C‑496/0962009CO0496EU:C:2013:46100011144CJ

KOHTUMÄÄRUS 11.7.2013 – KOHTUASI C-496/09 INT

KOMISJON VS. ITAALIA

<TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu määrus</HT> (kolmas koda)</P><P><DATE ISO="20130711">11. juuli 2013</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: itaalia.</P></NOTE></P></TI>Kohtuotsuse tõlgendamineVastuvõetamatus

Kohtuasjas C-496/09 INT,

mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 43 ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 158 alusel 14. veebruaril 2013 esitatud tõlgendamistaotlus 17. novembri 2011. aasta otsuse kohtuasjas C-496/09: komisjon vs. Itaalia kohta,

Itaalia Vabariik,

teine menetlusosaline:

Euroopa Komisjon,

EUROOPA KOHUS (kolmas koda),

koosseisus: Euroopa Kohtu asepresident K. Lenaerts kolmanda koja presidendi ülesannetes, kohtunikud T. von Danwitz, E. Juhász, G. Arestis ja D. Šváby (ettekandja),

kohtujurist: N. Jääskinen,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

olles ära kuulanud kohtujuristi,

on andnud järgmise<TI><P><HT TYPE="BOLD">määruse</HT></P></TI>1Itaalia Vabariik esitas Euroopa Kohtu kantseleis 14. veebruaril 2013 registreeritud avaldusega tõlgendamistaotluse 17. novembri 2011. aasta otsuse kohtuasjas C-496/09: komisjon vs. Itaalia (EKL 2011, lk I-11483, edaspidi tõlgendatav kohtuotsus) punktide 52, 55 ja 68 ning resolutsiooni punkti 2 kohta.2Itaalia Vabariik palub Euroopa Kohtul tõlgendada:

selle kohtuotsuse punktides 52, 55 ja 68 ning resolutsiooni punktis 2 kasutatud sõnu [summa], mida käesoleva kohtuotsuse kuulutamise kuupäevaks ei ole veel tagasi nõutud nii, et sellega peetakse silmas summat, mida ei olnud veel tagasi nõutud kuupäevaks, mil menetluse käigus lõppes tõendite kogumise faas, st hetkeks, mil määratleti lõplikult menetluse aluseks olev faktiline olukord, mille alusel Euroopa Kohus kohtuvaidluse lahendas ja

selle kohtuotsuse punktides 52, 55 ja 68 ning resolutsiooni punktis 2 kasutatud sõnu mida ei ole asjaomase perioodi lõpuks veel tagasi nõutud või mille tagasinõudmist ei ole tõendatud nii, et see kohustab Euroopa Komisjoni võtma Itaalia Vabariigi poolt asjaomase abi tagasinõudmise osas tehtud edusammude iga poolaasta tagant hindamisel arvesse mitte ainuüksi selliseid asjaomase poolaasta kohta käivaid dokumente, mis on komisjonile esitatud enne selle poolaasta möödumist, vaid kõiki asjaomase poolaasta kohta käivaid dokumente.

<TI><P><HT TYPE="BOLD">Tõlgendatav kohtuotsus</HT></P></TI>3Tõlgendatava kohtuotsusega otsustas Euroopa Kohus järgmist:

1)Kuna Itaalia Vabariik ei võtnud kuupäevaks, mil möödus Euroopa Ühenduste Komisjoni poolt EÜ artikli 228 alusel 1. veebruaril 2008 väljastatud põhjendatud arvamuses määratud tähtaeg, kõiki vajalikke meetmeid, et täita 1. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-99/02: komisjon vs. Itaalia [(EKL 2004, lk I-3353)], mis käsitleb abisaajatelt selle abi tagasinõudmist, mis vastavalt komisjoni 11. mai 1999. aasta otsusele 2000/128/EÜ abikavade kohta, mida Itaalia rakendas tööhõive toetamiseks [(EÜT 2000, L 42, lk 1)], tunnistati ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on Itaalia Vabariik rikkunud sellest otsusest ja EÜ artikli 228 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.2)Kohustada Itaalia Vabariiki maksma komisjoni kontole Euroopa Liidu omavahendid karistusmakse, mille summa vastab korrutisele, mis saadakse 30 miljoni euro suuruse alussumma korrutamisel selle ühisturuga kokkusobimatu ebaseadusliku abi protsendimääraga, mida ei ole asjaomase perioodi lõpuks veel tagasi nõutud või mille tagasinõudmist ei ole tõendatud ning mis arvutatakse suhestatuna selle kogusummaga, mida käesoleva kohtuotsuse kuulutamise kuupäevaks ei ole veel tagasi nõutud, kusjuures karistusmakse tuleb tasuda iga poolaasta kohta, millega hilinetakse 1. aprilli 2004. aasta otsuse kohtuasjas C-99/02: komisjon vs. Itaalia täitmiseks vajalike meetmete rakendamisega, alates käesolevast kohtuotsusest kuni 1. aprilli 2004. aasta kohtuotsuse täitmiseni.3)Kohustada Itaalia Vabariiki maksma komisjoni kontole Euroopa Liidu omavahendid põhisumma 30 miljonit eurot.

[…].

