Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate

Sisekokkulepe

neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta

(98/363/EÜ)

NÕUKOGUS KOKKU TULNUD EUROOPA ÜHENDUSE LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut

ning arvestades, et:

15. detsembril 1989. aastal Lomés alla kirjutatud neljandas AKV-EÜ konventsioonis (edaspidi "konventsioon", nagu seda on muudetud kokkuleppega neljanda AKV-EÜ konventsiooni muutmise kohta, millele on alla kirjutatud 4. novembril 1995 Mauritiuses), sätestatakse AKV riikidele alates 1. märtsist 1995 viieaastase ajavahemiku jooksul antava ühenduse toetuse kogusummaks 14625 miljonit eküüd, sealhulgas 12967 miljonit eküüd Euroopa Arengufondist ning 1658 miljonit eküüd Euroopa Investeerimispangalt (edaspidi "pank");

nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad otsustasid määrata Euroopa Arengufondist antavast abist 165 miljonit eküüd ülemeremaade ja -territooriumide jaoks, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingu neljandat osa (edaspidi "ülemeremaad ja -territooriumid"); lisaks sätestatakse, et pank kohustub võtma omavahendite arvelt ülemeremaades ja -territooriumides meetmeid 35 miljoni eküü suuruses summas;

käesoleva kokkuleppe kohaldamisel kasutatav eküü on määratletud nõukogu 18. detsembri 1978. aasta määruses (EMÜ) nr 3180/78, [1] millega muudetakse Euroopa valuutakoostöö fondi kasutatava arveldusühiku väärtust, või vajaduse korral hilisemas nõukogu määruses, millega sätestatakse eküü koosseis;

konventsiooni ning ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimist käsitleva otsuse (edaspidi "otsus") rakendamiseks tuleks moodustada kaheksas Euroopa Arengufond ning ette näha rahastamiskord ja liikmesriikide osamaksud nimetatud rahastamises;

tuleks ette näha finantskoostöö haldamise eeskirjad, kindlaks määrata abi programmeerimise, läbivaatuse ja heakskiitmise kord ning kehtestada abi kasutuse järelevalve üksikasjalikud eeskirjad;

komisjoni egiidi all tuleks asutada liikmesriikide valitsuste esindajate komitee ning asutada samasugune komitee ka panga egiidi all; tuleks ühtlustada komisjoni ja panga töö konventsiooni ja otsuse vastavate sätete kohaldamiseks; seetõttu on soovitatav, et komisjoni ja panga egiidi all moodustatavate komisjonide koosseis oleks võimaluse korral samasugune;

nõukogu 2. detsembri 1993. aasta määruses ning nõukogu 6. mai 1994. aasta otsustes käsitletakse koostööpoliitika ja -meetmete kooskõlastamist ühenduses; nõukogu 1. juuni 1995. aasta resolutsioonis käsitletakse liidu ja selle liikmesriikide arengupoliitika ja -meetmete vastastikust täiendavust;

olles konsulteerinud komisjoniga,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I PEATÜKK

Artikkel 1

1. Liikmesriigid moodustavad käesolevaga kaheksanda Euroopa Arengufondi (1995) (edaspidi "fond").

2. a) Fondi maht on 13132 miljonit eküüd, millest:

i) 12840 miljonit eküüd moodustavad liikmesriikide järgmised osamaksud:

(miljonit eküüd) |

Belgia | 503 |

Taani | 275 |

Saksamaa | 3000 |

Kreeka | 160 |

Hispaania | 750 |

Prantsusmaa | 3120 |

Iiri | 80 |

Itaalia | 1610 |

Luksemburg | 37 |

Madalmaad | 670 |

Austria | 340 |

Portugal | 125 |

Soome | 190 |

Rootsi | 350 |

Ühendkuningriik | 1630 |

ii) 292 miljonit eküüd moodustavad jaotamata või kasutamata vahendite ülekanded eelmistest fondidest, mida liikmesriigid on rahastanud järgmiselt:

- 111 miljonit eküüd seitsmenda Euroopa Arengufondi toetuste kogusumma kohandamise arvelt, milles lepinguosalised on kokku leppinud konventsiooni artikli 232 alusel, jaotatuna seitsmenda Euroopa Arengufondi rahastamist ja haldamist käsitleva sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 2 ettenähtud skaala kohaselt,

- 142 miljonit eküüd seitsmenda Euroopa Arengufondi selliste toetuste kogusumma kohandamise arvelt, mis tuleb lugeda programmikohase abi eesmärgil kasutamatuks, jaotatuna seitsmenda Euroopa Arengufondi rahastamist ja haldamist käsitleva sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 2 ettenähtud skaala kohaselt,

- 26 miljonit eküüd kuuenda Euroopa Arengufondi jaotamata toetuste kogusumma arvelt, jaotatuna kuuenda Euroopa Arengufondi rahastamist ja haldamist käsitleva sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 2 ettenähtud skaala kohaselt,

- 13 miljonit eküüd neljanda Euroopa Arengufondi jaotamata toetuste kogusumma arvelt, jaotatuna neljanda Euroopa Arengufondi rahastamist ja haldamist käsitleva sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 2 ettenähtud skaala kohaselt.

b) Punkti a alapunkti i kohaseid osamakse võib nõukogu ühehäälse otsusega muuta, kui ühendusega ühineb uus riik.

Artikkel 2

1. Artiklis 1 esitatud summa jaotatakse järgmiselt:

a) 12967 miljonit eküüd AKV riikidele, sealhulgas:

i) 11967 miljonit eküüd toetustena, sellest:

- 1400 miljonit eküüd struktuurilise kohandamise toetamiseks erireservina,

- 1800 miljonit eküüd konventsiooni kolmanda osa II jaotise 1. peatüki kohaste ülekannetena,

- 575 miljonit eküüd konventsiooni kolmanda osa II jaotise 3. peatüki kohase erirahastamisvahendina,

- 260 miljonit eküüd hädaabireservi ja toetusena pagulaste jaoks,

- 1300 miljonit eküüd piirkondliku koostöö reservina,

- 370 miljonit eküüd konventsiooni artiklis 235 osutatud intressitoetuste rahastamiseks,

- 6262 miljonit eküüd siseriiklike abiprogrammide rahastamiseks;

ii) 1000 miljon eküüd riskikapitalina;

b) 165 miljonit eküüd ülemeremaade ja -territooriumide jaoks, sealhulgas:

i) 135 miljonit eküüd toetustena, sellest:

- 2,5 miljonit eküüd kaevandatud tooteid käsitleva otsuse sätete kohase erirahastamisvahendina,

- 5,5 miljonit eküüd otsuse eksporditulude stabiliseerimisega seotud sätete kohaste ülekannetena ülemeremaadele ja -territooriumidele,

- 3,5 miljonit eküüd hädaabireservi ja toetusena pagulaste jaoks,

- 10 miljonit eküüd piirkondliku koostöö reservina,

- 8,5 miljonit eküüd otsuse artiklis 157 osutatud intressitoetuste rahastamiseks,

- 105 miljonit eküüd siseriiklike abiprogrammide rahastamiseks;

ii) 30 miljonit eküüd riskikapitalina.

2. Kui iseseisvunud ülemeremaa või -territoorium ühineb konventsiooniga, vähendatakse lõike 1 punkti b alapunkti i esimeses, kolmandas, neljandas, viiendas ja kuuendas taandes ja lõike 1 punkti b alapunktis ii esitatud summasid ning suurendatakse vastavalt lõike 1 punktis a esitatud summasid komisjoni ettepanekul nõukogu üksmeelse otsusega.

Sellistel juhtudel on asjaomane riik jätkuvalt õigustatud saama lõike 1 punkti b alapunkti i teises taandes sätestatud rahalisi vahendeid konventsiooni kolmanda osa II jaotise 1. peatükis ettenähtud halduseeskirjade kohaselt.

Artikkel 3

Artiklis 1 ettenähtud summale liidetakse 1693 miljonit eküüd panga omavahenditest selle põhikirja kohaselt antavate laenudena.

Nimetatud laenud jaotatakse järgmiselt:

a) 1658 miljonit eküüd AKV riikides elluviidavate finantsmeetmete jaoks;

b) 35 miljonit eküüd ülemeremaadel ja -territooriumidel elluviidavate finantsmeetmete jaoks.

Artikkel 4

Artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti i kuuendas taandes ja lõike 1 punkti b alapunkti i viiendas taandes intressitoetuste rahastamiseks määratud summa see osa, mida pangapoolsete laenude andmise ajavahemiku lõpuks ei ole eraldatud, tehakse uuesti kättesaadavaks toetuste raames, mille arvelt need on saadud.

Komisjoni ettepanekul, mis on koostatud kokkuleppel pangaga, võib nõukogu nimetatud ülempiiri ühehäälse otsusega suurendada.

Artikkel 5

Kõik konventsiooni või otsuse kohaselt AKV riikide või ülemeremaade ja -territooriumide toetamiseks võetavad finantsmeetmed, välja arvatud panga omavahenditest antavad laenud, viiakse ellu käesolevas kokkuleppes ettenähtud tingimuste kohaselt ning kaetakse fondist.

Artikkel 6

1. Komisjon, võttes arvesse panga hinnanguid selle hallatavate meetmete kohta, kinnitab igal aastal ja edastab hiljemalt 1. novembriks nõukogule kalkulatsiooni järgmisel eelarveaastal tehtavate maksete ja osamaksude taotluste ajakava kohta. Nõukogu teeb selle alusel otsused artikli 21 lõikes 4 ettenähtud kvalifitseeritud häälteenamusega. Liikmesriikide osamaksude tasumise üksikasjalikud eeskirjad nähakse ette artiklis 32 osutatud finantsmäärusega.

2. Koos iga-aastaste osamaksude kalkulatsiooniga edastab komisjon nõukogule oma kulukalkulatsioonid, sealhulgas eelmiste fondidega seonduvad, iga osamaksunõudega seotud aastale järgneva nelja aasta kohta.

3. Kui osamaksud on fondi asjaomase eelarveaasta vajaduste katmiseks ebapiisavad, esitab komisjon ettepanekud lisamaksete kohta komisjonile, kes teeb nii kiiresti kui võimalik otsuse artikli 21 lõikes 4 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamusega.

Artikkel 7

1. Fondi võimalik ülejääk kasutatakse ära konventsioonis, otsuses ja käesolevas kokkuleppes ettenähtud eeskirjade kohaselt.

2. Käesoleva kokkuleppe kehtivusaja lõppedes on liikmesriigid kooskõlas artikli 6 ja artiklis 32 osutatud finantsmääruse sätetega endiselt kohustatud tasuma selle osa oma osamaksudest, mida pole veel nõutud.

Artikkel 8

1. Liikmesriigid kohustuvad keeldumisõiguseta tegutsema panga garandina võrdeliselt oma osamaksuga selle kapitalis kõikide finantskohustuste puhul, mis tulenevad konventsioonile lisatud teise finantsprotokolli artikli 1 ja otsuse vastavasisuliste sätete ning vajaduse korral konventsiooni artiklite 104 ja 109 rakendamisel panga poolt omavahendite arvel sõlmitud laenulepingutest.

2. Lõikes 1 osutatud tagatist piiratakse 75 %ga panga poolt kõikide laenulepingute alusel avatavatest krediitidest; seda kohaldatakse kõikide riskide katmisel.

3. Olenemata käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud üldtagatisest võivad liikmesriigid konventsiooni artiklite 104 ja 109 kohaste finantskohustuste puhul tegutseda erijuhtudel ning panga taotluse korral panga garandina suurema osa puhul kui 75 % ja kuni 100 % panga poolt vastavasisuliste laenulepingute alusel avatud krediitidest.

4. Lõigetest 1, 2 ja 3 tulenevad kohustused määratakse kindlaks iga liikmesriigi ja panga vahelistes garantiilepingutes.

Artikkel 9

1. AKV riikidele, ülemeremaadele ja -territooriumidele ning Prantsuse ülemeredepartemangudele alates 1. juunist 1964 antud erilaenudega seotud maksed pangale ning alates 1. veebruarist 1971 nimetatud riikide huvides võetud riskikapitalimeetmetest saadavad tulud ja sissetulekud tagastatakse liikmesriikidele võrdeliselt nende osamaksudega fondis, millest summad saadakse, välja arvatud juhul, kui komisjon otsustab komisjoni ettepanekul ühehäälselt paigutada need reservi või eraldada muude meetmete jaoks.

Eelnevalt lahutatakse nimetatud summadest pangale ettenähtud vahendustasu esimeses lõigus osutatud laenude ja meetmete haldamise eest.

2. Olenemata konventsiooni artiklist 192 kantakse konventsiooni artikli 319 lõikes 4 osutatud Euroopa makseasutustesse hoiuleantud summadest saadav intressitulu ühele või mitmele komisjoni nimel avatud pangakontole. Pärast artiklis 21 osutatud Euroopa Arengufondi komitee kvalifitseeritud häälteenamusega esitatud arvamuse saamist kasutab komisjon nimetatud tulu:

- fondi sularahahalduse haldus- ja finantskulude katteks,

- piiratud eelarvega lühiajalisteks uuringuteks või nõuandeteenusteks, eelkõige selleks, et tugevdada oma suutlikkust struktuurilise kohandamise poliitika analüüsimisel, määramisel ja koostamisel,

- piiratud eelarvega lühiajalisteks audititeks ja hindamisteks,

- piiratud eelarvega lühiajalisteks uuringuteks või nõuandeteenusteks rahastamisettepanekute ettevalmistamise lõppjärgus.

Seevastu komisjoni ettepanekul võib nõukogu artikli 21 lõikes 4 ettenähtud kvalifitseeritud häälteenamusega otsustada käesolevas artiklis osutatud tulu kasutada muuks kui lõikes 2 nimetatud otstarbeks.

II PEATÜKK

Artikkel 10

1. Vastavalt artiklitele 22, 23 ja 24 ning olenemata panga kohustustest teatud abiliikide haldamises, haldab fondi komisjon artiklis 32 osutatud finantsmäärusega ettenähtud eeskirjade kohaselt.

2. Vastavalt artiklitele 28 ja 29 haldab fondi vahenditest rahastatavat riskikapitali ja intressitoetusi ühenduse nimel pank oma põhikirja ning artiklis 32 osutatud finantsmäärusega ettenähtud eeskirjade kohaselt.

Artikkel 11

Komisjon tagab nõukogu kindlaksmääratud abipoliitika ning AKV-EÜ ministrite nõukogu poolt konventsiooni artikli 325 kohaselt kindlaksmääratud arenguabikoostöö suuniste rakendamise.

Artikkel 12

1. Komisjon ja pank esitavad üksteisele regulaarselt informatsiooni nendele esitatud rahastamistaotluste ning eelkontaktide kohta, mis eelnesid taotluste esitamisele AKV riikide, ülemeremaade ja -territooriumide või konventsiooni artiklis 230 ja otsuse vastavasisulistes sätetes ettenähtud muude abisaajate asjaomaste asutuste poolt.

2. Komisjon ja pank teavitavad üksteist rahastamistaotluste hindamise edenemisest. Nad vahetavad üldinformatsiooni, et soodustada halduskorra, arengupoliitikaga seoses järgitava menetluskorra ning taotluste hindamise ühtlustamist.

Artikkel 13

1. Komisjon hindab projekte ja programme, mida konventsiooni artikli 233 ning otsuse vastavasisuliste sätete kohaselt võib rahastada toetuste kaudu fondi vahenditest.

Komisjon hindab ka konventsiooni kolmanda osa II jaotise 1. peatüki ja otsuse vastavasisuliste sätete kohaseid ülekandetaotlusi ning konventsiooni kolmanda osa II jaotise 3. peatüki ja otsuse vastavasisuliste sätete kohaselt erirahastamisvahendiks kõlblikke projekte ja programme.

2. Pank hindab projekte ja programme, mida selle põhikirja, konventsiooni artiklite 233 ja 236 ning otsuse vastavasisuliste sätete kohaselt võib rahastada panga intressitoetustega kaetud omavahenditest antud laenudega või riskikapitali arvelt.

3. Tööstus-, põllumajandustootmis-, turismi-, kaevandus- või energeetikasektoriga seotud tootmisprojektid ja -programmid ning nimetatud sektoritega seotud transpordi- ja telekommunikatsioonikavad esitatakse pangale, kes kontrollib, kas need on mõne tema poolt hallatava abiliigi kõlblikud.

4. Kui mõne projekti või programmi hindamise käigus komisjoni või panga poolt ilmneb, et projekti või programmi ei saa rahastada ühegi asjaomase asutuse hallatava abiliigi kaudu, annab viimane pärast võimaliku abisaaja teavitamist taotluse üle teisele asutusele.

Artikkel 14

Ilma et see piiraks üldjuhendi kohaldamist, mille pank saab ühenduselt eelmiste konventsioonide erirahastamisvahendiga seotud erilaenude ja -meetmete põhisummade ja intresside tagasinõudmise kohta, komisjon täidab ühenduse nimel fondi vahendite abil toetustena, ülekannetena või erirahastamisvahendina teostatavate meetmete rahastamise; komisjon sooritab maksed artiklis 32 osutatud finantsmääruse kohaselt.

Artikkel 15

1. Pank täidab ühenduse nimel fondi vahenditest riskikapitalina teostatud meetmete rahastamise. Sellega seoses tegutseb pank ühenduse nimel ning vastutusel. Kõik tulenevad õigused, eelkõige krediidiandja või omaniku õigused kuuluvad ühendusele.

2. Pank täidab selliste meetmete rahastamise, mis teostatakse laenudena panga omavahenditest, millele on liidetud intressitoetus fondi vahenditest.

III PEATÜKK

Artikkel 16

1. Koostöö raames toimuvate ettevõtmiste läbipaistvuse ja järjepidevuse tagamiseks ning nende ja liikmesriikide kahepoolse toetuse vastastikuse täiendavuse parandamiseks saadab komisjon liikmesriikidele ja nende kohapealsetele esindajatele projektide kohta selgitused nii kiiresti kui võimalik pärast nende hindamise otsuse langetamist. Edaspidi ajakohastab komisjon nimetatud selgitusi ja teavitab sellest liikmesriike.

2. Läbipaistvuse, järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse eesmärgil saadavad liikmesriigid ja komisjon regulaarselt üksteisele muid täiendatud aruandeid antud või kavatsetava arenguabi kohta. Lisaks vahetavad liikmesriigid ja komisjon eelkõige prioriteetsete alade puhul, mille kohta nõukogu on vastu võtnud poliitika koordineerimist käsitlevad konkreetsed otsused, süstemaatiliselt teavet ning poliitilisi seisukohti ja strateegiat iga abisaajamaa kohta ning lepivad vajaduse ja võimaluse korral iga riigi suhtes kokku ühised sektoriviisilised juhised komisjoni ja liikmesriigi kohapealsete esindajate regulaarsetel kohtumistel, kahepoolsete kontaktide kaudu või liikmesriigi ja komisjoni ekspertide kohtumistel ja seoses artiklis 21 osutatud Euroopa Arengufondi komiteega, kellel on selles protsessis keskne osa.

3. Liikmesriigid ja komisjon teevad üksteisele komisjoni ja liikmesriigi kohapealsete esindajate regulaarsetel kohtumistel, kahepoolsete kontaktide kaudu või liikmesriigi ja komisjoni ekspertide kohtumistel ja artiklis 21 osutatud Euroopa Arengufondi komiteega seoses teatavaks ka neile teadaoleva informatsiooni AKV riikidele antud või kavandatava muu kahepoolse, piirkondliku või mitmepoolse abi kohta.

4. Pank teeb liikmesriikide ja komisjoni nimeliselt kindlaks määratud esindajatele korrapäraselt ja konfidentsiaalselt teatavaks ka kõik AKV riikide toetamise projektid, mida ta kavatseb hinnata.

Artikkel 17

1. Konventsiooni artiklis 281 sätestatud programmitöö toimub igas AKV riigis komisjoni vastutusel ja panga osalusel.

2. Programmitöö ettevalmistamiseks teeb komisjon tihedas koostöös liikmesriikide, eelkõige kohapealsete esindajatega, ning koos pangaga iga AKV riigi kohta majandusliku ja sotsiaalse analüüsi, et oleks võimalik kindlaks teha arengupiirangud ja elujõulised arenguperspektiivid ning nende alusel määrata kindlaks kohane poliitika.

3. Lõikes 2 osutatud analüüs hõlmab ka sektoreid, milles ühendus on eriti aktiivne, ning valdkondi, kus võib ette näha ühenduselt abi taotlusi, ning selles võetakse arvesse ühenduse koostööpoliitika rõhuasetusi; riikide makromajanduslikku ja valdkondlikku poliitikat ning nende eesmärgipärasust, teistelt rahastajatelt, eelkõige liikmesriikidelt saadavat abi; sektorite vastastikust sõltuvust ning varasema ühenduse abi üksikasjalikku hinnangut ja sellest saadud kogemusi.

4. Lõikes 2 osutatud analüüsi põhjal koostab komisjon koonddokumendi oma koostööstrateegia kohta iga riigi ja piirkonna kohta ning teeb selles ettepaneku ühenduse abi strateegia kohta.

Artikkel 18

1. Nimetatud dokumendi vaatavad artiklis 21 osutatud Euroopa Arengufondi komitees läbi liikmesriikide, komisjoni ja panga esindajad, et anda hinnang ühenduse ja iga AKV riigi koostööraamistikule ning tagada oma võimaluste piires ühenduse abi ja liikmesriikide abi järjepidevus ja vastastikune täiendavus. Pank teatab omalt poolt võimaliku summa, mille ta kavatseb AKV riigile eraldada.

2. Selle läbivaatamisel ning asjaomase AKV riigi esitatud ettepanekute põhjal arutavad nimetatud AKV riik, komisjon ja pank, niivõrd, kui see teda puudutab, konventsiooni artikli 282 kohaselt läbi ühenduse abi käsitleva suunava programmi koostamise.

3. Ühenduse abi suunav programm iga AKV riigi kohta edastatakse liikmesriikidele, et liikmesriikide ja komisjoni esindajad saaksid selle läbi arutada. Nimetatud arutelu toimub komisjoni või vähemalt ühe liikmesriigi taotlusel.

4. Artikli 17 ja käesoleva artikli sätteid riikide programmitöö kohta kohaldatakse konventsiooni artikli 160 kohase piirkondliku programmitöö kohta mutatis mutandis.

Artikkel 19

1. Olenemata AKV riigi artikli 282 lõikes 3 sätestatud võimalusest taotleda suunava programmi läbivaatamist, vaadatakse nimetatud programm artikli 282 lõike 3 kohaselt läbi hiljemalt kolm aastat pärast teise finantsprotokolli jõustumist või juhul, kui seoses AKV riigi suunava programmiga tehtud rahastamisotsuste kogusumma ületab 80 % soovitusliku eraldise esimesest osamaksest, tingimusel et see tase saavutatakse enne eespool nimetatud kolmeaastase ajavahemiku lõppu.

2. Pärast AKV riigi suunava programmi vahekokkuvõtet ja konventsiooni artikli 282 lõikes 4 osutatud tegurite arvessevõtmist hindab komisjon AKV riigi tegelikke vajadusi finantskohustuste puhul kuni konventsiooni teise finantsprotokolli kehtivusaja lõpuni. Komisjon otsustab iga juhtumi puhul eraldi ning pärast artikli 23 kohast arutelu liikmesriikidega Euroopa Arengufondi komitees teise osamakse eraldamise ja selle summa komisjoni talitustelt saadud koonddokumendi põhjal.

Artikkel 20

1. Konventsiooni sätteid kohandusabi kohta kohaldatakse järgmiste põhimõtete alusel:

a) asjaomaste riikide olukorda analüüsides hindab komisjon konventsiooni artiklis 246 loetletud näitajate põhjal nimetatud artikliga hõlmatud aladel, eelkõige raha-, eelarve- ja maksupoliitikas elluviidud või kavandatavaid reforme;

b) struktuuriliseks kohanduseks antav abi peab olema otse seotud riigi poolt nimetatud kohandamise järgsete toimingute ja meetmetega;

c) lepingute sõlmimise kord peab olema piisavalt paindlik, et seda oleks võimalik kohandada asjaomaste AKV riikide tavapärasele haldus- ja kaubanduskorrale;

d) punkti c kohastel juhtudel, kui kohaldatakse impordiprogramme, täpsustatakse igas struktuurilise kohanduse abi programmis impordi puhul pakkumissüsteem ja impordi väärtus, mille abil nähakse ette pakkumiskutsete kaks vormi:

- rahvusvaheline pakkumiskutse,

- otsekokkulepe.

Seevastu riigi või poolriiklike asutuste impordi puhul kohaldatakse tavapärast avalikku pakkumismenetlust;

e) asjaomase AKV riigi taotluse korral ning pärast nimetatud riigiga konsulteerimist võib programmi rakendamise eest vastutavale AKV asutusele anda tehnilist abi.

Kui lepitakse kokku tehnilise abiandmises, tagab komisjon, et tehnilise abi andja vastutab:

- programmi teostamisega seotud aspektide kontrolli eest,

- et imporditavad kaubad hangitakse parimatel hinna- ja kvaliteeditingimustel pärast võimalikult laialdast konsulteerimist AKV ja EÜ tarnijatega,

- importijate nõustamise eest oma turu laiendamise alal, juhul kui see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult põhjendatud.

Nimetatud tehnilist abi osutav personal võib vajadusel aidata importijatel, kes seda soovivad ning juhul, kui imporditavad kaubad on ühesugused, koondada oma tellimusi ja saavutada sel teel parem hinna ja kvaliteedi suhe;

f) otsene eelarvetoetus üldise reformiprogrammi osana peab olema täielikult kooskõlas makromajandusliku ja eelarve raamistikuga ja selle puhul tuleb rakendada üldiste ja valdkondade impordiprogrammide raames kohaldatavaid tavalisi erandeid. Eelkõige ei tohi abi kasutada sõjalise eesmärgiga kulude katmiseks.

2. Komisjon teavitab liikmesriike vajaduse korral ning vähemalt üks kord aastas kohandusabiprogrammide rakendamisest ning kõikidest probleemidest seoses abikõlblikkuse säilimisega. Esitatav informatsioon koos kõikide vajalike üksikasjade, sealhulgas statistiliste andmetega, hõlmab eelkõige programmi rakendamise eest vastutava AKV riigi asutusega sõlmitud kokkuleppe, sealhulgas lõike 1 punkti e teise lõigu teises taandes osutatud konsultatsioonidega seotud sätete nõuetekohast täitmist. Selle informatsiooni, impordiprogrammide edukuse ja koostöö põhjal teiste abistajatega võib nõukogu komisjoni ettepanekul ja artikli 21 lõikes 4 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamusega kohandada programmide rakenduskorda, mis on ette nähtud lõikes 1.

IV PEATÜKK

Artikkel 21

1. Komisjoni egiidi all moodustatakse fondi komisjoni hallatavate vahendite jaoks liikmesriikide valitsuste esindajatest koosnev komitee (edaspidi "Euroopa Arengufondi komitee").

Euroopa Arengufondi komitee eesistuja on komisjoni esindaja ja selle sekretariaaditeenuste eest hoolitseb komisjon.

Selle tööst võtab osa panga esindaja.

2. Nõukogu võtab ühehäälselt vastu Euroopa Arengufondi komitee töökorra.

3. Euroopa Arengufondi komitees arvestatakse liikmesriikide hääli järgmiselt:

Belgia | 9 |

Taani | 5 |

Saksamaa | 50 |

Kreeka | 4 |

Hispaania | 13 |

Prantsusmaa | 52 |

Iiri | 2 |

Itaalia | 27 |

Luksemburg | 1 |

Madalmaad | 12 |

Austria | 6 |

Portugal | 3 |

Soome | 4 |

Rootsi | 6 |

Ühendkuningriik | 27 |

4. Euroopa Arengufondi komitee teeb otsuseid sellise 145häälelise kvalifitseeritud häälteenamusega, mis esindab vähemalt kaheksa liikmesriigi poolthääli.

5. Lõikes 3 ettenähtud arvestust ja lõikes 4 osutatud kvalifitseeritud häälteenamust võib komisjon ühehäälse otsusega muuta artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud juhul.

Artikkel 22

1. Euroopa Arengufondi komitee keskendab oma töö sisulistele koostööprobleemidele riikidega ning püüab järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse nimel asjakohaselt koordineerida ühenduse ning selle liikmesriikide seisukohti ja meetmeid.

2. Komitee ülesanded on seotud kolme tasandiga:

- ühenduse abi programmitöö,

- ühenduse abi rakendamise, sealhulgas valdkondlike aspektide jälgimine,

- otsuste langetamine.

Artikkel 23

Programmitöö puhul on artikli 18 lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja artikli 18 lõikes 3 ning artikli 19 lõikes 2 sätestatud arutelude eesmärk saavutada soovitav konsensus komisjoni ja liikmesriikide vahel. Arutelud ja läbivaatamine leiavad aset Euroopa Arengufondi komitees ning on seotud:

- ühenduse ja iga AKV riigi koostöö üldraamistiku, eelkõige valdkondadega, millele abi suunatakse, ning nimetatud valdkondades seatud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud meetmete ja piirkondliku koostöö teostamiseks ettenähtud üldjuhistega,

- ühenduse abi ja liikmesriikide abi järjepidevuse ning vastastikuse täiendavusega.

Kui esimeses lõigus osutatud konsensust ei ole võimalik saavutada, võib ka Euroopa Arengufondi komitee esitada liikmesriigi või komisjoni taotluse korral oma arvamuse kvalifitseeritud häälteenamusega, tegutsedes artiklis 21 ettenähtud korras.

Artikkel 24

Koostöö toimumise jälgimisel arutab Euroopa Arengufondi komitee:

- arengupoliitika probleeme ja kõiki üldisi ja/või valdkondade probleeme, mis võivad tuleneda komisjoni hallatavatest vahenditest rahastatavate mitmesuguste projektide ja programmide rakendamisest, võttes arvesse liikmesriikide kogemusi ja tegevust,

- ühenduse ja liikmesriikide seisukohti asjaomastele riikidele antava kohandusabi kohta, sealhulgas ekvivalentfondide kasutamise küsimust,

- suunavate programmide või kohandusabi võimalikke vajaminevaid muudatusi,

- vahekokkuvõtteid, kui seda taotleb konkreetsete programmide või projektide rahastamise otsuste vastuvõtu puhul Euroopa Arengufondi komitee,

- ühenduse toetustele antud hinnanguid, kui need põhjustavad probleeme Euroopa Arengufondi komitee tööga seotud küsimustes.

Artikkel 25

1. Otsustamisprotsessis esitab Euroopa Arengufondi komitee artiklis 21 ettenähtud kvalifitseeritud häälteenamusega oma arvamuse:

a) AKV riikide kõlblikkuse kohta saada struktuurilise kohanduse toetuseks vahendeid, välja arvatud juhul, kui nimetatud kõlblikkus on konventsiooni artikli 246 lõike 2 kohaselt automaatne;

b) üle 2 miljoni eküü suuruste projektide või programmide rahastamise ettepanekute kohta, järgides kirjalikku või tavamenetlust, mille üksikasjalik kord määratakse kindlaks artikli 21 lõikes 2 osutatud töökorraga;

c) kohandusabi või erirahastamisvahendiga (Sysmin) seotud rahastamisettepanekute kohta summast hoolimata;

d) artikli 9 lõike 2 alusel koostatud rahastamisettepanekute (intressi kasutamise) kohta.

2. Komisjon on volitatud Euroopa Arengufondi komitee arvamust taotlemata heaks kiitma meetmed, mille väärtus on alla 2 miljoni eküü.

