<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑113/10</NO.CASE><NO.CASE>C‑147/10</NO.CASE><NO.CASE>C‑234/10</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62010CC0113</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:701">EU:C:2011:701</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>25</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>25</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST SHARPSTONI ETTEPANEK – LIIDETUD KOHTUASJAD C-113/10, C-147/10 JA C-234/10</P><P>ZUCKERFABRIK JÜLICH JT</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Eleanor Sharpston</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20111027">27. oktoobril 2011</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P>Liidetud kohtuasjad C-113/10, C-147/10 ja C-234/10</P><P>Zuckerfabrik Jülich AGversusHauptzollamt AachenBritish Sugar plcversus</P><P>Rural Payments Agency</P><P>jaTereosversus</P><P>Directeur général des douanes et droits indirects</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Finanzgericht Düsseldorf (Saksamaa), High Court of Justice of England and Wales (Ühendkuningriik) ning Tribunal de grande instance de Nanterre (Prantsusmaa))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Suhkur</KEYWORD><KEYWORD>Toodangumaksude kindlaksmääramine</KEYWORD><KEYWORD>Eksporditoetused</KEYWORD><KEYWORD>Keskmise kahjumi tonni kohta arvutamine</KEYWORD><KEYWORD>Ilma toetuseta eksporditud kogustega seoses toetuste teoreetilise summa lisamine</KEYWORD><KEYWORD>Kehtetuks tunnistatud määruse alusel tasutud maksusummade tagastamine</KEYWORD><KEYWORD>Kohaldatav vahetuskurss</KEYWORD><KEYWORD>Intressi väljamõistmine</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolevad eelotsusetaotlused puudutavad suhkru turustusaastaid 2001–2006, mil Euroopa Liidus ületas tootmine tarbimist ning hinnad olid märkimisväärselt kõrgemad kui maailmaturul. Selle üheks tagajärjeks oli kvootide eraldamine tootjatele. Teatavate kvootide piiresse jäänud toodangu võis eksportida toodangumaksudest rahastatava toetusega. Iga turustusaasta toodangumaksu arvutamisel korrutati <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>eksporditav ülejääk<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>keskmise kahjumiga tonni kohta<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/>. <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Keskmine kahjum<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/> saadi nii, et jagati turustusaasta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>ekspordikohustuste<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/> kogusummaga tonnides.</TXT></NP><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Nende kohtuasjade peamine küsimus on selles kontekstis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/> määratlus. Ebakindlus tulenes asjaolust, et teatavate eksporditud töödeldud toodete koguste puhul ei taotletud ega ka makstud eksporditoetusi, mille maksmise tingimustele need toodete kogused vastasid.</TXT></NP><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Määrustes, millega määrati kindlaks toodangumaksud turustusaastateks 2003–2006, arvas komisjon need kogused <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>eksporditava ülejäägi<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/> hulka, kuid mitte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>ekspordikohustuste<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/> hulka. Kui Euroopa Kohtul paluti teha otsus sellise arvutuse õiguspärasuse kohta, leidis ta 2008. aastal kohtuotsuses Zuckerfabrik Jülich jt (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Jülich I<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/>),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><DATE ISO="20080508">8. mai 2008. aasta</DATE> otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-5/06+C-23/06+C-24/06+C-25/06+C-26/06+C-27/06+C-28/06+C-29/06+C-30/06+C-31/06+C-32/06+C-33/06+C-34/06+C-35/06+C-36/06" PAGE.ECR="I-3231" YEAR="2008">C-5/06 ja C-23/06-C-36/06: Zuckerfabrik Jülich AG (EKL 2008, lk I-3231)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> et mõlemal juhul oleks tulnud arvesse võtta kõiki eksporditud koguseid, olenemata sellest, kas toetust maksti või mitte, ning et kõnealused määrused olid sel põhjusel kehtetud. Samas ei otsustanud Euroopa Kohus seda, kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/> oleks samuti pidanud hõlmama kõiki saadaolevaid toetusi, olenemata sellest, kas need maksti välja või mitte, või oleks see pidanud hõlmama ainult tegelikult välja makstud toetusi.</TXT></NP><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Aastal 2009 võttis komisjon vastu uue määruse, millega parandati kehtetuks tunnistatud määrusi. Selle määruse arvutustes arvas komisjon <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/> hulka kõik saadaolevad toetused, olenemata sellest, kas need on välja makstud või mitte. Ümberarvutatud toodangumaksud erinevad vähe algselt kindlaksmääratutest, ent on suuremad sellest, mis need oleksid olnud, kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/> hulka oleks arvatud ainult tegelikult välja makstud toetused.</TXT></NP><?PAGE NO="2"?><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Mitmed tootjad on vaidlustanud nii selle arvutuse kui ka uue määruse kehtestamise õigusliku aluse ning kolm siseriiklikku kohut on palunud Euroopa Kohtul otsustada selle määruse kehtivuse üle. Üks neist kohtutest küsib samuti seoses teadaolevalt maksmisele kuuluvate tagasimaksetega seda, mis kuupäeva vahetuskursse tuleb kasutada ning kas võib välja mõista intressi.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik ja menetluslik taust</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Omavahenditealased õigusnormid</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi reguleeris käesoleva juhtumi puhul asjakohasel ajal nõukogu <DATE ISO="20000929">29. septembri 2000. aasta</DATE> otsus 2000/597/EÜ, Euratom<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Nõukogu <DATE ISO="20000929">29. septembri 2000. aasta</DATE> otsus 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="42" NO.OJ="253" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 253, lk 42</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/03, lk 200), käesolevaks ajaks asendatud nõukogu <DATE ISO="20070607">7. juuni 2007. aasta</DATE> otsusega 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="17" NO.OJ="163" DATE.PUB="2007">ELT 2007, L 163, lk 17</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>omavahendite otsus<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/>) ning nõukogu <DATE ISO="20000522">22. mai 2000. aasta</DATE> määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Nõukogu <DATE ISO="20000522">22. mai 2000. aasta</DATE> määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse <DATE ISO="20070607">7. juuni 2007</DATE> otsus 2007/436/EÜ, Euratom) Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="1" NO.OJ="130" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 130, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/03, lk 169).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>omavahendite määrus<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/>).</TXT></NP><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Omavahendite otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a kohaselt pidid Euroopa Liidu eelarvesse kavandatud omavahendid moodustuma tuludest, mille allikaks on mh <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>osamaksud ja muud suhkruturu ühise korralduse raames sätestatud tollimaksud<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>8.</NO.P><TXT>Artikli 2 lõige 3 sätestas: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Liikmesriigid jätavad sissenõudmiskuluna endale 25% lõike 1 punktis a nimetatud summadest […]<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>9.</NO.P><TXT>Artikkel 6 sätestas: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Artiklis 2 nimetatud tulusid kasutatakse vahet tegemata kõigi eelarvesse kavandatud kulude rahastamiseks. […]<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/></TXT></NP><NP><NO.P>10.</NO.P><TXT>Sama otsuse artikli 8 lõige 1 sätestas: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Liikmesriigid nõuavad artikli 2 lõike 1 punktides a […] nimetatud ühenduste omavahendid sisse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele […]<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>11.</NO.P><TXT>Omavahendite määruse artikli 9 lõike 1 kohaselt pidi iga liikmesriik avama komisjoni nimel liikmesriigi riigikassas või liikmesriigi määratud asutuses konto ning kandma omavahendid sellele kontole.</TXT></NP><NP><NO.P>12.</NO.P><TXT>Sama määruse artikli 11 lõige 1 sätestas: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Asjaomased liikmesriigid peavad kõikide viivituste eest ülekannete tegemisel artikli 9 lõikes 1 märgitud kontole maksma intressi.<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Muudetud nõukogu <DATE ISO="20041116">16. novembri 2004. aasta</DATE> määrusega (EÜ, Euratom) nr 2028/2004, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="1" NO.OJ="352" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 352, lk 1</REF.DOC.OJ>). Artikli 11 algses redaktsioonis ei olnud nummerdatud lõikeid, ent see sisaldas sama sätet, millele järgnesid kohaldatavate intressimäärade üksikasjad.</P></NOTE></TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Alusmäärus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>13.</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20010619">19. juuni 2001. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 1260/2001<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Nõukogu <DATE ISO="20010619">19. juuni 2001. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="1" NO.OJ="178" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 178, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 3/33, lk 17). Suhkrusektori toodang hõlmab suhkrut, isoglükoosi ja inuliinisiirupit. Kuna käesolevas asjas ei ole asjakohane nende erinevate toodete vahel vahet teha, ei viita ma alljärgnevalt muudele toodetele peale suhkru.</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>alusmäärus<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/>) reguleeris suhkrusektori turgude ühist korraldust turustusaastatel 2001/2002–2005/2006. See tunnistati kehtetuks ja asendati alates <DATE ISO="20060701">1. juulist 2006</DATE>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Nõukogu <DATE ISO="20060220">20. veebruari 2006. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="1" NO.OJ="058" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 58, lk 1</REF.DOC.OJ>), mis omakorda tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu <DATE ISO="20071022">22. oktoobri 2007. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="1" NO.OJ="299" DATE.PUB="2007">ELT 2007, L 299, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP><?PAGE NO="3"?><NP><NO.P>14.</NO.P><TXT>Selle määruse põhjendustes oli muu hulgas märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><GR.CONSID><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>(9)</NO.P><TXT>Põhjused, mille tõttu ühendus on võtnud vastu […] tootmiskvoodisüsteemi, püsivad edasi. Kõnealust süsteemi on kohandatud, et […] anda ühendusele vahendid, mis on vajalikud, et tagada õiglasel ja tõhusal viisil, et tootjad kannavad ise tervikuna tarbimist ületava ühenduse toodangu müügikulud […]</TXT><P>[…]</P></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(11)</NO.P><TXT>Suhkrusektori turgude ühine korraldus tugineb esiteks põhimõttele, et tootjad peaksid kandma täielikku finantsvastutust kahjude eest, mis igal turustusaastal on tekkinud ühenduse kvoodi alusel toodetud ja ühendusesisest tarbimist ületava toodanguosa müügist […]</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(12)</NO.P><TXT>[…] Tuleks säilitada sektori isefinantseerimise süsteem toodangumaksude ja tootmiskvootide abil.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(13)</NO.P><TXT>Finantsvastutus peab olema tagatud tootjate kogu A- ja B-suhkru[<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Asjakohasel ajal oli suhkrusektoris kolm toodanguklassi. A- ja B-toodang oli kvootide piires, mis vastasid põhimõtteliselt vastavalt siseturu nõudlusele ja ülejääva suhkru ekspordile koos toetustega. C-suhkur toodeti väljaspool neid kvoote ning seda ei võinud Euroopa Liidus vabalt turustada; selle pidi eksportima ilma toetuseta suhkrutööstuse kulul.</P></NOTE> ] toodangult makstava põhitoodangumaksuga, mis ei tohi ületada 2% valge suhkru sekkumishinnast, ning B-suhkru toodangult makstava B-maksuga, mis ei tohi ületada 37,5% kõnealusest hinnast. […] Maksude piiramine eespool kirjeldatud viisil tähendab, et mõnel turustusaastal ei ole suhkrutootmine täielikult isefinantseeritav. Nendel juhtudel tuleks kehtestada lisamaks.[<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Viitan alljärgnevalt põhitoodangumaksule (B-maksule) ning lisamaksule ühiselt kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>toodangumaksudele<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/>.</P></NOTE> ]</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(14)</NO.P><TXT>Seepärast tuleks kogu ühenduses kehtestada koefitsient, mis väljendab sellel turustusaastal registreeritud kogukahjumi ning kõnealustest tootmismaksudest laekunud kogutulu vahelist suhet. […]<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/></TXT></NP></CONSID></GR.CONSID></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>15.</NO.P><TXT>Määruses nähti seega ette, et tootjad kannavad toodangumaksude abil Euroopa Liidul ületoodangu müügist tekkivad kulud.</TXT></NP><NP><NO.P>16.</NO.P><TXT>Artikli 7 lõikega 3 nähti ette tootmistoetuste andmine suhkrule, mis pärineb liikmesriigist või on seal vabas ringluses, kui seda kasutatakse teatavate keemiatööstustoodete valmistamisel. Toetuse kindlaksmääramisel tuli arvesse võtta kulusid maailmaturult tarnimise korral.</TXT></NP><NP><NO.P>17.</NO.P><TXT>Artiklites 27–29 nähti teatavatele suhkrutoodetele ette eksporditoetused, mis kajastavad maailmaturu ja ühenduse hindade erinevust. Sellele vastupidiselt nähti artikli 33 lõikega 1 ette ekspordimaks, kui suhkru maailmaturuhind ületab sekkumishinda. Tegelikkuses olid maailmaturuhinnad alati madalamad, nii et kogu A- ja B-suhkru eksport vastas toetuse andmise tingimustele ning ekspordimakse ei nõutud.</TXT></NP><NP><NO.P>18.</NO.P><TXT>Toodangumaksude arvutamise osas sätestas artikkel 15<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>See sõnastus on püsinud sisuliselt muutumatuna alates nõukogu <DATE ISO="19810630">30. juuni 1981. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 1785/81 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="4" NO.OJ="177" DATE.PUB="1981">EÜT 1981, L 177, lk 4</REF.DOC.OJ>) artiklist 28.</P></NOTE> muu hulgas:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="015.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Enne iga turustusaasta lõppu registreeritakse:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kõnealusel turustusaastal toodetava A- ja B-suhkru [...] tõenäoline kogus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kõnealusel turustusaastal ühendusesiseseks tarbimiseks müüdavad tõenäolised suhkru[...]kogused[<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Selliste koguste määratluse kohta vt allpool punktid 21 ja 32.</P></NOTE> ];</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="4"?