[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 3.8.2009

KOM(2009) 406 lõplik

2009/0116 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse hariliku tuuni Thunnus thynnus püügi dokumenteerimise programm ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1984/2003

SELETUSKIRI

Hariliku tuuni püüki reguleerivate meetmete ning statistiliste andmete kvaliteeti ja usaldusväärsust parandavate meetmete osana ning ebaseadusliku kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks on Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon (ICCAT) võtnud Marrakeshis (Maroko) 24. novembril 2008 vastu soovituse nr 08-12, millega muudetakse soovitust nr 07-10, milles käsitletakse ICCATi hariliku tuuni püügi dokumenteerimise programmi. Kõnealune soovitus jõustus 17. juunil 2009.

ICCATi poolt vastu võetud hariliku tuuni püügi dokumenteerimise programmis käsitletakse peamiselt ebaseadusliku kalapüügi vältimist, ärahoidmist ja lõpetamist asjaomases piirkonnas. Seepärast kajastab see vajadust parema ja rangema kontrolli järele hariliku tuuni püügi kõigis etappides ning samuti vajadust vastu võtta kaitse- ja majandamiseeskirjade rakendamist toetavad meetmed ning toetada hariliku tuuni teaduslikku uurimist. Püügi dokumenteerimise programmis kirjeldatakse hariliku tuuni varude seisukorda, samuti mõju, mida kalandusele avaldavad turutegurid, ning võetakse arvesse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni varude taastamiskava (soovitus nr 08-05), mille ICCAT võttis vastu 2008. aastal, sh vajadust täiendavate turumeetmete järele.

ICCATi soovituse nr 08-12 reguleerimisala on väga ulatuslik ning selleks, et hariliku tuuni liikumist tõhusalt kontrollida, on väga oluline toote range jälgimine püügist alates kogu tootmisahela jooksul kuni selle lõpp-punkti, turustamiseni. Seepärast moodustavad tuunikaubandusega tegelevate liikmesriikide ja ICCATi lepinguosaliste vahelise kontrolli ja koostöö sätted väga tähtsa osa ICCATi hariliku tuuni püügi dokumenteerimise programmis.

Praegune ICCATi hariliku tuuni püügi statistilise seire programm, mis hõlmab üksnes importi ja eksporti, ei olnud kavandatud selleks, et sätestada hariliku tuuni püügi otsese kontrolli mehhanismi. Selleks et ICCATi hariliku tuuni püügi dokumenteerimise programmi oleks kergem tõlgendada ja seda kohaldataks ühetaoliselt, tuleks määruse (EÜ) nr 1984/2003, millega kehtestatakse ühenduses toimuva hariliku tuuni, mõõkkala ja suursilm-tuuniga seotud kaubanduse statistilist seiret käsitlev süsteem, asjaomased sätted kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

2009/0116 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

[kuupäev],

millega kehtestatakse hariliku tuuni Thunnus thynnus püügi dokumenteerimise programm ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1984/2003

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[2]

ning arvestades järgmist:

1. Ühendus on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (heaks kiidetud otsusega 98/392/EÜ)[3] osaline; kõnealuse konventsiooni nende sätete rakendamise kokkuleppe osaline, mis käsitlevad piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist (ratifitseeritud otsusega 98/414/EC)[4] ning selle kokkuleppe osaline, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju (vastu võetud otsusega 96/428/EÜ)[5]. Selliste rahvusvaheliste kohustuste raames osaleb ühendus jõupingutustes, mida tehakse siirdekalavarude säästva majandamise tagamiseks.

2. Ühendus on rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni osaline vastavalt otsusele 86/238/EMÜ[6]. Kõnealuse konventsiooniga on kehtestatud raamistik piirkondlikuks koostööks, et kaitsta ja majandada Atlandi ookeanis ja sellega seotud meredes leiduvat tuuni ja sellele lähedasi liike Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) vahendusel ning võtta vastu konventsiooniala käsitlevaid soovitusi, mis muutuvad konventsiooniosalistele ja kolmandatele riikidele siduvaks.

