EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)
16. juuli 2026 ( *1 )
Eelotsusetaotlus – Õigusriik – Kohtunike sõltumatus – ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 – Riigisisesed õigusnormid, mis võimaldavad kontrollida, kas Sąd Najwyższys (Poola kõrgeim kohus) ametis oleva kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse nõudeid on järgitud – Nende nõuete täitmist kontrolliva kohtukoosseisu koosseis – Sellise koosseisu liikme ametisse nimetamise tingimuste nõuetevastasus – Sellest nõuetevastasuse tagajärjed – Erapooletus – Liidu õiguse esimus
Liidetud kohtuasjades C‑96/24, C‑103/24 ja C‑112/24,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) 11. jaanuari 2024. aasta otsustega esitatud kolm eelotsusetaotlust, mis saabusid Euroopa Kohtusse vastavalt 6., 7. ja 12. veebruaril 2024, menetlustes
X. Y. (C‑96/24),
X. Y. (C‑103/24),
L. S. (C‑112/24)
menetluses osalesid:
Prokuratura Krajowa,
Rzecznik Dyscyplinarny Sądu Najwyższego,
Zastępca Rzecznika Dyscyplinarnego przy Sądzie Okręgowym w Piotrkowie Trybunalskim,
EUROOPA KOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja president I. Jarukaitis (ettekandja), Euroopa Kohtu president K. Lenaerts neljanda koja kohtuniku ülesannetes, kohtunikud M. Condinanzi, N. Jääskinen ja R. Frendo,
kohtujurist: N. Emiliou,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
|
– |
Poola valitsus, esindajad: B. Majczyna ja S. Żyrek, |
|
– |
Euroopa Komisjon, esindajad: K. Herrmann ja P. J. O. Van Nuffel, |
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
kohtuotsuse
|
1 |
Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, lähtudes Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklist 47. |
|
2 |
Taotlused on esitatud Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunikku X. Y‑it (kohtuasi C‑96/24) puudutavas menetluses nimetatud kohtu koosseisu kuuluvas Izba Odpowiedzialności Zawodowejs (ametialase vastutuse kolleegium) seoses prokuratuuri taotlusega saada luba alustada selle kohtuniku suhtes kriminaalmenetlust ning ametialase vastutuse kolleegiumis toimuvates distsiplinaarmenetlustes, mis on algatatud Sąd Rejonowy w P. (P rajoonikohus, Poola) kohtunike X. Y‑i ja L. S‑i suhtes (kohtuasjad C‑103/24 ja C‑112/24). |
Õiguslik raamistik
Kõrgeima kohtu seadus
|
3 |
8. detsembri 2017. aasta kõrgeima kohtu seaduse (ustawa o Sądzie Najwyższym) (Dz. U. 2018, jrk nr 5), mida on muudetud 9. juuni 2022. aasta seadusega, millega muudetakse kõrgeima kohtu seadust ja teatavaid teisi seadusi (ustawa o zmianie ustawy o Sądzie Najwyższym oraz niektórych innych ustaw) (Dz. U. 2022, jrk nr 1259) (edaspidi „kõrgeima kohtu seadus“), artiklis 29 on sätestatud: „[…] 2. [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] või selle organite tegevuse raames ei ole lubatud kahtluse alla seada [kohtute], riigi põhiseaduslike organite või kontrolli- ja õiguskaitseorganite legitiimsust. 3. [Sąd Najwyższyl (kõrgeim kohus)] või muul võimuorganil ei ole lubatud tuvastada ega hinnata seda, kas kohtuniku ametikohale nimetamine või sellest ametisse nimetamisest tulenev õigusemõistmise pädevus on õiguspärane. 4. [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] kohtuniku ametikohale nimetamise asjaolud ei saa olla ainus põhjus selle kohtuniku osalusel tehtud otsuse vaidlustamiseks või tema sõltumatuse ja erapooletuse kahtluse alla seadmiseks. 5. [Sąd Najwyższy (kõrgeima kohtu)] kohtuniku või [sellesse kohtusse] lähetatud kohtuniku puhul võib kontrollida sõltumatuse ja erapooletuse nõuete täitmist, võttes arvesse tema ametisse nimetamise asjaolusid ja tema käitumist pärast ametisse nimetamist, lõikes 7 osutatud menetlusosalise taotlusel, kui see võib konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades viia sõltumatuse või erapooletuse põhimõtte rikkumiseni, mis mõjutab kohtuasja tulemust, võttes arvesse menetlusosalise olukorda ja kohtuasja laadi. 6. Taotluse tuvastada, et lõikes 5 sätestatud nõuded on täidetud [edaspidi „sõltumatuse ja erapooletuse kontroll“], võib esitada [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] kohtuniku või sellesse kohtusse lähetatud kohtuniku vastu, kes on määratud kohtukoosseisu, kes vaatab läbi:
[…] 7. Igal menetlusosalisel [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] menetluses on lõikes 6 nimetatud juhtudel õigus selline taotlus esitada. […] 9. Taotlus peab vastama menetlusdokumendile esitatavatele nõuetele ja sisaldama lisaks järgmist:
10. Taotlus, mis ei vasta kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõikes 9 sätestatud tingimustele, jäetakse vastuvõetamatuna läbi vaatamata, ilma et taotlejale antaks võimalust vormivead parandada. Samuti jäetakse läbi vaatamata tähtaega ületades esitatud või muul põhjusel vastuvõetamatu taotlus. […] 15. [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] vaatab taotluse läbi kinnisel istungil viiest kohtunikust koosnevas kolleegiumis, mis valitakse loosi teel kõigi [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] liikmete hulgast, pärast selle kohtuniku ärakuulamist, kelle vastu taotlus esitati, välja arvatud juhul, kui ärakuulamine on võimatu või väga keeruline. Kohtunik võib esitada oma seisukohad kirjalikult. Asjaomane kohtunik jäetakse loosimisest välja. […] 18. Taotluse rahuldamise korral taandab [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] asjaomase kohtuniku kohtuasja arutamisest. Kohtuniku taandamine ühes kohtuasjas ei saa olla alus kohtuniku taandamiseks teistest tema osalusel läbi vaadatavatest kohtuasjadest. […] 21. Taotluse läbivaatamise tulemusel tehtud kohtumääruse võib kaevata edasi [Sąd Najwyższyle (kõrgeim kohus)] seitsmeliikmelises kohtukoosseisus, mis valitakse loosi teel [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] kõigi liikmete hulgast. Asjaomane kohtunik ja edasikaevatud kohtumääruse tegemisel osalenud kohtunik jäetakse loosimisest välja. […] 24. Seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse taotluse menetlemise suhtes kohaldatavaid menetlusküsimusi käsitlevaid eeskirju mutatis mutandis nii taotluse alusel algatatud menetlusele kui ka kaebemenetlusele. […]“. |
Üldkohtute korralduse seadus
|
4 |
27. juuli 2001. aasta üldkohtute korralduse seaduse (ustawa Prawo o ustroju sądów powszechnych; Dz. U. nr 98, jrk nr 1070) põhikohtuasja asjaolude suhtes kehtinud redaktsioonis oli artiklis 128 sätestatud: „Karistusseadustiku üldosa sätteid ja kriminaalmenetluse seadustiku sätteid, välja arvatud artiklid 344a ja 396a, kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva peatükiga reguleerimata kohtuasjade suhtes, võttes arvesse distsiplinaarmenetluse laadist tulenevaid eripärasid.“ |
Kriminaalmenetluse seadustik
|
5 |
6. juuni 1997. aasta kriminaalmenetluse seadustiku (ustawa – Kodeks postępowania karnego; Dz. U. 1997, nr 89, jrk nr 555), mida on muudetud (edaspidi „kriminaalmenetluse seadustik“), artiklid 40 ja 41 näevad ette juhud, mil kohtunikku peetakse seaduse kohaselt asja arutamiseks sobimatuks (judex inhabilis, kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 40), ning juhud, mil on võimalik esitada taandamise taotlus, milleks on eelkõige juhud, kui esineb asjaolu, mis võib tekitada põhjendatud kahtluse kohtuniku erapooletuse suhtes tema menetleda olevas kohtuasjas (judex suspectus, kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 41). |
