<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑547/14</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62014CC0547</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:853">EU:C:2015:853</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>49</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>49</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST KOKOTT’I ETTEPANEK – KOHTUASI C‑547/14</P><P>PHILIP MORRIS BRANDS JT</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Juliane Kokott</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20151223">23. detsembril 2015</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: saksa.</P></NOTE></P></TI><STI><P>Kohtuasi C‑547/14</P><P>Philip Morris Brands SARL jt</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court of Justice (England &amp; Wales), Queen’s Bench Division (Administrative Court) (kõrgem kohus (Inglismaa ja Wales), kuningliku kohtu osakond (halduskohus), Ühendkuningriik))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Õigusaktide ühtlustamine</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2014/40/EL</KEYWORD><KEYWORD>Tubaka- ja seonduvate toodete tootmine, esitlemine ja müük</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikli 114 valik õiguslikuks aluseks</KEYWORD><KEYWORD>Proportsionaalsuse põhimõte</KEYWORD><KEYWORD>Subsidiaarsuse põhimõte</KEYWORD><KEYWORD>Liidu põhiõigused</KEYWORD><KEYWORD>Sõnavabadus</KEYWORD><KEYWORD>Põhiõiguste harta artikkel 11</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artiklid 290 ja 291</KEYWORD><KEYWORD>Õigusloome- ja rakendusvolituste andmine Euroopa Komisjonile</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><TOC><TITLE><TI><P>Sisukord</P></TI></TITLE><TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>I.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sissejuhatus</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>II.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Põhikohtuasi ja eelotsusemenetlus</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>„Õiguslik alus</ITEM.CONT><ITEM.REF>5</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Proportsionaalsus ja põhiõigused</ITEM.CONT><ITEM.REF>6</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Delegeerimine/rakendamine</ITEM.CONT><ITEM.REF>6</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Subsidiaarsus</ITEM.CONT><ITEM.REF>7</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>III.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Eelotsusetaotluse vastuvõetavus</ITEM.CONT><ITEM.REF>7</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kehtivuse küsimuste piiramine direktiivi üksikute artiklitega</ITEM.CONT><ITEM.REF>7</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Euroopa Kohtu poole pöördumise asjaolud</ITEM.CONT><ITEM.REF>8</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Euroopa Kohtu poole pöördumise kuupäev</ITEM.CONT><ITEM.REF>8</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu enda kahtluste võimalik puudumine direktiivi kehtivuse suhtes</ITEM.CONT><ITEM.REF>9</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><?PAGE NO="2"?><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>3.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Eelotsusetaotluse mõni muu puudus</ITEM.CONT><ITEM.REF>10</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Asjaolude kirjeldus</ITEM.CONT><ITEM.REF>10</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Üksikute eelotsuse küsimuste asjakohasus otsuse tegemise seisukohast</ITEM.CONT><ITEM.REF>11</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>i)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Esimese küsimuse punkt a, punkt b ja punkti c alapunkt iii</ITEM.CONT><ITEM.REF>11</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>ii)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Esimese küsimuse punkti c alapunkt iv ja neljas kuni kuues küsimus</ITEM.CONT><ITEM.REF>12</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>iii)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Seitsmes küsimus</ITEM.CONT><ITEM.REF>12</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>C.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vahekokkuvõte</ITEM.CONT><ITEM.REF>13</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>IV.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sisuline hinnang eelotsuse küsimustele</ITEM.CONT><ITEM.REF>13</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>ELTL artikkel 114 direktiivi õigusliku alusena</ITEM.CONT><ITEM.REF>13</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Eristava maitse või lõhnaga tubakatoodete keelamine (esimese küsimuse punkti c alapunkt ii)</ITEM.CONT><ITEM.REF>14</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Siseriiklike õigus- ja haldusnormide vaheliste erinevuste kõrvaldamine</ITEM.CONT><ITEM.REF>14</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>i)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Olemasolevate kaubandustõkete kõrvaldamine</ITEM.CONT><ITEM.REF>15</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>ii)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Oht, et siseriiklikud õigus- ja haldusnormid arenevad tulevikus erinevalt</ITEM.CONT><ITEM.REF>15</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Siseturu toimimise tingimuste parandamine</ITEM.CONT><ITEM.REF>17</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>c)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vahekokkuvõte</ITEM.CONT><ITEM.REF>17</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Tubakatoodete märgistamine ja pakendamine (esimese küsimuse punkti c alapunkt i)</ITEM.CONT><ITEM.REF>17</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>3.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Tubakatoodete vaba liikumine (esimese küsimuse punktid a ja b)</ITEM.CONT><ITEM.REF>20</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Liikmesriikide õigus kehtestada tubakatoodete pakendite standardimisele lisanõudeid (esimese küsimuse punkt a)</ITEM.CONT><ITEM.REF>20</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Liikmesriikide õigus keelata teatavad toodete kategooriad (esimese küsimuse punkt b)</ITEM.CONT><ITEM.REF>23</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>c)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vahekokkuvõte</ITEM.CONT><ITEM.REF>24</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>4.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kaugmüüki käsitlevad sätted (esimese küsimuse punkti c alapunkt iii)</ITEM.CONT><ITEM.REF>25</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>5.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Volituste andmine komisjonile rahvusvaheliselt kokkulepitud standardite ülevõtmiseks (esimese küsimuse punkti c alapunkt iv)</ITEM.CONT><ITEM.REF>25</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Proportsionaalsuse põhimõte</ITEM.CONT><ITEM.REF>26</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Ettevõtlusvabadusse sekkumine</ITEM.CONT><ITEM.REF>27</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Eristava maitse ja lõhnaga tubakatoodete keeld (kolmanda küsimuse punkt a)</ITEM.CONT><ITEM.REF>27</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>i)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Keelu sobivus</ITEM.CONT><ITEM.REF>28</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>ii)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Keelu vajalikkus</ITEM.CONT><ITEM.REF>29</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kõikide eristavat maitset või lõhna andvate lisaainete üldise keelu vajalikkus</ITEM.CONT><ITEM.REF>29</ITEM.REF></TOC.ITEM><?PAGE NO="3"?><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Väidetavalt vähem ranged meetmed</ITEM.CONT><ITEM.REF>30</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>iii)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Proportsionaalsus kitsamas tähenduses</ITEM.CONT><ITEM.REF>31</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Nõuded tubakatoodete märgistamisele ja pakendamisele (kolmanda küsimuse punkt b ja punkt c)</ITEM.CONT><ITEM.REF>32</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>i)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sigaretipakendite kuju, suurus ja miinimumsisu (kolmanda küsimuse punkt b)</ITEM.CONT><ITEM.REF>32</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>ii)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Terviseohu ühendhoiatuste suurus (kolmanda küsimuse punkt c)</ITEM.CONT><ITEM.REF>33</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Suuremõõtmeliste terviseohu hoiatuse sobivus</ITEM.CONT><ITEM.REF>34</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Suuremõõtmeliste hoiatuste vajalikkus</ITEM.CONT><ITEM.REF>34</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Proportsionaalsus kitsamas tähenduses ja etteheide meelevaldsuse kohta</ITEM.CONT><ITEM.REF>35</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>iii)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vahekokkuvõte</ITEM.CONT><ITEM.REF>36</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sõnavabaduse riive (teine küsimus)</ITEM.CONT><ITEM.REF>36</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Direktiivi artikli 13 tõlgendamine (teise küsimuse punkt a)</ITEM.CONT><ITEM.REF>36</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Direktiivi artikli 13 kehtivus (teise küsimuse punkt b)</ITEM.CONT><ITEM.REF>38</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>C.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Õigusloome- ja rakendusvolituste andmine</ITEM.CONT><ITEM.REF>40</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>ELTL artiklis 290 sätestatud nõuded seoses volitustega võtta vastu delegeeritud õigusakte (neljas küsimus)</ITEM.CONT><ITEM.REF>40</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Väidetav volituste delegeerimine väljaspool liitu asuvatele rahvusvahelistele institutsioonidele (viies küsimus)</ITEM.CONT><ITEM.REF>43</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>3.</NO.ITEM><ITEM.CONT>ELTL artiklis 291 sätestatud nõuded volitustele rakendusaktide vastuvõtmiseks (kuues küsimus)</ITEM.CONT><ITEM.REF>44</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>4.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vahekokkuvõte</ITEM.CONT><ITEM.REF>45</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>D.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Subsidiaarsuse põhimõte</ITEM.CONT><ITEM.REF>45</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Direktiivi sisuline kooskõla subsidiaarsuse põhimõttega</ITEM.CONT><ITEM.REF>45</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Direktiivi piisav põhjendatus subsidiaarsuse põhimõtte seisukohast</ITEM.CONT><ITEM.REF>47</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>3.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vahekokkuvõte</ITEM.CONT><ITEM.REF>49</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>V.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Ettepanek</ITEM.CONT><ITEM.REF>49</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>I.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Direktiiviga 2014/40/EL<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140403">3. aprilli 2014. aasta</DATE> direktiiv 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="127" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2014">ELT L 127, lk 1</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>direktiiv 2014/40<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/> või lihtsalt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/>).</P></NOTE> võttis liidu seadusandja 2014. aasta aprillis pärast visa võitlust ja äärmiselt tormilist õigusloomemenetlust vastu uued sätted, mis käsitlevad tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki Euroopa Liidu siseturul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Nii nagu tema eelkäijadki<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Vt selle kohta eelkõige kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑376/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:544">EU:C:2000:544</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Arnold André</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑434/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:800">EU:C:2004:800</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Swedish Match</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑210/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:802">EU:C:2004:802</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑380/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:772">EU:C:2006:772</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Taani</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑468/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:504">EU:C:2015:504</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> on direktiiv 2014/40 ägedate kohtuvaidluste ese. Euroopa Kohus käsitleb nimetatud direktiivi praegu kolmes paralleelses menetluses, millest käesolev menetlus – milles kontsernide Philip Morris International (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>PMI<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/>) ja British American Tobacco (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>BAT<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/>) nõudel esitas eelotsusetaotluse Ühendkuningriigi kohus – sisaldab kõige ulatuslikumaid rünnakuid kõnealuse siseturu ühtlustamise meetme õiguspärasuse vastu ning paneb vahendeid valimata proovile väga paljud direktiivi sätted.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Seejuures ei etenda ELTL artikli 114 (endine EÜ artikkel 95 või EMÜ asutamislepingu artikkel 100a) sobivus õigusliku alusena, olgugi et mõni selle detail on endiselt vaidlustatud, siiski enam nii keskset osa nagu varasematel aastatel. Pigem on praegu huvi keskmes muud õigusküsimused, nimelt need, mis käsitlevad proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtet ning liidu põhiõigusi. Peale selle on tegemist võimalusega anda õigusloome- ja rakendusvolitused Euroopa Komisjonile vastavalt ELTL artiklitele 290 ja 291.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Viidatud õigusküsimused, millega seonduvad tohutud majanduslikud huvid ja mis mõjutavad iga päev miljonite liidu kodanike elu, kätkevad tegelikult põhimõttelise tähtsusega probleemistikku: milline otsustusruum on liidu seadusandjal tagamaks, et tooted viiakse liidus tervikuna turule ühetaolistel tingimustel, ilma et seejuures eirataks üldeesmärgiks olevat tervisekaitse kõrget taset, mis on kesksel kohal liidu esmases õiguses (ELTL artikkel 9, ELTL artikli 114 lõige 3, ELTL artikli 168 lõige 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 35 teine lause)?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Lisaks käesolevale kohtuasjale on praegu pooleli veel kaks menetlust, mis puudutavad direktiivi 2014/40 õiguspärasust ja käsitlevad liidu seadusandja vastu võetud sätete konkreetseid aspekte. Üks menetlus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Kohtuasi C‑477/14 (Pillbox 38).</P></NOTE> käsitleb direktiivi artikli 20 kohast elektroonilisi sigarette reguleerivat uut korda; selle aluseks on sama kohtu (aga mitte sama kohtuniku) eelotsusetaotlus, kes pöördub ka käesolevas asjas Euroopa Kohtu poole. Teine menetlus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Kohtuasi C‑358/14 (Poola <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu).</P></NOTE> puudutab Poola Vabariigi esitatud tühistamishagi, millega see vaidlustab liidu seadusandja kehtestatud mentoolisigarettide keelu. Mõlemas viidatud asjas esitan täna ka oma ettepaneku.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>II.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsusemenetlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>PMI ja BAT tegelevad tubakatoodete tootmise ja turustamisega. Äriühingud Philip Morris Brands SARL ja Philip Morris Limited ühelt poolt ning British American Tobacco UK Limited teiselt poolt esitasid eelotsusetaotluse esitanud kohtule High Court of Justice (England &amp; Wales) – Queen’s Bench Division (Administrative Court) (kõrgem kohus (Inglismaa ja Wales), kuningliku kohtu osakond (halduskohus)) kaebuse Secretary of State for Health’i<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Ühendkuningriigi tervishoiuminister.</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>tervishoiuminister<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/>) vastu, mille eesmärk on hoida ära direktiivi 2014/40 ülevõtmine Ühendkuningriigis. Eelotsusetaotluse esitanud kohus liitis mõlemad kaebused.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Kaebajate nõuete toetuseks lubati põhikohtuasjas menetlusse astuda järgmistel ettevõtjatel: Imperial Tobacco Limited, JT International SA ja Gallaher Limited,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Edaspidi ühiselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>JTI<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/>.</P></NOTE> Tann UK Limited ja Tannpapier GmbH,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Edaspidi ühiselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Tann<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/>.</P></NOTE> Deutsche Benkert GmbH &amp; Co. KG ja Benkert UK Limited,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Edaspidi ühiselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Benkert<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/>.</P></NOTE> V. Mane Fils<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Mane<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/>.</P></NOTE> ja Joh. Wilh. Von Eicken GmbH.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Von Eicken<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/>.</P></NOTE> Mõni neist ettevõtjatest toodab ise tubakatooteid, teised tegutsevad tubakatööstuse tarnijana, näiteks filtripaberi või maitse- ja lõhnaainete tarnijana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Tervishoiuminister asub põhikohtuasjas seisukohale, et direktiiv on kehtiv, kuid märgib samal ajal, et seadusandlikus menetluses osalenud liidu institutsioonid suudavad direktiivi kõige paremini kaitsta ja direktiivi kehtivuse hindamise ainupädevus on igal juhul Euroopa Kohtul. Tervishoiuministri arvates on käesolev asi seetõttu eelotsusemenetluse jaoks sobiv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Seda arvestades otsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus loobuda nõudmast tervishoiuministrilt sisuliste väidete ja ka tõendite esitamist ning esitada kohe Euroopa Kohtule küsimus direktiivi kehtivuse kohta. <DATE ISO="20141107">7. novembri 2014. aasta</DATE> määrusega, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20141201">1. detsembril 2014</DATE>, esitas eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule ELTL artikli 267 alusel järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC"><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Õiguslik alus</HT></P></TI></TITLE><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kas direktiiv on täielikult või osaliselt kehtetu, kuna ELTL artikkel 114 ei ole sobiv õiguslik alus? Täpsemalt:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Seoses direktiivi artikli 24 lõikega 2:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>millises ulatuses lubab kõnealune säte korrektsel tõlgendamisel kehtestada liikmesriikidel rangemad eeskirjad valdkondades, mis puudutavad tubakatoodete pakendite <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>standardimist<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/>, ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>kas artikli 24 lõige 2 on sellist tõlgendamist arvestades kehtetu, kuna ELTL artikkel 114 ei ole sobiv õiguslik alus?</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Kas direktiivi artikli 24 lõige 3, mis lubab liikmesriikidel keelustada teatava tubaka- või seonduvate toodete kategooria, kui selline vajadus tuleneb liikmesriigi eripärast, on kehtetu, kuna ELTL artikkel 114 ei ole sobiv õiguslik alus?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>Kas järgmised sätted on kehtetud, kuna ELTL artikkel 114 ei ole sobiv õiguslik alus:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>direktiivi II jaotise II peatüki sätted, mis käsitlevad märgistamist ja pakendamist;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>direktiivi artikkel 7 osas, milles see säte keelustab mentoolisigaretid ja eristava maitse või lõhnaga tubakatooted;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>direktiivi artikkel 18, mis lubab liikmesriikidel keelustada tubakatoodete piiriülese kaugmüügi;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iv)</NO.P><TXT>direktiivi artikli 3 lõige 4 ja artikli 4 lõige 5, millega delegeeritakse komisjonile volitused seoses eralduvate ainete kogustega?</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Proportsionaalsus ja põhiõigused</HT></P></TI></TITLE><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Seoses direktiivi artikliga 13:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Kas korrektsel tõlgendamisel keelab see säte esitada toote pakendil tubakatoodete kohta tõeseid väiteid, mis tarbijat ei eksita?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Kui vastus on jaatav, siis kas see säte on kehtetu seetõttu, et see rikub proportsionaalsuse põhimõtet ja/või põhiõiguste harta artiklit 11?</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas mõni järgmistest direktiivi sätetest või kõik järgmised sätted on kehtetud, kuna need rikuvad proportsionaalsuse põhimõtet:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>artikli 7 lõiked 1 ja 7 osas, milles need keelustavad mentooli kui eristava maitse või lõhnaga tubakatoodete turule laskmise ja selliste tubakatoodete turule laskmise, mille koostisosad sisaldavad maitse- ja lõhnaaineid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>artikli 8 lõige 3, artikli 9 lõige 3, artikli 10 lõike 1 punkt g ja artikkel 14 osas, milles need esitavad pakendite standardimisele erinevaid nõudeid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>artikli 10 lõike 1 punktid a ja c osas, milles need näevad ette, et terviseohu ühendhoiatused katavad 65% tarbijapakendi ja iga välispakendi nii eesmisest kui ka tagumisest välispinnast?</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Delegeerimine/rakendamine</HT></P></TI></TITLE><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kas mõni järgmistest direktiivi sätetest või kõik järgmised sätted on kehtetud, kuna need rikuvad ELTL artiklit 290:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>artikli 3 lõiked 2 ja 4, mis käsitlevad eralduvate ainete maksimaalseid koguseid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>artikli 4 lõige 5, mis käsitleb eralduvate ainete mõõtmismeetodeid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>artikli 7 lõige 5, artiklid 11 ja 12, mis käsitlevad koostisaineid reguleerivaid õigusnorme;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>artikli 9 lõige 5, artikli 10 lõike 1 punkt f ja lõige 3, artikli 11 lõige 6, artikli 12 lõige 3 ja artikli 20 lõige 12, mis käsitlevad terviseohu hoiatusi;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>artikli 20 lõige 11, mis käsitleb elektrooniliste sigarettide või täitepakendite keeldu;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>artikli 15 lõige 12, mis käsitleb andmehalduslepinguid?</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Kas direktiivi artikli 3 lõige 4 ja artikli 4 lõige 5 on kehtetud, kuna need rikuvad õiguskindluse põhimõtet ja/või delegeerivad volitused lubamatul viisil välistele institutsioonidele, mille suhtes ei kehti liidu õiguses nõutud menetlustagatised?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Kas mõni järgmistest direktiivi sätetest või kõik järgmised sätted on kehtetud, kuna need rikuvad ELTL artiklit 291:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>artikli 6 lõige 1, mis käsitleb teatamiskohustusi;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>artikli 7 lõiked 2–4 ja 10, mis käsitlevad rakendusakte tubakatoodete keelustamise kohta teatavatel juhtudel;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="7"?><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>artikli 9 lõige 6 ja artikli 10 lõige 4, mis käsitlevad terviseohu hoiatusi?</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Subsidiaarsus</HT></P></TI></TITLE><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Kas direktiiv ja eelkõige selle artikkel 7, artikli 8 lõige 3, artikli 9 lõige 3, artikli 10 lõike 1 punkt g, artikkel 13 ja artikkel 14 on kehtetud seetõttu, et need ei ole kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega?<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/></TXT></NP></ITEM></LIST></GR.SEQ></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Olenemata eelotsuse küsimuste sõnastusest võtab eelotsusetaotlus üksnes kokku kaebajate ja nende nõuete toetuseks menetlusse astujate poolt põhikohtuasjas direktiivi vaidlustamiseks esitatud väited. Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus peab väiteid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>mõistlikult põhjendatuks<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/>, on tema arvates eelotsuse taotlemine Euroopa Kohtult <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>vajalik ja kohane<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Eelotsusemenetluse kirjalikus osas esitasid peale põhikohtuasja kaebajate ja nende nõuete toetuseks menetlusse astujate oma seisukohad Ühendkuningriigi, Iirimaa, Prantsusmaa, Poola, Portugali ja Norra valitsus ning Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Seejuures piirdusid osalenud liikmesriigid nagu ka mõni osalenud ettevõtjatest oma kirjalikes märkustes eelotsusetaotluse teatavate aspektidega. Poola kirjalikud märkused puudutavad samamoodi kui paralleelselt pooleliolevas kohtuasjas Poola <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu (C‑358/14) üksnes mentoolisigarettide keeldu.</P></NOTE> <DATE ISO="20151001">1. oktoobril 2015</DATE> toimunud kohtuistungil osalesid samad menetlusosalised, peale selle osalesid kohtuistungil Itaalia ja Ungari.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>III.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsusetaotluse vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Enne kui asun eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud küsimuste kompleksi sisuliselt käsitlema, on vaja uurida eelotsusetaotluse vastuvõetavust. Esiteks tekib küsimus, kas direktiivi üksikute sätete kehtivust saab kohtus eraldi vaidlustada. Teiseks tuleb uurida, kas asjaolud, mis tõid käesoleval juhul kaasa Euroopa Kohtu poole pöördumise, on kooskõlas ELTL artikli 267 kohase eelotsusemenetluse laadi ja toimimisviisiga.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kehtivuse küsimuste piiramine direktiivi üksikute artiklitega</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Üldiselt võib tõdeda, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei esita Euroopa Kohtule küsimust mitte direktiivi 2014/40 kui terviku kehtivuse kohta, vaid üksnes direktiivi üksikute sätete kehtivuse kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liidu õigusakti osaline tühistamine võimalik vaid juhul, kui need osad, mille tühistamist on nõutud, on ülejäänud õigusaktist eraldatavad (niinimetatud eraldatavuse nõue).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Jamet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>37/71</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1972:57">EU:C:1972:57</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Verhuizingen Coppens</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:778">EU:C:2012:778</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑427/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:170">EU:C:2014:170</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑425/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:483">EU:C:2015:483</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0094">94</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Eraldatavuse nõue ei ole täidetud, kui vaidlustatud õigusakti osalise tühistamise tagajärjel muutub akti põhisisu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prantsusmaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑244/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:299">EU:C:2005:299</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Verhuizingen Coppens</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:778">EU:C:2012:778</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑427/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:170">EU:C:2014:170</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑425/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:483">EU:C:2015:483</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0094">94</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt selle kohta juba kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prantsusmaa jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑68/94 ja C‑30/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:148">EU:C:1998:148</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0257">257</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0259">259</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seda kohtupraktikat on ilma pikemata võimalik üle kanda liidu õigusakti kehtivuse kontrollimisele eelotsusemenetluses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt selle kohta ka kohtujuristi ettepanek, Trstenjak, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AJD Tuna</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑221/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:500">EU:C:2010:500</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0112">112</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. joonealune märkus). <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vt lisaks kohtuotsused Eurotunnel jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑408/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:532">EU:C:1997:532</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Intertanko jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑308/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:312">EU:C:2008:312</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schecke ja Eifert</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑92/09 ja C‑93/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:662">EU:C:2010:662</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Association belge des Consommateurs Test-Achats jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑236/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:100">EU:C:2011:100</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AJD Tuna</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑221/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:153">EU:C:2011:153</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), milles Euroopa Kohus võttis seisukoha liidu õigusaktide üksikute sätete kehtivuse küsimuses, ilma et ta oleks küll otsesõnu käsitlenud kõnealust vastuvõetavuse problemaatikat.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Vaidluse esemeks olevad direktiivi sätted sisaldavad väga palju erinevaid eeskirju tubaka- ja seonduvate toodete tootmise, esitlemise ja müügi kohta. Euroopa Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et nende sätete vahel on sedalaadi tihe vastastikune seos, et need peaksid olema lahutamatud. Seega isegi kui Euroopa Kohus peaks käesolevas menetluses tunnistama direktiivi üksikud vaidlustatud sätted kehtetuks, jääksid direktiivi ülejäänud sätted endiselt kehtivaks ja nende ulatus ei muutuks. See kehtib eelkõige, aga mitte ainult, sätete kohta, millega antakse komisjonile delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide vastuvõtmise õigus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Eelöeldut arvestades tuleb lähtuda sellest, et kõik kõnealused direktiivi sätted on direktiivi 2014/40 lahutatavad osad ja nende võimalik kehtetuks tunnistamine ei puudutaks direktiivi põhisisu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu poole pöördumise asjaolud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Põhjalikumalt on vaja aga uurida, kas asjaolud, mis tõid käesoleval juhul kaasa Euroopa Kohtu poole pöördumise, võivad mõjutada eelotsusetaotluse vastuvõetavust.