STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

(Määruse (EL) 2024/1143 artikkel 24)

„Cítricos Valencianos / Cítrics Valencians“

ELi nr: PGI-ES-0152-AM01 – 12.2.2025

1.   Toote nimetus

2.   Geograafilise tähise tüüp

☐	Kaitstud päritolunimetus (KPN)

☒	Kaitstud geograafiline tähis (KGT)

☐	Geograafiline tähis (GT)

3.   Valdkond

☒	Põllumajandustooted

☐

Veinid

☐	Piiritusjoogid

4.   Riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

Hispaania

5.   Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus

Maaelu arengu peadirektoraat – Valencia autonoomse piirkonna valitsus

6.   Muudatuse käsitamine standardmuudatusena

See on standardmuudatus määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõike 4 tähenduses, sest see ei hõlma kaitstud toote nime muutmist, sellega ei kaasne seose kaotamise ohtu ja see ei hõlma ühtegi turustamispiirangut.

7.   Heakskiidetud muudatus(t)e kirjeldus

Selgitus selle kohta, miks muudatus kuulub/muudatused kuuluvad mõiste „standardmuudatus“ alla, nagu on sätestatud määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõikes 4.

See on standardmuudatus määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõike 4 tähenduses, sest see ei hõlma kaitstud toote nimetuse muutmist, sellega ei kaasne seose kaotamise ohtu ja see ei hõlma ühtegi turustamispiirangut.

1.   Lisamiseks sobivate uute sortide kirjeldus

Muudatus puudutab koonddokumendi punkti 3.2 „Toote kirjeldus“ ja tootespetsifikaadi punkti B.

Muudatusega hõlmatud sortide viljade suurus, mahlasisaldus ja küpsusindeks on lisatud tabelisse, milles määratakse kindlaks kaitstud geograafilise tähisega „Cítricos Valencianos“ hõlmatud puuviljade omadused ja mis on esitatud spetsifikaadi tootekirjelduse osas.

Esitatud muudatuse põhjused

Selle muudatuse põhjuseks on muutused nii ilmastikutingimustes, mis kahjustavad põllukultuure, kui ka turustamistingimustes, mille tõttu on tootjatel olnud vaja hooaega pikendada.

Suurem osa Valencia tsitrusviljadest toodetakse novembrist veebruarini. See ning suurenenud tootmiskulud ja piirkonna ilmastikutingimuste muutumisest tingitud veepuudus on põhjustanud majandusliku seisaku ja tootjate sissetulekute märkimisväärse vähenemise.

Tootmise kohandamiseks on vaja kasutusele võtta uued sordid, ilma et kaoks seos traditsiooni ja selle juurte või kasvatusmeetodiga. Pakutud sordid kuuluvad hübriidide ja klementiinide hulka ning hõlmavad mõningaid sorte, mis on juba tootespetsifikaadis esindatud.

Sordid, mida palutakse hübriidide puhul lisada, on Nadorcortt, Orri, Leanri, Mandanova, Murina ja Valley Gold ning klementiinide puhul Clemensoon, Orogrós, Neufina ja Sando.

Praegusel hetkel on neid sorte kasvatavate põllumajandusettevõtete arv märkimisväärne ning see tähendab seda, et tegemist on väljakujunenud sortidega, mis on keskkonnaga kohanenud ja mille istandusi leidub suures osas tootmispiirkonnast. Uued sordid on vahemerelise kliimaga täiuslikult kohanenud ja see annab neile teatavad omadused, mis eristavad neid mujal kasvatatud samadest sortidest.

Kokkuvõttes võimaldavad pakutud sortide omadused tootjatel paremini prognoosida oma tootmismahtu, pikendada hooaega ja pakkuda oma tooteid aasta jooksul pikema perioodi vältel.

Kõnealune muudatus mõjutab koonddokumenti.

2.   Punkti I „Riiklikud nõuded“ väljajätmine

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi punkti I.

See osa on välja jäetud, sest selles viidatud õigusaktid on kehtetuks tunnistatud ja viited siseriiklikele õigusaktidele ei ole kooskõlas kehtivates õigusaktides sätestatud spetsifikaadi struktuuriga vajalikud.