><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>punktis a nimetatud kogusest punktis b nimetatud koguse lahutamisel saadud eksporditav ülejääk;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>tõenäoline keskmine kahjum või tulu suhkrutonni kohta kõnealusel turustusaastal täidetavate ekspordikohustuste puhul.[<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Selliste kohustuste määratluse kohta vt allpool punktid 22 ja 32. Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>kohustused<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201D" ID="QE0024"/> viitab asjaolule, et artikli 22 lõike 1 kohaselt oli ekspordilitsentside tingimus tagatise esitamine, millega garanteeritakse toodete eksport teatava aja jooksul.</P></NOTE> ]</TXT><P>Selline keskmine kahjum või tulu võrdub toetuste kogusumma ja impordimaksude kogusumma[<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Kuna ekspordimakse kunagi ei määratud, siis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>toetuste kogusumma ja impordimaksude kogusumma vahe<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201D" ID="QE0025"/> võrdus lihtsalt toetuste kogusummaga.</P></NOTE> ] vahega kõnealuste ekspordikohustuste kogutonnimääralt;</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>tõenäoline kogukahjum või -tulu, mis saadakse, korrutades punktis c nimetatud ülejäägi punktis d nimetatud keskmise kahjumi või tuluga.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="015.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>[...] enne 2005/2006. turustusaasta lõppu [registreeritakse] kumulatiivselt turustusaastate 2001/2002–2005/2006 kohta:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>eksporditav ülejääk, mis on kehtestatud A- ja B-suhkru [...] lõpliku toodangu ning ühendusesiseseks tarbimiseks müüdud lõplike suhkru[...]koguste põhjal;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>keskmine kahjum või keskmine tulu suhkrutonni kohta, mis tuleneb lõike 1 punkti d teises lõigus kirjeldatud meetodi kohaselt arvutatud kõnealuste ekspordikohustuste kogusummast;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kogukahjum või -tulu, mis on saadud, korrutades punktis a nimetatud ülejäägi punktis b nimetatud keskmise kahjumiga või tuluga;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>tasutud põhitoodangumaksude ja B-maksude kogusumma.</TXT><P>Lõike 1 punktis e osutatud tõenäolist kogukahjumit või tõenäolist kogutulu kohandatakse punktides c ja d osutatud summade vahe põhjal.</P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="015.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kui lõikes 1 nimetatud ja lõike 2 kohaselt kohandatud registreeritud summad viivad […] tõenäolise kogukahjumini, jagatakse kõnealune kahjum jooksval turustusaastal toodetava A- ja B-suhkru […] tõenäolise kogusega. Tulemuseks saadava summa tasuvad tootjad põhitoodangumaksuna nende A- ja B-suhkru […] toodangult.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="015.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Kui põhitoodangumaksu lubatud ülemmäär ei kata täielikult lõike 3 esimeses lõigus nimetatud kogukahjumit, jagatakse katmata jääk kõnealusel turustusaastal toodetava B-suhkru […] tõenäolise kogusega. Tulemuseks saadava summa tasuvad töötlejad B-maksuna nende B-suhkru […] toodangult.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="015.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Kui lõike 1 kohaselt registreeritud arvud osutavad, et lõigetes 3 ja 4 kindlaksmääratud põhitoodangumaksule ning B-maksule kehtestatud ülemmäära tõttu ei kata kõnealustest maksudest laekuv tulu tõenäoliselt jooksva turustusaasta eeldatavat kogukahjumit, korrigeeritakse lõike 4 esimeses taandes osutatud maksimaalset protsendimäära nimetatud kogukahjumi katmiseks vajalikul määral, kuid mitte rohkem kui 37,5%-ni.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="5"?><PARAG IDENTIFIER="015.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Lõike 1 punktis e osutatud kogukahjumi arvutamisel võetakse arvesse kõiki kahjusid, mis tulenevad artikli 7 lõike 3 alusel tootmistoetuste saamisest.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="015.007"><NO.PARAG>7.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevas artiklis nimetatud maksud nõutakse sisse liikmesriikide poolt.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="015.008"><NO.PARAG>8.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu [...] ja need hõlmavad eelkõige:</ALINEA><ALINEA><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>kogutavaid maksusummasid,</P></ITEM><ITEM><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/></P></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>19.</NO.P><TXT>Artikkel 16 sätestas, et kui artikli 15 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud maksud ei kata kõnealuse turustusaasta kahjumit, tuleb tasuda lisamaksu. Artikli 16 lõige 5 sätestas, et lisamaksu kohaldamiseks võetakse vastu üksikasjalikud eeskirjad.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Rakendusmäärus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>20.</NO.P><TXT>Muu hulgas alusmääruse artikli 15 lõike 8 ja artikli 16 lõike 5 alusel võttis komisjon vastu määruse nr 314/2002<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Komisjoni <DATE ISO="20020220">20. veebruari 2002. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 314/2002, milles sätestatakse suhkrusektori kvoodisüsteemi kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="40" NO.OJ="050" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 50, lk 40</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 3/35, lk 190), muudetud komisjoni <DATE ISO="20030627">27. juuni 2003. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1140/2003 (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="33" NO.OJ="160" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 160, lk 33</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 3/39, lk 172). See määrus tunnistati kehtetuks ja asendati alates <DATE ISO="20060701">1. juulist 2006</DATE> komisjoni <DATE ISO="20060629">29. juuni 2006. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 952/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="39" NO.OJ="178" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 178, lk 39</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>rakendusmäärus<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201D" ID="QE0026"/>), milles reguleeriti (muu hulgas) ühendusesiseseks tarbimiseks müüdavate suhkrukoguste kindlaksmääramist alusmääruse artikli 15 lõike 1 punkti b lõike 2 punkti a tähenduses ning sätestati ekspordikohustuste määratlus alusmääruse artikli 15 lõike 1 punkti d tähenduses.</TXT></NP><NP><NO.P>21.</NO.P><TXT>Muudetud redaktsioonis rakendusmääruse artikli 6 lõike 4 kohaselt tuli ühenduses tarbimiseks müüdavate suhkrukoguste arvutamisel arvesse võtta 1) kõik turustusaasta alguses ladustatud kogused, A- ja B-kvootide alusel toodetud kogused, töötlemata kujul imporditud kogused ja imporditud töödeldud toodetes sisalduvad kogused, lahutades sellest 2) töötlemata kujul eksporditud kogused, eksporditud töödeldud toodetes sisalduvad kogused, turustusaasta lõpus laos olevad kogused ning kogused, mis on saanud alusmääruse artikli 7 lõike 3 kohaselt välja antud tootmistoetuse sertifikaadid – viimatinimetatud kogused hõlmavad sisuliselt keemiatööstuses kasutatavat suhkrut.</TXT></NP><NP><NO.P>22.</NO.P><TXT>Rakendusmääruse artikli 6 lõikes 5 on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>jooksval turustusaastal täidetavad ekspordikohustused<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201D" ID="QE0027"/> määratletud sisuliselt kui kõik töötlemata kujul eksporditavad kogused, mille eksporditoetused ja -maksud määratakse kindlaks a) kõnealuseks turustusaastaks välja kuulutatud pakkumismenetluste teel või b) kõnealusel turustusaastal välja antud ekspordilitsentside põhjal, c) kogu prognoositav töödeldud toodetena eksporditav suhkur koos selleks otstarbeks sellel turustusaastal kinnitatud eksporditoetuse või -maksuga, d) kogused, mis on saanud alusmääruse artikli 7 lõike 3 kohaselt turustusaastal väljaantud tootmistoetuse sertifikaadid, ning e) toiduabi.</TXT></NP><NP><NO.P>23.</NO.P><TXT>Rakendusmääruse artiklites 6 ja 7 sätestati samuti, et enne turustusaasta lõppu tuleb tasuda esialgselt arvestatud toodangumaksude ettemakseid. Seda selgitati põhjenduses 7 järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>[alusmääruse] artikliga 15 ettenähtud toodangumakse ei saa kindlaks määrata enne turustusaasta lõppu, pidades silmas tõsiasja, et suur osa ekspordikohustusi täidetakse turustusaasta teisel poolel ja et üksnes siis on toodangumaksude määramiseks vajalikud andmed kättesaadavad. Tootjate finantsvastutuse võimalikult kiireks rakendamiseks tuleb esialgselt arvestatud maksu ettemakse tasuda aegsasti enne turustusaasta lõppu. […] Maksud tuleks kindlaks määrata ja koguda alles siis, kui on olemas võimalikult täpne teave eelkõige tarbimise kohta.<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201D" ID="QE0028"/></TXT></NP><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Arvutusvalemi kokkuvõte</P></TI></TITLE><NP><NO.P>24.</NO.P><TXT>Käesolevad eelotsusetaotlused puudutavad toodangumaksude arvutamise alguspunkti, milleks on iga turustusaasta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>kogukahjum<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201D" ID="QE0029"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>25.</NO.P><TXT>Eelviidatud sätete kohaselt oli iga asjaomase aasta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>kogukahjum<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201D" ID="QE0030"/> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>eksporditav ülejääk<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201D" ID="QE0031"/> korrutatuna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>keskmise kahjumiga tonni kohta<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201D" ID="QE0032"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>26.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>Eksporditav ülejääk<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201D" ID="QE0033"/> oli sisuliselt A- ja B-toodang miinus tarbimine Euroopa Liidus. Järelikult hõlmas see ainult <HT TYPE="ITALIC">A- ja B-toodangu ülejääki vastaval aastal</HT>. Lisaks sellele, et C-suhkrut (Euroopa Liidu toodang väljaspool A- ja B-kvoote) pidi eksportima <HT TYPE="ITALIC">ilma</HT> toetusteta, võis A- ja B-suhkru ladustatud kogused koos teatavate imporditud suhkru kategooriatega eksportida toetuste <HT TYPE="ITALIC">alusel</HT>.</TXT></NP><NP><NO.P>27.</NO.P><TXT>Tarbimine Euroopa Liidus arvutati nii, et lahutati teadaolevalt mittetarbitud kogus (sisuliselt: eksport, keemiatööstuses kasutatud suhkur ning A- ja B-suhkru varud turustusaasta lõpus) kõikidest teadaolevalt tarbimiseks saadaoleval olnud kogustest (sisuliselt: A- ja B-suhkru laovarud vastava turustusaasta alguses, A- ja B-toodang sellel aastal ning import).</TXT></NP><NP><NO.P>28.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>Keskmine kahjum tonni kohta<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201D" ID="QE0034"/> saadi, jagades <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201D" ID="QE0035"/> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>ekspordikohustuste kogutonnimääraga<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201D" ID="QE0036"/>. Tegemist oli seega murruga, mille lugejaks on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201D" ID="QE0037"/> ning nimetajaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>ekspordikohustuste kogutonnimäär<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201D" ID="QE0038"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>29.</NO.P><TXT>Nendes kohtuasjades on põhiküsimus see, kas selle murru lugeja (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201D" ID="QE0039"/>) peaks hõlmama toetusi, millele ekspordil oli õigus, kuid mida ei taotletud; vaidlust ei ole selle osas, et nimetaja (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>ekspordikohustuste kogutonnimäär<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201D" ID="QE0040"/>) hõlmab kõiki koguseid, millel on õigus toetusele, olenemata sellest, kas toetust taotleti või mitte.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Algselt kindlaksmääratud maksud ning nende maksude vaidlustamine</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>30.</NO.P><TXT>Alates 2003. aastast tõlgendas komisjon makse kindlaks määrates mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>ekspordikohustused<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201D" ID="QE0041"/> nii, et need hõlmavad ainult koguseid, mille suhtes toetust faktiliselt maksti (ning mitte koguseid, mille suhtes toetusi oli võimalik saada, kuid mida välja ei makstud). See vähendas eespool 28. punktis kirjeldatud murru nimetajat, suurendades sellega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>keskmist kahjumit tonni kohta<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201D" ID="QE0042"/>. Samas arvas komisjon Euroopa Liidus tarbimiseks saadaolevast kogusest maha kõik kogused, mis sisaldusid eksporditud töödeldud toodetes (olenemata sellest, kas toetusi faktiliselt maksti). Selle tulemusel saadi eespool punktides 26 ja 27 esitatud tehete tulemusel väiksemad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>ühendusesiseseks tarbimiseks müüdavad tõenäolised kogused<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201D" ID="QE0043"/> ning suurem <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>eksporditav ülejääk<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201D" ID="QE0044"/>, kui oleks muidu saadud. Kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>eksporditav ülejääk<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201D" ID="QE0045"/> korrutati seejärel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>keskmise kahjumiga tonni kohta<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201D" ID="QE0046"/>, oli <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>kogukahjum<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201D" ID="QE0047"/> seetõttu suurem, mis omakorda suurendas toodangumakse. Kuivõrd paljudel juhtudel suhkrutootjad ei taotlenud eksporditoetust seoses eksporditud töödeldud toodetes sisalduva suhkruga, oli mõju ilmselt märkimisväärne.</TXT></NP><NP><NO.P>31.</NO.P><TXT>Toodangumaksud turustusaastateks 2001/2002, 2002/2003, 2003/2004 ja 2004/2005 määrati vastavalt määrustega nr 1837/2002, nr 1762/2003, nr 1775/2004 ja 1686/2005.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Komisjoni <DATE ISO="20021015">15. oktoobri 2002. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 1837/2002 (millega määratakse kindlaks turustusaastal 2001/2002 kehtivad põhitoodangumaksud ja lisamaksukoefitsient suhkrusektoris) (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="13" NO.OJ="278" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 278, lk 13</REF.DOC.OJ>); komisjoni <DATE ISO="20031007">7. oktoobri 2003. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 1762/2003 (millega määratakse kindlaks turustusaastal 2002/2003 kehtivad põhitoodangumaksud suhkrusektoris) (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="4" NO.OJ="254" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 254, lk 4</REF.DOC.OJ>); komisjoni <DATE ISO="20041014">14. oktoobri 2004. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 1775/2004 (millega määratakse kindlaks turustusaastal 2003/2004 kehtivad põhitoodangumaksud suhkrusektoris) (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="64" NO.OJ="316" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 316, lk 64</REF.DOC.OJ>) ja komisjoni <DATE ISO="20051014">14. oktoobri 2005. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 1686/2005 (millega määratakse kindlaks 2004/2005. turustusaastal kehtivad põhitoodangumaksud ja lisamaksu koefitsient suhkrusektoris) (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="12" NO.OJ="271" DATE.PUB="2005">ELT 2005, L 271, lk 12</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Nende maksude vaidlustamised tõid kaasa mitu eelotsusetaotlust Euroopa Kohtule.</TXT></NP><?PAGE NO="7"?><NP><NO.P>32.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus tegi <DATE ISO="20080505">5. mail 2008</DATE> otsuse kohtuasjas Jülich I. Euroopa Kohus leidis, et alusmääruse artikli 15 lõike 1 punktide c ja d kohaselt tuli nii <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>eksporditava ülejäägi<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201D" ID="QE0048"/> (kui selle pidi lahutama tarbimisest) kui ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>keskmise kahjumi tonni kohta<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201D" ID="QE0049"/> arvutamisel arvesse võtta kõiki selle artikli kohaldamisalasse kuuluvaid eksporditud toodete koguseid, olenemata sellest, kas nendega seoses maksti tegelikult toetusi või mitte.</TXT></NP><NP><NO.P>33.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus märkis, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>eksporditav ülejääk<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201D" ID="QE0050"/> kujutas endast A- ja B-suhkru liidu toodangu ja suhkru liidusisese tarbimise vahet. Seega ei pidanud selline tarbimine kavakohaselt hõlmama eksporditud tooteid, olenemata sellest, kas nendega seoses on makstud eksporditoetusi või mitte. Kui arvata ilma toetusteta eksporditud kogused ühendusesisese tarbimise hulka, siis hinnataks viimast üle ja alahinnataks eksporditavat ülejääki, mis tooks kaasa ohu, et jääb saavutamata eesmärk tagada, et tootjad ise kannavad ülejääkide müügi kulud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt eelkõige selle kohtuotsuse punktid 37 ja 44.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>34.</NO.P><TXT>Seoses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>keskmise kahjumiga tonni kohta<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201D" ID="QE0051"/> leidis Euroopa Kohus, et mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>ekspordikohustused<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201D" ID="QE0052"/> (eespool punktis 28 nimetatud murru nimetaja, mis on määratletud alusmääruse artikli 15 lõike 1 punktis d) ei ole võimalik tõlgendada kooskõlas selle määruse artikli 22 lõikega 1 (mille kohaselt ekspordiks tuli esitada ekspordilitsents, mille tingimuseks omakorda oli tagatise esitamine, millega garanteeritakse toodete eksport litsentsi kehtivusaja jooksul<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt eespool 12. joonealune viide.</P></NOTE>) selliselt, et see oleks piiratud sellistele kohustustele, mille osas eksporditoetused olid tegelikult välja makstud. Lükates tagasi komisjoni argumendi, et kuna selline piirang suurendab toodangumaksude taset, võimaldab see vältida ülejääkide tekkimist, rõhutas Euroopa Kohus, et arvutusmeetod ei tohiks minna kaugemale eesmärgist tagada müügikulude õiglane finantseerimine tootjate poolt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt eelkõige punktid 48–60.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>35.</NO.P><TXT>Seetõttu otsustas Euroopa Kohus, et määrused nr 1762/2003 ja 1775/2004 on kehtetud, kuna nende kohaselt tuleb <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>keskmise kahjumi tonni kohta<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201D" ID="QE0053"/> arvutamisel arvesse võtta ainult selliseid eksporditud koguseid, millega seoses oli toetusi makstud. Ent määruse nr 1837/2002 analüüsil ei avastatud selliseid elemente, mis võiksid mõjutada määruse kehtivust, kuna selles võeti arvesse töödeldud toodete kujul eksporditud koguseid, olenemata sellest, kas nendega seoses oli tegelikult toetusi makstud või mitte.</TXT></NP><NP><NO.P>36.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus ei teinud ega temalt ka taotletud otsust selle kohta, kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201D" ID="QE0054"/> arvutamisel oleks tulnud samuti arvesse võtta kõiki töödeldud toodete kujul eksporditud koguseid, olenemata sellest, kas nendega seoses oli tegelikult toetusi makstud.</TXT></NP><NP><NO.P>37.</NO.P><TXT>Seejärel otsustas Euroopa Kohus kohtuasjas SAFBA jt (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>kohtuasi SAFBA<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201D" ID="QE0055"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Euroopa Kohtu <DATE ISO="20081006">6. oktoobri 2008. aasta</DATE> määrus liidetud kohtuasjades C-175/07–C-184/07.</P></NOTE> ühelt poolt, et rakendusmääruse artikli 6 lõige 4 ei ole kehtetu seetõttu, et selles ei nähtud ette, et toodangumaksude arvutamisel jäetakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>eksporditava ülejäägi<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201D" ID="QE0056"/> hulka arvamata eksporditud töödeldud toodetes sisalduvad kogused, mille eest ei ole makstud eksporditoetust, ning teiselt poolt, et määrus nr 1686/2005 on tühine, kuna selles ei järgita kohtuotsuses Jülich I heaks kiidetud arvutusmeetodit.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Vaidlustatud määrus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>38.</NO.P><TXT>Komisjon ei võtnud Euroopa Kohtu otsuste täitmiseks viivitamatult vastu uut meedet. Erinevates siseriiklikes kohtutes jätkusid kehtetuks tunnistatud määruste alusel tasutud maksude tagasinõudmise menetlused. Mitmel juhul tehti ettekirjutusi maksta tagasi summa, mille kohus luges enammakstuks. Komisjon, olles teadlik neist ettekirjutustest, leidis, et siseriiklikud kohtud ja ametivõimud tegid ebaõigeid järeldusi kohtuotsusest Jülich I. Jaanuaris 2009 teavitas komisjon liikmesriike, et ta on<?PAGE NO="8"?> koostamas uut määrust, milles tuuakse ära õiged maksusummad kõnealusteks turustusaastateks, ning et ta teavitab neid esimesel võimalusel vajalikest meetmetest. Määruse eelnõu arutati vastavas korralduskomitees septembris ja oktoobris 2009. Ent komitee ei nõustunud komisjoni kasutatud arvutusmeetodiga ning paljud liikmesriigid soovisid kasutada muid, eesistuja pakutud arve.</TXT></NP><NP><NO.P>39.</NO.P><TXT>Sisuliselt arvutas komisjon <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201D" ID="QE0057"/>, korrutades kõikide vastavate eksporditud koguste kogusumma, olenemata sellest, kas nendega seoses oli tegelikult toetusi makstud või mitte, selliste eksporditud koguste eest maksmisele kuuluva keskmise toetusega; seega kajastasid nii eespool punktis 28 viidatud murru lugeja kui ka nimetaja kõiki eksporditud koguseid, millega seoses on <HT TYPE="ITALIC">õigus</HT> toetust saada. Eesistuja arvutusviis aga hõlmas lugejas ainult makstud toetuste <HT TYPE="ITALIC">tegelikku</HT> summat ja nimetaja jäi samaks. Sellise arvutusviisi puhul olid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>kogukahjum<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201D" ID="QE0058"/> ja järelikult toodangumaksude tase mõlemad madalamad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Korralduskomitees protokolliti hääletustulemus 37 häält (kuus liikmesriiki) komisjoni ettepaneku poolt ja 281 häält vastu (17 liikmesriiki), 27 häält puudusid (neli liikmesriiki). Selline negatiivne hääletustulemus on haruldane.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>40.</NO.P><TXT>Ent nõukogu ei suutnud võtta nõutava tähtaja jooksul vastu erinevat määrust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Kohalduva menetluse kohaselt – vt alusmääruse artikkel 42 ja nõukogu <DATE ISO="19990628">28. juuni 1999. aasta</DATE> otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="23" NO.OJ="184" DATE.PUB="1999">EÜT 1999, L 184, lk 23</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/03, lk 124; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>komitoloogia otsus<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201D" ID="QE0059"/>) artikkel 4 – oleks nõukogu pidanud selleks, et võtta vastu meede, mis on <HT TYPE="ITALIC">erinev</HT> komisjoni esitatud eelnõust, tegema meetme suhtes otsuse EÜ artikli 205 lõikes 2 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamusega (häälte ja liikmesriikide enamus) ühe kuu jooksul. See osutus võimatuks, ehkki just selline enamus oli vastu komisjoni ettepanekule.</P></NOTE> Seetõttu võttis komisjon nimetatud eelnõu vastu ettepandud kujul määrusena nr 1193/2009<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Komisjoni <DATE ISO="20091103">3. novembri 2009. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 1193/2009, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1762/2003, (EÜ) nr 1775/2004, (EÜ) nr 1686/2005 ja (EÜ) nr 164/2007 ning millega määratakse kindlaks turustusaastatel 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005 ja 2005/2006 kehtivad toodangumaksud suhkrusektoris (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="1" NO.OJ="321" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 321, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>vaidlustatud määrus<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201D" ID="QE0060"/>), määrates kindlaks uued toodangumaksud nii kehtetuks tunnistatud määrustega hõlmatud aastateks kui ka turustusaastaks 2005/2006, mille puhul oli kasutusel sama arvutusmeetod.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Komisjoni <DATE ISO="20070219">19. veebruari 2007. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 164/2007, millega määratakse kindlaks 2005/2006. turustusaastal kehtivad toodangumaksud suhkrusektoris (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="17" NO.OJ="051" DATE.PUB="2007">ELT 2007, L 51, lk 17</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>41.</NO.P><TXT>Vaidlustatud määruse põhjendustes on selle alustena märgitud EÜ asutamisleping ning alusmäärus, eriti selle artikli 15 lõike 8 esimene taane ning artikli 16 lõige 5.</TXT></NP><NP><NO.P>42.</NO.P><TXT>Vaidlustatud määruse viiendas ja kuuendas põhjenduses märgitakse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><GR.CONSID><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>(5)</NO.P><TXT>Euroopa Kohus märkis ühendatud kohtuasju C-5/06 ja C-23/06–C-36/06 käsitlevas <DATE ISO="20080508">8. mai 2008. aasta</DATE> otsuses, et komisjoni <DATE ISO="20021015">15. oktoobri 2002. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 1837/2002 (millega määratakse kindlaks turustusaastal 2001/2002 kehtivad toodangumaksud ja lisamaksukoefitsient suhkrusektoris) analüüsil ei avastatud selliseid elemente, mis võiksid mõjutada selle kehtivust. Komisjon arvutas kõnealuse turustusaasta toodangumaksud keskmise kahjumi töödeldud toodete kujul eksporditud suhkru kõikide koguste alusel, olenemata sellest, kas need vastasid toetuse saamise tingimustele või mitte.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(6)</NO.P><TXT>Seepärast oleks asjakohane, et komisjon määraks kindlaks turustusaastal kehtivad toodangumaksud ja vajaduse korral lisamaksukoefitsiendi, kasutades sama arvutusmeetodit mis turustusaasta 2001/2002 puhul.<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201D" ID="QE0061"/></TXT></NP></CONSID></GR.CONSID></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>43.</NO.P><TXT>Vaidlustatud määruse artiklites 1–4 kehtestatakse uued toodangumaksud, millega asendatakse varem eelnimetatud määrustega kehtestatud maksud. 21 asjaomasest maksust 12 ei muudetud, kuus on veidi madalamad ning kolm veidi kõrgemad kui varem arvutatud summad.</TXT></NP><NP><NO.P>44.</NO.P><TXT>Vaidlustatud määruse artikli 6 kohaselt kohaldatakse artikleid 1–4 alates nendega muudetavate määruste jõustumisest.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Vaidlustatud määruse vaidlustamine ning esitatud eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Kohtuasi C-113/10 Zuckerfabrik Jülich</P></TI></TITLE><NP><NO.P>45.</NO.P><TXT>Zuckerfabrik Jülich AG (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>Jülich<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201D" ID="QE0062"/>) on Saksamaa suhkrutootja. Tema poolt määruste nr 1762/2003, 1686/2005 ja 164/2007 alusel turustusaastateks 2002/2003, 2004/2005 ja 2005/2006 kehtestatud maksude vaidlustamine viis kohtuotsuseni kohtuasjas Jülich I. Pärast vaidlustatud määruse jõustumist määras siseriiklik asutus kõnealusteks turustusaastateks kindlaks uued toodangumaksud. Seejärel vaidlustas Jülich nende maksude maksuteated Finanzgericht Düsseldorfis (Düsseldorfi finantskohus), väites, et vaidlustatud määrus on kehtetu.</TXT></NP><NP><NO.P>46.</NO.P><TXT>See kohus märgib, et komisjon arvutas kõnealuste turustusaastate toetuste kogusumma ümber, lisades fiktiivsed toetused seoses eksporditud kogustega, millega seoses ei olnud toetusi välja makstud. Kohus seab kahtluse alla sellise ümberarvutuse kooskõla Euroopa Liidus kehtiva tagasiulatuva jõu puudumise põhimõttega, kuivõrd see läheb kaugemale kohtuotsusega Jülich I kehtestatud tingimustest ning on kohaldatav käesolevaks ajaks lõppenud turustusaastate suhtes.</TXT></NP><NP><NO.P>47.</NO.P><TXT>Finanzgericht Düsseldorf esitas seetõttu Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>Kas [vaidlustatud määrus] on kehtiv?<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201D" ID="QE0063"/></TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Kohtuasi C-147/10 British Sugar</P></TI></TITLE><NP><NO.P>48.</NO.P><TXT>Suhkrutoodete valmistaja British Sugar plc (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>British Sugar<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201D" ID="QE0064"/>) nõuab, et talle tagastataks koos intressiga toodangumaksude summa, mille pädev siseriiklik asutus turustusaastatel 2002/2003 kuni 2005/2006 tema väitel üle määra sisse nõudis. Kohtuotsuse Jülich I alusel leiab ta, et see summa on umbes <FT TYPE="NUMBER">12531000</FT> eurot, millele lisandub intress. British Sugar väidab esiteks, et vaidlustatud määrusel on sama põhimõtteline viga mis määrustel nr 1762/2003, 1775/2004 ja 1686/2005. Arvutusmeetod, eelkõige seoses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>keskmise kahjumiga tonni kohta<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201D" ID="QE0065"/>, põhineb hüpoteetilisel kahjumil, mis kajastab eksporditoetusi, mis kuulusid teoreetiliselt maksmisele, kuid mida tegelikult kunagi välja ei makstud. Seega on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>kogukahjum<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201D" ID="QE0066"/> paisutatud. Teiseks on vaidlustatud määrus kehtetu osas, milles selles nähakse ette, et muudes vääringutes peale euro tehtavad tagasimaksed tuleb teha vahetuskursiga, mis kehtis siis, kui maks algselt arvutati, ja mitte tagasimakse tegemise ajal. Lõpuks nõuab British Sugar tagasimaksmisele kuuluvatelt summadelt intressi. Seetõttu on ta esitanud kaebuse High Court of Justice of England and Walesile.</TXT></NP><NP><NO.P>49.</NO.P><TXT>Siseriiklik asutus on seisukohal, et vaidlustatud määrusega on käesoleval ajal kehtestatud õiguspärane kord British Sugar’ tagasimakse arvutamiseks ning see määrus on õiguslikult siduv. Selle valemi kohaselt on maksmisele kuuluv summa <FT TYPE="DECIMAL">366590,79</FT> Inglise naela. Asutus väidab, et Euroopa Kohus on määruse nr 1837/2002 metodoloogia heaks kiitnud, kuivõrd ta ei tuvastanud, et see määrus on kehtetu. Vaidlustatud määrus järgib sama skeemi ning on seega võrdselt kehtiv. Kohane vahetuskurss on see, mis kehtis siis, kui algsed toodangumaksud arvutati. Lõpuks ei tuleks British Sugar’le välja mõista intressi. Igale tagasimaksele vastab komisjoni makse siseriiklikule asutusele vastavalt Euroopa Liidu omavahendite süsteemile. Omavahenditealastes õigusaktides puudub õiguslik alus, mille kohaselt liikmesriigid saaksid komisjonilt tagasi intressi ning sama põhimõte peab kehtima ka tagasimaksete puhul British Sugar’le.</TXT></NP><NP><NO.P>50.</NO.P><TXT>Sellepärast taotleb High Court eelotsust järgmistes küsimustes:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>1.</NO.P><TXT>Kas [vaidlustatud määrus] on kehtetu, arvestades [kohtuotsust Jülich I ja määrust kohtuasjas SAFBA]?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas [vaidlustatud määrus] on muul põhjusel kehtetu, arvestades selle kehtestamise õiguslikku alust, nimelt [alusmäärust]?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="10"?><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas turustusaastatel 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005 ja 2005/2006 enammakstud suhkru tootmismaksude eest tasumisele kuuluva hüvitise arvutamisel kohaldatav vahetuskurss ning valuutavahetuse kuupäev tuleb kindlaks määrata Euroopa Liidu õiguse alusel?</TXT><P>Kui jah, kas [vaidlustatud määruse] artiklit 6 tuleb siis tõlgendada nii, et selle kohaselt tuleb hüvitis maksta valuutakursi alusel, mis kehtis enammakstud maksu algse väljaarvutamise ajal? Kui nii, kas siis [vaidlustatud määruse] artikkel 6 on kehtiv?</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Seoses intressiga:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>Kas ELi õigus välistab kaebuse esitaja olukorras oleva isiku õiguse saada kehtetu komisjoni määruse tõttu enammakstud summadelt intressi tootmismaksude kogumisega tegelevalt siseriiklikult asutuselt juhul, kui see tootmismaksude kogumisega tegelev siseriiklik asutus ei saa intressi vastavatelt summadelt, mis kuuluvad talle tagastamisele komisjoni poolt?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>Kui vastus küsimusele i on jaatav, kas siis omavahendeid käsitlevad ELi õigusaktid (otsus 2000/597/EÜ, Euratom, ja selle rakendusmäärus (EÜ) nr 1150/2000) välistavad käesoleva kohtuasja asjaolusid arvestades tootmismaksude kogumisega tegelevale siseriiklikule asutusele intresside maksmise talle komisjoni poolt tagastamisele kuuluvatelt summadelt?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>Kui vastus küsimusele i on eitav, kas siis ELi õigus keelab siseriiklikul kohtul kaebuse esitaja olukorras olevale isikule hüvitise määramisel kasutada kohtu võimalikku kaalutlusõigust jätta sellistel asjaoludel intress välja mõistmata?<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201D" ID="QE0067"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Kohtuasi C-234/10 Tereos</P></TI></TITLE><NP><NO.P>51.</NO.P><TXT>Leides, et temalt on määruse nr 1686/2005 alusel nõutud ülemäära makse, esitas Prantsusmaa suhkrutootja Tereos <DATE ISO="20070502">2. mail 2007</DATE> vastavale siseriiklikule asutusele osalise tagasimakse taotluse. Saamata mingit vastust, esitas ta kaebuse Nanterre’i Tribunal de grande instance’ile (piirkonnakohus), väites, et määrus nr 1686/2005 on kehtetu, ja nõudes <FT TYPE="NUMBER">11600782</FT> euro tagastamist. Pärast vaidlustatud määruse vastuvõtmist taotles Tereos siseriiklikult kohtult eelotsusetaotluse esitamist selle määruse kehtivuse kohta, arvestades alusmääruse artiklit 15, ning nõutud summa väljamõistmist Tereosele koos intressiga.</TXT></NP><NP><NO.P>52.</NO.P><TXT>Siseriiklik kohus märgib, et komisjon ei arvutanud vaidlustatud määruses maksu ümber, kohaldades rangelt alusmääruse artiklist 15 tulenevat arvutusmeetodit vastavalt Euroopa Kohtu tõlgendusele kohtuotsuses Jülich I, vaid rakendas turustusaastal 2001/2002 juba kasutatud meetodit, mille suhtes Euroopa Kohus oli märkinud, et määruse nr 1837/2002 analüüsil ei avastatud selliseid elemente, mis võiksid mõjutada selle kehtivust.</TXT></NP><NP><NO.P>53.</NO.P><TXT>Sellepärast on ta esitanud Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>1.</NO.P><TXT>Kas [alusmääruse] artikli 15 lõike 1 punkti d tuleb tõlgendada nii, et keskmise kahjumi arvutamiseks tuleb kõikide eksporditud suhkru kategooriate puhul jagada tegelike kulude summa eksporditud koguste summaga, olenemata sellest, kas seoses nende kogustega maksti tegelikult toetusi või mitte?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas [vaidlustatud määrus] on [alusmääruse] artikli 15 seisukohalt kehtetu, kuna see määrab kindlaks suhkru suhtes kehtiva toodangumaksu, mida arvutatakse keskmise kahjumi alusel, mille arvutamiseks, selles osas, mis puudutab töödeldud toodetes eksporditud suhkrut, korrutatakse<?PAGE NO="11"?> omavahel nende toodetega seotud eksporditoetuse ühikusumma ja kõigi eksporditud koguste, sealhulgas toetust saamata eksporditud koguste summa, mitte ei jagata tegelikke kulusid ilma toetust saamata või toetust saades eksporditud koguste summaga?<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201D" ID="QE0068"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Menetlus Euroopa Kohtus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>54.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus liitis need kolm eelotsusetaotlust suulise menetluse ja kohtuotsuse tegemise huvides.</TXT></NP><NP><NO.P>55.</NO.P><TXT>Kirjalikke märkusi on esitanud kaebuste esitajad kolmes eraldi menetluses, Austria, Hispaania, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi valitsus ning komisjon. Kohtuistungil <DATE ISO="20110630">30. juunil 2011</DATE> esitasid suulisi märkusi kolm kaebuste esitajat, Saksamaa ja Prantsusmaa valitsus ning komisjon. Kõik märkusi esitanud, välja arvatud komisjon ja teataval määral Ühendkuningriik, leiavad, et vaidlustatud määrus on kehtetu.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Samaaegsed kehtetuks tunnistamise menetlused Üldkohtus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>56.</NO.P><TXT>Lisaks on Jülich, British Sugar ja mõned teised suhkrutootjad esitanud hagid Üldkohtusse, nõudes vaidlustatud määruse kehtetuks tunnistamist, ning Poola Vabariik on esitanud hagi, nõudes selle määruse artikli 3 kehtetuks tunnustamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Kohtuasi T-66/10: Zuckerfabrik Jülich <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon; kohtuasi T-86/10: British Sugar <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon; kohtuasi T-100/10: Nordzucker <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon; kohtuasi T-101/10: Poola <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon; kohtuasi T-102/10: Südzucker jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon.</P></NOTE> Nendes kohtuasjades on menetlus peatatud kuni käesolevas asjas lahendi saamiseni.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Hinnang</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>57.</NO.P><TXT>Kõigis kolmes kohtuasjas on keskne küsimus see, kas komisjoni arvutus vaidlustatud määruses on kehtiv, kuivõrd selle kohaselt arvatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201D" ID="QE0069"/> hulka toetused, millele eksportijatel oli õigus, ent mida tegelikult ei taotletud.</TXT></NP><NP><NO.P>58.</NO.P><TXT>Ent vaidlustatud on samuti vaidlustatud määruse formaalne kehtivus selle alusel, et alusmäärus, millele viidatakse kui selle õiguslikule alusele, oli tunnistatud kehtetuks enne vaidlustatud määruse vastuvõtmist. Mulle näib, et loogiline oleks käsitleda seda küsimust esimesena. Seejärel kaalun ma arvutuse kehtivust ja siis veel mitut küsimust, mis käsitlevad selle kooskõla kohtuotsusega Jülich I.</TXT></NP><NP><NO.P>59.</NO.P><TXT>Lisaks on British Sugar’ eelotsusetaotluses tõstatud veel kaks täiendavat küsimust: mis on õige kuupäev muudes vääringutes peale euro tagastatavate summade vahetuskursside kindlaksmääramiseks ning kas nendelt summadelt makstakse intressi. Käsitlen neid viimasena, alustades intressi maksmise võimalikkusest, mille puhul on tegemist kõiki liikmesriike puudutava küsimusega ning mis näib eelnevat küsimusele muutuvate vahetuskursside kohta.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Formaalne kehtivus – õiguslik alus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>60.</NO.P><TXT>Alusmääruse artikli 15 lõige 8 ja artikli 16 lõige 5 nägid ette üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmise nende kahe artikli kohaldamiseks artikli 42 lõikes 2 osutatud korras, milles omakorda viidatakse komitoloogiaotsusele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Viidatud eespool 21. joonealuses märkuses.</P></NOTE> Lühidalt öelduna tulenes neist sätetest komisjonile õiguslik alus võtta vastavalt korralduskomitee menetlusele vastu määrused, milles määratakse igaks turustusaastaks kindlaks toodangumaksud.</TXT></NP><?PAGE NO="12"?><NP><NO.P>61.</NO.P><TXT>Ent määrusega nr 318/2006<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Viidatud eespool 7. joonealuses märkuses.</P></NOTE> tunnistati alusmäärus kehtetuks alates <DATE ISO="20060701">1. juulist 2006</DATE>.</TXT></NP><NP><NO.P>62.</NO.P><TXT>Järelikult ei kehtinud viimatinimetatud määrus enam <DATE ISO="20091103">3. novembril 2009</DATE>, mil võeti vastu vaidlustatud määrus. Sellest hoolimata viidatakse selle õigusliku alusena esiteks EÜ asutamislepingule ning teiseks alusmäärusele ja eriti selle artikli 15 lõike 8 esimesele taandele ja artikli 16 lõikele 5.</TXT></NP><NP><NO.P>63.</NO.P><TXT>Komisjon möönab, et <DATE ISO="20091103">3. novembriks 2009</DATE> oli alusmäärus tunnistatud kehtetuks ning asendatud uue instrumendiga, milles kehtestati suhkrusektoris erinev režiim ega nähtud ette õiguslikku alust aktile, millega eelmise režiimi kohaselt määrati kindlaks maksud. Ent ta on seisukohal, et EÜ artiklist 233 (nüüd ELTL artikkel 266) tulenevalt oli ta kohustatud võtma vajalikke meetmeid kohtuotsuse Jülich I ja kohtumääruse SAFBA täitmiseks. Komisjon väidab, et neil kohtuotsustel oli seetõttu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>õigusliku aluse näiva puudumise suhtes ülimuslik<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201D" ID="QE0070"/> mõju ning nad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>andsid sellistena alusmääruse artikli 15 lõikele 8 ja artikli 16 lõikele 5 uue jõu määral, mis oli vajalik, et komisjonil oleks võimalik parandada Euroopa Kohtu poolt tuvastatud õigusvastasused<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201D" ID="QE0071"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>64.</NO.P><TXT>Ma ei saa nõustuda. Kõikide selliste aktide siduv iseloom, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi, peab tulenema mõnest Euroopa Liidu õigusnormist, mis näeb ette selle akti õigusliku vormi ja mis peab olema sõnaselgelt märgitud selle akti õiguslikuks aluseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt nt <DATE ISO="20091001">1. oktoobri 2009. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-370/07" PAGE.ECR="I-8917" YEAR="2009">C-370/07: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu (EKL 2009, lk I-8917</REF.DOC.ECR>, punkt 39).</P></NOTE> Õigusakti õiguslikuks aluseks olev õigusnorm, mis annab liidu institutsioonile pädevuse asjaomase õigusakti vastuvõtmiseks, peab olema jõus õigusakti vastuvõtmise hetkel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><DATE ISO="20110329">29. märtsi 2011. aasta</DATE> otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-201/09 P+C-216/09 P" PAGE.ECR="I-2239" YEAR="2011">C-201/09 P ja C-216/09 P: ArcelorMittal Luxembourg SA <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ArcelorMittal Luxembourg SA jt (EKL 2011, lk I-2239</REF.DOC.ECR>, punkt 75). Ehkki Euroopa Kohus leidis, et selles asjas käsitletud komisjoni otsus oli formaalselt kehtiv, erinesid selle kohtuasja asjaolud praeguse kohtuasja asjaoludest selliselt, et selles asjas oli kehtestatud uus menetlusnorm, millega anti komisjonile volitus teha käsitletud laadi otsuseid.</P></NOTE> Kehtetuks tunnistatud säte neile kriteeriumitele ei vasta. Samuti ei saa Euroopa Kohtu otsus taastada kehtetuks tunnistatud meedet muul moel, kui tunnistades kehtetuks meetme, millega see kehtetuks tunnistati.</TXT></NP><NP><NO.P>65.</NO.P><TXT>Ent see ei tähenda, et komisjonil ei olnud mingeid võimalusi võtta – nagu temalt nõuti EÜ artikliga 233 – vajalikke meetmeid kohtuotsuse Jülich I ja kohtumääruse SAFBA täitmiseks. Talle oli lahti vähemalt kaks teed.</TXT></NP><NP><NO.P>66.</NO.P><TXT>Esiteks oleks komisjon võinud taotleda nõukogult volitust võtta vastu määrus, millega määratakse kindlaks uued maksud asjaomasteks turustusaastateks. Mind ei veena komisjoni väide, et selline taotlus oleks olnud mõttetu põhjusel, et need kaks institutsiooni olid õige arvutusviisi osas eri seiskohtadel. Taotletav meede oleks käsitlenud ainult komisjoni formaalset pädevust maksud uuesti kindlaks määrata ja mitte viisi, kuidas need maksud arvutatakse.</TXT></NP><NP><NO.P>67.</NO.P><TXT>Teiseks, nagu kaebuste esitajad on märkinud, oli määruse vastuvõtmine ainult üks viis kohtuotsuste täitmiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="19800305">5. märtsi 1980. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="76/79" PAGE.ECR="665" YEAR="1980">76/79: Könecke Fleischwarenfabrik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (EKL 1980, lk 665</REF.DOC.ECR>, punktid 14 ja 15).</P></NOTE> Tagasimaksete puhul on esiteks tegemist suhkrutootjate ja siseriiklike asutuste vahelise küsimusega (mida vajadusel võivad lahendada siseriiklikud kohtud).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt nt <DATE ISO="20070927">27. septembri 2007. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-351/04" PAGE.ECR="I-7723" YEAR="2007">C-351/04: Ikea Wholesale (EKL 2007, lk I-7723</REF.DOC.ECR>, punktid 67 ja 68). Vt ka eespool punktis 10 viidatud omavahendite otsuse artikli 8 lõige 1.</P></NOTE> On selge, et pärast kohtuotsust Jülich I tuleks makse kogu Euroopa Liidus kooskõlastatult täpsustada. Selleks oleks komisjon võinud välja anda juhise kohase arvutusviisi kohta. Sellise juhise osas oleks võidud esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlusi samamoodi, nagu on tehtud praegusel juhul (ehkki ei oleks olnud võimalik esitada tühistamishagisid Üldkohtule).</TXT></NP><NP><NO.P>68.</NO.P><TXT>Ent kuivõrd vaidlustatud määruses viidatakse selle õigusliku alusena ka EÜ asutamislepingule, siis on küsitud, kas komisjoni volitus oleks võinud tuleneda EÜ artiklitest 37 või 233 (nüüd vastavalt ELTL artiklid 43 ja 266). Mina nii ei arva.</TXT></NP><?PAGE NO="13"?><NP><NO.P>69.</NO.P><TXT>Esiteks märgitakse ühenduse õigusloome ühises normitehnika juhendis:<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühine normitehnika juhend ühenduse institutsioonides õigusloomega tegelejatele, 2003, uuendatud 2009, punktid 9.4 ja 9.5.</P></NOTE> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>Kui õigusakti otsene õiguslik alus tuleneb asutamislepingu sättest, täiendatakse üldvolitust sõnadega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>…, eriti selle artiklit …<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201D" ID="QE0073"/>, millele järgneb vastav artikli number. Kui aga õigusakti otsene õiguslik alus tuleneb teisesest õigusest, viidatakse asjaomasele õigusaktile teises volituses, kus vastavale artiklile eelnevad sõnad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>…, eriti selle artiklit …<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201D" ID="QE0074"/>.<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201D" ID="QE0072"/> Järelikult, eeldades, et komisjon järgis omaenda õigusaktide koostamise juhendit, ei oldud tuginetud konkreetsele aluslepingu sättele kui vaidlustatud määruse vahetule õiguslikule alusele. Tugineti ainult alusmääruse artikli 15 lõikele 8 ja artikli 16 lõikele 5.</TXT></NP><NP><NO.P>70.</NO.P><TXT>Teiseks ei anta EÜ artikliga 37 põllumajanduse valdkonnas komisjonile mingit muud õigusloomepädevust peale ettepanekute esitamise nõukogule. Kõik sellel alusel võetavad meetmed oleks pidanud võtma nõukogu.</TXT></NP><NP><NO.P>71.</NO.P><TXT>Kolmandaks, ehkki EÜ artikkel 233 nõuab kohtuotsuse Jülich I täitmist, ei anna see artikkel ise komisjonile õiguslikku alust võtta vastu määrus, milleks puudub muu volitusnorm asutamislepingus või teisese õiguse aktides – vähemalt mitte juhul, kui on võimalik kasutada teisi kohtuotsuse täitmise viise, nagu praeguses asjas.</TXT></NP><NP><NO.P>72.</NO.P><TXT>Olen seetõttu seisukohal, et vaidlustatud määrus on formaalselt kehtetu, kuna selle vastuvõtmise ajal puudus sellel kehtiv õiguslik alus.</TXT></NP><NP><NO.P>73.</NO.P><TXT>Ent see ei tähenda, et Euroopa Kohus peaks loobuma kaalumast arvutuse kooskõla alusmäärusega, millel vaidlustatud määrus põhines. Isegi kui viimatinimetatu on formaalselt kehtetu, peavad siseriiklikud asutused, kellele on esitatud nõuded, ja siseriiklikud kohtud, kes lahendavad sellekohaseid vaidlusi, toodangumakse ikkagi korrigeerima, et võtta arvesse kohtuotsust Jülich I, olenemata sellest, kas nad saavad selleks komisjonilt lisajuhiseid või mitte. See korrigeerimine peab vastama alusmääruse nõuetele, nagu Euroopa Kohus on neid tõlgendanud, ning ei oleks mõistlik lükata seda tõlgendamist edasi, kuni Euroopa Kohtul tuleb tulevikus hakata lahendama kohtuasja Jülich III.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Arvutuse kehtivus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>74.</NO.P><TXT>Küsimuse olemus on lihtne: kas komisjon oleks pidanud alusmääruse artikli 15 lõike 1 punktis d nõutavat tehet tehes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/>toetuste kogusummas<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201D" ID="QE0075"/> arvesse võtma toetusi, mida oleks võidud seoses ekspordikohustustega taotleda, ent mida tegelikult kunagi ei taotletud ega makstud?</TXT></NP><NP><NO.P>75.</NO.P><TXT>Nagu käesolevates kohtuasjades ilmneb, võib kasutatud fraasi (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0076" REF.END="QE0076"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201D" ID="QE0076"/>) tähenduseks kahjuks olla nii <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0077" REF.END="QE0077"/>võimalike toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201D" ID="QE0077"/> kui ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0078" REF.END="QE0078"/>makstud toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201D" ID="QE0078"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>76.</NO.P><TXT>Kõige ilmsem järeldus sellise täpsuse puudumisest on, et sätte algse sõnastamise käigus ei märganud seadusandja, et sättes võib peituda kaheti mõistmise võimalus. Mul on raske ette kujutada, et seadusandja oleks olnud toodangumaksude arvutusmeetodit sõnastades ja selle üle arutledes teadlik <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0079" REF.END="QE0079"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201D" ID="QE0079"/> erinevatest tõlgendustest, mis viivad arvutamisel kahele erinevale tulemusele, ja siiski jätnud täpsustamata, millist neist tuleb kasutada, või vähemalt sätestamata, et valik tuleb teha rakendusaktis.</TXT></NP><NP><NO.P>77.</NO.P><TXT>Üks võimalik seletus on see, et seadusandja eeldas, et kõigi võimalike toetuste suhtes esitatakse ka tegelikult taotlused ja need makstakse välja. Kui sellist sõna nagu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0080" REF.END="QE0080"/>toetused<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201D" ID="QE0080"/> kasutatakse ilma täpsustamata ning kui kontekstist ei tulene teisiti, on ainus loomulik tõlgendus, et see viitab toetustele, mis on tegelikult välja makstud.</TXT></NP><?PAGE NO="14"?><NP><NO.P>78.</NO.P><TXT>Seetõttu näib mulle, et lähtekohaks tuleb võtta tugev, ehkki mitte ümberlükkamatu eeldus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0081" REF.END="QE0081"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201D" ID="QE0081"/> tähendab ainult tegelikult makstud toetusi, välistades pelgalt võimalikud toetused, mida kunagi ei taotletud ega makstud.</TXT></NP><NP><NO.P>79.</NO.P><TXT>Ent komisjon on esitanud mitu põhjendust, tõlgendamaks kõnealust fraasi nii, et see hõlmab kõiki võimalikke toetusi, ning neid väiteid tuleb analüüsida. Kokkuvõtlikult: 1) sellel tõlgendusel põhines määrus nr 1837/2002, mida kohus ei tunnistanud kehtetuks kohtuotsusega Jülich I; 2) see on kooskõlas sellega, et murru nimetajas võetakse arvesse ekspordikohustusi, mille suhtes toetust ei ole taotletud; 3) see on kooskõlas viidetega tõenäolistele kogustele ja summadele alusmääruse artiklis 15; ning 4) see tagab, et tootjad katavad eksporditoetuste kulu. Uurin neid väiteid järgemööda.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Kooskõla tõlgendusega, mida ei tunnistatud kehtetuks</P></TI></TITLE><NP><NO.P>80.</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et ta lihtsalt kasutas vaidlustatud määruses sama arvutamise alust nagu määruses nr 1837/2002, mida Euroopa Kohus kohtuasjas Jülich I analüüsis ning mida ta kehtetuks ei tunnistanud. Selleks et tagada kooskõla kõigi alusmäärusega hõlmatud viie turustusaasta osas, pidi ta kasutama vaidlustatud määruses seda meetodit. Lisaks oli ta kasutanud sama arvutamise alust varasematel turustusaastatel vastavalt erinevatele määrustele, mis sisaldasid sisuliselt identset sõnastust käesolevas asjas käsitletava alusmääruse sõnastusega, ning tootjad ei olnud seda vaidlustanud.</TXT></NP><NP><NO.P>81.</NO.P><TXT>Ma ei saa selle põhjendusega nõustuda, isegi kui neil eelmistel aastatel võeti <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0082" REF.END="QE0082"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201D" ID="QE0082"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0083" REF.END="QE0083"/>ekspordikohustuste kogutonnimäära<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201D" ID="QE0083"/> arvutamisel vastavalt arvesse toetusi, mida oleks võidud taotleda, ent mida ei taotletud, ja ekspordikohustusi, millega seoses oleks võidud toetusi taotleda, ent ei taotletud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Seda eeldust ei ole formaalselt vaidlustatud, ent kohtuistungil märgiti, et suhkrutootjatel ega liikmesriikidel ei olnud võimalik seda verifitseerida.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>82.</NO.P><TXT>Kohtuasjas Jülich I paluti Euroopa Kohtul tõlgendada alusmäärust seoses kõnealuse kogutehte kahe elemendiga: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0084" REF.END="QE0084"/>eksporditav ülejääk<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201D" ID="QE0084"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0085" REF.END="QE0085"/>ekspordikohustuste kogutonnimäär<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201D" ID="QE0085"/>, mida seejärel kasutati, et arvutada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0086" REF.END="QE0086"/>keskmine kahjum tonni kohta<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201D" ID="QE0086"/>. Euroopa Kohtul ei palutud otsustada ning ta ka ei otsustanud seda, kuidas õigesti tõlgendada viimasena nimetatud tehte teist elementi, nimelt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0087" REF.END="QE0087"/>toetuste kogusummat<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201D" ID="QE0087"/>. Järelikult ei saa Euroopa Kohtu sedastusel, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0088" REF.END="QE0088"/>[m]is puudutab määrust nr 1837/2002, siis [...] ei avastatud selle analüüsil selliseid elemente, mis võiksid mõjutada määruse kehtivust<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201D" ID="QE0088"/>, olla tähtsust viisi osas, kuidas komisjon tõlgendas selles määruses mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0089" REF.END="QE0089"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201D" ID="QE0089"/>. Isegi kui Euroopa Kohtule esitati kõik selle tehte elemendid, nagu väidab komisjon, piirdusid esitatud eelotsuse küsimused ning järelikult neid puudutav Euroopa Kohtu analüüs osaga neist elementidest. Nende hulka ei kuulunud käesolevas asjas arutatav element.</TXT></NP><NP><NO.P>83.</NO.P><TXT>Samuti ei saa olla mingit tähtsust sellel, et kõnealust sektorit käsitlenud ja sisuliselt samasuguseid eeskirju sisaldanud varasemate määrustega seoses oli komisjon järjekindlalt kasutanud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0090" REF.END="QE0090"/>keskmise kahjumi tonni kohta<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201D" ID="QE0090"/> arvutamisel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0091" REF.END="QE0091"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201D" ID="QE0091"/> sama tõlgendust. Isegi kui faktiliselt kasutati sama alust ning seda ei vaidlustatud, ei või selle õiguspärasus põhineda korduval kasutamisel ning vaikival nõusolekul, vaid peab tulenema vastavat volitust sisaldava õigusnormi õigest tõlgendusest.</TXT></NP><NP><NO.P>84.</NO.P><TXT>Olen nõus, et komisjon võis pidada Euroopa Kohtu poolt ebaõigeks peetud arvutuste parandamisel mõistlikuks pöörduda ajas järgiproovitud meetodi poole, mida ei oldud õigusvastaseks tunnistatud. Ent asjaolu, et tema tõlgendust määruses nr 1837/2002 kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0092" REF.END="QE0092"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201D" ID="QE0092"/> kohta ei ole varem vaidlustatud ega seega ka Euroopa Kohtu poolt õigusvastaseks tunnistatud, ei tähenda, et alternatiivne tõlgendus, mida kasutati kehtetuks tunnistatud määrustes, oleks olnud ebaõige. Seda tõlgendust ei ole samuti vaidlustatud ega Euroopa Kohtu poolt kritiseeritud.</TXT></NP><?PAGE NO="15"?><NP><NO.P>85.</NO.P><TXT>Olen nõus, et kui kõik muud asjaolud on samad, tuleb sisuliselt samu sätteid tõlgendada ühtemoodi. Ent alusmäärusega kehtestati suhkrusektori korraldus, mis oli märgatavalt erinev nii sellele eelnenud aktist kui ka järgnenud aktist. Konteksti järjepidevuse puudumisel ei olnud olulist vajadust igakülgse tõlgendusliku järjepidevuse järele. Seoses alusmäärusega hõlmatud viie turustusaastaga oleks komisjon võinud – eeldusel, et oli olemas kohane õiguslik alus – parandada järjekindlalt kõiki viit määrust, millega määrati kindlaks toodangumaksud, juhul kui kohtuotsus Jülich I seda nõudis. Ent näib, et komisjon ei ole seda võimalust kaalunud.</TXT></NP><NP><NO.P>86.</NO.P><TXT>Minu järeldus on, et asjaolu, et komisjon on mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0093" REF.END="QE0093"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201D" ID="QE0093"/> varem (ja isegi süstemaatiliselt) tõlgendanud nii, et see hõlmab toetusi, mida oleks võidud taotleda, ent mida ei taotletud, ei mõjuta viisi, kuidas seda mõistet tuleks tõlgendada alusmääruse artikli 15 lõike 1 punkti d kontekstis.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Järjepidev lähenemisviis lugeja ja nimetaja osas</P></TI></TITLE><NP><NO.P>87.</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et loogiliselt oleks järjepidev see, kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0094" REF.END="QE0094"/>keskmise kahjumi tonni kohta<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201D" ID="QE0094"/> kindlaksmääramisel (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0095" REF.END="QE0095"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201D" ID="QE0095"/> jagatuna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0096" REF.END="QE0096"/>ekspordikohustuste kogusummaga<QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201D" ID="QE0096"/>) võetaks <HT TYPE="ITALIC">nii</HT> selle murru lugeja (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0097" REF.END="QE0097"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201D" ID="QE0097"/>) <HT TYPE="ITALIC">kui ka</HT> nimetaja (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0098" REF.END="QE0098"/>ekspordikohustuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0098" CODE="201D" ID="QE0098"/>) puhul arvesse <HT TYPE="ITALIC">kas siis</HT> kõiki juhtumeid, kus toetusi oleks võidud maksta, olenemata sellest, kas need tegelikkuses välja maksti, <HT TYPE="ITALIC">või</HT> ainult neid juhtumeid, kus toetused tegelikult välja maksti. Järjepidevus puuduks, kui lugeja hõlmaks ainult juhtumeid, kus toetused tegelikult välja maksti, ent nimetajas sisalduksid kõik juhtumid, kus teotusi oleks võidud maksta, olenemata sellest, kas need tegelikkuses välja maksti või mitte. Kuna kohtuotsusest Jülich I tulenevalt peab nimetaja sisaldama kõiki juhtumeid, kus toetusi oleks võidud maksta, peab sama kehtima ka lugeja puhul.</TXT></NP><NP><NO.P>88.</NO.P><TXT>See pealtnäha ahvatlev argument ei ole lõpuni veenev.</TXT></NP><NP><NO.P>89.</NO.P><TXT>Kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0099" REF.END="QE0099"/>keskmine kahjum tonni kohta<QUOT.END REF.START="QS0099" CODE="201D" ID="QE0099"/> tuleks kindlaks määrata ainult seoses sellise ekspordikohustuste tonnimääraga, millega seoses toetused tegelikult välja maksti, siis oleks pidanud nii lugejas kui ka nimetajas piirduma juhtumitega, kus toetused on välja makstud. Sellist lähenemisviisi kasutati kehtetuks tunnistatud määrustes, ent Euroopa Kohus otsustas, et nimetaja peab hõlmama <HT TYPE="ITALIC">kõiki</HT> eksporditud toodete koguseid, olenemata sellest, kas toetused maksti välja või mitte.</TXT></NP><NP><NO.P>90.</NO.P><TXT>Sellises olukorras ning fraasile <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0100" REF.END="QE0100"/>keskmine kahjum tonni kohta<QUOT.END REF.START="QS0100" CODE="201D" ID="QE0100"/> tavakasutusest täiesti lahknevat tähendust omistamata<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Keegi ei ole väitnud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0101" REF.END="QE0101"/>keskmine<QUOT.END REF.START="QS0101" CODE="201D" ID="QE0101"/> tähendaks siin midagi muud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0102" REF.END="QE0102"/>aritmeetiline keskmine<QUOT.END REF.START="QS0102" CODE="201D" ID="QE0102"/>.</P></NOTE> tuleb tegeliku kahjumi kogusumma (st tegelikud toetused) jagada kõikide tegelikult eksporditud tonnidega. Põhjalikumalt lähenedes võib välja arvutada iga eksporditud tonni kohta makstud toetuse (mis on mõnikord null) ning kindlaks määrata keskmise, liites kõik need summad kokku ja jagades tonnide hulgaga (mille hulka kuuluvad ka need, mille toetuse summa oli null). Nende nullsummade asendamine teoreetiliste summadega tundub olevat täiesti vastuolus loogilise järjepidevusega.</TXT></NP><NP><NO.P>91.</NO.P><TXT>Nagu Tereosi esindaja kohtuistungil märkis, kui ettevõtja pakub nelja kilo suhkrut kolme kilo hinnaga, siis on kliendi poolt makstud keskmiseks kilohinnaks kogusumma jagatuna neljaga ja mitte kolmega. Kui kogusumma jagataks kolmega, siis tähendaks see, et neljas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0103" REF.END="QE0103"/>tasuta<QUOT.END REF.START="QS0103" CODE="201C" ID="QE0103"/> kilo jäetakse murru nimetajas tähelepanuta. Kandes selle analüüsi üle alusmääruse artikli 15 lõike 1 punktis d silmas peetud tehtele, tähendaks see, et tähelepanuta jäetakse eksporditud kogused, millega seoses toetusi ei makstud – mis oleks vastuolus kohtuotsusega Jülich I.</TXT></NP><?PAGE NO="16"?><NP><NO.P>92.</NO.P><TXT>Vaidlustatud määruses ei kasutanud komisjon just päris seda lähenemisviisi, ent saavutas üsna sama tulemuse lugejat suurendades. Kui (näites <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0104" REF.END="QE0104"/>neli kilo kolme hinnaga<QUOT.END REF.START="QS0104" CODE="201D" ID="QE0104"/>) ühe kilo tavaline hind lugejale lisada, siis on tulemus sama, nagu oleks neljas kilo nimetajast välja jäetud. Komisjoni lähenemisviis nullis suuresti ära nimetaja muutmise, mida nõuti kohtuotsuses Jülich I – mis selgitab üsna hästi, miks selles määruses kindlaks määratud uued maksud erinevad vähe neist, mis määrati varasemate, Euroopa Kohtu poolt kehtetuks tunnistatud määrustega.</TXT></NP><NP><NO.P>93.</NO.P><TXT>Ma ei mõista, kuidas see lugeja muutmine tulenes nõutava jagamistehte elementide määratlemisel sisemise järjepidevuse kaalutlusest.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Järjepidev lähenemisviis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0105" REF.END="QE0105"/>tõenäolise<QUOT.END REF.START="QS0105" CODE="201D" ID="QE0105"/> kogukahjumi osas</P></TI></TITLE><NP><NO.P>94.</NO.P><TXT>Komisjon on juhtinud tähelepanu asjaolule, et alusmääruse artikkel 15 viitab korduvalt tõenäolistele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Ehkki inglise keeles ja mõnes muus keeleversioonis kasutatakse erinevaid termineid (inglise keeles <HT TYPE="ITALIC">forecast</HT>, <HT TYPE="ITALIC">estimate</HT> ja <HT TYPE="ITALIC">foreseeable</HT>), on teistes keeltes kasutusel läbivalt sama termin (nt prantsuse keeles <HT TYPE="ITALIC">prévisible</HT> ja saksa keeles <HT TYPE="ITALIC">voraussichtlich</HT>) ning eristamine ei näi olevat ettekavatsetud.</P></NOTE> kogustele ja summadele ning <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0106" REF.END="QE0106"/>täidetavatele<QUOT.END REF.START="QS0106" CODE="201D" ID="QE0106"/> kohustustele. Eelkõige viidatakse artikli 15 lõikes 3 sätestatud tehtes, milles kasutatakse arvandmeid, mis määratakse kõigepealt igale turustusaastale tõenäolisuse alusel ning mida hiljem kohandatakse asjaomaste viie turustusaasta kumulatiivsete kogunäitajate alusel, isegi pärast kohandamist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0107" REF.END="QE0107"/>tõenäolisele kogukahjumile<QUOT.END REF.START="QS0107" CODE="201D" ID="QE0107"/>. Lisaks märkis Euroopa Kohus kohtuotsuses Jülich I, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0108" REF.END="QE0108"/>tõenäolise kogukahjumi arvutamise meetodi eesmärk on igal juhul määrata ettenägevalt ja konventsionaalselt kindlaks kahjum, mis on tingitud tarbimist ületava ühenduse toodangu müügist.<QUOT.END REF.START="QS0108" CODE="201D" ID="QE0108"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Kohtuotsuse punkt 43.</P></NOTE> Komisjoni väitel ei ole mõeldud, et summad ja kogused, mida tuleb tehetes arvesse võtta, peaksid olema tegelikud arvandmed pärast kõikide andmete laekumist lõplikult kindlaks määratud seisuga, vaid pigem kajastavad need vajadust ennustada vastava eelarve kulusid ja tulusid. Tema väitel on järelikult tehetes mõeldud arvesse võtta kõiki toetusi, mis kuuluvad potentsiaalselt maksmisele, ning mitte tegelikult välja makstud toetusi, olenemata sellest, et hiljem tuvastatakse lõplikud arvandmed.</TXT></NP><NP><NO.P>95.</NO.P><TXT>On tõsi, et alusmääruses kasutatakse prognoosivat sõnastust. See näib möödapääsmatu, kui – nagu neis määrustes ette nähakse – arvandmed tuleb registreerida (artikli 15 lõike 1 kohaselt) eraldiseisvalt enne iga turustusaasta lõppu või (artikli 15 lõike 2 kohaselt) kumulatiivselt enne nimetatud viieaastase perioodi lõppu. Ent see ei tähenda, et kasutada ei tuleks lõplikke arve, kui nad on saanud kättesaadavaks; nii viidataksegi artikli 15 lõike 2 punktis a – mis mõjutab kõiki artikli 15 lõikes 2 sätestatud tehteid, ehkki need tuleb teostada enne viieaastase perioodi lõppu – <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0109" REF.END="QE0109"/>lõplikele<QUOT.END REF.START="QS0109" CODE="201D" ID="QE0109"/> näitajatele ning põhjenduses 14 räägitakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0110" REF.END="QE0110"/>registreeritud kogukahjumist<QUOT.END REF.START="QS0110" CODE="201D" ID="QE0110"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>96.</NO.P><TXT>Samuti tuleb märkida, et vaidlustatud määrus võeti vastu novembris 2009, rohkem kui kolm aastat pärast viimase asjaomase turustusaasta lõppu ega ole väidetud, justkui ei oleks selleks ajaks olnud kättesaadavad tegelikult välja makstud eksporditoetuste lõplikud summad. (Ning ka vaidlustatud määrusega parandatud määrused võeti kõik vastu rohkem kui kolm kuud pärast vastava turustusaasta lõppu.) Lisaks viidatakse komisjoni enda poolt vastu võetud rakendusmääruse põhjenduses 7, et kavandatud lähenemisviisi kohaselt tuli kõigepealt koguda esialgselt arvestatud maksu ettemakseid ning maksud lõplikult kindlaks määrata siis, kui täpne teave on kättesaadav.</TXT></NP><NP><NO.P>97.</NO.P><TXT>Kui eesmärk oli piirata arvutus tõenäolistele eksporditoetustele, olenemata sellest, kas need maksti välja või mitte, ja seda isegi siis, kui lõplikud arvandmed on kättesaadavad, eeldaksin ma selle kohta õigusaktis sõnaselget sätet. Praegune sõnastus kontekstis loetuna ei tõenda sellise kavatsuse olemasolu.</TXT></NP><?PAGE NO="17"?><NP><NO.P>98.</NO.P><TXT>Komisjoni argument ei lükka seega minu hinnangul ümber eeldust, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0111" REF.END="QE0111"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0111" CODE="201D" ID="QE0111"/> tähendab ainult tegelikult makstud toetusi ning see ei hõlma pelgalt potentsiaalseid toetusi, mida kunagi ei ole taotletud ega makstud.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Täpsem tulemus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>99.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule esitatud märkustes esitas komisjon tabeli, milles on ära toodud iga alusmääruses käsitletud viie turustusaasta kohta: 1) suhkrutootjatele makstud toetuste summa,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Selle veeru täpne nimetus varieerub erinevates kohtuasjades esitatud versioonides. Ühes on määratletud, et kõnealused toetused on eksporditoetused, teises aga, et need on tootjatele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0112" REF.END="QE0112"/>makstud<QUOT.END REF.START="QS0112" CODE="201D" ID="QE0112"/> toetused. Arvandmed on siiski identsed.</P></NOTE> 2) vaidlustatud määruse kohaselt arvutatud maksud ja 3) põhikohtuasjade kaebuste esitajate pakutud meetodi alusel ümber arvutatud maksud. Eesmärk on nende arvude abil näidata, et vaidlustatud määruse alusel määratud maksud olid viieaastasel perioodil umbes 60 miljoni euro võrra makstud toetustest väiksemad, ent kaebuste esitajate meetodil arvutatud maksud oleksid olnud väiksemad 346 miljoni euro võrra. Komisjon väidab, et seega ei kata vaidlustatud määruse alusel määratud maksud juba praegu toetuste kulu ning kaebuste esitajate meetod soosiks tootjaid veelgi rohkem.</TXT></NP><NP><NO.P>100.</NO.P><TXT>Komisjoni arvandmed makstud toetuste summade kohta on tekitanud ägedaid vaidlusi. Eelkõige väidetakse, et neis sisalduvad eksporditoetused, mida ei ole tegelikult välja makstud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Tuleb märkida, et <HT TYPE="ITALIC">kui</HT> (ent ainult kui) sellised toetused lisatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0113" REF.END="QE0113"/>makstud toetuste<QUOT.END REF.START="QS0113" CODE="201D" ID="QE0113"/> kogusummale, siis tuleneb sellest, et nende katmiseks on vaja kõrgemaid toodangumakse, ning üks viis saavutada kõrgemaid toodangumakse on lisada needsamad toetused, mida ei ole tegelikult välja makstud, meie poolt käsitletava murru lugejale.</P></NOTE> ja/või toodangutoetused. Kohtuistungil esitasid kaebuste esitajad alternatiivsed arvandmed eesmärgiga tõendada, et viieaastase perioodi jooksul ületasid vaidlustatud määruse alusel määratud maksud makstud toetusi summa võrra, mis jääb 325 miljoni ja 338 miljoni euro vahemikku, kusjuures kaebuste esitajate meetodi kohaselt kindlaks määratud maksud ületaksid toetusi ainult summa võrra, mis jääb 39 miljoni ja 53 miljoni euro vahemikku. (Lisaks ma leian, et ühtegi neist makstud toetuste kogusummadest ei ole võimalik sellisena seostada komisjoni ja eesistuja poolt korralduskomiteele koostatud dokumentides esitatud arvandmetega – ning et viimatinimetatud dokumendid näivad omavahel kõnealuste summade osas lahknevat.)</TXT></NP><NP><NO.P>101.</NO.P><TXT>Kohtuistungil tuletas Saksamaa valitsuse esindaja meelde põhimõtet <HT TYPE="ITALIC">judex non calculat</HT>. Kuna Euroopa Kohtule on esitatud niivõrd palju erinevaid arvandmeid, oleks temast väga mõistlik panna vastu kiusatusele püüda leida aritmeetilist lahendust.</TXT></NP><NP><NO.P>102.</NO.P><TXT>Ent üks asi on mõlemast Euroopa Kohtule esitatud arvandmete komplektist selge. Ühegi ettepandud tehte tulemuseks ei ole eksporditoetuste ja toodangumaksude täpne vastavus. Kumbki summa võib olla teisest suurem ning teisest küljest varieerub lahknevus aastati, olenemata sellest, millist meetodit kasutada (näiteks mõlema meetodi kohaselt on toodangumaksud eksporditoetustest madalamad turustusaastal 2002/2003 ning kõrgemad turustusaastal 2003/2004).</TXT></NP><NP><NO.P>103.</NO.P><TXT>On selge, et oleks soovitav, kui alusmäärust saaks tõlgendada selliselt, et lahknevus oleks minimaalne. Ent esitatud arvandmete varieeruvuse määr näitab veenvalt, et sellist tulemust ei saa garanteerida, olenemata sellest, kas tegelikult välja maksmata võimalikud toetused <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0114" REF.END="QE0114"/>toetuste kogusummas<QUOT.END REF.START="QS0114" CODE="201D" ID="QE0114"/> sisalduvad või mitte. Põhjuseks võib olla see, et lõpptulemust mõjutavad muud asjaolud, mis ei ole seotud alusmääruse artikli 15 lõikes 1 sätestatud tehtega. Ent seletusest olenemata ei õigusta see siiski arvutuse parameetrite moonutamist selleks, et saavutada teatav tulemus.</TXT></NP><NP><NO.P>104.</NO.P><TXT>Samuti tuleb märkida, et omavahendite otsuse artikli 2 lõike 3 ja artikli 6 kohaselt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt eespool punktid 7 ja 8.</P></NOTE> makstakse ainult 75% kogutud toodangumaksudest Euroopa Liidu eelarvesse ning makstavale summale ei ole määratud konkreetset sihtotstarvet. See vähendab märkimisväärselt maksude ja toetuste täpse vastavuse taotlemise põhjendatust.</TXT></NP><?PAGE NO="18"?><NP><NO.P>105.</NO.P><TXT>Seetõttu teen ettepaneku, et Euroopa Kohtul tuleks kaaluda seda, kuidas on alusmääruses tagatud eesmärk, et toodangumaksud katavad eksporditoetuste kulu, ning mitte seda, kuidas konkreetsed arvutused võivad lahkneda võimalikust ideaaltulemusest.</TXT></NP><NP><NO.P>106.</NO.P><TXT>Alusmääruse eesmärk on, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0115" REF.END="QE0115"/>tootjad peaksid kandma täielikku finantsvastutust kahjude eest, mis igal turustusaastal on tekkinud ühenduse kvoodi alusel toodetud ja ühendusesisest tarbimist ületava toodanguosa müügist<QUOT.END REF.START="QS0115" CODE="201D" ID="QE0115"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Alusmääruse põhjendus 11.</P></NOTE> Ent see eesmärk tuleb saavutada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0116" REF.END="QE0116"/>õiglasel ja tõhusal viisil<QUOT.END REF.START="QS0116" CODE="201D" ID="QE0116"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Alusmääruse põhjendus 9.</P></NOTE> ning mitte pelgalt kahjumi ülejäägiga aritmeetiliselt range jagamise teel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt ka kohtuotsus Jülich I, punktid 42 ja 43.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>107.</NO.P><TXT>Kasuks võib tulla tehte etappide vaatlemine teises järjekorras kui alusmääruse artikli 15 lõikes 1.</TXT></NP><NP><NO.P>108.</NO.P><TXT>Toodangumaksudega kaetav <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0117" REF.END="QE0117"/>kogukahjum<QUOT.END REF.START="QS0117" CODE="201D" ID="QE0117"/> ei ole kogu kahjum, mida Euroopa Liit kannab seoses kõikide toetustega, mida turustusaastal ekspordiga seoses makstakse. Tegemist on selle kahjumi proportsionaalse osaga, mis on seotud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0118" REF.END="QE0118"/>eksporditava ülejäägiga<QUOT.END REF.START="QS0118" CODE="201D" ID="QE0118"/>. <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0119" REF.END="QE0119"/>Eksporditav ülejääk<QUOT.END REF.START="QS0119" CODE="201D" ID="QE0119"/> on sisetarbimist ületav osa Euroopa Liidu toodangust A- ja B-kvoodi piires. Olenemata sellest, millised konkreetsed suhkru kogused tegelikult eksporditakse, tekitab sellise ülejäägi olemasolu vajaduse eksportida ning toob järelikult kaasa eksporditoetuste maksmise. Ent isegi kui toodang ei ületaks tarbimist, vastaks osa ekspordist ikkagi toetuste maksmise tingimustele. Seetõttu on loogiline – ning täiesti kooskõlas alusmääruse aluseks oleva isefinantseerimise põhimõttega – siduda eksporditava ülejäägiga ainult see eksporditoetuste kulu osa, mida ei oleks tekkinud, kui seda ülejääki ei oleks olnud, ning piirata toodangumaksud tasemele, mis katab ainult selle osa kogukulust.</TXT></NP><NP><NO.P>109.</NO.P><TXT>Eksporditava ülejäägiga seotava kogukulu osakaal arvutatakse <HT TYPE="ITALIC">pro rata</HT>. Ekspordikohustuste kogutonnimäärale teataval turustusaastal vastab teatav toetuste kogusumma. Selle kogusumma (lugeja) jagamisel kogutonnimääraga (nimetaja) on tulemuseks keskmine toetus iga tonni kohta, mis seejärel korrutatakse eksporditava ülejäägi tonnimääraga, et saada selle ülejäägiga seotud summa – <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0120" REF.END="QE0120"/>kogukahjum<QUOT.END REF.START="QS0120" CODE="201D" ID="QE0120"/>, mis on määrav toodangumaksude summa puhul.</TXT></NP><NP><NO.P>110.</NO.P><TXT>Olen selgitanud eespool punktides 89 jj, miks mulle näib <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0121" REF.END="QE0121"/>keskmise kahjumi tonni kohta<QUOT.END REF.START="QS0121" CODE="201D" ID="QE0121"/> kindlaksmääramisel olemuslikult loogiline, et kui murru nimetajasse tuleb hõlmata kõik eksporditud kogused, siis hõlmatakse lugejasse ainult tegelikult välja makstud toetused. Ent kas see seisukoht on kooskõlas toodangumaksude kindlaksmääramise aluseks oleva <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0122" REF.END="QE0122"/>kogukahjumi<QUOT.END REF.START="QS0122" CODE="201D" ID="QE0122"/> arvutamise laadi ja kontseptsiooniga? Ma leian, et on.</TXT></NP><NP><NO.P>111.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0123" REF.END="QE0123"/>Eksporditav ülejääk<QUOT.END REF.START="QS0123" CODE="201D" ID="QE0123"/> ei hõlma kõiki eksporditud koguseid, millega seoses on õigus saada toetust (kui ma kohtuistungil komisjonist aru sain, siis võrdub see umbes poolega neist kogustest). Sisetarbimine rahuldatakse osaliselt impordi või eelmisest turustusaastast üle kantud varude arvel. Järelikult igal turustusaastal A- ja B-kvootide piires valminud toodangust tarbitakse osa kogustest Euroopa Liidus, osa eksporditakse ning osa ladustatakse ülekandmiseks järgmisesse turustusaastasse. Ent nende omavaheline osakaal ei vasta sisetarbimise ja eksporditava ülejäägi jaotusele alusmääruse artikli 15 lõikes 1.</TXT></NP><NP><NO.P>112.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0124" REF.END="QE0124"/>Eksporditava ülejäägi<QUOT.END REF.START="QS0124" CODE="201D" ID="QE0124"/> tuvastamise kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0125" REF.END="QE0125"/>kogukahjumi<QUOT.END REF.START="QS0125" CODE="201D" ID="QE0125"/> kindlaksmääramise ühe etapi eesmärk ei ole seega võimalus hinnata iga tonni kohta tegelikult makstud toetuse summat. Pigem on eesmärk määrata kindlaks see, mil määral eksporditava ülejäägi olemasolu suurendab toetuste kogusummat. Tegelikult eksporditud kogused koosnevad nii naturaalsel kujul kui ka töödeldud toodete koosseisus eksporditud kogustest ning viimatinimetatud sisaldavad koguseid, millega seoses toetusi makstakse, ning koguseid, millega seoses toetusi ei maksta. Näib mõistlik eeldada, et vastav osakaal kohaldub kõikide täidetud ekspordikohustuste puhul, olenemata sellest, kas need on seotud eksporditava<?PAGE NO="19"?> ülejäägiga või mitte. Seetõttu peaks selline osakaal kajastuma selle ülejäägiga seotud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0126" REF.END="QE0126"/>keskmises kahjumis tonni kohta<QUOT.END REF.START="QS0126" CODE="201D" ID="QE0126"/>. See tulemus saavutatakse, arvates alusmääruse artikli 15 lõike 1 punktis d sätestatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0127" REF.END="QE0127"/>toetuste kogusummast<QUOT.END REF.START="QS0127" CODE="201D" ID="QE0127"/> välja toetused, mida ei ole tegelikult välja makstud, ent mitte neid sellesse summasse hõlmates.</TXT></NP><NP><NO.P>113.</NO.P><TXT>Seetõttu ei näe ma jällegi põhjust kalduda kõrvale eeldusest, mille ma tuletasin punktides 74 jj kõnealuse sätte sõnastusest. Seega ma leian, et alusmääruse artikli 15 lõike 1 punktis d kasutatud väljend <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0128" REF.END="QE0128"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0128" CODE="201D" ID="QE0128"/> hõlmab ainult tegelikult välja makstud toetusi ning et vaidlustatud määrus on kehtetu osas, milles asjaomasteks turustusaastateks kindlaks määratud maksude arvutamisel hõlmab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0129" REF.END="QE0129"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0129" CODE="201D" ID="QE0129"/> nimetatud sätte tähenduses toetusi, mida oleks võidud seoses ekspordikohustustega taotleda, ent mida tegelikult ei taotletud ega makstud.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Teised esitatud kehtetuse alused</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>114.</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlused näivad olevat piisavad, vastamaks Euroopa Kohtule esitatud küsimustele vaidlustatud määruse formaalse ja sisulise kehtivuse ning alusmääruse artikli 15 lõike 1 punkti d õige tõlgenduse kohta. Ent menetluse käigus on esitatud ka mitu teist vastuväidet vaidlustatud määruse kehtivusele. Käsitlen neid lühemalt.</TXT></NP><NP><NO.P>115.</NO.P><TXT>Kõik need vastuväited tulenevad sisuliselt asjaolust, et komisjon ei piirdunud vaidlustatud määruses sellega, et rangelt rakendada kohtuotsuses Jülich I esitatud alusmääruse tõlgendust. Olen selgitanud, et ma nõustun põhikohtuasjade kaebuste esitajatega – ning peale ühe kõikide märkusi esitanud valitsustega –, et lisaks sellele, et nimetatud kohtuotsuses ei nõutud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0130" REF.END="QE0130"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0130" CODE="201D" ID="QE0130"/> arvutusviisi muutmist, oli muutmine selle kohtuotsusega ka vastuolus, kuna see neutraliseeris nimetatud kohtuotsuse mõju, mis oli hõlmata <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0131" REF.END="QE0131"/>ekspordikohustuste<QUOT.END REF.START="QS0131" CODE="201D" ID="QE0131"/> hulka kõik eksporditud kogused, olenemata sellest, kas nendega seoses on toetusi makstud või mitte. Sellest vastuolust tulenevalt väideti, et vaidlustatud määrus rikub õiguskindluse, tagasiulatuva jõu puudumise ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, et see ei ole piisavalt põhjendatud ning et komisjon on oma võimu kuritarvitanud.</TXT></NP><NP><NO.P>116.</NO.P><TXT>Seoses esimese kolme väidetavalt rikutud põhimõttega on kohtupraktikas välja kujunenud, et üldiselt on õiguskindluse põhimõttest tulenevalt keelatud Euroopa Liidu õigusakti ajalise kohaldamise alguspunkti määrata õigusakti enda avaldamisest varasemaks ajaks, välja arvatud erandjuhtudel, kui taotletav eesmärk seda nõuab, ja tingimusel et huvitatud isikute õiguspärane ootus on nõuetekohaselt tagatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt kõige äsjasem <DATE ISO="20090319">19. märtsi 2009. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-256/07" PAGE.ECR="I-1951" YEAR="2009">C-256/07: Mitsui &amp; Co. Deutschland (EKL 2009, lk I-1951</REF.DOC.ECR>, punkt 32).</P></NOTE> Neid tingimusi arvestades on seega aktsepteeritav, et kui Euroopa Kohus on tunnistanud komisjoni määruse konkreetsete puuduste tõttu kehtetuks, võib komisjon nende puuduste kõrvaldamiseks vastu võtta uue tagasiulatuva jõuga õigusakti, kui kehtetusest tulenev olukord on samuti vastuolus Euroopa Liidu õigusega ning kui seda vastuolu ei ole võimalik heastada ilma sellise uue õigusaktita.</TXT></NP><NP><NO.P>117.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas, nagu ma olen märkinud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Eespool punktis 66.</P></NOTE> oli uus õigusakt ainult üks viis olukorra lahendamiseks. Seetõttu ei ole kindel, kas taotletud eesmärk tegelikult nõudis uue määruse vastuvõtmist. Ent olgu sellega kuidas on, kohtuotsus Jülich I ei nõudnud otseselt ega kaudselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0132" REF.END="QE0132"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0132" CODE="201D" ID="QE0132"/> arvutusmeetodi muutmist. Kuivõrd Euroopa Kohus ei olnud seda tehte aspekti hinnanud, võisid kõik huvitatud isikud tugineda õiguspärasele ootusele, et seda tagasiulatuvalt ei muudeta. Seetõttu ma nõustun, et vaidlustatud määrus rikub õiguskindluse, tagasiulatuva jõu puudumise ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid.</TXT></NP><?PAGE NO="20"?><NP><NO.P>118.</NO.P><TXT>Seoses komisjoni kohustusega avaldada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0133" REF.END="QE0133"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0133" CODE="201D" ID="QE0133"/> arvutusmeetodi muutmise põhjendused tuleb märkida, et vaidlustatud määruse põhjendustes leidub selgitus – ehkki minu hinnangul väär – selle kohta, miks pöördutakse tagasi määruses nr 1837/2002 kasutatud arvutusmeetodi juurde. Samuti on ilmne, et komisjoni üksikasjalikud arvutused ning nende aluseks olevad arvandmed tehti korralduskomitees liikmesriikidele kättesaadavaks. Lisaks ei näi suhkrutootjatel olevat olnud raskusi nende andmete saamisel piisava aja jooksul, et esitada tühistamishagi Üldkohtule, ning vastavad dokumendid on esitatud Euroopa Kohtule mitme esitatud märkuse lisadena. Sellistel asjaoludel ma ei väidaks, et vaidlustatud määrus on kehtetu pelgalt selle alusel, et see ei sisalda kõiki selle aluseks olevaid põhjendusi.</TXT></NP><NP><NO.P>119.</NO.P><TXT>Lõpuks on Euroopa Kohtule esitatud kahel kujul väide võimu kuritarvitamise kohta. Üldisemalt väidetakse, et komisjoni pädevus võtta vastu uus määrus ei hõlmanud muudatuste tegemist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0134" REF.END="QE0134"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0134" CODE="201D" ID="QE0134"/> arvutusmeetodisse. Ehkki ma nõustun selle väitega, ei pea ma vajalikuks vaadelda seda kehtetuse eraldi alusena. Konkreetsemalt on väidetud, et komisjoni lähenemisviisi põhjuseks ei olnud soov tagada alusmääruse artikli 15 järgimine, vaid teadmine, et omavahendite eelarves ei ole ette nähtud piisavalt vahendeid kõikideks tagasimakseteks, mis tuleks teha, kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0135" REF.END="QE0135"/>toetuste kogusummat<QUOT.END REF.START="QS0135" CODE="201D" ID="QE0135"/> ei muudetaks, mistõttu oleks vaja liikmesriikide lisapanuseid. Kui see leiaks tõendamist, oleks minu hinnangul tegemist selge võimu kuritarvitamisega. Ent käesolevate eelotsusetaotluste kontekstis ei ole Euroopa Kohtul tõendeid otsustamaks, kas see on nii või mitte.</TXT></NP><NP><NO.P>120.</NO.P><TXT>Käsitlen järgmisena ainult British Sugar’ kohtuasjas üles kerkinud kahte küsimust, millest üks on niisama oluline kõikides sarnastes kohtuasjades ning teine võib olla asjakohane mõnes teises liikmesriigis.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Tagasimaksete intress</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>121.</NO.P><TXT>On selge, et teatavaid toodangumaksude summasid on kehtetu Euroopa Liidu õigusakti alusel makstud nõutust enam. Nõuetekohase taotluse korral peavad siseriiklikud asutused need tagasi maksma tootjatele ning Euroopa Liit omakorda siseriiklikele asutustele, mõnel puhul aastaid pärast nende sissenõudmist. Kõikides menetlustes, milles selliseid tagasimakseid käsitletakse, on oluline teada, kas neilt summadelt tuleks tasuda intressi.</TXT></NP><NP><NO.P>122.</NO.P><TXT>British Sugar’ põhikohtuasjas on intressinõue Inglise õiguse kohaselt põhimõtteliselt võimalik, ent siseriiklik asutus väidab, et seda ei saa välja mõista, kuna ta ei saa ise Euroopa Liidult intressi tagasi nõuda. Ta tugineb punktile 4 komisjoni juhistes liikmesriikidele vaidlustatud määruse kohaldamise kohta,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Euroopa Kohtule esitatud mitteametlik dokument.</P></NOTE> milles sisuliselt märgitakse, et liikmesriikide poolt tootjatele tagasi makstud summadele ei saa Euroopa Liidu omavahenditest maksta intressi, kuna kohalduvates õigusaktides puudub alus nende maksmiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>123.</NO.P><TXT>Seetõttu küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas Euroopa Liidu õigus välistab tootjatele intressi väljamõistmise, kui siseriiklikud asutused ei saa nõuda vastavat intressi Euroopa Liidu omavahenditest; kas on tõsi, et sellist intressi ei saa nõuda, ning kas Euroopa Liidu õigus keelab siseriiklikul kohtul või asutusel kasutada siseriikliku õiguse alusel oma kaalutlusõigust jätta intress välja mõistmata.</TXT></NP><?PAGE NO="21"?><NP><NO.P>124.</NO.P><TXT>Kohtupraktikas on välja kujunenud, et kui Euroopa Liidu õiguses puuduvad sätted kehtetuks tunnistatud Euroopa Liidu määruste alusel alusetult sisse nõutud maksude tagastamise kohta, siis tuleb kõik kõrvalküsimused, nagu võimalik intressi maksmine, sealhulgas kuupäev, millest alates neid tuleb arvutada, ja nende määrad, lahendada siseriikliku õiguse alusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt <DATE ISO="19980915">15. septembri 1998. aasta</DATE> otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-279/96+C-280/96+C-281/96" PAGE.ECR="I-5025" YEAR="1998">C-279/96, C-280/96 ja C-281/96: Ansaldo Energia jt (EKL 1998, lk I-5025</REF.DOC.ECR>, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika); vt ka <DATE ISO="20010308">8. märtsi 2001. aasta</DATE> otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-397/98+C-410/98" PAGE.ECR="I-1727" YEAR="2001">C-397/98 ja C-410/98: Metallgesellschaft jt (EKL 2001, lk I-1727</REF.DOC.ECR>, punkt 86) ning <DATE ISO="20060907">7. septembri 2006. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-470/04" PAGE.ECR="I-7409" YEAR="2006">C-470/04: N (EKL 2006, lk I-7409</REF.DOC.ECR>, punkt 60).</P></NOTE> Ent eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole kindel, mil määral võivad kõnealuste siseriiklike normide kohaldamist piirata Euroopa Liidu õigusnormid ja eelkõige need, mis käsitlevad liikmesriigi poolt Euroopa Liidu vahenditest intressi saamise võimalikkust või võimatust.</TXT></NP><NP><NO.P>125.</NO.P><TXT>Lähtekohaks tuleks võtta see, miks üleüldse intress välja mõistetakse. Ning selleks põhjuseks on sellise rikastumise keeld, mis <HT TYPE="ITALIC">common law</HT>’ terminoloogias on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0136" REF.END="QE0136"/>ebaõiglane<QUOT.END REF.START="QS0136" CODE="201D" ID="QE0136"/> (<HT TYPE="ITALIC">unjust</HT>) või paljudes tsiviiliõiguse süsteemides <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0137" REF.END="QE0137"/>alusetu<QUOT.END REF.START="QS0137" CODE="201D" ID="QE0137"/> või põhjendamatu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Ajakohase võrdleva ülevaate saamiseks vt Williams, R., <HT TYPE="ITALIC">Unjust enrichment and public law, a comparative study of England, France and the EU</HT>, Hart, 2010.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>126.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Masdar<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P><DATE ISO="20081216">16. detsembri 2008. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-47/07 P" PAGE.ECR="I-9761" YEAR="2008">C-47/07 P: Masdar (UK) <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (EKL 2008, lk I-9761</REF.DOC.ECR>, punktid 44–47).</P></NOTE> märkis suurkoda: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0138" REF.END="QE0138"/>Liikmesriikidele ühiste õiguspõhimõtete kohaselt on isikul, kellele on tekitatud kahju, mistõttu on suurenenud teise isiku vara, ilma et sellisel rikastumisel oleks mingitki õiguslikku alust, üldjuhul õigus nõuda rikastujalt välja alusetult saadu selle kahju ulatuses. […] [E]namikus siseriiklikes õigussüsteemides sätestatu kohaselt ei ole alusetu rikastumise nõude eelduseks kostja käitumise õigusvastasus või süülisus. Kuid [...] on tingimata vaja, et rikastumisel puuduks kehtiv õiguslik alus. Võttes arvesse, et eespool määratletud alusetu rikastumise käsitamine lepinguvälise kohustuse allikana on liikmesriikide õiguskordades üldine, ei saa ühendus välistada samade põhimõtete enda suhtes kohaldamist, kui füüsiline või juriidiline isik leiab, et ühendus on tema arvel alusetult rikastunud. […] Võttes arvesse, et eespool määratletud alusetu rikastumise käsitamine lepinguvälise kohustuse allikana on liikmesriikide õiguskordades üldine, ei saa ühendus välistada samade põhimõtete enda suhtes kohaldamist, kui füüsiline või juriidiline isik leiab, et ühendus on tema arvel alusetult rikastunud.<QUOT.END REF.START="QS0138" CODE="201D" ID="QE0138"/> Need kaalutlused näivad eriti hästi kohalduvat käesolevate kohtuasjade asjaoludele.</TXT></NP><NP><NO.P>127.</NO.P><TXT>Kui ilma õigusliku aluseta on ettevõtjalt Euroopa Liidu eelarvesse otseselt või kaudselt laekunud summa, on viimane alusetult rikastunud. Olulisel määral leevendatakse seda olukorda põhisumma tagasimaksmisega. Ent laekumise ja tagastamise vahepealsel ajal on see summa olnud Euroopa Liidu ning mitte vastava ettevõtja käsutuses. Ning rahasummaga, mis on ühe ja mitte teise isiku valduses, on võimalik teenida intressi esimesel isikul, ent mitte teisel.</TXT></NP><NP><NO.P>128.</NO.P><TXT>Sellises olukorras ei ole tähtis mitte niivõrd selle isiku võimalik alusetu rikastumine, kelle valduses on kõnealune rahasumma, vaid valdusest ilmajäetud isiku võimatus tavapäraselt rikastuda. See oli punktide 82–89 aluseks olev loogika kohtuotsuses Metallgesellschaft,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Viidatud eespool 45. joonealuses märkuses.</P></NOTE> milles Euroopa Kohus tuvastas, et maksu ennetähtaegsest sissenõudmisest Euroopa Liidu õiguse vastaselt tekib maksumaksjal õigus nõuda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0139" REF.END="QE0139"/>intressi, mida oleks saanud rahasummalt, mille kasutusvõimalus kaotati maksu ennetähtaegse sissenõudmise tagajärjel<QUOT.END REF.START="QS0139" CODE="201D" ID="QE0139"/>. Vastavalt kohtuotsusele Masdar kehtib see põhimõte ka siis, kui Euroopa Liit ise ja mitte liikmesriik vastutab eksimuse eest maksu sissenõudmisel.</TXT></NP><NP><NO.P>129.</NO.P><TXT>Seetõttu ma leian, et alusetu rikastumise keelu üldpõhimõtte kohaselt peab suhkruettevõtjal, kellel on õigus nõuda pädeva siseriikliku asutuse kogutud ja Euroopa Liidu eelarvesse kantud maksu tagastamist, olema võimalik nõuda kõnealuselt summalt intressi perioodi eest, mil see summa ei olnud talle kasutamiseks kättesaadav.</TXT></NP><?PAGE NO="22"?><NP><NO.P>130.