3. a) Punktis b sätestatud tingimustel on komisjon volitatud Euroopa Arengufondi komitee arvamust taotlemata heaks kiitma ka lõike 1 punktis b ja lõikes 2 osutatud projekti või programmi kavandatavate või tegelike ülekulude katteks vajalikud lisakohustused, et katta lõike 1 punkti c kohase struktuurilise kohanduse abi lisarahastamisvajadusi, juhul kui ülekulu või lisasumma ei ületa 20 % rahastamisotsusega kindlaks määratud esialgsest kohustusest.

b) Juhul kui punktis a osutatud lisakohustus ei ületa 4 miljonit eküüd, teavitatakse Euroopa Arengufondi komiteed komisjoni otsusest. Juhul kui punktis a osutatud lisakohustus ületab 4 miljonit eküüd, kuid moodustab esialgsest kohustusest alla 20 %, taotletakse Euroopa Arengufondi arvamust lihtsustatud ja kiirendatud korras, mis määratakse komisjoni ettepanekute põhjal kindlaks Euroopa Arengufondi komitee töökorra vastuvõtmisel.

4. Rahastamisettepanekutes täpsustatakse eelkõige projektide või programmide seotus asjaomase riigi või riikide arenguperspektiividega ning sobivus ühenduse toetust saava valdkonna või makromajandusliku poliitikaga. Neis märgitakse eesmärk, milleks nimetatud riigid on kasutanud sama sektori jaoks antud varasemat ühenduse abi, ning lisatakse juba olemasolevate projektide hinnangud selle sektori puhul.

5. Struktuurilise kohandusega seotud rahastamisettepanekutes täpsustatakse muu hulgas otsese eelarvetoetuse otsesed või kaudsed kasutusalad.

6. Menetluse kiirendamiseks võivad rahastamisettepanekud hõlmata üldsummasid, kui rahastatakse järgmisi alasid:

a) väljaõpe;

b) detsentraliseeritud koostöö;

c) väikeprojektid;

d) kaubanduse soodustamine ja arendamine;

e) väikesemahuliste meetmete kogumid konkreetses sektoris;

f) tehniline koostöö.

Artikkel 26

1. Kui Euroopa Arengufondi komitee taotleb oluliste muudatuste tegemist mõnes artikli 25 lõikes 1 osutatud ettepanekus või on ettepanekut vastustaval arvamusel, konsulteerib komisjon asjaomase AKV riigi või riikide esindajatega.

Selliste konsultatsioonide tulemused teeb komisjon liikmesriikidele teatavaks Euroopa Arengufondi komitee järgmisel istungil.

2. Pärast lõikes 1 osutatud konsultatsioone võib komisjon Euroopa Arengufondi komiteele mõnel selle järgmisel istungil esitada muudetud või täiendatud ettepaneku.

3. Kui Euroopa Arengufondi komitee keeldub endiselt pooldavat arvamust esitamast, teatab komisjon sellest asjaomasele AKV riigile või riikidele, kes võivad seejärel taotleda, et:

- küsimust arutaks konventsiooni artiklis 325 osutatud AKV-EÜ ministrite komitee (edaspidi "arenguabi rahastamiskoostöö komitee"), või

- ta või nad kuulataks artikli 27 lõikes 2 ettenähtud tingimustel ära ühenduse otsuseid langetavates asutustes.

Artikkel 27

1. Artikli 25 lõikes 1 osutatud ettepanekud ja Euroopa Arengufondi komitee arvamus esitatakse komisjonile otsuse tegemiseks.

2. Kui komisjon otsustab mitte nõustuda Euroopa Arengufondi komitee arvamusega või kui komitee ei ole avaldanud pooldavat arvamust, võtab komisjon ettepaneku tagasi või edastab selle nii kiiresti kui võimalik nõukogule, kes teeb üldjuhul hiljemalt kahe kuu jooksul otsuse sama hääletuskorra kohaselt kui Euroopa Arengufondi komitee.

Viimasel juhul võib asjaomane AKV riik, kui tegemist on rahastamisettepanekuga ja ta pole otsustanud suunata küsimust lahendamiseks arenguabi rahastamiskoostöö komiteele, esitada konventsiooni artikli 289 lõike 3 kohaselt nõukogule enne lõpliku otsuse langetamist lisainformatsiooni, mida ta peab vajalikuks, ning nõukogu eesistuja ja liikmed võivad ta ära kuulata.

Artikkel 28

1. Panga egiidi all moodustatakse liikmesriikide valitsuste esindajatest koosnev komitee (edaspidi "artikli 28 komitee").

Artikli 28 komitee eesistuja on selle liikmesriigi esindaja, kes on parajasti panga juhatajate nõukogu eesistuja; sekretariaaditeenuste eest hoolitseb pank.

Komitee töös osaleb komisjoni esindaja.

2. Artikli 28 komitee töökorra võtab ühehäälselt vastu nõukogu.

3. Liikmesriikide häälte arvestamisel ja kvalifitseeritud häälteenamuse puhul kohaldatakse artikli 28 komitee suhtes artikli 21 lõikeid 3, 4 ja 5.

Artikkel 29

1. Artikli 28 komitee esitab kvalifitseeritud häälteenamusega arvamuse panga poolt talle esitatud intressitoetustega laenude taotluste ja riskikapitaliga finantseerimise taotluste kohta.

Komisjoni esindaja võib istungitel esitada komisjoni hinnangu nimetatud ettepanekute kohta. See hinnang hõlmab projektide vastavust ühenduse arenguabipoliitikale, konventsioonis ettenähtud finants- ja tehnilise koostöö eesmärkidele ja AKV-EÜ ministrite nõukogu vastuvõetud üldjuhistele.

Komitee võib panga või selle nõusoleku korral vähemalt ühe liikmesriigi taotlusel:

- arutada arengupoliitika küsimusi, kui need on otse seotud panga tegevusega projekti raames,

- vahetada arvamusi panga ja liikmesriikide praktiliste ideede üle seoses projektide rahastamise kooskõlastamisega,

- arutada küsimusi, mis tulenevad artikli 30 lõikes 6 sätestatud hinnangutest panga tegevusele.

2. Dokumendis, mille pank esitab artikli 28 komiteele, tuleb eelkõige selgitada projekti seotust asjaomase riigi või riikide arenguperspektiividega ning vajadusel teatada ühenduse antud tagastatavast abist ja selle eest omandatud ettevõtetest ning varem sama sektori jaoks antud abi kasutusviisist; lisatakse ka kõnealuse sektoriga seotud olemasolevate projektide hinnangud.