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu poole pöördumise kuupäev</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Esmalt ei ole oluline, et eelotsusetaotluse esitamise kuupäeval ei olnud kõnealuse direktiivi ülevõtmise tähtaeg veel möödunud ning direktiivi ülevõtmiseks ei oldud vastu võetud ka ühtki siseriiklikku õigusakti.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Intertanko jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑308/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:312">EU:C:2008:312</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Tõhusa õiguskaitse põhimõte, mis on sätestatud ka põhiõiguste harta artiklis 47 ja ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus, näeb nimelt ette, et isik võib teda puudutavate liidu õigusaktide kohtulikku kontrollimist taotleda, ilma et ta peaks eelnevalt käituma õigusvastaselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt selle kohta seoses ELTL artikli 263 neljanda lõiguga kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Telefónica <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑274/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:852">EU:C:2013:852</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja T &amp; L Sugars ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sidul Açúcares <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑456/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:284">EU:C:2015:284</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seda arvestades on põhimõtteliselt tervitatav Ühendkuningriigi õiguskorras olemasolev ja juba korduvalt kasutatud võimalus taotleda Euroopa Liidu direktiivide siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise etapil kohtulikku kontrolli (<HT TYPE="ITALIC">judicial review</HT>), millega võib kaasneda eelotsusetaotluse esitamine Euroopa Kohtule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Erinevalt parlamendi, nõukogu, komisjoni ja Prantsusmaa seisukohast ei saa käesolevas asjas lähtuda ka puhtfiktiivsest kohtuasjast.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt selle kohta põhimõttelise tähtsusega kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Foglia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Novello</NAME.CASE> (<NO.CASE>104/79</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1980:73">EU:C:1980:73</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> On küll õige, et vastustajaks olev tervishoiuminister ei ole põhikohtuasjas senini esitanud peaaegu ühtegi põhjendatud kaitseargumenti. Ent üksnes siseriikliku kohtu otsustada on, millises menetlusstaadiumis esitab ta Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse;<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Irish Creamery Milk Suppliers Association jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>36/80 ja 71/80</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1981:62">EU:C:1981:62</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0005">5</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AGM-COS.MET</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑470/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:213">EU:C:2007:213</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> koosmõjus punktiga 42) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coleman</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑303/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:415">EU:C:2008:415</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> seda võib teha ka <HT TYPE="ITALIC">enne</HT> põhikohtuasja poolte vahelist kohtuistungit.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Corsica Ferries</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑18/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:195">EU:C:1994:195</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Just sellises olukorras nagu käesolev on Euroopa Kohus pealegi otsustanud, et eriarvamust – ja seega tegelikku kohtuvaidlust – poolte vahel tuleb eeldada alati juba siis, kui asjaomase liikmesriigi asutused on teatanud oma kavatsusest vaidlusalune direktiiv üle võtta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Afton Chemical</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑343/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:419">EU:C:2010:419</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellise kavatsuse olemasolu tuleneb käesolevas asjas juba sellest, et tervishoiuminister avaldas põhikohtuasjas sõnaselgelt, et tema arvates on direktiiv tervikuna kehtiv. Seda arvestades saab väita, et eelotsuse küsimused ei põhine mingil juhul <HT TYPE="ITALIC">ilmselgelt</HT> fiktiivsel kohtuasjal.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu enda kahtluste võimalik puudumine direktiivi kehtivuse suhtes</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Tunduvalt suurem kaal on seevastu parlamendi, nõukogu, komisjoni ja Prantsusmaa etteheitel, et eelotsusetaotluse esitanud kohus direktiivi kehtivust ise kahtluse alla ei seadnud, vaid edastab eelotsusetaotluses Euroopa Kohtule üksnes põhikohtuasja kaebajate ja nende nõuete toetuseks menetlusse astujate väited.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus võtab tõepoolest kokku üksnes põhikohtuasjas direktiivi vaidlustamiseks esitatud väited, et need Euroopa Kohtule teatavaks teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Selle kohta tuleb märkida, et liikmesriigi kohus ei või piirduda üksnes isiku väidete edastamisega Euroopa Kohtule, vaid peab muutma Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimused <HT TYPE="ITALIC">enda</HT> küsimusteks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt selle kohta kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Adiamix</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑368/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:257">EU:C:2013:257</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt ka kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>IATA ja ELFAA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑344/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:10">EU:C:2006:10</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kujuta nimelt ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotlus endast õiguskaitsevahendit nendele isikutele, kes on siseriiklikus kohtus arutlusel oleva asja poolteks, pigem on tegemist liikmesriigi kohtu ja Euroopa Kohtu vahelise koostöö ja dialoogi menetlusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SAT Fluggesellschaft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑364/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:7">EU:C:1994:7</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cartesio</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑210/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:723">EU:C:2008:723</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0090">90</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Consiglio Nazionale dei Geologi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑136/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:489">EU:C:2013:489</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Seega peab siseriiklik kohus ise hindama, kas talle esitatud küsimus liidu õigusakti kehtivuse kohta on põhikohtuasjas otsuse langetamiseks vajalik.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SMW Winzersekt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:407">EU:C:1994:407</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Afton Chemical</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑343/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:419">EU:C:2010:419</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Association Kokopelli</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑59/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:447">EU:C:2012:447</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Adiamix</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑368/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:257">EU:C:2013:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Ainuüksi asjaolu, et siseriiklikus kohtus on liidu õigusakti kehtivus vaidlustatud, ei ole iseenesest piisav, et õigustada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse esitamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>IATA ja ELFAA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑344/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:10">EU:C:2006:10</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Adiamix</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑368/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:257">EU:C:2013:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Põhimõtteliselt on nimelt siseriiklik kohus kohustatud tagama liidu õiguse – nii ka direktiivi 2014/40 – rakendamise.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt selle kohta arvamus <REF.DOC.ECR><NO.CASE>1/09</NO.CASE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:123">EU:C:2011:123</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Lojaalne koostöö, mille vaimus tuleb eelotsusemenetlus läbi viia, tähendab lisaks seda, et eelotsusetaotluses tuleb siseriiklikul kohtul esitada need põhjused, miks ta sellist taotlust vajalikuks peab<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>IATA ja ELFAA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑344/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:10">EU:C:2006:10</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Adiamix</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑368/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:257">EU:C:2013:257</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> (vt ka Euroopa Kohtu kodukorra artikli 94 punkt c).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Nende nõuete põhjal otsustades on eelotsusetaotlus, mida Euroopa Kohus peab käesolevas asjas menetlema, kindlasti kõike muud kui eeskujulik. Eelotsusetaotluse esitanud kohus edastas Euroopa Kohtule küll äärmiselt põhjalikud kaalutlused selle kohta, miks ta lubas teatavatel ettevõtjatel põhikohtuasjas menetlusse astuda ja teistel mitte. Mis puudutab eelotsuse küsimuste asjakohasust siseriikliku kohtu otsuse tegemise seisukohast, siis on eelotsusetaotlus seevastu äärmiselt napisõnaline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Siseriiklik kohus on siiski mõista andnud, et ta peab põhikohtuasjas esitatud väiteid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>mõistlikult põhjendatuks<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/> ja peab seetõttu eelotsusetaotlust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>vajalikuks ja kohaseks<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Esitatud kaalutlused hõlmavad küll vaid vähimat, mida siseriiklik kohus peab teatavaks tegema, et täita eelotsusemenetluses eelotsusetaotluse vastuvõetavusele esitatud nõudeid. Koosmõjus eelotsusetaotluses edastatud põhikohtuasja kaebajate ja nende nõuete toetuseks menetlusse astujate argumentidega on need aga – kui mitte arvestada mõnda erandit, mida tuleb veel uurida<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt selle kohta allpool käesoleva ettepaneku punktid 35–51.</P></NOTE> – Euroopa Kohtule ja põhikirja artikli 23 kohaselt menetluses osalemise õigusega isikutele piisav alus, et võtta seisukoht käesoleval juhul tõstatatud õigusküsimustes.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Arvestades tõhusa õiguskaitse põhimõtte (põhiõiguste harta artikkel 47) tähtsust liidu õiguskorras,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Les Verts <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE> (<NO.CASE>294/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:166">EU:C:1986:166</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inuit Tapiriit Kanatami jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑583/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:625">EU:C:2013:625</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0090">90</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schrems</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑362/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:650">EU:C:2015:650</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ei või liidu õigusaktide kehtivuse kontrollimist taotlevate eelotsusetaotluste vastuvõetavusele esitada liiga rangeid nõudeid. See kehtib eeskätt sellistel juhtudel nagu käesolev, mil eelotsusemenetlus on puudutatud ettevõtjatele, kellel puudub õigus esitada hagi vahetult liidu kohtutele, ainus võimalus taotleda liidu tasandil kohtulikku kontrolli ja esitada liidu kohtule oma argumendid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt eelotsusemenetluse tähtsuse kohta sellistel juhtudel kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Unión de Pequeños Agricultores <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑50/00 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:462">EU:C:2002:462</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inuit Tapiriit Kanatami jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑583/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:625">EU:C:2013:625</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0092">92</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0096">96</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Telefónica <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑274/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:852">EU:C:2013:852</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T &amp; L Sugars ja Sidul Açúcares <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑456/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:284">EU:C:2015:284</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes võib seega tõdeda, et käesolev eelotsusetaotlus on hoolimata selles punktis esinevatest puudustest siiski veel vastuvõetav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse mõni muu puudus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Lõpuks esitavad erinevad menetlusosalised muid üksikasjalikke väiteid, millega nad seavad täielikult või osaliselt kahtluse alla eelotsusetaotluse vastuvõetavuse. Neid väiteid saab peamiselt liigitada kahte teemade valdkonda. Esiteks ei ole põhikohtuasja asjaolusid piisavalt selgesti kirjeldatud, teiseks väidetakse, et Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimused ei ole põhikohtuasja lahendamisel asjakohased.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Asjaolude kirjeldus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Mis puudutab kõigepealt andmeid põhikohtuasja asjaolude kohta, mida peab eelotsusetaotlus igal juhul sisaldama, et Euroopa Kohus saaks sellele vastata, siis äratab tähelepanu, et käesoleval juhul sisaldab eelotsusetaotlus – erinevalt kohtuasjast C‑477/14 – üksnes põhikohtuasja kaebajate ja nende nõuete toetuseks menetlusse astujate väidete äärmiselt põgusat kokkuvõtet. Peale selle viitab siseriiklik kohus peaaegu läbivalt isikute ütlustele, keda on põhikohtuasja kaebajad või nende nõuete toetuseks menetlusse astujad nimetanud tunnistajate või ekspertidena, ilma et nad oleksid nende ütluste sisu teada andnud või ka ainult kokku võtnud. Sellele lisandub asjaolu, et selliseid ütlusi – isegi kui nende sisu peaks teada olema – ei saa ilma pikemata õigeks lugeda, kuna siseriiklikus kohtus ei ole veel toimunud võistlevat menetlust, mida rõhutas Euroopa Kohtus mitu menetlusosalist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Nagu parlament, nõukogu, komisjon ja Prantsusmaa õigesti märgivad, raskendab siseriikliku kohtu selline toimimisviis nii Euroopa Kohtul kui ka teistel isikutel, kellel on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 23 kohaselt õigus osaleda eelotsusemenetluses, esitada kasulikke märkusi eelotsuse küsimustele vastamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Vaatamata nendele puudustele faktiliste asjaolude esitamisel, millel eelotsuse küsimused põhinevad, näib mulle, et eelotsusetaotlus on oma eseme ja eesmärgi poolest just veel piisavalt arusaadav, et võimaldada Euroopa Kohtul ja isikutel, kellel on eelotsusemenetluses osalemise õigus, esitada mõistlik seisukoht. Seetõttu ei pea ma pärast põhjalikku järelemõtlemist vajalikuks tunnistada <HT TYPE="ITALIC">kogu</HT> eelotsusetaotlus eespool kirjeldatud – igal juhul suurte – puuduste tõttu vastuvõetamatuks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="11"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Üksikute eelotsuse küsimuste asjakohasus otsuse tegemise seisukohast</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Mis puudutab seejärel üksikute eelotsuse küsimuste asjakohasust otsuse tegemise seisukohast, siis kritiseerivad parlament, nõukogu ja komisjon kahte küsimuste rühma ja nimelt ühest küljest esimese küsimuse punkti a, punkti b ja punkti c alapunkti iii ning teisest küljest esimese küsimuse punkti c alapunkti iv ning neljandat kuni kuuendat küsimust. Otsuse tegemise seisukohast asjakohasuse puudumise tõttu kahtlevad eelkõige parlament ja komisjon lisaks ka selles, kas seitsmes küsimus on vastuvõetav osas, milles see puudutab muid sätteid peale direktiivi artikli 7.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Kaalutlused peaksid lähtuma eeldusest, et liidu õigust puudutavad küsimused on otsuse tegemise seisukohast asjakohased. Euroopa Kohus võib keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamast vaid siis, kui on ilmne, et küsimuses osutatud liidu õigusnormi tõlgendusel või kehtivuse kontrollimisel ei ole mingit seost põhikohtuasja asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gauweiler jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑62/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:400">EU:C:2015:400</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt ka kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Afton Chemical</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑343/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:419">EU:C:2010:419</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Association Kokopelli</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑59/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:447">EU:C:2012:447</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); otsuse tegemise seisukohast olulisuse eeldamise kohta vt juba kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Beck ja Bergdorf</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑355/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:391">EU:C:1999:391</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>Esimese küsimuse punkt a, punkt b ja punkti c alapunkt iii</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Esimese küsimuse punktid a ja b ning punkti c alapunkt iii käsitlevad otsustusruumi, mille direktiivi artikkel 18 ja artikli 24 lõiked 2 ja 3 jätavad liikmesriikidele rangemate siseriiklike meetmete kehtestamiseks kui liidu seadusandja kehtestatud meetmed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Mis puudutab direktiivi artikli 24 lõiget 2, siis vahetasid menetlusosalised Euroopa Kohtus küll intensiivselt arvamusi selle kohta, kas selle sätte kohaselt oleks liikmesriikidel <HT TYPE="ITALIC">lubatud</HT> oma siseriiklikus õiguses kehtestada tubakatoodete jaoks ette neutraalsed pakendid (nn <HT TYPE="ITALIC">plain packaging</HT>). Siiski ei ole selliste pakendieeskirjade kehtestamine tubakatoodete puhul praegu põhikohtuasja ese; igal juhul ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus oma eelotsusetaotluses selle kohta midagi märkinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Ka teatavate tubaka- või seonduvate toodete siseriikliku keelustamise probleemide kohta, mida käsitletakse direktiivi artikli 24 lõikes 3, ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus ega ükski menetlusosaline märkinud, kas ja millisel kujul kavatseb Ühendkuningriik seda erisätet kohaldada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Sama kehtib direktiivi artikli 18 kohta, mis lubab liikmesriikidel keelata tubakatoodete piiriülese kaugmüügi. Siinjuures ei ole samuti selge, kas Ühendkuningriigis on praegu kavas seda õigusnormi kasutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Tuleb rõhutada, et liikmesriigid ei ole mingil juhul <HT TYPE="ITALIC">kohustatud</HT> võtma direktiivi nimetatud sätetele tuginedes oma siseriiklikku õigusesse üle mingeid õigusnorme, või et eelotsusemenetluses esitatud teabe kohaselt oleks suure tõenäosusega oodata konkreetsete õigusnormide kehtestamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel olen arvamusel, et see lõhuks Euroopa Kohtu ja siseriiklike kohtute vahelise koostööraamistiku, mis on loodud ELTL artikliga 267, kui Euroopa Kohus vastaks esimese küsimuse punktidele a ja b ning punkti c alapunktile iii. Selles osas ei ole eelotsusetaotlus kohtuotsuse tegemise seisukohast ilmselgelt asjakohane, mistõttu ähvardaks Euroopa Kohut oht võtta puht hinnanguliselt seisukoht hüpoteetilise küsimuse suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Teisiti on see kohtuasjas Pillbox 38 (C‑477/14), milles vaidlustatakse direktiivi 2014/40 artikli 20 lõige 6 koosmõjus artikliga 18 hoopis teisest aspektist: seal käsitatakse ebaproportsionaalsena seda, et direktiiv – ja seega liidu seadusandja ise – kehtestab e‑sigarettide kaugmüügi suhtes samasuguse korra nagu traditsiooniliste tubakatoodete suhtes; vt selle kohta minu tänane ettepanek kohtuasjas Pillbox 38 (C‑477/14, punktid 134–148).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Siseriiklikele kohtutele jääb mõistagi õigus esitada Euroopa Kohtule õigel ajal uuesti küsimus direktiivi artikli 18 ning artikli 24 lõigete 2 ja 3 tõlgendamise ja kehtivuse kohta, niipea kui nad peavad konkreetses kohtuvaidluses neid sätteid käsitlema.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>Esimese küsimuse punkti c alapunkt iv ja neljas kuni kuues küsimus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Esimese küsimuse punkti c alapunkt iv ja neljas kuni kuues küsimus käsitlevad kõik koos direktiivi sätteid, mis näevad liidu tasandil ette erinevad volitused delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide vastuvõtmiseks, nimelt direktiivi artikli 3 lõikeid 2 ja 4, artikli 4 lõiget 5, artikli 6 lõiget 1, artikli 7 lõikeid 2–5 ja lõikeid 10–12, artikli 9 lõikeid 5 ja 6, artikli 10 lõike 1 punkti f ning lõikeid 3 ja 4, artikli 11 lõiget 6, artikli 12 lõiget 3; artikli 15 lõiget 12 ning artikli 20 lõikeid 11 ja 12.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Kõik direktiivi nimetatud sätted on eranditult suunatud komisjonile. Seevastu ei pane ükski neist sätetest liikmesriikidele mingeid kohustusi seoses nende siseriiklike õigus- ja haldusnormide kujundamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Kuna siseriiklikus kohtus keerleb menetlus aga üksnes Ühendkuningriigi kavatsuse ja kohustuse ümber direktiiv üle võtta, siis ei ole võimalikel õiguslikel probleemidel seoses komisjonile direktiivi nimetatud sätete alusel antud volitustega mingit seost põhikohtuasja asjaolude või esemega. Seega on ilmselge, et need ei ole otsuse tegemise seisukohast asjakohased.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Niipea kui komisjon on kasutanud nimetatud õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte või rakendusakte, on kõigile asjaomastele isikutele seevastu aluslepingute õiguskaitsesüsteemis ette nähtud õiguskaitsevahendid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>Seitsmes küsimus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Seitsmenda küsimusega väidetakse, et arvestades subsidiaarsuse põhimõtet, on direktiiv tervikuna ja selle üksikud sätted – nimelt artikkel 7, artikli 8 lõige 3, artikli 9 lõige 3, artikli 10 lõike 1 punkt g, artikkel 13 ja artikkel 14 – kehtetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Nagu aga parlament ja komisjon õigesti rõhutavad, on eelotsusetaotluses ainult seoses direktiivi artikliga 7, mis sätestab mentoolisigarettide keelu, esitatud mõni äärmiselt pealiskaudne märkus selle kohta, miks uuritakse direktiivi kooskõla subsidiaarsuse põhimõttega. Seevastu ei leidu eelotsusetaotluses vähimatki selgitust selle kohta, miks tekitavad direktiiv tervikuna ja muud direktiivi sätted, mida on seitsmendas küsimuses sõnaselgelt nimetatud, lisaks probleeme seoses subsidiaarsuse põhimõttega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Selline toimimisviis on ilmselgelt vastuolus siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu vahelise lojaalse koostöö vaimuga eelotsusemenetluse raames. Muu hulgas ei ole see ka kooskõlas Euroopa Kohtu kodukorra artikli 94 punktis c sätestatud nõuetega, mille kohaselt peab eelotsusetaotluse esitanud kohus märkima, millistel põhjustel on siseriiklikul kohtul kahtlused liidu õigusnormide kehtivuse suhtes. Ei ole vastuvõetav, et Euroopa Kohus ja isikud, kellel on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 23 alusel õigus osaleda eelotsusemenetluses, peavad oletustele tuginedes arutlema selle üle, miks kontrollitakse liidu õiguse teatavate sätete kehtivust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Sel põhjusel – ja tagamaks, et Euroopa Kohus ei avaldaks hinnangulist arvamust puht hüpoteetiliste probleemide kohta – võib pidada seitsmendat küsimust vastuvõetavaks ainult osas, milles see puudutab direktiivi artiklit 7. Ülejäänud osas tuleb seitsmes küsimus lugeda vastuvõetamatuks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="13"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>C.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vahekokkuvõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes tuleb seega esimese küsimuse punkt a, punkt b ja punkti c alapunktid iii ja iv ning neljas kuni kuues küsimus tunnistada vastuvõetamatuks. Seitsmes küsimus on vastuvõetamatu osas, milles see puudutab muid sätteid peale direktiivi artikli 7. Ülejäänud osas on eelotsusetaotlus vastuvõetav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>IV.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sisuline hinnang eelotsuse küsimustele</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Lähtudes põhikohtuasja kaebajate ja nende nõuete toetuseks menetlusse astujate väidetest, sisaldab eelotsusetaotlus üldist vastuväidet direktiivile 2014/40 ja sellega taotletakse liidu asjaomase õigusakti kõigi oluliste sätete kontrollimist kõige erinevamatest aspektidest. Peale küsimuse, kas ELTL artikkel 114 on sobiv õiguslik alus direktiivi üksikute sätete vastuvõtmiseks, on eelkõige tegemist proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse probleemidega, aga ka komisjonile antud volitustega võtta vastu rakendusakte ja delegeeritud õigusakte. Küsimuste puhul, mida ma pean täielikult või osaliselt vastuvõetamatuks (vt eespool käsitletut),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Käesoleva ettepaneku punktid 35–51.</P></NOTE> võtan ma tõstatatud õiguslike probleemide suhtes järgnevalt seisukoha ainult teise võimalusena.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">ELTL artikkel 114 direktiivi õigusliku alusena</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Esimese küsimusega väljendatakse erinevatest aspektidest kahtlust, kas ELTL artiklit 114 võis kasutada direktiivi 2014/40 õigusliku alusena. Ma kontrollin eelotsusetaotluse esitanud kohtu tõstatatud konkreetseid teemasid veidi muudetud järjekorras.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Sissejuhatuseks tuleb selle kohta märkida, et ELTL artiklile 114 tuginedes vastu võetud õigusakt peab esiteks sisaldama liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise meetmeid ning teiseks peab selle eesmärk olema siseturu rajamine ja selle toimimine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ühendkuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja parlament</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑270/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:18">EU:C:2014:18</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0100">100</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Peale selle peab ELTL artikli 114 alusel vastu võetud siseturu ühtlustamise meetmete tegelik eesmärk olema parandada siseturu loomise ja toimimise tingimusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vodafone jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑58/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:321">EU:C:2010:321</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inuit Tapiriit Kanatami jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑398/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:535">EU:C:2015:535</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Kui ELTL artiklile 114 kui õiguslikule alusele tuginemise tingimused on täidetud, saab liidu seadusandja sellele sättele tugineda ka juhul, kui üldine rahva tervis on valikute tegemisel määrav faktor.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑376/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:544">EU:C:2000:544</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alliance for Natural Health jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑154/04 ja C‑155/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:449">EU:C:2005:449</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Sellele vastavalt ei saa käesolevas asjas ELTL artiklile 114 kui direktiivi 2014/40 õiguslikule alusele tuginemist seada kahtluse alla ainult seetõttu, et selle direktiivi eesmärk on peale tubaka- ja seonduvate toodete siseturu toimimise parandamise ka tervisekaitse kõrge taseme tagamine. Pigem vastab just see eesmärk liidu seadusandjale esmasest õigusest tulenevale ülesandele, nii nagu see sõnaselgelt tuleneb ELTL artiklist 9, ELTL artikli 114 lõikest 3, ELTL artikli 168 lõikest 1 ja põhiõguste harta artikli 35 teisest lausest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Eristava maitse või lõhnaga tubakatoodete keelamine (esimese küsimuse punkti c alapunkt ii)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Esimese küsimuse punkti c alapunkt ii puudutab direktiivi artikli 7 lõigetes 1 ja 7 sätestatud eristava maitse või lõhnaga tubakatoodete liiduülest keeldu. Eelkõige kritiseerivad põhikohtuasja kaebajad ja mõned nende toetuseks menetlusse astujad sellest sättest tulenevat <HT TYPE="ITALIC">mentoolisigarettide</HT> keeldu. Nad väidavad, et sellist keeldu ei oleks liidu seadusandja võinud ELTL artikli 114 alusel kehtestada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Lähtudes eelotsusetaotluses esitatud väga nappidest märkustest ja eelotsusemenetluses osalenud ettevõtjate küllaltki pealiskaudsetest väidetest selle teema kohta, käsitlen ka mina seda suhteliselt lühidalt ja viitan muu hulgas oma selgitustele kohtuasjas C‑358/14,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt selle kohta minu tänane ettepanek kohtuasjas Poola <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu (C‑358/14, punktid 37–83 ja 105–108).</P></NOTE> kus samu probleeme arutati palju põhjalikumalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Sisuliselt on direktiivi artikli 7 vastu esitatud väidetes märgitud, et mentoolisigarettide keeld ei kõrvalda liikmesriikide õigus- ja haldusnormide erinevusi (vt selle allpool punkt a) ja sellega ei saa parandada ühisturu toimimist (vt selle kohta allpool punkt b).