19.4.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 104/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/827,

11. oktoober 2022,

milles sätestatakse regulatiivsed tehnilised standardid, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 241/2014 seoses eelneva loaga vähendada omavahendeid ning kõlblike kohustuste instrumentidega seotud nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 28 lõike 5 kolmandat lõiku, artikli 29 lõike 6 kolmandat lõiku, artikli 52 lõike 2 kolmandat lõiku, artikli 72b lõike 7 neljandat lõiku, artikli 76 lõike 4 kolmandat lõiku, artikli 78 lõike 5 kolmandat lõiku, artikli 78a lõike 3 neljandat lõiku ja artikli 79 lõike 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/876 (2) muudeti määruse (EL) nr 575/2013 paljudes artiklites kasutatud terminoloogiat. Need muudatused peaksid kajastuma komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 241/2014, (3) milles on sätestatud regulatiivsed tehnilised standardid finantsinstitutsioonide omavahendite nõuete kohta.

(2)

Määrusega (EL) 2019/876 lisati määrusesse (EL) nr 575/2013 uued globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate ja ELi-väliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate oluliste tütarettevõtjate suhtes kohaldatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded ning ühtlustatud kriteeriumid, mille alusel kõlblike kohustuste kirjed ja instrumendid vastavad nendele nõuetele. Määrusega (EL) 2019/876 lisati määrusesse (EL) nr 575/2013 ka artikli 72b lõige 7 ja artikli 78a lõige 3, mille kohaselt peab Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) töötama välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse mõned kõlblike kohustuste instrumentide kõlblikkuskriteeriumid ja loa andmise kord nende instrumentide vähendamiseks. Finantsinstitutsioonide omavahendite nõuetel ning uutel omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuetel on sama eesmärk – tagada, et finantsinstitutsioonidel on piisav kahjumikatmisvõime. Seepärast on omavahenditesse kuuluvate instrumentide standardid ja kõlblike kohustuste instrumentide standardid omavahel tihedalt seotud, pidades eelkõige silmas, et määruses (EL) nr 575/2013 on sõnaselgelt nõutud, et need standardid peavad olema täielikult kooskõlas. Selleks et tagada omavahenditesse kuuluvate instrumentide standardite ja kõlblike kohustuste instrumentide standardite sidusus ja järjepidevus ning anda isikutele, kelle suhtes neid kohaldatakse, põhjalik ülevaade kõnealustest standarditest ja terviklik juurdepääs neile, on asjakohane lisada kõlblike kohustuste instrumentide standardid delegeeritud määrusesse (EL) nr 241/2014.

(3)

Nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 kui ka direktiivis 2014/59/EL (4) sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuetel on sama eesmärk – tagada, et finantsinstitutsioonidel on piisav kahjumikatmisvõime. Sel põhjusel lisati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/879 (5) direktiivi 2014/59/EL artikli 45b lõige 1, millega laiendati kõigi kriisilahendussubjektide puhul kõlblike kohustuste instrumentide kõlblikkuskriteeriume kohustustele, mis on kõlblikud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõike 2 punktis d osutatud kriteerium. Seoses kriisilahendussubjektidega, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad ja ELi-väliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad liidus, lisati direktiiviga (EL) 2019/879 direktiivi 2014/59/EL artikkel 45d. Selle sätte lõike 1 punktiga a ja lõike 2 punktiga a koostoimes artikli 45b lõike 1 teise lõiguga on ette nähtud, et kohustuste kõlblikkus omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks sõltub sellest, kas need kohustused vastavad kõlblike kohustuste instrumentide kõlblikkuskriteeriumidele. Nende kriteeriumidega on muu hulgas nõutud, et kohustusi ei tohi otseselt ega kaudselt rahastada finantsinstitutsioon, et kohustusi ei tohi vähendada ilma kriisilahendusasutuse eelneva loata ning et kohustused ei tohi sisaldada tagasivõtmise ajendit, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72c lõikes 3 osutatud juhtudel. Sarnaselt lisati direktiiviga (EL) 2019/879 direktiivi 2014/59/EL artikkel 45f seoses ettevõtjatega, kes ei ole kriisilahendussubjektid. Kõnealuse artikli lõike 2 punkti a alapunkti ii ja punkti a alapunkti v kohaselt sõltub kohustuste kõlblikkus sellest, kas kõlblike kohustuste instrumendid vastavad teatavatele kõlblikkuskriteeriumidele ja nõudele, et kohustuste omandiõiguse omandamist ei rahasta otseselt ega kaudselt ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse kõnealust artiklit. Seepärast tuleb sätestada, et delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 sätteid, mis käsitlevad kõlblike kohustuste instrumentide otsest ja kaudset rahastamist, tagasivõtmise ajendite vormi ja laadi ning eelnevat luba selliste instrumentide vähendamiseks, tuleks samuti kohaldada järjepidevalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45b lõike 1 ja artikli 45f lõike 2 punkti a alapunkti ii ja punkti a alapunkti v kohaldamisel. Järjepidevuse tagamiseks tuleks mõistet „kõlblike kohustuste instrumendid“ mõista ka viitena „kõlblikele kohustustele“, nagu on osutatud direktiivi 2014/59/EL artiklis 45b ja artikli 45f lõike 2 punktis a, olenemata nende kohustuste järelejäänud tähtajast, ning mõiste „finantsinstitutsioon“ peaks kehtima ka kõigi ettevõtjate kohta, kelle suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 45 lõikele 1 omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet.

(4)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28 lõike 1 punktis b, artikli 52 lõike 1 punktis c ja artikli 63 punktis c on sätestatud, et omavahenditesse kuuluvate instrumentide kõlblikkus sõltub sellest, et neid ei rahasta otseselt ega kaudselt finantsinstitutsioon. Määrusega (EL) 2019/876 lisati määrusesse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõike 2 punkt c, millega laiendati seda tingimust kõlblike kohustuste instrumentidele selle erinevusega, et kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga ei tohiks kriisilahendussubjekt kõlblike kohustuste instrumente otseselt ega kaudselt rahastada. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõike 7 esimese lõigu punktiga a on EBA-le antud volitus määrata regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudega kindlaks kõlblike kohustuste instrumentide kaudse rahastamise kohaldamise vorm ja laad. Kõnealuse määruse artikli 72b lõike 7 teise lõigu kohaselt tuleb kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud viia täielikult kooskõlla määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28 lõike 5 esimese lõigu punktis a osutatud delegeeritud õigusaktiga, milleks on delegeeritud määrus (EL) nr 241/2014. Seepärast tuleks kõnealuse delegeeritud määruse sätteid kohaldada ka kõlblike kohustuste instrumentide suhtes.

(5)

Otsest ja kaudset rahastamist käsitlev kõlblikkuskriteerium takistab finantsinstitutsiooni või kriisilahendussubjekti otseselt või kaudselt rahastatavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide omandiõiguse omandamist. Ilma selle kriteeriumita võib kahjum tulla nendele ettevõtjatele tagasi, mis võib vähendada või neutraliseerida kahjumi mahaarvamist, mida sooviti instrumentidega saavutada. Sellise negatiivse vastasmõju oht on olemas ka panga- ja kriisilahendusaluste gruppide puhul, näiteks seoses selliste instrumentide emiteerimise ja märkimisega, mis on kõlblikud direktiivi 2014/59/EL artiklis 45f sätestatud uue sisemise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks. Omavahendite ja kõlblike kohustuste instrumentide otsest ja kaudset rahastamist käsitlevad eeskirjad peaksid seega hõlmama rahastamisahelaid, mis säilitavad grupisisesed riskid, olenemata sellest, kas neis rahastamisahelates osaleb välisinvestor või mitte. Tuleb arvesse võtta grupisisese ringrahastamise olukordi, et vältida omavahendite ja kõlblike kohustuste instrumentide otsest ja kaudset rahastamist käsitlevatest eeskirjadest kõrvalehoidmist, mis võib toimuda näiteks siis, kui rahastust pakutakse finantsinstitutsiooni või kriisilahendussubjekti tütarettevõtjate kaudu või muude ettevõtjate kaudu, kellega finantsinstitutsioonil või kriisilahendussubjektil on vastastikune sõltuvus. Seepärast ei peaks selle järeldamiseks, et kapitaliinstrumente või kohustusi rahastab otseselt või kaudselt selliseid instrumente või kohustusi emiteeriv finantsinstitutsioon, olema vajalik finantsinstitutsiooni pakutav rahastus. Seega võib rahastuse käsitamine otsese või kaudse rahastusena olla võimalik ka siis, kui seda pakub finantsinstitutsiooni usaldatavusnõuete kohase või raamatupidamisliku konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja, finantsinstitutsiooni kaitseskeem või finantsinstitutsioonide võrgustik, mis on seotud keskasutusega, kellele finantsinstitutsioon kuulub, või ettevõtja, kes kuulub finantsinstitutsiooni täiendava järelevalve kohaldamisalasse. Seda tuleks kohaldada olenemata sellest, kas kõnealune teine ettevõtja kuulub teise kriisilahendusalusesse gruppi.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2401 (6) jäeti määruse (EL) nr 575/2013 artiklist 242 välja mõiste „ületulu“ määratlus. Kuna delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 12 lõikes 3 osutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 242, tuleb muuta kõnealuse delegeeritud määruse artikli 12 lõiget 3, lisades mõiste „ületulu“ määratluse otse kõnealusesse artiklisse.