Menetlus põhikohtuasjas ja eelotsuse küsimused
Kohtuasi C‑96/24
|
6 |
Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) ametialase vastutuse kolleegiumis toimub menetlus loa andmiseks alustada selles kohtus ametis oleva kohtuniku X. Y‑i suhtes kriminaalmenetlust, mis tooks kaasa tema puutumatuse äravõtmise. |
|
7 |
Selles menetluses esitas kohtunik X. Y. kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõike 5 alusel taotluse kontrollida, kas kohtunik A. K., kes vaatab ametialase vastutuse kolleegiumis asja läbi ainukohtunikuna, vastab sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele. X. Y. väitis eelkõige, et see kohtunik nimetati Sąd Najwyższysse (kõrgeim kohus) Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda, Poola) (edaspidi „KRS“) uue koosseisu ettepanekul, ning tõi esile kõnealuse kohtuniku meedias levitatud avalduse, milles ta eristas „vanu“ ja „uusi“ kohtunikke, rõhutades, et esimesed „käituvad tahumatult ja ebaviisakalt, kahjustades kohtuniku ameti väärikust“. |
|
8 |
Kõrgeima kohtu seaduse artiklis 29 ette nähtud menetluse kohaselt pidi selle taotluse läbi vaatama Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) liikmete hulgast loosi teel valitud viiest kohtunikust koosnev erikoosseis. Käesoleval juhul koosneb see koosseis kolmest kohtunikust, kes nimetati ametisse endise KRSi ettepanekul, ning kahest kohtunikust – Z. B‑st ja A. S‑ist –, kes nimetati ametisse KRSi uue koosseisu ettepanekul samasuguses menetluses nagu kohtunik A. K. |
|
9 |
Kohtunik X. Y. esitas kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõike 5 alusel sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotlused kohtunike Z. B. ja A. S‑i suhtes. Need taotlused tunnistati vastuvõetamatuks Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) esimehe, kes on ühtlasi ametialase vastutuse kolleegiumi eesistuja, kahe kohtumäärusega, kuna sõltumatuse ja erapooletuse nõuete järgimise kontrolli menetlus ei ole kohaldatav kohtunikele, kes valitakse loosi teel seda liiki taotlusi lahendavasse kohtukoosseisu. |
|
10 |
Kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõike 24 ning kriminaalmenetluse seadustiku artikli 40 jj alusel nõudis selle viieliikmelise kohtukoosseisu, kellele käesoleva kohtuotsuse punktis 7 nimetatud taotlus esitati, ettekandja-kohtunik, kes nimetati ka ise ametisse endise KRSi ettepanekul ja kes on eelotsusetaotluse esitanud kohtunik, kohtunike Z. B. ja A. S‑i taandamist, leides, et nad ei pruugi vastata sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele. Ta rõhutas samuti, et taandamise taotlust ei peaks läbi vaatama Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunik, kes nimetati ametisse kohtunike ametisse nimetamise uues menetluses, milles osaleb KRSi uus koosseis. |
|
11 |
See taandamise taotlus tunnistati 14. detsembri 2023. aasta kohtumäärusega vastuvõetamatuks kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõike 4 ning kriminaalmenetluse seadustiku artikli 41 lõigete 1 ja 2 alusel ning lähtudes analoogiast üldkohtute korralduse seaduse põhikohtuasjades kohaldatava redaktsiooni artikliga 128. Selle määruse tegi Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunik, kes oli nimetatud sellele ametikohale ametisse nimetamise menetluses KRSi uue koosseisu resolutsiooni alusel. |
|
12 |
Eelotsusetaotluse esitanud kohtu märgitu kohaselt ei võimalda kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõikes 5 ette nähtud võimalus esitada taotlus Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse kontrollimiseks heastada seaduse alusel moodustatud sõltumatu ja erapooletu kohtu nõude rikkumist, seda enam, et Poola seadusandja on seda võimalust märkimisväärselt piiranud. Nimelt keelab selle seaduse artikli 29 lõige 4 seada kahtluse alla kohtuniku sõltumatust või erapooletust üksnes tema ametisse nimetamisega seotud asjaolude alusel. |
|
13 |
Sellega seoses märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotluses asjaomase kohtuniku käitumisega pärast tema ametisse nimetamist seotud asjaolude mainimine ei saa kaasa tuua taotluse vastuvõetamatust. Kui aga sellised asjaolud ei võimalda tuvastada sõltumatuse ja erapooletuse nõuete rikkumist, jäetakse see taotlus rahuldamata, sealhulgas juhul, kui asjaomane kohtunik on ametisse nimetatud menetluses, milles esinevad rasked nõutetevastasused. |
|
14 |
Lisaks piirab kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõige 6 nende kohtuasjade ulatust, milles saab taolise taotluse esitada ja rahuldada. |
|
15 |
Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul eeldas Poola seadusandja põhjendamatult, et kohtuniku nimetamine KRSi uue koosseisu ettepanekul vastab automaatselt seaduse alusel moodustatud sõltumatu ja erapooletu kohtu nõudele. Seega ei tekita see seadusega kehtestatud süsteem mitte ainult loogilisi vastuolusid, vaid põhineb ka ringpõhjendusel. |
|
16 |
Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et vaatamata sellele, et kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõige 5 on ilmselgelt vastuolus liidu õigusega ning Roomas 4. novembril 1950 allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (edaspidi „EIÕK“), on vaja, et Euroopa Kohus teeks esitatud küsimuste kohta otsuse. Kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõikes 5 jj ette nähtud õiguslik mehhanism kujutab endast nimelt seadusandlikku hübriidlahendust, mille eesmärk on de facto seadustada kohtunikud, kes on Sąd Najwyższysse (kõrgeim kohus) ametisse nimetatud viisil, mis ei vasta seaduse alusel moodustatud sõltumatu ja erapooletu kohtu nõudele. |
|
17 |
Eelotsusetaotluse esitanud kohus lisab, et Euroopa Kohtult on vaja selgitust, kuidas tuleks liidu õigust arvestades menetleda sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotlusi, eelkõige liikmesriigi kohtuniku poolt, kes on määratud asja arutama pädevasse, kuid nõuetevastase koosseisuga kohtukoosseisu, ning kes on ammendanud riigisisesed õiguslikud võimalused saavutada nõuetekohane koosseis. |
|
18 |
Neil asjaoludel otsustas Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus), mis tegutseb ainukohtunikust koosnevas koosseisus, menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
|
Kohtuasi C‑103/24
|
19 |
Pärast distsiplinaarmenetluse algatamist Sąd Rejonowy w P. (P rajoonikohus) kohtuniku X. Y‑i suhtes Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) ametialase vastutuse kolleegiumis määrati kohtunikud K. B. ja C. W. ning M. M., kes ei ole kutseline kohtunik, seda menetlust läbi viivasse kohtukoosseisu. |
|
20 |
