konsolideeritud TEKST: 32004D0752 — ET

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 225a ja 245,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 140b ja 160,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Kohtu arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

EÜ asutamislepingu artikkel 225a ja Euratomi asutamislepingu artikkel 140b volitavad nõukogu moodustama kohtukolleegiume, et esimese astmena arutada ja lahendada teatavates valdkondades algatatud teatud liiki hagisid või menetlusi, ja sätestama eeskirjad kolleegiumi koosseisu ja talle antud pädevuse kohta.

(2)

Spetsiaalse kohtukolleegiumi moodustamine, kes lahendaks esimese astmena Euroopa avaliku teenistusega seotud vaidlusi, mis on hetkel Euroopa ühenduste esimese astme kohtu pädevuses, parandaks ühenduse kohtute süsteemi toimimist. Kohtukolleegiumi moodustamisega vastatakse üleskutsele, mis esitati Nice’i lepingu allakirjutamisel 26. veebruaril 2001 vastuvõetud deklaratsioonis nr 16 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 225a kohta. ( 1 )

(3)	Seega on põhjendatud esimese astme kohtu juurde kohtukolleegiumi moodustamine, mis on institutsioonilistel ja korralduslikel eesmärkidel Euroopa Kohtu lahutamatu osa ja mille liikmetel on sarnane staatus esimese astme kohtu liikmetega.

(4)	Uut kohtukolleegiumi tuleks nimetada selliselt, et selle koosseis oleks eristatav esimese astme kohtu koosseisust.

(5)	Kohtusüsteemi üldise selguse huvides tuleks kohtukolleegiumi pädevust, koosseisu, töökorraldust ja menetlust käsitlevad sätted sätestada Euroopa Kohtu põhikirja lisas.

(6)

Kohtukolleegiumisse kuuluvate kohtunike arv peaks olema vastavuses lahendamist vajavate kaasuste arvuga. Kohtunike määramist käsitlevate nõukogu otsuste tegemise hõlbustamiseks tuleks ette näha, et nõukogu asutaks sõltumatu nõuandekomitee, mille ülesandeks oleks kontrollida, kas laekunud sooviavaldused vastavad esitatud tingimustele.

(7)	Kohtukolleegium peaks arutama asju sellise menetluse käigus, mis arvestab kolleegiumile esitatud vaidluste eripära ning püüab leida võimalusi vaidluste rahumeelseks lahendamiseks kõigil menetluse etappidel.

(8)

EÜ asutamislepingu artikli 225a kolmanda lõigu ja Euratomi asutamislepingu artikli 140b kolmanda lõigu kohaselt võib kohtukolleegiumi otsuseid esimese astme kohtusse edasi kaevata üksnes õigusküsimustes samadel tingimustel, mis kehtivad esimese astme kohtu otsuste Euroopa Kohtusse edasi kaebamise suhtes. Euroopa Kohtu põhikirja asjakohased sätted korratakse kohtukolleegiumit käsitlevas põhikirja lisas, et vältida ristviiteid, mis muudaksid teksti raskesti loetavaks.

(9)	Käesolev otsus peaks ette nägema üleminekukorra, et kohtukolleegium saaks alustada oma ülesannete täitmist kohe pärast selle moodustamist,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Euroopa ühenduste esimese astme kohtu juurde moodustatakse Euroopa Liidu avaliku teenistusega seotud vaidluste arutamiseks kohtukolleegium, mida nimetatakse “Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtuks”. Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu asukoht on esimese astme kohtu juures.

1. Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimene esimees nimetatakse kolmeks aastaks samal viisil nagu nimetatakse selle kohtunikud, kui nõukogu ei otsusta, et kohaldatakse käesoleva otsuse lisas sätestatud Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 4 lõikes 1 sätestatud menetlust.

2. Kohe pärast seda, kui kõik Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu kohtunikud on andnud vande, valib nõukogu eesistuja loosi teel need kolm kohtunikku, kelle ametiaeg lõpeb erandina Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 2 teise lõigu esimesest lausest pärast nende ametiaja esimese kolme aasta möödumist.

3. Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artiklis 1 osutatud kohtuasjad, mis on esimese astme kohtus läbivaatamisel nimetatud artikli jõustumise kuupäeval, kuid mille esimese astme kohtu kodukorra artiklis 52 sätestatud kirjalik menetlus ei ole veel lõppenud, suunatakse Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtusse.

4. Kuni Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu kodukorra jõustumiseni kohaldatakse mutatis mutandis esimese astme kohtu kodukorda, välja arvatud ühteainsat kohtunikku käsitlevaid sätteid.

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, välja arvatud käesoleva otsuse lisas ära toodud Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikkel 1.

Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikkel 1 jõustub päeval, kui Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse Euroopa Kohtu presidendi otsus, milles teatatakse, et Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohus on ettenähtud korras asutatud.

Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohus (edaspidi avaliku teenistuse kohus) lahendab esimese astmena EÜ asutamislepingu artiklis 236 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 152 osutatud vaidlusi ühenduste ja nende teenistujate vahel, kaasa arvatud kõikide organite või asutuste ning nende teenistujate vahelisi vaidlusi, mis on antud Euroopa Kohtu pädevusse.

Avaliku teenistuse kohus koosneb seitsmest kohtunikust. Kui Euroopa Kohus seda taotleb, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega kohtunike arvu suurendada.

Kohtunikud nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Ametiaja lõppemisel võib kohtuniku tagasi nimetada.

1. Kohtunikud nimetab kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 225a neljanda lõigu ja Euratomi asutamislepingu artikli 140b neljanda lõiguga ametisse nõukogu, olles konsulteerinud käesolevas artiklis ettenähtud komiteega. Kohtunikke ametisse nimetades tagab nõukogu, et kohtu koosseisus oleksid tasakaalustatult esindatud liikmesriikide kodanikud geograafiliselt võimalikult laialt alalt esindades eri riikide õigussüsteeme.

2. Liidu iga kodanik, kes vastab EÜ asutamislepingu artikli 225a neljanda lõigu ja Euratomi asutamislepingu artikli 140b neljanda lõigu tingimustele, võib avaldada soovi kandideerimiseks. Nõukogu määrab kohtu soovitusel kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaks selliste sooviavalduste esitamise ja läbivaatamise tingimused ja korra.

3. Moodustatakse komitee, mis koosneb seitsmest liikmest, kes valitakse Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu endiste liikmete ning tunnustatud ja pädevate juristide hulgast. Nõukogu määrab kvalifitseeritud häälteenamusega Euroopa Kohtu presidendi soovitusel kindlaks komitee liikmed ja kodukorra.

4. Komitee esitab oma arvamuse kandidaatide sobivuse kohta avaliku teenistuse kohtu kohtuniku ametikohale. Komitee lisab oma arvamusele loetelu kandidaatidest, kellel on kõige sobivam kõrgetasemeline kogemus. Sellises loetelus on vähemalt kaks korda nii palju kandidaate kui nõukogu peab nimetama kohtunikke.

1. Kohtunikud valivad endi hulgast kolmeks aastaks avaliku teenistuse kohtu esimehe. Esimehe võib tagasi valida.

2. Avaliku teenistuse kohus tuleb kokku kolmest kohtunikust koosnevate kodadena. Teatavatel kodukorras kindlaksmääratud juhtudel võib kohus kokku tulla täiskoguna või viiest kohtunikust koosneva kojana või koosneda ühestainsast kohtunikust.

3. Avaliku teenistuse kohtu esimees on täiskogu ning viiest kohtunikust koosneva koja eesistujaks. Kolmest kohtunikust koosnevate kodade eesistujad määratakse vastavalt lõikes 1 sätestatud korrale. Kui avaliku teenistuse kohtu esimees on määratud kolmest kohtunikust koosneva koja liikmeks, siis on ta ka selle koja eesistujaks.