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Siseriiklike õigus- ja haldusnormide vaheliste erinevuste kõrvaldamine</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale saab liidu seadusandja kasutada ELTL artiklit 114 eelkõige juhul, kui erinevused liikmesriikide õigusnormide vahel võivad riivata põhivabadusi ning mõjutada seeläbi otseselt siseturu toimimist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑380/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:772">EU:C:2006:772</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vodafone jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑58/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:321">EU:C:2010:321</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inuit Tapiriit Kanatami jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑398/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:535">EU:C:2015:535</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> või tekitada märkimisväärseid konkurentsimoonutusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑376/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:544">EU:C:2000:544</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0084">84</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0106">106</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vodafone jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑58/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:321">EU:C:2010:321</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inuit Tapiriit Kanatami jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑398/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:535">EU:C:2015:535</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Paljud eelotsusemenetluses osalenud ettevõtjad ja Poola väidavad, et direktiivi vastuvõtmise ajal ei esinenud <HT TYPE="ITALIC">mentoolisigarette</HT> käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide vahel veel mingeid lahknevusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>See väide ei ole õige. Ilmselgelt põhineb see ekslikul oletusel, et õigus võtta ELTL artikli 114 alusel vastu õigusnorme, mis reguleerivad mentooli kui eristavat maitset või lõhna andva lisaaine kasutamist tubakatoodetes, oleks liidu seadusandjal olnud vaid juhul, kui just mentoolisigarettide osas oleksid liikmesriikide õigusnormid olnud lahknevad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Selline sammhaaval lähenemine, mis võtab eraldi arvesse iga turusegmenti ja võib-olla koguni toote üksikuid koostisaineid, mida siseturu ühtlustamise meede reguleerib, tuleb tagasi lükata. Pigem on määrav see, kas direktiiv tervikuna võib tugineda ELTL artiklile 114.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Mentoolisigaretid ei ole ka eriseisundis,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt põhjalikumalt selle punkti kohta minu ettepanek kohtuasjas Poola <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu (C‑358/14, punktid 48–57).</P></NOTE> mis eristab neid muudest eristava maitse või lõhnaga sigarettidest ja nõuab mentoolisigarettide väljaarvamist direktiivis asjaomase tubakatoodete rühma suhtes kehtestatud liiduülese müügi keelu alt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt selle kohta WTO alalise apellatsioonikogu <DATE ISO="20120404">4. aprilli 2012. aasta</DATE> aruanne (WT/DS406/AB/R, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>United States – Measures affecting the production and sale of clove cigarettes<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/>, kättesaadav WTO veebisaidil www.wto.org), kus lähtutakse nelgilõhna ja -maitsega sigarettide ja mentoolisigarettide võrreldavusest (vt eelkõige aruande punktis 298 esitatud järeldused).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>ELTL artiklile 114 tuginemise seisukohast on otsustav üksnes see, kas eristavat maitset või lõhna andvate lisaainete – olgu siis tegemist mentooli või teiste maitse- või lõhnaainetega – kasutamist tubakatoodetes silmas pidades oli direktiivi vastuvõtmise ajal vaja kõrvaldada erinevused liikmesriikide õigus- ja haldusnormide vahel, mis võisid Euroopa Liidu siseturul toimida kaubandustõketena.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>Olemasolevate kaubandustõkete kõrvaldamine</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Nagu eelotsusemenetluses osalenud liidu institutsioonid ja mõni osalenud liikmesriik selgitas, oli rida liikmesriike eristavat maitset või lõhna andvate lisaainete kasutamise toona juba reguleerinud, kuid osa liikmesriike ei olnud seda teinud. Olemasolevad siseriiklikud õigusnormid olid aga sisuliselt väga erinevad ega puudutanud tingimata samu maitse- ja lõhnaaineid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Näiteks keelas Saksamaa kõigi maitse- või lõhnaainega kapslite kasutamise sigarettides, Belgia seevastu ainult mentoolikapslite kasutamise. Prantsusmaa sätestas piirnormid selliste tubakatootes kasutatavate lisaainete kasutamisel, mis annavad magusa või hapu maitse. Leedu omakorda keelas teatavad maitse- või lõhnaained täielikult, näiteks kõik need, mis annavad vanilli- või nelgilõhna. Terviklikku ülevaadet nende teemade kohta sisaldab mõjuhinnang, mille komisjoni talitused esitasid <DATE ISO="20121219">19. detsembril 2012</DATE> (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>Impact Assessment<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/>), dokument SWD(2012) 452 final, eelkõige selle 1. osa lk 34 ja 4. osa lk 6.</P></NOTE> Lahknevad siseriiklikud õigusnormid tõid tubakatoodete siseturul, mida iseloomustab aktiivne piiriülene kaubandus, kaasa märkimisväärseid kaubandustõkkeid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Direktiivi põhjendus 6; vt selle kohta juba kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Arnold André</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑434/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:800">EU:C:2004:800</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Swedish Match</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑210/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:802">EU:C:2004:802</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Isegi kui mentoolisigarettide osas nimetamisväärseid kaubandustõkkeid ei esinenud, ei oleks see takistanud tuginemist ELTL artiklile 114. Nimelt ei eelda ELTL artikli 114 kohaldamine, et sellele õiguslikule alusele tugineva siseturu ühtlustamise meetme igas üksikus normis peab leiduma vastus konkreetsetele lahknevustele siseriiklike õigus- ja haldusnormide vahel. Pigem on määrav õigusakt tervikuna.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Kui väljendada seda Euroopa Kohtu sõnadega, siis ei eelda ELTL artiklile 114 kui õiguslikule alusele tuginemine seda, et kõik sellisele alusele tuginevas aktis nimetatud olukorrad seonduksid tegelikult liikmesriikidevahelise vaba liikumisega. Tähtsust omab pigem see, et ELTL artikli 114 alusel vastu võetud akti tegelik eesmärk oleks parandada siseturu rajamise ja toimimise tingimusi (vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑380/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:772">EU:C:2006:772</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Peale selle võis liidu seadusandja käesoleval juhul arvesse võtta ka seda, et eristavat maitset või lõhna andvaid lisaaineid sisaldavate sigarettide keeld oleks aidanud saavutada tervisekaitse kõrget taset tunduvalt väiksemal määral, kui maitse või lõhnaga tubakatoodete praegustele või võimalikele tarbijatele oleksid mentoolisigaretid siseturul alternatiivina kättesaadavaks jäänud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt selle kohta ka direktiivi põhjendus 16, millest järeldub, et liidu seadusandja tunneb erilist muret eristavate maitsete või lõhnade pärast, mis võivad mõjutada tarbimisharjumusi.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Peale selle kehtis direktiivi vastuvõtmise ajal vähemalt kahes liikmesriigis – Belgias ja Saksamaal – koguni juba keeld kasutada sigarettides teatavaid mentoolikapsleid, mistõttu ei olnud seal lubatud mentoolisigarette vähemasti selles konkreetses vormis turule viia.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Vt selle kohta tõendid mõjuhinnangus (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>Impact Assessment<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/>), mille komisjoni talitused esitasid <DATE ISO="20121219">19. detsembril 2012</DATE>, dokument SWD(2012) 452 final, eelkõige selle 1. osa, lk 34.</P></NOTE> Seevastu teistes liikmesriikides võrreldavad keelud toona teadaolevalt puudusid. Mitme menetluses osalenud ettevõtja ja Poola etteheide, et just mentoolisigarettide osas puudusid siseriiklike õigusnormide vahel lahknevused, ei ole seega veenev ELTL artikli 114 toimimisviisi silmas pidades ja on käesoleval juhul pealegi ka sisuliselt väär.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>Oht, et siseriiklikud õigus- ja haldusnormid arenevad tulevikus erinevalt</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Lisaks vaidlustab mitu eelotsusemenetluses osalenud ettevõtjat ja Poola seisukoha, et tulevikus tekivad Euroopa Liidu siseturul kaubandustõkked seetõttu, et üksikud liikmesriigid keelustavad mentoolisigaretid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Seda probleemistikku käsitlen järgnevalt vaid teise võimalusena. Nimelt tuleneb juba minu arutluskäigust niikuinii, et toona esinenud lahknevusi eristava maitse või lõhnaga tubakatooteid reguleerivate siseriiklike õigus- ja haldusnormide vahel arvestades eksisteerisid märkimisväärsed kaubandustõkked juba direktiivi vastuvõtmise ajal. Sellega on küsimus <HT TYPE="ITALIC">tulevaste</HT> kaubandustõkete tekke kohta tegelikult ammendatud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Olgu sellega kuidas on: väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on õigusliku alusena ELTL artiklile 114 tuginemine võimalik siis, kui soovitakse vältida kaubavahetusele tulevikus tekkida võivaid takistusi, mis tulenevad siseriiklike õigusnormide erinevast arengust, kuid selliste takistuste tekkimine peab olema tõenäoline ja asjaomase ühtlustamismeetme eesmärk peab olema takistuste ennetamine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alliance for Natural Health jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑154/04 ja C‑155/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:449">EU:C:2005:449</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑380/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:772">EU:C:2006:772</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Iirimaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑301/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:68">EU:C:2009:68</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Just nii on asi käesoleval juhul, eelkõige kui kaalutlustes rahvusvahelises kontekstis arvesse võtta Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) dokumente.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Eelotsusemenetluses osalenud liidu institutsioonid ja mõni osalenud liikmesriik selgitasid veenvalt, et liidul ja selle liikmesriikidel palutakse vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioonile<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Heaks kiidetud nõukogu <DATE ISO="20040602">2. juuni 2004. aasta</DATE> otsusega 2004/513/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="213" PAGE.FIRST="8" DATE.PUB="2004">ELT L 213, lk 8</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> piirata või keelustada tubakatoodetes selliste koostisainete kasutamine, mis võivad parandada tubakatoodete maitset, sealhulgas ka mentooli kasutamine. See ei tulene küll raamkonventsiooni sõnastusest endast, kuid nähtub raamkonventsiooni artiklite 9 ja 10 rakendamise suunistest, mis võeti mõne aasta eest vastu osalisriikide konverentsil.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Vt selle kohta Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni osalisriikide konverentsi dokument <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>Osalised suunised artiklite 9 ja 10 rakendamiseks<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/>, vastu võetud neljandal istungil Punta del Estes (2010), FCTC/COP/4(10), mida on muudetud viiendal istungil Seoulis (2012), FCTC/COP/5(6); edaspidi ka <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>suunised<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>WHO suunised<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/>. Suuniste punktis 3.1.2.2, milles viidatakse sõnaselgelt ka mentoolile kui maitset andvale lisaainele, on märgitud: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>Parties should regulate, by prohibiting or restricting, ingredients that may be used to increase palatability in tobacco products<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Kuigi viidatud suunised ei pruugi iseenesest olla õiguslikult siduvad, on need siiski üleilmselt WHO raamkonventsiooni osalisriikidele ülevõtmiseks soovituslikud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punkt 1.1.</P></NOTE> Järelikult on need abivahendiks ka raamkonventsiooni sõlmimisel osalenud Euroopa Liidu liikmesriikidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Sellises olukorras võis liidu seadusandja eeldada, et kui liidu tasandil ühtset korda ei kehtestata, võetakse liikmesriikide tasandil peatselt vastu õigusaktid, mis reguleerivad mentooli ja teiste eristavat maitset või lõhna andvate lisaainete kasutamist tubakatoodetes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Mõne menetlusosalise rõhutatud tõsiasi, et asjaomased siseriiklikud õigusnormid Euroopa Liidu liikmesriikides tegelikult pikka aega puudusid, tuleneb üksnes asjaolust, et komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, COM(2012) 788 final, esitati <DATE ISO="20121219">19. detsembril 2012</DATE>. Komisjonisisesed ettevalmistused ja arutelud leidsid seega aset juba varem.</P></NOTE> oli liidusiseselt juba peaaegu üheaegselt WHO suuniste avaldamisega ette valmistanud ja algatanud õigusloomemenetluse vaidlustatud direktiivi vastuvõtmiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vt selle kohta minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inuit Tapiriit Kanatami jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑398/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:190">EU:C:2015:190</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkti 34 viimane lause).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Peale selle võis liidu seadusandja mõistlikult lähtuda eeldusest, et WHO raamkonventsiooni rakendamiseks vastu võetud võimalikud siseriiklikud õigusnormid oleksid liikmesriigiti erinevad ja tooksid seega kaasa uute kaubandustõkete tekke siseturul, kui ühtlustamismeedet liidu tasandil ei võeta. Nimelt ei kirjuta viidatud suunised konventsiooni osalisriikidele ette konkreetseid meetmeid, vaid annavad neile äärmiselt laia tegutsemisruumi; eelkõige jätavad need neile õiguse valida, kas kehtestada maitset andvate lisaainete kasutamiseks tubakatoodetes keelud või pelgalt piirangud ja sisaldavad vaid selliste koostisainete näiteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades on paljude osalenud ettevõtjate ja Poola väljendatud kahtlused liikmesriikide õigus- ja haldusnormide praeguste või tulevaste erinevuste suhtes põhjendamatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="17"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Siseturu toimimise tingimuste parandamine</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Järgnevalt vaidlustavad põhikohtuasja kaebajad ja mitu nende nõuete toetuseks menetlusse astujat seisukoha, et mentoolisigarettide keeld võib aidata parandada siseturu toimimise tingimusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Kahtlemata ei paranda eristava maitse ja lõhnaga tubakatoodete keeld siseturu toimimist <HT TYPE="ITALIC">nende</HT> toodete osas. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale lubab ELTL artikkel 114 siiski liidu seadusandjal keelata teatava toote turuleviimine Euroopa Liidu siseturul tervikuna, kui see aitab parandada kaubandustingimusi mõne <HT TYPE="ITALIC">muu</HT> tooterühma puhul.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Arnold André</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑434/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:800">EU:C:2004:800</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Swedish Match</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑210/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:802">EU:C:2004:802</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Ka hiljuti tehtud kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inuit Tapiriit Kanatami jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑398/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:535">EU:C:2015:535</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) käsitles olukorda, kus EÜ artikkel 95 (nüüd ELTL artikkel 114) oli õiguslik alus Euroopa Liidu siseturul toodete müügi keelustamiseks.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas kõne all olevate tubakatoodete puhul saab seda näitlikustada järgmiselt: liidu õigusnormidega kehtestatud tubaka teatavate manustamisvormide keeld järgib eesmärki luua ühtsed kaubandustingimused kõikidele tubakatoodetele Euroopa Liidus tervikuna. Seega on liiduülene keeld viia turule eristava maitse või lõhnaga tubakatooteid nii-öelda hind võimaluse eest lasta direktiivi nõuetele vastavad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>traditsioonilised<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201D" ID="QE0024"/>, tubakatooted Euroopa Liidu siseturul ringlusse, tagades samal ajal tervisekaitse kõrge taseme.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt ka direktiivi artikli 24 lõige 1.</P></NOTE> Teisisõnu võib tubakatooteid nüüdsest Euroopa Liidus küll põhimõtteliselt turule viia, kuid need ei tohi sisaldada eristavat maitset või lõhna andvaid lisaaineid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Paljud eelotsusemenetluses osalenud ettevõtjad esitavad sellele vastuväite, et salakaubavedu suureneb ja mentoolisigarettide salakaubandus hoogustub. Seejuures on tegemist pelgalt väitega, mis ei ole pealegi sisuliselt piisavalt põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Muu hulgas ei saa aga üldsegi määrav olla see, kas salakaubandust ja kauplemist mustal turul on direktiivis sätestatud meetmete abil võimalik tõhusalt ära hoida.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0129">129</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Samasugune mõttekäik sisaldub peale selle juba minu ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CHEZ Razpredelenie Bulgaria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑83/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:170">EU:C:2015:170</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0123">123</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belov</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑394/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:585">EU:C:2012:585</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0107">107</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0108">108</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Pigem on otsustav, et tarbijatel on pärast eristava maitse või lõhnaga tubakatoodete turuleviimise keelu jõustumist raskem mentoolisigarette ja teisi maitse- või lõhnaaineid sisaldavaid sigarette hankida. Ainuüksi juba see tõsiasi õigustab eeldust, et selline keeld aitab tagada tervisekaitse kõrget taset. Võimalus, et keelde üksikjuhtudel eiratakse, ei mõjuta põhimõtteliselt keeldude sobivust taotletud eesmärgi saavutamiseks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>Vahekokkuvõte</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes võib seega tõdeda, et eristava maitse ja lõhnaga tubakatoodete – eelkõige mentoolisigarettide – keelustamise õigusliku alusena kasutati õigesti ELTL artiklit 114.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Tubakatoodete märgistamine ja pakendamine (esimese küsimuse punkti c alapunkt i)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Esimese küsimuse punkti c alapunkti i ese on direktiivi II jaotise II peatükk. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas ELTL artikkel 114 kujutab endast sobivat õiguslikku alust direktiivi selles jaotises (see tähendab artiklites 8–16) sisalduvatele liidu õigusega kehtestatud nõuetele, mis käsitlevad tubakatoodete <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>märgistamist ja pakendamist<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201D" ID="QE0025"/>. Põhikohtuasja kaebajad ja nende nõuete toetuseks menetlusse astujad vaidlustavad selle. Nad esitavad vastuväite, et selles valdkonnas eksisteerivad märkimisväärsed kaubandustõkked, ja rõhutavad, et võimalikud erinevused tubakatoodete pakendamise ja esitlemise puhul sõltuvalt siseriiklikust turust on esmajoones tingitud tootjate turustusstrateegiast ja tarbijate erinevatest eelistustest eri liikmesriikides.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Selle kohta tuleb märkida, et tubakatoodete märgistamise ja pakendamise paljud aspektid olid juba direktiivis 2001/37/EÜ,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010605">5. juuni 2001. aasta</DATE> direktiiv 2001/37/EÜ tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="194" PAGE.FIRST="26" DATE.PUB="2001">EÜT L 194, lk 26</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/06, lk 147), vt eelkõige direktiivi artiklid 5–7.</P></NOTE> vaidlusaluse direktiivi 2014/40 eelkäijas, liidu õigusnormidega reguleeritud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Kui teatava teema suhtes on juba olemas siseturu ühtlustamise meede, mis tugines toona õiguspäraselt ELTL artiklile 114, siis peab liidu seadusandjal oma kaalutlusõiguse teostamisel olema põhimõtteliselt lubatud kasutada uuesti sama õiguslikku alust, et töötada toonane regulatsioon ümber uue poliitilise hinnangu alusel ja uusimaid teadussaavutusi arvesse võttes ning kohandada seda vastavalt uuele olukorrale.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vodafone jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑58/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:321">EU:C:2010:321</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Seejuures võib liidu seadusandja esiteks asendada varasema õigusakti täiesti teise, uue õigusaktiga, mis näib talle faktilisele olukorrale uue hinnangu andmise tõttu paremini sobivat selleks, et aidata kaasa siseturu toimimisele. Ta võib aga teiseks ka – nagu käesolevas asjas – põhimõtteliselt säilitada vana korra ning seda üksnes edasi arendada, et tagada kooskõlas ELTL artikli 114 lõikes 3 sätestatud nõudega tervisekaitse kõrge tase, mis ulatub kaugemale eelmise õigusaktiga seatud eesmärgist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, eelkõige punkt 79).</P></NOTE> Sellega seoses võib lisaks kehtestada uusi õigusnorme, millega suurendatakse olemasoleva regulatsiooni tõhusust ja raskendatakse sellest kõrvalehiilimist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑376/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:544">EU:C:2000:544</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0100">100</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Juba eeltoodut arvestades ei saa olla kahtlust, et ELTL artikkel 114 kujutab endast õiget õiguslikku alust direktiivi II jaotise II peatükis sätestatud uute õigusnormide vastuvõtmiseks, mille eesmärk on edasi arendada tubakatoodete märgistamist ja pakendamist käsitlevaid liidu õigusnorme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas lisandub asjaolu, et direktiivi 2014/40 eelkäija alusel ei kõrvaldatud mingil juhul kõiki kaubandustõkkeid tubakatoodete suhtes Euroopa Liidu siseturul.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nagu eelotsusemenetluses osalenud liidu institutsioonid ning Iirimaa ja Prantsusmaa õigesti rõhutavad, esinesid direktiivi 2014/40 vastuvõtmise ajal veel suured lahknevused liikmesriikide õigusnormide vahel, mis käsitlevad tubakatoodete märgistamist ja pakendamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Vt selle kohta direktiivi põhjendused 22, 23 ja 28. Detaile sisaldavad <DATE ISO="20121219">19. detsembril 2012</DATE> komisjoni esitatud dokumendid, nimelt direktiivi ettepaneku seletuskiri, COM(2012) 788 final, lk 6–8, ning komisjoni talituste mõjuhinnang (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>Impact Assessment<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201D" ID="QE0026"/>), dokument SWD(2012) 452 final, 1. osa, lk 29 jj.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Nii olid mõnes liikmesriigis ette nähtud terviseohu ühendhoiatused (mis koosnevad tekstist ja fotost), teistes liikmesriikides seevastu – vastavalt direktiivi 2001/37 artiklis 5 sätestatud toonastele miinimumnõuetele – ainult teksthoiatused. Peale selle erinesid siseriiklikus õiguses sätestatud nõuded sigaretipakendite suurusele, nende miinimumsisule ja ka neil pakenditel lubatud reklaamtekstidele ning andmetele toote omaduste kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>See, et liikmesriikide õiguses sätestatud õigusnormid, mis käsitlevad toodete märgistamist ja pakendamist, võivad toimida kaubandustõketena, on ilmselge ja seda on tunnustatud ka väljakujunenud kohtupraktikas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkti 64 teine lause); vt lisaks kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rau Lebensmittelwerke</NAME.CASE> (<NO.CASE>261/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:382">EU:C:1982:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Keck ja Mithouard</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑267/91 ja C‑268/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:905">EU:C:1993:905</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schwarz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑366/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:719">EU:C:2005:719</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega oli ka sellest aspektist käesoleval juhul ruumi siseturu ühtlustamise meetmete kehtestamiseks vastavalt ELTL artiklile 114, et kõrvaldada olemasolevad kaubandustõkked.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Sellele ei saa esitada vastuväidet, et mõni menetluses osalenud ettevõtja ei taju tubakatoodete märgistamist ja pakendamist käsitlevate siseriiklike sätete vahelisi lahknevusi kaubandustõketena, kuna nad kujundavad oma toodete pakendid nende endi andmetel selletagi vastavalt liikmesriigile ja tarbijate harjumustele erinevalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Asjaomaste ettevõtjate subjektiivne hinnang võib küll etendada teatavat osa kaubandustõkete olemasolu hindamisel, kuid ainuüksi see ei saa olla määrav, liiatigi siis, kui – nagu käesolevas asjas – esineb kahtlus, et mõni ettevõtja kirjeldab kaubandustõkete olemasolu ebaolulisena, et jätta järgimata kogu liidus kehtiv ühtne kord, mis esitab karmimad nõuded tervisekaitsele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Vt selle kohta mõjuhinnang (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>Impact Assessment<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201D" ID="QE0027"/>), mille komisjoni talitused esitasid <DATE ISO="20121219">19. detsembril 2012</DATE>, dokument SWD(2012) 452 final, 1. osa, lk 33.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Otsustava tähtsusega on alati pigem objektiivne käsitlus. Selles kontekstis võis liidu seadusandja esiteks arvestada sellega, et siseturu jaoks mõeldud tubakatoodete tootmisel esineb kasvav suundumus koonduda vähestesse Euroopa Liidus asuvatesse tootmisettevõtetesse, mis toob paratamatult kaasa piiriülese müügi märkimisväärse kasvu ning tekitab kasvava vajaduse ühtse korra järele liidu tasandil.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Direktiivi põhjendus 6; vt selle kohta juba kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Arnold André</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑434/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:800">EU:C:2004:800</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Swedish Match</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑210/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:802">EU:C:2004:802</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Teiseks muutsid rahvusvahelised olud, eelkõige WHO raamkonventsiooni artiklist 11 tulenevad suunised tõenäoliseks selle, et juhul kui liidu seadusandja ei oleks asunud tegutsema, oleksid üksikud liikmesriigid kehtestanud tubakatoodete märgistamise ja pakendamise valdkonnas uued, oletatavasti erinevad õigusnormid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Vt selle kohta eespool käesoleva ettepaneku punktid 74–77 ning lisaks allpool käesoleva ettepaneku punkt 201.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Direktiivi vaidlusaluste sätete sobivust kaubandustõkete kõrvaldamiseks ei saa muu hulgas vaidlustada viitega sellele, et ka tulevikus leidub tubakatoodete pakenditel endiselt siseriiklikke erinevusi, alates hoiatuse keelest kuni võimalike maksumärkideni. Seda seetõttu, et ELTL artikkel 114 ei toimi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>kõik või mitte midagi<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201D" ID="QE0028"/> põhimõttel. Pigem lubab ELTL artikkel 114 ka liikmesriikide õigus- ja haldusnormide osalist ühtlustamist, mis võib samuti kaasa aidata kaubandustõkete kõrvaldamisele, eelkõige juhul, kui see võimaldab kokku hoida asjaomaste ettevõtjate kulusid. Sellest võis liidu seadusandja siinjuures mõistlikult lähtuda osas, mis puudutab toodete pakendite suuruse ja miinimumsisu ühtlustamist ning neile paigutatavate hoiatuste ja toote omaduste kohta esitatavate lubatud andmete laadi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Mis puudutab mõne menetlusosalise ennustatud salakaubanduse hoogustumist ja mustal turul kauplemise vohama hakkamist, siis pean ma seda argumenti käesolevas kontekstis sama vähe põhjendatuks nagu juba varem seoses eristavate maitsete ja lõhnade keelustamisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Vt selle kohta eespool käesoleva ettepaneku punktid 84 ja 85.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Mis puudutab viimaks mõne eelotsusemenetluses osalenud ettevõtja kriitikat selle kohta, et toodete pakendite ühtlustamise tagajärjel läheksid kaduma toodete mitmekesisus ja tubakatoodete tootjate vahelised konkurentsivõimalused, siis ei ole see tegelikult etteheide pädevuse puudumise, vaid ebaproportsionaalsuse kohta, mille ma lükkan allpool seoses kolmanda küsimusega ümber.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Vt selle kohta allpool käesoleva ettepaneku punkt 193 ning punktid 204 ja 205.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes tuleb seega vastuväited ELTL artikli 114 õigusliku alusena kasutamise vastu direktiivi II jaotise II peatükis sisalduvate sätete vastuvõtmiseks tagasi lükata, nagu seda tegi Euroopa Kohus juba seoses direktiivi 2014/40 eelkäijaga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="20"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Tubakatoodete vaba liikumine (esimese küsimuse punktid a ja b)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Esimese küsimuse punktidega a ja b palutakse kontrollida direktiivi artiklis 24 sätestatud tubakatoodete <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>vaba liikumist<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201D" ID="QE0029"/>. Lähtudes põhikohtuasja kaebajate ja mõne nende nõuete toetuseks menetlusse astuja väidetest, tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas ELTL artikkel 114 on sobiv õiguslik alus direktiivi kõnealuse artikli, eelkõige selle lõigete 2 ja 3 vastuvõtmiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Märgin ennetavalt, et selle küsimuse hindamisel ei saa mingit osa etendada erinevate liidu institutsioonide juriidiliste teenistuste märkused, millele üksikud menetluses osalenud ettevõtjad viitavad. Nende puhul on tegemist pelgalt sisedokumentidega, mis ei pruugi tingimata väljendada asjaomase institutsiooni arvamust ja mida ei saa – sellisena – tema vastu ka kohtus vastuväitena kasutada. Asja olemusest tuleneb, et liidu poliitilised institutsioonid valmistavad oma tahte formeerimise institutsioonisiseselt ette ja ka vaidlevad seejuures teravalt. Üksnes sellest asjaolust ei saa teha järeldusi direktiivi vaidlusaluste sätete õiguspärasuse kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 24 ülesehitus on järgmine: selle artikli lõikes 1 on esitatud direktiiviga kooskõlas olevate tubaka- ja seonduvate toodete vaba liikumise põhimõte; liikmesriigid ei või keelata või piirata selliste toodete turule viimist põhjustel, mis puudutavad selles direktiivis sätestatud aspekte. See kehtib siiski ainult juhul, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>kui lõigetest 2 ja 3 ei tulene teisiti.<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201D" ID="QE0030"/> Direktiivi artikli 24 lõige 2 lubab liikmesriikidel teatavatel asjaoludel kehtestada lisanõuded – see tähendab, direktiivi sätetest kaugemale ulatuvad nõuded seoses tubakatoodete pakendite standardimisega. Vastavalt direktiivi artikli 24 lõikele 3 võivad liikmesriigid samuti keelustada selles nimetatud tingimustel teatava tubaka- või seonduvate toodete kategooria rahvatervise kaitse vajadusest lähtuvalt.