Esitatud muudatuse põhjused

Esitatud muudatuse põhjus seisneb selles, et punkt „Riiklikud nõuded“ sisaldab viiteid õigusaktidele, mis ei ole kehtetuks tunnistamise tõttu enam kehtivad. Lisaks ei ole viited siseriiklikele õigusaktidele vajalikud uue tootespetsifikaadi vormingu alusel, mis sätestati määruse (EL) 2024/1143 artiklis 49.

Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

KOONDDOKUMENT

1.   (KPNi või KGT) nimetus(ed)

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Kombineeritud nomenklatuuri kood

—	07 – SÖÖDAVAD KÖÖGIVILJAD, TAIMED, JUURED JA MUGULAD

—	08 – SÖÖDAVAD PUUVILJAD, MARJAD JA PÄHKLID; TSITRUSVILJADE JA MELONITE KOOR

—	08 – SÖÖDAVAD PUUVILJAD, MARJAD JA PÄHKLID; TSITRUSVILJADE JA MELONITE KOOR — 0805 – Värsked või kuivatatud tsitrusviljad — 0805 10 – Apelsinid — 0805 10 22 – Nabaapelsinid

—	08 – SÖÖDAVAD PUUVILJAD, MARJAD JA PÄHKLID; TSITRUSVILJADE JA MELONITE KOOR — 0805 – Värsked või kuivatatud tsitrusviljad — 0805 10 – Apelsinid — 0805 10 24 – Harilikud apelsinid

—	08 – SÖÖDAVAD PUUVILJAD, MARJAD JA PÄHKLID; TSITRUSVILJADE JA MELONITE KOOR — 0805 – Värsked või kuivatatud tsitrusviljad — 0805 10 – Apelsinid — 0805 10 28 – Muud

—	08 – SÖÖDAVAD PUUVILJAD, MARJAD JA PÄHKLID; TSITRUSVILJADE JA MELONITE KOOR — 0805 – Värsked või kuivatatud tsitrusviljad — 0805 21 – Mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad) — 0805 21 10 – Satsumad

—	08 – SÖÖDAVAD PUUVILJAD, MARJAD JA PÄHKLID; TSITRUSVILJADE JA MELONITE KOOR — 0805 – Värsked või kuivatatud tsitrusviljad — 0805 22 – Klementiinid

—	08 – SÖÖDAVAD PUUVILJAD, MARJAD JA PÄHKLID; TSITRUSVILJADE JA MELONITE KOOR — 0805 – Värsked või kuivatatud tsitrusviljad — 0805 29 – Muud

—	08 – SÖÖDAVAD PUUVILJAD, MARJAD JA PÄHKLID; TSITRUSVILJADE JA MELONITE KOOR — 0805 – Värsked või kuivatatud tsitrusviljad — 0805 50 – Sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum) ja laimid (Citrus aurantifolia, Citrus latifolia) — 0805 50 10 – Sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum)

—	10 – TERAVILI

—	11 – JAHVATUSTÖÖSTUSE TOOTED; LINNAS; TÄRKLIS; INULIIN; NISUGLUTEEN

—	20 – TOOTED KÖÖGI- JA PUUVILJADEST, MARJADEST, PÄHKLITEST VÕI MUUDEST TAIMEOSADEST

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Apelsinipuu (Citrus sinensis, L.), mandariinipuu (Citrus reticulata Blanco) ja sidrunipuu (Citrus limon L.) viljad.

Kaitstud geograafilise tähisega „Cítricos Valencianos“ kaitstakse järgmisi tsitrusvilju:

—	apelsinid: allpool olevas tabelis esitatud ja seal loetletud omadustega nabaapelsini-, hariliku apelsini ja veriapelsinisordid;

—	mandariinid: allpool olevas tabelis esitatud ja seal loetletud omadustega satsuma, klementiini- ja hübriidsordid;

