EUROOPA KOMISJON
Brüssel,6.10.2026
COM(2026) 543 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
ühise eraldisfondi kohta 2025. aastal
{SWD(2026) 305 final}
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,6.10.2026
COM(2026) 543 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
ühise eraldisfondi kohta 2025. aastal
{SWD(2026) 305 final}
Sisukord
SISSEJUHATUS
1. osa. Peamised saavutused 2025. aastal
1.2. Ühise eraldisfondi osad
1.3. Tagatise realiseerimine ja maksenõuded
1.4. Tegelik eraldiste määr
2. osa. Investeerimisstrateegia, portfelli koosseis ja finantstulemus
2.1. Portfelli koosseis ja näitajad
2.2. Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide mõju
2.3. Ühise eraldisfondi tulemuslikkus 2025. aastal
KOKKUVÕTE
SISSEJUHATUS
Käesolev aruanne on viies aastaaruanne ühise eraldisfondi 1 kohta ja selles vaadeldakse ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2025. Selles on kirjeldatud olulisemaid ühise eraldisfondi toimimisega seotud sündmusi 2025. aastal, esitatud peamised finants- ja riskiparameetrid ning antud ülevaade fondi tulemuslikkusest aasta jooksul. Aruandes esitatakse ka tulemused, mida on andnud komisjoni tegevus investeerimiskeskkonna mitmekesistamiseks ja fondi pikaajalise finantstulemuste parandamiseks.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud)) artikli 215 lõike 1 alusel loodud ühises eraldisfondi moodustavad ELi eelarvest tehtud ja osalevatelt liikmesriikidelt saadud eraldised, millest kaetakse Euroopa Liidu rakendatavate sise- 2 ja välistagatistega 3 tagatud tehingutest tuleneva kahjumi risk. Lisaks eelarvelistele tagatistele hoitakse ühises eraldisfondis eraldisi enamiku kolmandatele riikidele antud makromajandusliku finantsabi laenude katteks 4 . Ühises eraldisfondis hoitavad eraldised moodustavad kapitalireservi, millest võetakse vahendeid toetatud tehingute tagatiste realiseerimiseks ja muude väljaminekute katmiseks.
Ühine eraldisfond alustas tegevust 2021. aasta jaanuaris. 2025. aasta lõpus oli selle vara puhasväärtus 27,2 miljardit eurot, mis teeb sellest ülekaalukalt suurima otseselt komisjoni hallatava investeeringuportfelli.
Ühine eraldisfond tuli 2025. aastal edukalt toime turu volatiilsusega, sest sellel oli tasakaalus riskipositsioon mitmes varaklassis. Ühise eraldisfondi üldist tulemuslikkust suurendas mitmekesistamine – investeerimine omakapitaliinstrumentidesse. Portfelli absoluutne tootlus oli 3,85 %. Kui 2023. aasta (+5,21 %) ja 2024. aasta (+3,57 %) tulemus korvas kahjumi, mille fond sai 2022. aastal – aastal, mil võlakirjade hoidjad müüsid maha suurima osa oma võlakirjadest viimase poole sajandi jooksul –, siis 2025. aasta tulemus suurendas fondi kahjumikatmisvõimet veelgi.
Oodata on geopoliitilistest muutustest tuleneva ebakindluse suurenemist. Sellest hoolimata loob praegune kõrge tootlus soodsa pinnase tulemuslikkuse paranemiseks keskpika ajavahemiku jooksul.
Käesolevas aruandes keskendutakse ühise eraldisfondi varade haldamisega seotud küsimustele. Nende tingimuslike kohustuste arengut, mis tulenevad eelarvelistest tagatistest ja ELi laenudest, mille tagatisena hoitakse ühise eraldisfondi varasid, käsitletakse finantsmääruse artikli 256 kohaselt koostatud eraldi aruandes.
1. osa. Peamised saavutused 2025. aastal
1.1. Ülevaade
Nagu varasematelgi aastatel, tegutses fond oma juhtimisstruktuuri 5 ja -korra kohaselt ning selle toimimises ei esinenud tõrkeid.
