<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><ORDER xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.ORDER><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>T-50/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020TO0050</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2021:141">EU:T:2021:141</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>9</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>9</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.ORDER><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtumäärus <DATE ISO="20210312">12.3.2021</DATE> – Kohtuasi T‑50/20 [<HT TYPE="ITALIC">Väljavõtted</HT>]</HT></P><P><HT TYPE="SC">PNB Banka <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">EKP</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu määrus</HT> (kümnes koda)</P><P><DATE ISO="20210312">12. märts 2021</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: inglise.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Majandus- ja rahapoliitika</KEYWORD><KEYWORD>Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve</KEYWORD><KEYWORD>Maksejõuetusmenetlus</KEYWORD><KEYWORD>EKP keeldumine rahuldada ühe krediidiasutuse juhatuse taotlus anda selle krediidiasutuse pankrotihaldurile juhis võimaldada selle krediidiasutuse juhatuse volitatud advokaadil siseneda selle krediidiasutuse ruumidesse, tutvuda teabega, kasutada personali abi ja selle krediidiasutuse vahendeid</KEYWORD><KEYWORD>Akti vastuvõtja pädevus</KEYWORD><KEYWORD>Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><ORDER.INIT><P>Kohtuasjas T‑50/20,</P></ORDER.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">PNB Banka AS</HT>, asukoht Riia (Läti), esindaja: advokaat O. Behrends,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Keskpank (EKP)</HT>, esindajad: C. Hernández Saseta, F. Bonnard ja V. Hümpfner,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><P>mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada EKP <DATE ISO="20191119">19. novembri 2019. aasta</DATE> otsus, millega keelduti andmast hageja pankrotihaldurile korraldust võimaldada hageja juhatuse volitatud advokaadil siseneda tema ruumidesse, tutvuda tema teabega, kasutada tema personali abi ja tema vahendeid,</P><PREAMBLE.GEN><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (kümnes koda),</P><P>koosseisus: koja president A. Kornezov, kohtunikud K. Kowalik-Bańczyk ja G. Hesse (ettekandja),</P><P>kohtusekretär: E. Coulon,</P></PREAMBLE.INIT><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE.GEN><CONTENTS.ORDER><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">määruse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NOTE.ID="E0002"><P>Esitatud on üksnes käesoleva kohtumääruse need punktid, mille avaldamist peab Üldkohus otstarbekaks.</P></NOTE></HT></P></TI><STI><P>[…]</P></STI></TITLE></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik käsitlus</HT></P></TI><STI><P>[…]</P></STI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Tühistamisnõuded</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Hageja vaidlustab EKP keeldumise anda pankrotihaldurile taotletud juhis. Sissepääs hageja ruumidesse, tutvumine hageja teabega ning hageja personali abi ja vahendite kasutamine on hädavajalik selleks, et hageja juhatus saaks täita oma rolli hageja esindamisel vastavalt <DATE ISO="20191105">5. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EKP jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Trasta Komercbanka jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑663/17 P, C‑665/17 P ja C‑669/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:923">EU:C:2019:923</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Ta väidab, et juhatust ei saa tõhusalt esindada, kui selle juhatuse volitatud advokaadil keelatakse tutvuda tema teabe ja toimikutega ning kasutada tema vahendeid, eelkõige rahalisi vahendeid, mis võimaldaksid täita välise õigusesindaja ülesandeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Hageja põhistab enda hagiavaldust viie väitega. Esimese väite kohaselt EKP väidetavalt eksis, asudes seisukohale, et tal puudub pädevus anda pankrotihaldurile taotletud juhis. Teise väite kohaselt on rikutud hageja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Kolmandas väites märgib hageja, et rikutud on tema õigust olla ära kuulatud. Neljanda väite kohaselt on rikutud õigust piisavale põhjendamisele. Viiendas väites toob hageja esile, et EKP rikkus põhimõtet <HT TYPE="ITALIC">nemo auditur propriam turpitudinem allegans</HT> (mitte kedagi, kes viitab oma enda kõlvatusele või kombevastasele käitumisele, ei kuulata).