EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.10.2026

COM(2026) 1037 final

2026/0340(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonna juhtumite haldamise digitaliseerimist ning millega muudetakse määruseid (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1860, (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818

{SEC(2026) 1037 final} - {SWD(2026) 1037 final} - {SWD(2026) 1038 final} - {SWD(2026) 1039 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa rände- ja varjupaigasüsteemi toimimine ja kestlikkus eeldavad terviklikku süsteemi, mille abil hallatakse rännet pikaajaliselt. Selliste kolmandate riikide kodanike, kellel ei ole õigust Euroopa Liidus (edaspidi „EL“ või „liit“) viibida, tulemuslik tagasisaatmine on Euroopa süsteemi terviklikkuse tagamiseks hädavajalik.

Euroopa varjupaiga- ja rändehaldusstrateegias 1(1) esitatud uue rändekäsitluse raames on ELis nüüd kehtestatud tugevad ja ajakohasemad tagasisaatmisnormid. Uue tagasisaatmismäärusega 2(2) tugevdatakse ühist lähenemisviisi tagasisaatmisele tulemuslikumate menetluste, liikmesriikide vahelise ja kolmandate riikidega tehtava tõhustatud koostöö ning tagasisaatmise täitmist toetavate vahendite abil. Tagasisaatmisprotsesside lihtsustamine ja automatiseerimine võib omakorda aidata veelgi vähendada riiklike asutuste halduskoormust ja töökoormust, lihtsustades menetlusi ja suurendades tagasisaatmissüsteemi tõhusust. Tagasisaatmismäärus toimib käsikäes rände- ja varjupaigaleppe normidega, millega kõrvaldatakse lüngad varjupaiga ja tagasisaatmise vahel, sealhulgas välispiiril kohaldatavate menetluste kaudu, ning tugevdatakse eri ametiasutuste koostööd nii liikmesriikide sees kui ka liikmesriikide vahel, samuti Euroopa Liidu ametite ja kolmandate riikidega.

EL on teinud edusamme tagasisaatmise tulemuslikkuse suurendamisel. 2025. aastal tegid liikmesriigid 487 285 lahkumiskorraldust ning reaalselt saadeti tagasi 136 665 ebaseaduslikult liidus viibivat kolmanda riigi kodanikku, mis teeb tagasisaatmise määraks 28 %. Kuigi see tagasisaatmise määr on 2024. aastaga võrreldes selgelt paranenud (siis oli see 24 %), tuleb veel teha märkimisväärseid edusamme, et tagada kõigi selliste kolmandate riikide kodanike tulemuslik tagasisaatmine, kellele on tehtud ettekirjutus riigist lahkuda.

Seda arvesse võttes astub komisjon täiendavaid samme tagasisaatmise tulemuslikkuse edasiseks parandamiseks ning esitab uue algatuse, millega luuakse ühine digitaalne alustaristu, mis ühendab asjaomased asutused, protsessid ja vahendid. Lisaks sellele algatusele teeb komisjon ka ettepaneku vaadata läbi Frontexi volitused, et oluliselt tugevdada Frontexi rolli liidu osalejana ühises tagasisaatmissüsteemis. Koos uue tagasisaatmismäärusega kajastavad need algatused ELi suuremat eesmärki saavutada kiire ja tulemuslik tagasisaatmine, mis on hästi hallatud ELi rändesüsteemi lahutamatu osa.

Digitaliseerimine on oluline vahend ELi kasutatavates töövahendites, millega muuta tagasisaatmine tulemuslikumaks, toetada tagasisaatmismäärusega kehtestatud uue ühise ELi tagasisaatmissüsteemi rakendamist ja vähendada halduskoormust. Digisüsteemid võimaldavad tõhusamaid menetlusi ja koordineerimist ning usaldusväärsemat andmekogumist ning on seepärast rändepoliitika ja -normide tulemuslikuks kujundamiseks, jõustamiseks ja järelevalveks üliolulised. Need aitavad luua ajakohased, turvalised ja tõhusad vahendid, et parandada tagasisaatmist käsitlevate otsuste tegemise kvaliteeti, järjepidevust ja õigeaegsust ning tõhustada nende täitmise tagamist. Digiüleminek aitab teha teabe kättesaadavaks seal, kus ja millal seda vajatakse, automatiseerida protsesse, vähendada käsitsitööd ja halduskoormust, hõlbustada ametiasutuste koostööd ning parandada tagasisaatmiste järelevalvet ja rakendamist. Tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonna juhtumite haldamise digitaliseerimine on seega ELi ühise tagasisaatmissüsteemi võimaldav oluline tegur, mis täiendab Frontexi tugevdatud operatiivrolli tagasisaatmise valdkonnas ja aitab muuta ELi suuremad ambitsioonid tagasisaatmise valdkonnas koordineeritumaks, tõhusamaks ja tulemuslikumaks tegevuseks.

Hoolimata viimastel aastatel riikide ja ELi tasandil tehtud märkimisväärsetest jõupingutustest on tagasisaatmisega seotud juhtumite haldamise digikeskkond endiselt killustunud ning seda iseloomustavad ebaühtlane areng, suured erinevused andmete kättesaadavuses, süsteemide funktsionaalsuses ja koostalitlusvõimes ning piiratud andmejagamine. Esiteks ei ole tagasisaatmis-, tagasivõtmis- ja taasintegreerimisprotsesside tõhusaks läbiviimiseks vajalik teave kõigile asjaomastele asutustele hõlpsasti kättesaadav. Nende protsesside kiireks lõpuleviimiseks vajalikke olemasolevaid andmeid ei jagata piisavalt ning need ei ole piisavalt kättesaadavad sama liikmesriigi piires, liikmesriikide vahel (ning liikmesriikide ja Frontexi vahel) ega liikmesriikide (või Frontexi) ja kolmandate riikide vahel. Teiseks lasub rändeasutustel ülemäärane halduskoormus. Kolmandaks on vaja, et tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise kohta käiv statistika oleks üksikasjalikum ja kiiremini kättesaadav.

Nendel probleemidel on kolm peamist põhjust. Esiteks on tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonna juhtumite haldamise digitaliseerimine ELis endiselt ebapiisav ja killustunud. Riiklikud tagasisaatmissüsteemid erinevad suuresti andmete kättesaadavuse, funktsionaalsuse ja koostalitlusvõime poolest ning ei ole sageli ühendatud olemasolevate ELi tagasivõtmis- ja taasintegreerimisvahenditega. Samamoodi on killustunud juhtimiskorraldus: vastutus jaguneb liikmesriikide, ELi ametite ja kolmandate riikide partnerite vahel, mille tulemuseks on ebaühtlased standardid, keerukas andmekaitsekorraldus ning sõltuvus välisrahastusest ja -koostööst. Teiseks on digitaalsete juhtumite haldamise süsteemide funktsioonid sageli ebapiisavad isegi siis, kui sellised süsteemid on kasutusele võetud ja integreeritud. Põhifunktsioone, nagu tähtaegade kohandamine või tagasisaatmisotsuste automaatne järelkontroll, rakendatakse harva. Tehnilised piirangud, näiteks ühenduse puudumine Schengeni infosüsteemiga või tagasisaadetava kordumatu identifikaatori puudumine, võivad põhjustada juhtumite dubleerimist ja ebausaldusväärset statistikat. Kolmandaks piirab piisavalt selgete õiguslike aluste puudumine andmete jagamiseks ja IT-süsteemide arendamiseks olemasolevate IT-süsteemide kasutamist ning takistab uute süsteemide arendamist.

Kõige selle taustal on käesoleva ettepaneku eesmärgid toetada tagasisaatmismääruses sätestatud liidus ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist, tagasivõtmist ja taasintegreerimist käsitlevate normide tulemuslikumat ja tõhusamat rakendamist ning aidata kaasa uue rändekäsitluse rakendamisele. Pakkudes uute ühiste normide rakendamiseks vajalikke digivahendeid, aitab ettepanek muuta ühise tagasisaatmissüsteemi praktikas tõhusamaks ja toimivamaks ning muuta töövood lihtsamaks ja automatiseeritumaks, vähendades seeläbi halduskoormust. Pikas perspektiivis oleks see esimene samm tervikliku, integreeritud ja digitaliseeritud ELi rändehaldussüsteemi loomise suunas, mis ei piirduks tagasisaatmis-, tagasivõtmis- ja taasintegreerimisprotsessidega, vaid võiks hõlmata ka muid rändeprotsesse, näiteks varjupaigamenetlust.

Algatuse eesmärk on tõhustada pädevate asutuste vahelist andmete jagamist kooskõlas andmekaitsenormidega, et tagada tagasisaatmis-, tagasivõtmis- ja taasintegreerimisprotsesside läbiviimiseks ja jälgimiseks vajaliku teabe kättesaadavus; vähendada märkimisväärselt riiklike asutuste halduskoormust ja töökoormust; edendada tagasisaatmis-, tagasivõtmis- ja taasintegreerimisprotsesside digitaliseerimist ning kõrvaldada olemasolevate IT-süsteemide funktsionaalsusega seotud puudused, et protsessid ja aruandlusnõuete täitmine oleksid suuremal määral digitaliseeritud, lihtsustatud ja automatiseeritud, ning parandada andmete kogumist, et võimaldada täpsema ja üksikasjalikuma statistika automaatset koostamist ja selle õigeaegset kättesaadavust.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

President von der Leyeni poliitilistes suunistes aastateks 2024–2029 teatati uuest ühisest lähenemisviisist tagasisaatmisele, millega koos käib uus õigusraamistik, et tagasisaatmisprotsessi kiirendada ja lihtsustada, kindlustada tagasisaatmine väärikust austaval moel, digitaliseerida juhtumihaldus ning tagasisaatmisotsuste vastastikune tunnustamine kogu Euroopas 3(3).
 Rände- ja varjupaigaleppes kutsutakse üles kasutama ära digisüsteemide kogu potentsiaali rände valdkonnaga seotud menetluste tõhustamiseks.

ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegias 4(4) ning ELi tagasisaatmiskoordinaatori tulemuslikuma tagasisaatmise tegevusstrateegias 5(5) on rõhutatud, kui oluline on tõhususe suurendamiseks kasutada täielikult ära digisüsteemide potentsiaal. Seda aspekti on käsitletud ka komisjoni 2025. aasta tööprogrammis 6(6) ning komisjoni 2026. aasta tööprogrammis 7(7) osutatakse tagasisaatmisprotsessi digitaliseerimisele kui võimalusele jätkata tööd Euroopa ühise tagasisaatmissüsteemi ajakohastamiseks ning kui märkimisväärse lihtsustamismõõtmega algatusele. Pikaajalises Euroopa varjupaiga- ja rändehaldusstrateegias on taas rõhutatud, et digitaalsete juhtumite haldamise süsteemide arendamine tagasisaatmise, taasintegreerimise ja tagasivõtmise valdkonnas aitab protsesside lihtsustamise ja automatiseerimise kaudu veelgi vähendada riiklike asutuste halduskoormust.

Tagasisaatmismääruses nimetatakse tagasisaatmis-, tagasivõtmis- ja taasintegreerimisprotsesside haldamiseks mõeldud digisüsteeme ühise tagasisaatmissüsteemi 8(8) ühe komponendina, lähtudes sellest, et digisüsteemidel on keskne tähtsus tagasisaatmisnormide tulemusliku rakendamise toetamisel, sealhulgas selliste digifunktsioonide võimaldamisel, mis toetavad tagasisaatmisotsuste kohustuslikku vastastikust tunnustamist. Tagasisaatmismääruses on sätestatud selged õiguslikud alused tagasisaatmis-, tagasivõtmis- ja taasintegreerimisprotsesside lõpuleviimiseks vajalike andmete jagamiseks ja edastamiseks kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega, kuid selles ei käsitleta tehnilisi vahendeid, mille kaudu neid andmeid tuleks jagada ja edastada. Nende tehniliste vahendite täpsustamine aitab tagada, et asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed on rakendatud ja neid järgitakse. 

Samal ajal esitab komisjon ettepaneku Frontexi volituste läbivaatamiseks, et laiendada ka ameti rolli liidu tasandi osalejana ühises tagasisaatmissüsteemis. Läbivaadatud volitustega antakse ametile vajalikud ülesanded ja suutlikkus, et aidata kaasa tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise digitaliseerimisele, luues koostoimet käesoleva ettepanekuga ning aidates luua ühist digitaalset alustaristut, mida on vaja integreerituma, tõhusama ja tulemuslikuma tagasisaatmissüsteemi jaoks kogu liidus.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on kooskõlas ELi laiema eesmärgiga leida ja edendada digiajastule sobivaid Euroopa lahendusi, lihtsustada protsesse ning vähendada asjaomaste riiklike ja ELi asutuste halduskoormust. Kui see on asjakohane, tuleks uute loodavate süsteemide funktsioonides kasutada tehisintellektisüsteeme kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1689 9(9).

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

ELi õiguslik alus meetmete võtmiseks on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 79 lõike 2 punktis c. Selles artiklis antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule volitus võtta vastu meetmeid ebaseadusliku sisserände ja seadusliku aluseta riigis viibimise valdkonnas, sealhulgas ebaseaduslikult riigis elavate isikute väljasaatmiseks ja repatrieerimiseks. Tõhusate digitaalsete juhtumite haldamise süsteemide arendamine ja rakendamine tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonnas on üks vahend selle eesmärgi saavutamiseks.

Lisaks põhineb ettepanek ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktidel b ja d, et võimaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määruse (EL) 2019/817 10(10) sihipärast muutmist. ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktidega b ja d antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule volitus võtta vastu meetmeid, mis käsitlevad välispiiri ületavate isikute suhtes teostatavat kontrolli ning kõiki meetmeid, mis on vajalikud välispiiride integreeritud haldamise süsteemi järkjärguliseks kehtestamiseks.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kindlakstehtud probleeme ei ole võimalik riiklikul tasandil tulemuslikult lahendada. Arvestades praeguse digikeskkonna suurt killustatust, jätkavad liikmesriigid ELi tasandi koordineerimise ja asjakohase ELi õigusraamistiku puudumisel omavahel ühendamata süsteemide arendamist, mis toob kaasa ebatõhususe, ebaühtlase digitaliseerimise ja suuremad kulud. See takistaks ühiste tagasisaatmisnormide, sealhulgas uue tagasisaatmismääruse rakendamist, mille tulemusel jääks tagasisaatmise tulemuslikkus alla optimaalse taseme. See mõjutaks ka rände- ja varjupaigaleppe normide nõuetekohast toimimist ning avaldaks mõju Schengeni alale.

ELi tasandi sekkumine on hädavajalik, et tagada asjaomaste IT-süsteemide omavaheline ühendamine liikmesriikides, sealhulgas ELi infosüsteemide võimalusi ära kasutades, järjepidev andmevahetus ning tegevuse tõhusus kõigis liikmesriikides. Üksnes ELi tasandil koordineeritud lähenemisviis võimaldab sidusalt lahendada piiriüleseid probleeme, millega liikmesriigid praegu kokku puutuvad, näiteks seoses andmete ebapiisava jagamisega liikmesriikide vahel. 

•Proportsionaalsus

Kindlakstehtud probleemide lahendamiseks nähakse ettepanekuga ette osaliselt detsentraliseeritud lähenemisviisil põhinev lahendus, mis tugineb olemasolevatele riiklikele ja ELi tasandi süsteemidele.

Tagasisaatmisjuhtumite haldamiseks võimaldab see lahendus liikmesriikidel valida, kas nende tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteem (edaspidi „riiklik RECAMAS“) põhineb Frontexi välja töötatud mudelikirjeldusel ja spetsifikatsioonidel (edaspidi „RECAMASi mudel“), Frontexi välja töötatud ja RECAMASi mudelil põhineval mitmest digimoodulist koosneval IT-etalonteostusel (edaspidi „Frontexi RECAMAS“) või nende kahe kombinatsioonil. Selline lähenemisviis võimaldab liikmesriikidel tugineda varasematele investeeringutele, tagades samal ajal lähenemise ühisele raamistikule.

Juhtumite haldamise süsteemid tagasivõtmise valdkonnas (edaspidi „iRCMS“) ja taasintegreerimise valdkonnas (edaspidi „RIAT“) tagatakse ELi tasandil.

Tuginedes olemasolevatele süsteemidele ja osaliselt detsentraliseeritud lähenemisviisile, ei lähe ettepanek kaugemale sellest, mis on kindlakstehtud probleemide lahendamiseks vajalik.

•Vahendi valik

Määrus on soovitud poliitikaeesmärkide saavutamiseks kõige sobivam õigusakt, kui arvestada, et eesmärk on luua uus integreeritud digitaalne juhtumite haldamise süsteem nii riiklikul kui ka ELi tasandil. 

Määrused on tervikuna siduvad ja vahetult kohaldatavad kõigis liikmesriikides ning tagavad ühtsed normid kogu ELis. Tagasisaatmis-, tagasivõtmis- ja taasintegreerimisprotsesside digitaalse haldamise killustatuse ja ebajärjekindlusega seotud praegused probleemid tulenevad väga suures osas liikmesriikide erinevatest lähenemisviisidest. Seetõttu on määrus nende probleemide lahendamiseks kõige sobivam vahend.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata

•Konsulteerimine sidusrühmadega

2025. aastal korraldati põhjalik ja ulatuslik konsultatsiooniprotsess kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

Intervjuud toimusid ELi liikmesriikide ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide ametiasutuste, asjaomaste ELi ametite ja institutsioonide (eu-LISA, Frontex, Euroopa Andmekaitseinspektor), samuti kodanikuühiskonna organisatsioonide, rahvusvaheliste organisatsioonide, akadeemiliste ringkondade ja taasintegreerimispartneritega.

Korraldati kolm erinevat kirjalikku küsitlust, mis olid suunatud kolme liiki sidusrühmadele, st ELi liikmesriikide ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide ametiasutustele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele.

Avaldati tagasisidekorje, mille raames sai tagasisidet esitada 7. novembrist 2025 kuni 5. detsembrini 2025. Saadi 11 vastust: seitsmelt ELi kodanikult, ühelt rahvusvaheliselt organisatsioonilt, ühelt valitsusväliselt organisatsioonilt, ühelt kutseorganisatsioonilt ning ühelt ettevõtjalt.

