Esialgne tõlge
EUROOPA KOHTU OTSUS (üheksas koda)
22. oktoober 2026(*)
Eelotsusetaotlus – Elektrienergia siseturg – Määrus (EL) 2022/1854 – Kõrgete energiahindadega seotud erakorralised sekkumismeetmed – Artikli 6 lõige 1 – Artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 2 – Teatud energiaallikaid kasutavate elektritootjate turutulu ülempiir – Riiklik ülempiir, mis on madalam kui 180 eurot toodetud elektri megavatt-tunnilt (MWh) – Lubatavus – Erinev ülempiir, mis sõltub sellest, kas 8. oktoobril 2022 oli olemas hüvitislisatasude leping, mis oli asjaomasele tootjale siduv – Proportsionaalsus ja mittediskrimineerimine – Piisavate täpsustuste puudumine – Vastuvõetamatus
Kohtuasjas C‑187/25,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Administrativen sad Plovdivi (Plovdivi halduskohus, Bulgaaria) 7. märtsi 2025. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 7. märtsil 2025, menetluses
„EVN Bulgaria Renewables“ EOOD
versus
Direktor na Teritorialna direktsia Plovdiv na Natsionalnata agentsia za prihodite,
menetluses osaleb:
Okrazhna prokuratura gr. Plovdiv,
EUROOPA KOHUS (üheksas koda),
koosseisus: neljanda koja president I. Jarukaitis (ettekandja) üheksanda koja presidendi ülesannetes, kohtunikud N. Jääskinen ja M. Condinanzi,
kohtujurist: A. Biondi,
kohtusekretär: V. Di Bucci,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– „EVN Bulgaria Renewables“ EOOD, esindaja: advokat G. Petkova,
– Direktor na Teritorialna direktsia Plovdiv na Natsionalnata agentsia za prihodite, esindaja: P. Georgiev,
– Iiri valitsus, esindajad: Chief State Solicitor M. Browne, S. Finnegan ja A. Joyce, keda abistasid C. Donnelly, SC, ja S. Brittain, BL,
– Euroopa Komisjon, esindajad: O. Beynet, T. Scharf ja I. Zaloguin,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
kohtuotsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 6. oktoobri 2022. aasta määruse (EL) 2022/1854, mis käsitleb kõrgete energiahindadega seotud erakorralisi sekkumismeetmeid (ELT 2022, L 261 I, lk 1), artikli 6 lõike 1 ning artikli 8 lõike 1 punkti a ja lõike 2 tõlgendamist.
2 Taotlus esitati vaidluses, mille pooled on „EVN Bulgaria Renewables“ EOOD (edaspidi „EVN“) ja Direktor na Teritorialna direktsia Plovdiv na Natsionalnata agentsia za prihodite (riikliku maksuameti Plovdivi piirkondliku osakonna direktor, Bulgaaria; edaspidi „maksuamet“), maksuteate seaduslikkuse küsimuses.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Määruse 2022/1854 põhjendustes 12, 25 ja 46 oli märgitud:
„(12) […] Ühtne kohustus kanda liigtulu üle tarbijatele võimaldaks kõigil liikmesriikidel kaitsta oma tarbijaid. Energiahindadele avalduv positiivne mõju kanduks üle ka omavahel ühendatud liidu energiaturule ja aitaks ühtlasi pärssida inflatsioonimäära. […]
[…]
(25) Olukorras, kus tarbijaid mõjutavad äärmiselt kõrged hinnad, mis kahjustavad ka liidu majandust, on vaja ajutiselt piirata väiksemate piirkuludega tootjate erakorralisi turutulusid, kohaldades selliste liidus elektrienergia müügist saadud turutulude suhtes ülempiiri.
[…]
(46) Liikmesriigid peaksid tagama, et elektrienergiasektoris turutulu ülempiiri kohaldamisest tulenev liigtulu kantakse üle elektri lõpptarbijatele, et leevendada erakordselt kõrgete elektrihindade mõju. Liigtulu tuleks suunata tarbijatele, sealhulgas nii kodumajapidamistele kui ka äriühingutele, keda kõrged elektrihinnad eriti tugevalt mõjutavad. […]“.
4 Määruse artiklis 1 „Reguleerimisese ja kohaldamisala“ oli sätestatud:
„Käesoleva määrusega kehtestatakse erakorralised sekkumismeetmed, et leevendada kõrgete energiahindade mõju erandlike, sihipäraste ja ajaliselt piiratud meetmete abil. Nende meetmete eesmärk on […] seada ülempiir turutulule, mida teatavad tootjad elektritootmise eest saavad, ja jaotada see sihipäraselt ümber elektri lõpptarbijatele […], mille eesmärk on aidata hoida energia kodumajapidamiste ja äriühingute jaoks taskukohane.“
5 Määruse artikli 6 „Turutulu kohustuslik ülempiir“ lõikes 1 oli sätestatud:
„Tootjate sellise turutulu ülempiir, mis saadakse elektri tootmisest artikli 7 lõikes 1 osutatud allikatest, on 180 eurot toodetud elektri MWh kohta.“
6 Määruse artiklis 7 „Turutulu ülempiiri kohaldamine elektritootjate suhtes“ oli täpsustatud:
„1. Artiklis 6 ette nähtud turutulu ülempiiri kohaldatakse järgmistest allikatest toodetud elektrienergia müügist saadud turutulu suhtes:
a) tuuleenergia;
[…]
2. Artikli 6 lõikes 1 sätestatud turutulu ülempiiri ei kohaldata näidisprojektide suhtes ega tootjate suhtes, kelle tulule MWh toodetud elektri kohta on ülempiir juba kehtestatud riiklike meetmetega, mis ei ole vastu võetud artikli 8 alusel.
[…]
4. Liikmesriigid võivad otsustada, et turutulu ülempiiri ei kohaldata tulu suhtes, mis on saadud elektrienergia müügist tasakaalustaval energiaturul […].
[…]“.
7 Määruse 2022/1854 artiklis 8 „Riiklikud kriisimeetmed“ oli ette nähtud:
„1. Liikmesriigid võivad:
a) jätta kehtima või kehtestada meetmeid, mis piiravad artikli 7 lõikes 1 loetletud allikatest elektri tootjate turutulu veelgi […];
b) kehtestada kõrgema turutulu ülempiiri tootjatele, kes toodavad elektrit artikli 7 lõikes 1 loetletud allikatest, tingimusel et nende investeerimis- ja käitamiskulud ületavad artikli 6 lõikes 1 sätestatud ülemmäära;
[…]
d) kehtestada konkreetse ülempiiri kivisöest toodetud elektrienergia müügist saadud turutulule;
[…]
2. Lõikes 1 osutatud meetmed kooskõlas käesoleva määruse sätetega:
a) on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad;
b) ei ohusta investeerimissignaale;
c) tagavad, et investeerimis- ja käitamiskulud on kaetud;
d) ei moonuta elektri hulgimüügiturgude toimimist ning eelkõige ei mõjuta koormamisjärjestust ja hinnakujundust hulgimüügiturul;
e) on kooskõlas liidu õigusega.“
8 Määruse artiklis 22 „Jõustumine ja kohaldamine“ oli sätestatud:
„1. Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Ilma et see piiraks kohustust tagada liigtulu jaotamine vastavalt artiklile 10 […], kohaldatakse käesolevat määrust kuni 31. detsembrini 2023, võttes arvesse järgmist:
[…]
c) artikleid 6, 7 ja 8 kohaldatakse alates 1. detsembrist 2022 kuni 30. juunini 2023;
[…]“.
Bulgaaria õigus
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia seadus
9 Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia seaduse (Zakon za energiyata ot vazobnovyaemi iztochnitsi; DV nr 35, 3.5.2011) põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis (DV nr 29, 10.4.2012) on artiklis 31 sätestatud:
„1. Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat ostavad kommunaalteenuste osutaja või lõpptarnijad […] energeetika- ja veesektori reguleerimise riikliku komisjoni [(Darzhavna Komisia za energiyno i vodno regulirane , nüüd Komisia za energiyno i vodno regulirane (energeetika- ja veesektori reguleerimise komisjon, Bulgaaria; edaspidi „KEVR“))] kehtestatud soodushinnaga, mis kehtis elektrienergia tootmisüksuse kasutuselevõtmise ajal […].
(2) Lõike 1 kohast taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat ostetakse pikaajaliste müügilepingute alusel, mille kestused on järgmised:
[…]
2. 12 aastat tuuleenergiast toodetud elektrienergia puhul;
[…]“.
Energiaseadus ning energiaseaduse muutmise ja täiendamise seadus
10 Energiaseadust (Zakon za energetikata; DV nr 107, 9.12.2003) muudeti korduvalt, eelkõige energiaseaduse muutmise ja täiendamise seadusega (Zakon za izmenenie i dopalnenie na zakona za energetikata; DV nr 38, 8.5.2018). Viimase ülemineku- ja lõppsätete §‑s 68 on sätestatud:
„1. Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjad, kelle tootmisüksuste paigaldatud koguvõimsus on vähemalt 4 [megavatti (MW)], sõlmivad 31. oktoobriks 2018 energiavarustuskindluse fondiga [(Fond „Sigurnost na elektroenergiynata sistema“, Bulgaaria; edaspidi „fond“)] hüvitislisatasude lepingu nende toodetavate elektrienergia koguste kohta neile eraldatud elektrienergia netotootmismahu ulatuses, mille alusel määrati kindlaks neile kehtiv soodushind. Hüvitislisatasude lepingud jõustuvad hiljemalt 1. jaanuaril 2019.
2. [KEVR] määrab lisatasu igal aastal 30. juuniks summas, mis vastab enne selle seaduse jõustumist määratud soodushinna või tootmisüksuse ajakohastatud soodushinna ja selleks perioodiks vastavalt esmasele energiaallikale määratud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia hinnangulise turuhinna vahele.
[…]
4. Lisatasu makstakse, kuni lõppeb vastav pikaajaline müügileping […], mis sõlmiti enne käesoleva seaduse jõustumist.
[…]
8. Alates lõikes 1 nimetatud lepingu jõustumisest loetakse lõikes 1 nimetatud vastava tootja enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud müügileping lõppenuks ning kommunaalteenuste osutaja või lõpptarnijad ei osta selle tootja toodetud elektrienergiat soodushinnaga.
9. Alates 1. juulist 2018 kuni lõike 1 kohase lepingu jõustumiseni ostab kommunaalteenuste osutaja elektrienergiat soodushinnaga lõikes 1 nimetatud tootjatelt, kes on ühendatud põhivõrguga.
[…]“.
11 Energiaseaduse lisasätete põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis on § 1 punktis 42 sätestatud:
„Käesoleva seaduse tähenduses:
[…]
42. „tootjarühmade hinnanguline turuhind lähtuvalt kasutatud energiaallikast“ on keskmine aastahind, mille [KEVR] on vastavalt metoodikale kehtestanud päikeseenergiast, tuuleenergiast, kuni 10 MW paigaldatud võimsusega hüdroelektrijaamadest, biomassist ja muudest taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale ning elektrienergiale, mis on toodetud maagaasist ja söest soojus- ja elektrienergia väga tõhusa koostootmise käigus.“
2022. aasta riigieelarve rakendamise seadus
12 Bulgaaria Vabariigi 2022. aasta riigieelarve seaduse, riikliku sotsiaalkindlustuse 2022. aasta eelarve seaduse ja riikliku haigekassa 2022. aasta eelarve seaduse rakendamise seaduse (Zakon za prilagane na razporedbi na Zakona za darzhavnia byudzhet na Republika Bulgaria za 2022 g., Zakona za byudzheta na darzhavnoto obshtestveno osiguryavane za 2022 g. i Zakona za byudzheta na Natsionalnata zdravnoosiguritelna kasa za 2022 g.; DV nr 104, 30.12.2022) põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi „2022. aasta riigieelarve rakendamise seadus“) on ülemineku- ja lõppsätete §‑s 8 sätestatud:
„1. Elektritootjatel, kellel on suurema kui 1 MW paigaldatud võimsusega elektrienergia tootmisüksused, mille turutulu pärineb sellise elektri müügist, mis toodeti [määruse 2022/1854] artikli 7 lõikes 1 toodud allikatest, […] teevad [fondi] sihtotstarbelisi makseid, mis vastavad käibemaksuvaba turutulu ja tulule kehtestatud ülempiiri, mille arvutamisel on aluseks võetud asjaomase tootmisviisi väärtusi tarneperioodil 1. detsembrist 2022 kuni 30. juunini 2023, positiivsele vahele, välja arvatud tasakaalustamisenergiat puudutavad tehingud, mis on vajalikud ESO (Elektroenergien sistemen operator [(elektrienergia jaotusvõrgu operaator)]) EAD läbi viidavaks elektrivõrgu tasakaalustamiseks. Sihtotstarbelise makse summa arvutatakse iga tehingu kohta eraldi.
2. Asjaomase tootmisviisi tulu ülempiiri arvutamise aluseks olevad lõikes 1 nimetatud väärtused kehtestatakse Ministerski saveti [(ministrite nõukogu, Bulgaaria)] õigusaktiga.
3. Suurema kui 1 MW paigaldatud võimsusega elektrienergia tootmisüksustega tootjad, kellel on alates 8. oktoobrist 2022 kehtiv hüvitislisatasude leping ja kelle turutulu saadakse [määruse 2022/1854] artikli 7 lõikes 1 nimetatud allikatest pärit elektrienergia müügist, teevad fondi sihtotstarbelisi makseid tulu pealt, mis saadi iga ajavahemikul 1. detsembrist 2022 kuni 30. juunini 2023 vabalt kokkulepitud hindadega (ilma käibemaksuta) tehtud tehingu pealt, välja arvatud tasakaalustamisenergiat puudutavad tehingud. Sihtotstarbelise makse summa iga tehingu puhul võrdub:
1. vastavast tehingust vabalt kokkulepitud hindadega (saadud turuhind) saadud käibemaksuta turutulu ja turutulule kehtestatud ülempiiri – mille arvutamisel on aluseks võetud vastava tootja jaoks kehtiva lisatasu määramiseks kasutatud [KEVRi] hinnamääramisotsuse hinnanguline turuhind – positiivse vahega nende tootjate puhul, kelle kõnealuse lisatasu suurus ei ole 0,00 leevi (BGN) MWh kohta ilma käibemaksuta, ja
2. 90% vastavast tehingust vabalt kokkulepitud hindadega (saadud turuhind) saadud käibemaksuta turutulu ja turutulule kehtestatud ülempiiri – mille arvutamisel on aluseks võetud [KEVRi] otsusega hüvitislisatasude lepinguga kehtestatud soodushind – positiivse vahega tootjate puhul, kellele on määratud lisatasu suurusega 0,00 leevi MWh kohta ilma käibemaksuta.
[…]“.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
13 EVN on Bulgaarias asukohta omav elektritootja. Talle kuulub Kavarna (Bulgaaria) tuulepargis asuv tuuleenergia tootmisüksus, mille paigaldatud koguvõimsus on 16 MW ja mis võeti kasutusele 8. juunil 2012. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia seaduse (põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis) artikli 31 kohaselt sõlmis EVN 28. juunil 2012 Natsionalna elektricheska kompaniya ADga kuni 28. juunini 2024 kestvaks perioodiks lepingu selle tootmisüksuse toodetud elektri müügiks soodushinnaga 191 leevi (ligikaudu 98 eurot) MWh kohta (edaspidi „elektrienergia müügileping“).
14 Pärast taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ostmist käsitlevate õigusnormide muudatusi asendati see leping 28. septembril 2018 sõlmitud hüvitislisatasude lepinguga ning lõpetati energiaseaduse muutmise ja täiendamise seaduse ülemineku- ja lõppsätete § 68 lõike 8 kohaselt elektrienergia müügileping. Vastavalt hüvitislisatasude lepingule võttis fond endale kohustuse maksta EVNile lisatasu sellise elektrienergia eest, mis toodeti Kavarna tuuleenergia tootmisüksuses ja mille kohta EVN tegi tasakaalustaval energiaturul tehinguid. Elektrienergia megavatt-tunni eest makstav lisatasu vastab elektrienergia müügilepingus ette nähtud soodushinna ja KEVRi otsusega vastavaks perioodiks kehtestatud hinnangulise hinna vahele.
15 EVNile maksti hüvitislisatasude lepingu järgne viimane lisatasu 2021. aasta septembri eest. Pärast seda kuud ületas KEVRi kehtestatud hinnanguline hind elektrienergia müügilepingus ette nähtud soodushinda. Seetõttu kehtestati selle tootmisüksuse toodetud elektrienergia lisatasuks 0 leevi MWh.
16 Kuivõrd hüvitislisatasude leping lõppes 30. novembril 2021, tegi EVN ajavahemiku 1. detsember 2022 kuni 30. juuni 2023 eest Kavarna tootmisüksuse eest sihtotstarbelisi makseid 2022. aasta riigieelarve rakendamise seaduse ülemineku- ja lõppsätete § 8 kohaselt, mis arvutati viidatud § 8 lõigete 1 ja 2 kohaselt kindlaks määratud tulu ülempiiri 350 leevi (ligikaudu 180 eurot) arvestades.
17 27. juuni 2024. aasta maksuteatega määrati EVNile sama perioodi eest kindlaks erinevad summad sihtotstarbeliste maksete eest, võttes ülempiiriks toodetud elektrienergia soodushinna 191 leevi MWh kohta. Selle maksuotsuse kohaselt on EVN kohustatud tasuma sihtotstarbelise makse summas 1 818 884,99 leevi (ligikaudu 929 980 eurot) ja viivitusintressi summas 320 462 leevi (ligikaudu 163 850 eurot).
18 EVN esitas selle maksuteate peale vaide maksuametile, väites eelkõige, et see on vastuolus määruse 2022/1854 artikli 6 lõikega 1 ja artikli 8 lõike 2 punktiga a. Maksuamet kinnitas 12. septembri 2024. aasta otsusega maksuteadet. EVN pöördus seejärel eelotsusetaotluse esitanud kohtu, Administrativen sad Plovdivi (Plovdivi halduskohus, Bulgaaria) poole, paludes see tühistada.
19 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib esiteks, et maksuamet põhjendab turutulu ülempiiri kohaldamist vastavalt 2022. aasta eelarveseaduse rakendamise seaduse ülemineku- ja lõppsätete §‑le 8 asjaoluga, et selle riigisisese sättega on üle võetud määruse 2022/1854 artikli 6 lõige 1. Ta lisab, et maksuamet tõlgendab viimati nimetatud sätet nii, et see kehtestab üksnes ülempiiri ülemise määra ja jätab seega liikmesriikidele vabaduse kehtestada ülempiir, mis on madalam kui 180 eurot MWh kohta, võtmata arvesse selle määruse artikli 8 lõike 2 nõudeid. EVN vaidleb sellele tõlgendusele vastu.
20 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib teiseks, et 2022. aasta riigieelarve rakendamise seaduse ülemineku- ja lõppsätete §‑ga 8, nagu maksuamet seda kohaldab, on kehtestatud taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjate tulu ülempiiride erinevad väärtused sõltuvalt sellest, kas 8. oktoobriks 2022 oli fondiga sõlmitud hüvitislisatasude leping või mitte.
21 See kohus täpsustab sellega seoses, et tootjate puhul, kellel ei ole lepingut või kelle lepingud olid selleks kuupäevaks juba lõppenud, on tulu ülempiir 350 leevi toodetud elektri MWh kohta vastavalt § 8 lõikele 1 koostoimes lõikega 2 ja ministrite nõukogu ühe otsusega. Seevastu, § 8 lõike 3 punkti 2 kohaselt vastab nende tootjate puhul, kelle hüvitislisatasude lepingud ei olnud 8. oktoobriks 2022 veel lõppenud ja kelle lepingujärgne tasumisele kuuluv lisatasu on 0 leevi MWh kohta, turutulu ülempiir elektrienergia müügilepingus sätestatud soodushinnale, kusjuures sihtotstarbeline makse moodustab 90% vastava tehingu vabalt kokkulepitud hindadega käibemaksuta turutulu ja selliselt kehtestatud tulude ülempiiri positiivsest vahest.
22 Märkides, et need õigusnormid alandavad määruse 2022/1854 artikli 6 lõikega 1 kehtestatud hinnalage, märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et tekib küsimus, kas need õigusnormid on vastuolus proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega, sest taastuvatest energiaallikatest toodetava elektrienergia tulu ülempiir, mis vastab lõppenud elektrienergia müügilepingu järgsele soodushinnale, sõltub sellest, kas 8. oktoobril 2022 oli olemas hüvitislisatasude leping, mille kohaselt õigust lisatasule igal juhul ei olnud.
23 Neil asjaoludel otsustas Administrativen sad Plovdiv (Plovdivi halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas [määruse 2022/1854] artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega kehtestatud kohustuslik turutulu ülempiir 180 eurot artikli 7 lõikes 1 nimetatud allikatest toodetud elektrienergia MWh kohta kujutab endast ühtset kogu liitu hõlmavat turutulu ülempiiri, mis kehtib kõigis liikmesriikides, ning et liikmesriigid võivad jätta kehtima või kehtestada muid meetmeid, mis piiravad turutulusid veelgi, kehtestades muu hulgas artikli 8 lõike 1 punktis a nimetatud juhtudel madalama ülempiiri, võttes arvesse [selle määruse] artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõudeid?
2. Kas 2022. aasta eelarveseaduse rakendamise seaduse ülemineku- ja lõppsätete § 8 lõike 3 punktis 2 sätestatud kord – mille kohaselt [määruse 2022/1854] artikli 7 lõikes 1 nimetatud allikatest elektrienergia tootmisest saadud turutulu puhul, mida on saanud tootjad, kelle hüvitislisatasude lepinguid [energiaseaduse muutmise ja täiendamise seaduse ülemineku- ja lõppsätete] § 68 lõike 1 alusel koostoimes lõikega 9 vastava tootmisüksuse puhul ei lõpetatud 8. oktoobriks 2022, kehtib tulu ülempiir elektrienergia müügilepingu soodushinna summas vastavalt [taastuvatest energiaallikatest toodetud energia seaduse] artiklile 31 – vastab [määruse 2022/1854] artikli 8 lõikele 2 ning eelkõige selle määruse artikli 8 lõike 2 punkti a proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise nõuetele?“
Eelotsusetaotluse vastuvõetavus
24 Maksuamet väidab, et käesoleval eelotsusetaotlusel ei ole eset, sest 2022. aasta riigieelarve rakendamise seaduses ette nähtud sihtotstarbeliste maksete suhtes kohaldatavaid riigisiseseid õigusnorme kohaldatakse kitsalt ja neid ei saa tõlgendada. Seega vaidlustab ta sisuliselt eelotsusetaotluse vastuvõetavuse.
25 Samas tuleb meenutada, et vastavalt ELTL artiklile 267 võivad Euroopa Kohtusse pöörduda liikmesriigi kohtud, mitte põhikohtuasja pooled. Kuivõrd Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste kindlaksmääramine on seega üksnes liikmesriigi kohtu pädevuses, ei saa pooled nõuda, et tunnistataks nende küsimuste eseme äralangemist (9. detsembri 1965. aasta kohtuotsus Singer, 44/65, EU:C:1965:122, lk 1198).
26 Lisaks eeldatakse, et liidu õiguse tõlgendamist puudutavad küsimused, mille liikmesriigi kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille paikapidavuse kontrollimine ei ole Euroopa Kohtu ülesanne, on asjakohased. Euroopa Kohus võib keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotluse küsimustele vastamast vaid siis, kui on ilmne, et taotletaval liidu õiguse tõlgendusel puudub igasugune seos põhikohtuasja tegelike asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (24. juuni 2008. aasta kohtuotsus Commune de Mesquer, C‑188/07, EU:C:2008:359, punkt 30, ning 4. juuni 2026. aasta kohtuotsus Darashev, C‑312/24, EU:C:2026:449, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).
27 Maksuameti esitatud vastuvõetamatuse põhjus ei saa seega kaasa tuua eelotsusetaotluse vastuvõetamatust ja tuleb järelikult tagasi lükata.
Eelotsuse küsimuste analüüs
Esimene küsimus
28 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses Euroopa Kohtu ülesanne anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilik vastus, mis võimaldab viimasel tema menetluses oleva kohtuasja lahendada. Seda arvestades tuleb Euroopa Kohtul talle esitatud küsimused vajaduse korral ümber sõnastada. (vt 17. juuli 1997. aasta kohtuotsus Krüger, C‑334/95, EU:C:1997:378, punktid 22 ja 23; 28. novembri 2000. aasta kohtuotsus Roquette Frères, C‑88/99, EU:C:2000:652, punkt 18, ja 21. mai 2026. aasta kohtuotsus Utiledulci, C‑545/24, EU:C:2026:412, punkt 16).
29 Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et 2022. aasta riigieelarve rakendamise seaduse ülemineku- ja lõppsätete §‑s 8 ette nähtud teatavate elektritootjate tulu ülempiiri meedet, mille kohaldamine EVNi suhtes on põhikohtuasja aluseks, kohaldati vastavalt sellele sättele elektrienergia tarnetele ajavahemikul 1. detsembrist 2022 kuni 30. juunini 2023.
30 Lisaks on määruse 2022/1854 artikli 22 lõike 2 punkti c sõnastuse kohaselt selle määruse sätted, mille tõlgendamist eelotsusetaotluse esitanud kohus oma esimese küsimusega palub, kohaldatavad 1. detsembrist 2022 kuni 30. juunini 2023. Ühtlasi on Euroopa Kohus juba otsustanud, et ühestki selle määruse sättest ei ilmne seda, et nimetatud määrust kohaldatakse tulu ülempiiri meetmele, mis on riigisiseste õigusnormidega kehtestatud ja puudutab aega enne määruse jõustumist, ega ammugi seda, et niisugused õigusnormid peaksid olema kooskõlas määruses sätestatud tingimustega (18. detsembri 2025. aasta kohtuotsus Electrabel jt, C‑633/23, EU:C:2025:991, punkt 58). Võttes aga arvesse viidatud artikli 22 lõike 2 punkti c ühemõttelist sõnastust, kehtib sama tingimata ka tulu ülempiiri meetme kohta, mis on kehtestatud riigisiseste õigusnormidega nende sätete kohaldamise lõppkuupäevast hilisemaks ajaks.
31 Neil asjaoludel tuleb esimene küsimus ümber sõnastada ja asuda seisukohale, et sellega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse 2022/1854 artikli 6 lõiget 1 ja artikli 8 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui liikmesriik kehtestab ajavahemikuks 1. detsembrist 2022 kuni 30. juunini 2023 turutulule, mida elektritootjad saavad selle määruse artikli 7 lõikes 1 nimetatud allikatest, ülempiiri, mis on madalam kui esimeses nendest sätetest ette nähtud ülempiir 180 eurot toodetud elektrienergia MWh kohta, võttes arvesse nimetatud määruse artikli 8 lõikes 2 ette nähtud nõudeid.
32 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tule liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ja selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (vt 17. novembri 1983. aasta kohtuotsus Merck, 292/82, EU:C:1983:335, punkt 12, ja 4. juuni 2026. aasta kohtuotsus Landkreis Schweinfurt, C‑621/24, EU:C:2026:450, punkt 56).
33 Mis puudutab nende sätete sõnastust, mille tõlgendust küsitakse, siis tuleb märkida, et määruse 2022/1854 artikli 6 lõikes 1 on ette nähtud, et turutulu, mida elektritootjad saavad selle määruse artikli 7 lõikes 1 osutatud allikatest, ei tohi ületada 180 eurot toodetud elektrienergia MWh kohta. Mis puudutab selle määruse artikli 8 lõike 1 punkti a, siis on selles ette nähtud, et liikmesriigid võivad jätta kehtima või kehtestada meetmeid, mis piiravad artikli 7 lõikes 1 loetletud allikatest elektri tootjate turutulu veelgi. Sama määruse artikli 8 lõikes 2 on loetletud tingimused, millele artikli 8 lõikes 1 osutatud meetmed peavad vastama.
34 Seega tuleb tõdeda, et nende sätete sõnastusest nähtub, et liikmesriigid võivad määruse 2022/1854 artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimusi järgides võtta muu hulgas meetmeid, mis piiravad veelgi nende tootjate turutulu. Lisaks ei viita miski selles sõnastuses sellele, et taoline meede ei saa seisneda tulu ülempiiris, mis on madalam selle määruse artikli 6 lõikes 1 ette nähtud summast, tingimusel et artikli 8 lõikes 2 loetletud tingimused on täidetud. Vastupidi, kuivõrd nimetatud määruse artikli 8 lõike 1 punkt a võimaldab võtta meetmeid, mis „piiravad […] veelgi“ asjaomaste tootjate turutulu, siis tuleneb sellest sõnastusest, et tulu ülempiiri meetmed, mis võeti vastu artikli 8 lõike 1 punkti a alusel, võivad ette näha artikli 6 lõikes 1 sätestatust madalama ülempiiri (vt selle kohta 18. detsembri 2025. aasta kohtuotsus Electrabel jt, C‑633/23, EU:C:2025:991, punktid 29 ja 30, ning 22. jaanuari 2026. aasta kohtuotsus Secab, C‑423/23, EU:C:2026:32, punkt 42).
35 Seda grammatilist tõlgendust kinnitab ka määruse 2022/1854 artikli 6 lõike 1 ja artikli 8 lõike 1 punkti a kontekst. Nimelt näeb ühest küljest selle määruse artikli 8 lõike 1 punkt b ette, et liikmesriigid võivad kehtestada kõrgema turutulu ülempiiri tootjatele, kes toodavad elektrit sama määruse artikli 7 lõikes 1 loetletud allikatest, tingimusel et nende investeerimis- ja käitamiskulud ületavad artikli 6 lõikes 1 sätestatud ülemmäära. Teisest küljest on määruse artikli 8 lõike 1 punktis d sätestatud, et liikmesriigid võivad kehtestada konkreetse ülempiiri kivisöest toodetud elektrienergia müügist saadud turutulule.
36 Need asjaolud kinnitavad seega, et nende meetmete hulgas, mida liikmesriigid võivad määruse 2022/1854 artikli 8 lõike 1 alusel võtta, on turutulu ülempiiri meetmed, mis on kehtestatud erineval tasemel kui see, mis on ette nähtud selle määruse artikli 6 lõikes 1.
37 Käesoleva kohtuotsuse punktis 34 esitatud tõlgendust kinnitab ka määruse 2022/1854 eesmärk, mida on väljendatud selle määruse artiklis 1 ja mille kohaselt on selle määruse eesmärk muu hulgas seada ülempiir turutulule, mida teatavad tootjad elektritootmise eest saavad, ja jaotada see sihipäraselt ümber elektri lõpptarbijatele, ning teha seda selleks – nagu on märgitud selle määruse põhjenduses 12 –, et kaitsta tarbijaid, pärssides inflatsioonimäära. Selle kohta on sama määruse põhjenduses 25 täpsustatud, et olukorras, kus tarbijaid mõjutavad äärmiselt kõrged hinnad, mis kahjustavad ka liidu majandust, on vaja ajutiselt piirata väiksemate piirkuludega tootjate erakorralisi turutulusid, kohaldades selliste liidus elektrienergia müügist saadud turutulude suhtes ülempiiri. Samuti on selles tähenduses määruse 2022/1854 põhjenduses 46 märgitud, et liikmesriigid peaksid tagama, et elektrienergiasektoris turutulu ülempiiri kohaldamisest tulenev liigtulu kantakse üle elektri lõpptarbijatele, et leevendada erakordselt kõrgete elektrihindade mõju.
38 Kui aga meetmed, mida liikmesriigid võivad määruse 2022/1854 artikli 8 lõike 1 punkti a alusel võtta, et turutulusid veelgi piirata, ei hõlmaks meetmeid tulu ülempiiri piiramiseks selle määruse artikli 6 lõikes 1 ette nähtud ülempiirist madalamal tasemel – ehkki liidu seadusandja pidas sellist piiramismeedet põhimõtteliselt selle eesmärgi saavutamiseks eriti sobivaks –, kahjustataks määruse täielikku soovitavat toimet. Nimelt jääksid liikmesriigid neil asjaoludel ilma tööriistast, mida liidu seadusandja ometigi loeb selle eesmärgi saavutamiseks eriti sobivaks.
39 Määruse 2022/1854 artikli 6 lõikega 1 ja artikli 8 lõike 1 punktiga a ei ole seega vastuolus see, kui liikmesriik võtab teise viidatud sätte alusel meetme, millega kehtestatakse selle määruse artikli 7 lõikes 1 loetletud allikatest elektri tootjate turutulule ülempiir, mille summa on väiksem kui esimesena nimetatud sättes ette nähtud ülempiir, tingimusel et määruse artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud.
40 Lisaks, kuivõrd ühest küljest nähtub eelotsusetaotlusest, et põhikohtuasjas kõne all olevaid sihtotstarbelisi makseid tuleb tasuda tasakaalustaval energiaturul tehtud tehingute eest, siis tuleb rõhutada, et määruse 2022/1854 artikli 7 lõike 4 kohaselt võivad liikmesriigid otsustada, et turutulu ülempiiri ei kohaldata tulu suhtes, mis saadakse eelkõige elektrienergia müügist tasakaalustaval energiaturul. Kui asjaomane liikmesriik seda võimalust ei kasuta, on seega selle määruse artikli 6 lõikes 1 ette nähtud tulu ülempiiri meede või vajaduse korral selle määruse artikli 8 lõike 1 punkti a alusel liikmesriigi poolt kehtestatud meede põhimõtteliselt kohaldatav tulule, mis saadakse elektrienergia müügist sellel turul. Sellest järeldub, et isegi kui eelotsusetaotluse esitanud kohus seda asjaolu kinnitab, ei mõjuta see käesoleva kohtuotsuse punktides 33–39 antud tõlgendust.
41 Teisest küljest ei kohaldata määruse 2022/1854 artikli 7 lõike 2 kohaselt sama määruse artikli 6 lõikes 1 sätestatud turutulu ülempiiri tootjate suhtes, kelle tulule toodetud elektri MWh kohta on ülempiir juba kehtestatud riiklike meetmetega, mis ei ole vastu võetud selle määruse artikli 8 alusel. Eelotsusetaotlusest ei nähtu siiski, et põhikohtuasjas oleks olukord selline.
42 Kõiki eelnevaid kaalutlusi silmas pidades tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruse 2022/1854 artikli 6 lõiget 1 ja artikli 8 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus see, kui liikmesriik kehtestab ajavahemikuks 1. detsembrist 2022 kuni 30. juunini 2023 turutulule, mida elektritootjad saavad selle määruse artikli 7 lõikes 1 nimetatud allikatest, ülempiiri, mis on madalam kui esimeses nendest sätetest ette nähtud ülempiir 180 eurot toodetud elektrienergia MWh kohta, võttes arvesse nimetatud määruse artikli 8 lõikes 2 ette nähtud nõudeid.
Teine küsimus
43 Tuleb märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohtus palub oma teise küsimusega selle grammatilises tähenduses Euroopa Kohtul otsustada, kas riigisisene õigusnorm on liidu õigusega kooskõlas. ELTL artikliga 267 kehtestatud koostöösüsteemi raames ei ole aga Euroopa Kohtu ülesanne otsustada, kas riigisisesed õigusnormid on liidu õigusnormidega kooskõlas, mistõttu ei saa Euroopa Kohus vastata sellele küsimusele niisugusena, nagu see on sõnastatud. Seevastu on Euroopa Kohus pädev andma liikmesriigi kohtule kõik liidu õiguse tõlgendamiseks vajalikud juhtnöörid, mille alusel on liikmesriigi kohtul võimalik hinnata riigisiseste õigusnormide kooskõla liidu õigusega (vt selle kohta 6. märtsi 2007. aasta kohtuotsus Placanica jt, C‑338/04, C‑359/04 ja C‑360/04, EU:C:2007:133, punktid 36 ja 37 ning seal viidatud kohtupraktika, ning 12. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Zirvatta, C‑597/24, EU:C:2026:198, punkt 37).
44 Euroopa Kohtu kodukorra artiklist 94 ja väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb siiski, et selleks, et anda liikmesriigi kohtule tarvilik liidu õiguse tõlgendus, peab eelotsusetaotlus esiteks sisaldama lühiülevaadet põhikohtuasja esemest ja asjasse puutuvatest asjaoludest, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus on need välja selgitanud, või vähemalt ülevaadet faktilistest andmetest, millel eelotsuse küsimused põhinevad. Teiseks peab see taotlus sisaldama ülevaadet põhikohtuasjas kohaldamisele kuuluvatest riigisisestest õigusnormidest ja vajaduse korral asjakohasest riigisisesest kohtupraktikast. Kolmandaks peab eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitama, millistel põhjustel ta tõstatas liidu õigusnormide tõlgendamise või kehtivuse küsimuse ning millist seost ta nende õigusnormide ja põhikohtuasjas kohaldatavate riigisiseste õigusnormide vahel näeb (vt Euroopa Kohtu presidendi 12. juuni 2014. aasta kohtumäärus Municipiul Piatra Neamț, C‑13/14, EU:C:2014:2000, punkt 10 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 4. juuni 2026. aasta kohtuotsus Darashev, C‑312/24, EU:C:2026:449, punkt 56).
45 Käesoleval juhul on eelotsusetaotluse esitanud kohus tõepoolest selgitanud põhikohtuasjas kohaldatavate riigisiseste õigusnormide sisu ja lühidalt vaidluse eset. Nagu märkis ka Euroopa Komisjon, ei sisalda eelotsusetaotlus siiski mingit selgitust põhjuste kohta, miks koheldakse erinevalt elektritootjaid, kelle suhtes kohaldati põhikohtuasjas kõne all olevat tulu ülempiiri meedet, sõltuvalt sellest, kas nad olid 8. oktoobri 2022. aasta seisuga seotud hüvitislisatasude lepinguga või mitte. Eelkõige ei selgita eelotsusetaotluse esitanud kohus, kuidas nende tootjate olukord, kes olid sel kuupäeval sellise lepinguga seotud, erineb nende tootjate omast, kes ei olnud sellise lepinguga seotud. Ta ei selgita ka eesmärke, mida liikmesriigi seadusandja võib sellise eristamise tegemisel taotleda, põhjusi, miks tal tekib küsimus määruse 2022/1854 artikli 8 lõike 2 punkti a tõlgendamise kohta, ega seost, mida ta näeb selle sätte ja põhikohtuasjas kohaldatavate riigisiseste õigusnormide vahel.
46 Seega, isegi kui asuda seisukohale, et teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse 2022/1854 artikli 8 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kirjeldatud teise küsimuse sõnastuses, tuleb tõdeda, et Euroopa Kohtul ei ole vajalikku teavet tarviliku vastuse andmiseks.
47 Järelikult tuleb teine küsimus tunnistada vastuvõetamatuks.
Kohtukulud
48 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:
Nõukogu 6. oktoobri 2022. aasta määruse (EL) 2022/1854, mis käsitleb kõrgete energiahindadega seotud erakorralisi sekkumismeetmeid, artikli 6 lõiget 1 ja artikli 8 lõike 1 punkti a
tuleb tõlgendada nii, et
nendega ei ole vastuolus see, kui liikmesriik kehtestab ajavahemikuks 1. detsembrist 2022 kuni 30. juunini 2023 turutulule, mida elektritootjad saavad selle määruse artikli 7 lõikes 1 nimetatud allikatest, ülempiiri, mis on madalam kui esimeses nendest sätetest ette nähtud ülempiir 180 eurot toodetud elektrienergia megavatt-tunni (MWh) kohta, võttes arvesse nimetatud määruse artikli 8 lõikes 2 ette nähtud nõudeid.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: bulgaaria.