3. ICCATi soovitused 1992-01, 1993-03, 1996-10, 1997-04, 1998-12, 03-19 ja 06-15 ning resolutsioonid 1993-02, 1994-04 ja 1994-05 harilikku tuuni käsitlevate statistiliste dokumentide programmi kohta on rakendatud nõukogu 8. aprilli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1984/2003, millega kehtestatakse ühenduses toimuva hariliku tuuni, mõõkkala ja suursilm-tuuniga seotud kaubanduse statistilist seiret käsitlev süsteem[7].

4. Hariliku tuuni varusid reguleerivate meetmete ning statistiliste andmete kvaliteeti ja usaldusväärsust parandavate meetmete osana ning ebaseadusliku kalapüügi ennetamiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks on ICCAT võtnud Marrakeshis (Maroko) 24. novembril 2008 vastu soovituse 08-12, millega muudetakse soovitust 07-10, milles käsitletakse ICCATi hariliku tuuni püügi dokumenteerimise programmi. Kuna kõnealune soovitus jõustub 17. juunil 2009, tuleb ühendusel see rakendada.

5. Selleks et ICCATi hariliku tuuni püügi dokumenteerimise programm oleks hõlpsalt loetav ja ühtlaselt kohaldatav, tuleks välja jätta määruse (EÜ) nr 1984/2003 need sätted, mis on seotud ICCATi hariliku tuuni püügi statistiliste dokumentide programmiga ja reekspordisertifikaadiga.

6. Sellest tulenevalt tuleb muuta määrust (EÜ) nr 1984/2003,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse hariliku tuuni püügi dokumenteerimise ühenduse programm, et toetada Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete rakendamist.

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „harilik tuun” – liigi Thunnus thynnus kala, mis kuulub I lisas loetletud koodide alla;

(b) „sisekaubandus” –

(i) kauplemine hariliku tuuniga, mis on püütud ICCATi konventsiooni alal ühenduse laeva poolt või mõrraga ning mis lossitakse selle liikmesriigi territooriumil, mille lipu all sõidab laev või asub mõrd, ning

(ii) kauplemine kalakasvanduse hariliku tuuniga, mis on pärit harilikust tuunist, mis on püütud ICCATi konventsiooni alal ühenduse kalapüügilaeva poolt, mille lipuriik on sama liikmesriik, kus asub kalakasvatus, kui hariliku tuuniga varustatakse sama liikmesriigi üksust, ning

iii) liikmesriikide vaheline kauplemine hariliku tuuniga, mis on püütud ICCATi konventsiooni alal ühenduse laevade poolt, mille lipuriigiks on üks ühenduse liikmesriikidest, või mis on püütud ühe liikmesriigi territooriumil asuva mõrraga.

(c) „eksport” – ühenduse kalapüügilaeva poolt või mõrraga ICCATi konventsiooni alal püütud hariliku tuuni igasugune liikumine kolmandasse riiki, sh ühenduse territooriumilt, kolmandatest riikidest või püügikohtadest;

(d) „import” – kolmanda riigi kalapüügilaeva poolt või mõrraga ICCATi konventsiooni alal püütud hariliku tuuni toomine ühenduse territooriumile, sh sumpadesse paigutamise, nuumamise, kalakasvanduses kasvatamise või ümberlaadimise eesmärgil;

(e) „reeksport” – eelnevalt ühenduse territooriumile imporditud hariliku tuuni igasugune liikumine ühenduse territooriumilt välja;

(f) „konventsiooniala” – ala, mis on kindlaks määratud rahvusvahelise Atlandi tuunikaitse konventsiooniga, millega ühinemine kiideti heaks otsusega 86/238/EEC;

(g) „lipuliikmesriik” – liikmesriik, mille lipu all kalapüügilaev sõidab;

(h) „mõrra asukoha liikmesriik” – liikmesriik, mille territooriumil asub mõrd;

(i) „kalakasvanduse asukoha liikmesriik” – liikmesriik, mille territooriumil asub kalakasvandus;

(j) „konventsiooniosalised” – konventsiooni osalised ning koostööd tegevad kolmandad riigid, kalastus- ja muud organisatsioonid.

II PEATÜKKHariliku tuuni püügidokument

Artikkel 3 Üldsätted

1. Liikmesriigid nõuavad hariliku tuuni kohta täidetud püügidokumendi (edaspidi „püügidokument”) esitamist iga hariliku tuuni kohta, mis lossitakse nende sadamates, tuuakse nende kalakasvandustesse või sealt välja püütakse.