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Liikmesriikide õigus kehtestada tubakatoodete pakendite standardimisele lisanõudeid (esimese küsimuse punkt a)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Esmalt seatakse esimese küsimuse punktiga a kahtluse alla direktiivi artikli 24 lõike 2 õiguslik alus. Vastavalt sellele direktiivi sättele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>[…] ei mõjuta [käesolev direktiiv] liikmesriigi õigust säilitada või kehtestada lisanõuded, mis on kohaldatavad kõikide tema turule viidavate toodete suhtes seoses tubakatoodete pakendite standardimisega, kui see on rahvatervise seisukohast põhjendatud, võttes arvesse käesoleva direktiiviga saavutatud inimeste tervise kaitse kõrget taset. […]<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201D" ID="QE0031"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja kaebajad ja nende nõuete toetuseks menetlusse astujad on seisukohal, et viidatud säte ei saa tugineda ELTL artiklile 114, kuna see ei vii mitte kaubandustõkete kõrvaldamiseni, vaid nende tekitamiseni. Oma hinnangu põhjendamiseks väidavad menetluses osalenud ettevõtjad sisuliselt, et direktiivi artikli 24 lõige 2 võimaldab liikmesriikidel õõnestada tubakatoodete vaba liikumist seeläbi, et nad kehtestavad rangemad pakendamist käsitlevad sätted, kui on ette nähtud liidu õiguses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Seejuures tuginevad menetluses osalenud ettevõtjad, nagu muu hulgas ka Ühendkuningriik, Iirimaa ja Norra direktiivi artikli 24 lõike 2 eriti <HT TYPE="ITALIC">laiale tõlgendamisele</HT>. Nad eeldavad, et selle sättega tuleb lubada liikmesriikidel kehtestada <HT TYPE="ITALIC">igas suhtes</HT> rangemad nõuded tubakatoodete pakendamisele, seega olenemata sellest, kas asjaomane pakendamise aspekt on liidu õiguse kohane ühtlustamise ese või mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Tegelikult võib direktiivi artikli 24 lõige 2 sedalaadi laial tõlgendamisel sattuda konflikti ELTL artikli 114 eesmärgiga, mis põhineb siseturu toimimise parandamisel. Seda seetõttu, et sellise tõlgenduse puhul ühtlustaks direktiiv küll tubakatoodete pakendamisele kehtestatud nõudeid, kuid annaks liikmesriikidele siiski õiguse sellest ühtlustamisest taas kõrvale kalduda, ja seda nii, et jäetakse arvestamata ELTL artikli 114 lõigetes 4–10 sätestatud tingimused ja menetlused, mis on selle jaoks tegelikult ette nähtud. See tähendaks, nagu märgib õigesti BAT, ühe käega läbi viidud ühtlustamise kohest hävitamist teise käega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Siiski oleks ennatlik teha ilma põhjalikemate kaalutlusteta selle teema kohta kergel käel järeldus, et direktiivi artikkel 24 ei ole ELTL artikliga 114 kooskõlas ning seetõttu ei oleks võinud seda sellel õiguslikul alusel vastu võtta. Seda seetõttu, et direktiivi artikli 24 lõike 2 lai tõlgendamine, millest lähtuvad menetluses osalenud ettevõtjad, Ühendkuningriik, Iirimaa ja Norra, ei ole ainus mõeldav käsitus. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb teisese õiguse normi, kui seda võib tõlgendada mitut moodi, mõista nii, et see on kooskõlas esmase õigusega ja selle kehtivust ei saa seada kahtluse alla.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>218/82</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1983:369">EU:C:1983:369</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ordre des barreaux francophones et germanophone jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑305/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:383">EU:C:2007:383</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>kohtuasi komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Strack (uuesti läbivaatamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑579/12 RX‑II</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:570">EU:C:2013:570</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑540/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:224">EU:C:2015:224</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 24 lõike 2 esmase õigusega kooskõlas olev tõlgendamine, mis tagab eelkõige selle kooskõla ELTL artikli 114 kui õigusliku alusega, näib täiesti võimalik olevat. Nimelt võib – kooskõlas eelotsusemenetluses osalenud liidu institutsioonide ning ka Prantsusmaa ja Portugali seisukohtadega – direktiivi artikli 24 lõiget 2 <HT TYPE="ITALIC">tõlgendada kitsalt</HT> ja mõista direktiivi seda sätet nii, et liikmesriikidel on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>lisanõuete<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201D" ID="QE0032"/> kehtestamine lubatud ainult siis, kui liidu seadusandja ise ei ole ühtlustamist ette võtnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Selline direktiivi artikli 24 lõike 2 kitsas tõlgendamine on ka kõige paremini kooskõlas direktiivi 2014/40 eesmärgi ja ülesehitusega. Seda seetõttu, et erinevalt sellest, mida näivad arvavat põhikohtuasja kaebajad ja mõni nende nõuete toetuseks menetlusse astuja, ei taotle nimetatud direktiiv mitte täielikku ühtlustamist, vaid ainult osalist ühtlustamist või – väljendudes direktiivi artikli 1 punktis b kasutatud sõnadega – seda, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>ühtlustada liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, mis käsitlevad tubakatoodete märgistamise ja pakendamise teatavaid aspekte<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201D" ID="QE0033"/>. Sellest annab kinnitust ka direktiivi põhjendus 53, milles on rõhutatud, et nimetatud seadusandliku aktiga <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>saavutat[akse] erineva[d] ühtlustamisastme[d]<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201D" ID="QE0034"/>, ja et see kehtib üksnes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>esitlemise ja pakendite kohta, […] mille kohta käesolev direktiiv annab esmased ühised põhieeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201D" ID="QE0035"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>On küll õige, et direktiiv sisaldab tervet peatükki sätetega, mis käsitlevad tubakatoodete märgistamist ja pakendamist ning ulatuvad pakendite vormist ja miinimumsisust kuni terviseohu (ühend)hoiatuste nõudeni ja teatavate eksitavate väidete keeluni toodete pakenditel. Vastupidi paljude menetluses osalenud ettevõtjate arvamusele jääb aga sellest hoolimata kõige erinevamatest aspektidest ruumi täiendavate siseriiklike normide jaoks tubakatoodete märgistamise ja pakendamise valdkonnas. Eelkõige saab direktiivi artikli 28 lõike 2 punktist a järeldada, et teatavad pakendite pinnad ei ole selle direktiiviga reguleeritud ning komisjon ja teised jälgivad arengut siseriiklikul tasandil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Nii jääb liikmesriikidele eelkõige õigus esitada oma nõudeid värvide kohta kõigil pakendi osadel, mis ei ole jäetud terviseohu hoiatustele, ja nimelt kuni pakendite standardimiseni.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Vt selle kohta veel kord direktiivi põhjendus 53.</P></NOTE> Seda seetõttu, et värvid on direktiivis igal juhul – kaudselt – reguleeritud niivõrd, kuivõrd direktiivi artikkel 13 keelab luua tubakatoodetest väära või petlikult positiivset muljet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades ei ole veenev mõne menetluses osalenud ettevõtja arvamus, et ELTL artiklile 114 tuginev õigusnorm nagu direktiivi artikkel 24 ei või liikmesriikidel lubada sätestada <HT TYPE="ITALIC">mitte mingeid</HT> rangemaid siseriiklikke õigusnorme tubakatoodete märgistamise ja pakendamise kohta, kuna kogu nimetatud valdkond tervikuna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>kuulub direktiivi kohaldamisalasse.<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201D" ID="QE0036"/> See vastuväide, mis põhineb küllap mõne asjaomase ettevõtja kartusel siseriiklike õigusnormide sätestamise ees, millega kehtestatakse neutraalsed pakendid (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>plain packaging<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201D" ID="QE0037"/>), jätab tähelepanuta asjaolu, et tubakatoodete märgistamise ja pakendamise paljud aspektid, eelkõige värv, ootavad veel praegu liidu tasandil reguleerimist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="22"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Kui tahta nõustuda menetluses osalenud ettevõtjate väitega, siis tähendaks see direktiiviga 2014/40 taotletava liikmesriikide õigus- ja haldusnormide osalise ühtlustamise tõlgendamist nii, et tegemist on täieliku ühtlustamisega. Sellega eirataks laiaulatuslikku kaalutlusõigust, mis on liidu seadusandjal vastavalt ELTL artiklile 114 sobivaima ühtlustamistehnika valikul:<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>REWE-Zentrale</NAME.CASE> (<NO.CASE>37/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1984:89">EU:C:1984:89</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ühendkuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑66/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:743">EU:C:2005:743</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ühendkuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑217/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:279">EU:C:2006:279</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vodafone jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑58/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:321">EU:C:2010:321</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> liidu seadusandja ei pea ELTL artiklile 114 tuginemisel <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>kõik või mitte midagi<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201D" ID="QE0038"/> põhimõtte tähenduses otsustama täieliku ühtlustamise ja täielikult ühtlustamata jätmise vahel, vaid võib otsustada ka – nagu käesolevas asjas – osalise ühtlustamise kasuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Teisiti ei tulene muu hulgas ka kohtuotsustest, millele tuginevad põhikohtuasja kaebajad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑376/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:544">EU:C:2000:544</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0104">104</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt lisaks kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑380/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:772">EU:C:2006:772</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt analoogia alusel lisaks kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gallaher jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑11/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:262">EU:C:1993:262</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Philip Morris Belgium jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑222/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:260">EU:C:1993:260</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> On küll õige, et Euroopa Kohus pidas oma esimeses otsuses, mis puudutas tubakatoodete reklaami, ühtse turuga seotud pädevusele, sealhulgas EÜ asutamislepingu artiklile 100a (nüüd ELTL artikkel 114) tuginevat direktiivi õigusvastaseks, kuna see ei sisaldanud ühtegi õigusnormi direktiiviga kooskõlas olevate toodete vaba liikumise kohta. Kui lugeda kohtuotsuse nimetatud lõiku aga selle konteksti arvestades, siis ilmneb, et Euroopa Kohus ei tahtnud sellega mingil juhul sulgeda ust direktiivide vastuvõtmisele, mille eesmärk on <HT TYPE="ITALIC">osaliselt ühtlustada</HT> teatavaid valdkondi. Pigem märkis Euroopa Kohus sõnaselgelt, et siseturu ühtlustamise meetmed võivad sisaldada klausleid, mis jätavad liikmesriikidele võimaluse kehtestada üldiste huvide kaitseks rangemaid nõudeid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>Vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑376/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:544">EU:C:2000:544</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0103">103</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0104">104</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lapin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑358/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:142">EU:C:2013:142</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Ainult juhul, kui liidu seadusandja ei järgi üldse eesmärki tagada direktiiviga hõlmatud ja sellega kooskõlas olevate toodete vaba liikumine, ei või ta tugineda ELTL artiklile 114.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>Vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑376/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:544">EU:C:2000:544</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0104">104</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0105">105</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Samuti ei või liidu seadusandja lubada liikmesriikidel <HT TYPE="ITALIC">direktiiviga ühtlustatud aspekte puudutavatel kaalutlustel</HT> keelata direktiivile vastavate tubakatoodete importi, müüki või tarbimist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Nii see käesolevas asjas aga just nimelt ei ole. Seda seetõttu, et esiteks on direktiivi artikli 24 lõikes 1 sõnaselgelt tunnustatud selle direktiiviga kooskõlas olevate tubakatoodete vaba liikumise põhimõtet. Teiseks lubab direktiivi artikli 24 lõige 2, mida on tõlgendatud direktiivi põhjendust 53 arvestades, liikmesriikidel kehtestada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>lisanõudeid seoses tubakatoodete pakendite standardimisega<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201D" ID="QE0039"/> ainult siis, kui seda <HT TYPE="ITALIC">ei ole</HT> liidu õigusega ühtlustatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Kindlasti viib sedalaadi osaline ühtlustamine selleni, et tooteid ei saa ka juhul, kui nende märgistamine ja pakendamine on täielikult vastavuses direktiiviga, ilma pikemata ühest liikmesriigist teise eksportida. Seda seetõttu, et toodete pakendamise ühtlustamata aspektide suhtes võib iga liikmesriik kehtestada lisanõudeid. Sellele vaatamata toob ka see osaline ühtlustamine vaieldamatult kasu siseturu toimimisele, sest see ei kõrvalda küll kõiki kaubandustõkkeid, aga kõrvaldab siiski mõne kaubandustõkke. Käesolevas asjas tähendab see näiteks, et tubakatoodete tootjad võivad kogu siseturul kasutada sigaretipakendeid, mille põhidisain on ühtne, ning peavad seda disaini kohandama ainult veel teatavate detailide (nt värv) poolest, kuid mitte kõigis punktides, vastavalt asjaomaste siseriiklike õigus- ja haldusnormide eripäradele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="23"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Tuleb möönda, et direktiivi artikli 24 lõigetel 1 ja 2 koos nende juurde kuuluvate selgitustega direktiivi põhjenduses 53 on seega peamiselt selgitav ülesanne. Need selgitavad direktiiviga taotletud osalise ühtlustamise toimimisviisi. Nagu aga eelkõige menetlusosaliste vaheline terav vaidlus küsimuse üle, kas võimalikud siseriiklikud sätted pakendite standardimise kohta on lubatavad, veenvalt tõendab, võib selline selgitus olla igati otstarbekas.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Liikmesriikide õigus keelata teatavad toodete kategooriad (esimese küsimuse punkt b)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Edasi palutakse esimese küsimuse punktiga b kontrollida direktiivi artikli 24 lõiget 3, nimelt selle esimest lauset. Direktiivi selle sätte kohaselt võib liikmesriik <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>keelustada teatava tubaka- või seonduvate toodete kategooria, kui selline vajadus tuleneb liikmesriigi eripärast ja need sätted on rahvatervise kaitse vajadusest lähtuvalt põhjendatud, võttes arvesse käesoleva direktiiviga saavutatud inimeste tervise kaitse kõrget taset.<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201D" ID="QE0040"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus oma eelotsusetaotluses märgib, vaidlustatakse direktiivi artikli 24 lõike 3 esimene lause põhikohtuasjas sisuliselt samade argumentidega nagu juba direktiivi artikli 24 lõige 2. Seega heidetakse uuesti ette, et vaidluse esemeks olev direktiivi säte ei vii mitte kaubandustõkete kõrvaldamiseni, vaid nende tekkimiseni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Erinevalt parlamendi, nõukogu ja komisjoni seisukohast ei ole seda etteheidet võimalik ümber lükata viitega liidu pädevuse puudumisele võtta vastu tervisepoliitilisi ühtlustamismeetmeid (ELTL artikli 168 lõige 5) ja liikmesriikide jätkuvale vastutusele oma tervishoiupoliitika määratlemisel (artikli 168 lõige 7). Seda seetõttu, et direktiiv 2014/40 just nimelt ei ole tervisepoliitiline meede, vaid siseturu ühtlustamise meede, mis on vastavalt ELTL artiklile 114 liidu pädevuses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Vt selle kohta kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑376/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:544">EU:C:2000:544</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alliance for Natural Health jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑154/04 ja C‑155/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:449">EU:C:2005:449</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Vastasel juhul ei oleks võinud direktiiviga kehtestada ka eristava maitse ja lõhnaga tubakatoodete keeldu, mida on käesolevas asjas teravalt vaidlustatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P>Vt selle kohta eespool käesoleva ettepaneku punktid 58–86.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Nagu ma muu hulgas juba eespool märkisin,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P>Vt eespool käesoleva ettepaneku punktid 108, 116 ja 117.</P></NOTE> ei saa ELTL artiklit 114 põhimõtteliselt kasutada õigusliku alusena õigusnormi vastuvõtmiseks, millega lubataks liikmesriikidel ühepoolselt direktiivi ühtlustavast mõjust kõrvale kalduda. See kehtib ka võimalike tervisepoliitiliste meetmete kohta, mida võivad võtta üksikud liikmesriigid, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>et võtta arvesse võimalikku turu arengut tulevikus,<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201D" ID="QE0041"/> nagu on märgitud direktiivi põhjenduses 54. Seda seetõttu, et sellisteks juhtudeks näeb ELTL artikli 114 lõige 8, mis on esmase õiguse sättena direktiivi suhtes ülimuslik, sõnaselgelt ette mitte tegutsemise siseriiklikul tasandil, vaid liidu tasandil: kui liidu õigusega juba ühtlustatud valdkonnas kerkib <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>rahvatervisega seotud konkreetne küsimus<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201D" ID="QE0042"/>, siis peab asjaomane liikmesriik juhtima sellele komisjoni tähelepanu, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>kes siis viivitamata uurib, kas teha nõukogule ettepanek sobivate meetmete kohta.<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201D" ID="QE0043"/> Sellest eeskirjast ei või teisese õiguse aktis kõrvale kalduda. Äärmisel juhul võib liikmesriike direktiivis volitada võtma erandina direktiivi sätetest rahvatervise kaitseks <HT TYPE="ITALIC">ajutisi meetmeid</HT> (ELTL artikli 114 lõige 10).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades ei saa direktiivi artikli 24 lõiget 3 – vastupidi menetluses osalenud liidu institutsioonide arvamusele – tõlgendada nii laialt, et sellega antakse liikmesriikidele vaba voli keelata tervisepoliitilistel põhjustel kestvalt teatavate direktiiviga hõlmatud toodete turule laskmine ja takistada seeläbi ühepoolselt nende toodete vaba liikumist. Parlamendi ja komisjoni väide, mille kohaselt võivad üksikud liikmesriigid direktiivi artikli 24 lõikele 3 tuginedes näiteks täielikult keelata sigarettide turule laskmise, ei pea seega paika. Sedalaadi ühepoolsed siseriiklikud keelud võib kehtestada ainult toodete suhtes, mida <HT TYPE="ITALIC">ei</HT> ole direktiiviga 2014/40 ühtlustatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0079"><P>Vt selle kohta ka direktiivi põhjendus 55.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="24"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Kõik see ei tähenda aga, et direktiivi artikli 24 lõige 3 oleks õigusvastane ja tuleks seega kehtetuks tunnistada. Samamoodi kui direktiivi artikli 24 lõike 2 kehtivust saab nimelt jaatada ka artikli 24 lõike 3 kehtivust, kui tõlgendada seda sätet selle vastuvõtmiseks kasutatud õiguslikku alust arvestades – seega kooskõlas ELTL artikliga 114 – kitsalt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0080"><P>Vt selle kohta eespool käesoleva ettepaneku punkt 109.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Esiteks on direktiivi artikli 24 lõikes 3 sätestatud ühepoolsed siseriiklikud keelud, mis puudutavad direktiiviga hõlmatud tooteid, lubatud ainult niivõrd, kuivõrd siseriiklikul tasandil järgitavat tervisepoliitilist eesmärki ei ole direktiivi ühtlustamismeetmetega piisavalt täidetud. Sellele viitab direktiivi artikli 24 lõike 3 esimese lause sõnastus, mille kohaselt peavad liikmesriikide võimalikud keelud olema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>põhjendatud, võttes arvesse käesoleva direktiiviga saavutatud inimeste tervise kaitse kõrget taset<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201D" ID="QE0044"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128.</NO.P><TXT>Teiseks lubab direktiivi artikli 24 lõike 3 esimene lause kehtestada siseriiklikul tasandil üksnes sellised tervisepoliitiliselt põhjendatud tootekeelud, mis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>tulene[vad] liikmesriigi eripärast.<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201D" ID="QE0045"/> Subsidiaarsuse põhimõttega (ELL artikli 5 lõiked 1 ja 3) on kooskõlas, et selliste probleemide lahendamine jäetakse eelkõige liikmesriikidele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0081"><P>Vt selle kohta minu tänane ettepanek kohtuasjas Poola <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu (C‑358/14, punktid 141–171, eelkõige punktid 152, 153 ja 165).</P></NOTE> Kui sellega seoses tekivad piiriülesed probleemid, siis on liidu seadusandja direktiivi artikli 24 lõike 3 järgmistes lausetes selle eest hoolitsenud ja sätestanud ELTL artikli 114 lõigete 5 ja 6 eeskujul loamenetluse, mille peab läbi viima komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129.</NO.P><TXT>Selle kriteeriumi alusel võib direktiivi artikli 24 lõiget 3 pidada meetmeks, mis on hõlmatud ELTL artiklist 114 tuleneva õigusliku alusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja kaebajad esitavad vastuväite, et ühelt poolt direktiivi artikli 24 lõike 3 ja teiselt poolt direktiivi artiklis 7 sätestatud mentoolisigarettide keelu vahel esineb vastuolu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0082"><P>See etteheide esitatakse nii seoses direktiivi artikli 24 lõikega 3 kui ka seoses artikliga 7. Selle kohta esitatud argumente käsitlen ma siinkohal ühiselt.</P></NOTE> Nad heidavad sisuliselt ette, et eristavate maitsete ja lõhnade keelustamine, nagu see on sätestatud direktiivi artiklis 7, ei ole vajalik, kui liikmesriikidele on selletagi antud võimalus keelata ühepoolselt teatavad tubakatoodete kategooriad. Samuti ei ole sobiv põhjendada eristavate maitsete ja lõhnade keelustamist direktiivi artiklis 7 võimalike tulevikus esinevate lahknevuste vältimisega siseriiklikes õigusaktides, kuid samal ajal toetada direktiivi artikli 24 lõikes 3 muid selliseid lahknevusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131.</NO.P><TXT>See argument ei ole samuti veenev. Seda seetõttu, et esiteks käsitleb direktiivi artikkel 7, nagu eespool juba mainitud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0083"><P>Vt selle kohta eespool käesoleva ettepaneku punktid 58–86 ning lisaks allpool punktid 282–284.</P></NOTE> <HT TYPE="ITALIC">piiriülest probleemi</HT>, mis puudutab kogu Euroopa Liidu siseturgu, samal ajal kui direktiivi artikli 24 lõike 3 kohaldamisala on vastavalt selle sõnastusele piiratud <HT TYPE="ITALIC">üksikute liikmesriikide eripäraga</HT>. Teiseks jääb liikmesriigi seadusandjale oma laia kaalutlusõiguse teostamisel ELTL artikli 114 raames<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0084"><P>Kohtuotsused REWE-Zentrale (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>37/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1984:89">EU:C:1984:89</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ühendkuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑66/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:743">EU:C:2005:743</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ühendkuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑217/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:279">EU:C:2006:279</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vodafone jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑58/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:321">EU:C:2010:321</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> õigus otsustada liikmesriikide õigus- ja haldusnormid järk-järgult ühtlustada, mistõttu võetakse siseturu teatavate probleemide suhtes ühtlustamismeede, kuid teiste suhtes – esialgu – mitte. Seda arvestades ei saa pidada vastuoluliseks, kui liidu seadusandja keelab kogu Euroopa Liidu siseturul eristava maitse ja lõhnaga tubakatooted, samal ajal kui ta jätab muude tervise seisukohast probleemsete toodete keelustamise esialgu üksikutele liikmesriikidele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>Vahekokkuvõte</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes puuduvad seega Euroopa Kohtule esitatud argumentide alusel tõendid selle kohta, et direktiivi artikli 24 lõike 2 või lõike 3 vastuvõtmisel oleks vääralt tuginetud ELTL artiklile 114.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="25"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kaugmüüki käsitlevad sätted (esimese küsimuse punkti c alapunkt iii)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133.</NO.P><TXT>Esimese küsimuse punkti c alapunktiga iii võtab eelotsusetaotluse esitanud kohus vaatluse alla direktiivi artikli 18, täpsemalt selle lõike 1, mis lubab liikmesriikidel keelata tubakatoodete piiriülese kaugmüügi ja kutsub neid muu hulgas üles koostööle sellise müügi vältimiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134.</NO.P><TXT>See küsimus tuleneb väitest, mille BAT esitas põhikohtuasjas ja mille kohaselt see säte ei lihtsusta, vaid raskendab piiriülest kaubandust ning on seetõttu vastuolus ELTL artikli 114 eesmärkidega. Peale selle heidab nimetatud ettevõtja ette, et liikmesriikidele jäetud valikuvõimalus viib lahknevusteni liikmesriikide õigus- ja haldusnormide vahel. Mõlemal põhjusel vaidlustab BAT selle, et direktiivi artikli 18 vastuvõtmisel saab õigusliku alusena tugineda ELTL artiklile 114.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135.</NO.P><TXT>Selle kohta tuleb kõigepealt märkida, et liikmesriikidel oli ka juba siiani – seega enne direktiivi 2014/40 jõustumist – lubatud keelata või piirata tubakatoodete piiriülest kaugmüüki Euroopa Liidus, tuginedes kaupade vaba liikumise piiridele, mis on sätestatud aluslepingutes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0085"><P>Nii kehtib näiteks Prantsusmaal ja Leedus üldine tubakatoodete e-müügi keeld, samal ajal kui teised liikmesriigid kehtestavad nende toodete kaugmüügi suhtes loakohustuse või sätestavad vanusepiirid. Vt selle kohta ülevaade mõjuhinnangus (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>Impact Assessment<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201D" ID="QE0046"/>), mille komisjoni talitused esitasid <DATE ISO="20121219">19. detsembril 2012</DATE>, dokument SWD(2012) 452 final, eelkõige selle 4. osa, lk 8.</P></NOTE> Selles mõttes ei ole direktiivi artikli 18 lõige 1 midagi enamat kui deklaratiivne klausel, mis kinnitab <HT TYPE="ITALIC">status quo</HT>’d.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136.</NO.P><TXT>Lisaks võtab aga direktiivi artikli 18 lõige 1 vastavalt direktiivi preambulile<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0086"><P>Direktiivi põhjendus 33.</P></NOTE> arvesse ka asjaolu, et esiteks võidakse direktiivi sätetest, mis käsitlevad tubakatoodete tootmist, esitlemist ja müüki, kaugmüügi teel hõlpsalt kõrvale hiilida ja teiseks võivad noored saada selle müügikanali kaudu tubakatoodetele kergema juurdepääsu. Üldiselt võib seega sel viisil väheneda tubaka tarbimist piiravate õigusaktide mõju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137.</NO.P><TXT>Kohtupraktikas on tunnustatud, et ELTL artikli 114 alusel vastu võetud liidu õigusaktid võivad sisaldada ka õigusnorme, millega saab või soovitakse keeldudega takistada kõrvalehoidumist teatavatest eeskirjadest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0087"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑376/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:544">EU:C:2000:544</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0100">100</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Täpselt seda eesmärki järgib direktiivi artikli 18 lõige 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138.</NO.P><TXT>Piiriülese kaugmüügi keeld, mille mõni liikmesriik on kehtestanud, või võimalik, et direktiivi artikli 18 lõikele 1 tuginedes veel kehtestavad, on nii-öelda hind võimaluse eest lasta direktiivi nõuetele vastavad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>traditsioonilised<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201D" ID="QE0047"/> tubakatooted Euroopa Liidu siseturul ringlusse ja müüa neid kooskõlas direktiivis sätestatud eesmärgiga tagada tervisekaitse kõrge tase.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139.</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades võis direktiivi artikli 18 lõike 1 vastuvõtmisel tugineda õigusliku alusena ELTL artiklile 114.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0088"><P>See, kas direktiivi artikli 18 lõige 1 on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, ei ole käesoleva eelotsusemenetluse ese.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Volituste andmine komisjonile rahvusvaheliselt kokkulepitud standardite ülevõtmiseks (esimese küsimuse punkti c alapunkt iv)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140.</NO.P><TXT>Esimese küsimuse punkti c alapunkt iv puudutab direktiivi artikli 3 lõiget 4 ja artikli 4 lõiget 5, milles antakse komisjonile volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et integreerida liidu õigusesse teatavad rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid seoses eralduvate ainete maksimaalse kogusega, eralduvate ainete ja mõõtmismeetoditega. Sellega seoses käsitleb eelotsusetaotluse esitanud kohus JTI väidet, mille kohaselt antakse õigusloomevolitused direktiivi nende sätetega <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO) või WHO raamkonventsiooni osalistele, mis ei ole kooskõlas ELTL artikliga 114.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="26"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141.</NO.P><TXT>Direktiivi mõlema nimetatud sätte kriitika puudutab täpsemal vaatlusel kahte aspekti. Esiteks kritiseeritakse õigusloomevolituste väidetavat andmist väljaspool liidu institutsionaalset raamistikku asuvatele rahvusvahelistele institutsioonidele või organitele. Teiseks seatakse kahtluse alla, et igasuguse liidu õiguse võimaliku kohandamisega rahvusvahelistele standarditele saab tõepoolest parandada siseturu toimimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142.</NO.P><TXT>Kriitika esimese punkti kohta lükkan ma allpool viiendat küsimust käsitledes ümber.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0089"><P>Vt allpool käesoleva ettepaneku punktid 258–263.</P></NOTE> Mis puudutab kriitikat teise punkti kohta, siis piisab viitest, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab ELTL artiklit 114 kasutada juba olemasolevate siseturu ühtlustamismeetmete kohandamiseks vastavalt uutele arengutele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0090"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vodafone jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑58/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:321">EU:C:2010:321</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt selle kohta ka eespool käesoleva ettepaneku punktid 89 ja 90.</P></NOTE> On iseenesestmõistetav, et sellist kohandamist võib teostada ka rahvusvahelise õiguse normide või rahvusvaheliste organite soovituste alusel (vt ka ELL artikli 3 lõike 5 teine lause).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0143"><NO.P>143.