—

sidrunid: allpool olevas tabelis esitatud ja seal loetletud omadustega sordid. RÜHM SORT LÄBIMÕÕT (mm) MAHLAPROTSENT (*1) KÜPSUSINDEKS (*2) SATSUMAD CLAUSELLINA 54 –78 40 7   OKITSU 54 –78 40 7   OWARI 54 –78 40 7   IWASAKI 54 –78 40 7 HÜBRIIDID ELLENDALE 54 –78 40 7,5   FORTUNE 54 –78 40 8   KARA 54 –78 40 7,5   NOVA 54 –78 40 7,5   ORTANIQUE 54 –78 40 8   MONCADA 54 –78 40 7,5   NADORCOTT 54 –78 40 7,5   ORRI 54 –78 40 7,5   LEANRI 54 –78 40 7,5   MANDANOVA 54 –78 40 7,5   MURINA 54 –78 40 7,5   VALLEY GOLD 54 –78 40 7,5 KLEMENTIINID ARRUFATINA 46 –78 40 7,5   CLEMENTARD 46 –78 40 7,5   CLEMENTINA FINA 46 –78 40 7,5   CLEMENULES 46 –78 40 7,5   ESBAL 46 –78 40 7,5   HERNANDINA 46 –78 40 7,5   MARISOL 46 –78 40 7,5   OROGRANDE 46 –78 40 7,5   ORONULES 46 –78 40 7,5   OROVAL 46 –78 40 7,5   TOMATERA 46 –78 40 7,5   LORETINA 46 –78 40 7,5   BEATRIZ 46 –78 40 7,5   CLEMENPONS 46 –78 40 7,5   NOUR 46 –78 40 7,5   CAPOLA (MIORO) 46 –78 40 7,5   CLEMENRUBÍ 46 –78 40 7,5   CLEMENSOON 46 –78 40 7,5   OROGRÓS 46 –78 40 7,5   NEUFINA 46 –78 40 7,5   SANDO 46 –78 40 7,5 NABAAPELSINID LANE LATE 70 –100 35 7   NAVELATE 70 –100 35 7   NAVELINA 70 –100 35 7   NEWHALL 70 –100 35 7   WASHINGTON NAVEL 70 –100 35 7   CARACARA 70 –100 35 7   POWELL SUMMER 70 –100 35 7   BARNFIELD LATE 70 –100 35 7   CHISLETT SUMMER 70 –100 35 7   FUKUMOTO 70 –100 35 7   ROHDE SUMMER 70 –100 35 7 HARILIKUD APELSINID SALUSTIANA 67 –96 35 7   VALENCIA LATE 67 –96 35 7   V. DELTA SEEDLESS 67 –96 35 7   V. MIDKNIGHT 67 –96 35 7   BARBERINA 67 –96 35 7 VERIAPELSIN SANGUINELLI 60 –96 35 7 SIDRUNID FINO (MESERO) 48 –67 25 —   VERNA 48 –67 30 —   EUREKA 48 –67 25 —

Kaitstud geograafilise tähisega on hõlmatud tsitrusviljad, mis liigitatakse asjaomase kvaliteedistandardi alusel ekstra- ja I klassi.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Tsitrusviljad peavad olema kasvatatud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toode peab olema pakitud toiduainete jaoks kasutatavasse pakendisse.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud tsitrusvilju tohib turustada ainult nummerdatud lisamärgisega pakendis. Märgisel ja lisamärgisel peavad olema sõnad Indicación Geográfica Protegida „Cítricos Valencianos“ või „Citrics Valencians“.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud geograafilise tähisega „Cítricos Valencianos“ hõlmatud tsitrusvilju toodetakse järgmistes Castellóni, Valencia ja Alicante provintsi piirkondades (comarcas), millel on luba kasvatada kaitstud geograafilise tähisega „Cítricos Valencianos“ hõlmatud tsitrusvilju:

CASTELLÓ/CASTELLÓN

El Baix Maestrat: Alcalà de Xivert, Benicarló, Càlig, Cervera del Maestre, Peníscola/Peñíscola, Sant Jordi / San Jorge, San Rafael del Río, Santa Magdalena de Pulpis, Traiguera ja Vinaròs.

La Plana Alta: Almassora/Almazora, Benicàssim/Benicasim, Borriol, Cabanes, Castelló de la Plana / Castellón de la Plana, Les Coves de Vinromà, Orpesa / Oropesa del Mar, Sant Joan de Moró, Torreblanca ja Vilanova d’Alcolea.

La Plana Baixa: Alfondeguilla, Almenara, Alquerias del Niño Perdido, Artana, Betxí, Borriana/Burriana, Xilxes/Chilches, Eslida, La Llosa, Moncofa, Nules, Onda, Ribesalbes, Tales, La Vall d’Uixó, Vilareal ja La Vilavella.

L’Alcalatén: l’Alcora.

L’Alt Millars: Argelita, Espadilla, Fanzara, Toga, Torrechiva ja Vallat.