2. Hariliku tuuni igale partiile, millega kaubeldakse ühendusesiseselt, mis imporditakse ühendusse või eksporditakse või reeksporditakse ühenduse territooriumilt, on kaasas kinnitatud püügidokument, v.a juhtudel, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 3, ja vajaduse korral ICCATi üleviimisdeklaratsioon või kinnitatud reekspordisertifikaat (edaspidi „reekspordisertifikaat”).

Hariliku tuuni igasugune lossimine, üleviimine, tarnimine, väljapüük, sisekaubandus, import, eksport või reeksport ilma kaasneva täidetud ja kinnitatud püügidokumendita või reekspordisertifikaadita on keelatud.

3. Liikmesriigid ei paiguta harilikku tuuni:

(a) kalakasvandusse, millel ei ole liikmesriigi või konventsiooniosaliste, koostööd tegevate kolmandate riikide, kalastus- ja muude organisatsioonide luba või mis ei ole loetletud ICCATi nende kalakasvanduste registris, millel on luba tegelda ICCATi konventsiooni alal püütud hariliku tuuni kasvatamisega;

(b) samasse sumpa, kui tuunid on pärit erinevatest aastakäikudest, liikmesriikidest või erinevatelt konventsiooniosalistelt, v.a juhul, kui on võetud tõhusad meetmed liikmesriigi või konventsiooniosalise päritolu ja püügiaasta kindlakstegemiseks.

4. Liikmesriigid varustavad püügidokumendi vormidega ainult oma kalapüügilaevu ja mõrdade käitlejaid, kellel on luba püüda harilikku tuuni konventsioonialas, s.h kaaspüügina. Need vormid ei ole loovutatavad.

5. Igal püügidokumendi vormil on kordumatu identifitseerimisnumber. Dokumendinumbrid on lipuriigile või mõrrale eriomased ning need antakse igale kalapüügilaevale või mõrrale.

6. Püügidokumentide koopiad pannakse kaasa jagatud partii iga osa või töödeldud tootega, kasutades püügidokumendi originaali kordumatut dokumendinumbrit, et oleks võimalik jälgida nende liikumist.

7. Muude kalaosade kui liha (st pead, silmad, mari, sisikond ja sabad) sisekaubandus, eksport, import ja reeksport on vabastatud käesolevas määruses sätestatud nõuetest.

Artikkel 4 Kinnitamine

1. Kalapüügilaeva kaptenid, mõrra käitajad, kalakasvanduse käitajad, müüjad, eksportijad või nende volitatud esindajad täidavad püügidokumendi, märkides nõutud teabe vastavatesse lahtritesse, ning taotlevad dokumendi kinnitamist lõike 2 kohaselt iga kord, kui nad harilikku tuuni lossivad, üle viivad, välja püüavad, ümber laadivad, sellega sisekaubanduse raames kauplevad või seda ekspordivad.

2. Püügidokumendi kinnitab lipuliikmesriigi, mõrra või kalakasvanduse asukoha liikmesriigi pädev asutus või müüja või eksportija asukoha liikmesriigi pädev asutus. Liikmesriigid kinnitavad hariliku tuuni püügi dokumendi ainult juhul, kui:

(a) kalapüügilaev sõidab selle liikmesriigi lipu all või mõrd või kalakasvandus asub selles liikmesriigis, kus tuun välja püüti; või kui kalapüügilaev tegutseb prahilepingu alusel, kinnitab püügidokumendi prahtiva liikmesriigi või konventsiooniosalise pädev asutus või organisatsioon;

(b) kogu püügidokumendis sisalduv teave on partii kontrollimise põhjal tõeseks tunnistatud;

(c) akumuleeritud kogused, mis tuleb kinnitada, jäävad igal majandusaastal kvootide või püügilimiitide piiridesse, hõlmates vajaduse korral ka püügilaevadele või mõrdadele eraldatud individuaalseid kvoote, ning

(d) asjaomane harilik tuun vastab ICCATi kaitse- ja majandusmeetmete vastavate sätete nõuetele.