</NO.P><TXT>Just nii on see käesolevas asjas: direktiivi artiklis 3 on juba esitatud sätted eralduvate ainete maksimaalse koguse või tubakatoodetest eralduvate ainete kohta ja direktiivi artiklis 4 on juba ette nähtud mõõtmismeetodid. Komisjonile antakse õigus kohandada või täiendada neid sätteid vastavalt uuematele arengutele rahvusvahelisel tasandil. Sellega tagatakse, et uusi rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid kohaldatakse kogu Euroopa Liidu siseturul ühtselt ja samal ajal, mis parandab siseturu toimimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0144"><NO.P>144.</NO.P><TXT>Järelikult on etteheide, et ELTL artiklit 114 ei saa kasutada direktiivi artikli 3 lõike 4 ja artikli 4 lõike 5 õigusliku alusena, põhjendamatu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Proportsionaalsuse põhimõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0145"><NO.P>145.</NO.P><TXT>Teine ja kolmas küsimus puudutavad proportsionaalsuse põhimõtet. Seejuures käsitletakse esiteks – tulenevalt BAT‑i esitatud väitest – eristava maitse ja lõhnaga tubakatoodete keelustamist (kolmanda küsimuse punkt a), teiseks võetakse – mitme osalenud ettevõtja väidete alusel – vaatluse alla erinevad nõuded, mille esitab direktiiv tubakatoodete märgistamisele ja pakendamisele (teine küsimus ja kolmanda küsimuse punktid b ja c).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0146"><NO.P>146.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kuulub proportsionaalsuse põhimõte liidu õiguse üldpõhimõtete hulka. See nõuab, et liidu institutsioonide aktid oleksid vastava õigusaktiga taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobivad ega läheks kaugemale sellest, mis on nende eesmärkide saavutamiseks vajalik.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0091"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Maizena jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>137/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:493">EU:C:1987:493</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ühendkuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑84/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:431">EU:C:1996:431</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0122">122</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Digital Rights Ireland</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑293/12 ja C‑594/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:238">EU:C:2014:238</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gauweiler jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑62/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:400">EU:C:2015:400</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Juhul kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet, ning tekitatud piirangud peavad olema vastavuses seatud eesmärkidega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0092"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schräder HS Kraftfutter</NAME.CASE> (<NO.CASE>265/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:303">EU:C:1989:303</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Jippes jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑189/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:420">EU:C:2001:420</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ERG jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑379/08 ja C‑380/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:127">EU:C:2010:127</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt selle kohta ka kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gauweiler jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑62/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:400">EU:C:2015:400</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0147"><NO.P>147.</NO.P><TXT>Liidu õigusaktide proportsionaalsuse kohtulikul kontrollimisel tuleb arvesse võtta, et kui tegemist on põhiõiguse riivega, võib liidu seadusandja kaalutlusõigus olla piiratud sõltuvalt reast teguritest. Nende tegurite hulka kuuluvad muu hulgas asjassepuutuv valdkond, asjaomase põhiõiguse olemus, riive laad ja raskus ning riive eesmärk.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0093"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Digital Rights Ireland</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑293/12 ja C‑594/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:238">EU:C:2014:238</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="27"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Ettevõtlusvabadusse sekkumine</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0148"><NO.P>148.</NO.P><TXT>Enamik teises ja kolmandas küsimuses tõstatatud probleeme puudutab põhiõiguseks olevat ettevõtlusvabadust (põhiõiguste harta artikkel 16). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib ettevõtlusvabaduse suhtes olla lubatud lai valik avaliku võimu sekkumisi, millega võidakse üldistes huvides kehtestada piiranguid majandustegevusele,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0094"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sky Österreich</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑283/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:28">EU:C:2013:28</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kusjuures liidu seadusandjal on ulatuslik kaalutlusõigus niisugustes valdkondades, kus ta peab tegema nii poliitilisi kui ka majanduslikke või sotsiaalseid valikuid või kus ta peab läbi viima keerulisi hindamisi või andma hinnanguid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0095"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0123">123</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>S.P.C.M. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑558/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:430">EU:C:2009:430</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vodafone jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑58/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:321">EU:C:2010:321</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gauweiler jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑62/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:400">EU:C:2015:400</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0149"><NO.P>149.</NO.P><TXT>Vaidlust ei ole selle üle, et direktiivi 2014/40 vastuvõtmisel pidi liidu seadusandja tegelema just selliste keeruliste majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste küsimustega, ning seda ei sea tõsiselt võetavalt kahtluse alla ka ükski menetlusosaline. Seega oli liidu seadusandjal direktiivi aluseks olevate hinnangute andmisel lai kaalutlusõigus, seda eeskätt meetmete osas, millega saab kõige paremini saavutada Euroopa Liidu siseturul ette nähtud tervisekaitse kõrget taset (ELTL artikkel 9, ELTL artikli 114 lõige 3, ELTL artikli 168 lõige 1 ja põhiõiguste harta artikli 35 teine lause). See kehtib ka seetõttu, et turu edaspidise toimimise kohta tehtud prognoose saab nende olemusest tulenevalt parimal juhul hinnata vaid nende usaldusväärsuse seisukohast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0150"><NO.P>150.</NO.P><TXT>Viidatud kaalutlusõigust arvestades on liidu seadusandja rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet vaid siis, kui asjaomane liidu õigusakt <HT TYPE="ITALIC">on ilmselgelt ebaproportsionaalne</HT>, see tähendab, kui see on taotletavaid õiguspäraseid eesmärke arvestades ilmselgelt sobimatu, läheb ilmselgelt kaugemale sellest, mis on viidatud eesmärkide saavutamiseks vajalik, või toob kaasa ebasoodsa olukorra, mis ei ole taotletavate eesmärkidega ilmselgelt proportsioonis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0096"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gauweiler jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑62/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:400">EU:C:2015:400</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt selle kohta juba kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vodafone jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑58/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:321">EU:C:2010:321</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>S.P.C.M. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑558/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:430">EU:C:2009:430</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Afton Chemical</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑343/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:419">EU:C:2010:419</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seevastu ei ole tähtis, kas õigusaktis sätestatud meede on ainumõeldav või ka üksnes kõige otstarbekam.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0151"><NO.P>151.</NO.P><TXT>Seda arvestades tuleb eristava maitse ja lõhnaga sigarettide keelustamist ning mõnda eelotsusetaotluse esitanud kohtu käsitletud nõuet tubakatoodete märgistamisele ja pakendamisele kohtulikult kontrollida.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Eristava maitse ja lõhnaga tubakatoodete keeld (kolmanda küsimuse punkt a)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0152"><NO.P>152.</NO.P><TXT>Eristava maitse ja lõhnaga tubakatoodete keelustamine, mille proportsionaalsuse kohta küsitakse Euroopa Kohtult arvamust esimese küsimuse punktis a, tuleneb direktiivi artikli 7 lõigetest 1 ja 7.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0153"><NO.P>153.</NO.P><TXT>See keeld peab kaasa aitama tervisekaitse kõrge taseme tagamisele Euroopa Liidu siseturul. Nimelt võivad kõik eristavat maitset või lõhna andvad lisaained – olenemata sellest, kas tegemist on mentooli või muude maitse- või lõhnaainetega – tubaka reeglina üsna mõrkjat, koguni kirbet lõhna põhimõtteliselt mahendada või koguni peita. Seeläbi tekib liidu seadusandja seisukohast tõsine oht, et maitse- või lõhnaainetega tubakatooted kergendavad mittesuitsetajatel suitsetamisega alustamist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0097"><P>Vt selle kohta ka direktiivi põhjendus 16.</P></NOTE> ja raskendavad sõltlastest suitsetajatel – vähemalt mõnel neist – nikotiinisõltuvusest vabanemist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0098"><P>Vt selle kohta ka direktiivi põhjenduses 16 sisalduv viide tarbimisharjumustele.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="28"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0154"><NO.P>154.</NO.P><TXT>Eriti suure praktilise tähtsusega on sellega seoses <HT TYPE="ITALIC">mentoolisigarettide</HT> keeld, mida kohaldatakse alates <DATE ISO="20200520">20. maist 2020</DATE>, nagu on sätestatud direktiivis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0099"><P>Tähtaeg <DATE ISO="20200520">20. mai 2020</DATE> tuleneb direktiivi artikli 7 lõikest 14, kuna mentoolisigarettide müügimaht liidus on 3% või üle selle ning ükski menetlusosaline ei ole seda vaidlustanud.</P></NOTE> Ainuüksi mentoolisigarettide keelustamise kohta on nii eelotsusetaotluses kui ka osalenud ettevõtjate märkustes esitatud põhjendatud märkusi selle proportsionaalsuse seisukohast. Sellele vastavalt keskendun ka mina tõstatatud õigusprobleemide arutamisel järgnevalt mentoolisigarettide keelu proportsionaalsusele.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>Keelu sobivus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0155"><NO.P>155.</NO.P><TXT>Ainuüksi juba mentoolisigarettide keelu sobivus direktiiviga taotletud tervisekaitse taseme tõstmiseks on käesolevas asjas vaidluse all. Tegemist on vastuolulise küsimusega selle kohta, kuidas mõjutab mentoolisigarettide keelustamine praeguste ja potentsiaalsete suitsetajate tarbimisharjumusi. Kõik menetlusosalised tuginevad oma väidetes teadusuuringutele ja heidavad vastaspoolele ette, et selle väited ei ole teaduslikult piisavalt põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0156"><NO.P>156.</NO.P><TXT>Direktiivi 2014/40 õiguspärasuse ja eeskätt vaidlustatud sätete proportsionaalsuse hindamise seisukohast ei ole aga üldse oluline, kas mentoolisigarettidest lähtuvaid terviseohtusid, millele viitas liidu seadusandja ja mis minu hinnangul on igati usutavad, saab teaduse praeguse taseme juures piisava täpsusega tõendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0157"><NO.P>157.</NO.P><TXT>Nimelt pidi liidu seadusandja järgima direktiivi vastuvõtmisel ettevaatuspõhimõtet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0100"><P>Vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alliance for Natural Health jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑154/04 ja C‑155/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:449">EU:C:2005:449</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), milles Euroopa Kohus rõhutab, et liidu seadusandja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>peab siseturu poliitiliste otsuste raames inimeste tervise kaitseks meetmete võtmisel tuginema ettevaatuspõhimõttele<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201D" ID="QE0048"/>.</P></NOTE> Just siis, kui väidetava ohu olemasolu või selle ohu ulatuse üle ei ole võimalik kindlalt otsustada, kuna teostatavate uuringute tulemused ei ole piisavad, lõplikud või täpsed, kuid tegeliku kahju tõenäolisus rahvatervisele jääb püsima oletusel, et see oht realiseerub, õigustab ettevaatuspõhimõte piiravate meetmete vastuvõtmist juhul, kui need meetmed on objektiivsed ja mittediskrimineerivad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0101"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ühendkuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑180/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:192">EU:C:1998:192</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0099">99</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Taani</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑192/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:492">EU:C:2003:492</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑333/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:44">EU:C:2010:44</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0093">93</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Afton Chemical</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑343/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:419">EU:C:2010:419</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Acino <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑269/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:255">EU:C:2014:255</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0158"><NO.P>158.</NO.P><TXT>Ka WHO välja töötatud soovitus piirata või keelata üleilmselt tubakatoodetes selliste koostisainete kasutamine, mis võivad parandada tubakatoodete maitset, sealhulgas ka mentooli kasutamine,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0102"><P>Vt selle kohta eespool käesoleva ettepaneku punktid 74–76.</P></NOTE> kajastab ettevaatuspõhimõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0159"><NO.P>159.</NO.P><TXT>Seda arvestades oli ettevaatuspõhimõtte kohaselt igati mõistlik ja võis olla koguni nõutav näha tubakatoodetes eristavat maitset või lõhna andvate lisaainete kasutamise suhtes põhimõtteliselt ette ranged normid, liiatigi kuna esmase õiguse sätete kohaselt tuli eesmärgiks seada tervisekaitse <HT TYPE="ITALIC">kõrge</HT> tase (ELTL artikkel 9, ELTL artikli 114 lõige 3, ELTL artikli 168 lõige 1 ja põhiõiguste harta artikli 35 teine lause).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0160"><NO.P>160.</NO.P><TXT>Mingil juhul ei saa eristavat maitset või lõhna andvate lisaainete – kaasa arvatud mentooli – keeldu tubakatoodetes pidada nimetatud eesmärgi saavutamiseks ja tervisekaitse taseme tõstmiseks Euroopa Liidu siseturul <HT TYPE="ITALIC">ilmselgelt ebasobivaks</HT>. See kehtib seda enam, kui võtta peale ettevaatuspõhimõtte arvesse ka liidu seadusandja laia kaalutlusõigust meetmete valikul, millega saab siseturul ette nähtud tervisekaitse kõrget taset kõige paremini saavutada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="29"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>Keelu vajalikkus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0161"><NO.P>161.</NO.P><TXT>Peale selle vaidlustab mõni menetluses osalenud ettevõtja ja Poola asjaolu, et mentoolisigarettide turuleviimise keeld on vajalik, et saavutada direktiiviga taotletud tervisekaitse kõrget taset Euroopa Liidu siseturul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0162"><NO.P>162.</NO.P><TXT>Argumendid, mida sellega seoses esitatakse, saab jagada kahte rühma. Esiteks on tegemist küsimusega, kas kõikide eristavat maitset või lõhna andvate lisaainete, sealhulgas mentooli üldine keeld oli vajalik, ja teiseks küsimusega, kas liidu seadusandja oleks saanud kasutada vähem rangeid ja vähem riivavaid meetmeid kui keeld.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Kõikide eristavat maitset või lõhna andvate lisaainete üldise keelu vajalikkus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0163"><NO.P>163.</NO.P><TXT>Mis puudutab esimesena nimetatud rühma, siis selgitasin juba eespool seoses ELTL artikliga 114, et mõne menetluses osalenud ettevõtja argumendid seoses mentoolisigarettide väidetava eriseisundiga maitse- ja lõhnaaineid sisaldavate sigarettide turusegmendis ei ole veenvad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0103"><P>Vt selle kohta eespool käesoleva ettepaneku punkt 65.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0164"><NO.P>164.</NO.P><TXT>Pealegi ei saa erinevalt sellest, mida arvab BAT, eristavat maitset või lõhna andvate lisaainete keeldu tervisekaitse kõrge taseme saavutamiseks siseturul seada kahtluse alla napisõnalise väitega, et suitsetamisega seotud terviseohud on üldiselt teada, seda just nimelt noorte hulgas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0165"><NO.P>165.</NO.P><TXT>Seda seetõttu, et ainuüksi asjaolu, et paljud asjaomased isikud on ohtudest teadlikud, ei tähenda kaugeltki, et riik peaks kõrvaldama olemasolevad kaitsemeetmed või loobuma uutest kaitsemeetmetest. Keegi ei tuleks näiteks mõttele tühistada mootorratturite kohustust kanda kiivrit või mootorsõidukites olevate sõitjate kohustust kinnitada turvavöö, kuna enamik liiklejaid on piisavalt teadlik tänavaliikluses esinevatest ohtudest ning otsustab vabatahtlikult mõistliku käitumise kasuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0166"><NO.P>166.</NO.P><TXT>Kõikide eristavat maitset või lõhna andvate lisaainete keelu kehtestamisega järgib direktiiv, nagu tuleneb eelkõige selle artiklist 1 ja preambulist,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0104"><P>Direktiivi põhjendus 7.</P></NOTE> WHO raames välja töötatud nõudeid. Võib küll olla, et need nõuded ei ole, nagu BAT, Mane ja Poola õigesti rõhutavad, õiguslikult siduva iseloomuga, kuid soovituslik iseloom on neil igal juhul, seda just nimelt seoses mentooliga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0105"><P>Vt selle kohta eespool käesoleva ettepaneku punkt 76.</P></NOTE> On iseenesestmõistetav, et liidu seadusandja võis oma laiaulatusliku kaalutlusõiguse raames, mis tal on siseturu ühtlustamise meetmete kehtestamisel vastavalt ELTL artiklile 114, võtta meetmeid, mis ei ole liidu jaoks rahvusvahelisel tasandil küll konkreetselt ette nähtud, kuid mis on soovitatavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0167"><NO.P>167.</NO.P><TXT>Kui liidu seadusandja oleks jätnud mentooli eristavat maitset või lõhna andvate lisaainete kasutamise keelu alt välja, oleks direktiiv, nagu eespool juba mainitud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0106"><P>Vt eespool käesoleva ettepaneku punkt 69.</P></NOTE> aidanud saavutada tervisekaitse kõrget taset tunduvalt väiksemal määral. Nimelt oleks sellisel juhul jäänud praegustele või potentsiaalsetele maitse- või lõhnaaineid sisaldavate tubakatoodete tarbijatele alles võimalus kasutada alternatiivina mentoolisigarette, mis võiks noorukitel ja noortel täiskasvanutel kergendada suitsetamisega alustamist ja samal ajal raskendada sõltlastest suitsetajatel nikotiinisõltuvusest vabanemist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0107"><P>Sellega ei ole vastuolus, et Poola viidatud uuringu kohaselt on mentool kõige harvemini nimetatud põhjus suitsetamisega alustamiseks. Seda seetõttu, et ükskõik kui tühise põhjuse kõrvaldamine aitab saavutada tervisekaitse kõrget taset tubakatoodete siseturul.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0168"><NO.P>168.</NO.P><TXT>Peale selle oleks tekkinud oht, et Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) esitab Euroopa Liidu vastu hagi, kui Euroopa Liit ei oleks mentoolisigarette keelustanud samal viisil nagu teisi maitse- ja lõhnaainetega sigarette. WTO apellatsioonikogu pidas nimelt 2012. aastal esitatud aruandes WTO nõuete rikkumiseks seda, et Ameerika Ühendriigid keelustasid nelgilõhna ja ‑maitsega sigarettide<?PAGE NO="30"?> müügi, kuid ei kohaldanud seda keeldu mentoolisigarettidele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0108"><P>WTO alalise apellatsioonikogu <DATE ISO="20120404">4. aprilli 2012. aasta</DATE> aruanne (WT/DS406/AB/R, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>United States – Measures affecting the production and sale of clove cigarettes<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201D" ID="QE0049"/>, kättesaadav WTO veebisaidil www.wto.org), seal eelkõige punkt 298.</P></NOTE> Vastupidi BAT‑i seisukohale ei ole sugugi välistatud, vaid on koguni alust kanda viidatud aruanne üle käesolevas asjas huvipakkuvale probleemistikule, liiatigi kuna aruandes lähtutakse sõnaselgelt nelgilõhna ja ‑maitsega sigarettide ja mentoolisigarettide (kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>samalaadsete kaupade<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201D" ID="QE0050"/> tehnilisi kaubandustõkkeid käsitleva WTO lepingu tähenduses) võrreldavusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0169"><NO.P>169.</NO.P><TXT>Neid asjaolusid arvestades ei saa <HT TYPE="ITALIC">kõikide</HT> eristavat maitset või lõhna andvate lisaainete, sealhulgas mentooli keelu vajalikkust tõsiselt võetavalt kahtluse alla seada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0109"><P>Vt selle kohta – seoses suukaudseks tarbimiseks mõeldud tubakatoodete müügi keeluga – kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Arnold André</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑434/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:800">EU:C:2004:800</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Swedish Match</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑210/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:802">EU:C:2004:802</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selline üldine keeld ei lähe <HT TYPE="ITALIC">ilmselgelt</HT> kaugemale sellest, mis on vajalik tervisekaitse kõrge taseme saavutamiseks Euroopa Liidu siseturul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0170"><NO.P>170.</NO.P><TXT>Selles suhtes ei muuda midagi ka asjaolu, et teatavad tubakatooted – nimelt sigarid – on vastavalt direktiivi artikli 7 lõikele 12 esialgu eristava maitse ja lõhnaga tubakatoodete keelu alt välja jäetud. Liidu seadusandja laiulatuslik kaalutlusõigus, mis tal on ELTL artikli 114 raames,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0110"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>REWE-Zentrale</NAME.CASE> (<NO.CASE>37/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1984:89">EU:C:1984:89</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ühendkuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑66/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:743">EU:C:2005:743</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ühendkuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑217/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:279">EU:C:2006:279</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vodafone jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑58/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:321">EU:C:2010:321</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ei välista mingil juhul liikmesriikide õigus- ja haldusnormide järkjärgulist ühtlustamist. Lisaks võivad parlament ja nõukogu asjade praeguse seisu juures lähtuda sellest, et eristava maitse või lõhnaga seotud terviseohud esinevad eriti isevalmistatavate sigarettide ja isevalmistatavate sigarettide tubaka puhul, ning seda nimelt seetõttu, et need tubakatooted on eriti atraktiivsed noorte jaoks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0111"><P>Direktiivi põhjendus 19.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Väidetavalt vähem ranged meetmed</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0171"><NO.P>171.</NO.P><TXT>Mõni menetlusosaline, eelkõige Von Eicken ja Poola, viitab väidetavalt vähem rangetele meetmetele, mida liidu seadusandja oleks nende arvates pidanud eristava maitse või lõhnaga tubakatoodete keelu asemel rakendama: vanusepiirangute kehtestamine maitse- või lõhnaaineid sisaldavate tubakatoodete müügil, sihipärased selgituskampaaniad ning liidu tasandil lubatud või keelatud maitse- ja lõhnaainete loend (teatavat liiki <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>positiivne loend<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201D" ID="QE0051"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>negatiivne loend<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201D" ID="QE0052"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0172"><NO.P>172.</NO.P><TXT>Selle kohta tuleb märkida, et proportsionaalsuse kontrollimise raames võivad liidu seadusandja poolt võetud meetmest vähem ranged meetmed kõne alla tulla vaid siis, kui need on kõnealuse liidu õigusaktiga taotletud eesmärgi saavutamiseks sama sobivad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0112"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Arnold André</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑434/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:800">EU:C:2004:800</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Swedish Match</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑210/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:802">EU:C:2004:802</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0173"><NO.P>173.</NO.P><TXT>Nimetatud vanusepiirangute puhul see nii ei ole. Nagu menetluses osalenud liidu institutsioonid ja mitu osalenud liikmesriiki nimelt veenvalt kirjeldasid, saab vanusepiiranguid kaubanduses, liiatigi kaugmüügi korral, hõlpsalt eirata ja nendest kinnipidamist on äärmiselt raske kontrollida.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0113"><P>Vt minu tänane ettepanek kohtuasjades Poola <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu (C‑358/14, punktid 120 ja 121) ja Pillbox 38 (C‑477/14, punktid 144 ja 145).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0174"><NO.P>174.</NO.P><TXT>Samuti ei saa võimalikke selgituskampaaniaid eristava maitse või lõhnaga tubakatoodete ohtlikkuse kohta pidada sama sobivaks kui kõigi eristava maitse või lõhnaga tubakatoodete turustamiskeeldu. Peale selle ei võimaldaks sellised selgituskampaaniad, nagu komisjon väga õigesti märgib, kõrvaldada ELTL artikli 114 tähenduses esinevaid kaubandustõkkeid, mis on tingitud eristavat maitset või lõhna andvate lisaainete kasutamist käsitlevate siseriiklike õigusnormide erinevusest, või takistada nende tekkimist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="31"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0175"><NO.P>175.</NO.P><TXT>Ka Von Eicken tegi ettepaneku võtta direktiivi artikli 7 alternatiivina kasutusele lubatud või keelatud maitse- ja lõhnaainete loend, kuid selle oluliseks puuduseks on sellise normitehnika raskepärasus ja eiramise võimalus ning asjaomase sektori kiirest arengust tulenev vajadus loendeid pidevalt ajakohastada. Samuti piiraks selline toimimisviis proportsionaalsuse põhimõtet (ELL artikli 5 lõige 4), rikkudes ülemäära liikmesriikide asutuste allesjäänud otsustusruumi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>Proportsionaalsus kitsamas tähenduses</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0176"><NO.P>176.</NO.P><TXT>Lõpuks kritiseerib mõni menetlusosaline mentoolisigarettide keeldu, arvestades proportsionaalsuse aspekti selle kitsamas tähenduses. Nad viitavad majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele, mida see keeld tekitab, eelkõige tubakatööstuse tarnijate ja nišitoodete tootjate jaoks, aga ka mõne tubakakasvatusega tegeleva põllumehe jaoks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0177"><NO.P>177.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb kõigepealt tagasi lükata Benkerti etteheide, et enne direktiivi ettepaneku väljatöötamist ei konsulteerinud komisjon piisavalt teatavate eelnevatel turgudel tegutsevate ettevõtjatega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0114"><P>Sarnase etteheite esitab Tann seoses ELTL artikliga 114.</P></NOTE> Seda seetõttu, et esiteks ei ole komisjoni mõjuhinnang liidu seadusandja jaoks ka juhul, kui viimane saab sellele tugineda,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0115"><P>Ka Euroopa Kohus võtab liidu õigusaktide kehtivuse kontrollimisel komisjoni sellist mõjuhinnangut aeg-ajalt arvesse (vt nt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vodafone jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑58/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:321">EU:C:2010:321</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> õiguslikult siduv.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0116"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Afton Chemical</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑343/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:419">EU:C:2010:419</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Võimalikud vead konsulteerimismenetluses, millele see mõjuhinnang tugineb, ei vii seega tingimata direktiivi õigusvastasuseni. Teiseks möönis just nimelt Benkert, et ettevõtja on oma seisukoha komisjonile esitanud. Asjaolu, et Benkerti seisukoht ei olnud sisuliselt nii mõjuv, nagu soovitud, ei saa pidada tõsiselt võetavaks märgiks puuduste kohta õigusloomemenetluse ettevalmistamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0178"><NO.P>178.</NO.P><TXT>Sisulises mõttes ei saa muu hulgas eitada, et eristava maitse või lõhnaga sigarettide müügi keeluga kaasnev mentoolisigarettide kadumine turult võib ajutiselt avaldada kahjulikku mõju teatavate tubakakasvatajatest põllumajandustootjate majanduslikule olukorrale ja teatavatele tubakatoodete tootmise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele ja tuua kaasa koguni töökohtade kaotuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0179"><NO.P>179.</NO.P><TXT>Siiski tuleb arvesse võtta seda, et liidu õiguses on inimeste tervisele omistatud võrreldamatult suurem tähtsus kui sellistele sisuliselt majanduslikele huvidele (vt selle kohta ELTL artikkel 9, ELTL artikli 114 lõige 3, ELTL artikli 168 lõige 1 ja põhiõiguste harta artikli 35 teine lause), mistõttu võib tervise kaitse õigustada isegi teatavate ettevõtjate arvestatavalt suuri negatiivseid majanduslikke tagajärgi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0117"><P>Vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nelson jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑581/10 ja C‑629/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:657">EU:C:2012:657</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mis puudutab tarbijakaitset.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0180"><NO.P>180.</NO.P><TXT>Asjaolu, et teatavaid ettevõtjaid, võimalik et koguni teatud liikmesriikide terveid majandusharusid võib mentoolisigarettide keeld mõjutada rohkem kui teiste liikmesriikide majandust, ei muuda aga direktiiviga kehtestatud keeldu kasutada eristavat maitset või lõhna andvaid lisaaineid ebaproportsionaalseks. Arvestades liikmesriikide majandusstruktuuris esinevaid erinevusi, ei leidu ilmselt olukorda, kus liidu õigusakt avaldab kõikides liikmesriikides täpselt ühesugust mõju.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0118"><P>Nii näiteks on keskkonnakaitsealastel õigusnormidel, mis puudutavad sõidukeid, suurem mõju nendes liikmesriikides, kus tähtsat osa etendab autotööstus. Samamoodi oleks õlle tootmist ja turustamist reguleerivatel liidu õigusnormidel suurem mõju nendes liikmesriikides, kus õlut toodetakse ja tarbitakse kõige suuremas mahus.