L’Alt Palància: Castellnovo, Geldo, Navajas, Segorbe, Soneja ja Sot de Ferrer. VALÈNCIA/VALENCIA

El Camp de Morvedre: Albalat dels Tarongers, Alfara de la Baronia, Algar de Palancia, Algimia de Alfara, Benavites, Benifairó de les Valls, Canet d’En Berenguer, Estivella, Faura, Gilet, Petrés, Quart de les Valls, Quartell, Sagunt/Sagunto, Segart ja Torres Torres.

L’Horta Nord: Albalat dels Sorells, Alboraya, Albuixech, Alfara del Patriarca, Almàssera, Bonrepòs i Mirambell, Burjassot, Foios, Godella, Massalfassar, Massamagrell, Meliana, Moncada, Museros, La Pobla de Farnals, Puçol, Puig, Rafelbunyol/Rafelbuñol, Rocafort, Tavernes Blanques ja Vinalesa.

L’Horta Oest: Alaquàs, Aldaia, Manises, Paterna, Picanya, Quart de Poblet, Torrent, Xirivella ja València.

L’Horta Sud: Albal, Alcàsser, Alfafar, Beniparrell, Catarroja, Llocnou de la Corona, Massanassa, Paiporta, Picassent, Sedaví ja Silla.

El Camp de Túria: Benaguasil, Benisanó, Bétera, Casinos, L’Eliana, Loriguilla, Llíria, Marines, Náquera, Olocau, La Pobla de Vallbona, Riba-roja de Túria, San Antonio de Benagéber, Serra ja Vilamarxant.

Els Serrans: Bugarra, Chulilla, Domeño, Gestalgar, Loriguilla, Losa del Obispo, Pedralba, Sot de Chera ja Villar del Arzobispo.

La Foia de Bunyol, Alborache, Buñol, Cheste, Chiva, Dos Aguas, Godelleta, Macastre ja Yátova.

La Ribera Alta: Alberic, Alcàntera de Xúquer, L’Alcúdia, Alfarp, Algemesí, Alginet, Alzira, Alzira (La Garrofera), Antella, Beneixida, Benifaió, Benimodo, Benimuslem, Carcaixent, Càrcer, Carlet, Catadau, Cotes, L’Énova, Gavarda, Guadassuar, Llombai, Manuel, Massalavés, Montserrat, Montroy, La Pobla Llarga, Rafelguaraf, Real, Sant Joanet, Sellent, Senyera, Sumacàrcer, Tous, Turís ja Villanueva de Castellón.

La Ribera Baixa: Albalat de la Ribera, Almussafes, Benicull de Xúquer, Corbera, Cullera, Favara, Fortaleny, Llaurí, Polinyà de Xúquer, Riola, Sollana ja Sueca.

La Canal de Navarrés: Anna, Bicorp, Bolbaite, Chella, Enguera, Navarrés ja Quesa.

La Costera: L’Alcúdia de Crespins, Barxeta, Canals, Cerdà, Estubeny, Genovés, La Granja de la Costera, Llanera de Ranes, Llocnou d’En Fenollet, La Llosa de Ranes, Moixent/Mogente, Montesa, Novetlè/Novelé, Rotglà i Corberà, Torrella, Vallada, Vallés ja Xàtiva (el Realenc).

La Safor: Ador, Alfauir, Almiserà, Almoines, L’Alqueria de la Comtessa, Barx, Bellreguard, Beniarjó, Benifairó de la Valldigna, Beniflá, Benirredrà, Castellonet de la Conquesta, Daimús, La Font d’En Carròs, Gandia, Guardamar de la Safor, Llocnou de Sant Jeroni, Miramar, Oliva, Palma de Gandía, Palmera, Piles, Potríes, Rafelcofer, Real de Gandía, Rótova, Simat de la Valldigna, Tavernes de la Valldigna, Villalonga, Xeraco ja Xeresa.

La Vall d’Albaida: Agullent, Aielo de Malferit, Aielo de Rugat, Albaida, Alfarrasí, Atzeneta d’Albaida, Bèlgida, Beniatjar, Benicolet, Benigánim, Benissoda, Carrícola, Castelló de Rugat, Llutxent, Montaverner, Montitxelvo/Montichelvo, L’Olleria, Ontinyent, Otos, El Palomar, Pinet, La Pobla del Duc, Quatretonda, Rugat ja Terrateig.