(7)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punktis g ja artikli 63 punktis h on sätestatud, et täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide kõlblikkus sõltub sellest, kas puudub ajend nende põhisumma tagasivõtmiseks. Määrusega (EL) 2019/876 lisati määrusesse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõike 2 punkt g, millega laiendati seda nõuet kõlblike kohustuste instrumentidele, kusjuures kõlblike kohustuste instrumentide puhul on tagasivõtmise ajendid lubatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72c lõikes 3 osutatud juhtudel. See muudatus peaks kajastuma delegeeritud määruses (EL) nr 241/2014.

(8)

Indeksipõhiste osaluste kohta lisati määrusega (EL) 2019/876 määrusesse (EL) nr 575/2013 artikkel 76. Selle artikliga laiendati pädeva asutuse antava eelneva loa (mis võimaldab finantsinstitutsioonil kasutada indeksite koosseisu kuuluvate instrumentide aluspositsiooni konservatiivset hinnangut) kohaldamisala finantsinstitutsioonide kõlblike kohustuste instrumentidele. See muudatus peaks kajastuma delegeeritud määruses (EL) nr 241/2014. Seega tuleks muuta kõnealuse määruse sätteid, mis käsitlevad hinnanguid, mida kasutatakse indeksites sisalduvate omavahenditesse kuuluvate instrumentide aluspositsioonide arvutamise alternatiivina ja mis on „piisavalt konservatiivsed“, ja mõistet „tegevuslikult koormav“, et kohaldada neid ka kõlblike kohustuste instrumentide suhtes.

(9)

Määrusega (EL) 2019/876 lisati määrusesse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 teine lõik, et võimaldada pädevatel asutustel anda finantsinstitutsioonidele üldine eelnev luba omavahendite vähendamiseks eelnevalt kindlaks määratud summa võrra ja piiratud ajaks. Seepärast tuleb delegeeritud määrusest (EL) nr 241/2014 välja jätta eeltingimused ja piirangud, mida kohaldatakse turutegemise eesmärgil antava eelneva loa suhtes, kuna need eeltingimused ja piirangud on nüüd hõlmatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 teises lõigus sätestatud üldise eelneva loa korraga.

(10)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 kohase omavahendite ja kõnealuse määruse artiklis 78a kohase kõlblike kohustuste instrumentide vähendamise eelneva loa kordade eesmärk on tagada vastavus regulatiivsetele nõuetele, mis on seotud omavahenditega ning omavahendite ja kõlblike kohustustega, ning neil on sarnaseid omadusi. Seepärast tuleb standardida protsessid, mida pädevad asutused ja kriisilahendusasutused peavad järgima nii määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 teises lõigus kui ka artikli 78a lõike 1 teises lõigus osutatud üldise eelneva loa ning muude kõnealustes artiklites osutatud lubade puhul. Tagamaks, et võetakse arvesse mis tahes eelneva loa eripära ja et kõnealuseid lubasid kasutatakse asjakohaselt nende konkreetsetel eesmärkidel, tuleb sätestada, et pädevad asutused ja kriisilahendusasutused peavad kindlaks määrama ajavahemiku, mille jaoks muu eelnev luba kui üldine eelnev luba antakse, ning kehtestada kõnealuse kindlaksmääratud ajavahemiku maksimaalne pikkus.

(11)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 teise lõigu ja artikli 78a lõike 1 teise lõigu kohaselt tuleb üldine eelnev luba omavahendite ja kõlblike kohustuste instrumentide vähendamiseks anda kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis ei tohi ületada ühte aastat. Sellise üldise eelneva loa uuendamise taotluse puhul, mille kehtivus ei ole veel lõppenud, ei tohiks olla vaja sama põhjalikku kontrolli või asutustevahelist suhtlust nagu algse loa taotlemisel, kui finantsinstitutsioon ei ole taotlenud algse loa andmisel eelnevalt kindlaks määratud summa suurendamist ega ole muutnud algse loa taotlemisel esitatud põhjendatud selgitust. Seepärast tuleks nendel konkreetsetel asjaoludel kärpida finantsinstitutsioonide esitatava taotluse sisu ja esitamise tähtaega.

(12)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõike 2 kohaselt peavad finantsinstitutsioonid saama kriisilahendusasutuselt kõlblike kohustuste instrumentide sissenõudmiseks, tagasivõtmiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks eelneva loa. Kõnealuse määruse artikli 78a lõike 1 kohaselt võib loa anda üksnes juhul, kui täidetud on mitmed tingimused, sealhulgas tingimus, et finantsinstitutsioon asendab kõlblike kohustuste instrumendid samaväärse või kõrgema kvaliteediga omavahendite või kõlblike kohustuste instrumentidega tingimustel, mis on finantsinstitutsiooni tuluteenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõike 3 teises lõigus on nõutud, et standardid, mis käsitlevad „finantsinstitutsiooni tuluteenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikkust“ seoses kõlblike kohustuste instrumentidega, peavad olema täielikult kooskõlas omavahendite puhul kasutatavate samaväärsete standarditega. Seepärast tuleb täpsustada, et mõlemat liiki instrumentide puhul tuleb kasutada sama mõistet „finantsinstitutsiooni tuluteenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlik“ samas tähenduses.

(13)

Tuleb ühtlustada omavahendite ja kõlblike kohustuste instrumentide suhtes kohaldatavad üldise eelneva loa korrad, et tagada nende kordade ühtne kohaldamine kogu liidus. Eelnevalt kindlaks määratud summa suhtes, mille kriisilahendusasutused peavad kindlaks määrama, kui antakse üldine eelnev luba kõlblike kohustuste instrumentide vähendamiseks, tuleks seetõttu kohaldada piiranguid, ilma et see takistaks kriisilahendusasutusi kehtestamast konkreetse finantsinstitutsiooni puhul madalamaid eelnevalt kindlaks määratud summasid, kui see on põhjendatud juhtumi konkreetsete asjaoludega. Samuti tuleb ära hoida, et finantsinstitutsioonid tegutsevad omavahendite ja kõlblike kohustuste instrumentide tasemel, mis ei kajasta seda, et osa omavahendite ja kõlblike kohustuste instrumentidest ei oleks vajaduse korral kahjumi katmiseks kättesaadavad. Üldise eelneva loa korral tuleks eelnevalt kindlaks määratud summa, mille jaoks asjaomane asutus on loa andnud, seega loa andmise hetkel maha arvata.

(14)

Tuleb tagada selliste finantsinstitutsioonide proportsionaalne kohtlemine, kelle kriisilahenduskavad näevad ette nende lõpetamise tavalise maksejõuetusmenetluse raames ja kelle puhul kriisilahendusasutus on kehtestanud direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 1 osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude tasemel, mis ei ületa kahjumi katmiseks piisavat summat. Seepärast peaks neil finantsinstitutsioonidel olema võimalik taotleda luba, sealhulgas üldist eelnevat luba kõlblike kohustuste instrumentide vähendamiseks lihtsustatud taotlemiskorra alusel. Selline kord peaks hõlmama väiksemaid teabenõudeid ning kõnealuste finantsinstitutsioonide ja kriisilahendusasutuste halduskoormuse edasiseks vähendamiseks tuleks eelnev luba lugeda antuks, kui kriisilahendusasutus ei ole vastanud. Arvestades, et kõnealused finantsinstitutsioonid ei pea omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks emiteerima kõlblike kohustuste instrumente, ei tohiks vähendatavate kõlblike kohustuste instrumentide eelnevalt kindlaks määratud summa suhtes kohaldada samu piiranguid nagu teiste finantsinstitutsioonide puhul.

(15)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõikega 3 on antud EBA-le volitused töötada välja regulatiivsed tehnilised standardid, et määrata kindlaks kõlblike kohustuste instrumentide vähendamise loa andmise menetlus ning pädeva asutuse ja kriisilahendusasutuse koostöö kord. Selleks et tagada vastavus määruses (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL (7) ja direktiivis 2014/59/EL sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuetele, peaks pädeva asutuse ja kriisilahendusasutuse koostöö hõlmama konsulteerimist pädeva asutusega kriisilahendusasutusele esitatud eelneva loa taotluse üle. Konsulteerimine peaks toimuma viisil, mis võimaldab pädeval asutusel väljendada konsulteerimise kohta teadlikku seisukohta, sealhulgas juhul, kui on vaja tema nõusolekut sellise vahe kehtestamiseks, mille võrra peavad finantsinstitutsiooni omavahendid ja kõlblikud kohustused ületama tema asjaomaseid nõudeid, kusjuures peaks olema tagatud piisav teabevahetus ja konsultatsioonile vastamiseks piisav aeg.

(16)

Enne määruse (EL) 2019/876 jõustumist oli määruse (EL) nr 575/2013 artikli 79 lõikes 1 sätestatud, et pädev asutus võib ajutiselt loobuda omavahenditesse kuuluvatest instrumentidest mahaarvamist käsitlevate sätete kohaldamisest, kui finantsinstitutsioon hoidis neid instrumente finantssektori ettevõtjas finantsabi toimingu tegemiseks, mille eesmärk oli kõnealune ettevõtja ümber korraldada ja päästa. Määrusega (EL) 2019/876 muudeti määruse (EL) nr 575/2013 artikli 79 lõiget 1, laiendades sellise ajutise loobumise kohaldamisala, mida pädevad asutused võivad lubada finantsinstitutsioonide kõlblike kohustuste instrumentides olevate finantsinstitutsioonide osaluste puhul. Seetõttu tuleks delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 sätteid kõnealuse ajutise loobumise kohta muuta, et neid kohaldataks ka finantsinstitutsioonide kõlblike kohustuste instrumentides olevate finantsinstitutsioonide osaluste puhul.

(17)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) nr 241/2014 vastavalt muuta.

(18)

Käesolev määrus põhineb EBA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(19)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 (8) kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult.

(20)

Vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 10 sätestatud menetlusele on komisjon EBA esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu muudatustega heaks kiitnud ja muudatusi põhjendanud. EBA esitas ametliku arvamuse, kiites heaks kavandatud muudatused, välja arvatud need, mis puudutavad grupisisese kaudse rahastamise selgesõnalise keelu kehtestamist ja vaikiva kokkuleppe mehhanismi kehtestamist üldise eelneva loa andmiseks kõlblike kohustuste vähendamiseks ettevõtjate puhul, kelle omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue ei ületa omavahendite nõudeid.

(21)

Olles hoolikalt hinnanud argumente, mille EBA esitas, et põhjendada oma vastuseisu grupisisest rahastamist käsitleva sätte lisamisele tehniliste standardite regulatiivosasse, jääb komisjon seisukohale, et kaudse rahastamise keeld peaks sõnaselgelt hõlmama kõiki asjaomaseid rahastamisahelaid, olenemata sellest, kas need hõlmavad välisinvestorit.

(22)

Komisjon tunnistab täielikult, kui oluline on tagada nende ettevõtjate proportsionaalne kohtlemine, kelle omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue ei ületa omavahendite nõudeid. Taotluse esitamine oma kõlblike kohustuste vähendamiseks eelneva loa saamiseks on siiski määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõikes 1 sätestatud eelneva loa korra lahutamatu osa ja seega ei saa sellest loobuda. Selleks et vähendada kõnealuste ettevõtjate ja nende kriisilahendusasutuste halduskoormust miinimumini, peaks esimestel olema siiski lubatud esitada lihtsustatud taotlus eelneva loa saamiseks ning viimastel peaks olema lubatud anda selline luba vaikiva kokkuleppe alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 muutmine

Delegeeritud määrust (EL) nr 241/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Pealkirja muudetakse järgmiselt:

„Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 241/2014, 7. jaanuar 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse finantsinstitutsioonide suhtes kohaldatavaid omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid“ .

2)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28 lõikele 5 kohaldatav omavahenditesse kuuluvate instrumentide kaudse rahastamise vorm ja laad ning vastavalt kõnealuse määruse artikli 72b lõike 7 punktile a kohaldav kõlblike kohustuste instrumentide kaudse rahastamise vorm ja laad;“;

b)

lisatakse punkt ha:

„ha)

tagasivõtmise ajendite vorm ja laad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõike 2 esimese lõigu punktis g ja artikli 72c lõikes 3 sätestatud tingimuse kohaldamisel kooskõlas kõnealuse määruse artikli 72b lõike 7 punktiga b;“;

c)

punkt i asendatakse järgmisega:

„i)

vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 76 lõike 4 punktidele a ja b konservatiivsuse määr, mida nõutakse hinnangutes, mida kasutatakse indeksipõhistest osalustest tuleneva kaudse osaluse aluspositsiooni arvutamise alternatiivina, ning finantsinstitutsiooni jaoks nende aluspositsioonide jälgimisel „tegevuslikult koormav“ tähendus;“;

d)

lisatakse punkt ja:

„ja)

vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõikele 3 kõlblike kohustuste instrumentide vähendamiseks loa andmise menetlus, sealhulgas piirangud ja teabele esitatavad nõuded, ning pädeva asutuse ja kriisilahendusasutuse koostöö kord;“;

e)

punkt k asendatakse järgmisega:

„k)

vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 79 lõikele 2 omavahenditest ja kõlblikest kohustustest mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest ajutise loobumise tingimused;“.

3)

I peatükki lisatakse artikkel 1a:

„Artikkel 1a

Käesoleva määruse kohaldamine ettevõtjate suhtes, kelle suhtes kohaldatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, ja direktiivis 2014/59/EL osutatud kõlblike kohustuste suhtes

Käesoleva määruse artiklite 8, 9 ja 20 ning IV peatüki 2. jao kohaldamisel käsitatakse ettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 1 osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, finantsinstitutsioonina ning kõnealuse direktiivi artiklis 45b ja artikli 45f lõike 2 punktis a osutatud kõlblikke kohustusi kõlblike kohustuste instrumentidena.“

4)

II peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„II PEATÜKK

OMAVAHENDITE JA KÕLBLIKE KOHUSTUSTE ELEMENDID “.

5)

II peatüki 1. jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„ 1. jagu

Esimese taseme põhiomavahendite ja kõlblike kohustuste kirjed ja instrumendid “.

6)

Artikli 4 lõikesse 2 lisatakse punkt ka:

„ka)

Leedus: asutused, mis on registreeritud kui „Centrinė kredito unija“„Centrinių kredito unijų įstatymas“ all;“.

7)

Artikli 4 lõike 2 punkt r asendatakse järgmisega:

„r)

Rootsis: asutused, mis on registreeritud kui „Medlemsbank“ või „Kreditmarknadsförening“ vastavalt seadusele „Lag (2004:297) om bank- och finansieringsrörelse“.“

8)

Artiklid 8 ja 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Kapitaliinstrumentide kaudne rahastamine määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28 lõike 1 punkti b, artikli 52 lõike 1 punkti c ja artikli 63 punkti c kohaldamisel ning kohustuste kaudne rahastamine määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõike 2 punkti c kohaldamisel

1.   Kapitaliinstrumentide kaudseks rahastamiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28 lõike 1 punkti b, artikli 52 lõike 1 punkti c ja artikli 63 punkti c alusel ning kohustuste kaudseks rahastamiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõike 2 punkti c alusel loetakse rahastamist, mis ei ole otsene.

2.   Lõike 1 kohaldamisel osutab otsene rahastamine olukordadele, kus finantsinstitutsioon on andnud investorile mis tahes vormis laenu või muud rahastust, mida kasutatakse finantsinstitutsiooni kapitaliinstrumentide või kohustuste omandiõiguse omandamiseks.

3.   Otsene rahastus hõlmab ka rahastust, mis on antud muul eesmärgil kui finantsinstitutsiooni kapitaliinstrumentide või kohustuste omandiõiguse omandamiseks mis tahes füüsilisele või juriidilisele isikule, kellel on finantsinstitutsioonis määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 36 osutatud oluline osalus, või keda loetakse olevat seotud osapool rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 24 (Seotud osapooli käsitleva teabe avalikustamine) paragrahvi 9 mõistete tähenduses, nagu on kohaldatud liidus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002 (*1), võttes arvesse kõiki lisasuuniseid, mida on andnud pädev asutus kapitaliinstrumentide puhul või kriisilahendusasutus pädeva asutusega konsulteerides kohustuste puhul, kui finantsinstitutsioon ei suuda tõendada kõike järgmist:

a)

tehing tehakse sarnastel tingimustel nagu kolmandate isikutega tehtud muude tehingute puhul;

b)

füüsiline või juriidiline isik või seotud pool ei pea tuginema väljamaksetele või hoitavate kapitaliinstrumentide või kohustuste müügile, et toetada intressimakseid ja vahendite tagasimaksmist.

Artikkel 9

Kapitaliinstrumentide kaudse rahastamise määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28 lõike 1 punkti b, artikli 52 lõike 1 punkti c ja artikli 63 punkti c kohaldamisel ning kohustuste kaudse rahastamise määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõike 2 punkti c kohaldamisel kohaldatavad vormid ja laad

1.   Finantsinstitutsiooni kapitaliinstrumentide ja kohustuste omandiõiguse omandamise kaudse rahastamise kohaldatavad vormid ja laad hõlmavad järgmist:

a)

finantsinstitutsiooni kapitaliinstrumentide või kohustuste emiteerimisel või pärast seda investori omandiõiguse omandamise rahastamine mis tahes ettevõtja poolt, kelle üle finantsinstitutsioonil on otsene või kaudne kontroll, või ettevõtjate poolt, keda hõlmab mis tahes järgmine punkt:

i)

finantsinstitutsiooni raamatupidamisliku või usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise ulatus;

ii)

finantsinstitutsiooni kaitseskeemi või finantsinstitutsioonide võrgustiku poolt, kes alluvad keskorganile, ning mis ei ole organiseeritud grupina, millesse finantsinstitutsioon kuulub, koostatud konsolideeritud bilansi või laiendatud agregeeritud arvestuse (kui see on samaväärne määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõike 3 punkti a alapunktis iv osutatud konsolideeritud raamatupidamisaruannetega) ulatus;

iii)

finantsinstitutsiooni täiendava järelevalve ulatus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/87/EÜ (*2);

b)

finantsinstitutsiooni kapitaliinstrumentide või kohustuste emiteerimisel või pärast seda investori omandiõiguse omandamise rahastamine väliste ettevõtjate poolt, keda kaitseb garantii või krediidituletisinstrumentide kasutamine või kes on tagatud mõnel muul viisil, nii et krediidirisk kantakse üle finantsinstitutsioonile või mis tahes muudele ettevõtjatele, kelle üle finantsinstitutsioonil on otsene või kaudne kontroll, või mis tahes ettevõtjatele, keda hõlmab mis tahes järgmine punkt:

i)

finantsinstitutsiooni raamatupidamisliku või usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise ulatus;

ii)

finantsinstitutsiooni kaitseskeemi või finantsinstitutsioonide võrgustiku poolt, kes alluvad keskorganile, ning mis ei ole organiseeritud grupina, millesse finantsinstitutsioon kuulub, koostatud konsolideeritud bilansi või laiendatud agregeeritud arvestuse (kui see on samaväärne määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõike 3 punkti a alapunktis iv osutatud konsolideeritud raamatupidamisaruannetega) ulatus;

iii)

finantsinstitutsiooni täiendava järelevalve ulatus vastavalt direktiivile 2002/87/EÜ;

c)

finantsinstitutsiooni kapitaliinstrumentide või kohustuste emiteerimisel või pärast seda sellise laenuvõtja rahastamine, kes annab raha edasi lõplikule investorile omandiõiguse omandamiseks.