30. septembril 2025 toimus seminar liikmesriikide, Schengeni lepinguga ühinenud riikide ja komisjoni esindajatega.

9. detsembril 2025 korraldas komisjon sidusrühmade kohtumise liikmesriikide, Schengeni lepinguga ühinenud riikide ja Frontexi esindajatega.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata

•Mõjuhinnang

Ettepanekule on lisatud mõjuhinnang. 

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata

•Põhiõigused

Mõjuhinnangu raames hinnati kavandatud meetmete mõju põhiõigustele. Leiti, et ettepanek on põhiõigustega kooskõlas.

Riskid võivad tekkida juhul, kui eri IT-süsteemide juhtimiskorraldus ei ole piisavalt selgelt kindlaks määratud, mistõttu võib olla keeruline teha kindlaks eri volitatud ja vastutavate töötlejate rolle ja kohustusi ning kohaldatavaid andmekaitsenorme. Neid riske maandatakse, sätestades selged normid süsteemide juhtimiskorralduse ja vastavate kohaldatavate normide kohta. Andmekaitsenormidest tulenevad rollid ja kohustused määratakse selgelt kindlaks (st kes on vastutav töötleja ja kes volitatud töötleja).

Tagatakse isikuandmete kaitse üldmääruse ning ELi institutsioonide, organite ja asutuste suhtes kohaldatava andmekaitsemääruse järgimine. Ettepanekuga nähakse ette mitu kaitsemeedet, sealhulgas krüpteerimine, juurdepääsukontroll ja auditilogide pidamine. 

4.MÕJU EELARVELE

Nagu on üksikasjalikult kirjeldatud lisatud finants- ja digiselgituses, on ELi ja liikmesriikide tasandil vajalikud investeeringud kooskõlas kavandatud mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2028–2034 ning neid saaks rahastada 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku perioodil.

Oma riiklike RECAMASide arendamiseks ja täiustamiseks saavad liikmesriigid kasutada oma riiklike programmide raames eraldatud vahendeid kooskõlas ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu toetus varjupaiga, rände ja integratsiooni valdkonnale aastateks 2028–2034 11(11).

Frontexi RECAMASi, iRCMSi, RIATi ja turvalise sidekanali (edaspidi „teabevahetusportaal“) arendamist ja hooldamist rahastatakse ELi eelarvest.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Õigusakti ettepanek sisaldab sätteid järelevalve ja hindamise kohta, mis põhinevad järgmistel näitajatel. 

Erieesmärk nr 1: andmete jagamise tõhustamine

•Liikmesriikide taotletud ning teistele liikmesriikidele tagasisaatmismääruses sätestatud kohaldatavate tähtaegade jooksul kättesaadavaks tehtud tagasisaatmis-, tagasivõtu- ja taasintegreerimisjuhtumeid käsitlevate andmekogumite arv.

•iRCMSi kaudu menetletud tagasivõtmistaotluste arv.

Erieesmärk nr 2: tagasisaatmis-, tagasivõtmis- ja taasintegreerimisprotsesside digitaliseerimine, automatiseerimine ja lihtsustamine

•Kasutusele võetud riiklike RECAMASide arv.

•Nende liikmesriikide arv, kes kasutavad Frontexi RECAMASi või selle osi.

•Nende riiklike RECAMASide arv, millesse on integreeritud iRCMS ja RIAT.

•Nende riiklike RECAMASide arv, mis on ühendatud Euroopa otsinguportaali, aruandluse ja statistika keskhoidla ning Schengeni infosüsteemiga (edaspidi „SIS“).

•Nende riiklike RECAMASide arv, mis on ühendatud teabevahetusportaaliga.

•Lihtsustatud või automatiseeritud alamprotsesside arv.

•Tagasisaatmis-, tagasivõtu- ja taasintegreerimisjuhtumi keskmine menetlemise kestus.

•Uute menetluste ja IT-süsteemide kasutamiseks koolitatud töötajate arv.

Erieesmärk nr 3: täpse statistika koostamise võimaldamine

•Automaatselt koostatud statistiliste andmekogumite arv (nagu on ette nähtud tagasisaatmismääruses).

•Tagasisaatmismääruses sätestatud kohaldatavate tähtaegade jooksul esitatud statistiliste andmekogumite arv (nagu on ette nähtud tagasisaatmismääruses).

Uute normide kohaldamist jälgitakse ka Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi kaudu.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Esimene peatükk käsitleb üldsätteid (artiklid 1–6). Selles sätestatakse määruse reguleerimisese (artikkel 1) ja asjaomased mõisted (artikkel 2). Selles kehtestatakse mitmest digikomponendist koosnev IT-arhitektuur (artikkel 3) ning tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonna juhtumite haldamise digitaliseerimise eesmärgid (artikkel 4). Selles täpsustatakse olemasolevate ELi infosüsteemide ja koostalitlusvõime komponentide (artikkel 5) ning muude asjaomaste riiklike IT-süsteemide (artikkel 6) rolli.

Teine peatükk (artiklid 7–14) käsitleb juhtumite haldamise süsteeme ning andmete salvestamist (artikkel 7), nendega tutvumist (artikkel8) ning nende parandamist ja kustutamist (artikkel 9). Selles sätestatakse ühised funktsioonid, mis peaksid olema kõigil kolmel tulevasel tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise IT-süsteemil (artikkel 10), ning konkreetsed põhifunktsioonid iga eraldi süsteemi jaoks, st riikliku tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteemi (edaspidi „riiklik RECAMAS“) (artikkel 11), ELi integreeritud tagasivõtujuhtumite haldamise süsteemi (edaspidi „iRCMS“) (artikkel 12) ja ELi taasintegreerimisjuhtumite haldamise süsteemi (edaspidi „RIAT“) (artikkel 13) jaoks. Sellega luuakse rändeasutuste vaheline sidekanal (edaspidi „teabevahetusportaal“) (artikkel 14).

Kolmas peatükk (artiklid 15–26) käsitleb süsteemide arendamist ja toimimist ning sellega seotud rolle ja vastutust. Arendusetapi jaoks määratakse kindlaks rollid ja vastutus (artikkel 15) ning vastav IT-juhtimiskorraldus kehtestatakse programminõukogu loomisega, nagu muudegi IT-süsteemide arendamisel tavapärane on olnud (artikkel 16). Süsteemide operatiivjuhtimiseks määratakse kindlaks rollid ja vastutus (artikkel 17) ning nähakse ette erisätted andmeturbe (artikkel 18), logide pidamise (artikkel 19), andmete säilitamise (artikkel 20), andmesubjektide õiguste (artikkel 21), statistika (artikkel 22), isikuandmete töötlemise eest vastutamise (artikkel 23), töötajate koolitamise (artikkel 24), riiklike andmekaitse järelevalveasutuste ja Euroopa Andmekaitseinspektori vahelise nõutava koostöö (artikkel 25) ning määruse nõuete täitmata jätmise korral kohaldatavate karistuste (artikkel 26) kohta.

Neljas peatükk käsitleb muude liidu õigusaktide sihipärast muutmist (artiklid 27–30), täpsemalt järgmiste õigusaktide muutmist:

•Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA), kuna eu-LISA volitusi laiendatakse, et toetada Frontexit ja luua teabevahetusportaal (artikkel 27);

•Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1860 Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta liidus ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (artikkel 28);

•Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrused (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik, et võimaldada aruandluse ja statistika keskhoidla ühendamist riiklike süsteemidega ning võimaldada vastloodud teabevahetusportaali kasutada ka teabe vahetamiseks, et toetada mitme identiteedi detektori tuvastatud linkide lahendamist (artiklid 29 ja 30).

Viies peatükk sisaldab lõppsätteid, milles käsitletakse kulude küsimust (artikkel 31), nõutakse liikmesriikidelt komisjonile pädevatest asutustest teatamist (artikkel 32) ning nähakse ette järkjärguline kohaldatavus süsteemide ja liikmesriikide kaupa, et tagada etapiviisiline töölerakendamine (artikkel 33). Samuti sisaldab see sätet komiteemenetluse kohta (artikkel 34) ning sellega luuakse nõuanderühm, kes pakub programminõukogule tehnilist tuge (artikkel 35). Liikmesriikidelt nõutakse kontaktpunktide määramist (artikkel 36) ning määratletakse järelevalve- ja hindamismeetmed (artikkel 37). Määrus peaks jõustuma kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas (artikkel 38).

2026/0340 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonna juhtumite haldamise digitaliseerimist ning millega muudetakse määruseid (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1860, (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 77 lõike 2 punkte b ja d ning artikli 79 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 12(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 13(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kestlikkus ja Schengeni ala nõuetekohane toimimine sõltuvad suutlikkusest luua terviklik süsteem, mille abil hallatakse rännet pikaajaliselt. Tulemuslik tagasisaatmispoliitika on usaldusväärse rändehaldussüsteemi põhielement.

(2)Rände- ja varjupaigaleppe eesmärk on selline süsteem luua ning see tugineb kiiretele ja selgetele menetlustele ning tihedale ja sidusale koostööle eri ametiasutuste vahel nii liikmesriikides kui ka nende vahel, samuti liidu ametite ja kolmandate riikidega. Leppega seotud õigusaktidega luuakse varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluste vahel lahutamatu seos, et suurendada varjupaiga- ja rändesüsteemi kui terviku tõhusust ja sidusust.

(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2026/2280, 14 (3) millega kehtestatakse ühine süsteem liidus ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks, nimetatakse kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise haldamiseks mõeldud digisüsteeme ühise tagasisaatmissüsteemi põhielementidena. 

(4)Komisjon, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1726 15 (4) asutatud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (edaspidi „eu-LISA“), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1896 16 (5) asutatud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (edaspidi „Frontex“), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2303 17 (6) asutatud Euroopa Liidu Varjupaigaamet ning liikmesriigid on teinud märkimisväärseid investeeringuid infotehnoloogiasüsteemide (edaspidi „IT-süsteemid“) arendamisse ja rakendamisse rändehalduse valdkonnas.

(5)Tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonna juhtumite haldamise puhul erinevad IT-süsteemide käideldavus, digitaliseerituse tase ja funktsioonid liikmesriigiti märkimisväärselt. Olemasolevad riikliku ja liidu tasandi tagasisaatmis-, tagasivõtmis- ja taasintegreerimissüsteemid on välja töötatud eraldi ja eri osalejate poolt, mille tulemusena on digikeskkond killustunud ning koostalitlusvõime ja andmete jagamise võimalused piiratud.

(6)Kehtiv õigus- ja tegevusraamistik piirab teabe tulemuslikku vahetamist ja haldamist tagasisaatmisprotsessi vältel ning põhjustab ebatõhusust tagasisaatmis-, tagasivõtmis- ja taasintegreerimismenetluste toimetamisel ning halduskoormust. Seetõttu on vaja kehtestada tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonna digisüsteemide jaoks sidus raamistik, et toetada liidu ühise tagasisaatmissüsteemi loomist.

(7)Kõik liikmesriigid peaksid kasutama riiklikke tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteeme (edaspidi „riiklik RECAMAS“), millega tagatakse tagasisaatmismenetluste süstemaatiline ja kiire toimetamine. Tulemuslikkuse ja tõhususe miinimumtaseme tagamiseks peaks riiklik RECAMAS põhinema kas Frontexi välja töötatud mudelikirjeldusel ja spetsifikatsioonidel (edaspidi „RECAMASi mudel“) või Frontexi välja töötatud ja RECAMASi mudelil põhineval IT-etalonteostusel (edaspidi „Frontexi RECAMAS“) või RECAMASi mudeli ja Frontexi RECAMASi konkreetsete digimoodulite kombinatsioonil. Liikmesriigid võivad oma riiklikku RECAMASi arendada ja integreerida sellesse Frontexi RECAMASi konkreetseid mooduleid, näiteks rakenduse suhtlemiseks kolmandate riikide kodanikega, kelle suhtes on algatatud tagasisaatmismenetlus. Liikmesriigid, kes otsustavad võtta kasutusele Frontexi RECAMASi või mõne selle mooduli, peaksid need integreerima oma digikeskkonda ja kohandama neid täiendavalt oma vajadustele. Frontexi RECAMAS tuleks teha liikmesriikidele kättesaadavaks eraldiseisva tootmisvälise IT-süsteemina. Seetõttu ei tohiks Frontexi RECAMAS töötada tegelikus tootmiskeskkonnas ega sisaldada isikuandmeid.

(8)Selleks et hõlbustada tagasivõtmis- ja taasintegreerimismenetluste raames kiiret ja tulemuslikku koostööd kolmandate riikide ning kolmandates riikides asuvate kolmandate isikutega, järgides isikuandmete rahvusvahelise edastamise suhtes kohaldatavaid norme ja austades nõuetekohaselt andmesubjektide põhiõigusi, on vaja luua liidu tasandil integreeritud tagasivõtujuhtumite haldamise süsteem (edaspidi „iRCMS“) ja liidu taasintegreerimisjuhtumite haldamise süsteem (edaspidi „RIAT“). Need süsteemid peaksid võimaldama turvaliselt hallata ja vahetada teavet, mis on vajalik kolmandate riikide kodanike tuvastamiseks, reisidokumentide väljaandmiseks, tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks ning taasintegreerimis- ja saabumisjärgse abi käsitlemiseks. Eelkõige tuleks iRCMSi kasutada tagasivõtmismenetluste haldamiseks ning selle võib neil eesmärkidel ühendada kolmandate riikide digitaalsete tagasivõtujuhtumite haldamise süsteemidega. RIATi tuleks kasutada taasintegreerimismenetluste haldamiseks ning see peaks võimaldama kolmandatel isikutel, kellel on pädevus anda taasintegreerimisabi, asjaomaste andmetega tutvuda ja neid salvestada. Selleks et volitatud kasutajad saaksid neid süsteeme tõhusalt ja sujuvalt kasutada, ilma et neil oleks vaja eri süsteemidele juurdepääsuks end sisse ja välja logida, tuleks iRCMS ja RIAT integreerida riiklikku RECAMASi.

(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2019/817 18 (7) ja (EL) 2019/818 19 (8) loodud Euroopa otsinguportaal hõlbustab juurdepääsu määruse (EL) 2019/817 artikli 4 punktis 15 ja määruse (EL) 2019/818 artikli 4 punktis 15 osutatud ELi infosüsteemidele (edaspidi „ELi infosüsteemid“) ja neis päringute tegemist. Euroopa otsinguportaal peaks hõlbustama liikmesriikide asutuste ja liidu ametite kiiret, sujuvat, tõhusat, süstemaatilist ja kontrollitud juurdepääsu kõnealustele süsteemidele, võimaldades teha neis päringuid samaaegselt. Liikmesriikide asutused, näiteks rändeasutused, ja liidu ametid peaksid kasutama Euroopa otsinguportaali kõnealustes süsteemides päringute tegemiseks, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks kooskõlas neile kõnealuseid süsteeme reguleerivate õigusaktidega antud juurdepääsuõigustega.

(10)Täpne ja usaldusväärne statistika on vajalik tagasisaatmis-, tagasivõtmis- ja taasintegreerimisprotsesside tõhususe nõuetekohaseks järelevalveks ja hindamiseks. Aruandluse ja statistika keskhoidla võimaldab koostada statistikat ELi infosüsteemidest. Kuna aruandluse ja statistika keskhoidla on liidu tasandil juba olemas olev statistikavahend, oleks digivahendite dubleerimise vältimiseks tõhus kasutada seda ka täpse ja usaldusväärse statistika koostamiseks tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonnas. Seetõttu peaks aruandluse ja statistika keskhoidla võimaldama koostada sellist statistikat riiklikest RECAMASidest, iRCMSist ja RIATist ning seda tuleks vastavalt muuta. Statistika peaks olema pädevatele asutustele, Frontexile, eu-LISA-le ja komisjonile kättesaadav vastavalt nende ülesannetele.

(11)Mitmes liikmesriigis on olemasolevad tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteemid ühendatud muude asjaomaste riiklike süsteemide ja andmebaasidega, näiteks varjupaigajuhtumite haldamise süsteemide või õigusasutuste tegevust toetavate infosüsteemidega, mis sisaldavad andmeid, mis otseselt või kaudselt toetavad tagasisaatmis-, tagasivõtu- ja taasintegreerimisjuhtumite haldamist. Teistes liikmesriikides arendatakse tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteeme alles välja. Seetõttu tuleks liikmesriikidel lubada neid ühendusi säilitada ja edasi arendada ning tagada, et nende riiklik RECAMAS oleks projekteeritud viisil, mis võimaldab selle ühendada muude asjaomaste riiklike süsteemidega kooskõlas riigisisese õigusega ning austades põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele.

(12)Pädevatel asutustel, muudel riiklikel asutustel ja Frontexil tuleks lubada salvestada tagasisaatmis-, tagasivõtu- ja taasintegreerimisjuhtumite haldamise süsteemidesse kõik nende menetluste tulemuslikuks lõpuleviimiseks vajalikud andmed, sealhulgas isikuandmed. Andmed peaksid piirduma sellega, mis on vajalik tagasisaatmis-, tagasivõtu- ja taasintegreerimisjuhtumite tulemuslikuks haldamiseks, ning iga asutus peaks tagama, et tema salvestatud andmed on täpsed ja ajakohased.

(13)Pädevad asutused, muud riiklikud asutused ja Frontex peaksid anonüümitud andmete põhjal tagama usaldusväärse ja täpse statistika esitamise tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonnas.

(14)Kõik käesoleva määruse alusel tehtavad isikuandmete töötlemise toimingud peaksid vastavalt kohaldatavusele olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2016/679 20 (9) ja (EL) 2018/1725 21 (10).

(15)Pädevatel asutustel peaks olema otsene juurdepääs üksnes andmetele, mille nad on salvestanud riiklikku RECAMASi, iRCMSi ja RIATi. Kui aga Euroopa otsinguportaali, iRCMSi või RIATi kasutamisel ilmneb, et sama kolmanda riigi kodaniku suhtes on mitmes liikmesriigis algatatud mitu tagasisaatmisjuhtumit, peaks iga pädev asutus, kes on selle kolmanda riigi kodaniku kohta andmeid salvestanud, saama määruse (EL) 2026/2280 artiklis 36 osutatud taotluse alusel teiselt asjaomaselt pädevalt asutuselt selle kolmanda riigi kodaniku kohta salvestatud andmed, et juhtumit menetleda. Kui see on asjakohane, tuleks taotletud andmeid vahetada turvalise sidekanali (edaspidi „teabevahetusportaal“) kaudu. Andmed salvestanud pädeva asutuse nõusolekul peaks Frontexil olema võimalik tutvuda riiklikku RECAMASi, iRCMSi ja RIATi salvestatud andmetega üksnes eesmärkidel, milleks need andmed salvestati.

(16)Pädevatel asutustel ja Frontexil peaks olema kohustus ja tehniline võimalus parandada ja kustutada enda salvestatud ebatäpseid, mittetäielikke või ebaseaduslikult salvestatud andmeid. Kui tegemist on isikuandmetega, tuleks seda kohustust täita kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega. Kui pädev asutus või Frontex saab teada, et mõni teine pädev asutus on salvestanud faktiliselt ebatäpseid andmeid, peaks ta sellest ebatäpsusest andmed salvestanud pädevat asutust võimalikult kiiresti teavitama. Selline teave tuleks edastada teabevahetusportaali kaudu.

(17)Tagasisaatmis-, tagasivõtu- ja taasintegreerimisjuhtumite haldamise süsteemide tõhususe miinimumtaseme tagamiseks tuleks kehtestada funktsionaalnõuded. Need funktsioonid peaksid võimaldama määrata igale juhtumile kordumatu identifikaatori ning juhtumeid tulemuslikult menetleda, sealhulgas luua juhtumeid automaatselt, kontrollida isikusamasust, jälgida reaalajas menetluse seisu ja tähtaegu, hankida andmeid Schengeni infosüsteemist ning vahetada turvaliselt andmeid kolmandate riikide ja pädevate asutustega; samuti peaksid need hõlbustama digitaalset suhtlust kolmandate riikide kodanikega ning selliste põhimenetluste automatiseerimist nagu tagasivõtmistaotluste algatamine, tagasisaatmisotsuste tegemine, hoiatusteadete loomine Schengeni infosüsteemis ja Euroopa tagasisaatmiskorralduse koostamine Schengeni infosüsteemis; võimaldama taasintegreerimisjuhtumite IT-toega haldamist, sealhulgas finantsjuhtimist, kvaliteedi tagamist ja abiprogrammide tulemuslikkuse seiret, samuti kaebuste ja vahejuhtumite jälgimise mehhanisme; pakkuma töövahendeid lennu broneerimiseks, reisidokumentide haldamiseks ja logistiliseks koordineerimiseks, et hõlbustada tagasisaatmisoperatsioonide praktilist elluviimist, ning analüüsivõimekust juhtumite arvu kõikumiste prognoosimiseks, seireks vajaliku statistika koostamiseks ja tagasisaatmispoliitika rakendamise läbipaistvuse tagamiseks. Kui arendusetapis peetakse seda asjakohaseks, tuleks süsteemide funktsioonides kasutada tehisintellektisüsteeme kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1689 22 (11).

(18)Tagasisaatmis-, tagasivõtu- ja taasintegreerimisjuhtumite haldamiseks vajalikud andmed ei ole alati ELi infosüsteemides kättesaadavad kas seetõttu, et neid andmeid ei saa ELi infosüsteemidesse salvestada, näiteks kuna teatavad tagasivõtmismenetlustes kodakondsuse prima facie tõendamisega seotud andmekategooriad on Eurodacis või Schengeni infosüsteemis säilitamiseks liiga spetsiifilised, või seetõttu, et andmeid ei ole veel ELi infosüsteemidesse salvestatud või need on sealt juba kustutatud. Sellistel juhtudel ja vajaduse korral peaks liikmesriikidel olema võimalik jagada kiiresti ja turvaliselt tagasisaatmis-, tagasivõtu- ja taasintegreerimisjuhtumite haldamiseks vajalikke andmeid. Sellist teabevahetust peaksid koordineerima ja hõlbustama ühtsed kontaktpunktid.

(19)Tuleks luua teabevahetusportaal, mis annaks liikmesriikide ühtsetele kontaktpunktidele ja liidu ametitele tehnilised vahendid tagasisaatmis-, tagasivõtu- ja taasintegreerimisjuhtumite haldamiseks vajalike andmete kiireks, turvaliseks ja tõhusaks jagamiseks, kui need andmed ei ole asjaomastes ELi infosüsteemides kättesaadavad. Teabevahetusportaal peaks ühendama kõik riiklikud RECAMASid ning Frontexi ebaseadusliku rände haldamise platvormi (IRMA) kaudu, hõlbustades seeläbi tulemuslikku andmevahetust. Liikmesriigid peaksid kasutama teabevahetusportaali juhul, kui selliste andmete jagamine on vajalik nende ülesannete täitmiseks ning kooskõlas nende vastavate juurdepääsuõiguste ja kohaldatavate andmekaitsenormidega. 

(20)Frontex peaks tuginema oma eksperditeadmistele ja jätkama RECAMASi mudeli arendamist. Kuna Frontex kasutab sageli olemasolevaid tagasivõtujuhtumite haldamise süsteeme ja on RIATi peamine kasutaja, on tal kõige paremad eeldused võtta vastutus iRCMSi ja RIATi arendamise, tehnilise edasiarendamise ja operatiivjuhtimise eest. Kuna tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteemid jäävad riiklikule tasandile, peaksid liikmesriigid jätkuvalt vastutama riiklike RECAMASide arendamise, tehnilise edasiarendamise ja operatiivjuhtimise eest.

(21)Teabevahetusportaali arendamisel tuleks eelistada olemasolevate ja hästi toimivate digitaristute taaskasutamist rändeasutuste vaheliseks andmevahetuseks, kuna see võimaldaks teabevahetusportaali kiiremini tehniliselt rakendada ja aitaks vähendada selle rahalist maksumust. Seetõttu võib teabevahetusportaal põhineda eu-LISA vastutusalasse kuuluval olemasoleval digitaristul, näiteks SIRENE või DublinNeti süsteemide aluseks oleval digitaristul. Seepärast peaks eu-LISA vastutama selle turvalise sidekanali arendamise, tehnilise edasiarendamise ja operatiivjuhtimise eest ning jälgima operatiivjuhtimise seisukohast asjakohaste teadusuuringute arengut. Selleks et ajakohastada eu-LISA volitusi ning anda talle ülesanne toetada Frontexit Frontexi RECAMASi, iRCMSi ja RIATi arendamisel, tuleks määrust vastavalt muuta.

(22)Digitaalne teabevahetus tagasivõtmismenetlustes osalevate kolmandate riikidega aitab muuta koostöö tõhusamaks ja hõlbustab tagasivõtujuhtumite õigeaegset menetlemist. Kui asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud kokkulepetes on selline digitaalne teabevahetus ette nähtud, peaks Frontex komisjoni taotlusel kehtestama vajalikud tehnilised lahendused, et võimaldada asjaomase teabe turvalist edastamist. Selline koostöö peaks piirduma konkreetse tagasivõtujuhtumi jaoks vajaliku teabega ega tohiks anda kolmandale riigile üldist juurdepääsu iRCMSile ega selles sisalduvale teabele.

(23)Kõigi sidusrühmade tulemusliku koostöö ning RECAMASi mudeli, Frontexi RECAMASi, iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali arendusetapi nõuetekohase juhtimise ja koordineerimise tagamiseks tuleks luua programminõukogu. Programminõukogu peaks koosnema kümnest liikmest, kelle nimetavad ametisse Frontexi haldusnõukogu, eu-LISA haldusnõukogu, Frontexi ja eu-LISA tegevdirektorid ning komisjon. Programminõukogu peaks korrapäraselt kokku tulema kuni kõigi riiklike RECAMASide, iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali töölerakendamiseni. Programminõukogu peaks jätkama koosolekute pidamist ka pärast süsteemide töölerakendamist. Programminõukogu peaks korrapäraselt koostama aruandeid ning jagama neid Frontexi haldusnõukogu ja eu-LISA haldusnõukoguga.

(24)Riiklike RECAMASide, iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali kõrge turvataseme tagamine on vajalik, kuna nendes süsteemides töödeldakse tundlikke operatiiv- ja isikuandmeid, mille turvalisuse rikkumine võib ohustada üksikisikute õigusi, turvalisust ja eraelu puutumatust. Samuti on oluline säilitada liikmesriikide, Frontexi ja eu-LISA vahel vahetatava teabe konfidentsiaalsus, terviklus ja kättesaadavus, tagades seeläbi usalduse säilimise ja tagasisaatmise haldamise alase koostöö tulemusliku toimimise. Seetõttu peaksid liikmesriigid, Frontex ja eu-LISA tagama oma vastutusalasse kuuluvate süsteemide andmete kõrge turvataseme. Selleks peaksid liikmesriigid, Frontex ja eu-LISA rakendama tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et kaitsta nendes süsteemides töödeldavaid isikuandmeid ja muid andmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise, loata avalikustamise või neile loata juurdepääsu eest. Kõnealuste meetmetega tuleks eelkõige tagada füüsiline kaitse, juurdepääsu kontroll, salvestamise kontroll, kasutajate kontroll, andmetele juurdepääsu kontroll, side kontroll, andmete salvestamise kontroll, edastamise kontroll, taastamine, töökindlus, terviklus ja enesekontroll, sealhulgas selliste asjakohaste sündmuste automaatne tuvastamine 24 tunni jooksul, mis võivad osutada turvaintsidendile.

(25)Andmetöötluse seaduslikkuse, tervikluse ja turvalisuse tagamiseks ning tulemusliku järelevalve võimaldamiseks tuleks kõik riiklikes RECAMASides, iRCMSis, RIATis ja teabevahetusportaalis tehtavad andmetöötlustoimingud logida. Pädevatel asutustel, andmekaitse järelevalveasutustel ning asjakohasel juhul Frontexil ja eu-LISA-l peaks olema juurdepääs logidele ulatuses, mis on vajalik nende vastavate ülesannete täitmiseks.

(26)Riiklikesse RECAMASidesse, iRCMSi ja RIATi salvestatud isikuandmeid ei tohiks säilitada kauem, kui on vajalik eesmärkidel, milleks neid andmeid töödeldakse. Kümneaastane säilitamistähtaeg on tegevuse seisukohast vajalik, et pädevad asutused saaksid tagasisaatmisega seotud juhtumeid aja jooksul tuvastada, jälgida ja hinnata, sealhulgas juhul, kui isikud ilmuvad uuesti välja teise identiteedi all, ning tagada juhtumite menetlemise järjepidevus eri menetluste ja asutuste vahel. See on vajalik ka tagasisaatmisotsuste, sissesõidukeeldude ja nendega seotud järelmeetmete ettevalmistamise, tegemise, tunnustamise ja täitmise toetamiseks, sealhulgas nõuete täitmise kontrollimiseks, uuesti sisenemise riskide haldamiseks ning hilisemate taotluste või kaebuste menetlemiseks, samuti taasintegreerimisabi kavade kuritarvitamise vältimiseks, sealhulgas eri liikmesriikides korduvate taotluste esitamise ärahoidmiseks. Kui sissesõidukeelu kestus ületab kümmet aastat, on andmete säilitamine kogu keelu kehtivuse ajal vajalik, et ametiasutused saaksid keeldu tulemuslikult kontrollida ja jõustada ning säilitada täpseid andmeid piirihalduse, rändekontrolli ja avaliku julgeoleku eesmärgil. Andmete tegeliku kustutamise tagamiseks peaksid süsteemid võimaldama andmete automaatset kustutamist pärast säilitamistähtaja möödumist. Kuna Frontex ei tee tagasisaatmisotsuseid, tuleks Frontexi suhtes kohaldada erinorme ja lühemat säilitamistähtaega, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) …/… [Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus].

(27)Andmesubjektidel peaks olema tegelikult võimalik kasutada oma õigusi kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725.

(28)Frontexi ja eu-LISA poolt käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes tuleks kohaldada määrust (EL) 2018/1725 ning liikmesriikide poolt käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes määrust (EL) 2016/679. Käesolevas määruses austatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid. Eelkõige tuleks isikuandmeid käesoleva määruse alusel töödelda kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega ning viisil, millega tagatakse kõnealuste õiguste ja põhimõtete täielik austamine.

(29)Operatiivseire toetamiseks tuleks riiklike RECAMASide, iRCMSi ja RIATi asjaomased statistilised andmed salvestada aruandluse ja statistika keskhoidlasse automatiseeritult.

(30)Vastutuse ja tulemusliku andmekaitse juhtimiskorralduse tagamiseks RECAMASide, iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali käitamisel on vaja täpsustada isikuandmete töötlemises osalevate asutuste rollid. Juhtimisrollide jaotamisel tuleks iga asjaomase süsteemi puhul arvesse võtta osalejate operatiivülesandeid ja tehnilist suutlikkust. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid määrama riikliku asutuse, kes tegutseb vastutava töötlejana riiklikku RECAMASi sisestatud andmete ja nende operatiivjuhtimise osas, samal ajal kui Frontex peaks nendesse süsteemidesse andmeid sisestades tegutsema volitatud töötlejana. iRCMSi puhul tuleks iga liikmesriiki käsitada vastutava töötlejana seoses nende andmete töötlemisega, mille ta on sellesse süsteemi sisestanud. Frontexit tuleks käsitada volitatud töötlejana seoses nende andmete töötlemisega, mille ta on iRCMSi sisestanud, ning seoses iRCMSi operatiivjuhtimisega. RIATi puhul tuleks iga liikmesriiki käsitada vastutava töötlejana seoses nende andmete töötlemisega, mille ta on sellesse süsteemi sisestanud riiklike taasintegreerimisabi programmide juhtumite kohta. Liikmesriike ja Frontexit tuleks käsitada kaasvastutavate töötlejatena seoses RIATi sisestatud isikuandmete töötlemisega selliste juhtumite puhul, mida hallatakse ELi taasintegreerimisabi programmi raames. Frontexit tuleks käsitada volitatud töötlejana seoses nende andmete töötlemisega, mille ta on RIATi sisestanud riiklike taasintegreerimisabi programmide raames hallatavate juhtumite kohta, ning seoses RIATi operatiivjuhtimisega. Teabevahetusportaali puhul tuleks liikmesriike ja Frontexit käsitada kaasvastutavate töötlejatena seoses teabevahetusportaali kaudu vahetatavate isikuandmete töötlemisega. eu-LISAt tuleks käsitada volitatud töötlejana seoses teabevahetusportaali operatiivjuhtimisega.

(31)Riiklike RECAMASide, iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali turvalise ja seadusliku toimimise tagamiseks peaksid pädevate asutuste, Frontexi ja eu-LISA töötajad, kellel on luba neile süsteemidele juurde pääseda, saama asjakohast ja korrapärast koolitust.

(32)Teatavate Schengeni infosüsteemis sisalduvate andmete puhul, mis on tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise seisukohast olulised, võib olla vajalik, et need jääksid kättesaadavaks ka pärast vastava hoiatusteate süsteemist kustutamist, et liikmesriigid saaksid jätkata tagasisaatmisjuhtumite haldamist. Selline teave võib olla vajalik isiku tuvastamiseks ja tema varasema tagasisaatmisajaloo kindlakstegemiseks juhul, kui isik siseneb hiljem uuesti liikmesriikide territooriumile ja tema suhtes alustatakse uut tagasisaatmismenetlust. Asjakohase teabe säilitamine riiklikes süsteemides kooskõlas riiklike RECAMASide suhtes kohaldatavate andmekaitse- ja säilitamisnormidega tagaks selle teabe kättesaadavuse selliste hilisemate menetluste jaoks ning hõlbustaks isiku tuvastamist, sealhulgas juhul, kui tagasisaatmisotsuse tegi teine liikmesriik ja seda tunnustati seejärel vastastikuse tunnustamise suhtes kohaldatavate normide kohaselt. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalik juurde pääseda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1860 23 (12) artiklis 4 osutatud tagasisaatmist käsitlevates hoiatusteadetes sisalduvatele andmetele ja neid säilitada. Kuna see võimalus eeldab juurdepääsu tagasisaatmist käsitlevatele hoiatusteadetele, peaksid seda kohaldama liikmesriigid, kes kasutavad Schengeni infosüsteemi määruse (EL) 2018/1860 alusel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata Schengeni infosüsteemis sisalduvate andmete kvaliteedile. Kui liikmesriigil on asjakohaseid täiendavaid või muudetud andmeid või tõendeid selle kohta, et andmed on faktiliselt ebatäpsed või ebaseaduslikult salvestatud, peaks ta sellest täiendava teabe vahetamise kaudu teavitama hoiatusteate sisestanud liikmesriiki vastavalt kehtestatud menetlustele, et hoiatusteates sisalduvaid andmeid saaks täiendada, muuta või kustutada. Seepärast tuleks määrust (EL) 2018/1860 vastavalt muuta.

(33)Liikmesriikide asutuste vahel ning nende asutuste ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 24 (13) artikli 7 alusel loodud ETIASe kesküksuse vahelise tõhusa, turvalise ja standarditud teabevahetuse tagamiseks peaks teabevahetusportaal toimima ka määruste (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 kohaselt nõutava teabevahetuse kanalina. Teabevahetusportaali kasutamine sel eesmärgil võimaldaks teabevahetusvahendi kiiremat tehnilist rakendamist. Määrusi (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 tuleks seetõttu vastavalt muuta. 

(34)Riiklike RECAMASide, iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali tulemusliku, turvalise ja nõuetekohase töölerakendamise tagamiseks on vaja ette näha paindlik lähenemisviis kuupäeva suhtes, millest alates neid süsteeme tuleb kasutada. Liikmesriigid peaksid hiljemalt nelja aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast võtma kasutusele riikliku RECAMASi ja seda kasutama ning teatama komisjonile ja Frontexile kuupäeva, millest alates nad seda kasutavad. Üldise arhitektuuri eri komponentide ühtse ja usaldusväärse töölerakendamise tagamiseks peaks komisjon pärast põhjalike testide edukat lõpuleviimist rakendusaktidega kindlaks määrama iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali arendamise lõpuleviimise. Selle alusel peaksid liikmesriigid ettenähtud tähtaja jooksul võtma vajalikud meetmed iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali integreerimiseks oma riiklikku RECAMASi ning teatama komisjonile ja Frontexile nende edukast integreerimisest. Samuti peaks Frontex võtma vajalikud meetmed teabevahetusportaali integreerimiseks tagasisaatmise haldamise integreeritud platvormi ja teatama sellest komisjonile. Asjaomastes liikmesriikides iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali töölerakendamise ning vajaduse korral nende kasutamise Frontexi poolt peaks komisjon seejärel rakendusaktidega kindlaks määrama, võttes aluseks kinnitused eduka integreerimise ja põhjaliku testimise kohta. Komisjon peaks Euroopa Parlamenti ja nõukogu selliselt kindlaksmääratud asjaomastest kuupäevadest teavitama ning kõnealused rakendusaktid tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas. Liikmesriigid ja vajaduse korral Frontex peaksid hakkama iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali kasutama alates selliselt kindlaksmääratud kuupäevadest.

(35)Oma riiklike RECAMASide arendamiseks ja täiustamiseks peaksid liikmesriigid saama liidu rahalist toetust kooskõlas [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega .../..., millega kehtestatakse liidu toetus varjupaiga, rände ja integratsiooni valdkonnale aastateks 2028–2034]. Frontexi RECAMASi, iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali arendamist ja hooldamist tuleks rahastada ELi eelarvest. 

(36)Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonna juhtumite haldamise tõhususe parandamist digivahendite ja koostalitlusvõimeliste süsteemide abil, aidates seeläbi kaasa sisepiirikontrollita ala tulemuslikule toimimisele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse või toime tõttu ning selleks, et tagada liikmesriikide ühine ja sidus lähenemisviis, paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(37)Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et täpsustada riiklike RECAMASide, iRCMSi ja RIATi funktsioonide ühetaoliseks kohaldamiseks vajalikke tehnilisi ja talitlusnõudeid, teabevahetusportaaliga ühendamiseks vajalikke tehnilisi nõudeid, aruandluse ja statistika keskhoidlasse andmete salvestamiseks vajalikke tehnilisi nõudeid ning juhtumite staatust käsitlevate andmete salvestamiseks vajalikke konkreetseid andmeliike ja teabevahetusportaali kaudu toimuva teabevahetuse vorminguid. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 25 (14).

(38)ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, peaks Taani otsustama kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma õiguses.

(39)[Iirimaa osaleb käesoleva määruse kohaldamises vastavalt ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 artikli 5 lõikele 1 ning nõukogu otsuse .../... artiklile .... [Nõukogu poolt protokolli nr 19 artikli 4 alusel vastu võetud otsus].] või [Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.]

(40)Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda 26 (15).

(41)Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ 27 (16) artikliga 3.

(42)Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL 28 (17) artikliga 3.

(43)Küprose puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1 tähenduses.

(44)Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 2 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse […],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonna juhtumite haldamise digitaliseerimist käsitlevad normid, eelkõige digitaalseid juhtumite haldamise süsteeme, nende arendamist ja toimimist ning neid käitavate asutuste vastutust käsitlevad normid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„ELi infosüsteemid“ – määruse (EL) 2019/817 artikli 4 punktis 15 ja määruse (EL) 2019/818 artikli 4 punktis 15 osutatud suuremahulised IT-süsteemid;

(2)„kesksüsteem“ – süsteem, milles kontroll, otsuste tegemine või andmetöötlus on koondatud ühe keskse asutuse kätte;

(3)„liitsüsteem“ – süsteem, milles eraldiseisvad üksused säilitavad õigusliku ja tegevusliku sõltumatuse, kuid teevad samal ajal koostööd ühise raamistiku, protokolli või normide kogumi alusel;

(4)„kolmanda riigi kodanik“ – kolmanda riigi kodanik määruse (EL) 2026/2280 artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;

(5)„tagasisaatmisotsus“ – tagasisaatmisotsus määruse (EL) 2026/2280 artikli 3 punktis 4 määratletud tähenduses;

(6)„pädev asutus“ – määruse (EL) 2026/2280 artiklis 41 osutatud pädev asutus; 

(7)„andmed salvestanud pädev asutus“ – pädev asutus, kes salvestab andmed oma riiklikku tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteemi (riiklik RECAMAS), liidu integreeritud tagasivõtujuhtumite haldamise süsteemi (iRCMS) või liidu taasintegreerimisjuhtumite haldamise süsteemi (RIAT);

(8)„juhtum“ – riiklikus RECAMASis, iRCMSis või RIATis loodud digitoimik, mis käsitleb kolmanda riigi kodaniku tagasisaatmist, tagasivõtmist ja asjakohasel juhul taasintegreerimist;

(9)„mitu juhtumit“ – kaks või enam sama kolmanda riigi kodanikuga seotud juhtumit kahes või enamas liikmesriigis;

(10)„IT-etalonteostus“ – üks taaskasutatav IT-lahendus või selliste lahenduste kogum koos dokumentatsiooniga, mis on välja töötatud selleks, et toetada liikmesriike käesoleva määruse rakendamisel, ning mis on kavandatud nii, et liikmesriigid saaksid seda täiendavalt kohandada oma konkreetsetele tegevusega seotud vajadustele;

(11)„muud asjaomased riiklikud IT-süsteemid“ – IT-süsteemid, mis otseselt või kaudselt toetavad juhtumite haldamist riiklikus RECAMASis, iRCMSis ja RIATis, sealhulgas varjupaigasüsteemid, õigusasutuste tegevust toetavad infosüsteemid, välismaalaste andmebaasid, riiklikud lennu broneerimise süsteemid, kriminaalteabe süsteemid ja sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemid.

Artikkel 3

Tehniline arhitektuur

1.Tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonna juhtumite haldamise digitaliseerimine tagatakse järgmiste süsteemide ja komponentide loomise, toimimise ja tulemusliku kasutamise kaudu:

(a)igas liikmesriigis riiklik tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteem, mis võib olla kesk- või liitsüsteem (edaspidi „riiklik RECAMAS“);

(b)liidu integreeritud tagasivõtujuhtumite haldamise süsteem, mis on integreeritud igasse riiklikku RECAMASi (edaspidi „iRCMS“);

(c)liidu taasintegreerimisjuhtumite haldamise süsteem, mis on integreeritud igasse riiklikku RECAMASi (edaspidi „RIAT“);

(d)määrustega (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 loodud Euroopa otsinguportaal;

(e)määrustega (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 loodud aruandluse ja statistika keskhoidla;

(f)artiklis 14 osutatud teabevahetusportaal, mis tagab eri riiklikke RECAMASi kasutavate asutuste vahelise turvalise sidekanalina toimiva teabevahetustaristu.

2.Liikmesriigid arendavad oma riikliku RECAMASi välja ühe järgmise lahenduse alusel:

(a)Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) välja töötatud mudelikirjeldus ja spetsifikatsioonid (edaspidi „RECAMASi mudel“);

(b)Frontexi välja töötatud ja RECAMASi mudelil põhinev mitmest digimoodulist koosnev IT-etalonteostus, mille liikmesriigid võtavad kasutusele ja kohandavad täiendavalt oma konkreetsetele tegevusega seotud vajadustele (edaspidi „Frontexi RECAMAS“);

(c)RECAMASi mudeli ja Frontexi RECAMASi konkreetsete digimoodulite kombinatsioon, nagu on täpsustatud RECAMASi mudelis.

Artikkel 4

Tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonna juhtumite haldamise digitaliseerimise eesmärgid

Tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonna juhtumite haldamise digitaliseerimise eesmärgid on:

(a)toetada liidu ühise tagasisaatmissüsteemi rakendamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1349 29 (18) ning määrusega (EL) 2026/2280;

(b)toetada pädevaid asutusi tagasisaatmisotsuste tegemisel ja täitmisel kooskõlas määrustega (EL) 2024/1349 ja (EL)2026/2280; 

(c)toetada pädevaid asutusi tagasivõtmise menetlemisel ja elluviimisel kooskõlas määrustega (EL) 2024/1349 ja (EL)2026/2280;

(d)toetada pädevaid asutusi taasintegreerimisabi andmise menetlemisel ja elluviimisel kooskõlas määrustega (EL) 2024/1349, (EL) 2026/2280 ja (EL) …/… [Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus]; 

(e)esitada usaldusväärset ja täpset statistikat tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise kohta, sealhulgas seire ja hindamise eesmärgil ning tõenduspõhise poliitikakujundamise ja operatiivkasutuse toetamiseks, kooskõlas määrustega (EL) 2024/1349 ja (EL) 2026/2280.

Artikkel 5

ELi infosüsteemid

Selleks et hõlbustada artiklis 7 osutatud andmete töötlemist ja mitme juhtumi tuvastamist, kasutab iga riiklikku RECAMASi, iRCMSi ja RIATi kasutav pädev asutus Euroopa otsinguportaali, et pääseda juurde ELi infosüsteemidele kooskõlas neid ELi infosüsteeme reguleerivate õigusaktidega ning määrustega (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818.

Artikkel 6

Ühendamine muude asjaomaste riiklike IT-süsteemidega

Selleks et ühendada riiklik RECAMAS riigisisese õiguse kohaselt muude asjaomaste riiklike IT-süsteemidega, tagavad liikmesriigid riikliku RECAMASi ja nende süsteemide tehnilise ühilduvuse, et võimaldada andmete kiiret, turvalist ja tulemuslikku edastamist nendesse süsteemidesse ja neist süsteemidest.

2. peatükk
JUHTUMITE HALDAMISE SÜSTEEMID 

Artikkel 7

Andmete salvestamine riiklikku RECAMASi, iRCMSi ja RIATi

1.Pädevad asutused salvestavad olemasolu korral riiklikku RECAMASi, iRCMSi ja RIATi määruse (EL) 2026/2280 artikli 36 lõikes 6 osutatud andmed, mis on piisavad, asjakohased ja piirduvad sellega, mis on vajalik määruste (EL) 2024/1349, (EL) 2026/2280 ja (EL) …/… [Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus] järgimise tagamiseks.

2.Pädeva asutuse nõusolekul salvestab Frontex oma volituste teostamisel ja ülesannete täitmisel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmed olemasolu korral riiklikku RECAMASi, iRCMSi ja RIATi kooskõlas määruse (EL) …/… [Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus] [8.] jaoga.

3.Iga pädev asutus ja asjakohasel juhul Frontex vastutab selle eest, et tema poolt riiklikku RECAMASi, iRCMSi ja RIATi salvestatud andmed oleksid täpsed ja ajakohased.

4.Liidu taasintegreerimisabi programmi rakendamisel võib Frontex anda kolmandatele isikutele, kellel on pädevus anda taasintegreerimisabi, õiguse salvestada RIATi määruse (EL) 2026/2280 artikli 36 lõikes 6 osutatud taasintegreerimisega seotud andmeid. Taasintegreerimisabi andmiseks pädevad kolmandad isikud vastutavad selle eest, et nende poolt RIATi salvestatud andmed oleksid täpsed ja ajakohased.

Artikkel 8

Riiklikku RECAMASi, iRCMSi ja RIATi salvestatud andmetega tutvumine 

1.Iga andmed salvestanud pädev asutus võib riiklikus RECAMASis, iRCMSis ja RIATis tutvuda üksnes enda salvestatud andmetega.

2.Andmed salvestanud pädeva asutuse nõusolekul võib Frontex oma volituste teostamisel ja ülesannete täitmisel tutvuda riiklikku RECAMASi, iRCMSi ja RIATi salvestatud andmetega kooskõlas määruse (EL) …/… [Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus] [8.] jaoga.

3.Kui kolmanda riigi kodanikuga on seotud mitu juhtumit, edastab teine asjaomane andmed salvestanud pädev asutus määruse (EL) 2026/2280 artikli 36 lõikes 3 osutatud taotluse korral igale asjaomasele andmed salvestanud pädevale asutusele selle kolmanda riigi kodaniku kohta salvestatud andmed. Kohaldataval juhul vahetatakse neid andmeid määruse (EL) 2026/2280 artikli 36 lõike 3 kohaselt teabevahetusportaali kaudu.

4.Liidu taasintegreerimisabi programmi rakendamisel võib Frontex anda kolmandatele isikutele, kellel on pädevus anda taasintegreerimisabi, õiguse salvestada RIATi määruse (EL) 2026/2280 artikli 36 lõikes 6 osutatud taasintegreerimisega seotud andmeid.

Artikkel 9

Riiklikku RECAMASi, iRCMSi ja RIATi salvestatud andmete parandamine ja kustutamine

1.Iga andmed salvestanud pädev asutus või Frontex parandab või kustutab viivitamata kõik enda poolt riiklikku RECAMASi, iRCMSi või RIATi salvestatud ebatäpsed, mittetäielikud või ebaseaduslikult salvestatud andmed. Selliseid andmeid on õigus parandada või kustutada üksnes need salvestanud pädeval asutusel või Frontexil.

2.Kui pädeval asutusel on teavet, mis viitab sellele, et riiklikku RECAMASi, iRCMSi või RIATi salvestatud andmed on ebatäpsed, mittetäielikud või ebaseaduslikult salvestatud, teavitab ta sellest võimalikult kiiresti teabevahetusportaali kaudu andmed salvestanud pädevat asutust või asjakohasel juhul Frontexit.

3.Kui Frontexil on teavet, mis viitab sellele, et andmed salvestanud pädeva asutuse poolt riiklikku RECAMASi, iRCMSi või RIATi salvestatud andmed on ebatäpsed, mittetäielikud või ebaseaduslikult salvestatud, teavitab ta sellest võimalikult kiiresti teabevahetusportaali kaudu andmed salvestanud pädevat asutust.

4.Taasintegreerimisabi andmiseks pädevad kolmandad isikud parandavad või kustutavad viivitamata kõik enda poolt RIATi salvestatud ebatäpsed, mittetäielikud või ebaseaduslikult salvestatud andmed. Kui taasintegreerimisabi andmiseks pädeval kolmandal isikul on teavet, mis viitab sellele, et RIATi salvestatud andmed on ebatäpsed, mittetäielikud või ebaseaduslikult salvestatud, teavitab ta sellest võimalikult kiiresti Frontexit.

Artikkel 10

Riikliku RECAMASi, iRCMSi ja RIATi funktsioonid

1.Riiklik RECAMAS, iRCMS ja RIAT peavad võimaldama järgmisi funktsioone:

(a)kordumatu identifikaatori määramine igale kolmanda riigi kodanikule, kelle kohta avatakse tagasisaatmise, tagasivõtmise ja asjakohasel juhul taasintegreerimisega seotud juhtum;

(b)võimalus automatiseerida juhtumi loomine kolmanda riigi kodaniku seadusliku riigis viibimise lõppemisel;

(c)mitme juhtumi tuvastamine ELi infosüsteemides tehtava otsingu abil kooskõlas vastavate juurdepääsuõigustega ning iRCMSi ja RIATi kaudu;

(d)artiklis 7 osutatud vajalike andmete automaatne pärimine riikliku RECAMASi, iRCMSi ja RIATi vahel;

(e)võimalus pääseda juurde määruse (EL) 2018/1860 artiklis 4 osutatud tagasisaatmist käsitlevates hoiatusteadetes ja määruse (EL) 2026/2280 artikli 5 lõikes 13 osutatud Euroopa tagasisaatmiskorralduses sisalduvatele andmetele;

(f)võimalus pääseda juurde Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1358 30 (19) artikli 27 lõikes 4 ja artikli 28 lõikes 4 osutatud andmetele;

(g)võimalus kohandada riiklikku RECAMASi, iRCMSi ja RIATi, et viia süsteemid kooskõlla kohaldatavate menetluslike töövoogude ning õigus- ja haldusnõuetest tulenevate tähtaegadega;

(h)võimalus jälgida kohaldatavaid tähtaegu ja seada juhtumeid tähtsuse järjekorda;

(i)võimalus pädevatel asutustel ja kolmandate riikide kodanikel turvaliselt suhelda ja dokumente digitaalsete vahendite kaudu vahetada, sealhulgas kolmandate riikide kodanike võimalus kasutada selleks ettenähtud mobiilirakendust;

(j)võimalus vahetada artiklis 7 osutatud andmeid turvaliselt teabevahetusportaali kaudu pädevate asutuste vahel ning pädevate asutuste ja Frontexi vahel;

(k)juurdepääs asjaomastele riiklikele ning Frontexi ja eu-LISA koolitusmaterjalidele tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise ning riikliku RECAMASi, iRCMSi ja RIATi kasutamise kohta;

(l)võimalus määrata igale juhtumile üks või mitu menetluse etapile ja liigile vastavat staatust (edaspidi „juhtumi staatus“), sealhulgas võimalus ajakohastada juhtumi staatust tagasisaatmisotsuse tühistamise või peatamise korral;

(m)võimalus saada ülevaade kõigist juhtumitest ja nende jaotusest, eelkõige kolmandate riikide ja juhtumi staatuse kaupa;

(n)võimalus edastada asjakohast teavet õigusasutuste tööd toetavatesse infosüsteemidesse; 

(o)võimalus automatiseerida selliste andmearuannete koostamist, mis on vajalikud määruses (EL) 2026/2280 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 862/2007 31 (20) artiklis 7 osutatud statistika koostamiseks;

(p)prognoosiv analüüs juhtumite arvu kõikumise prognoosimiseks, tuginedes jooksvatele ja varasematele koondatud või anonüümitud statistilistele andmetele;

(q)võimalus korraldada tagasisaatmisoperatsioone ühe või mitme lennu broneerimise süsteemi kaudu. 

2.RECAMASi mudelis sätestatakse lõikes 1 osutatud funktsioonide üksikasjad. 

3.Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud funktsioonide ühetaoliseks kohaldamiseks vajalikke tehnilisi ja talitlusnõudeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 11

Riikliku RECAMASi funktsioonid 

1.Riiklik RECAMAS peab võimaldama järgmisi funktsioone:

(a)tehniline tugi kolmandate riikide kodanike registreerimise haldamiseks;

(b)tehniline tugi esialgsete kontrollide ja kontrollimiste, sealhulgas haavatavuse kontrollide haldamiseks;

(c)tehniline tugi kolmandate riikide kodanike isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastamise ja kinnitamise haldamiseks;

(d)juurdepääs Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 32 (21) artikli 12 lõikes 3 osutatud loetelule;

(e)tugi tagasisaatmisotsuste ja väljasaatmiskorralduste ettevalmistamiseks, tegemiseks ja teatavakstegemiseks;

(f)võimalus automatiseerida Euroopa tagasisaatmiskorralduse loomine ja ajakohastamine Schengeni infosüsteemis kooskõlas määrustega (EL) 2018/1860, (EL) 2018/1861 ja (EL) 2026/2280;

(g)võimalus automatiseerida Schengeni infosüsteemis tagasisaatmist ning riiki sisenemise ja riigis viibimise keelamist käsitlevate hoiatusteadete loomine ja ajakohastamine kooskõlas määrustega (EL) 2018/1860 ja (EL) 2018/1861;

(h)määruse (EL) 2026/2280 III, IV ja VI peatükis osutatud põgenemise ennetamise meetmete, kinnipidamise ja kinnipidamise alternatiivide haldamine;

(i)võimalus viia juhtum määruse (EL) 2024/1349 alusel kohaldatavast piiril toimuvast tagasisaatmismenetlusest üle määruse (EL) 2026/2280 alusel kohaldatavasse tagasisaatmismenetlusse.

2.RECAMASi mudelis sätestatakse lõikes 1 osutatud funktsioonide üksikasjad. 

3.Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud funktsioonide ühetaoliseks kohaldamiseks vajalikke tehnilisi ja talitlusnõudeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 12

iRCMSi funktsioonid

1.iRCMS peab võimaldama järgmisi funktsioone:

(a)võimalus automatiseerida tagasivõtmise algatamine pärast täitmisele pööratava tagasisaatmisotsuse tegemist;

(b)võimalus automatiseerida tagasivõtmistaotluse koostamine;

(c)võimalus turvaliselt suhelda kolmandate riikide pädevate asutustega ning vahetada nendega määruse (EL) 2026/2280 artiklites 37, 38 ja 39 osutatud andmeid, sealhulgas kolmanda riigi digisüsteemiga ühenduse loomise ja otsese turvalise sõnumivahetuse kaudu, ning võimalus korraldada ja läbi viia iRCMSi kaudu isikusamasuse tuvastamise vestlusi;

(d)võimalus hallata juhtumeid riigisiseste ja liidu tagasivõtukokkulepete või väljakujunenud tavade alusel;

(e)võimalus saada kolmandate riikide pädevatelt asutustelt kodakondsuse kontrollimise ja isikusamasuse tuvastamise tulemused;

(f)võimalus vastu võtta ja printida tagasipöördumistunnistusi;

(g)võimalus broneerida ja hallata lende, sealhulgas tänu võimalusele suhelda kolmandate isikutega, kes on pädevad täitma muid tagasisaatmise täideviimisega seotud ülesandeid.

2.RECAMASi mudelis sätestatakse lõikes 1 osutatud funktsioonide üksikasjad.

3.Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud funktsioonide ühetaoliseks kohaldamiseks vajalikke tehnilisi ja talitlusnõudeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 13

RIATi funktsioonid

1.RIAT peab võimaldama järgmisi funktsioone:

(a)juurdepääs asjakohasele teabele nende kolmandate riikide kohta, kus taasintegreerimisabi antakse, sealhulgas kättesaadava taasintegreerimisabi sisu puudutavale teabele;

(b)võimalus andmed salvestanud pädeval asutusel anda riikliku taasintegreerimisabi programmi rakendamisel ja Frontexil liidu taasintegreerimisabi programmi rakendamisel pädevatele kolmandatele isikutele, kellel on pädevus anda taasintegreerimisabi, õigus salvestada, vaadata, parandada ja kustutada artiklis 7 osutatud taasintegreerimisega seotud andmeid kooskõlas artikli 7 lõikega 4, artikli 8 lõikega 4 ja artikli 9 lõikega 4;

(c)võimalus pädeval asutusel suhelda üksikjuhtumite puhul pädevate kolmandate isikutega, kellel on pädevus anda taasintegreerimisabi;

(d)võimalus broneerida ja hallata lende, sealhulgas tänu võimalusele suhelda kolmandate isikutega, kes on pädevad täitma muid tagasisaatmise täideviimisega seotud ülesandeid.

(e)võimalus taasintegreerimisabi rakendada, seirata ja finantsiliselt hallata, sealhulgas jälgida taasintegreerimisabi programmide eelarve kasutamist;

(f)võimalus saada ülevaade konkreetsetele kolmandate riikide kodanikele antud taasintegreerimisabist, hõlmates nii liidu kui ka riiklikke taasintegreerimisabi programme ning tuginedes liikmesriikide ja Frontexi sisestatud andmetele;

(g)võimalus hallata liidu ja riiklike taasintegreerimisabi programmide juhtumeid;

(h)võimalus koostada taasintegreerimise kohta statistikat, sealhulgas taasintegreerimisabi kvaliteedi hindamiseks;

(i)võimalus suunata isikuid täiendavatesse taasintegreerimisabi programmidesse ja kolmandate riikide riiklikesse taasintegreerimiskavadesse;

(j)võimalus teha taasintegreerimisabi juhtumite kvaliteedi tagamise kontrolle, sealhulgas hinnata taasintegreerimiskavasid, seirata järelmeetmeid ning registreerida heakskiitmised ja kontrolljäljed;

(k)võimalus seirata selliste kolmandate isikute tulemuslikkust, kellel on pädevus anda taasintegreerimisabi, sealhulgas selliste näitajate alusel nagu reageerimiskiirus, taasintegreerimiskavade rakendamine, juhtumite lõpuleviimine ja kättesaadava rahalise toetuse kasutamine;

(l)võimalus registreerida ja hallata taasintegreerimisabi andmisega seotud kaebusi ja vahejuhtumeid, sealhulgas jälgida parandusmeetmeid ning tagada asjakohane juurdepääsukontroll ja jälgitavus. 

2.RECAMASi mudelis sätestatakse lõikes 1 osutatud funktsioonide üksikasjad. 

3.Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud funktsioonide ühetaoliseks kohaldamiseks vajalikke tehnilisi ja talitlusnõudeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 14

Teabevahetusportaal

1.Teabevahetusportaal luuakse selleks, et hõlbustada määruse (EL) 2026/2280 artiklis 36 osutatud andmete jagamist, ilma et see mõjutaks portaali kasutamist muudel liidu õiguses ette nähtud eesmärkidel.

2.Teabevahetusportaal integreeritakse igasse riiklikku RECAMASi ja määruse (EL) …/… [Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus] artiklis [57] osutatud ebaseadusliku rände haldamise platvormi.

3.Igas pädevas asutuses on ühtsel kontaktpunktil juurdepääs teabevahetusportaalile. Ühtsed kontaktpunktid vastutavad andmevahetuse koordineerimise ja hõlbustamise eest kooskõlas määruse (EL) 2026/2280 artikliga 36.

4.Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega täpsustatakse teabevahetusportaali liikmesriikide riiklikesse RECAMASidesse integreerimiseks vajalikke tehnilisi nõudeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. peatükk
ARENDAMINE, TOIMIMINE JA VASTUTUSVALDKONNAD

Artikkel 15

Arendamine ja tehniline edasiarendamine

1.Frontex vastutab RECAMASi mudeli väljatöötamise ja selle edasiarendamise eest kooskõlas määruse (EL) …/… [Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus] artikliga [55].

2.Frontex vastutab Frontexi RECAMASi, iRCMSi ja RIATi arendamise, sealhulgas projekteerimine, ning tehnilise edasiarendamise eest kooskõlas määruse (EL) …/… [Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus] artikliga [55] eu-LISA toel.

3.Liikmesriigid vastutavad riiklike RECAMASide arendamise, sealhulgas projekteerimine, ning tehnilise edasiarendamise eest. Liikmesriigid vastutavad iRCMSi ja RIATi integreerimise eest oma riiklikku RECAMASi Frontexi toel kooskõlas määruse (EL) …/… [Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus] artikliga [55]. Asjakohasel juhul vastutavad liikmesriigid Frontexi RECAMASi või selle mõne mooduli integreerimise ja kohandamise eest. 

4.eu-LISA vastutab teabevahetusportaali arendamise, sealhulgas projekteerimine, ning tehnilise edasiarendamise eest. Liikmesriigid vastutavad teabevahetusportaali integreerimise eest oma riiklikku RECAMASi eu-LISA toel.

5.Frontex, eu-LISA ja liikmesriigid teevad koostööd ja koordineerivad oma tegevust.

6.Tehnilises arenduses võetakse arvesse kõiki asjakohaseid Koostalitleva Euroopa lahendusi, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/903 33 (22) artiklis 7.

Artikkel 16

Programminõukogu

1.RECAMASi mudeli, Frontexi RECAMASi, iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali arendusetapiks moodustatakse kümneliikmeline programminõukogu. Programminõukogusse kuuluvad:

(a)kolm liiget, kelle Frontexi haldusnõukogu nimetab oma liikmete või asendusliikmete hulgast; 

(b)kolm liiget, kelle eu-LISA haldusnõukogu nimetab oma liikmete või asendusliikmete hulgast; 

(c)üks eu-LISAt esindav liige, kelle nimetab eu-LISA tegevdirektor;

(d)üks Frontexit esindav liige, kelle nimetab Frontexi tegevdirektor;

(e)kaks komisjoni nimetatud liiget.

Arendusetapis tuleb programminõukogu korrapäraselt ja vähemalt kuus korda aastas kokku kuni kõigi riiklike RECAMASide, iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali töölerakendamiseni. Programminõukogu tagab RECAMASi mudeli, Frontexi RECAMASi, iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali arendusetapi nõuetekohase juhtimise ja koordineerimise. Programminõukogu esitab Frontexi ja eu-LISA haldusnõukogule iga kuu kirjaliku aruande programmi edenemise kohta.

2.Alates artikli 33 kohaselt kindlaks määratud töölerakendamisest kõigis liikmesriikides tuleb programminõukogu kokku vähemalt üks kord aastas. Programminõukogu tagab RECAMASi mudeli, Frontexi RECAMASi, iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali tehnilise edasiarendamise nõuetekohase juhtimise ja koordineerimise.

3.Programminõukogul ei ole otsustusõigust ega volitusi Frontexi või eu-LISA haldusnõukogu esindamiseks.

4.Frontexi haldusnõukogu kehtestab programminõukogu töökorra, mis hõlmab eelkõige reegleid järgmise kohta:

(a)programminõukogu eesistumine;

(b)koosolekute toimumiskohad;

(c)koosolekute ettevalmistamine;

(d)ekspertide osalemine koosolekutel;

(e)teabevahetuskavad, millega tagatakse nende Frontexi ja eu-LISA haldusnõukogu liikmete täielik teavitamine, kes programminõukogus ei osale.

5.Programminõukogu juhataja on liikmesriik, kelle suhtes on liidu õiguse alusel täielikult siduvad õigusaktid, millega on reguleeritud ELi infosüsteemide väljatöötamine, loomine, toimimine ja kasutamine. Eesistuja on üks lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud Frontexi haldusnõukogu nimetatud liikmetest. 

6.Kõik Frontexi haldusnõukogu nimetatud programminõukogu liikmete ja Frontexi tegevdirektori sõidu- ja elamiskulud kannab Frontex. Kõik eu-LISA haldusnõukogu nimetatud programminõukogu liikmete ja eu-LISA tegevdirektori sõidu- ja elamiskulud kannab eu-LISA. Frontex tagab programminõukogule sekretariaaditeenused.

7.Arendusetapis tuleb artiklis 35 osutatud nõuanderühm korrapäraselt ja vähemalt kuus korda aastas kokku kuni kõigi riiklike RECAMASide, iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali töölerakendamiseni. Nõuanderühm esitab pärast iga kohtumist programminõukogule aruande. Nõuanderühm annab programminõukogu ülesannete täitmise toetamiseks tehnilisi eksperditeadmisi ning jälgib Frontexi, liikmesriikide ja eu-LISA ettevalmistuste seisu.

Artikkel 17

Operatiivjuhtimine

1.Frontex vastutab iRCMSi ja RIATi operatiivjuhtimise eest.

2.Kui Frontexi ja kolmanda riigi pädeva asutuse vahel määruse (EL) …/… [Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus] artikli [88] kohaselt sõlmitud töökorralduses nähakse ette tagasivõtmiseks vajalike andmete digitaalne vahetamine kooskõlas määruse (EL) 2026/2280 artiklitega 37, 38 ja 39, võtab Frontex komisjoni taotlusel vajalikud meetmed, et luua ja säilitada turvaline ühendus iRCMSi ja asjaomase kolmanda riigi asjakohase digisüsteemi vahel, et sellist andmevahetust hõlbustada. Vahetatavad andmed piirduvad rangelt nende andmetega, mis on vajalikud asjaomase liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel kohaldatava tagasivõtmismenetluse jaoks. Kolmandal riigil ei ole juurdepääsu iRCMSile ega muudele andmetele peale nende, mida vahetatakse konkreetse tagasivõtujuhtumiga seoses.

3.Liikmesriigid vastutavad riiklike RECAMASide operatiivjuhtimise eest.

4.eu-LISA vastutab teabevahetusportaali operatiivjuhtimise eest.

5.Operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud riiklike RECAMASide, iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali katkematu käideldavuse tagamiseks kooskõlas käesoleva määrusega.

6.Frontex, eu-LISA ja liikmesriigid tagavad, et riiklike RECAMASide, Frontexi RECAMASi, iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali puhul kasutatakse alati parimat kättesaadavat tehnoloogiat, võttes arvesse kulude-tulude analüüsi.

Artikkel 18

Andmeturve 

1.Frontex tagab iRCMSi ja RIATi turvalisuse. Liikmesriigid tagavad riiklike RECAMASide turvalisuse. eu-LISA tagab teabevahetusportaali turvalisuse. Eelkõige on Frontexi, eu-LISA ja liikmesriikide kohustuseks:

(a)füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades hädaolukorra lahendamise plaanid elutähtsa taristu kaitseks;

(b)keelata kõrvaliste isikute juurdepääs andmetöötlusseadmetele ja riiklikele rajatistele, kus liikmesriik teeb riikliku RECAMASi, RIATi, iRCMSi või teabevahetusportaali eesmärkidega seotud toiminguid (seadmete kontroll, juurdepääsu kontroll ja kontroll rajatise sissepääsul);

(c)hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine või eemaldamine (andmekandjate kontroll);

(d)hoida ära andmete loata sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega loata tutvumine ning nende loata muutmine või kustutamine (säilitamise kontroll);

(e)hoida ära automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamine andmesidevahendite abil isikute poolt, kellel puudub selleks luba (kasutajate kontroll);

(f)hoida ära andmete loata töötlemine riiklikus RECAMASis, iRCMSis, RIATis ja teabevahetusportaalis ning andmete loata muutmine või kustutamine (andmete sisestamise kontroll);

(g)tagada, et riiklikule RECAMASile, iRCMSile, RIATile ja teabevahetusportaalile juurdepääsu luba omavatel isikutel oleks juurdepääs ainult nende juurdepääsuloaga hõlmatud andmetele ja et nad kasutaksid juurdepääsuks üksnes individuaalseid ja kordumatuid kasutajatunnuseid ja konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);

(h)tagada, et kõik asutused, kellel on riiklikule RECAMASile, iRCMSile, RIATile ja teabevahetusportaalile juurdepääsu õigus, koostavad profiilid, milles kirjeldatakse nende isikute ülesandeid ja vastutust, kellel on õigus andmetele juurde pääseda, andmeid sisestada, ajakohastada, kustutada ja otsida (töötajate profiilid);

(i)tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, millistele asutustele võib isikuandmeid andmesidevahendite kaudu edastada (andmeedastuse kontroll);

(j)tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, missuguseid andmeid on riiklikus RECAMASis, iRCMSis, RIATis ja teabevahetusportaalis töödeldud, ning millal, kes ja millisel eesmärgil seda on teinud (andmesalvestuse kontroll);

(k)hoida eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete riiklikku RECAMASi, iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali või neist edastamise ajal või andmekandjate transportimise ajal (transpordikontroll);

(l)tagada, et paigaldatud süsteeme on võimalik katkestuse korral taastada (taastamine);

(m)tagada, et riiklik RECAMAS, iRCMS, RIAT ja teabevahetusportaal täidavad oma funktsioone, et neis ilmnevatest toimimisvigadest teatatakse (töökindlus) ja eri süsteemirikked ei põhjustaks säilitatavate isikuandmete moonutamist (terviklus);

(n)teha seiret käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tulemuslikkuse üle ja võtta asutusesisese seirega seoses vajalikke korralduslikke meetmeid kooskõla tagamiseks käesoleva määrusega (sisemine audit) ning selleks, et 24 tunni jooksul automaatselt tuvastada kõik punktides b–k loetletud meetmete kohaldamisest tulenevad asjakohased sündmused, mis võivad viidata turvaintsidendile.

2.Frontex, eu-LISA ja liikmesriigid teevad programminõukogu ja nõuanderühma raames koostööd, et tagada turvariskide haldamise protsessil põhinev sidus andmeturbe käsitlus.

Artikkel 19

Logide pidamine 

1.Kõik riiklikus RECAMASis, iRCMSis, RIATis ja teabevahetusportaalis tehtavad andmetöötlustoimingud logitakse, et kontrollida nende töötlemistoimingute õiguspärasust, tagada nende süsteemide nõuetekohane toimimine ja enesekontroll ning andmete terviklus ja turvalisus.

2.Logi peab sisaldama järgmisi andmeid: 

(a)töötlemistoimingu eesmärk; 

(b)töödeldud andmed;

(c)töötlemistoimingu kuupäev ja kellaaeg;

(d)andmeid töödelnud üksuse ja vastutava isiku nimi. 

3.Logisid võib kasutada üksnes lõikes 1 osutatud otstarbel ning need kustutatakse kolm aastat pärast nende loomist. 

4.Logisid võib säilitada lõikes 3 osutatud ajavahemikust kauem, kui neid on vaja juba käimasolevate seire- ja/või järelevalvemenetluste jaoks.

5.Igal pädeval asutusel on juurdepääs tema salvestatud andmetega seotud logidele.

6.iRCMSi ja RIATi enesekontrolli ning nõuetekohase toimimise, andmete tervikluse ja andmeturbe tagamiseks on Frontexil juurdepääs vastavatele logidele.

7.Teabevahetusportaali enesekontrolli ning nõuetekohase toimimise, andmete tervikluse ja andmeturbe tagamiseks on eu-LISA-l juurdepääs vastavatele logidele. 

8.Riiklikel andmekaitse järelevalveasutustel ja Euroopa Andmekaitseinspektoril on taotluse korral juurdepääs logidele ulatuses, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

Artikkel 20

Andmete säilitamise aeg 

1.Kui tagasisaatmine on määruse (EL) 2018/1860 artikli 6 kohaselt kinnitatud, säilitatakse riiklikku RECAMASi, iRCMSi ja RIATi salvestatud andmeid kümme aastat alates tagasisaatmise kinnitamise kuupäevast. Kui tagasisaatmisotsus tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks, kustutatakse vastavad andmed viivitamata.

2.Kui tagasisaatmisotsusega kaasneb määruse (EL) 2026/2280 artikli 8 kohane sissesõidukeeld, säilitatakse riiklikku RECAMASi, iRCMSi ja RIATi salvestatud andmeid seni, kuni kõnealune sissesõidukeeld kehtib, või lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on pikem.

3.Lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete säilitamisaja möödumisel kustutatakse andmed riiklikust RECAMASist, iRCMSist ja RIATist automaatselt.

4.Käesolev artikkel ei mõjuta Frontexi suhtes kohaldatavaid erinorme, mis tulenevad määruse (EL) …/… [Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus] artiklist [110].

Artikkel 21

Andmesubjektide õigused 

Andmesubjektid võivad kohaldatavate andmekaitsenormide alusel oma õiguste kasutamiseks esitada taotluse Frontexile, kes edastab taotluse artikli 23 kohaselt teabevahetusportaali kaudu pädevale vastutavale töötlejale.

Artikkel 22

Statistika 

1.Määruse (EL) 2026/2280 artiklis 46 ja määruse (EÜ) nr 862/2007 artiklis 7 osutatud anonüümitud andmed ning anonüümitud andmed juhtumite staatuse kohta salvestatakse riiklikust RECAMASist, iRCMSist ja RIATist automaatselt aruandluse ja statistika keskhoidlasse.

2.Aruandluse ja statistika keskhoidla koostatud statistikalepääsevad juurde pädevad asutused, Frontex, eu-LISA ja komisjon.

3.Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega täpsustatakse aruandluse ja statistika keskhoidlasse andmete salvestamiseks vajalikke tehnilisi nõudeid ning juhtumite staatust käsitlevate andmete salvestamiseks vajalikke konkreetseid andmeliike. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 23

Vastutus isikuandmete töötlemise eest

1.Riikliku RECAMASi puhul määrab iga liikmesriik asutuse, keda käsitatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 7 kohase vastutava töötlejana seoses nende andmete töötlemisega, mille ta sellesse süsteemi salvestab, ning selle operatiivjuhtimisega. Frontexit käsitatakse määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punkti 12 kohase volitatud töötlejana seoses nende andmete töötlemisega, mille ta sellesse süsteemi salvestab.

2.iRCMSi puhul käsitatakse igas liikmesriigis lõike 1 kohaselt määratud asutust määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 7 kohase vastutava töötlejana seoses nende andmete töötlemisega, mille ta sellesse süsteemi salvestab. Frontexit käsitatakse määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punkti 12 kohase volitatud töötlejana seoses nende andmete töötlemisega, mille ta iRCMSi salvestab, ning iRCMSi operatiivjuhtimisega.

3.RIATi puhul käsitatakse igas liikmesriigis lõike 1 kohaselt määratud asutust määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 7 kohase vastutava töötlejana seoses nende andmete töötlemisega, mille ta salvestab sellesse süsteemi riiklike taasintegreerimisabi programmide juhtumite kohta. Liikmesriikide määratud asutusi ja Frontexit käsitatakse vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 26 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 28 kohaste kaasvastutavate töötlejatena seoses RIATi salvestatud isikuandmete töötlemisega liidu taasintegreerimisabi programmi raames hallatavate juhtumite puhul. Iga kaasvastutava töötleja vastutus piirdub andmetega, mille ta RIATi salvestab. Frontexit käsitatakse määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punkti 12 kohase volitatud töötlejana seoses nende andmete töötlemisega, mille ta RIATis hallatavate riiklike taasintegreerimisabi programmide juhtumite kohta salvestab, ning RIATi operatiivjuhtimisega.

4.Teabevahetusportaali puhul käsitatakse liikmesriikide poolt lõike 1 kohaselt määratud asutusi ja Frontexit vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 26 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 28 kohaste kaasvastutavate töötlejatena seoses teabevahetusportaali kaudu vahetatavate isikuandmete töötlemisega. Iga kaasvastutava töötleja vastutus piirdub andmetega, mida ta teabevahetusportaalis töötleb. eu-LISAt käsitatakse määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punkti 12 kohase volitatud töötlejana seoses teabevahetusportaali operatiivjuhtimisega.

Artikkel 24

Töötajate koolitus

1.Enne kui pädevate asutuste ja Frontexi töötajatele, kellel on õigus pääseda juurde riiklikule RECAMASile, iRCMSile, RIATile ja teabevahetusportaalile, antakse luba töödelda neisse süsteemidesse salvestatud andmeid, ning korrapäraselt pärast riiklikule RECAMASile, iRCMSile, RIATile ja teabevahetusportaalile juurdepääsu andmist läbivad nad asjakohased koolitused andmeturbe, põhiõiguste, sealhulgas isikuandmete kaitse, ning andmetöötluse normide ja menetluste, sealhulgas andmete kvaliteedi parandamise meetmete kohta. Töötajaid teavitatakse kõigist asjakohastest kuritegusid ja karistusi käsitlevatest sätetest, sealhulgas artiklis 26 sätestatutest.

2.Liikmesriigid korraldavad oma töötajatele riiklikku RECAMASi käsitlevaid koolitusi. 

3.Frontex korraldab oma töötajatele ja pädevatele asutustele Frontexi RECAMASi, iRCMSi ja RIATi käsitlevaid koolitusi.

4.eu-LISA korraldab pädevatele asutustele teabevahetusportaali tehnilist toimimist käsitlevaid koolitusi.

Artikkel 25

Riiklike andmekaitse järelevalveasutuste ja Euroopa Andmekaitseinspektori koostöö

Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 62 teevad riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor, tegutsedes igaüks oma pädevuse piires, oma kohustuste raames aktiivselt koostööd ning tagavad eelkõige teabevahetusportaali koordineeritud järelevalve.

Artikkel 26

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

4. peatükk
MUUDE LIIDU ÕIGUSAKTIDE MUUTMINE

Artikkel 27

Määruse (EL) 2018/1726 muutmine

Määrust (EL) 2018/1726 muudetakse järgmiselt:

1) artiklisse 1 lisatakse lõiked 4c ja 4d:

„4c. Amet vastutab rändeasutuste vahelise turvalise sidekanali (edaspidi „teabevahetusportaal“) arendamise, sealhulgas projekteerimine, operatiivjuhtimise ja tehnilise edasiarendamise eest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) …/… 34(23) [käesolev määrus].

4d. Amet vastutab järgmiste tegevuste toetamise eest:

a) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti toetamine tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteemi etalonteostuse (edaspidi „Frontexi RECAMAS“) arendamisel, sealhulgas tehniline edasiarendamine, kooskõlas määrusega (EL) …/… [käesolev määrus]; 

b) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti toetamine liidu integreeritud tagasivõtujuhtumite haldamise süsteemi (edaspidi „iRCMS“) ja liidu taasintegreerimisjuhtumite haldamise süsteemi (edaspidi „RIAT“) arendamisel, sealhulgas tehniline edasiarendamine, kooskõlas määrusega (EL) …/… [käesolev määrus].“;

2) lisatakse artiklid 8e ja 8f:

„Artikkel 8e

Teabevahetusportaaliga seotud ülesanded

Teabevahetusportaaliga seoses täidab amet järgmisi ülesandeid:

a) ülesanded, mis on talle antud määruse (EL) …/… [käesolev määrus] artikli 15 lõikega 4 ja artikli 17 lõikega 4; 

b) teabevahetusportaali tehnilise kasutamise alase koolitusega seotud ülesanded, sealhulgas koolitusmaterjalide pakkumine.

Artikkel 8f

Frontexi RECAMASi, iRCMSi ja RIATiga seotud ülesanded

Frontexi RECAMASi, iRCMSi ja RIATiga seoses täidab amet talle määrusega (EL) …/… [käesolev määrus] antud ülesandeid.“;

 3) artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Amet seirab teadusuuringuid, mis on olulised SISi, VISi, Eurodaci, EESi, ETIASe, DubliNeti, ECRIS-TCNi, e-CODEXi süsteemi, ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi, teabevahetusportaali ja muude artikli 1 lõikes 5 osutatud suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise jaoks.“;

 4) artikli 19 lõike 1 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt qq:

„qq) võtab vastu määruse (EL) …/… [käesolev määrus] artikli 37 lõike 2 kohased aruanded teabevahetusportaali arendamise ja tegevuse kohta;“.

Artikkel 28

Määruse (EL) 2018/1860 muutmine

Määrusele (EL) 2018/1860 lisatakse artikkel 17a järgmises sõnastuses:

„Artikkel 17a

Tagasisaatmist käsitlevates hoiatusteadetes sisalduvate andmete säilitamine riiklikes juhtumite haldamise süsteemides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) …/… [käesolev määrus] kohaldamise eesmärgil

1. Erandina määruse (EL) 2018/1861 artikli 41 lõikest 2 võib täideviiva liikmesriigi pädev asutus pärast teise liikmesriigi poolt artikli 3 kohaselt sisestatud tagasisaatmist käsitlevale hoiatusteatele vastava päringutabamuse saamist säilitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) …/… 35(24) [käesolev määrus] kohaselt loodud riiklikus RECAMASis kõnealuses hoiatusteates sisalduvaid andmeid ulatuses, mis on vajalik määruse (EL) …/… [käesolev määrus] artikli 7 lõikes 1 osutatud eesmärkidel.

2. Kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik on hoiatusteadet määruse (EL) 2018/1861 artikli 44 lõike 2 kohaselt muutnud, ajakohastab täideviiv liikmesriik vastavalt kõnealuseid andmeid oma määruse (EL) …/… [käesolev määrus] kohaselt loodud riiklikus RECAMASis.

3. Erandina määruse (EL) 2018/1861 artikli 42 lõikest 1 säilitatakse ja kustutatakse lõike 1 kohaselt säilitatud andmeid kooskõlas määruse (EL) …/… [käesolev määrus] artikli 20 lõigetega 1–3.

4. Lõike 1 kohaselt säilitatud andmete edastamise või kättesaadavaks tegemise suhtes kohaldatakse artiklit 15.“

Artikkel 29

Määruse (EL) 2019/817 muutmine

Määrusesse (EL) 2019/817 lisatakse järgmine artikkel 48a:

„Artikkel 48a

Teabevahetusportaal

1. Käesoleva määruse kohaselt nõutav teabevahetus liikmesriikide asutuste vahel ning nende asutuste ja ETIASe kesküksuse vahel toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) …/… 36(25) [käesolev määrus] alusel loodud teabevahetusportaali kaudu järgmistel eesmärkidel:

a) andmekaitseõiguste kasutamine artikli 48 lõigete 3 ja 4 kohaselt;

b) pädeva asutuse teavitamine lingi parandamisest või kustutamisest artikli 31 lõike 3 ja artikli 33 lõike 5 kohaselt;

c) teavitamine lingi parandamisest või kustutamisest artikli 32 lõike 7 kohaselt;

d) pädeva asutuse teavitamine valesti salvestatud lingist artikli 32 lõike 7 kohaselt.

2. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega täpsustatakse käesoleva määruse kohase teabevahetusportaali kaudu toimuva teabevahetuse vorminguid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“.

Artikkel 30

Määruse (EL) 2019/818 muutmine

Määrust (EL) 2019/818 muudetakse järgmiselt:

   1) artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

   a) lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. SISi, Eurodaci ja ECRIS-TCNi eesmärkide toetamiseks ning süsteemiüleste statistiliste andmete ja analüütilise aruandluse esitamiseks poliitika, tegevuse ja andmete kvaliteediga seotud eesmärkidel luuakse kooskõlas asjaomaste nimetatud süsteeme reguleerivate õigusaktidega aruandluse ja statistika keskhoidla. Aruandluse ja statistika keskhoidla toetab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/982, 37(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2025/13 38(27) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) …/… 39(28) [käesolev määrus] eesmärkide saavutamist.

2. eu-LISA loob ja võtab kasutusele aruandluse ja statistika keskhoidla, mida ta haldab oma tehnilistes keskustes ning mis sisaldab määruse (EL) 2024/1358 artiklis 12, määruse (EL) 2018/1862 artiklis 74 ja määruse (EL) 2019/816 artiklis 32 osutatud andmeid ja statistikat, mis on ELi infosüsteemide kaupa loogiliselt eraldatud. eu-LISA kogub andmeid ja statistikat määruse (EL) 2024/982 artikli 71 lõikes 2 ja määruse (EL) 2025/13 artikli 39 lõikes 1 osutatud ruuterist. eu-LISA kogub määruse (EL) …/… [käesolev määrus] artiklis 22 osutatud andmeid ja statistikat. Juurdepääs aruandluse ja statistika keskhoidlale antakse kontrollitud ja turvalise juurdepääsu ning konkreetsete kasutajaprofiilide abil üksnes aruandluse ja statistika eesmärgil määruse (EL) 2024/1358 artiklis 12, määruse (EL) 2018/1862 artiklis 74, määruse (EL) 2019/816 artiklis 32, määruse (EL) 2024/982 artikli 71 lõikes 2, määruse (EL) 2025/13 artikli 13 lõikes 1 ja määruse (EL) …/… [käesolev määrus] artikli 22 lõikes 2 osutatud asutustele.“;

   b) lõikesse 4 lisatakse punkt d:

„d) turvaline sidetaristu, mis ühendab aruandluse ja statistika keskhoidla riiklike tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteemide (edaspidi „riiklikud RECAMASid“), liidu integreeritud tagasivõtujuhtumite haldamise süsteemi (edaspidi „iRCMS“) ja liidu taasintegreerimisjuhtumite haldamise süsteemiga (edaspidi „RIAT“) kooskõlas määrusega (EL) …/… [käesolev määrus].“;

   2) lisatakse artikkel 48a:

„Artikkel 48a

Teabevahetusportaal

1. Käesoleva määruse kohaselt nõutav teabevahetus liikmesriikide asutuste vahel ning nende asutuste ja ETIASe kesküksuse vahel toimub määruse (EL) …/… [käesolev määrus] alusel loodud teabevahetusportaali kaudu järgmistel eesmärkidel:

a) andmekaitseõiguste kasutamine artikli 48 lõigete 3 ja 4 kohaselt;

b) pädeva asutuse teavitamine lingi parandamisest või kustutamisest artikli 31 lõike 3 ja artikli 33 lõike 5 kohaselt;

c) teavitamine lingi parandamisest või kustutamisest artikli 32 lõike 7 kohaselt;

d) pädeva asutuse teavitamine valesti salvestatud lingist artikli 32 lõike 7 kohaselt.

2. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega täpsustatakse käesoleva määruse kohase teabevahetusportaali kaudu toimuva teabevahetuse vorminguid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 70 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“;

   3) artiklit 62 muudetakse järgmiselt:

   a) lisatakse lõige 3a:

„3a. Liikmesriikide pädevate asutuste, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, eu-LISA ja komisjoni nõuetekohaselt volitatud töötajatel on juurdepääs määruse (EL) …/… [käesolev määrus] artiklis 22 osutatud riiklike RECAMASide, iRCMSi ja RIATiga seotud andmetega tutvumiseks.“;

   b) lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Lõigete 1, 2, 3 ja 3a kohaldamisel säilitab eu-LISA nimetatud lõigetes osutatud andmeid aruandluse ja statistika keskhoidlas. Aruandluse ja statistika keskhoidlas säilitatavate andmete alusel ei ole võimalik isikut tuvastada, kuid need andmed võimaldavad lõigetes 1, 2, 3 ja 3a loetletud asutustel saada kohandatavaid aruandeid ja statistikat, et suurendada kontrollide tegemise tõhusust piiril, aidata asutustel menetleda viisataotlusi ning toetada rändepoliitika tõenduspõhist kujundamist ja liidu julgeolekut.“.

5. peatükk
LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

Kulud

Riiklike RECAMASide arendamise, tehniline edasiarendamine kaasa arvatud, ja operatiivjuhtimisega seotud kulud kannab iga asjaomane liikmesriik. Need kulud hõlmavad kulusid, mis on seotud Frontexi RECAMASi, iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali integreerimisega riiklikesse RECAMASidesse ning Frontexi RECAMASi kohandamisega.

Artikkel 32

Teavitamine

1.Liikmesriigid teatavad komisjonile, Frontexile ja eu-LISA-le asutuse, keda käsitatakse artikli 23 kohaselt vastutava töötleja ja kaasvastutava töötlejana.

2.Liikmesriigid teatavad komisjonile, Frontexile ja eu-LISA-le artiklites 7, 8 ja 9 osutatud pädevad asutused, kellel on õigus andmeid salvestada, nendega tutvuda, neid parandada või kustutada.

3.Liikmesriigid teatavad komisjonile, Frontexile ja eu-LISA-le artikli 14 lõikes 3 osutatud ühtse kontaktpunkti.

4.Frontex haldab avalikku veebisaiti, mida ajakohastatakse pidevalt ja mis sisaldab käesolevas artiklis osutatud teavet.

Artikkel 33

Töölerakendamine

1.Hiljemalt [ELT: palun lisada kuupäev: neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] peavad liikmesriigid olema kasutusele võtnud riikliku RECAMASi ja seda kasutama. Iga liikmesriik teatab komisjonile ja Frontexile viivitamata kuupäeva, mil ta hakkas oma riiklikku RECAMASi kasutama.

2.Komisjon määrab rakendusaktiga kindlaks iRCMSi ja RIATi arendamise lõpuleviimise kuupäeva, kui Frontex on eu-LISA toel läbiviidud iRCMSi ja RIATi põhjaliku testimise eduka lõpuleviimise kinnitanud.

3.Ühe aasta jooksul alates lõike 2 kohaselt kindlaks määratud kuupäevast, või kui see on hilisem, lõikes 1 osutatud teate esitamise kuupäevast võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed iRCMSi ja RIATi integreerimiseks oma riiklikku RECAMASi kooskõlas artikli 15 lõikega 3 ning teatab komisjonile ja Frontexile integreerimise edukast lõpuleviimisest.

4.Komisjon määrab rakendusaktiga kindlaks kuupäeva, millest alates iRCMS ja RIAT asjaomastes liikmesriikides tööle rakendatakse ja Frontex neid käitab, kui Frontex on kinnitanud iRCMSi ja RIATi eduka integreerimise asjaomaste liikmesriikide riiklikesse RECAMASidesse. Frontexi kinnitus põhineb põhjalike testide edukal lõpuleviimisel; testid viiakse läbi pärast lõikes 3 osutatud teate saamist koostöös asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikidega ning eu-LISA toel.

5.Komisjon määrab rakendusaktiga kindlaks teabevahetusportaali arendamise lõpuleviimise kuupäeva, kui eu-LISA on kinnitanud teabevahetusportaali põhjaliku testimise eduka lõpuleviimise; testimine viiakse vajaduse korral läbi koostöös Frontexi ja liikmesriikidega.

6.Ühe aasta jooksul alates lõike 5 kohaselt kindlaks määratud kuupäevast, või kui see on hilisem, lõikes 1 osutatud teate esitamise kuupäevast võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed teabevahetusportaali integreerimiseks oma riiklikku RECAMASi kooskõlas artikli 15 lõikega 4 ning teatab komisjonile ja Frontexile integreerimise edukast lõpuleviimisest. Ühe aasta jooksul alates lõike 5 kohaselt kindlaks määratud kuupäevast võtab Frontex vajalikud meetmed teabevahetusportaali integreerimiseks tagasisaatmise haldamise integreeritud platvormi kooskõlas artikli 14 lõikega 2 ning teatab komisjonile integreerimise edukast lõpuleviimisest.

7.Komisjon määrab rakendusaktiga kindlaks kuupäeva, millest alates teabevahetusportaal asjaomastes liikmesriikides tööle rakendatakse ja Frontex seda käitab, kui eu-LISA on kinnitanud teabevahetusportaali eduka integreerimise asjaomaste liikmesriikide riiklikesse RECAMASidesse ja tagasisaatmise haldamise integreeritud platvormi. eu-LISA kinnituse aluseks on põhjalike testide edukas lõpuleviimine; testid viiakse läbi pärast lõikes 6 osutatud teate saamist koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

8.Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõigete 2, 4, 5 ja 7 kohaselt kindlaks määratud kuupäevadest.

9.Lõigetes 2, 4, 5 ja 7 osutatud rakendusaktid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

10.Liikmesriigid ja asjakohasel juhul Frontex alustavad iRCMSi ja RIATi ning teabevahetusportaali kasutamist vastavalt lõike 4 ja lõike 7 kohaselt kindlaks määratud kuupäevadel.

Artikkel 34

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 35

Nõuanderühm

1.Frontex loob nõuanderühma.

2.Nõuanderühm annab Frontexile ja eu-LISA-le RECAMASi mudeli, Frontexi RECAMASi, riiklike RECAMASide, iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaaliga seotud eksperditeadmisi, eelkõige nende iga-aastaste tööprogrammide ja tegevusaruannete ettevalmistamisel. 

3.Nõuanderühm koosneb riiklikest ekspertidest, kahest Frontexi projektijuhist, kahest eu-LISA projektijuhist ja ühest komisjoni liikmest. Nõuanderühma juhib Frontex.

Artikkel 36

Kontaktpunkt

Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes on käesoleva määruse rakendamisel kontaktpunktiks. Iga liikmesriik teatab selle asutuse nime komisjonile. Kui liikmesriik muudab määratud asutust, teatab ta sellest komisjonile.

Artikkel 37

Järelevalve ja hindamine

1.Frontex esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile igal aastal aruande Frontexi RECAMASi, riiklike RECAMASide, iRCMSi ja RIATi arendamise ja tegevuse kohta, sealhulgas nende tehnilise toimimise ja turvalisuse kohta. Kõnealune aastaaruanne sisaldab teavet operatiivjuhtimise, sealhulgas andmekaitse- ja turvaintsidentide kohta, ning nende süsteemide toimimise kohta, võrreldes seda väljundit, kulutõhusust ja teenuste kvaliteeti puudutavate eesmärkide osas eelnevalt kindlaks määratud kvantitatiivsete näitajatega. 

2.eu-LISA esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile aastaaruande teabevahetusportaali arendamise ja tegevuse, sealhulgas selle tehnilise toimimise ja turvalisuse kohta. Kõnealune aastaaruanne sisaldab teavet selle süsteemi haldamise ja toimimise kohta, võrreldes seda tulemusi, kulutõhusust ja teenuste kvaliteeti puudutavate eesmärkide osas eelnevalt kindlaks määratud kvantitatiivsete näitajatega.

3.Viis aastat pärast kõigi riiklike RECAMASide, iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali töölerakendamist ning seejärel iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Selleks on komisjonil alaline juurdepääs Frontexi RECAMASile, iRCMSile, RIATile ja teabevahetusportaalile, ilma et tal oleks võimalik pääseda juurde isikuandmetele. 

4.Liikmesriigid esitavad Frontexile, eu-LISA-le ja komisjonile käesolevas artiklis osutatud aastaaruannete ja hindamise koostamiseks vajaliku teabe.

5.Hindamisi võib läbi viia kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2022/922 40 (29).

Artikkel 38

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3

1.3.Eesmärgid3

1.3.1.Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad4

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused5

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava5

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.5

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid6

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega7

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang7

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus8

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id)8

2.HALDUSMEETMED10

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid10

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)10

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus10

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta11

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)11

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed12

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU13

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub13

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele15

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade15

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud15

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade20

3.2.2.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud20

3.2.3.Hinnanguline personalivajadus20

3.2.3.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest20

3.2.4.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade22

3.2.5.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga22

3.2.6.Kolmandate isikute rahaline osalus23

3.2.7.Detsentraliseeritud asutuse hinnanguline personali- ja assigneeringute vajadus23

3.3.Hinnanguline mõju tuludele26

4.Digimõõde27

4.1.Diginõuded27

4.2.Andmed30

4.3.Digilahendused33

4.4.Koostalitlusvõime hindamine41

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed45

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonna juhtumite haldamise digitaliseerimist ning millega muudetakse määruseid (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1860, (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818

1.2.Asjaomane poliitikavaldkond 

Siseküsimused

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

Toetada tagasisaatmismääruses sätestatud tagasisaatmist, tagasivõtmist ja taasintegreerimist käsitlevate normide rakendamist ning aidata kaasa rände- ja varjupaigaleppe rakendamisele. Nende kahe eesmärgi saavutamine aitab kaasa Schengeni ala nõuetekohasele toimimisele ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kestlikkusele.

1.3.2.Erieesmärgid

Erieesmärk nr 1: suurendada andmete jagamist sama liikmesriigi pädevate asutuste vahel, liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja Frontexi vahel, samuti liikmesriikide või Frontexi ja kolmandate riikide vahel kooskõlas andmekaitsenormidega, et tagada tagasisaatmis-, tagasivõtmis- ja taasintegreerimisprotsesside läbiviimiseks ja jälgimiseks vajaliku teabe kättesaadavus.

Erieesmärk nr 2: edendada tagasisaatmis-, tagasivõtmis- ja taasintegreerimisprotsesside digitaliseerimist ning kõrvaldada olemasolevate IT-süsteemide piiratud funktsionaalsusest tulenevad puudused, et protsessid ja aruandlusnõuded oleksid rohkem digitaliseeritud, kasutajasõbralikumad ja automatiseeritumad, ning vähendada märkimisväärselt riiklike asutuste haldus- ja töökoormust.

Erieesmärk nr 3: võimaldada täpsema ja usaldusväärsema statistika automaatset koostamist ning lühendada andmete kogumiseks kuluvat aega, et paremini toetada tõenduspõhist poliitikakujundamist ja otsuste tegemist.

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Liikmesriigid arendavad, hooldavad ja käitavad oma riiklikke tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteeme (riiklikud RECAMASid).

Frontex hooldab ja ajakohastab RECAMASi mudelit ning arendab koostöös eu-LISAga Frontexi RECAMASi, mille soovivad liikmesriigid võivad kasutusele võtta ja oma vajadustele kohandada. Frontex arendab ka spetsiaalseid kasutusvalmis IT-lahendusi (nt RECAP – rakendus, mis võimaldab kolmandate riikide kodanike ja rändeasutuste vahelist teabevahetust), mida saab integreerida riiklikesse RECAMASidesse. Frontex arendab ja hooldab koostöös eu-LISAga ELi integreeritud tagasivõtujuhtumite haldamise süsteemi (iRCMS) ja taasintegreerimisjuhtumite haldamise süsteemi (RIAT), mis integreeritakse riiklikesse RECAMASidesse.

eu-LISA arendab teabevahetusportaali, mis võimaldab tagasisaatmise eest vastutavatel asutustel jagada teavet, mida ei saa jagada olemasolevate või tulevaste ELi infosüsteemide kaudu.

Tagasisaatmis-, tagasivõtmis- ja taasintegreerimismenetluste juhtumite haldamise digitaliseerimisega kiirendab, lihtsustab ja tõhustab algatus protsesse, suurendab nende läbipaistvust ning vähendab riiklike pädevate asutuste ja Frontexi töökoormust.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Erieesmärk nr 1

–Liikmesriikide taotletud ning teistele liikmesriikidele tagasisaatmismääruses sätestatud kohaldatavate tähtaegade jooksul kättesaadavaks tehtud tagasisaatmis-, tagasivõtu- ja taasintegreerimisjuhtumeid käsitlevate andmekogumite arv.

–iRCMSi kaudu menetletud tagasivõtmistaotluste arv.

Erieesmärk nr 2

–Kasutusele võetud riiklike RECAMASide arv.

–Nende liikmesriikide arv, kes kasutavad Frontexi RECAMASi või selle osi.

–Nende riiklike RECAMASide arv, millesse on integreeritud iRCMS ja RIAT.

–Euroopa otsinguportaali, aruandluse ja statistika keskhoidla ja SISiga ühendatud riiklike RECAMASide arv.

–Nende riiklike RECAMASide arv, mis on ühendatud teabevahetusportaaliga.

–Lihtsustatud või automatiseeritud alamprotsesside arv.

–Tagasisaatmis-, tagasivõtu- ja taasintegreerimisjuhtumi keskmine menetlemise kestus.

–Uute menetluste ja IT-süsteemide kasutamiseks koolitatud töötajate arv.

Erieesmärk nr 3

–Automaatselt koostatud statistiliste andmekogumite arv (nagu on ette nähtud tagasisaatmismääruses).

–Tagasisaatmismääruses sätestatud kohaldatavate tähtaegade jooksul esitatud statistiliste andmekogumite arv (nagu on ette nähtud tagasisaatmismääruses).

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb 

☑ uut meedet 

¨ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 41  

¨ olemasoleva meetme pikendamist 

¨ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Kõik süsteemid (riiklikud RECAMASid, Frontexi RECAMAS, iRCMS, RIAT ja teabevahetusportaal) on kavas välja arendada nelja aasta jooksul alates määruse jõustumisest vastavalt järgmisele esialgsele ajakavale:

-    2028. aasta III kvartal: määruse jõustumine;

-    2028. aasta III/IV kvartal: IT-süsteemide arendamise juhtimisraamistiku loomine;

-    2028. aasta III kvartal kuni 2030. aasta I kvartal: käivitamisetapp, sealhulgas töötajate värbamine;

-    2030. aasta I kuni II kvartal: hankeetapp;

-    2030. aasta II kvartal kuni 2032. aasta I kvartal: arendusetapp;

-    2032. aasta I kvartal kuni 2032. aasta II kvartal: testimisetapp;

-    2032. aasta II kvartal kuni 2032. aasta III kvartal: järkjärgulise liidestamise etapp ja järkjärguline töölerakendamine.

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante)

Kindlakstehtud probleeme ei ole võimalik riiklikul tasandil tulemuslikult lahendada. Arvestades praeguse digikeskkonna suurt killustatust, jätkavad liikmesriigid ELi tasandi koordineerimise ja asjakohase ELi õigusraamistiku puudumisel omavahel ühendamata süsteemide arendamist, mis toob kaasa ebatõhususe, ebaühtlase digitaliseerimise ja suuremad kulud. Tagasisaatmis-, tagasivõtmis- ja taasintegreerimisprotsesside ebatõhus digitaalne haldamine takistab tulevikus ühiste tagasisaatmisnormide rakendamist, mille tulemusel jääb tagasisaatmise tulemuslikkus alla optimaalse taseme. See mõjutaks ka rände- ja varjupaigaleppe normide nõuetekohast toimimist ning avaldaks mõju Schengeni alale.

ELi tasandi sekkumine on hädavajalik, et tagada asjaomaste IT-süsteemide omavaheline ühendamine liikmesriikides (sealhulgas ELi infosüsteemide võimalusi ära kasutades) järjepidev andmevahetus ning tegevuse tõhusus kõigis liikmesriikides. Üksnes ELi tasandil koordineeritud lähenemisviis võimaldab sidusalt lahendada piiriüleseid probleeme, millega liikmesriigid praegu kokku puutuvad, näiteks seoses andmete ebapiisava jagamisega liikmesriikide vahel.

Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post)

Algatus loob ELi lisaväärtust, sest ELi tasandi algatusega saab luua ühise raamistiku, mis eeldatavasti parandab andmete jagamist, kiirendab menetlusi, vähendab halduskoormust ja võimaldab koostada üksikasjalikumat statistikat. Sama tulemust ei ole võimalik saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad eraldi. ELi tasandil ühtlustatud ja digitaliseeritud lähenemisviis tagasisaatmis-, tagasivõtmis- ja taasintegreerimisprotsessidele parandab tagasisaatmissüsteemi üldist tulemuslikkust ning on kooskõlas rände- ja varjupaigaleppe laiemate eesmärkidega. Lõppkokkuvõttes toetavad sidusad digitaliseerimispüüdlused Schengeni ala nõuetekohast toimimist ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kestlikkust.

Ühtne digiraamistik tugevdab ELi positsiooni läbirääkimistel ja suhtluses kolmandate riikidega ning parandab 24 ELi tagasivõtukokkulepete rakendamist, milles on ette nähtud ühtsed menetlused. See aitaks muuta lähenemisviisi sujuvamaks ja tagada kolmandates riikides ühtsemad ootused ning tooks kasu kõigile liikmesriikidele.

ELi tasandi jõupingutused loovad mastaabisäästu, vähendades keskmisi kulusid, ning aitavad vältida tegevuste dubleerimist, mis tuleneb süsteemide arendamisest üksteisest eraldatult, ja toetavad tõenduspõhist poliitikakujundamist, sealhulgas andmete ja statistika usaldusväärsuse suurendamise kaudu. Ressursse ja eksperditeadmisi koondades saab EL pakkuda töökindlamaid ja paremini skaleeritavaid lahendusi kui liikmesriigid eraldi tegutsedes.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Tagasisaatmise valdkonnas on Frontex kooskõlas oma volitustega (millele viidatakse ka kui „Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusele“) töötanud välja tagasisaatmisjuhtumite haldamise mudeli (edaspidi „RECAMASi mudel“), et aidata liikmesriikidel täiustada oma tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteeme ja tagada nende vähemalt minimaalne tõhusus. RECAMASi mudel on näidis (st dokument, mitte IT-süsteem), mille alusel saavad liikmesriigid üles ehitada ja kasutusele võtta oma juhtumite haldamise süsteemid sarnasel viisil, võimaldades asjaomaste liikmesriikide asutuste vahel tõhustatud koostööd ning parandades samal ajal andmete kogumist. ELi tagasisaatmiskoordinaatori tegevusstrateegia ning rände- ja varjupaigaleppe ühise rakenduskava osana pidid kõik liikmesriigid olema alustanud RECAMASi mudelil põhineva riikliku süsteemi arendamist ja rakendamist aastatel 2024–2025. Praeguseks on 26 ELi liikmesriigil tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteem, mis on teataval määral RECAMASi mudeliga kooskõlas, kuid neist vaid 12 käitavad täielikult RECAMASi mudelil põhinevat süsteemi.

Tagasivõtmise valdkonnas on komisjon toetanud tagasivõtujuhtumite haldamise süsteemide (edaspidi „RCMS“) arendamist ja toimimist, et võimaldada liikmesriikidel ja kolmandatel riikidel viia tagasivõtmismenetlusi läbi tõhusalt, digitaalselt ja standarditud viisil, kuid ELi tasandil puuduvad konkreetsed normid, mis reguleeriksid nende süsteemide kasutamist. Süsteemid asuvad füüsiliselt kolmandates riikides ja kuuluvad neile ning nendega kaasnevad jooksvad hoolduskulud. Praegu on kasutusel ainult kuus RCMSi – Armeenia, Bangladeshi, Gruusia, Pakistani, Sri Lanka ja Ukrainaga. Need kuus RCMSi võimaldavad esitada kolmandale riigile tagasivõtmistaotlusi ning jälgida töövooge, mis on seotud kodakondsuse kontrollimise ja kinnitamise, reisidokumentide väljaandmise ja tagasisaatmisoperatsioonidega. Tegemist on eraldiseisvate süsteemidega, millest igaüks nõuab erinevat sisselogimisprotseduuri ning mis ei võimalda liikmesriikide ega ELi süsteemidest teavet otse üles laadida. Komisjonil on juhtiv roll nende liikmesriikide ühendamisel olemasolevate RCMSidega, kes seda soovivad, ning komisjon toetab rahaliselt nende nõuetekohast tehnilist hooldust ja toimimist.

Taasintegreerimise valdkonnas on komisjon välja töötanud taasintegreerimisalase abi vahendi (edaspidi „RIAT“), et tagada taasintegreerimisjuhtumeid käsitlev teabevahetus liikmesriikide tagasisaatmisnõustajate ja kolmandates riikides tegutsevate taasintegreerimispartnerite vahel. RIAT on osa Euroopa rändevõrgustiku teabevahetussüsteemist (EMN IES), mis loodi 2008. aastal. Lisaks teabevahetusele kasutatakse RIATi juhtumite finants- ja haldusküsimuste lahendamiseks eri taasintegreerimisprogrammide, sealhulgas Frontexi enda ELi taasintegreerimisprogrammi raames, ning andmete kogumiseks. Praegu on RIATiga ühendatud kõik ELi liikmesriigid, Šveits, Norra ja Island ning mõned taasintegreerimispartnerid.