<TI><P><HT TYPE="BOLD">Poolte seisukohad</HT></P></TI>4Itaalia Vabariik väidab esiteks, et sõnade kohtuotsuse kuulutamise kuupäevaks tõlgendamine nii, et nendega peetakse silmas olukorda 17. novembril 2011, mil kuulutati välja tõlgendatav kohtuotsus, ja mitte olukorda, mis esines menetluse tõendite kogumise faasi lõpetamise kuupäeval, toob tema jaoks kaasa ebamõistlikud tagajärjed, sest talle määratud karistusmakse suureneb. Selline tõlgendus on tema arvates vastuolus ka EÜ artikli 228 lõikes 2 ette nähtud karistusmakse mehhanismi loogikaga, sest sellisel juhul sõltuks karistusmakse suurus asjaolust, mille üle liikmesriigil ei ole mingit kontrolli, ning karistusmakse kaotaks seose olukorraga, mida Euroopa Kohus selle summa kindlaksmääramisel arvesse võttis.5Itaalia Vabariik väidab teiseks, et sõnade mida ei ole asjaomase perioodi lõpuks veel tagasi nõutud või mille tagasinõudmist ei ole tõendatud tõlgendamine nii, et komisjon ei saa poolaasta eest maksta tuleva karistusmakse kindlaksmääramisel arvesse võtta tõendeid, mis see liikmesriik esitab pärast asjaomase poolaasta möödumist, ei ole vajalik eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Itaalia täitmise tagamiseks ja on lisaks vastuolus lojaalse koostöö põhimõttega, nagu see on nüüd sätestatud ELL artikli 4 lõikes 3.6Komisjon omalt poolt on seisukohal, et Itaalia Vabariigi tõlgendamistaotlus on vastuvõetamatu, sest tõlgendatava kohtuotsuse mõte ega ulatus ei ole kahtluse all ning tõlgendamistaotluse peamine eesmärk on seada kahtluse alla selle kohtuotsuse selge mõte ning muuta selle ulatust oma kasuks.<TI><P><HT TYPE="BOLD">Tõlgendamistaotlus</HT></P></TI>7Euroopa Kohtu kodukorra artikli 158 lõige 1 näeb ette, et Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 43 kohaselt annab Euroopa Kohus, juhul kui kohtuotsuse või -määruse mõte või ulatus on kahtluse all, poole või liidu institutsiooni avalduse alusel, milles põhjendatakse vajaliku huvi olemasolu, kohtuotsuse või -määruse tõlgenduse.8Tuleb märkida, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab tõlgendamistaotlus, selleks et see oleks vastuvõetav, olema esitatud asjaomase kohtuotsuse resolutsiooni kohta seoses selle peamiste põhjendustega ning selle eesmärk peab olema hajutada selgusetus või kahemõttelisus, mis võib esineda seoses kohtuotsuse enda mõtte ja ulatusega osas, milles sellega pidi lahendatama kohtu menetluses olev konkreetne kohtuasi. Tõlgendamistaotlus ei ole seega vastuvõetav, kui see on esitatud seoses küsimustega, mida asjaomase kohtuotsusega ei lahendatud (Euroopa Kohtu presidendi 20. aprilli 2010. aasta määrus kohtuasjas C-114/08 P (R)-INT: Pellegrini vs. komisjon, punkt 6 ja seal viidatud kohtupraktika).9Käesoleva tõlgendamistaotluse esimese nõude osas tuleb tuvastada, et tõlgendatava kohtuotsuse resolutsioonis peetakse vastavalt kohtuotsuse punktides 52, 55 ja 68 esitatud põhjendustele sõnaselgelt nimetatud kohtuotsuse kuulutamise kuupäeva selleks kuupäevaks, mis võetakse aluseks veel tagasi nõudmata riigiabi kogusumma kindlaksmääramisel, kusjuures see kogusumma võetakse sellele liikmesriigile määratud kahaneva karistusmakse arvutamisel alussummaks.10Samuti on tõlgendamistaotluse teise nõudega seoses selge, et tõlgendatava kohtuotsuse resolutsiooni kitsalt grammatilisest tõlgendamisest tulenevalt on õigustatud see, et komisjon võtab sellise abi, mida tuleb möödunud poolaasta osas pidada tagasi nõudmata riigiabiks, protsendimäära arvutamisel arvesse üksnes neid tõendeid, mis esitatakse talle enne asjaomase poolaasta lõppu.11Selles osas piisab, kui tuvastada, et Itaalia Vabariigi taotluse eesmärk on seada nende kahe nõude abil kahtluse alla tõlgendatava kohtuotsuse resolutsiooni sellise kitsalt grammatilise tõlgendamise tagajärjed. Niisugune kahtluse alla seadmine ei ole aga kooskõlas Euroopa Kohtu põhikirja artikliga 43, kodukorra artikli 158 lõikega 1 ega ka Euroopa Kohtu otsustele omase kohtuotsuse seadusjõuga.12Kuna tõlgendamistaotluse aluseks ei ole kahtlused seoses tõlgendatava kohtuotsuse mõtte või ulatusega, tuleb see lugeda vastuvõetamatuks.<TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI>13Kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on Itaalia Vabariigilt kohtukulude hüvitamist nõudnud ja viimane on kohtuvaidluse kaotanud, siis tuleb kohtukulud välja mõista Itaalia Vabariigilt.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) määrab:

1.Jätta tõlgendamistaotlus läbi vaatamata.2.Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Allkirjad