31. detsembri 2025. aasta seisuga oli vara puhasväärtus 6 27,2 miljardit eurot, mis tähendab 4,0 miljardi eurost (17 %) kasvu võrreldes 2024. aasta lõpuga. 2025. aastal sai ühine eraldisfond ELi eelarvest tehtud netomaksetena ning osalevate liikmesriikide ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide maksetena 3,1 miljardit eurot. Ülejäänud osa portfelli väärtuse suurenemisest (0,9 miljardit eurot) tuleneb peamiselt olemasolevate varade turuväärtuse kasvust.
Joonis 1. Ühise eraldisfondi varade puhasväärtuse muutumine (miljardites eurodes)
Rohkem teavet finantsaruannete kohta on esitatud käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis.
1.2. Ühise eraldisfondi osad
Kuigi ühise eraldisfondi varasid hallatakse ühise investeerimispoliitika kohaselt ühe portfellina, toimub arvepidamine iga selle osa üle eraldi.
Seejuures on iga ühise eraldisfondi eraldis ette nähtud mõnele eelarvelisele tagatisele / finantsabiprogrammile (või liikmesriigile, kuid liikmesriik maksab eraldisi oma osasse programmis „InvestEU“) kooskõlas vastava õigusraamistikuga 7 . Igale eelarvelisele tagatisele eraldatud summad on seotud kindla osaga, et oleks võimalik jälgida tagatise taset ja võrrelda seda tagatise õiguslikus aluses sätestatud tasemega. Kui eraldis langeb allapoole teatavat taset, võib seda täiendada vastava programmi eelarvest.
2025. aastal lisati programmi „InvestEU“ üks uus osa ühe liikmesriigi jaoks 8 .
31. detsembril 2025 koosnes ühine eraldisfond 19 osast, millest 17 olid täielikult toimivad ja sisaldasid rahalisi vahendeid. Ülejäänud osad aktiveeritakse pärast esimese sissemakse laekumist.
Tabel 1. Ühise eraldisfondi osad 31.12.2025 seisuga
|
Osa |
Turuväärtus eurodes 31.12.2025 seisuga |
|
2021. aastal loodud osad |
|
|
EFSI |
9 175 239 371 |
|
Välistegevuse tagatisfond (GFEA) 9 |
3 354 171 333 |
|
EFSD 10 |
792 918 308 |
|
Programm „InvestEU“ 11 |
7 124 578 871 |
|
2022. aastal loodud osad |
|
|
EFSD+ |
3 582 508 961 |
|
2020. aasta järgne makromajanduslik finantsabi |
228 000 668 |
|
Erakorraline makromajanduslik finantsabi Ukrainale 12 |
511 348 526 |
|
2020. aasta järgsed Euratomi laenud |
– |
|
Välislaenude andmise volituse alusel antavad muudetud otstarbega laenud Ukrainale |
– |
|
InvestEU Rumeenia tagatis |
242 559 639 |
|
InvestEU Tšehhi Vabariigi tagatis |
60 345 721 |
|
InvestEU Soome tagatis |
51 912 990 |
|
InvestEU Kreeka tagatis |
379 824 566 |
|
InvestEU segarahastamistoimingud |
710 676 831 |
|
2023. aastal loodud osad |
|
|
InvestEU Bulgaaria tagatis |
132 950 691 |
|
InvestEU Malta tagatis |
9 716 815 |
|
2024. aastal loodud osad |
|
|
Ukraina tagatis |
613 877 445 |
|
InvestEU Hispaania tagatis |
144 964 526 |
|
2025. aastal loodud osad |
|
|
InvestEU Portugali tagatis |
50 022 110 |
|
KOKKU |
27 165 617 372 |
Joonis 2. Ühise eraldisfondi osade suurused 31.12.2025 seisuga
1.3. Tagatise realiseerimine ja maksenõuded
Ühise eraldisfondi varahalduse suuniste 13 kohaselt toimub tagatiste realiseerimine ja muude nõuete maksmine eraldi likviidsuspuhvri arvelt. Likviidsuspuhver koosneb komisjoni keskkassas hoitavast piiratud rahareservist, mis on vajalik selleks, et katta rakenduspartnerite teadete alusel kolme kuu jooksul eeldatavasti tekkivad maksevajadused.