Selle menetluse raames esitas distsiplinaarmenetlusalune kohtunik X. Y. kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõike 5 alusel taotluse kontrollida, kas sellesse distsiplinaarasja läbi vaatavasse kohtukoosseisu kuuluv kohtunik K. B. vastab sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et ta nimetati Sąd Najwyższysse (kõrgeim kohus) KRSi uue koosseisu ettepanekul. Ühtlasi taotles kohtunik X. Y. kohtunik K. B. taandamist selles distsiplinaarasjas. |
|
21 |
Selle taotluse lahendamiseks moodustati loosi teel Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) viiest kohtunikust koosnev erikoosseis. Sellesse kuuluvad kolm kohtunikku, kes nimetati ametisse endise KRSi ettepanekul, ning kaks kohtunikku – C. W. ja B. Z. –, kes nimetati ametisse KRSi uue koosseisu ettepanekul samasuguses menetluses nagu kohtunik K. B. |
|
22 |
Eelotsusetaotlusest nähtub, et vastupidi kahele teisele käesoleva kohtuotsuse esemeks olevale kohtuasjale otsustas selles koosseisus ettekandja-kohtunik, kes nimetati ka ise ametisse endise KRSi ettepanekul ja kes on eelotsusetaotluse esitanud kohtunik, mitte esitada taotlust taandada KRSi uue koosseisu ettepanekul ametisse nimetatud kohtunikud C. W. ja B. Z., kuna sarnased taotlused olid jäetud ilma sisulise läbivaatamiseta rahuldamata, mistõttu on tema arvates mis tahes uus taotlus selles mõttes kasutu. |
|
23 |
Neil asjaoludel otsustas Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus (ainukohtunik)) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
|
Kohtuasi C‑112/24
|
24 |
Pärast distsiplinaarmenetluse algatamist Sąd Rejonowy w P. (P rajoonikohus) kohtuniku L. S‑i suhtes Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) ametialase vastutuse kolleegiumis määrati seda menetlust läbi viivasse kohtukoosseisu kohtunik K. B. |
|
25 |
Selle menetluse raames esitas distsiplinaarmenetlusalune kohtunik kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõike 5 alusel taotluse kontrollida, kas sellesse distsiplinaarasja läbi vaatavasse kohtukoosseisu kuuluv kohtunik K. B. vastab sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele, kuna see kohtunik nimetati Sąd Najwyższysse (kõrgeim kohus) KRSi uue koosseisu ettepanekul. |
|
26 |
Kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõikes 15 ette nähtud menetluse kohaselt moodustati selle taotluse lahendamiseks loosi teel Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) viiest kohtunikust koosnev erikoosseis. See koosseis koosneb neljast kohtunikust, kes nimetati ametisse endise KRSi ettepanekul, samas kui viies kohtunik X. Y. nimetati oma ametikohale KRSi uue koosseisu ettepanekul samadel asjaoludel nagu kohtunik K. B. |
|
27 |
Üks selle kohtukoosseisu liige, kes nimetati ametisse endise KRSi ettepanekul, esitas taotluse taandada kohtunik X. Y. vastavalt kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõikele 5 koostoimes kriminaalmenetluse seadustiku artikliga 40 jj põhjusel, et kohtunik X. Y‑i osalemine ohustab kõnealuse kohtukoosseisu erapooletust. |
|
28 |
See taandamise taotlus tunnistati vastuvõetamatuks 29. novembri 2023. aasta kohtumäärusega, mille tegi Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunik, kes oli samuti ametisse nimetatud KRSi uue koosseisu ettepanekul. |
|
29 |
Neil asjaoludel otsustas Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus (ainukohtunik)) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
|
Menetlus Euroopa Kohtus
|
30 |
Euroopa Kohtu presidendi 26. märtsi 2024. aasta otsusega liideti kohtuasjad C‑96/24, C‑103/24 ja C‑112/24 kirjaliku ja suulise menetluse jaoks ning kohtuotsuse tegemiseks. |
Euroopa Kohtu pädevus
|
31 |
Kõigepealt on oluline meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on Euroopa Kohtul omaenda pädevuse või talle esitatud eelotsusetaotluse vastuvõetavuse hindamiseks kohustus kontrollida asjaolusid, mille alusel liikmesriigi kohus tema poole pöördus (22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Prokurator Generalny (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium – ametisse nimetamine), C‑508/19, EU:C:2022:201, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
32 |
Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et Euroopa Kohus võib talle ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotlust menetledes liidu õigust tõlgendada üksnes talle antud pädevuse piires (19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus), C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 77 ning seal viidatud kohtupraktika). |
|
33 |
Käesoleval juhul esineb kõigis kolmes liidetud kohtuasjas esitatud küsimuste sõnastuses mõningaid lahknevusi liidu õigusnormide osas, mille tõlgendamist taotletakse. Mõned küsimused puudutavad nimelt ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ja harta artikli 47 tõlgendamist, samas kui teised puudutavad ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tõlgendamist harta artiklist 47 lähtudes. Seetõttu tuleks täpsustada viimati nimetatud sätte kohaldamisala. |
|
34 |
Harta kohaldamisala seoses liikmesriikide tegevusega on määratletud harta artikli 51 lõikes 1, mille kohaselt on harta sätted liikmesriikidele ette nähtud üksnes liidu õiguse kohaldamise korral, ning selle sättega on kinnitatud väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt on liidu õiguskorras tagatud põhiõigused kohaldatavad kõigis liidu õigusega reguleeritud olukordades, kuid mitte muudes olukordades (19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus), C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 78 ning seal viidatud kohtupraktika). |
|
35 |
Käesoleval juhul ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus toonud harta artikli 47 osas välja mingit teavet, millest nähtuks, et põhikohtuasi puudutab liidu õiguse sellise normi tõlgendamist või kohaldamist, mida kohaldataks riigisisesel tasandil. |
|
36 |
Järelikult ei ole harta artikkel 47 sellisena vastavalt harta artikli 51 lõikele 1 käesolevas kohtuasjas kohaldatav. |
|
37 |
Kuna ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga kohustatakse kõiki liikmesriike kehtestama liidu õigusega hõlmatud valdkondades tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalikud õiguskaitsevahendid eelkõige harta artikli 47 tähenduses, tuleb viimati nimetatud artiklit ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tõlgendamisel siiski nõuetekohaselt arvesse võtta (3. juuli 2025. aasta kohtuotsus Lita ja Jeszek, C‑646/23 ja C‑661/23, EU:C:2025:519, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 4. septembri 2025. aasta kohtuotsus AW T, C‑225/22, EU:C:2025:649, punkt 34). |
|
38 |
Teiseks tuleb rõhutada, et ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu kohaselt peavad liikmesriigid ette nägema liidu õigusega hõlmatud valdkondades isikute tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse. Seega on liikmesriigi ülesanne kehtestada selline õiguskaitsevahendite ja menetluste süsteem, millega on neis valdkondades tagatud tõhus kohtulik kontroll (26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny, C‑558/18 ja C‑563/18, EU:C:2020:234, punkt 32 ning seal viidatud kohtupraktika). |
|
39 |