ALACANT/ALICANTE

La Marina Alta: Adsubia, Alcalalí, Beniarbeig, Benidoleig, Benigembla, Benimeli, Benissa, El Poble Nou de Benitatxell/Benitachell, Calp, Dénia, Gata de Gorgos, Xaló, Llíber, Murla, Ondara, Orba, Parcent, Pedreguer, Pego, Els Poblets, El Ràfol d’Almúnia, Sagra, Sanet y Negrals, Senija, La Setla / Mira-rosa / Miraflor, Teulada, Tormos, Vall de Gallinera, La Vall de Laguar, El Verger ja Xàbia/Jávea.

La Marina Baixa: L’Alfàs del Pi, Altea, Beniardá, Benidorm, Benimantell, Bolulla, Callosa d’en Sarrià, Confrides, Finestrat, El Castell de Guadalest, La Nucia, Orxeta, Polop, Sella, Tàrbena ja La Vila Joiosa / Villajoyosa.

L’Alacantí: Aigües, Alacant/Alicante, El Campello, Mutxamel, Sant Vicent del Raspeig / San Vicente del Raspeig ja Sant Joan d’Alacant.

El BaixVinalopó: Crevillent, Elx/Elche ja Santa Pola.

El Baix Segura: Albatera, Algorfa, Almoradí, Benejúzar, Benferri, Benijófar, Bigastro, Callosa de Segura, Catral, Cox, Daya Nueva, Daya Vieja, Dolores, Formentera del Segura, Granja de Rocamora, Guardamar del Segura, Jacarilla, Los Montesinos, Orihuela, Pilar de la Horadada, Rafal, Redován, Rojales, San Fulgencio, San Isidro, San Miguel de Salinas ja Torrevieja.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Ajalugu

Kõigi maailma tsitrusekasvatuspiirkondade seas on tsitrusviljade kasvatamise traditsioon kõige sügavamalt juurdunud just Valencia autonoomses piirkonnas. Esimesed viited tsitrusviljade kasvatamisele ja sellealastele oskustele Valencia piirkonnas pärinevad sajandite tagant. Juba Francesc Eiximenis (1340–1409) nimetas oma teoses „Regiment de la Cosa Pública“ Valencia ilule viidates apelsini- ja sidrunisalusid. Münzer kirjeldas raamatus „Viaje por España y Portugal“ („Reis läbi Hispaania ja Portugali“) (1494) Valenciat kui kohta, kus kasvab hulganisti apelsini-, sidruni- ja näsasidrunipuid ning lugematul hulgal teisi viljapuid, samuti seda, kuidas teda viidi vaatama linnaaeda, kuhu olid istutatud imelised sidruni-, apelsini-, näsasidruni- ja palmipuud. Laguna esitas Dioscoridese „De Materia Medica“(1570) tõlkes teavet apelsinide ja sidrunite kohta ning ütles, et „los valencianos llaman toronja a la naranja“ (valencialased kasutavad apelsini kohta sõna „toronja“ (mis tänapäevases hispaania keeles tähendab „greip“)). 18. sajandi lõpus tõi botaanik Cabanilles välja asjaolu, et kääbusapelsinidest saadi kõige suurem saak, 4 000 tahulla’t (vana hispaania mõõtühik).

Esimesed värsket puuvilja turul müügiks kasvatavad istandused loodi 18. sajandi lõpu poole ning sellest ajast alates on nende hulk järjepidevalt kasvanud, nii et tänaseks on apelsinipuude all ligikaudu 85 000 ha, mandariinipuude all 83 000 ha ja sidrunipuude all 15 000 ha maad. Aja jooksul on välja töötatud kindlad kasvatusmeetodid, mille aluseks on kasvatuse optimaalne kohandamine piirkonna põllumajanduslike ja klimaatiliste oludega ning mis aitavad toota kvaliteetset puuvilja.

Burrianas (Castellón) asuv apelsinimuuseum annab tunnistust apelsinikasvatuse olulisusest Valencia autonoomse piirkonna jaoks.

Loodus

Valencia autonoomses piirkonnas väheneb sademete hulk põhjast lõunasse, jäädes Castellónist põhja pool 450 mm kanti, Alicantest lõunas aga juba alla 300 mm.