</P></NOTE> Nagu Euroopa Kohtu menetluses osalenud liidu institutsioonid õigustatult rõhutavad, jääks õiguse ühtlustamine Euroopa Liidu siseturul suures osas sisutühjaks, kui seda oleks lubatud teha vaid sellistes olukordades, kus kõikides liikmesriikides kehtivad põhiosas nagunii juba sarnased tingimused.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="32"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0181"><NO.P>181.</NO.P><TXT>Peale selle leevendab mentoolisigarettide keeluga kaasneda võivaid majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme pikk üleminekutähtaeg, milleks on seatud <DATE ISO="20200520">20. mai 2020</DATE>, seega nelja-aastane periood direktiivi ülevõtmise tähtajast alates. Asjaomased põllumajandustootjad võivad pealegi saada teatavatel tingimustel sissetulekutoetust ühise põllumajanduspoliitika raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0182"><NO.P>182.</NO.P><TXT>Mis puudutab mentoolisigarettide salakaubaveo hoogustumist ja nendega mustal turul kauplemise vohama hakkamist, mida mõni menetlusosaline ennustab, siis pean ma seda argumenti sama vähe põhjendatuks kui seoses ELTL artikliga 114.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0119"><P>Vt selle kohta eespool käesoleva ettepaneku punktid 84 ja 85.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0183"><NO.P>183.</NO.P><TXT>Lõppkokkuvõttes oli seega liidu seadusandja poolt igati mõistlik – ja igatahes mitte <HT TYPE="ITALIC">ilmselgelt ebaproportsionaalne</HT> – käsitada direktiivi vastuvõtmisel eesmärgiks seatud tervisekaitse kõrget taset ülimuslikuna võrreldes majanduslike ja sotsiaalsete kaalutlustega, millele mõni menetlusosaline käesolevas menetluses viitas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0184"><NO.P>184.</NO.P><TXT>Järelikult on oletus, et mentoolisigarettide keelustamine rikub proportsionaalsuse põhimõtet, põhjendamatu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Nõuded tubakatoodete märgistamisele ja pakendamisele (kolmanda küsimuse punkt b ja punkt c)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0185"><NO.P>185.</NO.P><TXT>Kolmanda küsimuse punktid b ja c käsitlevad erinevaid nõudeid tubakatoodete märgistamisele ja pakendamisele, nii nagu need on sätestatud direktiivi artikli 8 lõikes 3, artikli 9 lõikes 3, artikli 10 lõike 1 punktides a, c ja g ning artiklis 14. Lähtudes BAT‑i väitest esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule küsimuse nendest sätetest tuleneva <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>pakendite standardimise meetmete<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201D" ID="QE0053"/> kohta.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>Sigaretipakendite kuju, suurus ja miinimumsisu (kolmanda küsimuse punkt b)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0186"><NO.P>186.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 8 lõike 3, artikli 9 lõike 3, artikli 10 lõike 1 punkti g ja artikli 14 ühisest käsitlusest tuleneb sisuliselt, et sigaretipakendid peavad olema risttahukakujulised, olema teatavate mõõtmetega, sisaldama vähemalt 20 sigaretti ning neil peavad asuma terviseohu ühendhoiatused (mis koosnevad etteantud tekstist ja selle juurde sobivast värvifotost).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0120"><P>Nõuded isevalmistatavate sigarettide tubaka pakendamisele ei olnud käesolevas menetluses konkreetselt vaidluse all. Lihtsustamise huvides ma neid seetõttu lähemalt ei käsitle. On siiski enesestmõistetav, et järgnevat arutluskäiku saab <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> üle kanda isevalmistatavate sigarettide tubakale.</P></NOTE> Nimetatud hoiatused peavad omakorda olema teatavate mõõtmetega, need peavad olema trükitud nii, et neid ei ole võimalik eemaldada ega kustutada ja need peavad olema täielikult nähtavad, peale selle peavad need pakendi avamisel jääma puutumata. Sellega peaks maksimeeritama asjaomaste hoiatuste mõju.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0121"><P>Vt ka direktiivi põhjendus 28.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0187"><NO.P>187.</NO.P><TXT>Menetlusosaliste vahel ei ole sisuliselt vaidlust selle üle, et ühtsed nõuded tubakatoodete pakendite märgistamisele ja pakendamisele võimaldavad saavutada direktiiviga järgitavat üldeesmärki, mis seisneb siseturu toimimise parandamises koos samal ajal tervisekaitse kõrge taseme tagamisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0122"><P>Selle eesmärgi kohta vt eelkõige direktiivi artikli 1 lõpuosa ning põhjendused 5, 6, 8 ja 36.</P></NOTE> Lihtsamalt väljendades suurendavad toote märgistamise ja pakendamise ühtsed standardid võimalust lasta toode Euroopa Liidu siseturul ringlusse ning hästi nähtavad hoiatused toetavad ühtlasi tervisekaitset.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0188"><NO.P>188.</NO.P><TXT>Sellegipoolest esitab BAT etteheiteid seoses direktiivis sätestatud nõuetega sigaretipakendite kuju, suuruse ja miinimumsisu suhtes. Nimetatud ettevõtja on arvamusel, et tervisekaitse tagamiseks oleks piisanud selle sätestamisest, et nõutavad hoiatused peavad olema täielikult nähtavad ja pakendi kuju ei või neid moonutada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="33"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0189"><NO.P>189.</NO.P><TXT>Pelgalt nõue, mille kohaselt peavad hoiatused olema nähtavad, nagu seda kujutab ette BAT, kujutaks kahtlemata endast vähem piiravat meedet kui direktiivis 2014/40 sätestatud väga üksikasjalikud nõuded sigaretipakendite kujule, suurusele ja miinimumsisule. Nagu menetluses osalenud liidu institutsioonid siiski õigesti rõhutasid, oleks selline üldine nähtavuse nõue suhteliselt ebamäärane ning võiks põhjustada konflikte nii seoses selle järgimise kui ka selle üle teostatava järelevalvega. Seega oleks see palju vähem tõhus kui meetmete kogum, mille liidu seadusandja on tegelikult vastu võtnud ja mis hõlmab peale üldise nähtavuse nõude ka täpseid nõudeid seoses sigaretipakendite kuju, suuruse ja miinimumsisuga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0190"><NO.P>190.</NO.P><TXT>Lühidalt öeldes on hoiatused suurematel pakenditel paremini nähtavad kui väiksematel pakenditel ning risttahukakujulistel pakenditel on need paremini loetavad kui teistsuguse kujuga pakenditel. Järelikult aitavad direktiivis sätestatud nõuded sigaretipakendite kujule, suurusele ja miinimumsisule eriti suurel määral suurendada terviseohu hoiatuste nähtavust ja maksimeerida nende tõhusust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0191"><NO.P>191.</NO.P><TXT>Lisaks märgin veel, et sigaretipakendite kuju ja suuruse ühtlustamine võib ka muidu – ja seda täielikult sõltumata terviseohu hoiatuste nähtavusest ja loetavusest – aidata tugevdada tervisekaitset Euroopa Liidu siseturul. Nimelt mida vähem ekstravagantne on toote pakend, seda vähem ahvatletakse tarbijaid, eelkõige nende seast noori, ostu tegemisele. <HT TYPE="ITALIC">Coolness</HT>’i- ehk lõbufaktor, mis võib assotsieeruda ebatavaliste või eriti silmatorkavate pakenditega, aga ka kurioosne välimus, mis võib olla omane uut laadi või ebatavalistele pakenditele (mõeldagu näiteks huulepulgakujuliste sigaretipakendite võimalikule külgetõmbejõule noortele naissoost tarbijatele), mängivad siis ostuotsuse tegemisel väiksemat rolli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0192"><NO.P>192.</NO.P><TXT>Samamoodi on see sigaretipakendite miinimumsisu puhul. Kui selleks nähakse ette vähemalt 20 sigaretti, nagu sätestab direktiivi artikkel 14, siis on eelkõige noorukite ja noorte täiskasvanute jaoks takistused tubakatoodete ostmisel suuremad kui siiani veel paljudes kohtades kättesaadavate väiksemate pakendite korral. Väiksemad müügiühikud kutsuvad suuremal määral üles suitsetamisega alustama, kuna need on esiteks odavamad ja juhivad tarbija teiseks väiksemate sammude kaupa toote juurde.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0193"><NO.P>193.</NO.P><TXT>Kindlasti kaasneb direktiivis kehtestatud ühtlustamisega sigaretipakendite kuju, suuruse ja miinimumsisu osas tubakatoodete tootjate jaoks toodete mitmekesisuse, turustusvõimaluste ja konkurentsipotentsiaali kaotus. Pelgalt majanduslik huvi võimalikult suure toodete ja tootemarkide konkurentsi vastu peab siiski taganema inimeste tervise kaitse ees, millel on, nagu eespool juba märgitud, liidu õiguses võrreldamatult suurem tähtsus (vt selle kohta ELTL artikkel 9, ELTL artikli 114 lõige 3, ELTL artikli 168 lõige 1 ja põhiõiguste harta artikli 35 teine lause).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>Terviseohu ühendhoiatuste suurus (kolmanda küsimuse punkt c)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0194"><NO.P>194.</NO.P><TXT>Peale selle tuleneb direktiivi artikli 10 lõike 1 punktidest a ja c, et sigaretipakenditele tuleb kanda terviseohu ühendhoiatused, mis koosnevad teatavast etteantud tekstist ja vastavast värvifotost (punkt a) ning mis katavad 65% tarbijapakendi nii eesmisest kui ka tagumisest välispinnast (punkt c).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0195"><NO.P>195.</NO.P><TXT>Nimetatud kohustust kasutada 65% pakendi pinnast terviseohu ühendhoiatuste jaoks peab BAT meelevaldseks ja ebaproportsionaalseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0123"><P>Seevastu ei ole menetluse ese direktiivi artikli 9 lõike 3 viimases lõigus sätestatud lisakohustus näha iga sigaretipakendi <HT TYPE="ITALIC">külgpindadel</HT> ühest küljest ette üldhoiatus ja teisest küljest lisateave, mis peavad katma 50% pinnast, millele need on trükitud.</P></NOTE> Sellega vaidlustab nimetatud ettevõtja, ja tema seisukohale tuginedes eelotsusetaotluse esitanud kohus, sisuliselt direktiivi artikli 10 lõike 1 punkti c ja mitte nii suurel määral terviseohu ühendhoiatuse tegeliku põhimõtte, mis on sätestatud direktiivi artikli 10 lõike 1 punktis a.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="34"?><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Suuremõõtmeliste terviseohu hoiatuse sobivus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0196"><NO.P>196.</NO.P><TXT>Eelkõige väidab BAT, keda toetab Von Eicken, et suurt pinda katvate terviseohu ühendhoiatuste panus Euroopa Liidu siseturul taotletud tervisekaitse kõrge taseme saavutamisse ei ole teaduslikult tõestatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0197"><NO.P>197.</NO.P><TXT>Selle kohta tuleb märkida, et Euroopa Kohus on juba varem pidanud sigaretipakenditele hoiatuste märkimise kohustust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>tunnustatud vahendiks<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201D" ID="QE0054"/>, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>mõjutada tarbijaid tubakatoodete tarbimist vähendama või suunata neid tarbima tubakatooteid, millega kaasneb vähem terviseohte.<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201D" ID="QE0055"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0124"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0131">131</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selle kohtupraktika võib üle kanda käesolevale asjale ja eeldada, et hoiatused on seda tõhusamad, mida paremini need on nähtavad ning mida suurem osa on neile jäetud sigaretipakendil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0198"><NO.P>198.</NO.P><TXT>Muu hulgas on selge, et liidu seadusandja tugines vaidlusaluse sätte vastuvõtmisel <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>uutele teaduslikele tõenditele<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201D" ID="QE0056"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>uurimustele<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201D" ID="QE0057"/>, selleks et üldiselt põhjendada märgistamist käsitlevate sätete kohandamise vajadust ja eriliselt põhjendada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>suuremõõtmeliste terviseohu ühendhoiatuste<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201D" ID="QE0058"/> kehtestamise kohustust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0125"><P>Direktiivi põhjendus 25.</P></NOTE> On võimalik, et muud uuringud, nimelt need, millele tuginevad BAT ja Von Eicken, võimaldavad teha teistsuguseid järeldusi. See ei tähenda siiski, et direktiivi artikli 10 lõike 1 punktides a ja c esitatud nõuded oleksid <HT TYPE="ITALIC">ilmselgelt sobimatud</HT> direktiivi eesmärgi täitmiseks. See kehtib seda enam, kui võtta arvesse ettevaatuspõhimõtet ja liidu seadusandja laia kaalutlusõigust meetmete valikul, millega saab siseturul ette nähtud tervisekaitse kõrget taset kõige paremini saavutada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0126"><P>Vt selle kohta eespool käesoleva ettepaneku punktid 148–151 ja 157.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0199"><NO.P>199.</NO.P><TXT>Suuremõõtmeliste terviseohu ühendhoiatuste nõudega järgib direktiiv pealegi, nagu tuleneb eelkõige selle artiklist 1 ja preambulist,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0127"><P>Direktiivi põhjendus 24.</P></NOTE> WHO raames välja töötatud soovitusi, mis põhinevad omakorda sõnaselgelt teaduslikel tõenditel terviseohu ühendhoiatuste tõhususe kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0128"><P>Vt selle kohta WHO raamkonventsiooni artikli 11 rakendamise suuniste punktid 12 ja 14, mis võeti vastu konventsiooni osalisriikide konverentsi kolmandal istungil Durbanis (2008), FCTC/COP/3(10).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Suuremõõtmeliste hoiatuste vajalikkus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0200"><NO.P>200.</NO.P><TXT>Sellele vaatamata rõhutavad BAT ja Von Eicken, et 65% pakendi pinnast katvad terviseohu ühendhoiatused ei ole vajalikud, selleks et täita liidu rahvusvahelisi kohustusi WHO raames. Mõlema ettevõtja arvates on piisav, kui säilitada siiani Euroopa Liidus kehtiv kord, mille kohaselt katavad terviseohu hoiatused 30% pakendi esikülje pinnast või 40% pakendi tagakülje pinnast.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0129"><P>Direktiivi 2001/37 artikli 5 lõige 5.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0201"><NO.P>201.</NO.P><TXT>On õige, et WHO raamkonventsioonist ega selle juurde kuuluvatest suunistest ei tulene konkreetset kohustust näha sigaretipakenditel terviseohu ühendhoiatuste jaoks ette just nimelt 65% pakendi pinnast. Pigem on raamkonventsiooni artikli 11 lõike 1 punkti b alapunkts iv sätestatud üksnes see, et hoiatused <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>peavad<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201D" ID="QE0059"/> katma vähemalt 30% sigaretipakendi põhilisest pinnast. Samal ajal on aga samas sättes esitatud lisamärkus, et hoiatused <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>katavad<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201D" ID="QE0060"/> 50% või rohkem sigaretipakendite põhilisest pinnast. Sellele vastavalt vastab direktiivis lõpuks valitud 65% pakendi pinnast täielikult sellele, mida peetakse rahvusvahelisel tasandil soovitavaks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="35"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0202"><NO.P>202.</NO.P><TXT>Muu hulgas on iseenesestmõistetav, et liidu seadusandjal oli oma laiaulatusliku kaalutlusõiguse raames, mis tal on siseturu ühtlustamise meetmete võtmisel vastavalt ELTL artiklile 114, õigus kehtestada tubakatoodete tootjate ja importijate suhtes kaugemale ulatuvad kohustused, kui on ette nähtud rahvusvahelisel tasandil. Igal juhul ei lähe direktiivi artikli 10 lõike 1 punktis c sätestatud nõue, mille kohaselt peavad terviseohu ühendhoiatused katma 65% pakendi pinnast, <HT TYPE="ITALIC">ilmselgelt</HT> kaugemale sellest, mis on rahvusvahelist konteksti arvestades vajalik tervisekaitse kõrge taseme saavutamiseks Euroopa Liidu siseturul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0203"><NO.P>203.</NO.P><TXT>Tubakatoodete müügi keeld alaealistele, mida BAT ja Von Eicken leebema alternatiivina soovitasid, ei ole sama sobiv vahend tervisekaitse kõrge taseme tagamiseks. Esiteks puudutaks selline kord ainult noorukeid, samal ajal kui suuremõõtmelised terviseohu ühendhoiatused sigaretipakkidel on suunatud kõigile tarbijatele. Teiseks on vanusepiirist, nagu eespool juba märgitud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0130"><P>Vt eespool käesoleva ettepaneku punkt 173.</P></NOTE> kerge mööda hiilida ja selle järgimist on raske kontrollida.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Proportsionaalsus kitsamas tähenduses ja etteheide meelevaldsuse kohta</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0204"><NO.P>204.</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb tagasi lükata ka BAT‑i ja Von Eickeni argument, et praegu terviseohu ühendhoiatusteks ette nähtud 65% pakendi pinnast piirab ülemäära asjaomaste ettevõtjate otsustusruumi seoses oma tubakatoodete pakendite kujundamisega ning seega toodete ja tootemarkide konkurentsiga. Nimelt tuleb arvesse võtta seda, et nagu eespool juba mainitud, on liidu õiguses inimeste tervisele omistatud võrreldamatult suurem tähtsus kui sellistele sisuliselt majanduslikele huvidele (vt selle kohta ELTL artikkel 9, ELTL artikli 114 lõige 3, ELTL artikli 168 lõige 1 ja põhiõiguste harta artikli 35 teine lause), mistõttu võib tervise kaitse õigustada isegi teatavate ettevõtjate arvestatavalt suuri negatiivseid majanduslikke tagajärgi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0131"><P>Vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nelson jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑581/10 ja C‑629/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:657">EU:C:2012:657</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mis käsitleb tarbijakaitset.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0205"><NO.P>205.</NO.P><TXT>Kuna muu hulgas on veel ligi üks kolmandik sigaretipakendi pinnast sellele toodet puudutava teabe kandmiseks vaba ja ka kaubamärkide kasutamine on tubakatoodete märgistamisel endiselt võimalik, ei mõjuta direktiivi artikli 10 lõike 1 punkt c sisuliselt ettevõtlusvabadust ega asjaomaste ettevõtjate intellektuaalomandit.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0132"><P>Vt selle kohta seoses direktiivi 2014/40 eelkäijaga, kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0132">132</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0206"><NO.P>206.</NO.P><TXT>Kindlasti ei vabasta laiaulatuslik kaalutlusõigus, mis liidu seadusandjal sellistes küsimustes on, parlamenti ja nõukogu kohustusest tugineda oma otsuses objektiivsetele kriteeriumidele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0133"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Arcelor Atlantique et Lorraine jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑127/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:728">EU:C:2008:728</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vodafone jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑58/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:321">EU:C:2010:321</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Üksnes asjaolu, et parlament ja nõukogu kehtestasid hoiatuste paigutamiseks arvuliselt kindlaks määratud osa pakendi pinnast – käesoleval juhul 65% –, ei ole siiski erinevalt sellest, mida eeldab BAT, meelevaldsuse ilming. Pigem on see asja loomuses ja vastab peale selle õiguskindluse nõuetele, et pärast kõikide vastukäivate huvide ja õigushüvede kaalumist ning kõiki tähtsaid asjaolusid arvesse võttes oli tarvis sätestada kindel arv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0207"><NO.P>207.</NO.P><TXT>Lõpuks on parlamendi ja nõukogu poolt kehtestatud 65% osaga pakendi pinnast see kaalutlus asjaomaste ettevõtjate jaoks pealegi soodsam kui komisjoni direktiivi ettepanekus, kus see oli veel 75%.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0134"><P>Nii oli sätestatud komisjoni ettepanekus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, COM(2012) 788 final, esitatud <DATE ISO="20121219">19. detsembril 2012</DATE>, artikli 9 lõike 1 punkt c.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="36"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0208"><NO.P>208.</NO.P><TXT>Eelkõige hoiatuste jaoks reserveeritud pakendipinna vähendamisega ei toiminud liidu seadusandja meelevaldselt, vaid omistas talle kuuluva kaalutlusõiguse raames tubakatoodete tootjate ja importijate majanduslikele huvidele võrreldes tervisekaitse kõrge taseme nõuetega veidi suurema tähtsuse kui komisjon, seega tuli ta asjaomastele ettevõtjatele vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0209"><NO.P>209.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes ei olnud see seega <HT TYPE="ITALIC">meelevaldne</HT> ega <HT TYPE="ITALIC">ilmselgelt ebaproportsionaalne</HT>, kui direktiivi vastuvõtmisel peeti tervisekaitse taotletud kõrget taset ülimuslikuks majanduslike kaalutluste suhtes ja sigaretipakenditel reserveeriti terviseohu ühendhoiatuste paigutamiseks 65% pakendi pinnast.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>Vahekokkuvõte</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0210"><NO.P>210.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes ei saa seega tubakatoodete märgistamisele ja pakendamisele esitatavate nõuete puhul, nii nagu need tulenevad direktiivi artikli 8 lõikest 3, artikli 9 lõikest 3, artikli 10 lõike 1 punktidest a, c ja g ning artiklist 14, tuvastada proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Sõnavabaduse riive (teine küsimus)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0211"><NO.P>211.</NO.P><TXT>Sõnavabadust (põhiõiguste harta artikkel 11) käsitletakse käesolevas eelotsusetaotluses ainult ühest aspektist, ja seda nimelt teises küsimuses, mis käsitleb direktiivi artiklit 13. Seevastu on tähelepanuväärne, et eelotsusetaotluse esitanud kohus <HT TYPE="ITALIC">ei pidanud</HT> kolmanda küsimuse punkti c esitamisel, mis käsitleb suuremõõtmeliste terviseohu ühendhoiatuste paigutamise kohustust, silmas sõnavabadust. Ainult täielikkuse huvides märgin ma siinkohal, et järgnevat arutluskäiku sõnavabaduse kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0135"><P>Vt allpool käesoleva ettepaneku punktid 226–237.</P></NOTE> on võimalik üle kanda ka viimati nimetatud probleemidele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0136"><P>Kuna mõni eelotsusemenetluses osalenud ettevõtja esitab muude küsimuste raames argumente sõnavabaduse kohta, siis nähtub ka minu vastus sellele alljärgnevast arutluskäigust (punktid 226–237).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0212"><NO.P>212.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 13 pealkiri on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>Toote esitlemine<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201D" ID="QE0061"/>. Lihtsamalt öeldes keelab see säte teha tubakatoodete tarbijapakendil või välispakendil eksitavat reklaami või luua muljet, et asjaomased tubakatooted on tervislikud, ökoloogiliselt väärtuslikud või vähem kahjulikud kui teised tubakatooted (artikli 13 lõige 1). Lisaks ei tohi tarbijapakendid ja välispakendid luua muljet majanduslikust kasust (artikli 13 lõige 2).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0213"><NO.P>213.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 13 kohta esitatud küsimuste taustaks võib olla asjaolu, et mõne põhikohtuasjas osalenud ettevõtja (nimelt PMI, BAT‑i ja Von Eickeni) sortimendis on uut laadi tubakatooted või nišitooted või nad tahavad neid oma sortimenti võtta ning soovivad nende paremaks turustamiseks tarbijaid toodete pakenditel esitatud vastavate andmetega teavitada. Seejuures võib näiteks tegemist olla (väidetavalt) vähendatud riskiga tubakatoodetega,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0137"><P>Sellega seoses mainis PMI Euroopa Kohtus toimunud menetluses uut laadi toodet, mille puhul tubakat ei põletata, vaid üksnes kuumutatakse.</P></NOTE> aga ka toodetega, milles on kasutatud mahepõllunduses kasvatatud tubakat, või toodetega, mille filtrid on suuremal määral biolagunevad.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 13 tõlgendamine (teise küsimuse punkt a)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0214"><NO.P>214.</NO.P><TXT>Teise küsimuse punktis a soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus kõigepealt teada, kas direktiivi artikkel 13 keelab esitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>toodete pakenditel tubakatoodete kohta tõeseid väiteid, mis ei ole eksitavad<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201D" ID="QE0062"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0215"><NO.P>215.</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks piisab esiteks direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti a esimese osalause ja teiseks artikli 13 lõike 1 ülejäänud osa käsitlemisest. Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus ei esita ühtegi märkust artikli 13 lõike 2 kohta, siis ei ole vaja viimati nimetatud sätte kohta seisukohta võtta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="37"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0216"><NO.P>216.</NO.P><TXT>Mis puudutab kõigepealt artikli 13 lõike 1 punkti a esimest osalauset, siis tuleneb juba nimetatud normi sõnastusest, et selles on sätestatud ainult keeld esitada tarbijapakendil või välispakendil eksitavaid andmeid, millega tubakatoodet reklaamitakse või seda tarbima ajendatakse. Tõesed märkused, mis ei ole eksitavad, ei ole selle sätte kohaselt keelatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0217"><NO.P>217.</NO.P><TXT>Vastupidi sellele ei sisalda järgnevad keelu kohaldamise tingimused, mis on esitatud direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti a teises osalauses ning punktides b–e, kui vaadelda üksnes nende sõnastust, sõnaselget sedastust, et piirang puudutab ainult eksitavaid andmeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0218"><NO.P>218.</NO.P><TXT>Nagu tuleneb direktiivi preambulist,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0138"><P>Direktiivi põhjenduse 25 teine lause ja põhjendus 27.</P></NOTE> on ka nende sätete eesmärk küll kaitsta tarbijat eksitavate andmete eest. Siiski ei või eksitamise ohtu erinevalt sellest, mida näib arvavat mõni menetluses osalenud ettevõtja, tõlgendada kitsalt. Eelkõige ei saa eksitamise ohtu, nagu seda on direktiivis kirjeldatud, mõista nii, et tõesed andmed tubakatoodete kohta oleksid nende pakenditel igal juhul lubatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0219"><NO.P>219.</NO.P><TXT>Nagu menetluses osalenud liidu institutsioonid, aga ka Iirimaa ja Prantsusmaa nimelt õigesti rõhutavad, võib tarbija eksitamise või tarbija jaoks ebasoovitavate ajendite oht ka tõeste andmete korral tuleneda nende asjaolude kogu kontekstist, või toote pakendil olevate paljude andmete koosmõjust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0220"><NO.P>220.</NO.P><TXT>Isegi väide, mis võib eraldi vaadatuna olla täiesti õige – näiteks viide sellele, et tubakas on pärit mahepõllundusest või filter on suuremal määral biolagunev –, võib anda mõnele tarbijale alust oletada, et asjaomast tubakatoodet tasub osta ja tarbida. Sellises olukorras võivad suitsetamisega seotud suured terviseriskid vaatamata kõigile toote pakendil olevatele hoiatustele jääda tagaplaanile või näida igal juhul väiksemana.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0139"><P>Vt analoogia alusel kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0137">137</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0138">138</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutsches Weintor</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑544/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:526">EU:C:2012:526</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0221"><NO.P>221.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 13 lõike 1 eesmärk on vastupidi sellele kõrvaldada igasugused ajendid tubakatoote ostmiseks, mis on seotud selle väidetavalt positiivsete omadustega või väidetavalt positiivse kuvandiga, ning aidata sellega saavutada tervisekaitse kõrget taset Euroopa Liidu siseturul. Eelkõige tuleb direktiivi artikli 13 lõike 1 punktidega b–e takistada, et tubakatoote ostmine ja tarbimine seatakse tarbija jaoks teatavate toote pakendil olevate andmete abil petlikult positiivsesse valgusesse ning sellega luuakse täiendav ajend ostmiseks või tarbimiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0222"><NO.P>222.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0063" ID="QS0063"/>Bio-sigaret<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201D" ID="QE0063"/> on ja jääb tervisele äärmiselt kahjulikuks tooteks. Isegi sellisele tarbijale, keda on suitsetamisega seotud ohtudest tervisele teavitatud, ei tule toote pakendil esitatud andmetega sisendada mõtet – olgu kas või ainult tema alateadvuses –, et talle on soovitatav või keskkonna seisukohast tasub suitsetada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0064" ID="QS0064"/>bio-sigarette.<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201D" ID="QE0064"/> Ka suitsetaja võimalikku halba südametunnistust seoses tubakatoodete tarbimisega seotud terviseohtudega ei tule vähendada ettekujutusega, et ta teeb endale või planeedile head, kui suitsetab tavaliste sigarettide asemel <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0065" ID="QS0065"/>bio-sigarette<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201D" ID="QE0065"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0223"><NO.P>223.</NO.P><TXT>Sellele direktiivi artikli 13 lõike 1 punktide b–e suhteliselt rangele tõlgendamisele ei saa esitada vastuväidet, et liidu õiguses valitseb üldjuhul mõistliku ja teadliku tarbija ideaal. Seda seetõttu, et kui tegemist on toodetega, millest võivad lähtuda suured terviseohud, siis on õigustatud kehtestada kommertsteadaannete suhtes rangem kord kui tavaliselt. See kehtib seda enam juhul, kui õigusnorm keskendub – nagu käesolevas asjas – noorukite ja noorte täiskasvanute kaitsele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0140"><P>Direktiivi artikli 1 lõpuosa ning põhjendused 8 ja 19.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="38"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0224"><NO.P>224.</NO.P><TXT>Kindlasti ei keela direktiivi artikli 13 lõige 1 esitada tubakatoote pakendil igasuguseid objektiivselt õigeid andmeid tubakatoote omaduste kohta. Näiteks tuleks kaaluda direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti c sellist kitsendavat tõlgendamist, et see lubab maitse- või lõhnaaineid nimetada pakendil neutraalses vormis, kuid mitte reklaami kujul, kuivõrd selliste maitse- või lõhnaainete kasutamine on veel direktiivi artikli 7 lõikes 12 erandina lubatud. Kuidas muidu saaks tarbija teha valiku maitse- või lõhnaainetega ja ilma maitse- või lõhnaaineteta tubakatoodete vahel? Vastavalt direktiivi artikli 13 lõikele 1 on seevastu keelatud kõik – ka tõesed – andmed või väited toote pakendil, mis võivad objektiivsel vaatlusel tekitada ühe või mitu selles sättes kirjeldatud mõju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0225"><NO.P>225.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes tuleb seega vastata teise küsimuse punktile a järgmiselt.</TXT><P>Direktiivi 2014/40 artikli 13 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see keelab toote pakenditel ka tõesed väited, kui need võivad objektiivsel vaatlusel tekitada ühe või mitu selles sättes kirjeldatud mõju.</P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 13 kehtivus (teise küsimuse punkt b)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0226"><NO.P>226.</NO.P><TXT>Teise küsimuse punktis b esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule küsimuse direktiivi artikli 13 kehtivuse kohta. See alaküsimus esitatakse ainult juhuks, kui teise küsimuse punktile a vastatakse jaatavalt. Kui teise küsimuse punktile a vastatakse nii, nagu ma teen selleks ettepaneku, siis tuleb teise küsimuse punkti b käsitleda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0227"><NO.P>227.</NO.P><TXT>Lähtudes ettevõtjate PMI ja BAT vastavatest väidetest põhikohtuasjas, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi artikli 13 lõige 1 on käesolevas asjas vastuolus sõnavabaduse ja proportsionaalsuse põhimõttega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0228"><NO.P>228.</NO.P><TXT>Sõnavabadus on sätestatud põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0066" ID="QS0066"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201D" ID="QE0066"/>) artiklis 11. See õigus kätkeb arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0229"><NO.P>229.