<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-540/16</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62016CJ0540</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:565">EU:C:2018:565</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>10</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>10</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20180712">12.7.2018</DATE> – KOHTUASI C‑540/16</P><P>SPIKA JT</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (viies koda)</P><P><DATE ISO="20180712">12. juuli 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: leedu.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Ühine kalanduspoliitika</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) nr 1380/2013</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 16 lõige 6 ja artikkel 17</KEYWORD><KEYWORD>Kalapüügivõimaluste jaotamine</KEYWORD><KEYWORD>Riigisisesed õigusaktid, millega nähakse ette objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel põhinev meetod</KEYWORD><KEYWORD>Ettevõtjate ebavõrdsed konkurentsitingimused</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu põhiõiguste harta</KEYWORD><KEYWORD>Artiklid 16 ja 20</KEYWORD><KEYWORD>Ettevõtlusvabadus</KEYWORD><KEYWORD>Võrdne kohtlemine</KEYWORD><KEYWORD>Proportsionaalsus</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑540/16,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas’e (Leedu kõrgeim halduskohus) <DATE ISO="20161017">17. oktoobri 2016. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20161025">25. oktoobril 2016</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Spika<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> UAB,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Senoji Baltija<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> AB,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Stekutis<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> UAB,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Prekybos namai Aistra<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> UAB</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Žuvininkystės tarnyba prie Lietuvos Respublikos žemės ūkio ministerijos,</HT></P><P>menetluses osales:</P><P><HT TYPE="BOLD">Lietuvos Respublikos žemės ūkio ministerija,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Sedija<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> BUAB,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">V. Malinausko gamybinė-komercinė firma <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Stilma<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Starkis<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> UAB,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Banginis<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> UAB</HT></P><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Baltijos šprotai<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> UAB,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Monistico<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> UAB,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Ramsun<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> UAB,</HT></P><?PAGE NO="2"?><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Rikneda<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> UAB,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Laivitė<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> AB,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Baltijos jūra<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> UAB,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Baltlanta<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> UAB,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Grinvita<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> UAB,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Strimelė<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> UAB,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Baltijos žuvys<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> BUAB,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (viies koda),</P><P>koosseisus: koja president J. L. da Cruz Vilaça (ettekandja), kohtunikud E. Levits, A. Borg Barthet, M. Berger ja F. Biltgen,</P><P>kohtujurist: M. Wathelet,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Banginis<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> UAB, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">advokatas</HT> E. Bernotas, <HT TYPE="ITALIC">advokatas</HT> L. Sesickas