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Esimene väide, et EKP väidetavalt eksis, asudes seisukohale, et tal puudub pädevus anda pankrotihaldurile taotletud juhis</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Hageja väidab oma esimeses väites, et alates hageja liigitamisest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>oluliseks krediidiasutuseks<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> on EKP-l hageja otsese järelevalveasutusena õigus anda pankrotihaldurile taotletud juhis muu hulgas Läti õiguse alusel, täpsemalt krediidiasutuste seaduse (Kredītiestāžu likums, <HT TYPE="ITALIC">Latvijas Vēstnesis</HT>, <DATE ISO="19951005">5.10.1995</DATE>, nr 163) artikli 132<HT TYPE="SUP">1</HT> lõike 3 alusel, mis sätestab järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Käesolevas seaduses ette nähtud pädevuse kohaselt on [finants- ja kapitaliturgude komisjonil; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>CMFC<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>] õigus kontrollida pankrotihalduri tegevust ja vastavust käesolevas seaduses ette nähtud piirangutele. Selleks on [CMFC] esindajal õigus tutvuda krediidiasutuse kõikide dokumentidega selle krediidiasutuse kohta ning saada pankrotihaldurilt selgitusi ja muud asjakohast teavet krediidiasutuse maksejõuetusmenetluse kohta.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Hageja väitel peab EKP seega kontrollima pankrotihalduri tegevust, et tagada hageja nõuetekohane sisejuhtimine. Järelevalveasutuse üks olulisi ülesandeid on tagada, et juhatus saaks oma kohustusi tõhusalt täita. Hageja rõhutab, et tema juhatusel on võimatu oma kohustusi täita, kuni ta ei pääse selle krediidiasutuse ruumidesse ega saa kasutada selle vahendeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Hageja viitab veel määruse nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punktile e ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="176" PAGE.FIRST="338" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 176, lk 338</REF.DOC.OJ>; parandused <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="208" PAGE.FIRST="73" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 208, lk 73</REF.DOC.OJ>; <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="020" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2017">ELT 2017, L 20, lk 1</REF.DOC.OJ>; <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="051" PAGE.FIRST="13" DATE.PUB="2020">ELT 2020, L 51, lk 13</REF.DOC.OJ>), artiklitele 67 ja 74, mis käsitlevad krediidiasutuste sisejuhtimisele esitatavaid nõudeid. Ta rõhutab, et eelkõige direktiivi 2013/36 artikli 67 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et olukorras, kus krediidiasutusel puudub pädevate asutuste<?PAGE NO="3"?> nõutav juhtimiskord vastavalt riigisisestele sätetele, millega võetakse üle sama direktiivi artikli 74 sätted, võib järelevalveasutus anda korralduse, millega nõutakse, et vastutav füüsiline või juriidiline isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Nendest sätetest tuleneb, et EKP-l, kes asus CMFC asemele, on õigus anda pankrotihaldurile taotletud juhis, et tagada hageja tegelik ja nõuetekohane esindatus. Käesoleval juhul takistab EKP ise hagejat järelevalve-eeskirjade järgimisel, millest kinnipidamist ta peab kontrollima.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Lisaks on EKP möönnud, et hageja juhatus on säilitanud hageja esindaja staatuse. Nimelt andis EKP hageja juhatuse volitatud advokaadile võimaluse esitada märkused otsuse eelnõu kohta, mis puudutas hageja tegevusloa tühistamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>EKP lükkab need argumendid vastuvõetamatuse vastuväites tagasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb tõdeda, et <DATE ISO="20200217">17. veebruari 2020. aasta</DATE> otsusega tühistas EKP hageja krediidiasutuse tegevusloa. Alates sellest kuupäevast ei ole hageja põhimõtteliselt enam määruse nr 1024/2013 tähenduses krediidiasutus, mis allub EKP usaldatavusnõuete täitmise järelevalvele. Seega tekib küsimus, kas hageja saab oma praeguses olukorras veel edukalt väita ja tugineda EKP kohustustele, mis tulenevad tema pädevusest usaldatavusnõuete täitmise järelevalve valdkonnas. Siiski ei ole vaidlust küsimuses, et hageja oli krediidiasutus <DATE ISO="20191119">19. novembril 2019</DATE>, see tähendab ajal, mil EKP keeldus pankrotihaldurile taotletud juhise andmisest. Seega tuleb analüüsida, kas hagejal on alus väita, et EKP oli sel hetkel pädev tema taotlust rahuldama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et hageja tugineb selle väite puhul sisuliselt määruse nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punktile e, direktiivi 2013/36 artiklitele 67 ja 74 ning krediidiasutuste seaduse artikli 132<HT TYPE="SUP">1</HT> lõikele 3. Hageja sõnul annavad need sätted EKP-le õiguse anda taotletud juhis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt määruse nr 1024/2013 artikli 4 lõikele 3 kohaldab EKP selliste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ülesannete raames, nagu on ette nähtud nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 punktis e, kogu asjakohast Euroopa Liidu õigust, ja kui kõnealusteks liidu õigusaktideks on direktiivid, neid direktiive riigisisesesse õigusesse ülevõtvaid õigusakte.