2.   Selleks et rahastamist saaks käsitada kaudse rahastamisena lõike 1 kohaldamisel, peavad asjakohasel juhul olema täidetud ka järgmised tingimused:

a)

investorit ei hõlma ükski järgmistest punktidest:

i)

finantsinstitutsiooni raamatupidamisliku või usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise ulatus;

ii)

finantsinstitutsiooni kaitseskeemi või finantsinstitutsioonide võrgustiku poolt, kes alluvad keskorganile, ning mis ei ole organiseeritud grupina, millesse finantsinstitutsioon kuulub, koostatud konsolideeritud bilansi või laiendatud agregeeritud arvestuse (kui see on samaväärne määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõike 3 punkti a alapunktis iv osutatud konsolideeritud raamatupidamisaruannetega) ulatus;

iii)

finantsinstitutsiooni täiendava järelevalve ulatus vastavalt direktiivile 2002/87/EÜ;

b)

välist ettevõtjat ei hõlma ükski järgmistest punktidest:

i)

finantsinstitutsiooni raamatupidamisliku või usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise ulatus;

ii)

finantsinstitutsiooni kaitseskeemi või finantsinstitutsioonide võrgustiku poolt, kes alluvad keskorganile, ning mis ei ole organiseeritud grupina, millesse finantsinstitutsioon kuulub, koostatud konsolideeritud bilansi või laiendatud agregeeritud arvestuse (kui see on samaväärne määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõike 3 punkti a alapunktis iv osutatud konsolideeritud raamatupidamisaruannetega) ulatus;

iii)

finantsinstitutsiooni täiendava järelevalve ulatus vastavalt direktiivile 2002/87/EÜ.

Punkti a alapunkti ii kohaldamisel peetakse investorit kuuluvaks laiendatud agregeeritud arvestuse ulatusse, kui asjaomast kapitaliinstrumenti või kohustust võetakse konsolideerimisel või laiendatud agregeeritud arvestuses vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõike 3 punkti a alapunktile iv arvesse viisil, millega välistatakse omavahendite või kõlblike kohustuste kirjete mitmekordne kasutamine ning omavahendite või kõlblike kohustuste mis tahes loomine finantsinstitutsiooni kaitseskeemi liikmete vahel. Kui pädev asutus ei ole andnud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõikes 3 osutatud luba, peetakse see tingimus täidetuks, kui nii lõike 1 punktis a osutatud ettevõtjad kui ka finantsinstitutsioon on sama finantsinstitutsiooni kaitseskeemi liikmed ning ettevõtjad arvavad finantsinstitutsiooni kapitaliinstrumentide või kohustuste omandiõiguse omandamiseks antud vahendid maha kapitaliinstrumentide puhul vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktidele f–i, artikli 56 punktidele a–d ja artikli 66 punktidele a–d ning kohustuste puhul vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e punktidele a–d.

2a.   Finantsinstitutsiooni kapitaliinstrumentide ja kohustuste omandiõiguse omandamise kaudse rahastamise kohaldatavad vormid ja laad hõlmavad grupisisest ringrahastamist.

Selle kohaldamisel tähendab grupisisene ringrahastamine järgmist:

a)

olukorrad, kus finantsinstitutsioon on andnud mõnele lõike 1 punktis a osutatud ettevõtjale lõike 1 punktis a osutatud teise ettevõtja kaudu laenu või mis tahes vormis muud rahastust, mida kasutatakse finantsinstitutsiooni kapitaliinstrumentide või kohustuste omandiõiguse omandamiseks;

b)

rahastus, mis on antud ühele lõike 1 punktis a osutatud ettevõtjale muul eesmärgil kui finantsinstitutsiooni kapitaliinstrumentide või kohustuste omandiõiguse omandamine lõike 1 punktis a osutatud teise ettevõtja kaudu, tingimusel et võttes arvesse mis tahes täiendavaid suuniseid, mille on esitanud pädev asutus kapitaliinstrumentide kohta, või kriisilahendusasutus pädeva asutusega konsulteerides kohustuste kohta, ei suuda finantsinstitutsioon tõendada kogu järgmist:

i)

tehing tehakse sarnastel tingimustel nagu kolmandate isikutega tehtud muude tehingute puhul;

ii)

investor ei pea tuginema väljamaksetele või hoitavate kapitaliinstrumentide või kohustuste müügile, et toetada intressimakseid ja vahendite tagasimaksmist.

3.   Tehes kindlaks, kas kapitaliinstrumendi või kohustuse omandiõiguse omandamine hõlmab artiklis 8 osutatud otsest või kaudset rahastust, jäetakse aluseks olevast summast välja väärtuse langusest tulenenud allahindlused.

4.   Selleks et vältida artiklis 8 osutatud otsese või kaudse rahastuse kvalifitseerumist ning kui laenu või muus vormis rahastust või garantiisid antakse mis tahes füüsilisele või juriidilisele isikule, kellel on oluline osalus finantsinstitutsioonis või keda loetakse olevat artikli 8 lõikes 3 osutatud seotud isik, tagab finantsinstitutsioon tegevuse jätkumise alusel, et ta ei ole andnud laenu või muus vormis rahastust või garantiisid kõnealuse finantsinstitutsiooni kapitaliinstrumentide või kohustuste omandiõiguse otseseks või kaudseks omandamiseks. Kui laenu või muus vormis rahastust või garantiisid on antud muud liiki pooltele, kontrollib finantsinstitutsioon seda parimal viisil.

5.   Vastastikuste seltside, ühistute ja samalaadsete finantsinstitutsioonide puhul, kui siseriikliku õiguse või finantsinstitutsiooni põhikirja alusel on kliendil laenu saamiseks kohustus märkida kapitaliinstrumente, ei käsitata kõnealust laenu otsese või kaudse rahastusena, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

pädev asutus peab märkimissummat ebaoluliseks;

b)

laenu eesmärk ei ole laenu andva finantsinstitutsiooni kapitaliinstrumentide või kohustuste omandiõiguse omandamine;

c)

finantsinstitutsiooni ühe või mitme kapitaliinstrumendi märkimine on vajalik, et laenusaaja saaks vastastikuse seltsi, ühistu või samalaadse finantsinstitutsiooni liikmeks.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1)."

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).“ "

9)

Artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kajastatud müügitulu, mis on seotud võimendusest saadava tuluga, osutab selles kontekstis prognoositavale tulevasele ületulule, mis on määratletud kui väärtpaberistatud riskipositsioonidega seoses laekunud finantstasud ja muud teenustasutulud pärast kulude mahaarvamist.“

10)

III peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„III PEATÜKK

TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID JA TEISE TASEME OMAVAHENDID NING KÕLBLIKUD KOHUSTUSED“.

11)

Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 20

Tagasivõtmise ajendite vorm ja laad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punkti g, artikli 63 punkti h, artikli 72b lõike 2 punkti g ja artikli 72c lõike 3 kohaldamisel

1.   Tagasivõtmise ajendid tähendavad kõiki tunnuseid, mis emiteerimise kuupäeval annavad alust arvata, et kapitaliinstrument või kohustus võetakse tõenäoliselt tagasi.

2.   Lõikes 1 osutatud ajendid hõlmavad järgmisi vorme:

a)

tagasiostuõigus kombineerituna instrumendi või kohustuse krediidiriski marginaali suurenemisega, kui tagasiostmist ei rakendata;

b)

tagasiostuõigus kombineerituna nõudega või investori õigusega konverteerida instrument või kohustus esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaks instrumendiks, kui tagasiostmist ei rakendada;

c)

tagasiostuõigus kombineerituna viitemäära muutusega, kui krediidiriski marginaal teise viitemäära puhul on suurem kui algne maksumäär miinus vahetustehingute intressimäär;

d)

tagasiostuõigus kombineerituna tagasivõtmise summa suurenemisega tulevikus;

e)

uuesti turustamise õigus kombineerituna instrumendi või kohustuse krediidiriski marginaali suurenemise või viitemäära muutusega, kui krediidiriski marginaal teise viitemäära puhul on suurem kui algne maksumäär miinus vahetustehingute intressimäär, kui instrumenti või kohustust ei turustata uuesti;

f)

instrumendi või kohustuse turustamine viisil, mis viitab investoritele, et instrument ostetakse tagasi.“

12)

Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

Konservatiivsuse määr, mida nõutakse hinnangutes positsioonide arvutamiseks, mida kasutatakse alternatiivina aluspositsiooni arvutamisele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 76 lõike 2 kohaldamisel

1.   Hinnang on piisavalt konservatiivne, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)

kui indeksi investeerimisvolitusega on ette nähtud, et finantssektori ettevõtja kapitaliinstrument või finantsinstitutsiooni kõlblik kohutus, mis on osa indeksist, ei või ületada indeksis maksimaalset osakaalu, kasutab finantsinstitutsioon kõnealust osakaalu osaluse sellise väärtuse hinnanguna, mis arvatakse maha esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjetest vastavalt artikli 17 lõikele 2 või esimese taseme põhiomavahendite kirjetest juhul, kui finantsinstitutsioon ei saa kindlaks teha osaluse täpset laadi, või finantsinstitutsiooni puhul, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92a nõudeid, tema kõlblike kohustuste kirjetest;

b)

kui finantsinstitutsioon ei suuda kindlaks teha punktis a osutatud maksimaalset osakaalu ja kui indeks hõlmab investeerimisvolituse või muu asjakohase teabe kohaselt finantssektori ettevõtjate omavahendite instrumente või finantsinstitutsioonide kõlblike kohustuste instrumente, arvab finantsinstitutsioon indeksipõhiste osaluste kogusumma maha esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjetest vastavalt artikli 17 lõikele 2 või esimese taseme põhiomavahendite kirjetest juhul, kui finantsinstitutsioon ei saa kindlaks teha osaluse täpset laadi, või finantsinstitutsiooni puhul, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92a nõudeid, tema kõlblike kohustuste kirjetest.