2025. aasta alguses oli likviidsuspuhvris 202 miljonit eurot. 2025. aastal jooksul oli laekumisi ühise eraldisfondi lunastuste arvel 569 miljonit eurot; väljamaksete netosumma (realiseeritud tagatised, millest on maha arvatud sissenõutud summad) ulatus peaaegu 576 miljoni euroni 14 . Kokkuvõttes oli 2025. aasta lõpus likviidsuspuhvris 195 miljonit eurot.
2025. aastal esitatud tagatise realiseerimise nõuded 15 ja ühise eraldisfondi osades hoitavate eraldistega seotud muud nõuded 16 on kokku võetud allpool.
Tabel 2. Ühise eraldisfondi väljaminekud 2025. aastal, üksikasjalik ülevaade (tagatise realiseerimised, millest on maha arvatud sissenõutud summad)
|
Osa |
miljonites eurodes |
Väljamineku laad |
|
EFSD |
7,37 |
tagatiste realiseerimine |
|
EFSD+ |
1,19 |
tagatiste realiseerimine |
|
Välistegevuse tagatisfond (GFEA)
|
-1,13 |
sissenõutud summad |
|
0,88 |
õigusabikulud |
|
|
EFSI |
295,98 |
tagatiste realiseerimine, haldustasud, rahastamis- ja sissenõudmiskulud, väärtuse korrigeerimine |
|
InvestEU EL |
170,79 |
tagatiste realiseerimine, haldustasud, rahastamiskulud, väärtuse korrigeerimine |
|
InvestEU segarahastamine |
71,65 |
tagatiste realiseerimine, haldustasud, rahastamiskulud, väärtuse korrigeerimine |
|
InvestEU Rumeenia |
11,05 |
tagatiste realiseerimine, haldustasud |
|
InvestEU Kreeka |
10,47 |
tagatiste realiseerimine, haldustasud |
|
InvestEU Malta |
0,53 |
haldustasud |
|
InvestEU Bulgaaria |
0,26 |
tagatiste realiseerimine |
|
InvestEU Hispaania |
7,39 |
haldustasud |
|
Väljaminekud kokku |
576,41 |
Joonis 3. 2025. aasta ühise eraldisfondi väljaminekud (miljonites eurodes)
1.4. Tegelik eraldiste määr
Finantsmääruse artiklis 216 on sätestatud, et ühises eraldisfondis eelarveliste tagatiste ja kolmandatele riikidele antava finantsabi katteks ette nähtud eraldiste summa põhineb kõnealuses artiklis määratletud tegelikul eraldiste määral. Tegeliku eraldiste määra puhul võetakse arvesse, et ühisesse eraldisfondi koondatud haldamine – erinevalt eraldiseisvate tagatisfondide haldamisest – võib võimaldada hajutamist, kui eri osadele esitatavad nõuded ei lange ajaliselt ja mahult kokku.
Tegelik eraldiste määr on suhe
·ühises eraldisfondis hoitava nõutava raha ja raha ekvivalentide summa (võttes arvesse osadevahelise hajutamise mõju) ning
·iga osa eraldi haldamise korral nõutava raha ja raha ekvivalentide summa vahel.
Õigusaktide kohaselt peaks tegelik eraldiste määr jääma vahemikku 95–100 %, kusjuures alla 100 % jääv näitaja peaks osutama teatavale hajutamise mõjule. Tulenevalt i) kehtestatud metoodikal 17 põhinevatest arvutustest, ii) valitsevast makromajanduslikust ja geopoliitilisest ebakindlusest (mõned ühise eraldisfondi osad sõltuvad suurel määral Ukraina olukorrast) ning iii) sellest, et eri osade puhul esitatud nõuetes ei ole hajutamise mõju täheldatud, tegi komisjon ettepaneku, et tegelik eraldiste määr oleks ka 2025. aastal 100 %. See lähenemisviis leidis kinnitust 2025. aasta vastuvõetud eelarves.