ja <HT TYPE="ITALIC">advokatas</HT> J. Poderis,</P></ITEM><ITEM><P>Leedu valitsus, esindajad: D. Kriaučiūnas ja G. Taluntytė,</P></ITEM><ITEM><P>Hispaania valitsus, esindaja: S. Jiménez García,</P></ITEM><ITEM><P>Prantsuse valitsus, esindajad: D. Colas, S. Horrenberger ja E. de Moustier,</P></ITEM><ITEM><P>Poola valitsus, esindaja: B. Majczyna,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: J. Jokubauskaitė ja A. Stobiecka-Kuik,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20131211">11. detsembri 2013. aasta</DATE> määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="354" PAGE.FIRST="22" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 354, lk 22</REF.DOC.OJ>), artikli 2 lõike 5 punkti c, artikli 16 lõiget 6 ja artiklit 17 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/>) artikleid 16 ja 20.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>See taotlus on esitatud kohtuvaidluses ühelt poolt Leedu nelja kalandusettevõtja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Spika<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> UAB, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>Senoji Baltija<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> AB, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Stekutis<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> UAB ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>Prekybos namai Aistra<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> UAB (edaspidi koos <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Spika jt<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>) ja teiselt poolt Žuvininkystės tarnyba prie Lietuvos Respublikos žemės ūkio ministerijos'e (Leedu Vabariigi põllumajandusministeeriumi haldusalas tegutsev kalandusamet) vahel seoses nimetatud ameti poolt Läänemere vetes individuaalsete täiendavate kalapüügivõimaluste jaotamisega 2015. aastal.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Ühise kalanduspoliitika eesmärke käsitleva määruse nr 1380/2013 artikli 2 lõigetes 1, 2 ja 5 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Ühine kalanduspoliitika tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Ühises kalanduspoliitikas kohaldatakse kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="002.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA><P>Ühise kalanduspoliitikaga eelkõige:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>luuakse tingimused majanduslikult elujõulisemale ja konkurentsivõimelisemale kalapüügi- ja kalatöötlemissektorile ning maismaal toimuvale kalapüügiga seotud tegevusele;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>nähakse ette meetmed laevastike püügivõimsuse kohandamiseks püügivõimalustega, mis vastavad lõikele 2, et saavutada majanduslikult elujõulised laevastikud, kasutamata ülemäära mere bioloogilisi ressursse;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>toetatakse rahuldava elatustaseme saavutamist nende hulgas, kes sõltuvad püügitegevusest, pidades silmas rannapüüki ja sotsiaal-majanduslikke aspekte;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>edendatakse rannapüüki, võttes arvesse sotsiaal-majanduslikke aspekte;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 4 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><?PAGE NO="4"?><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>4)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>kalalaev<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> – laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside kasutamiseks ärilisel eesmärgil, või hariliku tuuni mõrd;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>liidu kalalaev<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>30)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>käitaja<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab ettevõtet või kellele kuulub ettevõte, mille tegevus on seotud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ning jaemüügi mis tahes etapiga;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 16 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>Kalapüügivõimalused<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> lõikes 6 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>Iga liikmesriik otsustab ise, kuidas jaotada tema lipu all sõitvatele laevadele talle eraldatud kalapüügivõimalusi, mis ei ole hõlmatud ülekantavate püügikontsessioonide süsteemiga, näiteks individuaalsete kalapüügivõimaluste loomisega. Liikmesriik teavitab komisjoni kasutatavast meetodist.