3. Kui artikli 28 komitee esitab intressitoetusega laenu taotluse kohta pooldava arvamuse, esitatakse taotlus koos komitee põhjendatud arvamuse ning vajaduse korral komisjoni esindaja hinnanguga otsustamiseks panga direktorite nõukogule, kes tegutseb panga põhikirja kohaselt.

Kui komitee pooldavat arvamust ei esita, võtab pank taotluse tagasi või otsustab selle kehtima jätta. Viimasel juhul esitatakse taotlus koos komitee põhjendatud arvamuse ja vajaduse korral komisjoni esindaja antud hinnanguga otsustamiseks panga direktorite nõukogule, kes tegutseb panga põhikirja kohaselt.

4. Kui artikli 28 komitee esitab pooldava arvamuse riskikapitali arvelt finantseerimise ettepaneku kohta, esitatakse ettepanek otsustamiseks panga direktorite nõukogule, kes tegutseb panga põhikirja kohaselt.

Kui komitee pooldavat arvamust ei esita, teavitab pank sellest konventsiooni artikli 289 lõigete 2 ja 3 kohaselt asjaomase AKV riigi või riikide esindajaid, kes võivad taotleda:

- küsimuse suunamist lahendamiseks arenguabi rahastamiskoostöö komiteele, või

- nende ärakuulamist panga pädeva organi poolt.

Pärast nimetatud ärakuulamist võib pank:

- otsustada jätta ettepanek rahuldamata või

- taotleda liikmesriigilt, kes on artikli 28 komitee eesistuja, küsimuse suunamist nõukogule lahendamiseks nii kiiresti kui võimalik.

Viimasel juhul esitatakse ettepanek nõukogule koos artikli 28 komitee arvamusega ning vajaduse korral komisjoni esindaja hinnangu ja lisainformatsiooniga, mida asjaomane AKV riik peab nõukogu jaoks vajalikuks.

Nõukogu tegutseb sama hääletuskorra kohaselt kui artikli 28 komitee.

Kui nõukogu kinnitab artikli 28 komitee seisukoha, võtab pank ettepaneku tagasi.

Seevastu juhul, kui nõukogu on panga ettepanekuga nõus, rakendab pank oma põhikirjaga ettenähtud menetluskorda.

Artikkel 30

1. Komisjon ja pank - kumbki oma pädevusalas - teevad kindlaks, kuidas AKV riigid, ülemeremaad ja -territooriumid või muud abisaajad nende hallatavat ühenduse abi kasutavad.

2. Komisjon ja pank - kumbki oma pädevusalas - teevad ka tihedas koostöös asjaomase riigi või riikide pädevate asutustega kindlaks, kuidas abisaajad ühenduse abist rahastatavaid projekte kasutavad.

3. Tehes lõigete 1 ja 2 sätete kohaselt kindlaks, kuidas ühenduse abi ja projekte kasutatakse, kontrollivad komisjon ja pank, kui suures ulatuses on saavutatud konventsiooni artiklites 220 ja 221 ning otsuse vastavasisulistes sätetes osutatud eesmärgid.

4. Pank saadab komisjonile regulaarselt kogu informatsiooni tema hallatavatest fondi vahenditest rahastatavate projektide rakendamise kohta.

5. Komisjon ja pank teatavad konventsioonile lisatud teise finantsprotokolli kehtivusaja lõppedes nõukogule oma lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud tingimuste järgimisest. Komisjoni ja panga aruandes sisaldub ka hinnang ühenduse abi mõju kohta abisaavate maade majanduslikule ja sotsiaalsele arengule.

6. Nõukogule tehakse regulaarselt teatavaks teostatavate või teostatud projektide hindamisel komisjoni ja panga tehtud töö tulemused, eelkõige seoses seatud arengueesmärkidega.

V PEATÜKK

Artikkel 31

1. Konventsiooni kolmanda osa II jaotise 1. peatükis ja otsuse vastavasisulistes sätetes osutatud Stabex'i ülekannete summad väljendatakse eküüdes.

2. Väljamaksed tehakse eküüdes.

3. Igal aastal koostab komisjon liikmesriikide jaoks üksikasjaliku aruande eksporditulude stabiliseerimise süsteemi toimimise ja AKV riikidele üle kantud vahendite kasutamise kohta.

Aruandes tuuakse eelkõige esile ülekannete mõju nende sektorite arengule, mille jaoks need eraldati.

4. Lõiget 3 kohaldatakse ka ülemeremaade ja -territooriumide suhtes.

VI PEATÜKK

Artikkel 32

Käesoleva kokkuleppe rakendussätted nähakse ette finantsmäärusega, mille nõukogu võtab artikli 21 lõikes 4 ettenähtud kvalifitseeritud häälteenamusega vastu neljanda AKV-EÜ konventsiooni muutmise kokkuleppe jõustumisel komisjoni eelnõu alusel ning pärast panga arvamuse esitamist temaga seotud sätete kohta, samuti asutamislepingu artikli 188a ja sellele järgnevate artiklite sätete kohaselt asutatud kontrollikoja arvamuse saamist.

Artikkel 33

1. Iga eelarveaasta lõpul võtab komisjon vastu fondi tulude ja kulude aruande ning bilansi.

2. Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, kasutab fondi tegevuse puhul oma otsustusõigust ka kontrollikoda. Tingimused, mille kohaselt kontrollikoda oma otsustusõigust kasutab, nähakse ette artiklis 32 osutatud finantsmääruses.

3. Heakskiidu fondi finantshalduse kohta annab komisjonile Euroopa Parlament nõukogu ettepanekul, kes teeb otsuse artikli 21 lõikes 4 ettenähtud kvalifitseeritud häälteenamusega.

4. Komisjon teeb kontrollikojale kättesaadavaks artikli 30 lõikes 4 osutatud informatsiooni, et viimane saaks dokumentaalsete tõendite alusel kontrollida fondi vahenditest antud abi.

5. Panga hallatavatest fondi vahenditest rahastatavate meetmete kontrollimisel ja heakskiitmisel kohaldatakse panga põhikirjaga selleks ettenähtud korda. Igal aastal saadab pank komisjonile ja nõukogule aruande panga hallatavatest fondi vahenditest rahastatavate meetmete täideviimise kohta.

6. Komisjon koostab kokkuleppel pangaga regulaarselt loetelu pangalt saadava informatsiooni kohta, et hinnata, kuidas pank oma volitusi teostab, ning et soodustada komisjoni ja panga tihedat koostööd.