2. osa. Investeerimisstrateegia, portfelli koosseis ja finantstulemus
Ühise eraldisfondi investeerimisstrateegia aluseks olevad üldpõhimõtted ja kaalutlused on sätestatud ühise eraldisfondi varahalduse suunistes ning neid on üksikasjalikumalt kirjeldatud ühise eraldisfondi esimeses, 2021. aasta aruandes 18 . Tuginedes fondi varahalduse suunistes sätestatud konservatiivsele lähenemisviisile hallatakse ühist eraldisfondi nii, et investeerimisperioodi jooksul (ligikaudu 9 aastat) oleks tagatud vähemalt kapitali säilitamine 19 .
2.1. Portfelli koosseis ja näitajad
Konservatiivse investeerimispoliitika kohaselt on suurem osa ühise eraldisfondi investeeringutest tehtud kõrge reitinguga likviidsetesse fikseeritud tulumääraga väärtpaberitesse – valitsuste, riigiüleste asutuste, riigiasutuste ja äriühingute võlakirjadesse. Enamik neist on nomineeritud eurodes, kuid portfellis on ka natuke USA dollarites nomineeritud võlakirju (peamiselt Ameerika Ühendriikide riigivõlakirjad), mille valuutarisk on maandatud.
Seoses varahalduse põhimõtete muutmisega 2022. aastal on portfellis ka mõnevõrra Euroopa aktsiate üldindeksit jälgivate börsil kaubeldavate fondide osakuid. Need suurendavad ühise eraldisfondi varade hajutatust ja kasvuvõimalusi.
Nagu on näha joonisel 4, oli ühise eraldisfondi portfell 2025. aasta lõpus eri varaklasside lõikes hästi hajutatud.
Suurima osatähtsusega olid riikide ning riigiüleste ja muude asutuste võlakirjad (45 %) ja pandikirjad (23 %).
USA dollarites nomineeritud investeeringud moodustasid 4 % portfelli turuväärtusest, 20 kusjuures valuutariski maandati forvardlepingutega 21 .
Portfellil on mitu likviidsuskihti ja suuremat osa selle varadest, tähtajast olenemata, saab realiseerida kohe, kui seda on vaja tagatise realiseerimiseks. Lisaks moodustasid 2025. aasta detsembris ligikaudu 10 % portfellist lühikese tähtajaga likviidsed varad, 22 mis on veel üks koheselt kasutatav likviidsuse allikas lisaks eespool nimetatud likviidsuspuhvrile, mida hoitakse komisjoni keskkassas (vt punkt 1.3).
Ühise eraldisfondi portfelli krediidikvaliteet oli kõrge (keskmine reiting on A), 23 mis tähendab, et makseviivituse tõenäosus on väga väike 24 . Üle 37 % portfellist oli investeeritud AAA-reitinguga väärtpaberitesse, 25 ülejäänu moodustasid muu investeerimisjärguga väärtpaberid.
Omakapitaliväärtpaberid moodustasid 2025. aasta lõpus ligikaudu 7 % portfelli turuväärtusest
26
. Omakapitaliväärtpaberite osatähtsus kogu portfelli tulususes oli märkimisväärne – kui portfelli aastane tootlus oli kokku 3,85 %, siis omakapitaliväärtpaberite arvele langes 1,4 %
27
.
Joonis 4. Ühise eraldisfondi portfelli jaotus 2025. aasta lõpu seisuga
2.2. Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide mõju
Portfelli keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide mõju 28 suurenes 2025. aastal veelgi – ESG-märgisega võlakirjade osakaal oli 17 % 29 (2024. aastal 16 %). Ennetav lähenemisviis keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumidega arvestavale investeerimisele tähendab ESG-märgisega võlakirjade eelistamist, kui need on kooskõlas riskijuhtimiskriteeriumide ja üldise investeerimisstrateegiaga.