3. Lõike 2 punkti a kohane kinnitamine ei ole vajalik, kui kõik müügiks saadaolevad harilikud tuunid on artikli 5 kohaselt märgistatud tuuni püüdnud laeva lipuliikmesriigi või mõrra asukoha liikmesriigi poolt.

4. Kui püütud ja lossitud hariliku tuuni kogused on alla ühe tonni või kolme kala, võib ajutise püügidokumendina kasutada püügipäevikut või müügiteatist kuni püügidokumendi kinnitamiseni seitsme päeva jooksul ning enne sisekaubanduse või ekspordi toimumist.

5. Kinnitatud püügidokument sisaldab vajaduse korral andmeid, mis on sätestatud II lisas.

6. Püügidokumendi näidis on sätestatud III lisas. Juhul kui püügidokumendi näidise mõnes lahtris ei ole piisavalt ruumi, et täielikult kajastada hariliku tuuni liikumist püügist müügini, võib vajalikku teabelahtrit vajaduse korral laiendada ning lisada see dokumendi lisana. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus kinnitab kõnealuse lisa nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui leiab aset hariliku tuuni järgmine liikumine.

Artikkel 5 Märgistamine

1. Liikmesriigid võivad nõuda oma kalapüügilaevadelt või mõrdade käitlejatelt, et nad kinnitaksid märgise igale harilikule tuunile, eelistatult nende tapmise ajal, kuid mitte hiljem kui lossimise ajal. Märgistel on liikmesriikide konkreetsed kordumatud numbrid, mis peavad olema võltsimiskindlad. Märgise numbrid on seotud asjaomase püügidokumendiga.

2. Asjaomased liikmesriigid edastavad komisjonile märgistamisprogrammi rakendamise kokkuvõtte.

3. Märgiste kasutamist lubatakse ainult siis, kui akumuleeritud püügikogused jäävad igal majandusaastal kvootide või püügilimiitide piiridesse, hõlmates vajaduse korral ka püügilaevadele või mõrdadele eraldatud individuaalseid kvoote;

III PEATÜKK HARILIKU TUUNI REEKSPORDISERTIFIKAAT

Artikkel 6 Üldsätted

1. Liikmesriigid tagavad, et hariliku tuuni iga partiiga, mis reeksporditakse nende territooriumilt, on kaasas kinnitatud reekspordisertifikaat.

Kalakasvanduses kasvatatud elusa hariliku tuuni importimise puhul ei kohaldata reekspordisertifikaadi nõuet.

2. Reekspordi eest vastutav käitaja täidab reekspordisertifikaadi, märkides nõutava teabe vastavatesse lahtritesse, ning taotleb reeksporditava hariliku tuuni partii reekspordisertifikaadi kinnitamist. Täidetud reekspordisertifikaadiga on kaasas koopia kinnitatud püügidokumendist (-dokumentidest), mis on seotud varem imporditud hariliku tuuniga.

Artikkel 7 Reekspordisertifikaadi kinnitamine

1. Reekspordisertifikaadi kinnitab asjaomase liikmesriigi pädev asutus.

2. Pädev asutus kinnitab hariliku tuuni kõigi toodete reekspordisertifikaadi ainult juhul, kui:

(a) kogu reekspordisertifikaadis sisalduv teave on tõeseks tunnistatud;

(b) kinnitatud püügidokument (-dokumendid), mis esitati reekspordisertifikaadi toetamiseks, oli(d) heaks kiidetud reekspordisertifikaadis deklareeritud toodete importimiseks;

(c) reeksporditavad tooted on täielikult või osaliselt samad tooted, mis on märgitud kinnitatud püügidokumendil (-dokumentidel), ning

(d) kinnitatud reekspordisertifikaadiga on kaasas püügidokumendi(-dokumentide) koopia.

3. Kinnitatud reekspordisertifikaat sisaldab III lisas sätestatud teavet.

IV PEATÜKK ANDMETE EDASTAMINE JA KONTROLLMINE

Artikkel 8 Kinnitatud dokumentide edastamine ja säilitamine

1. Liikmesriigid edastavad järgmistele asutustele kõigi kinnitatud püügidokumentide või reekspordisertifikaatide koopiad (v.a juhul kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 3) nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul viie tööpäeva jooksul pärast kinnitamist või viivitamata, kui eeldatav transportimise aeg ei kesta üle viie tööpäeva:

(a) komisjon,

(b) liikmesriikide pädevad asutused või konventsiooniosalised, kui on tegemist hariliku tuuniga kauplemisega sisekaubanduses, selle kasvatamisega kalakasvanduses või impordiga, ja

(c) ICCATi sekretariaat.