<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Sama määruse artikkel 17 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>Liikmesriigid kasutavad neile eraldatud kalapüügivõimaluste, nagu osutatud artiklis 16, jaotamisel läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas selliseid, mis on keskkonnaalast, sotsiaalset või majanduslikku laadi. Kasutatavad kriteeriumid võivad muu hulgas hõlmata kalapüügi mõju keskkonnale, nõuete senist täitmist, panust kohalikku majandusse ja varasemaid püügimahte. Liikmesriigid püüavad neile eraldatud kalapüügivõimaluste raames pakkuda stiimuleid kalalaevadele, mis kasutavad selektiivseid püüniseid või keskkonda vähem mõjutavaid püügiviise, tarbides näiteks vähem energiat või kahjustades vähem looduslikke elupaiku.<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Leedu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Leedu Vabariigi kalandusseaduse (Lietuvos Respublikos žuvininkystės įstatymas; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>kalandusseadus<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>), mida on täiendatud ja muudetud <DATE ISO="20141223">23. detsembri 2014. aasta</DATE> seadusega nr XII-1523, mis jõustus <DATE ISO="20150101">1. jaanuaril 2015</DATE>, eesmärk on muu hulgas rakendada liikmesriigi õiguses määrus nr 1380/2013. Selle seaduse artiklis 17<HT TYPE="SUP">1</HT> on sätestatud Läänemere vetes kalapüügi võimaluste eraldamise üldpõhimõtted.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Kalandusseaduse artikli 17<HT TYPE="SUP">1</HT> lõikes 1 on sätestatud Leedu lipu all sõitvaid laevu käitavatele ettevõtjatele individuaalsete kalapüügivõimaluste jaotamise meetod. Nimetatud sätte kohaselt tuleb selleks arvutada iga ettevõtja puhul tema keskmine saak erinevate asjaomaste kalaliikide kaupa kolme kalendriaasta jooksul, mille valib ettevõtja viimase seitsme kalendriaasta hulgast (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>ajalooline püügiõigus<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Selle seaduse artikli 17<HT TYPE="SUP">1</HT> lõike 4 kohaselt vastavad ettevõtjale eraldatud individuaalsed kalapüügivõimalused ajaloolisele püügiõigusele, mida võidakse vähendada või suurendada järgmistel tingimustel:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Ajaloolist püügiõigust suurendatakse iga püügiõiguse puhul 0,1% võrra Leedu territooriumil müüdud asjaomasest kalaliigist valmistatud toote protsendimäärast, mille arvutamisel võetakse aluseks kõik tooted sellest kalaliigist, mida ettevõtja on osutatud võrdlusaastate jooksul püüdnud.</P></ITEM><?PAGE NO="5"?><ITEM><P>Selleks et võtta arvesse kutselisele kalapüügiga tegeleva ettevõtja keskkonda vähem mõjutavaid püügiviise, suurendatakse ajaloolist püügiõigust 5% võrra, kui kasutatakse looduslikele elupaikadele sõbralikumaid kutselisi kalastusvahendeid ja püügiviise ning 5% võrra vähem saastavate ja madalama energiatarbimisega kalalaevade puhul.</P></ITEM><ITEM><P>Ajaloolist püügiõigust vähendatakse 2% võrra kutselisele kalapüügile kohaldatavate õigusnormide iga tõsise rikkumise eest, mis pandi toime võrdlusaastatel, ja 0,5% võrra iga rikkumise eest, mida ei ole kvalifitseeritud tõsiseks.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Selle seaduse artikli 17<HT TYPE="SUP">1</HT> lõike 6 kohaselt ei saa ühel ettevõtjal ühegi kalaliigi puhul olla enam kui 40% Leedu Vabariigile eraldatud kalapüügivõimalustest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Sama seaduse artikli 17<HT TYPE="SUP">1</HT> lõigetes 7 ja 8 on ette nähtud, et individuaalsed kalapüügivõimalused jaotatakse enampakkumise teel. Pärast väikesemahuliseks rannapüügiks mõeldud kalapüügivõimaluste mahaarvamist jaotatakse iga kalaliigi osas Leedu Vabariigile eraldatud ülejäänud kalapüügivõimalused, mis on ajaloolise püügiõiguse põhjal jaotamata, kuid mitte vähem kui 5%, enampakkumise teel Leedu lipu all sõitvaid kalalaevu käitavatele ettevõtjatele, kui sellega ei ületata põllumajandusministeeriumi kehtestatud püügivõimsuse ülempiire asjaomases geograafilises püügipiirkonnas.