4. Täiskogu pädevust ja kvoorumit ning kodade koosseisu ja kohtuasjade määramist kodadele reguleerib kodukord.

Euroopa Kohtu põhikirja artikleid 2 kuni 6, 14, 15, artikli 17 esimest, teist ja viiendat lõiku ning artiklit 18 kohaldatakse avaliku teenistuse kohtule ja selle liikmetele.

Põhikirja artiklis 2 osutatud vanne antakse Euroopa Kohtu ees ning artiklites 3, 4 ja 6 osutatud otsused võtab vastu Euroopa Kohus, olles konsulteerinud avaliku teenistuse kohtuga.

1. Avaliku teenistuse kohut teenindavad Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu haldustalitused. Et avaliku teenistuse kohus saaks toimida, määravad Euroopa Kohtu president või asjakohastel juhtudel esimese astme kohtu president ühisel kokkuleppel avaliku teenistuse kohtu esimehega tingimused, mille alusel Euroopa Kohtu või esimese astme kohtu juurde määratud ametnikud ja muud teenistujad osutavad teenuseid avaliku teenistuse kohtule. Teatavad ametnikud või muud teenistujad alluvad avaliku teenistuse kohtu kohtusekretärile nimetatud kohtu esimehe järelevalve all.

2. Avaliku teenistuse kohus nimetab oma kohtusekretäri ja koostab tema ametijuhendi. Euroopa Kohtu põhikirja artikli 3 neljandat lõiku ning artikleid 10, 11 ja 14 kohaldatakse avaliku teenistuse kohtu kohtusekretäri suhtes.

1. Avaliku teenistuse kohtu menetlust reguleerib Euroopa Kohtu põhikirja III jaotis, välja arvatud artiklid 22 ja 23. Täiendavad ja üksikasjalikumad sätted, mis võivad osutuda vajalikuks, nähakse ette kodukorraga.

2. Esimese astme kohtu keeltekasutuse korda reguleerivaid sätteid kohaldatakse avaliku teenistuse kohtule.

3. Menetluse kirjalik osa koosneb hagiavalduse ja kostja vastuse esitamisest, kui avaliku teenistuse kohus ei otsusta, et teine kirjalik seisukohtade esitamine on vajalik. Sellise teise seisukohtade esitamise korral võib avaliku teenistuse kohus poolte kokkuleppel otsustada teha otsuse ilma suulise menetluseta.

4. Avaliku teenistuse kohus püüab kõigil menetluse etappidel, kaasa arvatud hagi esitamise ajal, leida võimalusi vaidluse rahumeelseks lahendamiseks ning üritab lihtsustada sellist vaidluste lahendamist.

5. Avaliku teenistuse kohus teeb otsuse kohtukulude osas. Kui kodukorra vastavatest sätetest ei tulene teisiti, siis kohtuvaidluse kaotanud pool on kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

1. Kui avaliku teenistuse kohtule adresseeritud hagiavaldus või muu menetlusdokument esitatakse ekslikult Euroopa Kohtu või esimese astme kohtu kohtusekretärile, annab nimetatud kohtusekretär selle viivitamata edasi avaliku teenistuse kohtu kohtusekretärile. Samuti kui Euroopa Kohtule või esimese astme kohtule adresseeritud hagiavaldus või muu menetlusdokument esitatakse ekslikult avaliku teenistuse kohtu kohtusekretärile, annab nimetatud kohtusekretär selle viivitamata edasi Euroopa Kohtu või esimese astme kohtu kohtusekretärile.

2. Kui avaliku teenistuse kohus leiab, et ta pole pädev arutama ja lahendama hagi, mille suhtes Euroopa Kohus või esimese astme kohus on pädev, suunab ta selle hagi Euroopa Kohtusse või esimese astme kohtusse. Samuti kui Euroopa Kohus või esimese astme kohus leiab, et hagi kuulub avaliku teenistuse kohtu pädevusse, suunab ta selle hagi avaliku teenistuse kohtule, mille peale nimetatud kohus ei saa oma pädevust eitada.