2. Lõikes 1 osutatud kinnitatud püügidokumentide või reekspordisertifikaatide koopiad edastatakse elektrooniliselt nii kiiresti kui võimalik.

3. Liikmesriigid säilitavad väljaantud ja saadud kinnitatud püügidokumentide ja reekspordisertifikaatide koopiaid vähemalt kaks aastat.

Artikkel 9 Kontrollimine

1. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused identifitseerivad kõik hariliku tuuni partiid, mis nende territooriumil lossitakse, sisekaubanduses ostetakse-müüakse, neile imporditakse, sealt eksporditakse või reeksporditakse. Pädevad asutused nõuavad ja kontrollivad kõigi hariliku tuuni partiide kinnitatud püügidokumente ja nendega seotud dokumente. Kontrollimine hõlmab ICCATi sekretariaadi andmebaasi konsulteerimist, mis sisaldab kinnitamist käsitlevaid andmeid.

2. Pädevad asutused võivad läbi vaadata ka partii sisu, et kontrollida püügidokumendis ja kaasnevates dokumentides sisalduva teabe asjakohasust, ning viia vajaduse korral kontrolli läbi koos asjaomaste käitajatega.

3. Kui lõike 1 ja 2 kohase läbivaatamise või kontrolli tulemusel kerkib kahtlus püügidokumendis esitatud teabe suhtes, teeb liikmesriik selliste kahtluste lahendamiseks koostööd pädeva asutusega, kes on kinnitanud püügidokumendi(d) või reekspordisertifikaadi(d).

4. Kui liikmesriik avastab saadetise, millel ei ole püügidokumenti, teatab ta sellest tarnivale liikmesriigile või eksportivale konventsiooniosalisele ning lipuliikmesriigile või konventsiooniosalise lipuriigile, kui need on teada.

5. Kuni lõike 1 ja 2 kohase läbivaatamise või kontrolli läbiviimiseni ei vabasta liikmesriigid seda sisekaubanduseks, impordiks ega ekspordiks ega võta vastu üleviimisdeklaratsiooni kalakasvandustele ettenähtud hariliku tuuni puhul.

6. Kui liikmesriik otsustab lõike 1 kohase läbivaatamise või kontrolli tulemusel ja koostöös asjaomaste kinnitavate ametiasutustega, et püügidokument või reekspordisertifikaat on kehtetu, keelatakse asjaomase hariliku tuuniga sisekaubanduse raames kauplemine, selle import, eksport või reeksport.

V PEATÜKKANDMETE EDASTAMINE

Artikkel 10 Kinnitamist ja kontaktpunke käsitlev teave

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ametiasutustest, kes vastutavad püügidokumentide või reekspordisertifikaatide kinnitamise eest, edastades nende nime ja täieliku aadressi, vajaduse korral ka individuaalset volitust omava kinnitava ametniku nime ja ametinimetuse, dokumendi näidise, templi või pitsati jälje näidise ning vajaduse korral märgise näidised.

2. Kõnealusel teatisel on märgitud kuupäev, millal nende volitused jõustuvad. Ajakohastatud üksikasjad kinnitavate ametiasutuste kohta esitatakse komisjonile õigeaegselt.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kontaktpunktidest, kuhu tuleb teatada juhul, kui kerkivad püügidokumentide või reekspordisertifikaatidega seotud küsimused, ning edastavad nende nimed.

4. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 11 Iga-aastane aruanne programmi kohta

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile iga aasta 15. septembriks elektrooniliselt aruande programmi kohta, mis hõlmab ajavahemiku eelnenud aasta 1. juulist kuni käesoleva aasta 30. juunini ja mis sisaldab IV lisas sätestatud teavet.

2. Komisjon koostab ühenduse iga-aastase aruande programmi kohta ja saadab selle ICCATi sekretariaadile iga aasta 1. oktoobriks.

VII PEATÜKK LÕPPSÄTTED

Artikkel 12 Lisade muutmine

Komisjon võib lisasid muuta artiklis 13 sätestatud korras.