Mis puutub ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu esemelisse kohaldamisalasse, siis selle sätte kohaselt on selleks „liidu õigusega hõlmatud valdkonnad“, sõltumata olukorrast, milles liikmesriigid liidu õigust kohaldavad (11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 35 ning seal viidatud kohtupraktika). |
|
40 |
Seega on ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik muu hulgas kohaldatav kõigi riigisiseste organite suhtes, kes kohtuna võivad lahendada küsimusi, mis on seotud liidu õiguse kohaldamise või tõlgendamisega ja kuuluvad seega liidu õigusega hõlmatud valdkonda (26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny, C‑558/18 ja C‑563/18, EU:C:2020:234, punkt 34 ning seal viidatud kohtupraktika). |
|
41 |
Nii on see ka eelotsusetaotluse esitanud kohtu puhul, kellel tegelikult võib tekkida vajadus lahendada liidu õiguse kohaldamise või tõlgendamisega seotud küsimusi ning kes selles õiguses määratletud tähenduses „kohtuna“ on osa Poola õiguskaitsevahendite süsteemist „liidu õigusega hõlmatud valdkondades“ ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses, mistõttu see kohus peab vastama tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele (vt analoogia alusel 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 37 ning seal viidatud kohtupraktika). |
|
42 |
Seega on Euroopa Kohus käesolevas kohtuasjas pädev tõlgendama ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku harta artiklist 47 lähtudes. |
Eelotsuse küsimuste analüüs
Esimese küsimuse punkt c kohtuasjades C‑96/24 ja C‑112/24
|
43 |
Kohtuasjades C‑96/24 ja C‑112/24 esitatud esimese küsimuse punktiga c palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb harta artiklist 47 lähtudes tõlgendada nii, et juba kohtuniku ametikohale nimetamise asjaolud üksi võivad olla sellised, et nende tõttu rikutakse õigust sõltumatule ja erapooletule seaduse alusel moodustatud kohtule nende sätete tähenduses. |
|
44 |
Kõigepealt tuleb meenutada Euroopa Kohtu praktikat, millest tuleneb, et kuigi liikmesriikide kohtukorraldus – eeskätt liikmesriigi kohtute asutamine, koosseis ja toimimine – kuulub liikmesriikide endi pädevusse, tuleb liikmesriigil selle pädevuse teostamisel siiski täita kohustusi, mis tulenevad liidu õigusest, sealhulgas ELL artiklist 19 (vt selle kohta 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 28). |
|
45 |
Seejuures on ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus osutatud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte liidu õiguse üldpõhimõte, mis on sätestatud eeskätt EIÕK artikli 6 lõikes 1, millele vastab harta artikli 47 teine lõik. Nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 37, tuleb viimati nimetatud sätet seega artikli 19 lõike 1 teise lõigu tõlgendamisel nõuetekohaselt arvesse võtta (vt selle kohta 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 42). |
|
46 |
Sõltumatusse ja erapooletusse seaduse alusel moodustatud kohtusse pöördumise võimaluse tagatised, eelkõige need, millest tuleneb sellise kohtu määratlus ja selle koosseis, kujutavad endast õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele nurgakivi. Selleks et oleks tagatud usaldus, mida demokraatliku ühiskonna kohtud peavad õigussubjektile sisendama, peab tõsise kahtluse korral saama kontrollida, kas oma koosseisu poolest kujutab organ endast sellist kohut (24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 69 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
47 |
Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et liidu õiguse kohaselt nõutavate sõltumatuse ja erapooletuse tagatiste olemasolu eeldus on selliste normide olemasolu, millega on reguleeritud muu hulgas asjaomase organi koosseis, selle liikmete nimetamine, nende ametiaja kestus ning nende taandumise, taandamise ja tagandamise alused ning mille alusel on võimalik ümber lükata õigussubjekti mis tahes põhjendatud kahtluse selles, kas kohtusüsteemiväliste tegurite mõju sellele organile on välistatud ja kas see organ on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalne (6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus W. Ż. (kõrgeima kohtu erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium – ametisse nimetamine), C‑487/19, EU:C:2021:798, punkt 109, ning 24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 70). |
|
48 |
Euroopa Kohus on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale viidates otsustanud, et kuigi õigus pöörduda „seaduse alusel moodustatud kohtusse“ on autonoomne õigus, on sellel siiski väga tihe seos „sõltumatuse“ ja „erapooletuse“ tagatistega. Õigusriigi toimimisele iseloomuliku võimude lahususe põhimõtte kohaselt peab olema tagatud kohtute sõltumatus seadusandlikust ja täidesaatvast võimust (24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
49 |
Sellega seoses taotletakse liidu õiguse tähenduses „seaduse alusel moodustatud kohtu“ nõudega eesmärki hoida kohtusüsteemi korraldus väljaspool täidesaatva võimu meelevalda ja tagada, et see valdkond on reguleeritud seadusega, mille seadusandlik võim on võtnud vastu kooskõlas tema pädevuse kasutamise normidega. Kõnealuses väljendis peegeldub eelkõige õigusriigi põhimõte ning see ei seostu mitte üksnes kohtu kui sellise olemasolu õigusliku alusega, vaid samuti kohtu koosseisuga igas kohtuasjas ja mis tahes muude riigisiseste sätetega, mille järgimata jätmise korral on ühe või mitme kohtuniku osalemine asja läbivaatamisel nõuetevastane ning mille hulka kuuluvad iseäranis sätted, millega on reguleeritud vastava kohtu liikmete sõltumatus ja erapooletus (vt selle kohta 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Simpson vs. nõukogu ja HG vs. komisjon (uuesti läbivaatamine), C‑542/18 RX‑II ja C‑543/18 RX‑II, EU:C:2020:232, punkt 73 ning seal viidatud kohtupraktika; 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus W. Ż. (kõrgeima kohtu erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium – ametisse nimetamine), C‑487/19, EU:C:2021:798, punkt 129, ning 24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 73). |
|
50 |
Seetõttu peavad kohtunike ametisse nimetamise otsuste vastuvõtmise sisulised tingimused ja menetlusnormid olema sellised, et nende põhjal ei saa pärast seda, kui kohtunik on ametisse nimetatud, õigussubjektidel tekkida põhjendatud kahtlust selles, kas kohtusüsteemiväliste tegurite mõju asjaomastele kohtunikele on välistatud ja kas nad on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalsed. Seejuures on eelkõige oluline, et need tingimused ja see kord oleksid koostatud nii, et need oleksid vastavuses käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis meenutatud nõuetega (24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 74 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
51 |
Mis täpsemalt puudutab kohtunike ametisse nimetamise menetlust, siis on Euroopa Kohus leidnud, et arvestades põhimõttelisi tagajärgi, mis sellel menetlusel on kohtuvõimu nõuetekohasele toimimisele ja legitiimsusele demokraatlikus õigusriigis, on selline menetlus tingimata harta artikli 47 teise lõigu tähenduses mõiste „seaduse alusel moodustatud kohus“ olemuslik element, ning täpsustanud, et see, kas kohus on selle sätte tähenduses sõltumatu, sõltub eelkõige kohtu liikmete ametisse nimetamise viisist (vt selle kohta 24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 75 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