Tsitrusvilju kasvatatakse kõigis kolmes Valencia autonoomse piirkonna provintsis – Alicantes, Valencias ja Castellónis. Kuigi tava kohaselt on peamised tootmispiirkonnad sisemaal varitseva hallaohu tõttu paiknenud rannikul ja jõeorgudes, sobib praegu tsitruseliste kasvatamiseks ka sisemaa, sest kliimatingimused on muutunud: talved on pehmed, suved parajalt soojad, päevase ja öise temperatuuri vahel on selged erinevused ning tuul on parajalt soe ja niiske.

5.2.   Toote eripära

Apelsinid

Tänu Valencia apelsinikasvatajate tehnilistele oskustele ja suurtele teadmistele kasvatatavate kultuuride kohta ning tänu kliima- ja mullatingimustele valmivad kindlate organoleptiliste omadustega viljad, millel on nii spetsiifiline maitse (hapu ja magusa suhe), värvus (intensiivsem oranž), lõhn kui ka mahlasus.

Valencia apelsinidel on õhuke koor, millel on vähe plekke ja kahjustusi.

Mitte üheski teises piirkonnas ei kasva nii palju iseloomuliku värvuse ja püsiva lõhnaga erisuguseid sorte.

Mandariinid

Tänu Valencia mandariinikasvatajate tehnilistele oskustele ja suurtele teadmistele kasvatatavate kultuuride kohta ning tänu kliima- ja mullatingimustele valmivad kindlate organoleptiliste omadustega viljad, millel on nii spetsiifiline maitse (hapu ja magusa suhe), värvus (intensiivsem oranž), lõhn kui ka mahlasus.

Valencia mandariinidel on õhuke koor, millel on vähe plekke ja kahjustusi.

Mitte üheski teises piirkonnas ei kasva nii palju iseloomuliku värvuse ja püsiva lõhnaga erisuguseid sorte. See teeb piirkonnast maailma suurima mandariinieksportija.

Sidrunid

Tänu Valencia sidrunikasvatajate tehnilistele oskustele ja suurtele teadmistele kasvatatavate kultuuride kohta ning tänu kliima- ja mullatingimustele valmivad kindlate organoleptiliste omadustega viljad: viljaliha on piisavalt mahlane ja suure happesisaldusega, intensiivsemat kollast värvi ja suurepärase lõhnaga.

Valencia sidrunitel on õhuke koor, millel on vähe plekke ja kahjustusi.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Apelsinid

Kohalik keskkond, kus apelsine on kasvatatud sellest ajast alates, kui araablased need Hispaaniasse sisse tõid, annab Valencia apelsinidele erilised omadused, mis eristavad neid mujal kasvatatud apelsinidest ja mis saavutatakse mitme teguri kaasabil.

Valencia apelsine ei kahjusta kasvamise ajal teistele piirkondadele tüüpiline kuum ja kuiv tuul, mistõttu on neil õhuke koor, millel on vähe plekke ja kahjustusi.

Valencia tsitrusekasvatuspiirkonnad asuvad temperatuuri poolest apelsinide geograafilise kasvuala piiril ja seepärast kasvavad seal mitmel põhjusel kvaliteetsed viljad.

1.

Tänu pehmetele talvedele ja parajalt soojadele suvedele saavutavad apelsinid optimaalse küpsusastme aeglaselt ja nii on nende hapu ja magusa suhe parem kui kuumemates piirkondades kasvanud apelsinidel (mis on üldiselt läägemad ja mitte nii maitseküllased). Tänu sellele on Valencia apelsinidel parem maitse.

2.	Selged erinevused päevase ja öise temperatuuri vahel annavad apelsinidele nii seest- kui ka väljastpoolt tugevama värvuse. Valencia apelsinid on iseloomulikku oranži tooni, mis on üldjuhul intensiivsem kui mujal kasvanud apelsinidel.

3.	Mahe temperatuur soodustab apelsinikoores eeterlike õlide teket, mis avaldab omakorda mõju viljade aroomile.

Seega mõjutavad Valencia tsitrusekasvatuspiirkonna iseloomulikud temperatuuritingimused nii viljade maitset, värvust kui ka lõhna.

Vahemereline kliima, mida iseloomustavad parajalt soojad suved ja peamiselt niiske tuul, tuleb apelsinidele samuti kasuks, avaldades mõju peamiselt nende välimusele.