Muudatused on seotud kaitsemeetmetega, mille on vastu võtnud ICCAT, milles ühendus on osaline.

Artikkel 13 Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 alusel loodud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

3. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

Artikkel 14 Määruse (EÜ) nr 1984/2003 muutmine

1. Määrust (EÜ) nr 1984/2003 muudetakse järgmiselt:

(a) pealkirjas jäetakse välja sõnad „hariliku tuuni”;

(b) artikli 1 punktist a jäetakse välja sõnad „hariliku tuuni ( Thunnus thynnus )”;

(c) artiklist 2 jäetakse välja sõnad „hariliku tuuni”;

(d) artikli 3 punkt a jäetakse välja;

(e) artikli 4 lõike 1 esimene taane jäetakse välja;

(f) artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktist iii jäetakse välja sõnad „hariliku tuuni”;

(g) artikli 5 lõike 1 esimene taane jäetakse välja;

(h) artikli 6 lõike 1 teise lõigu punkt a jäetakse välja;

(i) artikli 8 punktist a jäetakse välja sõnad „hariliku tuuni”;

(j) artikli 9 lõike 2 punkt a jäetakse välja;

(k) I, IVa, IX ja XV lisa jäetakse välja.

2. Viiteid määrusele (EÜ) nr 1984/2003 väljajäetud sätetele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 15 Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA

ARTIKLI 2 PUNKTIS A OSUTATUD TOOTED. Toodete kirjeldus | Kombineeritud nomenklatuuri kood[8] |

Elus harilik tuun (Thunnus thynnus) | 0301 94 00 |

harilik tuun (Thunnus thynnus), värske või jahutatud, v.a filee ja muu liha | 0302 35 10 |

harilik tuun (Thunnus thynnus), värske või jahutatud, v.a filee ja muu liha, muu kui kalatoodete ja -konservide tööstuslikuks tootmiseks | 0302 35 90 |

terve harilik tuun (Thunnus thynnus), külmutatud, v.a filee ja muu liha kalatoodete ja -konservide tööstuslikuks tootmiseks | 0303 45 11 |

harilik tuun (Thunnus thynnus), ilma lõpuste ja sisikonnata, v.a filee ja muu liha kalatoodete ja -konservide tööstuslikuks tootmiseks | 0303 45 13 |

harilik tuun (Thunnus thynnus), külmutatud, muu kui terve või ilma lõpuste ja sisikonnata, v.a filee ja muu liha kalatoodete ja -konservide tööstuslikuks tootmiseks | 0303 45 19 |

harilik tuun (Thunnus thynnus), külmutatud, v.a filee ja muu liha muu kui kalatoodete ja -konservide tööstuslikuks tootmiseks | 0303 45 90 |

hariliku tuuni (Thunnus thynnus) filee, värske või jahutatud | ex 0304 19 39 |

muu liha kui hariliku tuuni (Thunnus thynnus) filee, värske või jahutatud | ex 0304 19 39 |

hariliku tuuni (Thunnus thynnus) filee ja muu liha, külmutatud | ex 0304 29 45 |

hariliku tuuni (Thunnus thynnus) muu liha | ex 0304 99 99 |

hariliku tuuni (Thunnus thynnus) jahu, -pulber ja -graanulid | ex 0305 10 00 |

hariliku tuuni (Thunnus thynnus) maks ja mari, kuivatatud, suitsutatud, soolatud või soolvees | ex 0305 20 00 |

hariliku tuuni (Thunnus thynnus) filee, kuivatatud, soolatud või soolvees, kuid suitsutamata | ex 0305 30 90 |

suitsutatud harilik tuun (Thunnus thynnus), sh filee | ex 0305 49 80 |

kuivatatud harilik tuun (Thunnus thynnus), soolatud või mitte, kuid suitsutamata | ex 0305 59 80 |

harilik tuun (Thunnus thynnus), soolatud, kuid mitte kuivatatud või suitsutatud, ja soolvees | ex 0305 69 80 |

harilik tuun (Thunnus thynnus), tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana, kalatooted ja –konservid taimeõlis | ex 1604 14 11 |

harilik tuun (Thunnus thynnus), tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana, kalatooted ja -konservid muus kui taimeõlis, nn seljafileed | ex 1604 14 16 |

harilik tuun (Thunnus thynnus), tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana, kalatooted ja -konservid muus kui taimeõlis ja muud kui nn seljafileed | ex 1604 14 18 |

harilik tuun (Thunnus thynnus), muu kui tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana, kalatooted ja -konservid | ex 1604 20 70 |