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest ilmneb, et põllumajandusministeeriumi haldusalas tegutseva kalandusameti juhataja <DATE ISO="20130318">18. märtsi 2013. aasta</DATE> otsusega nr VI-24 loodud Zvejybos Baltijos jurije kvotu skyrimo komisija (Läänemere püügikvootide jaotamiskomisjon, Leedu) <DATE ISO="20150311">11. märtsi 2015. aasta</DATE> koosoleku protokolli kohaselt eraldas kalandusameti juhataja individuaalsed täiendavad kalapüügivõimalused sellekohase taotluse esitanud ettevõtjatele vastavalt järgmisele jaotusele:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>Banginis<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> UAB: 175 tonni heeringat ja 252 tonni kilu;</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>Grinvita<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> UAB: 29 tonni heeringat ja 49 tonni kilu;</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>Baltlanta<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> UAB: 23 tonni heeringat ja 16 tonni kilu, ning</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>Baltijos šprotai<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> UAB: 202 tonni heeringat ja 285 tonni kilu.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Spika jt vaidlustasid heeringa ja kilu täiendavate püügivõimaluste jaotamise õiguspärasuse ja esitasid Vilniaus apygardos administracinis teismasele (Vilniuse regionaalne halduskohus, Leedu) kaebuse eespool nimetatud protokolli tühistamiseks, väites, et ettevõtjatele Grinvita, Baltlanta, Banginis ja Baltijos šprotai eraldatud individuaalsetel kalapüügivõimalustel puudub õiguslik alus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Nimetatud kohus jättis <DATE ISO="20151106">6. novembri 2015. aasta</DATE> otsusega Spika jt kaebuse rahuldamata. Selle peale esitasid nad eelotsusetaotluse esitanud kohtule Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu kõrgeim halduskohus) apellatsioonkaebuse nõudes, et esimese astme kohtu otsus tühistatakse ja tehakse uus otsus, millega nende kaebus rahuldatakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab kõigepealt, et kalandusseadusega rakendatakse muu hulgas määrus nr 1380/2013 ja tõdeb, et selle seaduse alusel ei kohelda ettevõtjaid kalapüügivõimaluse eraldamisel võrdselt. Neil asjaoludel ja objektiivse põhjenduse puudumisel võib teatud ettevõtjate diskrimineerimine kujutada endast Leedu konstitutsioonis sätestatud vaba konkurentsi põhimõtte ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Teiseks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas määruse nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 6 liikmesriikidele antud kaalutlusõigus lubab neil riikidel kehtestada sellised kalapüügivõimaluse jaotamise kriteeriumid, mis tekitavad ettevõtjatele nende võimaluste saamisel ebavõrdsed konkurentsitingimused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Asjaomane kohus on nimelt seisukohal, et kõnealune kaalutlusõigus ei ole piiramatu, kuna kõnealuse määruse artiklis 17 on ette nähtud, et liikmesriigid peavad kohaldama läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas selliseid, mis on keskkonnaalast, sotsiaalset või majanduslikku laadi. Täpsemalt soovib ta teada esiteks seda, kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>objektiivseks<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> saab pidada sellist riigisisest õigusakti nagu kõnealune kalandusseadus, millega on kehtestatud selline individuaalsete kalapüügivõimaluste jaotamise meetod, mis põhineb peamiselt varasematel andmetel püütud koguste kohta ja mis võib seetõttu tekitada kõnealused ebavõrdsed tingimused. Teiseks küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas selle meetodi kehtestamisest tulenevad konkurentsipiirangud on liidu õigusega kokkusobimatud isegi juhul, kui see meetod vastab määruse nr 1380/2013 artiklis 17 ette nähtud objektiivsuse ja läbipaistvuse tingimustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Kolmandaks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et liidu määrust rakendav liikmesriik peab järgima hartat. Niisiis soovib ta teada, kas harta artiklitega 16 ja 20, mis käsitlevad ettevõtlusvabadust ja seaduse ees võrdsuse põhimõtet, on vastuolus see, kui liikmesriik kehtestab sellise kalapüügivõimaluste jaotamise meetodi, mis paneb ettevõtjad kalapüügivõimaluste saamisel ebavõrdsetesse tingimustesse, olgugi et see meetod põhineb määruse nr 1380/2013 artiklis 17 sätestatud kriteeriumidel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Neljandaks ja viimaseks küsib asjaomane kohus, kas arvestades ühise kalanduspoliitika vastandlikke eesmärke, tuleb määruse nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punkti c tõlgendada nii, et see keelab liikmesriikidel valida sellist kalapüügivõimaluste eraldamise meetodit, mis tekitab suurema hulga kalapüügivõimaluste saamiseks konkureerivate ettevõtjate jaoks ebavõrdsed konkurentsitingimused, isegi kui see meetod põhineb läbipaistval ja objektiivsel kriteeriumil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>Kas [määruse nr 1380/2013] artiklit 17 ja artikli 2 lõike 5 punkti c tuleb […] harta artikleid 16 ja 20 arvesse võttes tõlgendada nii, et kui liikmesriik kasutab artikli 16 lõikes 6 ette nähtud kaalutlusõigust, ei tohi ta talle eraldatud kalapüügivõimaluste jaotamiseks kasutada meetodit, mis tekitab suurema hulga kalapüügivõimaluste saamiseks konkureerivate ettevõtjate jaoks ebavõrdsed konkurentsitingimused, isegi kui see meetod põhineb läbipaistval ja objektiivsel kriteeriumil?