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 1024/2013</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Määruse nr 1024/2013 artikli 1 lõikes 1 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>[k]äesoleva määrusega antakse EKP-le krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga seotud eriülesanded eesmärgiga aidata kaasa krediidiasutuste turvalisusele ja toimekindlusele ning finantssüsteemi stabiilsusele liidus ja kõikides liikmesriikides, pidades täiel määral ja kohase hoolsusega silmas siseturu ühtsust ja terviklikkust, tuginedes krediidiasutuste võrdsele kohtlemisele, et vältida õigusnormide erinevuste ärakasutamist<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Artikli 1 viies lõik näeb ette, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>[k]äesolev määrus ei mõjuta osalevate liikmesriikide riiklike pädevate asutuste kohustust ja sellega seotud volitusi teostada [selle] määrusega EKP-le mitte antud järelevalveülesandeid<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Sama määruse artikli 4 lõike 1 punkti e kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>EKP-l [selle] artikli lõike 3 kohaselt ainupädevus täita usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eesmärgil järgmisi ülesandeid seoses kõigi osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustega: […] vastavuse tagamine artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidele, millega kehtestatakse krediidiasutustele usaldusväärse juhtimiskorra nõuded, sealhulgas asjakohased nõuded krediidiasutuste juhtimise<?PAGE NO="4"?> eest vastutavate isikute, riskijuhtimisprotsesside, sisekontrollimehhanismide, tasustamispoliitika ja -tavade ning tõhusate sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsesside, sealhulgas sisereitingute mudelite jaoks<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Esiteks piiritleb selle sätte sõnastus niisiis EKP tehtava järelevalve ulatuse, mille alla ei kuulu selle institutsiooni õigus anda niisugusele krediitasutusele nagu hageja – kelle suhtes on liikmesriigi õiguse alusel algatatud maksejõuetusmenetlus – määratud pankrotihaldurile juhis võimaldada sellise krediidiasutuse juhatuse advokaadile sissepääs sellise asutuse ruumidesse, tutvuda teabega, kasutada personali abi ja krediidiasutuse vahendeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Ainuüksi asjaolu, et EKP on ainus institutsioon, kes vastutab määruse nr 1024/2013 artikli 4 lõikes 1 loetletud ülesannete täitmise eest seoses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>kõigi […] krediidiasutustega<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>, ei tähenda vastupidi hageja väidetule sugugi, et tal on nn <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>oluliste<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> krediidiasutuste suhtes, kes on tema otsese järelevalve all, nagu ka hageja, ulatuslikumad õigused kui need, mis on ette nähtud määruse nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punktis e.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Samas tuleb korrata, et määruse nr 1024/2013 artikli 4 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>EKP-le antavad ülesanded<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> lõikes 1 on ette nähtud, et selle määruse artikli 6 raamistikus on EKP-l <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>ainupädevus<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> täita usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eesmärgil artikli 4 lõikes 1 loetletud ülesandeid seoses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>kõigi<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> krediidiasutustega. Seega tuleneb määruse nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 sõnastusest, et EKP-l on ainupädevus täita selles sättes loetletud ülesandeid seoses kõigi nende krediidiasutustega, niisiis nii seoses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>oluliste krediidiasutustega<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> kui ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>vähem oluliste krediidiasutustega<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> (vt selle kohta <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Landeskreditbank