</NO.P><TXT>Nimetatud põhiõiguse riiveks võib lugeda seda, kui ettevõtjal keelatakse esitada oma toote pakendil teatavaid andmeid toote omaduste kohta, nii nagu see on sätestatud direktiivi artikli 13 lõikes 1 selle eespool esitatud tõlgenduses. Esiteks raskendatakse sellega ettevõtjal endal levitada oma kommertsteadaannetega arvamusi ja teavet oma toodete kohta, teiseks raskendab see tarbijatel nende toodete kohta ulatusliku teabe hankimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0230"><NO.P>230.</NO.P><TXT>Selline riive võib olla õigustatud harta artikli 52 lõikes 1 ja artikli 52 lõike 3 esimeses lauses koosmõjus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 10 lõikega 2 nimetatud tingimustel. Küsitav on käesoleval juhul üksnes see, kas direktiiv – Euroopa Liidu seadusandlik akt (ELTL artikli 289 lõige 3)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0141"><P>Seaduse reservatsiooni on direktiivi artikliga 13, mis on liidu seadusandlikus aktis sisalduv sõnaselge õigusnorm, arvesse võetud. Vt selle kohta ka kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Digital Rights Ireland</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑293/12 ja C‑594/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:238">EU:C:2014:238</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj), milles Euroopa Kohus käsitles teatava direktiivi kooskõla põhiõigustega ega tuvastanud seejuures põhiõiguste harta artikli 52 lõikes 1 kehtestatud seaduse reservatsiooni rikkumist.</P></NOTE> – vastab proportsionaalsuse põhimõttele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0231"><NO.P>231.</NO.P><TXT>Kindlasti ei saa anda liidu seadusandjale sõnavabaduse ja teabevabaduse piiramisel, arvestades selle põhiõiguse põhjapanevat tähtsust demokraatlikus ühiskonnas, sama laiaulatuslikku kaalutlusõigust kui näiteks ettevõtlusvabadusse sekkumisel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0142"><P>Seda, et alati on tähtis asjaomane põhiõigus ja konkreetse juhtumi asjaolud, rõhutas Euroopa Kohus hiljuti kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Digital Rights Ireland</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑293/12 ja C‑594/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:238">EU:C:2014:238</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Liidu institutsioonide laiaulatusliku kaalutlusõiguse kohta ettevõtlusvabadusse sekkumisel vt eespool käesoleva ettepaneku punktid 148–151.</P></NOTE> Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK), kelle kohtupraktikat tuleb harta artikli 52 lõike 3 esimese lause kohaselt käesolevas asjas arvestada, tunnustab selles valdkonnas küll põhimõtteliselt kaalutlusruumi põhimõtet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0143"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, kohtuotsused markt intern Verlag ja Beermann <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa (ECLI:CE:ECHR:1989:1120JUD001057283, punkt 33) ja Casado Coca <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania (ECLI:CE:ECHR:1994:0224JUD001545089, punkt 50).</P></NOTE> Arvestades<?PAGE NO="39"?> sõnavabaduse tähtsust turumajanduses, on EIK siiski juba kaua aega tagasi asunud üksikasjalikult kontrollima ettevõtjate kommertsteadaannete piiranguid ja kaaluma üksteisele vastukäivaid huvisid konkreetse juhtumi kõiki tähtsaid asjaolusid arvestades.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0144"><P>Euroopa Inimõiguste Kohus, kohtuotsused Casado Coca <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania (ECLI:CE:ECHR:1994:0224JUD001545089, punkt 51) ja Stambuk <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa (ECLI:CE:ECHR:2002:1017JUD003792897, punkt 39).</P></NOTE> Neid orientiire arvesse võttes peaks ka Euroopa Kohus käesolevas asjas proportsionaalsuse kontrolli teostama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0232"><NO.P>232.</NO.P><TXT>Käesolevas menetluses ei ole esitatud ühtegi pidepunkti, mille kohaselt oleksid direktiivi artikli 13 lõikes 1 sätestatud nõuded tubakatoodete tarbijapakendi ja välispakendi märgistamisele sobimatud või mittevajalikud, et aidata saavutada liidu seadusandja järgitud eesmärki tagada tervisekaitse kõrge tase Euroopa Liidu siseturul. Eelkõige ei saa täiendavaid hoiatusi, millele mõni eelotsusemenetluses osalenud ettevõtja viitas (nt selgitused selle kohta, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0067" ID="QS0067"/>bio-sigaretid<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201D" ID="QE0067"/> ei kahjusta tervist vähem kui muud sigaretid), pidada sama sobivaks vahendiks tarbijate tervise kaitseks kui direktiivi artikliga 13 lõikega 1 hõlmatud andmete täielikku keeldu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0145"><P>Sellist seisukohta väljendati juba kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0140">140</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt selle kohta minu tänane ettepanek kohtuasjas Poola <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu (C‑358/14, punkt 122).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0233"><NO.P>233.</NO.P><TXT>Ka kõigi vastukäivate huvide kaalumine ei toeta PMI, BAT‑i ja Von Eickeni esitatud argumenti. Seda seetõttu, et esiteks väärib arvamuste ja teabe levitamine, millega järgitakse – nagu käesolevas asjas – üksnes ärihuve, üldiselt vähem põhiseaduslikku kaitset kui muud arvamusavaldused majandusvaldkonnas või isegi poliitilised arvamusavaldused. Teiseks järgib liidu seadusandja direktiivi artikli 13 lõikega 1 üldist huvi – tervisekaitse kõrge taseme tagamist Euroopa Liidu siseturul –, millel on teatavasti eriti suur tähtsus (vt selle kohta ELTL artikkel 9, ELTL artikli 114 lõige 3, ELTL artikli 168 lõige 1 ja põhiõiguste harta artikli 35 teine lause).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0234"><NO.P>234.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ei ole tubakatoodete tootjatele seatud kommertsteadaannete piirangud, nagu need tulenevad direktiivi artikli 13 lõikest 1, ebaproportsionaalsed võrreldes selle sättega taotletavate tervisekaitse eesmärkidega, arvestades eelkõige seda, et tegemist on toodetega, mis kätkevad suuri ohte tervisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0235"><NO.P>235.</NO.P><TXT>Asjaomased ettevõtjad peavad tervisekaitse kõrge taseme huvides leppima sellega, et direktiivi artikli 13 lõikega 1 piiratakse nende võimalusi teha iseenesest tõeste väidetega oma toodetele reklaami ning konkureerida nende toodetega teiste ettevõtjatega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0146"><P>Vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutsches Weintor</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑544/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:526">EU:C:2012:526</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); objektiivselt tõese reklaami piiramise kohta vt lisaks Euroopa Inimõiguste Kohus, kohtuotsused markt intern Verlag ja Beermann <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa (ECLI:CE:ECHR:1989:1120JUD001057283, punkt 35), Casado Coca <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania (ECLI:CE:ECHR:1994:0224JUD001545089, punkt 51) ja Stambuk <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa (ECLI:CE:ECHR:2002:1017JUD003792897, punkt 39).</P></NOTE> Võib loota, et ka tarbijad saavad rahvatervise kaitset silmas pidades tubakatoodete tootjatelt ainult sellist teavet, mis ei ole eksitav ega sea selliste toodete ostmist petlikult positiivsesse valgusesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0236"><NO.P>236.</NO.P><TXT>Samuti ei mõjuta sõnavabaduse olemust (põhiõiguste harta artikli 52 lõike 1 esimene lause) see, kui liidu seadusandlik akt piirab ettevõtjate kommertsteadaandeid, mille ainus eesmärk on edendada müüki.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0237"><NO.P>237.</NO.P><TXT>Lõppkokkuvõttes peaks Euroopa Kohus tegema selle kohta järelikult samasuguse otsuse nagu juba direktiivi artikli 13 lõikele 1 eelnenud õigusnormi kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0147"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0133">133</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0141">141</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja tõdema, et proportsionaalsuse põhimõtet – ning seega ka sõnavabadust ja teabevabadust – ei ole rikutud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="40"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>C.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Õigusloome- ja rakendusvolituste andmine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0238"><NO.P>238.</NO.P><TXT>Neljanda kuni kuuenda küsimusega tõstatatakse sisuliselt probleem, kas liidu seadusandja andis komisjonile direktiivi erinevates sätetes liiga kaugele ulatuvad volitused delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide vastuvõtmiseks. Arvestades seda, et ma tuvastasin nende küsimuste vastuvõetamatuse,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0148"><P>Vt selle kohta eespool käesoleva ettepaneku punktid 44–47.</P></NOTE> piirdun järgnevalt ainult selle äärmiselt mitmekihilise teema eriti tähtsate aspektide lühikese käsitlusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0239"><NO.P>239.</NO.P><TXT>Nende probleemide käsitlemisel ei mängi otsustavat rolli Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni seisukoht, millele <HT TYPE="ITALIC">in extenso</HT> tuginesid mitu menetlusosalist. Ei saa eitada, et nimetatud õiguskomisjon kritiseeris direktiivi sätteid, millega anti komisjonile lõpuks õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Õiguskomisjoni seisukoha puhul on siiski tegemist üksnes ettevalmistava aktiga, mis ei peegelda tingimata parlamendi kui kaasseadusandja arvamust ja mille vastu ei saa ka kohtus vastuväidet esitada.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>ELTL artiklis 290 sätestatud nõuded seoses volitustega võtta vastu delegeeritud õigusakte (neljas küsimus)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0240"><NO.P>240.</NO.P><TXT>Neljanda küsimusega palutakse kontrollida direktiivis komisjonile antud erinevaid volitusi delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks, nimelt volitusi, mis on sätestatud direktiivi artikli 3 lõigetes 2 ja 4, artikli 4 lõikes 5, artikli 7 lõikes 5, artikli 7 lõigetes 11 ja 12, artikli 9 lõikes 5, artikli 10 lõike 1 punktis f, artikli 10 lõikes 3, artikli 11 lõikes 6, artikli 12 lõikes 3, artikli 15 lõikes 12 ning artikli 20 lõigetes 11 ja 12. Need puudutavad kõige erinevamaid teemasid, eelkõige tubakatoodetest eralduvaid aineid ja nende mõõtmist, tubakatoodete koostisosi, terviseohu hoiatusi ning elektroonilisi sigarette.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0241"><NO.P>241.</NO.P><TXT>Vastavalt ELTL artikli 290 lõike 1 esimesele lõigule võidakse seadusandliku aktiga delegeerida komisjonile õigus võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad, mis täiendavad või muudavad seadusandlikku akti (<HT TYPE="ITALIC">delegeeritud õigusaktid</HT>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0242"><NO.P>242.</NO.P><TXT>Selline õigusloomepädevuse delegeerimine on ELTL artikli 290 lõike 1 teise lõigu kohaselt seotud kahe tingimusega. Esiteks määratakse asjaomases seadusandlikus aktis sõnaselgelt kindlaks volituste andmise eesmärgid, sisu, ulatus ja kestus. Teiseks sätestatakse valdkonna olemuslikud aspektid seadusandliku alusaktiga ning õigust neid sätestada ei või delegeerida. Lõpuks on delegeeritud pädevuse andmise eesmärk selliste eeskirjade kehtestamine, mis on osaks seadusandliku alusaktiga määratletud õiguslikust raamistikust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0149"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑427/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:170">EU:C:2014:170</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑88/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:499">EU:C:2015:499</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alliance for Natural Health jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑154/04 ja C‑155/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:449">EU:C:2005:449</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0090">90</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mis tehti juba enne ELTL artikli 290 jõustumist ja milles on märgitud, et kui ühenduse seadusandja kavatseb asjassepuutuvatesse õigusaktidesse teatud muudatuste sisseviimise volitused delegeerida, siis on ta ka kohustatud tagama, et need volitused oleksid selgelt piiritletud ja nende elluviimisel rakendatavate objektiivsete kriteeriumide üle saaks teostada täpset järelevalvet.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0243"><NO.P>243.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab sellega seoses põhikohtuasja kaebajate väidetele, mille kohaselt puudutab vaidlusalune õiguste delegeerimine komisjonile vastupidi ELTL artiklis 290 sätestatud nõuetele reguleeritava valdkonna olemuslikke osi ning selle eesmärgid, sisu ja ulatus ei ole piisavalt kindlaks määratud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0244"><NO.P>244.</NO.P><TXT>Sisuliselt käib neljanda küsimuse aluseks olev vaidlus selle üle, kas komisjonile antud õigused puudutavad direktiivis reguleeritava valdkonna olemuslikke aspekte.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="41"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0245"><NO.P>245.</NO.P><TXT>ELTL artiklis 290 sätestatud sõnaselge keeluga delegeerida komisjonile õigusi reguleeritava valdkonna olemuslike aspektide osas leidis väljakujunenud kohtupraktika tee aluslepingute juurde, mille kohaselt on reguleeritava valdkonna põhinormide kehtestamine üksnes liidu seadusandja pädevuses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0150"><P>Vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Köster</NAME.CASE> (<NO.CASE>25/70</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1970:115">EU:C:1970:115</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0006">6</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑240/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:408">EU:C:1992:408</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Atlanta <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Euroopa Ühendus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑104/97 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:498">EU:C:1999:498</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑355/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:516">EU:C:2012:516</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellised põhinormid peavad seega olema sätestatud alusaktides ning nende vastuvõtmist ei saa delegeerida.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0151"><P>Vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Romkes</NAME.CASE> (<NO.CASE>46/86</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:287">EU:C:1987:287</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑156/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:238">EU:C:1995:238</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Söhl &amp; Söhlke</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑48/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:548">EU:C:1999:548</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑355/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:516">EU:C:2012:516</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0246"><NO.P>246.</NO.P><TXT>See, millised reguleeritava valdkonna sätted tuleb kvalifitseerida oluliseks, peab põhinema objektiivsetel teguritel, mida saab kohtulikult kontrollida. Sellega seoses on vaja arvestada asjaomase valdkonna omaduste ja eripäraga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0152"><P>Vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑355/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:516">EU:C:2012:516</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0247"><NO.P>247.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on oluliste sätete mõistet tõlgendanud alati kitsalt. Nii mõistis Euroopa Kohus selle all eelkõige ainult selliseid sätteid, millega viiakse ellu liidu poliitika põhisuunda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0153"><P>Vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑240/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:408">EU:C:1992:408</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Molkereigenossenschaft Wiedergeltingen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:364">EU:C:2000:364</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellega kaasnes suurejooneliste kriteeriumide kehtestamine komisjonile reguleerimispädevuse delegeerimise kontrollimisel, mille puhul Euroopa Kohus juhindus – funktsionaalsest arusaamast lähtudes – eelkõige praktikast tulenevatest nõuetest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0154"><P>Vt nt põllumajandusturgu käsitlevate õigusnormide kohta kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rey Soda</NAME.CASE> (<NO.CASE>23/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1975:142">EU:C:1975:142</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0010">10</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vreugdenhil</NAME.CASE> (<NO.CASE>22/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:277">EU:C:1989:277</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning Belgia ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑9/95, C‑23/95 ja C‑156/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:50">EU:C:1997:50</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) või väliskaubandust käsitlevate õigusnormide kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Portugal <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑159/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:550">EU:C:1998:550</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0248"><NO.P>248.</NO.P><TXT>Seda varasemat kohtupraktikat jätkates ja täpsustades otsustas Euroopa Kohus hiljuti, et delegeerida ei saa nende sätete kehtestamist, mille vastuvõtmiseks on vaja teha poliitilisi valikuid, mille puhul tuleb kaaluda lahknevaid huve ja mis kuuluvad seetõttu liidu seadusandja vastutusalasse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0155"><P>Vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑355/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:516">EU:C:2012:516</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Ühtlasi määras ta kindlaks olulisuse mõiste palju täpsemad piirjooned, pidades liidu seadusandja sekkumist vajalikuks juhul, kui avaliku võimu volituste andmine võimaldab asjaomaste isikute põhiõiguste riivamist suurel määral.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0156"><P>Vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑355/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:516">EU:C:2012:516</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0249"><NO.P>249.</NO.P><TXT>Lõpuks väljendavad seega volituste delegeerimisele esitatavad nõuded, nii nagu need tulenevad ELTL artiklist 290 ja seda sätet käsitlevast kohtupraktikast, võimude lahusust ja institutsioonilist tasakaalu Euroopa Liidus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0250"><NO.P>250.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas esitatud eelotsusetaotluses ei esitata ühtegi konkreetset pidepunkti, mille kohaselt ei ole vaidluse esemeks olevad direktiivi sätted nende nõuetega kooskõlas. Arvestades ka menetlusosaliste kirjalikke ja suulisi argumente, mida nad selle kohta esitasid, ei ole mul mingit kahtlust selle suhtes, et liidu seadusandja on direktiivis ise reguleerinud iga nimetatud valdkonna olulised aspektid ja teinud ise võimalikud otsused, mis on poliitiliselt tähtsad või mida iseloomustab suur tundlikkus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0251"><NO.P>251.</NO.P><TXT>Liidu seadusandja on pealegi selgelt määratlenud ka komisjonile antud volituste eesmärgid, arvestades siseturul taotletavat terviskaitse kõrget taset: tubakatoodetest eralduvaid aineid tuleb piirata ja edaspidi vähendada, nende koguste mõõtmine peab olemas kooskõlas teatavate eelnevalt kehtestatud standarditega, tubakatoodete koostisosad tuleb kindlaks määrata ja seejuures peavad eelkõige olema keelatud eristava maitse või lõhnaga lisaained – kõik need põhimõttelised otsused on liidu seadusandja teinud ise, samamoodi nagu ta kehtestas nõude, mille kohaselt peavad toodete pakenditel olema esitatud terviseohu hoiatused, kaasa arvatud erinõue esitada sigaretipakenditel terviseohu <HT TYPE="ITALIC">ühendhoiatused</HT>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="42"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0252"><NO.P>252.</NO.P><TXT>Delegeeritud õigusloomevolitused, mille liidu seadusandja komisjonile sellega seoses ELTL artikli 290 alusel annab, järgivad eelkõige eesmärki kohandada Euroopa Liidu siseturul tubaka- ja seonduvate toodete suhtes kehtiv kord mõnes eriti tehnilises valdkonnas alati teaduse uusimate saavutustega ja täita seejuures esmases õiguses sätestatud tervisekaitse kõrge taseme eesmärki.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0157"><P>Vt ka direktiivi põhjendus 51.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0253"><NO.P>253.</NO.P><TXT>Kuivõrd komisjonile antud volitused puudutavad erandkorras direktiivi vähem tehnilisi valdkondi, siis on sellest hoolimata tegemist alusakti aspektidega, mis ei ole kogu akti jaoks väiksema tähtsusega. See kehtib eelkõige direktiivi artikli 7 lõike 12 alusel komisjonile antud õiguse kohta laiendada eristavat maitset või lõhna andvate ainete keeldu, mis juba kehtib sigarettide ja isevalmistatavate sigarettide tubaka suhtes, muudele tubakatoodetele – näiteks sigaritele. Seda seetõttu, et poliitilise põhiotsuse keelustada tervisekaitse kõrge taseme saavutamiseks eristavat maitset või lõhna andvad lisaained, eelkõige noorte jaoks, tegi liidu seadusandja juba direktiivis endas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0158"><P>Vt ka direktiivi põhjendused 19 ja 26.</P></NOTE> Komisjonile ei anta direktiivi artikli 7 lõikega 12 mitte poliitilist kaalutlusõigust, vaid laiaulatuslik tehniline ülesanne arendada edasi eristavat maitset või lõhna andvate lisaainete keeldu, jälgides pidevalt turutingimusi, kui sellised maitse- ja lõhnaained võivad ka muudes tubakatoodetes peale sigarettide ohustada tarbijate, eelkõige noorte tervist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0254"><NO.P>254.</NO.P><TXT>Üksnes asjaolu, et mõni tehniline aspekt, mille komisjon kindlaks määrab, võib tegelikkuses olla üksikutele asjaomastele ettevõtjatele suure, isegi eksistentsiaalse tähtsusega (näiteks küsimus, millised võivad olla tubakatoodetest eralduvate ainete maksimaalsed kogused, millised koostisained on lubatud ja kui täpselt tuleb hoiatused toote pakendile kanda), ei muuda neid küsimusi vastupidi PMI, BAT‑i ja Mane seisukohale veel seadusandliku akti olulisteks osadeks ELTL artikli 290 lõike 1 tähenduses. Seda seetõttu, et oluline ei ole, nagu juba mainitud, asjaomaste isikute subjektiivne tunne, vaid objektiivne vaatlus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0159"><P>Vt eespool käesoleva ettepaneku punkt 246.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0255"><NO.P>255.</NO.P><TXT>Tagasi tuleb lükata ka JTI etteheide, et volituste delegeerimisel puuduvad põhilised menetluslikud tagatised. Sellega seoses piisab pilgust direktiivi artiklile 27, mis sätestab iga delegeeritud volituse kohta üksikasjalikult selle teostamise võimalused. Lisaks tuleneb sellest sättest, milliste volituste suhtes nende volituste hulgast on kaasseadusandja jätnud endale tagasivõtmisõiguse (direktiivi artikli 27 lõige 3 koosmõjus ELTL artikli 290 lõike 2 punktiga a) ja milliseid volitusi võib teostada ainult siis, kui parlament ega nõukogu ei ole kindlaksmääratud tähtaja jooksul esitanud selle suhtes vastuväidet (direktiivi artikli 27 lõige 5 koosmõjus ELTL artikli 290 lõike 2 punktiga b).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0256"><NO.P>256.</NO.P><TXT>Just nimelt kaasseadusandjate tagasivõtmisõigus vastavalt direktiivi artikli 27 lõikele 3 ja nende õigus esitada vastuväide vastavalt direktiivi artikli 27 lõikele 5 tagavad ka selle, et parlament ja nõukogu võivad sekkuda, kui nende arvates tahab komisjon tulevikus kehtestada sedavõrd ranged eralduvate ainete maksimaalsed kogused, et see võrduks või vähemalt sarnaneks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0068" ID="QS0068"/>sigarettide totaalse keelustamisega<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201D" ID="QE0068"/>, mida BAT kardab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0257"><NO.P>257.</NO.P><TXT>Lõpuks heidab PMI ette veel seda, et just nimelt direktiivi artikli 7 lõigetes 5 ja 11 ei või koostisainete reguleerimiseks ning direktiivi artikli 10 lõike 3 punktis b ei või terviseohu ühendhoiatuste pildipanga kindlaksmääramisel ette näha delegeeritud õigusakte ELTL artikli 290 tähenduses, vaid tuleb ette näha rakendusaktid ELTL artikli 291 tähenduses. Selle kohta piisab viitest liidu seadusandja kaalutlusõigusele valiku tegemisel komisjonile volituste delegeerimise kahe liigi vahel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0160"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑427/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:170">EU:C:2014:170</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑88/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:499">EU:C:2015:499</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Eelotsusetaotluse esitanud kohus ega PMI ei ole sisuliselt märkinud, mil määral on liidu seadusandja käesoleval juhul komisjonile delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks volituse andmisega ületanud oma kaalutlusõiguse piire ja teinud ilmselge hindamisvea.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="43"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Väidetav volituste delegeerimine väljaspool liitu asuvatele rahvusvahelistele institutsioonidele (viies küsimus)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0258"><NO.P>258.</NO.P><TXT>Viies küsimus käsitleb direktiivi artikli 3 lõiget 4 ja artikli 4 lõiget 5, milles antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ELTL artikli 290 tähenduses, et integreerida liidu õigusesse teatavad rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud standardid seoses tubakatoodetest eralduvate ainete maksimaalsete kogustega, eralduvate ainetega ja mõõtmismeetoditega. Tulenevalt põhikohtuasja kaebajate väidetest, millega ühineb JTI, püstitatakse oletus, et direktiivi nimetatud sätete sõnastus on liiga ebamäärane ja nendega antakse õigusloomevolitused õigusvastaselt rahvusvahelistele institutsioonidele või organitele väljaspool liidu institutsioonilist raamistikku.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0259"><NO.P>259.</NO.P><TXT>Mis puudutab kõigepealt etteheidet selle kohta, et asjaomased sätted ei ole selgelt määratletud, siis käsitleb see direktiivi artikli 3 lõikes 4 ja artikli 4 lõikes 5 sisalduvat viidet WHO raamkonventsiooni osalisriikide või WHO <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0069" ID="QS0069"/>kokkulepitud standarditele<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201D" ID="QE0069"/>, mille komisjon peab üle võtma liidu õigusesse. BAT‑i ja JTI arvates ei ole selge, kas selle all on mõeldud ka suuniseid ja võimalik, et isegi üksikute osalisriikide või WHO avaldusi kavatsuste osas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0260"><NO.P>260.</NO.P><TXT>See etteheide tuleb tagasi lükata. <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0070" ID="QS0070"/>Kokkulepitud standardite<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201D" ID="QE0070"/> all ei saa olla mõeldud ühepoolseid avaldusi kavatsuste osas, kuna nende osas ei ole loomulikult kokkulepet. Seevastu võib viide <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0071" ID="QS0071"/>kokkulepitud standarditele<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201D" ID="QE0071"/> hõlmata ja peab hõlmama ka suuniseid, millel on seoses WHO raamkonventsiooniga tähtis osa. Asjaolu, et sellised suunised ei ole õiguslikult siduvad, vaid üksnes soovituslikku laadi,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0161"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 76 ja 166.</P></NOTE> ei välista mingil juhul seda, et need sisaldavad WHO raamkonventsiooni menetluseeskirjade kohaselt konventsiooni osalisriikide <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0072" ID="QS0072"/>kokkulepitud standardeid<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201D" ID="QE0072"/>, millest peavad juhinduma ka liit ja selle liikmesriigid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0162"><P>Vt selle kohta ka direktiivi põhjenduse 7 viimane lause, kus liidu seadusandja ise sõnaselgelt rõhutab kõnealuste rakendussuuniste tähtsust.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0261"><NO.P>261.</NO.P><TXT>Erinevalt PMI, BAT‑i ja JTI seisukohast ei ole nimetatud viide rahvusvahelisel tasandil <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0073" ID="QS0073"/>kokkulepitud standarditele<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201D" ID="QE0073"/> õigusvastane volituste andmine väljaspool liitu asuvatele rahvusvahelistele institutsioonidele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0163"><P>Sellise delegeerimise keelu kohta vt põhjapaneva tähtsusega kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Meroni <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ülemamet</NAME.CASE> (<NO.CASE>9/56</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1958:7">EU:C:1958:7</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), lisaks hiljutine kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ühendkuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja parlament</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑270/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:18">EU:C:2014:18</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, eelkõige punktid 42 ja 43).</P></NOTE> Seda seetõttu, et õigusakte nende standardite ülevõtmiseks Euroopa Liidu siseturu jaoks annavad ka edaspidi liidu institutsioonid – direktiivi artikli 3 lõikes 4 ja artikli 4 lõikes 5 sätestatud juhtudel komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0262"><NO.P>262.</NO.P><TXT>Lisaks ei või direktiivi artikli 3 lõikes 4 ja artikli 4 lõikes 5 sisalduvat kategoorilist sõnastust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0074" ID="QS0074"/>komisjon võtab […] vastu<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201D" ID="QE0074"/> mõista vääralt nii, nagu oleksid sellel liidu institutsioonil käed sisuliselt seotud ja rahvusvaheliselt kokkulepitud standardite kontrollimatu ülevõtmine liidu õigusesse toimuks automaatselt. Pigem tuleb direktiivi artikli 3 lõiget 4 ja artikli 4 lõiget 5 tõlgendada viisil, mis ei sea kahtluse alla selle kooskõla esmase õigusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0164"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>218/82</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1983:369">EU:C:1983:369</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ordre des barreaux francophones et germanophone jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑305/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:383">EU:C:2007:383</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>kohtuasi komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Strack (uuesti läbivaatamine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑579/12 RX‑II</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:570">EU:C:2013:570</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑540/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:224">EU:C:2015:224</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See seab tingimuseks, et komisjon täidab täies ulatuses talle EL lepingus ja EL toimimise lepingus, eelkõige ELTL artiklis 290 antud ülesannet liidu õigusaktide sisulisel kujundamisel ning üldises mõttes oma rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0263"><NO.P>263.