2.   Lõike 1 kohaldamisel kohaldatakse järgmist:

a)

indeksipõhisest osalusest tulenev kaudne osalus on selline osakaal indeksis, mis on investeeritud indeksisse kuuluvate finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvatesse instrumentidesse ja kõnealusesse indeksisse kuuluvate finantsinstitutsioonide kõlblike kohustuste instrumentidesse;

b)

indeks hõlmab indeksifonde, aktsia- või võlakirjaindekseid või mis tahes muud skeemi, mille alusinstrument on finantssektori ettevõtja emiteeritud omavahendite instrument või finantsinstitutsiooni emiteeritud kõlblike kohustuste instrument.“

13)

Artikli 26 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 76 lõike 3 kohaldamisel tähendab „tegevuslikult koormav“ olukordi, mille korral aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi alaline kohaldamine finantssektori ettevõtjates olevate kapitaliinstrumentide osaluse suhtes või finantsinstitutsioonis olevate kõlblike kohustuste instrumentide osaluse suhtes on pädevate asutuste hinnangul põhjendamatu. Tegevuslikult koormavate olukordade laadi hindamisel võtavad pädevad asutused arvesse kõnealuste positsioonide väheolulisust ja lühikest hoidmisperioodi. Lühikese hoidmisperioodi korral peab finantsinstitutsioon tõendama, et indeksi likviidsus on tugev.“

14)

2. jagu asendatakse järgmisega:

„ 2. JAGU

Luba omavahendite ja kõlblike kohustuste vähendamiseks

1. alajagu

Järelevalveasutuse luba omavahendite vähendamiseks

Artikkel 27

„Jätkusuutlikkuse“ tähendus finantsinstitutsiooni tuluteenimise suutlikkuse seisukohast määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 punkti a ja artikli 78 lõike 4 punkti d kohaldamisel

„Jätkusuutlik“ finantsinstitutsiooni tuluteenimise suutlikkuse seisukohast määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 punkti a ja artikli 78 lõike 4 punkti d alusel tähendab, et finantsinstitutsiooni kasumlikkus pädeva asutuse hinnangul on jätkuvalt kindlal alusel või puuduvad märgid negatiivsest muutusest pärast kõnealuse määruse artikli 77 lõikes 1 osutatud instrumentide või nendega seotud ülekursi asendamist samade või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate instrumentidega sellel kuupäeval ja lähitulevikus. Pädeva asutuse hinnangus võetakse arvesse finantsinstitutsiooni kasumlikkust stressiolukorras.

Artikkel 28

Sellise taotluse menetluskord, sealhulgas piirangud ja menetlused, mille finantsinstitutsioon esitab omavahendite vähendamiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikele 1

1.   Omavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasivõtmisest, vähendamisest ja tagasiostmisest ei tuleks instrumentide omanikele teatada enne, kui finantsinstitutsioon on selleks saanud asjaomaselt pädevalt asutustelt eelneva loa.

2.   Kui eeldatakse, et määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 1 loetletud toimingud toimuvad piisava kindlusega ja kui pädevalt asutuselt on saadud eelnev luba, arvab finantsinstitutsioon tagasivõetavate, vähendatavate või tagasiostetavate omavahendite instrumentide vastavad summad või asjaomasel juhul vähendatavate või väljamakstavate ülekursside summad omavahendite vastavatest elementidest maha enne tegelikku tagasivõtmist, vähendamist, tagasiostmist või väljamaksete tegemist. Piisav kindlus loetakse olemasolevaks eelkõige juhul, kui finantsinstitutsioon on teatanud kavatsusest omavahenditesse kuuluv instrument tagasi võtta või tagasi osta või seda vähendada.

3.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 teises lõigus osutatud üldise eelneva loa korral arvatakse eelnevalt kindlaks määratud summa, mille jaoks pädev asutus on andnud loa, finantsinstitutsiooni omavahendite vastavatest elementidest maha alates loa andmise hetkest.

4.   Kui finantsinstitutsioon taotleb eelnevat luba, sealhulgas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 teises lõigus osutatud üldist eelnevat luba kõnealuse määruse artikli 77 lõikes 1 loetletud toiminguteks ja kui seotud omavahenditesse kuuluvad instrumendid ostetakse nende üleandmiseks finantsinstitutsiooni töötajatele osana nende töötasust, teatab finantsinstitutsioon oma pädevatele asutustele, et kõnealused instrumendid ostetakse sellel konkreetsel eesmärgil. Erandina lõigetest 2 ja 3 arvatakse need instrumendid finantsinstitutsiooni omavahendite vastavatest elementidest maha ajaks, mil finantsinstitutsioon neid hoiab. Mahaarvamine ei ole enam vajalik, kui käesoleva lõike kohase mis tahes toiminguga seotud kulud on juba arvatud omavahenditesse vahe- või aastafinantsaruande tulemusena.

5.   Pädev asutus annab muu eelneva loa kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 teises lõigus osutatud üldise eelneva loa kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis on vajalik kõnealuse määruse artikli 77 lõikes 1 loetletud mis tahes toimingu tegemiseks ja mis ei tohi olla pikem kui üks aasta.

6.   Lõikeid 1–5 kohaldatakse usaldatavusnõuete kohaldamise konsolideeritud, allkonsolideeritud või individuaalsel tasemel, nagu on asjakohane

Artikkel 29

Finantsinstitutsiooni poolt taotluse esitamine omavahendite vähendamiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikele 1

1.   Finantsinstitutsioon esitab enne määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 1 osutatud mis tahes toimingu tegemist pädevale asutusele taotluse eelneva loa, sealhulgas kõnealuse määruse artikli 78 lõike 1 teises lõigus osutatud üldise eelneva loa saamiseks.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse usaldatavusnõuete kohaldamise konsolideeritud, allkonsolideeritud või individuaalsel tasemel, nagu on asjakohane

Artikkel 30

Finantsinstitutsiooni poolt vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikele 1 esitatud taotluse sisu

1.   Artiklis 29 osutatud taotlusele tuleb lisada kõik järgmine:

a)

põhjendatud selgitus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 1 osutatud mõne toimingu sooritamiseks;

b)

teave selle kohta, kas taotletav luba põhineb määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 esimese lõigu punktil a või b või kõnealuse määruse artikli 78 lõike 1 teisel lõigul;

c)

kui finantsinstitutsioon taotleb täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide või nendega seotud ülekursside lunastamist, tagasivõtmist või tagasiostmist viie aasta jooksul pärast nende emiteerimise kuupäeva vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõikele 4, siis kuidas on täidetud kõnealuse artikli tingimused;

d)

praegune ja tulevikku suunatud teave, mis hõlmab vähemalt kolmeaastast perioodi, summade ja protsentide kohta, mis vastavad järgmistele omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuetele:

i)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud esimese taseme põhiomavahendite nõue, kõnealuse määruse artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud esimese taseme omavahendite nõue ja kõnealuse määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud omavahendite nõue;

ii)

muu riski kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks asjakohasel juhul direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud täiendav esimese taseme põhiomavahendite nõue, asjakohasel juhul kõnealuse direktiivi artiklis 104a osutatud täiendav esimese taseme omavahendite nõue ja asjakohasel juhul kõnealuse direktiivi artiklis 104a sätestatud täiendav omavahendite nõue;

iii)

direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 osutatud kombineeritud puhvri nõue;

iv)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud finantsvõimenduse määra nõue ja asjakohasel juhul kõnealuse määruse artikli 429a lõike 7 kohane mis tahes korrigeerimine;

v)

ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks asjakohasel juhul direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud täiendav esimese taseme põhiomavahendite nõue ja asjakohasel juhul direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud täiendav esimese taseme omavahendite nõue;

vi)

asjakohasel juhul määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a sätestatud globaalse süsteemselt olulise ettevõtja esimese taseme omavahendite finantsvõimenduse määra puhvri nõue;

vii)

asjakohasel juhul määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92a lõike 1 punktis a või artiklis 92b sätestatud riskipõhine omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue ning asjakohasel juhul kõnealuse määruse artikli 92a lõike 1 punktis b või artiklis 92b sätestatud riskil mittepõhinev omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue;

viii)

direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 1 osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, mis on nõutud vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 45e ja 45f, nagu on asjakohane, ning mida arvutatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summana, mida väljendatakse protsendina finantsinstitutsiooni koguriskipositsioonist, mis arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3, ning omavahendite ja kõlblike kohustuste summana, mida väljendatakse protsendina asjaomase ettevõtja koguriskipositsiooni näitajast, mis arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõikele 4 ja artiklile 429a;

e)

praegune ja tulevikku suunatud teave selliste omavahendite taseme ja koosseisu ning selliste omavahendite ja kõlblike kohustuste taseme ja koosseisu kohta, mida hoitakse, et tagada vastavalt punkti d alapunktides i–viii osutatud nõuete täitmine enne ja pärast määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 1 loetletud toimingute tegemist;

f)

finantsinstitutsiooni kokkuvõtlik hinnang selle kohta, millist mõju avaldab lõike 1 punkti d alapunktides i–viii osutatud nõuete täitmisele toiming, mida finantsinstitutsioon kavatseb teha vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikele 1, ning mis tahes toiming, mida finantsinstitutsioon kavatseb lisaks teha kolme aasta jooksul;

