<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-116/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020CJ0116</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:273">EU:C:2022:273</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>23</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>23</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20220407">7.4.2022</DATE> – Kohtuasi C‑116/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">Avio Lucos</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (teine koda)</P><P><DATE ISO="20220407">7. aprill 2022</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: rumeenia.</P></NOTE><NOTE NCFOD="YES" NUMBERING="roman" NOTE.ID="E0002" TYPE="ENDNOTE"><P>Käesoleva otsuse eestikeelse teksti punkte 69 ja 78 ning resolutsiooni punkti 2 on pärast selle elektroonilist avaldamist keeleliselt muudetud.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Põllumajandus</KEYWORD><KEYWORD>Ühine põllumajanduspoliitika</KEYWORD><KEYWORD>Otsetoetuskavad</KEYWORD><KEYWORD>Ühiseeskirjad</KEYWORD><KEYWORD>Ühtse pindalatoetuse kava</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 73/2009</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 2 punkt c</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>põllumajanduslik tegevus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 35</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 1122/2009</KEYWORD><KEYWORD>Riigisisesed õigusnormid, mis kohustavad ära näitama õigusliku aluse, mis võimaldab kasutada põllumajandusmaad, mis anti põllumajandustootjale kasutada kontsessioonilepinguga, ning mis seavad sellise lepingu kehtivuse sõltuvusse nõudest, et tulevane kontsessionäär peab olema loomakasvataja või -omanik</KEYWORD><KEYWORD>Karjamaa kontsessionäär, kes on sõlminud koostöölepingu loomakasvatajatega</KEYWORD><KEYWORD>Kohtuotsuse seadusjõud</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑116/20,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Curtea de Apel Timişoara (Timișoara apellatsioonikohus, Rumeenia) <DATE ISO="20200206">6. veebruari 2020. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20200228">28. veebruaril 2020</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">SC Avio Lucos SRL</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Agenţia de Plăţi şi Intervenţie pentru Agricultură – Centrul judeţean Dolj,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Agenţia de Plăţi şi Intervenţie pentru Agricultură (APIA) – Aparat Central,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (teine koda),</P><P>koosseisus: esimese koja president A. Arabadjiev teise koja presidendi ülesannetes, kohtunikud I. Ziemele (ettekandja), T. von Danwitz, P. G. Xuereb ja A. Kumin,</P><P>kohtujurist: A. Rantos,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>SC Avio Lucos SRL, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">avocată</HT> M. Gornoviceanu,</P></ITEM><?PAGE NO="2"?><ITEM><P>Agenţia de Plăţi şi Intervenţie pentru Agricultură – Centrul judeţean Dolj, esindaja: N. S. Răducan,</P></ITEM><ITEM><P>Rumeenia valitsus, esindajad: E. Gane ja A. Rotăreanu,</P></ITEM><ITEM><P>Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller ja S. Heimerl,</P></ITEM><ITEM><P>Prantsuse valitsus, esindajad: A.‑L. Desjonquères, C. Mosser ja W. Zemamta,</P></ITEM><ITEM><P>Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistasid <HT TYPE="ITALIC">avvocati dello Stato</HT> L. Vignato ja R. Guizzi,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: A. Sauka ja A. Biolan,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20210902">2. septembri 2021. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tuleb tõlgendada esiteks nõukogu <DATE ISO="20090119">19. jaanuari 2009. aasta</DATE> määrust (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="030" PAGE.FIRST="16" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 30, lk 16</REF.DOC.OJ>), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20131217">17. detsembri 2013. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 1310/2013 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="865" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 347, lk 865</REF.DOC.OJ>), (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>määrus nr 73/2009<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), teiseks komisjoni <DATE ISO="20091130">30. novembri 2009. aasta</DATE> määrust (EÜ) nr 1122/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="316" PAGE.FIRST="65" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 316, lk 65</REF.DOC.OJ>), ning kolmandaks kohtuotsuse seadusjõu põhimõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille pooled on SC Avio Lucos SRL ning Agenția de Plăți și Intervenție pentru Agricultură – Centrul județean Dolj (põllumajandusmaksete ja sekkumise amet – Dolj’i keskus, Rumeenia) ja Agenția de Plăți și Intervenție pentru Agricultură (APIA) – Aparat Central (põllumajandusmaksete ja sekkumise amet, üldkeskus, Rumeenia) (edaspidi koos <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>APIA<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) ning mis puudutab nõuet maksta tagasi finantstoetus, mida APIA andis Avio Lucosele 2014. aasta kohta ühtse pindalatoetuse kava alusel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Määrus (EÜ) nr 1254/1999</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="19990517">17. mai 1999. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="160" PAGE.FIRST="21" DATE.PUB="1999">EÜT 1999, L 160, lk 21</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 03/25, lk 339) artikli 12 lõikes 2 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Talumajapidamise loomkoormuse määramisel võetakse arvesse:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>söödamaad, milleks on talumajapidamises kogu kalendriaasta jooksul veise- ning lamba- ja/või kitsekasvatuseks kasutatav ala. […]</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Kõnealune artikkel 12 kaotati nõukogu <DATE ISO="20030929">29. septembri 2003. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="270" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 270, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 03/40, lk 26), enne seda, kui määrus nr 1254/1999 tunnistati ise kehtetuks nõukogu <DATE ISO="20071022">22. oktoobri 2007. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="299" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2007">ELT 2007, L 299, lk 1</REF.DOC.OJ>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 1782/2003</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Määruse nr 1782/2003 artikli 44 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Toetusõiguste kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> lõigetes 2 ja 3 oli ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="044.002"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>2.</NO.PARAG><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Toetuskõlblik hektar<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> on põllumajandusettevõtte mis tahes põllumajandusmaa haritava maana või püsikarjamaana, välja arvatud püsikultuuride või metsa all olevad pindalad ning mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad pindalad.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="044.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Põllumajandustootja deklareerib maatükid, mis vastavad mis tahes toetusõigusega seotud toetuskõlblikule hektarile. Välja arvatud vääramatu jõu juhtude või erandlike asjaolude korral, on need maatükid põllumajandustootja käsutuses […]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Määrus nr 1782/2003 tunnistati kehtetuks määrusega nr 73/2009.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 73/2009</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Määruse nr 73/2009 põhjendustes 4, 7, 23 ja 25 oli märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>(4)</NO.P><TXT>Selleks et ühtlasi vältida põllumajandusmaa kasutamise lõpetamist ja tagada selle heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmine, kehtestati [määrusega nr 1782/2003] ühenduse raamistik, mille alusel liikmesriigid kehtestavad standardid, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, tootmisviise ja põllumajandusstruktuure. Kõnealune raamistik tuleks säilitada. […]</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(7)</NO.P><TXT>[Määrusega nr 1782/2003] tunnistati, et püsirohumaadel on keskkonnale positiivne mõju. Tuleks säilitada kõnealuse määruse meetmed olemasolevate püsirohumaade säilitamise soodustamiseks, et tagada see, et rohumaad ei muudeta suuremahuliselt haritavaks maaks.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(23)</NO.P><TXT>Ühtse otsemaksete kava kohaldamisega saadud kogemused näitavad, et tootmisega sidumata sissetulekutoetust maksti mitmel juhul toetusesaajatele, kelle põllumajanduslik tegevus moodustas üksnes tühise osa tema üldisest majandustegevusest või kelle majanduslik eesmärk ei olnud kas üldse või oli üksnes vähesel määral suunatud põllumajanduslikule tegevusele. Selleks et hoida ära põllumajandusliku sissetulekutoetuse määramist sellistele toetusesaajatele ja tagada, et ühenduse toetus kasutatakse täielikult põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldava elatustaseme tagamiseks, tuleks asjaomastele liikmesriikidele anda volitused hoiduda käesoleva määruse alusel otsetoetuste maksmisest kõnealustele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(25)</NO.P><TXT>Ühise põllumajanduspoliitika kohaste toetuskavadega nähakse ette otsene sissetulekutoetus, eelkõige eesmärgiga tagada põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldav elatustase. Kõnealune eesmärk on lähedalt seotud maapiirkondade säilitamisega. Ühenduse vahendite mis tahes väära jaotamise vältimiseks ei tohiks toetust maksta nendele põllumajandustootjatele, kes on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Selle määruse artiklis 2 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>põllumajanduslik majapidamine<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> – kõik põllumajandustootja poolt juhitavad sama liikmesriigi territooriumil asuvad põllumajanduslikud tootmisüksused;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>põllumajanduslik tegevus<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> – põllumajandustoodete tootmine ja kasvatamine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine ning maa hoidmine heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, nagu on kehtestatud artiklis 6;</TXT></NP></ITEM></LIST><?PAGE NO="5"?><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>h)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>põllumajandusmaa<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> – viljelusmaa, püsirohumaa või püsikultuuride all olev maa-ala.