Mandariinid

Kohalik keskkond, kus mandariine on kasvatatud sellest ajast alates, kui araablased need Hispaaniasse sisse tõid, annab Valencia mandariinidele erilised omadused, mis eristavad neid mujal kasvatatud mandariinidest ja mis saavutatakse mitme teguri kaasabil.

Valencia mandariine ei kahjusta kasvamise ajal teistele piirkondadele tüüpiline kuum ja kuiv tuul, mistõttu on neil õhuke koor, millel on vähe plekke ja kahjustusi.

Valencia tsitrusekasvatuspiirkonnad asuvad temperatuuri poolest mandariinide geograafilise kasvuala piiril ja seepärast kasvavad seal mitmel põhjusel kvaliteetsed viljad:

1.

Tänu pehmetele talvedele ja parajalt soojadele suvedele saavutavad mandariinid optimaalse küpsusastme aeglaselt ja nii on nende hapu ja magusa suhe parem kui kuumemates piirkondades kasvanud mandariinidel (mis on üldiselt läägemad ja mitte nii maitseküllased). Tänu sellele on Valencia mandariinidel parem maitse.

2.	Selged erinevused päevase ja öise temperatuuri vahel annavad mandariinidele nii seest- kui ka väljastpoolt tugevama värvuse. Valencia mandariinid on iseloomulikku oranži tooni, mis on üldjuhul intensiivsem kui mujal kasvanud mandariinidel.

3.	Mahe temperatuur soodustab mandariinikoores eeterlike õlide teket, mis avaldab omakorda mõju viljade aroomile.

Seega mõjutavad Valencia tsitrusekasvatuspiirkonna iseloomulikud temperatuuritingimused nii viljade maitset, värvust kui ka lõhna.

Vahemereline kliima, mida iseloomustavad parajalt soojad suved ja peamiselt niiske tuul, tuleb mandariinidele samuti kasuks, avaldades mõju peamiselt nende välimusele.

Sidrunid

Kohalik keskkond, kus sidruneid on kasvatatud sellest ajast alates, kui araablased need Hispaaniasse sisse tõid, annab Valencia sidrunitele erilised omadused, mis eristavad neid mujal kasvatatud sidrunitest ja mis saavutatakse mitme teguri kaasabil.

Valencia sidruneid ei kahjusta kasvamise ajal teistes piirkondades ülekaalus olev kuum ja kuiv tuul, mistõttu on neil õhuke koor, millel on vähe plekke ja kahjustusi.

Valencia tsitrusekasvatuspiirkonnad asuvad temperatuuri poolest sidrunite geograafilise kasvuala piiril ja seepärast kasvavad seal mitmel põhjusel kvaliteetsed viljad.

1.	Tänu pehmetele talvedele ja parajalt soojadele suvedele saavutavad sidrunid optimaalse küpsusastme aeglaselt ja nii on nende happelisus parem kui kuumematel aladel kasvanud sidrunitel (millel on üldiselt vähem maitset).

2.	Selged erinevused päevase ja öise temperatuuri vahel annavad sidrunitele nii seest- kui ka väljastpoolt tugevama värvuse. Valencia sidrunid on iseloomulikku kollast tooni, mis on üldjuhul intensiivsem kui mujal kasvanud sidrunitel.

3.	Mahe temperatuur soodustab sidrunikoores eeterlike õlide teket, mis avaldab omakorda mõju viljade aroomile.

Seega mõjutavad Valencia tsitrusekasvatuspiirkonna iseloomulikud temperatuuritingimused viljade happelisust, värvust ja lõhna.

Vahemereline kliima, mida iseloomustavad parajalt soojad suved ja peamiselt niiske tuul, tuleb sidrunitele samuti kasuks, avaldades mõju peamiselt nende välimusele.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

https://breu.gva.es/b/P9euad0GUe

---

(1)  Komisjoni 30. oktoobri 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/27, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1143 geograafiliste tähiste, garanteeritud traditsiooniliste toodete ja vabatahtlike kvaliteedimõistete registreerimist ja kaitset käsitlevate eeskirjadega ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014 (ELT L, 2025/27, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/27/oj).

(*1)  Osakaal puuvilja kogukaalust käsitsi pressimise korral.

(*2)  Minimaalne suhkru/happe suhtarv, nagu on määratletud komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmääruses (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga.