis 1

V-punktide määramine

Image 4

(1)

Sõiduki keskpikitasandit tähistav joon.

(2)

R-punkti läbivat püsttasandit tähistav joon.

(3)

Punkte V1 ja V2 läbivat püsttasandit tähistav joon.

Joonis 2

A-tugipostide vaatluspunktid

Image 5

Joonis 3

Peitenurgad

Image 6
Tekst pildi

Joonis 4

Takistuste hindamine juhi eesmises 180° vaateväljas

Image 7

Joonis 5

E- ja P-punktide suhtelise asukoha mõõtskeem

Image 8

Joonis 6

Rõhtne töötasapind

Image 9
Tekst pildi

Joonis 7

S-ala kindlaksmääramine

(käesoleva eeskirja punkt 5.1.3.2)

Image 10
Tekst pildi