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 6 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> lõike 1 esimeses lõigus oli ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaa ning eelkõige maa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, oleks heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Liikmesriigid määratlevad riiklikul või piirkondlikul tasandil heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste miinimumnõuded III lisas kehtestatud raamistiku alusel, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, tootmisviise ja põllumajandusstruktuure. Liikmesriigid ei või määratleda miinimumnõudeid, mida ei ole kõnealuses raamistikus ette nähtud.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 19 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Toetuste taotlused<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> lõikes 1 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Põllumajandustootja esitab igal aastal otsetoetuste taotluse, märkides taotluses seal, kus asjakohane:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kõik põllumajandusliku majapidamise põllud […];</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>aktiveerimisega seoses deklareeritud toetusõigused;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>mis tahes muu käesoleva määrusega või asjaomaste liikmesriikide poolt ettenähtud teabe.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Määruse nr 73/2009 artikkel 34 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Toetusõiguste aktiveerimine toetuskõlbliku hektari kohta<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> oli sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="034.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Ühtse otsemaksete kava raames makstakse põllumajandustootjatele toetust toetuskõlbliku hektari kohta toetusõiguse aktiveerimisel. Aktiveeritud toetusõigused annavad õiguse nendega kindlaksmääratud summa maksmiseks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="034.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesoleva jaotise kohaldamisel tähendab mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>toetuskõlblik hektar<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaad ning mis tahes maad, kus kasvatatakse lühikese raieringiga madalmetsa (CN-kood <FT TYPE="CN">ex06029041</FT>), mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks […]</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><P>Hektarid peavad kogu kalendriaasta jooksul vastama toetuskõlblikkuse tingimustele, välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral.<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Selle määruse artikkel 35 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Toetuskõlblike hektarite deklareerimine<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> nägi lõikes 1 ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>Põllumajandustootja deklareerib põllud, mis vastavad mis tahes toetusõigusega seotud toetuskõlblikele hektaritele. Kõnealused põllud peavad põllumajandustootja kasutuses olema liikmesriigi määratud kuupäeval, mis ei ole hilisem, kui kõnealuses liikmesriigis toetusetaotluse muutmiseks määratud kuupäev, välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral.<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 124 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Põllumajandusmaa ühtse pindalatoetuse kava alusel<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> lõikes 2 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>Toetuste maksmisel ühtse pindalatoetuse kava raames on toetuskõlblikud kõik põllud, mis vastavad lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele […]</ALINEA><ALINEA>Välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral, on esimeses lõigus osutatud põllud põllumajandustootja kasutuses liikmesriigi määratud kuupäeval, mis ei ole hilisem, kui asjaomases liikmesriigis toetusetaotluse muutmiseks määratud kuupäev.</ALINEA><ALINEA>Toetuskõlbliku ala väikseim suurus põllumajandusliku majapidamise kohta, mille jaoks saab toetust taotleda, on 0,3 hektarit. Iga uus liikmesriik võib objektiivsete kriteeriumide alusel ja pärast komisjonilt nõusoleku saamist otsustada toetuskõlbliku ala väikseimat suurust tõsta, kuid see ei tohi ületada ühte hektarit.<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Sama määruse III lisa <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Artiklis 6 osutatud head põllumajandus- ja keskkonnatingimused<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> oli minimaalse hooldustööde taseme puhul ära märgitud eeskätt järgmine valikstandard: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>Minimaalne loomkoormus ja/või asjakohane režiim<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Määrus nr 73/2009 tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20131217">17. detsembri 2013. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="608" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 347, lk 608</REF.DOC.OJ>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 1122/2009</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Määruse nr 1122/2009 põhjendustes 8 ja 28 oli märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>(8)</NO.P><TXT>Ühtse otsemaksete kava nõuetekohase rakendamise tagamiseks vastavalt [määruse nr 73/2009] III jaotisele tuleks liikmesriikidel luua identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mille alusel toetusõigused peavad olema jälgitavad […]</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(28)</NO.P><TXT>Toetusetaotluste, pindalatoetuste taotluste muudatuste ja mis tahes tõendavate dokumentide, lepingute või deklaratsioonide esitamise ajalistest piirangutest kinnipidamine on möödapääsmatu selleks, et võimaldada siseriiklikel asutustel planeerida ja seejärel teha toetusetaotluste õigsuse tõhusat kontrolli. […]<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>.</TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 12 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>Ühtse taotluse sisu<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> lõikes 1 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>Ühtne taotlus peab sisaldama toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks vajalikku kogu teavet, eelkõige järgmist:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>põllumajandusettevõtte kõigi põldude identifitseerimist võimaldavad üksikasjad, nende pindala väljendatuna hektarites kuni kahe kümnendkoha täpsusega, nende asukoht ja vajaduse korral nende kasutusviis […]<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Määrus nr 1122/2009 tunnistati kehtetuks komisjoni <DATE ISO="20140311">11. märtsi 2014. aasta</DATE> delegeeritud määrusega (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="181" PAGE.FIRST="48" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 181, lk 48</REF.DOC.OJ>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Rumeenia õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Loomakasvatuse seadus nr 72/2002</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Uuesti avaldatud loomakasvatuse seaduse nr 72/2002 (Legea zootehniei nr 72/2002; <HT TYPE="ITALIC">Monitorul Oficial al României</HT>, I osa, nr 235, <DATE ISO="20140402">2.4.2014</DATE>) artiklis 4 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>Käesoleva seaduse tähenduses on loomakasvataja füüsiline või juriidiline isik, kellele kuuluvad artiklis 2 nimetatud loomaliigid, kes on kantud põllumajandusregistrisse.<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Selle seaduse artikli 5 lõikes 1 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>Loomakasvatus ja -pidamine on loomakasvatajate tegevus, nende õiguslikust seisundist olenemata, eesmärgiga saada tooteid ja loomseid saadusi.<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">OUG nr 125/2006</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Valitsuse <DATE ISO="20061221">21. detsembri 2006. aasta</DATE> erakorralise määruse nr 125/2006, millega kiidetakse heaks alates 2007. aastast makstavate põllumajanduse otsetoetuste kavad ja täiendavad riigisisesed otsetoetused ning millega muudetakse seaduse nr 36/1991 põllumajandusühistute ja muus vormis põllumajandusühingute kohta artiklit 2 (Ordonanța de urgență a Guvernului nr. 125/2006 pentru aprobarea schemelor de plăți directe și plăți naționale directe complementare, care se acordă în agricultură începând cu anul 2007, și pentru modificarea articolului 2 din Legea nr. 36/1991 privind societățile agricole și alte forme de asociere în agricultură; <HT TYPE="ITALIC">Monitorul Oficial al României</HT>, I osa, nr 1043, <DATE ISO="20061229">29.12.2006</DATE>), põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>OUG nr 125/2006<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>) artikli 7 lõike 1 punktis f oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>Et saada ühtse pindalatoetuse kava raames toetusi, peab taotleja olema kantud põllumajandustootjate registrisse, mida peab Agenția de Plăți și Intervenție pentru Agricultură [(põllumajandusmaksete ja sekkumise amet, Rumeenia)], esitama toetusetaotluse ettenähtud tähtaja jooksul ning vastama järgmistele üldistele tingimustele:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>esitama dokumendid, mis tõendavad, et ta kasutab õiguspäraselt seda maatükki, mille kohta taotlus on esitatud;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Põllumajandus- ja maaelu arengu ministri määrus nr 246/2008</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Põllumajandus- ja maaelu arengu ministri <DATE ISO="20080423">23. aprilli 2008. aasta</DATE> määruse nr 246/2008, millega kehtestatakse täiendavate riiklike otsetoetuskavade rakenduskord, eritingimused ja toetuskõlblikkuse kriteeriumid taimekasvatussektoris toetuse andmiseks põllumajandus- ja keskkonnameetmete ning ebasoodsamate piirkondade jaoks (Ordinul ministrului agriculturii si dezvoltării rurale nr. 246/2008 privind stabilirea modului de implementare, a condițiilor specifice și a criteriilor de eligibilitate pentru aplicarea schemelor de plăți directe și plăți naționale directe complementare în sectorul vegetal, pentru acordarea sprijinului aferent măsurilor de agromediu și zone defavorizate; <HT TYPE="ITALIC">Monitorul Oficial al României</HT>, I osa, nr 332, <DATE ISO="20080425">25.4.2008</DATE>), põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni artikli 5 lõige 1 oli sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>Dokumendid, mis tõendavad kohaliku omavalitsusüksuse püsirohumaade õiguspärast kasutamist vastavalt [OUG nr 125/2006] artikli 7 lõike 1 punktile f, on aktid, mis tõendavad omandiõigust, kohaliku omavalitsusüksuse ja loomakasvatajate vahel sõlmitud kontsessiooni- või rendilepingud, milles on märgitud kasutatav maa, ning põllumajandusregistri andmete alusel kohaliku omavalitsusüksuse väljastatud tõend. Kõik enne käesoleva määruse jõustumist kohaliku omavalitsusüksuse karjamaa kasutamiseks sõlmitud lepingud jäävad kehtima kuni õiguse lõppemiseni.