Brüssel,13.8.2020

COM(2020) 374 final

2020/0175(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu alusel moodustatud kaubanduskomitees liidu nimel võetav seisukoht kaubanduskomitee töökorra ja erikomiteede töökorra vastuvõtmise küsimuses


SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu alusel moodustatud kaubanduskomitees liidu nimel võetav seisukoht kaubanduskomitee töökorra ja erikomiteede töökorra vastuvõtmise küsimuses.

2.Ettepaneku taust

2.1.Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheline majanduspartnerluse vaheleping

30. juulil 2009 kirjutas EL alla majanduspartnerluse vahelepingule, 1 millega luuakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“) raamistik.

Paapua Uus-Guinea on lepingut ajutiselt kohaldanud alates 20. detsembrist 2009, Fidži alates 28. juulist 2014, Samoa alates 31. detsembrist 2018 ja Saalomoni Saared alates 17. maist 2020.

Lepingu eesmärk on:

(a)võimaldada Vaikse ookeani piirkonna riikidele paremat turulepääsu, mida EL pakub;

(b)edendada Vaikse ookeani piirkonna riikide kestlikku arengut ning nende järkjärgulist integreerimist maailmamajandusse;

(c)luua lepinguosaliste vahel ühistel huvidel põhinev ühine vabakaubanduspiirkond, liberaliseerides kaubandust järk-järgult kooskõlas WTO eeskirjade ja asümmeetria põhimõttega ning võttes arvesse Vaikse ookeani piirkonna riikide erivajadusi ja piiratud suutlikkust kohustuste võtmise ja nende täitmise ajakava küsimustes;

(d)kehtestada vaidluste lahendamise kord ning

(e)kehtestada asjakohane institutsiooniline korraldus.

2.2.ELi ja Vaikse ookeani piirkonna kaubanduskomitee

Kaubanduskomitee, mis koosneb ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (Fidži, Paapua Uus-Guinea, Samoa ja Saalomoni Saared) esindajatest, kehtestab oma töökorra ning seda juhivad ühiselt ELi poole esindaja ja Vaikse ookeani piirkonna riikide esindaja. Need kaks kaaseesistujat juhatavad koosolekuid vaheldumisi. Koosolekut juhatavat isikut peetakse lepingu tähenduses juhatavaks kaaseesistujaks kuni järgmise koosoleku alguseni, kui juhatava kaaseesistuja rolli võtab üle teine lepinguosaline.

Kaubanduskomitee tegeleb kõigi lepingu rakendamiseks vajalike küsimustega. Kaubanduskomitee võib oma ülesannete täitmisel a) moodustada lepingu rakendamiseks vajalikke erikomiteesid ja -organeid ning teostada nende üle järelevalvet, b) tulla kokku igal ajal, milles lepinguosalised kokku lepivad, c) arutada kõiki lepinguga seotud küsimusi ja võtta oma ülesannete täitmiseks sobivaid meetmeid ning d) teha lepingus sätestatud juhtudel otsuseid ja anda soovitusi.

Kaubanduskomitee võib lepingu rakendamisega seotud eriküsimustes delegeerida otsustusõiguse erikomiteedele, nagu on ette nähtud lepingu asjakohaste sätetega, eelkõige tollikoostöö ja päritolureeglite erikomiteele.

2.3.ELi ja Vaikse ookeani piirkonna kaubanduskomitee kavandatav õigusakt

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna kaubanduskomitee kavatseb 2020. aasta viimases kvartalis oma kaheksandal koosolekul võtta vastu otsuse, millega kehtestatakse ELi ja Vaikse ookeani piirkonna kaubanduskomitee ja erikomiteede töökord (edaspidi „kavandatav õigusakt“).

Kavandatava õigusakti eesmärk on sätestada lepinguosalistele siduvad eeskirjad, millega reguleeritakse ELi ja Vaikse ookeani piirkonna kaubanduskomitee ning selle lepinguga (artikkel 68) ette nähtud allüksuste korraldust ja toimimist.

3.Liidu nimel võetav seisukoht

Artiklis 68 on sätestatud, et ELi ja Vaikse ookeani piirkonna kaubanduskomitee kehtestab oma töökorra.

Kavandatava nõukogu otsusega määratakse kindlaks liidu seisukoht ELi ja Vaikse ookeani piirkonna kaubanduskomitee ja erikomiteede töökordade vastuvõtmise küsimuses. Sellega täidab EL oma kohustusi, mis tulenevad vahelepingust.