</NO.P><TXT>Lisaks peab siseriiklikul asutusel, kes on kohustatud intressi välja maksma, olema õigus saada see intress nagu ka põhisumma tagasi Euroopa Liidu eelarvest ulatuses, milles see summa oli Euroopa Liidu eelarve ja mitte asjaomase liikmesriigi eelarve käsutuses.</TXT></NP><NP><NO.P>131.</NO.P><TXT>Seoses viimatinimetatuga ei veena mind argumendid, et omavahenditealased õigusnormid ei näe ette sellist intressi. Taoliste üldpõhimõtete kohaldamiseks ei ole vaja <HT TYPE="ITALIC">expressis verbis</HT>-sätteid ning viidatud ei ole sätetele, millega intressi maksmine võiks olla vastuolus. Vastupidi, asjaomases õigusaktis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Omavahendite määruse artikli 11 lõige 1 (vt eespool punkt 12).</P></NOTE> sisaldub selge säte intressi maksmise kohta liikmesriikide poolt viivituste eest ülekannete tegemisel. Oleks tegemist ebavõrdse kohtlemisega, kui puuduks võimalus saada intressi vastupidises olukorras, kus raha on üle kantud alusetult.</TXT></NP><NP><NO.P>132.</NO.P><TXT>Ent komisjon väidab, et 25% toodangumaksude summadest, mis jäävad liikmesriikidele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0140" REF.END="QE0140"/>sissenõudmiskuludeks<QUOT.END REF.START="QS0140" CODE="201D" ID="QE0140"/>, peaksid katma mis tahes intressi, mida siseriiklik asutus on kohustatud maksma vastavalt siseriiklikule õigusele. Ta lähtub eeldusest, et kui maksusummad nõutakse sisse liikmesriikide poolt, kes kannavad need Euroopa Liidu omavahenditesse, siis ei saa maksumaksja ja liikmesriigi suhet võrdsustada liikmesriigi ja Euroopa Liidu suhtega. Kui siseriiklikul asutusel ei õnnestu tasumisele kuuluvat maksu sisse nõuda, ei vabasta see seda liikmesriiki kohustusest maksta asjaomane summa koos intressiga Euroopa Liidu eelarvesse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Vt <DATE ISO="20051115">15. novembri 2005. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-392/02" PAGE.ECR="I-9811" YEAR="2005">C-392/02: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Taani (EKL 2005, lk I-9811</REF.DOC.ECR>, punkt 63).</P></NOTE> Samamoodi ei tähenda asjaolu, et liikmesriik võib olla kohustatud maksma intressi alusetult sisse nõutud omavahendite summade tagasimaksetelt, et eksisteeriks tema vastav õigus nõuda intressi Euroopa Liidult seoses eelarvekontode korrigeerimistega. Liikmesriigile jääv 25% on mõeldud katma kõiki sissenõudmisega seotud kulusid, sealhulgas neid, mis tekivad seoses enammakseid käsitlevate siseriiklike kohtuasjadega. Kuna intressid mõistetakse välja siseriikliku õiguse alusel siseriiklikus kohtumenetluses, tuleb neid pidada sissenõudmiskuludeks.</TXT></NP><NP><NO.P>133.</NO.P><TXT>See argument mind ei veena. Kui tasumisele kuuluva maksu siseriikliku asutuse poolt sisse nõudmata jätmine ei vabasta liikmesriiki oma kohustusest maksta asjaomane summa Euroopa Liidu eelarvesse koos intressiga, siis järeldub loogiliselt, et kui Euroopa Liidu seadusandja kehtestab ebaseaduslikult maksu, mis nõutakse sisse ja makstakse Euroopa Liidu eelarvesse liikmesriigi poolt, kellelt maksumaksjad seejärel nõuavad asjaomaste summade tagastamist koos intressiga, siis ei ole Euroopa Liit vabastatud oma kohustusest tagastada need summad liikmesriikidele koos vastava intressiga.</TXT></NP><NP><NO.P>134.</NO.P><TXT>Liikmesriikidele jääva 25% osas on tõsi, et kui selle eesmärk on katta vaid tegelikud sissenõudmiskulud, siis peab olema sellise osakaalu puhul silmas peetud üllatavalt kõrget ebatõhususe taset. Tuleb loota, et sellel eesmärgil kulub ainult osa summast. Samas ei ole omavahendeid käsitlevates õigusnormides viiteid sellele, et ülejäägi arvelt tuleks katta intress sellistelt tagastatavatelt summadelt, mis on alusetult sisse nõutud kehtetuks tunnistatud Euroopa Liidu määruste alusel – see ei kuulu mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0141" REF.END="QE0141"/>sissenõudmine<QUOT.END REF.START="QS0141" CODE="201D" ID="QE0141"/> tavalisse tähendussisusse.</TXT></NP><NP><NO.P>135.</NO.P><TXT>Selles suhtes näib mulle, et kõige loogilisemalt läheneb antud teemale Prantsusmaa valitsus, kes leiab oma märkustes, et maksu kogusumma on lihtsalt jagatud Euroopa Liidu ja liikmesriigi vahel. Maksust 75% maksti Euroopa Liidu eelarvesse ning 25% jättis liikmesriik endale. Järelikult tuleb 75% tagastatavast summast koos võimaliku intressiga katta Euroopa Liidu eelarvest ning ülejäänud osa liikmesriigi arvelt.</TXT></NP><NP><NO.P>136.</NO.P><TXT>Seega tuleks High Courti neljanda küsimuse kahele esimesele osale vastata, et Euroopa Liidu õigus ei välista seda, et ettevõtjad saavad nõuda siseriiklikult asutuselt kehtetu määruse alusel enammakstud summadelt intressi, ega seda, et see asutus saab nõuda vastavat intressi Euroopa Liidu eelarvest.</TXT></NP><?PAGE NO="23"?><NP><NO.P>137.</NO.P><TXT>Jääb veel selle küsimuse kolmas osa: kas Euroopa Liidu õigus keelab siseriiklikul kohtul hüvitise määramisel kasutada sellel kohtul siseriikliku õiguse alusel olevat võimalikku kaalutlusõigust jätta intress välja mõistmata.</TXT></NP><NP><NO.P>138.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu osas on selline kaalutlusõigus sätestatud seaduse Senior Courts Act 1981 artikli 35A lõikes 1: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0142" REF.END="QE0142"/>[…] menetluses […] mis käsitleb võla sissenõudmist […] võib iga kohtuotsusega määratud summa koosseisus ette näha kohtu poolt põhjendatuks peetava määraga lihtintressi, mis arvutatakse võla kogusumma või selle osa alusel […] hagi aluse tekkimise ning [makse või kohtuotsuse tegemise] vaheliselt perioodilt või selle osalt<QUOT.END REF.START="QS0142" CODE="201D" ID="QE0142"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>139.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on sellised siseriiklikud eeskirjad kohaldatavad intressi väljamõistmisel sellistes kohtuasjades nagu käesolev.</TXT></NP><NP><NO.P>140.</NO.P><TXT>Ent see kehtib siis, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0143" REF.END="QE0143"/>kui [Euroopa Liidu] õiguses puuduvad sätted kehtetuks tunnistatud [Euroopa Liidu] määruste alusel alusetult sisse nõutud maksude tagastamise kohta<QUOT.END REF.START="QS0143" CODE="201D" ID="QE0143"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Eespool 45. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Ansaldo Energia jt, punkt 28.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>141.</NO.P><TXT>Käesolevates kohtuasjades ei pruugi olla selliseid Euroopa Liidu õiguse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0144" REF.END="QE0144"/>sätteid<QUOT.END REF.START="QS0144" CODE="201D" ID="QE0144"/>, ent mulle näib, et üksikute siseriiklike eeskirjade ülimuslikkus peab taanduma üldpõhimõtte ees, mis on liikmesriikide õiguskordades ühine ja mida tunnustatakse Euroopa Liidu õiguse kohaldamisel. Selle põhimõtte kohaselt saab nõuda intressi, et hüvitada õigusvastaselt sisse nõutud maksusummade kasutamise viljast ilmajäämine. Kui väljamõistetava intressi vähendamiseks on piisav põhjus (näiteks seoses hageja käitumisega), võib siseriiklik kohus selleks kasutada kaalutlusõigust, mis tal on vastavalt siseriiklikule õigusele. Ent pelka asjaolu, et Euroopa Liidu eelarve võib kanda kahju, ei saa pidada Euroopa Liidu õiguse alusel selliseks piisavaks põhjuseks.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Kohane vahetuskurss</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>142.</NO.P><TXT>Viimane küsimus, mis vastust vajab, on asjakohane ainult juhul, kui tagasimaksed tuleb teha vääringus, mis ei ole euro. Kolmest põhikohtuasjast puudutab see küsimus seega ainult British Sugar’t, ehkki sel võib olla tähtsust teistes liikmesriikides. Arvestades, et 1) enammakstud summad vääringustati algselt eurodes ning seejärel konverteeriti eri aegadel sissenõudmiseks Inglise naeladeks, 2) Euroopa Liidu eelarvest siseriiklikule asutusele tehtavad tagasimaksed tuleb konverteerida eurodest Inglise naeladeks hilisemal kuupäeval ning 3) valuutakursid on asjaomasel perioodil kõikunud, millise kuupäeva või kuupäevade kurss on siis konverteeritavate summade arvutamisel määrav?</TXT></NP><NP><NO.P>143.</NO.P><TXT>Vaidlustatud määruse artikli 6 kohaselt kohaldatakse artikleid 1–4 alates nende vastavate määruste jõustumise kuupäevadest, mille sätteid need artiklid asendavad. Lisaks märgitakse liikmesriikidele vaidlustatud määruse kohaldamise kohta koostatud komisjoni juhise<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vt eespool 44. joonealune märkus.</P></NOTE> punktis 5: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0145" REF.END="QE0145"/>Sissenõutud suhkrumaksude puhul on liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, vastavates suhkrumäärustes eurodes kindlaksmääratud summad nende omavahendite kontole kandmiseks konverteerinud. Järjepidevuse tagamiseks ning kuna parandusmäärust kohaldatakse tagasiulatuvalt, tuleb parandatud maksude konverteerimisel kasutada samu vahetuskursse, mida liikmesriigid kasutasid siis, kui suhkrumaksud algselt välja arvutati. Ehkki alusetult tasutud maksude tagastamist reguleerib siseriiklik õigus, on varasemate vahetuskursside kasutamine kooskõlas tagastamise olemuse ja eesmärkidega ning eesmärgiga vältida lahknevusi tagastamiste kohaldamisel eri liikmesriikides.<QUOT.END REF.START="QS0145" CODE="201D" ID="QE0145"/> Juhises meenutatakse seejärel liikmesriikidele aastakohaseid määrusi, milles määrati nende liikmesriikide vääringutele, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, igaks vastavaks turustusaastaks kindlaks konkreetne vahetuskurss, mida kohaldada eelkõige toodangumaksudele.</TXT></NP><?PAGE NO="24"?><NP><NO.P>144.</NO.P><TXT>Inglismaal ja Walesis võib hageja nõuda rahasummat välisvaluutas, kui ta seda põhjendab. Kui tema hagi rahuldatakse, mõistetakse kõnealune summa välja selles vääringus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0146" REF.END="QE0146"/>või sellele vastav summa Inglise naelades makse aja seisuga<QUOT.END REF.START="QS0146" CODE="201D" ID="QE0146"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>British Sugar viitab sellega seoses Ühendkuningriigi õigusakti Civil Procedure Rules lisadele Practice Directions 16, punkt 9.1, ning Practice Directions 40 B, punkt 10.</P></NOTE> Sellest tulenevalt nõuab British Sugar siseriiklikus kohtus, et enammakstud summa tuleb välja mõista eurodes ning konverteerida Inglise naeladeks makse tegemise aja kursiga.</TXT></NP><NP><NO.P>145.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib, kas kohaldamisele kuuluv vahetuskurss tuleb kindlaks määrata Euroopa Liidu õiguse alusel; ning kui jah, kas vaidlustatud määruse artikkel 6 nõuab siis enammakstud maksu algse väljaarvutamise ajal kohaldatud vahetuskursi kohaldamist; ning kui jah, kas artikkel 6 on siis kehtiv.</TXT></NP><NP><NO.P>146.</NO.P><TXT>Olen juba jõudnud järeldusele, et vaidlustatud määrus on formaalselt tervikuna kehtetu ning et see on sisuliselt kehtetu osas, milles see põhineb teataval arvutusmeetodil. Selles valguses näib ebavajalik kaaluda täiendavalt artikli 6 tähendust ja kehtivust, kuna see artikkel käsitleb ainult nende sätete jõustumist ja kehtivust, mida ma pean kehtetuks.</TXT></NP><NP><NO.P>147.</NO.P><TXT>Ent kuna sama küsimus kerkib juhul, kui mis tahes vaidlustatud määruse asendamiseks võetakse edaspidi vastu mõni uus määrus, siis on kohane küsida, kas kohaldamisele kuuluva vahetuskursi kindlaksmääramine on mingilgi määral Euroopa Liidu õiguse küsimus.</TXT></NP><NP><NO.P>148.</NO.P><TXT>Kohaldamisele kuuluv vahetuskurss on kohtupraktika tähenduses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt eespool punkt 124.</P></NOTE> põhimõtteliselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0147" REF.END="QE0147"/>tagastamisega seotud kõrvalküsimus<QUOT.END REF.START="QS0147" CODE="201D" ID="QE0147"/> ja seega tuleb see otsustada siseriiklike eeskirjade kohaselt.</TXT></NP><NP><NO.P>149.</NO.P><TXT>Ent nagu komisjon märgib, ei toimi need eeskirjad vaakumis, ning siseriiklik kohus ei saa ignoreerida Euroopa Liidu õigusega reguleeritud aspekte – eelkõige asjaolu, et algselt kohaldati toodangumaksude sissenõudmisel konkreetseid igaks turustusaastaks kindlaks määratud vahetuskursse. Olen nõus komisjoniga, et näib loogiline, et kui tootjate nõue rahuldatakse <HT TYPE="ITALIC">restitutio in integrum</HT>-põhimõtte alusel, siis võetakse neid vahetuskursse arvesse. Kui sellest hoolimata kuulub siseriiklike eeskirjade alusel kohaldamisele hilisem vahetuskurss, näib lisaks kohane, et siseriiklik kohus võtab intressi väljamõistmisel arvesse sellest tulenevat erakorralist tulu (või kulu).</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>150.</NO.P><TXT>Kõigist eespool toodud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Finanzgericht Düsseldorfi, High Court of Justice’i (England and Wales) ning Tribunal de grande instance de Nanterre’i küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>komisjoni <DATE ISO="20091103">3. novembri 2009. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 1193/2009, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1762/2003, (EÜ) nr 1775/2004, (EÜ) nr 1686/2005 ja (EÜ) nr 164/2007 ning millega määratakse kindlaks turustusaastatel 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005 ja 2005/2006 kehtivad toodangumaksud suhkrusektoris, on formaalselt kehtetu, kuna selle määruse kohaselt on selle õiguslikuks aluseks nõukogu <DATE ISO="20010619">19. juuni 2001. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, eriti artikli 15 lõike 8 esimene taane ja artikli 16 lõige 5;</P></ITEM><ITEM><P>määrus nr 1193/2009 on sisuliselt kehtetu osas, milles asjaomasteks turustusaastateks kindlaks määratud maksude arvutamisel hõlmab määruse nr 1260/2001 artikli 15 lõike 1 punktis d määratletud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0148" REF.END="QE0148"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0148" CODE="201D" ID="QE0148"/> toetusi, mida oleks võidud seoses ekspordikohustustega taotleda, ent mida tegelikult ei taotletud ega makstud;</P></ITEM><?PAGE NO="25"?><ITEM><P>väljend <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0149" REF.END="QE0149"/>toetuste kogusumma<QUOT.END REF.START="QS0149" CODE="201D" ID="QE0149"/> määruse nr 1260/2001 artikli 15 lõike 1 punktis d hõlmab ainult tegelikult välja makstud toetusi;</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Liidu õigus ei välista seda, et ettevõtjad saavad nõuda siseriiklikult asutuselt kehtetu määruse alusel enammakstud summadelt intressi, ega seda, et see asutus saab vastavat intressi nõuda Euroopa Liidu eelarvest; kasutades oma siseriikliku õiguse alusel võimalikku kaalutlusõigust jätta sellistel asjaoludel intress välja mõistmata, peab siseriiklik kohus arvesse võtma asjaolu, et algse maksu ebaseaduslikkuse tingijaks on Euroopa Liit ning et Euroopa Liidu õigus keelab nimetatud õigust rikkuva meetmega teatava rahasumma kasutamise võimalusest ilma jäetud isiku <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0150" REF.END="QE0150"/>alusetu vaesestamise<QUOT.END REF.START="QS0150" CODE="201D" ID="QE0150"/>;</P></ITEM><ITEM><P>kui siseriiklik kohus kohustab siseriiklikku asutust maksma tagasi kehtetu määruse alusel enammakstud summad, mis algselt maksti sellele asutusele muus vääringus peale euro ning mis seejärel konverteeriti Euroopa Liidu eelarvesse maksmisel eurodeks, siis kõrvalküsimused, nagu väljamõistetava tagasimakse vääring ning kohalduva vahetuskursi kindlaksmääramiseks kohane kuupäev, tuleb lahendada siseriikliku õiguse alusel, arvestades Euroopa Liidu õiguse norme, mis kohalduvad sellistele seotud küsimustele nagu intressi maksmine.</P></ITEM></LIST></P></NP></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>