<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Valitsuse erakorraline määrus nr 34/2013</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Valitsuse <DATE ISO="20130423">23. aprilli 2013. aasta</DATE> erakorralise määruse nr 34/2013 püsirohumaade korraldamise, haldamise ja majandamise kohta, millega muudetakse ja täiendatakse maaomandi seadust nr 18/1991 (Ordonanța de urgență a Guvernului nr. 34/2013 privind organizarea, administrarea și exploatarea pajiștilor permanente și pentru modificarea și completarea Legii fondului funciar nr. 18/1991; <HT TYPE="ITALIC">Monitorul Oficial al României</HT>, I osa, nr 267, <DATE ISO="20130513">13.5.2013</DATE>), põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni artikkel 2 nägi ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>Käesolevas erakorralises määruses kasutatakse järgmisi mõisteid ja väljendeid:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>karja- ja heinamaa – põllumajandusmaa, mis on kinnisturegistris selles kasutuskategoorias registreeritud ja mis on mõeldud loomade jaoks niitmise teel saadud sööda, rohu ja muude rohttaimede tootmiseks või mida kasutatakse karjatamiseks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>loomühik (LÜ) – standardne mõõtühik, mis määratakse kindlaks iga loomaliigi toitumisvajaduse alusel ja mis võimaldab ümberarvestamist erinevate loomaliikide vahel;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>karja- ja heinamaade kasutaja – loomakasvataja, see tähendab füüsiline või juriidiline isik, kes on kantud riiklikusse põllumajanduslike majapidamiste registrisse ja kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega konkreetselt karja- ja heinamaade kasutamise kategoorias vastavalt Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile taime- ja loomakasvatuse valdkonnas ja kellel on seadusjärgne õigus põllumajandusmaad kasutada ning kes kasutab karjamaad, karjatades seal kas endale kuuluvaid loomi või niites seda vähemalt korra aastas;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>riiklik põllumajanduslike majapidamiste register (PMR) – elektrooniline andmekogu, mis sisaldab Rumeenia kõigi põllumajanduslike majapidamiste identifitseerimisandmeid […];</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="9"?><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>heinamaade valdajad – isikud, kes valdavad rohumaid omandiõiguse või muude asjaõiguste alusel, või isikud, kellel on tsiviilõiguse alusel rohumaade ajutise otsese valdamise või kaudse valdamise õigus<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Põllumajandus-, toidu- ja metsandusministri ning avaliku halduse ministri määrus nr 226/235/2003</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Põllumajandus-, toidu- ja metsandusministri ning avaliku halduse ministri määrus nr 226/235/2003 heinamaade parandamise ja kasutamise üleriigilise korraldamise keskpika- ja pikaajalise strateegia heakskiitmise kohta (Ordinul ministrului agriculturii, alimentaţiei şi pădurilor şi al ministrului administraţiei publice nr. 226/235/2003 pentru aprobarea Strategiei privind organizarea activității de imbunatatire și exploatare a pajiștilor la nivel național, pe termen mediu și lung; <HT TYPE="ITALIC">Monitorul Oficial al României</HT>, I osa, nr 423, <DATE ISO="20030617">17.6.2003</DATE>) sisaldas põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis I lisa, mille VI peatüki punkti 1 sõnastus oli järgmine:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>Heinamaade kasutajate kohustused</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kohalike omavalitsusüksuste valitsuste, linna- või vallavalitsuste hallatavate rohumaade kasutamiseks:</TXT><P>esitavad loomakasvatajate ühendused, loomakasvatajad (füüsilised ja juriidilised isikud) kohaliku omavalitsusüksuse valitsusele taotluse, […]</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Heinamaade kasutajad, kes sõlmivad kontsessioonilepingu, peavad vastama vähemalt järgmistele tingimustele:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>nad on registreeritud [PMRis];</P></ITEM><ITEM><P>nad tagavad taotlusega hõlmatud maal miinimumkoormuse 0,3 LÜ/ha;</P></ITEM><ITEM><P>nad esitavad taotlusega hõlmatud heinamaa kasutusse võtmise ajaks vastavalt IV peatüki punktile 8 karjatamiskava.<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/></P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Tsiviilkohtumenetluse seadustik</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Codul de procedură civilă) artikli 431 lõikes 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>Pooled võivad tugineda varem teises vaidluses tehtud kohtuotsuse seadusjõule, kui on olemas seos selles tehtud lahendiga.<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Avio Lucos esitas APIA‑le taotluse 341,70 ha karjamaa eest finantstoetuse saamiseks ühtse pindalatoetuse kava raames 2014. aasta kohta. Oma maa kasutusõiguse tõendamiseks esitas see äriühing <DATE ISO="20130128">28. jaanuaril 2013. aastal</DATE> Consiliul Local al Comunei Podariga (Podari kohaliku omavalitsusüksuse volikogu, Rumeenia) sõlmitud kontsessioonilepingu kõnealuse omavalitsusüksuse territooriumil asuva karjamaa kohta. Kontsessioonilepingu tingimuste<?PAGE NO="10"?> kohaselt oli Avio Lucosil kontsessionäärina õigus kasutada vahetult kontsessiooni esemeks olevat vara ja seda omal riisikol. Lisaks sellele oli ta kohustatud kontsessiooni esemeks olevat karjamaad kasutama ning tal oli keelatud seda rentida või selle kohta allkontsessioonilepingut sõlmida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Seejärel sõlmis Avio Lucos <DATE ISO="20130130">30. jaanuaril 2013</DATE> osaluskoostöölepingu nelja füüsilise isikuga. Selle lepingu kohaselt pidi Avio Lucos andma kontsessiooni esemeks oleva kohaliku omavalitsusüksuse karjamaa nende füüsiliste isikute kasutusse ja tegema seal igal aastal omal kulul vajalikke hooldustöid, kusjuures nimetatud füüsilised isikud kohustusid omakorda andma oma loomad, eelkõige lambad, kitsed, lehmad ja hobused, Avio Lucose kasutusse, et kontsessiooni esemeks oleval kinnisasjal toimuks katkematu ja alaline karjatamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Pärast sellekohase taotluse esitamist tegi APIA Avio Lucosele pindalatoetuskavade raames ettemakse 2014. aasta kohta kogusummas <FT TYPE="DECIMAL">529340,24</FT> Rumeenia leud (RON) (ligikaudu <FT TYPE="NUMBER">107000</FT> eurot).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Pärast taotluse uuesti läbivaatamist leidis APIA siiski, et kontsessioonilepingu sõlmimise kuupäeval ei olnud Avio Lucosel õigust võtta kontsessiooni alusel kasutusse kohalike omavalitsusüksuste avalik-õiguslikku või eraomandisse kuuluvat karjamaad, kuna ta ei olnud loomakasvataja ega -omanik, mistõttu oli rikutud kohaldatavaid riigisiseseid õigusnorme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Seda järeldust silmas pidades võttis APIA esiteks vastu otsuse, millega määras määruse nr 1122/2009 artikli 58 kolmanda lõigu alusel Avio Lucosele mitmeaastased karistused kogusummas <FT TYPE="DECIMAL">555729,59</FT> Rumeenia leud (ligikaudu <FT TYPE="NUMBER">112000</FT> eurot). Selle otsuse peale esitati mitu vaiet ja kohtukaebust, mis jäeti kõik rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Teiseks tuvastas APIA, et Avio Lucos on riigile võlgu kokku <FT TYPE="DECIMAL">529340,24</FT> Rumeenia leud (ligikaudu <FT TYPE="NUMBER">107000</FT> eurot), mis vastab summale, mis oli talle juba makstud 2014. aasta kohta ühtse pindalatoetuse kava alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Avio Lucos vaidlustas selle otsuse Tribunalul Dolj’is (Dolj’i esimese astme kohus, Rumeenia), kes jättis tema kaebuse rahuldamata. Avio Lucos kaebas selle kohtuotsuse edasi Curtea de Apel Craiovale (Craiova apellatsioonikohus, Rumeenia), kes tühistas selle ja saatis asja uue otsuse tegemiseks tagasi Tribunalul Dolj’ile (Dolj’i esimese astme kohus). See kohus jättis <DATE ISO="20180225">25. veebruari 2018. aasta</DATE> otsusega kaebuse rahuldamata. Avio Lucos esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse ja asi on praegu eelotsusetaotluse esitanud kohtu, Curtea de Apel Timişoara (Timișoara apellatsioonikohus, Rumeenia) menetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et ei ole selge, kas liidu õigusega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt tuleb pindalatoetuskavade alusel finantstoetuse saamiseks tõendada maa kasutamise või sellest kasu saamise õigust ning karjamaa kontsessioonilepingu sõlmimise tingimuseks olevat asjaolu, et taotleja on loomakasvataja või ‑omanik, selleks et sõlmida karjamaa kontsessioonilepingut. Lisaks tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates küsimus, kas Avio Lucose konkreetne tegevus kuulub määruse nr 73/2009 artikli 2 kohaldamisalasse. Lõpuks küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes viitab kahele jõustunud kohtuotsusele – milles leiti, et 2014. aasta kohta ühtse pindalatoetuse kava alusel esitatud toetusetaotlused ei ole toetuskõlblikud, kuna need ei vasta riigisiseses õiguses ette nähtud nõudele, et maast kasu saamise või selle kasutamise alus peab olema õiguspärane –, et kas liidu õigusega on vastuolus kohtuotsuse seadusjõu põhimõtte kohaldamine, mis takistab pädeval<?PAGE NO="11"?> liikmesriigi kohtul kontrollida, kas riigisiseses õiguses kehtestatud nõuded on kooskõlas liidu õigusega uue vaidluse raames, mis puudutab sellise võla seaduslikkust, mille alusel nõutakse tagasi Avio Lucosele alusetult makstud summad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Curtea de Apel Timișoara (Timișoara apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>1.</NO.P><TXT>Kas 2014. aasta põllumajandushooaja finantstoetuse suhtes kohaldatavate [liidu] õigusnormidega – eelkõige määrusega (EÜ) nr 73/2009 ja määrusega nr 1122/2009 – on vastuolus see, kui riigisiseste õigusnormidega kehtestatakse kohustus tõendada maatüki kasutamise õigust selleks, et saada pindalatoetust?