52 |
Samas ei teki kohtuniku ametikohale nimetamise menetluses esineda võiva iga puuduse tagajärjel kahtlust selle kohtuniku sõltumatuses ja erapooletuses ega seega selles, kas kohtukoosseis, kuhu ta kuulub, on „sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohus“ liidu õiguse tähenduses (24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 76 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
53 |
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on asjaomases kohtusüsteemis ühe või mitme kohtuniku nõuetevastase ametisse nimetamise puhul tegemist „seaduse alusel moodustatud kohtu“ nõude rikkumisega eelkõige juhul, kui asjaomase nõuete eiramise laadi ja raskusastme tõttu tekib tegelik oht, et muud võimuharud, iseäranis täidesaatev võim, võivad kasutada oma kaalutlusõigust selle piire põhjendamatult ületades, ohustades sellega ametisse nimetamise menetluse tulemuse usaldusväärsust ja tekitades õigussubjektides põhjendatud kahtluse ühe või mitme kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse suhtes, nagu on see juhul, kui tegemist on selliste alusnormide kohaldamisega, mis moodustavad lahutamatu osa kohtusüsteemi ülesehitusest ja toimimisest (vt selle kohta 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Simpson vs. nõukogu ja HG vs. komisjon (uuesti läbivaatamine), C‑542/18 RX‑II ja C‑543/18 RX‑II, EU:C:2020:232, punkt 75, ning 24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 77 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
54 |
„Seaduse alusel moodustatud kohtu“ nõude rikkumise tuvastamine ja sellise rikkumise tagajärjed sõltuvad igakülgsest hinnangust teatud hulgale asjaoludele, mis kogumis soodustavad õigussubjektidel kohtunike sõltumatuse ja erapooletuse suhtes põhjendatud kahtluse tekkimist (24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 78 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
55 |
Kohaldades käesoleva kohtuotsuse punktides 46–48 meenutatud kohtupraktikat, leidis Euroopa Kohus 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsuse Krajowa Rada Sądownictwa (kohtuniku ametikohale jäämine) (C‑718/21, EU:C:2023:1015) punktis 77 seoses selle hindamisega, kas Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) Izba Kontroli Nadzwyczajnej i Spraw Publicznych (erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium) on „kohus“ ELTL artikli 267 tähenduses, et kõigist neist süsteemsetest ja kaudsetest asjaoludest, mis iseloomustavad mitme kohtuniku ametikohale nimetamist sellesse organisse, järeldub kogumis hinnatuna, et see organ ei ole „sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohus“ ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses, lähtudes harta artikli 47 teisest lõigust (vt selle kohta 4. septembri 2025. aasta kohtuotsus AW T, C‑225/22, EU:C:2025:649, punktid 49 ja 50). |
|
56 |
Samuti tõdes Euroopa Kohus 7. novembri 2024. aasta kohtuotsuse Prezes Urzędu Ochrony Konkurencji i Konsumentów (C‑326/23, EU:C:2024:940) punktides 35 ja 37, et puudused, mis mõjutasid eelotsusetaotluse esitanud organi moodustava ja Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) tsiviilkolleegiumisse nimetatud ainukohtuniku ametikohale nimetamise menetlust, on identsed nendega, mis mõjutasid erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumi kohtunike ametisse nimetamise menetlust, ning et need üksi on piisavad, et tekitada õigussubjektides põhjendatud ja tõsiseid kahtlusi selle kohtuniku sõltumatuses ja erapooletuses, mistõttu ei ole see kohtunik „kohus“ ELTL artikli 267 tähenduses. |
|
57 |
Seega võivad teatavad puudused kohtunike ametisse nimetamise protsessis üksi olla tõend selle kohta, et kõnealused kohtunikud ei vasta sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele. Sellistel juhtudel ei või menetlusosaliselt, kes tõstatab nende nõuete järgimise küsimuse, nõuda, et ta esitaks täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid nende nõuete väidetavat rikkumist. |
|
58 |
Mis puudutab kohtukoosseisu kuuluva kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotlust, milles palutakse kindlaks teha, kas see koosseis vastab seaduse alusel moodustatud sõltumatu ja erapooletu kohtu nõuetele ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses, lähtudes harta artiklist 47, siis peaks sellise taotluse esitanud menetlusosalisel olema võimalik piirduda selliste argumentide esitamisega, mis põhinevad üksnes selle kohtuniku ametikohale nimetamisega seotud asjaoludel ja tõendavad, et asjaomasel juhul on tegemist sellist laadi ja raskusega nõuetevastasusega, mis tekitab õigussubjektides kahtlusi tema sõltumatuses ja erapooletuses täidesaatva või seadusandliku võimu suhtes, ilma et oleks vaja tugineda muudele asjaoludele. |
|
59 |
Seega peab Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtukoosseis, kellele on antud ülesandeks kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 alusel lahendada nimetatud kohtu kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse küsimus, ise vastama sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohtu nõuetele ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses, lähtudes harta artiklist 47. |
|
60 |
Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb kohtuasjades C‑96/24 ja C‑112/24 esitatud esimese küsimuse punktile c vastata, et ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb harta artiklist 47 lähtudes tõlgendada nii, et kohtuniku ametikohale nimetamise asjaolud üksi võivad kaasa tuua selle, et rikutakse õigust sõltumatule ja erapooletule seaduse alusel moodustatud kohtule nimetatud sätete tähenduses, kui need asjaolud kujutavad endast sellise laadi ja raskusega nõuetevastasust, et see tekitab õigussubjektides põhjendatud kahtluse asjaomase kohtuniku sõltumatuse või erapooletuse suhtes. |
Esimese küsimuse punkt b kohtuasjades C‑96/24, C‑103/24 ja C‑112/24
|
61 |
Nendes kolmes kohtuasjas esitatud esimese küsimuse punktiga b soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb harta artiklist 47 lähtudes tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui selle kontrollimine, kas kohtus ametis oleva kohtuniku puhul on järgitud sõltumatuse ja erapooletuse nõudeid ning ühtlasi õigust seaduse alusel moodustatud kohtule nende sätete tähenduses, usaldatakse selle kohtu koosseisule, kuhu kuulub üks või mitu kohtunikku, kes on oma ametisse nimetamise tingimuste tõttu samas olukorras nagu kohtunik, kelle suhtes seda kontrolli läbi viiakse. |
|
62 |
Nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 45, on ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus osutatud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest tulenev liidu õiguse üldpõhimõte, mis on tagatud eelkõige EIÕK artikli 6 lõikega 1, mis vastab harta artikli 47 teisele lõigule. |
|
63 |