<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/></P></QUOT.S></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Eelotsuse küsimuse analüüs</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu pädevus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Banginis väidab, et Euroopa Kohus ei ole pädev esitatud küsimusele vastama. Nimetatud äriühing leiab nimelt, et liidu õigus ei ole põhikohtuasjas kohaldatav, kuna Leedu Vabariik ei kohaldanud individuaalsete kalapüügivõimaluste jaotamise meetodit kehtestades mitte liidu õigust, vaid oma ainupädevust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Selleks et teha kindlaks, kas riigisisesed õigusnormid kuuluvad liidu õiguse kohaldamisalasse, tuleb teiste tegurite hulgas hinnata, kas nende eesmärk on liidu õiguse sätte kohaldamine; milline on selle õigusnormi iseloom, ja kas see järgib teistsuguseid eesmärke kui liidu õigus (vt selle kohta <DATE ISO="20140306">6. märtsi 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Siragusa</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑206/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:126">EU:C:2014:126</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Kui liikmesriigid kehtestavad neile eraldatud kalapüügivõimaluste jaotamise meetodi, siis teostavad nad siiski pädevust, mis neile on ühise kalanduspoliitika elluviimiseks sõnaselgelt antud liidu õigusnormiga, see tähendab määruse nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 6.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Neil kaalutlustel tuleb tõdeda, et Leedu Vabariik rakendas liidu õigust, kui ta kehtestas Leedu lipu all sõitvatele laevadele kalapüügivõimaluste jaotamise meetodi. Järelikult on Euroopa Kohus pädev esitatud küsimusele vastama.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 1380/2013 artikli 16 lõiget 6, artiklit 17 ning harta artikleid 16 ja 20 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu käsitletakse põhikohtuasjas ja millega liikmesriik kehtestas kalapüügivõimaluste jaotamise meetodi, mis võib põhjustada selle riigi lipu all sõitvate laevadega ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks tuleb esiteks kindlaks määrata, kas selline kalapüügivõimaluste jaotamise meetod, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, vastab määruse nr 1380/2013 artiklis 17 sätestatud tingimustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Määruse artikli 16 lõikes 6 on sätestatud, et iga liikmesriik otsustab ise, kuidas jaotada tema lipu all sõitvatele laevadele talle eraldatud kalapüügivõimalusi. Selles osas tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, mis käsitleb nõukogu <DATE ISO="20021220">20. detsembri 2002. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="358" PAGE.FIRST="59" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 358, lk 59</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 04/05, lk 460) artikli 20 lõiget 3, mis vastab määruse 1380/2013 artikli 16 lõikele 6, et liikmesriikidele on viimati nimetatud määruse rakendamisel jäetud kaalutlusõigus (vt selle kohta <DATE ISO="20090505">5. mai 2009. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Atlantic Dawn jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑372/08 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:287">EU:C:2009:287</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Samas on liikmesriigid määruse nr 1380/2013 artikli 17 kohaselt selle kaalutlusõiguse kasutamisel kohustatud kohaldama <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>läbipaistvaid ja objektiivseid<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> kriteeriume.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on Leedu Vabariik otsustanud talle eraldatud kalapüügivõimalused jaotada meetodil, mis põhineb peamiselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>varasemate püügimahtude<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> kriteeriumil. Nimetatud kriteeriumi kohaselt jaotatakse enamik püügivõimalusi keskmise saagi alusel erinevate kalaliikide kaupa, mis ettevõtja püüdis kolme kalendriaasta jooksul, mille ettevõtja valib viimase seitsme kalendriaasta hulgast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>See kriteerium on sõnaselgelt nimetatud määruse nr 1380/2013 artiklis 17, kus on loetletud kriteeriumid, mille hulgast liikmesriigid võivad neile eraldatud kalapüügivõimaluste jaotamisel valida. Lisaks sellele on see kriteerium sätestatud õigusnormiga, see tähendab kalandusseaduse artikliga 17<HT TYPE="SUP">1</HT>, milles viidatakse asjaomaste ettevõtjate ajaloolisele püügiõigusele, mis põhineb pädeva austuse kontrollitavatel objektiivsetel ja mõõdetavatel andmetel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Neil kaalutlustel tuleb asuda seisukohale, et selline kalapüügivõimaluste jaotamise meetod, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, vastab määruse nr 1380/2013 artiklis 17 esitatud läbipaistvuse ja objektiivsuse tingimustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Teiseks tuleb kindlaks teha, kas sellise jaotamise meetodi kehtestamine on vastuolus harta artiklitega 16 ja 20, kui see meetod loob varasematele püügimahtudele vastavat ajaloolist püügiõigust omavatele ettevõtjatele (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>ajaloolise püügiõigusega ettevõtjad<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>) soodsamad tingimused, kahjustades ettevõtjaid, kellel sellist ajaloolist püügiõigust ei ole ja kes soovivad kalandusturule pääseda või oma toodangut suurendada (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>ajaloolise püügiõiguseta ettevõtjad<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Nimelt on Euroopa Kohtul oleva teabe kohaselt, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, asjaolud sellised, et kui ajaloolise püügiõigusega ettevõtjad võivad saada kalapüügivõimalused, teatades lihtsalt pädevale asutusele varasemad püügimahud, siis ajaloolise püügiõiguseta ettevõtjatele jaotatakse üksnes need kalapüügivõimalused, mis Leedu Vabariigile eraldatud kvoodist pärast ajaloolise püügiõiguse mahaarvamist järele jäävad. Seega võib selline jaotamise meetod esiteks kahjustada ajaloolise püügiõiguseta ettevõtjate ettevõtlusvabadust, piirates nende õigust asjaomasel turul tegutseda, ja teiseks tekitada eri liiki ettevõtjate põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb tõdeda, et vastavalt harta artiklile 16 tunnustatakse liidu õiguses ettevõtlusvabadust. Nimetatud artikliga tagatud kaitse hõlmab vabadust tegelda majandus- või kaubandustegevusega, lepinguvabadust ja vaba konkurentsi (<DATE ISO="20131017">17. oktoobri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schaible</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑101/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:661">EU:C:2013:661</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Harta artikli 20 kohta tuleb märkida, et see sisaldab liidu õiguses sätestatud võrdse kohtlemise üldpõhimõtet, mis nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud (<DATE ISO="20170705">5. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fries</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑190/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:513">EU:C:2017:513</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Harta artikli 52 lõikest 1 tuleneb, et sellega tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib aga piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust. Pealegi võib proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt selliseid piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Käsitletaval juhul ei ole vaidlust küsimuses, et kalapüügivõimaluste jaotamise meetod on kehtestatud seadusega, see tähendab kalandusseadusega, nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 30.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Lisaks olgu märgitud, et selle seadusega luuakse enampakkumiste süsteem, mis võimaldab ajaloolise püügiõiguseta ettevõtjatel saada need jaotamata kalapüügivõimalused, mis on Leedu Vabariigile eraldatud kvoodist jäänud järele pärast ajalooliste püügiõiguste jaotamist. Peale selle on kõnealuse seadusega ette nähtud piirang, mille kohaselt võidakse eraldada igale ettevõtjatele iga asjaomase kalaliigi püügivõimalustest kuni 40%. Niisiis tuleb asuda seisukohale, et kuna põhikohtuasjas käsitletav jaotamise meetod ei too kaasa asjaomase turu täielikku sulgemist, on see kooskõlas harta artikliga 16 tagataud vabaduse põhiolemusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Teiseks ei tekita kõnealune kalandusseadus tagajärge, mis seaks kahtluse alla võrdse kohtlemise põhimõtte, ja selles on muu hulgas artikli 17<HT TYPE="SUP">1</HT> lõikes 4 ette nähtud sätted, mis võimaldavad võtta arvesse erilisi olukordi, millesse ettevõtjad võivad sattuda. Seega järgib kõnealune meetod ka nende õiguste põhiolemust, mis on ettevõtjatel vastavalt harta artiklile 20.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Sellegipoolest tuleb veel kontrollida, kas harta artiklites 16 ja 20 ette nähtud vabaduste kõnealune piiramine vastab liidu üldistes huvides olevale eesmärgile ja juhul kui see on nii, siis kas see vastab proportsionaalsuse põhimõttele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Mis puudutab küsimust, kas liikmesriigi õigusnormid, mis on vaatluse all põhikohtuasjas, aitavad ellu viia liidu üldist huvi, siis tuleb märkida, et need õigusnormid määravad kindlaks Leedu lipu all sõitvate laevade kalapüügivõimalused, reguleerides sellega kalapüüki. Seega on nimetatud meetmed põhjendatud ühise kalanduspoliitika eesmärgiga, mida on meenutatud määruse nr 1380/2013 artiklis 2 lõikes 1 ja milleks on selle tagamine, et kalandus- ja vesiviljelustegevused on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Lisaks olgu märgitud, et põhikohtuasjas käsitletava kalapüügivõimaluste jaotamise meetodi, mis peamiselt lähtub ajaloolisest püügiõigusest, eesmärk on tagada, et need võimalused on antud eelkõige sellise laevastikuga ettevõtjatele, mille püügivõimsus põhimõtteliselt suudab toime tulla nende<?PAGE NO="9"?> võimalustele vastava püügimahuga. Neil kaalutlustel tuleb asuda seisukohale, et kõnealune meetod on põhjendatud ühise kalanduspoliitika selle eesmärgiga, mida käsitletakse määruse nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktis d, ja võimaldab ka säilitada laevastiku majandusliku elujõu, nii nagu viidatud säte ette näeb.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Lisaks on sellise jaotamise meetodi kehtestamine ka põhjendatud määruse nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktis f esitatud sotsiaalmajandusliku eesmärgiga, kuna laevastike majandusliku elujõulisuse säilitamine võimaldab ajaloolise püügiõigusega ettevõtjatel jätkata tegevust kõnealusel turul ja nii säilitada rahuldav elatustase inimestele, kes sõltuvad kalandusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Seega tuleb asuda seisukohale, et kuna riigisisesed õigusnormid, mis on arutlusel põhikohtuasjas, järgivad määruses nr 1380/2013 sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke, vastavad need liidu üldist huvi pakkuvale eesmärgile harta artikli 52 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Järgnevalt tuleb kontrollida, kas kõnealuste õigusnormidega kehtestatud piirangud vastavad proportsionaalsuse põhimõttele nii, et need on taotletavate eesmärkide saavutamiseks sobivad ega lähe kaugemale sellest, mis on nende saavutamiseks vajalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on siiski eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kontrollida kõiki asjaomaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid arvestades, kas põhikohtuasjas käsitletavad riigisisesed õigusnormid vastavad eelmises punktis esitatud tingimustele. Samas on Euroopa Kohtu ülesanne anda talle sel eesmärgil kõik liidu õiguse tõlgendamise juhtnöörid, mis võimaldavad tal otsuse langetada (vt selle kohta <DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Global Starnet</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑322/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:985">EU:C:2017:985</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Mis puudutab põhikohtuasjas käsitletavate riigisiseste õigusnormide sobivust üldiste eesmärkide saavutamiseks, siis selles suhtes tuleb märkida, et neis ette nähtud kalapüügivõimaluste jaotamise meetodiga võimaldavad need õigusnormid muu hulgas vältida mere bioloogiliste ressursside ülemäärast kasutamist ja seda, et nende taastumist häiritakse või takistatakse. Lisaks nähtub eelotsusetaotlusest, et ajaloolist püügiõigust suurendatakse 5% võrra, kui ettevõtjad kasutavad looduslikele elupaikadele sõbralikumaid kalastusvahendeid ja püügiviise, ja veel 5% võrra, kui need ettevõtjad kasutavad vähem saastavaid ja madalama energiatarbimisega kalalaevu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Neil kaalutlustel tuleb asuda seisukohale, et kõnealused õigusnormid sobivad keskkonna seisukohast jätkusuutliku kalastustegevuse