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas juhul, kui esimeses küsimuses kirjeldatud riigisisesed õigusnormid ei ole eespool viidatud [liidu] õigusnormidega vastuolus, on [liidu] õigusega (sh proportsionaalsuse põhimõttega) – konkreetsel juhul, mil toetusesaaja tõendab põllumajandusmaa kasutamise õigust nii, et esitab karjamaa kontsessioonilepingu (lepingu, mille kohaselt on taotleja saanud tasu eest õiguse kasutada karjamaad omal riisikol ja huvides) – vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on niisuguse kontsessioonilepingu sõlmimine õiguspärane tingimusel, et tulevane kontsessionäär on eranditult loomakasvataja või -omanik?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas määruse nr 73/2009 artiklis 2 määratletud põllumajandusliku tegevuse alla kuulub sellise pindalatoetuse saaja tegevus, kes – sõlmides karjamaa kontsessioonilepingu, et saada sellelt maalt kasu saamise õigus ja õigus toetusele 2014. aasta kohta – sõlmib seejärel loomakasvatajatega koostöölepingu, millega ta annab loa kasutada kontsessioonilepingu esemeks olevat maatükki loomade karjatamiseks tasuta, jättes maa kasutamise õiguse endale, kuid kohustudes mitte takistama karjatamistegevust ja karjamaad hooldama?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kas liidu õigusega on vastuolus see, kui niisugust riigisisest õigusnormi nagu tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 431 lõige 2, mis käsitleb jõustunud kohtuotsuse seadusjõudu, tõlgendatakse nii, et jõustunud kohtuotsus, millega (vaidluses, milles nõuti mitmeaastaste karistuste kohaldamise otsuse tühistamist) tuvastati, et toetusetaotlus ei ole toetuskõlblik, sest ei ole järgitud riigisisest õigust, millega on kehtestatud nõue – et kõnealusest maatükist kasu saamise/maa kasutamise alus, mille eest 2014. põllumajandushooaja kohta pindalatoetust taotletakse, oleks õiguspärane –, takistab selle analüüsimist, kas niisugune riigisisene nõue on kooskõlas 2014. aasta suhtes kohaldatavate [liidu] õigusnormidega, uues vaidluses, milles arutatakse sama 2014. aasta kohta taotlejale alusetult makstud summade tagasinõudmise otsuse õiguspärasust, kusjuures see otsus põhineb samal faktilisel olukorral ja samadel riigisisestel õigusnormidel, mida analüüsiti varasemas jõustunud kohtuotsuses?<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Rumeenia valitsus väidab oma kirjalikes seisukohtades, et eelotsusetaotlus on tervikuna vastuvõetamatu, kuna eelotsusetaotluse esitanud kohtul oleks olemas teave, mis võimaldab talle esitatud vaidluse lahendada. Rumeenia valitsuse arvates oleks eelotsusetaotluse esitanud kohus pidanud eelkõige analüüsima tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 431 lõikes 2 viidatud<?PAGE NO="12"?> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>jõustunud kohtuotsuse siduvuse<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> reegleid ja jätma Avio Lucose kaebuse rahuldamata. Kõnealune valitsus lisab, et kuivõrd see säte on põhikohtuasjas kohaldatav, puudub kolmel esimesel küsimusel ese.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Avio Lucos väidab omalt poolt, et esimene ja teine küsimus ei ole põhikohtuasja lahendamise seisukohalt asjakohased, kuna need ei puuduta taotleja taotluskõlblikkust ühtse pindalatoetuse saamisel, vaid põhikohtuasjas kõne all oleva kontsessioonilepingu kehtivuse küsimust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Tuleb siiski meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on vaid liikmesriigi kohus, kes asja menetleb ja kes vastutab tehtava lahendi eest, pädev kohtuasja erisusi arvestades hindama, kas kohtuotsuse tegemiseks on vaja eelotsust ja kas Euroopa Kohtule esitatud küsimustel on kohtuasja suhtes tähtsust. Seega, kui esitatud küsimused puudutavad liidu õiguse tõlgendamist, on Euroopa Kohus põhimõtteliselt kohustatud vastama (<DATE ISO="20210715">15. juuli 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>The Department for Communities in Northern Ireland</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑709/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:602">EU:C:2021:602</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Liidu õigust puudutavate küsimuste asjakohasust seega eeldatakse. Euroopa Kohus võib keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamast vaid siis, kui on ilmne, et taotletaval liidu õiguse tõlgendusel puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (<DATE ISO="20210715">15. juuli 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>The Department for Communities in Northern Ireland</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑709/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:602">EU:C:2021:602</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ei võimalda ühelt poolt kaalutlus, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 431 lõike 2 kohaselt peaks eelotsusetaotluse esitanud kohus jätma tema menetluses oleva kaebuse rahuldamata, tuvastada, et nende liidu õiguse normide tõlgendamine, mida see kohus taotleb, ei ole ilmselgelt seotud põhikohtuasjaga. ELTL artikli 267 kohase menetluse raames on Euroopa Kohtu ja eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanded nimelt selgelt erinevad ning riigisiseste õigusnormide tõlgendamine on üksnes viimase ülesanne (<DATE ISO="20130115">15. jaanuari 2013. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Križan jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑416/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:8">EU:C:2013:8</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Teiselt poolt tuleb esimese ja teise küsimuse väidetava asjakohatuse kohta meenutada, et ELTL artikkel 267 lubab liikmesriigi kohtul alati esitada Euroopa Kohtule liidu õiguse tõlgendamise küsimusi, kui ta peab seda vajalikuks (<DATE ISO="20130115">15. jaanuari 2013. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Križan jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑416/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:8">EU:C:2013:8</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 33, leiab see kohus, et tema menetluses oleva vaidluse lahendamiseks on vajalik lahendada küsimus, kas liidu õigusega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis nõuavad tõendeid maa kasutamise või kasu saamise õiguse kohta või seda, et tegemist oleks loomakasvataja või -omanikuga, et oleks võimalik sõlmida karjamaa kontsessioonileping ja saada vastavalt olukorrale finantstoetust pindalatoetuse kava raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud küsimused on vastuvõetavad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Oma esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruseid nr 73/2009 ja nr 1122/2009 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis seavad ühtse pindalatoetuse kava alusel toetuse andmise tingimuseks, et taotleja peab tõendama, et tal on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>õigus kasutada<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> taotluse esemeks olevat põllumajandusmaad.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Tuleb meeles pidada, et vastavalt määruse nr 73/2009 artikli 34 lõikele 1 antakse põllumajandustootjatele ühtse otsemaksete kava alusel toetust toetuskõlbliku hektari kohta toetusõiguse aktiveerimisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Kõnealuse määruse artikli 35 lõike 1 kohaselt peab deklareerima toetusõigusega seotud toetuskõlblikule pindalale vastavad põllud ning, välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral, peavad need maatükid olema põllumajandustootja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>kasutuses<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> asjaomase liikmesriigi määratud kuupäeval. Samuti on selle määruse artikli 124 lõikes 2 sätestatud, et toetuste maksmisel ühtse pindalatoetuse kava raames on toetuskõlblikud kõik põllud, mis vastavad selle artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, kusjuures need põllud peavad olema põllumajandustootja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>kasutuses<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> selle liikmesriigi määratud kuupäeval, välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Kuivõrd määruses nr 73/2009 ei ole täpsustatud, mis alusel peavad põllud olema põllumajandustootja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>kasutuses<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>, siis tuleb selle sätte tõlgendamisel võtta vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale arvesse mitte ainult sätte sõnastuse harjumuspärast tähendust tavakeeles, vaid ka sätte konteksti ja selle õigusakti eesmärke, mille osaks see säte on (vt selle kohta <DATE ISO="20100624">24. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pontini jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑375/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:365">EU:C:2010:365</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pelham jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑476/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:624">EU:C:2019:624</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Esiteks tuleb nimetatud määruse artikli 35 lõike 1 sõnastuse kohta märkida, et tavakeeles tähendab see, et põld on põllumajandustootja kasutuses, põhimõtteliselt seda, et põllumajandustootja saab seda kasutada nii, nagu ta seda vajalikuks peab, et tal oleks võimalik tegelikult seal põllumajandustegevust teostada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab selle sätte konteksti, siis käesoleva kohtuotsuse punktist 43 nähtub, et ühtse otsemaksete kava alusel antakse põllumajandustootjatele toetust toetusõiguse aktiveerimisel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>toetuskõlbliku hektari<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> kohta, mis määruse nr 73/2009 artikli 34 lõike 2 kohaselt tähendab põllumajandusliku majapidamise mis tahes põllumajandusmaad, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Need mõisted ise on aga nimetatud määruses määratletud. Nii on selle määruse artikli 2 punktides b, c ja h määratletud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>põllumajanduslik majapidamine<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>kõik põllumajandustootja poolt juhitavad sama liikmesriigi territooriumil asuvad põllumajanduslikud tootmisüksused<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>; mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>põllumajanduslik tegevus<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>põllumajandustoodete tootmine ja kasvatamine, […] ning maa hoidmine heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> ning lõpuks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>põllumajandusmaa<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>viljelusmaa, püsirohumaa või püsikultuuride all olev maa-ala<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Seoses määruse nr 73/2009 artikli 2 punktis b sätestatud nõudega, et tootmisüksust peab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>juhtima<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> põllumajandustootja, on Euroopa Kohus juba leidnud, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>juhtima<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> ei tähenda, et põllumajandustootjal on piiramatu õigus käsutada asjaomast maa-ala selle põllumajanduslikul otstarbel kasutamise raames. Seevastu peab põllumajandustootja olema sellel maal põllumajandusliku tegevuse korraldamisel piisavalt sõltumatu; kas see nii on, peab välja selgitama eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes arvesse kõiki kohtuasja asjaolusid (vt selle kohta <DATE ISO="20101014">14. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Landkreis Bad Dürkheim</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑61/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:606">EU:C:2010:606</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20150702">2. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Demmer</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑684/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:439">EU:C:2015:439</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Seega peab põllumajandustootjal olema teatav otsustusõigus seoses asjaomase maa kasutamisega (<DATE ISO="20101014">14. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Landkreis Bad Dürkheim</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑61/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:606">EU:C:2010:606</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) oma põllumajandusliku tegevuse korraldamisel sellel maal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Kolmandaks, mis puudutab kõnealuste õigusnormidega taotletavaid eesmärke, siis määruse nr 73/2009 põhjenduses 23 on sätestatud, et nende eesmärk on vältida otsetoetuste andmist toetusesaajatele, kelle põllumajanduslik tegevus moodustab üksnes tühise osa nende üldisest majandustegevusest või kelle majanduslik eesmärk ei ole kas üldse või on üksnes vähesel määral suunatud põllumajanduslikule tegevusele. Lisaks tuleneb ELTL artikli 39 lõike 1 punktist b, mille sisu on meelde tuletatud kõnealuse määruse põhjenduses 25, et ühise põllumajanduspoliitika toetuskavad pakuvad otsest sissetulekutoetust, mille eesmärk on kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, eelkõige põllumajandusega tegelevate inimeste isikutulu suurendamise teel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb asuda seisukohale, nagu kohtujuristki oma ettepaneku punktis 50, et ühtse pindalatoetuse kava raames makstava toetuse eesmärk on tagada rahuldav elatustase põllumajandustootjatele, kes tegelikult tegelevad põllumajandusliku tegevusega ja kelle kasutuses on seega tegelikult põllumajandusmaa, millel see tegevus toimub.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Võttes arvesse määruse nr 73/2009 artikli 35 lõike 1 sõnastust, selle sätte konteksti ja selle õigusakti eesmärki, mille osaks see säte on, tuleb asuda seisukohale, et selleks, et määrata kindlaks, kas maatükk on põllumajandustootja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>kasutuses<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> selle sätte tähenduses, ei nõua see määrus, et põllumajandustootja näitaks ära formaalse õigusliku aluse, millest tuleneb tema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>õigus kasutada<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> kõnealust maad, vaid piisab sellest, kui tõendatakse selle maa tegelikku kasutamist ja põllumajandustootja piisavat sõltumatust sellel maal põllumajandusliku tegevuse korraldamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Sellist tõlgendust kinnitab ühelt poolt Euroopa Kohtu praktika, mis käsitleb määruse nr 1782/2003 artikli 44 lõigetes 2 ja 3 osutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>põllumajandusmaa<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>. Sellega seoses on Euroopa Kohus nimelt otsustanud, et kuna nendes sätetes ei ole täpsustatud selle õigussuhte laadi, mille alusel põllumajandustootja asjaomast maad kasutab, ei saa nendest sätetest järeldada, et kõnealused maatükid peavad olema põllumajandustootja kasutuses põllumajandusliku rendilepingu või muu samaväärse tehingu alusel (<DATE ISO="20101014">14. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Landkreis Bad Dürkheim</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑61/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:606">EU:C:2010:606</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Teiselt poolt toetab seda Euroopa Kohtu kohtupraktika, mis käsitleb määruse nr 1254/1999 artikli 12 lõike 2 punktis b sisaldunud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>kasutatav ala<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>; Euroopa Kohus leidis, et see säte ei sea toetusetaotluse toetuskõlblikkust sõltuvusse sellest, kas näidatakse ära kehtiv õiguslik alus, millest tulenevalt taotleja võib kasutada taotluse esemeks olevat söödamaad. Vastupidi, hoopis söödamaa tegelik kasutamine on asjaomase toetuse saamise üks tingimus (vt selle kohta <DATE ISO="20100624">24. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pontini jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑375/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:365">EU:C:2010:365</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Ehkki põllumajandusmaa <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>kasutusõiguse<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> tõendamise kohustust ei ole liidu õigusega kehtestatud, on siiski oluline uurida veel seda, kas liidu õigusega on vastuolus see, kui liikmesriigid näevad oma riigisiseses õiguses ette sellise kohustuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meenutada, et määruse nr 73/2009 artikli 19 lõikes 1 on sätestatud, et põllumajandustootja peab igal aastal esitama otsetoetuste taotluse, milles on – juhul kui see on asjakohane – märgitud kõik põllumajandusliku majapidamise põllud, aktiveerimisega seoses deklareeritud toetusõigused ja mis tahes muu kõnealuse määrusega või asjaomase liikmesriigi ettenähtud teave.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Lisaks on määruse nr 1122/2009, milles kehtestatakse määruse nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad eeskätt seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavuse, ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga, artikli 12 lõike 1 punktis d sätestatud, et ühtne taotlus peab sisaldama toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks kogu vajalikku teavet, eelkõige andmeid, mis võimaldavad identifitseerida kõik põllumajandustootja põllud, nende pindala, asukoha ja vajaduse korral kasutusviisi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Määruse nr 1122/2009 põhjenduses 8 on veel täpsustatud, et ühtse otsemaksete kava nõuetekohase rakendamise tagamiseks vastavalt määruse nr 73/2009 III jaotisele tuleks liikmesriikidel luua identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mille alusel toetusõigused peavad olema jälgitavad. Nagu nähtub sisuliselt määruse nr 1122/2009 põhjendusest 28, peab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>mis tahes tõendavate dokumentide, lepingute või deklaratsioonide<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> õigeaegne esitamine võimaldama riiklikel haldusasutustel planeerida ja hiljem tõhusalt kontrollida toetusetaotluste õigsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Selliste tõendavate dokumentide kohta on Euroopa Kohus juba seoses enne määruse nr 1122/2009 vastuvõtmist kehtinud liidu toetuskavade regulatsiooni ning põllumajandustootjate otsetoetuskavade raames ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohaldamise üksikasjalike eeskirjadega leidnud, et liikmesriikidel on kaalutlusõigus seoses tõendavate dokumentide ja tõenditega, mida toetuse taotlejalt peab nõudma taotluse esemeks oleva maa puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Nii on Euroopa Kohus sedastanud, et sellisest kaalutlusõigusest lähtudes võivad liikmesriigid teha toetusetaotluse põhjendamiseks esitatavate tõendite osas täpsustusi, toetudes sealjuures eelkõige nende territooriumil põllumajanduse valdkonna tavapärasele praktikale, mis puudutab söödamaa valdamist ja kasutamist ning õiguslikku alust, millele saab sellise kasutamise puhul tugineda (<DATE ISO="20100624">24. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pontini jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑375/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:365">EU:C:2010:365</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Samuti on Euroopa Kohus sedastanud, et liikmesriikidel on kaalutlusruum nende riigisiseste meetmete valikul, mida nad peavad eeskirjade eiramise ja pettuste ennetamiseks ning nende eest tulemuslikult karistamiseks vajalikuks (<DATE ISO="20100624">24. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pontini jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑375/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:365">EU:C:2010:365</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Euroopa Kohus lisas siiski, et liikmesriikide kaalutlusõigusele toetusetaotluse kinnituseks esitatavate tõendite kohta, eelkõige seoses võimalusega kohustada toetuse taotlejat esitama kehtiv õiguslik alus, mis kinnitab tema õigust taotluse esemeks olevat maad kasutada, kehtivad teatavad piirid. Selles kontekstis peavad riigisisesed õigusnormid, millega rakendatakse seda kaalutlusõigust, järgima liidu õigusega põllumajandustootjatele rahalise otsetoetuse andmise valdkonnas kehtivate liidu õigusnormidega taotletavaid eesmärke ning liidu õiguse üldpõhimõtteid, eeskätt proportsionaalsuse põhimõtet, mis nõuab, et õigusnormiga rakendatud abinõud oleksid taotletud eesmärgi saavutamiseks kohased ega läheks selle saavutamiseks vajalikust kaugemale (vt selle kohta <DATE ISO="20100624">24. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pontini jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑375/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:365">EU:C:2010:365</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0087">87</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20201217">17. detsembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Land Berlin (ühise põllumajanduspoliitikaga seotud toetusõigused)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑216/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:1046">EU:C:2020:1046</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Ehkki eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb igal konkreetsel juhul kontrollida, kas sellest põhimõttest on kinni peetud (vt selle kohta <DATE ISO="20100624">24. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pontini jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑375/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:365">EU:C:2010:365</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), on Euroopa Kohus enda väljakujunenud praktika kohaselt pädev andma eelotsusetaotluse esitanud kohtule kõik liidu õiguse tõlgendamise juhtnöörid, mis<?PAGE NO="16"?> võimaldavad viimasel seda kooskõla hinnata, et lahendada tema menetluses olev kohtuasi (<DATE ISO="20200611">11. juuni 2020. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Subdelegación del Gobierno en Guadalajara</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑448/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:467">EU:C:2020:467</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et – nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 57 – sellise kohustuse kehtestamine, nagu on ette nähtud OUG nr 125/2006 artikli 7 lõike 1 punktis f, mille kohaselt tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad toetusetaotluse esemeks oleva maa õiguspärast kasutamist, näib olevat kohane tagamaks, et tõepoolest püüeldakse ühise põllumajanduspoliitika nende eesmärkide poole, mis on ära toodud käesoleva kohtuotsuse punktides 51 ja 52. Nimelt on sellise kohustuse eesmärk eeskätt takistada ühtse otsemaksete kava alusel toetuse taotlejal teistele isikutele kuuluvast maast ebaõiglaselt kasu saada eesmärgiga seda kava käsitlevatest liidu õigusnormidest kõrvale hoida (vt analoogia alusel <DATE ISO="20100624">24. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pontini jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑375/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:365">EU:C:2010:365</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Teiseks tuleb küsimuse kohta, kas sellised riigisisesed õigusnormid ei lähe kaugemale sellest, mis on kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalik, märkida, et proportsionaalsuse analüüs tuleb läbi viia, võttes eeskätt arvesse ühise põllumajanduspoliitika eesmärke, mis eeldab seda, et kaalutakse omavahel neid eesmärke ja nimetatud õigusnormide eesmärki (vt selle kohta <DATE ISO="20151223">23. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scotch Whisky Association jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑333/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:845">EU:C:2015:845</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb märkida, et põllumajandus- ja maaelu arengu ministri määruse nr 246/2008 põhikohtuasja asjaolude suhtes kohaldatava redaktsiooni artikli 5 lõikes 1 on täpsustatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>[d]okumendid, mis tõendavad kohaliku omavalitsuse püsirohumaade seaduslikku kasutamist vastavalt [OUG nr 125/2006] artikli 7 lõike 1 punktile f, on aktid, mis tõendavad omandiõigust, kohaliku omavalitsusüksuse ja loomakasvatajate vahel sõlmitud kontsessiooni- või rendilepingud, milles on märgitud kasutatav maa, ning põllumajandusregistri andmete alusel kohaliku omavalitsuse väljastatud tõend<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>, ja et seetõttu paistab see säte käsitlevat vaid kohaliku omavalitsuse püsirohumaade õiguspärase kasutamise tõendamist; kas see nii on, peab välja selgitama eelotsusetaotluse esitanud kohus. Kuna aga karjamaad kuuluvad kohalike omavalitsusüksuste nii avalik‑õiguslikku kui ka eraomandisse, siis on võimalik asuda seisukohale, et põhimõtteliselt sõlmivad pooled omavahel kasutusõigust tõendava ametliku akti, nii et sellise akti esitamise kohustus ei tundu sellisel konkreetsel juhul olevat ebaproportsionaalne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Kõiki eelnevaid kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruseid nr 73/2009 ja nr 1122/2009 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis seavad ühtse pindalatoetuse kava alusel toetuse andmise tingimuseks, et taotleja peab tõendama, et tal on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>õigus kasutada<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> taotluse esemeks olevat põllumajandusmaad; seda tingimusel, et järgitakse liidu asjaomaste õigusnormidega taotletavaid eesmärke ning liidu õiguse üldpõhimõtteid, eeskätt proportsionaalsuse põhimõtet.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Oma teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruseid nr 73/2009 ja nr 1122/2009 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse avalik-õiguslikku omandisse kuuluva karjamaa kontsessioonileping kehtiv tingimusel, et tulevane kontsessionäär on loomakasvataja või ‑omanik, niisugusel konkreetsel juhul, mil ühtse pindalatoetuse kava alusel toetuse saaja tõendab põllumajandusmaa kasutamise õigust nii, et esitab niisuguse kontsessioonilepingu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Kohe alustuseks tuleb märkida, et eelotsusetaotluses sisalduvatest andmetest nähtub, et nõue, et karjamaa kontsessionäär peab olema loomakasvataja või ‑omanik, ei ole iseenesest põhikohtuasjas kõne all oleva ühtse pindalatoetuse kava alusel finantstoetuse saamise tingimus. Nimelt peavad taotlejad OUG nr 125/2006 artikli 7 lõike 1 kohaselt olema kantud APIA hallatavasse põllumajandustootjate registrisse, esitama oma toetusetaotluse tähtpäevaks ja täitma selles sättes sätestatud üldised tingimused, mis ei hõlma sellist kohustust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub aga, et see kohustus tuleneb põllumajandus-, toidu- ja metsandusministri ja avaliku halduse ministri määruse nr 226/235/2003 põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni I lisa sätetest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Kuna sama kohustus ei tulene liidu õigusest ja kuulub liikmesriikide kaalutlusruumi, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktides 61, 63 ja 64 viidatud kohtupraktikale kindlaks tegema, kas selline nõue on kooskõlas liidu asjaomaste õigusnormidega taotletavate eesmärkide ja liidu õiguse üldpõhimõtetega, eelkõige proportsionaalsuse põhimõttega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Sellega seoses märkis Rumeenia valitsus oma kirjalikes seisukohtades sisuliselt, et Rumeenia seadusandja, võttes arvesse eripärast olukorda, mis valitseb Rumeenia põllumajanduses, mis seisab silmitsi selliste nähtustega nagu maa kasutamata jätmine, põllumajandusliku elanikkonna vananemine, noorte põllumajandustootjate vähene arv ja väikeste põllumajanduslike majapidamiste suur arv, millest suur osa on elatuspõllumajandusettevõtted, otsustas seada kohalike omavalitsusüksuste avalik-õiguslikus omandis olevate karjamaade kontsessioonilepingute sõlmimise tingimuseks, et kontsessionäär on loomade valdaja või omanik. Selline valik, mis ei ole mitte pindalatoetuste kava alusel toetuse saamise tingimus, vaid selliste kontsessioonilepingute kehtivuse tingimus, kuulub aga kõnealuse seadusandja kaalutlusruumi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Selle tingimuse kehtestamisega soovis Rumeenia seadusandja seega tagada põllumajandusega tegelevale elanikkonnale õiglase elatustaseme, hõlbustades võimalikult paljude loomaomanike või -valdajate otsest juurdepääsu kohalikele omavalitsusüksustele kuuluvatele karjamaadele, vältides samas sellest kasusaamise võimaldamist ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandusliku tegevusega vahendamise teel. APIA lisas oma vastuses Euroopa Kohtu palvele vastata tema küsimustele kirjalikult, et enamiku loomakasvatajate jaoks on loomade ainus toiduallikas suvel rohumaadelt saadav taimestik, mistõttu on oluline, et loomakasvatajatel oleks võimalik võtta kontsessioonide alusel kasutusse nende elukoha ja loomakasvatamise kohalikele omavalitsusüksustele kuuluvaid rohumaid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist märkis sisuliselt oma ettepaneku punktis 68, on selline eesmärk kooskõlas liidu õiguse eesmärkidega selles valdkonnas. Nagu selgub käesoleva kohtuotsuse punktist 52, on ühtse pindalatoetuse kava raames antava toetuse eesmärk tagada õiglane elatustase põllumajandustootjatele, kes tegelikult tegelevad põllumajandusliku tegevusega ja kes seega kasutavad tegelikult põllumajandusmaad, millel see tegevus toimub.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Nagu käesoleva kohtuotsuse punktist 74 selgub, tundub pealegi – kas see tegelikult nii on, peab välja selgitama eelotsusetaotluse esitanud kohus –, et loomaomanikuks või -kasvatajaks olemise nõue on sobiv saavutamaks Rumeenia seadusandja püstitatud eesmärki, milleks on hõlbustada võimalikult paljude loomaomanike ja -kasvatajate otsest juurdepääsu kohalikele omavalitsusüksustele kuuluvatele karjamaadele olukorras, kus – nagu on märgitud samas punktis – karjaloomade ainus toiduallikas suvel on rohumaadelt saadav taimestik.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Lisaks, kuna kõnealune nõue puudutab üksnes isiku võimalust saada kontsessioon kohaliku omavalitsusüksuse avalik-õiguslikus omandis oleva karjamaa kohta, ei tundu asjasse puutuvad riigisisesed õigusnormid minevat kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuse eesmärgi saavutamiseks; kas see nii on, peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes arvesse käesoleva kohtuotsuse punktis 66 viidatud kohtupraktikas sätestatud nõudeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Eespool esitatud kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et määruseid nr 73/2009 ja nr 1122/2009 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse avalik-õiguslikku omandisse kuuluva karjamaa kontsessioonileping kehtiv tingimusel, et tulevane kontsessionäär on loomakasvataja või ‑omanik, niisugusel konkreetsel juhul, mil ühtse pindalatoetuse kava alusel toetuse saaja tõendab põllumajandusmaa kasutamise õigust nii, et esitab niisuguse lepingu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Oma kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 73/2009 artikli 2 punkti c tuleb tõlgendada nii, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>põllumajanduslik tegevus<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> hõlmab tegevust, mis seisneb selles, et isik võtab kontsessiooni alusel kasutusele karjamaa ning sõlmib seejärel loomakasvatajatega koostöölepingu, mille alusel need loomakasvatajad karjatavad kontsessiooni esemeks oleval maal loomi, kusjuures kontsessionäär säilitab maa kasutamise õiguse, kuid kohustub karjatamistegevust mitte takistama ja ise karjamaad hooldama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>põllumajanduslik tegevus<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> on määratletud määruse nr 73/2009 artikli 2 punktis c kui ühelt poolt põllumajandustoodete tootmine ja kasvatamine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine, ning teiselt poolt maa hoidmine heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, nagu on kehtestatud selle määruse artiklis 6.