Kõnealune seisukoht põhineb ELi ja Vaikse ookeani piirkonna kaubanduskomitee otsuse eelnõul, mis on lisatud nõukogu otsuse eelnõule. ELi ja Vaikse ookeani piirkonna kaubanduskomitee otsuse lisas on reguleeritud järgmisi küsimusi: kaubanduskomitee roll ja nimi, koosseis ja eesistuja, sekretariaat, koosolekud, delegatsioonid, dokumendid, kirjavahetus, koosoleku päevakord, ekspertide kutsumine, protokollid, otsused ja soovitused, läbipaistvus, keeled, kulud, erikomiteed ja -organid ning töökorra muutmine.

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.    Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 on ette nähtud kord, mille alusel võetakse vastu otsused, millega „kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslikud tagajärjed asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Nende hulka kuuluvad ka sellised vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis võivad otsustavalt mõjutada liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu.

4.1.2.    Kohaldamine käesoleval juhul

Kaubanduskomitee on majanduspartnerluslepingu alusel loodud organ.

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna kaubanduskomitee vastuvõetaval aktil on õiguslik toime. Vastavalt lepingu artiklile 68 on kavandatav õigusakt rahvusvahelise õiguse alusel lepinguosaliste jaoks siduv.

Kavandatava õigusaktiga ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku.

Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.    Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui kavandatava õigusaktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks ja teine on kõrvalise tähtsusega, saab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olla üksainus materiaalõiguslik alus, mis oleneb peamisest või domineerivast eesmärgist või valdkonnast.

4.2.2.    Kohaldamine käesoleval juhul

Lepingu sõlmimist käsitleva ELi 15. veebruari 2011. aasta otsuse materiaalõiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 207. Kavandatava õigusakti peamine eesmärk ja sisu on seotud ühise kaubanduspoliitikaga. Kavandatava otsuse reguleerimisese puudutab valdkonda, mille puhul liidul on ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 alusel ainupädevus.

Seepärast on kavandatava otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik.

4.3.Järeldus

Kavandatava otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes artikli 218 lõikega 9.

5.Kavandatava õigusakti avaldamine

Kuna ELi ja Vaikse ookeani piirkonna kaubanduskomitee õigusaktiga rakendatakse majanduspartnerluslepingut, on asjakohane avaldada see pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

2020/0175 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu alusel moodustatud kaubanduskomitees liidu nimel võetav seisukoht kaubanduskomitee töökorra ja erikomiteede töökorra vastuvõtmise küsimuses

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)30. juulil 2009 kirjutas liit alla majanduspartnerluse vahelepingule, 2 millega luuakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“) raamistik. Paapua Uus-Guinea on lepingut ajutiselt kohaldanud alates 20. detsembrist 2009, Fidži alates 28. juulist 2014, Samoa alates 31. detsembrist 2018 ja Saalomoni Saared alates 17. maist 2020.

(2)Lepingu artiklis 68 on sätestatud, et ELi ja Vaikse ookeani piirkonna kaubanduskomitee tegeleb kõigi lepingu rakendamiseks vajalike küsimustega.

(3)Artiklis 68 on sätestatud, et ELi ja Vaikse ookeani piirkonna kaubanduskomitee kehtestab oma töökorra ja delegeerib lepingu rakendamisega seotud eriküsimustes otsustusõiguse erikomiteedele, nagu on ette nähtud lepingu asjakohaste sätetega.

(4)ELi ja Vaikse ookeani piirkonna kaubanduskomitee kavatseb oma kaheksandal koosolekul võtta vastu oma töökorra ja erikomiteede töökorra.

(5)Euroopa Liit peaks kindlaks määrama nende töökordade vastuvõtmise suhtes võetava seisukoha,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel ELi ja Vaikse ookeani piirkonna kaubanduskomitee kaheksandal koosolekul ELi ja Vaikse ookeani piirkonna kaubanduskomitee ja erikomiteede töökorra küsimuses, põhineb käesolevale otsusele lisatud ELi ja Vaikse ookeani piirkonna kaubanduskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna kaubanduskomitee otsus avaldatakse pärast selle vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1)    Nõukogu 13. juuli 2009. aasta otsus ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu allakirjutamise ja esialgse kohaldamise kohta (ELT L 272, 16.10.2009, lk 1).
(2)    ELT L 272, 16.10.2009, lk 1.