II LISA

ANDMED, MIS TULEB KANDA HARILIKU TUUNI PÜÜGI DOKUMENTI

1. ICCATi hariliku tuuni püügi dokumendi number

2. Püüki käsitlev teave

Laeva või mõrra kirjeldus

Püügilaeva või mõrra nimi

Lipuriik või mõrra asukoha riik

Laevade või mõrdade ICCATi registri numbrid (võimaluse korral)

Püügi kirjeldus

Kuupäev, püügipiirkond ja kasutatud püügivahend

Kalade arv, ligikaudne kogukaal ja kala keskmine kaal

Märgise number (võimaluse korral)

Ühise püügioperatsiooni number ICCATi registris (võimaluse korral)

Valitsusasutuse kinnitus

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, aadress, allkiri, pitser ja kuupäev.

3. Kaubanduslik teave eluskala puhul

Toote kirjeldus

Eluskaal kokku, kalade arv, püügipiirkond

Eksportija/müüja teave

Ekspordi või lähetamise koht (kui meres, märkige püügipiirkond, kust harilik tuun püüti)

Eksportiva ettevõtte nimi, aadress, allkiri ja kuupäev

Kalakasvandus (nimi ja ICCATi nr) ja sihtriik

Transportimise kirjeldus (lisada asjaomased dokumendid)

Importija/ostja teave

Impordi- või sihtkoht

Importiva ettevõtte nimi, aadress, allkiri ja alla kirjutamise kuupäev

Valitsusasutuse kinnitus

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, aadress, allkiri, pitser ja kuupäev.

4. Üleviimist käsitlev teave

Puksiirlaeva kirjeldus

ICCATI üleviimisdeklaratsiooni number

Laeva nimi ja lipuriik

ICCATi registri number ja veetava sumba number (võimaluse korral)

Üleviimise ajal surnud kalade arv, kogumass

5. Ümberlaadimist käsitlev teave

Transpordilaeva kirjeldus

Nimi

Lipuriik

ICCATi registri number

Kuupäev

Sadam (nimi ja riik või koordinaadid)

Toote kirjeldus

(F/FR; RD/GG/DR/FL/OT)

Kogumass (neto)

Valitsusasutuse kinnitus

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, aadress, allkiri, pitser ja kuupäev.

6. Kalakasvandust käsitlev teave

Kalakasvatusrajatise kirjeldus

Nimi, kalakasvanduse asukoha liikmesriik

ICCATi FFB nr ja kasvanduse asukoht

Osalemine rahvusvahelises valikuuringu programmis (jah või ei)

Sumba kirjeldus

Sumpa paneku kuupäev, sumba number

Kalade kirjeldus

Kalade ligikaudne arv, kogukaal ja keskmine kaal

Vaatlemist käsitlev teave

Nimi, ametinimetus, allkiri

Valitsusasutuse kinnitus

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, aadress, allkiri, pitser ja kuupäev.

7. Kalakasvanduste väljapüügiga seotud teave

Väljapüügi kirjeldus

Väljapüügi kuupäev

Kalade arv, (ligikaudne) kogumass ja keskmine mass

Märgise number (võimaluse korral)

Hinnanguline jagunemine suuruse järgi (<8 kg, 8–30 kg, >30 kg)

Valitsusasutuse kinnitus

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, aadress, allkiri, pitser ja kuupäev.

8. Kaubanduslik teave

Toote kirjeldus

(F/FR; RD/GG/DR/FL/OT (kui selles jaos on märgitud eri liiki tooted, siis märgitakse kaal iga tooteliigi kohta eraldi)

Kogumass (neto)

Eksportija/müüja teave

Ekspordi- või lähetamise koht

Eksportiva ettevõtte nimi, aadress, allkiri ja kuupäev

Sihtriik

Transportimise kirjeldus (lisada asjaomased dokumendid)

Valitsusasutuse kinnitus

Ametiasutuse nimi ja allakirjutanu nimi, ametinimetus, aadress, allkiri, pitser ja kuupäev.