tagamiseks, nagu on ette nähtud määruse nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Tuleb lisada, et ajalooliste varasemate püügimahtude arvesse võtmine, mis tuleneb põhikohtuasjas käsitletavast jaotamise meetodi kohaldamisest, võimaldab ajaloolise püügiõigusega ettevõtjatel arvestada tuleviku suhtes suhteliselt stabiilse, varasemate aastatega võrreldava kalapüügivõimaluste mahuga. Seega võivad need ettevõtjad esiteks arvestada nende investeeringute amortisatsiooniga, mis on sageli märkimisväärsed ja mida nad peavad tegema asjaomasel turul tegutsemiseks, ja teiseks kavandada tegevusi, mis on vajalikud nende laevastike töövõime säilitamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Seega sobivad põhikohtuasjas käsitletavad riigisisesed õigusnormid ja nendega ette nähtud kalapüügivõimaluste jaotamise meetod kokku ka sotsiaalmajandusliku eesmärgiga, mida on käsitletud määruse nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktides d ja f.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Mis puudutab küsimust, kas kõnealune meetod seab harta artiklites 16 ja 20 sätestatud vabadustele piirangud, mis lähevad kaugemale põhikohtuasjas käsitletavate liikmesriigi õigusnormide eesmärkide saavutamiseks vajalikust, või mitte, siis selles osas nähtub eelotsusetaotlusest kõigepealt, et ajaloolist püügiõigust võib suurendada või vähendada teatud kriteeriumidest lähtuvalt, mis on seotud muu hulgas keskkonna või panusega kohalikku majandusse. Lisaks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus,<?PAGE NO="10"?> et ajaloolist püügiõigust vähendatakse võrdlusaastatel toime pandud iga tõsise rikkumise või rikkumise eest, mida ei ole kvalifitseeritud tõsiseks, vastavalt 2% või 0,5%, nagu on sätestatud kalandusseaduse artikli 17<HT TYPE="SUP">1</HT> lõikes 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Seejärel olgu märgitud, et ühelgi ajaloolise püügiõigusega ettevõtjal ei saa ühegi kalaliigi puhul olla enam kui 40% Leedu Vabariigile eraldatud kalapüügivõimalustest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb märkida, nagu on juba sedastatud käesoleva kohtuotsuse punktis 38, et see osa kalapüügivõimalustest, mida ei ole eelisjärjekorras jaotatud ajaloolise püügiõigusega ettevõtjatele, jaotatakse enampakkumistel teiste Leedu lipu all sõitvate kalalaevadega ettevõtjate vahel ja see peab moodustama vähemalt 5% Leedu Vabariigile eraldatud kalapüügivõimalustest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Neil kaalutlustel ei too põhikohtuasjas käsitletav kalapüügivõimaluste jaotamise meetod endaga kaasa seda, et kalapüügivõimalusi reserveeritakse üksnes ajaloolise püügiõigusega ettevõtjatele lähtuvalt nende vastavatest ajaloolistest püügiõigustest, vaid võimaldab ka neile kaaluda püügiõiguste hulka, lähtudes erinevatest objektiivsetest asjaoludest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Seega ei ületa kõnealune jaotamise meetod põhikohtuasjas käsitletavate riigisiseste õigusnormidega taotletavate üldise huvi eesmärkide saavutamiseks vajalikku ega riku seega proportsionaalsuse põhimõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades tuleb vastata esitatud küsimusele, et määruse nr 1380/2013 artikli 16 lõiget 6 ja artiklit 17 ning harta artikleid 16 ja 20 tuleb tõlgendada nii, nendega ei ole vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu käsitletakse põhikohtuasjas ja millega liikmesriik kehtestas kalapüügivõimaluste jaotamise meetodi, mis võib, olgugi et põhineb läbipaistval ja objektiivsel kriteeriumil, põhjustada selle riigi lipu all sõitvaid laevu käitavate ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist, tingimusel et asjaomane meetod järgib üht või mitut liidu tunnustatud üldist huvi ja vastab proportsionaalsuse põhimõttele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20131211">11. detsembri 2013. aasta</DATE> määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ, artikli 16 lõiget 6 ja artiklit 17 ning harta artikleid 16 ja 20 tuleb tõlgendada nii, nendega ei ole vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu käsitletakse põhikohtuasjas ja millega liikmesriik kehtestas kalapüügivõimaluste jaotamise meetodi, mis võib, olgugi et põhineb läbipaistval ja objektiivsel kriteeriumil, põhjustada selle riigi lipu all sõitvate laevadega ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist, tingimusel et asjaomane meetod järgib üht või mitut Euroopa Liidu tunnustatud üldist huvi ja vastab proportsionaalsuse põhimõttele.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>