Lisaks tuleb tõdeda, et kuna hartas on sätestatud EIÕKga tagatud õigustele vastavad õigused, on harta artikli 52 lõike 3 eesmärk tagada vajalik kooskõla hartas sätestatud õiguste ja nende vastavate õiguste vahel, mis on tagatud EIÕKga, kahjustamata seejuures liidu õiguse autonoomiat. Selgitustes põhiõiguste harta kohta (ELT 2007, C 303, lk 17) on märgitud, et harta artikli 47 teine lõik vastab EIÕK artikli 6 lõikele 1. Euroopa Kohus peab seega tagama, et tõlgendusega, mille ta käesolevas asjas annab, oleks kindlustatud kaitse tasemel, mis ei ole vastuolus EIÕK artikli 6 lõikes 1 tagatuga, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Inimõiguste Kohus (vt selle kohta 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 46 ning seal viidatud kohtupraktika). |
|
64 |
Seda arvestades tuleb meenutada, et iga liikmesriik peab ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu kohaselt tagama, et organid, kelle ülesanne „kohtuna“ – liidu õiguses määratletud tähenduses – on liidu õiguse kohaldamise või tõlgendamise küsimuste lahendamine ja kes seega on liidu õigusega hõlmatud valdkondades liikmesriigi õiguskaitsevahendite süsteemi osa, vastavad tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele, mille hulka kuulub ka sõltumatuse nõue (11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 47 ning seal viidatud kohtupraktika). |
|
65 |
Sellega seoses tuleb meenutada, et olemuslikult õigusemõistmise ülesande juurde kuuluv kohtu sõltumatuse nõue on osa õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele ja põhiõiguse õiglasele kohtulikule arutamisele kesksest sisust, mis mõlemad on ülimalt tähtsad õigussubjektile liidu õigusest tulenevate õiguste ja ELL artiklis 2 osutatud liikmesriikide ühiste väärtuste, eeskätt õigusriigi kui väärtuse kaitse tagatised (11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 49 ning seal viidatud kohtupraktika). |
|
66 |
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on sõltumatuse nõudel kaks aspekti. Esimese, välise aspekti kohaselt eeldatakse, et asjasse puutuv organ täidab oma ülesandeid täiesti iseseisvalt, olemata kellegagi hierarhilises või alluvussuhtes ja saamata kelleltki korraldusi või juhiseid, olles seega kaitstud väljastpoolt lähtuva sekkumise või surve eest, mis võib vähendada selle organi liikmete otsustusvabadust ja mõjutada nende tehtavaid lahendeid (19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus), C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 121, ning 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 50). |
|
67 |
Teine, seesmine aspekt on seotud erapooletuse mõistega ning selle kohaselt peab organ hoidma võrdset distantsi menetlusosaliste ja huvide suhtes, mis viimastel on menetluse eseme vastu. Selle aspekti puhul eeldatakse, et peetakse kinni objektiivsusest ja vaidluse lahendamisel ei võeta arvesse ühtki huvi, mis ei ole rangelt seotud õigusnormi kohaldamisega (19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus), C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 122, ning 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 51). |
|
68 |
Nende sõltumatuse ja erapooletuse tagatiste vältimatu eeldus on muu hulgas organi koosseisu puudutavate selliste õigusnormide olemasolu, mis võimaldavad kummutada õigussubjekti mis tahes põhjendatud kahtluse selle kohta, kas kohtusüsteemiväliste tegurite mõju sellele organile on välistatud ja kas see organ on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalne (vt selle kohta 19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus), C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 123, ning 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 52). |
|
69 |
Mis puudutab täpsemalt erapooletuse põhimõtet, siis nõuab see, et kohtunikel ei oleks nende menetluses olevates vaidlustes mingit huvi, erapoolikust ega eelarvamust ning et nad kohtleksid kõiki pooli võrdselt ja õiglaselt. |
|
70 |
Euroopa Inimõiguste Kohus on otsustanud, et erapooletus tähendab tavaliselt eelarvamuste või erapoolikuse puudumist, mida saab kontrollida mitmel viisil. Nimetatud kohus leiab, et erapooletust tuleb hinnata, lähtudes subjektiivsest lähenemisviisist, mis seisneb selles, et võetakse arvesse konkreetse kohtuniku isiklikke veendumusi ja käitumist, et kontrollida, kas ta on ilmutanud tema menetluses olevas kohtuasjas eelarvamusi või erapoolikust, aga lähtudes ka objektiivsest lähenemisviisist, mis seisneb selles, et hinnatakse, kas kohus ise ja muu hulgas tema koosseis pakkusid piisavaid tagatisi, et välistada mis tahes põhjendatud kahtlus tema erapooletuses (vt selle kohta EIK 15. oktoobri 2009. aasta otsus Micallef vs. Malta, CE:ECHR:2009:1015JUD001705606, punkt 93). |
|
71 |
Erapooletuse objektiivse hindamise raames tuleb küsida, kas olenemata kohtunike isiklikust käitumisest annavad teatavad kontrollitavad asjaolud alust kahelda kohtunike erapooletuses. Seejuures võib tähtis olla ka mulje. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt tuleb siis, kui otsustatakse, kas on alust kahelda, et need sõltumatuse või objektiivse erapooletuse nõuded ei ole konkreetses kohtuasjas täidetud, võtta menetlusosalise seisukohta arvesse, kuid sellel ei ole määravat tähtsust. Määrav on see, kas kõnealuseid kahtlusi saab pidada objektiivselt põhjendatuks (vt selle kohta EIK 15. oktoobri 2009. aasta otsus Micallef vs. Malta, CE:ECHR:2009:1015JUD001705606, punktid 96 ja 98, ning 19. detsembri 2024. aasta kohtuotsus Vivacom Bulgaria, C‑369/23, EU:C:2024:1043, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
72 |
Sellega seoses on Euroopa Inimõiguste Kohus ka sisuliselt otsustanud, et kohtunike osalemine sama kohtukoosseisu kuuluva kolleegi taandamist puudutava otsuse tegemisel võib olla aluseks kaebusele EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise kohta, kui nende endi suhtes on esitatud samasugune taandamise taotlus (vt selle kohta EIK 22. septembri 1994. aasta otsus Debled vs. Belgia, CE:ECHR:1994:0922JUD002681891, punkt 37). |
|
73 |
Seega ei saa kohtukoosseisu liikmed, kes peavad otsustama küsimuse üle, kas kohtuniku osalemine teatavas kohtukoosseisus rikub seaduse alusel moodustatud kohtu nõuet, ise olla selle kohtunikuga samas olukorras. Nimelt võib nende endi kohtunikuks nimetamise asjaolude samasus viimasega tekitada õigussubjektidel põhjendatud kahtlusi, kas see koosseis on vastanduvate huvide suhtes neutraalne. Sellest tuleneb, et taolise kohtukoosseisu liikmed ei saa läbi vaadata selle kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse küsimust, kui nad on samas olukorras. |
|
74 |