Importija/ostja teave

Impordi- või sihtkoht

Importiva ettevõtte nimi, aadress, allkiri ja alla kirjutamise kuupäev

III LISA

[pic]

[pic]

IV LISA

ANDMED, MIDA PEAB SISALDAMA HARILIKU TUUNI REEKSPORDISERTIFIKAAT

1. Reekspordisertifikaadi number

2. Reeksporti käsitlev osa

Reeksportiv liikmesriik

Reekspordikoht*

3. Imporditud hariliku tuuni kirjeldus

Tooteliik F/FR RD/GG/DR/FL/OT

Netomass (kg)

Püügidokumendi number (numbrid) ja importimise kuupäev(ad)

Kalapüügilaeva(de) lipuriik(-riigid) või mõrra asukohariik, vajaduse korral

4. Reeksporditava hariliku tuuni kirjeldus

Tooteliik F/FR RD/GG/DR/FL/OT

Netomass (kg)

Vastav(ad) püügidokumendi(-dokumentide) number (numbrid) 3. punktist??

5. Reeksportija teatis

Nimi

Aadress

Allkiri

Kuupäev

6. Ametiasutuste kinnitus

Ametiasutuse nimi ja aadress

Ametniku nimi ja ametinimetus

Allkiri

Kuupäev

Valitsusasutuse pitser

7. Importi käsitlev osa

Importija teatis hariliku tuuni partii importimise kohta liikmesriiki või konventsiooniosalisele

Importija nimi ja aadress

Importija esindaja nimi ja allkiri ning kuupäev

Impordikoht: Linn ja konventsiooniosaline

Märkus – lisatakse püügidokumendi/-dokumentide ja transpordidokumendi/-dokumentide koopia(d).

[pic]

V LISA

ICCATI HARILIKU TUUNI PÜÜGI DOKUMENTEERIMISE PROGRAMMI RAKENDAMISE ARUANNE

Aruande esitav liikmesriik:

Võrdlusperiood: juuli [2XXX] kuni 30. juuni [2XXX]

1. Püügidokumentidest saadud teave:

– kinnitatud püügidokumentide arv;

– saadud kinnitatud püügidokumentide arv;

– hariliku tuuni koguhulk, millega kaubeldi sisekaubanduse raames, jaotusega püügipiirkondade ja püüniste kaupa

– imporditud, eksporditud, kalakasvandustesse üleviidud, reeksporditud hariliku tuuni kogumass, jaotusega konventsiooniosaliste, reekspordi või sihtkoha, püügipiirkondade ja püüniste kaupa;

– püügidokumentide kontrollimiste arv, mida nõuti teistelt liikmesriikidelt või konventsiooniosalistelt, ning kokkuvõtlikud tulemused

– püügidokumentide kontrollimiste nõuete arv, mis saadi teistelt liikmesriikidelt või konventsiooniosalistelt, ning kokkuvõtlikud tulemused

– hariliku tuuni partiide koguhulk, mille kohta langetati keelav otsus, koos jaotusega toodete, tegevuse laadi (sisekaubandus, import, eksport, reeksport, üleviimine kalakasvandustesse) kohta, keelustamise põhjused ja liikmesriigid, konventsiooniosalised ja/või kolmandad riigid, kust tuunid olid pärit või mis olid partii sihtkohaks.

2. Partiisid käsitlev teave vastavalt artikli 9 lõikele 1:

– partiide arv

– hariliku tuuni koguhulk koos jaotusega toodete, tegevuse laadi (sisekaubandus, import, eksport, reeksport, üleviimine kalakasvandustesse) kohta, liikmesriigid, konventsiooniosalised või muud artikli 9 lõikes 1 osutatud riigid.

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1.

[4] EÜT L 189, 3.7.1998, lk 14.

[5] EÜT L 177, 16.7.1996, lk 24.

[6] EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33.

[7] ELT L 295, 13.11.2003, lk 1.

[8] Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa (EÜT L 256, 7.9.1987, lk. 1–675), määrust on viimati muudetud komisjoni 23. aprilli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 332/2009, millega muudetakse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa (ELT L 104, 24.4.2009, lk 3).