g)

kui finantsinstitutsioon soovib määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 punkti a või artikli 78 lõike 4 punkti d kohaselt asendada omavahenditesse kuuluvaid instrumente või nendega seotud ülekurssi:

i)

teave asendatud omavahenditesse kuuluvate instrumentide (kui neid on) järelejäänud tähtaja ja neid asendavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide tähtaja kohta;

ii)

asendatud omavahenditesse kuuluvatest instrumentidest ja neid asendavatest omavahenditesse kuuluvatest instrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärgud maksejõuetusmenetluses;

iii)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 1 osutatud instrumente või ülekurssi asendavate omavahendite instrumentide maksumus;

iv)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 1 osutatud instrumente või ülekurssi asendavate omavahendite instrumentide emiteerimise kavandatud aeg;

v)

mõju finantsinstitutsiooni kasumlikkusele vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 punktile a või artikli 78 lõike 4 punktile d;

h)

nende riskide hinnang, millele finantsinstitutsioon on või võib olla avatud ning selle kohta, kas omavahendite ja kõlblike kohustuste tase tagab kõnealuste riskide piisava katte, sealhulgas peamiste riskide stressitestide tulemused, mis näitavad võimalikku kahju;

i)

pädeva asutuse poolt direktiivi 2013/36/EL artikli 104b lõike 3 kohaselt täiendavate omavahendite kavandatud taseme ja koosseisu kohta esitatud suunise kaetus omavahenditega kolme aasta jooksul enne ja pärast määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 1 loetletud mis tahes toimingu tegemist;

j)

mis tahes muu teave, mida pädev asutus peab vajalikuks, et hinnata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 kohase loa andmise asjakohasust.

Punkti e kohaldamisel hõlmab teave vähemalt kolmeaastast ajavahemikku ja sisaldab kohustuste puhul asjakohasel juhul järgmisi summasid:

a)

kohustused, mis kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõikele 2;

b)

kohustused, mis kriisilahendusasutuse loal kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõigetele 3 või 4;

c)

kohustused, mis arvatakse kriisilahendussubjektide omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45b lõikele 1;

d)

kohustused, mis tulenevad varjatud tuletisinstrumenti sisaldavatest võlainstrumentidest ning mis arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45b lõikele 2;

e)

tütarettevõtja emiteeritud kohustused, mis vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 88a kvalifitseeruvad arvamiseks sellise finantsinstitutsiooni konsolideeritud kõlblike kohustuste instrumentide hulka, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse artiklit 92a, või vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45b lõikele 3 kriisilahendussubjekti konsolideeritud kõlblike kohustuste instrumentide hulka;

f)

kõlblike kohustuste instrumendid, mida võetakse arvesse selleks, et täita vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92b lõikele 3 omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet selliste finantsinstitutsioonide puhul, kes on kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad, ning selleks, et täita vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 2 punktile a omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet ettevõtjate puhul, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid.

2.   Pädev asutus loobub mõne lõikes 1 loetletud teabeelemendi esitamise nõudest, kui ta on veendunud, et tal on see teave juba olemas.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse nõuete kohaldamise individuaalsel, konsolideeritud või allkonsolideeritud tasemel, nagu on asjakohane.

Artikkel 30a

Lisateave, mis tuleb esitada koos taotlusega üldise eelneva loa saamiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 1 loetletud toiminguteks

1.   Kui taotletakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 teises lõigus osutatud üldist eelnevat luba kõnealuse määruse artikli 77 lõike 1 punkti a kohaseks toiminguks, esitatakse taotluses iga sellise asjaomase esimese taseme põhiomavahendite emissiooni summa, mida kõnealune taotlus hõlmab.

2.   Kui taotletakse üldist eelnevat luba määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõike 1 punkti c kohaseks toiminguks, esitab finantsinstitutsioon taotluses kogu järgmise teabe:

a)

taotlusega hõlmatud iga asjakohase lunastamata emissiooni summa;

b)

lunastamata instrumentide bilansiline jääkmaksumus igal asjaomasel kapitalitasemel.

3.   Taotlus üldise eelneva loa saamiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõike 1 punktide a ja c kohaseks toiminguks võib hõlmata omavahenditesse kuuluvaid instrumente, mida alles hakatakse emiteerima ja mille kohta tuleb täpsustada lõike 2 punktides a ja b osutatud teave (kui see on asjakohane), mis esitatakse pädevale asutusele pärast asjaomast emissiooni.

4.   Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse usaldatavusnõuete kohaldamise konsolideeritud, allkonsolideeritud või individuaalsel tasemel, nagu on asjakohane.

Artikkel 30b

Teave, mis tuleb esitada koos taotlusega üldise eelneva loa uuendamiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 1 loetletud toiminguteks

1.   Enne määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 teises lõigus osutatud üldise eelneva loa aegumist võib finantsinstitutsioon esitada taotluse selle uuendamiseks iga kord kuni üheks täiendavaks aastaks, tingimusel et finantsinstitutsioon ei taotle üldise eelneva loa andmisel eelnevalt kindlaks määratud summa suurendamist ega muuda artikli 30 lõike 1 punktis a osutatud põhjendatud selgitust, mis esitati algse üldise eelneva loa taotlemisel.

2.   Lõikes 1 osutatud üldise eelneva loa uuendamise taotlemisel vabastatakse finantsinstitutsioon kohustusest esitada artikli 30 lõike 1 punktides a–d, f, g ja i osutatud teave.

Artikkel 31

Finantsinstitutsiooni taotluse esitamise aeg ja taotluse menetlemine pädeva asutuse poolt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõike 1 kohaldamisel

1.   Muu eelneva loa kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 teises lõigus osutatud üldise eelneva loa saamiseks esitab finantsinstitutsioon pädevale asutusele täieliku taotluse ja artiklis 30 osutatud teabe vähemalt neli kuud enne kuupäeva, mil instrumentide omanikele teatatakse mõnest määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 1 loetletud toimingust.

2.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 teises lõigus osutatud üldise eelneva loa saamiseks esitab finantsinstitutsioon pädevale asutusele täieliku taotluse ning artiklites 30 ja 30a osutatud teabe vähemalt neli kuud enne kuupäeva, mil tehakse mõni määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 1 loetletud toiming.

3.   Erandina lõikest 2, kui taotletakse üldise eelneva loa uuendamist vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 teisele lõigule ja artiklile 30b, esitab finantsinstitutsioon taotluse ning artiklite 30, 30a ja 30b kohaselt nõutava teabe pädevale asutusele vähemalt kolm kuud enne algse üldise eelneva loa kehtivusaja lõppu.

4.   Pädev asutus võib lubada finantsinstitutsioonidel juhtumipõhiselt ja erandlikel asjaoludel esitada lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud taotluse lühema kui kõnealustes lõigetes sätestatud ajavahemiku jooksul.

5.   Pädev asutus menetleb taotlust kas lõigetes 1, 2 või 3 või lõikes 4 osutatud ajavahemiku jooksul. Pädevad asutused võtavad arvesse kõnealusel ajavahemikul saadud uut teavet, kui selline uus teave on kättesaadav ja kui nad peavad seda oluliseks. Pädevad asutused menetlevad taotlust üksnes juhul, kui nad on veendunud, et finantsinstitutsioon on neile esitanud kogu artikli 30 ning asjakohasel juhul artiklite 30a ja 30b kohaselt nõutava teabe.

Artikkel 32

Vastastikuste seltside, ühistute, hoiuasutuste või muude samalaadsete finantsinstitutsioonide taotlused instrumentide tagasivõtmiseks, vähendamiseks ja tagasiostmiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõike 1 kohaldamisel

1.   Seoses vastastikuste seltside, ühistute, hoiuasutuste või samalaadsete finantsinstitutsioonide esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasivõtmisega esitatakse artikli 29 lõigetes 1 ja 2 osutatud taotlus ning artikli 30 lõikes 1 osutatud teave pädevale asutusele sama sageli, kui finantsinstitutsiooni pädev organ kontrollib tagasivõtmisi.

2.   Pädevad asutused võivad anda eelnevalt loa määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 1 loetletud toiminguteks teatava eelnevalt kindlaks määratud tagasivõetava summa jaoks, millest on kuni ühe aasta jooksul maha arvatud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate uute sissemakstud instrumentide märkimise summa. See eelnevalt kindlaks määratud summa võib olla kuni 2 % esimese taseme põhiomavahenditest, kui nad on veendunud, et kõnealune toiming ei ohusta finantsinstitutsiooni praegust või tulevast maksevõimet.

2. alajagu

Luba kõlblike kohustuste instrumentide vähendamiseks

Artikkel 32a

„Jätkusuutlikkuse“ tähendus finantsinstitutsiooni tuluteenimise suutlikkuse seisukohast määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 punkti a kohaldamisel

„Jätkusuutlik“ finantsinstitutsiooni tuluteenimise suutlikkuse seisukohast määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõike 1 punkti a alusel tähendab, et finantsinstitutsiooni kasumlikkus kriisilahendusasutuse hinnangul on jätkuvalt kindlal alusel või puuduvad märgid negatiivsest muutusest pärast kõlblike kohustuste instrumentide asendamist samade või kõrgema kvaliteediga omavahendite või kõlblike kohustuste instrumentidega sellel kuupäeval ja lähitulevikus. Kriisilahendusasutuse hinnangus võetakse arvesse finantsinstitutsiooni kasumlikkust stressiolukorras.