Olemasolevate IT-süsteemide käideldavus, kasutamine ja funktsioonid erinevad liikmesriigiti suuresti. Olemasolevad tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise IT-süsteemid on välja töötatud eraldi ja eri osalejate poolt nii ELi kui ka riigi tasandil. Praeguse õigusraamistiku ja töökorralduse tingimustes on edasise arendamise ja andmete jagamise võimalused piiratud. Selle tulemuseks on killustunud ja ebatõhus digikeskkond.

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

Digitaliseerimine on rände- ja varjupaigaleppes sõnaselgelt määratletud kiirete ja tõhusate rändemenetluste võimaldajana. Digisüsteemid on hädavajalikud operatiivkoostöö parandamiseks, usaldusväärse andmekogumise tagamiseks, halduskoormuse vähendamiseks ning ELi rändenormide täitmise seire ja tagamise tugevdamiseks. See eesmärk on kooskõlas ELi laiema poliitilise eesmärgiga arendada Euroopa digilahendusi, mis lihtsustavad menetlusi, tagades samal ajal põhiõiguste ja isikuandmete kaitse.  

Vajadust tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonna juhtumite haldamise digitaliseerimise järele on rõhutatud president von der Leyeni 2024.–2029. aasta poliitilistes suunistes, komisjoni 2025. ja 2026. aasta tööprogrammides, milles algatust on sõnaselgelt kirjeldatud kui märkimisväärse lihtsustamismõõtmega algatust,3 ning Euroopa varjupaiga- ja rändehaldusstrateegias4. Tagasisaatmismäärusega luuakse ELi ühine tagasisaatmissüsteem, mis võimaldab andmeid tõhusamalt jagada ja edastada kooskõlas andmekaitsenormidega.  

ELi ja liikmesriikide tasandil vajalikud investeeringud võivad jääda 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel kokku lepitud summade piiresse.

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Algatus eeldab uute IT-süsteemide loomist, mille eest hakkavad vastutama Frontex ja eu-LISA.

Frontex arendab ja hooldab tagasisaatmisjuhtumite haldamise IT-etalonteostust (Frontexi RECAMAS), ELi integreeritud tagasivõtujuhtumite haldamise süsteemi (iRCMS) ja ELi taasintegreerimisjuhtumite haldamise süsteemi (RIAT).

eu-LISA projekteerib, arendab ja hooldab rändeasutuste vahelist sidekanalit (teabevahetusportaal).

Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja laiendada Frontexi ja eu-LISA volitusi, sest nende praegused ülesanded ei hõlma uusi ülesandeid. Seetõttu on vaja uusi rahalisi vahendeid ja inimressursse, et mõlemad ametid saaksid oma uusi ülesandeid täita.

Programminõukogu ja nõuanderühm toetavad uute IT-süsteemide arendamist ja edasist edasiarendamist. Neisse kahte struktuuri on kaasatud ka rände ja siseasjade peadirektoraat. Koosolekud toimuvad korrapäraselt ja arendusetapis vähemalt kuus korda aastas. Üldisemalt peab rände ja siseasjade peadirektoraat jälgima tulevase määruse väljatöötamist ja rakendamist ning selle üldist järgimist. Seetõttu on komisjonil oma uute ülesannete täitmiseks vaja täiendavaid töötajaid.

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

¨ Piiratud kestusega

–¨    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–¨    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

☑ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2028–2034,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id) 42   

¨ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–¨ tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–¨    rakendusametite kaudu

¨ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–¨ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–¨ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–☑ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–¨ avalik-õiguslikele asutustele;

–¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

–¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–¨ asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–¨ liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

Komisjon tagab, et kehtestatakse vajalik kord, mille alusel jälgitakse kavandatud meetmete toimimist ning hinnatakse nende vastavust peamistele poliitikaeesmärkidele. Viis aastat pärast kõigi riiklike RECAMASide, iRCMSi, RIATi ja teabevahetusportaali töölerakendamist ning seejärel iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande, milles hinnatakse määruse rakendamist ja selle lisaväärtust. Aruandes käsitletakse ka võimalikku otsest või kaudset mõju asjaomastele põhiõigustele. Aruandes võrreldakse saavutatud tulemusi eesmärkidega ning hinnatakse alusloogika jätkuvat kehtivust ja võimalikke tagajärgi tulevaste poliitikavariantide seisukohast.

Frontex esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile igal aastal aruande Frontexi RECAMASi, riiklike RECAMASide, iRCMSi ja RIATi arendamise ja tegevuse kohta, sealhulgas nende tehnilise toimimise ja turvalisuse kohta.

eu-LISA esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile aastaaruande teabevahetusportaali arendamise ja tegevuse, sealhulgas selle tehnilise toimimise ja turvalisuse kohta.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Osa käesolevast ettepanekust rakendatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja eu-LISA eelarvete kaudu kaudse eelarve täitmise korras.

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt täidetakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja eu-LISA eelarveid kooskõlas tulemusliku ja tõhusa sisekontrolliga. Seetõttu on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja eu-LISA kohustatud rakendama asjakohast kontrollistrateegiat, mis on kontrolliahelasse kuuluvate asjaomaste osalejate vahel kooskõlastatud. Järelkontrollide osas kohaldatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja eu-LISA kui detsentraliseeritud ametite suhtes eelkõige järgmist:

–komisjoni siseauditi talituse korraldatav siseaudit;

–Euroopa Kontrollikoja aastaaruanded, milles esitatakse kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

–iga-aastane eelarve täitmisele heakskiidu andmine Euroopa Parlamendi poolt;

–võimalikud OLAFi juurdlused, mille eesmärk on eelkõige tagada, et asutustele eraldatud vahendeid kasutatakse nõuetekohaselt;

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja eu-LISA partnerdirektoraadina rakendab rände ja siseasjade peadirektoraat oma detsentraliseeritud asutuste kontrollistrateegiat, et tagada usaldusväärne aruandlus oma iga-aastase tegevusaruande raames. Kuigi detsentraliseeritud asutustel lasub täielik vastutus oma eelarve täitmise eest, vastutab rände ja siseasjade peadirektoraat ELi eelarvepädevate institutsioonide kehtestatud iga-aastaste maksete korrapärase tasumise eest.

Euroopa Ombudsman pakub täiendavat kontrolli- ja aruandlustasandit.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja eu-LISA täidetava eelarve jaoks on vaja eraldi sisekontrolliraamistikku, mis põhineb Euroopa Komisjoni sisekontrolliraamistikul. Ühtses programmidokumendis tuleb esitada teavet sisekontrollisüsteemide kohta ning iga-aastane konsolideeritud tegevusaruanne peab sisaldama teavet sisekontrollisüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse kohta, sealhulgas riskihindamise puhul.

Lisaks teostavad Euroopa Andmekaitseinspektor ning Frontexi ja eu-LISA andmekaitseametnikud järelevalvet Frontexi ja eu-LISA isikuandmete töötlemise üle.

Samuti korraldab rände ja siseasjade peadirektoraat Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja eu-LISA partnerpeadirektoraadina iga-aastast riskijuhtimist, et teha kindlaks ametite tegevusega seotud võimalikud suured riskid ja neid hinnata. Oluliseks peetavatest riskidest teatatakse igal aastal rände ja siseasjade peadirektoraadi juhtimiskavas, millele lisatakse leevendusmeetmeid sisaldav tegevuskava.

Tegevustasandil on peamise riskina kindlaks tehtud piisavate rahaliste vahendite ja inimressursside puudumine, mis võimaldaks uued IT-süsteemid õigeaegselt välja arendada.

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja eu-LISA kohta esitab komisjon aruande, mis käsitleb kontrollikulude suhet hallatavate asjaomaste vahendite väärtusse. Rände ja siseasjade peadirektoraadi 2024. aasta tegevusaruande kohaselt on see suhe eelarve kaudse täitmise raames volitatud üksuste ja detsentraliseeritud asutuste, sealhulgas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti puhul 0,11 %.

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

Rände ja siseasjade peadirektoraat jätkab oma pettustevastase võitluse strateegia kohaldamist kooskõlas komisjoni pettustevastase võitluse strateegiaga (CAFS), et tagada muu hulgas oma pettustevastaste sisemeetmete täielik kooskõla CAFSiga ning see, et pettuseriski juhtimine on suunatud pettuseriski valdkondade kindlakstegemisele ja sobivate lahenduste leidmisele.

Kaudse eelarve täitmise korral on pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemise meetmed sätestatud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja eu-LISA asutamismääruste pettusevastast võitlust käsitlevates erisätetes. Nende kohaselt peavad kaks detsentraliseeritud asutust muu hulgas vastu võtma pettusevastase strateegia.

Lisaks on rände ja siseasjade peadirektoraat kui partnerpeadirektoraat töötanud OLAFi esitatud metoodika alusel välja oma pettustevastase võitluse strateegia ja selle rakendanud. Detsentraliseeritud asutused, sealhulgas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, kuuluvad strateegia kohaldamisalasse.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–¨    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

ELi toetus detsentraliseeritud asutusele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametile järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eraldatavate assigneeringute summa on esialgne ja sõltub mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevast kokkuleppest. See tuleks lisada ameti toetusesse, kuna käesoleva ettepanekuga määratud ülesanded on alalised, ning vajaduse korral kompenseeritakse see mitmeaastase finantsraamistiku sama rubriigi asjaomase programmi rahastamispaketi samaväärse vähendamisega. Kui hüvitav vähendamine on vajalik, siis võib tekkida vajadus vaadata ametile eraldatud vahendid läbi iga-aastase eelarvemenetluse raames.

Ametile järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eraldatavate assigneeringute summa on esialgne ja sõltub mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevast kokkuleppest. See tuleks lisada ameti toetusesse, kuna käesoleva ettepanekuga määratud ülesanded on alalised, ning vajaduse korral kompenseeritakse see mitmeaastase finantsraamistiku sama rubriigi asjaomase programmi rahastamispaketi samaväärse vähendamisega. Kui hüvitav vähendamine on vajalik, siis võib tekkida vajadus vaadata ametile eraldatud vahendid läbi iga-aastase eelarvemenetluse raames.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–¨    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.2.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

3.2.3.Hinnanguline personalivajadus 

–¨    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest 

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 48

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

Võttes arvesse rubriigi 4 üldist pingelist olukorda nii töötajate arvu kui ka assigneeringute taseme osas, kaetakse vajalik inimressurss peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meetme haldamisega tegelema ja/või kes on peadirektoraadi või komisjoni muude talituste piires ümber paigutatud.

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade 

EI KOHALDATA

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 4 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–3 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

3.2.5.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–☑    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–¨    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–¨    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.6.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–☑    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–¨    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.7.Detsentraliseeritud asutuse hinnanguline personali- ja assigneeringute vajadus 

Personalivajadus (täistööaja ekvivalendina)

ELi eelarvest ette nähtud toetusest kaetavad assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2028. aastal eeldatakse, et töötajad võetakse tööle juulis. Seetõttu võetakse arvesse ainult 50 % keskmistest kuludest. Sama lähenemisviisi kohaldatakse 2032. aastal lisatööjõu suhtes. Personalikulusid korrigeeritakse Poola puhul kehtiva paranduskoefitsiendiga 82,3 % (Frontex) ja Strasbourgi puhul kehtiva paranduskoefitsiendiga 113,60 % (eu-LISA).

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Detsentraliseeritud asutuse personali- ja assigneeringute (miljonites eurodes) vajadus ettepaneku/algatuse rakendamiseks – ülevaade

3.3.    Hinnanguline mõju tuludele 

–☑    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–¨    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–¨    omavahenditele

–¨    muudele tuludele

–¨    märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

4.2.Andmed

Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga

Arvestades töödeldavate andmete liiki ja asjaolu, et selliseid andmeid töödeldakse väga konkreetsetel tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimisega seotud eesmärkidel, on kavandatud algatusel väga piiratud tähtsus seoses eesmärgiga saavutada tõeline ühtne andmeturg, mis on Euroopa andmestrateegia põhieesmärk.

Kooskõla ühekordsuse põhimõttega

Esiteks põhineb kavandatud IT-arhitektuur ELi infosüsteemide (nt Schengeni infosüsteem, Eurodac, EES) kasutamisel ja neis tehakse Euroopa otsinguportaali kaudu süstemaatiliselt päringuid. Tänu nendele ELi infosüsteemidele ja koostalitlusvõime raamistikule salvestatakse andmed ainult üks kord ning riikide pädevatel asutustel on neile viivitamatu juurdepääs.

Teiseks kasutatakse selliste andmete puhul, mis ei pruugi olla ELi infosüsteemides kättesaadavad, teabevahetusportaali, millega tagatakse kasulik ja vajalik täiendav tehniline vahend andmete jagamiseks, ilma et see dubleeriks ELi infosüsteeme.

Kolmandaks peab kolme juhtumite haldamise süsteemi, st riikliku RECAMASi (tagasisaatmine), iRCMSi (tagasivõtmine) ja RIATi (taasintegreerimine) üks põhifunktsioon olema võimalus nende süsteemide vahel automaatselt andmeid pärida. Sellega tagatakse, et pädevad asutused peavad samu andmeid esitama ainult üks kord, järgides ühekordsuse põhimõtet.

Andmevood

4.3.Digilahendused

Digisüsteemid kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise haldamiseks, st riiklik RECAMAS, Frontexi RECAMAS, RIAT, iRCMS ja teabevahetusportaali

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

Rändehalduse digitaliseerimine

Rändehalduse statistika

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

(1) (1)    Euroopa Komisjon, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa varjupaiga- ja rändehaldusstrateegia“, COM(2026) 45 final, 26. jaanuar 2026.

(2) (2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. oktoobri 2026. aasta määrus (EL) 2026/2280, millega luuakse ühine süsteem liidus ebaseaduslikult viibivate kolmanda riigi kodanike tagasisaatmiseks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, nõukogu direktiiv 2001/40/EÜ ja nõukogu otsus 2004/191/EÜ (ELT L, 2026/2280, 15.10.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2026/2280/oj).

(3) (3)    Ursula von der Leyen, „Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024–2029“, Strasbourg, 18. juuli 2024.

(4) (4)    Euroopa Komisjon, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia“, COM(2021) 120 final, 27. aprill 2021.

(5) (5)    Euroopa Komisjon, poliitikadokument: „Tulemuslikuma tagasisaatmise tegevusstrateegia suunas“, COM(2023) 45 final, 24. jaanuar 2023.

(6) (6)    Euroopa Komisjon, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele; komisjoni tööprogramm 2025 „Üheskoos edasi: julgem, lihtsam ja kiirem liit“, COM(2025) 45 final, 11.2.2025.

(7) (7)    Euroopa Komisjon, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele; komisjoni 2026. aasta tööprogramm „Euroopa iseseisvuse aeg“, COM(2025) 870 final, 21.10.2025.

(8) (8)    Tagasisaatmismääruse artikli 40 lõike 1 punkt c.

(9) (9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L, 2024/1689, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj).

(10) (10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726 ja (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK (ELT L 135, 22.5.2019, lk 27, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/817/oj).

(11) (11)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu toetus varjupaiga, rände ja integratsiooni valdkonnale aastateks 2028–2034, COM/2025/540 final.

(12) (1)    ELT C […], […], lk […].

(13) (2)    ELT C […], […], lk […].

(14) (3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. oktoobri 2026. aasta määrus (EL) 2026/2280, millega luuakse ühine süsteem liidus ebaseaduslikult viibivate kolmanda riigi kodanike tagasisaatmiseks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, nõukogu direktiiv 2001/40/EÜ ja nõukogu otsus 2004/191/EÜ (ELT L, 2026/2280, 15.10.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2026/2280/oj).

(15) (4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 99, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1726/oj).

(16) (5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1896/oj).

(17) (6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2303, mis käsitleb Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010 (ELT L 468, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2303/oj).

(18) (7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726 ja (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK (ELT L 135, 22.5.2019, lk 27, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/817/oj).

(19) (8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 85, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/818/oj).

(20) (9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(21) (10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(22) (11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 2024/1689, 12.7.2024).

(23) (12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1860 Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (ELT L 312, 7.12.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1860/oj).

(24) (13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1).

(25) (14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

(26) (15)     Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1999/437/oj).

(27) (16)     Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2008/146/oj).

(28) (17)    Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2011/350/oj).

(29) (18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1349, millega kehtestatakse piiril toimuv tagasisaatmismenetlus ja millega muudetakse määrust (EL) 2021/1148 (ELT L, 2024/1349, 22.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1349/oj).

(30) (19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1358, millega luuakse biomeetriliste andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada tulemuslikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L, 2024/1358, 22.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1358/oj).

(31) (20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)(ELT L 199, 31.7.2007, lk 23, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/862/oj).

(32) (21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määruse (EL) 2017/2226 (millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011) parandused (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2226/oj).

(33) (22)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/903, millega kehtestatakse meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus (Koostalitleva Euroopa määrus) (ELT L, 2024/903, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/903/oj).

(34) (23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../... [käesoleva määruse täielik pealkiri].

(35) (24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… [käesoleva määruse täielik pealkiri].

(36) (25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… [käesoleva määruse täielik pealkiri].

(37) (26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/982, milles käsitletakse politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud andmete otsingut ja vahetust ning millega muudetakse nõukogu otsuseid 2008/615/JSK ja 2008/616/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1726, (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 (Prüm II määrus) (ELT L, 2024/982, 5.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/982/oj).

(38) (27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2025/13, mis käsitleb reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/818 (ELT L, 2025/13, 8.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/13/oj).

(39) (28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… [käesoleva määruse täielik pealkiri].

(40) (29)    Nõukogu 9. juuni 2022. aasta määrus (EL) 2022/922, mis käsitleb Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks hindamis- ja järelevalvemehhanismi kehtestamist ja toimimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1053/2013 (ELT L 160, 15.6.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/922/oj).

(41)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(42)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx .

(43)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(44)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(45)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(46)    Frontex ja eu-LISA saavad rahalisi osamakseid Schengeni lepinguga ühinenud riikidelt (Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein).

(47)    Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

(48)    Palun täpsustage tabeli all, mitu täistööaja ekvivalenti märgitud arvust on meetme haldamiseks juba määratud ja/või on võimalik teie peadirektoraadis ümber paigutada ning milline on teie koguvajadus.

(49)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.