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas ei ole vaidlust selle üle, et Avio Lucose tegevus ei kuulu esimese kategooria alla, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise ja kasvatamisega. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 73 rõhutas, pidasid põhikohtuasjas kõne all oleva osaluskoostöölepingu tingimuse 8 alusel loomakasvatajate poolt Avio Lucose kasutusse antud loomi endiselt kõnealused loomakasvatajad, kes neid ka kasvatasid ja karjatamiseks kasutasid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Teise kategooria kohta, mis puudutab maa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmist, on määruse nr 73/2009 artikli 6 lõikes 1 sätestatud, et liikmesriigid tagavad ühelt poolt, et kogu põllumajandusmaa oleks heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, ning määratlevad teiselt poolt riiklikul või piirkondlikul tasandil heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste miinimumnõuded III lisas kehtestatud raamistiku alusel, võttes arvesse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>asjaomaste alade eriomadusi<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/>; selles artiklis on lisaks märgitud, et liikmesriigid ei või määratleda miinimumnõudeid, mida ei ole kõnealuses raamistikus ette nähtud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Sellega seoses märkis Rumeenia valitsus oma kirjalikes seisukohtades, et Rumeenia seadusandja on kehtestanud selle III lisa sätetes sõnaselgelt ära märgitud ja lubatud valikstandardi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>[m]inimaalne loomkoormus ja/või asjakohane režiim<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>. Seega nägi kõnealune seadusandja alates 2012. aastast nõuetele vastavuse süsteemi raames ette <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>püsirohumaade hooldamise, säilitades karjatamise miinimumtaseme 0,3 LÜ/ha ja/või niitmise vähemalt kord aastas<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Komisjon rõhutas samuti oma kirjalikes seisukohtades, et vastavalt Rumeenia teatisele heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste miinimumnõuete rakendamise kohta 2014. taotlusaastal <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>peavad põllumajandustootjad tegema minimaalse loomkoormuse standardi ja/või asjakohase<?PAGE NO="19"?> režiimi rakendamiseks järgmised pingutused: niitma heina vähemalt kord aastas ja/või tagama minimaalse loomkoormuse (vähemalt 0,3 looma hektari kohta), et hoida maad (püsirohumaad) heas seisukorras<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Käesoleval juhul selgub eelotsusetaotlusest, et Avio Lucose ja loomakasvatajate vahel sõlmitud osaluskoostöölepingu tingimuse 7 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>puhastab [Avio Lucos] igal aastal omal kulul karjamaa, kõrvaldab mürgise umbrohu ja eemaldab maalt liigse vee, tagades, et karjamaa taastumiseks on optimaalsed tingimused<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>. Näib aga – kas see tegelikult nii on, peab välja selgitama eelotsusetaotluse esitanud kohus –, et selline tegevus on hõlmatud ühega eelmises punktis osutatud teatises nimetatud alternatiivsetest tegevustest ja seega kuulub see mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>põllumajanduslik tegevus<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/> alla määruse nr 73/2009 artikli 2 punkti c tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Niisugune tõlgendus on pealegi kooskõlas selle määruse eesmärkidega, nagu need nähtuvad eelkõige selle põhjendustest 4 ja 7 ning milleks on karjamaade säilitamine heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, kusjuures on tunnustatud, et püsirohumaadel on keskkonnale positiivne mõju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Esitatud kaalutlustega arvestades tuleb kolmandale küsimusele vastata, et määruse nr 73/2009 artikli 2 punkti c tuleb tõlgendada nii, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>põllumajanduslik tegevus<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/> hõlmab tegevust, mis seisneb selles, et isik võtab kontsessiooni alusel kasutusele karjamaa ning sõlmib seejärel loomakasvatajatega koostöölepingu, mille alusel need loomakasvatajad karjatavad kontsessiooni esemeks oleval maal loomi, kusjuures kontsessionäär säilitab maa kasutamise õiguse, kuid kohustub karjatamistegevust mitte takistama ja ise karjamaad hooldama; seda tingimusel, et asjaomased hooldustööd vastavad selle määruse III lisas nimetatud valikstandardis ette nähtud tingimustele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Neljas küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88</NO.P><TXT>Oma neljanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriigi õiguskorras kohaldatakse kohtuotsuse seadusjõu põhimõtet, mis takistab samade poolte vahel toimuvas kohtuvaidluses, mille ese on toetusetaotlejale ühtse pindalatoetuse kava alusel makstud summade tagasinõudmise otsuse õiguspärasus, asja menetleval kohtul uurida, kas liidu õigusega on kooskõlas riigisisesed nõuded, mis käsitlevad selle põllumajandusmaa kasutamise aluse õiguspärasust, mille kohta esitati toetusetaotlus, sest see tagasinõudmise otsus põhineb samadel faktilistel asjaoludel ja samadel riigisisestel õigusnormidel nagu need, mida uuriti varasemas jõustunud kohtulahendis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89</NO.P><TXT>Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, tuleneb see küsimus sellest, et APIA tugines kahe sellise jõustunud kohtuotsuse seadusjõule, millega jäeti rahuldamata Avio Lucose kaebused, milles paluti tühistada esiteks otsus, millega määrati sellele äriühingule 2014. aasta kohta mitmeaastased karistused ja millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 30, ning teiseks sama aasta kohta koostatud aruanne eeskirjade eiramise tuvastamise kohta. Mõlemad aktid põhinesid tema sõnul APIA otsusel, mille kohaselt Avio Lucosele ei tohi maksta toetust pindalatoetuskava alusel, kuna ta ei ole seetõttu, et ta ei ole loomakasvataja, võimeline tõendama, et ta kasutas põhikohtuasjas kõne all olevat kohaliku omavalitsusüksuse karjamaad õiguspäraselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 431 lõiget 2 käsitleva riigisisese doktriini kohaselt saab jõustunud kohtuotsusega seotud kohtuotsuse seadusjõu vastuväite kohtumenetluses tulemuslikult esitada üksnes siis, kui praegu menetluses kõne all olev õigussuhe ei ole mitte üksnes identne sellega, mida eelnevalt uuriti menetluses,<?PAGE NO="20"?> milles tehti kõnealune jõustunud kohtuotsus, vaid ka otseselt või kaudselt selle varasema menetluse ese. Seega toimib kohtuotsuse seadusjõud tema sõnul ka juhul, kui uus kaebus kohustab kohut kinnitama uuesti sellise õigussuhte kehtivust, mille kehtivus varasema otsusega juba tuvastati või mis lükati ümber, või lugema selle täielikult või osaliselt tühiseks. Käesoleval juhul lahendati eelmises punktis osutatud kohtuotsustega vaidlused aga samade poolte, nimelt APIA ja Avio Lucose vahel ning nende esemeks olid samad faktilised asjaolud, nimelt ühtne pindalatoetus 2014. aasta kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et nagu esimesele ja teisele küsimusele antud vastustest selgub, ei ole liidu õigusega vastuolus – tingimusel, et järgitakse liidu asjaomaste õigusnormidega taotletavaid eesmärke ning liidu õiguse üldpõhimõtteid, eeskätt proportsionaalsuse põhimõtet –, kui riigisisese õigusega kehtestatakse ühtse pindalatoetuse kava raames otsetoetuse saamiseks kohustus tõendada põllumajandusmaa <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>kasutamise õigust<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>, ega – sellisel konkreetsel juhul, mil toetusesaaja on põllumajandusmaa kasutamise õigust põhjendanud kohaliku omavalitsusüksuse karjamaa kontsessioonilepinguga – ka riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on niisuguse kontsessioonilepingu sõlmimine õiguspärane tingimusel, et tulevane kontsessionäär on eranditult loomakasvataja või -omanik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb meelde tuletada, kui tähtis on nii liidu õiguskorras kui ka liikmesriikide õiguskordades kohtuotsuse seadusjõu põhimõte. Selleks et tagada nii õiguse ja õigussuhete stabiilsus kui ka korrakohane õigusemõistmine, on nimelt oluline, et kohtulahendeid, mis on jõustunud pärast olemasolevate õiguskaitsevahendite ammendamist või selleks sätestatud tähtaegade möödumist, ei oleks enam võimalik vaidlustada (<DATE ISO="20090903">3. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fallimento Olimpiclub</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑2/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:506">EU:C:2009:506</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20181017">17. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Klohn</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑167/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:833">EU:C:2018:833</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20200402">2. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CRPNPAC ja Vueling Airlines</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑370/17 ja C‑37/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:260">EU:C:2020:260</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93</NO.P><TXT>Sellest lähtuvalt ei kohusta liidu õigus liikmesriigi kohut jätma kohaldamata riigisisesed menetlusnormid, mis omistavad kohtulahendile seadusjõu, isegi mitte siis, kui see võimaldaks heastada liidu õigusega vastuolus oleva riigisisese olukorra (vt selle kohta <DATE ISO="20090903">3. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fallimento Olimpiclub</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑2/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:506">EU:C:2009:506</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20170126">26. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Primus</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑421/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:60">EU:C:2017:60</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20200402">2. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CRPNPAC ja Vueling Airlines</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑370/17 ja C‑37/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:260">EU:C:2020:260</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94</NO.P><TXT>Liidu õigus ei nõua seega ka seda, et liikmesriigi kohus, kelle lahend on omandanud seadusjõu, peaks põhimõtteliselt seda lahendit muutma, et võtta arvesse Euroopa Kohtu antud tõlgendust asjasse puutuvale liidu õigusnormile (<DATE ISO="20200402">2. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CRPNPAC ja Vueling Airlines</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑370/17 ja C‑37/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:260">EU:C:2020:260</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0090">90</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ei paluta eelotsusetaotluse esitanud kohtul muuta lahendit, millel on kohtuotsuse seadusjõud. Seevastu märgib see kohus, et põhikohtuasja aluseks on sama õigussuhe nagu see, mis oli käesoleva kohtuotsuse punktis 89 viidatud kahe jõustunud kohtuotsuse alus, nii et riigisisese õiguse tõlgenduses kohtuotsuse seadusjõu põhimõtet kohaldades ei saa põhikohtuasjas tehtav kohtuotsus minna nendega vastuollu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96</NO.P><TXT>Selles osas tuleb sedastada, et liikmesriigi kohtud peavad tõlgendama riigisiseseid õigusnorme nii suures ulatuses kui võimalik viisil, mis tagab nende kohaldamise nii, et see aitab kaasa liidu õiguse rakendamisele (<DATE ISO="20151111">11. novembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Klausner Holz Niedersachsen</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑505/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:742">EU:C:2015:742</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97</NO.P><TXT>Tuleb lisaks täpsustada, et kooskõlalise tõlgendamise nõue hõlmab liikmesriigi kohtute, sh viimase astme kohtute kohustust muuta vajaduse korral väljakujunenud kohtupraktikat, kui see põhineb riigisisese õiguse tõlgendusel, mis on liidu õigusega vastuolus. Seetõttu ei saa liikmesriigi kohus asuda kehtivalt seisukohale, et tal ei ole võimalik tõlgendada riigisisese õiguse sätet kooskõlas liidu õigusega ainuüksi seetõttu, et teised kohtud on tõlgendanud seda sätet viisil, mis ei ole liidu õigusega kooskõlas, või seetõttu, et liikmesriigi pädevad asutused seda sellisel viisil kohaldavad (vt selle kohta <DATE ISO="20200304">4. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Telecom Italia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑34/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:148">EU:C:2020:148</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb märkida, nagu kohtujurist tegi oma ettepaneku punktis 89, et ühelt poolt käesoleva kohtuotsuse punktis 89 viidatud kohtuotsused ja teiselt poolt käesolevas kohtuasjas tehtav kohtuotsus ei tundu olevat identsed, sest isegi kui need puudutavad samu faktilisi asjaolusid, on need seotud erinevate haldusotsuste õiguspärasusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99</NO.P><TXT>Igal juhul peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima, kas riigisisese õiguse kohaselt hõlmab nende lahenditega seotud kohtuotsuse seadusjõud käesoleva kohtuasja elemente, ning vajaduse korral analüüsima riigisiseses õiguses ette nähtud tagajärgi (vt analoogia alusel <DATE ISO="20200304">4. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Telecom Italia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑34/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:148">EU:C:2020:148</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100</NO.P><TXT>Kuna selles valdkonnas liidu õigusnormid puuduvad, tuleb kohtuotsuse seadusjõu põhimõtte rakendamise tingimused liikmesriikide menetlusautonoomia põhimõttest tulenevalt sätestada liikmesriikide õiguskordades. Need ei tohi aga olla ebasoodsamad kui need, mis reguleerivad samalaadseid riigisiseseid olukordi (võrdväärsuse põhimõte), ega tohi muuta liidu õiguskorraga antud õiguste kasutamist tegelikult võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte) (<DATE ISO="20200304">4. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Telecom Italia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑34/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:148">EU:C:2020:148</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20200402">2. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CRPNPAC ja Vueling Airlines</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑370/17 ja C‑37/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:260">EU:C:2020:260</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on selles osas juba otsustanud, et iga juhtumit, mille puhul kerkib küsimus, kas mingi riigisisene menetlusnorm muudab liidu õiguse kohaldamise tegelikult võimatuks või ülemäära raskeks, tuleb analüüsida, võttes arvesse selle normi kohta menetluses tervikuna, menetluse kulgu ja eripära erinevates liikmesriigi ametiasutustes. Seda silmas pidades tuleb vajaduse korral arvesse võtta liikmesriigi õigussüsteemi aluseks olevaid niisuguseid põhimõtteid nagu kaitseõiguste tagamine, õiguskindluse põhimõte ja menetluse korrakohane läbiviimine (<DATE ISO="20200402">2. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CRPNPAC ja Vueling Airlines</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑370/17 ja C‑37/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:260">EU:C:2020:260</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0093">93</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102</NO.P><TXT>Mis puudutab põhikohtuasja, siis tundub, et käesoleva kohtuotsuse punktist 90 nähtuv kohtuotsuse seadusjõu põhimõtte tõlgendamine välistab mitte ainult kohtuotsuse seadusjõudu omava kohtulahendi vaidlustamise, isegi kui see lahend rikub liidu õigust, vaid ka samu faktilisi asjaolusid puudutava tsiviilkohtumenetluse käigus mis tahes järelduste tegemise sama õigussuhte kohta, mis oli aluseks kahele jõustunud kohtuotsusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 92 sisuliselt märkis, tooks selline kohtuotsuse seadusjõu põhimõtte tõlgendamine seega kaasa selle, et juhul, kui varasem jõustunud kohtulahend tugineb liidu õigusega vastuolus olevale tõlgendusele, kohaldataks neid õigusnorme vääralt igas lahendis, mille tsiviilkohtud teevad sama õigussuhte kohta, ilma et oleks võimalik parandada seda tõlgendust, mis rikub liidu õigust (vt analoogia alusel <DATE ISO="20200402">2. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CRPNPAC ja Vueling Airlines</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑370/17 ja C‑37/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:260">EU:C:2020:260</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0095">95</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="22"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104</NO.P><TXT>Liidu õigusnormide tõhusa kohaldamise selliseid takistusi ei saa mõistlikult õigustada õiguskindluse põhimõttega ning need tuleb seega lugeda tõhususe põhimõttega vastuolus olevaks (vt analoogia alusel <DATE ISO="20200402">2. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CRPNPAC ja Vueling Airlines</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑370/17 ja C‑37/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:260">EU:C:2020:260</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0096">96</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades tuleb neljandale küsimusele vastata, et liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriigi õiguskorras kohaldatakse kohtuotsuse seadusjõu põhimõtet, mis takistab samade poolte vahel toimuvas kohtuvaidluses, mille ese on toetusetaotlejale ühtse pindalatoetuse kava alusel makstud summade tagasinõudmise otsuse õiguspärasus, asja menetleval kohtul uurida, kas liidu õigusega on kooskõlas riigisisesed nõuded, mis käsitlevad selle põllumajandusmaa kasutamise aluse õiguspärasust, mille kohta esitati toetusetaotlus, sest see tagasinõudmise otsus põhineb samade poolte vahelise vaidluse esemeks olevatel samadel faktilistel asjaoludel ja samadel riigisisestel õigusnormidel nagu need, mida uuriti varasemas jõustunud kohtulahendis.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="20090119">19. jaanuari 2009. aasta</DATE> määrust (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20131217">17. detsembri 2013. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 1310/2013, samuti komisjoni <DATE ISO="20091130">30. novembri 2009. aasta</DATE> määrust (EÜ) nr 1122/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis seavad ühtse pindalatoetuse kava alusel toetuse andmise tingimuseks, et taotleja peab tõendama, et tal on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>õigus kasutada<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/> taotluse esemeks olevat põllumajandusmaad; seda tingimusel, et järgitakse liidu asjaomaste õigusnormidega taotletavaid eesmärke ning liidu õiguse üldpõhimõtteid, eeskätt proportsionaalsuse põhimõtet.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Määrust nr 73/2009, mida on muudetud määrusega nr 1310/2013, ja määrust nr 1122/2009 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse avalik-õiguslikku omandisse kuuluva karjamaa kontsessioonileping kehtiv tingimusel, et tulevane kontsessionäär on loomakasvataja või ‑omanik, niisugusel konkreetsel juhul, mil ühtse pindalatoetuse kava alusel toetuse saaja tõendab põllumajandusmaa kasutamise õigust nii, et esitab niisuguse lepingu.</HT></TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="23"?><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Määruse nr 73/2009, mida on muudetud määrusega nr 1310/2013, artikli 2 punkti c tuleb tõlgendada nii, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>põllumajanduslik tegevus<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/> hõlmab tegevust, mis seisneb selles, et isik võtab kontsessiooni alusel kasutusele karjamaa ning sõlmib seejärel loomakasvatajatega koostöölepingu, mille alusel need loomakasvatajad karjatavad kontsessiooni esemeks oleval maal loomi, kusjuures kontsessionäär säilitab maa kasutamise õiguse, kuid kohustub karjatamistegevust mitte takistama ja ise karjamaad hooldama; seda tingimusel, et asjaomased hooldustööd vastavad selle määruse III lisas nimetatud valikstandardis ette nähtud tingimustele.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriigi õiguskorras kohaldatakse kohtuotsuse seadusjõu põhimõtet, mis takistab samade poolte vahel toimuvas kohtuvaidluses, mille ese on toetusetaotlejale ühtse pindalatoetuse kava alusel makstud summade tagasinõudmise otsuse õiguspärasus, asja menetleval kohtul uurida, kas liidu õigusega on kooskõlas riigisisesed nõuded, mis käsitlevad selle põllumajandusmaa kasutamise aluse õiguspärasust, mille kohta esitati toetusetaotlus, sest see tagasinõudmise otsus põhineb samade poolte vahelise vaidluse esemeks olevatel samadel faktilistel asjaoludel ja samadel riigisisestel õigusnormidel nagu need, mida uuriti varasemas jõustunud kohtulahendis.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>