3. Kui avaliku teenistuse kohtus ja esimese astme kohtus on läbivaatamisel kohtuasjad, milles tõstatatakse üks ja seesama tõlgendamisküsimus või vaidlustatakse ühe ja sellesama akti kehtivus, võib avaliku teenistuse kohus pärast poolte ärakuulamist menetluse peatada, kuni esimese astme kohus oma otsuse kuulutab.

Kui avaliku teenistuse kohtus ja esimese astme kohtus on läbivaatamisel kohtuasjad, millel on sama ese, loobub avaliku teenistuse kohus oma pädevusest, et selliste asjade suhtes saaks otsuse teha esimese astme kohus.

Esimese astme kohtusse võib edasi kaevata avaliku teenistuse kohtu lõplikud otsused ja nimetatud kohtu otsused, millega sisulised küsimused lahendatakse ainult osaliselt või millega lahendatakse pädevuse puudumist või hagiavalduse vastuvõetamatust käsitlevaid menetlusküsimusi, kahe kuu jooksul alates edasi kaevatud otsuse kuulutamisest.

Otsuse võib edasi kaevata iga pool, kelle nõue on osaliselt või tervikuna rahuldamata jäetud. Menetlusse astujad, välja arvatud liikmesriigid ja ühenduste institutsioonid, võivad otsuse edasi kaevata siiski üksnes juhul, kui avaliku teenistuse kohtu otsus neid otseselt mõjutab.

1. Iga isik, kelle menetlusse astumise avalduse avaliku teenistuse kohus läbi vaatamata jätab, võib edasi kaevata esimese astme kohtusse kahe nädala jooksul alates avalduse läbivaatamata jätmise otsuse kuulutamisest.

2. Menetluse pooled võivad iga avaliku teenistuse kohtu otsuse, mis on tehtud EÜ asutamislepingu artikli 242, 243 või artikli 256 neljanda lõigu või Euratomi asutamislepingu artikli 157, 158 või artikli 164 kolmanda lõigu alusel, kahe kuu jooksul alates selle teatavaks tegemisest esimese astme kohtusse edasi kaevata.

3. Esimese astme kohtu president võib lihtmenetluse korras, mis vajaduse korral võib erineda mõnest käesolevas lisas sisalduvast eeskirjast ja mis sätestatakse esimese astme kohtu kodukorras, langetada otsuse käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 alusel esitatud apellatsioonkaebuste kohta.

1. Esimese astme kohtusse saab edasi kaevata ainult õigusküsimustes. Apellatsioonkaebuse aluseks võib olla üksnes avaliku teenistuse kohtu pädevuse puudumine, menetlusnormide rikkumine, mis kahjustab kaebaja huve, või ühenduse õiguse rikkumine avaliku teenistuse kohtu poolt.

2. Apellatsioonkaebuse aluseks ei saa olla üksnes kohtukulude summa või see, kumb pool on kohustatud neid tasuma.

1. Ilma, et see piiraks EÜ asutamislepingu artiklite 242 ja 243 või Euratomi asutamislepingu artiklite 157 ja 158 kohaldamist, ei ole apellatsioonkaebusel peatavat toimet.

2. Kui avaliku teenistuse kohtu otsus kaevatakse edasi, koosneb esimese astme kohtu menetlus kirjalikust osast ja suulisest osast. Kooskõlas kodukorras sätestatud tingimustega võib esimese astme kohus pärast poolte ärakuulamist suulise menetluse ära jätta.

1. Kui apellatsioonkaebus on põhjendatud, tühistab esimese astme kohus avaliku teenistuse kohtu otsuse ning teeb ise antud küsimuses otsuse. Esimese astme kohus suunab asja kohtuotsuse tegemiseks tagasi avaliku teenistuse kohtusse, kui esimese astme kohtul ei ole võimalik otsust teha.

2. Kui asi suunatakse tagasi avaliku teenistuse kohtusse, on esimese astme kohtu otsused õigusküsimustes selle kohtu jaoks siduvad.”