</NO.P><TXT>Sellele vastavalt tuleb sõnastust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0075" ID="QS0075"/>komisjon võtab […] vastu<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201D" ID="QE0075"/> kooskõlas esmase õigusega pidada liidu seadusandja <HT TYPE="ITALIC">ülesandeks</HT>, mille kohaselt <HT TYPE="ITALIC">peab</HT> komisjon küll üldjuhul rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid üle võtma. Talle antud ülesande täitmisel peab komisjon siiski tagama, et need standardid integreeritakse liidu õigusesse <HT TYPE="ITALIC">kooskõlas süsteemiga</HT>. Sellele viitab ka direktiivi artikli 3 lõike 4 ja artikli 4 lõike 5 sõnastus, mille kohaselt tehakse komisjonile ülesandeks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0076" ID="QS0076"/>integreerida<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201D" ID="QE0076"/> rahvusvaheliselt<?PAGE NO="44"?> kokkulepitud standardid liidu õigusesse. Seejuures peab komisjon järgima liidu esmast õigust, eelkõige liidu põhiõigusi (ELTL artikkel 6) ja liidu õiguse üldpõhimõtteid ning kohustust tagada tervisekaitse kõrge tase (ELTL artikkel 9, ELTL artikli 114 lõige 3, ELTL artikli 168 lõige 1 ja põhiõiguste harta artikli 35 teine lause).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>ELTL artiklis 291 sätestatud nõuded volitustele rakendusaktide vastuvõtmiseks (kuues küsimus)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0264"><NO.P>264.</NO.P><TXT>Kuuenda küsimusega edastab eelotsusetaotluse esitanud kohus viimaks Euroopa Kohtule mõne põhikohtuasjas osalenud ettevõtja kriitika direktiivi artikli 6 lõike 1, artikli 7 lõigete 2–4, artikli 7 lõike 10, artikli 9 lõike 6 ja artikli 10 lõike 4 kohta. Kõik need sätted annavad komisjonile õiguse võtta vastu teatavaid rakendusakte ELTL artikli 291 tähenduses. Sellega seoses heidetakse seadusandjale esiteks ette, et ta ei ole rakendusaktide vastuvõtmiseks vajalikke õiguslikke eeldusi piisavalt selgelt kindlaks määranud, ja teiseks, et ta on selliste õigusaktide vastuvõtmise ette näinud ka valdkondades, milles ühtne rakendamine ei ole <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0077" ID="QS0077"/>vajalik ega õigustatud<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201D" ID="QE0077"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0265"><NO.P>265.</NO.P><TXT>Mis puudutab kõigepealt rakendusmeetmete vajalikkust, siis on liidu seadusandjal kaalutlusõigus, kas ja millistes liidu seadusandlike aktide valdkondades on ühtseks rakendamiseks vajalik anda komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte ELTL artikli 291 tähenduses. Selle kaalutlusõiguse kasutamist kontrollivad liidu kohtud ainult ilmsete hindamisvigade seisukohast.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0165"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑427/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:170">EU:C:2014:170</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑88/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:499">EU:C:2015:499</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0266"><NO.P>266.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus ega menetluses osalenud ettevõtjad esitanud ühtegi objektiivset tõendit selle kohta, miks ei ole direktiivis käsitletud valdkondade puhul, mis on vaidluse ese, vaja rakendusmeetmeid. Nende pelgalt subjektiivne hinnang, et rakendusaktid ei ole <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0078" ID="QS0078"/>vajalikud ega õigustatud<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201D" ID="QE0078"/>, ei ole igal juhul piisav, et jätta direktiivi kõnealused sätted kohaldamata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0166"><P>Objektiivse vaatluse vajalikkuse kohta vt ka kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑355/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:516">EU:C:2012:516</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0267"><NO.P>267.</NO.P><TXT>Mis puudutab seejärel käesolevas asjas kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmise konkreetseid õiguslikke eeldusi, siis on kohtupraktikas juba selgitatud, et parlamendi ja nõukogu kui kaasseadusandjate vastu võetud alusakt – käesolevas asjas direktiiv – peab kindlaks määrama täieliku õigusliku raamistiku, mida tuleb selle akti rakendamiseks üksnes täpsustada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0167"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑427/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:170">EU:C:2014:170</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt ka kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑65/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2289">EU:C:2014:2289</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt. 46).</P></NOTE> Komisjonil on omakorda õigus talle antud rakenduspädevuse raames vastu võtta kõik alusakti rakendamiseks vajalikud ja tarvilikud rakendusmeetmed eeldusel, et need ei ole alusaktiga vastuolus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0168"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑65/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2289">EU:C:2014:2289</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Peale selle ei või komisjon oma rakenduspädevust kasutada seadusandliku akti muutmiseks või täiendamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0169"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament vs. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑65/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2289">EU:C:2014:2289</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0268"><NO.P>268.</NO.P><TXT>Ei ole selge, mil määral on direktiivi vaidlusalused sätted nimetatud põhimõtetega vastuolus. Nii seoses lisaainete erinimekirjaga (direktiivi artikkel 6) kui arvestades koostisosi käsitlevaid õigusnorme (direktiivi artikkel 7) ning seoses hoiatustega (direktiivi artiklid 9 ja 10) kehtestas seadusandja ise juhtpõhimõtte ja tegi kõik selleks olulised otsused või poliitilised otsused.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0170"><P>Nende kriteeriumide kohta vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑427/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:170">EU:C:2014:170</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, eelkõige punktid 38 ja 43) ja lisaks kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑355/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:516">EU:C:2012:516</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Eelkõige määras liidu seadusandja ise kindlaks, et eristav maitse või lõhn on keelatud ja toodete pakenditele tuleb kanda teatavat laadi ja teatava suurusega terviseohu (ühend)hoiatused. Komisjonile jäeti sellega seoses kooskõlas ELTL artikliga 291 üksnes õigus võtta vastu õigusnorme, mis täpsustavad rakendamise üksikuid tehnilisi detaile.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="45"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Vahekokkuvõte</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0269"><NO.P>269.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes ei anna seega neljandas kuni kuuendas küsimuses tõstatud küsimused põhjust seada kahtluse alla direktiivi 2014/40 või selle üksikute sätete õiguspärasust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>D.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Subsidiaarsuse põhimõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0270"><NO.P>270.</NO.P><TXT>Seitsmenda ja viimase küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas direktiiv tervikuna ning eelkõige selle artikkel 7, artikli 8 lõige 3, artikli 9 lõige 3 ja artikli 10 lõike 1 punkt g ning direktiivi artiklid 13 ja 14 on kehtetud seetõttu, et need on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0271"><NO.P>271.</NO.P><TXT>Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt, nagu see on sätestatud ELL artikli 5 lõike 1 teises lauses koostoimes ELL artikli 5 lõikega 3, võtab liit valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või kohalikul tasandil piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke, kuid kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil (ELL artikli 5 lõige 3).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0272"><NO.P>272.</NO.P><TXT>Kuna liidul puudub üldine siseturu reguleerimise pädevus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0171"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑376/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:544">EU:C:2000:544</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0083">83</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja siseturg kuulub liidu ja liikmesriikide vahelise jagatud pädevuse valdkonda (ELTL artikli 4 lõike 2 punkt a), on ELTL artikli 114 kohastele ühtlustamismeetmetele – nii ka kõnealusele direktiivile – kohaldatav subsidiaarsuse põhimõte.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0172"><P>Sellist seisukohta on väljendatud ka senises kohtupraktikas Lissaboni lepingu jõustumise eelsel ajal; vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0179">179</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vodafone jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑58/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:321">EU:C:2010:321</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0273"><NO.P>273.</NO.P><TXT>Subsidiaarsuse põhimõtte järgimine allub liidu kohtute õiguslikule kontrollile.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0173"><P>Vt eelkõige kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑233/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:231">EU:C:1997:231</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0177">177</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0185">185</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vodafone jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑58/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:321">EU:C:2010:321</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0079">79</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eesti <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑508/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:403">EU:C:2015:403</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See kontroll hõlmab eeskätt kahte aspekti: esiteks liidu õigusaktide sisuline kooskõla subsidiaarsuse põhimõttega ja teiseks nende põhjendatus subsidiaarsuse põhimõtet silmas pidades. Eelotsusetaotlus puudutab mõlemat aspekti vaid riivamisi, lähtudes eelkõige põhikohtuasja kaebajate ja kahe nende toetuseks menetlusse astuja väidetest. Seetõttu lähtun ma käesolevas asjas subsidiaarsuse põhimõtet käsitledes argumentidest, mis esitati Euroopa Kohtule seoses seitsmenda küsimusega, ja viitan muu hulgas oma kahele teisele tänasele ettepanekule, milles on subsidiaarsuse põhimõtet ja liidu kohtute rolli ning kohtuliku kontrolli kriteeriumi põhjalikumalt käsitletud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0174"><P>Vt minu tänane ettepanek kohtuasjades Poola <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu (C‑358/14, punktid 137–188) ja Pillbox 38 (C‑477/14, punktid 156–180).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Direktiivi sisuline kooskõla subsidiaarsuse põhimõttega</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0274"><NO.P>274.</NO.P><TXT>Esiteks on eelotsusetaotluses esitatud põhikohtuasjas osalenud isikute kriitilised hinnangud mitme punkti kohta, millega vaidlustatakse direktiivi ja eelkõige selle artiklis 7 sätestatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0079" ID="QS0079"/>mentoolikeelu<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201D" ID="QE0079"/> kooskõla subsidiaarsuse põhimõttega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0275"><NO.P>275.</NO.P><TXT>ELL artikli 5 lõike 3 kohase subsidiaarsuse põhimõtte tegeliku rakendamise seisukohast on määrav kaheastmeline test:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>esiteks peavad liidu institutsioonid veenduma, et nad võtavad meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke (testi <HT TYPE="ITALIC">negatiivne osa</HT>);</P></ITEM><?PAGE NO="46"?><ITEM><P>teiseks võivad liidu institutsioonid meetmeid võtta ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu saab neid eesmärke paremini saavutada liidu tasandil (testi <HT TYPE="ITALIC">positiivne osa</HT>).</P></ITEM></LIST></P><P>Subsidiaarsuse testi nimetatud kahe osaga käsitletakse lõpuks kahest erinevast vaatenurgast ühte ja sama küsimust – nimelt kas kavandatud meetme eesmärkide saavutamiseks tuleb tegutseda liidu või liikmesriikide tasandil.</P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0276"><NO.P>276.</NO.P><TXT>Subsidiaarsuse testi viidatud kahte osa ei käsitle eelotsusetaotluse esitanud kohus oma eelotsusetaotluses ega põhikohtuasja kaebajad ja nende nõuete toetuseks menetlusse astujad vähimalgi määral.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0175"><P>Ainult Tann mainib, et subsidiaarsuse test koosneb kahest osast, kuid jätab samuti nii esimese kui ka teise osa sisuliselt käsitlemata.</P></NOTE> Veelgi enam: suures osas on nende märkused sedavõrd üldised, et neis puuduvad ka heatahtlikul lugemisel kohtuliku kontrolli jaoks vajalikud täpsed selgitused.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0176"><P>Vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Luksemburg <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑176/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:290">EU:C:2011:290</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seetõttu käsitlen järgnevalt ainult kolme põhiliselt esitatud argumenti, mis kõik puudutavad mentooli kui eristavat lõhna andva lisaaine kasutamise keeldu tubakatoodetes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0277"><NO.P>277.</NO.P><TXT>Esimene ja kõige tähtsam neist argumentidest ütleb, et liidu seadusandja oleks pidanud subsidiaarsuse küsimuse üle otsustamisel just nimelt arvestama mentooli kasutamist tubakatoodetes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0278"><NO.P>278.</NO.P><TXT>See argument ei pea paika. Subsidiaarsuse põhimõtte järgimist tuleb nimelt põhimõtteliselt kontrollida direktiivi kui terviku puhul, mitte direktiivi iga sätte puhul eraldi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0177"><P>Vt selle kohta ka kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eesti <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑508/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:403">EU:C:2015:403</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seejuures tuleb juba ELL artikli 5 lõike 3 sõnastusest tulenevalt võtta direktiivis sisalduvate <HT TYPE="ITALIC">meetmete</HT> hindamisel arvesse nende meetmetega taotletavaid <HT TYPE="ITALIC">eesmärke</HT>. Seega tuleb käesoleval juhul uurida subsidiaarsuse küsimust mitte üksnes <HT TYPE="ITALIC">mentoolisigarettide</HT> aspektist, sest selle eriomase sigaretisordi keeldu ei saa – nagu eespool juba põhjalikult selgitatud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0178"><P>Vt eespool käesoleva ettepaneku punktid 62–66.</P></NOTE> – käsitada eraldiseisva erimeetmena võrreldes kõikide eristavaid lõhna- ja maitseaineid sisaldavate tubakatoodete keeluga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0279"><NO.P>279.</NO.P><TXT>Teine argument kõlab nii, et mentooli keelustamisega väidetavalt järgitavat tervisepoliitilist eesmärki oleks saanud paremini saavutada liikmesriigi tasandil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0280"><NO.P>280.</NO.P><TXT>See argument ei ole veenev ainuüksi juba seetõttu, et ei direktiiv üldiselt ega mentoolisigarettide vaidlustatud keeld eraldi ei ole olemuselt pelgalt tervisepoliitiline. Pigem taotletakse sellega kaubandustõkete kõrvaldamist tubakatoodete puhul ja samal ajal tervisekaitse kõrge taseme tagamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0281"><NO.P>281.</NO.P><TXT>Nagu juba mainitud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0179"><P>Vt eespool käesoleva ettepaneku punkt 83.</P></NOTE> on kõikide eristavat maitset või lõhna andvate lisaainete keeld hind võimaluse eest lasta tubakatooted Euroopa Liidu siseturul ringlusse, tagades samal ajal tervisekaitse kõrge taseme. Seega on mõlemad eesmärgid – vastupidi Bankerti ja Mane seisukohtadele – omavahel tihedalt seotud. Kui aga direktiiv – nagu käesoleval juhul – taotleb üheaegselt kahte eesmärki, mis on pealegi vastastikku seotud, ei saa neid eesmärke subsidiaarsuse testi raames eraldi vaadelda, vaid neid tuleb hinnata üheskoos.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0180"><P>Vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eesti <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑508/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:403">EU:C:2015:403</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0282"><NO.P>282.</NO.P><TXT>Kolmanda ja viimasena esitatud argumendi kohaselt on turutingimused – eeskätt turuosad – mentoolisigarette silmas pidades liikmesriigiti erinevad, mistõttu ei ole tegemist piiriülese probleemiga, ja liikmesriigid võivad näiteks ise võtta vajalikud meetmed.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="47"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0283"><NO.P>283.</NO.P><TXT>See argument peab sama vähe paika nagu eespool nimetatud argumendid. Nimelt ei saa ainuüksi asjaolu, et turutingimused on liikmesriigiti erinevad, piiriülese mõõtmega probleemi olemasolu välistada. Pigem on otsustav, kas asjaomases sektoris on olemas või tekkimas nimetamisväärne piiriülene kaubandus, ja kas seda kaubandust mõjutavaid olemasolevaid või oodatavaid takistusi saavad liikmesriigid üksinda tõhusalt kõrvaldada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0284"><NO.P>284.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on selge, et tubakatoodete turgu iseloomustab aktiivne piiriülene kaubandus,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0181"><P>Direktiivi põhjendus 6, vt selle kohta juba kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Arnold André</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑434/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:800">EU:C:2004:800</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Swedish Match</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑210/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:802">EU:C:2004:802</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> et eristavat maitset või lõhna andvate lisaainete kasutamist reguleerivad liikmesriikide õigusnormid on väga erinevad ja et oodata on täiendavaid lahknevusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0182"><P>Vt eespool käesoleva ettepaneku punktid 67 ja 68 ning 74–80.</P></NOTE> Nendel asjaoludel ei saa väita, et liidu seadusandja on teinud ilmselge hindamisvea,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0183"><P>Ilmselge hindamisvea kriteeriumi vt lisaks minu tänane ettepanek kohtuasjas Poola <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu (C‑358/14, punktid 146–148).</P></NOTE> eeldades et tegemist on piiriülese mõõtmega probleemiga, mida ei saa lahendada üksnes liikmesriikide meetmetega, vaid mis vajab pigem tegutsemist liidu tasandil.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0184"><P>Vt selle kohta eelkõige direktiivi põhjendus 60.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0285"><NO.P>285.</NO.P><TXT>Seega ei saa eelotsusetaotluse esitanud kohtu ja menetluses osalenud ettevõtjate märkuste põhjal tuvastada subsidiaarsuse põhimõtte sisulist rikkumist. Kokkuvõttes peaks Euroopa Kohus seetõttu tegema subsidiaarsuse küsimuse kohta seoses käesolevas asjas vaidlusaluse direktiiviga samasuguse otsuse nagu juba direktiivi eelkäija kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0185"><P>Vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0181">181</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0185">185</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiivi piisav põhjendatus subsidiaarsuse põhimõtte seisukohast</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0286"><NO.P>286.</NO.P><TXT>Teiseks kritiseeritakse eelotsusetaotluses seda, et liidu seadusandja ei käsitlenud direktiivis piisavalt subsidiaarsuse nõudeid, vaid piirdus tüüpsõnastusega, et subsidiaarsuse põhimõtet on järgitud. Selle kriitilise hinnanguga püstitatakse lõppkokkuvõttes oletus, et direktiiv on puudulikult põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0287"><NO.P>287.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad ELTL artikli 296 teises lõigus nõutud põhjendused vastama asjaomase akti laadile ning neist peab selgelt ja üheselt selguma akti vastu võtnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel võetud meetme põhjuseid mõista ja pädeval kohtul kontrolli teostada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0186"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Atlanta Fruchthandelsgesellschaft jt (II</NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑466/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:370">EU:C:1995:370</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AJD Tuna</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑221/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:153">EU:C:2011:153</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gauweiler jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑62/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:400">EU:C:2015:400</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0288"><NO.P>288.</NO.P><TXT>Kui kontrollitakse subsidiaarsuse põhimõtte järgimist, siis peab liidu õigusakti põhjendustest nähtuma, kas liidu seadusandja on subsidiaarsuse põhimõtte seisukohast olulisi küsimusi piisavalt käsitlenud, ja kui see on nii, siis millistele järeldustele on ta subsidiaarsust silmas pidades jõudnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0289"><NO.P>289.</NO.P><TXT>Direktiivi põhjendus 60 piirdub napisõnalise tõdemusega, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0080" ID="QS0080"/>käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt ühtlustada liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, mis käsitlevad tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasemel<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201D" ID="QE0080"/>, ja teeb selle põhjal järelduse, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0081" ID="QS0081"/>liit [võib] võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201D" ID="QE0081"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0290"><NO.P>290.</NO.P><TXT>Selline sõnastus, mis võtab tegelikult plokkidena üle EL lepingu asjaomase sätte sõnastuse, ei ole just parim näide paljukiidetud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0082" ID="QS0082"/>paremast õigusloomest<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201D" ID="QE0082"/>, mis on juba pikemat aega liidu institutsioonide lipukirjaks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="48"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0291"><NO.P>291.</NO.P><TXT>Sellise liidu õigusakti preambulis sisalduva tüüpsõnastuse olemasolu ei võimalda kindlasti teha etteruttavalt järeldusi põhjendamisnõuete järgimise kohta. Siiski annab selline sõnastus alust eeldada, et õigusakt on puudulikult põhjendatud. Kuigi sõnastusest ilmneb, et liidu seadusandja ise oli subsidiaarsuse põhimõtte järgimises veendunud, ei saa selle põhjal selgeks, millised olid liidu seadusandja täpsed kaalutlused seoses subsidiaarsuse probleemistikuga ja kui põhjalikult ta seda teemat käsitles.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0292"><NO.P>292.</NO.P><TXT>Selline tüüpsõnastus, nagu seda käesoleval juhul sisaldab direktiivi põhjendus 60, ei pea aga tingimata kaasa tooma vaidlustatud liidu õigusakti tühistamist. Subsidiaarsuse põhimõtte aspektist olulisi seisukohti võib leida ka preambuli teistest põhjendustest, isegi kui seal subsidiaarsuse põhimõttele sõnaselgelt ei viidata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0187"><P>Vt selle kohta kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑233/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:231">EU:C:1997:231</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Madalmaad <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑377/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:523">EU:C:2001:523</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0293"><NO.P>293.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on see nii. Liikmesriigi tasandil tegutsemise puudused ja siseturu ühtlustamismeetme liidu tasandil võtmise eelised on kõne all ka direktiivi põhjendustes 4–7, 15, 16 ja 36. Kuigi seal sisalduvad selgitused käivad esmajoones ELTL artikli 114 õigusliku alusena kohaldamise tingimuste kohta, kehtivad need samal ajal siiski ka subsidiaarsuse põhimõtte suhtes. Nimelt on liidu seadusandja kaalutlused ELTL artikli 114 ja ELL artikli 5 lõike 3 raames põhiosas kattuvad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0294"><NO.P>294.</NO.P><TXT>Peale selle tuleb silmas pidada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei pea liidu õigusakti põhjendused sisaldama kõiki asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid. Põhjendamiskohustuse järgimise hindamisel tuleb arvestada mitte ainult akti sõnastust, vaid ka selle konteksti ning kõiki vastavat küsimust reguleerivaid õigusnorme.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0188"><P>Vt veel kord kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Atlanta Fruchthandelsgesellschaft jt (II</NAME.CASE>) (<NO.CASE>C‑466/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:370">EU:C:1995:370</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AJD Tuna</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑221/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:153">EU:C:2011:153</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gauweiler jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑62/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:400">EU:C:2015:400</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), samuti kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eesti <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑508/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:403">EU:C:2015:403</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See kehtib veelgi enam, kui – nagu käesoleval juhul – eesmärk on üldkohaldatavate õigusnormide vastuvõtmine, mille põhjendused võivad piirduda pigem asjaomase akti üldise olemuse ja sellega taotletud eesmärkide üldise kirjeldusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0189"><P>Vt selle kohta kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ühendkuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑150/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:547">EU:C:1998:547</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AJD Tuna</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑221/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:153">EU:C:2011:153</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inuit Tapiriit Kanatami jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑398/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:535">EU:C:2015:535</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0295"><NO.P>295.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on oluline, et liidu seadusandja sai tugineda esiteks komisjoni direktiivi ettepaneku<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0190"><P>COM(2012) 788 final, mille komisjon esitas <DATE ISO="20121219">19. detsembril 2012</DATE>.</P></NOTE> põhjendustele ja teiseks komisjoni talituste poolt käesolevas asjas vaidlustatud direktiiviga seoses koostatud mõjuhinnangu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0191"><P>Mõjuhinnang (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0083" ID="QS0083"/>Impact Assessment<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201D" ID="QE0083"/>), mille komisjoni talitused esitasid <DATE ISO="20121219">19. detsembril 2012</DATE>, dokument SWD(2012) 452 final.</P></NOTE> ulatuslikele tulemustele. Lahknevate siseriiklike õigusnormidega kaasnevat ebasoodsat mõju ja liidu tasandil tegutsemise eeliseid käsitletakse üksikasjalikult nii subsidiaarsuse põhimõttele pühendatud lõikudes kui ka mõlema dokumendi mitmes teises osas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0296"><NO.P>296.</NO.P><TXT>Seega on olemas piisavad kirjalikud tõendid selle kohta, et seadusandlike institutsioonide käsutuses oli piisavalt materjali, mis võimaldas neil anda hinnangu subsidiaarsuse põhimõtte järgimisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0297"><NO.P>297.</NO.P><TXT>Ka subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0192"><P>EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokoll nr 2 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0084" ID="QS0084"/>protokoll nr 2<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201D" ID="QE0084"/>).</P></NOTE> artikli 5 põhjal ei saa pealegi järeldada, et subsidiaarsuse küsimuste kohta esitatav <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0085" ID="QS0085"/>üksikasjalik seletus <QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201D" ID="QE0085"/>, mis on nüüd Lissaboni lepinguga seatud liidu tasandil õigusaktide vastuvõtmise tingimuseks, peab tingimata sisalduma Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt viimaks vastu võetud õigusaktis endas. Arvestades selle eesmärgiga seotud kaalutluste keerukust, ei oleks see ka praktiliselt võimalik ja võiks sellise preambuli kergesti ülemäära mahukaks muuta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="49"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0298"><NO.P>298.</NO.P><TXT>Otsustav on pigem see, et protokolli nr 2 artiklis 5 ette nähtud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0086" ID="QS0086"/>üksikasjalik seletus<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201D" ID="QE0086"/> on õigusloomemenetluse <HT TYPE="ITALIC">ajal</HT> otsuste tegemiseks kättesaadav nii pädevatele liidu institutsioonidele kui ka liikmesriikide parlamentidele, ja kahtlemata oli see nii ka käesoleval juhul. Lähemal vaatlusel ilmneb see koguni protokolli nr 2 artikli 5 sõnastusest: kõnealune õigusnorm viitab nimelt üksnes seadusandlike aktide <HT TYPE="ITALIC">eelnõudele</HT>, mitte aga parlamendi ja nõukogu õigusloometegevuse tulemusel lõpuks vastu võetud õigusaktidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0299"><NO.P>299.</NO.P><TXT>Seda arvestades tuleb etteheide, et direktiiv on subsidiaarsuse põhimõtte seisukohast puudulikult põhjendatud, tervikuna tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Vahekokkuvõte</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0300"><NO.P>300.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes tuleb seega tuvastada, et subsidiaarsuse põhimõtet ei ole rikutud sisulisest ega vormilisest aspektist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0301"><NO.P>301.</NO.P><TXT>Sellegipoolest tuleb anda liidu seadusandjale tungiv soovitus loobuda edaspidi tüüpsõnastusest, nagu on käesoleval juhul kasutatud direktiivi põhjenduses 60, ja lisada selle asemel asjaomase liidu õigusakti preambulisse sisuliselt piisavalt põhjendatud ja asjaomaste meetmetega suuremal määral seotud selgitused subsidiaarsuse põhimõtte kohta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>V.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0302"><NO.P>302.</NO.P><TXT>Tuginedes eespool toodud kaalutlustele, teen Euroopa Kohtule ettepaneku langetada High Court of Justice’i (Administrative Court) (kõrgem kohus (halduskohus)) eelotsusetaotluse kohta järgmine otsus:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Esimese küsimuse punkt a, punkt b ja punkti c alapunktid iii ja iv ning neljas kuni kuues küsimus ei ole vastuvõetavad. Seitsmes küsimus ei ole vastuvõetav osas, milles see puudutab direktiivi 2014/40 muid sätteid peale artikli 7.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse ülejäänud küsimustele tuleb vastata järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Direktiivi 2014/40 artikli 13 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see keelab toote pakenditel ka tõesed väited, kui need võivad objektiivsel vaatlusel tekitada ühe või mitu selles sättes kirjeldatud mõju.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Eelotsuse küsimuste uurimisel ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis mõjutaks direktiivi 2014/40 kehtivust.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>