Artikkel 32b

Sellise taotluse menetluskord, sealhulgas piirangud ja menetlused, mille finantsinstitutsioon esitab kõlblike kohustuste instrumentide vähendamiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikele 2

1.   Kõlblike kohustuste instrumentide lunastamisest, tagasivõtmisest, tagasimaksmisest ja tagasiostmisest ei tuleks omanikele teatada enne, kui finantsinstitutsioon on selleks saanud asjaomaselt kriisilahendusasutustelt eelneva loa.

2.   Kui eeldatakse, et määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 2 loetletud toimingud toimuvad piisava kindlusega ja kui kriisilahendusasutuselt on saadud eelnev luba, arvab finantsinstitutsioon lunastatavad, tagasivõetavad, tagasimakstavad või tagasiostetavad summad oma kõlblike kohustuste instrumentidest maha enne tegelikku lunastamist, tagasivõtmist, tagasimaksmist või tagasiostmist. Piisav kindlus loetakse olemasolevaks eelkõige juhul, kui finantsinstitutsioon on teatanud kavatsusest lunastada, tagasi võtta, tagasi maksta või tagasi osta kõlblike kohustuste instrument.

3.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõike 1 teises lõigus osutatud üldise eelneva loa korral arvatakse eelnevalt kindlaks määratud summa, mille jaoks kriisilahendusasutus on andnud loa, finantsinstitutsiooni kõlblike kohustuste instrumentidest maha alates loa andmise hetkest.

4.   Kriisilahendusasutus annab muu eelneva loa kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõike 1 teises lõigus osutatud üldise eelneva loa kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis on vajalik kõnealuse määruse artikli 77 lõikes 2 loetletud mis tahes toimingu tegemiseks ja mis ei tohi olla pikem kui üks aasta.

5.   Kui taotletakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõike 1 teises lõigus osutatud üldist eelnevat luba, ei tohi eelnevalt kindlaks määratud summa, mille jaoks üldine eelnev luba antakse, ületada 10 % lunastamata kõlblike kohustuste instrumentide kogusummast.

6.   Lõikeid 1–5 kohaldatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete kohaldamise konsolideeritud, allkonsolideeritud või individuaalsel tasemel, nagu on asjakohane.

Artikkel 32c

Finantsinstitutsiooni poolt vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikele 2 taotluse esitamine kõlblike kohustuste instrumentide vähendamiseks

1.   Finantsinstitutsioon esitab enne määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 2 osutatud mis tahes toimingu tegemist kriisilahendusasutusele taotluse eelneva loa, sealhulgas kõnealuse määruse artikli 78a lõike 1 teises lõigus osutatud üldise eelneva loa saamiseks.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete kohaldamise individuaalsel, konsolideeritud või allkonsolideeritud tasemel, nagu on asjakohane.

Artikkel 32d

Finantsinstitutsiooni poolt vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikele 2 esitatud taotluse sisu

1.   Artiklis 32c osutatud taotlusele tuleb lisada kõik järgmine:

a)

põhjendatud selgitus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 2 osutatud mõne toimingu sooritamiseks;

b)

teave selle kohta, kas taotletav luba põhineb määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõike 1 esimese lõigu punktidel a, b või c või kõnealuse määruse artikli 78a lõike 1 teisel lõigul;

c)

praegune ja tulevikku suunatud teave, mis hõlmab vähemalt kolmeaastast perioodi, järgmiste omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete kohta:

i)

asjakohasel juhul määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92a lõike 1 punktis a või artiklis 92b sätestatud riskipõhine omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue ning asjakohasel juhul kõnealuse määruse artikli 92a lõike 1 punktis b või artiklis 92b sätestatud riskil mittepõhinev omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue;

ii)

direktiivi 2014/59/EL artiklis 45 sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, mis arvutatakse vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 45e ja 45f, nagu on asjakohane, omavahendite ja kõlblike kohustuste summa, mida väljendatakse protsendina asjaomase ettevõtja koguriskipositsioonist, mis arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3, ning omavahendite ja kõlblike kohustuste summa, mida väljendatakse protsendina asjaomase ettevõtja koguriskipositsiooni näitajast, mis arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõikele 4 ja artiklile 429a;

iii)

direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 osutatud kombineeritud puhvri nõue;

d)

praegune ja tulevikku suunatud teave selliste omavahendite ja kõlblike kohustuste taseme ja koosseisu kohta, mida hoitakse, et tagada vastavalt lõike 1 punkti c alapunktides i, ii ja iii osutatud nõuete täitmine enne ja pärast määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 2 osutatud toimingu tegemist. Teave hõlmab vähemalt kolmeaastast ajavahemikku ja sisaldab kõlblike kohustuste puhul asjakohasel juhul järgmisi summasid:

i)

kohustused, mis kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõikele 2;

ii)

kohustused, mis kriisilahendusasutuse loal kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõigetele 3 või 4;

iii)

kohustused, mis arvatakse kriisilahendussubjektide omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45b lõikele 1;

iv)

kohustused, mis tulenevad varjatud tuletisinstrumenti sisaldavatest võlainstrumentidest ning mis arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45b lõikele 2;

v)

tütarettevõtja emiteeritud kohustused, mis vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 88a kvalifitseeruvad arvamiseks sellise finantsinstitutsiooni konsolideeritud kõlblike kohustuste instrumentide hulka, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse artiklit 92a, või vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45b lõikele 3 kriisilahendussubjekti konsolideeritud kõlblike kohustuste instrumentide hulka;

vi)

kõlblike kohustuste instrumendid, mida võetakse arvesse selleks, et täita vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92b lõikele 3 omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet selliste finantsinstitutsioonide puhul, kes on kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad, ning selleks, et täita vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 2 punktile a omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet ettevõtjate puhul, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid;

e)

finantsinstitutsiooni kokkuvõtlik hinnang selle kohta, millist mõju avaldab lõike 1 punkti c alapunktides i, ii ja iii osutatud nõuete täitmisele toiming, mida finantsinstitutsioon kavatseb teha vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikele 2, ning mis tahes toiming, mida finantsinstitutsioon kavatseb lisaks teha kolme aasta jooksul;

f)

kui finantsinstitutsioon soovib asendada kõlblike kohustuste instrumente vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõike 1 punktile a:

i)

teave asendatud kõlblike kohustuste instrumentide järelejäänud tähtaja ning neid asendavate omavahendite või kõlblike kohustuste instrumentide tähtaja kohta;

ii)

asendatud kõlblike kohustuste instrumentidest ning neid asendavatest omavahendite ja kõlblike kohustuste instrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärgud maksejõuetusmenetluses;

iii)

kõlblike kohustuste instrumente asendavate omavahendite või kõlblike kohustuste instrumentide maksumus;

iv)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 2 osutatud kõlblike kohustuste instrumente asendavate omavahendite ja kõlblike kohustuste instrumentide emiteerimise kavandatud aeg;

v)

mõju finantsinstitutsiooni kasumlikkusele vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõike 1 punktile a;

g)

nende riskide hinnang, millele finantsinstitutsioon on või võib olla avatud, eelkõige selle kohta, kas omavahendite ja kõlblike kohustuste tase tagab kõnealuste riskide piisava katte, sealhulgas peamiste riskide stressitestide tulemused, mis näitavad võimalikku kahju;

h)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõike 1 punkti c kohaldamisel selle tõendamine, et kõlblike kohustuste instrumentide osaline või täielik asendamine omavahenditesse kuuluvate instrumentidega on vajalik, et tagada omavahendite nõuete täitmine;

i)

mis tahes muu teave, mida kriisilahendusasutus peab vajalikuks, et hinnata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a kohase loa andmise asjakohasust.

2.   Kriisilahendusasutus loobub mõne lõikes 1 loetletud teabeelemendi esitamise nõudest, kui ta on veendunud, et tal on see teave juba olemas.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete kohaldamise individuaalsel, konsolideeritud või allkonsolideeritud tasemel, nagu on asjakohane.

Artikkel 32e

Lisateave, mis tuleb esitada koos taotlusega üldise eelneva loa saamiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 2 loetletud toiminguteks

1.   Kui taotletakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõike 1 teises lõigus osutatud üldist eelnevat luba kõnealuse määruse artikli 77 lõike 2 kohaseks toiminguks, täpsustab finantsinstitutsioon taotluses lunastamata kõlblike kohustuste instrumentide kogusumma, sealhulgas selliste lunastamata kõlblike kohustuste instrumentide kogusumma, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 88a või direktiivi 2014/59/EL artikli 45b lõike 3 tingimustele.

2.   Taotlus üldise eelneva loa saamiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõike 2 kohaseks toiminguks võib hõlmata kõlblike kohustuste instrumente, mida alles hakatakse emiteerima ja mille kohta tuleb täpsustada lõikes 1 osutatud lõplik summa, mis esitatakse kriisilahendusasutusele pärast asjaomast emissiooni.

Artikkel 32f

Teave, mis tuleb esitada koos taotlusega üldise eelneva loa uuendamiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 2 loetletud toiminguteks

1.   Enne määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõike 1 teise lõigu kohaselt antud üldise eelneva loa aegumist võib finantsinstitutsioon esitada taotluse selle uuendamiseks iga kord kuni üheks täiendavaks aastaks, tingimusel et finantsinstitutsioon ei taotle algse üldise eelneva loa andmisel eelnevalt kindlaks määratud summa suurendamist ega muuda artikli 32d lõike 1 punktis a osutatud põhjendatud selgitust, mis esitati algse üldise eelneva loa taotlemisel.

2.   Lõikes 1 osutatud üldise eelneva loa uuendamise taotlemisel vabastatakse finantsinstitutsioon kohustusest esitada artikli 32d lõike 1 punktides a, b, c, e, f ja h osutatud teave.