2.3. Ühise eraldisfondi tulemuslikkus 2025. aastal
2025. aastal mõjutasid turusuundumusi kõige rohkem kaubandusläbirääkimised, inflatsioon ja keskpangad (vt selgitav tekst allpool). Eelkõige kaubandusläbirääkimised tingisid turu volatiilsust, kuid Euroopa Keskpanga intressimäärade järkjärguline alandamine, hea majanduskasv ja vastupidav tööturg toetasid finantsturge ning see mõjus positiivselt ühise eraldisfondi portfelli väärtusele. Sellel taustal saavutas ühine eraldisfond +3,85 % aastatootluse, ületades portfelli võrdlusindeksit
30
(+3,65 %).
|
Turumuutused 2025. aastal 2025. aastal kujundasid finantsturge peamiselt inflatsioon, keskpanga poliitikaotsused ja geopoliitilised sündmused. Oluline oli ka Ameerika Ühendriikide administratsiooni muutuva välis- ja kaubanduspoliitika tegevuskava rakendamine ning võlapiduri reformimine Saksamaal, mis võimaldab tal rohkem laenu võtta. Aasta alguses arvestati Euroopa turgudel sellega, et Euroopa Keskpank langetab aasta jooksul intressimäära neli kuni viis korda, kuna inflatsioon langes pidevalt eesmärgiks võetud 2 % poole. Euroopa Keskpank alustaski aastat nelja järjestikuse kärpega, mille tulemusel vähenes baasintressimäär ligikaudu 2 %ni. Koguinflatsioon langes 2,5 %-lt jaanuaris 1,9 %ni mais ning püsis ülejäänud aasta jooksul 2 % ringis. Saksamaa 10-aastaste riigivõlakirjade (Bund) tootlus oli aasta alguses 2,37 % (mis oli enam-vähem aasta madalaim punkt), kuid tõusis märtsis, pärast võlapiduri reformi väljakuulutamist, aasta intressimääravahemiku ülaossa (2,89 %ni). Võlapiduri reeglitest vabastati 1 % SKPst ületavad kaitsekulutused ning 500 miljardi euro suurune taristu- ja kliimafond, mis võimaldas Saksamaa laenuvõtmist tublisti suurendada. Bund’ide tootlus, mis oli kiiresti tõusnud, pöördus mõneks ajaks langusesse aprillis, kui Ameerika Ühendriikide administratsioon teatas uute kaubanduse kaitsetollide kehtestamisest mitme kaubanduspartneri suhtes. Ärevuse suurenemine turgudel põhjustas Bund’ide tootluse vähenemist, kuna investorid otsisid turvalisi varasid. Hiljem aga lepiti kokku ELi ja mitme muu riigi suhtes kehtestatud tollimaksude alandamises ning seejärel majandusnäitajad stabiliseerusid. Bund’i tootlus hakkas jälle tõusma ning jõudis aasta lõpus 2,85 %ni. Ameerika Ühendriikides oli koguinflatsioon aasta alguses ligikaudu 3 %, kuid energiahindade languse tõttu vähenes see aprillis 2,3 %ni. Sel ajal jättis Föderaalreserv oma baasintressimäära muutumatuks 4,25–4,50 % tasemel. Aprillis teatavaks tehtud tollimaksud suurendasid muret inflatsiooni pärast. Energiahinnad hakkasid tõusma, teenuste inflatsioon oli kiire ja septembris ulatus koguinflatsioon enam-vähem 3 %ni. Siis hakkas nõrgenema tööturg, mis ajendas Föderaalreservi langetama oma baasintressimäära aasta kolmel viimasel koosolekul kokku 0,75 protsendipunkti võrra, vahemikku 3,50–3,75 %. Aasta lõpuks aeglustus koguinflatsioon 2,7 %ni. Ameerika Ühendriikide 10-aastase riigivõlakirja tootlus tõusis 2025. aasta jaanuaris 4,80 %ni, kuid hakkas seejärel vähenema ja langes aasta lõpuks 4,14 %ni. Majanduskasv püsis nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopa Liidus, hoolimata varasemast inflatsioonisurvest ja kõrgetest intressimääradest. Ameerika Ühendriikides oli majanduskasv hoogne. Seda toetasid tarbimine ja investeerimine (eelkõige seoses tehisintellektiga). Energiasurve vähenemise ja sisenõudluse suurenemise tõttu hakkas majanduskasv vähehaaval hoogustuma ka ELis. Kokkuvõttes kasvas majandus nii Ameerika Ühendriikide kui ka ELis, ning inflatsioon langes järk-järgult sihttaseme suunas. Ka aktsiaturgudel oli hea aasta ja mitu peamist indeksit püstitas uusi rekordeid. STOXX Europe 600 indeks tõusis 16,7 %, Ameerika Ühendriikide S&P 500 aga 16,4 %. |
KOKKUVÕTE
2025. aastal ulatus ühise eraldisfondi tootlus 3,85 %ni (2024. aastal 3,57 %ni) ning oli seega parem kui võrdlusindeks, mis tõusis 3,65 %. Absoluutarvudes oli fondi majanduslik tootlus 2025. aastal 927 miljonit eurot (2024. aastal 755 miljonit eurot). Seega fondi finantsolukord paranes ja kahjumikatmisvõime suurenes. Kuigi geopoliitiline ebakindlus ei ole kadunud, loob praegune tootlus hea aluse tulu teenimiseks ka keskpikas perspektiivis.
Ühine eraldisfond laiendas 2023. aastal oma strateegiat ning hakkas järk-järgult tegema väiksemaid investeeringuid börsil kaubeldavatesse fondidesse, mis jälgivad üleeuroopalisi aktsiaindekseid. Portfelli peaosa moodustava endiselt investeeringud kõrge reitingu ja fikseeritud tulumääraga likviidsed väärtpaberid.
Kokkuvõttes on ühine eraldisfond endiselt strateegiliselt valmis toime tulema volatiilsusega, täitma tagatise realiseerimise nõuded täielikult ja õigeaegselt ning tagama pikaajalise stabiilsuse kooskõlas oma investeerimiseesmärkidega.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud)) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 217 lõikele 1 esitab komisjon igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ühise eraldisfondi kohta. Ühise eraldisfondi varahalduse suunistes (komisjoni 25. märtsi 2020. aasta otsus ühise eraldisfondi varahalduse suuniste kohta (C(2020) 1896 (final), ELT C 131, 22.4.2020, lk 3–11) on esitatud täiendavaid juhiseid aruande sisu kohta.
Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) ja programm „InvestEU“.
Välislaenude andmise volitus, Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD) ja Euroopa Kestliku Arengu Fond+ (EFSD+).
Välja arvatud 2023. aastal Ukrainale antud makromajandusliku finantsabi+ laenud ja Ukrainale 2024. aastal G7 ERA algatuse raames antud erakorralise tulu kiirendamise laen.
Keskmine reiting kajastab portfelli keskmist makseviivituse tõenäosust, mitte üksikute emitentide reitingute lihtsat aritmeetilist keskmist. Kuna makseviivituse tõenäosuse suurenemine on eri reitingukategooriate (eelkõige kategooriast A kuni kategooriani BBB) vahel mittelineaarne, võib sellest tulenev keskmine reiting olla madalam kui lihtne reitingute keskmine. Seega on keskmine reiting A saadud makseviivituse tõenäosusel põhinevat metoodikat kasutades.
Kuigi omakapitaliväärtpaberid moodustasid portfellist vaid 7–8 %, andsid need üldisesse tulemuslikkusesse tugeva panuse tänu DJ STOXXi heale tulemusele 2025. aastal.