Baden-Württemberg <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑450/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:372">EU:C:2019:372</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Sellegipoolest ei ole määruse nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 kontekstis, koostoimes sama määruse artikli 6 lõigetega 4–6, nende kahe krediidiasutuse kategooria erinevus asjakohane mitte selles osas, mis puudutab EKP pädevuse ulatust usaldatavusnõuete täitmise järelevalve valdkonnas, vaid üksnes EKP ja riiklike järelevalveasutuste vahel ülesannete jaotamisel, kuna viimati nimetatud aitavad EKP-l täita nimetatud määrusega antud ülesandeid, viies detsentraliseeritult ellu teatud ülesendeid seoses selle määruse artikli 6 lõike 4 esimese lõigu tähenduses vähem oluliseks liigitatud krediidiasutustega (vt selle kohta <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Landeskreditbank Baden-Württemberg <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑450/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:372">EU:C:2019:372</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Vastab nimelt tõele, et määruse nr 1024/2013 artikli 6 lõike 1 kohaselt täidab EKP oma ülesandeid ühtse järelevalvemehhanismi raames, mis hõlmab teda ennast ja riiklikke pädevaid asutusi, ning et ta vastutab ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest (vt selle kohta <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Landeskreditbank Baden-Württemberg <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑450/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:372">EU:C:2019:372</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Viidatud sätet arvestades täidavad riiklikud pädevad asutused vastavalt määruse nr 1024/2013 artikli 6 lõikele 6 selle määruse artikli 4 lõike 1 punktides b, d–g ja i loetletud ülesandeid ja vastutavad nende täitmise eest ning võtavad vastu kõik asjakohased järelevalveotsused seoses selle määruse artikli 6 lõike 4 esimeses lõigus osutatud krediidiasutustega, st nende krediidiasutustega, mis on viimati nimetatud sättes ette nähtud kriteeriumide kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>vähem olulised<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> (vt selle kohta <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Landeskreditbank Baden-Württemberg <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑450/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:372">EU:C:2019:372</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). See kaalutlus ei kehti aga selliste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>oluliste<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> krediidiasutuste puhul nagu hageja, kelle suhtes EKP ise otseselt täidab kõiki asjakohaseid järelevalveülesandeid määruse nr 1024/2013 artikli 6 lõike 5 punkti b alusel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Samas ei tõenda määruse nr 1024/2013 asjakohased sätted, et EKP-le <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>oluliste<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> krediidiasutuste suhtes antud järelevalveülesanded hõlmavad pädevust anda pankrotihaldurile niisuguseid juhiseid, nagu hageja taotles, mida on tõdetud ka eespool punktis 39. Samuti on ilmne, et nende sätete sõnastus ei viita mingil moel sellise õiguse olemasolule. Hageja sellekohase argumendiga ei saa seega nõustuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Teiseks tuleb määruse nr 1024/2013 ja selle artikli 4 lõike 1 punkti e eesmärgi kohta kõigepealt märkida, et ELTL artikli 127 lõige 6, mis on määruse nr 1024/2013 vastuvõtmise õiguslik alus, näeb ette, et Euroopa Liidu Nõukogu võib anda EKP-le eriülesandeid seoses krediidiasutuste ja muude finantsasutuste, välja arvatud kindlustusseltside usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega seotud poliitikaga (<DATE ISO="20191002">2. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Crédit mutuel Arkéa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑152/18 P ja C‑153/18 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:810">EU:C:2019:810</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Järgmiseks väärib meelde tuletamist, et ELTL artikkel 127 asub EL toimimise lepingu kolmanda osa VIII jaotise 2. peatükis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Rahapoliitika<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> ning selles on määratletud Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja EKP eesmärgid ja põhiülesanded (<DATE ISO="20191002">2. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Crédit mutuel Arkéa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑152/18 P ja C‑153/18 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:810">EU:C:2019:810</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>ELTL artikli 127 lõikes 6 nimetatud panganduse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ülesannete täitmise eesmärk on kaitsta krediidiasutuste turvalisust ja toimekindlust, eelkõige suurte krediidiasutuste ja pangandusgruppide toimekindlust, et tagada liidu kogu finantssüsteemi stabiilsus (<DATE ISO="20191002">2. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Crédit mutuel Arkéa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑152/18 P ja C‑153/18 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:810">EU:C:2019:810</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Lisaks on nende eesmärkide järgimine sõnaselgelt sätestatud määruse nr 1024/2013 põhjendustes 16, 26, 30 ja 65 ning selle määruse artikli 1 esimeses lõigus (<DATE ISO="20191002">2. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Crédit mutuel Arkéa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑152/18 P ja C‑153/18 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:810">EU:C:2019:810</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et EKP tehtava usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – mida käsitleb määrus nr 1024/2013 ja eelkõige selle artikli 4 lõige 1 – eesmärk on piirata spetsiifilisi riske, mis on seotud majandus- ja finantsstabiilsusega euroalal, vältides eelkõige krediidiasutuse maksejõuetust. EKP-le usaldatud järelevalveülesannete täitmiseks on vältimatult vajalik, et tal oleks pädevus tuvastada riskid, mis ohustavad pankade elujõulisust, ja kohustada neid võtma vajalikke meetmeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Kõnealusel juhul on aga hageja suhtes algatatud maksejõuetusmenetlus, mida haldab pankrotihaldur vastavalt Läti õigusele, ning taotletud juhis, mille eesmärk on üksnes võimaldada hageja juhatuse advokaadil siseneda hageja ruumidesse, tutvuda teabega, kasutada personali abi ja krediidiasutuse vahendeid, ei saa kaasa aidata nende riskide haldamisele, mida määrusega nr 1024/2013 soovitakse piirata. Nimelt ei mõjuta taotletud juhis kõnealuse krediidiasutuse elujõulisust ega majanduslikku ega finantsstabiilsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Seega on ilmne, et ei määruse nr 1024/2013 asjakohaste sätete sõnastus ega nende eesmärk, mis kajastub eelkõige selle määruse õiguslikus aluses, EL toimimise lepingus, ega ka nende kontekst ei võimalda järeldada, et hageja juhatuse taotluse, et EKP annaks pankrotihaldurile taotletud juhise, hindamine kuulub viimati nimetatu pädevusse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2013/36</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/36 artikli 74 lõikes 1 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>[k]rediidiasutustel ja investeerimisühingutel peab olema kindel äriühingu juhtimiskord, mis hõlmab selget organisatsioonilist ülesehitust, mille puhul vastutusalad on selgesti määratletud, läbipaistvad ja järjepidevad, tõhusaid protseduure riskide või võimalike riskide kindlaksmääramiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks, piisavaid sisekontrollimehhanisme, sealhulgas usaldusväärset juhtimis- ja raamatupidamistava, ning tasustamispoliitikat ja -tavasid, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ja edendavad seda<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/36 artikli 67 lõike 1 punkti d kohaselt kohaldatakse seda artiklit muu hulgas juhul, kui finantsinstitutsioonil <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>puudub pädevate asutuste nõutav juhtimiskord vastavalt siseriiklikele sätetele, millega võetakse üle [selle direktiivi] artikli 74 sätted<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>. Selle direktiivi artikli 67 lõike 2 punkti b kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>[l]iikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud juhtudel hõlmavad halduskaristused ja muud haldusmeetmed, mida võib kohaldada, vähemalt järgmist: […] korraldus, millega nõutakse, et vastutav füüsiline või juriidiline isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Mis puudutab krediidiasutuste ärijuhtimist, siis nähtuvad direktiivi 2013/36 eesmärgid selgelt selle põhjendustest ning eelkõige põhjendustest 53 ja 54 (<DATE ISO="20180424">24. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Caisse régionale de crédit agricole mutuel Alpes Provence jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑133/16–T‑136/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:219">EU:T:2018:219</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/36 põhjenduses 53 on rõhutatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>[mitme finantsinstitutsiooni] üldjuhtimise nõrkus on suurendanud ülemäärast ja ettevaatamatut riskivõtmist pangandussektoris, mis on põhjustanud üksikute [finantsinstitutsioonide] maksejõuetust ning süsteemseid probleeme liikmesriikides ja kogu maailmas<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> (<DATE ISO="20180424">24. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Caisse régionale de crédit agricole mutuel Alpes Provence jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑133/16–T‑136/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:219">EU:T:2018:219</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Sellega seoses on seadusandja samas põhjenduses märkinud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>[m]õnedel juhtudel on tõhusate kontrollimehhanismide puudumise tõttu [finantsinstitutsioonides] järelevalve juhtkonna otsustusprotsessi üle puudulik, mis soosib lühiajalisi ja liiga riskantseid juhtimisstrateegiaid<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> (vt selle kohta <DATE ISO="20180424">24. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Caisse régionale de crédit agricole mutuel Alpes Provence jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑133/16–T‑136/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:219">EU:T:2018:219</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et direktiivi 2013/36 artikli 74 lõike 1 eesmärgid on sarnased määruse nr 1024/2013 omadega. Seega tuleb märkida, et kuigi EKP on pädev asutus tagamaks selle sätte järgimist hageja suhtes, ei anna see säte siiski EKP-le õigust anda selliseid juhiseid nagu taotletud juhis, mistõttu hageja taotluse ese, milles palutakse, et EKP kohustaks pankrotihaldurit tegutsema taotletud juhise kohaselt, ei kuulu ilmselgelt EKP pädevusse. Tegelikult on hageja juhatuse taotluse ainus eesmärk võimaldada juhatusel kasutada hageja rahalisi vahendeid, et tasuda oma advokaadile ning tutvuda dokumentidega ja teabega, et võimaldada tal kasutada oma õigust olla ära kuulatud ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Sellel nõudel puudub seega seos direktiivi 2013/36 artikli 74 eesmärgiga, mis käsitleb asjaomase krediidiasutuse ärijuhtimist ning riskide usaldusväärse ja tõhusa juhtimise kehtestamist selles krediidiasutuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Direktiivi 2013/36 artikli 67 lõike 1 punkt d ja lõike 2 punkt b ei sea eeltoodut kahtluse alla. Nimelt nähtub nendest sätetest eelkõige, et olukorras, kus krediidiasutus ei ole kehtestanud pädevate asutuste nõutavat juhtimiskorda vastavalt riigisisestele õigusnormidele, millega võetakse üle<?PAGE NO="7"?> sama direktiivi artikli 74 sätted, võib järelevalveasutus muu hulgas anda korralduse, millega nõutakse, et vastutav füüsiline või juriidiline isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ei saa taotletud juhist pidada nende sätetega ette nähtud usaldatavusnõuete täitmise järelevalve alla kuuluvaks ega selliseks, mille eesmärk on muu hulgas piirata kõnealuse krediidiasutuse liigsete riskide võtmist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Krediidiasutuste seadus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Hageja sõnul on EKP-l, kes teeb tema üle otsest järelevalvet alates tema liigitamisest oluliseks üksuseks, käesoleval juhul samad volitused kui need, mis on antud CMFC-le krediidiasutuste seaduse artikli 132<HT TYPE="SUP">1</HT> lõikega 3, milles on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Käesolevas seaduses ette nähtud pädevuse kohaselt on [CMFC-l] õigus kontrollida pankrotihalduri tegevust ja vastavust käesolevas seaduses ette nähtud piirangutele. Selleks on [CMFC] esindajal õigus tutvuda krediidiasutuse kõikide dokumentidega selle krediidiasutuse kohta ning saada pankrotihaldurilt selgitusi ja muud asjakohast teavet krediidiasutuse maksejõuetusmenetluse kohta.<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Nagu on sisuliselt märgitud eespool punktis 35, nähtub määruse nr 1024/2013 artikli 4 lõike 3 esimesest lõigust järgmine:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>EKP kohaldab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel ja järelevalve kõrgete standardite tagamise eesmärki silmas pidades kogu asjakohast liidu õigust ja kui kõnealusteks liidu õigusaktideks on direktiivid, neid direktiive siseriiklikusse õigusesse ülevõtvaid õigusakte. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja kui kõnealused määrused tagavad praegu liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused, kohaldab EKP ka kõnealuseid valikuvõimalusi võimaldavaid siseriiklikke õigusakte.<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et krediidiasutuste seadus on üks Läti õigusaktidest, millega võetakse üle direktiiv 2013/36.