Artikkel 32g

Finantsinstitutsiooni taotluse esitamise aeg ja taotluse menetlemine kriisilahendusasutuse poolt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõike 2 kohaldamisel

1.   Muu eelneva loa kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõike 1 teises lõigus osutatud üldise eelneva loa saamiseks esitab finantsinstitutsioon kriisilahendusasutusele täieliku taotluse ja artiklis 32d osutatud teabe vähemalt neli kuud enne kuupäeva, mil instrumentide omanikele teatatakse mõnest määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 2 loetletud toimingust.

2.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõike 1 teises lõigus osutatud üldise eelneva loa saamiseks esitab finantsinstitutsioon kriisilahendusasutusele täieliku taotluse ning artiklites 32d ja 32e osutatud teabe vähemalt neli kuud enne kuupäeva, mil tehakse mõni määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 2 loetletud toiming.

3.   Erandina lõikest 2, kui taotletakse üldise eelneva loa uuendamist vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõike 1 teisele lõigule ja artiklile 32f, esitab finantsinstitutsioon täieliku taotluse ning artiklite 32d, 32e ja 32f kohaselt nõutava teabe kriisilahendusasutusele vähemalt kolm kuud enne algse üldise eelneva loa kehtivusaja lõppu.

4.   Kriisilahendusasutus võib lubada finantsinstitutsioonidel juhtumipõhiselt ja erandlikel asjaoludel esitada lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud taotluse lühema kui kõnealustes lõigetes sätestatud ajavahemikul jooksul.

5.   Kriisilahendusasutus menetleb taotlust kas lõigetes 1, 2 või 3 või lõikes 4 osutatud ajavahemiku jooksul. Kriisilahendusasutused võtavad arvesse kõnealusel ajavahemikul saadud uut teavet, kui selline uus teave on kättesaadav ja kui nad peavad seda oluliseks. Kriisilahendusasutused menetlevad taotlust üksnes juhul, kui nad on veendunud, et finantsinstitutsioon on neile esitanud kogu artikli 32d ning asjakohasel juhul artiklite 32e ja 32f kohaselt nõutava teabe.

Artikkel 32h

Lihtsustatud nõuded finantsinstitutsioonidele, kelle puhul kriisilahendusasutus on kehtestanud direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 1 sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude tasemel, mis ei ületa kahjumi katmiseks piisavat summat

1.   Erandina artiklitest 32d, 32e ja 32f, kui artiklis 32c osutatud taotluse esitab finantsinstitutsioon, kellele kriisilahendusasutus on kehtestanud direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 1 sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude tasemel, mis ei ületa summat, mis on piisav kahjumi katmiseks vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 45c lõike 2 esimese lõigu punktile a, lisatakse taotlusele kogu järgmine teave:

a)

põhjendatud selgitus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 2 osutatud mõne toimingu sooritamiseks;

b)

teave selle kohta, kas taotletav luba põhineb määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõike 1 esimese lõigu punktidel a, b või c või kõnealuse määruse artikli 78a lõike 1 teisel lõigul.

2.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõike 1 teises lõigus osutatud üldise eelneva loa suhtes, mis on antud pärast lõike 1 kohaselt esitatud taotlust, ei kohaldata käesoleva määruse artikli 32b lõikes 5 sätestatud piirangut.

3.   Erandina artiklist 32g esitavad lõikes 1 osutatud finantsinstitutsioonid artiklis 32c osutatud taotluse kriisilahendusasutusele vähemalt kolm kuud enne kuupäeva, mil instrumentide omanikele teatatakse mõnest määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 2 loetletud toimingust, või kõnealuse määruse artikli 78a lõike 1 teises lõigus osutatud üldise eelneva loa taotlemise korral vähemalt kolm kuud enne kuupäeva, mil tehakse mõni määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 2 loetletud toiming.

4.   Kui kriisilahendusasutus ei esita artiklis 32c osutatud taotlusele kirjalikku vastuväidet lõikes 3 sätestatud tähtaegadeks, loetakse luba antuks.

5.   Käesolevat artiklit kohaldatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete kohaldamise individuaalsel, konsolideeritud või allkonsolideeritud tasemel, nagu on asjakohane.

Artikkel 32i

Pädeva asutuse ja kriisilahendusasutuse koostöö määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 78a osutatud loa andmisel

1.   Kui finantsinstitutsioon esitab täieliku eelneva loa taotluse, sealhulgas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõike 1 teises lõigus osutatud üldise eelneva loa taotluse, edastab kriisilahendusasutus kõnealuse taotluse, sealhulgas artiklis 32d ja asjakohasel juhul artiklites 32e, 32f või 32h osutatud teabe viivitamata pädevale asutusele.

2.   Samaaegselt lõikes 1 osutatud teabe edastamisega esitab kriisilahendusasutus pädevale asutusele taotluse saadud taotluse üle konsulteerimiseks, mis hõlmab mis tahes muu asjakohase teabe vastastikust vahetamist, et kriisilahendusasutus või pädev asutus saaks taotlust hinnata.

3.   Pädev asutus ja kriisilahendusasutus lepivad kokku lõikes 2 osutatud konsultatsiooni raames vastamiseks piisava tähtaja, mis ei tohi ületada kolme kuud alates konsulteerimistaotluse kättesaamisest ja mida lühendatakse kahe kuuni, kui konsultatsioon käsitleb üldise eelneva loa uuendamist vastavalt artiklile 32f või üldist eelnevat luba vastavalt artiklile 32h. Kriisilahendusasutus võtab enne loa andmise kohta otsuse tegemist arvesse pädeva asutuse esitatud seisukohti.

4.   Kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõike 1 punkti b kohaselt on nõutav pädeva asutuse nõusolek, teatab kriisilahendusasutus pädevale asutusele kahe kuu jooksul alates lõikes 2 osutatud konsultatsioonitaotluse esitamisest või ühe kuu jooksul, kui konsultatsioon käsitleb üldise eelneva loa uuendamist vastavalt artiklile 32f või üldist eelnevat luba vastavalt artiklile 32h, kavandatud vahe, mille võrra peavad kriisilahendusasutuse hinnangul finantsinstitutsiooni omavahendid ja kõlblikud kohustused ületama pärast kõnealuse määruse artikli 77 lõikes 2 osutatud toimingut asjaomaseid nõudeid.

5.   Kolme nädala jooksul või, kui konsultatsioon käsitleb üldise eelneva loa uuendamist vastavalt artiklile 32f või üldist eelnevat luba vastavalt artiklile 32h, kahe nädala jooksul pärast lõikes 4 osutatud teate saamist edastab pädev asutus oma kirjaliku nõusoleku kriisilahendusasutusele. Kui pädev asutus ei ole kriisilahendusasutusega nõus või osaliselt nõus, teavitab ta sellest kriisilahendusasutust ja põhjendab seda.

6.   Kui on vaja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõike 1 punkti b kohaselt pädeva asutuse nõusolekut, esitab pädev asutus erandina lõikest 3 vastuse lõikes 2 osutatud konsultatsiooni raames samal ajal, kui ta edastab lõikes 5 osutatud kirjaliku nõusoleku kriisilahendusasutusele.

7.   Kui lõikes 1 osutatud taotluse menetlemise maksimaalne ajavahemik on artikli 32g lõigete 3 või 4 kohaselt lühem kui neli kuud, lepivad kriisilahendusasutus ja pädev asutus erandina lõigetest 3–6 kokku lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud ajavahemikud, võttes arvesse asjaomast maksimaalset ajavahemikku.

8.   Kriisilahendusasutus ja pädev asutus püüavad jõuda lõikes 5 osutatud kokkuleppele, tagamaks, et lõikes 1 osutatud taotlus menetletakse lõpuni igal juhul artikli 32g lõigetes 1, 2, 3 või 4 osutatud ajavahemiku jooksul.

9.   Kriisilahendusasutus teavitab pädevat asutust loa kohta tehtud otsusest põhjendamatu viivituseta. Kriisilahendusasutus teavitab pädevat asutust ka üldise eelneva loa kehtetuks tunnistamisest, kui finantsinstitutsioon rikub mõnda kõnealuse loa saamiseks sätestatud kriteeriumi.“

15)

IV peatüki 3. jagu muudetakse järgmiselt.

a)

3. jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„ 3. JAGU

Ajutine loobumine omavahenditest ja kõlblikest kohustustest tehtavatest mahaarvamistest “.

b)

Artikli 33 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

Ajutine loobumine omavahenditest ja kõlblikest kohustustest tehtavatest mahaarvamistest määruse (EL) nr 575/2013 artikli 79 lõike 1 kohaldamisel“.

c)

Artikli 33 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Loobumist kohaldatakse ainult seoses uute osalustega finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides või finantsinstitutsiooni kõlblike kohustuste instrumentides seoses rahalise abi andmise toiminguga.

3.   Selleks et ajutiselt loobuda omavahenditest ja kõlblikest kohustustest tehtavatest mahaarvamistest, võib pädev asutus käsitada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 79 lõikes 1 osutatud osaluste hoidmist rahalise abi toiminguna, mille eesmärk on finantssektori ettevõtja või finantsinstitutsioon saneerida ja päästa, kui toiming tehakse kava alusel ja selle on heaks kiitnud pädev asutus, ning kui kavas on selgelt esitatud etapid, ajakava ja eesmärgid ning täpsustatud osaluse ja rahalise abi toimingute suhe.“

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. oktoober 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/876, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 150, 7.6.2019, lk 1).

(3)  Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 241/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid omavahendite nõudeid (ELT L 74, 14.3.2014, lk 8).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/879, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ (ELT L 150, 7.6.2019, lk 296).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2401, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta (ELT L 347, 28.12.2017, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).