Käesoleval juhul nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et sätted, mis käsitlevad Sąd Najwyższys (kõrgeim kohus) ametis oleva kohtuniku sõltumatuse või erapooletuse nõuete järgimise kontrolli menetlust, jõustusid pärast kõrgeima kohtu seaduse muutmist 2022. aastal, et tagada õigussubjektide õigus sõltumatule ja erapooletule seaduse alusel moodustatud kohtule ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses, lähtudes harta artiklist 47. See menetlus võimaldab Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) menetluse pooltel taotleda selle kohtu sellise kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli, kelle ülesanne on teha otsus neid puudutavas kohtuasjas, et teha kindlaks, kas kohtunik, kes on määratud neid puudutavas kohtuasjas otsust tegema, vastab sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele, ning selle taotluse läbivaatamine on usaldatud omaette kohtukoosseisule, mis koosneb viiest, Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike hulgast loosi teel valitud kohtunikust, jättes kõrvale kohtuniku, kelle vastu vastav taotlus on esitatud. |
|
75 |
Ent nagu on juba märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 59, peab Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtukoosseis, kellele on antud ülesandeks kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 alusel lahendada selle kohtu kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse küsimus, ise vastama sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohtu nõuetele ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses harta artiklist 47 lähtudes. |
|
76 |
Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on täpsemalt tekkinud küsimus, kas Sąd Najwyższysse (kõrgeim kohus) KRSi uue koosseisu ettepanekul ametisse nimetatud kohtunik võib kuuluda viieliikmelisse kohtukoosseisu, kellele on antud ülesandeks lahendada kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 alusel esitatud sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotlus, kui tema enda ametisse nimetamise tingimused on identsed nendega, mille kohaselt nimetati ametisse see kohtunik, keda see taotlus puudutab. |
|
77 |
Sellega seoses nähtub eelotsusetaotlustest, et neis Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) koosseisudes, kes vaatavad kolmes põhikohtuasjas läbi sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotlusi, on nimetatud vähemalt üks kohtunik ametisse KRSi uue koosseisu ettepaneku alusel. |
|
78 |
Seega, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 73, ei saa lubada, et juhul, kui Sąd Najwyższys (kõrgeim kohus) ametis olev kohtunik on ametisse nimetatud samadel asjaoludel kui need, mille kohaselt nimetati ametisse see kohtunik, kelle suhtes on esitatud sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotlus, ning mis on selle taotluse aluseks, võiks esimesena nimetatud kohtunik kuuluda kohtukoosseisu, mis peab kõnealuse taotluse lahendama. |
|
79 |
Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb kohtuasjades C‑96/24, C‑103/24 ja C‑112/24 esitatud esimese küsimuse punktile b vastata, et ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb harta artiklist 47 lähtudes tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui selle kontrollimine, kas kohtus ametis oleva kohtuniku puhul on järgitud sõltumatuse ja erapooletuse nõudeid ning ühtlasi õigust seaduse alusel moodustatud kohtule nende sätete tähenduses, usaldatakse selle kohtu koosseisule, kuhu kuulub üks või mitu kohtunikku, kes on nende ametisse nimetamise tingimuste tõttu samas olukorras nagu kohtunik, keda see kontroll puudutab. |
Esimese küsimuse punkt a ja teine küsimus kohtuasjades C‑96/24, C‑103/24 ja C‑112/24, kolmas küsimus kohtuasjas C‑103/24 ning neljas küsimus kohtuasjades C‑96/24 ja C‑112/24
|
80 |
Nende küsimustega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik kohustab harta artiklit 47 arvesse võttes Sąd Najwyższyt (kõrgeim kohus) omal algatusel kontrollima, kas kohtukoosseis, kes peab tegema otsuse nimetatud kohtu kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotluse kohta, vastab sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohtu nõuetele. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on tekkinud ka küsimus, esiteks, kas selle kohtukoosseisu liige, kellel on kahtlusi, kas teine selle kohtukoosseisu liige vastab sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele, peab taotlema viimase taandamist, ja teiseks, kas seda taotlust võib hinnata koosseis, mille liikmetest on vaid vähemus nimetatud õigusvastase menetluse tulemusel. |
|
81 |
Tuleb märkida, et nende küsimustega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt kindlaks määrata meetmed, mille abil oleks võimalik tagada, et Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotlusi vaatab läbi selle kohtu koosseis, mis vastab sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohtu nõuetele ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ja harta artikli 47 tähenduses. |
|
82 |
Neil asjaoludel tuleb kohtuasjades C‑96/24, C‑103/24 ja C‑112/24 esitatud esimese küsimuse punkt a ja teine küsimus, kohtuasjas C‑103/24 esitatud kolmas küsimus ning kohtuasjades C‑96/24 ja C‑112/24 esitatud neljas küsimus ümber sõnastada nii, et nendega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb harta artiklist 47 lähtudes tõlgendada nii, et juhul, kui kohtukoosseis, kes peab lahendama taotluse kontrollida, kas selle kohtu liikme puhul on järgitud sõltumatuse ja erapooletuse nõudeid, rikub ise õigust seaduse alusel moodustatud kohtule, kuna sellesse koosseisu kuulub kohtunik, kes nendele nõuetele ei vasta, siis peab kõnealune kohus tagama, et see kohtunik ei osale taolise taotluse läbivaatamisel, ning jätma vajaduse korral kohaldamata riigisisesed õigusnormid, mis määravad kindlaks kõnealuse kohtukoosseisu moodustamise, et selle taotluse saaks läbi vaadata koosseis, mis neile liidu õigusnormidele vastab. |
|
83 |
Kõigepealt tuleb vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale meelde tuletada, et põhiõigus seaduse alusel moodustatud sõltumatule ja erapooletule kohtule tähendab, et iga riigisisene kohus, kes peab liidu õigust kohaldama, on kohustatud asjasse puutuva tõsise kahtluse korral kontrollima, kas ta oma koosseisu poolest on selline kohus, kuna selline kontrollimine on vajalik usalduse seisukohalt, mida demokraatliku ühiskonna kohtud peavad õigussubjektides äratama, või siis peab sellisel riigisisesel kohtul olema teatud asjaoludel võimalik kontrollida, kas kohtuniku ametikohale nimetamise menetluse õigusvastasus võib olla tinginud nimetatud põhiõiguse riive (vt selle kohta 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Simpson vs. nõukogu ja HG vs. komisjon (uuesti läbivaatamine), C‑542/18 RX‑II ja C‑543/18 RX‑II, EU:C:2020:232, punkt 57, ning 5. juuni 2023. aasta kohtuotsus komisjon vs. Poola (kohtunike sõltumatus ja eraelu), C‑204/21, EU:C:2023:442, punkt 276). |
|
84 |
Samuti tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on juba otsustanud, et kui kohtukoosseisus on ainult üks kohtunik, kes ei vasta sõltumatu ja erapooletu ning seaduse alusel moodustatud kohtu nõuetele, siis on see piisav, et võtta sellelt organilt staatus sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohtuna ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses harta artikli 47 teisest lõigust lähtudes (vt selle kohta 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Simpson vs. nõukogu ja HG vs. komisjon (uuesti läbivaatamine), C‑542/18 RX‑II ja C‑543/18 RX‑II, EU:C:2020:232, punktid 69–75, ning 4. septembri 2025. aasta kohtuotsus AW T, C‑225/22, EU:C:2025:649, punkt 57 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