Artikkel 34

1. Ilma et see mõjutaks artikli 1 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud ülekandeid:

- jätkatakse ühenduse abi rahastamist ja haldamist käsitleva 1975. aasta sisekokkuleppe alusel moodustatud fondi ülejäänud osa haldamist nimetatud kokkuleppe sätete ning 28. veebruaril 1980. aastal kehtivate eeskirjade ja õigusaktide kohaselt,

- jätkatakse ühenduse abi rahastamist ja haldamist käsitleva 1979. aasta sisekokkuleppe alusel moodustatud fondi ülejäänud osa haldamist nimetatud kokkuleppe sätete ning 28. veebruaril 1985. aastal kehtivate eeskirjade ja õigusaktide kohaselt,

- jätkatakse ühenduse abi rahastamist ja haldamist käsitleva 1985. aasta sisekokkuleppe alusel moodustatud fondi ülejäänud osa haldamist nimetatud kokkuleppe sätete ning 28. veebruaril 1990. aastal kehtivate eeskirjade ja õigusaktide kohaselt,

- jätkatakse ühenduse abi rahastamist ja haldamist käsitleva 1990. aasta sisekokkuleppe alusel moodustatud fondi ülejäänud osa haldamist nimetatud kokkuleppe sätete ning 28. veebruaril 1995. aastal kehtivate eeskirjade ja õigusaktide kohaselt.

2. Juhul kui lõikes 1 osutatud fondidest rahastatavate projektide edukat lõpetamist kahjustab ülejäänud osa ärakasutamisest tingitud vahendite puudus, võib komisjonile artiklis 21 ettenähtud korras esitada ettepanekuid lisarahastamise kohta.

Artikkel 35

1. Käesoleva kokkuleppe võtab iga liikmesriik vastu oma põhiseadusest tulenevate nõuete kohaselt. Iga liikmesriigi valitsus teeb käesoleva kokkuleppe jõustamiseks vajaliku menetluse täitmise lõpetamise teatavaks Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile.

2. Käesolev kokkulepe on sõlmitud samaks tähtajaks kui konventsioonile lisatud teine finantsprotokoll. See kehtib niikaua, kui on lõplikult täide viidud kõik konventsiooni ja protokolli alusel rahastatavad meetmed.

Artikkel 36

Käesolev kokkulepe, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani keeles, kusjuures kõigis nendes keeltes on tekstid võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivi ja peasekretariaat edastab kinnitatud koopia kõikide allakirjutanud riikide valitsustele.

En fe de lo cual, los representantes de los Gobiernos de los Estados miembros, reunidos en el seno del Consejo, abajo firmantes, suscriben el presente Acuerdo.Til bekræftelse heraf har repræsentanterne for Det Europæiske Fællesskabs medlemsstater, forsamlet i Rådet, underskrevet denne aftale.Zu Urkund dessen haben die unterzeichneten Bevollmächtigten der im Rat vereinigten Regierungen der Mitgliedstaaten ihre Unterschriften unter dieses Abkommen gesetzt.Σε πίστωση των οποίων, οι υπογράφοντες αντιπρόσωποι των κυβερνήσεων των κρατών μελών, συνελθόντες στα πλαίσια του Συμβουλίου, έθεσαν την υπογραφή τους κάτω από την παρούσα συμφωνία.In witness whereof, the undersigned representatives of the Governments of the Member States, meeting within the Council, have hereunto set their hands.En foi de quoi, les représentants des gouvernements des États membres, réunis au sein du Conseil, soussignés, ont apposé leurs signatures au bas du présent accord.In fede di che i sottoscritti rappresentanti dei governi degli Stati membri, riuniti in sede di Consiglio, hanno apposto le loro firme in calce al presente accordo.Ten blijke waarvan de ondergetekende vertegenwoordigers van de regeringen van de ondertekenende lidstaten, in het kader van de Raad bijeen, hun handtekening onder dit Akkoord hebben gesteld.Em fé do que, os representantes dos Governos dos Estados-membros, reunidos no Conselho, apuseram as suas assinaturas no final do presente acordo.Tämän vakuudeksi alia mainitut neuvostossa kokoontuneet jäsenvaltioiden hallitusten edustajat ovat allekirjoittaneet tämän sopimuksen.Till bevis harpå har företrädarna för medlemsstaternas regeringar, församlade i rådet, undertecknat detta avtal.

Hecho en Bruselas,el veinte de diciembre de mil novecientos noventa y cinco

.

Udfærdiget i Bruxelles, den tyvende december nitten hundrede og femoghalvfems

.

Geschehen zu Brüssel am zwanzigsten Dezember neunzehnhundertfünfundneunzig

.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι Δεκεμβρίου χίλια εννιακόσια ενενήντα πέντε

.

Done at Brussels on the twentieth day of December in the year one thousand nine hundred and ninety-five

.

Fait à Bruxelles, le vingt décembre mil neuf cent quatre-vingt-quinze

.

Fatto a Bruxelles, addì venti dicembre millenovecentonovantacinque

.

Gedaan te Brussel, de twintigste december negentienhonderd vijfennegentig

.

Feito em Bruxelas, em vinte de Dezembro de mil novecentos e noventa e cinco

.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenä päivänä joulukuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäviisi

.

Som skedde i Bryssel den tjugonde december nittonhundranittiofem

.

Pour le Royaume de BelgiqueVoor het Koninkrijk BelgiëFür das Königreich Belgien

+++++ TIFF +++++

På Kongeriget Danmarks vegne

+++++ TIFF +++++

Für die Bundesrepublik Deutschland

+++++ TIFF +++++

Για την Ελληνική Δημοκρατία

+++++ TIFF +++++

Por el Reino de España

+++++ TIFF +++++

Pour la République française

+++++ TIFF +++++

Thar ceann na hÉireannFor Ireland

+++++ TIFF +++++

Per la Repubblica italiana

+++++ TIFF +++++

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

+++++ TIFF +++++

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

+++++ TIFF +++++

Für die Republik Österreich

+++++ TIFF +++++

Pela República Portuguesa

+++++ TIFF +++++

Suomen tasavallan puolesta

+++++ TIFF +++++

För Konungariket Sverige

+++++ TIFF +++++

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

+++++ TIFF +++++

[1] EÜT L 379, 30.12.1978, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EMÜ) nr 1971/89 (EÜT L 189, 4.7.1989, lk 1).

--------------------------------------------------