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Krediidiasutuste seaduse artikli 132<HT TYPE="SUP">1</HT> lõikest 3 koostoimes määruse nr 1024/2013 ja direktiivi 2013/36 asjasse puutuvate sätetega ei tulene aga, et EKP ülesanne on anda pankrotihaldurile taotletud juhis. Nimelt kuuluvad maksejõuetusmenetlused liikmesriigi ametiasutuste pädevusse, eelkõige kui puuduvad sätted, mis sellise pädevuse annaksid EKP-le.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Lisaks olgu märgitud, et eelnevat ei sea kahtluse alla hageja väide, et tema juhatusel ei ole võimalik oma kohustusi täita, kuna pankrotihaldur keeldus taastamast sissepääsuõigust tema ruumidesse ja võimalust kasutada tema vahendeid, arvestades esiteks EKP sellekohase pädevuse puudumist ja teiseks hageja suhtes käimasoleva maksejõuetusmenetluse laadi ja eesmärki. Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140515">15. mai 2014. aasta</DATE> direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="173" PAGE.FIRST="190" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 173, lk 190</REF.DOC.OJ>), artikli 2 lõike 1 punkti 47 kohaselt tähendab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>tavaline maksejõuetusmenetlus<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>maksejõuetusmenetlus[t] võlgniku kõigi võlakohustuste suhtes, mille käigus võlgnik kaotab täielikult või osaliselt oma vara käsutamise õiguse, ja likvideerija või halduri määramist ning mida<?PAGE NO="8"?> tavaliselt rakendatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes vastavalt siseriiklikule õigusele, mis on kehtestatud konkreetselt nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes või on üldiselt kohaldatav mis tahes juriidilise või füüsilise isiku suhtes<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Seetõttu on ilmne, et määrus nr 1024/2013, direktiiv 2013/36 ega liikmesriigi õigus ei anna EKP-le õigust anda pankrotihaldurile taotletud juhist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC"><DATE ISO="20191105">5. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus EKP jt vs. Trasta Komercbanka jt (C‑663/17 P, C‑665/17 P ja C‑669/17 P)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Seoses hageja argumendiga, et EKP on rikkunud kohustusi, mis tulenevad <DATE ISO="20191105">5. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EKP jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Trasta Komercbanka jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑663/17 P, C‑665/17 P ja C‑669/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:923">EU:C:2019:923</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), tuleb märkida, et see kohtuotsus puudutab juriidilise isiku Trasta Komercbanka, krediidiasutuse kohtuliku kaitse küsimust konkreetsetel asjaoludel, kui määratud likvideerija võttis tagasi selle krediidiasutuse juhatuse poolt advokaadile antud volituse esitada Euroopa Kohtule hagi selle panga tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse peale. Sisuliselt tuleneb sellest kohtuotsusest, et arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>) artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, ei saanud liidu kohus neil asjaoludel võtta arvesse asjaomase advokaadi volituste tagasivõtmist ja seega tuli hagi lahendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Sellega seoses kordas Euroopa Kohus <DATE ISO="20191105">5. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EKP jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Trasta Komercbanka jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑663/17 P, C‑665/17 P ja C‑669/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:923">EU:C:2019:923</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 55, et liidu õigusest õigussubjektidele tulenevate õiguste tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte, millele on samuti viidatud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus, on liidu õiguse üldpõhimõte, mis tuleneb liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest. Seda põhimõtet on tunnustatud Roomas <DATE ISO="19501104">4. novembril 1950</DATE> alla kirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklites 6 ja 13. Seda kinnitab nüüd ka harta artikkel 47.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Lisaks sedastas Euroopa Kohus, et sellise juriidilise isiku nagu Trasta Komercbanka – mille tegevusluba tunnistati kehtetuks sellise liidu institutsiooni nagu EKP otsusega, mis võeti vastu sellise liidu õigusakti alusel nagu määrus nr 1024/2013 – tõhusa kohtuliku kaitse tagab sellele isikule ELTL artikli 263 neljandas lõigus antud õigus esitada kõnealuse otsuse peale liidu kohtusse tühistamishagi (vt selle kohta <DATE ISO="20191105">5. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EKP jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Trasta Komercbanka jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑663/17 P, C‑665/17 P ja C‑669/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:923">EU:C:2019:923</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb aga asuda seisukohale, et EKP järgis <DATE ISO="20191105">5. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EKP jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Trasta Komercbanka jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑663/17 P, C‑665/17 P ja C‑669/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:923">EU:C:2019:923</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tulenevaid nõudeid. Esiteks tunnustas EKP pärast selle kohtuotsuse kuulutamist, et hageja juhatus esindab endiselt hagejat esitamaks hagi tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse peale. Selle asemel, et küsida märkused ainult pankrotihaldurilt, palus EKP seda Euroopa Kohtu otsust järgides ka hageja juhatuse volitatud advokaadil esitada oma märkused hageja tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kohta. Teiseks, EKP pikendas kirjaga, mis sisaldas ka EKP keeldumist anda pankrotihaldurile taotletud juhis, hageja juhatuse volitatud advokaadi märkuste esitamise tähtaega, mida ta oli taotlenud. Kolmandaks teatas EKP selles kirjas, et hageja juhatuse volitatud advokaadil on võimalus tutvuda usaldatavusnõuete täitmise järelevalve toimikuga (<HT TYPE="ITALIC">supervisory file</HT>). Seega on ilmselgelt põhjendamatu hageja argument, et kuna EKP keeldus pankrotihaldurile taotletud juhise andmisest, eiras ta <DATE ISO="20191105">5. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EKP jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Trasta Komercbanka jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑663/17 P, C‑665/17 P ja C‑669/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:923">EU:C:2019:923</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tagajärgi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Samas tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast igal juhul, et liikmesriigi ametiasutused peavad vajaduse korral võtma asjakohaseid üld- või erimeetmeid, et tagada nende territooriumil liidu õiguse järgimine. Säilitades õiguse valida võetavaid meetmeid, peavad need ametiasutused eelkõige tagama õigussubjektidele liidu õigusest tulenevate õiguste, sealhulgas harta artiklis 47 sätestatud õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile täieliku ellurakendamise (vt selle kohta <DATE ISO="20070621">21. juuni 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Jonkman jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑231/06–C‑233/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:373">EU:C:2007:373</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Sellega seoses on oluline märkida, et asjaolu, et EKP-l puudub õigus anda pankrotihaldurile taotletud juhis, ei jäta selliseid huvitatud isikuid nagu hageja <HT TYPE="ITALIC">ipso facto</HT> ilma tõhusast kohtulikust kaitsest. Nimelt on liikmesriigi ametiasutuste poolt maksejõuetusmenetluse kontekstis tehtud otsused – nagu käsitletav otsus hageja suhtes –, mis on tehtud vastuseks võimalikule taotlusele tutvuda asjaomase krediidiasutuse dokumentidega, sissepääsuks ruumidesse, personali abi või vahendite kasutamiseks, põhimõtteliselt allutatud liikmesriigi kohtute kontrollile, kes võivad vajaduse korral esitada Euroopa Kohtule ELTL artikli 267 alusel eelotsuse küsimusi juhul, kui neil on liidu õiguse tõlgendamisel või kohaldamisel raskusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et EKP-l puudus ilmselgelt pädevus vaadata läbi hageja juhatuse taotlust taotletud juhise andmiseks.</TXT><P>[…]</P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (kümnes koda)</P><P>määrab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta hagi rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Puudub vajadus teha otsus Läti Vabariigi esitatud menetlusse astumise avalduse kohta.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta PNB Banka ASi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Keskpanga (EKP) kohtukulud, välja arvatud kulud, mis on seotud menetlusse astumise avaldusega.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta PNB Banka ASi, EKP ja Läti Vabariigi kohtukulud seoses nende menetlusse astumise avaldustega nende endi kanda.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.ORDER><SIGNATURE.CASE><P>Luxembourg, <DATE ISO="20210312">12. märts 2021</DATE></P><SIGNATORY><P>Kohtusekretär</P><P>E. Coulon</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Koja president</P><P>A. Kornezov</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></ORDER>