85 |
Sellega seoses tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt väljendab liidu õiguse esimuse põhimõte liidu õiguse ülimuslikkust võrreldes liikmesriikide õigusega. Sellest põhimõttest tulenevalt on kõigil liikmesriikide kohtutel seega kohustus tagada liidu eri õigusnormide täiemahuline toime, kuna liikmesriikide õigus ei või mõjutada nende õigusnormide toimet nimetatud riikide territooriumil (13. juuli 2023. aasta kohtuotsus YP jt (kohtuniku puutumatuse äravõtmine ja kohtuniku teenistusest kõrvaldamine), C‑615/20 ja C‑671/20, EU:C:2023:562, punkt 61 ning seal viidatud kohtupraktika). |
|
86 |
Nõnda tuleneb sellest põhimõttest muu hulgas liikmesriigi iga sellise kohtu, kes oma pädevuse piires peab kohaldama liidu õigusnorme, kohustus tagada tema menetluses olevas kohtuasjas liidu õigusest tulenevate nõuete täielik toime, jättes vajaduse korral omal algatusel kohaldamata kõik riigisisesed õigusnormid või otsustuspraktika, mis on vastuolus vahetut õigusmõju omava liidu õigusnormiga, ilma et ta peaks taotlema või ootama, et see kõigepealt seadusandliku või muu põhiseadusliku menetluse teel kõrvaldatakse. Selle kohustuse täitmine on vajalik eelkõige selleks, et tagada liikmesriikide võrdsus aluslepingute ees, ning see kujutab endast ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte väljendust (13. juuli 2023. aasta kohtuotsus YP jt (kohtuniku puutumatuse äravõtmine ja kohtuniku teenistusest kõrvaldamine), C‑615/20 ja C‑671/20, EU:C:2023:562, punkt 62 ning seal viidatud kohtupraktika). |
|
87 |
Euroopa Kohus on otsustanud, et ELL artikli 19 lõike 1 teisel lõigul, tõlgendatuna harta artiklist 47 lähtudes – millega on liikmesriikidele pandud selge ja täpne kohustus saavutada teatav tulemus ning millega ei kaasne ühtegi tingimust, eelkõige seoses nõudega, et kohtud, kes liidu õigust tõlgendavad ja kohaldavad, peavad olema sõltumatud ja erapooletud ning seaduse alusel moodustatud –, on vahetu õigusmõju, mistõttu tuleb jätta kohaldamata kõik need riigisisesed õigusnormid ning riigisisene kohtu- ja halduspraktika, mis on vastuolus nende liidu õiguse sätetega, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus (13. juuli 2023. aasta kohtuotsus YP jt (kohtuniku puutumatuse äravõtmine ja kohtuniku teenistusest kõrvaldamine), C‑615/20 ja C‑671/20, EU:C:2023:562, punkt 63 ning seal viidatud kohtupraktika). |
|
88 |
Samuti tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et isegi kui puuduvad riigisisesed seadusandlikud meetmed, mis lõpetaksid Euroopa Kohtu tuvastatud rikkumise, peavad liikmesriigi kohtud võtma kõik liidu õiguse täieliku toime saavutamiseks vajalikud meetmed vastavalt liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuses esitatud juhistele. Lisaks peavad need kohtud ELL artikli 4 lõikes 3 ette nähtud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt kõrvaldama liidu õiguse rikkumise õigusvastased tagajärjed (vt selle kohta 10. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Grossmania, C‑177/20, EU:C:2022:175, punktid 38 ja 63 ning seal viidatud kohtupraktika, ning 13. juuli 2023. aasta kohtuotsus YP jt (kohtuniku puutumatuse äravõtmine ja kohtuniku teenistusest kõrvaldamine), C‑615/20 ja C‑671/20, EU:C:2023:562, punkt 64). |
|
89 |
Käesoleva kohtuotsuse punktides 85–88 meenutatud kohustuste täitmiseks peab liikmesriigi kohus tõlgendama asjaomaseid riigisiseseid õigusnorme võimalikult suures ulatuses kooskõlas liidu õigusest tulenevate nõuetega. Kui selline tõlgendus ei võimalda siiski vältida seda, et rikutakse õigussubjektide õigust sõltumatule ja erapooletule seaduse alusel moodustatud kohtule, on see kohus liidu õiguse esimuse tagamiseks kohustatud jätma asjaomased riigisisesed õigusnormid kohaldamata, eelkõige juhul, kui nende õigusnormide tõttu vaataksid kohtuasja läbi kohtunikud, kel puudub või näib puuduvat nõutav erapooletus (vt selle kohta 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus W. Ż. (kõrgeima kohtu erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium – ametisse nimetamine), C‑487/19, EU:C:2021:798, punktid 159 ja 161, ning 13. juuli 2023. aasta kohtuotsus YP jt (kohtunikult puutumatuse äravõtmine ja kohtuniku teenistusest kõrvaldamine), C‑615/20 ja C‑671/20, EU:C:2023:562, punkt 65). |
|
90 |
ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ei ole liikmesriike kohustatud kasutama ühtset mudelit tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks ega selleks, et taastada üldsuse usaldus kohtusüsteemi vastu, mis kadus, kuna kohtunike nõuetevastaselt ametisse nimetamine on olnud süsteemne (24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 64). |
|
91 |
Seega tuleb asjaomase liikmesriigi õiguskorras kehtestada menetlusnormid, mis võimaldavad tagada, et taotluse kontrollida kohtu liikme sõltumatuse ja erapooletuse nõuete järgimist vaataks läbi kohtukoosseis, mis vastab nõuetele, mis tulenevad põhiõigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. |
|
92 |
Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb käesolevates kolmes kohtuasjas esitatud esimese küsimuse punktile a ja teisele küsimusele, kohtuasjas C‑103/24 esitatud kolmandale küsimusele ning kohtuasjades C‑96/24 ja C‑112/24 esitatud neljandale küsimusele vastata, et ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb harta artiklist 47 lähtudes tõlgendada nii, et juhul, kui kohtukoosseis, kes peab lahendama taotluse kontrollida, kas selle kohtu liikme puhul on järgitud sõltumatuse ja erapooletuse nõudeid, rikub ise õigust seaduse alusel moodustatud kohtule, kuna sellesse koosseisu kuulub kohtunik, kes nendele nõuetele ei vasta, siis peab kõnealune kohus tagama, et see kohtunik ei osale taolise taotluse läbivaatamisel, ning jätma vajaduse korral kohaldamata riigisisesed õigusnormid, mis määravad kindlaks kõnealuse kohtukoosseisu moodustamise, et selle taotluse saaks läbi vaadata koosseis, mis neile liidu õigusnormidele vastab. Eelkõige tuleb seda kontrolli läbi viivast kohtukoosseisust välja jätta kohtunikud, kes ei vasta nõutava erapooletuse nõuetele. Asjaomase liikmesriigi õiguskorras tuleb kehtestada menetlusnormid, mis võimaldavad tagada, et taolise taotluse vaataks läbi kohtukoosseis, mis vastab nõuetele, mis tulenevad põhiõigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. |
Kolmas küsimus kohtuasjades C‑96/24 ja C‑112/24
|
93 |
Arvestades vastust, mis anti esimese küsimuse punktile a ja teisele küsimusele kohtuasjades C‑96/24, C‑103/24 ja C‑112/24, kolmandale küsimusele kohtuasjas C‑103/24 ning neljandale küsimusele kohtuasjades C‑96/24 ja C‑112/24, ei ole vaja vastata kolmandale küsimusele kohtuasjades C‑96/24 ja C‑112/24. |
Kohtukulud
|
94 |
Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata. |
|
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab: |
|
|
|
|
Allkirjad |
( *1 ) Kohtumenetluse keel: poola.